Arvamus

Saatja: Eesti Tegevusterapeutide Liit <[email protected]> Saadetud: 11.01.2023 23:45 Adressaat: <"SM Info"> Teema: Arvamuse avaldamine seoses määruse nr 66 eelnõuga Lugupeetud Sotsiaalministeeriumi esindaja! Saadame Eesti Tegevusterapeutide Liidu arvamuse seoses määruse nr 66 eelnõuga. Kirjale on lisatud punktis nr. 3 mainitud dokument. 1. Tegevusteraapia teenuse kirjeldusest on kaduma läinud sõna säilitamine: uus sõnastus: Igapäevaelus vajalike oskuste õpetamine ja täiendamine, sealhulgas ..... Varasem Igapäevaelus vajalike oskuste õpetamine, täiendamine ja säilitamine, sealhulgas …. 2. Koostöös erialaorganisatsioonidega tuleks uuendada teenuste kirjeldusi, mida pole uuendatud pärast määruse vastuvõtmist 2016. aastal. Näiteks tegevusterapeudi teenuse kirjeldusest on puudu mitmed tegevusterapeudi pädevusse kuuluvad tööosad (tegevusvõime alane nõustamine, individuaalsete ortooside valmistamine, tegevuseelduste arendamine, säilitamine ja taastamine jne). 3. Soovime täpsustavat selgitust enne lõpliku seisukoha võtmist seoses määruse 66 lisa 1 üldpõhimõtete kirjelduses tehtud muudatustega. Mida täpsemalt tähendab teenuse hinna sisse arvestamine? Näiteks, varasemalt oli üldpõhimõtete all kirjas Teenus sisaldab eeltööd, otsest klienditööd ja järeltööd, sealhulgas dokumenteerimist. Uues sõnastuses Teenuse hinna sisse on arvestatud: 1) teenuse osutamisega seotud eel- ja järeltöö (sh dokumenteerimine)...; SRT andmestiku täitmist abistava materjali tööversioonile tagasisidet andes (25.10.2022 saadetud Sotsiaalkindlustusametile) väljendasime muret planeeritavate muudatuste osas, mis erinesid senistest põhimõtetest. Eel- ja järeltööga seonduvat käsitlesime punkti nr 1 all. Kirjale on lisatud vastav dokument. Lugupidamisega Eesti Tegevusterapeutide Liit Eesti Tegevusterapeutide Liidu seisukoht seoses planeeritavate sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste muudatustega (24.10.2022) Tegevusteraapia on autonoomne tervishoiu eriala, tegevusteraapia teenuseid määravad ja sisu kujundavad kvalifitseeritud tegevusterapeudid1. Eestis töötab hinnanguliselt 95 tegevusterapeuti rehabilitatsiooniasutustes, iga aasta lõpetab eriala 10-15 tudengit. Kõigi Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lõpetanud tegevusterapeutide õppe on tunnustatud Maailma Tegevusterapeutide Föderatsiooni poolt kehtestatud õppe miinimumstandarditele2 vastavaks. Õppekava lõpetanutel on ulatuslikud ja põhjalikud teadmised, oskused ja hoiakud, muuhulgas professionaalses mõtlemises ja käitumises ning inimese, tegevuse ja keskkonna ja tegevuste, tervise ja heaolu omavahelistes seostes3. Tegevusterapeutidel on nii oskused hindamaks, kuidas keskkond soodustab ja takistab inimeste osalemist tegevustes kui ka oskused inimese ja keskkonnaga seotud aspektide muutmiseks selleks et suurendada inimese osalust4. Tegevusterapeutidel on oskused tegevuste analüüsimiseks, lihtsustamiseks ja kohandamiseks, sh abivahendite määramiseks5. Koostöös kliendiga püstitatakse teraapia eesmärk, mis muuhulgas võib olla suunatud isiklikke faktorite muutmisele, keskkonnast tulenevate barjääride vähendamisele, keskkonna muutmisele6. Eesti Tegevusterapeutide Liidu seisukoht on, et osad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse andmestiku täitmise abimaterjalis väljatoodud muudatused ja täpsustused piiravad liialt tegevusterapeutide autonoomiat ja erialast pädevust teenuse sisu, sh sekkumisviiside ja ajalise ketsvuse, üle otsustamisel. Kaasnevad muudatused tekitavad eetilisi dilemmasid, kus justkui tegevusterapeut peaks lähtuma erialastest teadmistest ja oskustest kliendile kõige kasulikuma sekkumisviisi valimisel (tegevusterapeut oskab hinnata oma erialaseid teadmisi ja oskusi ning teab, millal ja kuidas tegutseda või tegevusest hoiduda7), kuid samas teenusega kaasnevad piirangud ei võimalda seda osutada või tuleks seda teha väljaspool tasustatud tööaega, vaimset tervist mitte hoidvalt ja säilenõtkust ohustades (“tegevusterapeut ei muuda kliendile vajaliku ja põhjendatud teenuse sisu, kvaliteeti ega mahtu enda või teiste isiklike, äri- või muude huvide tõttu” ja “tegevusterapeut ei jäta sekkumata, märgates tegevusterapeutilise sekkumise vajalikkust, kaasates vajadusel teised meeskonnaliikmed”8). Järgnevalt on lisatud peamised tegevusterapeutidele silma jäänud senisest praktikast kõrvalekalduvad või muutmist vajavad teenuse sisu puudutavad asjaolud. Jälgimise lihtsustamiseks oleme peatükkide kaupa lisanud konkreetsed lõigud dokumendist, selgituse muudatuse vajalikkuse osas ja ettepaneku. Iga peatüki alla on lisatud seisukohti toetavad reaalsed näited praegu sotsiaalset rehabilitatsiooni osutavate tegevusterapeutide töökogemusest. 1 Occupational Therapy - Professional Autonomy. 2007. WFOT. 2 Minimum Standards for the Education of Occupational Therapists. 2016. WFOT. 3 Samas, lk 25 4 Samas, lk 32-33 5 Samas, lk 36 6 Samas, lk 36 7 Eetikakoodeks. 8 Samas  1. Teenuse sisu ajaline jaotumine otseseks klienditööks ja kaudseteks kuludeks Dokumendis mainitud lõik Selgitus muudatuse vajalikkuse osas Ettepanek Teenuse osutamise üks tund (60 minutit) Kaudsete kulude alla on pandud väga palju Tegevusterapeutidele peab jääma õigus otsustada jaguneb arvestuslikult 45 minutit tunnis komponente, mis kuuluvad spetsialisti töö hulka ning oma teenuse sisu ajalise jaotumise üle selleks et otseseks klienditööks ja arvestuslikult 15 otsese klienditöö ja spetsialisti eel- ja järeltöö ajalise oleks võimalik tagada kvaliteetse tegevusteraapia minutit tunnis teenusega seotud kaudseteks jaotuse suhe ei vasta töö tegemise reaalsusele. Lisaks teenuse osutamise jätkamine. Teenuse range ajaline kuludeks. Olenemata teenuse osutamise otsesele klienditööle on tegevusterapeutidel mitmeid jaotamine otseseks ja kaudseks kuluks tekitab ajast, on teenuse osutamise ajaline jaotus sekkumisviise, mis on suunatud inimese iseseisvust olukorra, kus teenust on võimalik osutada ainult arvestuslikult alati ¾ otsest klienditööd ja toetavatele või takistavatele teistele teguritele. Selliste kõige lihtsamate juhtumite korral ning ¼ teenusega seotud kaudsed kulud9. sekkumisviiside kasutamine eraldi või kombineeritult tegevusterapeudid suunduvad valdkondadesse, kus Kaudsed kulud sisalduvad vastava eeldab aga paindlikkust teenuse sisu ajalise jaotumise nad saavad teha kutseeetikaga kooskõlas olevaid spetsialisti teenuse tunnihinnas ja nendeks osas. Samuti nõuavad paindlikku lähenemist ka valikuid ja rakendada oma erialaseid teadmisi, kuludeks on10. erinevad kliendigrupid. hoiakuid ja oskusi. Mõned näited olukordadest, kus teenuse ajalise sisu jaotumise osas on vaja paindlikkust rakendada on välja toodud järgnevas tabelis. Teraapiaruumi kohandamine ja järeltöö ● Osade laste vastuvõtmiseks on vaja lapse tegevusvõime toetamiseks ruumi kohandada ja hiljem ka esialgne olukord taastada - mõnel juhul tähendab see ruumi pooltühjaks tassimist. Mõnikord on vajalik sellist kohandust teha ka selleks, et mahuks kabinetis liikumist nõudvaid tegevusi tegema. ● Väikelastega töötades kulub 15 minutit järeltööd ainuüksi ruumi koristamiseks ja puhastamiseks. Vajalik on ka ruumi tuulutamine iga kliendi vahel. 