Siseministri käskkirjade eelnõud

Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium 23.01.2023 nr 1-6/2702-1 Välisministeerium Siseministri käskkirjade eelnõude kooskõlastamiseks esitamine Austatud ministrid Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks järgmised piirihalduse ja viisapoliitika rahastu toetuse andmise tingimuste käskkirjade eelnõud: 1. Tegevusmeede 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihald use rakendamisel“; 2. Tegevusmeede 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihald use rakendamisel“; 3. Tegevusmeede 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“; 4. Tegevusmeede 2.2 „IKT-süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“. Palume 10 tööpäeva jooksul Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi kooskõlastust kõikidele nimetatud toetuse andmise tingimus te käskkirjade eelnõudele ning Välisministeeriumi kooskõlastust punktis 4 nimetatud käskkirja eelnõule. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisad: 1. Siseministri käskkirja „Piirhalduse ja viisapoliitika rahastu tegevusmeetme 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuva lve Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamise l“ elluviimiseks toetuse andmine“ eelnõu; 2. Siseministri käskkirjaga piirhalduse ja viisapoliitika rahastu tegevusmeetme 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuva lve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamise l“ kinnitatavate toetuse andmise tingimuste seletuskiri; 3. Siseministri käskkirja „Piirhalduse ja viisapoliitika rahastu tegevusmeetme 1.2 „IKT- süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ eelnõu; 4. Siseministri käskkirjaga piirihalduse ja viisapoliitika rahastu tegevusmeetme 1.2 „IKT- süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ kinnitata va te toetuse andmise tingimuste seletuskiri; 5. Siseministri käskkirja „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu tegevusmeetme 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiir id e l tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ eelnõu; 6. Siseministri käskkirjaga piirhalduse ja viisapoliitika rahastu tegevusmeetme 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiir id e l tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ kinnitatavate toetuse andmise tingimuste seletuskiri; 7. Siseministri käskkirja „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu tegevusmeetme 2.2 „IKT- süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine “ eelnõu; 8. Siseministri käskkirjaga piirhalduse ja viisapoliitika rahastu tegevusmeetme 2.2 „IKT- süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine “ kinnitatavate toetuse andmise tingimuste seletuskiri; 9. Seletuskirjade lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsioo niga arvestamise kontroll-leht“ Aivi Kuivonen [email protected] 2 (2)  EELNÕU …..2023 nr … Piirhalduse ja viisapoliitika rahastu tegevusmeetme 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ elluviimiseks toetuse andmine Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2029 Elluviija Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Siseministeerium (edaspidi SiM) 1  Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027)1 § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022 .a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiska va meetmetegevuse nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamise l“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1.1. Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11482 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piiriha ld us välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärgiga „Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiir ide l rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge“. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“3 eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitse mise sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalis use parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal, usaldus riigi institutsioonide vastu, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik ja ligipääsetavuse näitaja. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi. 1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“4 programmi „Siseturvalis us 2023–2026“ meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ tegevuse 5 „Piirihaldus“ eesmärgi täitmisesse. 1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa Komisjoni soovitusi Eestile. 2. Toetatavad projektid 1 ÜSS2021_2027 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. 3 „Eesti 2035“ 4 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ 2 2.1.Meetmest toetatakse projekte, mis:  aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning BMVI määruse artikkel 3 punktis 2 a) toodud. erieesmärgi täitmisesse;  on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus)5 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus;  on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamend i ja nõukogu määruse (EL) 2020/8526 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;  on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega. 2.2. TATi projektide mõju ja ulatus on üleriigiline. 2.3. TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel: 2.3.1. PIIRIKONTROLLISEADMETE UUENDAMINE (sekkumise kood: 001 Piirikontrollid) 2.3.1.1.Projekti eesmärk ja sisu: olemasoleva piirikontrolli tehnika uuendamine ja kaasajastamine eesmärgiga võtta kasutusele uusim tehnoloogia. Projekti raames hangitakse piirikontrolli läbiviimiseks vajalikke seadmeid koos litsentside ja tootetoega . 2.3.1.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029 2.3.1.3.Projekti sihtrühm: PPA teenistujad 2.3.2. DROONIDE SOETAMINE (sekkumise kood: 002 Piirivalve – õhuvarustus) 2.3.2.1.Projekti eesmärk ja sisu: õhuvaatluse võimekuse suurendamine piiri valves. Projekti raames soetatakse välispiiri valvamiseks droonid. 2.3.2.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2024 2.3.2.3.Projekti sihtrühm: PPA teenistujad 2.3.3. MAISMAAVARUSTUSE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRILÕIKUDELE 1–3, 7 JA 8 (sekkumise kood: 003 Piirivalve – maismaavarustus) 2.3.3.1.Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade piirilõikudel 1–3, 7 ja 8 toimuvast. Projekti raames ostetakse ja paigaldatakse ida- ja kagupiiri lõikudele 1–3, 7 ja 8 kaasaaegsed seadmed, mille tõttu piirivalva mise taktika riigipiiril muutub enam tehniliseks, väheneb planeeritud patrulltegevus vahetult piiril ning suudetakse ennetada, avastada ja tõkestada optimaalse ressursiga piiriüle st kuritegevust. 2.3.3.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2026 2.3.3.3.Projekti sihtrühm: PPA teenistujad 2.3.4. MAISMAAVARUSTUSE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRLÕIKUDELE 4– 6 (sekkumise kood: 003 Piirivalve – maismaavarustus) 2.3.4.1.Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade piirilõikud 4–6 toimuvast. Kagupiiri lõikudele 4–6 ostetakse ja paigaldatakse kaasaaegsed seadmed, mille tõttu piirivalvamise taktika riigipiiril muutub enam 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa M erendus -, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid - ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 – ELT L 198, 22.6.2020, lk 13—43. 3  tehniliseks, väheneb planeeritud patrulltegevus vahetult piiril ning suudetakse ennetada, avastada ja tõkestada optimaalse ressursiga piiriülest kuritegevust. 2.3.4.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2025 2.3.4.3.Projekti sihtrühm: PPA teenistujad 2.3.5. LUHAMAA JUHTIMISPUNKTI KAASAJASTAMINE (Sekkumise kood: 006 Piirivalve – muud meetmed) 2.3.5.1.Projekti eesmärk ja sisu: Luhamaa juhtimispunkti kaasajastamise tulemusel on võima lik jälgida piirilõikudele 1–6 paigaldatud seirekaamerate abil piiriolukorda. Projekti raames ehitatakse ümber juhtimispunkti ruumid ning ostetakse ja paigaldatakse tehnilised vahendid (arvutid, telerid, monitorid jne). 2.3.5.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2025 2.3.5.3.Projekti sihtrühm: PPA teenistujad 2.3.6. PIIRVALVE ja -KONTROLLI MAISMAASÕIDUKID (Sekkumise kood: 003 Piirivalve – maimaavarustus) 2.3.6.1.Projekti eesmärk ja sisu: Piiripatrullide reageerimisvõimekus on tagatud. Projekti raames ostetakse ja ehitatakse vajadustele vastavaks ümber piiripatrulli bussid. 2.3.6.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2025 2.3.6.3.Projekti sihtrühm: PPA piiripatrull 2.3.7. TEGEVUSTOETUS: SEIRETEHNIKUTE VÄRBAMINE JA KOOLITAMINE (Sekkumise kood: 026 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus) 2.3.7.1.Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnikute toel on tagatud piirilõikudes 1–8 ja Narva jõe seirepositsioonide töö. Projekti raames värvatakse ja koolitatakse 6 seiretehnikut, kelle ülesandeks on vastutada uute seirepositsioonide töötamise eest. Projektis kaetakse tööjõu, koolitamise ja töökoha loomise kulud. 2.3.7.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–30.06.2027 2.3.7.3.Projekti sihtrühm: Värvatud PPA seiretehnikud 2.3.8. TEGEVUSTOETUS: SEIRETEHNIKA ÜLALPIDAMINE JA HOOLDAMINE VÄLISPIIRIL (Sekkumise kood: 026 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus) 2.3.8.1.Projekti eesmärk ja sisu: ELi välispiir on kaitstud seiretehnika toimepidevuse ja elukaare tagamise toel. Tegevustoetusest kaetakse piiri seiretehnika elukaare, ülalpidamise ja hooldusega seotud kulud, sh litsentside tasud, serveriruumide rent, sidekulud jne 2.3.8.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029 2.3.8.3.Projekti sihtrühm: PPA 2.3.9. TEGEVUSTOETUS: AUTOMATISEERITUD PIIRIÜLETUSE TOIMIVUSE TAGAMINE PIIRIPUNKTIDES (Sekkumise kood 026: Tegevustoetus – integreer itud piirihaldus) 2.3.9.1. Projekti eesmärk ja sisu: Automaatse piirikontrolli süsteemi kasutamise abil on Schengeni alale saabuvate ja alalt lahkuvate reisijate voog sujuv ja piiriületus kiirem. Projektist kaetakse piiripunktide Tallinn-1, Narva-1 ja Saatse ABC-väravate rentimisega seotud kulud. 2.3.9.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029 2.3.9.3.Projekti sihtrühm: PPA 3. Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. 4 4. Eelarve ja tulemused7 4.1. TAT eelarve on 29 340 897,01 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklik ust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. 4.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste tulemusena toetab Eesti Euroopa piiri- ja rannikuva lvet välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel. 4.3. Eelarve jagunemine ning tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on toodud allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0. 7 Näitajad kõik kokku moodustavadki tulemused. 5 Projekt Projekti Näitaja kood ja nimetus Näitaja Sihttase Sihttase Selgitav teave eelarve, sh mõõtühik 2024 2029 kaudsete kulude määr kogu projekti eelarvest PIIRIKONTROLLI- 3 000 699,95, BMVI O.1.1 Piiripunk tide arv 200 1000 Välispiirile ja piiripunktide sse SEADMETE sh kaudsed jaoks ostetud seadmete arv soetatud (ostetud ja renditud) UUENDAMINE kulud 0,2% seadmed, sh e-väravad. Siin ei raporteerita maa-, mere- ja õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventarinumbrid. DROONIDE 152 441,04, sh BMVI O.1.5 Ostetud arv 26 26 Õhusõiduk on mis tahes mehitatud SOETAMINE kaudsed kulud õhusõidukite arv või mehitamata sõiduk piirikontro lli 3% ja- valve ülesannete täitmiseks õhus kooskõlas Schengeni piirieeskirja ja EUROSURiga. Sõiduk peab vastama olemasolevatele Frontexi standarditele. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, kus on ära toodud raporteeritud õhusõiduk ite inventarinumbrid või muud unikaalsed koodid. BMVI O.1.5.1 Ostetud arv 26 26 Mehitamata sõiduk piirikontrolli ja- õhusõidukite arv, mille st valve ülesannete täitmiseks õhus omakorda ostetud mehita mata kooskõlas Schengeni piirieeskirja ja õhusõidukite arv EUROSURiga. Sõiduk peab vastama olemasolevatele Frontexi standarditele. 6  BMVI R.1.14 Euroopa Piiri- ja arv Ei kohaldu 26 Sõiduk tuleb 5 päeva jooksul pärast Rannikuvalve Ameti tehniliste tarnet Frontexis arvele võtta. seadmete reservis registreer itud seadmete arv. BMVI R.1.15 Euroopa Piiri- ja arv Ei kohaldu 26 Iga sõiduki saatmine Forntexi Rannikuvalve Ameti käsutusse missioonile raporteeritakse inventar i antud seadmete arv numbri alusel ühe korra kogu rakenduskava ellu viimise jooksul aruandes, mille periood jääb esimesele missioonile saatmise aega. MAISMAAVARUST 7 199 201,08, O.1.1 Piiripunktide jaoks arv 900 1000 Välispiirile ja piiripunktide sse USE SOETAMINE sh kaudsed ostetud seadmete arv soetatud (ostetud ja renditud) JA PAIGALDAMINE kulud 0,4% seadmed, sh e-väravad. Siin ei PIIRILÕIKUDELE 4– raporteerita maa-, mere- ja 6 õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventarinumbrid. MAISMAAVARUST 8 708 117,70, O.1.1 Piiripunktide jaoks arv 100 2000 Välispiirile ja piiripunktide sse USE SOETAMINE sh kaudsed ostetud seadmete arv soetatud (ostetud ja renditud) JA PAIGALDAMINE kulud 0,4% seadmed, sh e-väravad. Siin ei PIIRILÕIKUDELE 1– raporteerita maa-, mere- ja 3, 7 JA 8 õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventarinumbrid. LUHAMAA 1 137 522,97, BMVI O.1.4 arv 1 1 Piiripunkti rajatisena loetakse taristut JUHTIMISPUNKTI sh kaudsed Ehitatud/ajakohastatud või seadmeid, mida muud näitajad ei KAASAJASTAMINE kulud 0,4% piiripunktirajatiste arv hõlma. Taristu on nt hooned või parkimisalad. Seadmed on mis tahes 7  materiaalne vara, millel on inventarinumber. Ajakohastamine tähendab jõudluse või muude atribuutide parandamist. Seadmete uuendamine esitatakse selle näitaja all. Kui projekt hõlmab mitme hoone ehitamist/täiendamis t, raporteeritakse iga hoone eraldi. Varustuse ost ja rent raporteeritakse indikaatori "Piiriületuspunktide sse ostetud varustuse arv" all. PIIRVALVE ja 999 900,00 sh BMVI O.1.7 Ostetud arv 0 13 Maismaatranspordi vahend on mis - KONTROLLI kaudsed kulud maismaatranspordivahendite tahes mehitatud või mehita ma ta MAISMAA- 0% arv sõiduk piirikontrolli ja- valve SÕIDUKID ülesannete täitmiseks maismaa l kooskõlas Schengeni piirieeskirja ja EUROSURiga. Sõiduk peab vastama olemasolevatele Frontexi standarditele. Selle näitaja all raporteeritakse ka renditud sõidukid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, kus on ära toodud raporteeritud õhusõiduk ite inventarinumbrid või muud unikaalsed koodid. BMVI R.1.14 Euroopa Piiri- ja arv Ei kohaldu 13 Sõiduk tuleb 5 päeva jooksul pärast Rannikuvalve Ameti tehniliste tarnet Frontexis arvele võtta. seadmete reservis registreer itud seadmete arv BMVI R.1.15 Euroopa Piiri- ja arv Ei kohaldu 13 Iga sõiduki saatmine Forntexi Rannikuvalve Ameti käsutusse missioonile raporteeritakse inventar i antud seadmete arv. numbri alusel ühe korra kogu 8  rakenduskava ellu viimise jooksul aruandes, mille periood jääb esimesele missioonile saatmise aega. TEGEVUSTOETUS: 1 123 670,27, BMVI O.1.8 Toetatud osalejate arv 3 6 Osaleja on integreeritud piirihald use SEIRETEHNIKUTE kaudsed kulud arv elluviimisse panustav isik füüsiline VÄRBAMINE JA on isik, kes saab projekti tegevustest KOOLITAMINE abikõlbmatud otsest kasu, ilma et ta vastutaks tegevuste algatamise või elluviimise eest. Selle mõõdiku all ei loeta projektijuhte, raamatupidajaid jm administratiivülesandeid täitvaid isikuid. Osalejate toetus hõlmab, kuid ei piirdu: • töötasu saaja, • lähetusel käija, • koolitusel osaleja. Toetus tähendab igasugust toetust osalejatele, mida muud näitajad ei hõlma. Tegevuse alguses kannab toetuse saaja osalejate andmed sündmus te infosüsteemi. Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info. Iga osalejat loetakse üks kord projekti jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes projekti tegevuses. BMVI O.1.8.1 Toetatud arv 3 6 Toetuse saaja kannab koolituste osalejate arv, millest omakorda alguses osalejate info sündmus te koolitustegevuses osalejate arv infosüsteemi. Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info. Kui 9  sama isik osaleb sama projekti raames mitmel koolitusel, raporteeritakse ta ühe isikuna. BMVI R.1.19 Nende osalejate arv Ei kohaldu 6 Toetuse saaja esitab mõõdiku 4 kuud arv, kes teatavad kolm kuud pärast projekti lõppu. pärast koolitust, et nad • Toetuse saaja küsib kolm kasutavad koolituse käigus kuud pärast iga koolituse lõppu omandatud oskusi ja koolituse lõpetanutelt tagasiside (kas pädevust. on kasutanud saadud teadmisi ja oskusi?). • Projekti lõpus arvutab iga osaleja tagasiside alusel osaleja üldtulemuse: a) kui üle 50% juhtudel on selle osaleja vastus jaatav, arvestatakse, et osaleja on kasutanud saadud oskusi; b) kui üldtulemus on 50 „jah“ /50 „ei“ (nt kaks positiivset ja kaks negatiivse t vastust), läheb arvesse registreeritud viimane tulemus; c) kui üle 50% juhtudel on osaleja vastus eitav, osalejat selle mõõdiku all ei raporteerita. TEGEVUSTOETUS: 5 078 447,00, BMVI O.1.2 arv 1 1 Taristu on püsiv materiaalne vara, mis SEIRETEHNIKA kaudsed kulud Hooldatud/parandatud on: ÜLALPIDAMINE JA on taristuosade arv • liikumatu, HOOLDAMINE abikõlbmatud • tavalistes kasutustingimustes, sh VÄLISPIIRIL mõistliku hoolduse korral, on selle kasutusiga piiramatu, • kasutamisel säilitab see oma esialgse kuju ja välimuse. 10  Hooldus ja remont hõlmab nii taristu töökorras hoidmiseks tehtavaid töid (nt värvimine, torustiku remont) kui ka palju raha nõudvat kapitaalremo nti ja vara eluea pikendamist. Indikaatori all raporteeritakse ida- ja kagupiiri seiresüsteemi (antennid, kaamerad, radarid, mastid, toitekaablid jne) hooldus ja remont ning välispiiri kontrolljoo ne korrashoid ühe taristuosana. TEGEVUSTOETUS: 1 940 897,00, BMVI O.1.1 Piiripunk tide arv 16 16 Alamnäitaja BMVI O.1.1.1 AUTOMATISEERIT kaudsed kulud jaoks ostetud seadmete arv raporteeritakse ka siin UD PIIRIÜLETUSE on TOIMIVUSE abikõlbmatud BMVI O1.1.1 Piiripunk tide arv 16 16 Automaatse piirikontrolli süsteemide / TAGAMINE jaoks ostetud seadmete arv, iseteenindussüsteemide/ e-väravate PIIRIPUNKTIDES millest omakorda all raporteeritakse renditud ABC- ostetud automaatse väravad. Toetuse saaja peab piirikontrolli aruandele lisama dokumendi, milles süsteemide/iseteenindussüstee on toodud raporteeritud väravate mide/e-väravate arv. inventari numbrid. BMVI R.1.17 Automaatse arv Ei kohaldu 2 200 00 E-väravate kaudu piiriületajate arv piirikontrolli süsteemide ja e- 0 esitatakse aruandlusperioodi kohta ja väravate kaudu toimunud hõlmab kõiki välispiiril kasutusel piiriületuste arv olevate e-väravate statistikat. KOKKU 29 340 897,01 11 5. Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus 5.1. Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita. 5.2. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. 6. Kulude abikõlblikkus 6.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)8 §-dest 15–17 ja 21. 6.2. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lisaks ühendmäärusele lähtuda BMVI määruse lisa VII lõikes a sätestatust. 6.3. Otsesed kulud 6.3.1. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas: 6.3.2. personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest; 6.3.3. koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate töötasu, toitlustus); 6.3.4. lähetuskulu (sh transport, majutus, reisikindlustus, päevaraha); 6.3.5. avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent avalikustamise ürituste korraldamiseks); 6.3.6. välispiiri kontrolli ja -valve seadmete, varustuse ja süsteemide soetus-, paigaldamis- ning ülalpidamiskulu (sh rendikulu, tootetugi ja litsentsid). 6.3.7. välispiiri kontrolli ja -valve taristu renoveerimis- ja hoolduskulu 6.4. BMVI toel arendatavate seadmete ostumenetluste algatamisel on kohustus järgida määruse (EL) 2019/1896 (edaspidi Euroopa ranniku- ja piirivalve määrus)9 artiklite 16 ja 64 kohaselt kehtestatud standardeid. 6.5. Elluviija peab tagama seadmete, varustuse, taristu ja süsteemide sihtotstarbe lise kasutamise pärast üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist:  IKT-seadmed ja süsteemid vähemalt kolm aastat;  muud seadmed ja varustus vähemalt viis aastat;  suured sõidukid ja taristuinvesteeringud (nt hoonete ehitus ja suuremahuline renoveerimine, laeva, helikopteri ja lennuki ost) vähemalt 10 aastat. 6.6. Soetatud varustust on lubatud kasutada aastas 30% ulatuses tollikontrolliks, mereoperatsioonidel ning Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi eesmärkide täitmiseks. Ristkasutust tuleb kirjeldada tegevusaruandes ja tõendada. 6.7. Elluviija registreerib suuremahulise piirihalduse operatiivvarustuse viie tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehniliste seadmete reservis, et 8 Ühendmäärus 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1896, 13. november 2019, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 – ELT L 295, 14.11.2019, lk 1—131. 12  teha see kättesaadavaks kooskõlas Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse artikli 64 lõikega 9. 6.8. Kaudsed kulud 6.8.1. TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3; 6.8.2. Tegevustoetusena jagatava toetuse puhul on kaudsed kulud keelatud; 6.8.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama; 6.9. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud. 7. Toetuse maksmise tingimused ja kord 7.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 7.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6.8.1 kohaselt. 7.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMle: 7.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest; 7.3.2. asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab; 7.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 7.3.4. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiM välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. 7.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. 7.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 7.