Eelnõu kooskõlastamiseks

Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium 20.01.2023 nr 1-4/23/306 Keskkonnaministri määruse "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Edastame kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ eelnõu koos lisaga ja seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse lisa 3. Seletuskiri Teadmiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Vee-ettevõtete Liit. Mikk Toim, 6345059 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 03.01.2023 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 68 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega sätestatakse: 1) lõhnaaine esinemise hindamise kord; 2) lõhnaaine esinemise hindamiseks kasutatavate mõõtmiste ja arvutuslike meetodite loetelu; 3) lõhnaaine esinemise hindamisele esitatavad nõuded; 4) hindamismeetoditele vastavad lõhnaaine esinemise häiringutasemed ja nende kohaldamise kord. § 2. Lõhnaaine esinemise hindamise meetodid (1) Lõhnakaebuste esinemisel või häiringutaseme võimaliku ületamise kohta hinnangu andmise otsustamise korral tuleb hinnata lõhnaaine esinemist referentsmeetodiga. (2) Lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures loetakse ületatuks enam kui 15% aasta lõhnatunni korral, kui referentsmeetodina kasutatakse eraldi või omavahel kombineerituna järgmisi standardeid: 1) standardit EVS-EN 13725 „Õhukvaliteet. Lõhnaainete kontsentratsiooni määramine dünaamilise olfaktomeetria abil“; 2) standardit EVS-EN 16841-1 „Välisõhk. Lõhna määramine välisõhus välimõõtmiste teel. Osa 1: Rastermeetod“; 3) EVS 886-1 „Lõhnaainete hajumine atmosfääris. Osa 1: Põhialused“; 4) muid samaväärseid rahvusvahelisi või Euroopa standardiorganisatsiooni standardeid. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud meetodid peavad olema akrediteeritud mõõteseaduse kohaselt. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud standardi kasutamise korral tuleb lõhnaaine esinemist hinnata 12 kuu jooksul või vähemalt kuue kuu jooksul, tagades külmemate ja soojemate kuude võrdse esindatuse. (5) Lõhnaaine esinemise kohta esialgse hinnangu saamiseks võib lisaks referentsmeetoditele kasutada ka järgmisi meetodeid: 1) standard EVS-EN 16841-2 „Välisõhk. Lõhna määramine välisõhus välimõõtmiste teel. Osa 2: Hajumissuuna meetod“ või mõni muu samaväärne rahvusvaheline või Euroopa standardiorganisatsiooni standard; 2) standard EVS 887-1 „Lõhnade mõju ja selle hindamine. Osa 1: Lõhnahäiringu psühhomeetriline hindamine. Küsimustikud“ või muu samaväärne rahvusvaheline või Euroopa standardiorganisatsiooni standard; 3) standard EVS 887-2 „Lõhnade mõju ja selle hindamine. Osa 2: Häirivate omaduste väljaselgitamine küsitluste teel“ või muu samaväärne rahvusvaheline või Euroopa standardiorganisatsiooni standard; 4) elektroonilised sensorid lõhnaainete hindamiseks. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud standardi kasutamise korral on lõhnaaine esinemise kohta esindusliku esialgse hinnangu saamiseks vaja teha vähemalt viis mõõtetsüklit. § 3. Lõhnaaine hetkelise heitkoguse arvutuslik hindamine (1) Lõhnaaine hetkelise heitkoguse arvutuslikku hindamist kasutatakse lõhnaaine modelleerimisel järgmiselt: 1) loomakasvatussektori korral arvutatakse lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga: Q = qi × LÜ, kus Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s); qi – tootmistehnoloogiakohane eriheide vastavalt määruse lisale, käitises