9 SRT andmestiku täitmist abistav töömaterjal_ tööversioon. Punkt 8. Teenuse osutamise ajaline jaotus 10 SRT andmestiku täitmist abistav töömaterjal_ tööversioon. Punkt 9 9. Otsene klienditöö teenuse osutamisel  ● Juhul kui klient käib teraapias tugiisikuga, on lisaks tugiisiku nõustamisele vajalik anda tagasiside teraapias toimunust ja nõuannetest ka lapsevanemale - emaili koostamine, piltide ja sõnumite edastamine sotsiaalmeedias jne. ● Järeltöö alla käib ka kohtumise analüüs (mida tehakse peale igat kohtumist), sh isiklik eneseanalüüs või nt väga spetsiifilise teema lisauurimine, enesetäiendus. Orienteerumist toetavate abivahendite ja muude abimaterjalide loomine, tegevuste ja ülesannete kohandamine ● Osad kliendid (nt kõnepuudega, intellektipuudega, dementsusega) vajavad erinevaid ajas, kohas ja tegevustes orienteerumist toetavaid abivahendeid (piktogrammid, PCS pildid, sotsiaalsed lood, tegevusjuhendid, suhtlustahvlid, visuaalsed päeva- ja tunniplaanid, esemeline kommunikatsioon, fotod jm) ehk visuaalseid materjale selleks et paremini toime tulla nii oma igapäevases keskkonnas kui ka teraapiaruumis. Neid ei ole võimalik valmislahendusena osta ning nende loomisega kaasneb kujundamine, printimine, lamineerimine ja viimistlemine, teatud juhtudel ka konkreetsete esemete muretsemine või üles pildistamine, suhtlemine tugivõrgustikuga. Sellised materjalid vajavad kohandamist ja täiendamist kui klienti, tema tegevusi või tema igapäevaseid keskkondi puudutavad asjaolud muutuvad. ● Visuaalseid materjale kasutatakse teatud juhtudel ka teraapias struktuuri loomiseks. Mõni klient (lähtuvalt tegevusteraapia eesmärkidest) teeb ühe 45min kohtumise jooksul kokku 15 erinevat tegevust, mis kõik tuleb eelnevalt komplekteerida, valmis panna ja vastavalt visuaalse materjaliga tähistada. Ainuüksi see võtab enam kui 15 min aega, eriti juhul, kui komplekteeritud on mõned uued ülesanded, mille jaoks tegevusterapeudil puudub seda tähistav pilt või tegevusjuhend. ● Tegevusterapeudi töö osaks on ka kliendi jaoks vajalike infomaterjalide koostamine. Näiteks kliendile sobiva sensoorse plaani tegemine (lapsevanem täidab TT ettevalmistatud küsimustiku - aga see on vaja konkreetseks profiiliks kokku panna - tulemusi analüüsida ja arvutada, soovitused kirja panna jm). ● Sõltuvalt kliendi erivajadusest võib tegevuste ja ülesannete kohandamine nõuda üsna mahukat eeltööd. Reaalsuses meisterdavad tegevusterapeudid suure osa teraapia vahenditest ise käepärastest vahenditest valmis. Samuti kulub aega ka ostetavate teraapiavahendite hankimiseks ja tellimiseks. Töö igapäevases keskkonnas ● Toetatud elamise teenuse toimimiseks on tihti oluline teenusekasutaja toimetuleku hindamine tema igapäevases keskkonnas, probleemide kaardistamine ja analüüsimine, sekkumisplaani koostamine, vahendite valmistamine (sh ka