Ühispöördumine loomakaitse seaduse muutmise seaduse eelnõule

Liisa-Ly Pakosta Tallinn Justiits- ja Digiministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 26.05.2025 Allkirjastatud digitaalselt Edastatud e-posti kaudu [email protected] [email protected] LINNUKASVATUSSEKTORI ÜHISPÖÖRDUMI NE LOOMAKAITSESEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU VASTUOLUST PÕHISEADUSEGA Austatud minister 1. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM) avalikustas 14.05.2025 loomakaitseseaduse (LoKS) muutmise seaduse eelnõu teise versiooni (eelnõu). See esitati kooskõlastamiseks ka Justiits- ja Digiministeeriumile. Eelnõuga kavandatakse keelata toidumunade tootmise eesmärgil kanade pidamine puuris aastast 2035. Keelatakse ka kanasid puuris pidavate uute tootmisüksuste rajamine aastast 2026.1 2. Justiits- ja Digiministeeriumil on oluline roll hea õigusloome tagamisel, kontrollides seaduseelnõude kooskõlastamisel nende vastavust kehtivale õigusele2. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas on ka bürokraatia vähendamine.3 Vastuolu tõttu põhiseadusega ning arvestades, et eelnõu suurendab oluliselt bürokraatiat ja vähendab toidujulgeolekut, palume jätta eelnõu kooskõlastamata. 3. Eelnõu autorid on ülekaaluka avaliku huvi jätnud eelnõus kavandatud keelu kehtestamisel tähelepanuta. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et keeluga kaasneb: 1) Eesti ettevõtete konkurentsivõime vähendamine; 2) negatiivne mõju regionaalarengule; 3) munadega isevarustatuse tase langeb oluliselt ehk toidujulgeolek väheneb; 4) munade kättesaadavus tarbijatele väheneb. 4. Eelnõu autorite arvates kaaluvad eelloetletud negatiivsed olulised mõjud üles Eesti võimaluse teistele liikmesriikidele olla puurikanade pidamise keelustamisel eeskujuks. Tegemist on sobimatu kaalutlusega, sest põhiseaduse preambulist ja põhiseaduse kaitseklauslist (PSTS § 1) lähtuvalt peab õiguse loomisel esikohale seadma rahvuslikud huvid. Soov teiste liikmesriikide hulgas silma paista meile teadaolevalt ei ole rahvuslikes huvides. Teiseks on ilmselge, et meie 1 Eelnõu toimik https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0026cf9e-9b35-4cc5-9a61-1913f516e334 2 Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine. – RT I, 29.12.2024, 46. Punkt 5 (4). 3 Vabariigi Valitsuse seadus. – RT I, 30.12.2024, 4, § 59 lg 1.  – 2/4 – suurimad konkurendid (Läti ja Leedu) Eesti eeskuju ei vaja, sest nemad lähevad vabatahtlikult üle õrrekanade pidamisele. 5. Meie hinnangul ei ole eelnõu väljatöötamisel arvestatud hea õigusloome nõuetega (sh ei koostatud VKT-d ning ei ole kaalutud alternatiive), mis on viinud selleni, et eelnõu ei ole kooskõlas põhiseadusega (§ 31 ja 32). Eelnõu suurendab bürokraatiat, vähendab toidujulgeolekut ja paneb Eesti ettevõtjad võrreldes naaberriikidega oluliselt raskemasse konkurentsiolukorda olles seetõttu selgelt vastuolus ka 24.05.2025 avaldatud koalitsioonileppe 2025-2027 bürokraatia vähendamise, põllumajanduse ja toidujulgeoleku ning varustuskindluse eesmärkidega.4 6. Ebavajaliku keelu kehtestamine seaduse tasemel on vastuolus ka Riigikogu otsusega „Õigusloome poliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“, milles seati sihiks, et aasta-aastalt väheneb õigusloome regulatiivne koormus tuntavalt ning selle saavutamiseks ei algatata uusi eelnõusid kergekäeliselt. Uued normid kavandatakse õige tasandi õigusaktis ja üksnes siis, kui nende vajalikkus on veenvalt põhjendatud. Õigusliku reguleerimisega probleemide lahendamine on viimane abinõu, enne seda kaalutakse teisi võimalusi. Lahenduste väljapakkumisel hoidutakse ülereguleerimisest.5 Käesoleval juhul on REM põhjendamatult valinud regulatiivse lahenduse. 7. Linnukasvatajad esitasid REM-ile 03.02.2025 pöördumise, kus juhtisime tähelepanu eelnõu põhiseadusvastasusele seoses ettevõtlusvabaduse ning omandipõhiõiguse riivega (pöördumise lisa). Samuti kaasneb eelnõuga oluline negatiivne mõju toidujulgeolekule kuna munatoodangu isevarustatuse tase võib oluliselt langeda. Nii on see põhjusel, et alternatiivsete tootmisviiside toodangumaht on ligikaudu veerandi võrra madalam ja uute tootmiskohtade rajamise võimalused on ebaselged. Alternatiivsetele tootmisviiside üleminek eeldab suuremahulisi investeeringuid kogusummas u 40 miljonit eurot. Uute tootmisüksuste rajamise võimalikkus selgub kohaliku omavalitsuse planeerimismenetluse käigus. 8. 14.05.2025 avaldatud eelnõu seletuskirjas, sh lisas 2 ei nähtu, et REM oleks kaalunud täiendavaid ebasoovitava mõju ja riskide maandamise viise, mille vajadusele ka Justiits- ja Digiministeerium eelnõu esimesel kooskõlastusringil tähelepanu juhtis. Leevendusmeetmed sisuliselt puuduvad. Näiteks ei ole eelnõu autorid uurinud tootjatelt, kas nad oleksid valmis samas ajaraamistikus vabatahtlikult üle minema õrrekanade pidamisviisile, nii nagu Läti ja Leedu. Ainsa meetmena viidatakse 2028+ EL eelarveperioodi investeeringutoetustele, mille õigusraamistik ja eelarve täna puudub. Analüüsides kehtivat EL õigusraamistikku nähtub, et keelu kehtestamisel seaduse tasemel ei ole mitmete seniste EL eelarvest rahastatavate toetuste jätkamine võimalik. Nii vähendab riik märkimisväärselt siinsete ettevõtjate konkurentsivõimet võrreldes teiste liikmesriikide ettevõtjatega. Eelnõuga vähendatakse linnukasvatussektori konkurentsivõimet ning seatakse ohtu toidujulgeolek. Tänases geopoliitilises olukorras on selline lähenemine lubamatu. 