Vastus

Arsi Pavelts Teie 22.05.2025 Advokaadibüroo NOVE OÜ Meie 28.05.2025 nr 2-6/25-4488-2 [email protected] Riigikohtu ettepanekud Lugupeetud Arsi Pavelts Vastuseks Teie teabenõudele edastan Riigikohtu poolt 11.04.2024.a Justiitsministeeriumile esitatud ettepanekud kohtumenetluse tõhustamiseks. Justiits- ja Digiministeerium arvestas kohtumenetluse seadustike muutmise eelnõudes osaliselt Riigikohtu ettepanekutega. Vastavad eelnõud on kättesaadavad järgmistel linkidel: halduskohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohtumenetluse tõhustamine) https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6d4258ac-f45a-4f96- 8133-acef12af9a91 tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/783502ab-8013-403b-9a4f-983ecd8b7831 kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus) 560 SE Eelnõu - Riigikogu Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marilin Reintamm nõunik Marilin Reintamm 680 3116 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  Halduskohtumenetluse seadustiku, riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu § 1. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine Halduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kohtuasi jagatakse kohtukoosseisule juhuslikkuse põhimõttel, arvestamata halduskohtute tööpiirkondi.“; 2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Hankeasjas esitatakse kaebus Tallinna Halduskohtule.“; 3) paragrahvi 10 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud määrus on viivitamata täidetav. Üleandev kohus võib enne üleandmise määruse tegemist või sellega koos teha edasilükkamatuid menetlustoiminguid, eelkõige esialgse õiguskaitse määruse.“; 4) paragrahvi 108 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses: „(62) Kui kohus jätab kaebuse rahuldamata või lõpetab menetluse kaebusest loobumise tõttu pärast vaidlustatud haldusaktis vigade kõrvaldamist käesoleva seadustiku §-s 1711 käsitletud veaotsuse alusel, kannab vastustaja kaebaja menetluskulud.“ 5) paragrahvi 109 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Kui kohus tegi otsuse käesoleva seadustiku § 122 lõike 5 alusel, andmata menetlusosalistele võimalust menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks, on menetlusosalistel õigus esitada menetluskulude kohta täiendava otsuse tegemise taotlus vastavalt käesoleva seadustiku § 170 lõikele 5. Taotlusele tuleb lisada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.“; 6) paragrahvi 122 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Kohtuasjas, mis puudutab tootmist elektrituruseaduse § 57 mõttes taastuvenergia allikast, korraldab kohus eelistungi või teeb menetlusosalistele teatavaks asja kohtus läbivaatamise aja ja koha või asja kirjalikus menetluses läbivaatamise üksikasjad kolme kuu jooksul puudusteta kaebuse esitamisest arvates. (5) Kui kohus jõuab eelmenetluse käigus järeldusele, et kaebus tuleb rahuldada vaidlustatud haldusakti või toimingu ilmselge õigusvastasuse tõttu, võib ta teha otsuse kaebuse ja vastuste põhjal, korraldamata kohtuistungit või määramata tähtaega täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks.“; 7) seadustikku täiendatakse §-ga 1711 järgmises sõnastuses: „§ 1711. Veaotsus (1) Kui kohus jõuab tühistamiskaebuse läbivaatamisel järeldusele, et vaidlustatud haldusaktil on menetlus- või vormivead, mis võisid mõjutada asja otsustamist, kuid mis on kergesti kõrvaldatavad, võib ta teha otsuse, millega teeb kindlaks vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse ja annab vastustajale võimaluse need vead kõrvaldada (veaotsus). Veaotsuse võib teha ainult juhul, kui see ei riiva ebaproportsionaalselt kaebaja või kolmandate isikute õigusi või avalikke huve. (2) Veaotsuse tegemise osas tuleb menetlusosalised ära kuulata. (3) Veaotsuses määrab kohus vastustajale tähtaja alates veaotsuse jõustumisest haldusakti vigade kõrvaldamiseks. Kohtumenetlus peatatakse selle tähtpäeva saabumiseni. Vastustaja taotlusel ja mõjuval põhjusel võib kohus seda tähtaega määrusega pikendada. Sellise taotluse rahuldamise peale võib esitada määruskaebuse. (4) Veaotsus on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. (5) Vastustaja annab veaotsuses sätestatud vigade kõrvaldamise järel uue haldusakti. See haldusakt peab vastama õigusaktidele ning tuleb teatavaks teha seaduses ettenähtud korras. Vastustaja esitab uue haldusakti viivitamatult kohtule. (6) Pärast uue haldusakti andmist uuendab kohus menetluse ning annab kaebajale võimaluse kaebust muuta või kaebusest loobuda. Kui menetlus jätkub, teeb kohus menetlusosalistele teatavaks asja kohtus läbivaatamise aja ja koha või asja kirjalikus menetluses läbivaatamise üksikasjad vastavalt käesoleva seadustiku §-le 132. (7) Kui vastustaja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul uut haldusakti, uuendab kohus asja menetluse ja teeb otsuse kaebuse rahuldamise kohta. Selle otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära otsuse õigusliku aluse.“; 8) paragrahvi 175 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Sõltumata jõustumisest võib kohus avaldada kohtuotsuse või selle sisu käesoleva seadustiku §-s 89 sätestatud tingimustel. Menetlusosaliste seisukohta küsitakse selleks juhul, kui see on kohtu hinnangul vajalik ja võimalik avaldamise eesmärki arvestades. Määruse peale, millega lahendatakse käesoleva lõikega seoses esitatud vastuväide, võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud kohtulahend on lõplik.“; 9) paragrahvi 175 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui otsus sisaldab eriliiki isikuandmeid või muid andmeid, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust, ning eraelu puutumatuse kahjustamist ei ole võimalik vältida ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut järgides, avaldab kohus andmesubjekti taotlusel või omal algatusel otsuse ilma eraelu puutumatust kahjustavate andmeteta, avaldab üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalda otsust.“; 10) paragrahvi 218 lõike 1 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 218 täiendatakse lõigetega 11 kuni 13 järgmises sõnastuses: „(11) Riigikohus võib enne kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamist või pärast kassatsioonkaebuse menetlusse võtmist kohustada menetlusosalist kassatsioonkaebusele vastama ja anda selleks tähtaja. 2 (12) Menetlusosaline võib pärast kassatsioonkaebuse saamist sellele vastata. Kui menetlusosalist ei ole kohustatud kassatsioonkaebusele vastama, siis kassatsioonkaebuse menetlusse mittevõtmise korral ei loeta tema vastamisega seotud menetluskulusid reeglina vajalikuks ja põhjendatuks käesoleva seadustiku § 109 lõike 6 mõttes. (13) Pärast kassatsioonkaebuse menetlusse võtmist määrab Riigikohus kindlaks tähtaja, mille jooksul menetlusosalised, keda ei kohustatud kassatsioonkaebusele vastama, võivad kassatsioonkaebusele vastata.“; 12) paragrahvi 219 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigikohus otsustab kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise kolmeliikmelises koosseisus, menetlusosalisi välja kutsumata.“; 13) paragrahvi 224 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks; 14) 27. peatükki täiendatakse §-ga 2651 järgmises sõnastuses: „§ 2651. Kirjeldava ja põhjendava osata määrus (1) Kohus võib taotluse kiiremaks lahendamiseks teha käesoleva seadustiku § 265 lõikes 3 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, kui viivituse tõttu võib taotluse eesmärgi saavutamine muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. (2) Kirjeldava ja põhjendava osata tehtud määrust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline või muu isik, kellel on õigus esitada määruse peale määruskaebus, teatab seitsme päeva jooksul määruse resolutsiooni kättetoimetamisest või kohtuistungil teatavakstegemisest arvates kohtule soovist esitada määruse peale määruskaebus. Kohus täiendab määrust kirjeldava ja põhjendava osaga esimesel võimalusel, kuid hiljemalt seitsme päeva jooksul. (3) Määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud määruse kättetoimetamisest arvates või pärast käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses nimetatud tähtaja möödumist, kui kohus ei ole määrust täiendanud. Kui menetlusosaline või muu isik ei teata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul kohtule määruskaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on määruskaebuse esitamise õigusest loobunud.“; 15) paragrahvi 266 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesolev peatükk reguleerib tühistamis-, kohustamis-, keelamis-, heastamis- ja tuvastamiskaebuse esitamist ning lahendamist hankeasjas.“; 16) paragrahvi 267 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaebuse võib esitada järgmiste hankija dokumentide või otsuste peale: 1) riigihanke alusdokumendid; 2) taotleja või pakkuja riigihanke menetlusest kõrvaldamine; 3 3) taotleja või pakkuja riigihanke menetlusest kõrvaldamata jätmine riigihangete seaduse § 97 lõike 2 alusel; 4) ettevõtja kvalifitseerimine või kvalifitseerimata jätmine; 5) pakkumuse vastavaks tunnistamine; 6) pakkumuse tagasilükkamine või kõigi pakkumuste tagasilükkamine; 7) pakkumuse edukaks tunnistamine; 8) muu riigihangete seaduse alusel tehtud hankija otsus, mis võib rikkuda kaebaja õigusi või kahjustada tema huvisid. (11) Kaebaja võib: 1) esitada kaebuse vabatahtliku teate peale, kui hankija on jätnud hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt riigihangete seadusele lubatud ning hankija on esitanud registrile vabatahtliku teate; 2) vaidlustada hankelepingu, kui hankija on kasutanud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust ja pärast hankelepingu sõlmimist esitanud tähtajaks riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teate; 3) vaidlustada hankelepingu, kui hankija ei ole esitanud hanketeadet, vabatahtlikku teadet ega tähtajaks hankelepingu sõlmimise teadet ja hanketeate esitamata jätmine ei olnud vastavalt riigihangete seadusele lubatud; 4) vaidlustada hankelepingu, kui hankija ei ole hanketeate riigihangete registrile esitamisel märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, või ei ole märkinud, et ta soovib hanketeate edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele vastavalt riigihangete seaduse §-le 183, kui hanketeate edastamine oli riigihangete seaduse kohaselt nõutav; 5) vaidlustada hankelepingu, kui hankija on sõlminud dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu riigihangete seaduse §-s 35 sätestatud tingimusi rikkudes; 6) vaidlustada hankelepingu, kui hankija on sõlminud hankelepingu riigihangete seaduse § 30 lõikes 9 sätestatud korda rikkudes. (12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punkte 2, 3, 5 ja 6 ei kohaldata juhul, kui sõlmitud hankelepingu maksumus on alla riigihanke piirmäära. (13) Pärast hankelepingu sõlmimist võib kahju hüvitamise nõude halduskohtule esitada ettevõtja, kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse või riigihanke alusdokumendi tõttu, välja arvatud juhul, kui ta ei ole õigeaegselt hankija otsuseid või riigihanke alusdokumente vaidlustanud, kuigi tal oli see võimalus olemas. (2) Isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsuste ja dokumentide suhtes, sealhulgas asjaolu siduvalt kindlaks tegevate hankija otsuste ja 4 dokumentide suhtes, kohaldatakse halduskohtumenetluses haldusaktide kohta sätestatut. Muude hankija otsuste ja dokumentide suhtes kohaldatakse toimingute kohta sätestatut. (3) Hankelepingute suhtes kohaldatakse halduskohtumenetluses haldusakti kohta sätestatut. Kohus ei tühista kehtivat hankelepingut. Kohus võib tuvastada hankelepingu tühisuse, kui hankeleping on tühine riigihangete seaduses sätestatud alusel. (31) Hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude lahendamisel võib kohus jätta hankelepingu jõusse, lühendades hankelepingu tähtaega, kui on tuvastatud tühisuse aluse olemasolu, kuid hankelepingu tühisuse tuvastamisega võidakse kahjustada olulist avalikku huvi. Seejuures ei ole olulise avaliku huviga seotud põhjusteks vastava hankelepinguga otseselt seotud majanduslikud huvid. Hankelepinguga otseselt seotud majanduslike huvide hulka kuuluvad muu hulgas hankelepingu täitmise edasilükkumisest, uue riigihanke alustamisest ja hankelepingut täitva pakkuja vahetamisest tulenevad kulud ning hankelepingu tühisusest tulenevate õiguslike kohustuste kulud. Majanduslikke huve võib pidada olulise avaliku huviga seotud põhjuseks üksnes siis, kui erandlikel juhtudel kaasneksid hankelepingu tühisuse tuvastamisega ebaproportsionaalsed tagajärjed. (4) Kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus hankelepingu aluseks olevat haldusakti.“ 17) paragrahvi 268 lõiked 1–3 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahv 269 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 270 lõiked 1 ja 11 tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahvi 270 täiendatakse lõigetega 3–15 järgmises sõnastuses: „(3) Hankeasjas on kaebuse esitamise tähtaeg kümme päeva arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4–9 nimetatud juhul, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. (4) Kaebus riigihanke alusdokumendi peale tuleb esitada hiljemalt: 1) kaks tööpäeva enne lihthankemenetluses osalemise taotluste, pakkumuste või ideekavandite esitamise tähtpäeva; 2) viis tööpäeva enne hankemenetluses, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses ja kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses osalemise taotluste, pakkumuste või ideekonkursil ideekavandite esitamise tähtpäeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga, või 3) kümme päeva arvates riigihanke alusdokumendi elektrooniliselt kättesaadavaks tegemisest, kui hankija on hankemenetluses osalemise pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaega vastavalt riigihangete seaduse § 93 lõikes 2 või § 94 lõikes 4 või 5 sätestatule lühendanud, aga mitte pärast hankemenetluses osalemise pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtpäeva. 5 (5) Kui riigihanke alusdokumenti elektrooniliselt kättesaadavaks ei tehta, arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud kaebuse esitamise tähtaega alates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. (6) Kui hankija on muutnud riigihanke alusdokumente ja pikendanud pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaega, võib pikendatud tähtaja jooksul vaidlustada üksnes neid riigihanke alusdokumentide muudatusi, mis on vastuolus sama riigihanke kohta tehtud jõustunud kohtuotsusega, või nendest sõltumatult tehtud muudatusi. Üksnes pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaja muutmist ei loeta käesoleva lõike tähenduses riigihanke alusdokumentide muutmiseks. (7) Kaebuse esitamise tähtaeg lihthankemenetluses, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud juhul, on kolm tööpäeva alates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. (8) Kaebuse esitamisele riigihankes, mille eeldatav maksumus on väiksem kui riigihangete seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmäär või lõikes 2 sätestatud vastav riigihanke piirmäär, kui riigihangete seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtesta, kohaldatakse lihthankemenetluses kaebuse esitamisele sätestatud tähtaegu. (9) Kaebuse esitamise tähtaeg, mis esitatakse raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimise menetluses, on seitse päeva arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. (10) Käesoleva seadustiku § 267 lõike 11 punkti 1 alusel kaebuse esitamise tähtaeg on kümme päeva vabatahtliku teate registris avaldamisest arvates. (11) Käesoleva seadustiku § 267 lõike 11 punktide 2, 4 ja 5 alusel kaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva hankelepingu sõlmimise teate registris avaldamisest arvates. (12) Käesoleva seadustiku § 267 lõike 11 punkti 3 alusel kaebuse esitamise tähtaeg on kuus kuud hankelepingu sõlmimisest arvates. (13) Käesoleva seadustiku § 267 lõike 11 punkti 6 alusel kaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. (14) Kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg on üks aasta hankelepingu sõlmimisest arvates. (15) Kahju hüvitamise kaebuse või õigusvastasuse tuvastamise kaebuse vaatab halduskohus läbi mõistliku aja jooksul, muus osas kohaldatakse nende läbivaatamisele hankeasja läbivaatamise kohta sätestatut.“; 21) paragrahvi 271 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kaebuse muutmise korral peab iga uus nõue olema esitatud §-s 270 sätestatud tähtaegu järgides.“; 6 22) paragrahvi 272 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hankeasjas toimetatakse menetlusdokumendid menetlusosalistele kätte elektrooniliselt elektronposti aadressil, mille menetlusosaline on kohtule või hankijale teatanud. Muul viisil võib menetlusdokumendi kätte toimetada üksnes mõjuval põhjusel.“; 23) paragrahvi 274 lõiget 1 täiendatakse järgmise lausega: „Kui kohus määrab kaebajale tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, teatab ta hankijale kaebuse esitamisest ning edastab talle vajaduse korral pärast puuduste kõrvaldamist kaebuse koopia.“; 24) paragrahvi 274 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 275 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Mõjuval põhjusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni 15 päeva võrra.“ 26) paragrahvi 279 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ringkonnakohtule apellatsioon- või määruskaebuse esitaja vastaspool on kohustatud esitama kümne päeva jooksul edasikaebuse saamisest arvates kaebusele kirjaliku vastuse. Sama tähtaja jooksul on vastuse esitamise õigus ülejäänud menetlusosalistel.“; 27) paragrahvi 279 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Riigikohtule esitatud kassatsioon- või määruskaebusele on menetlusosalistel õigus vastata kümne päeva jooksul.“; 28) paragrahvi 280 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse riigihanke menetluse peatamise kohta. Selline taotlus lahendatakse käesoleva seadustiku 24. peatüki alusel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (11) Kui hankija on riigihanke menetluses teinud kõik hankelepingu sõlmimiseks vajalikud otsused ja hankelepingu sõlmimist takistab üksnes riigihangete seaduse § 120 lg-s 41 sätestatu ning kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles kaebaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib kohus hankija põhjendatud taotluse alusel anda igas kohtumenetluse staadiumis hankijale loa hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks. (2) [kehtetu] (3) [kehtetu] (4) Määruskaebus esialgse õiguskaitse taotluse, sh riigihanke peatamise taotluse või hanke- lepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise taotluse lahendamisel tehtud määruse peale esitatakse kolme tööpäeva jooksul.“; 29) paragrahvi 281 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: 7 „(3) Kui kaebus hankeasjas esitati enne …, siis asja kohtualluvus ei muutu.“ 30) seadustikku täiendatakse §-ga 2923 järgmises sõnastuses: „(1) Käesoleva seadustiku § … jõustuvad ….“ (2) Enne … riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt tehtud otsuste peale esitatud kaebused lahendatakse enne … kehtinud korras.“ § 2. Riigihangete seaduse muutmine Riigihangete seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesolev seadus sätestab riigihanke korraldamise reeglid, riigihankega seotud isikute õigused ja kohustused, riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve tegemise ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest.“; 2) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Ka raamlepingu vaidlustamisel käsitatakse seda hankelepinguna.“; 3) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 73 järgmises sõnastuses: „(73) Kui kohus on riigihanke menetluse peatanud või tunnistanud peatamise otsuse kehtetuks, teavitab hankija registri kaudu viivitamata sellest kõiki talle teadaolevaid riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjaid, pakkujaid ja taotlejaid.“; 4) paragrahvi 82 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kui kohus on riigihanke menetluse peatanud ja pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtpäev saabub kohtumenetluse ajal, on hankijal kohustus pikendada pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaega mõistliku aja võrra.“; 5) paragrahvi 112 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui kohus on riigihanke menetluse peatanud, on hankijal kohustus teha pakkujatele vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ettepanek esitatud pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks.“; 6) paragrahvi 120 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Hankeleping on tühine, kui see on sõlmitud pärast hankija poolt kaebuse esitamisest teadasaamist, kuid enne kaebuse kohta tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumist või sellise kohtulahendi jõustumist, millega kohus lubas hankijal anda nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks kohtumenetluse kestel.“; 7) paragrahvi 121 lõike 1 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) hankija on jätnud registrile hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt käesolevale seadusele lubatud, sealhulgas kui väljakuulutamiseta läbirääkimistega 8 hankemenetluse kasutamine ei olnud käesoleva seaduse alusel lubatav ja hankija tegevuse tulemusena on ettevõtja kaotanud võimaluse oma huve kohtumenetluses kaitsta;“; 8) paragrahvi 181 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 9) 8. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 206 lõike 1 punkte 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) järelevalveteate esitajal on õigus esitada rikkumise peale kaebus halduskohtule; 2) rikkumine on kohtu menetluses, samuti siis, kui selle kohta on kohtu jõustunud menetlust lõpetav lahend, milles on antud õiguslik hinnang rikkumise asjaoludele;“; 11) paragrahvi 206 lõike 2 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) järelevalveteate esitaja ei ole kasutanud õigust esitada rikkumise peale kaebus halduskohtule;“; 12) paragrahvi 218 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui pakkuja on riigihanke käigus või kaebuse lahendamise käigus esitanud teadvalt valeandmeid või võltsinud dokumente, hüvitab ta selliste andmete või dokumentide esitamisest hankijale või teistele isikutele tulenenud kahju.“; 13) paragrahvi 219 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „(8) Vaidlustused, mis esitati enne …, menetleb vaidlustuskomisjon võimaluse korral lõpuni enne …, lähtudes käesoleva seaduse …-ni kehtinud redaktsioonis sätestatud nõuetest. (9) [VAKO tegevuse lõpetamise kuupäeval] vaidlustuskomisjoni menetluses olevad vaidlustused antakse menetluse jätkamiseks üle Tallinna Halduskohtule. Enne üleandmist tehtud menetlustoiminguid ei pea kohus kordama, kui pool või kolmas isik seda ei taotle.“; 14) seadust täiendatakse paragrahviga 2371 järgmises sõnastuses: „§ 2371. Vaidlustuskomisjoni tegevuse lõpetamine (1) Riigihangete vaidlustuskomisjon lõpetab tegevuse …. (2) Vaidlustuskomisjoni liikmed vabastatakse … ennetähtaegselt ametist. Ametist vabastamisel makstakse neile hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses.“; 15) paragrahvi 238 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva seaduse § … jõustuvad …. (6) Käesoleva seaduse § 2371 jõustub ….“ § 3. Kohtute seaduse muutmine Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused: 9 1) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Kui kohtu menetluses on mitu sarnast asja, mille lahendamiseks tuleb kohaldada õigusnormi, mille kohta varasem kohtupraktika puudub, võib kohtu esimees anda kohtunikule juhise lahendada üks sellistest asjadest eelisjärjekorras.“; 2) paragrahvi 452 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras võivad ringkonnakohtute esimehed ühise otsusega saata maakohtu või ringkonnakohtu kohtuniku tema nõusolekuta välismaalase kinnipidamise loa taotlusi ajutiselt läbi vaatama halduskohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks. Halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud kohtunik võib menetleda kõiki alates massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra algusest Eestisse saabunud välismaalaste, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejate, kinnipidamise või selle pikendamise taotlusi.“; 3) seadust täiendatakse paragrahviga 1316 järgmises sõnastuses: „§ 1316. Riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmete kohtunikuks kandideerimine (1) Riigihangete seaduse § 2371 lõike 2 alusel ametist vabastatavatel riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmetel võimaldatakse kandideerida halduskohtunikuks nende ametist vabastamise tähtpäevale viimati eelneval konkursil väljaspool käesoleva seaduse § 53 järgset avalikku konkurssi. (2) Käesoleva paragrahvi esimese lõike alusel kohtunikuks kandideerija peab vastama kõigile käesolevas seaduses kohtunikule kehtestatud nõuetele.“ § 4. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 60 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Halduskohtule hankeasjas kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu: 1) 1000 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem; 2) 2000 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.“; 2) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Hankeasjas tasuvad ühispakkujad ja ühistaotlejad riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud riigilõivumääras.“; 3) 10. peatüki 1. jagu tunnistatakse kehtetuks. § 5. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine 10 Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 281 lõike 1 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Pensioniõiguslikku staaži tõendatakse rahvastikuregistris sisalduvate õiguslikku tähendust omavate andmete, pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide või tunnistajate ütluste alusel.“; 2) paragrahvi 281 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. § 6. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine Vabariigi Valitsuse seadust täiendatakse paragrahviga 301 järgmises sõnastuses: „§ 301. Õiguskantsleri protestiõigus (1) Õiguskantsler võib käesolevas paragrahvis ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras esitada Riigikohtule protesti Vabariigi Valitsuse korralduse peale, kui korraldusel on üleriigiline kehtivusala, korraldus on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele ning korralduse õiguspärasuse kontrollimine on vajalik seoses olulise avaliku huvi või paljude isikute õiguste kaitsega. (2) Enne kohtusse pöördumist teeb õiguskantsler Vabariigi Valitsusele kirjaliku ettepaneku viia korraldus kooskõlla õigusnormidega või tunnistada see kehtetuks. Õiguskantsler võib protesti esitada, kui Vabariigi Valitsus ei ole 20 päeva jooksul pärast ettepaneku saamist korraldust õigusnormidega kooskõlla viinud või kehtetuks tunnistanud. (3) Riigikohtus vaatab õiguskantsleri protesti läbi halduskolleegium halduskohtumenetluse seadustiku 25. peatükis sätestatud korras. Halduskolleegium võib halduskohtumenetluse seadustiku 20. peatükis sätestatud tingimustel anda asja lahendamise üle Riigikohtu erikogule või üldkogule. Riigikohtu lahend protestiga seoses on lõplik.“ § 7. Vangistusseaduse muutmine Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) 2. peatüki 5. jagu täiendatakse §-ga 531 järgmises sõnastuses: „§ 531. Tervishoiuteenusega seotud vaidluste lahendamine Vanglas kinni peetavale isikule tervishoiuteenuse korraldamise ja osutamisega seotud vaidlus lahendatakse halduskohtus.“; 2) paragrahvi 86 lõiget 11 [01.07.2024 jõustuv] muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Arestialuse tervishoiu korraldamisel ja talle tervishoiuteenuse osutamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-dest 49, 52 ja 531 ning nende alusel kehtestatud õigusaktidest.“; 3) paragrahvi 93 lõike 6 [01.07.2024 jõustuv] esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 11 „(6) Vahistatu tervishoiu korraldamisel ja talle tervishoiuteenuse osutamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-dest 49, 52 ja 531 ning nende alusel kehtestatud õigusaktidest.“ § 8. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 153 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 269 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Väljasaadetavale tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlus lahendatakse halduskohtus.“ § 9. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 365 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. § 10. Õiguskantsleri seaduse muutmine Õiguskantsleri seaduse paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Õiguskantsler teeb Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud ulatuses ja korras järelevalvet Vabariigi Valitsuse korralduste üle.“ PS. Kehtetuks muutub volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu ka VAKO põhimäärus: https://www.riigiteataja.ee/akt/120072017001 ja kehtetuks tunnistada tuleb sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise kord“ § 28 lg 1. HKMS-le tuleb lisada normitehniline märkus riigihangete õiguskaitsedirektiivi kohta? https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/1989/0665# 12  Halduskohtumenetluse seadustiku, riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seletuskiri Sissejuhatavalt erinevate teemablokkide kohta VAKO kaotamine Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) kui kohustusliku kohtueelse menetluse kaotamine hoiaks kokku ühe vaidlust lahendava astme võrra raha ja kiirendaks sellevõrra ka hankeasjade menetlust (esimese astme vaates tuleb siiski väike aeglustus, sest kui VAKO-l oli vaidlustuste lahendamise tähtaeg üldreeglina 30 päeva, siis kohtu puhul ei tundu, arvestades potentsiaalselt laiemat vaidlusküsimuste ringi, mõistlik lühendada praegu kehtivat 45-päevalist tähtaega). Tõsi, rahaline võit ei oleks väga mastaapne, sest VAKO otsuseid on viimastel aastatel vaidlusta- tud umbes 15–20%1, kuid neil juhtudel jääb üks aste siiski vähemaks. Halduskohtu(te)sse (praeguse kava kohaselt ainult Tallinna Halduskohtusse, arvestades kohtuasjade vähesust Tartus) luuakse riigihankevaidlustele spetsialiseerunud osakond, kus kohtunikud ei tegeleks muude asjadega (see eeldab tööjaotusplaani muutmist). Kohtunikukohti (koos vajaliku abi- tööjõuga) tuleks küll juurde luua, et tagada samasugune efektiivsus ja kiirus nagu praegu VAKO-s. Siiski oleks halduskohtus hankevaidluste lahendamise ressursikulu eeldatavasti väiksem kui täna vaidlustuskomisjoni ja halduskohtu peale kokku. Välistada ei saa küll ohtu, et psühholoogilistel põhjustel vaidlustatakse I astme lahendeid teatud määral rohkem kui VAKO omi – on võimalik, et kui VAKO otsused jäetakse valdavalt kohtus vaidlustamata, siis kui juba nagunii on n-ö kohtu ukselävi ületatud, minnakse suurema tõenäosusega lõpuni välja läbi kolme astme. See saab selguda ainult praktikas. Kui käsitleda VAKO töömahtu tänase kohtute töökoormusmetoodika alusel (seni on riigihanke- asjadel koormuspunkte 38 maksimaalsest 40-st), siis 2022 menetles VAKO 125 kaebust. See tähendab kokku 3277,5 töötundi kohtute tööstandardi järgi. Omakorda tähendaks see 2,05 täiskohaga halduskohtunikku. VAKO 2023. a statistika pole veel üles pandud, kuid hinnates halduskohtutele 2023 ja 2022 esitatud kaebusi (39 vs 40), võib eeldada, et VAKO ei menetlenud eriti palju rohkem kui 2022. Seega oleks nende kalkulatsioonide põhjal mõistlik planeerida vaid 2 kohta – kuna mõlemal halduskohtul on olemas väga head riigihangetele spetsialiseerunud kohtunikud, siis saaksid nad vajadusel abistada. Selleks, et I astmesse 3 kohtunikku ette näha, peaks VAKO menetluste arv olema 2023 kolmandiku võrra suurem ehk 183. Siin tuleb siiski märkida, et hankeasjadele määratud nn koormuspunktid vajaksid tõenäoliselt suurendamist. Praegu tuleb hankeasi kohtusse n-ö valmis pakituna (materjalid kogutud ja teatud määral süstematiseeritud) ja valmis lahenduskäiguga. Isegi kui kohus jõuab lõppastmes teistsugusele järeldusele kui VAKO, seisneb see lahenduskäik ikkagi valdavalt juba ette ära tehtud õigusliku argumentatsiooniga kas nõustumises või mittenõustumises, mis vajab vähem vaeva kui asja lahenduskäigu ise algusest peale kujundamine (asjakohaste õigusnormide ja kohtupraktika (sh Euroopa Kohtu praktika) otsimine, vastust vajavate õigus- ja faktiküsimuste 1 VAKO statistika: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked/vaidlustusmenetlus#vako- otsused-vaikeha (2022 kohta on aruandes otse kirjas kohtusse pöördumiste arv, 2021 kohta leidsin selle kohtute aastaraamatus märgitud riigihankeasjade arvu ja VAKO asjade arvu võrreldes) 1 püstitamine, iga asjaolu kohta tõendite kokku otsimine jms). Muidugi on sellist põhjalikumat tööd ka praegu mõnel juhul vaja, kui VAKO on kohtu hinnangul täiesti vales suunas liikunud, aga seda ei juhtu tihti. Vaidluse n-ö nullist lahendamine on usutavalt vaevarikkam. Iseasi, et see suurendamine oleks võimalik ainult väga väikses ulatuses (2 p võrra). See tähendaks, et rahaliselt säästetakse üks I astme kohtuniku palk (ühe VAKO liikme palk), 2023. a hindades 62 902 €, koos maksudega 83 660 €/a. Sellest tuleks maha arvata ühe VAKO liikme koondamiskulu (vt allpool RHS rakendussätted, 3 kuu palk, 20 915 € koos maksudega), kokkuhoid esimesel aastal seega 62 745 € (järgmised aastad täissummaga ja indekseerituna). Kui VAKO liikmed ei soovi või ei suuda edukalt kandideerida halduskohtunikuks või kui teha poliitiline otsus, et on põhjendatud neile koondamistasu määrata sõltumata edasisest, tuleb arvestada sellevõrra suurema koondamiskuluga. Halduskohtutes jääks ära 39 riigihanke- kaebust, see oleks vabaneva tööajaressursina 39x26,22=1495 töötundi – see on peaaegu terve kohtuniku koht (0,93). Kui eeldada, et mõnevõrra suureneb töökoormus nii II astmes kui Riigikohtus (nt 10% senisega võrreldes rohkem), siis see tähendaks 2–3 asja aastas rohkem. Sellega lahenevad ühtlasi probleemid, mis kaasnesid vaidlustuskomisjoni pädevuse piiratusega (ainult RHS rikkumine – kohtud vaatavad ka muude õigusaktide rikkumist) ja vaidlustusõiguse piirangutega (teatud juhtudel tuli juba varem tulla otse kohtusse). Samuti võib menetlusosalistel olla lihtsam toime tulla, kui menetlusreeglid on ühtsed (VAKO ja kohtu menetlusreeglid erinevad mõnes aspektis). Vaidlustuskomisjoni liikmetele antakse võimalus kandideerida konkursiväliselt halduskohtunikuks, eeldusel et nad täidavad kohtunikuks saamise eelduseks olevad tingimused (sh eksam). Rõhutame, et kolleegium ei ole üksmeelne selles osas, kas VAKO kaotamine on hea lahendus. VAKO on ennast tõestanud kiire ja tõhusa vaidlusi lahendava organina ja ei ole võimalik garanteerida, et see tõhusus suudetakse kohtumenetluse formaadis säilitada. Kahtlusi on selles osas, kas on põhjendatud just hankeasjades sedavõrd süvendatud spetsialiseerumine, kui vähe- malt sama keerukaid ja samas kiireloomulisi vaidlusi on teisigi (näiteks välismaalaste asjad). Spetsialiseerumine ja sellega kaasnev tõhusus ei pruugi olla ka püsiv, kui näiteks seoses hankevaidluste hulga kõikumisega tekib vajadus jagada neile n-ö normkoormuse tagamiseks muid asju (nt kinnipeetavad) või kui rände- vm kriisi korral tuleks nad paratamatult kaasata kiireloomuliste asjadega tegelemisse eelisjärjekorras võrreldes maa- või ringkonnakohtunikega. Vajadust vähendada hankevaidlusi lahendavaid astmeid praeguselt neljalt kolmele siiski mööndakse. Alternatiivid oleks kas nn hüppav kassatsioon (millega kaasnevad siiski põhi- seaduslikud riskid – vt RKÜKo 3-4-1-7-08), millega võib aga kaasneda Riigikohtu koormuse kasv, või sellest pehmem variant Riigikohtu loamenetluse sarnane filter ringkonnakohtus. RePowerEU Kuigi RePowerEU-st inspireeritult tehakse HKMS-s ka mõned muud muudatused, on enamik neist mõeldud kohalduma kõigile, mitte ainult taastuvenergia vaidlustele. Kitsalt taastuvenergiat puudutab ainult üks muudatus, mis seab nende vaidluste puhul eelmenetlusele kindla tähtaja. Edasise menetluse tähtaegade range reguleerimine pole pigem vajalik – eeltoodu tagab, et need vaidlused saaksid teatava prioriteedi, aga sisuliselt võivad need asjad olla 2 keerukad ja seetõttu paratamatult ajamahukad. See reegel peaks aga tagama, et need ei jää n-ö riiulisse ootama. Halduskohtumenetluse tõhustamine Siin on suurim muudatus nn veaotsuse instituudi loomine. Kohtutele antakse võimalus teha tuvastav otsus, millega teeks kohus siduvalt kindlaks, et vaidlusalusel haldusaktil on kergesti kõrvaldatavad menetluslikud või ka kaalumisvead, mida kõrvaldamata pole siiski võimalik veenduda haldusakti õiguspärasuses. Kohus võib määrata vastustajale tähtaja, mille jooksul tal on võimalik need vead kõrvaldada ja kaaluda uuesti (mille tulemusena jäädakse kas varasema otsuse juurde või tehakse uus). Seejärel jätkub sama kohtumenetlus, mille raames hinnataks ka uue otsustuse õiguspärasust. Kokku hoitakse nii menetlusosaliste kui kohtu vahendeid selle arvelt, et haldusakti tühistamise ja uue otsuse tegemise korral algaks tõenäoliselt uus kohtuvaidlus n-ö nullist (vrd viimase aja praktikast nt õlitehase ehitusloa vaidlus). See peaks siiski puudutama ainult väiksemaid vigu (nt mõni üksik küsimus KMH-s käsitlemata või ebapiisavalt uuritud, mitte KMH täiesti tegemata). Kasuks tuleb seaduses sätestada põhimõte, et haldusmenetlus ei tohi kanduda kohtumenetlusse ülemäära suures ulatuses. Halduse järeleaitamist tasakaalustatakse menetluskulude jaotust puudutava erisättega kaebaja kasuks. Sarnane menetluskord eksisteerib Hollandis2, kust küll norme otse üle võtta ei saanud, sest sealne regulatsioon on võrreldes meie tavaga äärmiselt üldsõnaline. Reeglistikku luues on arvesse võetud ka Hollandi süsteemile tehtud kriitikat3, samuti Belgias põhiseadusevastaseks tunnistatud sarnase instituudi esiletoodud vigu4. Vastukaaluks veaotsusele, kui kohtumenetluse alguses on nähtav oluline ja ilmselge viga haldusaktis, siis luuakse kohtule võimalus kaebus formaalsetel põhjusel kiiresti ja lihtsustatud korras rahuldada, sh eelmenetluses ja sisuküsimuste arutamiseta. See hoiab oluliselt kokku nii kohtu kui ka menetlusosaliste aega, võimaldades teha kiiresti otsuse, uurimata läbi kõiki vaidluse aspekte. Tallinna ja Tartu Halduskohtu töökoormuse ühtlustamiseks on esitatud muudatusettepanek, et jagada kinnipeetavate asju pärast selleks vajaliku IT-arenduse elluviimist üleriigiliselt, mitte kinnipeetava viibimiskoha põhiselt. Eesmärk on suuremate muudatuste kõrval parandada ka mõned praktikas esile tulnud väiksemad ebaselged või ebaefektiivsed olukorrad halduskohtumenetluses. Veidi tõhustatakse (õigemini viiakse päriseluga kooskõlla) kassatsioonimenetlust, et võimaldada otsustada menetlusloa üle ilma kassatsioonkaebusele vastuseid ootamata. Selguse huvides lisatakse senisest praktikast lähtuv säte menetluskulude kohta. 2 Artiklid 8.51a – 8.51d GALA. Pöördusin abipalvega sealse ACA kaudu tuttava õigusteabe spetsialisti poole, kes saatis mulle nende sätete ingliskeelse tõlke. 3 Jansen, Sander, The Dutch Administrative Loop Under Scrutiny: How the Dutch (Do Not) Deal with Fundamental Procedural Rights (March 31, 2017). Maastricht Faculty of Law Working Paper No. 2017-3, Available at SSRN: https://ssrn.com/abstract=2943938 or http://dx.doi.org/10.2139/ssrn.2943938 4 Vt ülevaatlikku analüüsi Belgia loop’idest ja konstitutsioonikohtu otsustest: https://www.iuscommune.eu/html/activities/2015/2015-11-26/workshop_4_Bortels.pdf (Bortels, H. The Belgian Administrative Loop and the Rulings of the Constitutional Court). 3 Massiline sisseränne Kui 2020 täiendati kohtute seadust selliselt, et maa- ja ringkonnakohtu kohtunikke saab ajutiselt kaasata välismaalase esmaseks kinnipidamiseks loa andmiseks kuni 7 päevaks, siis praeguseks on jõutud järeldusele, et samad kaasatud kohtunikud võiksid menetleda kõiki alates massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra algusest Eestisse saabunud välismaalaste kinnipidamise või selle pikendamise taotlusi. Täpsustatakse ka täitetoiminguks loa andmisel resolutsioonmääruse tegemise ja selle vaidlustamise võimalusi. Pensionistaaži tuvastamine Eelnõuga soovitakse anda Sotsiaalkindlustusametile (SKA) pädevus tuvastada pensioniõiguslik staaž tunnistaja ütluste alusel. Sellega kaob vajadus suunata staaži tuvastamist taotlevad isikud kohtusse olukorras, kus poolte vahel vaidlust tegelikult pole. Nende asjade arvelt vabaneks aastas 522 töötundi (0,33 kohtuniku aastakoormust). Aastal 2023. saabus Tallinna halduskohtusse 73 sellist asja ja nende ajaline maht oli 73 * 12,42 = 907 tundi. Tartu halduskohtus oli selliseid menetlusi registreeritud 8 ja 8 * 12,42 = 99 tunni ulatuses. Seega väheneb muudatuse tulemusena Tallinna Halduskohtu kohtuniku keskmine koormus 57 tunni ulatuses ja Tartu Halduskohtus 12,5 tunni võrra. Õiguskantsleri protestiõigus üldkorralduste peale Koroonapandeemia käigus ilmnes probleem, et Vabariigi Valitsuse korraldustega piirati pika- ajaliselt ja intensiivselt kogu Eesti elanikkonna õigusi, kuid kuna tegu oli üldkorralduse mõistele vastavate aktidega ja õiguskantsleril on kehtiva õiguse kohaselt pädevus vaidlustada ainult õigustloovaid akte, ei saanud ta neid vaidlustada. Arvestades sedalaadi üldkorralduste olulisust, on põhjendatud kehtestada nende õiguspärasuse kontrollimiseks lisaks iga puudutatud isiku kaebeõigusele ka PS § 142 lg-le 2 sarnane menetluskord. Eelnõus on ettepanek seda teha. Kinnipeetavate tervishoiuteenused Arvestades RKEK pikaajalist praktikat kinni peetavatele isikutele tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidluste lahendamisel, on eesmärk määrata seadusega kindlaks haldus- kohtu pädevus nendes asjades. Sätted § 1. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine Punktiga 1 muudetakse kinnipeetavate asjade kohtunike vahel jagamine üleriigiliseks, arvestamata kohtute tööpiirkondi. Justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 2 kohaselt on halduskohtute tööpiirkonnad järgmised: 1) Tallinna Halduskohus – Harju maakond, Hiiu maakond, Järva maakond, Lääne maakond, Rapla maakond, Pärnu maakond, Saare maakond; 4  2) Tartu Halduskohus – Jõgeva maakond, Põlva maakond, Tartu maakond, Valga maakond, Viljandi maakond, Võru maakond, Ida-Viru maakond, Lääne-Viru maakond. HKMS § 8 lg 5 kehtiva redaktsiooni kohaselt esitab isik, kellelt on võetud vabadus, kaebuse oma viibimiskoha järgi. Vastav regulatsioon puudutab eelkõige kinnipeetavaid, s.o vanglas vangistust kandvaid süüdimõistetuid (VangS § 2). Vanglaid on Eestis kolm: Tallinna vangla (asub Harju maakonnas), Viru vangla (asub Ida-Viru maakonnas) ja Tartu vangla (asub Tartu maakonnas). Tallinna vanglas vangistust kandvate kinnipeetavate kaebused on eeltoodust tulenevalt Tallinna Halduskohtu tööpiirkonnas ja alluvuses ning Viru vanglas ja Tartu vanglas vangistust kandvate kinnipeetavate kaebused Tartu Halduskohtu tööpiirkonnas ja alluvuses. Teadaolevalt vähendatakse alates 01.07.2024 Tartu vanglas kohti poole võrra. Plaani kohaselt viiakse Tartu vanglast 250 vangi üle Tallinna vanglasse ning Tartu vanglasse jääb 1. juuli seisuga veidi üle 300 vangi.5 Vanglatest saabus 2023. a-l halduskohtutesse 628 kaebust, neist 122 ehk 19% Tallinna Halduskohtusse ja 506 ehk 81% Tartu Halduskohtusse. Juhul, kui pooled Tartu vangla vangid suunatakse 2024. a jooksul Tallinna vanglasse ja kohtusse saabub samas suurusjärgus kaebusi nagu 2023. a-l, siis suureneb Tallinna Halduskohtus vanglatega seotud kaebuste arv 112 kaebuse võrra ja töömaht 1082 tunni võrra aastas. Vastavalt väheneks Tartu Halduskohtu kohtuasjade hulk ja töömaht. Arvesse võttes riigihangete seaduse muudatuse mõju, millega väheneb koormus Tallinna Halduskohtus 1493 töötunni ulatuses, jääks Tallinna Halduskohtus kohtuniku õigusemõistmise tööaega lõppkokkuvõttes vabaks 411 töötundi. See tähendaks Tallinna Halduskohtu kohtuniku keskmise koormuse vähenemist 25,8 töötundi. Tingituna kohtunike pensionile siirdumisest oli 2023. aastal Tallinna Halduskohtu kohtunike keskmine koormus 1833 tundi ja Tartus 1688 tundi6. Et kohtunike pensionile siirdumise mõju kohtu töökoormusele on üheaastana, tuleb see aastakeskmise koormuse arvestusest välja jätta – seega Tallinna halduskohtu keskmiseks koormuseks oli 2023. aastal 1750 töötundi ja Tartu Halduskohtul 1632 töötundi. Võttes arvesse kavandatavad muudatused oleks Tallinna Halduskohtu kohtuniku keskmine koormus 1667 tundi aastas ja Tartu Halduskohtus 1483 tundi aastas. Seega tuleks rakendada täiendavaid meetmeid kahe halduskohtu koormuse ühtlustamiseks. Eelnevalt viidatud halduskohtute koormuste erinevusi aitaks ühtlustada kinnipeetavate kaebuste üleriigiline jagamine, st menetlusalluvuse kaotamine. Uute kohtuasjade jagamine kohtunike vahel on kohtutes reguleeritud tööjaotusplaani kaudu, lähtudes järgmistest põhimõtetest: kohtunike vahel tuleb jaotada kõik kohtusse läbivaatamiseks saabuvad asjad; asjad tuleb jaotada lähtudes juhuslikkuse põhimõttest; asjade jaotamine peab tagama kohtunike 5 https://www.err.ee/1609224762/tartu-vanglast-kaovad-pooled-vanglakohad-too-kaotab-90-inimest 6 Täpsem analüüs lisas. 5 spetsialiseerumise ning asjade jaotamine peab tagama kohtunike ühtlase töökoormuse kohtu piires (KS § 37 lg 2). Praktikas on uute kohtuasjade jagamine eeltoodud põhimõtteid arvesse võttes lahendatud kohtute infosüsteemi automaatprotsessi kaudu. Nimelt jagatakse infosüsteemi poolt uus kohtuasi vastava kohtuasja liigile (kategooriale) spetsialiseerunud kohtunike vahel selliselt, et kohtuasja saab lahendamiseks kohtunik, kellele on aasta algusest jagatud selleks ajahetkeks kõige vähem uusi kohtuasju (iga aasta algusest arvestus nullitakse). Seejuures on halduskohtutes kohtuasjade liike, mida jaotatakse kõigi konkreetse kohtu kohtunike vahel (nn üldjagamise asjad) ning mis tasandavad seeläbi olukorda, kui konkreetse kohtuniku spetsialiseerumiskategooriates saabub teiste kohtunikega võrreldes vähem või rohkem uusi kohtuasju. Selliseks üldjagamise kohtuasja liigiks on ka kinnipeetavate kaebused. Kohtuasjade liigid on ühtlasi kohtuteüleselt määratletud koormuspunktiväärtuste kaudu, mis on taandatav tööajaks (nt on kinnipeetavate kaebuste koormuspunktiväärtuseks 9,66, mis tähendab, et keskmise selle valdkonna kohtuasja lahendamisele kulub kohtunikul hinnangu- liselt 9,66 töötundi).7 Kokkuvõtvalt tagab eeltoodud mudel, et aasta jooksul jaotatakse kohtunike vahel konkreetses kohtus analoogne töömaht ning tagatud on nii juhuslikkus kui spetsialiseerumine. Kinnipeetavate kaebuste jagamine eeltoodud põhimõtetel Tallinna Halduskohtu ja Tartu Halduskohtu üleselt tagaks selle, et nii Tallinna kui Tartu halduskohtunike vahel jaotatakse aasta jooksul analoogne töömaht (ning tagatud on nii juhuslikkus kui spetsialiseerumine). Selle eelduseks on, et kinnipeetavate kohtuasju jaotatakse kõigi Tallinna ja Tartu halduskohtunike vahel (vajalik reguleerida kohtute tööjaotusplaanides). Praktikas tähendaks see, et iga uus kinnipeetava algatatud kohtuasi jagatakse Tallinna ja Tartu halduskohtunike üleselt kohtunikule, kes on saanud aasta algusest selleks ajahetkeks kõige vähem uusi kohtuasju (koormuspunkte). Arvestades kinnipeetavate kaebuste suurt osakaalu kohtuasjade kogumahust, tähendab eelnev, et kinnipeetavate kohtuasjad tasandavad alluvuspõhiselt / tavakorras jaotatud kohtuasjade mahust tingitud töömahu erisused Tallinna ja Tartu halduskohtute kohtunike vahel. Kuna sama reegli alusel on seni kohtute tööpiirkondade põhiselt jagatud ka esialgse õiguskaitse taotlusi vaidemenetluse ajal (VangS § 11 lg-te 5 ja 8 järgi tuleb neil läbida kohustuslik kohtueelne menetlus) ja riigiõigusabi taotlusi (sh Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks – vt RKEKm 3-21-3011/9, p 4), peaksid ka need olema uue reegliga hõlmatud. Üleriigilisele jagamisele mõistliku aja jooksul üleminek eeldab kohtute infosüsteemi vastava arenduse kiiret väljatöötamist. Justiitsministeeriumi ametnik, kellega sel teemal on suheldud, pidas esialgse info kohaselt realistlikuks 01.01.2025 või isegi 01.06.2025. Seetõttu on sellele muudatusele vaja rakendussätet. Punktiga 2 täiendatakse erandliku kohtualluvuse regulatsiooni, viies kõik riigihankevaidlused üle Tallinna Halduskohtusse. See võimaldab tagada osa kohtunike poolt ainult hankevaidlustele spetsialiseerumise, mis omakorda tõhustab ja kiirendab nende vaidluste lahendamist ning suurendab lahendite kvaliteeti. Tallinna Halduskohtu koormus sellevõrra kasvab (sinna on VAKO kaotamisega seoses nagunii vaja kohtunikukohti juurde) ja Tartu Halduskohtu oma 7 Vt täpsemalt kohtute töökoormusmetoodika 6 kahaneb. Mingil määral võib see muuta keerukamaks Lõuna-Eestis elavate või tegutsevate menetlusosaliste poolt istungil osalemise, kuid arvestades hankeasjades istungite vähesust senises praktikas8, samuti digitaalsete osalusvõimaluste olemasolu, ei tohiks mõju olla märkimisväärne. Punktiga 3 tunnistatakse kohtuasja alluvuse järgi üleandmise määrused viivitamata täidetavaks (sarnaselt esialgse õiguskaitse määrustega). Kehtiva HKMS § 10 lg 2 ls 1 kohaselt annab kohus, kes ei pea ennast alluvusjärgselt õigeks kohtuks, asja üle pärast määruse jõustumist. Kuigi haldusasja kohtualluvuse järgi üleandmise määruste vaidlustamine on väga harv, on siiski oluline, et 15-päevane määruskaebuse esitamise tähtaeg vastavalt HKMS § 204 lg-le 1 pikendab asja menetlust. Üleandev kohus võib teha üksnes edasilükkamatuid menetlustoiminguid, eelkõige esialgse õiguskaitse määruse (HKMS § 10 lg 2 ls 2). Eriti tõsiseks probleemiks on see viivitus ajakriitiliste asjade lahendamisel, sh näiteks hanke- asjades, kus ka 10-päevane määruskaebetähtaeg (HKMS § 278 lg 1) võib ohustada hankeasja lahendamist HKMS § 275 lg-s 2 sätestatud 45-päevase tähtaja jooksul. Praktikas on erinevad kohtunikud toimetanud erinevalt: üks osa kohtunikke teeb määruse, mille viidatakse 10- päevasele edasikaebetähtajale ja asi saadetakse teisele halduskohtule selle määruse jõustumisel. Osa kohtunikke on püüdnud vastastikuste kokkulepete alusel leida leevendust nt järgmiselt: - Kohus, kelle alluvusse hankeasi ei kuulu, tunnistab alluvusjärgselt üleandmise määruse koheselt jõustunuks/koheselt täidetavaks. Asi edastatakse kohe teisele halduskohtule; - Kohus, kelle alluvusse hankeasi ei kuulu, teeb HKMS § 278 lg 1 järgi vaidlustatava määruse, kuid otsustab esmaste kiireloomuliste toimingutena kohe ka kaebuse menetlusse võtmise ja/või nõuab välja VAKO toimiku ning vastuse kaebusele; - Kohus, kelle alluvusse hankeasi ei kuulu, teavitab alluvusjärgselt õiget kohut alluvusjärgselt üleantavast haldusasjast ning alluvusjärgselt õige kohus saab (arvestades määruste harva edasikaebamist) juba asja sisuliselt jagada kohtunikule, kes saab asjaga tutvuda ja menetluseks valmistuda. Seoses äärmiselt harva vaidlustamisega ei ole ohtu, et selliste määruste viivitamatu täidetavus tooks kaasa olulisi probleeme. Juhuks kui juba üleandmise määruse tegemise ajal on selge, et asjas on vältimatu vajadus teha mõni väga kiireloomuline menetlustoiming nagu näiteks EÕK, siis on eelnõuga jäetud võimalus see üleandval kohtul siiski ära teha. Punktiga 4 reguleeritakse veaotsuse (vt allpool lähemalt) alusel halduse poolt muudetud haldusakti üle toimunud vaidluses tekkinud menetluskulude jaotust. Kuna veaotsuse eelduseks on, et haldusaktil on menetluslikud või vormilised puudused, mis ei võimalda hinnata haldus- akti sisulist õiguspärasust, tähendab see, et kaebaja (eeldusel, et tal oli kaebeõigus) pöördus kohtusse igati põhjendatult. Veaotsuse regulatsioon ei tohi vähendada õiguskaitse tõhusust ega pärssida kohtusse pöördumist õigusvastaste haldusaktide peale. Selleks, et tasakaalustada vea- otsusega halduse n-ö järeleaitamist, tuleb sätestada, et kaebaja (põhjendatud ja vajalikud) menetluskulud kannab ka pärast veaotsust kaebuse rahuldamata jätmise või kaebusest loobumise korral vastustaja. Alternatiiv oleks jätta kohtule kaalutlusõigus, aga seda pidas nt 8 VAKO-l oli 2022 3 istungit 125 sisuliselt lahendatud asjast. (https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2024-02/Vaidlustused%202022.pdf)? 