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 8. Elluviija õigused ja kohustused 8.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 8.2. Elluviija peab tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustused, sh ostumenetluse läbiviimise nõuete järgimine. 8.3. Ühendmääruse § 11 lõikes 13 toodud nõude täitmisel on lubatud erisused, kui ELi või riikliku õiguse kohaselt ei ole informatsiooni avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku 13  korra, kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel kooskõlas määrusega (EL) 2016/67910 . 8.4. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 8.4.1. esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel: 8.4.1.1.projekti kirjelduse 8.4.1.2.projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:  eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;  eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;  täpsustub detailne kirjeldus. 8.4.2. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 8.4.3. esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil; 8.4.4. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 8.4.5. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolituste l osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas iga kvartali lõpu seisuga hilje ma lt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks; 8.4.6. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 8.4.6.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 8.4.6.2. TATi muutmise vajalikkusest; 8.4.6.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist; 8.4.7. säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ELi ühissätete määruse artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti; 8.5. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse; 8.6. tagama kliimakindluse taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tulenevalt ELi ühissätete määruse artikli 73 punktist 2j. 9. Aruandlus 9.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga projekti elluviimise algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. 9.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 10 Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) - ELT L 119 4.5.2016, lk 1. 14 9.4. Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e- toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 9.5. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 9.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul projekti aruande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest. 9.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 9.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 9.9. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõppu, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande. 9.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. 10. TATi muutmine 10.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel. 10.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid abikõlblikk use perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus). 10.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta. 10.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 10.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul on TAT muutmist taotleda sagedamini. 10.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võima lik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 10.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. 10.8. TATi muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 10.9. Pärast punktis 10.8 nimetatud muudatuste kooskõlastust korraldab SiM TATi muutmise Struktuuritoetuste registris. 11. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 15 11.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 11.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. 12. Vaiete lahendamine SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. 13. Rakendussätted Käskkiri jõustub alates 01.01.2023. 16  Siseministri käskkirjaga piirhalduse ja viisapoliitika rahastu tegevusmeetme 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ kinnitatavate toetuse andmise tingimuste seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) võimet toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalvet välispiiridel tõhusa Euroopa integreer itud piirihalduse rakendamisel. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused panustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148 1 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 sätestatud poliitikaeesmärgi täitmisesse „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärki „Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiir ide l rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriüle st kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge“. Tegevusi toetatakse ajavahemikus 01.01.2022– 31.12.2029. TATi tegevuste elluviijaks on PPA. TATi eelarve on 29 340 897,01 eurot, mille st piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) toetus on 75% ja riiklik kaasfinantsee r ing 25%. TATi eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulus id teenistujad Siseministeeriumi erinevatest struktuuriüksustest ning PPA ja Siseministeer iumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse esindajad. Eelnõu on koostanud Siseministeer iumi välisvahendite osakonna nõunik Aivi Kuivonen (tel 612 5179, [email protected]) koostöös kaasatud partneritega. Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, [email protected]). Toetatavad tegevused on osaliselt seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja IV osas. II Käskkirja sisu BMVI kasutamisel on aluseks „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud, arvestades BMVI määruse nõudeid, ning mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS2021_2027)2 § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM korraldusasutus (edaspidi KA), kes täidab 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. 2 ÜSS2021_2027 1 ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud rakendusaktide mõistes ka rakendusasutuse (edaspidi RA) ja rakendusüksuse (edaspidi RÜ) rolli. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja rahastamiskavas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetmetegevuse rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija(d). TAT sisaldab tegevuste seost riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ 3 sihtide ja arengukava eesmärkidega, projektide eesmärke, kirjeldust, eelarvet, sihtrühma ning rakendamise tingimusi. TATis on 13 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad projektid“; 3. punkt „Riigiabi“; 4. punkt „Eelarve ja tulemused“; 5. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus“; 6. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 7. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 8. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“; 9. punkt „Aruandlus“; 10. punkt „TATi muutmine“; 11. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 12. punkt „Vaiete lahendamine“; 13. punkt „Rakendussätted“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“ Punktis 1 sätestatakse meetmetegevuse nimetus, TATi eesmärgid ja seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtide ja valdkondliku arengudokumendiga „Siseturvalis use arengukava 2020–2030“4 . Samuti on TATi eesmärgid seotud ka muude dokumentidega nagu „PPA 2030“. TAT vajalikkuse põhjendus Eesti valvab Schengeni välispiiri. Piirivalvurid tegutsevad, järgides Schengeni piirieeskirju ja integreeritud piirihalduse põhimõtteid, mille olulised osad on patrull, riskianalüüs, piirikontro ll, piiriülese kuritegevuse uurimine koostöös teiste riikide sisejulgeolekuasutuste ga, kontaktametnikud kolmandates riikides ja muu rahvusvaheline koostöö. 3 „Eesti 2035“ 4 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ 2 Eesti suurimad piirihalduse väljakutsed Euroopa Liidu (edaspidi EL) välispiiri kaitsmisel on piiritaristu rajamine Eesti–Vene maismaapiirile ning sujuva ja turvalise piiriliikluse tagamine. Väljakutsetega toimetulekuks on vaja kasutusele võtta meetmed, mis hõlmavad nutikaid ja uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, suuremat analüütilist suutlikkust, koostööd eri pooltega ametiasutustes ja nende vahel ning riigi võimete parandamist, sealhulgas koolitusi ja seadmete ostmist. Samuti on vaja mehitada asjaomased üksused piisava hulga kvalifitseer itud spetsialistidega. Varasematel aastatel on valdkondlikke ELi õigustikust tulenevaid ülesandeid ja väljakutse id rahastatud peamiselt riigieelarvest. Lisaks on väärtuslikku abi saadud ka ELilt Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi (edaspidi ISFB) kaudu. ISFB toel on varem soetatud moodsaid vahendeid ja seadmeid, nt patrullautod, eritranspordivahend id, piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmed, sõrmejäljebiomeetriaks vajalik tehnika, multirootorid, veesõidukid ning automaatse piirikontrollisüsteemi ehk ABC-väravad. See on aidanud suurendada reageerimisvõimet, millel on otsene seos piirikontrolli tõhususe ja kvaliteediga. Kuna tehnoloogia areneb kiiresti ning ka sõidukid, mis osteti aastatel 2015–2018, on jõudnud elukaare lõppu, kasutatakse BMVId uute vahendite soetamiseks ja ülalpidamiseks. TATi projektid aitavad täita Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses 2.0 (EL) 2019/18965 (edaspidi Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus) sätestatud nõudeid, parandada teabevahetust, tagada kooskõlas ELi standarditega välispiiri kontroll ja kohaldada ELi õigustikku ühetaolise lt. Esmatähtsad on tegevused, millega toetatakse välispiiri haldamise võime säilitamist või laiendamist ja aidatakse kaasa solidaarsusele. Eestis vastutab integreeritud piirihalduse arendamise ja rakendamise eest peamiselt PPA. Põhilised partnerid on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Välisministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaamet, Kaitsevägi, Kaitseliit ja Kaitsepolitseiamet. Punkt 2 „Toetatavad projektid“ Punkt 2 viitab ÜSS2021_2027 § 2 punkti 7 mõistes Riigikogu kinnitatud riigi pikaajalise arengustrateegia strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10606 (edaspidi ELi ühissätete määrus) artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed põhimõtted, mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimise l austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikk us, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused, arvestades sealjuures riigipiiri kaitsmisega seotud turvalis use tagamise meetmeid. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1896, 13. november 2019, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 – ELT L 295, 14.11.2019, lk 1—131. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuu luvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid – ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 3 Järgitakse ELi ühissätete määruse artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) põhimõtet. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8527 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse ja Pariisi kliimapakti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mille puhul ei ole ette näha olulist keskkonnamõju järgmistele ELi keskkonnaeesmärkidele:  kliimamuutuste leevendamine;  kliimamuutustega kohanemine;  vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse;  ringmajandus;  reostuse vältimine ja kontroll;  bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemise kaitse ning taastamine. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)8 § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. 25.04.2022. a kinnitatud Hendrikson & Ko läbiviidud BMVI rakenduskva keskkonnamõju eelhinna ngu aruandes9 jõudsid sõltumatud eksperdid järeldusele, et rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks vajadus puudub. Erinevalt ELi ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa ELi majanduse juhtimise raamistikust ning kuulub seega vahetult ELi majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole BMVI loodud ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmiseks vaid adresseerib ELi piirihalduse ja viisapoliitika eesmärke. TATi sihtrühm on Eesti avalikkus ning mõju on üleriigiline ja laiemas plaanis kogu Schengeni ala, kuna TATi projektide elluviimisel säilib ja kohati paraneb Eesti suutlikkus toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalvet välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamise l. Sellest ning BMVI määruses sätestatud toetuse kohaldamisalast tulenevalt, ei lahendata toetusega regionaalse arengu juurprobleeme vaid üksnes aidatakse kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele. Punktis 2.3 kirjeldatakse projekte TATi eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga projekti juures näidatakse tegevuse eesmärk ja sisu, abikõlblikkuse periood ning kitsam sihtrühm. Esialgse plaani kohaselt TATi projektides partnereid ÜSS2021_2027 § 2 lõike 5 mõistes ei ole, kuna kulud tekivad vaid elluviijal. Küll aga võib mõne projekti puhul tegevusi ellu viia ka teine pädev asutus, nt on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) põhimääruse kohaselt vastutav valdkonna IKT-lahenduste ja -süsteemide hankimise, arendamise ja haldamise ning IKT-teenuste osutamise ja nende toimepidevuse tagamise eest. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 – ELT L 198, 22.6.2020, lk 13—43. 8 Ühendmäärus 9 BM VI rakenduskava keskkonna mõju eelhinnangu aruanne 4 Seetõttu osaleb SMIT mõnes TATi projektis hankijana, kuid maksjaks jääb elluviija, mistõttu SMITil kulusid ei teki. Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Punkt 3 „Riigiabi“ Sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. TATi eesmärk on Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine integreeritud piirihald use rakendamisel ning heausksete reisijate piiriületuse lihtsustamine. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajand use tingimustes pakkuda ka konkurendid. Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustege vuse toetamiseks. Politsei- ja Piirivalve seaduse kohaselt on migratsiooni valdkonna asjade ning piirihalduse korraldamine PPA ülesanne, seetõttu saab vaid nimetatud asutus olla ainuvõima lik projektide elluviija. Võib möönda, et kaudseteks abi saajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviija või selleks volitatud esindaja tooteid ja teenuseid tellivad. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga. Punkt 4 „Eelarve ja tulemused“ Punktis 4.1 on toodud TATi kogueelarve ning BMVI ja riikliku kaasfinantseeringu määr. Omafinantseeringut elluviijalt ei nõuta. Projektide eelarve, seal hulgas lubatud kaudsete kulude määr on toodud eraldi tabelis punktis 4.3. Lisaks on tabelis esitatud projektide tulemus- ja väljundinäitajad. Väljundnäitajatele on seatud sihttasemed aastateks 2024 ja 2029 ning tulemusnäitajatele aastaks 2029 saavutatav sihttase. Samuti on esitatud näitajate sisu ning teave näitajate saavutamistaseme tõendite kogumise kohta. Projekti eelarve ja sihttasemed on seatud sisendi alusel, mille PPA esitas BMVI rakenduskava koostamiseks 2020. aastal. Sisendi aluseks on eelnevad turu-uuringud. Majanduslik keskkond on küll oluliselt muutunud seoses COVID- 19 puhangu ning sõjaga Ukrainas, kuid Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid ei ole võima lik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses. TAT panustab järgmistesse BMVI määruse ühistesse näitajatesse: Väljundnäitajad: 5   „Piiripunktide jaoks ostetud/renditud seadmete arv, millest omakorda ostetud automaatse piirikontrolli süsteemide/iseteenindussüsteemide/e- väravate arv“;  „Hooldatud / parandatud taristuosade arv“,  „Ehitatud/ajakohastatud piiripunktirajatiste arv“,  „Ostetud õhusõidukite arv, millest omakorda mehitamata õhusõidukite arv“,  „Ostetud maismaatranspordivahendite arv“,  „Toetatud osalejate arv, millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv“. Tulemusnäitajad:  „Automaatse piirikontrolli süsteemide ja e-väravate kaudu toimunud piiriületuste arv“, „Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehniliste seadmete reservis registreeritud seadmete arv“,  „Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti käsutusse antud seadmete arv.“,  „Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust.“ Punkt 5 „Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus“ Punktis 5 on vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesandeid täidab SiM. Punkt 6 „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ühendmäärusest. Ühendmääruse § 1 lõige 2 lubab ühendmääruses sätestatud tingimusi jätta kohaldamata, kui see tuleneb ELi õigusaktidest ja määruses ei ole sätestatud teisiti. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb järgida BMVI määruse lisa VII lõikes a sätestatut, seega rakendatakse tegevustoetuse erisuste loomisel ühendmääruse §1 lõiget 2. TATis sätestatakse abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik. Toetuse saajal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega, kui projekti kontrollijad seda nõuavad. Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimise ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide ja koolitajatega seotud personalikulu on otsene kulu. Selliste projektide korral, mille peamine tegevus on seadme soetus, võib hankimisega seotud personalikulu lugeda samuti otseseks kuluks. Selleks, et järgida projektide üldist valikukriteeriumi „projekti kuluefektiivsus“, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimisega seotud kulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest. Kui projekti heaks töötav isik täidab projektis või asutuses mitmeid ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama projekti vastava ametikoha ülesannete täitmiseks töötatud proportsiooni ametisse määramise käskkirjas või muus sellekohases dokumendis. Näiteks, kui projektijuhil on projektis lisaks ka hanke eseme tehnilise kirjelduse koostamise ülesanded ja selle eest soovitakse töötasu, peab eraldi ülesanded ja osakaal palgast olema sätestatud ametisse nimetamise käskkirjas või muus dokumendis Kuna tegevuste käigus võib tekkida vajadus nt testida hangitavaid seadmeid tootja juures, on TAT-is lubatud välislähetused ja -koolitused olenemata asukohast, kui nende vajalikk us tegevuste elluviimiseks on põhjendatud. 6 Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administree r iva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% projekti otsestest kuludest. Projekti täpne kaudne kulu on sätestatud TATi punkti 4.3 tabelis. Kaudsete kulude protsent jääb samaks kogu tegevuse ajal, v.a juhul kui muudetakse TATi. Kui kontrolli või auditi tulemuse l kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Oluline on silmas pidada, et kaudset kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. E-toetuste keskkond lisab maksetaotluse esitamisel kaudse kulu kindlaksmääratud protsendi alusel automaatselt. Tegevustoetusena jagatav kulu peab olema BMVI määruse lisa VII lõike a kohaselt seotud Euroopa Piiri ja Rannikuvalve ühisoperatsiooni, piirivalve kiirreageerimisoperatsioo ni, tagasisaatmisoperatsiooni või tagasisaatmisega seotud sekkumise või oma riigi piirikontrollitegevusega. Kuna kaudseid kulusid ei kontrollita, ei ole võimalik kindlaks teha, et tegevustoetust on kasutatud lubatud eesmärgil, seetõttu ei ole võimalik tegevustoetuse puhul kaudseid kulusid kasutada ning kõik kulud kajastatakse otseste kuludena. Punktis 6.4 tuuakse välja BMVI määruse artikli 13 punkti 14 a) nõue arvestada seadmete soetamisel kehtivate Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kehtestatud standarditega. Hankija kohustub enne tehnilise kirjelduse koostamist kontrollima, kas hangitavale seadmele on kehtestatud vastav standard. Punkt 6.5 sätestab soetatud seadmete, süsteemide ja infrastruktuuri minimaalse sihtotstarbe lise kasutamise perioodi. Minimaalse sihtotstarbelise kasutusaja sätestamisel võttis KA aluseks perioodil 2007–2013 Välispiirifondile ning perioodil 2014–2020 Sisejulgeolekufondi piiride ja viisade instrumendile kehtinud nõuded. Suuremahuliseks renoveerimiseks loetakse ehitise parendustöid (nt torustiku ja küttesüsteemi vahetus, ruumide ümberehitus), mille maksumus ületab 1 miljon eurot koos käibemaksuga. Ruumi sisustuse (mööbel ja seadmed) maksumust ei arvestata ehitise parendustööde hulka. Punktis 6.6 sätestatakse BMVI määruse artikli 13 punktiga 14 loodud võimalus kasutada teatud tingimustel BMVIst soetatud varustust tollikontrollis, mereoperatsioonidel ning Varjupaiga- , Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi eesmärkide täitmiseks . Oluline on silmas pidada, et sellist ristkasutust peab olema võimalik tõendada. Punktis 6.7 tuuakse välja BMVI määruse artikli 13 punktis b) sätestatud nõue, et kogu suuremahuline piirihalduse operatiivvarustus tuleb registreerida Euroopa Piiri- ja Rannikuva lve Ameti tehniliste seadmete reservis, et teha see kättesaadavaks kooskõlas määruse Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse artikli 64 lõikega 9. Suuremahuliseks operatiivvarustuseks loetakse BMVI mõistes maismaa-, vee- ja õhusõidukid. Punkt 7 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmäär use § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. Toetust makstakse tegelike kulude 7 alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel. Elluviija peab esitama maksetaotlusi vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord kvartalis. Kui kuue kuu jooksul makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahende id riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada SiMile makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Punkt 8 „Elluviija õigused ja kohustused“ Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele, seal hulgas tuleb järgida asutuse riigihangete korda. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 määrusest nr 45 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“10 ning kasutada sama määruse lisas 2 toodud logo. Kui projekti maksumus on üle 100 000 euro, tuleb investeeringu või seadme asukohta püstitada tahvel kohe pärast investeeringuga seotud toimingu või ostetud seadme paigaldamisega alustamist. Tahvel peab vastama avalikustamise määruse § 6 toodud nõuetele. Kooskõlas ELi ühissätete määruse artikli 50 punktiga e ei pea tahvlit püstitama, kui ELi või riikliku õiguse kohaselt ei ole selline avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel kooskõlas määrusega (EL) 2016/67911 . Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 punktist 2j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. Lähtuvalt Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“12 ei ole vajalik välispiirikontrolli taristuobjekti puhul arvutada CO2 jalajälge. Samuti ei ole vajalik läbi viia kliimamuutustega kohanemise analüüsi, kuna planeeritavad tööd hõlmavad vaid osalist rekonstrueerimist, mille käigus laiendatakse hoonet olemasoleva ehitise piires ning ei muudeta hoonestuse terviklahendusi. Projekti käigus tagatakse lokaalse lahendusega ruumis ventilatsioon vastavalt nõuetele. Ehitamise käigus tuleks eelistada lahendusi, mis oleksid passiivsed ning pakuksid varju ja seeläbi jahutust ruumi paiknemisest lähtuvalt. SiM sisestab projektid struktuuritoetuste registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis sisalduvale informatsioonile esitama e-kirjaga 15. tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist iga projekti kohta projekti kirjelduse ja eelarve jagunemise aastate kaupa eelarveridade (alategevuste) vahel. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile taotluse. Et elluviija mõtleks oma tegevused korralikult läbi ja oleks võimalik ul väike halduskoormus, on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas 10 Avalikustamise määrus 11 Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) - ELT L 119 4.5.2016, lk 1. 12 Euroopa Komisjoni teatis 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021– 2027 ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92. 8 – 15. jaanuar ja/või 15. juuni). Punktis 8.3.1 on toodud olukorrad, mil ametlikku muudatust taotlema ei pea. Kuna BMVI toetus planeeritakse riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise käigus, peab SiM selle kasutamise kavandamiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi TATi kinnitamisest alates iga projekti elluviimise aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks. Punkt 9 „Aruandlus“ Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TATi projektide edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Punkt 10 „TATi muutmine“ Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TATi muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimuse l, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi projektide elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Punkt 11 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“ Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 12 „Vaiete lahendamine“ Nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja. Punkt 13 „Rakendussätted“ TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2022. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) ELi ühissätete määrus; 2) BMVI määrus; 3) Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus. IV TATi mõju 9 TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele ning seaduskuulekate inime ste piiriületuse lihtsamaks muutmisele. TATi raames elluviidavad projektid on kõik suunatud välispiiri haldamisele. Kõige suurem osa projektidest panustab idapiiri väljaehitamisse, mis on Vabariigi Valitsuse prioriteet. Andmekaitsealane mõjuhinnang Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt rakendusasutuse juhi kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktid e le (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Tegevuste puhul, mis panustavad näitajatesse „Toetatud osalejate arv“ ning „Toetatud osalejate arv, millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv“ kogub elluviija tegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress. Andmeid kogub isik, kes konkreetset tegevust läbi viib. Andmeid kasutab elluviija selleks, et küsida osalejatelt tagasisidet ning esitada näitajate täitmise kohta info SiMile. V TATi kooskõla rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud BMVI üldiste valikukriteeriumitega 1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele TATi panust BVMI erieesmärgi väljund- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud seletuskirja punktis 3. TATi eelarve moodustab kõige suurema osa BMVI rakenduskavast, seetõttu on ka selle mõju suur. TATi projektide elluviimise tulemusel on välismaismaapiir kaetud uuendus lik u tipptasemel integreeritud piirivalvesüsteemiga. Piirikontrolli ja -valvet toetavad ajakohased, mobiilsed ja koostalitlusvõimelised tehnilised süsteemid ja lahendused, et tagada tõhusam ja usaldusväärsem piirikontroll. 2. TATi põhjendatus TATi projektid aitavad kaasa BMVI määruse artikli 3 punkti 2 a) erieesmärgi saavutamis e le. TATi eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud käskkirja punktis 2 ja seletuskirja I ja II peatükis. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirja punktis 4 ja 6. 4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia TATi elluviija on PPA, kelle põhiülesanded, sh TATi eesmärkidega kooskõlas olev piirikontro ll ja -valve ning migratsjoonijärelevalve on nimetatud Politsei- ja piirivalveseaduses. Nimetatud avalikke ülesandeid saavad täita vaid selleks pädevad isikud. 5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on selgitatud eelnõu punktis 1. 10 TAT mõjutab: Regionaalareng ☐jah ☒ei TATi tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse. TATi projektides tehtavad investeeringud lähevad enamasti Ida- ja Kagu-Eestisse, kuna seal asub Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline piir. Katistud piir, PPA varustuse uuendamine ja selle kasutamine aitab hoida kogu Eesit elanikkonna turvatunnet, tagades seeläbi arenguvõimalused üle Eesti. Keskkonnahoid ja kliima ☐jah ☒ei BMVI rakenduskava kohta viis OÜ Hendrikson ja Co läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise, mille tulemusel jõuti järeldusele, et BMVI tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest positiivset muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Kuna TAT on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ja ei oma selget kokkupuudet kliima ega keskkonnahoiu eesmärgiga (ELi ühissätete määruse art 9 ja 73), ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Samas on PPA liitunud Rohetiigri Akadeemia 13 programmiga, mistõttu on põhjendatud eeldus, et oma tegevuste läbiviimisel lähtub PPA keskkonnahoiu põhimõtetest, ning propageerib ja rakendab tehnoloogia soetamisel ning kasutamisel rohelist mõtteviisi. Infoühiskond ☐jah ☒ei TATi projektide elluviimisega on mõju infoühiskonnale kaudne. TATi raames ühtegi infosüsteemi ei looda, küll aga on soetatav varustus liidestatud erinevate piirivaldko nna süsteemidega. Seiretehnika kaudu saadetav piiriolukorra pilt liigub analüüsimiseks ja vajadusel reageerimiseks juhtimispunkti. Biomeetriaseadmete kaudu hõivatud andmeid võrreldakse andmebaasides oleva teabega. Renditavad elektroonilised piirikontrollisüsteemid (ABC- väravad) lihtsustavad kolmandatest riikidest reisijate piiriületust. Riigivalitsemine ☒jah ☐ei TAT toetab tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki. Projektide elluviija teks saavad nende spetsiifilisuse tõttu olla vaid riigiasutused. Kas TAT-d viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? ☐jah ☒ei Kas TATi üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives? ☐jah ☒ei Kas TAT on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või avalike teenuste osutamisele? ☒jah ☐ei TATi projektid on suunatud PPA võimekuse säilitamisele ja osalisele suurendamisele varustuse soetamise ja tööshoidmise kaudu. 13 https://rohetiiger.ee/akadeemia/ 11 Võrdsed võimalused Sooline võrdsus (kas TATi lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas) ☐jah ☒ei TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse ☐jah ☒ei TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse läbi sooküsimuste lõimimise TATi ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse ☐jah ☒ei Võrdne kohtlemine ☐jah ☒ei Toetatavatel tegevustel puudub puutumus soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavusega. Tegevuste elluviimisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadustes kirjeldatud kohustusi tööandjale. Projekti teavitustegevustes jälgitakse, et tekstid ja pildid ei oleks soostereotüüpsed ega sisaldaks eelarvamusi vähemusrühmade kohta ning tagatakse ligipääsetavus infole ja kommunikatsioonile erivajadusega inimestele. VI TAT rakendamine TAT rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023. VII TAT kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile. Lisa: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht 12  EELNÕU …..2023 nr … Piirhalduse ja viisapoliitika rahastu tegevusmeetme 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmine Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2029 Elluviijad Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Siseministeerium (edaspidi SiM) 1 Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja 1 siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022 .a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiska va meetmetegevuse nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamise l “ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1.1. Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11482 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piiriha ld us välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielik ult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärgiga „Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiir ide l rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge“. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“3 eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitse mise sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalis use parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ mõõdikutesse: „Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal“, „Usaldus riigi institutsioonide vastu“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse mõõdik“. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi. 1 ÜSS2021_2027 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. 3 „Eesti 2035“ 2 1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“4 programmi „Siseturvalis us 2023–2026“ meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ tegevuse 5 „Piirihaldus“ eesmärgi täitmisesse, „Integreeritud piirihalduse strateegia 2019–2023“ eesmärkide täitmisesse ning on seotud PPA strateegia „PPA 2030“5 eesmärgiga „Piir peab“. TAT on kooskõlas Siseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiaga. 1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa Komisjoni soovitusi Eestile. 2. Toetatavad projektid 2.1.Meetmest toetatakse projekte, mis:  aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärgi täitmisesse;  panustavad punktis 1.1.2 nimetatud Eesti 2035 sihtidesse ja mõõdikutesse;  on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus)6 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus;  on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamend i ja nõukogu määruse (EL) 2020/8527 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;  on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega. 2.2. TATi projektide mõju ja ulatus on üleriigiline. 2.3. TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel: 2.3.1. SIRENE töövoo süsteemi (iSpoC), Schengeni infosüsteemi (ESIS, ESIS_ADMIN) ja Interlyys arendamine (sekkumise kood: 024 Suuremahulised IT-süsteemid – Schengeni infosüsteem (SIS)) 2.3.1.1.Projekti eesmärk ja sisu: SIRENE töövoo süsteemi (iSpoC) osaline arendamine (sh liidestumine väliste andmekogudega/rakendustega) ja tööprotsesside automatiseerimine, Schengeni infosüsteemi (ESIS, ESIS_ADMIN) ja Interlyys i arendamine ning nendele süsteemidele jätku- ja hoolduskulude tagamine süsteemide toimimiseks. Partner vastutab arenduste teostamise eest ning osaleb koolitustel ja väliskohtumistel. Arenduste teostamiseks vajaliku sisendi, sh ärianalüüsi eest vastutab elluviija. 2.3.1.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029 2.3.1.3.Projekti elluviija: PPA 4 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ 5 „PPA 2030“ 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa M erendus -, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid - ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 – ELT L 198, 22.6.2020, lk 13—43. 3 2.3.1.4.Projekti partner: SMIT 2.3.1.5.Projekti sihtrühm: PPA ja SMIT 2.3.2. InterOperability ehk koostalitlusvõime arendamine Eestis (sekkumise kood: 025 Suuremahulised IT-süsteemid - koostalitlusvõime) 2.3.2.1.Projekti eesmärk ja sisu: Rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2019/8178 ja (EL) 2019/8189 nõuded, mille tulemusena paraneb kolmanda riikide kodanike isikutuvastamine, samasuse kontroll ja identiteedipettuste avastamine ühisest isikuandmete hoidlast päringute tegemise- ja isiku (sh biomeetria ja dokumendi) andmete võrdlemisega. Täiendavalt paraneb andmekvaliteet erinevate ELi ja riigisise ste rakenduste vahel. Projekti raames luuakse koostalitlusvõimet käsitlevate määruste nõuetest tulenevad funktsionaalsused ning luuakse võimekus lahendada kollaseid linke. Andmete pärimise eesmärgil ning kollaste linkide lahendamise võimekuse loomiseks luuakse ühendus ELi süsteemidega Euroopa otsinguportaali kaudu. Projekti partner analüüsib koostalitlusvõime määrustest tulenevaid IT nõudeid ja vastutab arenduste eest, osaleb koolitustel ja väliskohtumistel. 2.3.2.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029 2.3.2.3.Projekti elluviija: PPA 2.3.2.4.Projekti partner: SMIT 2.3.2.5.Projekti sihtrühm: PPA ja SMIT 2.3.3. ETIAS riiklik üksus (sekkumise kood: 022 Suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks – ETIAS Art 85 (2)) 2.3.3.1.Projekti eesmärk ja sisu: ETIAS riikliku üksuse ülalpidamine. ETIAS riikliku üksuse ülesandeks on reisilubade menetlemine, ETIAS riskiprofiilide ja jälgimisnimek irja haldamine, teiste liikmesriikide infopäringutele vastamine ja nendega konsulteerimine. Projekti raames kaetakse ETIAS riikliku üksuse tööjõukulud, lähetus- ja koolituskulu. 2.3.3.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.11.2023–30.09.2027 2.3.3.3.Projekti elluviija: PPA 2.3.3.4.Projekti sihtrühm: ETIAS riikliku üksuse töötajad 2.3.4. TEGEVUSTOETUS: ELi infosüsteemide andmekeskuse rent (sekkumise kood: 027 tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks) 2.3.4.1.Projekti eesmärk ja sisu: ELi suuremahuliste infosüsteemide haldamise andmekeskuse ülalpidamine. Projektiga tagatakse EESi, viisainfosüsteemi, SISi jne andmeühenduseks vajalike serverite jm seadmete ruumi ülalpidamiskulu sh nt elekter ja kaetakse rikete korral seadmeruumi toimimiseks vajalike seadmete kulu. 2.3.4.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029 2.3.4.3.Projekti elluviija: SMIT 2.3.4.4.Projekti sihtrühm: PPA ja SMIT 2.3.5. TEGEVUSTOETUS: EKSPO rakenduse ülalhoidmine ja jätkuarendus e d (Sekkumise kood: 027 Tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks) 8 Koostalitlusvõimet käsitlev määrus (piirideja viisad) – ELT L 135, 22.5.2019, lk 27. 9 Koostalitlusvõimet käsitlev määrus (politsei- ja õiguskoostöö, varjupaik ja ränne) – ELT L 135, 22.5.2109, lk 85. 4 2.3.5.1.Projekti eesmärk ja sisu: EES ja ETIAS juurutamise projekti käigus loodud EKSPO rakenduse ülalhoidmine ning EES, ETIAS ja koostalitlusvõime vajadustest lähtuvate jätkuarenduste realiseerimine ning tekkivate puuduste kõrvaldamine. Partner vastutab EKSPO arenduste teostamise eest. 2.3.5.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2029 2.3.5.3.Projekti elluviija: PPA 2.3.5.4.Projekti partner: SMIT 2.3.5.5.Projekti sihtrühm: PPA ja SMIT 2.3.6. TEGEVUSTOETUS: ELi infosüsteemide koordineerimine (Sekkumise kood: 027 Tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks) 2.3.6.1.Projekti eesmärk ja sisu: Siseturvalisuse valdkonna Euroopa Liidu üleste infosüsteemide arenduste ning juurutamiste sh koostalitlusvõime koordineerimine Eestis. Projekti raames palgatakse 3 koordinaatorit (ELi projektide üldkoordinaa tor, PPA ELi projektide koordinaator ja SMITi ELi projektide koordinaator) ning kaetakse töökohtade loomise ja nõupidamiste, koolituste ja seminaride kulud. Partner vastutab PPA ELi projektide koordineerimise eest ning osaleb nõupidamistel, koolitustel ja seminaridel. 2.3.6.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.06.2023–31.12.2026 2.3.6.3.Projekti elluviija: SMIT 2.3.6.4.Projekti partner: PPA 2.3.6.5.Projekti sihtrühm: SMIT ja PPA 3. Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. 4. Eelarve ja tulemused10 4.1. TAT eelarve on 9 862 882,87 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklik ust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. 4.2. Punktis 2 nimetatud projektide tulemusena toetab Eesti Euroopa piiri- ja rannikuva lvet välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel. 4.3. Eelarve jagunemine ning projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad kohustuslik ud näitajad on toodud allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0. 10 Näitajad kõik kokku moodustavadki tulemused. 5 Projekt Projekti Kohustusliku näitaja kood Näitaja Sihttase Sihttase Selgitav teave eelarve ja nimetus mõõtühik 2024 2029 kokku, sh kaudsete kulude määr kogu projekti eelarvest SIRENE töövoo 1 815 457,00 BMVI O.1.11 Välja arv 1 1 O.1.11 ja O.1.11.1 süsteemi (iSpoC), sh kaudsed töötatud/hooldatud/ajakohasta hõlmavad EL- i Schengeni kulud 0,7% tud suuremahuliste IT- suuremahuliste IT- infosüsteemi (ESIS, süsteemide arv süsteemide (EES, ETIAS, ESIS_ADMIN) ja SIS, IO) arendust, hooldust, Interlyysi arendamine ülalpidamist ja uuendamist. InterOperability ehk 4 020 000,00, BMVI O.1.1 Välja arv 1 1 koostalitlusvõime sh kaudsed töötatud/hooldatud/ajakohasta Toetuse saaja peab aruandes arendamine Eestis kulud 1,3% tud suuremahuliste IT- esitama teabe, millised süsteemide arv infosüsteemid on mõõdikute BMVI O.1.11.1 Välja arv 1 1 all raporteeritud. töötatud/hooldatud/ajakohasta tud suuremahuliste IT- O.1.10 hõlmab kõiki süsteemide arv, milles t piirihalduse IT-süsteemide omakorda välja töötatud ja IT-seadmete aspekte, suuremahuliste IT-süsteemid e sealhulgas suuremahulisi IT- arv süsteeme, välja arvatud VIS. BMVI O.1.10 Välja arv 1 3 Arendatav funktsioo n töötatud/hooldatud/ajakohasta tähendab uut funktsiooni või tud IT-funktsioonide arv äsja valvesüsteemide ga ETIAS riiklik üksus 1 549 180,87, BMVI O.1.11. Välja arv 1 1 kaetud territooriumi, nt sh kaudsed töötatud/hooldatud/ajakohasta piirilõik. kulud 3,9% tud suuremahuliste IT- Hooldatud/täiendatud süsteemide arv funktsioon tähendab mis 6 TEGEVUSTOETUS 1 300 000,00, BMVI O.1.11. Välja arv 2 2 tahes muudatust pärast selle EKSPO rakenduse kaudsed kulud töötatud/hooldatud/ajakohasta tarnimist vigade või jõudluse ülalhoidmine ja on tud suuremahuliste IT- parandamiseks. abikõlbmatud süsteemide arv. Funktsioonide näited: jätkuarendused • CIR: loo, värskenda TEGEVUSTOETUS 628 245,00 BMVI O.1.11. Välja arv 4 4 ja kustuta EL infosüsteemide kaudsed kulud töötatud/hooldatud/ajakohasta • sBMS: andmekeskuse rent on tud suuremahuliste IT- registreerimiste arv, abikõlbmatud süsteemide arv kontrollimine, tuvastamine TEGEVUSTOETUS: 550 000,00, BMVI O.1.11. Välja arv 2 4 • MID: loodud link ide arv, lahendatud kollaste ELi infosüstee mide kaudsed kulud töötatud/hooldatud/ajakohasta on tud suuremahuliste IT- linkide arv Arvesse võib koordineerimine võtta ka riiklik e le abikõlbmatud süsteemide arv infosüsteemidele lisatud funktsionaalsused, nt päringukiiruse või salvestusruumi suurenemine. Toetuse saaja peab aruandes esitama teabe, millised IT- funktsionaalsused on raporteeritud. KOKKU 9 862 882,87 7 5. Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus 5.1. Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita. 5.2. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. 6. Kulude abikõlblikkus 6.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)11 §-dest 15–17 ja 21. 6.2. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lisaks ühendmäärusele lähtuda BMVI määruse lisa VII lõikes c sätestatust. 6.3. Otsesed kulud 6.3.1. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas: 6.3.2. personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest; 6.3.3. koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate töötasu, toitlus tus, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud); 6.3.4. lähetuskulu (sh transport, majutus, reisikindlustus, päevaraha); 6.3.5. avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu avalikustamise ürituste korraldamiseks); 6.3.6. piirivaldkonna seadmete ning IT-süsteemide soetuse, analüüsi, arendamise, testimise, ülalpidamise ja hoolduse ja kasutamisega seotud kulu (sh rendikulu, tootetugi ja litsentsid); 6.4. BMVI toel arendatavate seadmete ja IT-süsteemide ostumenetluste algatamisel on kohustus järgida määruse (EL) 2019/1896 (edaspidi Euroopa ranniku- ja piirivalve määrus)12 artiklite 16 ja 64 kohaselt kehtestatud standardeid. 6.5. Elluviija peab tagama seadmete, varustuse, taristu ja süsteemide sihtotstarbe lise kasutamise pärast üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist:  IKT-seadmed ja süsteemid vähemalt kolm aastat;  muud seadmed ja varustus vähemalt viis aastat; 6.6. Soetatud varustust on lubatud kasutada aastas 30% ulatuses tollikontrolliks, mereoperatsioonidel ning Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi eesmärkide täitmiseks. Ristkasutatavad IT-süsteemid peavad 11 Ühendmäärus 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1896, 13. november 2019, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 – ELT L 295, 14.11.2019, lk 1—131. 8  edastama piirihaldussüsteemidele andmeid ja osutama teenuseid riiklikul või ELi tasandil. Ristkasutust tuleb kirjeldada tegevusaruandes ja tõendada. 6.7. Kaudsed kulud 6.7.1. TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3; 6.7.2. Kooskõlas ühendmääruse § 1 lõikega 2 ning BMVI määruse lisa VII punktiga c) on tegevustoetusena antava toetuse puhul ühendmääruse § 21 mõistes kaudsed kulud lubatud otsese kuluna; 6.7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama; 6.8. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud. 7. Toetuse maksmise tingimused ja kord 7.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 7.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6.8.1 kohaselt. 7.3. Enne esimese makse saamist peavad elluviija ja partner esitama SiMile: 7.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija ja partneri kuludest; 7.3.2. asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab; 7.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 7.3.4. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija või partner on varem SiM välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija või partner esitab SiMile sellekohase kirjalik u kinnituse. 7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. 7.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. 7.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 7.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 8. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused 8.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 9 8.2. Elluviija peab tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustused, sh ostumenetluse läbiviimise nõuete järgimine. Partner peab täitma lisaks TATis sätestatud nõuetele ka ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 ning § 11 nimetaud kohustusi. 8.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 8.3.1. esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel: 8.3.1.1.projekti kirjelduse; 8.3.1.2.projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:  eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;  eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;  täpsustub detailne kirjeldus. 8.3.2. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 8.3.3. esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil; 8.3.4. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 8.3.5. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolituste l osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas iga kvartali lõpu seisuga hilje ma lt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks; 8.3.6. säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ELi ühissätete määruse artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti; 8.3.7. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse. 8.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 8.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 8.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest; 8.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. 9. Aruandlus 9.1. Elluviija esitab SiMile partneriga kooskõlastatud projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga projekti elluviimise algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 9.2. Elluviija esitab SiMile partneriga kooskõlastatud projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäe va jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäe va jooksul tegevuste lõppemisest arvates. 10 9.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 9.4. Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e- toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 9.5. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 9.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul projekti aruande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest. 9.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 9.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 9.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõppu, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas partneriga kooskõlastatud järelaruande. 9.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. 10. TATi muutmine 10.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel. 10.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid abikõlblikk use perioodi muuta, esitab elluviija SiMile partneriga kooskõlastatud põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus). 10.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta. 10.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 10.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul on lubatud TAT muutmist taotleda sagedamini. 10.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võima lik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 10.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. 11 10.8. TATi muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 11. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 11.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 11.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. 12. Vaiete lahendamine SiM otsuse või toimingu vaide vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. 13. Rakendussätted Käskkiri jõustub alates 01.01.2023. 12  Siseministri käskkirjaga piirihalduse ja viisapoliitika rahastu tegevusmeetme 1.2 „IKT- süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) võimet toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalvet välispiiridel tõhusa Euroopa integreer itud piirihalduse rakendamisel. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused panustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148 1 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 sätestatud poliitikaeesmärgi täitmisesse „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärki „Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiir ide l rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriüle st kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge“. Tegevusi toetatakse ajavahemikus 01.01.2023– 31.12.2029. TATi tegevuste elluviijateks on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT). PPA elluviida vate projektide puhul on partneriks SMIT. TATi eelarve on 9 862 882,87 eurot, millest piirihald use ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) toetus on 75% ja riiklik kaasfinantseering 25%. TATi eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulus id teenistujad Siseministeeriumi (edaspidi SiM) erinevatest struktuuriüksustest ning PPA ja SMITi esindajad. Eelnõu on koostanud SiMi välisvahendite osakonna nõunik Aivi Kuivonen (tel 612 5179, [email protected]) koostöös kaasatud partneritega. Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud SiMi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, [email protected]). Toetatavad tegevused on osaliselt seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja IV osas. II Käskkirja sisu BMVI kasutamisel on aluseks „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud, arvestades BMVI määruse nõudeid, ning mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS2021_2027)2 § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM korraldusasutus (edaspidi KA), kes täidab ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud rakendusaktide mõistes ka rakendusasutuse (edaspidi RA) ja rakendusüksuse (edaspidi RÜ) rolli. ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja rahastamiskavas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetmetegevuse rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija(d). 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. 2 ÜSS2021_2027 1 TAT sisaldab tegevuste seost riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ 3 sihtide ja arengukava eesmärkidega, projektide eesmärke, kirjeldust, eelarvet, sihtrühma ning rakendamise tingimusi. TATis on 13 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad projektid“; 3. punkt „Riigiabi“; 4. punkt „Eelarve ja tulemused“; 5. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus“; 6. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 7. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 8. punkt „Elluviija ja partneri õigused ja kohustused“; 9. punkt „Aruandlus“; 10. punkt „TATi muutmine“; 11. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 12. punkt „Vaiete lahendamine“; 13. punkt „Rakendussätted“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“ Punktis 1 sätestatakse meetmetegevuse nimetus, TATi eesmärgid ja seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtide ja valdkondliku arengudokumendiga „Siseturvalis use arengukava 2020–2030“4 . Samuti on TAT eesmärgid seotud muude dokumentidega nagu „PPA 2030“ ning Siseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegia“, mis omakorda arvestab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi väljatöötatud digiühiskonna arengukava „Eesti digiühiskond 2030“5 põhimõtteid. TATi vajalikkuse põhjendus Eesti valvab Schengeni välispiiri. Ametiasutused kogu ELis jagavad teavet suuremahuliste IT- süsteemide kaudu, et kaitsta kodanikke, võidelda kuritegevuse vastu ja tagada turvalised piirid . TATi projektidega täidetakse BMVI määruse põhjenduspunktis nr 19 toodud suunist: „Selleks et parandada välispiiride haldamist, hõlbustada õiguspärast reisimist, aidata kaasa ebaseaduslike piiriületuste ennetamisele ja nende vastasele võitlusele, rakendada ühist viisapoliitikat ning anda panus kõrgetasemelise julgeoleku saavutamisse liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, tuleks rahastust toetada piirihalduse valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide arendamist liidu õiguse kohaselt. Samuti tuleks rahastust toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2019/817 6 ja (EL) 2019/8187 loodud koostalitlusvõime arendamist liikmesriikides liidu infosüsteemide vahel, nimelt Euroopa 3 „Eesti 2035“ 4 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ 5 „Eesti digiühiskond 2030“ 6 Koostalitlusvõime määrus (piirideja viisad) – ELT L 135, 22.5.2019, lk 27. 7 Koostalitlusvõime määrus (politsei- ja õiguskoostöö, varjupaik ja ränne) – ELT L 135, 22.5.2109, lk 85. 2 Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2226 8 loodud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, määrusega (EÜ) nr 767/2008 9 loodud viisainfosüsteem (VIS), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/124010 loodud Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 603/2013 11 loodud Eurodac, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2018/1860 12 , (EL) 2018/186113 ja (EL) 2018/186214 loodud Schengeni infosüsteem (SIS) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/81615 loodud kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-TCN), et kõnealused liidu infosüsteemid ja nende andmed oleksid vastastikku täiendavad. Lisaks peaks rahastu pärast seda, kui koostalitlusvõime komponendid, nimelt Euroopa otsinguportaal, ühine biomeetrilise võrdlemise teenus, ühine isikuandmete hoidla ja mitme identiteedi detektor, on kesktasandil rakendatud, andma panuse nende vajalikku arendamisse liikmesriigi tasandil.“ Eestis vastutab integreeritud piirihalduse arendamise ja rakendamise eest peamiselt PPA. Põhilised partnerid on SMIT, Välisministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaamet, Kaitsevägi, Kaitseliit ja Kaitsepolitseiamet. Infosüsteemide arenduste eest SiMi valitsemisa las vastutab SMIT. Punkt 2 „Toetatavad projektid“ Punkt 2 viitab ÜSS2021_2027 § 2 punkti 7 mõistes Riigikogu kinnitatud riigi pikaajalise arengustrateegia strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/106016 (edaspidi ELi ühissätete määrus) artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed põhimõtted, mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimise l järgitakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikk us, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused, arvestades sealjuures riigipiiri kaitsmisega seotud turvalis use tagamise meetmeid. TATi koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. IT süsteemide arendajatele ja kasutajatele korraldatavatel koolitustel käsitletakse põhiõiguste kaitsega seotud teemasid. Euroopa Komisjoni poolt läbiviidavate Schengeni hindamiste raames ja järelevalve teostamise l pööratakse erilist tähelepanu sellele, kuidas Schengeni acquis’ kohaldamisel järgitakse põhiõigusi. Järgitakse ELi ühissätete määruse artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) põhimõtet. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/85217 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse ja 8 Riikisisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) määrus – ELT L 327, 9.12.2017, lk 20. 9 VIS määrus – ELT L 218, 13.8.2008, lk 60. 10 ETIAS määrus – ELT L 236, 19.9.2018, lk 1. 11 EURODAC määrus – ELT L 180, 29.6.2013, lk 1. 12 SIS määrus (tagasisaatmine) – ELT L 312, 7.12.2018, lk 1. 13 SIS määrus ( piirikontroll) – ELT L 312, 7.12.2018, lk 14. 14 SIS määrus (politseikoostöö) ELT L 312, 7.12.2018, lk 56. 15 ECRIS-TCN määrus – ELT L 135, 22.5.2019, lk 1. 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid – ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 – ELT L 198, 22.6.2020, lk 13—43. 3 Pariisi kliimapakti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mille puhul ei ole ette näha olulist keskkonnamõju järgmistele ELi keskkonnaeesmärkidele:  kliimamuutuste leevendamine;  kliimamuutustega kohanemine;  vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse;  ringmajandus;  reostuse vältimine ja kontroll;  bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemise kaitse ning taastamine. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)18 § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. 25.04.2022. a kinnitatud Hendrikson & Ko läbiviidud rakenduskva keskkonnamõju eelhinnangu aruandes 19 jõudsid sõltumatud eksperdid järeldusele, et rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalse lt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks vajadus puudub. Erinevalt ELi ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa ELi majanduse juhtimise raamistikust ning kuulub seega vahetult ELi majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole BMVI loodud ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmiseks vaid adresseerib ELi piirihalduse ja viisapoliitika eesmärke. TATi sihtrühm on Eesti avalikkus ning mõju on üleriigiline ja laiemas plaanis kogu Schengeni ala, kuna TATi projektide elluviimisel säilib ja kohati paraneb Eesti suutlikkus toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalvet välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamise l. Sellest ning BMVI määruses sätestatud toetuse kohaldamisalast tulenevalt, ei lahendata toetusega regionaalse arengu juurprobleeme vaid üksnes aidatakse kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele. Punktis 2.3 kirjeldatakse projekte TATi eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga projekti juures näidatakse tegevuse eesmärk ja sisu, abikõlblikkuse periood, elluviija, partner ning kitsam sihtrühm. Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Punkt 3 „Riigiabi“ Sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. TATi eesmärk on Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine integreeritud piirihald use rakendamisel ning heausksete reisijate piiriületuse lihtsustamine. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, 18 Ühendmäärus 19 „BM VI rakenduskava keskkonna mõju eelhinnangu aruanne“ 4 soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajand use tingimustes pakkuda ka konkurendid. Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustege vuse toetamiseks ning punktis 2 nimetatud projektide elluviijad ja partner on valitud sellised riigi valitsemisala asutused, kes saavad olla ainuvõimalikud tegevuste elluviijad. Politsei- ja Piirivalve seaduse kohaselt on migratsiooni valdkonna asjade ning piirihalduse korraldamine PPA ülesanne ning SMIT on põhimääruse kohaselt vastutav valdkonna IKT-lahenduste ja - süsteemide hankimise, arendamise ja haldamise ning IKT-teenuste osutamise ja nende toimepidevuse tagamise eest, seetõttu saavad vaid nimetatud asutused olla ainuvõimalik ud projektide elluviijad. Võib möönda, et kaudseteks abi saajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviija või selleks volitatud esindaja tooteid ja teenuseid tellivad. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga. Punkt 4 „Eelarve ja tulemused“ Punktis 4.1 on toodud TATi kogueelarve ning BMVI ja riikliku kaasfinantseeringu määr. Omafinantseeringut elluviijalt ei nõuta. Projektide eelarve, seal hulgas lubatud kaudsete kulude määr on toodud eraldi tabelis punktis 4.3. Lisaks on tabelis esitatud projektide väljundinäitajad ning seatud sihttasemed aastateks 2024 ja 2029. Samuti on esitatud näitajate sisu ning teave näitajate saavutamistaseme tõendite kogumise kohta. Projektid ei panusta BMVI määruse tulemusnäitajatesse. Projekti eelarve ja sihttasemed on seatud sisendi alusel, mille PPA ja SMIT esitasid BMVI rakenduskava koostamiseks 2020. aastal. Sisendi aluseks on eelnevad turu- uuringud ning varem ellu viidud projektid. Majanduslik keskkond on küll oluliselt muutunud seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas, kuid Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid ei ole võimalik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses. TAT panustab järgmistesse BMVI määruse ühistesse näitajatesse: Väljundnäitajad:  „BMVI O.1.10 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide arv“  „BMVI O.1.11 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv“  „BMVI O.1.11.1 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv, millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide arv.“ Punkt 5 „Korraldusasutust, rakendusasutus ja rakendusüksus“ Punktis 5 on vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesandeid täidab SiM. 5 Punkt 6 „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ühendmäärusest. Ühendmääruse § 1 lõige 2 lubab ühendmääruses sätestatud tingimusi jätta kohaldamata, kui see tuleneb ELi õigusaktidest ja määruses ei ole sätestatud teisiti. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb järgida BMVI määruse lisa VII lõikes a sätestatut, seega rakendatakse tegevustoetuse erisuste loomisel ühendmääruse §1 lõiget 2. TATis sätestatakse abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik. Elluviijal ja partneril on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega, kui projekti kontrollijad seda nõuavad. Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimise ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertidega seotud personalikulu on otsene kulu. Selleks, et järgida projektide üldist valikukriteer iumi „projekti kuluefektiivsus“, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimisega seotud kulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest. Kui projekti heaks töötav isik täidab projektis või asutuses mitmeid ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama projekti vastava ametikoha ülesannete täitmiseks töötatud proportsiooni ametisse määramise käskkirjas või muus sellekohases dokumendis. Näiteks, kui projektijuhil on projektis lisaks ka analüütik u ülesanded ja selle eest soovitakse töötasu, peab eraldi ülesanded ja osakaal palgast olema sätestatud ametisse nimetamise käskkirjas või muus dokumendis TAT-is on lubatud välislähetused ja -koolitused olenemata asukohast, kui nende vajalikk us tegevuste elluviimiseks on põhjendatud. Kolmandates riikides toimuvatel koolituste l, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelneva lt kooskõlastada SiMiga, kes BMVI määruse artikli 13 punkti 12 kohaselt peab selliste st tegevustest eelnevalt teavitama Euroopa Komisjoni. Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administree r iva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% projekti otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudne kulu on sätestatud TATi punkti 4.3 tabelis. Kaudsete kulude protsent jääb samaks kogu tegevuse ajal, v.a juhul kui muudetakse TATi. Kui kontrolli või auditi tulemusel kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Oluline on silmas pidada, et kaudset kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. E-toetuste keskkond lisab maksetaotluse esitamisel kaudse kulu kindlaksmääratud protsendi alusel automaatselt. BMVI määruse lisa VII lõike c kohaselt kaetakse BMVI määruse artikli 3 lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärgi raames suuremahulistele IT-süsteemidele antava tegevustoetuse ga personalikulud, sealhulgas koolituskulud ning suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sideinfrastruktuuride operatiivjuhtimise ja hoolduse, sealhulgas nende süsteemide koostalitlusvõime ja turvaliste ruumide rendi kulud. Kuna kaudseid kulusid ei kontrollita, ei ole võimalik kindlaks teha, et tegevustoetust on kasutatud lubatud eesmärgil, seetõttu ei ole võimalik tegevustoetuse puhul kaudseid kulusid kasutada ning kõik kulud kajastatakse otseste kuludena. 