Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (772 SE)

Seletuskiri Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnöu (Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks) l. Sissejuhatus 1.1. Sisuko kkuvöte Eesti Haigekassa on Eesti Haigekassa seaduse alusel asutatud avalik-öiguslik juriidiline isik, mille pöhifunktsioon oli asutamise ajal solidaarse ravikindlustussusteemi administreerimineja ravikindlustushuvitiste vöimaldamine kindlustatud inimestele. Tänaseks on vörreldes asutuse loomise hetkega saadud ulesandeid juurde, vastutatakse ka ravikindlustusega hölmamata inimeste vältimatu abijarahvatervise kaitsega seotud vajalike teenuste eest. Asutusse on viidud ule rahvatervishoiu ulesandeid nagu nakkushaiguste törjeks ja kontrolliks vaj alike ravimite hanked, vaktsiinihanked, vaktsiinikahjude huvitamine j a ka vastutus perearstiabi korralduse eest. Muutunud ulesannete töttu on asjakohane avalik-öigusliku juriidilise isiku nime muutus. Uueks nimeks saab Tervisekassa, mis röhutab asutuse tegevuse löppeesmärki - inimese tervise hoidmist ja taastamist, mitte vaid raviarvete maksmist. Tervisekassa nimi oli kaalumisel juba ravikindlustussilsteemi loomise ajal 1990 - 1991. aastal. Toona otsustati ajalooliselt varem kasutusel olnud haigekassa nime kasuks. 30 aastat hiljem vötame kasutusele asutuse töö tulemust röhutava nime. 1.2. Eelnöu ettevalmistaja Eelnöuja sellejuurde esitatud seletuskirja on ettevalmistanud Riigikogu sotsiaalkomisjon (ko- misjoni esimees Helmen Kutt [email protected]). Eelnöu ettevalmistamise käigus on kaasatud ka Sotsiaalministeeriumija Eesti Haigekassat. 1.3. Märkused Eelnöuga muudetaksejärgmiste seaduste redaktsioone: Eesti Haigekassa seadus (RT I, 29.04.2022, 2); Ettevötlustulu lihtsustatud maksustamise seadus (RT I, 07.07.2017, 2); Kaitseväeteenistuse seadus (RT I, 20.06.2022, 66); Kohtuekspertiisiseadus (RT I, 08.07.2021, 7); Maksukorralduse seadus (RT I, 29.12.2022, 30); Meditsiiniseadme seadus (RT I, 22.12.2022, 20); Meretöö seadus (RT I, 18.03.2022, 2); Nakkushaiguste ennetamisejatörje seadus (RT I, 20.06.2022, 52); Psuhhiaatrilise abi seadus (RT I, 10.10.2022, 2); Psuhhiaatrilise abi seadusejatervishoiuteenuste korraldamise seadus (RT 1,10.10.2022, l); Pöhikooli-ja gumnaasiumiseadus (RT I, 04.11.2022, 7); Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadus (RT I, 03.01.2022, 16); Ravikindlustuse seadus (RT I, 11.01.2023, 5); Ravimiseadus (RT I, 20.06.2022, 75); Riigi Teataja seadus (RT I, 10.11.2018, 11); Riigivastutuse seadus (RT I, 17.12.2015, 76); l  Sotsiaalmaksuseadus (RT I, 11.01.2023, 71); Surma pöhjuse tuvastamise seadus (RT I, 21.04.2021, 15); Tartu Ulikooli seadus (RT I, 19.12.2019, 17); Tervishoiuteenuse korraldamise seadus (RT I, 10.10.2022, 4); Tulumaksuseadus (RT I, 22.12.2022, 10); Töötervishoiujatööohutuse seadus (RT I, 11.01.2023, 3); Vereseadus (RT I, 03.01.2022, 20); Välismaalaste seadus (RT I, 06.01.2023, 19); Väärtpaberituru seadus (RT I, 30.11. 2022,6). Eelnou seadusena vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Eelnou on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse uldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem möjuanaluus käesoleva eelnöu seletuskirja 6. punktis. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on nimetada umber avalik-öiguslik juriidiline isik Eesti Haigekassa. Uueks nimeks saab Tervisekassa. 3. Eelnou sisu ja vördlev analuus Eelnöu koosneb 26 paragrahvist. Eelnou §-ga l muudetakse Eesti Haigekassa seadust. Köige esimeses punktis muudetakse seaduse nimetus ning seejärel tehakse vastavates punktides vajalikud sönaasendused. Söna ,,läbivalt" tuleb muutmisvormelisse lisada juhul, kui asendatavaid on rohkem kui uks ja need on samas käändes, selleks et röhutada asendatavate paljusust.' Kehtivas seaduses on sönastatud Eesti Haigekassa (edaspidi ka lilhendatult EHK) eesmärk. Kuna EHK hangib tänä nakkushaiguste ennetamise ja törje seaduse alusel immuniseerimiskava täitmiseks ja vältimatu abi korras immuniseerimiseks vajalikke vaktsiine ning immuunglobuliine, tuberkuloosi-, antiretroviirusravimeid ja tuberkuloosiravimitega seonduvaid körvaltoimeravimeid ning käesolevate muudatustega saab ulesandeks hankida erandkorras ka riiklikult olulisi ravimeidja täiendavaid vaktsiine rahva tervise kaitse eesmärgil, siis on tarvis EHK eesmärki seaduse tasemel täpsustada. Ravimiseaduse tähenduses on vaktsiin ravim, seega katab sönastus nii ravimite kui vaktsiinide hankimist. Tuginedes EHK eesmärgi sönastusele saab täpsustada löikes 2 sisalduvaid ulesandeid. EHK-le, tulevasele Tervisekassale, lisandub ulesanne hankida ravimeid. COVID-19 pandeemia on näidanud, et riigil peab olema piisavalt hoobasid tagamaks rahva tervise kaitse, sealhulgas ravimite järjepidev ja törgeteta kättesaadavus. Kui on tekkinud olukord, kus ravimite hulgimuugi tegevusloa omajad (edaspidi ravimite hulgimuujad) ei ole veel Eestisse toonud ega plaani lähiajal (näiteks majanduslikel kaalutlustel) tuua elanikkonnale olulisi ravimeid, siis peab olema riigil vöimalus vajaminevad ravimid ise otse tootjatelt hankida ja elanikkonnale kättesaadavaks teha. Arvestada tuleb ka sellega, et ravimite hulgimuujatel ei pruugi olla vöimalust ravimit uldse Eestisse tuua (näiteks piiratud tootmismahtude juures Euroapa Komisjoni korraldav meditsiiniliste vastumeetmete uhishange, millega välistatakse juurdepääs köigile teistele peale riigiasutuste - nt COVID-19 vaktsiinid). 1https://www.iust.ee/sites/default/files/documents/2Q21- 09/Hea%20%C3%B5iausloome%20ia%20normitehnika%20eeskiri.Ddf lk 97 2 Arvestades Euroopas valitsevat keerulist julgeoleku olukorda ning energiakriisi vöib ka sellest tulenedajuhtumeid, mil riiklikult on vajalik ravimi (sh vaktsiini) hankimme. Tegemist vöib olla kas väikeste voi vastupidi väga suurte kogustegaja olukorras, kus teised ravimi hulgimuujad ei ole huvitatud ravimi (sh vaktsiini) Eestisse tarnimisest voi see on neile erinevatel pohjustel takistatud (näiteks meditsiiniliste vastumeetmete uhishanke piiravad tingimused). Riigil on möistlik anda erandkorras riiklikult oluliste ravimite hankimise ulesanne EHK-le, kes täidab juba tänä erinevaid tervisevaldkonna ulesandeid, tasudes tervishoiuteenuste eest jne. Ravimite väljastamist vöib tulevikus korraldada kas tervishoiuteenuse osutajate kaudu voi läbi ravimite hulgimuujate voi apteekide. Ravimiseaduse § 26 löike 4 alusel tohib tänä ravimite hulgimuuja väljastada ravimeid ainult apteegiteenuse osutamise, ravimite tootmiseja ravimite hulgimuugi tegevusloa omajatele. Seetöttu ongi oluline sätestada erisus, et EHK tohib ravimeid väljastada ka otse tervishoiuteenuse osutajatele. Kehtiva nakkushaiguste ennetamise ja törje seaduse § 42 löike l alusel rahastatakse immuniseerimiskava täitmiseksja vältimatu abi korras immuniseerimiseks vajalike vaktsiinide hankimist, säilitamist, vedu ja kulmahela toimimist. COVID-19 pandeemia ja ahviröugete puhang on näidanud, et erandlikes olukordades on vajalik hankida ka vaktsiine, mis ei ole immuniseerimiskavas ette nähtud. Immuniseerimiskava väliste riiklikult oluliste vaktsiinide hankimine vöib osutuda vajalikuks näiteks suuremate vaktsiinide turutörgete töttu, pandeemiate voi epideemiate olukorras, kus ravimite ja vaktsiinide turule on tulemas uued ravimid ja vaktsiinid, mis on vajalikud rahva tervise kaitseks. Vaktsiineja teatud ravimeid hangib EHKja sinna on vajalik pädevus selleks juba aastate jooksul tekkinud. Moistlik on, et ka erandlikus olukorras riiklikult vajalikke vaktsiine hangiks edaspidi EHK. Nagu eelmise muudatuse selgituses kirjas, katab riiklikult oluliste ravimite