päevaplaan vastavalt rühma ja noore vajadustele),  vahendite kasutamise õpetamine teenuse kasutajale ja juhendajatele rühma siseselt. Teenust saaks lugeda lõpetatuks, kui noorele on tagatud kohandused ja tegevused, mis tagavad tema parima võimaliku toimetuleku nimetatud keskkonnas. ● Tegevusterapeudi üks peamine roll ehk igapäevaelu oskuste ja tegevuste õpetamine toimub võimalusel kabinetist väljas (köögis, vannitoas, poes jne). See tähendab seda, et kogu protsessi ettevalmistus (vahendite ja ruumi valmis seadmine, hiljem koristamine ja desinfitseerimine) võtab aega minimaalselt 30 minutit. Terapeut ei pea seda tegema oma vabast ajast või järgmise kliendi aja arvelt. 2. Meeskonnatöö tähtsus Dokumendis mainitud lõik Selgitus muudatuse vajalikkuse osas Ettepanek Kui meeskonnatööd tehakse teenuse saaja Tegevusterapeutidel on teadmised sellest kui tähtis on Tegevusterapeudid peavad vajalikuks, et säiliks kohaloluta, siis on tegu teenuse osutamise meeskonnatöö ning oskused selles osalemiseks. võimalus meeskonnaaruteludeks ja võrgustikutööks kaudsete kuludega ja meeskonnatööd eraldi Meeskonnatööl on suur roll sotsiaalse ilma kliendi või tema seadusliku esindaja kohaloluta ning seda oleks võimalik teha ja tasustada sarnaselt ei tasustata11. rehabilitatsioonitöö osutamisel ja alati ei ole otsesele klienditööle spetsialisti tunnihinnaga. põhjendatud ega vajalik kliendiga koos selle tegemine. Meeskonnatöö ilma klienti kaasamata on põhjendatud või vajalik järgmistel juhtudel. Erinevate spetsialistide koostöö tõhustamine ● Kliendi nõusolekul tegevusterapeut ja füsioterapeut teevad kliendile koos mõistliku harjutuskava, mida ta ka jõuab jälgida (klient ei pea juures olema, kuid saab tulemuslikuma harjutuskava, plaani ja teenuse). ● Meeskonnatöö teiste spetsialistidega on oluline, et kohtumistel ei hakkaks iga spetsialist lapsega liikuma erinevates suundades üksteisele vastu töötades. Ideaalis valitud eesmärgid peaksid toetama teineteist. Näiteks kui lapsel esineb autoagressioon, mille käivitab liigne, paljusõnaline 11 SRT andmestiku täitmist abistav töömaterjal_ tööversioon Punkt 14.Meeskonnatöö  verbaalne kõne siis ilma meeskonnatööta tegevusterapeut võib soovitada vanematel anda lapsele konkreetseid, selgeid vähesõnalisi korraldusi, aga logopeed töötab kõne arendamise kallal ja soovitab lapsevanematel pidevalt ja paljusõnaliselt saata lapsega tegeledes kõiki tegevusi. Ressursside jätkusuutlik kasutamine ● Meeskonna arutelud just ressursside üle, nt milline oleks kõige optimaalsem ning tõhusaim teenustepakett. Oluline roll juhtumipõhisel meeskonnal (kui nt asutuses tehakse tööd juhtumikorralduslikul põhimõttel, siis igal perel üks juhtumikorraldaja, kes vajadusel jagab infot pere ja spetsialistide vahel ning jälgib ressursside kasutamist). Näiteks, arutelu selle üle, kes võiks olla järgmine spetsialist, kuidas tema käesolev töökoormus on jne. ● Eesmärkide saavutamiseks on tihti hästi oluline ühine alg- ja lõpphindamine, mis aitab tervel meeskonnal näha klienti ja tema vajadusi üheselt ning adekvaatselt hinnata kliendi vajadusi, tugevusi ja meeskonna võimekust katta neid punkte nii individuaalselt, kui ka meeskonnana terviklikult tagades rehabilitatsiooni mõtte ja tervikliku tulemuse. ● Kvaliteetse teenuse osutamise puhul on tavapraktika, et kui kõik meeskonnaliikmed on