9. Muudatuse jõustumisel keelab EL õigusraamistik juba aastast 2026 munakanade heaolutoetuse6 maksmise kuivõrd seda on lubatud maksta üksnes täiendavate kohustuste võtmisel.7 Samuti ei ole EL õigusest tulenevalt tõenäoliselt lubatav investeeringutoetuste 4 Koalitsioonikokkulepe 2025-2027 (24.05.2025), lk 21 (õigusriik), lk 31 (põllumajandus), lk 32 (toidujulgeolek ja varustuskindlus). 5 Riigikogu, 12.11.2020, „Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“. – RT III, 17.11.2020, 2, punkt 6. 6 Maaeluministri 23.12.2022. a määrus nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu toetus“. – RT I, 27.03.2025, 9, § 16 jj. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, 2. detsember 2021, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist  – 3/4 – maksmine kuna riiklikele või liidu standarditele vastavuse tagamiseks investeeringutoetuse andmine ei ole lubatav. Ometi on REM põhiseaduslikkuse analüüsis muudatuse mõõdukust põhjendatud just 2028+ eelarveperioodi investeeringutoetustega.8 Samuti ei ole välistatud, et sarnaselt nüüdsele rahastusperioodile võib ka järgmise rahastusperioodi algus aastaid edasi lükkuda. 10. Eelnõu koostamisel on rikutud mitmeid hea õigusloome nõudeid, sh ei ole eelnõule koostatud väljatöötamiskavatsust (VTK) nagu näeb ette Riigikogu otsus „Õigusloome poliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“9 ja Vabariigi Valitsuse vastu võetud hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (HÕNTE).10 Ükski HÕNTE § 1 lõikes 2 nimetatud erand ei ole käesoleval juhul kohaldatav, sh ei ole asjakohane REM põhjendus, et eelnõu kiireloomulisus tuleneb poliitilistest valikutest. VTK ühe osana tulnuks kirjeldada lahendamist vajavat probleemi, eesmärki, analüüsida võimalikke lahendusi, esitada võimalike lahenduste võrdlus ja eelistatav lahendus ning selgitada valitud lahenduste sobivust kehtivasse õiguskorda.11 11. Kavandatud keeld ei tulene Euroopa Liidu õigusest. Eesti kehtiv õigusraamistik on kooskõlas loomade heaolu reguleeriva direktiiviga 1999/74/EÜ. Ka olukorras, kus on soov munakanade heaolu parandada, ei ole tingimata vajalik regulatiivne sekkumine. Eelnõu väljatöötamisel ei ole kaalutud alternatiive, näiteks võimalust vabatahtlikuks üleminekuks alternatiivsetele tootmisviisidele. Olukorras, kus ettevõtjad on valmis vabatahtlikult võtma pikaajalise kohustuse alternatiivsetele munakanade pidamisviiside üleminekuks, puudub vajadus riiklikuks sekkumiseks. Nii on ka seletuskirjas eeskujuna nimetatud Läti ja Leedu suurimad munatootjad vabatahtlikult võtnud suuna minna üle alternatiivsetele tootmisviisidele.12 Läti ja Leedu õigusraamistik vastavat keeldu ei sätesta. REM ei ole esitanud ühtegi selgitust, miks Eestis ei ole vabatahtlik üleminek 10-aastase perioodi jooksul võimalik. 12. Arvestades, et Eestis on neli suuremat munatootjat, peame võimalikuks vabatahtlikku üleminekut alternatiivsetele munakanade pidamisviisidele. Sellisel viisil tagatakse alternatiivsetele tootmisviisidele sujuv üleminek ettevõtjate konkurentsivõimet ja toidujulgeolekut kahjustamata. EL õigusest tulenevalt on sel juhul võimalik ettevõtjatele tagada seletuskirjas nimetatud investeeringutoetus13 ning munakanade heaolu toetus. Vabatahtlikult võetud kokkulepete praktikat näeme ka mujal Eesti toidutööstustes. Näiteks on toidu- ja joogitootjad võtnud endale kohustuse piirata toodetes lisatud suhkrute hulka mistõttu puudub vajadus regulatiivseks sekkumiseks. Linnukasvatussektor on valmis sõlmima hea tahte kokkuleppe üleminekuks alternatiivsetele tootmisviisidele olukorras, kus REM võimaldab tootmisviisi muutmiseks asjakohased investeeringutoetused. (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013, art 31 lg 5 punkt b). Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu toetus” eelnõu, eelnõude infosüsteemis toimik 22- 1553, seletuskiri, lk 8. 8 14.05.2025 eelnõu seletuskiri, lk 7. 9 Riigikogu 12.11.2020 otsus „Õigusloome poliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“. – RT III, 17.11.2020, punkt 12.1 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002 10 Vabariigi Valitsuse 22.11.2011 määrus „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“. – RT I, 29.12.2011, 228, § 1 lg 1. 11 HÕNTE § 1 lõige 1 punktid 1-4. 12 14.05.2025 eelnõu seletuskiri, lk 12 ja 16. 13 14.05.2025 eelnõu seletuskiri, lk 7.  – 4/4 – Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Allan Tohver Jarno Hermet DAVA Foods Estonia AS OÜ Linnu Talu Jüri Anepaio Andres Puksov Eesti Muna OÜ Osaühing Sanlind Lisa: Linnukasvatussektori 03.02.2025 ühispöördumine loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõule Saatja: "Allan Tohver" <[email protected]> Saaja: "Liisa-Ly Pakosta - JUSTDIGI" <[email protected]>, "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]> Teema: Munatootmissektori ühispöördumine loomakaitse seaduse muutmise seaduse eelnõule Kuupäev: 2025-05-27 04:02 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lp. Minister, Lp. Justiits- ja Digiministeerium Edastame Teile seoses Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt 14.05.2025 avalikustatutud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu teise versiooniga meie sektori ühispöördumise. Lisas on meie ühispöördumine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu esimesele versioonile. Tervitades, Allan Tohver Juhatuse liige Mob: +3725088455 E-post: [email protected] DAVA Foods Estonia AS Tellivere farm, Saha, 74209 Harjumaa Tel +372 600 0830, <http://www.eggomuna.ee> www.eggomuna.ee Regionaal- ja P õllumajandusministeerium Tallinn 03 . 