hankimise alus ka vaktsiinide hankimise. Valdkonna eest vastutav minister teeb ettepaneku EHK-le vajamineva ravimi hankimiseks. Ministrile vöivad ettepanekuid esitada riiklikult olulise ravimi hankimise vajaduse kohta näiteks Terviseamet, Ravimiamet, immunoprofulaktika ekspertkomisjon, arstide erialaorganisatsioonid vm. Oluline on märkida, et Eesti Haigekassale on väljastatud ladustamisöiguseta ravimite hulgimuugi tegevusluba alates 01.12.2022. Terviseametil ja EHK-1 on ravimite hulgimuugi tegevusluba vajalik selleks, et oleks vöimalik ise hankida ravimeid EL käitlejatelt, et oleks tagatud tingimused käitlemiseks ja saaks ravimeid omada ning kontrollida nende liikumist. EHK-1 on seni kehtivas öiguses olnud uksnes teatud ravimite ja vaktsiinide rahastamise ulesanne. Terviseameti ulesanded on eraldi piiritletud, st uksnes konkreetsete ulesannete täitmiseks ja kuna Terviseametil puudub majanduslik huvi ravimeid hulgi turustada, siis ei ole tegemist klassikalise ravimite hulgimiiugi tegevusloa omajaga (ravimite hulgimuuk on ravimite hankimine eesmärgiga neid hulgi muua). Hankimine iseenesest ei ole veel hulgimuuk (ka apteegid hangivad ravimeid aga sedajaemuugi eesmärgil). Seetöttu ei rakendata ka Terviseametile kui ravimite hulgimuugi tegevusloa omajale näiteks ravimite juurdehindluse korda. Samuti rakendatakse erisust ka EHK-ga. Kuna on vaid piiratud loetelu ravimeid, mida EHK erandkorras hankida saab ning eesmärk ei ole neid hulgi kasumi saamise eesmärgil edasi muila vaid enneköike väljastada tervishoiuteenuse osutajatele voi teistele ravimite hulgimuujatele voi apteekidele, siis juurdehindluse regulatsioon ei kohaldu. EHK ulesanne ei ole asendada ravimite hulgimilujaid voi nendega koos tegutseda majanduslikel eesmärkidel. Köikide ravimite, sh vaktsiinide puhui, mida EHK hangib, peab olema ka öiguslik alus nendega seotud toimingute tegemiseks. EHK hangib ravimi kas siis loodava normi alusel voi nakkushaiguste ennetamisejatörje seaduse alusel (immuniseerimiskavatäitmiseksjavältimatu 3 abi korras immuniseerimiseks vajalikke vaktsiine ning immuunglobuliine, tuberkuloosi-, antiretroviirusravimeidja tuberkuloosiravimitega seonduvaid körvaltoimeravimeid) ning peab omama öigust enda hangitud ravimeid sisse vedada, ladustada, säilitada, transportida ning väljastada. Rakendussätteid ei ole vajalik muuta ega seal nime asendada, sest need on oma toime juba kaotanud ning need on asjakohasedjätta seaduse teksti Eesti Haigekassa nimega. Seadust tuleb täiendada uue rakendussättega, sest l. aprilliks 2023 eijöua köiki öigusakte, näiteks määruseid ja kohaliku omavalitsuse akte muuta ning seal uut nime sönastada. Loodav rakendussäte tagab, et kuni korrektse muudatuse tegemiseni loetakse öigusaktides Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Eesti Haigekassa uueks nimeks saab Tervisekassa. Nime muutmine on seotud eesmärgiga röhutada asutuse tegevuse löpptulemust - tervise hoidmistja taastamist. Tegemist ei ole uksnes nimevahetusega, see kajastab toimuvat pöhimöttelistja vajalikku muudatust tervishoius. Asutus ei ole passiivne raviarvete maksja, vaid toetab tervishoiuteenuste osutamist ja nende eest tasumist inimese vaates terviklikult, inimesekeskselt ja väärtustades tervisetulemust. Tervisetulemust möjutavad hea abi kättesaadavus vastavalt uhiskonna vajadustele, integreeritud ravi, kus inimese jaoks on raviprotsess sujuv ja uleminekud uhest tervishoiuasutusest teise korraldatud heas koostöös asutuste ja erialade vahel ning toimib hea infovahetus nii tervishoiususteemi sees kui hea koostöö ja infovahetus sotsiaalteenuste osutajatega. Lisaks vötab uus nimi paremini arvesse viimase viie aasta jooksul lisandunud funktsioone kogu elanikkonna nakkushaiguste törjes (näiteks vaktsiinide hankimine ja vaktsiinikahjude huvitamine), rahvatervise kaitseks vajalike teenuste rahastamine köigile inimestele, suurenenud roll esmatasandi abi korraldamisel ning röhuasetust terviseprobleemide varasele avastamisele ja tervisekahju ennetamisele. Ter/isekassa nimi oli kaalumisel juba ravikindlustussusteemi loomise ajal 1990-1991.aa3tal. Toona otsustati ajalooliselt varem kasutusel olnud haigekassa nime kasuks. 30 aastat hiljem vötame kasutusele asutuse töö tulemust röhutava nime. Andmetöötlus peab olema susteemne, andmetele tuginev tegevus, mistöttu on vaja lisada vöimalus automatiseeritud andmetöötluseks täiendades Eesti Haigekassa seaduse § 2 löiget 2 . Olemasoleva menetluse töhustamise eesmärgil luuakse vöimalus EHK töötajal läbi viia andmetöötlustoimingud kehtiva seaduse § 2 löikes 22 sätestatud eesmärkidel automatiseeritult. Kehtiva seaduse alusel on EHK töötajal piiratud ligipääs tervise infosusteemi sama paragrahvi löikes 23 nimetatud andmetele. Muudatusega lisandub töötaja öigusele vöimalus teha samade andmetega samadel eesmärkidel automaatpäringuid. Alates 2019. aastast on Eesti Haigekassaljuurdepääs tervise infosusteemi andmetele tulenevalt vajadusest tagada Eesti Haigekassale vöimekus kontrollida talle esitatud raviarvete, retseptiravimite voi meditsiiniseadmete pöhjendatust ning viia läbi täiendavaid kontralle, et vältida ravikindlustusraha ebaotstarbekat kasutamist. Muudatus aitab pikemas perspektiivis säästä ravikindlustusraha ning selle abil tösta teiste teenuste mahtu ja kvaliteeti. Riigikontroll viis 2020. aastal läbi auditi ,,Eesti Haigekassa kontrollitegevus tervishoiuteenuste rahastamise ule".2 Riigikontrolli auditi peamiste soovituste hulgas oli leida vöimalusi uute automaatkontrollide rakendamiseks, sh siduda raviarvete automaatkontrollid haigekassaväliste registritega ning luua edaspidi vöimalus automaatselt kontrollida raviarve vastavust tervise infosusteemi andmetele (auditi lk 6). 2 Arvutivörgus kättesaadav: https://www.riigikontroiLee/tabid/206/Audit/2504/language/et-EE/Default.asEX 4 Eelnöuga luuakse alus automaatkontrollide rakendamiseks tehnilise lahendusel valmimisel, sh automaatseks ravikindlustushuvitiste pohjendatuse esmaseks kontrolliks. Raviarve peab kajastama visiidi tegevusi. Selle kontrollimiseks on vajalik raviarve andmeid körvutada algupärase visiidi andmetega. Tänaseni kasutatakse selleks kahte lähenemist. Esiteks läbi inimkontrolli, kus Eesti Haigekassa töötaja vordleb käsitsi raviarve koode ravidokumentidega voi epikriisiga. Teiseks läbi masinöppe, mis ennustab vigaseid arveid varasema kontrolli tulemuse alusel. Inimkontrolli vöimekus on raviarvete mahtu arvestades vähene (kontrollida jöutakse ca 0,017% raviarvetest ja maksimaalse kiirusega pool aastat peale visiiti). Tänä rakendatava masinöppe mudeli vöimalused on kitsad, kuna juhendatud mudel kasutab omakorda varasemas mahus tehtud inimkontrolli/uksikkontrollide tulemusi. Riigikontroll on leidnud, et uksikkontrollidega ei ole vöimalik ravikindlustusraha väärkasutusi stisteemselt ennetada ega tuvastada. Kontrolli töhustamist takistab see, et puudub vöimalus automaatselt vörrelda, kas raviarvel ja ravidokumendil on kirjas samad teenused. Automatiseeritud andmetöötlustoimingud vöimaldavad edaspidi töhustada kontrolli selleks, et Tervisekassa tasub raviarvete eest, mida tervishoiuteenuse osutajad esitavad, kui kindlustatud isik on käinud vastuvotul ja7v5i saanud ravi. Tervishoiuteenuste eelarve sihtotstarbelineja töhus kasutamine eeldab, et Tervisekassa on ules ehitanud kontrollisusteemid, millega suudetakse väärkasutusi ennetada voi tuvastada. Automatiseeritud andmetöötluse osas teeb Tervisekassa tehnilise lahenduse valmimisel selle rakendamiseks ka asjakohase möjuhinnangu. Eelnöu §-ga 2 muudetakse ettevötlustulu lihtsustatud maksustamise seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnöu §-ga 3 muudetakse kaitseväeteenistuse seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnöu §-ga 4 muudetakse kohtuekspertiisiseadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnöu §-ga 5 muudetakse maksukorralduse seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnöu §-ga 6 muudetakse meditsiiniseade seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnou §-ga 7 muudetakse meretöö seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnöu §-ga 8 muudetakse nakkushaiguste ennetamise ja törje seadust. Eelnöu § 8 punktis l tunnistatakse kehtiva seaduse § 8 löige 5 , mis sätestab Eesti Haigekassa immuunpreparaatide ehk vaktsiinide jaotamise, säilitamise, veo ja kulmahela tagamise kohustuse, kehtetuks. Kehtiva seaduse § 8 löige 5 jöustub l. jaanuaril 2022. a. Käesoleva eelnöu § l punktiga 5 täiendatakse Tervisekassa ulesandeid ning Tervisekassa hakkab hankima köiki riiklikult olulisi elanikkonnale vajaminevaid ravimeid, sh vaktsiine ning neid säilitama, transportima, valjastama jne, seega ei ole tarvis dubleerivaid sätteid, piisab lisatavast Eesti Haigekassa seaduse omast. Eelnöu § 8 punktis 2 ei tehta sisulisi muudatusi, muutub uksnes Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. 5 Eelnöu §-ga 9 muudetakse psuhhiaatrilise abi seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnöu §-ga 10 muudetakse psiihhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadust. Tegemist on jöustumata seaduse muudatusega, mis tuleb enne jöustumist uuesti muuta, etjöustuksjuba uues öiges sönastuses. Eelnöu §-ga 11 muudetakse pöhikooli- ja gumnaasiumiseadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnöu §-ga 12 muudetakse rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnöu §-ga 13 muudetakse ravikindlustuse seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Tänased ulesandedjakohustused jäävää köik samaks. Eelnöu §-ga 14 muudetakse ravimiseadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnöu §-ga 15 muudetakse Riigi Teataja seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnöu §-ga 16 muudetakse riigivastutuse seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnöu §-ga 17 muudetakse sotsiaalmaksuseadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnöu §-ga 18 muudetakse surma pöhjuse tuvastamise seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnou §-ga 19 muudetakse Tartu ulikooli seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnöu §-ga 20 muudetakse tervishoiuteenuse korraldamise seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Rakendussätetes ei ole tarvis sönu asendada, sest need on oma toime kaotanud. Eelnöu §-ga 21 muudetakse tulumaksuseadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnöu §-ga 22 muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnöu §-ga 23 muudetakse vereseadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnöu §-ga 24 muudetakse välismaalaste seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. 6 Eelnöu §-ga 25 muudetakse väärtpaberituruseadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnöu §-ga 26 sätestatakse eelnöu seadusena jöustumise tähtaeg. Eesti Haigekassast saab Tervisekassa l. aprillist 2023. 4. Eelnöu terminoloogia Eesti Haigekassast saab eelnöujöustumisel Tervisekassa, mis on Eesti öigusaktides uus termin. 5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele Eelnöu pole seotud Euroapa Liidu öigusega. 6. Seaduse möjud Muudatuste eesmärk on suurem sönumiselgus avalike teenuste osutamisel, avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning selgem ulesannete jaotus riigile kuuluvate asutuste vahel. Eelnöu väljatöötamiseks ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust. Oluliste möjude ilmnemisel on vaja lisada HÖNTE § 46 nöuetele vastavalt pöhjalikum möjuanaluusi aruanne. Eelnöus esitatud muudatuste rakendamisel vöib eeldada möju esinemist riigiasutuste korralduses ja ka sotsiaalset möju, kuna muudatused toimuvad tervishoiu korralduses. Eelnöus esitatud muudatused ei möjuta elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut, majandust, riigi julgeolekutja välissuhteid, mistöttu ei ole nendes valdkondades möju olulisust hinnatud. Möju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Eesti Haigekassa, uue nimega Tervisekassa, (möjuanaluusis edaspidi Tervisekassa) asutamisaegne pöhifunktsioon, solidaarse ravikindlustussusteemi administreerimine ja ravikindlustushuvitiste vöimaldamine kindlustatud inimestele, on tänaseks muutunud ning seetöttu on vajalik ka nimevahetus. Nimevahetus kajastab toimuvat pöhimöttelistja vajalikku muudatust tervishoius ning seetöttu on tarvis täpsustada ka Tervisekassa eesmärki. Kuna muudatused toimuvad tervishoiu korralduses, siis töenäoliselt on sellest puudutatud ka mitmed riigiasutused, sh Tervisekassa ise, kellel on tarvis uut nime juurutada. Eelnöus esitatud muudatuste eesmärgiks on suurem sonumiselgus avalike teenuste osutamisel, avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning selgem ulesannete jaotus riigile kuuluvate asutuste vahel. Nimevahetusega kaasnev eelarve möju (vt punkt 7) on Tervisekassa kogu eelarvega vörreldes väike. Kaasnev möju on aga väike ja väheoluline. Lisaks tänastele kohustustele saab Tervisekassa ulesandeks hankida erandkorras ka riiklikult olulisi ravimeid ja täiendavaid vaktsiine rahva tervise kaitse eesmärgil. Seega hakkab Tervisekassa hankima köiki riiklikult olulisi elanikkonnale vajaminevaid ravimeid, sh vaktsiine ning neid ka säilitama, transportimaja valjastama. Seaduse vastuvötmine ei muuda kohaliku omavalitsuse töökorraldust. Seaduse rakendamiseks peavad kohaliku omavalitsuse uksused tegema muudatused dokumentides ja asendama Eesti Haigekassa tekstides Tervisekassaga. Tegemist on uhekordse tegevusega, mille möju 7 töökoormusele ei ole märkimisväärne, kuna eelnoujöustumiseks on rakendusaeg. Muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi ning kokkuvöttes vöib möju hinnata väheoluliseks. Sotsiaalsed möjud Muudatuse sotsiaalne möju seisneb selles, et möjutab tervishoiu korraldust, sh ravimite kättesaadavust. Tervishoiuteenuse osutajatel (edaspidi TTO) on uhekordse tegevusena vaja arvestada Tervisekassa nimega oma dokumentides ning juurutada uue nime kasutamist, kuid see ei too kaasa kohanemisraskusi voi ebasoovitavate möjude riski. Kokkuvöttes ei ole nime vahetusega kaasnev möju tervishoiuteenuse osutajatele oluline. Eelnöu jöustumise järgselt tohib Tervisekassa riiklikult olulisi ravimeid otse väljastada ka TTO-dele. Eeldatavasti muudatuste tulemusena sihtruhma käitumine ei muutu, sellega ei kaasne kohanemisraskusi ega ebasoovitavat möju ning möju vöib hinnata väikeseks. Muudatuste koondmöju halaus- ja töökoormusele Halduskoormus kodanikele tervikuna ei muutu. Halduskoormus ettevötetele tervikuna ei muutu. Töökoormus avalikule sektorile tervikuna ei muutu. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eesti Haigekassa nimevahetuse kogukulu on 5999,6 eurot. Summa moodustavad järgmised kulutused: l) Tervisekassa.ee domeeni ost eraisikult summas 2690€; 2) Neljä maja sildivahetus: Tallinn 250 Eur Tartu 1692 Eur Jöhvi 51 Eur Pärnu 765 Eur Kokku 2758 Eur Käibemaks 20% 551,60Eur Kokku: 3309,60Eur 8. Rakendusaktid Eelnöu seaduse vastuvötmiseljajöustumisel tuleb muuta paljusid määruseid. 9. Seaduse jöustumine Seadusjöustub 2023. aasta l. aprillil 10. Eelnöu kooskölastamine, huviruhmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 8 Tervisekassa nimi on läinud käibele juba varem. Algatab Riigikogu sotsiaalkomisjon 12.01.2023 Helmen Kutt Sotsiaalkomisjoni esimees ..•'. 9  EELNÖU Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks) § l. Eesti Haigekassa seaduse muutmine Eesti Haigekassa seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) seaduse pealkirjas asendatakse sönad "Eesti Haigekassa" sönaga "Tervisekassa"; 2)paragrahvi l tekstmuudetaksejasönastataksejärgmiselt: "Käesolev seadus sätestab Tervisekassa eesmärgi, ulesanded, pädevuse, Öigusliku seisundi, tegevuse alusedja organid."; 3) seaduses asendatakse söna "haigekassa" sönaga "Tervisekassa" vastavas käändes; 4) paragrahvi 2 löiget l täiendatakse pärast söna "huvitamme" tekstiosaga ", ravimite hankimme"; 5) paragrahvi 2 löiget 2 täiendatakse punktidega 10 ja 11 järgmises sönastuses: "10)hangib erandkorras riigieelarve vahendite eest riiklikult olulisi ravimeid rahvatervise kaitse eesmärgil valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul; 11) korraldab enda hangitud ravimite sissevedu, ladustamist, säilitamist, kulmahela toimimist, transporti ning väljastamist tervishoiuteenuse osutajale, ravimite hulgimuugi tegevusloa omajale voi apteegile, rakendamata ravimiseaduses sätestatud ravimite hulgi- ja jaemutigi juurdehindluse regulatsiooni."; 6) paragrahvi 2 löiget 1 täiendatakse teise lausegajärgmises sönastuses: "Nimetatud eesmärkidel vöib andmetöötlust läbi viia automatiseeritult."; 7)paragrahvi 5 löikes 7, § 6 tekstis ja § 12 löike l punktis 2 asendatakse sönad "Eesti Haigekassa" sönaga "Tervisekassa"; 8) seadust täiendatakse §-dega 485 ja 48 järgmises sönastuses: "§ 485. Eesti Haigekassa nime muutmine Ten'isekassaks Alates 2023. aasta l. aprillist loetakse kehtivates oigusaktides kuni vastava muudatuse tegemiseni sönad "Eesti Haigekassa" asendatuks sönaga "Tervisekassa" vastavas käändes. § 486. Käesoleva seaduse § 2 löike 22 rakendamine Käesoleva seaduse § 2 löikes 22 nimetatud automatiseeritud andmetöötlust vöib rakendada tehnilise lahenduse valmimisel.". § 2. Ettevötlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmine Ettevötlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse § 8 löikes 5 asendatakse sönad "Eesti Haigekassale" sönaga "Tervisekassale". § 3. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduse § 193 löikes l ja § 194 löikes l asendatakse sönad "Eesti Haigekassa" sönaga "Tervisekassa". Rjig.kogy Kantseiei l ^ y^TTW^W Viit ~T § 4. Kohtuekspertiisiseaduse muutmine Kohtuekspertiisiseaduse § 27 löike 2 punktis 5 asendatakse sönad "Eesti Haigekassa" sönaga "Tervisekassa". § 5. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehaksejärgmised muudatused: l)paragrahvi 25 löikes l asendatakse sonad "Eesti Haigekassale" sönaga "Tervisekassale"; 2) paragrahvi 29 punktis 14 asendatakse söna "Haigekassale" sönaga "Tervisekassale". § 6. Meditsiiniseadme seaduse muutmine Meditsiiniseadme seaduse § 29 löikes l ja löike 2 punktis 7 asendatakse sönad "Eesti Haigekassa" sönaga "Tervisekassa". § 7. Meretöö seaduse muutmine Meretöö seaduse § 32 löigetes 7 ja 8 asendatakse läbivalt sönad "Eesti Haigekassa" sönaga "Tervisekassa". § 8. Nakkushaiguste ennetamise ja törje seaduse muutmine Nakkushaiguste ennetamise ja törje seaduses tehakse järgmised muudatused: l)paragrahvi 8 löige 5 tunnistatakse kehtetuks; 2)paragrahvi 18 löike l punktis 3 ning § 42 löigetes l ja l2 asendatakse sönad "Eesti Haigekassa" sönaga "Tervisekassa" vastavas käändes. § 9. Psiihhiaatrilise abi seaduse muutmine Psuhhiaatrilise abi seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahvi 2 punktis 3 asendatakse söna "haigekassaga" sönaga "Tervisekassaga"; 2)paragrahvi 5 löikes 2 ja § 19 löigetes l ja 2 asendatakse läbivalt sönad "Eesti Haigekassa" sönaga "Tervisekassa". § 10. Psuhhiaatrilise abi seaduse ja teryishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse muutmine Psuhhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (RT 1,10.10.2022, l) § 2 punktis 5 asendatakse sönad "Eesti Haigekassa" sönaga "Tervisekassa". §11. Pöhikooli- ja giimnaasiumiseaduse muutmine Pöhikooli-ja gumnaasiumiseaduse § 43 löikes 3 asendatakse sönad "Eesti Haigekassa" sönaga "Tervisekassa". 5;' § 12. Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse muutmine Rakkude, kudedeja elundite hankimise, käitlemiseja siirdamise seaduses asendatakse läbivalt sönad "Eesti Haigekassa" sönaga "Tervisekassa". 2 § 13. Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduses tehaksejärgmised muudatused: l)paragrahvi 3 löige l muudetakseja sönastataksejärgmiselt: "(l) Ravikindlustuse kindlustusandja on Tervisekassa."; ?? 2) seaduses, väljä arvatud §-s 89, asendatakse söna "haigekassa" sönaga "Tervisekassa" vastavas käändes; 3) paragrahvi 25 löikes 3 asendatakse sönad "Eesti Haigekassa" sönaga "Tervisekassa". § 14. Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused: l) seaduses asendatakse sönad "Eesti Haigekassa" sönaga "Tervisekassa" vastavas käändes; 2)paragrahvi 99 löige 4 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: "(4) Kindlustusjuhtumi toimumise korral on kahju huvitamise kohustus Tervisekassal käesolevas seaduses sätestatud alustelja ulatuses."; 3) seaduses asendatakse söna "haigekassa" sönaga "Tervisekassa" vastavas käändes. § 15. Riigi Teataja seaduse muutmine Riigi Teataja seaduse § 2 löike 4 punktis 12 asendatakse sönad "Eesti Haigekassa" sönaga "Tervisekassa". § 16. Riigivastutuse seaduse muutmine Riigivastutuse seaduse § 21 löikes 3 asendatakse sönad "Eesti Haigekassa" sönaga "Tervisekassa" vastavas käändes. § 17. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine Sotsiaalmaksuseaduse § 11 löikes l ja §-s 12 asendatakse sönad "Eesti Haigekassa" sönaga 55' "Tervisekassa" vastavas käändes. § 18. Surma pöhjuse tuvastamise seaduse muutmine Surma pöhjuse tuvastamise seaduse § 28 löigetes l, 3ja4, § 29 löikes 2 ning § 30 löikes 2 asendatakse läbivalt sönad "Eesti Haigekassa" sönaga "Tervisekassa". § 19. Tartu Ulikooli seaduse muutmine Tartu Olikooli seaduse § 72 loigetes 1, 4, 5ja 7 asendatakse sönad "Eesti Haigekassa" sönaga "Tervisekassa". § 20. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses, väljä arvatud § 65 löikes 3, § 66 löigetes 4 ja 5, §-s 667 ning § 669 pealkirjas, asendatakse sönad "Eesti Haigekassa" sönaga "Tervisekassa" vastavas käändes. 3 § 21. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduse § 29 löikes 9 asendatakse sönad "Eesti Haigekassa" sönaga "Tervisekassa". § 22. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 löike 2 punktis l asendatakse söna "Haigekassa" sönaga "Tervisekassa". § 23. Vereseaduse muutmine Vereseaduse § 19 löikes 2 asendatakse sönad "Eesti Haigekassa" sönaga "Tervisekassa". § 24. Välismaalaste seaduse muutmine Välismaalaste seaduse § 120 löike 3 punktis 2 asendatakse söna "haigekassa" sönaga "Tervisekassa". § 25. Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduse § 14 löike 2 punktis l asendatakse sönad "Eesti Haigekassa" sönaga "Tervisekassa". § 26. Seaduse jöustumine Käesolev seadusjöustub 2023. aasta l. aprillil. Juri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Algatab sotsiaalkomisjon 12.01.2023. Helmen Kutt Sotsiaalkomisjoni esimees ^A^sr —-^ 4  Vabariigi Valitsus .01.2023 nr 1-1/14-772/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu sotsiaalkomisjoni k.a 12. jaanuaril algatatud Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks) eelnõu (772 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu neljal lehel 2) seletuskiri üheksal lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  S eletuskiri Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus e eelnõu (Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks) Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eesti Haigekassa on Eesti Haigekassa seaduse alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, mille põhifunktsioon oli asutamise ajal solidaarse ravikindlustussüsteemi administreerimine ja ravikindlustushüvitiste võimaldamine kindlustatud inimestele. Tänaseks on võrreldes asutuse loomise hetkega saadud ülesandeid juurde, vastutatakse ka ravikindlustusega hõlmamata inimeste vältimatu abi ja rahvatervise kaitsega seotud vajalike teenuste eest. Asutusse on viidud üle rahvatervishoiu ülesandeid nagu nakkushaiguste tõrjeks ja kontrolliks vajalike ravimite hanked, vaktsiinihanked , vaktsiinikahjude hüvitamine ja ka vastutus perearstiabi korralduse eest. Muutunud ülesannete tõttu on asjakohane avalik-õigusliku juriidilise isiku nime muutus. Uueks nimeks saab Tervisekassa, mis rõhutab asutuse tegevuse lõppeesmärki – inimese tervise hoidmist ja taastamist, mitte vaid raviarvete maksmist. Tervisekassa nimi oli kaalumisel juba ravikindlustussüsteemi loomise ajal 1990 – 1991. aastal. Toona otsustati ajalooliselt varem kasutusel olnud haigekassa nime kasuks. 30 aastat hiljem võtame kasutusele asutuse töö tulemust rõhutava nime. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ettevalmistanud Riigikogu sotsiaalkomisjon (ko misjoni esimees Helmen Kütt [email protected] ). Eelnõu ettevalmistamise käigus on kaasatud ka Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassat . Märkused Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone: Eesti Haigekassa seadus ( RT I, 29.04.2022, 2 ); Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus (RT I, 07.07.2017, 2); Kaitseväeteenistuse seadus (RT I, 20.06.2022, 66); Kohtuekspertiisiseadus (RT I, 08.07.2021, 7); Maksukorralduse seadus (RT I, 29.12.2022, 30 ); Meditsiiniseadme seadus (RT I, 22.12.2022, 20 ); Meretöö seadus (RT I, 18.03.2022, 2); Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus ( RT I, 20.06.2022, 52 ); Psühhiaatrilise abi seadus (RT I, 10.10.2022, 2 ); Psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seadus ( RT I, 10.10.2022, 1 ); Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (RT I, 04.11.2022, 7 ); Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadus (RT I, 03.01.2022, 16); Ravikindlustuse seadus ( RT I, 11.01.2023, 5 ); Ravimiseadus (RT I, 20.06.2022, 75 ); Riigi Teataja seadus (RT I, 10.11.2018, 11); Riigivastutuse seadus (RT I, 17.12.2015, 76); Sotsiaalmaksuseadus (RT I, 11.01.2023, 71 ); Surma põhjuse tuvastamise seadus (RT I, 21.04.2021, 15); Tartu Ülikooli seadus (RT I, 19.12.2019, 17); Tervishoiuteenuse korraldamise seadus ( RT I, 10.10.2022, 4 ); Tulumaksuseadus (RT I, 22.12.2022, 10 ); Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I, 11.01.2023, 3 ); Vereseadus (RT I, 03.01.2022, 20); Välismaalaste seadus (RT I, 06.01.2023, 19 ); Väärtpaberituru seadus (RT I, 30.11. 2022, 6 ). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. ☒ Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 6. punktis. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on nimetada ümber avalik-õiguslik juriidiline isik Eesti Haigekassa. Uueks nimeks saab Tervisekassa. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 2 6 paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse Eesti Haigekassa seadust. Kõige esimeses punktis muudetakse seaduse nimetus ning seejärel tehakse vastavates punktides vajalikud sõnaasendused. Sõna „ läbivalt “ tuleb muutmisvormelisse lisada juhul, kui asendatavaid on rohkem kui üks ja need on samas käändes, selleks et rõhutada asendatavate paljusust. Kehtivas seaduses on sõnastatud Eesti Haigekassa (edaspidi ka lühendatult EHK) eesmärk. Kuna EHK hangib täna nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel immuniseerimiskava täitmiseks ja vältimatu abi korras immuniseerimiseks vajalikke vaktsiine ning immuunglobuliine, tuberkuloosi-, antiretroviirusravimeid ja tuberkuloosiravimitega seonduvaid kõrvaltoimeravimeid ning käesolevate muudatustega s aab ülesandeks hankida erandkorras ka riiklikult olulisi ravimeid ja täiendavaid vaktsiine rahva tervise kaitse eesmärgil, siis on tarvis EHK eesmärki seaduse tasemel täpsustada. Ravimiseaduse tähenduses on vaktsiin ravim, seega katab sõnastus nii ravimite kui vaktsiinide hankimist. Tuginedes EHK eesmärgi sõnastusele saab täpsustada lõikes 2 sisalduvaid ülesandeid. EHK- le , tulevasele Tervisekassale , lisandub ülesanne hankida ravimeid. COVID-19 pandeemia on näidanud, et riigil peab olema piisavalt hoobasid tagamaks rahva tervise kaitse, sealhulgas ravimite järjepidev ja tõrgeteta kättesaadavus. Kui on tekkinud olukord, kus ravimite hulgimüügi tegevusloa omajad (edaspidi ravimite hulgimüüjad ) ei ole veel Eestisse toonud ega plaani lähiajal (näiteks majanduslikel kaalutlustel) tuua elanikkonnale olulisi ravimeid, siis peab olema riigil võimalus vajaminevad ravimid ise otse tootjatelt hankida ja elanikkonnale kättesaadavaks teha. Arvestada tuleb ka sellega, et ravimite hulgimüüjatel ei pruugi olla võimalust ravimit üldse Eestisse tuua (näiteks piiratud tootmismahtude juures E uroopa Komisjoni korraldav meditsiiniliste vastumeetmete ühis hange , millega välistatakse juurdepääs kõigile teistele peale riigiasutuste – nt C OVID -19 vaktsiinid). Arvestades Euroopas valitsevat keerulist julgeoleku olukorda ning energiakriisi võib ka sellest tuleneda juhtumeid, mil riiklikult on vajalik ravimi (sh vaktsiini) hankimine. Tegemist võib olla kas väikeste või vastupidi väga suurte kogustega ja olukorras, kus teised ravimi hulgimüü jad ei ole huvitatud ravimi (sh vaktsiini) Eestisse tarnimisest või see on neile erinevatel põhjustel takistatud (näiteks meditsiiniliste vastumeetmete ühis hanke piiravad tingimused). Riigil on mõistlik anda erandkorras riiklikult oluliste ravimite hankimise ülesanne EHK- le , kes täidab juba täna erinevaid tervisevaldkonna ülesandeid , tasudes tervishoiuteenuste eest jne. Ravimite väljastamist võib tulevikus korraldada kas tervishoiuteenuse osutajate kaudu või läbi ravimi te hulgimüüjate või apteekide. Ravimiseaduse § 26 lõike 4 alusel tohib täna ravimite hulgimüüja väljastada ravimeid ainult apteegiteenuse osutamise, ravimite tootmise ja ravimite hulgimüügi tegevusloa omajatele. Seetõttu ongi oluline sätestada erisus, et EHK tohib ravimeid väljastada ka otse tervishoiuteenuse osutajatele. Kehtiva nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 42 lõike 1 2 alusel rahastatakse immuniseerimiskava täitmiseks ja vältimatu abi korras immuniseerimiseks vajalike vaktsiinide hankimist, säilitamist, vedu ja külmahela toimimist. COVID-19 pandeemia ja ahvirõugete puhang on näidanud, et erandlikes olukordades on vajalik hankida ka vaktsiine, mis ei ole immuniseerimiskavas ette nähtud. Immuniseerimiskava väliste riiklikult oluliste vaktsiinide hankimine võib osutuda vajalikuks näiteks suuremate vaktsiinide turutõrgete tõttu, pandeemiate või epideemiate olukorras, kus ravimite ja vaktsiinide turule on tulemas uued ravimid ja vaktsiinid, mis on vajalikud rahva tervise kaitseks. Vaktsiine ja teatud ravimeid hangib EHK ja sinna on vajalik pädevus selleks juba aastate jooksul tekkinud. Mõistlik on, et ka erandlikus olukorras riiklikult vajalikke vaktsiine hangiks edaspidi EHK. Nagu eelmise muudatuse selgituses kirjas, katab riiklikult oluliste ravimite hankimise alus ka vaktsiinide hankimise. Valdkonna eest vastutav minister teeb ettepaneku EHK- le vajamineva ravimi hankimiseks. Ministrile võivad ettepanekuid esitada riiklikult olulise ravimi hankimise vajaduse kohta näiteks Terviseamet, Ravimiamet, immunoprofülaktika ekspertkomisjon, arstide erialaorganisatsioonid vm. Oluline on märkida, et