Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrust muudetakse seoses sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse uute hindade kehtestamisega. Muudatuse eesmärk on kaasajastada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste hindu alates 1. jaanuarist 2023. Võrreldes kuni 31.12.2022 kehtinud teenuse hindadega tagab hinnatõus tervishoiutöötajatele 5,2–5,4% ja muudele spetsialistidele 7,2– 7,4% palgakomponendi tõusu ning spetsialistiteenuse hinnatõusu tervishoiutöötajatele 4,0– 4,3% ja muudele spetsialistidele 4,5–5,9 %. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse piirmäärade tõusuga tagatakse alampalkade kasv sotsiaalse rehabilitatsiooni spetsialistidele. Statistika näitab, et puudega ja abivajavate laste sihtrühma sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saajatest umbes pool kasutab teenuse saamiseks alla 50% kalendriaasta limiidist. Tööealiste ja vanaduspensioniealiste sihtrühmas on see protsent veel suurem. Sellest tulenevalt kalendriaasta limiite ei muudeta. Tervishoiuvaldkonna üleriigiline kollektiivleping 2021–2022 tõi kaasa hinnatõusu Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Tervise Arengu Instituudi, Ravimiameti ja Sotsiaalkindlustusameti teenustes, millesse panustavad tervishoiutöötajad. Teenuste hinnakasv oli võimalik seoses 2023. aasta riigieelarves planeeritud lisavahenditega tööjõukulude kasvuks. Riigieelarves nähti ette lisavahendid, et tagada tervishoiuvaldkonna töötajate kollektiivleppega 2021–2022 kokku lepitud alampalkade kasv analoogset tööd tegevatele töötajatele. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse muutmise eelnõu ja selle seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SoM) hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunik Lili Tiri (6269 215; [email protected]). Määruse muudatused on välja töötatud koostöös Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA). Määruse rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi eelarveprotsessi juht Sirli Jurjev (tel: 626 9169, e-post: [email protected]) ja Sotsiaalkindlustusameti analüüsitalituse analüütik Kati Karelson (tel: 5309 1701, e-post: [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud SoM-i õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]; tel 626 9128). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Muudetakse määruse redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 28.09.2022, 5. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses esitatakse määruse muudatused ja teises määruse rakendussäte. Määruse § 1 hõlmab määruse muudatusi. Punktiga 1 tunnistatakse määruse § 81 kehtetuks. Kehtiva määruse § 81 näeb ette Sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja vahel sõlmitud lepingust lähtuvalt täiendavalt sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ka psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt supervisioon, arengutreening) kulude tasumist 1. jaanuarist 2022. a kuni 31. detsembrini 2022. a seoses COVID-19 levikuga. Lisaks määruse §-s 2 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste kuludele kaeti sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale 1. jaanuarist 2022. a kuni 31. detsembrini 2022. a sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt supervisioon, arengutreening) kulu, mille hüvitamise maksimaalne määr ühes aastas oli 25,48 eurot ühe töötaja kohta. Paragrahvis 81 välja toodud periood on tänaseks lõppenud ning selliseid kulusid enam Sotsiaalkindlustusameti poolt plaanis katta ei ole, mistõttu tunnistatakse eespool nimetatud paragrahv kehtetuks, et määrus muutuks vastavaks reaalse töökorraldusega. Punktiga 2 muudetakse määruse lisa 1, asendades selle uuega. Muudatusi rakendatakse alates 1. jaanuarist 2023. a. Lisas 1 on sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate selliste teenuste loetelu ja nende hinnad, mille eest riik tasu maksmise kohustuse üle võtab. Muudatuse eesmärk on kaasajastada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste hindu. Teenuste hindade ja piirmäärade muutmise põhjendused ning arvestusalused 2023. aasta sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse uute hindade arvutamisel on arvesse võetud personali palgakomponendi kasvu. Võrreldes kuni 31.12.2022 kehtinud teenuse hindadega tagab hinnatõus tervishoiutöötajatele 5,2–5,4% ja muudele spetsialistidele 7,2–7,4% palgakomponendi tõusu ning spetsialistiteenuse hinnatõusu tervishoiutöötajatele 4,0–4,3% ja muudele spetsialistidele 4,5%–5,9 %. Määruse mõjul kasvavad kulud 2023. aastal 921 500 eurot. Riigieelarves on vastavaks hinnatõusuks kate planeeritud. 