02 .202 5 Allkirjastatud digitaalselt Edastatud e-posti kaudu [email protected] [email protected] LINNUKASVATUSSEKTORI ÜHISPÖÖRDUMINE LOOMAKAITS E SEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕULE Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ( REM ) avalikustas 13.01.2025 loomakaitseseaduse ( LoKS ) muutmise seaduse eelnõu (eelnõu) , millega kavandatakse keelata toidumunade tootmise eesmärgil kanade pidamine puuris aastast 2035 . Keelatakse ka kanasid puuris pida vate uute tootmisüksuste rajamine aasta s t 2026. REM esitas eelnõu neljale suuremale linnukasvatusettevõtjale arvamuse avaldamiseks. E sitame linnukasvatussektori ühispöördumise . Kokkuvõte JA ETTEPANEKUD Eelnõu on vastuolus põhiseaduse (PS) § -dega 31 ja 32, sest uued piirangud riivavad linnukasvatusettevõtjate ettevõtlusvabadust (PS § 31) ja omandipõhiõigust (PS § 32) , kuid seletuskirjas lubatud leevendusmeetmed on väga üldsõnalised ning seetõttu illusoorsed . Ettevõtjatelt võetakse võimalus jätkata senise tootmisviisiga ning olemasolev t ootmisinventar võib muutuda enne kasutusea lõppu kasutuks . T egemist võib olla linnukasvatusettevõtjate vara faktilise sundvõõrandamisega kuni 40 miljoni euro ulatuses . Munade isevarustatus e tase langeb alternatiivmeetod il e ü lemineku ebaõnnest umisel niigi madalalt 60%- i lt 12%- ini. Eelnõu menetlemisel on oluliselt rikutud hea õigusloome ja normitehnika (HÕNTE) nõudeid . Eelnõu lähtub eeldusest, et puurikanade heaolutingimused on puudulikud. Teisisõnu on täiendavate keeldude seadmine vajalik , sest puurikanade pidamise tingimused vajavad täiendavat reguleerimist . See on ebaõige. LoKS-iga on võetud üle Euroopa Liidu direktiivid loomade, sh munakanade kaitse nõuete kohta. Menetluses ei ole ühtegi direktiivi muutmise eelnõud, mis eeldaks Eestilt vastava te piirangu te määratlemist. Euroopa L iidu sisuturg on ühtne. Seda arvestades anna b muudatuse jõustumi ne põhjendamatu konkurentsieelise meie naaberriikidele, kus sarnased piirangud puuduvad. Juba hetkel tuleb Eestisse oluline osa munadest Poolast, Leedust ja Lätist . Muudatuse tulemusel suureneb paratamatult teiste riikide turuosakaal Eesti munade turul . Konkurentsivõime vähenemist ja selle mõju toidujulgeolekule, regionaalarengule , tarbijate ostuvõimele ja toidutööstustele ei ole eelnõu koostajad arvestanud. Eesti võib seada munakanade kaitseks oma riigi ettevõtjatele rangemaid nõudeid , aga sellisel juhul tuleb kõiki riske teadvustada ja ette näha leevendavad meetmed nii ettevõtjate, tarbijate kui ka toidujulgeoleku kui avaliku huvi kaitseks. Paraku sellist kaalumist seletuskirjast ei nähtu. REM tellitud Eesti elanike toidukaupade ostueelistuste uuringust nähtub, et t oiduostu otsuse valiku tegemisel on enam kui 70% tarbijate jaoks väga oluli sed soodne hind ja sooduspakkumised. Nende tarbijate vajadustega ei ole eelnõu koostamisel sisuliselt arve statud. Eelnõu koosta jad on uute piirangute seadmist, sh intensiivset ettevõtlusvabaduse riive t pidanud põhjendatuks asjaoluga, e t piirangu eesmärgiks on ühiskonnaliikmete enamiku tahe ehk avalik huvi tagada munakanade heaolu. Rahvaalgatusel kogutud 21 421 allkirja on kindlasti oluline , aga see ei ole tõendiks Eesti ühiskonnaliikmete enamiku tahtest. Tarbijate ostukäitumisest näeme , et eelkõige ostetakse soodsaima hinnaga munasid. Põhjendamatult on eelnõu koostajad asunud arvamusele, et omandipõhiõiguse riive puudub . Omandipõhiõigus on üldisi varalisi õigusi kaitsev norm, mille kaitse ulatub kinnis- ja vallasasjadele. Omandipõhiõiguse oluliseks osaks on õigus kinnisasja kasutada. Tootmismahu säilitamine senisel maa-ala ei ole võimalik . Omandipõhiõigus kaitseb ka vallasasju. P uurid muutuvad kasutuks ning kanad tuleb täi e likult asendada alternatiivmeetodil pidamisviisile sobilike kanadega . Eelnõu autorid leiavad, et kanade heaolu ehk pidamistingimuste parandamine kaalub üle negatiivse mõju toidujulgeolekule, ettevõtjate konkurentsivõime vähenemisele, tarbijate ostujõu langusele, keskkonnale ja regionaalarengule. Sellest järeldub, et eelnõu autorite arvates on loomade heaolu tähtsam, kui E esti julgeole k ja eestimaal a ste hakkamasaamine. Kui see on Eesti riigi teadlik ja läbimõeldud valik, siis linnukasvatajad nõustuvad sellega. Eelnõu koostamisel ei ole järgitud HÕNTE r eegleid , sh jäeti eelnõule koostamata väljatöötamiskavatsus (VTK) . Eelnõu § 1 punktid 1 ja 4 on formaalselt ja materiaalselt põhiseadusega vastuolus. Puurikanade pidamise keelamine ei pruugi olla mõõd ukas meede olukorras, kus puudub igasugune riigipoolne toetus alternatiivmeetoditele üleminekuks ja puuduvad sisulised võimalused tootmis alade laiendamiseks . M inisteerium on korduvalt väljendanud, et kohaliku toidu kättesaadavus on osa meie riigi julgeolekus t. See mõjutab mh inimeste hakkama saamist, kuid määrab ka majanduse, eeskätt põllumajanduse konkurentsivõime. Siiski võetakse eelnõuga põhjendamatult suur risk , et kohalik muna tootmine võib lõppeda. Kui nel jal suurima l linnukasvatusettevõtjal e i ole võimalik investeeringutoetus te puudumisel uusi nõuetele vastavaid tootmishooneid rajada , võib Eestis munade isevarustatuse tase langeda niigi madalalt 60 %-lt 1 2 %-ni. Sel lel on oluline mõju t oidujulgeolek ule . Kuna samal terr i tooriumil saab edaspidi pidada vähem linde, jääb maksimaal seks isevarustatuse tase meks 40% ka olukorras, kui alternatiivmeetodi l pidamisel üleminek peaks õnnestuma. Eelnõusse on seega sisse kirjutatud, et 10 aasta pärast langeb munadega varustatus oluliselt. Eelnõu jõustumisel on vaja kahekordistada olemasolevat tootmispinda järgneva 10 aasta jooksu l . Kavandatud periood ei põhine kehtiva õiguse, tootmise ja praktika analüüsil. Üleminekutähtaeg ei arvesta sellega, et eelduslikult olemasolevaid tootmisüksuseid ei ole võimalik laiendada, sest need asuvad vahetult külakeskuste ja elumajade läheduses. T ähelepanuta on jäetud , et uusi (muna)kana farme täiesti uutesse asukohtadesse ei ole teadaolevalt rajatud vähemalt viimase 20 aasta jooksul. Üldreeglina puudub kohalikel omavalitsustel (KOV) motivatsioon või ka seadusest tulenev kohustus uusi planeeringuid algatada . Järelikult sõltuks munade varustuskindluse säilitamine Eesti riigis edaspidi täielikult kohalike omavalitsuste suvast, kellel üldjuhul puudub mistahes motivatsioon lubada oma valda kohalikke elanikke ärritavat uut suurtootmist. Näeme, et eelnõuga on võimalik edasi liikuda järgmiste ettepanekute arvestamisel : Eelnõu ja seletuskir i vaja vad täienda mist . Palume eelnõud täiendada järelhindamise kohustusega 2028 . aasta ja 203 5. aasta 31 . detsembriks. Puurikanade pidamise keelustamine on linnukasvatussektori ja riigi jaoks olulise mõjuga muudatus . V ahehindamine annab võimaluse hinnata muudatuse mõju ja koostöös linnukasvatussektoriga otsustada edasine tegevuskava . Isevarustatuse taseme langemisel alla 50% võib olla vajalik puuris pidamise keeld lõpetada või anda peale aastat 20 35 täiendav üleminekutähtaeg. Riigil tuleb leida võimalus ed linnukasvatussektorile suunatud investeeringutoetusteks alternatiiv meeto ditel munakanade pidamise le ülemineku ks summas kuni 40 miljonit eurot ning vajalik on munakanade pidamisel loomade heaolutoetuse jätkumine . Olenevalt punktis (a) kajastatud vahehindamise tulemustest, palume riigil leida võimalused tootmise lõpetamise toetuse andmiseks. S eletuskiri peab kajastama vastavate toetusmehhanismide loomist. Samuti tuleb kavandada vastava d meetmed asjakohastes Eesti ja Euroopa Liidu õigusraamistikes ja strateegiadokumentides , samuti eelarve kavandamisel. Analüüsida võimalusi piirata kolmandates t riikides t pärit puurikanade munade importi Eestisse 2026. aastast . Vajadusel esitada vastavad ettepanekud Euroopa Liidu tasemel. Eelnõu jõustumisel eeldab varustuskindluse säilitamine seda, et r aja ta kse uued farmid . Selleks tuleb tõsta KOV-ide motivatsiooni . Juhul, kui KOV-id ei näe investeeringutest kasu, on tõenäosus uute farmide rajamiseks väike. M otivatsiooni tõstavad rahalised toetused. Lisaks palume REM-il suhelda ka teiste ametkondadega (nt Keskkonnaamet) , kelle tööprotsesside l on oluline mõju uute tootmisüksuste rajamisel. Palume p üüda leida võimalusi menetluste kiirendamiseks , sh pidada kinni seadusjärgsetest menetlustähtaegadest ning vaadata üle, millisel viisil saab tööprotsess e efektiivsemalt korraldada . PÕHIÕIGUSTE RIIVE Eelnõu § 1 punktides 1 ja 4 ettenähtud muudatused riivavad turuosaliste ettevõtlusvabadust ( PS § 31) ja omandipõhiõigust (PS § 32). PS § 31 sätestab õiguse tegeleda ettevõtlusega. Omandipõhiõigus (PS § 32) kaitseb isikute vara, sh isikuid ebatarvilike kulutuste eest. Igasugune riigi sekkumine ettevõtja vabadusse oma t ootmisprotsessi kujundada riivab ettevõtlusvabadust. Omandipõhiõigus ja ettevõtlusvabadus laienevad ka juriidilistele isikutele (PS § 9 lg 2). Põhjendamatult on eelnõu koostajad asunud arvamusele, et omandipõhiõiguse riive puudub. Omandipõhiõigusesse sekkumine on avaliku võimu niisugune käitumine, mis teeb põhiõiguse kasutamise õiguslikult või faktiliselt võimatuks või keeruliseks. Sekkumine võib toimuda ka omandi kasutuse piiramise teel. Omandipõhiõigus on üldisi varalisi õigusi kaitsev norm, mille kaitse ulatub kinnis- ja vallasasjadele. Seletuskirjas on öeldud, et seadus ei võta loomapidajalt õigust oma omandit (munakanu) vallata, kasutada ja käsutada, vaid üksnes reguleerib seda teatud osas. Meie sellega ei nõustu. Olukorras, kus tootmisala laiendada ei ole võimalik , tuleb ligikaudu 30% kanadest likvideerida või asendada . Kanade puurispidamise keelustamine piirab ettevõtjate õigust oma vara vabalt kasutada ja käsutada . Piirangu d mõjutavad nii maa kasutus t , linnukasvatus hoonete inventar i ning lin dusid . Sisuliselt võib tegemist olla vara faktilise sundvõõrandamisega väärtuses ligikaudu 40 miljonit eurot. Ka eelnõu koostajad on nõustunud, et muudatustega kaasneb ettevõtlusvabaduse riive. Puuris pidamise keeld riivab munatootjate vabadust valida endale majanduslikult sobiv ja tõhus tootmisviis ning võib kahjustada nende konkurentsipositsiooni . Omandipõhiõiguse oluliseks osaks on õigus kinnisasja