7 Belgia konstitutsioonikohus sealset administrative loop süsteemi hinnates kaebajate õiguste kaitse seisukohast problemaatiliseks. Punktiga 5 antakse erandina tavapärasest, kus menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid tuleb esitada enne otsuse tegemist, võimalus esitada need dokumendid tagantjärele koos täiendava otsuse tegemise taotlusega, kui kohus on teinud kaebust rahuldava otsuse eel- menetluses haldusakti ilmse vea tõttu (vt järgmist punkti). Punktiga 6 on esiteks ette nähtud eelmenetluse tähtaeg taastuvenergiat puudutavatele kaebustele. Eesmärk on, et taastuvenergia asjad võetaks kohe kohtusse saabumisel aktiivselt käsile, mitte ei jääks n-ö riiulisse ootama. Edasisele menetlusele pole tähtaega sätestatud, sest menetluse pikkust võib mõjutada tõendite kogumise (sh nt ekspertiisi korraldamise) vajadus. Veidi hätta jäime nende vaidluste defineerimisega. Hetkel sai jäetud määratlus väga üldiseks, lihtsalt taastuvenergia mõiste osas viitega ELTS-le, kus see on defineeritud. Taastuvenergia direktiivi (2018/2001) art 16 lg 6 sõnastus: „Liikmesriigid tagavad, et taastuvenergiajaama arendamise projektiga, kõnealuse jaama võrguga ühendamisega ning energiataristuvõrkude arendamiseks vajalike vahenditega, mida on vaja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia süsteemi integreerimiseks, sealhulgas keskkonnaaspektidega seotud vaiete ja kohtulike edasikaebuste puhul kohaldatakse kõige kiiremat asjaomasel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil olemas olevat haldus- ja kohtumenetlust.“ Seda teksti üle võtta pigem ei tahaks, esiteks keeleliselt üsna õudne ja teiseks tegelikult jätab ikkagi asjade ringi üsna lahtiseks, kuna juttu on nende loetletud teemadega „seotud“ kaebustest. Eks direktiivi saab HKMS tõlgendamisel kasutada. Määratlus, mis vaidlused peaksid olema selle sättega hõlmatud, tuleks läbi arutada Kliimaministeeriumiga, kuna tegemist on poliitiliste prioriteetide küsimusega, milliseid vaidlusi soovitakse, et kohtud lahendaksid eelisjärjekorras. Ehk tuleb sealt ka ettepanek paremaks definitsiooniks. Teiseks on sama punktiga lisatud HKMS-i võimalus teha juba eelmenetluses kaebust rahuldav otsus, kui kohus peab vaidlustatud haldusakti või toimingut ilmselgelt õigusvastaseks. Esineb oht, et esialgu võib tekkida vaidlusi selle üle, kas konkreetne viga oli n-ö piisavalt ilmselge. Siiski on ilmselguse mõiste protsessiõiguses laialdaselt kasutusel ja halduskohtumenetluses on selle üle rohkelt vaieldud seoses kaebuse tagastamise alustega. Näiteks ilmselgest veast võib tuua, kui kohtul pole kahtlust selles, et vaidlustatud haldusakti andmiseks tulnuks koostada KMH, kuid see on jäetud täielikult tegemata, või siis jäetud täitmata seadusega selgelt ette- nähtud ärakuulamis- või avalikkuse kaasamiskohustus. Kõne alla võivad sõltuvalt eriseaduste regulatsioonist tulla ilmselged aegumise juhud. Aga välistatud pole ka lihtsalt selged n-ö töö- õnnetused nagu haldusaktile määratud ekslik adressaat, minevikku jääv täitmise tähtpäev vms. Punkti 7 ongi koondatud valdav osa nn veaotsuse regulatsioonist. Veaotsus on piiratud haldusakti tühistamise nõuetega. Seda põhjusel, et veaotsuse eeldused haakuvad HMS §-ga 58, mis käsitleb just haldusaktide menetlus- ja vormivigu. Toimingute puhul ei ole menetlus- ja vormivigadel sedavõrd suurt tähtsust. Veaotsusega on kaudselt hõlmatud ka kohustamisnõue olukorras, kus kaebaja taotleb haldusakti tühistamist koos vastus- taja kohustamisega sama küsimust uuesti otsustama. Veaotsust on lubatav teha üksnes menetluslike või vormiliste puuduste korral, mis ühest küljest ei võimalda anda hinnangut haldusakti sisulisele õiguspärasusele, kuid mis teisest küljest on 8 kergesti kõrvaldatavad. Sisulised vead peaksid jätkuvalt viima haldusakti tühistamisele. Kõne alla võivad tulla näiteks põhjendamispuudused, ära kuulamata jätmised, üksikud tegemata- jätmised KMH-s (kuid mitte KMH täielik puudumine), mõne tunnistaja üle kuulamata jätmine maksumenetluses vm väiksemad vead tõendite kogumises. Eelkõige saab see regulatsioon muidugi puudutada kaalutlusotsuseid, sest muude puhul saaks või isegi peaks uuema praktika järgi ju kohus ise need vead ära kõrvaldama. Ka tehniliselt keerulisemate, eriteadmisi nõudvate hindamisotsuste puhul (näiteks töövõime hindamine) võib haldusorganile võimaluse andmine vea kõrvaldamiseks siiski olla põhjendatud. Et vältida menetluse liialt halduse kasuks kallutamist, tuleks kohtule jätta kaalutlusõigus ja selle teostamiseks sai kirja pandud suunis, et veaotsus ei tohi riivata ebaproportsionaalselt kaebaja või kolmandate isikute õigusi või avalikke huve (viimane võib vist eelkõige kõne alla tulla keskkonnateemadel). Menetlusosalised tuleb veaotsuse tegemise kavatsuse osas ära kuulata (see oli üks Belgia regulatsioonile tehtud etteheidetest). Muu hulgas võib kohus seejuures vastustajalt küsida ka ajaprognoosi, et osata vigade kõrvaldamise tähtaeg adekvaatselt määrata. Tähtaja määramise puhul vajab kaalumist, kas tuleks seadusega kindlaks määrata mingi maksimumtähtaeg, millest pikemat anda ei saa (st siis ei ole enam tegu kergesti kõrvaldatava puudusega) – näiteks kuus kuud. Hetkel on see siiski jäetud lahtiseks. Mõjuval põhjusel võiks vastustaja saada taotleda tähtaja pikendamist – näiteks kui vaja oli tellida mingis osas täiendav KMH ja eksperdil läheb algselt kokkulepitust kauem aega vms. Tähtaja pikendamise peale on sätestatud määruskaebuse esitamise võimalus lähtudes üldpõhimõttest, et menetlust takistav määrus peaks olema edasikaevatav. Kui tähtaeg jäetakse pikendamata, järgneb sellele paratama- tult lg-s 7 käsitletud resolutsioonotsus kaebuse rahuldamise kohta ning vastustaja saab tähtaja pikendamata jätmise õigusvastasusele tugineda seda vaidlustades. Liigne edasikaebuste esitamise võimalus vähendaks veaotsuse menetlusi kiirendavat mõju. Määratud tähtaja jooksul peab menetlus olema peatatud. Kaalusime ka, kas peaks kehtestama erireegleid EÕK-le veaotsuse tegemise korral, aga jõudsime järeldusele, et selleks pole vajadust. Ka praegune EÕK reeglistik võimaldab igal ajal EÕK peale panna ja peatatud menetluse korral jääb see edasi kehtima. Kohtule on mõistlik jätta võimalus igal üksikjuhul hinnata, kas vigade parandamise ajaks haldusakti kehtivus või täitmine peatada või ei ole see põhjendatud. Kuna veaotsusega tuvastatakse siduvalt haldusakti vead ja teisalt võidakse oluliselt riivata nii kaebaja kui ka kolmandate isikute õigusi, peaks see olema vaidlustatav. Hetkel on edasikaebe- õigus kirjas väga üldiselt, samane lõppotsusega (vrd vaheotsus). RePowerEU kohtumenetluse VTK-st käis läbi võimalus määrata veaotsuse peale esitatud edasikaebused prioriteetseks. Kolleegium seda toona pigem ei toetanud, aga olen ise hakanud isegi veidi kahtlema, et äkki peaks? Lõppeks peaks vaieldavate küsimuste ring olema üsna piiratud ja eesmärk on ju menet- lust kiirendada – aga kirja sai, et vastustajale määratud tähtaeg hakkab kulgema alles veaotsuse jõustumisest (teisiti ei oleks ka mõeldav). Otsustatud on lähenemise kasuks, et vigade kõrvaldamise tulemusena peaks sündima uus haldusakt (jällegi oli see üks Belgia põhiseaduslikkuse probleemidest). Jättes kõrvale konkreet- se asja menetlusosalised, võib eriti juhul, kui veaks olid kaasamispuudused või kui vea kõrval- damise tulemusena selgub mingi keskkonnamõju, mis varem polnud teada, mõni kolmas isik, kes seni polnud asjaga seotud, avastada, et see haldusakt rikub ka tema õigusi (nt kaasamis- või teavitamispuuduste korral ei pruukinud ta asjast isegi teadlik olla). Sel juhul tekib tal võimalus 9 haldusakti vaidlustada. Samuti on uue haldusakti andmine hädavajalik, kui vastustaja jõuab puuduste kõrvaldamise tulemusena järeldusele, et haldusakt peab tulema teistsuguse sisuga (kas täiesti vastassuunaline või peetakse vajalikuks lisada kõrvaltingimusi). Rõhutatult on eelnõusse kirja pandud, et uus haldusakt peab vastama õigusaktidele. Mõeldud on seda, et uus haldusakt tuleb ühest küljest anda korrakohases menetluses, järgides kõiki sellise sisuga haldusakti ilma kohtu korralduseta andmise reegleid (näiteks avalik väljapanek ja/või arutelu, kui see on seaduse järgi nõutav) ja teisest küljest peab sisult olema kooskõlas uue akti andmise ajal kehtivate õigusaktidega (vt ka HMS § 54). Kolleegiumis tekitas arutelu, kas uue haldusakti andmisel võib tekkida probleeme aegumisega maksuasjades. Kuna vigade kõrvalda- mise ajal on menetlus aga peatatud, st lõppotsust veel sündinud pole, siis peaks aegumine eeldatavasti olema selleks ajaks peatunud (MKS § 99 lg 1 p 2). Aga kui see mõnes teises vald- konnas nii ei ole, siis peab uus antav haldusakt muidugi selle andmise ajal vastama ka aegumist puudutavatele reeglitele. Eeldatavasti on veaotsuse tegemine haldusele sel juhul endiselt kas soodsam või samaväärne kui alternatiiv, milleks on vaidlustatud haldusakti kohtuotsusega tühistamine – ka viimasel juhul tekivad aegumisega ju samalaadsed probleemid. Jääb küsimus, mis saab algselt vaidlustatud haldusaktist – kas kohtumenetlus keskendub ainult sellele uuele? Samas kui uus haldusakt tühistada, siis ärkaks tavajuhul vana n-ö ellu. Praegu sai reguleeritud nii, et antakse uus haldusakt, see peab vastama kõigile õigusaktide nõuetele (sh menetlusnõuetele, nt tuleb teatavaks teha samas korras nagu algne haldusakt) ja kaebajale antakse võimalus kaebust täiendada uue haldusakti tühistamise nõudega (või kaebusest loobuda, kui tema jaoks vigade kõrvaldamine lahendaski probleemid) – ehk siis menetlusse jäävad tühistamisnõuded mõlema haldusakti peale. Mõeldav oleks ka lähenemine, et selle uue haldusakti andmisega vana ammendub, tunnistatakse kehtetuks vm. Juhul kui uus haldusakt on varasemaga võrreldes n-ö vastassuunaline, st kaebaja on oma eesmärgi saavutanud, on see tavajuhul alus menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kui menetlus jätkub, peaks see olema täiemahuline kohtumenetlus, st kui varem juba oli kirjaliku menetluse tähtaeg või istung, siis peaks nüüd tulema uus, et menetlusosalised saaksid ka uue haldusakti üle vaielda. Kuna veaotsusega tuvastati ainult formaalsed puudused, ei tohi edasine menetlus kindlasti piirduda selle kontrollimisega, kas kohtu esiletoodud vead kõrvaldati, vaid alles pärast nende vigade kõrvaldamist saab hinnata haldusakti sisulist õigus- pärasust, mis ongi veaotsuse peamine mõte. Veel üks küsimus seondub sellega, mis siis, kui vastustaja talle määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda. Sihilikult ei ole see tingimus seotud mitte puuduste kõrvaldamata jätmisega – sest see on ju hinnanguline –, vaid uue haldusakti andmisega. Üks variant oleks lahendada olukord trahvimise kaudu, aga kuna see võiks menetlust lõpmatult venitada, siis õigem on, et sel juhul on sisuliselt automaatseks tagajärjeks kaebuse rahuldamine – tegemist on ju juba siduvalt tuvastatult õigusvastase haldusaktiga. Jäetud on võimalus teha selline otsus kirjeldava ja põhjendava osata, sest kõik põhjendused on ju varasemas veaotsuses olemas (ja läbi vaieldud või vastustaja vaidlustamisest loobunud). Punktiga 8 on tehtud ettepanek leevendada veidi kehtivas seaduses sätestatud jõustumata kohtuotsuste avaldamise tingimusi, samuti reguleerida kohtuotsuse sisu avaldamist (näiteks pressiteate või suulise intervjuu vormis) ja selle vaidlustamise võimalust. Kohtuotsused kuulutatakse PS § 24 lg 4 kohaselt avalikult. Kohtuotsuse avaliku kuulutamise põhimõtet on EIK rõhutanud oma praktikas (14810/02: Biryukov/Venemaa, p 38 jj). Infoühiskonnas on 10 kohtute sõltumatuse tagamiseks oluline, et ka jõustumata kohtuotsuste kohta ei levitataks aja- kirjanduses, sotsiaalmeedias vm väärinformatsiooni ega pooltõdesid. Selleks on vältimatu, et kohus saaks avalikkusele kiiresti ja bürokraatiavabalt oma lahendeid tutvustada, jäädes see- juures menetlusosaliste suhtes erapooletuks ning näidates üles kohast vaoshoitust (vt muuhulgas ka nt Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 25(2022), iseäranis p 40; nr 3(2002), p 40). Punktiga 9 on asendatud HKMS § 175 lg-s 4 vananenud termin „delikaatsed isikuandmed“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta art 9 järgse uue terminiga „eriliiki isikuandmed“, mis on kasutusel ka kehtivas isikuandmete kaitse seaduses. Punktide 10–12 mõte on loobuda vastuse nõudmisest edasikaebusele ning võtta Riigikohtult kohustus oodata kassatsioonkaebusele vastus ära. Praktikas seda nagunii alati ei tehta ja pole ka vajadust, kui kassatsioonkaebust lugedes on kõik selge. Puhtalt selgitava ja senist kohtupraktikat kodifitseeriva mõjuga on uus § 218 lg 12 teine lause, millega tehakse puust ja punaseks, et vabatahtliku vastuse koostamise kulud jäävad menetlusloa mitteandmise korral vastaja enda kanda. Punktiga 13 jäetakse HKMS-st välja reegel, et koos istungist teatamisega saadetakse kassaato- rile ärakirjad vastustest kassatsioonkaebusele. Vastused toimetatakse e-toimiku kaudu nagunii juba varem kätte. Punkt 14 käsitleb täitetoiminguks loa andmisel tehtavaid määrusi. Kehtivad VSS § 153 lg-d 2 ja 3 ning VRKS § 365 lg-d 2 ja 3 näevad ette, et kui kohtule on esitatud erakordselt suur hulk kinnipidamise taotlusi ning kohus ei saa objektiivse takistuse tõttu kinnipidamistaotlust läbi vaadata halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatüki alusel ja selles sätestatud korras või läbivaatamine on oluliselt raskendatud, võib kohus teha välismaalase kinnipidamise määruse kirjeldava ja põhjendava osata. Sellisel juhul esitab kohus välismaalasele, kui ta soovib vaidlustada enda kinnipidamist, kirjeldava ja põhjendava osa esimesel võimalusel. Nimetatud normid ei anna vastust küsimusele, millise tähtaja jooksul peab välismaalane kohtule teatama soovist enda kinnipidamiseks loa andmise määrust vaidlustada. See on aga otsustava tähtsusega küsimus, sest vastasel juhul puudub selgus, millal isik minetab määruskaebuse esitamise õiguse. Selget vastust sellele küsimusele ei tulene ka kohtuotsuse kohta käivatest sätetest HKMS § 169 lg 2 ja § 170 lg 2, mida saaks HKMS § 178 lg 3 alusel kohtumäärusele kohaldada. Esiteks pole selge, kumba normi üldse kohaldada saaks. Kuigi haldustoiminguks loa andmine on lihtmenetlus (HKMS § 264 lg 4), on HKMS § 169 lg 2 kohaldamisala pealtnäha piiratud HKMS § 133 lg-tes 1 ja 2 nimetatud asja lihtmenetluses läbivaatamise juhtudega. HKMS § 169 lg 2 ja § 170 lg 2 eristamine on oluline, sest nendes sätestatud tähtajad on erinevad (15 päeva vs. 10 päeva). Liiatigi on sätetes ette nähtud tähtajad määruskaebemenetluse kontekstis ebamõistlikult pikad. Kuivõrd määruskaebuse esitamise tähtaeg on apellatsioonkaebuse esitamise tähtajast kaks korda lühem, ei ole otstarbekas kohaldada sama pikki edasikaebamise soovist teatamise tähtaegu. Vajadus teha määrus esmalt ilma kirjeldava ja põhjendava osata võib tekkida ka muudes haldustoiminguks loa andmise menetlustes, kus ei ole praegu seda lubavat normi. Ei ole otstarbekas, et haldusmenetlus jääb efektiivselt tagamata põhjusel, et kohus ei jõua piisavalt 11 kiiresti põhjendatud määrust teha, kuigi taotlus on esitatud ja kohus on jõudnud selle läbi vaadata piisavalt kiiresti.9 Sellistes olukordades ei jää puudutatud isiku põhiõigused tegeliku kaitseta, vaid kohus ei pruugi jõuda enda kujundatud seisukohta piisavalt kiiresti kohtulahenditele kohaldatavaid standardeid järgides kirja panna. Sarnast võimalust tuntakse ka kriminaalmenetluses vahistamismääruste puhul (KrMS § 132 lg 3). Eeltoodud põhjustel on otstarbekas luua üldsäte kõigi haldustoiminguks loa andmise määruste kohta, mis võimaldab erandina teha haldustoiminguks loa andmise asjas määruse10 esmalt ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Määruse võib ilma kirjeldava ja põhjendava osata teha üksnes siis, kui vastasel juhul muutuks haldustoiminguks loa andmise taotluse esitamise eesmärgi saavutamine viivituse tõttu oluliselt raskendatuks või võimatuks. Selline olukord esineb näiteks siis, kui massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras peab kohus menetlema taotlusi sellisel hulgal, et kirjeldava ja põhjendava osaga määrust pole võimalik teha 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest arvates. Kui poleks võimalust määrust ilma kirjeldava ja põhjendava osata teha, tuleks isik sellises olukorras vabastada, mis võib muuta taotluse esitamise eesmärgi saavutamise (isiku kättesaadavus menetlustoiminguteks või lahkumiskohustuse sundtäitmiseks) oluliselt raskendatuks või võimatuks. Soovist ilma kirjeldava ja põhjendava osata tehtud määrust täiendada tuleb teatada seitsme päeva jooksul ilma kirjeldava ja põhjendava osata tehtud määruse kättetoimetamisest või selle resolutsiooni teatavakstegemisest kohtuistungil. Seega hakkab tähtaeg kulgema varaseimast sündmusest, mil isik saab tema kohta tehtud määruse resolutsioonist teada. Seitse päeva peaks olema piisav aeg, mille jooksul saab isik teha esmase otsuse, kas ta võib soovida vaidlustada tema õigusi puudutavat määrust. Samas ei kohusta soovist teatamine teda määruskaebust esitama, vaid ta võib seda pärast kirjeldava ja põhjendava osaga määrusega tutvumist ka mitte teha. Arvestades haldustoiminguks loa andmise menetluste kiireloomulisust peaks kohus määrust täiendama esimesel võimalusel, kuid hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates vastava soovi esitamisest. Õigus taotleda määruse täiendamist on menetlusosalisel või muul isikul, kellel on õigus määruse peale määruskaebus esitada. Sättes ei saa piirduda pelgalt menetlusosalistele viitamisega, sest osas haldustoiminguks loa andmises menetlustest ei ole puudutatud isik menetlusosaline, kuid tal on tulenevalt erisättest määruskaebuse esitamise õigus (vt HKMS § 264 lg 3 teine lause ja nt MKS § 1361 lg 4). Määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab üldjuhul kulgema arvates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud määruse kättetoimetamisest. Alternatiivselt hakkab tähtaeg kulgema, kui isik on halduskohtule teatanud soovist määrust vaidlustada, kuid halduskohus ei ole seitsme päeva jooksul määrust täiendanud. Kuna haldustoiminguks loa andmise menetluses lahendatakse 9 Kinnipidamise asjades tuleb isik vabastada, kui kohus ei jõua määrust teha 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest arvates. Samas on ka muudes haldustoiminguks loa andmise asjades võimalik, et vaja on tegutseda väga kiiresti, nt juhul, kui keegi on asunud maksuhalduri eest vara peitma. Veelgi enam tõuseb see küsimus esile siis, kui kehtestatakse konkurentsitrahvid, mille menetlustes peab Konkurentsiamet asuma halduskohtult nt läbiotsimiseks luba taotlema. 10 Kuigi üldjuhul on selline vajadus taotlust osaliselt või täielikult rahuldades, siis ei ole mõistlik sätet sellisel viisil piirata. Mõnel juhul võib olla vaja teha ka taotlust rahuldamata jättev määrus kiiresti. Näiteks vabastatakse kaitseväelane viivitamata distsiplinaararestist, kui halduskohus tunnistab haldustoiminguks loa andmise menetluses distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks (KVTS § 173 lg-d 2 ja 4). 12 kiireloomulisi asju, ei oleks mõistlik, et määruskaebuse esitamise tähtaeg võiks pikeneda halduskohtu viivituse tõttu. Samuti aitab see vältida kohmakat määruskaebemenetlust määruse täiendamise küsimuses, kui halduskohus keeldub seda tegemast näiteks leides, et isikul pole määruskaebuse esitamise õigust. Sellisel juhul saab selle küsimuse lahendada haldustoiminguks loa andmise asjas tehtud sisulist määrust vaidlustades. Kui halduskohus jätab õigusvastaselt määruse täiendamata, riskib ta selle tühistamisega kohtumääruse vorminõuete täitmata jätmise tõttu. Kui isik ei teata tähtaegselt määruskaebuse esitamise soovist, loetakse et ta on määruskaebuse esitamise õigusest loobunud. Sarnaselt on see sätestatud ka HKMS § 169 lg-s 3 ja § 170 lg-s 3. Järgneb hulk muudatusi hankeasjade menetlust puudutavasse peatükki, mis on seotud VAKO kaotamisega. Punktiga 15 täiendatakse HKMS hankeasjade regulatsiooni kohaldamisala keelamis- kaebustega. Kuigi senine VAKO-sse esitatavate nõuete ring expressis verbis keelamisnõudeid ei hõlma, on VAKO-l RHS § 197 lg 2 järgi teatud juhtudel siiski pädevus keelata hankelepingu sõlmimine. Kohtumenetluses ei ole põhjendatud kalduda hankeasjades kõrvale dispositsiooni- põhimõttest (HKMS § 2 lg 3), mistõttu keelamise eelduseks saab olla ainult vastavasisulise nõude esitamine halduskohtule. Punktis 16 on ülevaatlikkuse huvides esitatud HKMS § 267 uus terviktekst, kuna selles on tehtud mitmeid muudatusi. Lõiget 1 muutes ja lõikeid 11–13 lisades on HKMS-i üle toodud RHS § 185 lg-d 2–6, mis sisaldavad loetelu hankija tegevustest, mida saab vaidlustada. Mõnes mõttes on tegu selgitava sättega, sest loetelu on nagunii lahtine (vt lg 1 p 8), aga mõistlik on see siiski üle tuua, et ei tekiks tarbetuid vaidlusi. Läbi tuli mõelda, kas p-st 8 peaks välja jätma senise VAKO pädevust arvestades põhjendatud tingimuse „riigihangete seaduse alusel tehtud“, aga pigem võib eeldada, et otsused, mis jäävad väljapoole RHS-s kirjeldatud hankemenetluse piire, isegi kui neil on mingi puutumus mõne riigihankega, võivad välja jääda ka hankeasjade kohtumenetluse eriregulatsioonist. Lisaks on uue lg-ga 31 täiendatud HKMS-i võimalusega, mis praegu on sätestatud RHS § 197 lg 3 p-s 2 ja lg-s 4. Nimelt võis seni VAKO ja võiks tulevikus ka kohus jätta hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude lahendamisel hankelepingu jõusse, lühendades selle tähtaega, kui tühisuse alus [RHS-s „asjaolud“, aga see on keeleliselt väga halb] on olemas, aga kohene tühisuse tuvastamine kahjustaks olulist avalikku huvi. Reegel on eeltoodud sõnaerinevust välja jättes võetud otse üle RHS-st. Punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks HKMS § 268 lg-d 1–3, mis nägid üldreeglina hanke- asjades ette kohtusse pöördumise alles pärast VAKO-t, aga riigisaladuse ja salastatud välis- teabega seotud hankeasjas pöördumise otse kohtusse. Küsimus oli ka, kas mingil kujul vääriks ületoomist RHS § 185 lg 1: „Pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja (edaspidi vaidlustaja) võib vaidlustada hankija tegevuse, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) selle- kohase vaidlustuse, kui ta leiab, et käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid.“ Alternatiiv oleks sõnastada see ümber kohtusse pöördumise õigusena HKMS § 268 lg-s 1, kuid arvestades, et kaebeõigus on tegelikult kohtupraktika järgi (vt nt C-131/16 Archus ja Gama, p 55; RKHKm 3-23-428/12 Taaskasutusorganisatsioon vs. Jäätmehoolduskeskus, p 15) laiem kui selles sättes (ja HKMS § 268 lg-s 1) märgitud, on 13 mõistlikum jätta kaebeõigus reguleerituks HKMS kaebeõiguse üldsätetega, mida tuleb tõlgendada EL direktiivide ja EuK praktika valguses. Punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks HKMS § 269, mis reguleerib menetlusosalisi hankeasjas. Säte oli vajalik seoses sellega, et kohtumenetlusele eelnes VAKO menetlus. Esiteks oli vaja selgelt reguleerida seda, et vastustajaks VAKO otsuse vaidlustamise korral ei ole VAKO ise, ja teiseks võis kohtusse pöörduja vaidlustuse rahuldamise korral olla hoopis hankija, mitte vaidlustaja, ent kohtumenetluses loeti vastustajaks siiski hankija. Kui hankeasjades esitatakse kaebus otse halduskohtusse, moodustub menetlusosaliste ring HKMS üldsätete alusel ilma eri- reeglite vajaduseta. Punktidega 19 ja 20 on tunnistatud kehtetuks senine VAKO otsuste vaidlustamise tähtaeg ja seni erandlikud otse kohtusse pöördumise tähtajad ning võetud üle seni RHS §-s 189 sisalduv vaidlustamistähtaegade reeglistik. Lõikesse 15 sai siiski lisatud üks nõue, mida VAKO pädevu- ses ei olnud – nimelt õigusvastasuse tuvastamise nõue. Seni RHS § 190 lg 4 järgi: „Vaidlustusega võib nõuda: 1) hankija otsuse osalist või täielikku kehtetuks tunnistamist; 2) hankija kohustamist viia riigihanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla.“ Lisaks võib lg 5 järgi nõuda „hankija õigusvastase otsuse või riigihanke alusdokumentide tõttu tekkinud kahju hüvitamist“. HKMS sisaldab lisaks tühistamisele (vrd kehtetuks tunnistamine VAKO-s), kohustamisele (HK-s peaks kohustamisega koos käima RHAD kui eelhaldusakti tühistamine), tühisuse tuvastamisele ja hüvitamisele veel õigusvastasuse tuvastamist, keelamist ja heastamist. Heastamist seejuures on hankeasjade raames juba eraldi reguleeritud HKMS § 270 lg‑s 2. Kohtupraktikas on vist ka õigusvastasuse tuvastamise nõuet kohtus reaalselt võimalikuks peetud (vähemalt jätkutuvastamisnõudena). Ei ole mõtet HK-s nõuete ringi piirata kitsamalt kui HKMS üldregulatsioon, kuid õigusvastasuse tuvastamise nõude puhul tasub näha ette erand kaebuse lahendamise tähtajast – nagu kahjunõue, ei ole ka see nii pakiline, et vajaks lahendamist 45 päeva jooksul. Punkti 21 sai üle võetud RHS § 191 lg 1 lause 3 – kaebuse muutmise korral peab iga uus nõue olema esitatud hankeasjade kaebetähtaegu järgides. See näib olevat erisus võrreldes HKMS § 49 lg 1 ls-ga 2, mille järgi loetakse uus nõue esitatuks algse nõude esitamise ajal. Arutamist väärib siiski, kas sellist erandit on vaja (pigem äkki isegi on, hankeasjade menetlemise kiiruse huvides) ja kas erisus tuleb sellest sõnastusest piisavalt selgelt välja või peaks kuidagi rõhutama. Punktiga 22 on muudetud § 272 lg-t 1, jättes välja viite VAKO-le. Punktiga 23 on üle võetud RHS § 194 lg 3. Erinevalt tavajuhust, kus vastustajat teavitatakse kaebuse esitamisest alles pärast seda, kui kaebuse puudused on kõrvaldatud, tuleb hankeasjades hankijat kaebusest teavitada kohe, et takistada hankelepingu sõlmimist. Punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks HKMS § 274 lg 2, mis seni nägi ette halduskohtu poolt VAKO toimiku väljanõudmise. Lisaks oli selles sättes juttu kohtu poolt vastustajalt täiendavate dokumentide nõudmisest, kuid selleks puudub vajadus eriregulatsiooni järele – ka HKMS üldnormid võimaldavad kohtul vajalikud dokumendid välja nõuda. VAKO-l ei ole dokumente nõuda üldiselt vaja, sest neil on otseligipääs riigihangete registrile ja saavad seal kogu hankeasja toimikuga tutvuda. Kohtutel sellist ligipääsu ei ole. Kuna kohtupraktikas on taunitud olukorda, kus kohtuotsus tugineb (avalikult kättesaadavatele) tõenditele, mida toimikusse lisatud ei ole (vt nt RKHKo 3-18-2244/36, p 16), siis ei ole põhjust isegi uurida võimalust halduskohtutele sarnane ligipääs luua. Kohus saab riigihangete registri avalikust osast siiski kogu materjali 14 vaadata ja vajaduse korral veel midagi toimikusse lisada, informeerides sellest ka menetlusosalisi. Punktiga 25 on kohtule antud võimalus mõjuval põhjusel asja lahendamise tähtaega 15 päeva võrra pikendada. Mõjuva põhjuse tingimus peaks kohtuid piisavalt distsiplineerima, et pikenda- mist mitte kergekäeliselt ette võtta. Sätte olemasolu ühest küljest rõhutab, et 45-päevase tähtaja ületamine peaks olema erandlik, aga teisalt loob siiski selge võimaluse hankeasja veidi pikemalt menetleda, kui see on asja õigeks lahendamiseks (näiteks tõendite kogumiseks, sh ekspertiisi korraldamiseks) vajalik. Punktidega 26 ja 27 tehtud muudatus ei ole seotud VAKO-ga, vaid pigem kuulub samasse „paketti“ §-de 218 ja 219 muudatustega ehk siis kassatsioonimenetluses loastaadiumis vastuste vähendamine. Kassatsioonkaebusele vastamine muutub vabatahtlikuks (seni oli kohustuslik, aga ühtegi sisulist põhjust me sellele ei näe). Kuigi põhimõtteliselt jääb siia kirja 10-päevane vastamistähtaeg, võimaldab HKMS § 219 lg 2 muudatus menetlusloa enne tähtaja möödumist ära otsustada, nagu me ka senises praktikas oleme pahatihti teinud. Punkt 28 puudutab EÕK-d hankeasjades. Kuna HKMS §-s 280 tuleb teha mitmeid muutusi, on ülevaatlikkuse huvides esitatud kogu paragrahvi uus tekst. HÕNTE § 37 lg 1 viimase lausega ei ole lg 1 muudatus päris kooskõlas – säte saab täiesti uue sisu. Aga tegemist on sättega, mis loogiliselt saab olla ainult selle paragrahvi esimene lõige ning paragrahvis on juba olemas ka lõige 11, mis tuleks alles jätta ja mille kohta on olemas ka kohtupraktikat, mistõttu on pakutud lahendus meie hinnangul siiski parim võimalik. Lõige 1 käsitleb riigihanke menetluse peatamist EÕK korras, mida seni sai teha ka VAKO. Selguse huvides tundub mõistlik selline võimalus siia kirja panna. Kuigi põhimõtteliselt oleks mõeldav vormistada hankemenetluse peatamine ka olemasolevate EÕK meetmete kaudu (nt lähima järgmise otsuse tegemise keelamine), ei ole menetluse peatamist otsesõnu HKMS § 251 lg 1 loetelus sees. Lõiget 11 on muudetud, et lahendada praktikas senisest sõnastusest „hankelepingu sõlmimisele eelneva ajaliselt viimase hankija otsuse kohta“ tekkinud probleem (vt nt TlnHKm 31.05.2023, 3-23-1130, p 10 jj ja TrtRKm 10.08.2023, 3-23-1606, p 10 jj). Nimelt peaks hankijal olema võimalik sellist luba küsida, kui pooleliolev vaidlus on ainuke asi, mis lepingu sõlmimist takistab. Säte ise on aga sõnastatud nii, et seda saab kaebaja kuritarvitada, kui oskuslikult ja võimaluse korral vaidlustada hankeotsuseid nii, et ajaliselt päris viimast ei vaidlustata, aga vaidlustatakse mõni varasem ja hoitakse seekaudu vaidlust pikalt käimas (olgugi et vaidluse ajal saavad vahepeal tehtud kõik lepinguni jõudmiseks tarvilikud hankeotsused – hankijal ei ole vastupidise EÕK meetme puudumisel keelatud hankemenetlust edasi toimetada). Selleks, et anda edasi sätte tegelikku mõtet, on pakutud alternatiivne sõnastus. Senised lõiked 2 ja 3 käsitlevad VAKO poolt kohaldatud n-ö EÕK meetmete vaidlustamist ja tuleb seetõttu kehtetuks tunnistada. Uus lõige 4 ei too midagi sisuliselt uut, kehtestades nagu senine lg 4 esimene lausegi hanke- asjades tavapärasest lühema EÕK määruskaebuse esitamise tähtaja. Seoses esimestes lõigetes tehtud muudatustega on aga täpsustatud nende määruste ringi, mille vaidlustamisele see tähtaeg kohaldub. Lõige 4 senine teine lause aga sisaldas ilmselt vana korra jäänukina justkui erisust, 15 et EÕK määruse peale esitatakse määruskaebus otse ringkonnakohtule – aga juba ammu on see nii ka kõigi muude määruskaebuste puhul, nii et selle erinormi järele vajadus puudub. Edasi jõuame rakendussätete juurde. Need said esialgu lisatud ainult hankeasjade jaoks, kuna seal on tegu nii põhimõtteliste muudatustega, et on vaja reguleerida üleminekuaega. Rakendussätet vajaks ka punkt 1 (vt eespool esialgset prognoosi), aga selle jõustumisaja paika- panekuks on vaja konsulteerida IT-arenduse võimaluste osas. Muud muudatused võiksid jõustuda tavapärases korras. Punkt 29 on seotud kohtualluvuse muudatusega (kõik hankeasjad Tallinna) – mõte on, et Tartu saab endale juba saabunud hankeasjad lõpuni menetleda. Kuupäev peaks siin olema sama nagu RHS § 238 lg-s 5. Punkt 30 sisaldab hulga täitmata lünki. §-de loetelu peaks hõlmama kõiki VAKO kaotamisega seotud muudatusi. Kuupäev lg-s 1 peaks olema sama, mis RHS § 238 lg-s 5, kuid lg-s 2 peaks esimeses lüngas olema RHS § 238 lg-s 6 ja teises lg-s 5 toodud kuupäev – mõte on selles, et VAKO saab pärast muudatuste jõustumist veel oma menetluses olevad asjad ära lõpetada. § 2. Riigihangete seaduse muutmine Punktiga 1 tehakse muudatus sissejuhatavas sättes, kus seni on sees ka vaidlustusmenetlus. Punkti 2 eesmärk on lahendada probleem teemal raam- vs. hankelepingud. RHS praeguses süsteemis probleemi pole, sest RHS § 29 lg 1 paneb hankelepingu kohta öeldu kohalduma ka raamlepingutele. See iseenesest eesootava reformiga ei muutu, aga pigem omab RHS § 29 lg 1 senises sõnastuses toimet vaid RHS piires ega laiene HKMS-le. Siis tekib probleem, et kui HKMS-s rääkida hankelepingu tühisuse tuvastamisest ja kõigest sellega seonduvast, siis see ei hõlma raamlepinguid (aga peaks hõlmama). Seega tuleb seaduselünga vältimiseks, mille tulemusena raamlepingud oleksid kohtus vaidlustamisele immuunsed, sätet muuta. Alternatiiv oleks reguleerida seda HKMS-s, aga sedavõrd eriseadusespetsiifiline säte tundub mõistlikum jätta RHS-i. Punktiga 3 on ümber tõstetud seni VAKO peatükis olnud RHS § 193 lg 9, mis kohustab hankijat teavitama hankemenetluse peatamisest või jätkamisest VAKO või nüüd siis kohtu poolt. Punktiga 4 on sarnane liigutus tehtud RHS § 193 lg 8 ls-ga 1. Ideaalset kohta ei olnud ja § 82 pealkiri „Tähtaegade pikendamine seoses riigihanke alusdokumentide muutmisega“ ei vasta päris selle uue sätte sisule. Samas on põhimõtteliselt ka tähtaja muutmine tehniliselt võttes RHAD muutmine. Vrd ka § 82 lg 4. Punktiga 5 veel üks selline „kombinatsioon“, seekord RHS § 193 lg 8 ls-st 2 üle toodud säte. Küsitav on, kas seda on üldse vaja, sest juba praegu sätestab § 112 lg 2: „Hankija on kohustatud tegema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepaneku igale ettepaneku tegemise ajal riigihankes osalevale pakkujale vähemalt kümme päeva enne tema pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu, kui riigihanke menetlus ei ole selleks ajaks lõppenud. Pakkuja teavitab hankijat pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamisest või sellest keeldumisest viie tööpäeva jooksul vastava ettepaneku saamisest arvates.“ Kuna aga praeguse eelnõu fookus on RHS puudutavas 16 osas VAKO kaotamisel, mitte laiemal RHS revisjonil, ei ole praeguse seisuga sellist sisulist muudatust kavandatud. Punkti 6 on kokku kombineeritud RHS § 194 lg 4 ja § 201. Natuke lühem reegel kui seni, aga olulised tingimused said kirja. Punkti 7 muudatus on eelkõige tehniline, kuna seal on seni juttu vaidlustusmenetlusest ja see tuleb asendada kohtumenetlusega. Punkt 8 puudutab riigihangete registri sisu. RHS § 181 lg 1 p 2 kohaselt on riigihangete registri üks eesmärkidest kajastada vaidlustusmenetluse tulemusi. See säte võiks jääda edasi kehtima, et registrist oleks ka edaspidi kättesaadavad senised VAKO lahendid. Küll aga tuleb kehtetuks tunnistada lg 2 p 2, mille järgi kantakse registrisse mh andmed vaidlustusmenetluse tulemuste kohta, sest pärast VAKO kaotamist ei tehta enam neid kandeid. Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks kogu vaidlustusmenetlust puudutav peatükk korraga. Punktiga 10 muudetakse RahaMin järelevalve reeglistikku – nimelt on §-s 206 toodud järelevalvemenetlust välistavad asjaolud ja kui seni on p-d 1 ja 2 seotud VAKO-ga, siis on sealt VAKO välja võetud ja jäetud ainult kohus. Punkt 11 annab RahaMin-ile aluse mitte alustada järelevalvemenetlust, kui teate esitaja jättis kohtusse pöördumata – varem oli ka siin VAKO. Punkt 12 on jälle tingitud vajadusest jätta VAKO regulatsioonist välja. Järgnevad rakendussätted. Punkt 13 sätestaks VAKO-le 30-päevase üleminekuaja, mille jooksul menetleda lõpuni enne uue menetluskorra jõustumist esitatud vaidlustused, lähtudes senisest regulatsioonist. Esimesse lünka peaks minema sama kuupäev, mis § 238 lg-s 5, teise lünka lg-s 6 ja viimasesse jälle lg-s 5 toodud kuupäev. Igaks juhuks vajab vastust, mida teha juhul, kui mõni VAKO menetluses olnud asi jääb n-ö ripakile, kui VAKO tegevus lõpetatakse. Kuigi 30-päevast tähtaega arvestades ei tohiks seda tavajuhul ette tulla, ei saa mingeid viperusi täielikult välistada – lahendus tuleb ette näha. Ei osanud välja mõelda muud lahendust kui et nende asjade menetlust jätkab Tallinna Halduskohus. Natuke kummaline see olukord on, kus haldusmenetlusena alanud menetlus transformeerub kohtumenetluseks, aga pole ka head alternatiivi. Läbi peaks mõtlema ka, mis saab siis, kui vaidlustus satuks kohtus sama VAKO eksliikme lauale, kes seda varem VAKO-s lahendas – kas see on pigem tervitatav või hoopis taandamise alus? Punkt 14 käsitleb VAKO kui organi tegevuse lõpetamist. Plaanis on anda vaidlustuskomisjoni liikmetele võimalus kandideerida konkursiväliselt halduskohtunikuks, eeldusel et nad täidavad kohtunikuks saamise eelduseks olevad tingimused (sh eksam). Sellele on takistuseks KS § 53 lg 1, mille kohaselt kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Selle reegli välti- miseks on eelnõus erisäte KS § 1316. Alternatiiv oleks, et nad saaksid soovi korral lihtsalt kandideerida avalikul konkursil ja kui on teada, et otsitakse just selle spetsialiseerumisega 17 kohtunikku, on see neile kindlasti tugevaks eeliseks nagunii. Kolmas variant on oodata VAKO kaotamisega VAKO praeguste liikmete ametiaja lõpuni. Juhul kui lõpetada VAKO tegevus enne praeguste liikmete ametiaja lõppu 2027. aastal11, oleks põhjendatud määrata neile tavapärasest koondamisest (ATS § 102 järgi 1 kuu palk + TKindlS järgne hüvitis) suurem hüvitis, näiteks kolme kuu ametipalk. Teada ei ole, kas VAKO liikmetel on üldse huvi kohtunikuks kandideerida arvestades, et neile ei ole võimalik garanteerida kohtunikuna ainult hankeasjadega tegelemist – spetsialiseerumine otsustatakse kohtus tööjaotusplaaniga, mida on võimalik muuta. Kohtusiseselt võib juhtuda, et hankeasjadele spetsialiseeruda soovib ka mõni seni laiema „paketiga“ staažikas kohtunik. Samuti on hanke- asjadest tuleneva töökoormuse vähesuse korral paratamatu, et n-ö hankekohtunikele jagataks koormuse tasandamiseks ka muud liiki kohtuasju. Kui mõistame VAKO põhimäärust õigesti, ei ole väljaspool VAKO liikmeid ühtegi teenistujat ega töötajat, kes oleks otseselt VAKO-ga seotud – § 2 järgi korraldab asjaajamist RahaMin. Seega pigem ei ole põhjust siin neid VAKO-t seni teenindanud töötajaid puudutavat reeglit luua, RahaMin saab ka tavapäraste koondamise reeglite järgi vaadata, kas leiab neile muu positsiooni või ei. Punkti 15 esimesse lünka tuleks tuua loetelu kõigist VAKO kaotamisega seoses muudetavatest sätetest, v.a § 2371. Lõikes 5 ja lõikes 6 toodud kuupäevade vahe peaks olema 30 päeva, et VAKO saaks menetluses olevad asjad lõpuni teha. Arvestades olulist muudatust õiguskorras, kohtukorralduses ja VAKO praeguste liikmete elus (sh nt vajadust valmistuda soovi korral kohtunikueksamiks), peaks vacatio legis olema vähemalt aasta-paar. § 3. Kohtute seaduse muutmine Punktiga 1 on otsitud lahendust, kuidas saaks kohtud kiirendatud korras lahendada n-ö pilootasju. Juhul kui kohtu menetlusse on lühikese aja jooksul saabunud mitmeid vaidlusi sarnasel teemal (vrd nt COVID-19 eriolukord), oleks hea mõni neist eelisjärjekorras ja kiir- korras ära lahendada, võimaldamaks ka kiiremat edasikaebemenetlust ja seeläbi õigusselguse saabumist mõistliku aja jooksul. Selleks ei pruugi piisata praegusest kohtute seaduse § 45 lg 11 regulatsioonist, kuigi selle üle võib vaielda. Muudatus haakub ka RePowerEU-ga, kuna on võimalik, et halduskohtusse tuleb mingi hetk suurem hulk sarnast tüüpi taastuvenergia vaidlusi, kus on vaja mingeid uudseid õigusnorme tõlgendada. Selle olukorra määratlemine, milles on alust pilootasja valimiseks, on küll võrdlemisi keeruline, aga midagi sai välja pakutud. Jäädud on ebamäärase „mitu“ juurde, sest menetluse peatamise puhul (HKMS § 95 lg 2 teine lause) on vähemalt Riigikohtu kogemuses täpne arv 10 pigem takistav ning praktikas tegelikult peatatak- se menetlust teise sarnase asja lahendi äraootamiseks ka väiksema arvu puhul. Punkt 2 on suunatud täiendama massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra reeglistikku. Muudetakse KS § 452 lg-t 1 osas, mis määratleb, milliseid kohtuasju võivad maa- ja ringkonnakohtu kohtunikud halduskohtu koosseisus lahendada. 11 VAKO liikmete ametisse nimetamise korraldus: https://www.riigiteataja.ee/akt/323042022007. 18 Alates 30.06.2020 kehtivas redaktsioonis täiendati kohtute seadust §-ga 452, mis reguleerib maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku ajutist kaasamist halduskohtu koosseisu. Kehtivas § 452 lg-s on kaasamine piiratud VSS §-s 154 ja VRKS §-s 366 reguleeritud välismaalase kinnipidamisega hädaolukorras. VSS § 154 lg 3 ja VRKS § 366 lg 3 võimaldavad Politsei- ja Piirivalveametil või Kaitsepolitseiametil taotleda massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras luba välismaalase kinnipidamiseks kuni seitsmeks päevaks, kui massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras ei ole objektiivse takistuse tõttu võimalik teha vajalikke menetlustoiminguid, et kohus saaks hinnata välismaalase kinnipidamise põhjendatust nn korralisel alusel, milleks on VSS § 23 lg 1 ja VRKS § 361 lg 2. VSS § 154 lg-s 3 ja VRKS § 366 lg-s 3 sätestatud erakorralistel kinnipidamise alustel on kahtlemata massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras oma roll. Samas on ka massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras paljudel juhtudel juba 48 tunni jooksul olemas piisavalt teavet, et taotleda isiku kinnipidamist kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg-s 1 või VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel. Ka 2023. a novembris toimunud PPA ja kohtumenetluse harjutusõppusel (kus harjutati muu hulgas maakohtunike kaasamist halduskohtute koosseisu massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra tingimustes) ilmnes, et PPA menetlejad eelistavad võimalusel taotleda luba kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg 1 või VRKS § 361 lg 2 alusel. Sellisel juhul ei teki nii kiiresti vajadust esitada kohtule uus kinnipidamise taotlus, kui seitsme päeva jooksul ei selgu, et isikul võib lubada vabaduses viibida. Kehtiv õigus ei võimalda nende taotluste lahendamiseks maa- ja ringkonnakohtunikke halduskohtu koosseisu kaasata. Seega võib tekkida olukord, kus massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras tekib samaväärne või isegi suurem ressursipuudus nn korralisel alusel kinnipidamise asjades. Sellepärast nähakse eelnõus ette, et halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud kohtunik võib menetleda kõiki alates massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra algusest Eestisse saabunud välismaalaste, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejate, kinnipidamise või selle pikendamise taotlusi. Need hõlmavad kinnipidamist VSS-i, VRKS-i ja Dublin III määruse12 alusel. Kinnipidamise pikendamise taotluste menetlemise õigus on vaja sättega hõlmata sellepärast, et kui massilisest sisserändest tingitud hädaolukord kestab pikemat aega ja viibimisaluseta välismaalasi ei õnnestu piisavalt kiiresti tagasi või välja saata, tekib olukord, kus kinnipidamise pikendamise taotlusi võib olla vaja menetleda peaaegu sama suurel hulgal kui esmaseid kinnipidamise taotlusi. Samuti võib kinnipidamise pikendamise taotluste menetlemise vajadus tekkida oluliselt kiiremini kui kahe jooksul, sest ebaselges, ent kiiresti muutuvas olukorras (nt kus on teadmata isiku identiteet, kuid see võib olla võimalik kiiresti selgeks teha) võib olla õiguslikult põhjendatud anda luba kinnipidamiseks lühemaks ajaks kui kaheks kuuks. Seega annab säte massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras vajaliku paindlikkuse. Samas jääb kehtima KS § 452 lg 3, mille kohaselt võib kohtute haldamise nõukoda kehtestada maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku halduskohtu koosseisu ajutise kaasamise täpsemad põhimõtted. Nende põhimõtetega saab täpsustada tingimusi, millal on kohane kaasata maa- ja ringkonnakohtu kohtunikke üksnes lühiajaliste kinnipidamiste otsustamiseks, ning millal on põhjendatud nende kaasamine kõigi sättes nimetatud asjade menetlemisse. Sarnaselt senise 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud) 19 redaktsiooniga otsustavad maakohtu või ringkonnakohtu kohtuniku kaasamise ringkonnakohtute esimehed ühiselt. Punktis 3 on sõnastatud rakendussätte, mille alusel senised VAKO liikmed saaksid väljaspool avalikku konkurssi kohtunikuks kandideerida. § 4. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tuleb kehtetuks tunnistada VAKO riigilõivud ning sellega seoses muuta veidi ka kohtusse pöördumise riigilõivu käsitlevaid sätteid, mis varem tuginesid VAKO-t puudutanud sätetele. Kui sätteid nagunii muuta, on tehtud ettepanek üksiti ka riigilõivusid tõsta, et need vastaks inflatsioonile. Juba enne eurole üleminekut oli riigihankeasjades riigilõiv 10 000 või 20 000 krooni13, mis teisendati esmalt 639,11 või 1278,23 euroks14 ja hiljem ümardati üksnes minimaalselt praeguse 640 või 1280 euroni. Pakutav 1000 või 2000 eurot on ligilähedane inflatsioonist lähtuvale kalkulatsioonile alates 2010. aastast.15 § 5. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine Muudatuse eesmärk on anda SKA-le pädevus tuvastada pensioniõiguslik staaž tunnistaja ütluste alusel. Sellega kaob vajadus suunata staaži tuvastamist taotlevad isikud kohtusse olukorras, kus poolte vahel vaidlust staaži üle tegelikult ei ole. Tunnistaja ütluste välistamisel tõendina pensionimenetluses puudub igasugune ratsionaalne põhjendus. Kõigis teistes haldusmenetlustes on võimalik tunnistaja ütlustele tugineda. Kehtiv RPKS § 281 lg 2 sätestab võimaluse tõendada pensioniõiguslikku staaži tunnistajate ütluste alusel juhul, kui rahvastikuregistri andmeid või dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud. Varem kehtinud pensioniõiguse regulatsiooni järgi ei olnud võimalik pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks vajalikke fakte tõendada tunnistajate ütluste alusel muul viisil kui ainult kohtumenetluses. Halduskolleegium ei pidanud sellist tõendamisviisi toona põhiseadusega vastuolus olevaks (vt otsus asjas nr 3-3-1-86-09, p 14jj). Sellegipoolest pidas seadusandja mõistlikuks luua võimalus tunnistajate ütluste kasutamiseks haldusmenetluses. 1. jaanuaril 2013 jõustunud muudatusega täiendati RPKS-i uue ja tänaseni kehtiva normiga (§ 281), mille kohaselt tõendatakse pensioniõiguslikku staaži rahvastikuregistris sisalduvate õiguslikku tähendust omavate andmete või pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide alusel. Kui rahvastikuregistris on pensioniõiguslikku staaži tõendavad õiguslikku tähendust omavad andmed, lähtutakse registri andmetest (lg 1). Kui rahvastikuregistri andmeid või dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud, on 13 Vt https://www.riigiteataja.ee/akt/13260087#para222. 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/13310822 15 https://www.stat.ee/et/ostujou-kalkulaator 20 pensionikindlustatul õigus pöörduda tunnistajate ütluste arvestamise taotlusega Sotsiaalkindlustusameti poole (lg 2). Lisaks sätestati sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise kord“ § 28 lg-s 1, et tunnistajate ütluste alusel on RPKS §-s 28 sätestatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega võimalik tõendada üksnes juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend. Sotsiaalkindlustusamet teeb pensioniõigusliku staaži kindlaks kahe tunnistaja ütluste alusel. Erandkorras, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik mitut tunnistajat üle kuulata, võib pensioniõigusliku staaži kindlaks teha ühe tunnistaja ütluse alusel (lg 2). Kuigi tunnistajate ütluste kasutamine ei olnud enam välistatud, on muudatusettepaneku tegija väitel SKA valdav praktika peatada haldusmenetlus ning lasta kohtul staaž tuvastada. See koormab nii kohut kui ka isikut, kes staaži tuvastamist soovib, sest kohtumenetlused on aeganõudvad. SKA praktika näib olevat alguse saanud kohtupraktikast. Umbes aasta pärast uue korra kehtima hakkamist leidis Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-13-70193, et uusi norme tuleb tõlgendada kitsendavalt: „SKA lähtub pensionistaaži määramisel ainult dokumentidest ning RKPS §-st 281 ega sotsiaalministri määruse nr 59 §-st 28 ei tulene, et SKA-l on endal õigus tunnistajate ütlustega tuvastada väljateenitud aastate pensioni määramise aluseks olevaid juriidilisi fakte (s.o et töötamist näitavatel dokumentidel on töökoha nimetus ebaõige ja tegelik töö sisu vastas väljateenitud aastate pensionile õigust andvale töökoha nimetusele). Viidatud norme tuleb ringkonnakohtu hinnangul tõlgendada selliselt, et vastav õigus ja pädevus on halduskohtul, sest vastupidisele seisukohale asumisel jääksid pensionitaotleja õigused kaitseta olukorras, kus dokumentide vormistamisel tehti viga või oli vormistus muul põhjusel ebatäpne.“ Kohtud on seda seisukohta järginud, asudes seisukohale SKA-l puudub võimalus tunnistajate ütlustega tõendada väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži määramiseks või soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva töö sisu, kuid tal on õigus tunnistajate ütlustega tuvastada pensioni määramise aluseks olevat töötatud perioodi kui juriidilist fakti (nt Tartu Halduskohtu 31. jaanuari 2017. a otsus asjas nr 3-17-66 ja 3. novembri 2017. a otsus asjas nr 3-17-1962). Muudatusettepaneku kohta tuleb loomulikult küsida ka SKA seisukohta. § 6. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine Muudatuse valikkus: Muudatusega lahendatav probleem ilmnes koroonapandeemia käigus, mil NETS alusel Vabariigi Valitsuse korraldustega kehtestatud nakkushaiguste tõrje meetmed jäid kehtima pikaks ajaks. Sellised korraldused kehtisid üleriigiliselt ja puudutasid praktiliselt igat Eesti inimest, ettevõtjat ja vabakonna ühendust. Kehtestatud piirangud olid intensiivsed ja ühiskonna jaoks olulised. Koroonapiirangud olid algselt küll kavandatud reaktsioonina konkreetsele haiguspuhangule ja täitsid sellega haldusakti mõistes üksikjuhtumi tingimuse. Vähemalt algselt vastasid koroonapiirangud seega üldkorralduse mõistele haldusaktide liigituses (HMS § 51 lg 2). Pandeemia kulgedes aga muutusid kõnealused korraldused üha sarnasemaks õigustloovate aktidega. 21 PS § 142 lg 2 annab õiguskantslerile õiguse vaidlustada Riigikohtus õigustloovaid akte ehk õiguse üldakte Riigikohtus. Arvestades sedalaadi üldkorralduste olulisust, on põhjendatud kehtestada nende õiguspärasuse kontrollimiseks lisaks iga puudutatud isiku kaebeõigusele ka PS § 142 lg-le 2 sarnane menetluskord. See võimaldab õigussüsteemil jõuda korralduste õiguspärasuse ja tõlgenduse küsimustes kiiremini õigusrahuni. Muudatuse sisu: Kõnealune protestiõigus on eelnõus kujundatud õigustloovate aktide põhiseaduspärasuse kontrolli ja praegu kehtivas VVS-s sätestatud protestiõiguste eeskujul. Protesti vaataks ainsa kohtuinstantsina läbi Riigikohus (üldjuhul halduskolleegium, HKMS-s sätestatud juhtudel ka üld- või erikogu). VVS-i sisseviidavate erisustega kohalduks HKMS 25. peatükk (Protest). See tähendab ühtlasi, et õiguskantsleri protesti lahendamisel ei juhinduks Riigikohus täiendavalt HKMS 20. peatükist, vaid I-V osast ning 23. ja 24. peatükist. Seega oleks Riigikohtul pädevus hinnata ka tõendeid ja tuvastada faktilisi asjaolusid. Protest peaks jääma erandlikuks instrumendiks, see pole mõeldud kasutamiseks mistahes valitsuse korralduste, ka mitte kõigi üldkorralduste puhul. Kavandatava VSS § 301 lg-ga 1 seatakse protestiõigusele seetõttu mitu kitsendavat tingimust, mis tagavad, et protestiõigust kasutataks vaid olulistes küsimustes, kui regulatsioon on tõepoolest sarnane õigustloovale aktile. Kui Riigikohus leiab, et tingimused protesti esitamiseks ei ole täidetud, on protest võimalik põhistatud määrusega tagastada või jätta läbi vaatamata (HKMS § 258 lg 4). Muudatuste mõju: Kavandataval protestil oleks riigieelarve vahendeid säästev mõju, ennekõike aga kaudne säästev mõju kiirema õigusselguse näol nii avalikule kui ka erasektorile. Õiguskantsleri protesti kiire lahendamine vähendaks eraisikute vajadust halduskohtusse pöördumiseks ning halduskohtusse esitatavad kaebused protestitud korralduse peale oleks eeldatavasti võimalik suures ulatuses lahendada Riigikohtu poolt protesti lahendamisel kujundatud seisukohtade alusel. Arvestada tuleb siiski, et eraisikute kaebustes võidakse esile tuua uusi aspekte ja asjaolusid. Protesti kohta tehtud otsuse põhjendused ei saa kohtute, sh Riigikohtu jaoks kaebuste lahendamisel olla lõplikult siduvad. Muudatus suurendab tõenäoliselt mõnevõrra Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohtu ressursikulu. Õiguskantsler peab oma protesti põhjendama, sh esitama enda väiteid kinnitavad tõendid. Riigikohus peab vaidluse lahendama esimese astme kohtuna, sh vajadusel koguma täiendavaid tõendeid ning tõendeid uurima ja hindama. Täpne ressursikulu on prognoosimatu, see sõltub koroonapandeemiaga sarnaste olukordade kordumise tõenäosusest. Arvestades halduskohtutele esitatud kaebuste sisu, võib eeldada, et õiguskantsler oleks aastatel 2020–2022 esitanud protesti koroonakorralduste peale ca 3 kuni 5 juhul, st 1 kuni 2 kohtuasja aastas. Selline asjade hulk oleks halduskolleegiumis võimalik lahendada olemasolevate vahendite abil. § 7. Vangistusseaduse muutmine Vangistusseaduse muutmise eesmärk on määrata seadusega kindlaks halduskohtu pädevus kinni peetavate isikute raviga seotud vaidlustes. Kinnipeetavate tervishoius segunevad omavahel sageli ravi ja administratiivsed meetmed (julgeolekuabinõud, lubatud ja keelatud esemed), mis varem põhjustasid pidevaid piiritlemis- probleeme Riigikohtu erikogus. Riigikohtu üldkogu muutis 28. juuni 2021. a määrusega nr 3-21-30/19 erikogu senist praktikat, et kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi lahendavad maa- või halduskohtud sõltuvalt sellest, kas vaidlustatakse arsti 22 (meditsiinilist) otsust või vangla haldusotsust, leides et kõiki kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi on pädevad lahendama halduskohtud. Seda seisukohta täiendas Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu, kes leidis määruses nr 3-21-924/12, et ka kinnipeetavale väljaspool vanglat tervishoiuteenuse osutamisest tekkinud vaidlus tuleb lugeda avalik‑õiguslikuks ning sellise vaidluse lahendamine on samuti halduskohtu pädevuses. Erikogu selgitas, et kinnipeetava väljapoole vanglat ravile suunamisega täidab vangla avalik-õiguslikku kohustust tagada tema ravi, kasutades seejuures eraõiguslikust juriidilisest isikust haigla või kliinikumi abi. Kinnipeetaval tekib õigussuhe üksnes vanglaga, mitte teenust osutava haigla või kliinikumiga. 1. juulil 2024 jõustuvad VangS §‑des 49–53 muudatused, mille kohaselt hakkab tervishoiu- teenuse osutamist vanglas korraldama Tervisekassa. Muudatuste eesmärk näib seletuskirja (Riigikogu XIV koosseisu 699 SE) järgi olevat muu hulgas määrata kindlaks pädev kohus vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidluste lahendamiseks. Riigikohtu haldus- kolleegium on juhtinud tähelepanu sellele, et 1. juulil 2024 jõustuva seaduse tekst ei pruugi olla piisavalt ühemõtteline, et oleks vaidlusteta selge, milline kohus on tulevikus pädev lahendama vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi (määrus nr 3-22-2321/45, p 11; vt ka riigikohtunik I. Pilvingu täiendav arvamus). Käesoleva eelnõu koostajate hinnangul tuleks lähtuda juba välja kujunenud kohtute pädevusjaotusest, arvestades Riigikohtu üld‑ ja erikogu praktikat. Halduskohtu pädevus võimaldaks lahendada korraga ja ühes kohtus samast elu- juhtumist (kinnipeetava ravi ja administratiivsed meetmed) tekkinud vaidlused. Maakohtu pädevuse eelis oleks küll nii kinnipeetavate kui ka teiste isikute raviga seoses tekkinud kohtu- vaidluste koondamine sama liiki kohtusse, kuid see ei pruugi välistada seda, et tuleb hakata lahendama piiritlemisprobleeme kinnipeetava raviga seotud vaidlustes, nagu oli enne Riigikohtu üldkogu ja erikogu juba viidatud lahendeid. Riigikohtu üld- ja erikogu on toonud kaalukaid argumente, miks peaksid kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi lahendama halduskohtud. § 8. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine Punkt 1 seondub HKMS täiendamisega täitetoiminguks resolutsioonmäärusega loa andmise regulatsiooniga. Punkt 2 haakub eespool kirjeldatud VangS muudatustega (vt kolleegiumi määrus nr 3-22- 1557/27). § 9. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine See muudatus seondub samuti HKMS täiendamisega täitetoiminguks resolutsioonmäärusega loa andmise regulatsiooniga. § 10. Õiguskantsleri seaduse muutmine Muudatus seondub eespool analüüsitud VVS §-ga 301. 23  Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 24 neljas ja viies lõige tunnistatakse kehtetuks ning seadustikku täiendatakse paragrahviga 272 järgmises sõnastuses: „§ 272. Eeluurimiskohtuniku lahendatavate asjade kohtualluvus „(1) Üldjuhul täidab eeluurimiskohtuniku ülesandeid selle maakohtu kohtunik, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud, arvestades käesoleva seadustiku §-des 25 ja 27 sätestatud erisusi. Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata, täidab eeluurimiskohtuniku ülesandeid menetlustoimingu tegemise koha järgse maakohtu eeluurimiskohtunik. (2) Käesoleva seadustiku §-des 89, 901, 91, 911, 992, 124, 126, 1264, 128, 138, 1381, 1414, 142, 214 ja 215 sätestatud juhtudel täidab eeluurimiskohtuniku ülesandeid: 1) Harju Maakohtu kohtunik, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 järgi peaks eeluurimiskohtuniku ülesandeid täitma Pärnu Maakohtu kohtunik; 2) Pärnu Maakohtu kohtunik, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 järgi peaks eeluurimiskohtuniku ülesandeid täitma Harju Maakohtu kohtunik; 3) Tartu Maakohtu kohtunik, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 järgi peaks eeluurimiskohtuniku ülesandeid täitma Viru Maakohtu kohtunik; 4) Viru Maakohtu kohtunik, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 järgi peaks eeluurimiskohtuniku ülesandeid täitma Tartu Maakohtu kohtunik. (3) Ühes kriminaalasjas täidab eeluurimiskohtuniku ülesandeid võimaluse korral üks kohtunik. Kui eeluurimiskohtuniku ülesanded jagunevad käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt kahe kohtu vahel, täidab kummaski kohtus eeluurimiskohtuniku ülesandeid võimalusel üks kohtunik. (4) Erandjuhul võib vastava tööpiirkonna ringkonnakohtu esimees määrata, et mõnes konkreetses kriminaalasjas või teatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratavates kriminaalasjades täidab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesandeid lõikes 1 nimetatud kohtu kohtunik.“ Seletus: Kohtueelses kriminaalmenetluses on rea menetlustoimingute tegemiseks nõutav eeluurimiskohtuniku (KrMS § 21 ja KS § 112) määrusega antav luba. Praegu kehtiva KrMS § 24 lg 4 kohaselt täidab eeluurimiskohtuniku ülesandeid selle maakohtu eeluurimiskohtunik, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata, täidab eeluurimiskohtuniku ülesandeid menetlustoimingu tegemise koha järgse maakohtu eeluurimiskohtunik. Osundatud reegli järgi otsustab kriminaalasjas menetlustoimingu loa andmise üle tavaliselt seesama maakohus, kellele allub ka kriminaalasja arutamine (KrMS § 24 lg 1). Käsitletava muudatusega muudetakse osa – seaduses otsesõnu loetletud – eeluurimiskohtuniku lahendatavate asjade kohtualluvust nii, et menetlustoimingu loa andmise üle ei otsusta enam mitte see maakohus, kelle tööpiirkonnas kuritegu toime pandi või kus menetlustoiming tehakse, vaid teine maakohus, mis asub sama ringkonnakohtu tööpiirkonnas. See tähendab, et kui näiteks kuriteo toimepanemise koht (või selle ebaselguse korral menetlustoimingu tegemise koht) asub Harju Maakohtu tööpiirkonnas, otsustaks seaduses nimetatud menetlustoiminguks loa andmise Pärnu Maakohtu kohtunik. Pärnu Maakohtu tööpiirkonnas toime pandud kuriteo või seal tehtava menetlustoimingu puhul otsustaks loa andmise aga Harju Maakohtu kohtunik. Samamoodi toimuks eeluurimiskohtuniku asjade vahetus Tartu ja Viru Maakohtu vahel. Kõnesoleval muudatusel on kaks eesmärki: 1) ühtlustada kohtunike töökoormust ja 2) vältida olukorda, et selles kohtus, kes hakkab tulevikus kriminaalasja arutama (isiku süüküsimust lahendama), on arvukalt kohtunikke, kes ei saa asja menetleda põhjusel, et nad on varem samas kriminaalasjas eeluurimiskohtunikuna menetlustoiminguks loa andnud. Kuna Harju ja Tartu Maakohtus on võrreldes Pärnu ja Viru Maakohtuga suurem eeluurimiskohtunikele esitatavate taotluste hulk1, ühtlustaks osa eeluurimisasjade n-ö peegelpildis jagamine kohtunike töökoormust. KrMS § 49 lg 1 p 2 kohustab kohtunikku üldjuhul taanduma kriminaalasjas sisuliselt lahendamiselt juhul, kui ta on samas asjas eeluurimiskohtunikuna lahendanud vahistamise ja kautsjoniga seotud küsimusi. Sageli ei pea kohtunikud siiski ausa õiglase kohtumenetluse põhimõttega kooskõlas olevaks kriminaalasja arutamist ka olukorras, kui nad on varem samas asjas andnud eeluurimiskohtunikuna loa mõneks muuks menetlustoiminguks (nt jälitustoiminguks või vara arestimiseks). Seetõttu võib eeskätt mahukamate kriminaalasjade puhul, kus eeluurimiskohtunikuna on tegutsenud arvukalt kohtunikke, juhtuda, et vaid suhteliselt vähesed kohtunikud saavad seda kriminaalasja sisuliselt arutada. Kui need kohtunikud peaksid olema samal ajal hõivatud teiste kohtuasjade lahendamisega, võib kohtumenetlus venima jääda. Kui aga vähemalt osa eeluurimiskohtuniku ülesannetest täidaks kohtunik(ud) maakohtust, kellele kriminaalasja arutamine niikuinii ei allu, laieneks ka nende kohtunike ring, kellele saab kriminaalasja tulevikus lahendamiseks jagada. Ka kavandatava muudatuse kohaselt ei jagataks n-ö peegelpildis teisele maakohtule siiski mitte kõiki eeluurimiskohtuniku asju. Ennekõike säiliks praegune alluvusreegel – s.o et loa andmise üle otsustab kuriteo toimepanemise või menetlustoimingu tegemise koha järgne maakohus – selliste menetlustoimingute lubade puhul, mille andmiseks tuleb korraldada kohtuistungil (nt vahistamine, ajutise lähenemiskeelu kohaldamine) või mis on sellise küsimusega tihedalt seotud (nt vahistamise asendamine elektroonilise valve või kautsjoniga). Niisuguste asjade lahendamine teise piirkonna kohtus oleks menetlusosalistele ja prokuratuurile koormav, kuna füüsiline teekond kohtusse kujuneks pikaks. Lisaks ei puuduta kavandatav muudatus veel mõningaid eeluurimiskohtuniku asju, mille alluvuse muutmine ei näi olevat otstarbekas või mille üleandmisel võiks töökoormuse nihe kujuneda liiga suureks, tekitades ülekoormuse hoopis seni väiksema koormusega kohtutes. Kõik menetlustoimingud, mille lubamise otsustaks kavandatava KrMS § 272 lg 2 kohaselt teine maakohus, lahendatakse kirjalikus menetluses, s.o elektroonilise teabevahetuse abil. Kõnesolevatest menetlustoimingutest, milleks loa andmise kohtualluvus muutub, on kõige 1 Vt ka Microsoft Power BI arvukamad ja olulisemad läbiotsimised, jälitustoimingud ja varalise nõude tagamised (sh vara arestimine). Lisaks kohtualluvuse muutmisele näeb kavandatav muudatus ette, et ühes kriminaalasjas täidab eeluurimiskohtuniku ülesandeid võimalusel üks kohtunik ja kui eeluurimiskohtuniku ülesanded jagunevad kahe kohtu vahel, siis kaks kohtunikku (kummaski kohtus üks). See, kui ühes kriminaalasjas tegeleb menetlustoimingu lubade andmisega võimalikult väikene arv kohtunikke, säästab tervikuna kohtu tööaega, sest nii on võimalik vältida seda, et kriminaalasjaga peavad end kurssi viima mitu sama kohtu kohtunikku. Mida suurem on samas kriminaalasjas esitatud menetlustoimingu loa taotlusi lahendavate kohtunike arv, seda suurem on summaarne ajakulu, mis kohtul nende taotluste lahendamiseks kulub. Juhul kui tegemist on eeluurimiskohtuniku asjaga, mis allub kohtule, kes peaks seda kriminaalasja tulevikus ka arutama, aitab n-ö ühe kohtuniku reegel vähendada nende kohtunike arvu, kes ei saa seda kriminaalasja arutada. N-ö ühe kohtuniku reeglit ei saa siiski kehtestada absoluutsena, sest eeluurimiskohtuniku lahendatavad küsimused on tavaliselt kiireloomulised ja nii mõnigi kord võib ette tulla juhtumeid, kus asjas varem eeluurimiskohtunikuna tegutsenud kohtunik ei saa seda uue taotluse saabudes teha, nt haigestumise, puhkuse, lähetuse, teiste pakiliste tööülesannete vmt põhjuse tõttu. Sel juhul tuleb taotlus lahendada teisel kohtunikul. Samas peaks see olema pigem erand üldreeglist. Kavandatava sätte mõtte kohaselt tuleks ka olukorras, kus samas kohtus on ühes kriminaalasjas eeluurimiskohtuniku ülesandeid täitnud mitu kohtunikku, võimalusel vältida iga täiendava kohtuniku kaasamist eeluurimiskohtunikuna. Näiteks kui konkreetses kriminaalasjas on esimene menetlustoimingu loa taotlus jagatud lahendamiseks kohtunikule A, teine taotlus aga A haigestumise tõttu kohtunikule B, siis kolmanda taotluse tohiks jagada kohtunikule C üksnes juhul, kui on mõjuv põhjus, miks seda ei saa lahendada ei kohtunik A ega B. Täpsemad reeglid selle kohta, millistel tingimustel võib ühes ja samas kriminaalasjas jagada eeluurimiskohtuniku lahendatava taotluse teisele, kolmandale jne kohtunikule, tuleb paika panna kohtu tööjaotusplaanis. Ei saa välistada, et mingil perioodil või mingitel erilistel asjaoludel ei ole kavandatava KrMS § 272 lg-s 2 nimetatud maakohus suuteline kõiki talle esitatavaid menetlustoimingu loa taotlusi piisavalt kiiresti ja tõhusalt menetlema või tekitab osa taotluste menetlemine teise piirkonna kohtus tehnilisi raskusi. Selliseks puhuks võimaldab kavandatava KrMS § 272 neljas lõige vastava piirkonna ringkonnakohtu esimehel anda lõikes 2 nimetatud taotluste lahendamine mingis osas lõikes 1 nimetatud maakohtule. Oletame näiteks, et Harju Maakohtu tööpiirkonnas toime pandud kuritegude menetlemise käigus Pärnu Maakohtule esitatavate menetlustoimingu loa taotluste hulk kasvab nii suureks, et Pärnu Maakohus ei suuda neid kõiki enam mõistliku aja jooksul lahendada, kuid samas oleks Harju Maakohtul endal võimekus seda teha. Niisuguses olukorras võib Tallinna Ringkonnakohtu esimees otsustada, et näiteks läbiotsimisloa taotlusi, mille prokuratuur esitab Harju Maakohtu tööpiirkonnas toime pandud kuritegude uurimise käigus, lahendab hoolimata lõikes 2 sätestatust mingil perioodil Harju Maakohus. Ringkonnakohtu esimees võib suunata lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise lõikes 1 nimetatud kohtule ka mõnes konkreetses kriminaalasjas või teatud tüüpi kriminaalasjades (nt kuriteoliikide kaupa). Kavandatav säte ei piira otsesõnu nende subjektide ringi, kelle taotlusel ringkonnakohtu esimees saab kõnesoleva otsustuse teha, ega välista ka ringkonnakohtu esimehe enda algatust. Siiski võib eeldada, et üldjuhul esitab kohtualluvuse muutmise taotluse ringkonnakohtu esimehele kas maakohtu esimees või riigi peaprokurör. Olukorras, kus üle on koormatud mõlemad ühe ringkonnakohtu tööpiirkonnas asuvad maakohtud, kuid samas on teise ringkonnakohtu tööpiirkonna maakohtu(te) koormus väiksem, saab eeluurimiskohtuniku ülesannete täitmist ümber suunata ka ringkonnakohtute tööpiirkondade piiride üleselt, kasutades selleks KS §-s 451 juba praegu ette nähtud mehhanismi. Pidades silmas KrMS §-des 24–28 ette nähtud kohtualluvuse sätete süsteemi, on mõnevõrra eksitav reguleerida eeluurimiskohtuniku lahendatavate asjade kohtualluvust §-s 24, nagu kehtiv seadus seda teeb. KrMS § 24 pealkiri ja kolm esimest lõiget räägivad kriminaalasja arutamise ehk süüküsimuse lahendamise kohtualluvusest. Ka KrMS §-le 24 järgnevad §-d 25–27 käsitlevad kriminaalasja arutamise kohtualluvust. Eeluurimiskohtunik ei lahenda isiku süüküsimust ega aruta kriminaalasja KrMS § 24 mõttes. Eeluurimiskohtunik lahendab kohtule esitatud taotlusi n-ö erimenetluses, mis on kriminaalasja arutamisest selgelt eristatav. Seetõttu viiakse eeluurimiskohtuniku lahendatavate asjade kohtualluvuse regulatsioon praeguse muudatusega KrMS § 24 lõikest 4 eraldi paragrahvi 272. Sarnaselt on kehtivas õiguses juba olemas erisäte süüdistuskohustusmenetluse kohtualluvuse kohta (KrMS § 271). Seadusest jäetakse välja ka KrMS § 24 lg 5, sest esiteks ei ole ka selles sättes viidatud menetlused käsitatavad kriminaalasja arutamisena, ja teiseks puudub sättel regulatiivne toime. Nimelt on rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö käigus menetletavate kohtuasjade alluvus reguleeritud kriminaalmenetluse seadustiku 19. peatükis ja selle tõdemuse kordamine sama seadustiku 2. peatüki 1. jaos on tarbetu. Seoses seni KrMS § 24 lg-s 4 sätestatud regulatsiooni (osalise) üleviimisega § 272 lg-sse 1, on sinna lisatud ka täpsustus, mille kohaselt mõjutavad KrMS §-des 25 ja 27 sätestatud asjaolud mitte ainult kriminaalasja arutamise, vaid ka samas kriminaalasjas esitatavate menetlustoimingu loa taotluste kohtualluvust. Seaduse tekstist jäetakse välja praegu KrMS § 24 lg 4 viimases lauses sätestatud reegel, et jälitustoiminguks annab eeluurimiskohtunikuna loa tööjaotusplaaniga määratud kohtunik, kes ei ole kohtu esimees. See, et jälitustoimingu lube andvate kohtunike ring määratakse tööjaotusplaaniga, tuleneb niigi KS §-st 37. Tänasel päeval puudub ka vajadus välistada seadusega võimalus, et jälitustoimingu lube annab kohtu esimees.  Riigilõivuseaduse muutmise seadus § 1. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 59 lõiked 2 kuni 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks tasutakse riigilõivu 150 eurot. (3) Hagiavalduse esitamisel põlvnemise tuvastamiseks, kui hagiavaldust ei esitata koos elatisnõudega, tasutakse riigilõivu 60 eurot. (4) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 600 eurot. (5) Avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 100 eurot. (6) Avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 80 euro. (7) Avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 30 eurot. (8) Võlgniku pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse, tema surma korral pärandvara suhtes pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja pankrotiavalduse, või töötaja poolt tööandja vastu pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse esitamisel tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tasutakse riigilõivu 30 eurot. (9) Saneerimisavalduse ja võlausaldaja pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 600 eurot. (10) Kohtutäituri otsuse peale kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse esitamisel või käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetamata pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluses, sealhulgas võlausaldaja avalduse esitamisel, ajutise halduri tasu ning kulutuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasutud summa tagasinõudmiseks tasutakse riigilõivu 30 eurot. (101) Avalduse esitamisel täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu tasutakse riigilõivu 50 eurot. (11) Avalduse esitamisel juriidilise isiku erikontrolli läbiviimiseks ja läbiviija määramiseks, samuti avalduse esitamisel äriühingu osanikele ja aktsionäridele hagita menetluses hüvitise suuruse määramiseks tasutakse riigilõivu 600 eurot. (12) Kaebuse esitamisel tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 600 eurot. (13) Avalduse esitamisel vahekohtu otsuse tühistamiseks ja muu vahekohtumenetlusega seotud avalduse või taotluse kohtule esitamisel tasutakse riigilõivu 150 eurot. (14) Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 100 eurot.“; 2) paragrahvi 59 lõiked 151 kuni 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(151) Riigikohtule kassatsioonkaebuse ja teistmisavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu üks protsent tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust, kuid mitte alla 150 euro ja mitte üle 6000 euro. Hagita asjas, mittevaralise nõude hagi asjas, samuti määruskaebuselt tasutakse riigilõivu 150 eurot. (16) Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 150 eurot. 1 (17) Hagi tagamise või eeltõendamismenetluse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 150 eurot. (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.06.2014, lk 59–92), alusel Euroopa arestimismääruse taotluse ja nimetatud määrusest tulenevate muude kohtule esitatavate taotluste esitamisel tasutakse riigilõivu 150 eurot. (19) Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 150 eurot ja mitte rohkem kui 3000 eurot. (20) Menetlustähtaja ennistamise avalduse esitamisel hagimenetluses tasutakse riigilõivu veerandilt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2000 eurot, ning hagita menetluses tasutakse riigilõivu veerand hagita asja riigilõivust, kuid mitte vähem kui 50 eurot.“; 3) paragrahv 60 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 60. Halduskohtumenetluse toimingud (1) Halduskohtule kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. (2) Halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 100 euro ja mitte üle 2500 euro. (3) Kaebuse esitamisel rahalise hüvitise maksmiseks või kahju hüvitamiseks, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, tasutakse riigilõivu 500 eurot. (4) Kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu asutuse tegevuse peale maksusumma, sunniraha või muu makse määramisel ja sanktsiooni rakendamisel või nende sissenõudmisel või tagamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti vaidlustatavast summast, kuid mitte alla 50 euro ja mitte üle 2500 euro. (5) Halduskohtule hankeasjas kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse §-s 258 sätestatud määras. (6) Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. (7) Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda kaebuse esialgsel esitamisel halduskohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. (8) Riigikohtule kassatsioonkaebuse ja teistmisavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 100 eurot.“; 4) paragrahvid 62 kuni 64 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 62. Äriühingu, välismaa äriühingu filiaali ja füüsilisest isikust ettevõtja kohta kande tegemine (1) Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot. (2) Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 250 eurot, kiirmenetluse kandeavalduse alusel registrisse kandmisel 350 eurot. (3) Hooneühistu registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot. 2  (4) Juriidilise isiku registrisse ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui juriidiline isik on registrist kustutatud äriregistri seaduse § 61 või 62 alusel, tasutakse riigilõivu 500 eurot. § 63. Äriühingu, välismaa äriühingu filiaali ja füüsilisest isikust ettevõtja kohta tehtud kande muutmine (1) Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu kohta äriregistrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot. (2) Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali kohta äriregistrisse muudatuse kandmise eest tasutakse riigilõivu 75 eurot. (3) Hooneühistu kohta registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot. § 64. Äriühingu ümberkujundamine (1) Äriühingu täis- või usaldusühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot. (2) Äriühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 250 eurot. (3) Euroopa äriühingu aktsiaseltsiks või aktsiaseltsi Euroopa äriühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 350 eurot. (4) Euroopa ühistu tulundusühistuks või tulundusühistu Euroopa ühistuks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 350 eurot.