6 Punktis 6.4 tuuakse välja BMVI määruse artikli 13 punkti 14 a) nõue arvestada seadmete ja IT- süsteemide ostumenetluse algatamisel kehtivate Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti standardeid. Hankija kohustub enne tehnilise kirjelduse koostamist kontrollima, kas hangita va le seadmele on kehtestatud vastav standard. Punkt 6.5 sätestab soetatud seadmete ja süsteemide minimaalse sihtotstarbelise kasutamise perioodi. Minimaalse sihtotstarbelise kasutusaja sätestamisel võttis KA aluseks perioodil 2007– 2013 Välispiirifondile ning perioodil 2014–2020 Sisejulgeolekufondi piiride ja viisade instrumendile kehtinud nõuded. Punktis 6.6 sätestatakse BMVI määruse artikli 13 punktis 14 loodud võimalus kasutada teatud tingimustel BMVIst soetatud varustust ja IKT-süsteeme tollikontrollis, mereoperatsioonide l ning Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi eesmärkide täitmiseks. Oluline on silmas pidada, et sellist ristkasutust peab olema võimalik tõendada. Punkt 7 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel. Elluviija peab esitama maksetaotlusi vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord kvartalis. Kui kuue kuu jooksul makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahende id riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada SiMile makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Punkt 8 „Elluviija ja partneri õigused ja kohustused“ Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused ning partnerile ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–10 ja 13−16 ning §-s 11 nimetatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele, seal hulgas tuleb järgida asutuse riigihangete korda. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valituse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“20 ning kasutada sama määruse lisas 2 toodud logo. Kui projekti maksumus on üle 100 000 euro, tuleb investeeringu või seadme asukohta püstitada tahvel kohe pärast investeeringuga seotud toimingu või ostetud seadme paigaldamisega alustamist. Tahvel peab vastama avalikustamise määruse § 6 toodud nõuetele. Kooskõlas ELi ühissätete määruse artikli 50 punktiga e ei pea tahvlit püstitama, kui ELi või riikliku õiguse kohaselt ei ole selline avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 21 . Kui projekti maksumus on üle kümne miljoni euro, on elluviija kohustatud korraldama teavitusürituse eesmärgiga informee r ida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse SiMi, kes kaasab Euroopa Komisjoni. Teavitustegevustes tuleks tõsta esile ELi põhiväärtusi ja jälgida, et teavitusteks tid 20 Avalikustamise määrus 21 Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) - ELT L 119 4.5.2016, lk 1. 7 ja pildid ei sisaldaks soostereotüüpe ja eelarvamusi ning rääkida ka horisontaalsete põhimõtete rakendamisest ja saadavast kasust. SiM sisestab projektid struktuuritoetuste registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis sisalduvale informatsioonile esitama e-kirjaga 15. tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist iga projekti kohta partneriga kooskõlastatud projekti kirjelduse ja projekti eelarve jagunemise aastate kaupa eelarveridade (alategevuste) vahel. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile partneriga kooskõlastatud taotluse. Et elluviija ja partner mõtleksid oma tegevused korralikult läbi ja oleks võimalikul väike halduskoormus, on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas – 15. jaanuar ja/või 15. juuni). Punktis 8.3.1 on toodud olukorrad, mil ametlikku muudatust taotlema ei pea. Kuna BMVI toetus planeeritakse riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise käigus, peab SiM selle kasutamise kavandamiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija TATi kinnitamisest alates andma sisendi iga projekti elluviimise aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks. Punkt 9 „Aruandlus“ Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TATi projektide edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Punkt 10 „TATi muutmine“ Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TATi muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimuse l, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi projektide elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Punkt 11 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“ Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 12 „Vaiete lahendamine“ Nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja. Punkt 13 „Rakendussätted“ TAT jõustub alates 01.01.2023. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) ELi ühissätete määrus; 8 2) BMVI määrus; 3) Koostalitlusvõime määrus (piirid ja viisad); 4) Koostalitlusvõime määrus (politsei- ja õiguskoostöö, varjupaik ja ränne); 5) Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) määrus; 6) VIS määrus; 7) ETIAS määrus; 8) EURODAC määrus; 9) SIS määrus (tagasisaatmine); 10) SIS määrus ( piirikontroll); 11) SIS määrus (politseikoostöö); IV TATi mõju TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele ning seaduskuulekate inime ste piiriületuse lihtsamaks muutmisele. TATi raames elluviidavad projektid on kõik suunatud välispiiri haldamisele. TATis nimetatud ELi suuremahuliste IT-süsteemide rakendamine on Eestile kohustuslik. Andmekaitsealane mõjuhinnang Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt rakendusasutuse juhi kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktid e le (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Tegevuste puhul, mis panustavad näitajatesse „Toetatud osalejate arv“ ning „Toetatud osalejate arv, millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv“ kogub elluviija tegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress. Andmeid kogub isik, kes konkreetset tegevust läbi viib. Andmeid kasutab elluviija selleks, et küsida osalejatelt tagasisidet ning esitada näitajate täitmise kohta info SiMile. V TATi kooskõla rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud BMVI üldiste valikukriteeriumitega 1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele TATi panust BVMI erieesmärgi väljund- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud seletuskirja punktis 3. 2. TATi põhjendatus TATi projektid aitavad kaasa BMVI 1. erieesmärgi saavutamisele. TATi eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud käskkirja punktis 2 ja seletuskirja I ja II peatükis. 3. Kuluefektiivsus 9 Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirja punktides 4 ja 6. 4. Elluviija ja partneri suutlikkus projekti ellu viia TATi elluviijad ja partnerid on riigiasutused – PPA ja SMIT. TATis nimetatud IT-süsteemide rakendamise, töös hoidmise ja kasutamise eest vastutavad selleks pädevad isikud. Piirikontro ll ja -valve ning migratsioonijärelevalve on nimetatud Politsei- ja piirivalveseaduses PPA ülesandena. SiMi valisemisalas vastutab IKT-lahenduste ja -süsteemide hankimise, arendamise ja haldamise ning IKT-teenuste osutamise ja nende toimepidevuse tagamise eest SMIT. 5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on selgitatud eelnõu punktis 1. TAT mõjutab: Regionaalareng ☐jah ☒ei TATi projektid ei panusta otseselt regionaalarengusse. Küll aga aitab IT-süsteemide kaudu toimuv infovahetus kaitsta kodanikke, võidelda kuritegevuse vastu ja tagada turvalised piirid , tagades seeläbi arenguvõimalused üle Eesti. Keskkonnahoid ja kliima ☐jah ☒ei BMVI rakenduskava kohta viis OÜ Hendrikson & Co läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise, mille tulemusel jõuti järeldusele, et BMVI tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest positiivset muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Kuna TAT on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ja ei oma selget kokkupuudet kliima ega keskkonnahoiu eesmärgiga (ELi ühissätete määruse art 9 ja 73), ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Samas on PPA liitunud Rohetiigri Akadeemia22 programmiga, mistõttu on põhjendatud eeldus, et oma tegevuste läbiviimisel lähtub PPA keskkonnahoiu põhimõtetest, ning propageerib ja rakendab tehnoloogia soetamisel ning kasutamisel rohelist mõtteviisi. Infoühiskond ☒jah ☐ei TATi projektide elluviimisel on mõju infoühiskonnale. TATi raames tagatakse ELi suuremahuliste piirikontrolli infosüsteemide (EES, ETIAS, SIS) töö ning tagatakse koostalitlusvõime. IT-süsteemide kasutajateks on ainult selleks volitatud isikud. Avalikkuse l nimetatud süsteemidele juurdepääs puudub, kuid süsteemide kaudu toimuv infovahetus aitab kaitsta kodanikke, võidelda kuritegevuse vastu ja tagada turvalised piirid. IT-süsteemide arendamisel arvestatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi väljatöötatud digiühiskonna arengukava „Eesti digiühiskond 2030“ põhimõtetega. Riigivalitsemine ☒jah ☐ei TAT toetab tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki. Projektide elluviija teks saavad nende spetsiifilisuse tõttu olla vaid riigiasutused. Kohustuslike IT-arenduste teostamiseks kasutav BMVI raha kergendab riigieelarve koormat ja selle võrra on võimalik teha teisi riigile olulisi investeeringuid. Kas TATid viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? 22 https://rohetiiger.ee/akadeemia/ 10 ☐jah ☒ei Kas TATi üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives? ☐jah ☒ei Kas TAT on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või avalike teenuste osutamisele? ☒jah ☐ei TATi projektid on suunatud PPA ja SMITi võimekuse säilitamisele ja osalisele suurendamis e le varustuse ja IT-süsteemide soetamise ja tööshoidmise kaudu. Võrdsed võimalused Sooline võrdsus (kas TATi lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas) ☐jah ☒ei TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse ☐jah ☒ei TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse läbi sooküsimuste lõimimise TATi ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse ☐jah ☒ei Võrdne kohtlemine ☒jah ☐ei TATi ettevalmistamisel ja elluviimisel rakendatakse abinõusid mis tagavad, et inimese vanuse, soo, rassi või rahvusliku kuuluvuse, usu ega seksuaalse sättumuse tõttu ei diskrimineeritaks ühtegi TATi sihtrühma liiget. Piiriturvalisuse tagamisel lähtutakse inimõigustest ning seadmete, IT-süsteemide arendamine ja kasutamine toimub kooskõlas ELi Põhiõiguste Hartaga. IT- süsteemide arendajad ja kasutajad omavad põhjalikke teadmisi põhiõiguste kaitsest ja algoritmide loomisel välditakse lubamatut profileerimist kaitstud tunnuste alusel. Avalikkus e le suunatud teavitustegevustes tagatakse ligipääsetavus erivajadusega inimestele. VI TAT rakendamine TAT rakendatakse alates 01.01.2023. VII TAT kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile Lisa: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht 11  EELNÕU …..2023 nr … Piirhalduse ja viisapoliitika rahastu tegevusmeetme 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ elluviimiseks toetuse andmine Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2029 Elluviija Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Siseministeerium (edaspidi SiM) 1  Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027)1 § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022 .a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiska va meetmetegevuse nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1.1. Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11482 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piiriha ld us välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärgiga „Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiir ide l rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge“. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“3 eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitse mise sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalis use parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ mõõdikutesse: „Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal“, „Usaldus riigi institutsioonide vastu“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse mõõdik“. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi. 1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“4 programmi „Siseturvalis us 2023–2026“ meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ tegevuse 5 „Piirihaldus“ eesmärgi täitmisesse. 1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa Komisjoni soovitusi Eestile. 1 ÜSS2021_2027 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. 3 „Eesti 2035“ 4 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ 2 2. Toetatavad projektid 2.1.Meetmest toetatakse projekte, mis:  aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning BMVI määruse artikkel 3 punktis 2 a) toodud. erieesmärgi täitmisesse;  panustavad punktis 1.1.2 nimetatud Eesti 2035 sihtidesse ja näitajatesse;  on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus)5 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega sh välditakse diskmineerimine ja tagatakse ligipääsetavus;  on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamend i ja nõukogu määruse (EL) 2020/8526 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;  on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega. 2.2. TAT projektide mõju ja ulatus on üleriigiline. 2.3. TAT eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel: 2.3.1. KONTAKTAMETNIKU LÄHETAMINE EUROOPA PIIRI- JA RANNIKUVALVE AMETI JUURDE (sekkumise kood: 016 asutustevaheline koostöö – liidu tasand) 2.3.1.1.Projekti eesmärk ja sisu: Eesti pädevate ametkondade infovahetuse tõhustamine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti määrusega7 kaasnevate muudatuste elluviimise l. Suureneb Eesti võimekus hõlpsalt, asjakohaselt ja õigeaegselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (edaspidi Frontex) infot vahetada, millega rakendatakse tõhusalt Euroopa integreeritud piirihaldust ja EL tagasisaatmispoliitikat ning panustatakse Schengeni vaba liikumise ala turvalisusesse. Frontexi tegevuste laienemise ja liikmesriikidele konkreetsete kohustuste panemise ga ühisoperatsioonidele lähetatavate ametnike osas, tekib võimalus kaasa rääkida Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse rakendamisel ning panustada selle alusel välja töötatavatesse tegevuspõhimõtetesse. Frontexisse pika- ja lühiajaliselt (2. ja 3. kategooria) lähetatavatel Eesti ametnikel on olemas tugi vahetut koordineerimist nõudvate küsimuste lahendamisel. Projekti raames lähetatakse Frontexisse kontaktametnik, kaetakse tema tööjõukulu, pikaajalise lähetusega kaasnevad kulud (1 ametnik perega: 2 täiskasvanut ja 2 last) ja tööruumide rent. 2.3.1.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2025–31.12.2026 2.3.1.3.Projekti sihtrühm: Frontexi kontaktametnik 2.3.2. PIIRIHALDUST TAGAVATE AMETNIKE KOOLITAMINE (sekkumise kood: 001 Piirikontrollid) 2.3.2.1.Projekti eesmärk ja sisu: Teenistujate koolitamine piiri valvamise ja järelelva lve suutlikkuse tagamiseks ja suurendamiseks. Projekti raames korraldatakse ja viiakse läbi vähemalt 300 koolitust. Piirihalduses osalevate ametnike koolitamine on vajalik piirikontrolli ning piiri valvamise ja järelevalve suutlikkuse tagamiseks ning suurendamiseks, et avastada ja tõkestada ebaseaduslikke piiriületusi. Sealhulgas tugevdades meetmeid piiriülese kuritegevuse nagu rändajate ebaseaduslik üle piiri 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa M erendus -, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid - ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 – ELT L 198, 22.6.2020, lk 13—43. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1896, 13. november 2019, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 – ELT L 295, 14.11.2019, lk 1—131. 3  toimetamine, dokumendipettused, identiteedi väärkasutus, inimkaubandus ja terrorism, ennetamiseks ning avastamiseks. Koolitused on vajalikud eelkõige vahetult piiriületajatega kokku puutuvate ametnike täiendõppeks ja erioskuste täiendamiseks, et tagada Schengeni piirieeskirjadest ja muudest välispiiri kontrolli reguleerivate õigusaktidest tulenevate nõuete täitmine. Mitmekülgne piirivalveharidus annab ametialase pädevuse ja tagab Schengeni acquis nõuetekohase rakendamise ning ühetaolise tõhusa piirihalduse riigi ja ELi välispiiridel. Välispiiri valvavate ametnike koolitamine suurendab ametnike oskusi riigipiiri valvamisel ja suhtlemisel kodanikega. 2.3.2.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029 2.3.2.3.Projekti sihtrühm: piirihaldust tagavad teenistujad 2.3.3. MAKSU- JA TOLLIAMETI AMETNIKE PIIRIKONTROLLIALAN E TÄIENDKOOLITUS VI (sekkumise kood: 001 Piirikontrollid) 2.3.3.1.Projekti eesmärk ja sisu: 12.12.2014. a jõustus riigipiiri seaduse muudatus, mille ga tolliametnikele laienesid isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise kontrollimisega seotud politsei õigused ja kohustused. Schengeni piirieeskirjade st tulenevalt peavad liikmesriigid tagama, et piirikontrolli teostavad spetsiaalse ettevalmistuse ja nõuetekohase õppe saanud ametnikud. Projekti eesmärk on koolitada välja täiendavad tolliametnikud, kellel oleks oskus läbi viia esimese astme piirikontro lli. 2.3.3.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2027 2.3.3.3.Projekti sihtrühm: tolliametnikud 3. Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. 4. Eelarve ja tulemused8 4.1. TAT eelarve on 1 100 000 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklik ust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. 4.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste tulemusena toetab Eesti Euroopa piiri- ja rannikuva lvet välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel. 4.3. Eelarve jagunemine ning tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on toodud allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0. 8 Näitajad kõik kokku moodustavadki tulemused. 4 Projekt Projekti Näitaja kood ja nimetus Näitaja Sihttase Sihttase Selgitav teave eelarve, sh mõõtühik 2024 2029 kaudsete kulude määr kogu projekti eelarvest KONTAKTAMETNI 400 000, sh BMVI O.1.8 Toetatud osalejate arv 0 1 O.1.8: Osaleja on integreer itud KU LÄHETAMINE kaudsed kulud arv piirihalduse elluviimisse panustav EUROOPA PIIRI- JA 2% füüsiline isik, kes saab projekti RANNIKUVALVE tegevustest otsest kasu, ilma et ta AMETI JUURDE vastutaks tegevuste algatamise või PIIRIHALDUST 624 000, sh BMVI O.1.8 Toetatud osalejate arv 345 345 elluviimise eest. Selle mõõdiku all ei TAGAVATE kaudsed kulud arv loeta projektijuhte, raamatupidaja id AMETNIKE 0,8% BMVI O.1.8.1 Toetatud arv 345 345 jm administratiivülesandeid täitvaid KOOLITAMINE osalejate arv, millest omakorda isikuid. koolitustegevuses osalejate arv Osalejate toetus hõlmab, kuid ei BMVI R.1.19 Nende osalejate arv Ei kohaldu 238 piirdu: arv, kes teatavad kolm kuud • töötasu saaja, pärast koolitust, et nad • lähetusel käija, kasutavad koolituse käigus • koolitusel osaleja. omandatud oskusi ja Toetus tähendab igasugust toetust pädevust. osalejatele, mida muud näitajad ei MAKSU- JA 76 000 eurot, BMVI O.1.8 Toetatud osalejate arv 20 50 hõlma. TOLLIAMETNIKE sh kaudsed arv Tegevuse alguses kannab tegevuse PIIRIKONTROLLI- kulud 1% BMVI O.1.8.1 Toetatud arv 20 50 korraldaja osalejate andmed ALANE osalejate arv, millest omakorda sündmuste infosüsteemi. Aruandega TÄIENDKOOLITUS koolitustegevuses osalejate arv esitatakse isikustamata agregeeritud IV BMVI R.1.19 Nende osalejate arv Ei kohaldu 50 info. Iga osalejat loetakse üks kord arv, kes teatavad kolm kuud projekti jooksul ka siis, kui sama pärast koolitust, et nad osaleja osaleb mitmes projekti kasutavad koolituse käigus tegevuses. omandatud oskusi ja 5  pädevust. O.1.8.1: Korraldaja kannab koolituste alguses osalejate info sündmus te infosüsteemi. Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info. Kui sama isik osaleb sama projekti raames mitmel koolitusel, raporteeritakse ta ühe isikuna. R.1.19: • Elluviija küsib kolm kuud pärast iga koolituse lõppu koolituse lõpetanutelt tagasiside (kas on kasutanud saadud teadmisi ja oskusi?). • Projekti lõpus arvutab iga osaleja tagasiside alusel osaleja üldtulemuse: a) kui üle 50% juhtudel on selle osaleja vastus jaatav, arvestatakse, et osaleja on kasutanud saadud oskusi; b) kui üldtulemus on 50 „jah“ /50 „ei“ (nt kaks positiivset ja kaks negatiivse t vastust), läheb arvesse registreeritud viimane tulemus; c) kui üle 50% juhtudel on osaleja vastus eitav, osalejat selle mõõdiku all ei raporteerita. KOKKU 1 100 000,00 6 5. Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus 5.1. Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita. 5.2. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. 6. Kulude abikõlblikkus 6.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)9 §-dest 15–17 ja 21. 6.2. Otsesed kulud 6.2.1. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas: 6.2.2. personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest; 6.2.3. koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate tasu, toitlustus, erisoodustuse maksud, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu); 6.2.4. lähetuskulu (sh transport, majutus, reisikindlustus, päevaraha); 6.2.5. avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu avalikustamise ürituste korraldamiseks). 6.3. BMVI määruse artikli 13 punkti 16 kohaselt peab piirihalduse alane koolitus, mis korraldatakse BMVI toel, põhinema piiri- ja rannikuvalve valdkonna asjaomastel ühtlustatud ja tagatud kvaliteediga Euroopa haridus- ja ühistel koolitusstandardite l, eelkõige määruse (EL) 2019/1896 artikli 62 lõikes 6 osutatud ühisel põhiõppekaval. 6.4. Kaudsed kulud 6.4.1. TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3; 6.4.2. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 6.5. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud. 7. Toetuse maksmise tingimused ja kord 7.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 7.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6.8.1 kohaselt. 7.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMle: 7.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest; 7.3.2. asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab; 7.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 9 Ühendmäärus 7 7.3.4. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiM välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. 7.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. 7.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 7.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 8. Elluviija õigused ja kohustused 8.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 8.2. Elluviija peab tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustused, sh ostumenetluse läbiviimise nõuete järgimine. 8.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 8.3.1. esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel: 8.3.1.1.projekti kirjelduse; 8.3.1.2. projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:  eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;  eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;  täpsustub detailne kirjeldus. 8.3.2. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 8.3.3. esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil; 8.3.4. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 8.3.5. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolituste l osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas iga kvartali lõpu seisuga hilje ma lt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks; 8.3.6. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 8.3.6.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 8.3.6.2. TATi muutmise vajalikkusest; 8.3.6.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist; 8.3.7. säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ELi ühissätete määruse artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti; 8 8.4. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse. 9. Aruandlus 9.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga projekti elluviimise algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. 9.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 9.4. Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e- toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 9.5. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 9.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul projekti aruande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest. 9.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 9.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 9.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõppu, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande. 9.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. 10. TATi muutmine 10.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel. 10.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid abikõlblikk use perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus). 10.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta. 10.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9 10.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul on TAT muutmist taotleda sagedamini. 10.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võima lik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 10.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. 10.8. TATi muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 11. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 11.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 11.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. 12. Vaiete lahendamine SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. 13. Rakendussätted Käskkiri jõustub alates 01.01.2023. 10  Siseministri käskkirjaga piirhalduse ja viisapoliitika rahastu tegevusmeetme 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse Eesti võimet toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalvet välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused panustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148 1 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 sätestatud poliitikaeesmärgi täitmisesse „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreer itud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvaheliste st lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärk i „Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge“. Tegevusi toetatakse ajavahemikus 01.01.2023–31.12.2029. TATi tegevuste elluviijateks on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) ja Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA). TATi eelarve on 1 500 000 eurot, millest piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) toetus on 75% ja riiklik kaasfinantseering 25%. TATi eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulus id teenistujad Siseministeeriumi (edaspidi SiM) erinevatest struktuuriüksustest ning PPA ja MTA esindajad. Eelnõu on koostanud SiMi välisvahendite osakonna nõunik Aivi Kuivonen (tel 612 5179, [email protected]) koostöös kaasatud partneritega. Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud SiMi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, [email protected]). Toetatavad tegevused on osaliselt seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja IV osas. II Käskkirja sisu BMVI kasutamisel on aluseks „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud, arvestades BMVI määruse nõudeid, ning mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS2021_2027)2 § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM korraldusasutus (edaspidi KA), kes täidab ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud rakendusaktide mõistes ka rakendusasutuse (edaspidi RA) ja rakendusüksuse (edaspidi RÜ) rolli. ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja rahastamiskavas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetmetegevuse rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija(d). 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. 2 ÜSS2021_2027 1 TAT sisaldab tegevuste seost riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ 3 sihtide ja arengukava eesmärkidega, projektide eesmärke, kirjeldust, eelarvet, sihtrühma ning rakendamise tingimusi. TATis on 13 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad projektid“; 3. punkt „Riigiabi“; 4. punkt „Eelarve ja tulemused“; 5. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus“; 6. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 7. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 8. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“; 9. punkt „Aruandlus“; 10. punkt „TATi muutmine“; 11. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 12. punkt „Vaiete lahendamine“; 13. punkt „Rakendussätted“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“ Punktis 1 sätestatakse meetmetegevuse nimetus, TATi eesmärgid ja seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtide ja valdkondliku arengudokumendiga „Siseturvalis use arengukava 2020–2030“4 . Samuti on TATi eesmärgid seotud ka muude dokumentidega nagu „PPA 2030“. TATi vajalikkuse põhjendus Eesti valvab Schengeni välispiiri. Piirivalvurid tegutsevad, järgides Schengeni piirieeskirju ja integreeritud piirihalduse põhimõtteid, mille olulised osad on patrull, riskianalüüs, piirikontro ll, piiriülese kuritegevuse uurimine koostöös teiste riikide sisejulgeolekuasutuste ga, kontaktametnikud kolmandates riikides ja muu rahvusvaheline koostöö. TATi projektid aitavad täita Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses 2.0 (EL) 2019/1896 5 (edaspidi Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus) sätestatud nõudeid, parandada teabevahetust, tagada kooskõlas ELi standarditega välispiiri kontroll ja kohaldada ELi õigustikku ühetaoliselt. Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega laienesid oluliselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (edaspidi Frontex) volitused ja ülesanded ning liikmesriikidele seati kvoot Frontexi mehitamiseks. Eesti peab 2027. aastaks pikaajaliselt lähetama Frontexi koosseisu 18 operatiivametnikku (2. kategooria) ja lühiajaliselt 66 operatiivametnikku (3. kategooria). Lisaks on veel muid 3 „Eesti 2035“ 4 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1896, 13. november 2019, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 – ELT L 295, 14.11.2019, lk 1—131. 2 solidaarsuspõhimõttest lähtuvaid kohustusi. Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse artikli 13 lõikega 2 loodi liikmesriikidele võimalus lähetada Frontexi juurde kuni kaks kontaktametnikk u, kel on võimalik kaasa rääkida laienenud mandaadiga Frontexi tööprotsesside loomisel. TATi raames lähetab PPA kaheks aastaks Frontexi juurde kontaktametniku, kes abistab Eestist Frontexisse lähetatud ametnikke infovahetuses nii Frontexi kui Eestiga. Piirihalduses osalevate ametnike koolitamine on vajalik piirikontrolli ning piiri valvamise ja järelevalve suutlikkuse tagamiseks ning suurendamiseks, et avastada ja tõkestada ebaseaduslikke piiriületusi. Sealhulgas tugevdades meetmeid piiriülese kuritegevuse nagu rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, dokumendipettused, identiteedi väärkasutus, inimkaubandus ja terrorism, ennetamiseks ning avastamiseks. Koolitused on vajalikud eelkõige vahetult piiriületajatega kokku puutuvate ametnike täiendõppeks ja erioskuste täiendamiseks, et tagada Schengeni piirieeskirjadest ja muudest välispiiri kontrolli reguleerivate õigusaktide st tulenevate nõuete täitmine. Mitmekülgne piirivalveharidus annab ametialase pädevuse ja tagab Schengeni acquis nõuetekohase rakendamise ning ühetaolise tõhusa piirihalduse riigi ja ELi välispiiridel. PPA eksperdid osalevad Frontexi ühiste õppekavade ja koolitusmaterja lide väljatöötamises ja ajakohastamises. Kõik piirikontrolliametnikud järgivad oma igapäevases teenistuses 11. märtsil 2015. a heaks kiidetud ametnike eetikakoodeksi põhimõtteid. Ametnik u põhiväärtused on seaduskuulekus, inimesekesksus, usaldusväärsus, professionaals us, erapooletus, avatus ja koostöö. Piirikontrollitegevuses austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse, haavatavate isikute, sealhulgas laste erivajadused ning nende tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõte. Koolituste l pööratakse nendele teemadele olulist tähelepanu. Eestis vastutab integreeritud piirihalduse arendamise ja rakendamise eest peamiselt PPA. Alates 01.01.2023 täidab merepiiri valvamise funktsiooni Kaitsevägi. MTA teeb, juhindudes riigip iir i seaduse piirkontrolli reguleeriva § 11 lõikest 13, tõhusat ja tihedat koostööd kolleegide ga PPAst. Selle koostöö raames täidavad tolliametnikud mh ka piirikontrolli ülesandeid. Alates 24.02.2021. a võttis MTA täies mahus üle piirikontrolli funktsioonid Sillamäe vabatsoonis. Punkt 2 „Toetatavad projektid“ Punkt 2 viitab ÜSS2021_2027 § 2 punkti 7 mõistes Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10606 artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed põhimõtted, mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused, arvestades sealjuures riigipiiri kaitsmisega seotud turvalisuse tagamise meetmeid . TATi koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) põhimõtet. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 7 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060,millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid – ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 – ELT L 198, 22.6.2020, lk 13—43. 3 arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse ja Pariisi kliimapakti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja keskkonnahoid like hangete põhimõtteid. TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mille puhul ei ole ette näha olulist keskonnamõju järgmistele ELi keskkonnaeesmärkidele:  kliimamuutuste leevendamine;  kliimamuutustega kohanemine;  vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse;  ringmajandus;  reostuse vältimine ja kontroll;  bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemise kaitse ning taastamine. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)8 § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. 25.04.2022. a kinnitatud Hendrikson & Ko läbiviidud rakenduskva keskkonnamõju eelhinnangu aruandes 9 jõudsid sõltumatud eksperdid järeldusele, et rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalse lt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks vajadus puudub. Erinevalt ELi ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa ELi majanduse juhtimise raamistikust ning kuulub seega vahetult ELi majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole BMVI loodud ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmiseks vaid adresseerib ELi piirihalduse ja viisapoliitika eesmärke. TATi otsene sihtrühm on piirikontrolli- ja valvega seotud teenistujad. Kaudne sihtrühm on Eesti avalikkus ning mõju on üleriigiline ja laiemas plaanis kogu Schengeni ala, kuna TATi projektide elluviimisel säilib ja kohati paraneb Eesti suutlikkus toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalvet välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel. Sellest ning BMVI määruses sätestatud toetuse kohaldamisalast tulenevalt, ei lahendata toetusega regionaalse arengu juurprobleeme vaid üksnes aidatakse kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele. Punktis 2.3 kirjeldatakse projekte TATi eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga projekti juures näidatakse tegevuse eesmärk ja sisu, abikõlblikkuse periood, elluviija ning sihtrühm. Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Punkt 3 „Riigiabi“ Sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. TATi eesmärk on Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine integreeritud piirihald use rakendamisel ning heausksete reisijate piiriületuse lihtsustamine. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi 8 Ühendmäärus 9 „BM VI rakenduskava keskkonna mõju eelhinnangu aruanne“ 4 toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajand use tingimustes pakkuda ka konkurendid. Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustege vuse toetamiseks ning punktis 2 nimetatud projektide elluviijad on valitud sellised riigi valitsemis a la asutused, kes saavad olla ainuvõimalikud tegevuste elluviijad. Politsei- ja piirivalve seaduse kohaselt on migratsiooni valdkonna asjade ning piirihalduse korraldamine PPA ülesanne ning Riigipiiri seaduse § 11 lõike 13 kohaselt laienevad tollile isikute ja transpordivahendite riigip iir i ületamisega seonduvad ülesanded. Seetõttu saavad vaid nimetatud asutused olla ainuvõimalikud projektide elluviijad. Võib möönda, et kaudseteks abi saajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviijad teenuseid tellivad. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetluse ga, mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga. Punkt 4 „Eelarve ja tulemused“ Punktis 4.1 on toodud TATi kogueelarve ning BMVI ja riikliku kaasfinantseeringu määr. Omafinantseeringut elluviijalt ei nõuta. Projektide eelarve, seal hulgas lubatud kaudsete kulude määr on toodud eraldi tabelis punktis 4.3. Lisaks on tabelis esitatud projektide kohustus lik väljundinäitaja ning seatud sihttasemed aastateks 2024 ja 2029 ning tulemusnäitaja, millele on seatud sihttase aastaks 2029. Samuti on esitatud näitajate sisu ning teave näitajate saavutamistaseme tõendite kogumise kohta. Projekti eelarve ja sihttasemed on seatud sisendi alusel, mille PPA ja MTA esitasid BMVI rakenduskava koostamiseks 2020. aastal. Sisendi aluseks on varem ellu viidud projektide kulud. Majanduslik keskkond on küll olulise lt muutunud seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas, kuid Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid ei ole võimalik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses. TAT panustab järgmistesse kohustuslikesse BMVI määruse ühistesse näitajatesse: Väljundnäitaja:  „Toetatud osalejate arv“;  „Toetatud osalejate arv, millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv“. Tulemusnäitaja:  „Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust.“ Punkt 5 „Korraldusasutust, rakendusasutus ja rakendusüksus“ Punktis 5 on vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesandeid täidab SiM. Punkt 6 „Kulude abikõlblikkus“ 5 Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ühendmäärusest. TATis sätestatakse abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik. Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega, kui projekti kontrollijad seda nõuavad. Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimise ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertidega seotud personalikulu on otsene kulu. Selleks, et järgida projektide üldist valikukriteer iumi „projekti kuluefektiivsus“, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimisega seotud kulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest. Kui projekti heaks töötav isik täidab projektis või asutuses mitmeid ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama projekti vastava ametikoha ülesannete täitmiseks töötatud proportsiooni ametisse määramise käskkirjas või muus sellekohases dokumendis. Näiteks, kui projektijuhil on projektis lisaks ka koolituseksperdi ülesanded ja selle eest soovitakse töötasu, peab eraldi ülesanded ja osakaal palgast olema sätestatud ametisse nimetamise käskkirjas või muus dokumendis TAT-is on lubatud välislähetused ja -koolitused olenemata asukohast, kui nende vajalikk us tegevuste elluviimiseks on põhjendatud. Kolmandates riikides toimuvatel koolituste l, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelneva lt kooskõlastada SiMiga, kes BMVI määruse artikli 13 punkti 12 kohaselt peab selliste st tegevustest eelnevalt teavitama Euroopa Komisjoni. Punktis 6.3 viidatakse BMVI määruse artikli 13 punkti 16 nõudele arvestada koolituste läbiviimisel asjaomaseid kvaliteedinõudeid ning koolitusstandardeid ja Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse artikli 62 lõikes 6 osutatud ühist põhiõppekava. Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Kaudsed kulude kasutamine on kohustuslik projektides, mille eelarve on võrdne või väiksem kui 200 000 eurot. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administree r iva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% tegevuse otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudne kulu on sätestatud TATi punkti 4.3 tabelis. Kaudsete kulude protsent jääb samaks kogu projekti ajal, v.a juhul kui muudetakse TATi. Kui kontrolli või auditi tulemusel kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Oluline on silmas pidada, et kaudset kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. E-toetuste keskkond lisab maksetaotluse esitamisel kaudse kulu kindlaksmääratud protsendi alusel automaatselt. Punkt 7 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel. Elluviija peab esitama maksetaotlusi vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord kvartalis. Kui kuue kuu jooksul makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei 6 tule. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahende id riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada SiMile makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Punkt 8 „Elluviija õigused ja kohustused“ Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele, seal hulgas tuleb järgida asutuse riigihangete korda. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 45 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“10 ning kasutada sama määruse lisas 2 toodud logo. SiM sisestab projektid struktuuritoetuste registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis sisalduvale informatsioonile esitama e-kirjaga 15. tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist iga projekti kohta projekti kirjelduse ja eelarve jagunemise aastate kaupa eelarveridade (alategevuste) vahel. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile taotluse. Et elluviija mõtleks oma tegevused korralikult läbi ja oleks võimalik ul väike halduskoormus, on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas – 15. jaanuar ja/või 15. juuni). Punktis 8.3.1 on toodud olukorrad, mil ametlikku muudatust taotlema ei pea. Kuna BMVI toetus planeeritakse riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise käigus, peab SiM selle kasutamise kavandamiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi TATi kinnitamisest alates iga projekti elluviimise aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks. Punkt 9 „Aruandlus“ Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ning järelaruande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TATi projektide edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Punkt 10 „TATi muutmine“ Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TATi muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimuse l, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi projektide elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Punkt 11 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“ Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. 10 Avalikustamise määrus 7 Punkt 12 „Vaiete lahendamine“ Nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja. Punkt 13 „Rakendussätted“ TAT jõustub alates 01.01.2023. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) ELi ühissätete määrus; 2) BMVI määrus; 3) Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus. IV TATi mõju TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele ning seaduskuulekate inimeste piiriületuse lihtsamaks muutmisele. TATi raames elluviidavad projektid on kõik suunatud välispiiri haldamisele. Välispiiri valvavate ametnike koolitamine suurendab ametnike oskusi riigipiiri valvamisel ja suhtlemisel kodanikega. Andmekaitsealane mõjuhinnang Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt rakendusasutuse juhi kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktid e le (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Tegevuste puhul, mis panustavad näitajatesse „Toetatud osalejate arv“ ning „Toetatud osalejate arv, millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv“ kogub elluviija tegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress. Andmeid kogub isik, kes konkreetset tegevust läbi viib. Andmeid kasutab elluviija selleks, et küsida osalejatelt tagasisidet ning esitada näitajate täitmise kohta info SiMile. V TATi kooskõla rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud BMVI üldiste valikukriteeriumitega 1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele TATi panust BVMI erieesmärgi väljund- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud seletuskirja punktis 3. TATi projektide elluviimise tulemusel valvavad Eesti välispiiri pädevad teenistujad, kes lähtuvad ELi Põhiõiguste Hartast ja rahvusvahelistest kokkulepetest ning kelle põhiväärtused on seaduskuulekus, inimesekesksus, usaldusväärsus, professionaals us, erapooletus, avatus ja koostöö. Piirikontrollis ja -valves austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse, haavatavate isikute, sealhulgas laste erivajadused ning nende tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõte. 8  2. TATi põhjendatus TATi projektid aitavad kaasa BMVI määruse artikli 3 punkti 2 a) erieesmärgi saavutamis e le. TATi eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud käskkirja punktis 2 ja seletuskirja I ja II peatükis. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirja punktis 4 ja 6. 4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia TATi elluviijad on riigiasutused – PPA ja MTA. Politsei- ja piirivalve seaduse kohaselt on migratsiooni valdkonna asjade ning piirihalduse korraldamine PPA ülesanne ning Riigip iir i seaduse § 11 lõike 13 kohaselt laienevad tollile isikute ja transpordivahendite riigip iir i ületamisega seonduvad ülesanded. Mõlemad asutused on eelnevatel aastatel ellu viinud Sisejugeolekufondist rahastatud piirikontrolli ja -valve koolitusprojekte ning osalevad järjepidevalt rahvusvahelises koostöös. 5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on selgitatud eelnõu punktis 1. TAT mõjutab: Regionaalareng ☐jah ☒ei TATi tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse. Küll aga aitavad TATi projektid kaasa ELi kohustuste täitmisele, mis on oluline riigi hea maine säilitamise seisukohalt. TATi projektides saavad osaleda vaid piirihaldust teostavad teenistujad. TATi projektide tulemuse l on ühtmoodi kaitstud kõik Eesti elanikud ning laiemalt Schengeni alal viibijad. Keskkonnahoid ja kliima ☐jah ☒ei BMVI rakenduskava kohta viis OÜ Hendrikson & Ko läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise, mille tulemusel jõuti järeldusele, et BMVI tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest positiivset muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Kuna TAT on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ja ei oma selget kokkupuudet kliima ega keskkonnahoiu eesmärgiga (ELi ühissätete määruse art 9 ja 73), ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Samas on PPA liitunud Rohetiigri Akadeemia 11 programmiga, mistõttu on põhjendatud eeldus, et oma tegevuste läbiviimisel lähtub PPA keskkonnahoiu põhimõtetest, ning propageerib ja rakendab tehnoloogia soetamisel ning kasutamisel rohelist mõtteviisi. Infoühiskond ☒jah ☐ei TATi projektide elluviimisel mõju infoühiskonnale on kaudne. Piirivaldkonna infosüste e me kasutavad teenistujad on läbinud erinevaid koolitusi ja tagavad andmete turvalisuse. Riigivalitsemine ☒jah ☐ei TAT toetab tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki. Projektide elluviija teks saavad nende spetsiifilisuse tõttu olla vaid riigiasutused. 11 https://rohetiiger.ee/akadeemia/ 9 Kas TAT-d viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? ☐jah ☒ei Kas TATi üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives? ☐jah ☒ei Kas TAT on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või avalike teenuste osutamisele? ☒jah ☐ei TATi projektid on suunatud PPA ja MTA võimekuse säilitamisele ja osalisele suurendamis e le valdkondlike koolituse ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Võrdsed võimalused Sooline võrdsus (kas TATi lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas) ☐jah ☒ei TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse ☐jah ☒ei TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse läbi sooküsimuste lõimimise TATi ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse ☐jah ☒ei Võrdne kohtlemine ☒jah ☐ei Piiriturvalisuse tagamisel lähtutakse inimõigustest ja seadmete ning IT-süsteemide kasutamine toimub kooskõlas ELi Põhiõiguste Hartaga. Toetatavad tegevused panustavad piirikontrolli- ja valvega seotud teenistujate teadmiste ja oskuste tõstmisesse põhiõiguste kaitse tagamisest, sh eri soost, rassist ja rahvusliku kuuluvise, usu ja seksuaalse sättumusega inime ste diskrimineerimise vältimine ning puuetega inimeste erivajadused. VI TAT rakendamine TAT rakendatakse alates 01.01.2023. VII TAT kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile. Lisa: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht 10  KINNITATUD siseministri …..2023 käskkirjaga nr … Piirhalduse ja viisapoliitika rahastu tegevusmeetme 2.2 „IKT-süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ elluviimiseks toetuse andmine Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2029 Elluviija Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus Siseministeerium (edaspidi SiM) 1 Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja 1 siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022 .a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiska va meetmetegevuse nr 2.2 „IKT-süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1.1. Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11482 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piiriha ld us välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liid u acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määrise artikli 3 punktis 2 b) toodud erieesmärgiga „Toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlusta tud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske“. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“3 eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitse mise sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalis use parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ mõõdikutesse: „Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal“, „Usaldus riigi institutsioonide vastu“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse mõõdik“. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi. 1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“4 programmi „Siseturvalis us 2023–2026“ meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ tegevuse 4.1. „Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine“ võimekuse „Rändepoliitika tõhus ja kliendikeskne elluviimine“ eesmärgi saavutamisse ning on kooskõlas Siseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiaga. 1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa Komisjoni soovitusi Eestile. 1 ÜSS2021_2027 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. 3 „Eesti 2035“ 4 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ 2 2. Toetatavad projektid 2.1. Meetmest toetatakse projekte, mis:  aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi b) täitmisesse;  panustavad punktis 1.1.2 nimetatud Eesti 2035 sihtidesse ja mõõdikutesse;  on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus)5 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus;  on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamend i ja nõukogu määruse (EL) 2020/8526 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;  on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega. 2.2. TATi projektide sihtrühm on kogu Eesti avalikkus. Laiem sihtrühm on kolmandate viisanõudega riikide kodanikud, kellele muutub viisa taotlemine mugavamaks ja kiiremaks. 2.3. TATi projektide mõju ja ulatus on üleriigiline. 2.4. TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel: 2.4.1. Euroopa Liidu ühtne e-viisa ja e-taotluskeskkonna rakendamine 2.4.1.1.Projekti eesmärk ja sisu: Euroopa Liidu otsekohalduva muudatuse7 arendamine siseriiklikusse viisaregistrisse, millega digitaliseeritakse viisamenetlus . Viisamenetluses e-taotlemise toimimine, sh Schengeni ühtse viisaportaaliga liidestus, on tagatud. Projekti raames teostatakse ELi otsekohalduvast nõudest tulenevate arendustööde teostamine elektroonse viisataotlemise valdkonnas (sh Schengeni ühtse e- taotluskeskkonna rakendamine). 2.4.1.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2026–31.12.2026 2.4.1.3.Projekti elluviija: PPA 2.4.1.4.Projekti sihtrühm: PPA ja SMIT 2.4.2. Viisaregistri 2.0 II etapi arendused 2.4.2.1.Projekti eesmärk ja sisu: Viisaregistri järkjärgulise uuendamise II etapi arendustööd e teostamine. Projekti raames viiakse uude viisaregistrisse üle viibimisaja pikendamise, viisade kehtetuks tunnistamise/tühistamise, viisakleebise trükkimise funktsionaals us, samuti vajalikud tugifunktsionaalsused ja andmevahetus Viisainfosüsteemiga/ELi tasemel koostalitlusvõime. 2.4.2.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–30.06.2025 2.4.2.3.Projekti elluviija: PPA 2.4.2.4.Projekti sihtrühm: PPA ja SMIT 2.4.3. Viisainfosüsteemi (VIS) määruse 8 muudatuste rakendamine riiklikus viisaregistris 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa M erendus -, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid - ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 – ELT L 198, 22.6.2020, lk 13—43. 7 Euroopa Komisjoni 27. aprilli 2022 ettepanek nr COM /2022/658 final. 8 VIS määrus – ELT L 218, 13.8.2008, lk 60. 3 2.4.3.1.Projekti eesmärk ja sisu: ELi ülese otsekohalduva VIS määruse rakendamine. Projekti raames realiseeritakse VIS määruse muudatustest tulenevad arendused sh kõige olulisemana pikaajaliste viisade taotluse andmete edastamine VISi. 2.4.3.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2025 2.4.3.3.Projekti elluviija: PPA 2.4.3.4.Projekti sihtrühm: PPA ja SMIT 3. Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. 4. Eelarve ja tulemused9 4.1. TATi eelarve on 850 000 eurot (koos käibemaksuga). Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. 4.2. Punktis 2 nimetatud projektide tulemusena toetab Eesti Euroopa ühist viisapoliitikat, tagades ühtlustatud lähenemisviisi viisade väljastamisele ja hõlbustades õiguspärast reisimist. 4.3. Eelarve jagunemine ning projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on toodud allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0. 9 Näitajad kõik kokku moodustavadki tulemused. 4 Tegevus Tegevuse Näitaja kood ja nimetus Näitaja Sihttase Sihttase Selgitav teave eelarve, sh mõõtühik 2024 2029 kaudsete kulude määr Euroopa Liidu ühtne 200 130, BMVI O.2.1 Viisade arv 0 1 e-viisa ja e- kaudseid menetlemise digitaliseerimist taotluskeskkonna kulusid ei ole toetavate projektide arv. rakendamine ette nähtud BMVI R.2.10 Digitaalse lt arv Ei kohaldu 976 292 Iga aruandega raporteeritakse esitatud viisataotluste arv. aruandlusperioodi jääv digitaalse lt esitatud viisataotluste arv (projekti väline näitaja). BMVI R.2.8 Väljaspool arv Ei kohaldu 20 Schengeni ala asuvate uute/ajakohastatud konsulaatide arv BMVI R.2.8.1 Väljaspool arv Ei kohaldu 20 Selle näitaja all raporteerida Schengeni ala asuvate konsulaatide/välisesinduste arv, kus uute/ajakohastatud on pärast projekti lõppu kasutusel konsulaatide arv, mille st Schengeni e-viisade süsteem ja e- omakorda taotluskeskkond. nende konsulaatide arv, mida on ajakohastatud, et muuta need viisataotlejate jaoks kliendisõbralikumaks Riigisisese 499 885, 00 BMVI O.2.5 Välja arv 1 1 viisaregistri arenduste kaudseid töötatud/hooldatud/ajakohastat II etapp kulusid ei ole ud suuremahuliste IT- ette nähtud süsteemide arv 5 VIS määruse 149 985, sh 1% BMVI O.2.5.1 Välja arv 1 1 muudatuste kaudsed kulud töötatud/hooldatud/ajakohastat rakendamine ud suuremahuliste IT- süsteemide arv, mille st omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide arv. KOKKU 850 000 6 5. Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus 5.1. Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita. 5.2. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. 6. Kulude abikõlblikkus 6.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)10 §-dest 15–17 ja 21. 6.2. Otsesed kulud 6.2.1. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas: 6.2.2. personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest; 6.2.3. avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu avalikustamise ürituste korraldamiseks); 6.2.4. viisavaldkonna infosüsteemide analüüsi, arenduse ja testimiskulu, sh turvatestimise kulu. 6.3. Elluviija peab tagama IT-seadmete,-süsteemide ja -rakenduste sihtotstarbelise kasutamise vähemalt kolm aastat pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. 6.4. Kaudsed kulud 6.4.1. TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3; 6.4.2. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 6.4.3. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud. 7. Toetuse maksmise tingimused ja kord 7.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 7.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6.4 kohaselt. 7.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile: 7.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest; 7.3.2. asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab; 7.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 7.3.4. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMi välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. 10 Ühendmäärus 7 7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. 7.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. 7.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 7.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 8. Elluviija õigused ja kohustused 8.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 8.2. Elluviija peab tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustused, sh ostumenetluse läbiviimise nõuete järgimine. 8.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 8.3.1. esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel: 8.3.1.1.projekti kirjelduse; 8.3.1.2.projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:  eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;  eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;  täpsustub detailne kirjeldus. 8.3.2. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 8.3.3. esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil; 8.3.4. säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti; 8.3.5. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 8.3.6. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse. 8.3.7. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 8.3.7.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 8.3.7.2. TATi muutmise vajalikkusest; 8.3.7.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist; 9. Aruandlus 9.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga projekti elluviimise 8  algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikk use perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. 9.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 9.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 9.5. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 9.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne annab ülevaate tehtud tegevustest ning on nõuetekohaselt täidetud. 9.7. Kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM aruande. 9.8. Aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 9.9. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. 10. TAT muutmine 10.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel. 10.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikk use perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus). 10.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta. 10.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 10.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul on lubatud TAT muutmist taotleda sagedamini. 10.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võima lik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 9 10.7. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 11. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 11.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 11.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. 12. Vaiete lahendamine SiM otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. 13. Rakendussätted Käskkiri jõustub alates 01.01.2023. 10  Siseministri käskkirjaga piirhalduse ja viisapoliitika rahastu tegevusmeetme 2.2 „IKT- süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine “ kinnitatavate toetuse andmise tingimuste seletuskiri I Sissejuhatus TATi tegevuste tulemusena täidab Eesti Euroopa Liidu (edaspidi EL) otsekohalduva viisaeeskirja, viisainfosüsteemi määruse muudatuste ning viisaregistri põhimääruse st tulenevate nõuete täitmist. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused panustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148 1 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 sätestatud poliitikaeesmärgi täitmisesse „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 b) toodud erieesmärki „Toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske.“. Tegevusi toetatakse ajavahemikus 01.01.2023– 31.12.2029. TATi tegevuste elluviijaks on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA). Tegevuste eelarve on 850 000 eurot (koos käibemaksuga), millest BMVI toetus on 75% ja riiklik kaasfinantseering 25%. Omafinantseeringu kohustus puudub. TATi eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulus id teenistujad Siseministeeriumi (edaspidi SiM) erinevatest struktuuriüksustest ning PPA ja SMITi esindajad. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Aivi Kuivonen (tel 612 5179, [email protected]) koostöös kaasatud partneritega. Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, [email protected]). Toetatavad tegevused on osaliselt seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja IV osas. II Käskkirja sisu BMVI kasutamisel on aluseks „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud, arvestades BMVI määruse nõudeid, ning mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS2021_2027)2 § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM korraldusasutus (edaspidi KA), kes täidab ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud rakendusaktide mõistes ka rakendusasutuse (edaspidi RA) ja rakendusüksuse (edaspidi RÜ) rolli. ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja rahastamiskavas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetmetegevuse rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija(d). 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. 2 ÜSS2021_2027 1 TAT sisaldab tegevuste seost riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ 3 sihtide ja arengukava eesmärkidega, projektide eesmärke, kirjeldust, eelarvet, sihtrühma ning rakendamise tingimusi. TATis on 13 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad projektid“; 3. punkt „Riigiabi“; 4. punkt „Eelarve ja tulemused“; 5. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus“; 6. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 7. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 8. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“; 9. punkt „Aruandlus“; 10. punkt „TATi muutmine“; 11. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 12. punkt „Vaiete lahendamine“; 13. punkt „Rakendussätted“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“ Punktis 1 sätestatakse meetmetegevuse nimetus, TATi eesmärgid ja seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega ja valdkondliku arengudokumendiga „Siseturvalis use arengukava 2020–2030“4 . Samuti on TATi eesmärgid seotud ka muude dokumentidega nagu „PPA 2030“ ning Siseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloo gia strateegia“, millest viimane arvestab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeer iumi väljatöötatud digiühiskonna arengukava „Eesti digiühiskond 2030“5 põhimõtteid. TAT vajalikkuse põhjendus ELi viisapoliitika muudab ELi reisimise lihtsamaks ning maandab julgeolekuriske ja ELi suunduva ebaseadusliku rändega seotud riske. Sisepiirideta alal on vaja ELi sisenevaid isikuid tõhusalt kontrollida, et tuvastada igaüks, kes võib kujutada endast julgeolekuriski. Selleks, et tagada selliste isikute tuvastamine, peab otsustajatel olema ELi kodanike kaitsmiseks õigel ajal õige teave. Samal ajal peab viisa taotlemine olema kiire, kõigile ligipääsetav ja kliendisõbra lik ning turvameetmed peavad vastama andmekaitsenõuetele ja olema kooskõlas põhiõiguste hartaga. 3 „Eesti 2035“ 4 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ 5 „Eesti digiühiskond 2030“ 2 TATi projektid on ellu kutsutud eesmärgiga tagada viisade väljastamisel ühetaoline menetlus, hõlbustada seaduslikku reisimist ning aidata hoida ära rände- ja julgeolekuriske. Viisataotluste menetlemist ja viisade väljastamist reguleerivad ELi otsekohalduvad õigusaktid. Et saada ELi viisaga reisijate kohta piisavalt julgeolekuteavet, tuleb viisaregistrit ajakohastada. Eesti ühines Viisainfosüsteemiga (edaspidi VIS) 2011. aastal ja võttis süsteemi kasutusele kõigis välisesindustes, kus viisad välja antakse. Aja jooksul on võetud kasutusele ka VIS Mail, VIS Mail 2 ja VISA Code Plus ning arendatud edasi viisade konsultatsiooni infosüsteemi. Viisaregistri arendamiseks on siiani kasutatud riigieelarve, Euroopa Regionaalfondi ja Sisejulgeolekufondi vahendeid. Uuendatud süsteem peab olema täielikult koostalitlusvõime line teiste ELi infosüsteemidega. Järgmise põlvkonna VISi ja selle liideste loomine teiste ELi suuremahuliste IT-süsteemidega on BMVI rakenduskava viisapoliitika erieesmärgi prioriteet. Eesti ettepaneku alusel algatas Euroopa Komisjon ülemineku digitaalsele viisamenetlus e le. 2019. aastal koostati analüüsiaruanne ja kutsuti kokku digitaliseerimise töörühm. Pärast ELi ülese taotluskeskkonna loomist (eelduslikult 2026), saavad liikmesriigid oma viisaregistr id sellega liidestada. Eestis vastutavad ELi viisapoliitika rakendamise eest PPA ja Välisministeerium. Punkt 2 „Toetatavad projektid“ Punkt 2 viitab ÜSS2021_2027 § 2 punkti 7 mõistes Riigikogu kinnitatud riigi pikaajalise arengustrateegia strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10606 (edaspidi ELi ühissätete määrus) artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed põhimõtted, mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimise l austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikk us, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused, arvestades sealjuures riigipiiri kaitsmisega seotud turvalis use tagamise meetmeid. TATi koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Digiviisa ja e-rakendused on ligipääsetavad nelja peamise erivajadusega (liik umis- , nägemis-, kuulmis- ja intellektip uue) inimestele. VISi kasutamisel tagavad kõik pädevad asutused, et nad ei diskrimineeri taotlejaid ja viisaomanikke soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning austavad täiel määral taotleja või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust. Järgitakse ELi ühissätete määruse artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) põhimõtet. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8527 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse ja Pariisi kliimapakti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mille puhul ei ole ette näha olulist keskkonnamõju järgmistele ELi keskkonnaeesmärkidele: 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060,millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid – ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 – ELT L 198, 22.6.2020, lk 13—43. 3   kliimamuutuste leevendamine;  kliimamuutustega kohanemine;  vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse;  ringmajandus;  reostuse vältimine ja kontroll;  bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemise kaitse ning taastamine. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)8 § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. 25.04.2022. a kinnitatud Hendrikson & Ko läbiviidud rakenduskva keskkonnamõju eelhinnangu aruandes 9 jõudsid sõltumatud eksperdid järeldusele, et rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalse lt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks vajadus puudub. Erinevalt ELi ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa ELi majanduse juhtimise raamistikust ning kuulub seega vahetult ELi majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole BMVI loodud ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmiseks vaid adresseerib ELi piirihalduse ja viisapoliitika eesmärke. TATi sihtrühm on Eesti avalikkus, kelle turvalisuse tagamisse viisavaldkonna IT-arendustega panustatakse, ning mõju on üleriigiline. Laiemas plaanis saavad projektidest kasu kõik viisataotlejad. BMVI määruses sätestatud toetuse kohaldamisalast tulenevalt, ei lahendata toetusega regionaalse arengu juurprobleeme vaid üksnes aidatakse kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele. Punktis 2.3 kirjeldatakse projekte TATi eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga projekti juures näidatakse tegevuse eesmärk ja sisu, abikõlblikkuse periood, elluviija ning kitsam sihtrühm. Esialgse plaani kohaselt TATi projektides partnereid ÜSS2021_2027 § 2 lõike 5 mõistes ei ole, kuna kulud tekivad vaid elluviijal. Küll aga võib mõne projekti puhul tegevusi ellu viia ka teine pädev asutus, nt on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) põhimääruse kohaselt vastutav valdkonna IKT-lahenduste ja -süsteemide hankimise, arendamise ja haldamise ning IKT-teenuste osutamise ja nende toimepide vuse tagamise eest. Seetõttu osaleb SMIT mõnes TATi projektis hankijana, kuid maksjaks jääb elluviija, mistõttu SMITil kulusid ei teki. Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Punkt 3 „Riigiabi“ Sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. TATi eesmärk ühise viisapoliitika toetamine, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 8 Ühendmäärus 9 „BMVI rakenduskava keskkonna mõju eelhinnangu aruanne“ 4 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriik ide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiab i kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindla lt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustege vuse toetamiseks ning punktis 2 nimetatud projektide elluviija on valitud selline riigi valitsemis a la asutus, kes saab olla ainuvõimalik tegevuste elluviija. Politsei- ja piirivalve seaduse kohaselt on migratsiooni valdkonna asjade ning piirihalduse korraldamine PPA ülesanne ja seetõttu saab nimetatud asutus olla ainuvõimalik elluviija. Kuna SMIT on põhimääruse kohaselt vastutav valdkonna IKT-lahenduste ja -süsteemide hankimise, arendamise ja haldamise ning IKT- teenuste osutamise ja nende toimepidevuse tagamise eest, on võimalik PPAl TATi projektide elluviimine delegeerida SMITile. SMIT ja PPA on kokku leppinud, et TATi projektide elluviijaks jääb PPA, kuid hankeid korraldab SMIT. Võib möönda, et kaudseteks abi saajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviija või selleks volitatud esindaja tooteid ja teenuseid tellivad. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga. Punkt 4 „Eelarve ja tulemused“ Punktis 4.1 on toodud TATi kogueelarve ning BMVI ja riikliku kaasfinantseeringu määr. Omafinantseeringut elluviijalt ei nõuta. Projektide eelarve, seal hulgas lubatud kaudsete kulude määr on toodud eraldi tabelis punktis 4.3. Lisaks on tabelis esitatud projektide väljundinäitajad ning seatud sihttasemed aastateks 2024 ja 2029 ja tulemusnäitajate sihttasemed aastaks 2029. Samuti on esitatud näitajate sisu ning teave näitajate saavutamistaseme tõendite kogumise kohta. Projekti eelarve ja sihttasemed on seatud sisendi alusel, mille PPA ja SMIT esitasid BMVI rakenduskava koostamiseks 2020. aastal. Sisendi aluseks on eelnevad turu-uuringud ning varem ellu viidud projektid. Majanduslik keskkond on küll oluliselt muutunud seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas, kuid Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid ei ole võimalik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses. TAT panustab järgmistesse BMVI määruse ühistesse näitajatesse: Väljundnäitajad:  „BMVI O.2.1 Viisade menetlemise digitaliseerimist toetavate projektide arv.“  „BMVI O.1.11 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv“  „BMVI O.1.11.1 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv, millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide arv.“ Tulemusnäitajad:  „BMVI R.2.10 Digitaalselt esitatud viisataotluste arv“;  „BMVI R.2.8 Väljaspool Schengeni ala asuvate uute/ajakohastatud konsulaatide arv!; 5   „BMVI R.2.8.1 Väljaspool Schengeni ala asuvate uute/ajakohastatud konsulaatide arv, millest omakorda nende konsulaatide arv, mida on ajakohastatud, et muuta need viisataotlejate jaoks kliendisõbralikumaks“. Punkt 5 „Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus“ Punktis 5 on vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesandeid täidab SiM ning neid ülesandeid ei delegeerita teistele asutustele. Punkt 6 „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ühendmäärusest. TATis sätestatakse abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik. Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega, kui projekti kontrollijad seda nõuavad. Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimise ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide ga seotud personalikulu on otsene kulu. Selleks, et järgida projektide üldist valikukriteer iumi „projekti kuluefektiivsus“, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimisega seotud kulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest. Kui projekti heaks töötav isik täidab projektis või asutuses mitmeid ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama projekti vastava ametikoha ülesannete täitmiseks töötatud proportsiooni ametisse määramise käskkirjas või muus sellekohases dokumendis. Näiteks, kui projektijuhil on projektis lisaks ka analüütik u ülesanded ja selle eest soovitakse töötasu, peab eraldi ülesanded ja osakaal palgast olema sätestatud ametisse nimetamise käskkirjas või muus dokumendis. Punkt 6.3 sätestab minimaalse aja, kui kaua peab soetusi ja süsteeme sihtotstarbelise lt kasutama. Nõue on vajalik sätestada selleks, et elluviijad mõtleksid oma vajadused ja selle täitmiseks võetavad tegevused läbi. Minimaalse sihtotstarbelise kasutusaja sätestamisel võttis KA aluseks perioodil 2007–2013 Välispiirifondile ning perioodil 2014–2020 Sisejulgeolekufondi piiride ja viisade instrumendile kehtinud nõuded. Punkt 6.4 kohaselt on TATi projektides lubatud kaudsed kulud. Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamise l ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreeriva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% tegevuse otsestest kuludest. Täpne kaudne kulu iga tegevuse kohta on sätestatud TATi punkti 4.3 tabelis. Kaudsete kulude protsent jääb samaks kogu tegevuse ajal, v.a juhul kui muudetakse TATi. Kui kontrolli või auditi tulemusel kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Oluline on silmas pidada, et kaudset kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. E-toetuste keskkond lisab maksetaotluse esitamisel kaudse kulu kindlaksmääratud protsendi alusel automaatselt. Punkt 7 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. Toetust makstakse tegelike kulude 6 alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel. Elluviija peab esitama maksetaotlusi vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord kvartalis. Kui kuue kuu jooksul makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahende id riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada SiMile makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Punkt 8 „Elluviija õigused ja kohustused“ Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele, seal hulgas tuleb järgida asutuse riigihangete korda. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valituse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“10 ning kasutada sama määruse lisas 2 toodud logo. Kui projekti maksumus on üle 100 000 euro, tuleb investeeringu või seadme asukohta püstitada tahvel kohe pärast investeeringuga seotud toimingu või ostetud seadme paigaldamisega alustamist. Tahvel peab vastama avalikustamise määruse § 6 toodud nõuetele. Kooskõlas ELi ühissätete määruse artikli 50 punktiga e ei pea tahvlit püstitama, kui ELi või riikliku õiguse kohaselt ei ole selline avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 11 . Kui projekti maksumus on üle kümne miljoni euro, on elluviija kohustatud korraldama teavitusürituse eesmärgiga informee r ida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse SiMi, kes kaasab Euroopa Komisjoni. Teavitustegevustes tuleks muuhulgas tõsta esile ELi põhiväärtusi ja jälgida, et teavitustekstid ja pildid ei sisaldaks soostereotüüpe ja eelarvamusi ning rääkida ka horisontaalsete põhimõtete rakendamisest ja saadavast kasust. SiM sisestab projektid struktuuritoetuste registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis sisalduvale informatsioonile esitama e-kirjaga 15. tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist iga projekti kohta projekti kirjelduse ja eelarve jagunemise aastate kaupa eelarveridade (alategevuste) vahel. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile taotluse. Et elluviija mõtleks oma tegevused korralikult läbi ja oleks võimalik ul väike halduskoormus, on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas – 15. jaanuar ja/või 15. juuni). Punktis 8.3.1 on toodud olukorrad, mil ametlikku muudatust taotlema ei pea. Kuna BMVI toetus planeeritakse riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise käigus, peab SiM selle kasutamise kavandamiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija TATi kinnitamisest alates andma sisendi iga projekti elluviimise aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks. Punkt 9 „Aruandlus“ Punktis sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded 10 Avalikustamise määrus 11 Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) - ELT L 119 4.5.2016, lk 1. 7 aitavad jälgida TATi projektide edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegse id muudatusi. Punkt 10 „TATi muutmine“ Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TATi muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimuse l, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi projektide elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Punkt 11 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“ Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 12 „Vaiete lahendamine“ Nimetatakse SiMi otsuse või toimingu vaide menetleja. Punkt 13 „Rakendussätted“ TAT jõustub alates 01.01.2023. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) ELi ühissätete määrus; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 2018/1046, 18. juuli 2018, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 12 ; 3) BMVI määrus; 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmeriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus)13 ; 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009 (mille ga kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)14 . 12 ELi finantsmäärus 13 VIS määrus 14 Viisaeeskiri 8 IV TATi mõju TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele ning seaduskuulekate inime ste piiriületuse lihtsamaks muutmisele. TATi raames elluviidavad projektid on kõik suunatud ELi ühetaolise viisapoliitika rakendamisele ja seeläbi turvalisuse tagamisele. TATi projektide tulemusena täidab Eesti otsekohalduva ELi viisaeeskirja, Viisainfosüsteemi määruse muudatuste ning viisaregistri põhimäärusest tulenevate nõuete täitmist. Andmekaitsealane mõjuhinnang Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäär us, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. V TATi kooskõla rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud BMVI üldiste valikukriteeriumitega 1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele TATi panust erieesmärgi väljund- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud seletuskirja punktis 3. Schengeni viisa taotlemine on tõhus ja turvaline. Heausksete reisijate piiriületus on sujuv ning turvariskid ja ELi suunduva ebaseadusliku rändega seotud riskid on maandatud. Digiviisa ja e- rakendused on ligipääsetavad erivajadustega inimestele. VISi kasutamisel tagavad kõik pädevad asutused, et nad ei diskrimineeri taotlejaid ja viisaomanikke soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning austavad täiel määral taotleja või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust. 2. TAT põhjendatus TAT tegevused aitavad kaasa BMVI määruse artikli 3 punktis 2 b) toodud erieesmär gi saavutamisele. TATi eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud seletuskirja I ja II peatükis. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirja punktides 4 ja 6. 4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia TATi elluviija on PPA, kelle põhiülesanded, sh TATi eesmärkidega kooskõlas olev rändepoliitika rakendamine on nimetatud Politsei- ja piirivalveseaduses. 5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on selgitatud eelnõu punktis 1. TAT mõjutab: Regionaalareng ☐jah ☒ei TATi projektid ei panusta otseselt regionaalarengusse. Küll aga suurendab riikliku viisaregistr i uuendamine tihedamat infovahetust ning aitab seeläbi hoida kogu Eesit elanikkonna turvatunnet. Viisataotlejad saavad, olenemata asukohast, kasu kiirest ja ajasäästlikkust 9 viisamenetlusest (üle maailma on kasutusel sama register, keskne peakasutaja asub PPAs), mis tagab neile seadusliku viibimisaluse oma reisieesmärgi teostamiseks, kaasneb positiivne riigi kuvand. Ettevõtted saavad realiseerida oma huvisid läbi võõrtööjõu töölevõtmise, mh kaasneb riigile majanduslik kasutegur. Järelevalvet teostavad ametnikud ja asutused (KAPO, PPA, VLA, ELi liikmesriikide välisministeeriumid, piirivalveasutused ja konsulaadid) saavad asjakohaseid andmeid järelevalve teostamiseks (migratsioo nijärelelvalve, kriminaaluurijad, viisade kooskõlastajad, konsulid, rahvusvahelise kaitse menetlejad). Keskkonnahoid ja kliima ☐jah ☒ei BMVI rakenduskava kohta viis OÜ Hendrikson & Ko läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise, mille tulemusel jõuti järeldusele, et BMVI tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest positiivset muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile . Samas on PPA liitunud Rohetiigri Akadeemia15 programmiga, mistõttu on põhjendatud eeldus, et oma tegevuste läbiviimisel lähtub PPA keskkonnahoiu põhimõtetest, ning propageerib ja rakendab tehnoloogia soetamisel ning kasutamisel rohelist mõtteviisi16 . Infoühiskond ☒jah ☐ei Viisavaldkonna IT-süsteemide arendamisega täidab Eesti kohustust rakendada VIS määrust. Lisaks on ELi õigusaktidega kirjeldatud hulk kohustusi, mida ühtse viisaruumi hoidmiseks ja teiste ELi suuremahuliste IT-süsteemidega koostalitusvõime saavutamiseks tagama peame. Ees on ootamas mitmed Euroopa ülesed kesksüsteemidega liidestamised (nt Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES), Euroopa reisinfo ja -lubade süsteem (ETIAS), koostalitlusvõime ja VIS määruse muudatusel kesksesse VISi edastatavate andmete muutumise vajadus). Samuti on pidevalt vaja registrisse sisse viia riigisiseste õigusaktide muutmise st tulenevaid muudatusi. Viisaregister 2.0 II etapi realiseerimise käigus saavutame andmebaasi tarkvara vahetusega efektiivsema (täiendavad liidesed) ja ajasäästlikuma (eesmärgiks vähendada andmete sisestamisele/parandamisele kuluvat aega) viisamenetluse ning vabaneme vananenud tehnoloogilistest lahendustest, et edaspidine arendustegevus (nt regulatsioonide muudatuste st tingitud arendusvajadused) ja registri hallatavus oleks efektiivsem ning tagatud oleks parem teenuse kvaliteet ning suureneks kasutajamugavus. Peale projekti realiseerumist on arendustegevused lihtsamini realiseeritavad ning seeläbi hoiab kokku ka arendustele kuluvat ajalist ja finantsilist mõõdet. Kõigi osapoolte rahulolu suureneb, kuna pakutakse nutikat, turvalist IT-lahendust ja andmekvaliteeti siseturvalisuse tagamiseks. Riigivalitsemine ☒jah ☐ei TAT toetab tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki. Projektide elluviijaks saab TATi projektide spetsiifilisuse tõttu olla vaid riigiasutus. Kohustuslike IT-arenduste teostamiseks kasutav BMVI raha kergendab riigieelarve koormat ja selle võrra on võimalik teha teisi riigile olulisi investeeringuid. Kas TATid viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? ☐jah ☒ei 15 https://rohetiiger.ee/akadeemia/ 16 https://rohetiiger.ee/pilootprogramm/politsei-ja-piirivalveamet/ 10 Kas TAT üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives? ☐jah ☒ei Kas TAT on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või avalike teenuste osutamisele? ☒jah ☐ei TATi projektid on suunatud õigustatud ligipääsu omavatele isikutele, asutustele ja ettevõtetele , kes vajavad toimingute läbiviimiseks asjakohaseid, kvaliteetseid ja täielikke andmeid viisamenetluses kogutavate andmete kohta. Viisataotlejad saavad kasu kiirest ja ajasäästlikkust viisamenetlusest (üle maailma on kasutusel sama register, keskne peakasutaja asub PPAs), mis tagab neile seadusliku viibimisaluse oma reisieesmärgi teostamiseks, kaasneb positiivne riigi kuvand. Ettevõtted saavad realiseerida oma huvisid läbi võõrtööjõu töölevõtmise, mh kaasneb riigile majanduslik kasutegur. Järelevalvet teostavad ametnikud ja asutused (KAPO, PPA, VLA, ELi liikmesriikide välisministeeriumid, piirivalveasutused ja konsulaadid) saavad asjakohaseid andmeid järelevalve teostamiseks (migratsioonijärelelvalve, kriminaaluurijad, viisade kooskõlastajad, konsulid, rahvusvahelise kaitse menetlejad). Lisaks viisamenetlusasutused, kes on peamine sihtrühm viisamenetluse läbiviimisel. Registr it kasutavate osapoolte arv on ca 1000 ametnikku/konsulit. ELi vahel liigub kokkulepitud andmevahetus. Võrdsed võimalused Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas) ☐jah ☒ei TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse ☐jah ☒ei TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse läbi sooküsimuste lõimimise TAT ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse ☐jah ☒ei Võrdne kohtlemine ☒jah ☐ei TATi ettevalmistamisel ja elluviimisel rakendatakse abinõusid mis tagavad, et inimese vanuse, soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu ei diskrimineeritaks ühtegi TATi sihtrühma liiget. Näiteks on vanemaealiste hulgas palju neid, kellel puuduvad digioskused ja võimalus esitada viisataotlus e-keskkonnas. Võrdse kohtlemise tagamiseks säilitatakse neile võimalus vajadusel esitada taotlus konsulaadis või viisataotluskeskuses. Projektide tulemusel on IT-süsteemid/rakendused viidud kooskõlla ELi Põhiõiguste Hartaga ja nende kaudu viisataotluste menetlemisel lähtutakse inimõigustest. VISi kasutamisel tagavad kõik pädevad asutused, et nad ei diskrimineeri taotlejaid ja viisaomanikke vanuse, soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu ning austavad täiel määral taotleja või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust. VI TAT rakendamine TAT rakendatakse alates 01.01.2023. 11 VII TAT kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Välisministeeriumile. Lisa: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht 12 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/23-0083 - Siseministri käskkirjade eelnõud Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.02.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a563c117-b2a3-4e6b-b0dc-3199fc8170b5 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a563c117-b2a3-4e6b-b0dc-3199fc8170b5?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main