Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (770 SE)

Vabariigi Valitsus .01.2023 nr 1-1/14-770/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu sotsiaalkomisjoni k.a 9. jaanuaril algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (770 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri neljal lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  <» Seletuskiri okupatsioonireziimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnöu juurde l. Sissejuhatus Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas oma 13.12.2022 istungil algatada okupatsioonireziimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise eelnöu tulenevalt MTU Siberis sundinud lapsed ettepanekust. MTU Siberis sundinud lapsed on teinud ettepaneku muuta okupatsioonireziimide poolt represseeritud isiku seaduse § 2 löiget 2 viisil, et edaspidi ei söltuks lapsele represseeritu staatuse andmise sellest, millised olid vanemate Eestisse mitte naasmise sisulised pöhjused. Sotsiaalkomisjon arutas MTU Siberis sundinud lapsed ettepanekut oma 15.11.2022, 17.11.2022, 22.11.2022, 12.12.2022 ja 13.12.2022 istungitel. Komisjoni istungitel osalesid Justiitsministeeriumi öiguspoliitika osakonna avaliku öiguse talituse nöimik Mariko Jöeorg- Jurtsenko, Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika ja piiriulese sotsiaalkindlustuse osakonna nöunik Liidia Soontak, Siberis siindinud laste MTU juhatuse liige Ene Muts ja liige Ritta Roosaar. Eelnöu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ette valmistanud sotsiaalkomisjon koostöös Justiitsministeeriumiga ja Sotsiaalministeeriumiga. Eelnöuga muudetakse okupatsioonireziimide poolt represseeritud isiku seadust. Muudatusega loetakse represseerituks köik need asumisel sundinud, kes on sundinud vile aastajooksul vabanemise otsuse saamisest, söltumata sellest, millised olid nende vanemate Eestisse mitte naasmise pöhjused. Eelnöu seadusena vastuvötmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Okupatsioonireziimide poolt represseeritud isiku seaduse (ReprS) eesmärk on leevendada Eestit okupeerinud riikide poolt 1940. aasta 16. juunist kuni 1991. aasta 20. augustini öigusvastastelt represseeritud isikutele tekitatud ulekohut. ReprS-iga antavate huvede ja toetuste andmise ulatus on riigi otsustada ning ei rajane Pöhiseaduse § 28 löikes 2 sätestatud kohustusel tagada isikule riigi abi puuduse korral. Tegemist on riigi heast tahtestja poliitilistest eesmärkidest lähtuvate huvede voi soodustustega. Kehtiva ReprS § 2 Ig 2 kohaselt loetakse represseerituks ka paragrahvi 2 löikes l nimetatud isiku laps, kes sundis vanema asumisel voi kinnipidamiskohas oleku ajal voi pärast vanema vabanemist kuni ajani, mil vanemale anti lubaja reaalne vöimalus Eestisse naasmiseks. Lapse represseerituks lugemisel on oluline tuvastada asjaolu, kas ta silndis vanema asumisel viibimise ajal voi mitte. Last, kes elab koos vanemaga viimase valitud kohas, ei peeta öigusvastaselt represseerituks. Vaidlusi on tekitanud asjaolu, kas lapse sundimisel olid vanemad jätkuvalt asumisel voi oli nende Eestisse mitte naasmine kaalutletud ratsionaalne valik. l  Senises kohtupraktikas on reaalse vöimaluse puudumisena Eestisse naasta käsitatud oiguslikke voi administratiivseid, sh ametnike omavolist tingitud takistusi, okupatsioonivöimude poolseid liikumispiiranguid, kuid mitte olmekusimusi, sobiva aja ootamist voi ilmastikuolusid (haldusasjad nr 3-17-2270, 3-16-897, 3-12- 1483, 3-15-1468). Ringkonnakohus on mitmes lahendis (haldusasjad nr 3-12-1483, 