“; 5) paragrahvid 66 – 681 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 66. Mittetulundusühingu, ametiühingu, erakonna ja sihtasutuse kohta kande tegemine (1) Mittetulundusühingu, ametiühingu ja erakonna registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot. (2) Sihtasutuse registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot. (21) Mittetulundusühingu, ametiühingu, erakonna või sihtasutuse registrisse ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui juriidiline isik on registrist kustutatud äriregistri seaduse § 61 või 62 alusel, tasutakse riigilõivu 500 eurot. (3) Mittetulundusühingu, ametiühingu, erakonna või sihtasutuse kohta registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot. § 67. Usulise ühenduse kohta kande tegemine (1) Usulise ühenduse registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot. (11) Usulise ühenduse registrisse ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui usuline ühendus on registrist kustutatud äriregistri seaduse § 61 või 62 alusel, tasutakse riigilõivu 500 eurot. (2) Usulise ühenduse kohta registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot. § 68. Korteriühistu kohta kande tegemine Korteriühistu kohta registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot. § 681. Maaparandusühistu kohta kande tegemine (1) Maaparandusühistu registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot. (11) Maaparandusühistu registrisse ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui maaparandusühistu on registrist kustutatud äriregistri seaduse § 61 või 62 alusel, tasutakse 3 riigilõivu 500 eurot. (2) Maaparandusühistu kohta registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot.“; 6) Paragrahv 70 lõiked 1-5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kommertspandi kande tegemise eest kommertspandiregistrisse tasutakse riigilõivu 0,2 protsenti pandisummast, kuid mitte alla 100 euro ja mitte üle 4000 euro. (2) Pandisumma suurendamise registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 0,2 protsenti taotletava ning registrisse kantud pandisumma vahest, kuid mitte alla 100 euro ja mitte üle 4000 euro. (3) Pandisumma vähendamise registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 0,2 protsenti taotletavast pandisummast, kuid mitte alla 100euro ja mitte üle 4000 euro. (4) Kommertspandi kustutamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot. (5) Muude kommertspandi andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot.“; 7) paragrahv 72 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 72. Laevakinnistusraamatu kande ja märke tegemine (1) Esmakordse laevakinnistusraamatusse kandmise eest koos merelaevatunnistuse või siseveelaevatunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu: 1) merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 200 eurot; 2) siseveelaeva puhul 50 eurot. (2) Uue omaniku või kaasomaniku laevakinnistusraamatusse kandmise eest tasutakse riigilõivu: 1) merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 200 eurot; 2) siseveelaeva puhul 50 eurot. (3) Laeva identifitseerivate tunnuste, tehniliste ja päritoluandmete muutmise kannete ning lipuõiguslike märgete tegemise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot. (4) Hüpoteegi seadmise kande tegemise eest tasutakse riigilõivu: 1) merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 200 eurot; 2) siseveelaeva puhul 50 eurot. (5) Ühishüpoteegi seadmise eest üheaegselt siseveelaevale ja merelaevale või teisaldatavale ujuvvahendile tasutakse riigilõivu 200 eurot. (6) Ühishüpoteegi seadmist käsitatakse riigilõivu tasumisel ühe kandena. (7) Kasutusvalduse seadmise kande eest tasutakse riigilõivu: 1) merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 200 eurot; 2) siseveelaeva puhul 50 eurot. (8) Hüpoteegi ja kasutusvalduse kannete muutmise ja kustutamise eest ning hüpoteegi ja kasutusvaldusega seotud märgete tegemise ja muutmise eest tasutakse riigilõivu: 1) merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 100 eurot; 2) siseveelaeva puhul 30 eurot. (9) Üheaegselt siseveelaevale ja merelaevale või teisaldatavale ujuvvahendile seatud ühishüpoteegi muutmise või kustutamise ning ühishüpoteegiga seotud märgete muutmise või kustutamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot. (10) Ühishüpoteegi kannete muutmist või kustutamist või ühishüpoteegiga seotud märgete tegemist või muutmist käsitatakse riigilõivu tasumisel ühe kandena. (11) Muude kannete ja märgete tegemise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.“; 4 8) paragrahvi 77 lg 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(31) Piiratud asjaõiguse uue omaniku kande tegemise eest pandikirjade tagatisvara moodustamiseks loovutatud nõude tagatise üleandmisel tasutakse riigilõivu 30 eurot.“; 9) paragrahvi 77 lg 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Ühishüpoteegi kohta tehtud kande kustutamise eest mõne kaasvastutava kinnistu registriosas ilma hüpoteegisummat muutmata tasutakse riigilõivu 30 eurot.“; 10) paragrahvi 79 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 79. Üüri- ja rendilepingu märke kandmine kinnistusraamatusse (1) Üüri- või rendilepingu märke kandmise eest kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu 10 eurot iga üüri- või rendilepingu kehtivusaja aasta kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 100 eurot. (2) Tähtajatu üüri- või rendilepingu märke kandmise eest kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu 50 eurot. (3) Kinnistusraamatusse kantud üüri- või rendilepingu tähtaja pikendamisel tasutakse pikendamise kande tegemise eest riigilõivu 10 eurot üüri- või rendilepingu täiendava kehtivusaja iga aasta kohta, kuid lepingu kogu kehtivusaja eest kokku mitte rohkem kui 100 eurot.“; 11) paragrahvi 80 lg 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Kinnistu jagamisel tasutakse riigilõivu lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määrale 20 eurot iga jagamisega kaasneva uue registriosa avamise eest alates kolmandast uuest registriosast.“; 12) paragrahvi 258 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) 1000 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem; 2) 2500 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.“; 13) lisa 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigilõivuseadus Lisa 1 (muudetud sõnastuses) Riigilõivumäärad avalduse esitamise eest kohtumenetluses (eurodes) Tsiviilasja hind kuni Riigilõivu täismäär (kaasa arvatud) 350 150 500 200 750 300 1 000 350 5  1 500 380 2 000 400 2 500 450 3 000 500 3 500 550 4 000 600 4 500 650 5 000 700 6 000 750 7 000 800 8 000 850 9 000 900 10 000 950 12 500 1000 15 000 1100 17 500 1200 20 000 1300 25 000 1400 50 000 1500 75 000 1600 100 000 1800 150 000 2300 200 000 2800 250 000 3300 350 000 4300 500 000 5500 Tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu 6500 eurot.“; 14) lisa 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigilõivuseadus Lisa 2 Riigilõivumäärad kinnistusraamatu toimingute tegemise eest (eurodes) Tehinguväärtus kuni Riigilõivu täismäär 100 5 500 7 1 000 10 2 000 15 6  3 500 20 6 000 30 7 500 35 10 000 50 12 500 65 15 000 80 17 500 100 20 000 115 25 000 130 40 000 150 55 000 175 70 000 190 90 000 220 120 000 250 150 000 275 175 000 300 200 000 350 250 000 400 300 000 450 350 000 500 400 000 600 450 000 700 500 000 800 600 000 900 700 000 1 000 800 000 1 200 900 000 1 400 1 000 000 1 600 Tehinguväärtuse puhul üle 1 000 000 euro on riigilõivu täismäär 0,16 protsenti tehinguväärtuse summast, kuid mitte rohkem kui 6 000 eurot.“ § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 15. märtsil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn 2023 Algatab Vabariigi Valitsus 7  Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Eelnõuga tõstetakse tsiviilkohtumenetluse, halduskohtumenetluse, äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, kommertspandiregistri, laevakinnistusraamatu ning kinnistusraamatu toimingute riigilõivumäärasid. Kohtu lõivumäärade tõstmine on vajalik, et ajakohastada kohtu toimingutega seotud riigilõive selliselt, et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid osaliselt kohtu tegevuskulude kasvu ning välistaksid pahatahtlikud või ilmselgelt perspektiivitud kohtusse pöördumised ning suunaksid vaidluse osapooli otsima kohtuväliseid lahendusi. Registriosakonna toimingute1 lõivumäärade tõstmine on vajalik, et ajakohastada toimingutega seotud riigilõive ja et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid osaliselt registriosakonna tegevuskulude kasvu, mille järel on võimalik pakkuda paremat teenust ning tagada registris olevate andmete õiguskindlus. Äriregistris olevate ettevõtete arv on aastatega kasvanud, mistõttu on suurenenud ka infosüsteemide haldamise kulud. Kohtuametnike hinnangul ei ole kohtusse pöördumine sageli enam viimaseks ja kaalutletud variandiks, vaid kohtusse esitatakse avaldusi teise poolega eelnevaid läbirääkimisi pidamata ja menetluse perspektiivikust kaalumata, kuna kohtuskäimine on inflatsiooni ja elatustaseme tõusu tõttu teiste teenustega võrreldes odavnenud. Eestis on ettevõtte asutamine võrreldes ülejäänud maailmaga väga lihtne, kuid kandeavaldusi esitatakse puudustega ning avalduste kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine toob kaasa osakonna töökoormuse kasvu. Arvestades muutunud majandusnäitajaid, on riigilõivumäärade mõistlikus ulatuses tõstmisega võimalik tagada menetlusökonoomiat, ohustamata isikute ettevõtlusvabadust ning põhiõigust pöörduda kohtusse. Õigusemõistmise toimimisse peaksid andma suurema panuse vaidluste lahendamisest huvitatud ja puudutatud isikud.2 Muudatuse eesmärk on muuta kohtusse pöördujate käitumisharjumusi ning suunata neid eelkõige vaidlusi lahendama või kompromisslepinguid sõlmima kohtuväliselt. Vähemalt rahaliste vaidluste puhul kannaksid riigi õigusemõistmisele tehtavad kulud eelkõige menetlusosalised endi makstavate lõivude arvel ning teised maksumaksjad ei peaks seda menetlust rahastama.3 Juurdepääsu õigusemõistmisele kui põhiõigust kaitsevad Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 ning Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 6. Nendes ette nähtud isiku kaebeõigus ei ole absoluutne. Seadusandjal on õigus määratleda põhiseadusega sätestatud raamides kaebeõiguse piirid, arvestades sealhulgas teiste põhiseaduslike väärtustega.4 Üheks selliseks põhiseaduslikku järku väärtuseks, millega arvestada, on menetlusökonoomia. Kohtu toimingutelt riigilõivu maksmise kohustus on kehtestatud, et vältida suurt hulka liigseid ja pahatahtlikke kaebusi ning katta menetluskulusid mõistlikul määral riigieelarvesse laekuvatest riigilõivudest. Samuti on eesmärk hoida kokku maksumaksja 1 Registriosakonna toimingud on äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandi registri toiminguid. 2 V. Kõve 20.05.2021 ettekanne Riigikogu 2021. aasta kevadistungjärgul „Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta“ https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/%C3%B5igusalased%20materjalid/avalikud%20esinemised /Ettekanne_Riigikogu_2021.pdf 3 Riigikohtu üldkogu 12.04.2011 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-62-10, p 45 4 Riigikohtu üldkogu 12.04.2011 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-62-10, p 38. 1 raha.5 Vaja on tagada menetlusökonoomia, et vältida kohtute ülekoormamist põhjendamatute ja pahatahtlike nõuetega ning viia kohtu toimingute riigilõivumäärad rohkem kooskõlasse kulupõhisuse põhimõttega. Eelnõuga korrastatakse riigilõivumäärasid selliselt, et need oleksid põhjendatud ja senisest enam kulupõhised ning vastaksid riigilõivuseaduse § 4 lõikele 3. Eestis on juurdepääs õigusemõistmisele tagatud, seega on võimalik kaaluda ka sotsiaalmajanduslikke aspekte riigilõivude muutmiseks. Seetõttu on riigilõivumäärade kujundamisel lähtutud lisaks kulupõhimõttele ka ekvivalendipõhimõttest ja maksejõulisuse põhimõttest.6 Kohtusse (sh osakondadesse) esitatud avalduste ja kaebuste läbivaatamise eest ettenähtud riigilõivumäärade kehtestamisel on aluseks võetud avalduste ja kaebuste menetlemisega või toimingute teostamisega seotud otsesed ja kaudsed kulud. Taotluse esitamisel nähakse ette riigilõivumäär, et jätkuvalt katta taotluse läbivaatamisega seotud kulud ning tagada menetluse kiirus. Ekvivalendipõhimõttega kooskõlas olevalt on arvestatud toiminguga saadava hüve tähendust isiku jaoks ning selle ulatust. Lähtutud on eeldusest, et väiksema nõudega kohtusse pöördumisel ei ole isiku jaoks nii suures ulatuses kasutegurit kui suure nõudega kohtusse pöördumisel.7 Tsiviil- ja halduskohtusse ning registriosakonda pöördumiseks riigilõivu kehtestamisega on riigil vaid osaliselt võimalik hüvitada õigusemõistmisega ja registri pidamisega seotud kulud. Lähtudes täielikult kulupõhisuse põhimõttest, peaksid kohtu- ja registritoimingute eest kehtestatavad riigilõivud katma kõik kohtu otsesed kulud, kuid selleks tuleks seniseid riigilõivumäärasid tõsta kordades rohkem ning inimeste kohtusse pöördumise võimalused kahaneksid, et mitte öelda, et kohtuskäimine muutuks privileegiks neile, kes saavad seda endale majanduslikult lubada. Sama olukord tekib registritoimingute lõivumäära üleliigsel tõstmisel, kuna ettevõtete asutamine ning kannete tegemine registris muutuks ülearu kulukaks ning seeläbi piirataks ettevõtlusvabadust. Eestis on kohtusse pöördujatel võimalik vajaduse korral taotleda lõivuvabastust. Lõivu tasumiseks menetlusabi võimaluse ettenägemine seaduses avardab kaebeõiguse kasutamise võimalust võrreldes olukorraga, kui kohtusse pöörduja peab kohe täies ulatuses tasuma riigilõivu. Samas tuleb silmas pidada, et lõivu tasumisest vabastamine ei toimu automaatselt, vaid selleks on mitmeid eeldusi, mille kontrollimise kohustus on kohtul. Muu hulgas arvestab kohus juba riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbivaatamisel menetluse perspektiivi. Seega on kohtule koormav ka ainuüksi riigilõivu vabastamise taotluste läbivaatamine. Seetõttu peab riigilõivumäärade suurendamisel arvestama keskmiste majandusnäitajatega, et vältida olukorda, kui ühelt poolt kohtute koormus väheneb pahatahtlike kaebuste arvelt ning teiselt poolt suureneb koormus riigilõivust vabastamise taotluste lahendamisega.8 5 Riigikohtu üldkogu 17.03. 2003 otsus kohtuasjas nr 3-1-3-10-02, p 9. 6 Kulupõhimõtte kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toimingu tegemisega seotud otsesed kulud. Ekvivalendipõhimõtte kohaselt kehtestatakse riigilõivumäär lähtuvalt toiminguga saadava eelise või ka hüve tähendusest isiku jaoks ja selle ulatusest. Maksejõulisuse põhimõtte kohaselt võivad riigilõivud olla kantud mõjutuseesmärgist suunata isikute käitumist. 7 L. Lehis, „Maksu mõistest Eesti õiguskorras“, Juridica 1998/9 8 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15.12.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-25-09, p 23 on viidatud riigilõivu menetlusökonoomiat puudutavatele mõjudele ja märgitud, et riigilõivu kulupõhimõtte väline suurenemine sõltuvalt hagi hinna suurenemisest kaitseb teisi menetlusosalisi „liigsete“ ja „pahatahtlike“ kaebuste eest. Tegemist on menetlusökonoomiaga, mis iseenesest on põhiseaduslik väärtus. Ka Riigikohtu üldkogu 12.04.2011 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-62-10 on märgitud, et menetlusökonoomia on põhiseaduse tähenduses riigilõivu legitiimseks eesmärgiks, et vältida põhjendamatute ja pahatahtlike kaebuste menetlemist, kuna selliste 2 Kohtute ja registriosakonna toimingute seotud riigilõive tõsteti viimati alates 1. jaanuarist 2022, see toimus 2020. aasta võrdlusandmetel läbiviidud analüüsi tulemusena9. Kuigi ka eelmise riigilõivude uute tasumäärade kehtestamisega püüti suurendada nende kulupõhisust, ei ole see paraku osutunud võimalikuks järgmistel põhjustel. Esiteks, tarbijahinnaindeks on aastatel 2020 – 2023 kasvanud 36,4%.. Ajavahemikul I kvartal 2020. a kuni I kvartal 2024. a on tarbijahinnaindeks kasv 38,7%. Et uued riigilõivud on plaanitud kehtestada alates 1. jaanuaris 2025, on prognoositav tarbijahinnaindeksi muutus 43- 45%, on riigilõivude muutmisel sellest ka üldjuhul lähtutud. Seega selleks, et 2025. aastal oleks tagatud 2020. aasta andmetel kehtestatud kulupõhisus, tuleks kõiki riigilõive suurendada minimaalselt 43%. Kõige rohkem tasutakse nt kohtumenetluses riigilõive, mille määr jääb alla 100 euro. Need moodustavad 69% kõikidest riigilõivu tasumise juhtumitest. Paraku on nende kulupõhisus kõige madalam. Teiseks, 2022. aastal toimunud riigilõivude ümbervaatamisega ei saavutatud siiski kõikide sarnase töömahuga toimingute osas ühetaolist kulupõhisust (nt ühingute kanded). Kolmandaks, riigilõivude eelmine korrigeerimine ei olnud piisavalt eesmärgipärane, et riigilõivuga mõjutada ka menetlusosalisi loobuma sisutühjadest menetlustest, suunata neid kaaluma teisi võimalikke lahendusvõimalusi nende probleemidele lisaks kohtumenetlusele. Aga samuti suunata registrikannete taotlejaid ratsionaalsemale, läbimõeldumale käitumisele. Sellised on kokkuvõtvalt kõik väikesed riigilõivud, millega seotud kohtumenetluste ja registritoimingute osakaal ligikaudu 2/3. Neljandaks, käesolev riigilõivude ülevaatamine toimub koos oluliste muudatustega menetlusseadustikes, mis samuti eeldavad riigilõivude muutmist mitte ühetaolise proportsionaalsusega. Arvestades eelnevat korrigeeritakse riigilõive järgmiselt. Kulupõhisusest lähtuvalt need riigilõivud, mille kulupõhisus ei vaja täiendavat korrigeerimist, korrigeeritakse 43%. Need riigilõivud, mille kulupõhisus vajab suuremat korrigeerimist, nende määrad suurenevad rohkem ja vastupidi. Kulupõhisuse kaudu järgitakse eelnevas väljatoodud esimest ja teist põhjust. Seda põhimõtet rakendatakse esimesena ja eranditul kõikide riigilõivude osas. Seejärel on valikuselt korrigeeritud neid riigilõive, millega püütakse menetlusosalisi ja registritoimingute taotlejaid suunata ratsionaalsemale käitumisele. Sellisel juhul ületab lõplik riigilõivu muudatus mitmekordselt ainult kulupõhist korrigeerimist. Riigilõivude korrigeerimise, ennekõike aga menetlusosaliste ja registritoimingute kasutajate senisest ratsionaalsemale käitumisele suunamisega eeldatakse riigilõivude tasumiskordade üldarvu vähenemist kohtumenetluses kuni 5 %, registritoimingute osas kuni 5-15%. See positiivne täiendav mõju on kohtute ja registrite töötajate töökoormuse optimaalsemaks muutumine. kaebuste menetlemisega võib kaasneda kohtusüsteemi suutmatus pakkuda isikutele tõhusat õiguskaitset mõistliku aja jooksul. 9 2022. aastal korrigeeriti osaliselt riigilõive, mis olid korrigeerimata alates 2006.aastast, kuid valdavalt aastatel 2016 – 2018 eelnevalt korrigeeritud riigilõive. Aastatel 2016 – 2020 suurenes tarbijahinnaindeks 8,9 % ja 2018 – 2020 vaid 1,8%. 3 Riigilõivumäärade ümbervaatamise tulemusena on prognoositav alates 2025. aastast riigilõivutulude kasv kokku 8,7 mln eurot / aastas, sh kohtumenetlusega seotud lõivusid 2,3 mln eurot. Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused. 1) paragrahvi 59 lõigete 2 kuni 14 tasutav riigilõiv muutub järgmiselt: Kehtiv Eelnõuga Muudatuse sisu Muudetav säte riigilõiv kavandatav (eur) riigilõiv (eur) Hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks või RLS § 59 lg 2 100 150 kooselulepingu lõpetamiseks tasutatav riigilõiv suureneb 50%. Hagiavalduse esitamisel põlvnemise RLS § 59 lg 3 40 60 tuvastamiseks, kui hagiavaldust ei esitata koos elatisnõudega, tasutav riigilõiv suureneb 50% Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõikes 4 RLS § 59 lg 4 420 600 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tasutav riigilõiv suureneb 43% Avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti RLS § 59 lg 5 50 100 enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel tasutav riigilõiv suureneb 100% Avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu kolm protsenti nõudelt, RLS § 59 lg 6 65 80 kuid mitte alla 80 euro (miinimumsumma suureneb 23%. Avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule RLS § 59 lg 7 10 30 eestkostja määramise asjas tasutav riigilõiv suureneb 200% Võlgniku pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse, tema surma korral pärandvara suhtes pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja pankrotiavalduse, või töötaja RLS § 59 lg 8 10 30 poolt tööandja vastu pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse esitamisel tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tasutav riigilõiv suureneb 200% Saneerimisavalduse ja võlausaldaja RLS § 59 lg 9 420 600 pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse esitamisel tasutav riigilõiv suureneb 43% Kohtutäituri otsuse peale kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse esitamisel või RLS § 59 lg 10 15 30 käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetamata pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluses, 4  sealhulgas võlausaldaja avalduse esitamisel, ajutise halduri tasu ning kulutuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasutud summa tagasinõudmiseks tasutav riigilõiv suureneb 100%. Avalduse esitamisel täitemenetluse RLS § 59 lg 101 30 50 lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu tasutav riigilõiv suureneb 67% Avalduse esitamisel juriidilise isiku erikontrolli läbiviimiseks ja läbiviija määramiseks, samuti avalduse esitamisel äriühingu osanikele ja RLS § 59 lg 11 420 600 aktsionäridele hagita menetluses hüvitise suuruse määramiseks tasutav riigilõiv suureneb 43%. Kaebuse esitamisel tööstusomandi RLS § 59 lg 12 420 600 apellatsioonikomisjoni otsuse vaidlustamiseks tasutav riigilõiv suureneb 43%. Avalduse esitamisel vahekohtu otsuse tühistamiseks ja muu vahekohtumenetlusega RLS § 59 lg 13 70 150 seotud avalduse või taotluse kohtule esitamisel tasutav riigilõiv suureneb 114%. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel RLS § 59 lg 14 70 100 tasutav riigilõiv suureneb 43%. 2) paragrahvi 59 lõigete 151 kuni 20 tasutav riigilõiv muutub järgmiselt: Kehtiv Eelnõuga Muudatuse sisu Muudetav säte riigilõiv kavandatav (eur) riigilõiv (eur) Menetluskulude rahalise suuruse RLS § 59 lg 16 50 70 kindlaksmääramise peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutav riigilõiv suureneb 40%. Riigikohtule kassatsioonkaebuse ja teistmisavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu üks protsent tsiviilasja hinnast, arvestades 100 150 kaebuse ulatust, kuid mitte alla 150 euro 1 RLS § 59 lg 15 4760 6000 (suurenemine 50%) ja mitte üle 6000 euro 70 150 (suurenemine 26%) . Hagita asjas, mittevaralise nõude hagi asjas, samuti määruskaebuselt tasutakse riigilõivu 150 eurot (suurenemine 114%). Menetluskulude rahalise suuruse RLS § 59 lg 16 70 150 kindlaksmääramise peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutav riigilõiv suureneb 114%. Hagi tagamise või eeltõendamismenetluse RLS § 59 lg 17 70 150 taotluse esitamisel tasutav riigilõiv suureneb 114%. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) RLS § 59 lg 18 70 150 nr 655/2014, millega luuakse pangakontode 5  Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.06.2014, lk 59–92), alusel Euroopa arestimismääruse taotluse ja nimetatud määrusest tulenevate muude kohtule esitatavate taotluste esitamisel tasutav riigilõiv suureneb 114%. 100 150 Madalaim lõivumäär kaja ja menetluse RLS § 59 lg 19 taastamise avalduselt suureneb 50%, kõrgeim 2100 3000 lõivumäär suureneb 43%. 70 100 Madalaim lõivumäär menetlustähtaja ennistamise avalduselt suureneb 43%, RLS § 59 lg 20 2100 2000 maksimaalne määr väheneb 5% ja hagita asja 35 50 riigilõiv suureneb 43%. 3) paragrahv 60 eest tasutav riigilõiv muutub järgmiselt: Kehtiv Eelnõuga Muudatuse sisu Muudetav säte riigilõiv kavandatav (eur) riigilõiv (eur) Halduskohtule kaebuse esitamisel tasutav RLS § 60 lg 1 20 50 riigilõiv suureneb 150%. Minimaalne riigilõiv halduskohtule kahju 20 100 hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu RLS § 60 lg 2 1050 2500 tagastamiseks kaebuse esitamiseks suureneb 400% ning riigilõivu ülempiir suureneb 138%. Riigilõiv suureneb kaebuse esitamisel rahalise hüvitise maksmiseks või kahju hüvitamiseks, RLS § 60 lg 3 350 500 kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel 43%. Minimaalne riigilõiv kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu asutuse tegevuse peale 20 50 maksusumma, sunniraha või muu makse RLS § 60 lg 4 1050 2500 määramisel ja sanktsiooni rakendamisel või nende sissenõudmisel või tagamisel suureneb 150% ning riigilõivu ülempiir suureneb 138%. Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse RLS § 60 lg 6 20 50 esitamisel tasutav riigilõiv suureneb 150%. RLS § 60 lg 8 50 100 Kassatsioonkaebuse ja teistmisavalduselt tasutav riigilõivumäär suureneb 100%. 4) paragrahvide 62 kuni 64 eest tasutav riigilõiv muutub järgmiselt: 6  Kehtiv Eelnõuga Muudatuse sisu Muudetav säte riigilõiv kavandatav (eur) riigilõiv (eur) Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu äriregistrisse kandmise eest RLS § 62 lg 1 20 50 tasutav riigilõiv suureneb 150%. Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse 200 250 kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 25%, RLS § 62 lg 2 265 350 kiirmenetluse kandeavalduse alusel registrisse kandmise riigilõiv 32% Hooneühistu registrisse kandmise eest tasutav RLS § 62 lg 3 25 100 riigilõiv suureneb 300% Juriidilise isiku registrisse ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui juriidiline isik on RLS § 62 lg 4 200 500 registrist kustutatud äriregistri seaduse § 61 või 62 alusel, tasutav riigilõiv suureneb 150% Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu kohta äriregistrisse kantud RLS § 63 lg 1 10 50 andmete muutmise või täiendamise eest tasutav riigilõiv suureneb 400%. Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali kohta äriregistrisse RLS § 63 lg 2 25 75 muudatuse kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 200% Hooneühistu kohta registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutav riigilõiv RLS § 63 lg 3 10 50 suureneb 400%. Äriühingu täis- või usaldusühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest RLS § 64 lg 1 20 100 tasutav riigilõiv suureneb 400%. Äriühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks RLS § 64 lg 2 180 250 ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 39% Euroopa äriühingu aktsiaseltsiks või aktsiaseltsi Euroopa äriühinguks ümberkujundamise RLS § 64 lg 3 35 350 äriregistrisse kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 900%. Euroopa ühistu tulundusühistuks või tulundusühistu Euroopa ühistuks RLS § 64lg 4 35 350 ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 900%. 7 5) paragrahvide 66 – 681 eest tasutav riigilõiv muutub järgmiselt: Kehtiv Eelnõuga Muudatuse sisu Muudetav säte riigilõiv kavandatav (eur) riigilõiv (eur) Mittetulundusühingu, ametiühingu ja erakonna RLS § 66 lg 1 30 100 registrisse kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 233% RLS § 66 lg 2 80 100 Sihtasutuse registrisse kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 25% Mittetulundusühingu, ametiühingu, erakonna või sihtasutuse registrisse ennistamise eest RLS § 66 lg 21 200 500 tegevuse jätkamiseks, kui juriidiline isik on registrist kustutatud äriregistri seaduse § 61 või 62 alusel, tasutav riigilõiv suureneb 150% Mittetulundusühingu, ametiühingu, erakonna 50 või sihtasutuse kohta registrisse kantud RLS § 66 lg 3 10 andmete muutmise või täiendamise eest tasutav riigilõiv suureneb 400% Usulise ühenduse registrisse kandmise eest RLS § 67 lg 1 10 100 tasutav riigilõiv suureneb 900%. Usulise ühenduse registrisse ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui usuline ühendus on RLS § 67 lg 11 200 500 registrist kustutatud äriregistri seaduse § 61 või 62 alusel, tasutav riigilõiv suureneb 150% Usulise ühenduse kohta registrisse kantud RLS § 67 lg 2 10 50 andmete muutmise või täiendamise eest tasutav riigilõiv suureneb 400%. Korteriühistu kohta registrisse kantud andmete RLS § 68 10 30 muutmise või täiendamise eest tasutav riigilõiv suureneb 200% Maaparandusühistu registrisse kandmise eest RLS § 681 lg 1 30 150 tasutav riigilõiv suureneb 400% Maaparandusühistu registrisse ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui maaparandusühistu RLS § 681 lg 11 200 500 on registrist kustutatud äriregistri seaduse § 61 või 62 alusel, tasutav riigilõiv suureneb 150% Maaparandusühistu kohta registrisse kantud RLS § 681 lg 2 10 50 andmete muutmise või täiendamise eest tasutav riigilõiv suureneb 400% 6) Paragrahv 70 lõigete 1-5 tasutav riigilõiv muutub järgmiselt: 8  Kehtiv Eelnõuga Muudatuse sisu Muudetav säte riigilõiv kavandatav (eur) riigilõiv (eur) Kommertspandi kande tegemise eest 32 100 kommertspandiregistrisse tasutava riigilõivu RLS § 70 lg 1 miinimumsumma suureneb 212% ja 2560 4000 maksimumsumma 56%. Pandisumma suurendamise registrisse kandmise 32 100 eest tasutava riigilõivu miinimumsumma suureneb RLS § 70 lg 2 2560 4000 212% ja maksimumsumma 56% Pandisumma vähendamise registrisse kandmise 32 100 eest tasutava riigilõivu miinimumsumma RLS § 70 lg 3 2560 4000 suureneb 212% ja maksimumsumma 56%. Kommertspandi kustutamise eest tasutav RLS § 70 lg 4 10 50 riigilõiv suureneb 400% Muude kommertspandi andmete muutmise või RLS § 70 lg 1 32 50 täiendamise eest tasutav riigilõiv suureneb 56% 7) paragrahvi 72 eest tasutav riigilõiv muutub järgmiselt: Kehtiv Eelnõuga Muudatuse sisu Muudetav säte riigilõiv kavandatav (eur) riigilõiv (eur) Esmakordse laevakinnistusraamatusse RLS § 72 lg 1 p kandmise eest koos merelaevatunnistuse või 130 200 siseveelaevatunnistuse väljastamisega tasutav 1 riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi eest suureneb 54% Esmakordse laevakinnistusraamatusse RLS § 72 lg 1 p kandmise eest koos merelaevatunnistuse või 32 50 2 siseveelaevatunnistuse väljastamise riigilõiv siseveolaeva eest suureneb 56% RLS § 72 lg 2 p 130 Uue omaniku või kaasomaniku 1 laevakinnistusraamatusse kandmise eest tasutav 200 riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul suureneb 54% RLS § 72 lg 2 p 32 Uue omaniku või kaasomaniku 2 50 laevakinnistusraamatusse kandmise eest tasutav riigilõiv siseveelaeva puhul suureneb 56% RLS § 72 lg 3 16 30 Laeva identifitseerivate tunnuste, tehniliste ja päritoluandmete muutmise kannete ning lipuõiguslike märgete tegemise eest tasutav riigilõiv suureneb 88% 9  RLS § 72 lg 4 p 130 Hüpoteegi seadmise kande tegemise eest tasutav 1 200 riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul suureneb 54% RLS § 72 lg 4 p 32 Hüpoteegi seadmise kande tegemise eest tasutav 50 riigilõiv siseveelaeva puhul suureneb 56% 2 RLS § 72 lg 5 130 200 Ühishüpoteegi seadmise eest üheaegselt siseveelaevale ja merelaevale või teisaldatavale ujuvvahendile tasutav riigilõiv suureneb 54% RLS § 72 lg 7 p 130 Kasutusvalduse seadmise kande eest tasutav 1 200 riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul suureneb 54% RLS § 72 lg 7 p 32 Kasutusvalduse seadmise kande eest tasutav 50 riigilõiv siseveelaeva puhul suureneb 56% 2 RLS § 72 lg 8 p 64 100 Hüpoteegi ja kasutusvalduse kannete muutmise 1 ja kustutamise eest ning hüpoteegi ja kasutusvaldusega seotud märgete tegemise ja muutmise eest tasutav riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul suureneb 50% RLS § 72 lg 8 p 16 30 Hüpoteegi ja kasutusvalduse kannete muutmise 2 ja kustutamise eest ning hüpoteegi ja kasutusvaldusega seotud märgete tegemise ja muutmise eest tasutav riigilõiv siseveelaeva puhul suureneb 88% RLS § 72 lg 9 64 100 Üheaegselt siseveelaevale ja merelaevale või teisaldatavale ujuvvahendile seatud ühishüpoteegi muutmise või kustutamise ning ühishüpoteegiga seotud märgete muutmise või kustutamise eest tasutav riigilõiv suureneb 50% RLS § 72 lg 11 16 30 Muude kannete ja märgete tegemise eest tasuta riigilõiv suureneb 88% 8) paragrahvi 77 lg 31 eest tasutav riigilõiv muutub järgmiselt: Kehtiv Eelnõuga Muudatuse sisu Muudetav säte riigilõiv kavandatav (eur) riigilõiv (eur) Piiratud asjaõiguse uue omaniku kande tegemise eest pandikirjade tagatisvara moodustamiseks RLS § 77 lg 31 18 30 loovutatud nõude tagatise üleandmisel tasutav riigilõiv suureneb 67% 9) paragrahvi 77 lg 6 eest tasutav riigilõiv muutub järgmiselt: Kehtiv Eelnõuga Muudatuse sisu Muudetav säte riigilõiv kavandatav (eur) riigilõiv (eur) 10  Ühishüpoteegi kohta tehtud kande kustutamise RLS § 77 lg 6 7 30 eest mõne kaasvastutava kinnistu registriosas ilma hüpoteegisummat muutmata tasutav riigilõiv suureneb 329% 10) paragrahvi 79 eest tasutav riigilõiv muutub järgmiselt: Kehtiv Eelnõuga Muudatuse sisu Muudetav säte riigilõiv kavandatav (eur) riigilõiv (eur) 6 10 Üüri- või rendilepingu märke kandmise eest RLS § 79 lg 1 kinnistusraamatusse tasutav minimaalne 52 100 riigilõiv suureneb 67% ja maksimaalne 92% Tähtajatu üüri- või rendilepingu märke RLS § 79 lg 2 23 50 kandmise eest kinnistusraamatusse tasutav riigilõiv suureneb 117% Kinnistusraamatusse kantud üüri- või 6 10 rendilepingu tähtaja pikendamisel pikendamise RLS § 79 lg 3 52 100 kande eest tasutav minimaalne riigilõiv suureneb 67% ja maksimaalne 92% 11) paragrahvi 80 lg 3 eest tasutav riigilõiv muutub järgmiselt: Kehtiv Eelnõuga Muudatuse sisu Muudetav säte riigilõiv kavandatav (eur) riigilõiv (eur) Kinnistu jagamisel tasutav riigilõiv lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määrale RLS § 80 lg 3 7 20 iga jagamisega kaasneva uue registriosa avamise eest alates kolmandast uuest registriosast suureneb 200% 12) paragrahvi 258 lõike 1 punktid 1 ja 2 eest tasutav riigilõiv muutub järgmiselt: Kehtiv Eelnõuga Muudatuse sisu Muudetav säte riigilõiv kavandatav (eur) riigilõiv (eur) RLS § 258 lg 1 Riigilõiv suureneb 56%, kui riigihanke eeldatav 640 1000 maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast p1 väiksem RLS § 258 lg 1 Riigilõiv suureneb 95% , kui riigihanke eeldatav 1280 2500 maksumus on võrdne rahvusvahelise p2 piirmääraga või ületab seda 13) RLS lisas 1 toodud riigilõivud suurenevad järgmiselt: 11  Tsiviilasja hind Riigilõivu Suurenemine kuni (kaasa täismäär (eur) arvatud) 350 150 50% 500 200 43% 750 300 71% 1 000 350 43% 1 500 380 36% 2 000 400 27% 2 500 450 22% 3 000 500 32% 3 500 550 31% 4 000 600 32% 4 500 650 33% 5 000 700 25% 6 000 750 26% 7 000 800 27% 8 000 850 28% 9 000 900 29% 10 000 950 23% 12 500 1000 19% 15 000 1100 21% 17 500 1200 22% 20 000 1300 24% 25 000 1400 11% 50 000 1500 7% 75 000 1600 4% 100 000 1800 7% 150 000 2300 9% 200 000 2800 11% 250 000 3300 12% 350 000 4300 14% 500 000 5500 16% Tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutav riigilõiv suureneb 30% (6500 eurot). 14) RSL lisas 2 toodud riigilõivud suurenevad järgmiselt: Tehinguväärtus kuni Riigilõivu uus Suurenemine täismäär 100 5 12  500 7 1 000 10 2 000 15 66-191% 3 500 20 6 000 30 7 500 35 10 000 50 12 500 65 15 000 80 17 500 100 20 000 115 25 000 130 233-110% 40 000 150 55 000 175 70 000 190 90 000 220 120 000 250 150 000 275 175 000 300 200 000 350 85-(-6)% 250 000 400 300 000 450 350 000 500 400 000 600 450 000 700 500 000 800 600 000 900 700 000 1 000 800 000 1 200 900 000 1 400 1 000 000 1 600 Tehinguväärtuse puhul üle 1 000 000 euro on riigilõivu täismäär 0,16 protsenti tehinguväärtuse summast, kuid mitte rohkem kui 6 000 eurot (makimummäär suureneb 134%). 13  Seletuskiri tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatuste kohta Paragrahvi 384 lõike 1 muutmine Paragrahvi 384 lõike muutmise eesmärgiks on pikendada hagi tagamise avalduse lahendamise tähtaega praegusest ühest tööpäevast kolme tööpäevani. Muudatus on põhjendatud sellega, et praegu seadusega ettenähtud ülilühike tähtaeg toob kaasa asjade ümber jagamise vajaduse, kui kohtunik on nt koolitusel või hõivatud teises asjas toimuva menetlusega. Ümberjagamine tähendab aga seda, et asenduskorras hagi tagamise taotlust lahendav kohtunik peab endale selgeks tegema asja, millega ta senini tegelenud ei ole, materjalid. Lisaks tekitab ümberjagamine menetlusosalistele kiusatust esitada samu hagi tagamise taotlusi korduvalt lootuses, et asja vaatab läbi teine kohtunik, kes lahendab hagi tagamise taotluse teisiti (taotlejale soodsamalt). Paragrahvi 384 täiendamine lõikega 11 Paragrahvi 384 täiendatakse lõikega 11, mille eesmärgiks on võimaldada kohtute tööd korraldada nii, et vähem koormavamaid hagi tagamise meetmeid on pädev rakendama ka kohtunikuabi (ja KS § § 1251 kaudu ka kohtujurist). Käesoleva seadustiku §-i 378 lg 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud hagi tagamise meetmete rakendamise otsustamiseks ja sellega seotud menetluse läbiviimiseks, sh hagi tagamise asendamiseks raha maksmisega, ühe hagi tagamise abinõu asendamiseks teise hagi tagamise abinõuga või hagi tagamise muutmiseks või tühistamiseks on pädev ka kohtunikuabi. Samuti on sätte kohaselt kohtunikuabi pädev hagi tagamiseks märgete kandmise kinnisturaamatusse või muudesse registritesse otsustamisel. Selliseid hagi eeltagamise asju oli maakohtutes 2023. aastal kokku 425, asjade üleandmine kohtunikuabidele vähendab maakohtu kohtunike koormust 0,41 ametikoha ulatuses Paragrahvi 404 kehtetuks tunnistamine Paragrahvi 404 kehtetuks tunnistamise eesmärk on seadust lihtsustada ja jätta kirjaliku menetluse võimalus väljaspool lihtmenetlust alles vaid poolte kokkuleppel. Kuivõrd muudetud §-i 405 lg 1 kohaselt tõstetakse märkimisväärselt seda summalist ülempiiri, mille raames on lubatud rakendada lihtmenetlust, sh kasutada kirjalikku menetlust, ei ole §-i 404 eriregulatsiooni järgi enam ka vajadust. Paragrahvi 405 lõike 1 muutmine Paragrahvi 405 lg 1 muutmise eesmärk on suurendada nende kohtuasjade hulka, kus on kohtul lubatud läbi viia lihtmenetlust. Kui kehtiva seaduse kohaselt on selleks rahaliseks piiriks 3500 eurot põhinõudena ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, siis eelnõu kohaselt on vastavateks piirideks vastavalt 10 000 eurot ja 20 000 eurot. Selliste menetluste arv, kus hagi maksumus jäi vahemikku 3500-10 000 eurot, oli maakohtute menetluses 2023. aastal 3500 (21,7 % hagimenetlustest). Kui 2023. aastal oli keskmine menetlusaeg lihtmenetluses (hagi maksumus alla 3500 euro) 109 päeva, siis hagisid maksumusega 3 500 – 10 000 eurot menetleti keskmiselt 166 päeva. Seega on eeldatav kavandatud muudatusest menetlusaja lühenemine umbes 1/5 hagimenetluste osas. Sellele muudatusele võib vastu väita, et tänase lihtmenetluse regulatsiooni puhul levib kohtunike hulgas hoiak, et lihtmenetlus ei ole oluliselt lihtsam tavalisest menetlusest ning et seadusandja ei ole detailsemalt lahti kirjutanud, milles lihtmenetlusele 1 omased lihtsustused seisnevad ja kuidas kohus peaks lihtmenetlusi läbi viima. Seda kriitikat arvesse võttes võib juhtuda, et suurendades lihtmenetluse piirmäära, nagu käeolevas eelnõus pakutud, kaasneb risk, et kohtud on lihtsustusi kohaldades veelgi ettevaatlikumad 1. Apellatsioonimenetluses on võimalik kokkuhoidu saavutada ka seeläbi, et siduda lahti TsMS § 637 lg 21 piir TsMS § 405 lg-st 1 ja seada sinna summaline piir, mis on eelnõus ka tehtud, ning jätta lihtmenetluse piir §-is 405 muutmata või teise alternatiivina kohaldada järgnevalt §-idega 4061 – 4066 välja pakutud menetluskorda ka lihtmenetluse asjadele. Kui eeldada, et lihtmenetlus vähendab ka ühtlasi kohtuniku tööaega keskmiselt 1 tund, väheneks maakohtute tsiviilvaldkonna kohtunike tööaeg kokku 2,19 ametikoha ulatuses. Paragrahvide 4061 – 4066 lisamine Paragrahvide 4061 – 4066 seadusesse lisamise eesmärk koos TsMS §-ide 485 lg 5 ja 6 muutmise, § 486 lg 1 p 1 muutmise ning § 487 muutmise ettepanekutega on lihtsustada nende kohtuasjade menetlemist, mis tulevad hagimenetlusse üle maksekäsu kiirmenetlusest (MKKM) põhjusel, et võlgnik esitab vastuväite makseettepanekule. 2023. aastal oli selliseid asju 3969. Olukorras, kus MKKM-s esitatakse vastuväide, on mõlemad pooled kohtuga suhelnud, mistõttu on kohtul olemas mõlema poole kontaktandmed, samuti on eelduslikult tegemist vaieldava asjaga, kus pooled on huvitatud menetluses osalemast. Praegu kehtiva seaduse järgi, kui MKKM-is esitatakse vastuväide, annab maksekäsu osakond asja üldjuhul - kui avaldaja ei ole soovinud vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamist - kohtualluvuse järgi õigele kohtule. Asja saanud kohus teeb puuduste kõrvaldamise määruse, millega nõuab vorminõuetele vastava hagiavalduse esitamist ja täiendava lõivu tasumist (TsMS § 487 lg 1). Edasi läheb menetlus tavalise hagimenetluse reeglite järgi (v.a KrtS-i asjad, mis lähevad hagita menetlusse), st küsitakse kostja vastus ja edasi toimub menetlus vastavalt kohtu määratule. Sellise menetlusviisi puudus on suuresti see, et kohus asub eelkõige kirjalikus menetluses töötama selles suunas, et saavutada menetluses täiemahulise hagi esitamine ja sellele põhjalik vastamine, kuigi valdaval osal juhtudest ei ole vaidlus mitte õiguslik, vaid probleem on selles, et võlgnikul, kelle vastu maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud, ei ole lihtsalt majanduslikult võimalik tervet nõutavat summat korraga tasuda. Seega asub kohus justkui lahendama õiguslikku probleemi, mida tegelikkuses ei eksisteeri ning olukorra lahendamiseks oleks tunduvalt mõistlikum korraldada asjas kiiresti sisuline istung, kus pooltega asja arutada ning otsida võimalusi asja kompromissi teel lahendamiseks (eelkõige siis leppides kokku maksegraafiku alusel maksmises). Seetõttu näevad eelnõuga TsMS-i lisatavad §-id ette erilise lihtsustatud menetluse liigi maksekäsust hagimenetlusse üle tulnud asjade lahendamiseks. Eelnõu kohaselt lisatavate sätetega saavutatakse olukord, kus maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamise korral asja kohtualluvuse järgi menetlev kohus ei küsiks pooltelt esmase menetlustoiminguna kirjalikke seisukohti, vaid määraks eelistungi, mille esmane eesmärk on suunata pooli kompromissile. Kui kompromissi ei saavutata, toimuks istungil võimalikult suurel määral eelmenetlus. Seejärel saab hageja tähtaja enda hagiavalduse esitamiseks koos tõenditega, kostja saab tähtaja vastamiseks koos tõenditega ning pooltele antakse ühine tähtaeg lõppseisukohtade esitamiseks, misjärel teeb kohus kirjalikus menetluses otsuse. Eesmärk on seega suunata võimalikult suur 1 vt nt Maailmapanga märkused Serbia lihtmenetluse määrade kohta https://documents1.worldbank.org/curated/en/099062723110532149/pdf/P1709470788a1f07709fe304d54112f23 5b.pdf, lk 16 jj, eriti p 48, lk 18-19 2 hulk vaidlusi kompromissile, vähendada poolte menetluskulusid ning lahendada vaidlus kiiremini ja efektiivsemalt. Kokkuvõtvalt toovad eelnõu kohased muudatused kaasa selle, et MKKM-es vastuväite esitamise korral toimub menetlus järgnevalt. Kui makseettepanekule esitatakse vastuväide ja avaldaja ei ole avaldanud soovi, et vastuväite esitamisel menetlus lõpetatakse, koostataks (eelduslikult automaatselt) määrus, millega nõutakse avaldajalt täiendava riigilõivu tasumist. Kui avaldaja täiendavat lõivu ei tasu, siis langeb avaldus menetlusest välja, kuna sellisel juhul saab eeldada, et avaldaja ei pea selle avalduse täiendavat menetlemist vajalikuks. See hoiaks kokku kohturessursse ja menetlusaega. Täiendava riigilõivu küsimise etapi liigutamine MKKM-i võimaldab välja selekteerida need asjad, kus avaldaja vastuväite pinnalt ei soovi kohtusse pöörduda. Seega kui avaldaja ei pea vajalikuks riigilõivu tasuda, lõpetatakse asja menetlus ja asi hagimenetluseks edasi ei liigu. Praeguse menetluskorra kohaselt selgub see, et avaldaja hagimenetlust ei soovi, sageli alles siis, kui maakohus teeb puuduste kõrvaldamise määruse ja sellele ei reageerita. Järgmise sammuna (kui täiendav lõiv on laekunud), liigub asi menetlevale kohtunikule, kes peaks üldjuhul 30 päeva jooksul korraldama eelistungi. Sellele eelnevalt pooltelt täiendavaid kirjalikke dokumente ei küsita. Pooltega kokkuleppel võib istungi pidada ka hiljem, kuid see peaks olema pigem erand. Pooltega on võimalik istungaja kokkuleppimiseks ja istungi kutsete saatmiseks suhelda eelkõige kontaktandmetel, mille avaldaja on märkinud MKKM avalduses ja millelt võlgnik on esitanud vastuväite. Eesmärk on säästa aega ja menetluskulusid sellega, et enne istungit ei nõuta pooltelt täiendavaid kirjalikke dokumente. Ka tekkinud esindajakulud on üks olulisi takistusi pooltel kompromissini jõudmisel, pakutava menetluskorra kohaselt oleksid need oluliselt väiksemad. Samuti on ajakulu hagi ja hagile vastuse nõudmisel eelduslikult vähemalt ca kuu aega (minimaalselt 14 päeva hagi esitamiseks (TsMS § 487 lg 1) + minimaalselt 14 päeva hagile vastamiseks (TsMS § 394 lg 5)). Kuivõrd avaldaja peab MKKM avalduses välja tooma oma nõude ning lühidalt kirjeldama nõude aluseks olevaid asjaolusid ning tõendeid (TsMS § 481 lg 1 p-d 3-5), peaks olema kostjal ja kohtul suures plaanis selge, mida nõutakse ja mis alusel. Kuigi võlgnik enda vastuväidet MKKM-s põhjendama ei pea, siis üldjuhul seda siiski tehakse. Sel juhul on olemas juba MKKM-st mõlema poole esialgsed seisukohad. Vajadusel saavad pooled enda seisukohti istungil täpsustada. Sellise menetluskorra toimimiseks tuleks koostada kohtute ülene standardne istungikutse, kus lisaks tavapärasele teabele (lihtsas ja arusaadavas keeles) tuleks teavitada pooli, et istungil peavad nad olema valmis enda nõuet ja vastuväiteid põhjendama ja vajadusel viitama, millised tõendid nende väiteid saaksid tõendada. Eesmärk on, et pooled peaksid olema võimelised vajadusel istungil tervikuna oma positsioone selgitama. Standardne kutsevorm vähendab kohtute koormust, kuna iga kohtunik/kohus ei pea ise vaeva nägema, et kutse vormi välja töötada. Praegu kehtestatud kohtukutse blanketil on jäetud hoiatuste, selgituste ja muu teksti sisustamine kohtute enda teha, mis tervikuna ei ole mõistlik, vaid vajaks keskset ühtlustamist. Kaaluda saab veel ka seda, kas saaks kohustada seadusega pooli isiklikult sellisel esimesel istungil osalema, kuivõrd istungi eesmärk on eelkõige kompromissi sõlmimine (kohustuslik ilmumine on ette nähtud Saksamaa ZPO § 278 lg-s 3). Sellest kohustusest vabaneda saaks TsMS § 346 lg 5 järgse esindaja saatmisega. Kui jätta see kohtu valikuks, nagu kehtiva TsMS § 346 lg 1 järgi, siis oleks vaja kahte kutsevormi – üks menetlusosaliste isikliku kohtusse ilmumise 3 kohustusega ja teine ilma. Praeguses eelnõu versioonis siiski istungil osalemise kohustust ette nähtud ei ole. Silmas tuleb pidada, et istungi saab läbi viia ka video teel. Sel juhul tuleks poolele, kel puuduvad selleks tehnilised võimalused tagada võimalus osaleda istungil kohtus. Kui kohus otsustab läbi viia istungi vahetult, peaks poolel olema õigus taotleda osalemist videos. Eelistungil peaks esmalt kohus suunama pooli kompromissile. Kompromissile suunamiseks peaks kohus arutama pooltega nii vaidluse faktilist kui ka õiguslikku külge, selgitama välja, mis on poolte huvid ning selgitada pooltele mh edasist menetluse käiku ja asja tõenäolist lahendust. Seejuures ei ole kohus oma esialgse hinnanguga hiljem seotud. Kui kompromiss jääb saavutamata täidaks istung eelistungi rolli. Kohus peaks välja selgitama, mida hageja nõuab ja millistel asjaoludel ning selgitama pooltelt, millisel õiguslikul alusel hageja nõue võiks saada rahuldatud. Samuti peaks kohus selgitama, milliste asja lahendamise jaoks oluliste asjaolude üle pooled vaidlevad ja millised asjaolud pooled omaks võtavad. Vaidlusaluste asjaolude osas, tuleks selgitada pooltele tõendamiskoormist. Eelistungil tuleks protokollida kompromissi saavutamisel üksnes kompromiss, kohtu selgitused kompromissi tagajärgede kohta ning poolte nõusolek kompromissi tingimustega. Kui kompromissi ei saavutata, siis tuleks protokollida kohtu selgitamiskohustuse täitmine, asjaolud, mille pooled omaks võtavad ning pooltele määratud tähtajad. Samas tuleneb see ka üldistest protokollimise reeglitest, mistõttu ei ole selles osas eriregulatsiooni vaja. Üldreeglina, kui hageja istungile ei ilmu, tuleks jätta hagi menetlusse võtmata (kuivõrd hagi ei ole veel formaalselt menetlusse võetud). Istungile ilmumata jätmisega näitab hageja, et tal puudub huvi asja menetluse vastu. Hagi menetlusse võtmata jätmisel ei ole välistatud uus kohtusse pöördumine. Problemaatiline on üksnes võimalik aegumistähtaegade edasikulgemine, aga seda saab hageja vältida menetluses osaledes. Kui kostja istungile kohale ei tule, näitab see, et kostja ei ole huvitatud hageja nõude vaidlustamisest. Seega võiks lugeda, et ilmumata jätmisega loobub ta enda vastuväitest ja maksekäsu kiirmenetlus jätkub, st juhul, kui maksekäsu tegemise eeldused on täidetud tehakse maksekäsk. Seejuures peaks tarbijalepingute puhul kohus siiski järgima Euroopa Kohtu praktikast tulenevat ex officio kontrollikohustust. Sisuliselt asja lahendada ei ole selles faasis ilmselt võimalik, kuna eelnõuga pakutava mudeli järgi ei ole pooled kirjalikke seisukohti ega tõendeid esitanud. Asja arutamise edasilükkamisel olukorras, kus pooltel menetluse vastu huvi ei ole ning ühtegi sisulist menetlusdokumenti pole esitatud, ei ole mõtet. Pärast eelistungit jätkab kohus üldjuhul menetlust kirjaliku menetlusega. Selleks tuleks hagejale anda istungil lühike nt 14 päevane tähtaeg kirjalikult vormistatud hagi ja kõigi vaidlusaluste asjaolude kohta tõendite esitamiseks. Põhjendatud taotlusel võib kohus seda pikendada. Alles peab jääma siiski kohtu hagi menetlusse võtmise kontroll kirjaliku hagi saamisel. Puuduste kõrvaldamise vajadus hagis võiks olla siiski tavapärasest väiksem, kuna eelnevalt peaks istungil olema saadud nõudes ja selle aluseks olevates asjaoludes mingi selgus. Samuti peaks kohus selgitama õigusteadmisteta esindajata menetlusosalistele kirjalikule hagile ja kostja vastusele esitatavaid nõudeid. Menetluslikult tuleb lubada hagejal oma nõuet MKKM avaldusega võrreldes suurendada, see on ka menetlusökonoomiliselt mõistlik olukorras, kus hagejal on kostja vastu materiaalõiguslik nõue ühest õigussuhtest, on ökonoomsem see nõue menetleda ära ühes menetluses, mitte sundida hagejat algatama ka teist kohtumenetlust. 