2 Tabel 1. Spetsialistiteenuste (mittetervishoiutöötajad) uued ja seni kehtinud tunnihinnad Teenuse Hind kuni Hind alates Kasv, % (võrreldes kuni Teenuse nimetus kood 31.12.2022 01.01.2023 31.12.2022 kehtiva hinnaga) Teenusevajaduse hindamine ja teenuse T1001 planeerimine 67,52 71,52 5,9% Füsioterapeudi T2001 individuaalteenus 27,88 29,36 5,3% Füsioterapeudi T2002 grupiteenus 9,92 10,44 5,2% Tegevusterapeudi T2003 individuaalteenus 28,04 29,56 5,4% Tegevusterapeudi T2016 grupiteenus 10,48 11,04 5,3% Loovterapeudi T2019 individuaalteenus 27,40 28,88 5,4% Loovterapeudi T2021 grupiteenus 9,08 9,60 5,7% Sotsiaaltöötaja T2004 individuaalteenus 25,60 26,96 5,3% Sotsiaaltöötaja T2006 grupiteenus 9,12 9,60 5,3% Eripedagoogi T2007 individuaalteenus 27,12 28,56 5,3% Eripedagoogi T2009 grupiteenus 9,64 10,16 5,4% Psühholoogi T2010 individuaalteenus 27,92 29,40 5,3% Psühholoogi T2012 grupiteenus 9,96 10,48 5,2% Logopeedi T2013 individuaalteenus 28,28 29,80 5,4% Logopeedi T2015 grupiteenus 10,08 10,64 5,6% Kogemusnõustaja T2022 individuaalteenus 19,36 20,24 4,5% Kogemusnõustaja T2024 grupiteenus 7,12 7,44 4,5% Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 3 Tabel 2. Tervishoiutöötajate uued tunnihinnad ja seni kehtinud tunnihinnad Teenuse Hind kuni Hind alates Kasv, % (võrreldes Teenuse nimetus kood 31.12.2022 01.01.2023 kuni 31.12.2022 kehtiva hinnaga) Õe T2025 individuaalteenus 28,16 29,28 4,0% Õe grupiteenus T2027 10,04 10,44 4,0% Arsti T2028 individuaalteenus 42,00 43,80 4,3% Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Määruse §-s 2 sätestatakse määruse § 1 rakendamine tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2023. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruse eelnõuga muudetakse rehabilitatsiooniteenuste hindasid ning täpsustatakse üldpõhimõtteid teenuse osutamisel (välja arvatud teenus koodiga 1001). Üldpõhimõtete sõnastuste täpsustused ja muudatused on vajalikud, et informatsioon oleks eri osapoolte jaoks kergemini ja üheselt mõistetav ning tagaks selgema teenuse osutamise raamistiku. Määruse eelnõus esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata mõju sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saavatele inimestele, teenusepakkujatele, Sotsiaalkindlustusametile ja riigieelarvele. Muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes valdkonnas: sotsiaalne, sh demograafiline mõju, mõju majandusele, mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Esitatud muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Teenusesaajad Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus Teenuste hindade tõstmise mõju teenuste kättesaadavusele, kvaliteedile ja teenusesaajate iseseisva toimetuleku paranemisele on kaudne. Muudatus võimaldab teenusepakkujatel tõsta tervishoiutöötajate (arstide ja õdede) ja teiste töötajate palkasid. Tänu palgakasvule on teenusepakkujatel eeldatavasti paremad võimalused vastavaid spetsialiste tööle palgata ning tööl hoida, mis omakorda võimaldab teenust piisava kvaliteediga pakkuda, parandades nii kaudselt ka teenusesaajate toimetulekut. 4 Tuginedes senisele aastase piirmäära kasutusele ei ole vaja aastast piirmäära korrigeerida. Sihtrühma ja teenuseosutajate sisendi põhjal on aastase piirmäära kasutus seoses sotsiaalse rehabilitatsiooni kompleksteenuse tingimusega, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kaasajastamise vajadusega ja sihtrühma motivatsiooniga kõikidel määratud teenustel aktiivselt osaleda. 2021. aasta jooksul sai sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust Sotsiaalkindlustusameti andmetel 10 175 inimest. 2021. aastal oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel keskmine teenuse saamise maht kõigi teenuste ja sihtrühmade peale kokku 51 tundi2, mis tähendab, et mõju sagedus teenuste saamisel on väike. Mõju olulisus Mõju ulatus on väike, kuivõrd mõju teenusesaajatele on kaudne ja sihtrühma käitumisele olulisi muutusi ei kaasne. Mõju sagedus on aastast teenuse saamise mahtu arvestades samuti väike. Muudatus võib mõjutada kaudselt kõiki sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saajaid, kes moodustavad kogu elanikkonnast ja sotsiaalteenuste saajatest väikese osa. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Sotsiaalne mõju on teenusesaajatele väheoluline. Mõju majandusele Teenuseosutajad, õed, arstid ja mittetervishoiutöötajad Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus Muudatusega tõstetakse rehabilitatsiooniteenuste hindu, mis võimaldab teenuseosutajatel tõsta tervishoiutöötajate (arstide ning õdede) ja mittetervishoiutöötajate palkasid. See aitab kaasa töötajate toimetuleku paranemisele, teenuse parema kvaliteedi ja etteseatud piirmäärade tingimustes ka kättesaadavuse tagamisele. Samuti võimaldab palgakasv lähemale jõuda teiste valdkondade sama ametikoha töötajate palgatasemele. Varasem võrdlus on näidanud, et Sotsiaalkindlustusameti individuaalteenuste hinnad on läbi aastate jäänud alla Eesti Töötukassa ja Eesti Haigekassa vastavate teenuste hindadele. Muudatus mõjutab kõiki sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajaid, õdesid, arste ja töötajaid pärast jõustumist palgakomponendi regulaarse tõusu kaudu. Võrreldes kuni 31.12.2022 kehtinud teenuse hindadega tagab hinnatõus tervishoiutöötajatele 5,2–5,4% ja muudele spetsialistidele 7,2–7,4% palgakomponendi tõusu. Mõju olulisus Mõju ulatus on keskmine, kuna palgakomponendi osa teenuse hinnas kasvab, mõju sagedus on suur, kuivõrd palga maksmine toimub üldiselt regulaarselt. Mõjutatud sihtrühm on kogu sotsiaalvaldkonna tööjõudu arvestades väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Mõju teenuseosutajatele ning nende juures töötavatele arstidele, õdedele ja töötajatele on oluline. 1 Sotsiaalkindlustusamet, 2022. 2 Sotsiaalkindlustusamet, 2022. 5 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Riigieelarve ning Sotsiaalkindlustusameti töökoormus Muudatusega kaasneb Sotsiaalkindlustusametile ühekordne SKAIS_AE arenduskulu. Määruse muudatustega kaasnevad kulud kaetakse 2022. ja 2023. aasta riigieelarve vahenditest. Kohaliku omavalitsuse (KOV) puutumus teenuse hindade tõstmisega on kaudne seeläbi, et marginaalselt suurenevad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajate tööjõu maksulaekumised KOV-i tulubaasi. Mõju olulisus Mõju ulatus, sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väikesed. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Mõju riigieelarvele, kohalikele omavalitsustele ja Sotsiaalkindlustusameti töökoormusele on väheoluline. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatus toob kaasa kasutusel olevas SKAIS infosüsteemis hinnamuudatuste uuendamisel vähese ettevõtete ja/või kodanike halduskoormuse. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatustega kaasnevad kulud on kaetud 2023. aasta riigieelarve vahenditest. Määruse rakendamise kuluks on arvestatud 2023. aastal 921 500 eurot. Teenuste hinnakasv on võimalik seoses 2023. aasta riigieelarves planeeritud lisavahenditega tööjõukulude kasvuks. Riigieelarves nähti ette lisavahendid, et tagada tervishoiuvaldkonna töötajate kollektiivleppega 2021–2022 kokku lepitud alampalkade kasv analoogset tööd tegevatele töötajatele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määruse § 1 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2023. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidule, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti Logopeedide Ühingule, Eesti Eripedagoogide Liidule, Eesti Psühholoogide Liidule, Eesti Tegevusterapeutide Liidule, Eesti Loovteraapiate Ühingule, Eesti Muusikateraapia Ühingule, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonile ja Kogemusnõustajate Kojale. 6  Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri LISA Kooskõlastustabel Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele esitaja Eesti 1. Esitasite oma 04.01.2023 kirjaga nr 1.2-2/2-1 arvamuse Teadmiseks võetud. 2. Tõesti tavapärane kooskõlastuse Rehabilitatsiooni avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a aeg on 10 tööpäeva, kuid seoses hindade tõstmisega alates asutuste Liit määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest 1.01.2023 on protsess kiireloomuline, vabandame lühikese tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tagasisidestamise aja pärast. 5. Praeguse muudatuse tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi eesmärk on korrigeerida vastavalt 2023. aastaks saadud lisaraha suurusele teenuse hindasid ning teie hindamiskriteeriumid“ muutmise määruse eelnõu (edaspidi tähelepanekud võtame täiendavalt analüüsida järgmise määruse eelnõu). aasta eelarvega. Täname tehtud ettepanekute eest. 6.ja 7. 2. Olete palunud eelnõu kohta arvamust avaldada 5 Statistika näitab, et puuetega ja KOV abivajavate laste tööpäeva jooksul. Vabariigi Valitsuse reglemendi § 7 lõike 3 sihtrühma SRT saajatest umbes pooled kasutavad teenuse kohaselt on ministri määruse kooskõlastamise tähtaeg saamiseks alla 50% kalendriaasta limiidist. Tööealiste ja üldjuhul 10 tööpäeva. Nagu ka varasematel aastatel ja teiste vanaduspensioniealiste sihtrühmas on see protsent veel õigusaktide eelnõude puhul, ei järgita eelnõu suurem. Lähtuvalt Sotsiaalkindlustusameti statistikast on menetlusnõudeid ega põhjendata seletuskirjas eelnõu arvestatud, et valdav enamus teenuse saajatest kasutab kiireloomulisust, kuigi võib mõista, sest uusi hindu oma kalendriaasta limiidist alla 70 % ning jätkates planeeritakse rakendada alates 01.01.2023. samasuguses mahus teenuse kasutamist, neid muudatus 3. Toetame otsust mitte jätta teenuste hinnad muutmata. ei puuduta. 