Eesti Haigekassale on väljastatud ladustamisõiguseta ravimite hulgimüügi tegevusluba alates 01.12.2022. Terviseametil ja EHK-l on ravimite hulgimüügi tegevusluba vajalik selleks, et oleks võimalik ise hankida ravimeid EL käitlejatelt, et oleks tagatud tingimused käitlemiseks ja saaks ravimeid omada ning kontrollida nende liikumist. EHK-l on seni kehtivas õiguses olnud üksnes teatud ravimite ja vaktsiinide rahastamise ülesanne. Terviseameti ülesanded on eraldi piiritletud, st üksnes konkreetsete ülesannete täitmiseks ja kuna Terviseametil puudub majanduslik huvi ravimeid hulgi turustada, siis ei ole tegemist klassikalise ravimite hulgimüügi tegevusloa omajaga ( ravimite hulgimüük on ravimite hankimine eesmärgiga neid hulgi müüa). Hankimine iseenesest ei ole veel hulgimüük (ka apteegid hangivad ravimeid aga seda jaemüügi eesmärgil). Seetõttu ei rakendata ka Terviseametile kui ravimite hulgimüügi tegevusloa om ajale näite k s ravimite juurdehindluse korda. Samuti rakendatakse erisust ka EHK- ga . Kuna on vaid piiratud loetelu ravimeid, mida EHK erandkorras hankida saab ning eesmärk ei ole neid hulgi kasumi saamise eesmärgil edasi müüa vaid ennekõike väljastada tervishoiuteenuse osutajatele või teistele ravimite hulgimüüjatele või apteekidele, siis juurdehindluse regulatsioon ei kohaldu. EHK ülesanne ei ole asendada ravimite hulgimüüjaid või nendega koos tegutseda majanduslikel eesmärkidel. Kõikide ravimite, sh vaktsiinide puhul, mida EHK hangib, peab olema ka õiguslik alus nendega seotud toimingute tegemiseks. EHK hangib ravimi kas siis loodava normi alusel või nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel (immuniseerimiskava täitmiseks ja vältimatu abi korras immuniseerimiseks vajalikke vaktsiine ning immuunglobuliine, tuberkuloosi-, antiretroviirusravimeid ja tuberkuloosiravimitega seonduvaid kõrvaltoimeravimeid) ning peab omama õigust enda hangitud ravimeid sisse vedada, ladustada, säilitada, transportida ning väljastada. Rakendussätteid ei ole vajalik muuta ega seal nime asendada, sest need on oma toime juba kaotanud ning need on asjakohased jätta seaduse teksti Eesti Haigekassa nimega. Seadust tuleb täiendada uue rakendussättega, sest 1. aprilliks 2023 ei jõua kõiki õigusakte, näiteks määruseid ja kohaliku omavalitsuse akte muuta ning seal uut nime sõnastada. Loodav rakendussäte tagab, et kuni korrektse muudatuse tegemiseni loetakse õigusaktides Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Eesti Haigekassa uueks nimeks saab Tervisekassa. Nime muutmine on seotud eesmärgiga rõhutada asutuse tegevuse lõpptulemust – tervise hoidmist ja taastamist. Tegemist ei ole üksnes nimevahetusega, see kajastab toimuvat põhimõttelist ja vajalikku muudatust tervishoius. Asutus ei ole passiivne raviarvete maksja, vaid toetab tervishoiuteenuste osutamist ja nende eest tasumist inimese vaates terviklikult, inimesekeskselt ja väärtustades tervisetulemust. Tervisetulemust mõjutavad hea abi kättesaadavus vastavalt ühiskonna vajadustele, integreeritud ravi, kus inimese jaoks on raviprotsess sujuv ja üleminekud ühest tervishoiuasutusest teise korraldatud heas koostöös asutuste ja erialade vahel ning toimib hea infovahetus nii tervishoiusüsteemi sees kui hea koostöö ja infovahetus sotsiaalteenuste osutajatega. Lisaks võtab uus nimi paremini arvesse viimase viie aasta jooksul lisandunud funktsioone kogu elanikkonna nakkushaiguste tõrjes (näiteks vaktsiinide hankimine ja vaktsiinikahjude hüvitamine), rahvatervise kaitseks vajalike teenuste rahastamine kõigile inimestele, suurenenud roll esmatasandi abi korraldamisel ning rõhuasetust terviseprobleemide varasele avastamisele ja tervisekahju ennetamisele. Tervisekassa nimi oli kaalumisel juba ravikindlustussüsteemi loomise ajal 1990-1991.aastal. Toona otsustati ajalooliselt varem kasutusel olnud haigekassa nime kasuks. 30 aastat hiljem võtame kasutusele asutuse töö tulemust rõhutava nime. Andmetöötlus peab olema süsteemne, andmetele tuginev tegevus, mistõttu on vaja lisada võimalus automatiseeritud andmetöötluseks täiendades Eesti Haigekassa seaduse § 2 lõiget 2 2 . Olemasoleva menetluse tõhustamise eesmärgil luuakse võimalus EHK töötajal läbi viia andmetöötlustoimingud kehtiva seaduse § 2 lõikes 2 2 sätestatud eesmärkidel automatiseeritult. Kehtiva seaduse alusel on EHK töötajal piiratud ligipääs tervise infosüsteemi sama paragrahvi lõikes 2 3 nimetatud andmetele. Muudatusega lisandub töötaja õigusele võimalus teha samade andmetega samadel eesmärkidel automaatpäringuid. Alates 2019. aastast on Eesti Haigekassal juurdepääs tervise infosüsteemi andmetele tulenevalt vajadusest tagada Eesti Haigekassale võimekus kontrollida talle esitatud raviarvete, retseptiravimite või meditsiiniseadmete põhjendatust ning viia läbi täiendavaid kontrolle, et vältida ravikindlustusraha ebaotstarbekat kasutamist. Muudatus aitab pikemas perspektiivis säästa ravikindlustusraha ning selle abil tõsta teiste teenuste mahtu ja kvaliteeti. Riigikontroll viis 2020. aastal läbi auditi „Eesti Haigekassa kontrollitegevus tervishoiuteenuste rahastamise üle“. Riigikontrolli auditi peamiste soovituste hulgas oli leida võimalusi uute automaatkontrollide rakendamiseks, sh siduda raviarvete automaatkontrollid haigekassaväliste registritega ning luua edaspidi võimalus automaatselt kontrollida raviarve vastavust tervise infosüsteemi andmetele (auditi lk 6). Eelnõuga luuakse alus automaatkontrollide rakendamiseks tehnilise lahendusel valmimisel, sh automaatseks ravikindlustushüvitiste põhjendatuse esmaseks kontrolliks. Raviarve peab kajastama visiidi tegevusi. Selle kontrollimiseks on vajalik raviarve andmeid kõrvutada algupärase visiidi andmetega. Tänaseni kasutatakse selleks kahte lähenemist. Esiteks läbi inimkontrolli , kus Eesti Haigekassa töötaja võrdleb käsitsi raviarve koode ravidokumentidega või epikriisiga . Teiseks läbi masinõppe, mis ennustab vigaseid arveid varasema kontrolli tulemuse alusel. Inimkontrolli võimekus on raviarvete mahtu arvestades vähene (kontrollida jõutakse ca 0,017% raviarvetest ja maksimaalse kiirusega pool aastat peale visiiti). Täna rakendatava masinõppe mudeli võimalused on kitsad, kuna juhendatud mudel kasutab omakorda varasemas mahus tehtud inimkontrolli /üksikkontrollide tulemusi. Riigikontroll on leidnud, et üksikkontrollidega ei ole võimalik ravikindlustusraha väärkasutusi süsteemselt ennetada ega tuvastada. Kontrolli tõhustamist takistab see, et puudub võimalus automaatselt võrrelda, kas raviarvel ja ravidokumendil on kirjas samad teenused. Automatiseeritud andmetöötlustoimingud võimaldavad edaspidi tõhustada kontrolli selleks, et Tervisekassa tasub raviarvete eest, mida tervishoiuteenuse osutajad esitavad, kui kindlustatud isik on käinud vastuvõtul ja/või saanud ravi. Tervishoiuteenuste eelarve sihtotstarbeline ja tõhus kasutamine eeldab, et Tervisekassa on üles ehitanud kontrollisüsteemid, millega suudetakse väärkasutusi ennetada või tuvastada. Automatiseeritud andmetöötluse osas teeb Tervisekassa tehnilise lahenduse valmimisel selle rakendamiseks ka asjakohase mõjuhinnangu. Eelnõu §-ga 2 muudetakse ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu §-ga 3 muudetakse kaitseväeteenistuse seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu §-ga 4 muudetakse kohtuekspertiisiseadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu §-ga 5 muudetakse maksukorralduse seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu §-ga 6 muudetakse meditsiiniseade seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu §-ga 7 muudetakse meretöö seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu §-ga 