4 Hagi menetlusse võtmise määruses tuleb anda kostjale tähtaeg hagile vastamiseks ja kõigi enda tõendite esitamiseks. See võiks olla üldjuhul 14 päeva, kui kohus istungil kostja põhjendatud taotlusel pikemat tähtaega ei määra. Peamine erisus võrreldes tavamenetlusega on hagi ja kostja vastuse puhul seisneb selles, et pooled peavad esitama kohe ka kõik tõendid. See, milliseid asjaolusid on vaja tõendada, peaks selguma juba eelistungil. Seega ei oleks vaja määrata pooltele täiendavaid tähtaegu tõendite esitamiseks. Pärast hagi ja vastuse saamist jätkub menetlus üldjuhul kirjalikult, st kohus määrab pooltele lõplike seisukohtade ja menetluskulu nimekirjade esitamiseks tähtaja ning kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Kui pooled on esitanud tõendite kogumise taotlusi, siis tuleks need lahendada enne kirjaliku menetluse määruse tegemist. Arvestades, et edasine menetlus peaks olema kirjalik, siis tunnistaja ütlused tuleks võtta kirjalikult, kui pool ei too välja mõjuvat põhjust, miks tunnistajat on vaja istungil üle kuulata. Kaalumiskoht on, kas lisaks hagile ja kostja vastusele oleks vaja täiendavat võimalust tõendite esitamiseks? See venitaks ühelt poolt menetlust, aga teiselt poolt võib pooltel olla vaja vastaspoole esitatud tõendite usaldusväärsust kahtluse alla seada. Kui täiendavate tõendite esitamise võimalus anda, siis tuleks seda piiratagi üksnes tõenditega, mis esitatakse vastaspoole tõendite ümberlükkamiseks. Kuigi üldjuhul peaksid maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõuded tulema lihtsamatest õigussuhetest, võib sekka sattuda ka keerulisemaid vaidlusi, mille lahendamiseks pakutud menetluskord ei pruugi piisata. Seega tuleb kohtule jätta võimalus minna olukorras, kus asja olemus seda õigustab, üle tavalisele hagimenetlusele. Kui eeldada, et menetluse ümberkorraldamine vähendab kokkuvõttes kohtuniku tööaega 1 tunni võrra, siis tähendaks see 2023. aasta näitel maakohtute töökoormuse vähenemist 2,5 tsiviilvaldkonna kohtuniku ametikoha ulatuses. Paragrahvi 415 lõike 2 muutmine Muudatuse eesmärgiks on lühendada TsMS § 415 lg-s 2 sätestatud kaja esitamise tähtaega ja siduda tähtaja algus lahendi kättetoimetamisega, mitte täitemenetlusest teada saamisega. Selleks tuleb TsMS-i § 415 lg 2 teisest lausest välja jätta tähtaja alguse sidumine täitemenetluse alustamisest teadasaamisega. Tänase regulatsiooni ja töökorralduse kohaselt toimub tagaseljaotsuse avaldamine tihti Ametlike Teadaannete kaudu, misjärel alustatakse kostja suhtes täitemenetlust. Kuivõrd tänane §-i 415 lg 2 teine lause võimaldab esitada kaja ka 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsuse täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada, tekib praktikas tihti olukordi, kus kaja esitatakse ebamõistlikult pika aja jooksul peale tagaseljaotsuse tegemist. See, millal tagaseljaotsuse alusel täitemenetlust alustatakse, sõltub aga sissenõudjast, mistõttu tekkida enam kui pooleaastane või ka pikem lõtk tagaseljaotsuse tegemise ja täitemenetluse alustamise vahel. Kohtu töö optimaalse korralduse tagamiseks on mõistlik tagaseljaotsusega toimikud sulgeda võimalikult kiirest peale tagaseljaotsuse tegemist, mis tähendab, et mõistlikum on suunata veidi rohkem tähelepanu tagaseljaotsuste kostjale kättetoimetamisele selle asemel, et neid menetlusi uuesti pika aja pärast avada. 5 Paragrahvi 485 täiendamine lõigetega 5 ja 6 Muudatus on seotud paragrahvide 4061 – 4066 seadusesse lisamisega, tegemist on ühe osaga maksekäsu kiirmenetluse jätkumenetluse lihtsustamisest. Lisatavate lõige eesmärgiks on näha ette, et juhul avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada, nõuab maksekäsuosakond avaldajalt juhul, kui võlgnik esitab menetluses vastuväite, täiendava lõivu tasumist. Lõige 6 näeb ette, et kui avaldaja täiendavat lõivu ei tasu, siis avalduse menetlemine lõpetatakse ja asi ei lähe üldse üle hagimenetlusse, st ei järgne ka paragrahvides 4061 – 4066 ettenähtud lihtsustatud menetlust. Paragrahvi 486 lõike 1 punktide 1 ja 2 muutmine Muudatus on seotud paragrahvide 4061 – 4066 seadusesse lisamisega, tegemist on ühe osaga maksekäsu kiirmenetluse jätkumenetluse lihtsustamisest. Muudatusega lisatakse § 486 lg 1 p- idesse 1 ja 2 selgesõnaline eeldus, et MKKM avaldus liigub vastuväite saamisel hagimenetlusse ainult juhul, kui selle eest on tasutud täiendav riigilõiv. Paragrahvi 487 lõike 1 muutmine Muudatus on seotud paragrahvide 4061 – 4066 seadusesse lisamisega, tegemist on ühe osaga maksekäsu kiirmenetluse jätkumenetluse lihtsustamisest. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis kajastab §-des 4061 – 4066 toimuvaid muudatusi selliselt, et näeb ette, et TsMS § 486 lg 1 p 1 nimetatud juhul toimub menetlus §-ides 4061 – 4066 sätestatud korras, TsMS § 486 lg 1 p 2 nimetatud juhul aga tavapärases hagimenetluses. Paragrahvide 509, 516 ja 602 täiendamine Paragrahvide muutmise eesmärgiks on anda hagita menetlustes senisega võrreldes suurem iseseisev otsustuspädevus kohtunikuabidele (ja KS § § 1251 kaudu ka kohtujuristidele). Täna on nendel ametnikel juba pädevus viia läbi tervet rida hagita menetlusi, kuid kohtutes ei ole neid tegelikkuses sellistes menetlustes piisavalt rakendatud. Ometi annaks selline kohtunikega võrreldes nooremametnike kaasamine hagita menetlustesse võimalus hoida kokku kohtuniku tööaega, kasutades nende ülesannete täitmiseks odavamat tööjõudu. Teisalt annaks see kohtunikuabidele ja kohtujuristidele võimaluse iseseisvalt vastutust kandes teha õiguslikke otsustusi, mis ei ole õigusemõistmiseks põhiseaduse § 146 mõttes ja niimoodi omandada kogemusi, et kandideerida kohtunikuks. Pankrotimenetluses näeb kohtujuristi ulatusliku pädevuse ette PankrS § 841, füüsilise isiku maksejõuetuse menetluses FIMS § 6. 2023. aastal oli isiku surnuks tunnistamise ja surmaaja tuvastamise asju maakohtutes 114, selliste asjade üleandmine kohtunikuabidele vähendaks maakohtu kohtunike töökoormust 0,21 ametikoha ulatuses. Äraolija varale hoolduse seadmise asju oli 2023. aastal kokku 116, selliste asjade üleandmine kohtunikuabidele vähendab maakohtu kohtunike töökoormust 0,13 ametikoha ulatuses. Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija määramise asju oli 2023. aastal maakohtutes kokku 147, asjade üleandmine kohtunikuabidele vähendaks kohtunikke koormust kokku 0,36 ametikoha ulatuses. Kokku väheneks maakohtu kohtunike koormus TsMS § 509, 516 ja 602 täiendamisest 0, 7 ametikoha ulatuses. Paragrahvi 637 lg 21 muutmine Paragrahvi 637 lg 21 muutmine on seotud TsMS § 405 lg 1 muudatusega ning selle eesmärgiks on suurendada neid rahalisi piire, mille korral apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes 6 juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Uuteks piirideks on 10 000 eurot põhinõude põhiselt ning 20 000 eurot koos kõrvalnõuetega. Sätte muutmise tulemusena tuleb sättes ettenähtud rahalistesse piiridesse jäävate asjade puhul apellatsioonkaebuses tänasest olulisemat rõhku pöörata selle selgitamisele, miks apellant leiab, et maakohus on ebaõigest kohaldanud materiaalõiguse normi või mille seisneb menetlusõiguse normi rikkumine või tõendite ebaõige hindamine ning kuidas selline rikkumine tõi kaasa ebaõige lahendi. Kui selliseid asjaolusid apellatsioonkaebuses piisavalt selgelt esile toodud ei ole, võib kohus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Muudatus peaks tooma kaasa selle, et sättes ettenähtud rahalistesse piiridesse jäävates asjades ei ole automaatselt tagatud kohtuasja teistkordne läbivaatamine ringkonnakohtus, vaid selgelt suunatakse fookus sellele, mida maakohus apellandi arvates valesti teinud on. Sättesse lisatakse ka uus teine lause, mis näeb ette, et kui apellant vaidlustab maakohtu otsust väiksemas ulatuses kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga kümnekordne alammäär, menetleb ringkonnakohus apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Analoogne summaline piirang kaebeõigusele kehtib juba täna kassatsioonimenetluses (TsMS § 679 lg 4). Säte täiendab sama lõike 1 esimest lauset. Kui esimese lause kohaselt on summaline piirang seotud tsiviilasja hinnaga, siis teine lause sätestab piiri ka sellele, mis ulatuses apellant otsust vaidlustab. Tulemusena peab apellant sätte esimesest lausest tulenevatest piiridest välja jääva tsiviilasja hinnaga asja puhul, milles ta ringkonnakohtus soovib vaidlustada üksnes väiksemat osa, selgelt välja tooma, milles seisneb maakohtu poolt otsuse tegemisel materiaalõiguse normi selge ebaõige kohaldamine või on menetlusõiguse normi selge rikkumine või on tõendeid selgelt ebaõige hindamine ning miks see võis oluliselt mõjutada lahendit. Paragrahvide 661, 663 ja 664 muutmine Paragrahvide 661, 663 ja 664 muutmise eesmärgiks on võimaldada maakohtu määrustele esitatud määruskaebuste suunamine otse ringkonnakohtule, v.a kohtunikuabide ja kohtujuristide määrused. Siia peaks vaatama juurde andmeid, kui palju maakohus TsMS § 663 lg 4 kohaselt rahuldab määruskaebuse täies ulatuses. Ringkonnakohus kontrollib nagunii määruskaebuse vastavust nõuetele, st TsMS § 663 lg 1 nõudeid. Ei ole kindel, et sealt suurt koormust reaalselt ringkonnakohtule kaasneks (st kaasneks maakohtus täies ulatuses rahuldatud määruskaebuste võrra). 2023. aastal esitati maakohtute kaudu ringkonnakohtutele kokku 1577 määruskaebust, millest 1030 oli hagita asjades. Kui eeldada, et maakohtu kohtuniku keskmine tööaeg ühe määruskaebuse läbivaatamiseks on 1 tund, vabastaks määruskaebuste esitamine otse ringkonnakohtutele maakohtunike tööaega kokku 0,99 ametikoha ulatuses. Paragrahvi 666 lõike 3 muutmine Hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab tänase seaduse kohaselt läbi ja lahendab ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis. Kuivõrd enamik hagita menetluses lahendatavaid kohtuasju ei ole aga Põhiseaduse § 146 mõttes 7 õigusemõistmise asjad ning põhimõtteliselt võiks neid seadusandja vastava otsuse korral lahendada ka mõni haldusorgan, siis ei ole paljudes neis asjades põhjendatud asja lahendamine ringkonnakohtu kolmeliikmelises koosseisus. Seetõttu tehakse eelnõus ettepanek sätestada TsMS §-i 666 lg 3 teise lausena reegel, mille kohaselt lahendab ringkonnakohtus TsMS §-i 475 lg 1 p-ides 1-7, 9-11, 121-122, 14, 141, 15, 151, 152 ja 16 nimetatud hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik. Loetelust on välja jäetud hagita perekonnaasjad, äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine (nn squeeze-out vaidlused), korteriomandi- ja kaasomandiasjad ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu, maaparandussüsteemi eesvoolu ja tehnorajatiste talumise asjad, kuna nendes lahendab kohus eelkõige küsimust, kas üks isik saab teiselt midagi nõuda, mistõttu kuuluvad need menetlused klassikalise õigusemõistmise hulka ning nende lahendamise hagita menetluses on seadusandja ette näinud eelkõige otstarbekusest lähtuvalt. Kokkuvõte kavandatud muudatuste mõjust kohtunike töökoormusele Kavandatud muudatused langetavad maakohtu kohtunike töökoormust kokku 6,79 ametikoha ulatuses /aastas. Kui 2023. aastal oli maakohtu kohtuniku keskmine arvestuslik töökoormus, ennekõike arvestamata kohtunike pensionile siirdumise tõttu ajuti suurenenud töökoormust2, 1532 töötundi, siis muudatuste tulemusena peaks sama töömahu säilimisel keskmine arvestuslik koormus olema 113 töötundi madalam. Mõju kohtunikuabide (kohtujuristide) töökoormusele Kõikide seni kohtunike täidetud ülesannete üleandmine kohtunikuabidele, arvesse võttes samaaegselt ka menetluse lihtsustumist ja eeldades, et kohtunikuabide muu töökoormus ei vähene, toob kaasa kohtunikuabide teenistuskohtade suurendamise vajaduse 1 teenistuskoha võrra. Kui asja lahendab edaspidi osaliselt kohtujurist3, on kohtunikuabi töökoormuse suurenemine väiksem. 2 Keskmine koormus arvesse võttes asjade jagamise koormuse vähenemist pensionile siirdumisel jm kohute tööjaotusplaanidega ettenähtud koormuse vähendamist (välja arvatud noorkohtunike koormus ja kohtu esimehe ja kohtumaja juhi/osakonna juhataja koormusevähendused) 1659 töötundi 3 Et kohtunik töötab koos kohtujuristiga (kohtuniku arvestusliku normkoormuse puhul on eeldatud nn 1+1 töömudeli), tähendaks kohtuniku koormuse vähenemine automaatselt ka kohtujuristi koormuse samaväärset arvestuslikku vähenemist. Seega olukorras, kus senine kohtuniku töökoormus läheks üle kohtujuristi iseseisvaks tööülesandeks, oleks kohtujurisdie summaarse koormuse vähenemine 5,6 ametikohta. 8  Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (RT I, 06.07.2023, 96) tehakse järgmised muudatused: 1) Paragrahvi 384 lõike 1 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohus lahendab hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval kolmandal tööpäeval.“ 2) Paragrahvi 384 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva seadustiku §-i 378 lg 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud hagi tagamise meetmete rakendamise otsustamiseks, samuti hagi tagamisena märgete kandmise kinnisturaamatusse või muudesse registritesse ja nende meetmetega seotud hagi tagamise menetluse läbiviimiseks, sh hagi tagamise asendamiseks raha maksmisega, ühe hagi tagamise abinõu asendamiseks teise hagi tagamise abinõuga või hagi tagamise muutmiseks või tühistamiseks on pädev ka kohtunikuabi.“ 3) paragrahv 404 tunnistatakse kehtetuks. 4) paragrahvi 405 lõike 1 esimest lauset muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 10 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 20 000 eurole.“ 5) lugeda 43. ptk senine tekst 1. jaoks ja täiendada peatükki 2. jaoga järgmises sõnastuses: „ 2. jagu Hagimenetlus maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamise korral § 4061. Maksekäsu kiirmenetlusena algatatud asja ettevalmistav istung (1) Käesoleva seadustiku § 486 lg 1 p 1 nimetatud juhul määrab kohus enne pooltelt kirjalike seisukohtade küsimist eelistungi. (2) Eelistung peab toimuma 30 päeva jooksul asja kohtualluvuse järgi õigesse kohtusse jõudmisest, kui kohus ei määra istungit poolte kokkuleppel või ühe poole põhjendatud taotlusel hilisemaks ajaks. Kohus arvestab eelistungi aja määramisel võimalusel poolte seisukohtadega. (3) Kohus hoiatab kohtukutses pooli, et pooled peavad olema võimelised andma eelistungil selgitusi enda nõuete ja nõuete ja vastuväidete aluseks olevate asjaolude ning neid kinnitavate tõendite kohta. (4) Poolel on õigus taotleda eelistungil osalemist menetluskonverentsi teel. (5) Eelistungil suunab kohus pooli asja kokkuleppel lahendama. Kohus arutab pooltega vaidluse faktilisi ja õiguslikke küsimusi, menetluse perspektiivi ning poolte vaidlusega seonduvaid majanduslikke ja muid huve ning täidab muid eelmenetluse ülesandeid. (6) Kui pooled eelistungil kompromissi ei saavuta, selgitab kohus välja, millistele asjaoludele hageja nõue ja kostja vastuväited tuginevad, sh milliste asja lahendamiseks oluliste asjaolude üle pooled vaidlevad ja millised asjaolud pooled omaks võtavad. Kohus arutab pooltega vaidluse lahendamise õiguslikke küsimusi ja selgitab tõendamiskoormise jaotust. Vajadusel selgitab kohus pooltele ka hagiavaldusele ja kostja vastusele esitatavaid nõudeid.  § 4062. Maksekäsu kiirmenetlusena algatatud asja eelistungile ilmumata jätmine (1) Kui hageja ei ilmu eelistungile, jätab kohus maksekäsu kiirmenetlusena algatatud asja menetlusse võtmata, välja arvatud, kui kostja loobub maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitest, hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud või eelistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid. (2) Kui kostja ei ilmu eelistungile, loetakse kostja maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitest loobunuks, välja arvatud, kui kostja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud või kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid. (3) Kui kumbki pool ei ilmu eelistungile, jätab kohus asja menetlusse võtmata, välja arvatud, kui hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud või kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1-3 sätestatud asja menetlusse võtmisest keeldumise või kostja vastuväidetest loobunuks lugemise eeldused ei ole täidetud, määrab kohus paragrahv 4061 lõike 2 kohaselt uue eelistungi. Kui ka sellele istungile pool või pooled ei ilmu ning käesoleva paragrahvi lõikeid 1-3 ei ole võimalik kohaldada jätkub menetlus käesoleva seadustiku paragrahvis 487 sätestatud korras. § 4063. Maksekäsu kiirmenetlusena algatatud asja hagiavaldus (1) Kohus määrab eelistungil hagejale 14-päevase tähtaja hagiavalduse esitamiseks. Hageja põhjendatud taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada. (2) Hagiavaldusele tuleb lisada kõik tõendid, mida hageja soovib enda nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks või kostja väidetud asjaolude ümberlükkamiseks kasutada. (3) Kui hageja suurendab hagis oma nõuet võrreldes maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudega, tuleb tal tasuda täiendavalt riigilõivu lähtudes esitatud hagi hinnast. Kui hageja esitab hagis väiksema nõude, kui maksekäsu kiirmenetluse avalduses, on tal arvestades hagihinda õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. (4) Kui hageja suurendab hagis oma nõuet selliselt, et see ületab käesoleva seadustiku § 481 lõikes 22 nimetatud määra, lahendab kohus asja tavapärases korras. § 4064. Maksekäsu kiirmenetlusena algatatud asjas esitad hagi menetlusse võtmise otsustamine ja kostjalt vastuse küsimine (1) Kohus lahendab maksekäsu kiirmenetlusena algatatud asjas hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega 14 päeva jooksul hagiavalduse kohtusse esitamisest. (2) Hagi menetlusse võtmise määruses määrab kohus kostjale hagile kirjalikult vastamiseks 14-päevase tähtaja. Kostja põhjendatud taotlusel võib seda tähtaega pikendada.  (3) Kostja vastusele tuleb lisada kõik tõendid, mida kostja soovib enda vastuväidete aluseks olevate asjaolude tõendamiseks või hageja väidetud asjaolude ümberlükkamiseks kasutada. § 4065. Tõendite kogumine maksekäsu kiirmenetlusena algatatud asjas (1) Pärast hagi ja vastuse saamist lahendab kohus poolte tõendite kogumise taotlused. (2) Kui pool soovib tõendada enda väiteid tunnistaja ütlustega, kohustab kohus tunnistajat vastama küsimustele kirjalikult, kui kumbki pool ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, miks tunnistajat oleks vaja suuliselt üle kuulata. § 4066. Maksekäsu kiirmenetlusena algatatud asja lahendamine (1) Kohus lahendab maksekäsu kiirmenetlusena algatatud asja kirjalikus menetluses, välja arvatud, kui istungi korraldamine on vajalik tunnistaja ülekuulamiseks või mõne muu isikulise tõendi kogumiseks. (2) Pärast kostja vastuse saamist ja tõendite kogumist määrab kohus 15-päevase tähtaja, mille jooksul saavad pooled esitada tõendeid ja seisukohti vastaspoole esitatud väidete ja tõendite ümberlükkamiseks. (3) Koos käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtajaga määrab kohus pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Lõplikes seisukohtades ei saa esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Samuti määrab kohus otsuse avaliku teatavakstegemise aja. (4) Kui see on kohtu hinnangul vajalik asja õigeks lahendamiseks, võib kohus loobuda maksekäsu kiirmenetlusena algatatud asja lahendamisest käesolevas jaos sätestatud korras ning otsustada lahendada asja vastavalt üldiselt hagimenetluse kohta käivatele sätetele.“ 6) paragrahvi 415 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest teada.“ 7) paragrahvi 485 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Kui avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada, kohustab kohus avaldajat 14 päeva jooksul tasuma TsMS § 147 lõike 5 kohaselt täiendava riigilõivu. Riigilõivu suuruse määramisel lähtutakse maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud nõude suurusest. Kui võlgnik esitab vastuväite nõudele osaliselt, arvestatakse täiendava riigilõivu määramisel nõude vaidlustatud osa. (6) Täiendava riigilõivu tasumata jätmise korral menetlus lõpetatakse. Kui võlgnik on esitanud vastuväite avaldaja nõudele üksnes osaliselt, teeb kohus vaidlustamata nõude osas maksekäsu.“ 8) paragrahvi 486 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: „1) võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada ja on tasunud hagimenetlusse üleminekuks täiendava riigilõivu;  2) makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada ja on tasunud hagimenetlusse üleminekuks täiendava riigilõivu;“ 9) paragrahvi 487 lõiget 1 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Asja hagimenetluse korras menetlev kohus viib käesoleva seadustiku § 486 lg 1 p 1 nimetatud juhul läbi hagimenetluse arvestades käesoleva seadustiku paragrahvides 4061 – 4066 sätestatud erisusi. Käesoleva seadustiku § 486 lg 1 p 2 nimetatud juhul kohustab hagimenetluse korras menetlev kohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Korteriomandi ja kaasomandi asjas nõutakse nõude põhjendust ka asja edasi menetlemisel hagita menetluses.“ 10) paragrahvi 509 täiendatakse uue lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Surnuks tunnistamise ja surmaaja tuvastamise menetluse läbiviimiseks on pädev ka kohtunikuabi.“ 11) paragrahvi 516 täiendatakse uue lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Äraolija varale hoolduse seadmise menetluse läbiviimiseks on pädev ka kohtunikuabi.“ 12) paragrahvi 602 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesolevas peatükis sätestatud menetluse läbiviimiseks on pädev ka kohtunikuabi.“ 13) paragrahvi 637 lg 21 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: „(21) Varaline nõudega hagi asjas, mille hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 10 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 20 000 eurole, esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui apellant vaidlustab maakohtu otsust väiksemas ulatuses kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga kümnekordne alammäär, menetleb ringkonnakohus apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.“ 14) paragrahvi 661 lg 1 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: „Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule. Määruse peale, mille on teinud kohtunikuabi või kohtujurist, esitakse määruskaebus ringkonnakohtule selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse.“ 15) paragrahvi 663 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: „§ 663. Määruskaebuse menetlemine  (1) Määruskaebuse saanud kohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse menetlusse võtmist ei pea eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama. (2) Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata. (3) Kohus toimetab määruskaebuse ja selle lisade ärakirjad kätte menetlusosalistele, kelle õigusi määrus puudutab, ja küsib neilt vastuse. (4) Kui kohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle määrusega. Kui maakohus leiab, et määruskaebuse saab rahuldada üksnes osaliselt, ta seda ei rahulda, kui seadusest ei tulene teisiti. (5) Kui maakohus ei rahulda määruskaebust, esitab ta selle viivitamata koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta ei ole vaja teha eraldi määrust ega edastada seda menetlusosalistele. (6) Kui kaevatava maakohtu määruse tegi kohtunikuabi, võib ta määruskaebuse lahendada käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud korras. Kui ta määruskaebust viie päeva jooksul alates kaebuse esitamisest täielikult ei rahulda, annab ta kaebuse lahendamiseks viivitamata edasi pädeva maakohtu kohtunikule, kes juhindub määruskaebuse lahendamisel käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatust. (7) Kui koos maksekäsu peale esitatud määruskaebusega on esitatud ka taotlus vastavalt käesoleva seadustiku § 4891 lõikele 3 ning kaevatava maksekäsu on teinud kohtunikuabi, annab kohtunikuabi kaebuse lahendamiseks viivitamata edasi pädevale kohtunikule.“ 16) paragrahvi 664 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: „§ 664. Määruskaebuse kontrollimine ringkonnakohtus (1) Kui määruskaebus esitatakse käesoleva seadustiku § 661 lg 1 kohaselt ringkonnakohtule maakohtu kaudu, kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. (2) Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.“ 17) Paragrahvi 666 lg 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab läbi ja lahendab ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis. Käesoleva seadustiku §-i 475 lg 1 p-ides 1-7, 9-11, 121-122, 14, 141, 15, 151, 152 ja 16 nimetatud hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab ringkonnakohtus läbi ja lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik.“