2021. aastal kasutas 2671 psüühikahäirega 4. Täname, et on teenuste hindade puhul on arvestatud tööealisest vaid 15% (395 inimest) üle 71% oma paarisarvulise komakohaga. See on oluline, et 0,5 tunni kalendriaasta limiidist ära. Perioodil 2020-2021 alla 50% osutamisel jaguneks hind täpselt pooleks. kalendriaasta limiidi kasutajate osakaal kogu sihtrühmast on järgnev: Psüühikahäireta tööealine ja 5. Teenuste hindade kasv vahemikus 4,0 – 5,9 % on vanaduspensioniealine 2020- 70%, 2021-63%; KOV ebapiisav olukorras, kus ainuüksi perioodil 2021. a. 4. kvartal abivajav laps 2020-58%, 2021-53%; Puudega laps 2020- – 2022. a. 4. kvartal on Statistikaameti andmetel olnud 57%, 2021- 48%; Psüühikahäirega täisealine 2020-78%, THI kasv 20,4%. Teadaolevalt on THI kasv on aeglustumas, 2021-73%. ent endiselt väga kõrge. Sotsiaalserehabilitatsiooni teenuseosutajate,  Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri LISA Meie hinnangul peaks teenuste hindade kasv olema Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi kordades suurem, et katta teenuse osutamiseks vajalike kolmepoolsel kohtumistel, Eesti puuetega Inimeste Kojaga kulude hinnatõus ja vastata palgasurvele. Ebapiisavas kohtumisel ning puudega laste vanematega kohtumisel jäi mahus teenuse hinna tõus toob kaasa teenuse kvaliteedi kõlama vajadus tulevikus sotsiaalse rehabilitatsiooni languse, teenuse kättesaadavuse halvenemise ja ei taga sisuliselt muuta, mis võimaldaks vajalikke teenuseid määruse eelnõu seletuskirjas nimetatud spetsialistide piisavas mahus saada ning ei dubleeriks teistest palgakasvu palgakomponendi kasvu ulatuses. Teenuse tugisüsteemidest saadavaid teenuseid. Oldi tõdemusel, et osutajatel on otsesed kulud kasvanud oluliselt enam kui aastase piirmäära kasutus on seoses sotsiaalse teenuste hinnatõus määruse eelnõu kohaselt. rehabilitatsiooni kompleksteenuse tingimusega, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kaasajastamise vajadusega ja 6. Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt on määruse mõju sihtrühma motivatsiooniga kõikidel määratud teenustel teenuste kättesaadavusele, kvaliteedile ja teenuse saajate aktiivselt. Sotsiaalse rehabilitatsiooni probleemistiku iseseisva toimetuleku paranemisele kaudne. See ei vasta lahenduste välja töötamine toimub 2023 aastal tööplaani tõele. Kuna teenuse mahu aastaseid piirmäärasid ei kohaselt ning koostöös sotsiaalse rehabilitatsiooni suurendata paralleelselt hindade tõusuga, siis väheneb teenuseosutajatega, puudega inimeste isikutele teenuse kättesaadavus otseselt ja teenuste esindusorganisatsioonidega ning aastase määra ulatuses või rohkem teenust vajavate isikute Sotsiaalkindlustusametiga. 8. Hindade muudatus on puhul halveneb seeläbi iseseisva toimetuleku paranemise otseselt sõltuv Riigikogus vastuvõetud Riigi eelarve võimalus samuti otseselt. seadusega ning lisavahendeid suuremaks tõusuks 7. Eelnõu seletuskirjas on leitud, et tuginedes anonüümsete käesoleval perioodil ei ole ettenähtud. sihtrühma ja teenuseosutajate sisendile pole vaja aastaseid määrasid tõsta: “Tuginedes senisele aastase piirmäära kasutusele ei ole vaja aastast piirmäära korrigeerida. Sihtrühma ja teenuseosutajate sisendi põhjal on aastase piirmäära kasutus seoses sotsiaalse rehabilitatsiooni kompleksteenuse tingimusega, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kaasajastamise vajadusega ja sihtrühma motivatsiooniga kõikidel määratud teenustel aktiivselt osaleda.” Taolisel selgitusel puudub sisu ja see on arusaamatu. Kõikide teenuse kasutajate aastase piirmäära keskmise kasutuse järgi, eriti olukorras, kus riigi poolt rakendatud meetmed on soodustanud teenuse mahtude vähenemist, ei saa tugineda suurema abivajadusega inimeste abivajaduse mahu hindamisel ja selle üle otsustamisel kõikide teenuse saajate keskmistele  Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri LISA näitajatele, sest nende vahel puudub seos. Sisuliselt ütleb seletuskiri, et kuna aastast piirmäära kasutati mingis kindlas mahus, siis on põhjendatud teenuse maksimaalset mahtu vähendada. Me ei saa sellega nõustuda ja leiame, et aastaseid piirmäärasid tuleks samuti tõsta. 8. Määruse eelnõu, mille eesmärk on kehtestada teenuse osutajate jaoks äritulu baas, ei ava määruse seletuskirja osas mitte kuskil teenuse osutajate majanduslikust toimetuleku seisukorrast ega sellest, kas planeeritav hinnatõus on üleüldise hinnatõusu olukorras piisav. Selgusetuks jääb, kas planeeritav hinnatõus vastab sisendhindade tõusust tingitud kulude kasvule näiteks kulumudeli järgi. Leiame, et teenuse osutajate majandusliku vaate tervikliku käsitluse puudumine on loonud eelnõu autoritele eksliku arusaama tegelikest vajadustest. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, miks tõstetakse teenuse hindasid just sellises mahus nagu määruse eelnõus planeeritud ning kas see on piisav. Teenuse pikaajaline alarahastus võib tulevikus tingida sarnase olukorra, kus õigeaegselt tegemata otsuste tagajärjel jääb teenus kättesaamatuks nagu on ajakirjanik Kadri Ibrus kirjutanud erihoolekandeteenuste kohta oma artiklis (11.01.2023 Päevaleht) „Erihoolekande hädaolukord. Kohtuotsusega kinnisesse asutusse määratud ohtlikele patsientidele pole kohti“i. Soovitame Teil tutvuda Eesti Töötukassas teenuseosutajate poolt kehtestatud tööalase rehabilitatsiooniteenuse keskmiste hindadega, mis arvestavad tegelike kuludega ning selgitada määruse eelnõu seletuskirjas või eelnõu juurde lisatavas märkuste tabelis asjaolud, millega on taoline hinnaerinevus põhjendatud. Sisuliselt maksab riik meile samaväärse rehabilitatsiooniteenuse eest ühe teenuse korral suurusjärgus poole vähem kui teise teenuse eest. 9. Määruse eelnõu lisa 1 üldpõhimõtetes on sätestatud: ”Enne teenuse osutamist isiku seisundi hindamine on osa teenusest.” Selgitame, et sellist sõnastust tuleks muuta, sest  Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri LISA see ei ole loogiline ega arusaadav. Enne teenuse osutamisega alustamist ei saa teenust ega ühtegi selle osa osutada. Eesti Toome välja kaks kohta, mis jäid segaseks või mida võiks Selgitame. Eel- ja järeltöö ning dokumenteerimise Loovteraapiate täiendada. tasustamise põhimõte ei muutu ning kuulub endiselt Ühing Loeme uuest määrusest välja, et teenuse hinna sisse on teenustunnipõhiselt tasustamisele. Tööde arvestatud teenuse osutamisega seotud eel- ja järeltöö, sh dokumenteerimine toimub andmestikus, uue juhendi dokumenteerimine (lk 4). Kuigi teenuse hind näiliselt tõuseb andmestiku täitmiseks koostab ja väljastab näitab arvutus, et isegi jäädes endise tasustamise juurde Sotsiaalkindlustusamet peale määruse 66 ja 69 jõustumist. võimaldab see rahaline maht teha eel- ja järeltööd 15-20 Arvesse võetud. Lisatud Loovterapeudi teenuse kirjeldusele minutit. Loovteraapia eripäradest tulenevalt on see aeg liiga „säilitamiseks“. lühike ja olenevalt kliendist väga varieeruv. Eelmises määruses oli välja toodud, et teenus sisaldab eeltööd, otsest klienditööd ja järeltööd, sealhulgas dokumenteerimist. Meile jääb segaseks, kas eel- ja järeltöö saab ka uue määruse järgi vastavalt vajadusele kulunud ajale tasustatud? Näiteks võib ühe kliendi puhul kuluda eel- ja järeltööks 15 minutit ja teise puhul 1,5 h. Kas vastavas mahus eel-ja järeltööd saab andmestikus kajastada ja spetsialist vastavalt kulunud ajale tasustatud? Loovterapeudi teenuse kirjeldusele lisaksime boldis sõnad, kuna paljudel juhtudel on seisundi säilitamine parim võimalik eesmärk: Loovus- ja kunstipõhiste meetodite ja tehnikate rakendamine tegevusvõime arendamiseks ja säilitamiseks isiku terviseseisundist lähtuvalt psühhoteraapilisel, funktsionaalsel ja rekreatiivsel tasandil. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine loovtegevuste rakendamiseks isiku tegevuskeskkonnas.  Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri LISA Eesti Eesti Eripedagoogide Liit kooskõlastab Teie poolt edastatud Teadmiseks võetud. Praeguse muudatuse eesmärk on Eripedagoogide eelnõuga tehtavad Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. korrigeerida vastavalt 2023. aastaks saadud lisaraha Liit a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest suurusele teenuse hindasid, hindade muudatus on otseselt tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused sõltuv Riigikogus vastuvõetud Riigi eelarve seadusega ning ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“ lisavahendeid suuremaks tõusuks käesoleval perioodil ei muudatused. Peame väga positiivseks, et sellega ole ettenähtud. Teie tähelepanekud võtame täiendavalt kaasajastatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames analüüsida järgmise aasta eelarvega. Täname tehtud osutatavate teenuste hindu alates 1. jaanuarist 2023. ettepanekute eest. Ühtlasi soovime rõhutada, et mõistame majanduslikult keerulisel ajal rahastamise suurendamise keerulisust, kuid arvestades inflatsiooniga ei pruugi siiski see teenuste hinnatõus olla piisav spetsialistide tööl hoidmiseks. Ühtlasi soovime tuua välja, et ei pea põhjendatuks eripedagoogi teenuse hinna erinevust teiste sarnaste kvalifikatsiooninõuetega (erialane magistriharidus) tugispetsialistide (logopeed, psühholoog) hinnakirjast. Määrusemuudatusega võib kaasneda ka oht, et suure teenusevajadusega lapsel võib teraapiate maht enam mitte piisav olla, sest teenuste üldsumma ju ei suurene. Eesti Linnade ja Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab Teadmiseks võetud. Praeguse muudatuse eesmärk on Valdade Liit sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015 määruse nr 66 korrigeerida vastavalt 2023. aastaks saadud lisaraha „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning suurusele teenuse hindasid. Hindade muudatus on otseselt sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja sõltuv Riigikogus vastuvõetud Riigi eelarve seadusega ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“ muutmise lisavahendeid suuremaks tõusuks käesoleval perioodil ei eelnõu järgmiste märkustega. Sotsiaalse rehabilitatsiooni ole. teenuse hinnatõus on väga vajalik, kuid leiame, et võttes Täname tehtud ettepanekute eest. aluseks rehabilitatsiooniteenuse osutamise kogukulu, ei kata see tegelikke vajadusi. Eelnõu kohaselt tagab kavandatav muudatus tervishoiutöötajatele 5,2–5,4% palgakomponendi tõusu, võrreldes kuni 31.12.2022 kehtinud teenuse hindadega. Eeldada võib, et see siiski ei vasta terapeutide ootustele, sest võrreldes sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajatega, saavad samad spetsialistid tervishoiuvaldkonnas suuremat töötasu. Kavandatava  Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri LISA hinnatõusuga jõutakse tervishoiuvaldkonnale mõnevõrra lähemale, kuid kuna nimetatud valdkonnas on peagi ka tulemas muudatused, liigub see sektor hindadega taas kord eest ära. Samuti erinevad rehabilitatsiooniteenuse hinnad Töötukassa kehtestatud hindadest. Täiendavalt märgime, et spetsialistide tööl hoidmiseks tuleks lisaks palgatõusule, arvestada ka muude kuludega. Näiteks võetakse iga- aastasel hindade tõstmisel arvesse küll Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi arendamise kulud, kuid jäetakse tähelepanuta, et teenuseosutajatel on samuti vaja seeläbi infosüsteeme arendada. Murekohaks on ka teenuste mahud. Juba varasemate hindade juures kasutati näiteks laste sotsiaalse rehabilitatsiooni maksimaalne maht ära. Kuna eelnõu kohaselt limiite ei muudeta, siis võib kavandatava muudatuse järel laste teraapiaid vähemaks jääda. Eesti Eesti Tegevusterapeutide Liidu seisukoht on, et osad Arvamust on avaldatud Sotsiaalkindlustusameti andmestiku Tegevusterapeu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse andmestiku täitmise täitmise juhendi tööversioonile, täismahus tekst ja tabel tide Liit abimaterjalis väljatoodud muudatused ja täpsustused kommentaaride ja ettepanekutega edastatud piiravad liialt tegevusterapeutide autonoomiat ja erialast Sotsiaalkindlustusametile. pädevust teenuse sisu, sh sekkumisviiside ja ajalise ketsvuse, üle otsustamisel. Kaasnevad muudatused tekitavad eetilisi dilemmasid, kus justkui tegevusterapeut peaks lähtuma erialastest teadmistest ja oskustest kliendile kõige kasulikuma sekkumisviisi valimisel (tegevusterapeut oskab hinnata oma erialaseid teadmisi ja oskusi ning teab, millal ja kuidas tegutseda või tegevusest hoiduda7 ), kuid samas teenusega kaasnevad piirangud ei võimalda seda osutada või tuleks seda teha väljaspool tasustatud tööaega, vaimset tervist mitte hoidvalt ja säilenõtkust ohustades (“tegevusterapeut ei muuda kliendile vajaliku ja põhjendatud teenuse sisu, kvaliteeti ega mahtu enda või teiste isiklike, äri- või muude huvide tõttu” ja “tegevusterapeut ei jäta sekkumata, märgates tegevusterapeutilise sekkumise vajalikkust, kaasates vajadusel teised meeskonnaliikmed”8 ).  Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri LISA Järgnevalt on lisatud peamised tegevusterapeutidele silma jäänud senisest praktikast kõrvalekalduvad või muutmist vajavad teenuse sisu puudutavad asjaolud. Jälgimise lihtsustamiseks oleme peatükkide kaupa lisanud konkreetsed lõigud dokumendist, selgituse muudatuse vajalikkuse osas ja ettepaneku. Iga peatüki alla on lisatud seisukohti toetavad reaalsed näited praegu sotsiaalset rehabilitatsiooni osutavate tegevusterapeutide töökogemusest.  MINISTRI MÄÄRUS 16.01.2023 nr 3 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 57, § 58, § 60 lõike 5 ja § 69 lõike 10 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 81 tunnistatakse kehtetuks; 2) määruse lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga 1. § 2. Määruse rakendamine Määruse § 1 rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa 1 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinnad.  