Kaspar Keerup
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Teie 05.12.2022 nr 4/244
[email protected] /
Toom-Kooli 17 Meie 12.01.2023 nr 1.5-1.1/4044-2
10130, Tallinn
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja pöördumine
seoses sooviga kaotada rasedate töötajate
ebavõrdne kohtlemine ajutise töövõimetuse
korral
Lugupeetud Kaspar Keerup
Edastasite Sotsiaalministeeriumile pöördumise sooviga kaotada rasedate töötajate ebavõrdne
kohtlemine ajutise töövõimetuse korral.
Kirjeldate, et kui TTOS näeb tööandjatele ette kohustuse maksta ajutise töövõimetuse korral
haigushüvitist 70 protsendi ulatuses töötaja keskmisest töötasust, siis tegelikkuses võib
tööandja soovi korral hüvitada töötajale haiguspäevade eest ka 100 protsenti tema keskmisest
töötasust. Nendel juhtudel, kui tööandja maksab haiguspäevade eest hüvitist 100 protsendi
ulatuses, ei pea tööandja sellelt täiendavalt hüvitiselt tasuma sotsiaalmaksu, nagu ei pea ta
seda maksma ka kohustusliku haigushüvitise pealt.
Probleemina näete, et rasedatele töötajatele sellist täiendava hüvitise maksmise korda hetkel
ette nähtud ei ole. Kui tööandja soovib rasedale töötajale hüvitada tema haiguspäevade eest
täiendavad 30 protsenti tema keskmisest töötasust, kaotab rase töötaja tulenevalt RaKS § 60
lõike 1 punktist 5 õiguse Haigekassa poolt makstavale hüvitisele. Samuti ei oleks sellise
hüvitise maksmine tööandja jaoks sotsiaalmaksuvaba, nagu on teiste töötajate puhul sellises
olukorras makstavad täiendavad hüvitised.
Seetõttu teete ettepaneku muuta ravikindlustuse seadust selliselt, et rase töötaja ei kaotaks
õigust Haigekassa poolt makstavale hüvitisele juhul, kui tööandja otsustab hüvitada talle 30
protsenti tema keskmisest töötasust, et raseda töötaja sissetulek ei väheneks ajutise
töövõimetuse ajal.
Sotsiaalministeerium on nõus, et kõikidele töötajatele sõltumata sellest, kas nad on rasedad
või mitte, kehtiksid ajutise töövõimetuse hüvitiste saamisel samad õigused ja tööandjal peaksid
saama töötajaid võrdselt kohelda.
Samuti oleme teadvustanud, et raseduse ajal on naised tulenevalt oma seisundist (nii
tööhõives osalemise kui tervise seisukohast) haavatavamas olukorras kui teised töötajad ja
võivad vajada ka ajutise töövõimetuse hüvitist võrreldes teiste töötajatega rohkem.
Seetõttu puudub kehtiva korra järgi tööandjatel ka seadusest tulenev kohustus maksta teisest
kuni viienda päevani haigushüvitist, kui väljastatud haiguslehe tööst vabastuse põhjus on
haigestumine või vigastus raseduse ajal. Haigushüvitiste maksmine on sellisel juhul täiel
määral (alates teisest päevast kuni haigusjuhtumi lõpuni) haigekassa kohustus. Nimetatud
muudatus tehti 2009. aasta majanduslanguse tingimustes ennetamaks olukordi, et tööandjad
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
ei soovi võimalike suuremate haigushüvitiste kulude kartuses palgata rasedaid töötajaid.
Tõenäoliselt ei osatud sel ajal näha ette olukorda, et tööandjad soovivad maksta vabatahtlikult
töötajatele täiendavalt haigushüvitisi, et katta 70% hüvitise ja palgatulu vahe.
Oleme valmis ebavõrdse olukorra kaotamiseks seadusandlust korrigeerima ja lülitame selleks
vajalikud muudatused töövõimetuse ennetuse projekti raames koostatava ravikindlustuse jt
seaduste muudatuste eelnõu paketti, mis on kavas esitada EIS-i kooskõlastamiseks 2023.
aasta mais.
Täname Teid ettepaneku esitamise eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidi Alasepp
terviseala asekantsler
Lii Pärg 626 9278
[email protected]