tehtud mõõtmistele või käitises kasutusel olevat tehnoloogiat käsitlevale rahvusvahelisele metoodikale; LÜ –käitise loomühikud; 2) pindallikate korral arvutatakse lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga: Q = qi × S, kus Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s); qi – tootmistehnoloogia kohane eriheide vastavalt määruse lisale, käitises tehtud mõõtmistele või käitises kasutusel olevat tehnoloogiat käsitlevale rahvusvahelisele metoodikale; S – pindallika pindala (m²); 3) käitise spetsiifiline lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s) arvutatakse järgmise valemiga: Q = c × VR,20, kus Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s); c – lõhnaaine kontsentratsioon väljuvates gaasides (OU/m³) käesoleva määruse lisa või akrediteeritud labori määratu kohaselt; VR,20 – ventilatsiooni või emissioonigaaside mahtkulu (m³/s); 4) standardi EVS-EN 13725 (2005) kohaselt arvutatakse mahtkiirus standardtingimustel (20 ºC ja 101,3 kPa) niiske gaasi jaoks standardi ISO 10780 järgi järgmise valemiga: VR,20 = Vs × (273 + 20) / (273 + t) × ps / 101,3, kus VR,20 on mahtkiirus standardtingimustel; Vs – mahtkiirus m3/s; ps – absoluutne rõhk korstnas; t – gaaside temperatuur ºC. (2) Käesoleva määruse lisas esitatud lõhnaühikud on ligikaudsed ning käitistel on õigus oma eriheiteid täpsustada, kasutades selleks käesoleva määrusega kooskõlas olevat standardiseeritud metoodikat. § 4. Vabatahtlik lõhnaaine esinemise vähendamise kava Keskkonnaamet võib kaebuste korral enne lõhnaaine esinemise häiringutasemele vastavuse hindamist esitada heiteallika valdajale ettepaneku koostada vabatahtlikult lõhnaaine esinemise vähendamise kava. § 5. Lõhnaaine esinemise hindamisele esitatavad nõuded (1) Lõhnaaine esinemise hindamisel tagatakse kasutatavat hindamismeetodit kirjeldava standardi kõigi nõuete täitmine. (2) Standardite EVS-EN 16841-1 ja EVS-EN 16841-2 meetodeid kasutava eksperdirühma liige peab läbima n-butanooli tundlikkuse testimise standardi EVS-EN 13725 kohaselt iga kuue kuu jooksul. (3) Standardite EVS-EN 16841-1, EVS-EN 16841-2 või EVS-EN 13725 alusel lõhnaaine esinemise hindamisega tegeleva eksperdirühma liige ei tohi olla teenistus- või töösuhetes hinnatava heiteallika valdajaga ning peab olema oma hinnangutes erapooletu. (4) Lõhnaaine esinemise hindamiseks standardi EVS-EN 13725 meetodeid kasutava eksperdirühma liige peab vastama nimetatud standardis eksperdirühma liikmele esitatud nõuetele. (5) Lõhnaaine esinemise hindamiseks standardi EVS 887-1 või EVS 887-2 meetodeid kasutava eksperdirühma liige peab juhinduma ICC/ESOMARi „Turundus- ja ühiskonnauuringute läbiviimise rahvusvaheliste reeglite“ (ICC/ESOMAR International Code of Marketing and Social Research Practice) nõuetest. § 6. Lõhnaaine esinemise hindamise referentsmeetoditele vastav lõhnaaine esinemise häiringutase ja selle kohaldamise kord (1) Standardit EVS 886-1 või EVS-EN 16841-1 kasutades on lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures 15% aasta lõhnatundidest. Standardi EVS-EN 16841-1 korral kehtib see näitaja ühe hindamisruudu kõigi mõõtepunktide keskmisele tulemusele. (2) Standardit EVS 886-1 kasutades loetakse üheks lõhnatunniks tunnikeskmise lõhnaaine kontsentratsiooni 0,25 OU/m³ ületamist. (3) Standardit EVS-EN 16841-1 kasutades loetakse üheks lõhnatunniks ühe hindamisruudu ühes mõõtepunktis ühekordse hindamise käigus saadud positiivsete mõõtmistulemuste vähemalt 10% osakaal. § 7. Lõhnaaine esinemise hindamistulemuste hinnang (1) Referentsmeetodil lõhnaaine esinemise hindamistulemuse hinnang sisaldab vähemalt järgmist: 1) viide hinnangu aluseks olnud asjaoludele; 2) heiteallikate iseloomustus, sh heiteallikate paiknemise kirjeldus ja mõõtepunktide asukohad; 3) piirkonna meteoroloogiliste tingimuste lühikirjeldus, sh valdavad tuulesuunad; 4) piirkonna kohta laekunud lõhnakaebuste ning vastavate tuulesuundade analüüs; 5) lõhnaaine esinemise hindamiseks kasutatud meetod ning kinnitus, et hinnang vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning tõendid selle kohta on vajaduse korral taasesitatavad; 6) lõhnaaine esinemise hindamistulemused, sh vastavus lõhnaaine esinemise häiringutasemele ja hinnang häiringu põhjustamisega seotud tegevuste, saasteainete ja käitiste kohta. (2) Keskkonnaamet teeb lõhnaaine esinemise hindamistulemuste hinnangu avalikuks kodulehel ja teavitab sellest heiteallika valdajat ja Keskkonnaministeeriumit. § 8. Määruse kehtetuks tunnistamine Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ (RT I, 18.12.2020, 15) tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas (allkirjastatud digitaalselt) Minister Meelis Münt Kantsler  Keskkonnaministri määruse „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 68 lõike 1 alusel. Määrus kehtestatakse uue terviktekstina. Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna endine nõunik Marina Kiisler, Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna nõunik Mikk Toim (tel 634 5059, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri (tel 626 2717, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu on koostatud seoses määruse kehtivas versioonis viidatud standardite asendumisega uute standardi versioonidega. Lisaks täpsustatakse eelnõuga ühese arusaadavuse huvides sätteid, mis on määruse senise versiooni kehtivuse ajal tekitanud küsimusi. Samuti likvideeritakse ebakõla atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) ja määruse vahel. Määruse kehtiv versioon nimetas lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamist oluliseks keskkonnahäiringuks, kuid AÕKS ja selle seletuskiri lähenesid lõhna häirivuse (mitte ohtlikkuse) tõttu lõhnaaine esinemise häiringutasemele leebemalt kui õhukvaliteedi piirväärtustele (mille ületamine vastab olulise keskkonnahäiringu tekkele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel). Kuna vormiliste muudatuste arv on üsna suur, kehtestatakse eelnõu uue terviktekstina. Määrusel on üks lisa, mis ei muutu võrreldes hetkel kehtiva määruse lisaga. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Paragrahvis 2 käsitletakse lõhnaaine esinemise hindamise meetodeid. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga jäetakse välja lõhnaaine esinemise häiringutaseme võrdsustamine olulise keskkonnahäiringuga. Sellest loobutakse, et likvideerida vastuolu määruse ja 2016. aastal atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) kehtestamise raames Riigikogus huvigruppidega tehtud ja AÕKSi seletuskirjas fikseeritud kokkuleppega, mille käigus tehti otsus siduda lõhnaaine esinemise regulatsioon lahti keskkonnaseadustiku üldosa seaduses määratletud olulise keskkonnahäiringu mõistest. Määrust tuleb vaadelda koosmõjus atmosfääriõhu kaitse seadusega, mille § 70 kohaselt tuleb häiringutaseme ületamise korral koostada lõhnaaine vähendamise tegevuskava häiringu vähendamiseks. Selle kava perioodi lõpuks tuleb käitise tegevus viia alla lõhnaaine esinemise vähendamise häiringutaset vastuvõtja juures. Seega eristame õhukvaliteedi piirväärtuste (mis lähtuvad inimese tervise kaitsest ning mille ületamine on võrdustatud olulise keskkonnahäiringuga) ning lõhnaaine esinemise häiringutaseme (mille aluseks on häirivus) ületamise. Lõhnaaine esinemise häiringutasemega vastavusse jõudmise perioodil tuleb elanikkonnal ebameeldivat lõhna taluda, kuna investeeringute planeerimine ja rakendamine häirivuse vähendamiseks nõuab aega ning täidetud õhukvaliteedi piirväärtuste korral ei kujuta lõhnahäiring elanikkonna tervisele ohtu. See muudatus vastab senisele tegelikule praktikale. Nagu ka kehtivas määruses saab lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamist fikseerida vastava referentsmeetodiga, millena sobib rastermeetod või lõhna modelleerimine. Rastermeetodit käsitlenud standard EVS 888 „Lõhnaainete määramine välisõhus välimõõtmiste teel“ on tunnistatud kehtetuks ning asendatud standardiga EVS-EN 16841-1 „Välisõhk. Lõhna määramine välisõhus välimõõtmiste teel. Osa 1: Rastermeetod“, mistõttu viidatakse eelnõus uuele standardile. Paragrahvi 2 lõikes 4 täpsustatakse rastermõõtmiste ajalist kestust. Lõhnaaine esinemist tuleb hinnata 12 kuu jooksul või vähemalt kuue kuu jooksul, tagades külmemate ja soojemate kuude võrdse esindatuse. Üldjuhul tuleb hinnata lõhna esinemist kogu aasta vältel. Erandjuhul on mõõtmised võimalik algatada näiteks südatalvel, hõlmata kevadet ja osa suvest või algatada mõõtmised suve keskel, hõlmata sügist ja osa talve ning laiendada selliseid mõõtmistulemusi kogu aastale. See oli võimalik ka varem kasutatud ja tänaseks kehtetuks tunnistatud standardi EVS 2005:888 „Lõhnaainete määramine välisõhus välimõõtmiste teel“ kohaselt. Paragrahvis 3 käsitletakse lõhnaaine hetkelise heitkoguse hindamist. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga täpsustatakse, et eriheitena võib lisaks määruse lisas pakutud eriheidetele kasutada ka eriheiteid, mis on arvutatud käitises tehtud mõõtmiste põhjal või pärinevad käitises kasutusel olevat tehnoloogiat käsitlevatest rahvusvahelistest metoodikatest. Mõõtmiste ja rahvusvaheliste metoodikate kasutamine on kooskõlas ka kehtiva määruse redaktsiooni seletuskirjaga, kuid ei peegeldunud piisavalt täpselt määruse tekstist, mille kohaselt qi on vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud käesoleva määruse lisas. Paragrahvis 4 sätestatakse Keskkonnaameti võimalus teha käitajale ettepanek koostada vabatahtlik lõhnaaine esinemise vähendamise tegevuskava olukorras, kus häiringutaseme ületamist ei ole uuringutega kontrollitud, kuid esineb kaebusi. Paragrahvis 5 sätestatakse nõuded lõhnaaine hindamisele. Võrreldes kehtiva määruse redaktsiooniga muutuvad osad viidatud standardite numbreid, kuid olulisi sisulisi muudatusi ei teki. Paragrahvis 6 käsitletakse lõhnaaine esinemise häiringutaset ja selle kohaldamist. Võrreldes kehtiva määruse redaktsiooniga viidatakse uuele standardile EVS-EN 16841-1 „Välisõhk. Lõhna määramine välisõhus välimõõtmiste teel. Osa 1: Rastermeetod“ (edaspidi uus standard). Nimetatud standard on valdavalt kooskõlas määruse eelmises redaktsioonis viidatud EVS 888 „Lõhnaainete määramine välisõhus välimõõtmiste teel“(edaspidi vana standard), mis on seoses uue standardi koostamisega kehtetuks tunnistatud. Uue ja vana standardi tähtsaimaks erinevuseks on uue standardi lõhnatunni künnisväärtus. Uue standardi kohaselt on lõhnatund üksikmõõtmise tulemus, kui lõhna esinemissagedus on 10% või suurem. Selle nõude rakendamisel tuleks ühes punktis arvestada lõhnatundi juhul, kui 60 rastermeetodi alusel antavast hinnangust vähemalt kuus on positiivsed. Rastermeetodi korral loetakse häiringutase ületatuks, kui ühe hindamisruudu kõigi hindamispunktide keskmine lõhnatundide arv ületab 15% aasta lõhnatundidest. Määruse eelnõus on loobutud mitmesugustest ebavajalikuks osutunud elementidest kehtivas määruses: 1) hajumissuuna meetodi kasutamise korral minimaalse mõõtmispäevade arvu kohustus. Kuna tegu on ligikaudse meetodiga, mille põhjal ei saa teha järeldusi häiringutasemele vastavuse kohta, siis ei ole see otstarbekas; 2) sätted, mis puudutasid olukordi, kui lõhnaaine esinemist ei hinnata. Olukorrad on niivõrd spetsiifilised, et vastav kaalutlusõigus jääb Keskkonnaametile. On ilmne, et näiteks sõnnikulaotamisega seotud kaebused on lühiajalised ning lõhnahäiringuid ei ole vaja hinnata, samas võib õhukvaliteedi piirväärtuste ületamiste korral olla otstarbekas esmalt oodata ära õhukvaliteedi nõuete täitmine ja seejärel hinnata kaebuste jätkumise korral lõhna või vastavatest tasemetest sõltuvalt võib olla mõistlik kavandada need tegevused samal ajal; 3) lõhnaaine esinemist hindava eksperdirühma kokkukutsumise otsuse sisu reguleerivad nõuded, kuivõrd vajadus sellise formaalse otsuse vormistamiseks puudub. Paragrahviga 7 sätestatakse lõhnaaine esinemise hindamise tulemusel valmiva hinnangu nõuded. Võrreldes kehtiva määrusega sätestatud nõuetele lisatakse vajadus hõlmata potentsiaalset häiringut põhjustavate käitiste, tegevuste ja saasteainetega seotud informatsioon. Ettevõtete tehtavad lõhnahajumise hinnangud on nähtavad infosüsteemis KOTKAS, Keskkonnaameti tellitavad uuringud peavad olema avalikustatud nende kodulehel. Uuringu tulemused edastatakse ka heiteallika valdajale ning Keskkonnaministeeriumile. Paragrahviga 8 tunnistatakse kehtetuks määruse senine redaktsioon. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Ebameeldiva või ärritava lõhnaga aineid ei ole Euroopa Liidus ühtselt reguleeritud. Iga liikmesriik reguleerib seda valdkonda ise omal äranägemisel. Määruse eelnõus sätestatakse standardiseeritud meetodite kasutamise kord. Määruse kehtivas versioonis viidati Eesti Standardikeskuse standarditele, mis põhinesid Saksa Inseneride Ühingu standarditel VDI 3940, VDI 3883(1) ja (2) ning VDI 3788(1). Eelnõus tuginetakse lisaks Euroopa standardiorganisatsiooni standarditele EN16841-1 ja EN 16841-2, mis asendavad standardit VDI 3940. Samuti rakendatakse ka edaspidi Euroopa Standardiorganisatsiooni dünaamilise olfaktomeetria kasutamise standardit EVS-EN 13725, mis esitab nõuded lõhnaaine esinemist hindava eksperdirühma liikmetele ning sätestab lõhnaainete proovivõtu ja analüüsi kriteeriumid. 4. Määruse mõju Uue määrusega viiakse õigusruum paremini kooskõlla praktikaga. Vanemate standardite asendumine uuematega võib mõjutada lõhnaaine esinemise hindamisega seotud järelevalve kulutusi, sest uuendatud standardite nõuded on mõnevõrra täpsemad. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Vanemate standardite asendumine uuematega võib mõjutada lõhnaaine esinemise hindamisega seotud järelevalve kulutusi, sest uuendatud standardite nõuded on mõnevõrra täpsemad, kuid erinevus nõuetes ei ole väga suur. Muudatustest ettevõtetele lisakulu otseselt ei kaasne. Ka halduskoormuse suurenemist ei ole ette näha, kuna praegu juba rakendatakse uut standardit. Samuti on Keskkonnaametil võimalik ilma uuringuteta küsida piirkonnast, kus esineb kaebusi, ettevõtetelt vabatahtlikult lõhnaaine vähendamise kava esitamist, mis eeldatavasti vähendaks halduskoormust uuringute tellimisest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldkorras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on kooskõlastatud Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuriga. Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile õigusaktide eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Määruse eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale ning Eesti Keemiatööstuse Liidule.  Keskkonnaministri ………… määrus nr … „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemisehäiringutasemed“ Lisa 1 LÕHNAÜHIKUD LÕHNAAINE HETKELISE HEITKOGUSE ARVUTUSLIKUKS HINDAMISEKS Tabel 1. Loomakasvatuse lõhnaühikud Valdkond Alamvaldkond OU/LÜ/s Veisekasvatus Piimalehmad 29 Veisekasvatus Kinnislehmad 78 Veisekasvatus Mullikad 11 Veisekasvatus Vasikad 10 Linnukasvatus Broilerid 42 Linnukasvatus Munakanad 11 Linnukasvatus Noorlinnud (kana vanuses kuni 140 päeva) 63 Seakasvatus Nuumikud 40 Seakasvatus Põhikarja emis (koos põrsastega) 25 Tabel 2. Loomsete jäätmete töötlemise lõhnaühikud Valdkond Protsess OU/m3 OU/m2/s Loomsete jäätmete töötlemine Termooksüdeerija 1129 Loomsete jäätmete töötlemine Aeratsioon 39,7 Loomsete jäätmete töötlemine Setiti 35,7 Tabel 3. Jäätmekäitluse lõhnaühikud Valdkond Protsess OU/m3 OU/m2/s Jäätmekäitlus Biofilter 1032 Jäätmekäitlus Laadimisruum 312 Jäätmekäitlus Sorteerimisruum 26 Jäätmekäitlus Biojäätmed 3,2 Jäätmekäitlus Segajäätmed 5,4 Jäätmekäitlus Kompost 1,2 Jäätmekäitlus Ehituspraht 1,3 Jäätmekäitlus Jäätmepõletus 485 Tabel 4. Reoveepuhastuse lõhnaühikud Valdkond Alamvaldkond OU/m3 OU/m2/s Reoveepuhastus Mehhaaniline puhasti 5466 Reoveepuhastus Aereeritud bassein 1616,2  Valdkond Alamvaldkond OU/m3 OU/m2/s Reoveepuhastus Aereerimata bassein 21,4 Reoveepuhastus Setiti 45,7 Reoveepuhastus Mudatahestus 1093 Reoveepuhastus Kompostimine 66,9 Tabel 5. Haavapuitmassi ja tselluloosi tootmise lõhnaühikud Valdkond Alamvaldkond OU/m3 OU/m2/s Haavapuitmassi tootmine Aeratsioonibassein 2,2 Haavapuitmassi tootmine Radiaalsetiti 1,8 Haavapuitmassi tootmine Kompostiväljak 8,2 Haavapuitmassi tootmine Skrubber 10597 Haavapuitmassi tootmine Protsessi ventilatsioon 7457 Tselluloosi tootmine Eelsetiti 469,7 Tselluloosi tootmine Aeratsioonibassein 1198,9 Tselluloosi tootmine Mudaväljak 11.7 Tselluloosi tootmine Lubjaahi 10587 Tselluloosi tootmine Tallõli keedukatel 816685 Tselluloosi tootmine Regenereerimiskatla elektrifilter 5697 Tselluloosi tootmine Regenereerimiskatla sulapaak 20826 Tabel 6. Malmivalu lõhnaühikud Valdkond Protsess OU/m3 Malmivalu Inglise valu 2777 Malmivalu Vene valu 382 Malmivalu Siseõhk 274 Tabel 7. Klaasplasti kasutamise lõhnaühikud Valdkond Protsess OU/m3 Klaasplasti kasutamine Detailide tootmine 864 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/23-0078 - Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Maaeluministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 06.02.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/86102899-fa07-4e5e-9afe-96ef2ade2788 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/86102899-fa07-4e5e-9afe-96ef2ade2788?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main