kasutada. Puurikanade pidamise keelustamisel ei saa linnukasvatajad kinnisasja endisel viisil kasutada. Tootmismahu säilitamine senisel maa-ala ei ole võimalik . Munakanade pidamiseks a lternatiivmeetodil on vajalik ud suurem ad ala d . L innukasvata jatel on suhteliselt vähe maad (9-10 hektarit), millest 80% renditaks e . Samal territooriumil on võimalik õrrekanu pidada ~30% vähem kui kanu puuris pidades . Senise tootmismahu säilitamiseks on vajalik täiendava maa leidmine rentimise või ostmise näol . Ka täiendava maa olemasolu ei anna ettevõtjale kindlust toodangu mahu hoidmiseks . Olemasolevate farmide laiendamist ja uute farmide rajamist piiravad oluliselt kohalik e omavalitsus te planeerimisprotsess id ning kompleksloa, ehitusloa ja kasutuslo a protsessid (täpsemalt ptk 4). Omandipõhiõigus kaitseb ka vallasasju. Ettevõtjate soetatud t äiustatud puur id tu leb likvideerida . Seda ka olukorras, kus puurid ei ole amortiseerunud ning vastavad kõigile kehtestatud nõuetele. Ka on ettevõtjatel sisuliselt vajalik kanad asendada alternatiivmeetodil pidamisviisile sobilike muna kanadega , kuna p uuris peetav kana ei sobi alternatiivmeetodil pidamise tingimus tesse . Eelnõu koostamisel ei ole järgitud hea õigusloome reegleid Põhjendamatult ei ole eelnõule koostatud väljatöötamiskavatsust Eelnõu koostamisel on rikutud hea õigusloome nõudeid, mida näevad ette Riigikogu Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030, Vabariigi Valitsuse vastu võetud hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (HÕNTE) ning Vabariigi Valitsuse reglement . Eelnõu töötati välja vastuolus HÕNTE § 1 lõikega 1 , mille kohaselt tulnuks esiteks k oostada VTK . Ükski HÕNTE § 1 lõikes 2 nimetatud erand VTK koostamata jätmiseks ei ole kohaldatav. VTK ei ole asendatav aruteludega maaelukomisjoni istungi l , ettevõtjatega kohtumistega või muus vormis ettevõtjatega suhtlemisega . Seletuskirjast on aimatav, et just neil põhjustel ei peetud VTK koostamist vajalikuks . D iskussioon ettevõtjatega on oluline ja vajalik, kuid eelneva alusel tulnuks koostada VTK ning mitte eelnõu . Ka Õigusloomepoliitika põhialused aastani 20 30 nimeta b , et väljatöötamiskavatsuse koostamine on tõhusa õigusloome oluline osa. HÕNTE nimetab VTK-s k äsitletavad teemad . A lternatiiv ide hindamine, regulatiivse valiku põhjenda mine ning kaasnevate ebasoovitavate mõjude risk ide hindamine tulnuks läbi viia VTK koostamisel (HÕNTE § 1 lg 1 p 3), mida paraku ei tehtud . Üheks alternatiiviks võinuks olla ka mitteregulatiivne lahendu s , näiteks linnukasvatustoetuste ning investeeringutoetus t ega aidat a kaasa alternatiivmeetodil pidamise le ülemineku le . Või siis tarbijate teadlikkuse tõstmine selleks, et turg ( nt õrrekanade munade suurem nõudlus) mõjuta ks ettevõtjaid puur i pidamise tingimusi parandama. Eelnõu mõju on analüüsitud puudulikult Eelnõu koostajad on kohaselt jätnud hindamata mõjud (HÕNTE § 40 lg 1 p 6, § 46 ja Vabariigi Valitsuse reglement § 5). Eelnõu koostamisel on ebapiisavalt ja kohati ekslikult hinnatud sotsiaalmajanduslik mõju , mõju majandusele, keskkonnale, riigikaitsele ja regionaalarengule. Täpsemalt on mõjudega seonduvat selgitatud peatükis 5.2 . Seletuskirja on vajalik täiendada kaasnevate ebasoovitavate mõjude riski de hindamise osas. Eelnõu vajab täienda mist vahe- ja järelhindamise kohustus ega aastatel 20 28 ja 203 5 . Puurikanade pidamise keelamine on linnukasvatussektori jaoks olulise mõjuga muudatus . Se etõttu p alume eelnõud täiendada kahe vahe- ja järelhindamise kohustusega aastatel 2028 ja 203 5 . Palume eelnõusse lisada vahe- ja järelhindamise säte , mille kohaselt hinnata kse muudatuse mõju ja tulemuslikkus t ning vajadusel esita takse muudatusettepaneku d . Seletuskirjas tuleks esitada mõõdetavad eesmärgid, mida soovitakse muudatustega saavutada ja mille täitumist saab järelhindamisel kontrollida. Järelhindamise reeglistiku kohaselt esitakse o lulise mõjuga muudatuse eelnõu seletuskirjas mõjude hindamise osas mh järelhindamise aruande esitamise kohustus, selle koostamise tegevuskava, sealhulgas selle eeldatav toimumise aeg, peamised vaadeldavad mõju liigid ja hindamise kriteeriumid. Palume seletuskirja täiendamisel arvestada, et j ärelhindamise aruandes tuleb mh kajastada: seaduse eesmärk ja selle saavutamise hindamise kriteeriumid; mõjude analüüs ja hinnang eesmärkide saavutamisele; huvirühma tagasiside; edasine tegevuskava. Järelhindamise kohustus on saamas tavapäraseks praktikaks. Järelhindamise osakaal õigusloomes peab suurenema ning see on tõhusa õigusloome oluline osa. Nii näevad ette Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030. Järelhindamine on põhjendatud ka olukorras, kus olulise mõjuga eelnõu VTK on jäetud põhjendamatult koostamata. Kuna tegemist on nii linnukasvatussektori kui ka r iigi jaoks olulise mõjuga muudatusega, palume ministeeriumil vahehindami ne läbi viia hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks . Vajalik on h innata m uudatuse mõju ja tulemuslikkust . Kui munade isevarustatuse tase langeb alla 50% , on vajalik keelu põhjendatus üle vaadata. Hindamise käigus analüüsi takse puurikanade pidamise keelu eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõjusid ning esita takse vajadusel ettepanekud regulatsiooni muutmiseks . Sel ajal on võimalik ka hinnata, kas uusi linnukasva tustootmisüksuseid on rajatud , milline on linnukasvatussektori olukord ja konkurentsivõime. Eelnõu kavandab keelata uute puurikanade pidamisega alustami se 2026. aasta st. Seega saab 2028. aastal kontrollida, kas uusi tootmisüksusi on rajatud . K ui mitte, on riigil vaja lik otsustada linnukasvatussektori konkurentsivõime tõstmiseks vajalik edasine tegevuskava. Teine hindamine tuleks läbi viia 20 35 . aasta 31 . detsembriks , mil REM-il on vaja lik analüüsida seaduse rakendamise mõju ja tulemuslikkust . Selleks ajaks on sisuliselt 10 aastat kehtinud keeld rajada uusi puurikanade pidamisviisi kasutavaid tootmisüksuseid . Hindamise tulemusel selgitatakse mh välja linnukasvatussektori konkurentsivõime , tegevuse lõpetanud ettevõtjate arv, uute farmide arv, toodangumahumuutused , isevarustatuse tase ning vajadus riigipoolsele sekkumisele jm. RIIgi JA KOHALIKe OMAVALITSUSte OTSUSTUSPROTSESSID EI VÕIMALDA UUTE kanalate RAJAMIST Eelnõu kohaselt on hetkel Eesti munadega isevarustatuse tase küllaltki madal (alla 60%) ning neli suuremat tootjat annavad 80% toodangust. Muudatuse jõustumisel saab samal pindalal pidada umbes poole vähem kanu, mis tähendab, et munatoodangu säilitamiseks peavad ettevõtjad laiendama tootmispinda. Piisav üleminekuaeg ehk 10 aastat on vajalik eelnõu koostajate hinnangul selleks, et ettevõtjad jõuaksid olemasolevad hooned ümber ehitada või rajada uued nõuetekohased pidamishooned ja vajadusel osta juurde või rentida maad uute tootmispindade jaoks. Järelikult peavad Eesti neli suuremat tootjat isevarustatuse taseme säilitamiseks eelduslikult olemasolevat tootmisalade pindala kahekordistama. Olukorras, kus suurtootjaid on üksnes neli, on põhjendamatult eelnõust puudu analüüs tootmispindade laiendamise võimalikkuse kohta. Avalike andmete põhjal on nelja suurema tootja farmid väga suured ning hõlmavad enamikul juhul valdava osa kinnisasjast. Sealjuures asuvad suurfarmid külakeskuste, sh eramajade vahetus läheduses, näiteks: DAVA Foods Estonia AS (kompleksluba nr L.KKL.HA-170464) Kulli munafarmile lähim elamu asub 700 m kaugusel; Linnu Talu OÜ (kompleksluba nr L.KKL.VA-181998 ) munafarmist 700 m kaugusel asub Tagurla külakeskus; Eesti Muna OÜ (kompleksluba nr L.KKL.PÕ-160970 ) Rosma farmist ca 500 meetri kauguse l asub Rosma külakeskus ja 700 m kaugusel Põlva linn; OÜ Sanlind (kompleksluba nr L.KKL.VA-149802) Tiidu küla farmist asub lähim elamu 70 m kaugusel. Tõenäosus, et kohalikud omavalitsused või ka Keskkonnaamet lubavad tootmisterritooriume keskuste ja elamute läheduses kahekordistada , on vähetõenäoline. Isegi olukorras, kus kanade arv ei suurene, tähendab olemasoleva tootmisterritooriumi kahekordistamine seda, et tootmisest tingitud keskkonnamõjud levivad suuremal territooriumil. Enamik farme peavad juba hetkel komplekslubade kohaselt rakendama meetmeid lõhn a häiringute vähendamiseks, seega eelduslikult ei ole lubatud ka farmi pindala laiendamine, mis toob häiringud naaberkinnistutele, sh elanikele veelgi lähemale. Järelikult on eelnõu koostajate fookus olnud kanade heaolu suurendamisel, kui d tähelepanuta on jäetud see, et tootmisterritooriumide kahekordistamine vähemalt olemasolevates asukohtades vähendab hoopis kohalike elanike heaolu, sest keskkonnamõju ning häiringud avaldu vad suurema tel territooriumi t el . Eelnõu kohaselt on tootlikkust võimalik säilitada , rajades farme uutesse asukohtadesse. Eelnõust ja selles viidatud dokumentidest ei selgu aga, millel põhineb eelnõu koostajate hinnang, et 10 aastat on piisav aeg Eestis uute tootmisüksuste rajamiseks. Näeme, et analüüsid ei viita ühelegi planeerimise, ehitamise ja keskkonnamõju hindamisega seotud analüüsile ega rajane ka uute farmide planeerimise praktikal. Üleminekuaja määratlemisel on tuginetud Tartu Ülikooli uuringus kajastatud välisriikide praktika le , mille kohaselt on perioodi pikkuseks olnud sõltuvalt riigist 7-16 aastat. Samas ei ole Tartu Ülikooli analüüsis või ka selle algallikates selgitatud põhjuseid, mis olid igas riigis üleminekuperioodi pikkuse määratlemise aluseks . Vaieldamatult sõltub üleminekuperioodi pikkus kohalikest asjaoludest. Eelnõu koostamisel ongi jäetud tähelepanuta, et uusi (muna)kana farme täiesti uutesse asukohtadesse ei ole teadaolevalt rajatud vähemalt viimase 20 aasta jooksul. Sealjuures ka teadaolev viimane katsetus aastal 2018 rajada kodulinnufarm endisesse tootmiskompleksi takerdus kohalike elanike vastuseisu ning kohtuvaidluste taha . Hinnang 10 - aastase üleminekuperioodi kohta ei põhine kehtival õigusel ning praktikas esilekerkinud probleemidel. Tegemist on väga lühikese perioodiga, sest soetada tuleb maad, teha ettepanekud planeerimis- ja keskkonnamõjude hindamise protsesside algatamiseks, taotleda suurfarmile keskkonnakompleksluba ning ehitamiseks ehitusluba ja kasutamiseks kasutusluba. Selgitame menetluse pika kestvuse põhjuseid. Projektide menetlemisel omavad olulist tähtsust juba kehtestatud või koostamisel olevad planeeringud ning riiklikud strateegiad. Iga ehitis peab olema kooskõlas alal kehtiva planeeringuga ( ehituseadustiku ( EhS ) § 12 lg 2). Kui p uudub uuele farmile ehitusõigust and ev detailplaneering ning ka üldplaneering ei ole ette näinud võimalust kavandada asukohta uut farmi, tuleb planeerimist alustada nullist. Sealjuures on planeeringu algatamine kohaliku omavalitsuste kaalutlusotsus. Kehtiva õiguse kohaselt saab kohalik omavalitsus alati keelduda uue planeeringu algatamisest, kui konkreetne projekt ei ole määratletud riigi või ka kohaliku omavalitsuse strateegilise huvina, sh ei määratle kehtivad planeeringud suuniseid ega keskkonda nende elluviimiseks. Järelikult sõltuks munade varustuskindluse säilitamine Eesti riigis edaspidi täielikult kohalike omavalitsuste suvast, kellel üldjuhul puudub mistahes motivats i oon lubada oma valda kohalikke elanikke ärritavat uut suurtootmist. Ka olukorras, kus menetlus algatatakse, ei anna see ootust, et planeering kehtestatakse või seda menetletakse mõistliku aja jooksul. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel 2024. aastal valminud analüüs „Investeeringute (uute ettevõtete ja üksuste rajamise) teostamiseks vajalike menetlustoimingute tõhustami n e” kinnitab, et olulist lisandväärtust pakkuvate projektide realiseerimist reeglina planeeringud ei soosi ning ka tähtaegadest menetlustes kinni ei peeta. See praktika ei puuduta üksnes kohalikke omavalitsusi vaid sisuliselt kõiki ametkondi. Detailplaneeringu menetlus peaks seadusest tulenevalt kestma kuni kolm aastat, kuid praktikas seda ignoreeritakse. Ka antud juhul tuleb arvestada, et suurfarmi detailplaneering kestab eelduslikult 3-5 aastat, sest see eeldab ka keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamist. Peale planeeringu kehtestamist peab taotleja läbima ka veel kompleksloa, ehitusloa ja kasutusloa menetlused. Kompleksloa menetlustähtaeg on 180 päeva taotluse menetlusse võtmisest, kuid selle tähtaja kulgemine peatub keskkonnamõjude hindamise algatamise korral. Praktikas kestavad kompleksloa menetlused vähemalt kolm aastat. Kliimaministeeriumi tellitud analüüsi kohaselt võib ainuüksi kompleksloa menetluse algatamine kesta kuid. Analüüsis käsitleti juhtumit, kus kompleksloa taotluse menetluse algatamine võttis taotluse saamisest 162 päeva . Ka ehitusloa ja kasutusloa menetlused kestavad reeglina kauem kui seadus sätestab. EhS kohaselt tuleb ehitus- ja kasutusload anda 30 päeva jooksul taotluse esitamisest (koos kooskõlastamisega). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valminud analüüs kinnitab, et vaatamata seaduses sätestatud tähtaegadele, ei peeta 30-päevasest tähtajast lubade menetlemisel kinni. Näiteks 2022. aastal kestis Valga vallas ehitusloa menetlus vastavalt 110 päeva ja kasutusloa menetlus 52 päeva. Suuremates valdades on menetluste ajad veelgi pikemad . Eelnevat arvesse võttes on eelnõuga kavandatud üleminekuperiood, mis on uute tootmisüksuste planeerimise ja rajamisega seonduvat ajaraami arvestades , absoluutne miinimum . Sisuliselt on võimalik seda ajaraami arvestades rajada uus tootmisüksus, kui kohalik omavalitsus algatab koheselt peale eelnõu jõustumist planeeringu, kõik sujub ning keegi ei vaidlusta erinevate menetluste raames tehtud otsustusi. Üleminekutähtaeg ei arvesta sellega, et kohalikel omavalitsustel ei ole kohustust planeeringuid algatada või ka kehtestada, kui selle vastu on avalik huvi ning reeglina on kohalikud elanikud uute farmide vastu ning vaidlustamised väga tõenäolised. Sisuliselt on eelnõusse sisse kirjutatud, et 10 aasta pärast langeb munadega varustatus oluliselt ning seda võimalikku negatiivset mõju on võimalik leevendada üksnes olukorras, kus mõnel ettevõttel õnnestub uus tootmisüksus rajada. Eelnõu kooskõla p õhiseadus ega on jäetud nõuetekohaselt analüüsimata Kavandatavatest normidest tulenev omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive koosmõjus olulisuse põhimõttega on intensiivne. Munakanade puurispidamise keelu eesmärk Ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust võib piirata igal põhjusel, mis ei ole põhiseadusega keelatud. Eesmärgiks võib olla ka avalik huvi . Eelnõu koosta ja d on lähtunud eeldusest, et puurikanade heaolutingimused on puudulikud . Keelu eesmärgina tuuakse välja „ ühiskonnaliikmete enamiku tahe ehk avalik huvi tagada munakanade heaolu. “ Rahvaalgatusel kogutud 21 421 allkirja on kindlasti oluline, aga see ei ole tõendiks Eesti ühiskonnaliikmete enamiku tahtest. See vastu nähtu b eestlaste ostuharjumustest, et ühiskonnaliikmete enamus e tahe on osta puurikanade munasid nende soodsama hinna tõttu . S eletuskir jaski on kinnitatud , et tarbija jaoks on munade hind oluline ja e elkõige ostetakse soodsama hinnaga munasid . Ka nähtub REM tellitud hiljutisest Eesti elanike toidukaupade ostueelistuste uuringust, et toiduostu otsuse valiku tegemisel on enam kui 70% tarbijate jaoks väga olulised soodne hind ja sooduspakkumised. Nende tarbijate vajadustega ei ole eelnõu koostamisel sisuliselt arvestatud. Selgitame ka, et kuigi viimasel ajal on olnud meediakajastust nö paljaks nokitud puurikanadest, võib tendents pigem olla vastupidine. Suuremates vabapidamise ja õrrekanade karjades on oht sulgede nokkimisele suurem kui täiustatud puurides peetavatel kanadel. Igal muna kana pidamise viisil on oma positiivsed ja negatiivsed küljed, kuid uuringud on näidanud, et üldiselt o n õrrekanalate lindudel kõige sagedamini sulestiku kehva seisundit, vanu luumurde, kõhnumist, ebanormaalset munakoort ning kloaagi nokkimine oli