8 muudetakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust. Eelnõu § 8 punktis 1 tunnistatakse kehtiva seaduse § 8 lõige 5 1 , mis sätestab Eesti Haigekassa immuunpreparaatide ehk vaktsiinide jaotamise, säilitamise, veo ja külmahela tagamise kohustuse, kehtetuks. Kehtiva seaduse § 8 lõige 5 1 jõustub 1. jaanuaril 2022. a. Käesoleva eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse Tervisekassa ülesandeid ning Tervisekassa hakkab hankima kõiki riiklikult olulisi elanikkonnale vajaminevaid ravimeid, sh vaktsiine ning neid säilitama, transportima, väljastama jne, seega ei ole tarvis dubleerivaid sätteid, piisab lisatavast Eesti Haigekassa seaduse omast. Eelnõu § 8 punktis 2 ei tehta sisulisi muudatusi, muutub üksnes Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Eelnõu §-ga 9 muudetakse psühhiaatrilise abi seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu §-ga 10 muudetakse psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadust. Tegemist on jõustumata seaduse muudatusega, mis tuleb enne jõustumist uuesti muuta, et jõustuks juba uues õiges sõnastuses. Eelnõu §-ga 11 muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu §-ga 12 muudetakse rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu §-ga 13 muudetakse ravikindlustuse seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Tänased ülesanded ja kohustused jäävad kõik samaks. Eelnõu §-ga 14 muudetakse ravimiseadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu §-ga 15 muudetakse Riigi Teataja seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu §-ga 16 muudetakse riigivastutuse seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu §-ga 17 muudetakse sotsiaalmaksuseadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu §-ga 18 muudetakse surma põhjuse tuvastamise seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu §-ga 19 muudetakse Tartu ülikooli seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu §-ga 2 0 muudetakse tervishoiuteenuse korraldamise seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Rakendussätetes ei ole tarvis sõnu asendada, sest need on oma toime kaotanud. Eelnõu §-ga 2 1 muudetakse tulumaksuseadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu §-ga 2 2 muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu §-ga 2 3 muudetakse vereseadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu §-ga 2 4 muudetakse välismaalaste seadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu §-ga 2 5 muudetakse väärtpaberituruseadust. Seaduses muudetakse vaid Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu §-ga 2 6 sätestatakse eelnõu seadusena jõustumise tähtaeg. Eesti Haigekassast saab Tervisekassa 1. aprillist 2023. Eelnõu terminoloogia Eesti Haigekassast saab eelnõu jõustumisel Tervisekassa, mis on Eesti õigusaktides uus termin. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu pole seotud Euroopa Liidu õigusega. Seaduse mõjud Muudatuste eesmärk on suurem sõnumiselgus avalike teenuste osutamisel, avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning selgem ülesannete jaotus riigile kuuluvate asutuste vahel. Eelnõu väljatöötamiseks ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust. Oluliste mõjude ilmnemisel on vaja lisada HÕNTE § 46 nõuetele vastavalt põhjalikum mõjuanalüüsi aruanne. Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist riigiasutuste korralduses ja ka sotsiaalset mõju, kuna muudatused toimuvad tervishoiu korralduses. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut, majandust, riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole nendes valdkondades mõju olulisust hinnatud. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Eesti Haigekassa, uue nimega Tervisekassa, (mõjuanalüüsis edaspidi Tervisekassa) asutamisaegne põhifunktsioon, solidaarse ravikindlustussüsteemi administreerimine ja ravikindlustushüvitiste võimaldamine kindlustatud inimestele, on tänaseks muutunud ning seetõttu on vajalik ka nimevahetus. Nimevahetus kajastab toimuvat põhimõttelist ja vajalikku muudatust tervishoius ning seetõttu on tarvis täpsustada ka Tervisekassa eesmärki. Kuna muudatused toimuvad tervishoiu korralduses, siis tõenäoliselt on sellest puudutatud ka mitmed riigiasutused, sh Tervisekassa ise, kellel on tarvis uut nime juurutada. Eelnõus esitatud muudatuste eesmärgiks on suurem sõnumiselgus avalike teenuste osutamisel, avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning selgem ülesannete jaotus riigile kuuluvate asutuste vahel. Nimevahetusega kaasnev eelarve mõju (vt punkt 7) on Tervisekassa kogu eelarvega võrreldes väike. Kaasnev mõju on aga väike ja väheoluline. Lisaks tänastele kohustustele saab Tervisekassa ülesandeks hankida erandkorras ka riiklikult olulisi ravimeid ja täiendavaid vaktsiine rahva tervise kaitse eesmärgil. Seega hakkab Tervisekassa hankima kõiki riiklikult olulisi elanikkonnale vajaminevaid ravimeid, sh vaktsiine ning neid ka säilitama, transportima ja väljastama. Seaduse vastuvõtmine ei muuda kohaliku omavalitsuse töökorraldust. Seaduse rakendamiseks peavad kohaliku omavalitsuse üksused tegema muudatused dokumentides ja asendama Eesti Haigekassa tekstides Tervisekassaga. Tegemist on ühekordse tegevusega, mille mõju töökoormusele ei ole märkimisväärne, kuna eelnõu jõustumiseks on rakendusaeg. Muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi ning kokkuvõttes võib mõju hinnata väheoluliseks. Sotsiaalsed mõjud Muudatuse sotsiaalne mõju seisneb selles, et mõjutab tervishoiu korraldust, sh ravimite kättesaadavust. Tervishoiuteenuse osutajatel (edaspidi TTO) on ühekordse tegevusena vaja arvestada Tervisekassa nimega oma dokumentides ning juurutada uue nime kasutamist, kuid see ei too kaasa kohanemisraskusi või ebasoovitavate mõjude riski. Kokkuvõttes ei ole nime vahetusega kaasnev mõju tervishoiuteenuse osutajatele oluline. Eelnõu jõustumise järgselt tohib Tervisekassa riiklikult olulisi ravimeid otse väljastada ka TTO-dele . Eeldatavasti muudatuste tulemusena sihtrühma käitumine ei muutu , sellega ei kaasne kohanemisraskusi ega ebasoovitavat mõju ning mõju võib hinnata väikeseks. Muudatuste koondmõju haldus - ja töö koormusele Halduskoormus kodanikele tervikuna ei muutu. Haldus koormus ettevõtetele tervikuna ei muutu. Töökoormus avalikule sektorile tervikuna ei muutu. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eesti Haigekassa nimevahetus e kogukulu on 5999,6 eurot. Summa moodustavad järgmised kulutused: Tervisekassa.ee domeeni ost eraisikult summas 2690€; Nelja maja sildivahetus: Tallinn 250 Eur Tartu 1692 Eur Jõhvi 51 Eur Pärnu 765 Eur Kokku 2758 Eur Käibemaks 20% 551 , 60Eur Kokku: 3309 , 60Eur Rakendusaktid Eelnõu seaduse vastuvõtmisel ja jõustumisel tuleb muuta paljusid määruseid. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2023. aasta 1. aprillil Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Tervisekassa nimi on läinud käibele juba varem. Algatab Riigikogu sotsiaalkomisjon 12.01.2023 Helmen Kütt Sotsiaalkomisjoni esimees EELNÕU Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks) § 1. Eesti Haigekassa seaduse muutmine Eesti Haigekassa seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse pealkirjas asendatakse sõnad ”Eesti Haigekassa” sõnaga ”Tervisekassa”; 2) paragrahv i 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”Käesolev seadus sätestab Tervisekassa eesmärgi, ülesanded, pädevuse, õigusliku seisundi, tegevuse alused ja organid.”; 3) seaduses asendatakse sõna ”haigekassa” sõnaga ”Tervisekassa” vastavas käändes; 4) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna ”hüvitamine” tekstiosaga ”, ravimite hankimine”; 5) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktidega 10 ja 11 järgmises sõnastuses: ”10) hangib erandkorras riigieelarve vahendite eest riiklikult olulisi ravimeid rahvatervise kaitse eesmärgil valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul; 11) korraldab enda hangitud ravimite sissevedu, ladustamist, säilitamist, külmahela toimimist, transporti ning väljastamist tervishoiuteenuse osutajale, ravimite hulgimüügi tegevusloa omajale või apteegile , rakendamata ravimiseaduses sätestatud ravimite hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse regulatsiooni.”; 6) paragrahvi 2 lõiget 2 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ”Nimetatud eesmärkidel võib andmetöötlust läbi viia automatiseeritult.”; 7) paragrahvi 5 lõikes 7, § 6 tekstis ja § 12 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad ”Eesti Haigekassa” sõnaga ”Tervisekassa”; 8) seadust täiendatakse §-dega 48 5 ja 48 6 järgmises sõnastuses: ” § 48 5 . Eesti Haigekassa nime muutmine Tervisekassaks Alates 2023. aasta 1. aprillist loetakse kehtivates õigusaktides kuni vastava muudatuse tegemiseni sõnad ”Eesti Haigekassa” asendatuks sõnaga ”Tervisekassa ” vastavas käändes. § 48 6 . Käesoleva seaduse § 2 lõike 2 2 rakendamine Käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 2 nimetatud automatiseeritud andmetöötlust võib rakendada tehnilise lahenduse valmimisel.”. § 2. Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmine Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse § 8 lõikes 5 asendatakse sõnad ”Eesti Haigekassale” sõnaga ”Tervisekassale”. § 3. Kaitseväeteenistuse seaduse muu t mine Kaitseväeteenistuse seaduse § 193 lõikes 1 ja § 194 lõikes 1 asendatakse sõnad ”Eesti Haigekassa” sõnaga ”Tervisekassa”. § 4. Kohtuekspertiisiseaduse muutmine Kohtuekspertiisiseaduse § 27 11 lõike 2 1 punktis 5 asendatakse sõnad ”Eesti Haigekassa” sõnaga ”Tervisekassa”. § 5. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 25 1 lõikes 1 asendatakse sõnad ”Eesti Haigekassale” sõnaga ”Tervisekassale”; 2) paragrahvi 29 punktis 14 asendatakse sõna ”Haigekassale” sõnaga ”Tervisekassale”. § 6. Meditsiiniseadme seaduse muutmine Meditsiiniseadme seaduse § 29 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 7 asendatakse sõnad ”Eesti Haigekassa” sõnaga ”Tervisekassa”. § 7. Meretöö seaduse muutmine Meretöö seaduse § 32 lõigetes 7 ja 8 asendatakse läbivalt sõnad ”Eesti Haigekassa” sõnaga ”Tervisekassa”. § 8. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõige 5 1 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 18 lõike 1 punktis 3 ning § 42 lõigetes 1 1 ja 1 2 asendatakse sõnad ”Eesti Haigekassa” sõnaga ”Tervisekassa” vastavas käändes. § 9. Psühhiaatrilise abi seaduse muutmine Psühhiaatrilise abi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punktis 3 asendatakse sõna ”haigekassaga” sõnaga ”Tervisekassaga”; 2) paragrahv i 5 lõikes 2 ja § 19 lõigetes 1 ja 2 asendatakse läbivalt sõnad ”Eesti Haigekassa” sõnaga ”Tervisekassa”. § 10. Psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse muutmine Psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (RT I, 10.10.2022, 1) § 2 punktis 5 asendatakse sõnad ”Eesti Haigekassa” sõnaga ”Tervisekassa”. § 11. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 43 lõikes 3 asendatakse sõnad ”Eesti Haigekassa” sõnaga ”Tervisekassa”. § 12. Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse muutmine Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses asendatakse läbivalt sõnad ”Eesti Haigekassa” sõnaga ”Tervisekassa”. § 13. Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Ravikindlustuse kindlustusandja on Tervisekassa.”; 2) seaduses, välja arvatud §-s 89, asendatakse sõna ”haigekassa” sõnaga ”Tervisekassa” vastavas käändes; 3) paragrahv i 25 lõikes 3 asendatakse sõnad ”Eesti Haigekassa” sõnaga ”Tervisekassa”. § 14. Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse sõnad ”Eesti Haigekassa” sõnaga ”Tervisekassa” vastavas käändes; 2) paragrahvi 99 14 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(4) Kindlustusjuhtumi toimumise korral on kahju hüvitamise kohustus Tervisekassal käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses.”; 3) seaduses asendatakse sõna ”haigekassa” sõnaga ”Tervisekassa” vastavas käändes. § 15. Riigi Teataja seaduse muutmine Riigi Teataja seaduse § 2 lõike 4 punktis 12 asendatakse sõnad ”Eesti Haigekassa” sõnaga ”Tervisekassa”. § 16. Riigivastutuse seaduse muutmine Riigivastutuse seaduse § 21 lõikes 3 asendatakse sõnad ”Eesti Haigekassa” sõnaga ”Tervisekassa” vastavas käändes . § 17. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine Sotsiaalmaksuseaduse § 11 lõikes 1 ja §-s 12 1 asendatakse sõnad ”Eesti Haigekassa” sõnaga ”Tervisekassa” vastavas käändes. § 18. Surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmine Surma põhjuse tuvastamise seaduse § 28 lõigetes 1 , 3 ja 4, § 29 lõikes 2 ning § 30 lõikes 2 asendatakse läbivalt sõnad ”Eesti Haigekassa” sõnaga ”Tervisekassa”. § 19. Tartu Ülikooli seaduse muutmine Tartu Ülikooli seaduse § 7 2 lõigetes 1, 4 , 5 ja 7 asendatakse sõnad ”Eesti Haigekassa” sõnaga ”Tervisekassa”. § 2 0 . Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses, välja arvatud § 65 lõikes 3, § 66 6 lõigetes 4 ja 5, §-s 66 7 ning § 66 9 pealkirjas , asendatakse sõnad ”Eesti Haigekassa” sõnaga ”Tervisekassa” vastavas käändes. § 2 1 . Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduse § 29 lõikes 9 asendatakse sõnad ”Eesti Haigekassa” sõnaga ”Tervisekassa”. § 2 2 . Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 2 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna ”Haigekassa” sõnaga ”Tervisekassa”. § 2 3 . Vereseaduse muutmine Vereseaduse § 19 lõikes 2 asendatakse sõnad ”Eesti Haigekassa” sõnaga ”Tervisekassa”. § 2 4 . Välismaalaste seaduse muutmine Välismaalaste seaduse § 120 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna ”haigekassa” sõnaga ”Tervisekassa”. § 2 5 . Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduse § 14 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad ”Eesti Haigekassa” sõnaga ”Tervisekassa”. § 2 6 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. aprill il . Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn , 202 3 Algatab sotsiaalkomisjon 12 .01 .202 3 . Helmen Kütt Sotsiaalkomisjoni esimees Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/23-0051 - Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks) eelnõu (772 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 17.1.2023 resolutsioonile. Osapooled: Sotsiaalministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 27.01.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/72816756-2620-41bf-8b5b-e65d2947038c Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/72816756-2620-41bf-8b5b-e65d2947038c?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 17.01.2023 / 1-1/14-772; Riigikantselei / 17.01.2023 / 2-5/23-00109 Resolutsiooni teema: Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks) eelnõu (772 SE) Prioriteet: Kiire Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeerium seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 27.01.2023 Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun vajaduse korral esitada seisukoht. Tähtaeg: 23.01.2023 Lisainfo: Algatajate ettepanekul käsitletakse eelnõu kiireloomulisena ja on kavas arutada valitsuse 2.2.2022 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 23-0051. Kontroll: Margit Redi Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 17.01.2023 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655