Sotsiaalkaitseministri 16.01.2023 määrus nr 3 „Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“ muutmine“ Lisa Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinnad ÜLDPÕHIMÕTTED TEENUSE OSUTAMISEL (välja arvatud teenus koodiga 1001) • Enne teenuse osutamist isiku seisundi hindamine on osa teenusest. • Teenus sisaldab abivahendite vajaduse hindamist, sobiva abivahendi soovitamist ja kasutama õpetamist (võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas), vajaduse korral (kui puuduvad spetsiifilised teadmised või õigus abivahendit määrata) vajaliku abivahendi määramiseks teise spetsialisti poole pöördumise soovitamist. • Spetsialist on kohustatud soovitama isikul pöörduda teise spetsialisti poole, kui ta näeb selleks vajadust, põhjendades soovituses pöördumise vajadust. • Spetsialist peab oskama hinnata oma töö potentsiaalset efektiivsust ning vajaduse korral tegema ettepaneku muudatuseks rehabilitatsiooniteenuse osutamises, kui on selge, et inimene sellest abi ei saa või tal puudub sotsiaalse rehabilitatsiooni vajadus. • Võrgustikutöö võib toimuda nii lähivõrgustikuga (pereliikmed, sõbrad, naabrid jt) kui ka formaalse võrgustikuga (kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, teiste teenuste osutajad, perearst, tööandja jt). Võrgustikutöö ei eelda võrgustikuliikmega kontaktkohtumist, seda võib teha ka telefoni, kirja vm teel. Võrgustikutöös osalejaid ja võrgustikutöö sisu kirjeldatakse andmestikus. Kui teenusesaaja võrgustikutöös ei osale, peab teenuseosutaja teenusesaajat / seaduslikku esindajat tehtavast võrgustikutööst teavitama. • Meeskonnatöö on põhjendatud vajaduse korral ja kokkuleppel teenusesaajaga / seadusliku esindajaga kahe või enama rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti osalemine kliendijuhtumiga seonduval nõupidamisel. Meeskonnatöös osalejaid ja meeskonnatöö sisu kirjeldatakse andmestikus. 2  • Teenuse hinna sisse on arvestatud: 1) teenuse osutamisega seotud eel- ja järeltöö (sh dokumenteerimine); 2) rehabilitatsiooniprotsessi vahe- ja lõpphindamised (kui seda tehakse kliendi kohaloluta); 3) üldise teabe andmine rehabilitatsiooniprotsessis osalemise kohta (nt informeerimine teenusest, teenusele registreerimine, dokumentide sh andmestike edastamine ja allkirjastamine jms). • Kõik teenusega kaasnevad kulud (personal, inventar, üldkulud) sisalduvad teenuse hinnas. TEENUSE LIIK Individuaalteenus – teenus rehabilitatsiooniteenust saama õigustatud isikule. Grupiteenus – sarnase tegevusvõime või kogemusega isikute nõustamine grupis. Grupis on minimaalselt 3 ja maksimaalselt 12 isikut. Grupi võib moodustada ühe või mitme teenust saama õigustatud isiku mitteformaalse võrgustiku liikmetest. Sellisel juhul ei ole teenust saama õigustatud isiku kohalolek kohustuslik. 3  TEENUSTE KIRJELDUS Teenuse nimetus Teenuse kirjeldus Teenuse liik Teenuse Teenuse Kuni määruse Kuni määruse Kuni määruse Kuni määruse kood tunnihind § 3 lõikes 1 § 3 lõikes 2 § 3 lõikes 3 § 3 lõikes 4 sätestatud sätestatud sätestatud sätestatud maksimaalse maksimaalse maksimaalse maksimaalse maksumuseni maksumusen maksumuseni maksumuseni i Rehabilitatsiooni Tegevusvõime, 1001 71,52 357,6 357,6 357,6 357,6 vajaduse osalusvõime, hindamine ja kõrvalabi ja rehabilitatsiooni abivahendite planeerimine vajaduse ning sotsiaalse ja füüsilise keskkonna ressursside hindamine, hinnangu koostamine koostöös isiku ja/või isiku esindajaga, vajaduse korral motiveerimine rehabilitatsiooniprot sessis osalemiseks. Vajaduse korral hindamine isiku tegevuskeskkonna s (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum). 4  Hindamise ja hindamistulemuste ja/või planeeritavate tegevuste fikseerimine rehabilitatsioonipla ani või - programmi tegevuskavas. Füsioterapeudi Isiku motoorse Individuaal- 2001 29,36 367 367 183,5 183,5 teenus sooritusvõime ja teenus tegevuskeskkonna (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum) 5 hindamine ning tegevuskeskkonna kohanduste soovitamine (võimaluse korral elluviimine). Individuaalsete liigutuslikku sooritusvõimet ja iseseisvat toimetulekut arendavate, taastavate, soodustavate ja/või säilitavate füsioterapeutiliste programmide koostamine ja rakendamine (ei sisalda passiivseid tegevusi) eesmärgiga anda inimesele teadmised ja harjutused, mida iseseisvalt sooritada oma toimetuleku säilitamiseks või parendamiseks, ning tegevuse tulemuslikkuse hindamine koostöös isikuga. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine, sealhulgas ergonoomilise abistamise võtete õpetamine lähivõrgustiku liikmetele isiku abistamiseks tema tegevuskeskkonnas. 6 Grupiteenus 2002 10,44 7 Tegevusterapeudi Igapäevaelus vajalike Individuaal- 2003 29,56 teenus oskuste õpetamine ja teenus täiendamine, sealhulgas Grupiteenus 2016 11,04 vajaduse korral isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum). Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine keskkonnakohanduste tegemisel. Sotsiaaltöötaja Nõustamine (informeerimine, Individuaal- 2004 26.96 teenus juhendamine, jõustamine, teenus motiveerimine) ja teenuste 8 koordineerimine sotsiaalsete Grupiteenus 2006 9,60 probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks, et toetada/soodustada isiku edaspidist funktsioneerimist, tegevus- ja osalusvõimet. Isiku lähivõrgustiku aktiveerimine, kogukonna ressursside vahendamine, avalike teenuste osutajate ja teiste formaalse võrgustiku liikmete (tööandjad, haridustöötajad, töötukassa juhtumikorraldajad) nõustamine, et toetada isikut 9  rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Eripedagoogi Kognitiivsete, Individuaal- 2007 28,56 teenus kommunikatsiooni-, teenus sotsiaalsete, õpi- ja muude Grupiteenus 2009 10,16 oskuste arendamine eripedagoogiliste võtetega. Võrgustikuliikmete eripedagoogiline nõustamine, sealhulgas isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, avalik ruum). Orienteerumis- ja liikumisõpetus (sh valge kepi kasutamine, marsruutide õpetamine jm), punktkirja õpetamine, igapäevatoimingute õpetamine, kommunikatsioonioskuste õpetamine ja arendamine ning abivahendite vajaduse hindamine ja kasutamise õpetamine, vajaduse korral võrgustikuliikmete osavõtul. Abivahendite vajaduse tuvastamisel, kui puudub õigus abivahendit määrata, vajaliku spetsialisti soovitamine. 10 Logopeedi teenus Kõne-eelse Individuaal- 2013 29,80 kommunikatsiooni teenus arendamine. Verbaalse Grupiteenus 2015 10,64 (suulise, kirjaliku) ja/või alternatiivse kommunikatsiooni arendamine või taastamine. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Isiku ja/või tema võrgustikuliikmete nõustamine kommunikatsioonioskuste arengut või taastamist toetava keskkonna kujundamisel. Nõustamine neelamishäirega kaasnevate probleemide korral. Loovterapeudi Loovus- ja kunstipõhiste Individuaal- 2019 28,88 teenus meetodite ja tehnikate teenus rakendamine tegevusvõime Grupiteenus 2021 9,60 arendamiseks ja säilitamiseks isiku terviseseisundist lähtuvalt psühhoteraapilisel, funktsionaalsel ja rekreatiivsel tasandil. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine loovtegevuste rakendamiseks isiku tegevuskeskkonnas. 11 Psühholoogi Isiku nõustamine Individuaal- 2010 29,40 teenus terviseolukorrast, isiksusest teenus 12  ja suhetest tingitud Grupiteenus 2012 10,48 probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks. Isiku psühholoogiliste probleemide, seisundi ja tegevusvõime hindamine. Isiku potentsiaali ja valmisoleku arendamine eakohasteks tegevusteks, töötamiseks, õppimiseks ja iseseisvaks elamiseks. Võrgustikuliikmete nõustamine ja motiveerimine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Kogemusnõustaja Nõustamine sarnase puude, Individuaal- 2022 20,24 teenus terviseolukorra, kogemuse teenus või erivajadusega inimese Grupiteenus 2024 7,44 poolt, kes on saanud vastava ettevalmistuse. Teadmiste ja kogemuste vahetamine ning emotsionaalse, sotsiaalse ja/või praktilise toe pakkumine. Õe teenus Tervise ja enese eest Individuaal- 2025 29,28 hoolitsemisest teavitamine, teenus 13 nõustamine, Grupiteenus 2027 10,44 haigusteadlikkuse hindamine, haiguse ja sümptomitega toimetuleku õpetamine, riskikäitumise juhtimine, isiku lähivõrgustiku nõustamine isiku või tema esindaja 14  juuresolekul/loal terviseprobleemidega toimetulekuks ja toetamiseks. Rehabilitatsioonispetsialistide nõustamine valitud meetmete ja sekkumiste rakendamisel (sobivate ja mittesobivate kindlakstegemine, lähtudes terviseolukorrast). Võrgustikuliikmete nõustamine ja motiveerimine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Teenus ei sisalda täiendavatele uuringutele saatmist, raviprotseduuride tegemist ega retsepti väljastamist. Arsti teenus Isiku terviseolukorra Individuaal- 2028 43,80 hindamine ja teenus terviseolukorrast lähtuv nõustamine rehabilitatsiooniprotsessi vältel. Rehabilitatsioonispetsialistide nõustamine valitud meetmete ja sekkumiste rakendamisel (sobivate ja mittesobivate sekkumiste 15 kindlakstegemine, lähtudes terviseolukorrast). Võrgustikuliikmete (sh pere) nõustamine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel (arst informeerib isikut ja tema võrgustikuliikmeid isiku terviseolukorrast rehabilitatsiooniprotsessi vältel, sh tulenevalt rehabilitatsiooni tulemustest ja mõjust terviseolukorrale). Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Teenus ei sisalda arstliku raviplaani koostamist, diagnoosi määramist, raviprotseduuride tegemist, retsepti väljastamist, eriarsti vastuvõtule ega täiendavatele uuringutele suunamist.