3-15-1468, 3- 16-897), leidnud, et ReprS § 131g l p4 mötteks saab pidada seda, et kui väljä saadetud isik vabanes asumiselt, kuid ilma Eestisse elämä asumise öiguseta, saab aega kuni selle öiguse omandamiseni endiselt pidada öigusvastaselt represseeritud oleku ajaks, mis annab öiguse ReprS-s sätestatud soodustustele, kui aga isik oli asumiselt vabastatud ilma okupatsioonivöimu poolsete piiranguteta Eestisse naasta, oli tai edaspidi vaba vöimalus ise oma viibimiskoha ule otsustada ning represseerimisega kaasnevad möjud olid tema suhtes loppenud. Praktikas on isikutel, kes taotlevad represseeritu staatust asumisel sundinud lapsena, esinenud raskuseid oma väidete töendamisel, kuna nendest sundmustest on möödunud palju aega ning tihti töendeid ei ole. Teisest killjest ei saa järeldada, et töendite puudumisel tuleks iga kord lugeda isik represseerituks seni, kuni ta tegelikult Eestisse elämä asub. Haldusorganil on kohustus otsustamisel igakulgselt köiki asjaolusid kaaluda ning mitte lugeda isikuid alusetult represseeritud isikuteks. Sotsiaalkindlustusametil on aastate jooksul valjakujunenud halduspraktika isikute taotluste lahendamisel ning ka halduskohtutel on arvestatavat praktikat selles kusimuses, millele on viidatud eespool. Lastel, kes sundisid ajal, mil vanemad ei olnud Eestisse tagasi pöördunud, ei olnud vöimalust ise neid sundmuseid möjutada voi muuta - nende Eestisse naasmine toimus siis, kui vanemad nii otsustasid. Represseerituid esindav MTU Siberis sundinud lapsed on teinud ettepaneku muuta ReprS § 2 löiget 2 viisti, et edaspidi ei söltuks lapsele represseeritu staatuse andmise sellest, millised olid vanemate Eestisse mitte naasmise sisulised pöhjused. ReprS kohaselt loetakse edaspidi represseerituks asumisel sundinud lapsed, kes on siindinud 5 aasta jooksul vabanemise otsuse saamisest alates, söltumata sellest, millised olid vanemate Eestisse mitte naasmise pöhjused. Mitte naasemise pöhjuseid ei pea edaspidi taotleja haldusorganile selgitama ega töendama, piisab taotluse esitamisest, milles on näidatud vanemate vabastamise otsuse aeg ja taotleja siumiaeg ning simnikoht. Näide: vabastamise otsus tehti 1.10.1959, seega viieaastane periood löpeb 1.10.1964. Kui laps sunnib sellel ajavahemikul, siis tuleb ta lugeda represseeritud isikuks, kui ta vastava taotluse Sotsiaalkindlustusametile esitab. Eelnöuga ei muudeta kehtivaid taotluse esitamise pöhimötteid - represseeritu staatuse saamiseks tuleb endiselt isikul endal vastav taotlus Sotsiaalkindlustusametile esitada. Eelnöuga nähakse ette aga täpsustav säte selle kohta, et ka neil isikutel, kes on sundinud kehtestatava perioodi jooksul ning kes on varasemalt juba taotluse esitanud ja kelle taotlus on jäänud rahuldamata, on öigus uuesti taotlus esitada. 2  Sotsiaalkindlustusamet ei uuenda varasemaid menetlusi haldusorgani initsiatiivil st enda algatusel, kuna oleks ebamöistlikult koonnav ule vaadata köik menetlused, mis on aastate jooksul läbi viidud ning väljä selgitada isikud, kes käesolev muudatus puudutab. Isikud peavad selleks ise taotluse uuesti esitama. Seejuures on väga oluline sihtruhma teavitus seadusemuudatusest, et isikud oleks oma öigustest teadlikud. Samuti on öigusselguse eesmärgil ning välistamaks tekkida vöivaid vaidlusi lisatud säte selle kohta, et öigus ReprS-s ettenähtud toetuseleja soodustustele on isikul alates sellest hetkest, kui haldusorgan langetab vastava otsuse. Tagasiulatuvalt represseeritud isiku staatust ei anta ja tagasiulatuvalt ka toetusija soodustusi ei maksta. 