kliendiga teenust alustanud, siis on väga oluline, et meeskond tuleb kokku ja arutab, kuidas on kellelgi kliendiga töö läinud - mida on märgatud ja kuidas peaks edasi liikuma. Sellistel kohtumistel täpsustatakse eesmärke ja jagatakse ära rollid, kuidas iga spetsialist täpsemalt panustada saab. Arutelu toimub ilma kliendita, kuid arutelu tulemuste kokkuvõtte edastatakse kliendile, näiteks ühe vastutava spetsialisti poolt. Keerulisemate juhtumite lahendamine ● Keeruliste juhtumite puhul, kus lapse toimetuleku üheks takistavaks faktoriks on lapsevanem ehk siis abi vajab perekond tervikuna. Tegevusterapeudil peab jääma võimalus arutada juhtumit teiste lapse/perega tegelevate spetsialistidega, et saaks jagada oma mõtteid ning küsida kolleegide nõu ja arutada võimalike sekkumiste üle ilma, et peaks muretsema, et lapsevanema tunded saavad haavatud vms.  3. Võrgustikutöö tähtsus Dokumendis mainitud lõik Selgitus muudatuse vajalikkuse osas Ettepanek Kui võrgustikutööd tehakse teenuse saaja osavõtul, siis on Tegevusteraapia teenuse osutamise käigus on Tegevusterapeudid peavad vajalikuks, et säiliks tegu otsese klienditööga teenuse osutamisel ja see tähtis uurida ja säilitada lähedast suhet pere, võimalus meeskonnaaruteludeks ja kajastatakse andmestikus vastavalt võrgustikutöö kogukonna, kooli, töö ja institutsioonidega ning võrgustikutööks ilma kliendi või tema seadusliku esindaja kohaloluta ning seda oleks ajalisele kestusele ning teenust osutanud spetsialisti kohandada sobivaks kodu, kooli, töö või mõnda võimalik teha ja tasustada sarnaselt otsesele teenuse tunnihinnale. Kui võrgustikutööd tehakse teenuse teist keskkonda13. Hetkel jääb arusaamatuks klienditööle spetsialisti tunnihinnaga. saaja kohaloluta, siis on tegu teenuse osutamise kaudsete miks loetakse erijuhuks ilma teenuse saaja kuludega ja võrgustikutööd eraldi ei tasustata. kohaloluta pereliikmetele suunatud Võrgustikutöö erijuht: võrgustikutöö perekonnaliikmetega võrgustikutööd- pigem on see teatud (või seadusliku esindajaga) ilma teenuse saaja kliendigruppide puhul tavaline praktika. kohaloluta. Selline võrgustikutöö kajastatakse spetsialisti tunnihinnaga. 12 Võrgustikutöö ilma klienti kaasamata on vajalik või kliendi kaasamine on üleliigne järgmistel juhtudel. Täiendava informatsiooni hankimine, abivahendite soetamine ● Lapsega tegeledes on väga oluline saada infot kõigilt, kes lapsega igapäevaselt kokku puutuvad, mitte vaid seaduslikelt esindajatelt. On juhtumeid, kus lapsega tegelev sugulane, tugiisik, õpetaja või kasvataja tunneb, et ei saa seadusliku esindaja juuresolekul vabalt murekohtadest kõneleda. ● Mõne noore puhul on tema põhiseaduslike õiguste tagamiseks kõige olulisem tagada abivahendid, mis võimaldavad temal maksimaalset osalust temale omases sotsiaalses ja füüsilises keskkonnas. Abivahendi taotlemine on pikk ja keerukas protsess, mille kõrvale noore kaasamine ei anna tema 12 SRT andmestiku täitmist abistav töömaterjal_ tööversioon Punkt 13. Võrgustikutöö - 13 Minimum Standards for the Education of Occupational Therapists. 