Sotsiaalministeerium · 18. jaanuar 2023
- Viit
- 1.5-1.1/380-1
- Registreeritud
- 18. jaanuar 2023
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Riigikogu sotsiaalkomisjon
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
- Sari
- 1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
- Toimik
- 1.5-1.1/2023
- Vastutaja
- Lii Pärg (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
- Lahendamise tähtaeg
- 17. veebruar 2023
Sisu (failidest)
Lp tervise- ja tööminister Peep Peterson /kuupäev digikonteineris/ Pöördun Teie poole lapsevanemate murega , mis puudutab haigus- ja hooldushüvitise maksmise tingimusi vanemapuhkuselt tööle naasmise järgsel aastal. Nagu Te hästi teate, siis kehtiva korra järgi makstakse vanemahüvitiselt naasnud lapsevanemale haigus- ja hooldushüvitist miinimumpalga järgi. Teisisõnu, kui lapsevanem on olnud vanemahüvitise saaja ning ta jääb haigeks või tema laps jääb haigeks, siis arvestatakse haigushüvitist või hooldushüvitist pärast vanemahüvitise lõppu miinimumpalga järgi. Hinnanguliselt puudutab see 11 000 lapsevanemat . Lapsevanematele on see suur probleem, sest mõjutab pere majanduslikku olukorda ning seda veel eriti hellas olukorras, mil lapsevanem peab kandma enda ja oma lapse tervise eest hoolt. Ükski vanem ei tohiks olla mitte kunagi enda või lapse haigestumise korral mõjutatud rahalistest valikutest. Kahjuks on lapsevanemad valiku ees, kas majanduslik toimetulek või tervis. Eriti haavatavad on üksikvanemad, kes on statistika järgi lastega perede hulgas kõige suuremas vaesusriskis. Neil ei ole valikut, kui laps jääb haigeks ja vanem peab koju jääma, siis niigi vaesusriskis elavad üksikvanemad jäävad suuremast osast kuu sissetulekust ilma, sest praegu saadav haigus- ja hooldushüvitis peale vanemahüvitist on üliväike. On selge, et pikki aastaid kehtinud korraga edasi minna ei saa. Lahendus tuleb leida võimalikult kiiresti, sest olukord mõjutab lastega perede toimetulekut, vanemate tööviljakust, vaimset tervist ning laste ja nende vanemate tervist. Olen lugenud hinnangut, et probleemi lahenduse hind oleks suurusjärgus viis miljonit eurot. Oleme antud teemat arutanud ka Riigikogu sotsiaalkomisjonis, kus kõik liikmed ühiselt leidsid, et lapsevanemate mure vajab lahendamist. S otsiaalministeeriumi tervisevaldkonna ekspertide sõnavõtust sotsiaalkomisjonis jäi mulje, et probleem on küll olemas aga aktiivselt lahenduse otsimisega hetkel ei tegeleta. Arusaadavalt riigieelarvega seotud kulusid tuleb analüüsida ning vajalikud muudatused tuleb läbi arutada riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamisel. Mistõttu on praegu õige aeg teha vajalikud analüüsid, kuluarvestused ja välja töötada lahendus, et järgmisel aastal haigus- ja hooldushüvitise maksmine vanemahüvitiselt tööle tagasi läinud lapsevanematel korda teha ja nad saaksid antud hüvitisi edaspidi oma tegelikult sissetulekult. Haigus- ja hooldushüvitise maksmise muutmisega seoses on mul küsimus ja ettepanek. Kas on alustatud ja millal valmib analüüs, mille alusel töötatakse välja haigus- ja hooldushüvitise maksmise põhimõtete muudatused lapsevanematele, kes on vanemahüvitiselt tööle tagasi läinud? Teen teile ettepaneku käesoleva aasta sügiseks töötada välja lahendused, et sügisel koostatava riigi eelarvestrateegiasse teha vajalikud ettepanekud haigus- ja hooldushüvitise maksmise muutmiseks, et peale vanemahüvitist tööle läinud lapsevanematele hakataks maksma seda lapsevanema tegeliku sissetulekut arvestades. Lugupidamisega Õnne Pillak Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige /allkirjastatud digitaalselt/