Vastus pöördumisele

Saatja: Sandra Kuus </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=6ce756fcabb648c493314a34a22f51a2-Sandra Kuus> Saaja: '[email protected]', Seili Suder Teema: töötervishoiuolukorra analüüs Lugupeetud Olev Lillemets Pöördusite Sotsiaalministeeriumi poole küsimusega ettevõtte töötervishoiuolukorra analüüsi kohta. Selgitame, et töötervishoiuteenuse uue osana peab töötervishoiuarst analüüsima ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna. Analüüsiga seonduv on reguleeritud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 131 ja tervise- ja tööministri määruse nr 87 „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ §-s 3. Analüüsi eesmärk on hinnata ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna ning esitada tööandjale ettepanekud ettevõtte töötervishoiu olukorra parandamiseks, seahulgas töökeskkonna kohandamiseks, töötingimuste muutmiseks ja töötajate tervise edendamiseks. Analüüs võib olla olenevalt töökeskkonnas ja tööandja vajadustest väga erinev. Näiteks kui tööandjal on probleeme sagedaste haiguslehtedega, siis töötervishoiuarst saab analüüsida töötajate haigestumise ja töölt puudumise statistikat ja töötajate üldisi tervisenäitajaid, sh tööga seotud terviseprobleeme. Kui töökeskkonnas juhtub tihti tööõnnetusi, siis analüüsitakse, kas need on kuidagi seostavad konkreetse osakonna või tehtava tööga ja peamisi tööõnnetuste juhtumise põhjuseid. Nii on võimalik välja selgitada ettevõttes kõige sagedamini esinevad probleemid ning töötervishoiuarst saab pakkuda tööandjale sisulist ja ettevõtte spetsiifikast lähtuvat tagasisidet töötervishoiu korraldamiseks, töötajate tervise kaitseks ja ohutu töökeskkonna kujundamiseks. Ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimiseks võtab töötervishoiuarst asjakohaste andmete olemasolu korral aluseks: 1) töökeskkonna riskide hindamise tulemused; 2) töötajate terviseandmed, sealhulgas tervisekontrolli tulemused, töötajate tööga seotud haigestumiste andmed, ajutise töövõimetuse andmed ja töötajate terviseseisundit kirjeldavate küsimustike andmed; 3) tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise andmed. Lisaks võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et arst kasutab analüüsi tegemisel muid sobivaid ning asjakohaseid andmeid (nt tööandja kogutud info töötajate murede ja ettepanekute kohta jne). Analüüsi tulemused esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Analüüsi korraldab tööandja regulaarselt vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Esimene analüüs peab olema ettevõtte kohta koostatud kõige hiljemalt kolme aasta jooksul muudatuste jõustumisest, st 01.01.2026. Analüüsi täpsema sisu, ülesehituse ja vormi peaksid töötervishoiuarst ja tööandja omavahel kokku leppima. Nii saab tööandja sellise analüüsi, kus on keskendutud tema töökeskkonnas peamiselt esinevatele probleemidele ja nende lahendamisele. Terviklikus analüüsis saab arst näiteks suunata tööandjat pöörama tähelepanu teatud ennetusmeetmetele, mis on ettevõttes vajalikud ja pöörata tähelepanu teatud kriitilistele puudujääkidele töötajaid ohustavate riskide maandamisel. Lisainfot leiate ka Tööelu portaalist: https://tooelu.ee/et/uudised/801/tootervishoiu-ja-tooohutuse-seaduse-muudatused Lugupidamisega Sandra Kuus nõunik | Töösuhete ja töökeskkonna osakond 6269 251 | [email protected] Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn 626 9301 | http://www.sm.ee <http://www.sm.ee/et>