2016. WFOT. Lk 37  rehabilitatsioonile lisaväärtust. Sellisel kujul on 90% eeltööd võrgustikutöö, millele järgneb kontaktteraapia vahendite kasutamise õppimisel. Võrgustikutöö on selles vaates oluline ka järeltööna, et tagada abivahendi kasutamise oskused ka noorega igapäevaselt kontaktis olevatele isikutele (juhendajad, vanemad). Suhtlusabivahendite valmistamine on samuti väga pikk ja vaevarohke protsess, mille alguses puudub pikem kontakt teenuse kasutajaga vaid hõlmab rohkem võrgustikutööd, kuid mille omamine tulevikus võib tähendada noorele ainsat võimalust, et olla osa ühiskonnast ja väljendada oma mõtteid ja vajadusi. Teraapia osutamine kliendile, kes ei ela kodus ● Tugikeskuses on tegevusjuhendajate nõustamine, abivahendite, tegevusobjektide valmistamine, keskkonna hindamine parim võimalik lahend, et tagada noore võimete edenemine või säilimine. 1 kord nädalas 45 min kontaktteraapiat ei pruugi antud valdkonnas omada suuremat tulemust. ● Mõnikord on kliendi seaduslik esindaja 100-300km kaugusel, keegi inimene kusagil KOV’is, kellega õnnestub kohtuda heal juhul 1x aastas (mõnikord ka harvem). Lapse kasvatamisega tegelevad peremajades kasvatajad (ehk siis nemad on need, kes pole küll seaduslikud esindajad, kuid on hetkel lapsevanema rollis), kelle nõustamise vajadus on pidev seoses sellega, et paljud lapsed on tugeva erivajadusega - traumad, probleemne käitumine, erinevad diagnoosid, millega tavainimesel on keeruline toime tulla. Tugivõrgustiku nõustamine ● Äärmusliku käitumise põhjustega tegelemisel on oluline, et spetsialistid saavad suhelda info vahetamiseks ja nõustamiseks pidevalt kõigi võrgustiku liikmetega (kasvatajad, õpetajad, treenerid, juhendaja, tugiisik vm) selleks et vähendada kliendi endale, teistele või keskkonnale suunatud ohtlikku käitumist. ● Erinevate diagnooside (autism, aktiivsus-tähelepanuhäire, ärevus, depressioon jne) korral on tegevusterapeudi ülesanne informeerida ja juhendada võrgustikku (lasteaed, kool, huviringid, trennid, tugiisik, vanavanemad, õed-vennad, kärgperedes nt isa uus elukaaslane) haigus- ja diagnoosi teadlikkuse suhtes, et laps/noor oleks igakülgselt toetatud kõigis keskkondades, et vähendada sildistamist, kiusamist jm. Ei oleks antud tegevus klienti ja lähivõrgustikku hoidev, näiteks et lapsevanem kõigil nendel kohtumistel osaleb ja ühte ning sama juttu 6x järjest kuulab.  4. Koduteenuse tähtsus. Dokumendis mainitud lõik Selgitus muudatuse vajalikkuse osas Ettepanek "Kui teenust osutatakse väljaspool teenuse osutaja Varasemalt teenuse osutamist igapäevases Jätta teenuse osutamisel igapäevases keskkonnas registreeritud tegevuskohta ja kui mobiilse teenusega keskkonnas põhjendama ei pidanud. Andmestiku põhjenduse lisamine vabatahtlikuks ning usaldada kaasneb lisa aja- või finantskulu, siis on oluline, et täitmise kriteeriumeid tuleb juurde, samuti teiste tegevusterapeutide ja teiste spetsialistide erialaseid teenuse kasulikkus ja optimaalsus on läbi mõeldud muudatustega suurendatakse kaudsete kulude otsuseid sobiva sekkumisviisi ja -koha valikul. ning sõidul peab olema sisuline põhjendus, mis peab osakaalu. Tegevusterapeut ei peaks hakkama olema kirjeldatud andmestikus (teenust osutanud põhjendama oma sekkumisviiside valikuid, eriti spetsialisti sissekandes)." kuna töö keskkonnaga või isiku tegevuskeskkonnas on üks tegevusterapeutide kompetentsidest. Näited olukordadest, kus tegevusterapeudid osutavad teenust isiku tegevuskeskkonnas ja mis ei vaja eraldi andmestikus põhjendamist. Täiendava informatsiooni hankimine ● Käitumisprobleemidega laste probleemid ei avaldu enamasti kabinetis (lapsed on rahulikud, kannatlikud ja absoluutselt probleemivabad enamasti üks-ühele tegutsedes). ● Paljud võtted ja strateegiad, mis töötavad kabinetis, ei tööta kodus/koolis/lasteaias. Et tegevusterapeut saaks vanematele anda adekvaatset nõu, peab tegevusterapeut last tundma (alates hindamisest ja lõpetades sekkumistega) talle omases keskkonnas. Koduse keskkonna kohandamine ● Tegevusterapeudi üks tööülesanne (mõne kliendi grupiga ka üks peamisi) on keskkonna kohandamine, mida saab ilmselgelt teha vaid seal keskkonnas viibides. Koduse keskkonna hindamist ja kohandamist on vaja selleks, et klient saaks vaatamata tervisliku seisundi halvenemisele (nt korduv või  esmane insult, nägemispuude süvenemine jne) pikalt kodus edasi olla või et oleks olemas sobivad kohandused hooldajate hoolduskoormuse vähendamiseks (näiteks raske ja sügava puudega hoolealuse hooldamine võib ükshetk hakata hooldajale üle jõu käima). Oskuste omandamine ● Vastavalt nõrga keskse koherentsuse teooriale on autismi puhul vaid piiratud hulk asju, millega saab tegeleda kabinetis - oskusi on vajalik rakendada (aktiveerida) elulises situatsioonis ehk siis keskkonnas, kus neid oskusi laps rakendama peaks. Kabinetis tegutsemine ei ole välistatud, aga võrreldes õiges keskkonnas tegutsemisega vähem efektiivsem. ● Psüühikahäiretega inimeste puhul nt kogujate puhul on oluline koduses keskkonnas töötamine, et toetada inimese võimekust säilitada elatav elukeskkond, mis ei oleks tema tervisele kahjulik. Seejuures on nendel inimestel tihti ka sotsiaalfoobia, mis takistab kodust lahkumist, kuid hea kontakti juures on nad valmis vastu võtma terapeuti enda koju, kust on võimalik samm-sammult inimest suunata taas elementaarsete iseseisvalt toimetuleku oskuste juurde nt poes käimine. ● Liikumispuudega täiskasvanute puhul on väga oluline vähemalt mõned korrad harjutada igapäevaseid toiminguid tema enda igapäevases keskkonnas, tema enda koduste võimaluste ja vahenditega. Lisaks hinnata ära kodune ohutus - kas töövahendid on sobivad ning kogu keskkond kliendi jaoks võimalikult ohutu ja tema toimetulekut parimal viisil toetav. ● Tuleb usaldada spetsialisti ja kliendi vajadusi. Hindamise järgselt võib selguda, et kliendiga koos seatud eesmärkide täitmiseks on vajalik ning ainuvõimalik harjutada tegevusi või teha kohandusi kliendi igapäevases loomulikus keskkonnas (kodus, lasteaias, töökohal, koolis). 5. Tegevusterapeutide vaimne tervis. Dokumendis mainitud lõik Selgitus muudatuse vajalikkuse osas Ettepanek Kokkuvõtvalt kõik eelpool nimetatud Teenuse sisu liigne piiramine tekitab olukorra, Kvaliteetse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse tagamiseks lõigud, millega piiratakse kus teenust on võimalik osutada ainult kõige tuleks rohkem tähelepanu pöörata teenust osutavate tegevusterapeutide autonoomiat lihtsamate juhtumite korral ning spetsialistide töötingimustele, sh läbipõlemisega seotud erialaste otsuste tegemisel ja oskuste tegevusterapeudid suunduvad valdkondadesse, ennetustööle. Tegevusterapeudi (võib isegi üldistada kõikidele  rakendamisel ja raskendatakse kus nad saavad teha kutse eetikaga kooskõlas SRT teenuseid pakkuvatele spetsialistidele) täistööaeg sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse olevaid valikuid ja rakendada oma erialaseid rehabilitatsioonisüsteemis peaks olema 7 