enim levinud vabapidamisega karjades . Vähem esines n imetatut täiustatud puurides peetavatel kanadel . Uuringud munakanade pidamine viisidest on näidanud, et vabalt peetavad linnud on aktiivsemad ja kasutavad rohkem loomuomaseid tegevusressursse (siblimisala, õrred) kui täiustatud puurides. Nendel lindudel on ka tugevamad luud ja nad on vähem kartlikud kui puurides olevad linnud. Teisest küljest on täiustatud puurides madalam lindude suremus, luumurdude esinemissagedus ja õhus lenduva tolmu kontsentratsioon. Kui kõik heaolunäitajad koondati üldisesse heaoluskoori, ei olnud süsteemide vahel olulisi erinevusi. Need tulemused näitavad, et täiustatud puuridel ja puurivabadel süsteemidel on loomade heaolule avaldatava mõju osas nii tugevaid kui ka nõrku kohti. Need näited võivad viidata sellele, et eelnõu ei ole eesmärgi saavutamiseks sobiv. Täiendavalt märgime, et k anapidamise puudulike tingimuste osas on seletuskirja s viidatud mitmetele mitte teadusli kele ning erapooliku tele allika tele . Eelnõu koostajad on tuginenud uuringutele , mis on tellitud või mille koostamisele on kaasa aidanud kolmandad isikud, kelle huvid on ideoloogiliselt kallutatud puurikanade keelustamise poole (nt MTÜ Nähtamatud Loomad ) . See võib uuringute erapooletuse ning nendele tuginemise legitiimsuse seada kahtluse alla. S eletuskirja põhiseadusega kooskõla analüüsivas osas, kus käsitle takse puuride k eelu eesmärki, vii datakse Brüsselis asuva mittetulundusühingu avaldatud artikli le „ Cages for hens must go “. Samuti viitab ministeerium allikana Tartu Ülikooli RAKE analüüsile, mille on tellinud MTÜ Nähtamatud Loomad . Näeme, et a nalüüs kirjutati tihedas koostöö s tellijaga , millele viita b mh tekst : „ Uuringu tegijad tänavad Merit Valget, MTÜ Nähtamatud Loomad avaliku sektori koostöö koordinaatorit pühendatud aja ja nõuannete eest .“ Riik on puuris peetavate kanade heaolu kahtl u se alla seadmisel s isuliselt tuginenud kolmanda sektori esindajate seisukohtadele . Munakanade puurispidamise keeld ei ole mõõduk as . Linnukasvatussektori konkurentsivõime langeb Seletuskirjast nähtub, et kaalu tud ei ole muudatuse eesmär ki (kanade heaolu tõstmine) ning ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust. Seletuskirjas on pelgalt mainitud, et samas tuleb siiski säilitada tasakaal loomade heaolu ja tervise, majanduslike ja sotsiaalsete kaalutluste ning keskkonnamõju vahel. Ometi sellist kaalumist läbi viidud ei ole. Ei ole arusaadav, kuidas nimetatud tasakaal saavutatakse. Mõõdukuse üle otsustamisel tuleb kaaluda põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärkide tähtsust. Alternatiivmeetodil pidamisele ülemineku nõudega pannakse linnukasvatussektorile sisuliselt kohustus, mida ei ole võimalik täita või eeldab see tootmis e vähenda mist olulises mahus. Ebaõige on s eletuskirjas nimetat u, et linnukasvatusettevõtjatele kaasneb muudatusega keskmine riive. Selline järeldus on arusaamatu olukorras, kus muudatuse tõttu tuleb tootmistegevus lõpetada või tootmist oluliselt vähendada arvestades asjaolu , et linnukasvatussektori investeeringuvajadus ulatub 40 miljoni euroni. Palume riigil leida võimalus linnukasvatussektori investeeringutoetusteks alternatiivmeetodil munakanade pidamis ele üleminekul summas kuni 40 miljonit eurot. Palume riigil kavandada linnukasvatussektoritoetused asjakohastes Eesti ja Euroopa Liidu õigusraamistikes ja strateegiadokumentides. Lindude pidamisviisi muutus eeldab suuremahulisi investeeringuid. Se ejuures Euroopa Liidu õigus puurikanade pidamist ei keela. Seletuskirj a mõõdukus t käsitlev jaotis nimetab, et ettevõtjatele antakse piisav üleminekuaeg ning kavandada tuleb vajalikud toetusmeetmed uutesse süsteemidesse investeerimise toetamiseks. Siiski puudub linnukasvatus ettevõtjatel igasugune teave ja kindlus võimalikest toetusmeetmetest , sh tingimustest, määrast ning toetuste ajakavast. Kui riik näeb linnukasvatussektori t oetusi tasakaalustava meetmena, on vajalik selles osas s eletuskirja oluliselt täiendada . Ka tuleb seletuskirja lisada riigile kaasnevad kulud . Kui neljal Eesti suurimal linnukasvatajal ei ole võimalik alternatiivmeetodil pidamisele ülemineku ks investeeringuid teha , langeb tootmise lõpetamisel tänas eid toodangumahtusid arvestades munade isevarustatuse tase 1 2 %-ni. Seletuskirjas on õigesti nimetatud , et muudatus riigikaitsele on suur. N eljas linnukasvatusettevõttes toodetakse 80% Eestis toodetavatest munadest. Enamik munatoodangust pärineb puuris peetavatel t kanadelt. Riigikaitse seisukohast on äärmiselt oluline tagada toidujulgeolek. Munatootmise isevarustatuse tase on seletuskirja kohaselt madal, alla 60% (ca 25 aastat tagasi oli isevarustatuse tase 100%). Isevarustatus on toiduga varustatuse tugisammas. Seletuskirjas märgiti, et suurema konflikti korral või dakse isevarustatuse langedes jääda ilma toorainest, millest valmistada toitu Eesti elanikele. Tootmise vähendamine või lõpetamine mõjutab seega oluliselt ka riiki. Seletuskirjaski on märgitud, et muudatuse mõju riigikaitsele on suur. Arvestades ka geopoliitilist olukorda jääb arusaamatuks, miks riik sisuliselt piirab kohaliku toidu tootmist. Lugupidamisega Allan Tohver Jarno Hermet Dava Foods Estonia AS Linnu Talu OÜ Ats Albert Andres Puksov Eesti Muna OÜ OÜ Sanlind