3. Eelnöu sisu ja vördlev analuus Eelnou paragrahviga l muudetakse okupatsioonireziimide poolt represseeritud isiku seaduse paragrahvi 2 löige 2 ning seadust täiendatakse löigetega 21 ja 22. Okupatsioonireziimide poolt represseeritud isiku seaduse § 2 löiget 2 muudetakse viisil, et edaspidi ei söltuks lapsele represseeritu staatuse andmise sellest, millised olid vanemate Eestisse mitte naasmise sisulised pöhjused. Edaspidi loetakse represseerituks asumisel sundinud lapsed, kes on sundinud 5 aastajooksul vabanemise otsuse saamisest alates, soltumata sellest, millised olid vanemate Eestisse mitte naasmise pöhjused. Eelnöu paragrahvi 2 kohaseltjöustuvad köik muudatused 2024. aasta l. jaanuaril. 4. Eelnöu terminoloogia Eelnöu ei sisalda uusi, vähetuntud ega vöörkeelseid termineid. 5. Seaduse möjud Sotsiaalkindlustusameti halduskoormus vöib suureneda muudatuse jöustumise järgselt, kuid seejärel peaks esitatavate taotluste arv taas stabiliseeruma. Viimasel paaril aastal on Sotsiaalkindlustusamet menetlenud aastas ligikaudu 20-30 taotlust. Uute represseeritud isikute arvu täpselt teada ei ole. MTUjuhatuse liikme sönul vöiks eeldatav isikute arv olla 100 kuni max 500. Kui isikute arv on 100, siis oleks represseeritu toetuse kulu 30 000 eurot esimesel aastal. Suurema isikute arvu puhui kulu vastavalt suureneb. Samuti lisanduvad neile muud ReprS-s ettenähtud soodustused - öigus tasuta kulastada riigimuuseume, laulupidu, kalapuugisoodustused. Arenduste poole pealt tuleb teha muudatusi (lisäkulua 80 000€+ käibemaks). Öigusosakonna personalikulu: 0,25 vaiete peaspetsialist aastakulu 8082€ (pöhipalk 2000€); 0,25 kohtu jurist aastakulu 10 827,80€ (pöhipalk 2700€); huvitiste osakonna personalikulu: 1,0 menetleja pooleks aastaks, eeldusel, et ule 500 inimese ei tule ja inimese dokumendid korras 15000€ (pöhipalgaga 1800€). 3  r, ^, Arvestades seda, et lähiajal töuseb Sotsiaalkindlustusameti töökoormus märgatavalt muude kavandatud muudatuste rakendamisega seonduvalt, siis on realistlik ette näha seaduse jöustumine 2024. aasta l.jaanuaril. 6. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Muudatusega kaasneb täiendav riigieelarveline kulu, kuna represseeritud isikute arvu suurenemisega, suurenevaa toetuste maksmiseks vajaminev kulu. Täpselt ei ole teada, kui palju vöiks olla isikuid, keda kavandatava muudatuse kohaselt saaks edaspidi represseeritud isikuks lugeda. Andmebaasi, kust vastavaid andmeid saada ei ole, samuti ei ole teada, kui palju isikuid taotluse esitab. 2022. aasta novembri seisuga on represseerituid kokku 7460, nendest 2064 on lapsed, kes on sundinud asumisel. Represseeritu toetuse suumseks on 2023. aastast alates 292 eurot, kulima lisandub veel pensionisoodustus, mis on iga isiku puhui erineva suumsega. 7. Seaduse jöustumine Seadusjöustub 2024. aasta l.jaanuaril. Algatab Riigikogu sotsiaalkomisjon 9.01.2023. jr Helmen-Kutt Sotsiaalkomisjoni esimees 4  .1^ •^, ., '.. EELNÖU , *. Okupatsioonireziimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seadus § l. Okupatsioonireziimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmine Okupatsioonireziimide poolt represseeritud isiku seaduses tehaksejärgmised muudatused: ;-; l) paragrahvi 2 löige 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(2) Represseeritiiks loetakse ka käesoleva paragrahvi löikes l nimetatud isiku laps, kes sundis: .) l) vanema asumisel voi kinnipidamiskohas oleku ajal; 2) pärast vanema vabanemist kuni ajani, mil vanemale anti luba Eestisse naasmiseks; 3) 5 aastajooksul käesoleva löike punktis 2 nimetatud Eestisse naasmise loa saamisest alates ilma, et vanem oleks Eestisse naasnud voi 4) pärast käesoleva löike punktis 3 nimetatud tähtaega, kui tema vanemal ei olnud vöimalik möjuval pöhjusel Eestisse naasta."; 2) paragrahvi 2 täiendatakse löigetega 21 ja 22järgmises sönastuses: ,,(21) Käesoleva paragrahvi löike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud tingimustele vastavatel isikutel on öigus taotleda represseeritu staatust tähtajatult käesoleva seaduse jöustumisest alates söltumata sellest, kas nad on varem vastavat taotlust esitanud. (22) Käesoleva paragrahvi lo ike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud tingimustele vastavatel isikutel on käesoleva seaduse 2. peatukis sätestatud toetuseja soodustuste saamise öigus ning 4. peatukis sätestatud pensioniöigus alates nende represseerituks tunnistamisest."; 3) paragrahvi 12 punktis l lisatakse pärast sonu ,,seaduse § 2" tekstiosa ,,löike 2 punktides l ja 4) paragrahvi 13 löike l punkt 5 muudetakse ja sönastataksejärgmiselt: "5) paragrahvi 2 löike 2 punktides l ja 2 nimetatud isiku vanema asumisel voi kinnipidamiskohas oleku aeg kuni aj ani, mil § 2 löike 2 punktides l ja 2 nimetatud isikule anti luba Eestisse naasmiseks, kolmekordselt. § 2. Seaduse jöustumine Käesolev seadusjöustub 2024. aasta l.jaanuaril. Juri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Algatab Riigikogu sotsiaalkomisjon 9.01.2023. Rugikogu »<.anfc3eie; Helmen Kutt ^e-u^t^ Kuupäev _Ö_S^_^Q^6 Sotsiaalkomisjoni esimees \ Viit ZZ/T/E^  Seletuskiri o kupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seadus e eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas oma 13 .12.2022 istungil algata da o kupatsioonirežiimide po o lt represseeritud isiku seaduse muutmise eelnõu t ulenevalt MTÜ Siberis sündinud lapsed ettepanekust. MTÜ Siberis sündinud lapsed on teinud ettepaneku muuta okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 2 lõiget 2 viisil, et edaspidi ei sõltuks lapsele represseeritu staatuse andmise sellest, millised olid vanemate Eestisse mitte naasmise sisulised põhjused. Sotsiaalkomisjon arutas MTÜ Siberis sündinud lapsed ettepanekut oma 15.11.2022, 17.11.2022, 22.11.2022 , 12.12.2022 ja 13.12.2022 istungitel . Komisjoni istungi tel osa lesid Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko, Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakonna nõunik Liidia Soontak, Siberis sündinud laste MTÜ juhatuse liige Ene Muts ja liige Ritta Roosaar . Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ette valmistanud sotsiaalkomisjon koostöös Justiitsministeeriumiga ja Sotsiaalministeeriumiga . Eelnõuga muudetakse okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadust. Muudatusega loetakse represseerituks kõik need asumisel sündinud, kes on sündinud viie aasta jooksul vabanemise otsuse saamisest, sõltumata sellest, millised olid nende vanemate Eestisse mitte naasmise põhjused. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse (ReprS) eesmärk on leevendada Eestit okupeerinud riikide poolt 1940. aasta 16. juunist kuni 1991. aasta 20. augustini õigusvastastelt represseeritud isikutele tekitatud ülekohut. ReprS-iga antavate hüvede ja toetuste andmise ulatus on riigi otsustada ning ei rajane P õhiseaduse § 28 lõikes 2 sätestatud kohustusel tagada isikule riigi abi puuduse korral. Tegemist on riigi heast tahtest ja poliitilistest eesmärkidest lähtuvate hüvede või soodustustega. Kehtiva ReprS § 2 lg 2 kohaselt loetakse represseerituks ka paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud isiku laps, kes sündis vanema asumisel või kinnipidamiskohas oleku ajal või pärast vanema vabanemist kuni ajani, mil vanemale anti luba ja reaalne võimalus Eestisse naasmiseks. Lapse represseerituks lugemisel on oluline tuvastada asjaolu, kas ta sündis vanema asumisel viibimise ajal või mitte. Last, kes elab koos vanemaga viimase valitud kohas, ei peeta õ igusvastaselt represseerituks. Vaidlusi on tekitanud asjaolu, kas lapse sündimisel olid vanemad jätkuvalt asumisel või oli nende Eestisse mitte naasmine kaalutletud ratsionaalne valik. Senises kohtupraktikas on reaalse võimaluse puudumisena Eestisse naasta käsitatud õiguslikke või administratiivseid, sh ametnike omavolist tingitud takistusi, okupatsioonivõimude poolseid liikumispiiranguid, kuid mitte olmeküsimusi, sobiva aja ootamist või ilmastikuolusid (haldusasjad nr 3-17-2270, 3-16-897, 3-12- 1483, 3-15-1468). Ringkonnakohus on mitmes lahendis (haldusasjad nr 3-12-1483, 3-15-1468, 3- 16-897), leidnud, et ReprS § 13 lg 1 p 4 mõtteks saab pidada seda, et kui välja saadetud isik vabanes asumiselt, kuid ilma Eestisse elama asumise õiguseta, saab aega kuni selle õiguse omandamiseni endiselt pidada õigusvastaselt represseeritud oleku ajaks, mis annab õiguse ReprS-s sätestatud soodustustele, kui aga isik oli asumiselt vabastatud ilma okupatsioonivõimu poolsete piiranguteta Eestisse naasta, oli tal edaspidi vaba võimalus ise oma viibimiskoha üle otsustada ning represseerimisega kaasnevad mõjud olid tema suhtes lõppenud. Praktikas on isikutel, kes taotlevad represseeritu staatust asumisel sündinud lapsena, esinenud raskuseid oma väidete tõendamisel, kuna nendest sündmustest on möödunud palju aega ning tihti tõendeid ei ole. Teisest küljest ei saa järeldada, et tõendite puudumisel tuleks iga kord lugeda isik represseerituks seni, kuni ta tegelikult Eestisse elama asub. Haldusorganil on kohustus otsustamisel igakülgselt kõiki asjaolusid kaaluda ning mitte lugeda isikuid alusetult represseeritud isikuteks. Sotsiaalkindlustusametil on aastate jooksul väljakujunenud halduspraktika isikute taotluste lahendamisel ning ka halduskohtutel on arvestatavat praktikat selles küsimuses, millele on viidatud eespool. Lastel, kes sündisid ajal, mil vanemad ei olnud Eestisse tagasi pöördunud, ei olnud võimalust ise neid sündmuseid mõjutada või muuta – nende Eestisse naasmine toimus siis, kui vanemad nii otsustasid. Represseerituid esindav MTÜ Siberis sündinud lapsed on teinud ettepaneku muuta ReprS § 2 lõiget 2 viisil, et edaspidi ei sõltuks lapsele represseeritu staatuse andmise sellest, millised olid vanemate Eestisse mitte naasmise sisulised põhjused. ReprS kohaselt loetakse edaspidi repressee rituks asumisel sündinud lapsed , kes on sündinud 5 aasta jooksul vabanemise otsuse saamisest alates, sõltumata sellest, millised olid vanemate Eestisse mitte naasmise põhjused. Mitte naasemise põhjuseid ei pea edaspidi taotleja haldusorganile selgitama ega tõendama, piisab taotluse esitamisest, milles on näidatud vanemate vabastamise otsuse aeg ja taotleja sünniaeg ning sünnikoht. Näide: vabastamise otsus tehti 1.10 . 1959, seega viie aastane periood lõpeb 1.10. 196 4 . Kui laps sünnib sellel ajavahemikul, siis tuleb ta lugeda represseeritud isikuks, kui ta vastava taotluse Sotsiaalkindlustusametile esitab. Eelnõuga ei muudeta kehtivaid taotluse esitamise põhimõtteid - represseeritu staatuse saamiseks tuleb endiselt isikul endal vastav taotlus Sotsiaalkindlustusametile esitada. Eelnõuga nähakse ette aga täpsustav säte selle kohta, et ka neil isikutel, kes on sündinud kehtestatava perioodi jooksul ning kes on varasemalt juba taotluse esitanud ja kelle taotlus on jäänud rahuldamata, on õigus uuesti taotlus esitada . Sotsiaalkindlustusamet ei uuenda varasemaid menetlusi haldusorgani initsiatiivil st enda algatusel, kuna oleks ebamõistlikult koormav üle vaadata kõik menetlused, mis on aastate jooksul läbi viidud ning välja selgitada isikud, kes käesolev muudatus puudutab. Isikud peavad selleks ise taotluse uuesti esitama. Seejuures on väga oluline sihtrühma teavitus seadusemuudatusest, et isikud oleks oma õigustest teadlikud. Samuti on õigusselguse eesmärgil ning välistamaks tekkida võivaid vaidlusi lisatud säte selle kohta, et õigus ReprS-s ettenähtud toetusele ja soodustustele on isikul alates sellest hetkest, kui haldusorgan langetab vastava otsuse. Tagasiulatuvalt represseeritud isiku staatust ei anta ja tagasiulatuvalt ka toetusi ja soodustusi ei maksta. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu paragrahviga 1 muudetakse o kupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse paragrahvi 2 lõige 2 ning seadust täiendatakse lõigetega 2 1 ja 2 2 . O kupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 2 lõiget 2 muudetakse viisil, et edaspidi ei sõltuks lapsele represseeritu staatuse andmise sellest, millised olid vanemate Eestisse mitte naasmise sisulised põhjused. E daspidi loetakse repressee rituks asumisel sündinud lapsed , kes on sündinud 5 aasta jooksul vabanemise otsuse saamisest alates, sõltumata sellest, millised olid vanemate Eestisse mitte naasmise põhjused. Eelnõu paragrahvi 2 kohaselt jõustuvad kõik muudatused 2024. aasta 1. jaanuaril. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5 . Seaduse mõjud Sotsiaalkindlustusameti halduskoormus võib suureneda muudatuse jõustumise järgselt, kuid seejärel peaks esitatavate taotluste arv taas stabiliseeruma. Viimasel paaril aastal on Sotsiaalkindlustusamet menetlenud aastas ligikaudu 20-30 taotlust. Uute represseeritud isikute arvu täpselt teada ei ole. MTÜ juhatuse liikme sõnul võiks eeldatav isikute arv olla 100 kuni max 500. Kui isikute arv on 100, siis oleks represseeritu toet u se kulu 30 000 eurot esimesel aastal . Suurema isikute arvu puhul kulu vastavalt suureneb . Samuti lisanduvad neile muud ReprS-s ettenähtud soodustused – õigus tasuta külastada riigimuuseume, laulupidu, kalapüügisoodustused . Arenduste poo le pealt tuleb teha muudatusi ( lisakulud 80 000 € + käibemaks ). Õigusosakonna personalikulu: 0,25 vaiete peaspetsialist aastakulu 8082€ (põhipalk 2000€); 0,25 kohtu jurist aastakulu 10 827,80€ (põhipalk 2700€); hüvitiste osakonna personalikulu: 1,0 menetleja pooleks aastaks, eeldusel, et üle 500 inimese ei tule ja inimese dokumendid korras 15000€ (põhipalgaga 1800€). Arvestades seda, et lähiajal tõuseb Sotsiaalkindlustusameti töökoormus märgatavalt muude kavandatud muudatuste rakendamisega seonduvalt, siis on realistlik ette näha seaduse jõustumine 2024. aasta 1. jaanuaril. 6 . Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Muudatusega kaasneb täiendav riigieelarveline kulu, kuna represseeritud isikute arvu suurenemisega, su urenevad toetuste maksmiseks vajaminev kulu. Täpselt ei ole teada, kui palju võiks olla isikuid, keda kavandatava muudatuse kohaselt saaks edaspidi represseeritud isikuks lugeda. Andmebaasi, kust vastavaid andmeid saada ei ole, samuti ei ole teada, kui palju isikuid taotluse esitab. 2022. aasta novembri seisuga on represseerituid kokku 7460, nendest 2064 on lapsed, kes on sündinud asumisel. Represseeritu toetuse suuruseks on 2023. aastast alates 292 eurot, kuluna lisandub veel pensionisoodustus, mis on iga isiku puhul erineva suurusega. 7 . Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. ___________________________________________________________________________ Algatab Riigikogu sotsiaalkomisjon 9.01.2023 . Helmen Kütt Sotsiaalkomisjoni esimees EELNÕU Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seadus § 1. Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmine Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku se aduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Represseerituks loetakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku laps, kes sündis: 1) vanema asumisel või kinnipidamiskohas oleku ajal; 2) pärast vanema vabanemist kuni ajani, mil vanemale anti luba Eestisse naasmiseks; 3) 5 aasta jooksul käesoleva lõike punktis 2 nimetatud Eestisse naasmise loa saamisest alates ilma, et vanem oleks Eestisse naasnud või 4) pärast käesoleva lõike punktis 3 nimetatud tähtaega, kui tema vanemal ei olnud võimalik mõjuval põhjusel Eestisse naasta.“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 2 1 ja 2 2 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud tingimustele vastavatel isikutel on õigus taotleda represseeritu staatust tähtajatult käesoleva seaduse jõustumisest alates sõltumata sellest, kas nad on varem vastavat taotlust esitanud. (2 2 ) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud tingimustele vastavatel isikutel on käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud toetuse ja soodustuste saamise õigus ning 4. peatükis sätestatud pensioniõigus alates nende represseerituks tunnistamisest.“ ; 3) paragrahvi 12 punktis 1 lisatakse pärast sõnu „seaduse § 2“ tekstiosa „lõike 2 punktides 1 ja 2“; 4) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “5) paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isiku vanema asumisel või kinnipidamiskohas oleku aeg kuni ajani, mil § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikule anti luba Eestisse naasmiseks, kolmekordselt. § 2 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024 . aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Algatab Riigikogu sotsiaalkomisjon 9.01.2023 . Helmen Kütt Sotsiaalkomisjoni esimees Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/23-0032 - Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (770 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 11.1.2023 resolutsioonile. Osapooled: Sotsiaalministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 20.01.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9e35ecaa-0e2a-4bbf-b16d-d13e4ee47446 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9e35ecaa-0e2a-4bbf-b16d-d13e4ee47446?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 11.01.2023 / 1-1/17-770/1; Riigikantselei / 11.01.2023 / 2-5/23-00070 Resolutsiooni teema: Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (770 SE) Prioriteet: Kiire Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 20.01.2023 Adressaat: Justiitsministeerium, Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 16.01.2023 Lisainfo: Algatajate ettepanekul käsitletakse eelnõu kiireloomulisena ja on kavas arutada valitsuse 26.1.2022 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 23-0032. Kontroll: Margit Redi Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 11.01.2023 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655