tundi päevas 35 tundi osutamist meeskonnatööna, sh teadmisi, hoiakuid ja oskusi. On asutusi, kus nädalas sarnaselt haridusvaldkonnas töötavatele spetsialistidele lõhutakse väljakujunenud toimivaid arvestatakse ja hoolitakse spetsialistidest ja ja selle aja sisse peavad mahtuma kõik terapeudi tööülesanded - tööjaotusi. arvestatakse nende autonoomiaga, kuid samas on kontaktteraapiad, eel- ja järeltöö (sh ruumi koristamine ja ka asutusi, kus spetsialiste suure töökoormuse ja vahendite puhastamine), materjalide koostamine, vahendite kehvade töötingimustega läbi põletatakse. valmistamine ja/või hankimine, dokumentatsioon, võrgustiku- Planeeritavad kitsendused raskendavad eelkõige ja meeskonnatöö jne. Töö on suure vaimse ning sageli ka nende asutuste tööd, kus väärtustatakse ja füüsilise koormusega, väga intensiivne ja nõuab pidevat hoitakse spetsialistide vaimset tervist. suhtlust. Ühes päevas ei tohiks olla rohkem kui 5 klienti. Teenuse kvaliteedile ja tegevusterapeutide vaimsele tervisele mõjuvad halvasti järgnevad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutavate tegevusterapeutide poolt väljatoodud asjaolud. Teiste osapoolte ootused ja nägemus tegevusteraapia teenusest ● Keskkonna ebarealistlikud nõuded või ootused teenusele, mis ei vasta terapeudi väljaõppele ja eetikale. Näiteks kontaktteraapia nõudmine juhul kui selle sisu ei kata kliendi vajadusi, ebarealistlikud ootused (iseseisev siirdumine paraliseeritud inimesele). ● Tegevusteraapia kujunemine vähese ettevalmistusega liinitööks, kus rõhk on osutatud teenuste arvul või kontaktteenusel mitte aga teenuse kvaliteedil ja spetsialisti läbipõlemise ennetamisel. ● Tunneme, et vajaksime rohkem koostööd ning ennetavalt rohkem meie kaasamist dokumentide koostamise osas, et vältida arusaamatusi ja trahve. Autonoomia ja töötingimused ● Kui ei teostata piisavalt riiklikku järelvalvet SRT-d pakkuvate ettevõtete töötingimuste- ja spetsialistide töökorralduse üle. Ebamõistlikud ja tervist kahjustavad töötingimused on ohuks spetsialistide (eriti noorte ja algajate) läbi põlemisele ning eriala vahetamisele või näiteks erasektorisse liikumisele. ● Kui terapeudil on päevas liiga palju kliente, nt teenusel käib ühes päevas üle 5 lapse. Teatud juhtudel kulub ühe kliendiga ka kuni 2,5 tundi tööajast. ● Kui tööaja sisse ei arvestata piisaval hulgal lisavaheaegu. Töö on suure vaimse koormusega - väga intensiivne ja nõuab pidevat suhtlust. ● Kui süsteem ja asutused spetsialisti ei usalda ja ei võimalda autonoomiat oma tööaja ja -korralduse suhtes. Terapeutidele antakse liiga vähe aega ettevalmistuseks ja järeltööks. Näiteks terapeudile ei jäeta piisavalt aega kabineti kohandamiseks (nt kabinetis on palju vahendeid, kuid ATH lapse eest tuleb asjad peitu panna, kuna see mõjuks muidu ATH lapsele liigselt stimuleerivalt), lapsele materjalide/ vahendite loomiseks (tegevusteraapias käib ka lapsi, kelle pered ei saa ise asju printida, ei jõua osta ka nt puslesid,abivahendeid jne- siis peab olema loov ja looma lapsele sobivad vahendid, millega ta saaks kodus mängida/tegeleda/õppida). ● Teenuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke ressursside (aeg, keskkond, spetsialisti vaimne tervis jne) puudumine kvaliteetse teenuse tagamiseks. ● Kui tunnihind ei ole konkurentsivõimeline võrreldes nt erateenuste tunnihindadega.