Siseministeeriumi seisukoh

Teie: 22.12.2022 nr 9.14.1/22-0765/-2T Justiitsministeerium Meie: 24.01.2023 nr 5-1/52-2 Siseministeeriumi seisukoht Euroopa vanematõendi loomise määruse COM(2022) 695 kohta Vastavalt Riigikantselei 23.12.2022 resolutsioonile 2-5/22-02649 esitab Siseministeer ium märkused seoses Eesti seisukohtadega EL määrus vanemluse vastastikuseks tunnustamiseks ja Euroopa vanemlustõendi loomiseks kohta. 1. Eesti vaatest jääb mõnevõrra arusaamatuks selle määruse eesmärk, kuna Eesti tunnustab ka praegu välisriigis kindlaks tehtud põlvnemissuhteid, sealhulgas ka samasooliste vanematega põlvnemissuhet. Kuigi Eestis ei ole võimalik registreerida samasooliste vanematega sündi (on vaid võimalik peresisene lapsendamine samasooliste vanemate puhul), siis välisriigist esitatud samasooliste vanematega registreeritud sündi tõendavaid dokumente Eesti tunnustab ja kannab ka rahvastikuregistrisse. 2. Oleme mures asjaolu üle, ega antud määrusega ei sunnita Eestit ja teisi liikmesr iike tunnistama välisriigis „lõpuni menetlemata“ surrogaatemadusega sünnidokumente. Eestis on lapse ema see naine, kes lapse sünnitas ja selliselt tuleb ka sünd registreerida. Kui keegi on välisriigis surrogaatemaduse teel lapse saanud, siis peab välisriigis olema see lõpuni menetletud (st välisriigis rahvastikuregistrisse kantud või lapsendatud vms). Sellisel juhul kannab Eesti välisriigi sünnidokumendi andmed kohalikku rahvastikuregistrisse. Hetkel tundus siiski, et määrus välistab selliseid olukordi, kui Siseministeerium peab oluliseks seda asjaolu rõhutada. 3. Juhul, kui antud määruse alusel luuakse Euroopa vanematõend kirjeldatud kujul, siis näeb Siseministeerium potentsiaalset ohukohta: kuigi see käsitleb ainult põlvnemist ja ei käsitle hooldusõiguste kuuluvust ja muid asjaolusid, siis Eesti jaoks rahvastikuregistrisse põlvnemise dokumenti kandes oleks väga hea teada, kellele märkida hooldusõigused. Seeläbi oleks tervitatav, kui tõendil oleks märgitud võimaluse korral hooldusõiguse kuuluvus juhul, kui seda soovitakse kajastada. Hetkel on esile kerkinud praktilisi probleeme selles valdkonnas : rahvastikuregistrisse kande puhul pole välisriigi sünnidokumendist tuletatav lapse hooldusõiguse omanik, mille tõttu vajatakse täiendavaid dokumente või lähtumist päritolur iigi õiguspraktikast hooldusõiguse määramisel (nt sõltuvalt vanemate abielust vms). Juhul, Eesti rahvastikuregistrisse kandmise taotlemise puhul edastavad taotlejad nii välisriigi sünnitõ e nd i kui ka Euroopa vanematõendi, siis hooldusõiguse märgise puudumisel on rahvastikuregis ter sunnitud paluma esitada ka hooldusõigust kajastav dokument, siis Euroopa vanematõe nd i loomine ei pruugi saavutada soovitud eesmärki ning vastupidiselt tekitada rohkem halduskoormust. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 4. Hetkel on ebaselge, milline Eesti siseriiklik asutus hakkab väljastama Euroopa vanematõendi: kas kohtud ja perekonnaseisuasutused või määratakse keskne asutus st Justiitsministeerium või Siseministeerium. Samuti vajab lahendamist küsimust, kas keskne asutus registreerib väljastatud vanematõendid, tagamaks parema ülevaate kande põhjendusest, ajast ning saajast. Samuti oleks oluline talletada ka tõendi saaja kontaktandmed. Hetkel tundub praktiliselt keeruline olukord, mil andmete muutumisel Euroopa vanematõendil on vajalik isikute leidmine ja teavitamine vajadusest esitada kinnitatud ärakirjad. Lisaks on oluline täpsustada, kui pika ajaperioodi vältel on vaja säilitada Euroopa vanematõendi originaal. 5. Siseministeerium palub täpsustada, kas Euroopa vanematõendi väljastamiseks luuakse keskne IT-süsteem või tekib võimalus väljastada tõend otse rahvastikuregistr ist. Siseministeeriumi hinnangul tasuks vältida rahvastikuregistrist väljastamise varianti ning eelistada uue keskse süsteemi loomist, millel oleks ligipääs mitmekeelsele standardvormile vanematõendi taotlemiseks. Samas keskse süsteemi puhul võiks olla tagatud erinevate haldurite juurdepääs erinevalt näiteks kodanikualgatuse süsteemist, mis on sätestatud vaid ühe kontaktisiku arvutile, mis omakorda ei võimalda paindlikku töökorraldust. 6. EL määrus nõuab ka Eesti riigisisese seaduste muutmist - näiteks tuleb ette näha Perekonnaseisutoimingute seaduses riigilõiv ja selle suurus Riigilõivuseaduses kehtestada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Küüt Rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler Teadmiseks: Sotsiaalministeerium Riigikantselei Katarina Budrik 6125144 [email protected] Karin Saan 53088393 [email protected] Pille Lember 6125226 [email protected] Viiu-Marie Fürstenberg 6125160 viiu- [email protected] 2 (2)