dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Sotsiaalministeerium · 17. jaanuar 2023
Viit
1.5-1.1/286-2
Registreeritud
17. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Linnakantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2023
Vastutaja
Anni Koha (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töösuhete ja töökeskkonna osakond)

Failid

  • 📎1.5-1.1286-2 17.01.2023 Väljaminev kiri.asice344 KB

Sisu (failidest)

Jaanus Luhaäär Teie 12.01.2023 Tallinna Linnakantselei Meie 16.01.2023 nr 1.5-1.1/286-2 [email protected] Vastus selgitustaotlusele Lugupeetud Jaanus Luhaäär Vastuseks Teie pöördumisele selgitame järgmist. Lugupeetud Jaanus Luhaäär Vastuseks Teie pöördumisele selgitame järgmist. Olmeruumide sisustamisel ehitusplatsil tuleb lähtuda töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 11 ja Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr 377 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses § 23. Kui tegemist ei ole ehitusplatsil olevate olmeruumidega tuleb eelnimetatud määruse asemel lähtuda Vabariigi Valitsuse 14.06.2007 määruse nr 176 Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded § 9. Tööriietus on vajalik kui töö laad seda nõuab. Tööriietus võib vajalik olla kui töö on tolmune, määriv, seotud ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate ainetega. Olenevalt töö laadist, on tööandjal kohustus vajalik tööriietus töötajale tagada (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, edaspidi TTOS § 13 lg 1 p 11). Seda, kas see on vajalik, hindab TTOS järgi tööandja, kuid lähtuda tuleb tööst, tööohutusest ja töötaja heaolust. Riietusruum on vajalik, kui töötajad peavad kandma tööriietust, mille tingib töö laad. Riietusruumid peavad olema küllaldaselt ruumikad, need peavad olema varustatud istmete ja lukustatavate kappidega. Ehitusplatsil peavad töö- ja tavariietuse jaoks töötajatel olema eraldi kapid või sektsioonid. Selle nõude mõtteks on, et töö- ja tavariietus ei puutuks omavahel kokku ja tavariietus ei määrduks/saastuks. Seega kui tööks on vajalik tööriietus, on vajalik ka riietusruum. Kui on vaja kuivatada märgi või niiskeid tööriideid, jalanõusid või rätikuid, siis on tööandja kohustuseks tagada, et töötajatel oleks võimalik kasutada hästiventileeritavat, sobiva temperatuuriga piisava suurusega kuivatusruumi või –kappi. Sellest väljuv niiske õhk ei tohi sattuda muudesse ruumidesse. Pesemisruum on vajalik samuti juhul, kui selle tingib töö laad - sooja ja külma veega dušid on vajalikud, kui töö on tolmune, määriv, seotud ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate ainete kasutamisega. Lisaks on külma ja sooja veega dušid vajalikud, kui töö on füüsiliselt raske või tööd tehakse kõrge temperatuuri tingimustes. Muudel juhtudel piisab pesemisruumis valamutest, kus on külm ja soe vesi. Ka seda kas pesemisruum on vajalik, hindab ja otsustab tööandja, arvestades töö iseloomu. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Nagu ka ise välja toote, siis tualettruumi kasutamise võimalus peab olema tagatud kõikidele töötajatele, võimaluse korral meestele ja naistele eraldi. Tualettruumid peaksid asetsema riietus- ja pesemisruumide läheduses (kui viimatimainitud ruumid on vajalikud) ning kindlasti peab olema võimalik tualettruumis käsi pesta ja kuivatada. Tegemist on kohustusliku nõudega. Puhkeruumi peab olema võimalik kasutada töötajatel, kui see on vajalik töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks. Puhkeruum peab olema küllaldase suurusega, seal peavad olema lauad ning seljatoega toolid. Olukorras, kui töötajatele on ette nähtud küll puhkepausid, kuid eraldi puhkeruum ei ole vajalik, siis tuleb töökohas kohaldada selleks mõni muu ruum, kus töötaja saab puhkepausi ajal viibida. Jällegi, puhkeruumi olemasolu üle otsustab tööandja, olenevalt töö laadist. Seega kokkuvõttes on paljuski tööandja otsustada, kuidas ta töökeskkonda sisustab ja tööd korraldab. On nõuded, mis on kohustuslikud ning nõuded, mis tulenevad vajadusest. Seda kas ja kuidas tööandja seda vajadust sisustab või põhjendab, on tööandja otsustada. Selge on see, et tööandja peab tagama töötajatele sobivad ja inimväärsed töötingimused. Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr 377 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses § 3 lõike 1 kohaselt vastutab ehitustööde tegemise ajal selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega seal viibivaid isikuid, lisaks ehitusettevõtjale ka ehitise omanik (füüsiline või juriidiline isik, kelle tellimusel ehitustöid tehakse). Seega on asjakohane, kui ehitise omanik sätestab juba hanketingimustes, mil moel ta soovib tagada, et ehitusplatsil oleks tagatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimine. Kui Teil on kahtlusi, et objektil rikutakse TTOS nõudeid, on Teil õigus vihjega Tööinspektsiooni poole pöörduda infotelefonil 640 0000 või vihje e-postil [email protected]. Mis puudutab Teie küsimust seoses enda kui hankija õigustega, siis selgitame, et kui reeglina seab töötervishoidu ja tööohutust puudutavad tingimused tööandja, siis lepingulise suhte puhul on see poolte kokku leppida, millistele nõuetele peab vastama, sh võivad need nõuded olla rangemad. Kuivõrd Sotsiaalministeerium ei ole pädev vastama riigihangete küsimustele, edastame Teie pöördumise riigihankeid puudutava osa Rahandusministeeriumile vastamiseks. Lisame, et edastame kirja informatsiooniks ka Tööinspektsioonile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Seili Suder osakonnajuhataja Anni Koha [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel