Broneeringuinfo andmekogu arendamine ja rakendamine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/23-0048 - Broneeringuinfo andmekogu arendamine ja rakendamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 31.01.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/238feb17-d36b-4597-9b74-6b1d7d5ccd68 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/238feb17-d36b-4597-9b74-6b1d7d5ccd68?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium 17.01.2023 nr 1-6/2696-1 Sotsiaalministeerium Ministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks siseministri käskkirja „Broneeringuinfo andmekogu arendamine ja rakendamine“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa 1. Ministri käskkirja eelnõu Lisa 2. Seletuskiri Lisa 3. Seletuskirja lisa Ülle Leht 6125078 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU Broneeringuinfo andmekogu arendamine ja rakendamine Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2022–31.08.2029 Elluviijad Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus: Siseministeerium Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 1.1 „Broneeringuinfo andmekogu (edaspidi BRIIS) arendamine ja rakendamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1.1. Seosed Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) ja Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11491 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 toodud ISFi poliitikaeesmärgiga „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritege vust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluvateks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nendevastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse artikli 3 punktis 2 toodud erieesmärgiga nr 1 „Tõhustada ja hõlbustada teabevahetust pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites, ametites ja asutustes ning nende vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.“. TATi tegevused kuuluvad järgmiste sekkumise liikide alla: - info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) süsteemid, koostalitlusvõ ime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed); - parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse suurendamine, kampaaniad, teavitusmeetmed. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TAT tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihiga ja alamsihiga „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ning tagame julgeoleku ja turvalisuse“. TAT tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse: „hea valitse mise indeks“ ja "hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", millega mõõdetakse võrdsete võimaluste edenemist. Projektide elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ arenguvajadusi. TAT on koostatud tuginedes Siseturvalisuse arengukavale 2020–2030 ning TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi ISFi vahendite kasutamiseks. TAT panustab Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 peatükis 3.1.3 „Terrorismivastane võitlus“ alatulemusesse „Arendatud on nn Schengeni kompensatsioonimeetmeid – biomeetriliste andmete laiemat kasutamist turvalisuses, reisijate broneeringuinfo andmekogu ning muid rahvusvahelisi ja riigisise se id infovahetussüsteeme (sh majutusteenuste kasutajate register). Parendatud on 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond.  infosüsteemide koostalitlusvõimet.“ TAT tegevused aitavad suurendada suutlikk ust tuvastada terrorismiga ja raske kuritegevusega seotud riske. Programmis „Siseturvalisus 2023–2026“ on meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ all märgitud, et ohuks on iseradikaliseerunud isikud ning Euroopa riikidesse naasnud terro- ristlikud välisvõitlejad ja nende pereliikmed. Konfliktipiirkondadesse siirdunud välisvõitlejad on kasutanud Eestit transiitriigina teel konfliktipiirkonda või tagasi Euroopasse. Valgevene rände hübriidrünnak ja Ukraina sõjast tingitud massiline sisseränne on suurendanud riigipiiril ohtlike inimeste sisenemise tõkestamise ja piirikaitse vajadust. Seepärast on piirikontrollis ja viibimisaluste taotluste menetluses biomeetriliste andmete laialdasem kasutuselevõtt ja Schengeni kompensatsioo ni- meetmete rakendamine (sh BRIIS andmekogu) tähtsad ka terrorismiohu maandamisel. 2. Toetatavad tegevused ja eesmärgid Meetmest toetatakse tegevusi, mis: - aitavad kaasa ISFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 1 täitmisesse; - on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades määruse nr 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võima luste põhimõttega, sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus; - on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr 2020/8523 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; - on vastavuses ISFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega. TAT eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemuse l, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. 2.1. BRIIS andmekogu jätkusuutlikkuse tagamine, infovahetamise võimekuse parandamine ja jätkuarenduste teostamine PPAs 2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekt aitab suurendada suutlikkust tuvastada terrorismi ja raske kuritegevusega seotud riske. Projekti raames arendatakse ning tagatakse IKT võimekust, mille kaudu tõhustatakse nii rahvusvahelist kui ka riigisisest koostööd ning infovahetust. Projekti raames võetakse broneeringuinfo analüüsiüksusesse tööle andmeanalüütik, kaetakse arendus- ja projektitegevustesse panustavate inimeste ja projekti juhtimisega seotud kulud ning lähetus- ja koolituskulud. 2.1.2. Projekti sihtrühm: 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses.  Sihtrühm on pädevate asutuste ehk PPA, Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti, Maksu- ja Tolliameti ametnikud. Samuti teiste riikide õiguskaitseasutuste ametnikud, kes tegelevad terrorismi ja raske kuritegevuse ennetamise, avastamise ja uurimisega. 2.1.3. Projekti tulemus Tagatud on BRIIS andmekogu nõuetekohane hooldus ja töökindlus. Andmed on turvaliselt töödeldud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/6814 (edaspidi PNR direktiiv) toodud nõuetele. Tagatud on jooksev lennuettevõtete liidestamine andmekoguga. 2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2022 – 31.08.2029 2.1.5. Projekti elluviija: PPA 2.2. BRIIS andmekogu jätkusuutlikkuse tagamine, infovahetamise võimekuse parandamine ja jätkuarenduste teostamine SMITis 2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekt aitab suurendada suutlikkust tuvastada terrorismi ja raske kuritegevusega seotud riske. Projekti raames arendatakse ning tagatakse IKT võimekust, mille kaudu tõhustatakse nii rahvusvahelist kui ka riigisisest koostööd ning infovahetust. Projektist kaetakse BRIIS andmekogu jooksvad hooldus- ja haldustööde kulud, sh lennuettevõtete liidestamise kulud. Tegemist on IKT lahendusega, kuhu kogutakse ja kus töödeldakse reisijate broneeringuandmeid. See võimaldab õiguskaitseasutuste l hinnata reisijate seoseid terrorismi ja muu raske kuritegevusega. Projektiga luuakse BRIISis funktsionaalsus, mis võrdleb automaatselt lennusõnumite saabumist vastavalt lennuplaanidele ja vajadusel teavitab süsteemi kasutajaid erinevustest. 2.2.2. Projekti sihtrühm Sihtrühm on pädevate asutuste ehk PPA, Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti, Maksu- ja Tolliameti ametnikud. Samuti teiste riikide õiguskaitseasutuste ametnikud, kes tegelevad terrorismi ja raske kuritegevuse ennetamise, avastamise ja uurimisega. 2.2.3. Projekti tulemus Tagatud on BRIIS andmekogu nõuetekohane hooldus ja töökindlus. Andmed on turvaliselt töödeldud vastavalt PNR direktiivis toodud nõuetele. Tagatud jooksev lennuettevõtete liidestamine andmekoguga ja lennusõnumite automaatne võrdlus lennuplaanidega reaalajas. 2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.06.2023 – 31.08.2029 2.2.5. Projekti elluviija: SMIT 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/681, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks 2.3. Tegevustoetus - broneeringuinfo üksuse ametnike personalikulud 2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti raames värvatakse broneeringuinfo analüüsiüksusesse täiendav ressurss (analüütikud). Selle tulemusena tõhustatakse broneeringuinfo andmete riigisisest ning rahvusvahelist teabevahetust. 2.3.2. Projekti sihtrühm Sihtrühm on pädevate asutuste ehk PPA, Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti, Maksu- ja Tolliameti ametnikud. Samuti teiste riikide õiguskaitseasutuste ametnikud, kes tegelevad terrorismi ja raske kuritegevuse ennetamise, avastamise ja uurimisega. 2.3.3. Projekti tulemus Broneeringuinfo üksuse poolt tagatud piisav võimekus infovoogude, jälgimisnimekirjade, välisandmekogude või riskikriteer iumi automaatsete tabamuste ning Europoli, teiste riikide broneeringuinfo üksuste ja pädevate asutuste esitatud taotluste haldamiseks. 2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2022 – 31.08.2029 2.3.5. Projekti elluviija: PPA 2.4. Tegevustoetus – BRIIS andmekogu ülalpidamistoetus 2.4.1. Projekti sisu ja eesmärk Projekti raames tagatakse BRIIS andmekogu ja serverite toimepidevus, mille kaudu edastatakse reisijate andmeid lennuettevõtete poolt. Soetatakse Rahvusvahe lise Lennutranspordi Ühenduse reisibüroode andmebaasi litsents(id), mis võimald a vad tõsta broneeringuinfo analüüsimise võimekust. Samuti viiakse läbi andmekogu läbistus-turvatestid. Vajadusel tasutakse TYPE- B sõnumite litsentsitasu teenuse pakkujale. 2.4.2. Projekti sihtrühm Sihtrühm on pädevate asutuste ehk PPA, Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti, Maksu- ja Tolliameti ametnikud. Samuti teiste riikide õiguskaitseasutuste ametnikud, kes tegelevad terrorismi ja raske kuritegevuse ennetamise, avastamise ja uurimisega. 2.4.3. Projekti tulemus Soetatud on vajalikud litsentsid ning seeläbi on tagatud BRIIS andmekogu töökindlus. 2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.03.2023 – 31.08.2029 2.4.5. Projekti elluviija: SMIT 3. Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.  4. Tulemused ja näitajad 4.1 Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0. Projekt Näitaja kood ja Näitaja Siht- Siht- Selgitav teave nimetus mõõt- tase tase ühik 2024 2029 BRIIS O.1.2 arv 2 7 Koosolekud/ seminarid/ andmekogu jätkusuut Ekspertide õppekülastused tähendavad likkuse kohtumiste/ vastastikust õppimist, et tagamine, infova heta õpikodade/ jagada teadmisi ja häid mise võimekus e õppekülastuste tavasid. See hõlmab projekti parandamine ja arv raames läbiviidavaid riiklikke jätkuarenduste ja rahvusvahelisi tegevusi. teostamine PPAs BRIIS O.1.3 Välja arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab andmekogu jätkusuut töötatud/ riistvara, tarkvara ja andmeid. likkuse kohandatud/ See näitaja hõlmab hiljuti tagamine, infova heta hooldatud IKT- loodud/ mise võimekus e süsteemide arv kohandatud/hooldatud IKT- parandamine ja süsteeme. IKT-süsteemide jätkuarenduste loomine tähendab uue IKT- teostamine PPAs süsteemi loomist. BRIIS Kohandatud/ hooldatud IKT- andmekogu jätkusuut süsteem hõlmab kõiki likkuse muudatusi pärast IKT- tagamine, infovaheta süsteemi kasutuselevõttu, et mise võimekuse parandada vigu, parandada parandamine ja jõudlust vm, sealhulgas lisada jätkuarenduste olemasolevale IKT- teostamine SMITis süsteemile uusi funktsioone Tegevustoetus – või uuendada riistvara broneeringuinfo üksuse ametnike personalikulud (2022- 2029) Tegevustoetus - BRIIS andmekogu ülalpidamiskulud 4.2 Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0. Projekt Näitaja kood ja Näitaja Siht- Selgitav teave nimetus mõõt- tase ühik 2029 Tegevustoetus - R.1.2 Selliste arv 1 Selliste haldusüksuste arv, mis on broneeringuinfo haldusüksuste arv, välja töötanud või ajakohastanud üksuse ametnike mis on välja töötanud olemasolevaid personalikulud (2022- või ajakohastanud teabevahetusmehhanisme/ 2029) olemasolevaid menetlusi/ vahendeid/ teabevahetusmehhani juhiseid teabe vahetamiseks teiste sme/ menetlusi/ liikmesriikidega/ liidu organite, vahendeid/ juhiseid ametite või asutustega/ kolmandate Tegevustoetus – teabe vahetamiseks riikidega/ rahvusvaheliste BRIIS andmekogu teiste organisatsioonidega ülalpidamiskulud liikmesriikidega/ liidu organite, ametite või asutustega/ kolmandate riikidega/ rahvusvaheliste organisatsioonidega 5. Projektide eelarved Projekt ISF toetus (75% Riiklik Kokku Kaudsete abikõlblikest kaasfinantseering kulude määr kuludest) EUR (25% abikõlblikes t EUR (% otsestest kuludest) EUR kuludest) BRIIS andmekogu jätkusuutlikk use 7% tagamine, infovaheta mise 463 800 154 600 618 400 võimekuse parandamine ja jätkuarenduste teostamine PPAs BRIIS andmekogu jätkusuutlikkuse 0% tagamine, infovahetamise 1 309 694 436 565 1 746 258 võimekuse parandamine ja jätkuarenduste teostamine SMITis Tegevustoetus – 0% broneeringuinfo üksuse 654 857 218 286 873 142 ametnike personalikulud (2022-2029) Tegevustoetus – BRIIS 0% andmekogu 256 650 85 550 342 200 ülalpidamiskulud KOKKU 2 685 000 895 000 3 580 000 6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita.  SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. 7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 7.2. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lisaks ühendmäärusele lähtuda ISFi määruse lisa VII lõikes a sätestatust. 7.3. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblike st otsestest kuludest. 7.4. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 7.5. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel. 7.6. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sh 7.6.1. ühendmääruse § 16 toodud personalikulu. Projekti juhtimisega seotud personalik ulud võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest; 7.6.2. koolituste, seminaride, konverentside, infopäevade korraldamise kulu (sh lektori/koolitaja tasu ja tema kulud seoses koolitusega (sh majutus- ja reisikulud), ruumide ja tehnika rent, toitlustus); 7.6.3. koolitusmaterjalide, metoodikate, infomaterjalide ja juhiste kulu (sh materjalide koostamine, toimetamine kujundamine, trükkimine, paljundamine ja tootmine); 7.6.4. tõlkekulu (sh koolitusmaterjalide tõlkekulu, koolituse tõlge); 7.6.5. temaatilistel õppevisiitidel, koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemise kulud (sh päevaraha, kindlustus, transport, majutus, osalustasud). Kolmandates riikides toimuva te l koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist; 7.6.6. litsentside kulu; 7.6.7. infosüsteemide arendamise, tööshoidmise ja testimise kulud; 7.6.8. teavitamise kulu (sh vajalike märgiste tellimine, meened, üritused); 7.6.9. tööjõumaksud ning erisoodustus ja sellelt tasutav maks. 7.7. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ning seadmete ja transpordivahendite soetamise ja rentimise kulud. 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.3 kohaselt. 8.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile: 8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest; 8.3.2. asutuse riigihangete korra; 8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia; 8.3.4. punktides 8.3.1-8.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. 8.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis. 8.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäe va dokumentide saamisest arvates. 8.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 8.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 9. Elluviija õigused ja kohustused 9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid. 9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest; 9.3.2. esitama SiMile kinnitamiseks projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa SiMi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: - eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; - eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; - täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus; 9.3.3. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil TATi kinnitamisest alates; 9.3.5. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolituste l osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas iga kvartali lõpu seisuga hilje ma lt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks; 9.3.7. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.7.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.7.2. TAT-i muutmise vajalikkusest; 9.3.7.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist; 9.3.8. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse; 9.3.9. säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiab i reeglitest tuleneb teisiti. 10. Aruandlus 10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuse elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikk use perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. 10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 10.5. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest. 10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 10.9. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui 3 kuud enne projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande. 10.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemus te kohta. 11. TAT muutmine 11.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel. 11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikk use perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta. 11.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini. 11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võima lik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. 11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. 13. Vaiete lahendamine SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaid luse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. 14. Rakendussätted Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2022.  Siseministri käskkirjaga „Broneeringuinfo andmekogu arendamine ja rakendamine“ kinnitatavate toetuse andmise tingimuste seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse siseturvalisuse valdkonna suutlikkust. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused panustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11491 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 sätestatud Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) poliitikaeesmärgi „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluva teks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nendevastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse artikli 3 punktis 2 sätestatud erieesmärgi nr 1 „Tõhustada ja hõlbustada teabevahetust pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites, ametites ja asutustes ning nende vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja rahvusvahelis te organisatsioonidega“ täitmisesse. Tegevusi toetatakse ajavahemikus 01.01.2022-31.08.2029. TATi tegevuste elluviijateks on Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeer iumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. TAT eelarve on 3 580 000 eurot, sh ISF toetus 75% (2 685 000 eurot), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 25% (895 000 eurot). TAT eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulusid teenistujad Siseministeeriumi erinevatest struktuuriüksustest ning Politsei- ja Piirivalveameti ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse esindajad. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Ülle Leht (tel 612 5078, [email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, [email protected]). TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas. II Käskkirja sisu Sisejulgeolekufondi 2021–2027 vahendite kasutamise aluseks on 27.10.2022 otsusega nr C(2022)7920 Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Sisejulgeolekufondi rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud arvestades ISFi määruse artiklis 13 toodud nõudeid. Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM ISFi korraldusasutuseks (edaspidi KA), rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ). Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1 alusel koostatud rahastamiskava eesmärkide ja tulemus te saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, tulemus i, seost „Eesti 2035“ sihtide ja arengukavade eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond. TAT sisaldab 14 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad tegevused ja eesmärgid“; 3. punkt „Riigiabi“; 4. punkt „Tulemused ja näitajad“; 5. punkt „Projektide eelarved“; 6. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“; 7. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 9. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“; 10. punkt „Aruandlus“; 11. punkt „TAT muutmine“; 12. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 13. punkt „Vaiete lahendamine“; 14. punkt „Rakendussätted“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“ Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega ja teiste vastavate strateegiliste dokumentidega. TAT on seotud ISFi erieesmärgiga nr 1. Näidatud on ka ISFi rakenduskava sekkumisvaldkonnad, millega TATi tegevused on seotud. TAT vajalikkuse põhjendus Peamine valdkondlik arengukava, mis hõlmab siseturvalisuse eesmärke, on „Siseturvalis use arengukava 2020-2030“ (edaspidi STAK) ning selle programm „Siseturvalisus 2023-2026“. STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste valdkondlike partnerite ja sidusrühmadega ning STAKi koostamisel on võetud arvesse seotud Eesti ELi poliitikaeesmärke. ISFi eesmärkidega on seotud järgmised Eesti väljakutsete märksõnad: terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamine, raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine. Nende eesmärkide saavutamiseks plaanitakse TATi raames rahastada broneeringuinfo andmekogu arendamist, toimepidevuse tagamist ning katta broneeringuinfo üksusesse lisanduva personali kulusid. Lennureisijate broneeringuinfo andmekogu (edaspidi BRIIS) arendati ISFi programmi 2014– 2020 raames. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/681 2 (edaspidi PNR 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/681, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. direktiiv) võeti Eestis üle 2019. aasta veebruaris. Andmekogusse edastavad lennufir mad broneeringuandmeid automaatselt, kasutades PNR direktiivi rakendusaktis toodud tehnilis i viise ja andmeedastuse formaate. Andmekogu võrdleb automaatselt broneeringuinfot Schengeni infosüsteemi, Interpoli andmebaaside ning Politsei andmekoguga. BRIIS andmekogu võimaldab teostada andmete analüüsi, sh luua jälgimisnimekirju ning riskikriteeriume. Prioriteet on tagada BRIISi edasine areng ja haldamine. BRIISi põhifunktsionaalsus on välja töötatud ISFi programmi 2014–2020 raames. Edaspidiseks andmekogu toimimiseks ja nõuetekohaseks andmete töötlemiseks on vaja tagada valdkonna pidev rahastamine sh andmekogu arendamine. Et tagada andmekogus olevate andmete kvaliteet ja PNR direktiivi nõuete täitmine teostatakse andmekogule jätkuarendusi, korraldatakse õppevisiite, koolitus i ning tõhustatakse broneeringuandmete töötlemise ja analüüsi võimekust. Ühtlasi tuleb tagada BRIISi pidev hooldus (nt turva- ja tarkvarauuendused ning taristukulud, sh serverite ja litsentside kulud). Kuna lennundusvaldkond on pidevas muutumises, tuleb ka edaspidi pidevalt tegeleda lennufirmade liidestamisega BRIISiga. Punkt 2 „Toetatavad tegevused ja eesmärgid“ TATi punktis 2 nimetatud tegevused on kooskõlas järgmiste ISFi määruse II lisas toodud meetmete tegevustega: „Tagada liidu julgeolekuvaldkonna acquis’ ühtne kohaldamine, toetades asjakohase teabe vahetamist näiteks Prümi lepingu, ELi broneeringuinfo ja SIS II raames, sealhulgas rakendades kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide, näiteks Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi või muude kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide kaudu saadud soovitused“. Punkt 2 viitab ka ÜSS2021_2027 § 2 punkti 7 mõistes Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 3 artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed põhimõtted, mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Toetatavad tegevused panustavad strateegia Eesti 2035 näitajasse "Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik". Näitajasse panustatakse diskrimineerimise vältimisega broneeringuinfo kogumisel, töötlemisel ja edastamisel vastavalt Euroopa Liidu Põhisõiguste Ameti poolt 2018. aastal koostatud juhendile „Ebaseadusliku profileerimise vältimine täna ja tulevikus“4 . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2088 5 on sätestatud jätkusuutlik u investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) ühtegi kõnealuses määruses sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Üht ekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 4 Preventing unlawful profiling today and in the future 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris. määruse (EL) 2020/8526 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutlik u arenduse ja Pariisi kliimapakti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja roheliste hangete põhimõtteid. TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mille puhul ei ole ette näha olulist keskkonnamõju järgmistele EL keskkonnaeesmärkidele: - kliimamuutuste leevendamine; - kliimamuutustega kohanemine; - vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse; - ringmajandus; - reostuse vältimine ja kontroll; - bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemise kaitse ning taastamine. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja alusel otsustati ISFi rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et ISFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. ISFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Erinevalt Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa EL majanduse juhtimise raamistikust ning kuulub seega vahetult EL-i majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole Sisejulgeolekufond loodud EL ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmiseks, vaid adresseerib EL raske ja organiseeritud kuritegevuse ning terrorismi ja radikaliseerumise vastu võitle mise poliitikaeesmärke. Sellest ning ISFi määruses sätestatud toetuse kohaldamisalast tulenevalt, ei lahendata toetusega regionaalse arengu juurprobleeme, vaid üksnes aidatakse kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamise le. TATi raames viiakse ellu projekte, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Punktides 2.1 – 2.4 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga projekti juures näidatakse projekti sisu ja eesmärk, sihtrühm, tulemus, abikõlblikkuse periood, elluviija. Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikk use perioodi jooksul. Projektidel puudub omafinantseerimise kohustus. Punkt 3 „Riigiabi“ Punktis 3 sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi. TAT eesmärk on terrorismi ja kuritegevuse ennetamine. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisiseselt konkurentsiseaduse riigiabi peatükk 6. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL), millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088. antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindla lt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustege vuse toetamiseks ning punktis 2 nimetatud projektide elluviijad on valitud sellised riigi valitsemisa la asutused, kes saavad olla ainuvõimalikud tegevuste elluviijad. BRIISi põhimääruse kohaselt on andmekogu vastutavaks töötlejaks Politsei- ja Piirivalvea met ning andmekogu volitatud töötlejaks Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeksus. Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruse kohaselt on Politsei- ja Piirivalvea met Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, mille ülesanne on mh isiku identite ed i haldamine, ameti ülesannete täitmiseks vajaliku koostöö arendamine rahvusvahelis te organisatsioonidega ja ameti tegevusvaldkonnas Euroopa Liidu õigusaktist või muust rahvusvahelisest kohustusest tuleneva riikliku kontaktpunkti ülesannete täitmine . Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus on Siseministeeriumi hallatav riigiasutus, mille tegevusvaldkond on ministeeriumi valitsemisala ülesannete täitmiseks vajalike IKT teenuste arendamine, haldamine ja hankimine. Võib möönda, et kaudseteks abi saajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviijad teenuseid tellivad. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetluse ga, mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga. Punkt 4 „Tulemused ja näitajad“ Tabelis on projektide kaupa esitatud tulemus- ja väljundinäitajad ning tulemusnäitaja te sihttasemed aastateks 2024 ja 2029. Väljundnäitajate puhul näidatakse aastaks 2029 saavutatav sihttase. Samuti on esitatud näitajate sisu. Kõikide näitajate algtase on 0. Näitajad on seatud projektide elluviijate poolt saadetud sisendi alusel. Sisendi aluseks on mh eelnevad koolitused ja turu-uuringud. Majanduslik keskkond on küll oluliselt muutunud seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas, kuid Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid ei ole võima lik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses. TAT panustab järgmistesse ISFi määruse V lisas toodud ühistesse näitajatesse: Väljundnäitajad: - ekspertide kohtumiste / õpikodade / õppekülastuste arv; - välja töötatud / kohandatud / hooldatud IKT-süsteemide arv. Tulemusnäitaja: - Selliste haldusüksuste arv, mis on välja töötanud või ajakohastanud olemasole va id teabevahetusmehhanisme/menetlusi/vahendeid/ juhiseid teabe vahetamiseks teiste liikmesriikidega / liidu organite, ametite või asutustega / kolmandate riikidega / rahvusvaheliste organisatsioonidega. Punkt 5 „Projektide eelarved“ Punktis 5 on toodud TATi punktides 2.1-2.4 nimetatud projektide kogueelarved ning ISFi ja riikliku kaasfinantseeringu määr ning kaudsete kulude määr. Punkt 6 „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“ Punktis 6 on vastavalt ÜSS2021_2027 § 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesandeid täidab SiM. Punkt 7 „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ühendmäärusest. Ühendmääruse § 1 lõige 2 lubab ühendmääruses sätestatud tingimusi jätta kohaldamata, kui see tuleneb Euroopa Liidu õigusaktidest ja määruses ei ole sätestatud teisiti. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb järgida ISFi määruse lisa VII lõikes 1 sätestatut, seega rakendatakse tegevustoetuse erisuste loomisel ühendmääruse § 1 lõiget 2. TATis sätestatakse abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik. Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega, kui projekti kontrollijad seda nõuavad. Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimisega ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide ja koolitajatega seotud personalikulu on otsene kulu. Kui projekti heaks töötavad isikud täidavad asutuses ka teisi ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama projekti elluviimisega seotud täiendavad teenistusülesanded vastavas käskkirjas või muus sellekohases asutusesiseses dokumendis. Selleks, et järgida projektide üldist valikukriteer iumi „projekti kuluefektiivsus“, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimisega seotud kulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest. Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 ja § 21 lõikele 1 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreer iva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% tegevuse otsestest kuludest. Kaudsete kulude protsent iga projekti kohta on sätestatud TAT punktis 5. Kaudsete kulude protsent jääb samaks kogu projekti elluviimise ajal. Kui kontrolli või auditi tulemus e l kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Oluline on silmas pidada, et kaudset kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. Vastavalt ISFi määruse artikli 13 punktile 11 peab liikmesriik konsulteerima komisjoniga, kui rakendatakse projekte koos kolmanda riigiga, kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga. Seetõttu tuleb kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsid e l osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine eelnevalt kooskõlastada SiMiga. Lisaks ühendmääruse §-s 17 sätestatud kuludele on mitteabikõlblikud ka seadmete ja transpordivahendite soetamise ja rentimise kulud. Viimati nimetatud kulud on mitteabikõlblikud, kuna ISFi määruse artikli 13 kohaselt võib kuni 35% ISFi rakenduskava vahenditest kasutada seadmete või transpordivahendite soetamiseks või rentimises ja selle TATi projektides ei ole vastavaid kulusid planeeritud. Punkt 8 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse §-s 24 ning makse menetlemine kirjeldatud ühendmääruse §-s 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmäär use § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. See tähendab, et toetust makstakse tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel. Maksetaotlusi esitatakse vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord kvartalis. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahende id riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada SiM ile maksetaotlused. See tagab, SiM saab abikõlblikud kulud omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui 6 kuu jooksul kulusid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule. Punkt 9 „Elluviija õigused ja kohustused“ Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata ühendmääruse § 11 toodud ostumenetluse põhimõtetele ja riigihangete seaduse järgimisele, sh tuleb järgida asutuse riigihangete korda. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ning kasutada määruse lisas 2 toodud logo jooniseid. SiM sisestab projektid struktuuritoetuse registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis sisalduvale informatsioonile esitama e-kirjaga 15. tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist iga projekti kohta projekti eelarve jagunemise aastate kaupa eelarveridade (alategevuste) vahel. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile vastava taotluse. Halduskoormuse optimeerimiseks on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas – 15. jaanuar ja/või 15. juuni. Punktis 9.3.2. on toodud olukorrad, mil ametlikk u muudatust taotlema ei pea. Kuna ISFi toetus planeeritakse riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise käigus, peab SiM selle kasutamise planeerimiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi iga projekti elluviimise aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks. Punkt 10 „Aruandlus“ Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TATi tegevuste/projektide edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämiste le, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Punkt 11 „TAT muutmine“ Punktis sätestatakse TAT muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TATi muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimus e l, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Punkt 12 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“ Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 13 „Vaiete lahendamine“ Nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja. Punkt 14 „Rakendussätted“ TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2022 III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmis te Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1149. IV TAT mõju TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele. Andmekaitsealane mõjuhinnang Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt siseministri kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötle mise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. V TAT kooskõla ISFi üldiste valikukriteeriumitega 1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele TATi seotus erieesmärgiga on kirjeldatud käskkirja punktis 2. TATi panust erieesmärgi väljud- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud käskkirja punktis 4. 2. TAT põhjendatus TAT tegevused aitavad kaasa ISFi erieesmärgi nr 1 saavutamisele. TAT eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud käskkirja eelnõu punktis 2 ning seletuskirja I ja II peatükis. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirja punktides 5 ja 7. 4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia TATi elluviijad on riigiasutused - Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeer iumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, kelle TATi eesmärkidega seotud põhiülesanded on toodud seletuskirja punktis 2. Nimetatud avalikke ülesandeid saavad täita vaid selleks pädevad asutused. 5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on selgitatud käskkirja eelnõu punktis 1. TAT mõjutab: Regionaalareng ☐jah ☒ei TAT tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse. Küll aga suurendab TATi elluviimine kogu Eesit elanikkonna turvatunnet. Keskkonnahoid ja kliima ☐jah ☒ei Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja alusel otsustati ISFi rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et ISFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ja ei oma selget kokkupuudet kliima - (CPR art 9 ja 73) ega keskkonnahoiu eesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivs et mõju. Infoühiskond ☒jah ☐ei TAT panustab infoühiskonna arengusse läbi tõhusate tehnoloogiate tagamise ning kvaliteetse te avalike teenuste. Panustab digiühiskonna arengukava eesmärki „sihitud väliskoostöö: Eesti digilahendused on koosvõimelised Euroopa suundadega“. Riigivalitsemine ☒jah ☐ei Panustab Eesti 2035 riigivalitsemise eesmärkidesse, et avalikud teenused oleksid taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud. Projektide elluviijateks saavad TAT tegevuste spetsiifilisuse tõttu olla vaid riigiasutused. Kas TAT-d viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? ☐jah ☒ei Kas TAT üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives? ☐jah ☒ei Kas TAT on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või avalike teenuste osutamisele? ☒jah ☐ei TAT tegevused on suunatud Politsei- ja Piirivalveameti ning Siseministeer iumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse võimekuse suurendamisele . Võrdsed võimalused Toetatavatel tegevustel on positiivne mõju eri soost, vanuses, rassist või rahvus lik u kuuluvusega, usutunnistuse või veendumuse või seksuaalse sättumusega inimeste võrdse kohtlemise tagamisele. Broneeringuinfo kogumisel, töötlemisel ja edastamisel välditakse diskrimineerimist. VI TAT rakendamine TATi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2022. VII TAT kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile. Lisa: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht