HMS muutmise seaduse eelnõu

Ministeeriumid Meie 22.12.2016 nr 10-4/8964-1 Riigikantselei Eesti Linnade Liit Eesti Maaomavalitsuste Liit HMS muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haldusmenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirja leiate eelnõude infosüsteemist (EIS) aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/. Tähtaeg on 31. jaanuar 2017. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Arvamuse avaldamiseks: Õiguskantsler Eesti Advokatuur Notarite Koda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Audiitorkogu Eesti Patendivolinike Selts Vandetõlkide Koda Riigikohus Eesti Kohtunike Ühing Riigikohus Eesti Juristide Liit Andmekaitse Inspektsioon Mirjam Rannula 620 8195 [email protected] Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 19.12.2016 Haldusmenetluse seaduse muutmise seadus § 1. Haldusmenetluse seaduse muutmine Haldusmenetluse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõikes 6 tunnistatakse kehtetuks kolmas lause; 2) paragrahvi 14 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamiseks vajalikke kontaktandmeid;“; 3) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi, valib haldusorgan kättetoimetamisviisi kaalutlusõiguse alusel, võttes võimaluse korral arvesse menetlusosalise eelistusi.“; 4) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui menetlusosalisel on esindaja või menetlusosaline on määranud dokumentide vastuvõtmiseks isiku, võib dokumendi kätte toimetada üksnes esindajale või dokumentide vastuvõtmiseks määratud isikule ning dokument loetakse ka menetlusosalisele kättetoimetatuks. Mitme esindaja või määratud isiku olemasolu korral piisab kättetoimetamisest neist ühele.“; 5) paragrahvi 26 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 27 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks selleks ettenähtud riigi infosüsteemi kuuluvas andmekogus, Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. Dokumendile peab olema lisatud e-allkiri ja vajaduse korral e-tempel või asjakohasel juhul üksnes e-tempel. (2) Elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks alates hetkest, kui adressaadil on olnud võimalik selle sisuga tutvuda, eelkõige kui: 1) infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise; 2) adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist; 3) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu ei piira adressaadi õigust tõendada, et tal ei olnud temast mitteoleneval põhjusel võimalik dokumendi sisuga tutvuda või tal oli võimalik dokumendi sisuga tutvuda hiljem. 1 (4) Dokument toimetatakse isikule elektrooniliselt kätte, kui isik on sellega nõus. Nõusolekut dokumendi elektrooniliselt kättetoimetamiseks eeldatakse: 1) kui isik on samas haldusmenetluses teatanud haldusorganile oma elektronposti aadressi või esitanud e-allkirjastatud dokumente; 2) kui isik on muul viisil väljendanud enda valmisolekut dokumendi elektrooniliseks kättesaamiseks; 3) kui isik on ennast tuvastanud dokumendi elektrooniliseks kättetoimetamiseks kasutatavas infosüsteemis või Eesti teabeväravas; 4) dokumendi saatmisel äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil; 5) avalik-õigusliku juriidilise isiku, advokaadi, audiitori, notari, kohtutäituri, pankrotihalduri, patendivoliniku ja vandetõlgi puhul dokumendi edastamisel tema poolt avaldatud või äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõusoleku tagasivõtmiseks või nõusoleku eeldusest kõrvalekaldumiseks peab esinema mõjuv põhjus. (6) Isik võib igal ajal anda üldise nõusoleku kõikide dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Isik võib nõusoleku igal ajal tagasi võtta. (7) Kui haldusorganile teadaolevalt ei ole adressaadil eeldatavasti võimalik elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokumenti kätte saada või selle sisuga tutvuda või dokumendi kättetoimetamine elektrooniliselt on tehniliselt raskendatud või võimatu, ei toimetata dokumenti kätte elektrooniliselt. (8) Kui elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokumendi kättetoimetamine ei ole seaduse või määruse kohaselt nõutav ja puudub kinnitus dokumendi varasema kättesaamise kohta, loetakse dokument adressaadile teatavaks tehtuks kolmandal päeval dokumendi kättesaadavaks tegemisest või edastamisest arvates, kui adressaat ei tõenda, et ta ei ole dokumenti kätte saanud või sai selle kätte hiljem.“; 7) paragrahvi 28 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 32 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingut ei ole sõlmitud ja seadus või määrus näeb ette dokumendi kättetoimetamise posti teel või elektrooniliselt, toimetatakse dokument kätte vastavalt käesoleva seaduse §-s 26 või 27 sätestatud korras.“; 9) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui dokument tuleb kätte toimetada välisriigis ja isikut ei esinda advokaat ning võib eeldada raskusi dokumentide kättetoimetamisel, võib haldusorgan nõuda, et menetlusosaline määraks dokumenti vastu võtma Eestis elava või asuva volitatud isiku.“; 10) paragrahvi 55 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kirjalikus vormis võib haldusakti anda elektrooniliselt. Elektroonilise haldusakti suhtes kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi. Isiku taotlusel, kellel on selleks põhjendatud huvi, tuleb elektrooniliselt antud haldusaktist väljastada viivituseta ametlikult kinnitatud ärakiri, väljavõte või väljatrükk.“. 2 § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2017. aasta 1. oktoobril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, „...“ „.............................“ 2017. a Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2017. a. [seaduse vastuvõtmise koht ja kuupäev] [allkirjastaja nimi ja ametinimetus] 3  Haldusmenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga nüüdisajastatakse haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) elektroonilise menetluse regulatsiooni, et see vastaks e-riigi vajadustele ning tagaks hea halduse tava järgimise. Seadust täiendatakse elektroonilise dokumendi (edaspidi e-dokument) e-teenuse internetikeskkonnas (infosüsteemis) kättetoimetamise sätetega. Ette on nähtud erisused elektroonilisel kättetoimetamisel sõltuvalt adressaadist ning välja töötatud e-dokumendi kättesaamise kinnitamise regulatsioon. Samuti käsitletakse eelnõus elektrooniliste õigusaktide, sealhulgas automatiseeritud menetluses infosüsteemi poolt koostatud haldusaktidega seonduvat. Kaasajastatud on digitaalallkirja ning digitaalse templi kasutamist puudutav osa. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu koostamisel on kaalutud e-teenuste arendajate ettepanekuid ning analüüsitud kohtu- ja halduspraktikat.1 Lisaks olid kehtiva õiguse muutmise vajaduse hindamisel oluliseks lähtekohaks asjakohased näited õiguskantsleri hea halduse tava järgimise kontrolli praktikast2, samuti Riigikontrolli eestvedamisel 2008. a koostatud e-riigi harta3 põhimõtted. Kõnesoleva seaduseelnõu aluseks olev eelnõu väljatöötamiskavatsus läbis 2014.a novembris kooskõlastusringi.4 Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõunik Signe Reinsalu (eelnõu kooskõlastamise ajal teenistuses Riigikantseleis), alates 2016.a-st on eelnõu ja seletuskirja täiendanud sama talituse nõunik Mirjam Rannula ([email protected] 620 8195). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected], 620 8270). 1 E-teenuste arendamise eest vastutava MKM (lisaks dokumendihaldusnõukogu), samuti Riigikantselei poolt tõstatatud probleemid. Mõned olulised kohtulahendid e-(haldus)menetlusest: RKPJKo 02.04.2009, 3-4-1-5-09; RKHKm 19.12.2007, 3-3-1-75-07; Riigikohtu 18.04.2013 määrus nr 3-3-1-3-13; Tallinna Ringkonnakohus, 26.06.2013.a kohtuotsus haldusasjas nr 3-12-2208. 2 Näiteks soovitus valimiskulude aruande teemal: http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_soovitus_pohioiguste_ja_- _vabaduste_paremaks_tagamiseks_ettekirjutuse_tegemise_ja_sunniraha_kohaldamise_oigusparasus.pdf Maksekäsu kiirmenetluse teemal: http://oiguskantsler.ee/et/seisukohad/seisukoht/vastuolu-puudumine-maksekasu- kiirmenetluse-avalduse-elektrooniline-esitamine Majandusaasta aruande teemal: http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_seisukoht_vastuolu_puudumine_majandusaasta_aru ande_elektrooniliselt_esitamise_kohustus.pdf 3 Riigikontrolli e-riigi harta "Igaühe õigused e-riigis" 2008 http://www.riigikontroll.ee/LinkClick.aspx?fileticket=n9QQmXYiTmA= 4 Ametlike Teadaannete ümberkorraldamisest tulenev Riigi Teataja seaduse, haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus, EIS:http://eelnoud.valitsus.ee/main#AmHCCBsl 1 2. Seaduse eesmärk Kõnesoleva seaduse eesmärk on luua elektroonilises vormis läbiviidava haldusmenetluse eripära arvestav üldregulatsioon, mis lähtuks menetluses osaleva isiku õiguste tõhusa kaitse vajadusest ning võtaks arvesse tänapäevaseid nõudeid ja vajadusi isiku ja riigi suhtlemiseks elektroonsel viisil. HMS haldusõiguse üldossa kuuluva seadusena jõustus 01.01.2002. Tegemist on seadusega, millel on ulatuslik mõjuala ning pikaajaliselt väljakujunenud haldus- ja kohtupraktika. Elektroonilise menetluse sätete nüüdisajastamise vajadus on viimastel aastatel olnud kõige selgemini tuntav, kuna üle kümnendi kehtinud seadus ei vasta selles tänapäevastele e-riigi võimalustele ega toeta piisaval määral e-teenuste arendamist. Ühtse nüüdisaegsema käsitluse vajadusest annab teravalt tunnistust ka asjaolu, et haldusmenetlust reguleerivate eriseaduste muutmisel on põhirõhk olnud just elektroonilist haldusmenetlust puudutavatel sätetel. Teema olulisust ja päevakajalisust kinnitas ka Riigikohus oma 17.02.2016 määruses haldusasjas nr 3-3-1-80-15, leides et haldusmenetluse seaduse regulatsioon elektroonilise kättetoimetamise ja suhtluse kohta vajab seoses tehnika arengu ja elektroonilise suhtluse rohkusega täiendamist (p 14)5. Elektroonilise haldusmenetluse reeglite üldseaduse tasemel senisest suuremas mahus kehtestamine loob tuleviku regulatsioonide kujundamiseks selged pidepunktid ning välistab vajaduse samateemalisi küsimusi eriseadustes paralleelselt reguleerida. Üldseaduse täiendamine ei too automaatselt kaasa eriseadustes ettenähtud eriregulatsioonide muutmise vajadust, kuna eriseaduses põhjendatud erandite tegemine üldseadusest on jätkuvalt võimalik. Samas võib käesolevate muudatuste valguses osutuda vajalikuks hinnata eriseadustes juba olemasolevate erandite vajalikkust ja piisavust, eriti olukorras, kus eriseaduses vastavasisuline regulatsioon puudub. Üldiseks e-haldusmenetluse õigusloomeliseks eesmärgiks peab seadma võimalikult ühetaolise elektroonilise menetluse reeglistiku loomise. Vähendada tuleb konkreetse haldusorgani või e-teenuse infosüsteemi vajadusi ja/või võimalusi arvestava õigusloomet (taunitav on olukord, kus igal e-teenusel on tekitatud oma menetlusõigus). Oluline roll on siinkohal kahtlemata ka Eesti teabevärava arendustel (nt tehniline lahendus dokumentide kättetoimetamiseks e-nõusoleku andmisel), mis võimaldavad ühtseid lahendusi. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu lähtekoha kirjeldamisel tuleb esmalt märkida, et haldusmenetluses kehtib üldise põhimõttena menetluse vormivabadus. See loob ühelt poolt isikule võimaluse üldjuhul pöörduda haldusorgani poole talle sobivas vormis (ja viisil); telefoni, paberkirja või e-posti teel. Teisalt seab vormivabadus haldusorganile menetlusosalisega suhtlemisel kohustuse leida konkreetsel juhul menetluse eripära ja isikut arvestav sobivaim menetlustoimingu vorm. Seejuures ei ole vormivabadus piiramatu: menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Teisisõnu saab seadusandja (samuti määrusandja) kalduda kõrvale üldisest vormivabaduse põhimõttest ja kehtestada kohustuslikud vorminõuded (nt määrata kindlaks, 5 Kättesaadav veebiaadressil http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-80-15 2 millises vormis ja viisil tuleb üks või teine dokument haldusorganile konkreetses menetluses esitada). Nii menetlustoimingu vormi kui ka muude menetlust puudutavate otsustuste langetamisel tuleb haldusorganil arvestada haldusmenetluse keskse eesmärgiga – menetlus peab olema suunatud isiku õiguste kaitsele ja selle läbiviimise kord peab võimaldama isiku osalust. HMS- s on haldusmenetluse üldiste põhimõtetena rõhutatud veel menetluse eesmärgipärasust ja efektiivsust, samuti menetluse lihtsust ja kiirust ning isikutele menetlusega üleliigsete kulutuste ja ebameeldivuste tekitamise vältimise vajadust. Menetlus viiakse nimetatud põhimõtetest lähtuvalt läbi sõltumata sellest, millisel viisil isikuga suheldakse – paberil, digitaalselt või vahetult. Adressaadikeskne vaade e-menetluse kontekstis tähendab eelkõige seda, et avalike ülesannete täitjad peavad pakkuma e-teenuseid, mis oleksid kasutajasõbralikud.6 Eelnevast järeldub, et e- riigis ei tohiks suunata, halvemal juhul kohustada isikuid kasutama halvasti toimivaid või liiga keeruliselt ülesehitatud e-teenuseid. Kommunikatsioonitehnoloogia areng loob haldusorganitele juurde aina uusi võimalusi oma tegevuse tõhustamiseks (nt infosüsteemipõhised menetlused, e-istungid, dokumentide digitaalne (mass)allkirjastamine, digitaaltempli kasutamine, isikute kaasamine ja teavitamine veebilehtede, SMS-de, sotsiaalmeedia kanalite kaudu), kuid siinkohal peab samaväärselt senise traditsioonilise paberkandjal või vahetul suhtlusel põhineva menetlusega järgima hea halduse tava. HMS-l üldseadusena on isiku põhiõiguse tagamisel heale haldusele keskne roll7. Võib öelda, et HMS on olnud edukas, kuna selles on teadlikult jäädud üldisema regulatsiooni juurde, vältides detailseid tehnilisi regulatsioone. HMS üldseadusena võimaldab lahendada iga üksikjuhtumi just oma universaalsuse tõttu. Seetõttu on oluline luua üldnorm elektroonilise kättetoimetamise eelduste kohta. Ehkki mitmed eriseadused juba sisaldavad kõnesolevas küsimuses detailsemat regulatsiooni, on oluline (ja ka märgiline) kehtestada elektroonilise kättetoimetamisega seonduvad tänapäevased reeglid ka HMS-s kui üldseaduses. Riigikohus on heale halduse põhimõtte sisu selgitades rõhutanud, et haldusorgani kohustusele tagada õiglane ja kohane menetlus vastab PS §-st 14 tulenev isiku põhiõigus heale haldusele. Selle põhiõiguse sisuks on põhiseaduspärase haldusmenetluse kaudu tagada, et halduse tegevus isiku suhtes ei oleks formalistlik, vaid inimväärikas ja õiglane. Sellest tulenevalt peab haldusmenetlus olema eesmärgipärane ja läbipaistev, menetlusest puudutatud isik tuleb menetlusse kaasata, reeglina tuleb ta ära kuulata ning tehtavaid otsuseid peab üldjuhul isikule ka põhjendama. Regulatsiooni kujundades tuli seetõttu silmas pidada, et isiku õigused elektroonselt läbiviidavas menetluses peavad olema tavapärase (nt paberkandjal toimuva) menetlusega samaväärselt kaitstud. Euroopa Liidu 2016. a digitaalse tabloo8 kohaselt on Eestis kiire internet (vähemalt 30 Mbit/s) kättesaadav 83% majapidamistes (mis on umbes Euroopa Liidu keskmine) ning internetti kasutas regulaarselt 86% elanikest (mis ületab Euroopa Liidu keskmist), kusjuures viimastest 80% kasutas ka vähemasti mõnda avaliku sektori e-teenust (kogu Euroopa Liidu parim näitaja). Interneti kasutamine on pea 100%-line 16˗24-aastaste seas, 55˗64-aastaste seas 70%- line ja 65˗74-aastaste seas 44%-line9. Eelnev viitab, et elektrooniline suhtlus on enam kui 13 6 Taustainfo e-teenuste disaini osas: https://www.ria.ee/public/publikatsioonid/E-teenuste_disainimise_kasiraamat.pdf EU tasandil: https://ec.europa.eu/digital-agenda/sites/digital-agenda/files/smart2009-0075.pdf 7 RKPJKo 17.02.2003 asjas nr 3-4-1-1-03, p 17. 8 https://ec.europa.eu/digital-single-market/scoreboard 9 Eesti Statistika Kvartalikiri, 3/15, lk 86. Kättesaadav aadressil: http://www.stat.ee/90736 3 aasta jooksul arvates HMS jõustumisest muutunud inimestele võõrast omaseks ning teatud eeldused elektrooniliseks suhtluseks riigi ja isiku vahel on täidetud10. Eeltoodud näitajate taustal tuleb silmas pidada siiski tõika, et arvuti kasutamise oskus ei võrdu alati kirjaoskusega. Samuti paneb elektroonilise suhtlemise eelistamine isikule kohustuse tagada tehniliste vahendite ja tehnoloogiliste teenuste olemasolu. Seega peab isik tegema kulutusi ja jõupingutusi (nt arvuti ja/või interneti-teenuse puudumisel kasutama avalikku internetipunkti), et tagada võimalus ja võimekus elektroonseks suhtlemiseks riigiga. Seetõttu peab pakutud lahendus olema proportsionaalne – tagatud peab olema, et isikule ei põhjustada elektroonilise suhtluskanali eelistamisega ebamõistlikke ebamugavusi ega kulutusi. Eelnõuga pakutaksegi lahendust, mis lähtub nii tänapäeva infoühiskonnaga kaasnevatest vajadustest kui ka HMS-s sätestatud olulisematest põhimõtetest, arvestades seejuures proportsionaalsuse põhimõtet. Ühtlasi lahendatakse eelnõuga praktikas probleeme valmistanud olukord, kus õigusakti elektroonilises vormis andmiseks peab eriseaduses või määruses sisalduma asjakohane norm. Kui sellist normi ei eksisteeri, ei ole võimalik õigusakte elektrooniliselt anda. Arvestades asjaolu, et õigusaktide andmine elektroonselt on muutunud valdavaks, on praktiline ja mõistlik lahendus teha muudatus HMS-s, tunnistades kehtetuks sätte, mis nõuab vastava volitusnormi olemasolu eriseaduses või määruses. Eelnõu punktis 1 laiendatakse õigusaktide ja volikirjade elektroonilises vormis andmise õigust, loobudes HMS § 5 lõikes 6 normireservatsiooni nõudest. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on elektroonilises vormis õigusakti andmiseks vajalik seadusest või määrusest tulenev alus. Muudatuse kohaselt õigusaktide ja volikirjade elektroonilises vormis andmist sellisel kujul enam piirama ei peaks. Elektroonilise õigusakti andmine on haldusorgani töökorraldust puudutav küsimus, mis isiku õiguste kaitse seisukohalt iseseisvat tähendust enamasti ei oma. Teatavakstegemisel tuleb haldusorganil tagada adressaati arvestav paindlik lähenemine, nt elektroonilises vormis antud haldusakt tuleb vajadusel välja printida ja kättetoimetada postiga paberkandjal, kui isik digitaalses vormis suhtlust ei võimalda (praegu kehtib nõusoleku nõue). Kuivõrd HMS-i regulatsioon näeb ette erisused elektrooniliste halduse üksikaktide (haldusaktid) ja üldaktide (määrused) korral, on kõnesolev säte seotud ka HMS § 55 lõike 3 muudatustega, milles on täiendavalt täpsustatud haldusaktide ja määruste elektroonilises vormis andmise nõudeid. Ka volikirjade puhul pole elektroonilise vormi kasutamisele täiendavate piirangute seadmine põhjendatud. Näiteks esinduse puhul on oluline, et täidetud oleks HMS § 13 lg 2 tulenev kirjaliku vormi nõue. Küsimus, kas volikiri on elektrooniline või paberkandjal, ei oma tähtsust.11 Haldusorganid on eelduslikult tänapäeval võimelised elektroonilisi volikirju menetlema. 10 Täiendavat infot Interneti kasutamise kasvu kohta perioodil 2005-2014 vt Eesti Statistika Kvartalikiri 3/15 lk 86 jj 11 HMS käsiraamatus täpsustatakse (lk 53): “Sisepädevuse jaotamiseks antava volituse täpset vormi pole ega peagi olema kusagil sätestatud. Volitatud organ peab suutma volitust tõendada, seetõttu on muidugi mõistlik kasutada vaid kirjalikku volitamist./…/ Seda sätet (HMS § 13 lg 2) tuleb mõista nii, et juhtudel, kus on tegemist lepingujärgse esindusega, peab esindusõigus olema üle antud kirjaliku dokumendiga (volikiri). Kirjalikku volitust ei ole vaja juhtudel, kus esindusõigus tuleb seadusest (seadusjärgne esindus). Küll võib aga seadusjärgse esinduse juhtudel olla vajalik kirjaliku dokumendiga tõestada oma esindusõigust (näiteks juriidilise isiku juhatuse liige tõestab oma esindusõigust äriregistri kaardiga).“. 4 Eelnõu punkti 2 muudatusega jäetakse HMS § 14 lõike 3 punktist 4 välja isiku kohustus märkida taotluses dokumendi kättetoimetamiseks soovitav viis. Kuivõrd eelnõuga muudetakse kehtivat õigust selliselt, et kättetometamise esmaseks valikuks on elektrooniline viis, ent teatud juhtudel säilib ka võimalus toimetada dokumente kätte posti teel, siis puudub tegelikult sisuline vajadus kättetoimetamise soovitava viisi täpsustamiseks. Eelnõu punktiga 3 korrastatakse kättetoimetamise viisi regulatsiooni selliselt, et sättest jäetakse välja viide taotluses tehtud valikule (vt eelnõu punkti 2 selgitust) ning ühtlasi pannakse haldusorganile kohustus võimaluse korral arvestada menetlusosalise eelistatud suhtluskanalit, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamise viisi. Ehkki juba HMS § 5 lõikest 2 võib tuletada sellise kohustuse, on selguse huvides mõistlikum tuua see selgesõnaliselt ka § 25 lõikesse 1. Eelnõu punktiga 4 täpsustatakse esindajale kättetoimetamisega seonduvat regulatsiooni. Esindajale kättetoimetamise küsimuses on kohtupraktika käigus asutud seisukohale, et menetlusveaga on tegemist juhul, kus koormav haldusakt on toimetatud kätte küll esindajale, ent mitte adressaadile endale olukorras, kus menetlusosaline ei ole haldusmenetluses esitanud haldusorganile selgesõnalist taotlust, et menetlusdokumendid edastataks ainult esindajale.12 Teisalt on asutud ka vastupidisele seisukohale, et haldusorganil puudub igasugune vajadus toimetada haldusakti eraldi kätte menetlusosalisele isiklikult, eriti kui tema esindajaks on advokaat.13 Ehkki on ilmne, et HMS-ga kehtestatud regulatsiooni tuleb sisustada selliselt, et esindaja olemasolu korral piisab üldjuhul dokumendi kättetoimetamisest üksnes esindajale (sõltumata seejuures kättetoimetamisviisist), siis selguse huvides tuleks sätestada esindajale kättetoimetamise esindatava suhtes kehtivuse eeldus. Nii on võimalik selgelt vältida väärarusaama, et muude kättetoimetamisviiside korral tuleb vältimatult suhelda vaid menetlusosalise enda, mitte tema esindajaga. Dokumentide vastuvõtmiseks määratud isiku all peetakse ka silmas äriseadustiku kavandatavate muudatuste14 kohaselt kontaktisikut ehk ettevõtja (muu hulgas välismaa äriühing, kellel on Eestis filiaal) määratud isikut, kellele saab Eestis kätte toimetada ettevõtja menetlusdokumente ja ettevõtjale suunatud tahteavaldusi. Eelnõu punkti 5 muudatus tuleneb punkti 4 muudatusest. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse HMS § 27 elektroonilise kättetoimetamise (e- kättetoimetamine) regulatsiooni, eristades tavalist e-posti teel kättetoimetamist infosüsteemis kättetoimetamisest ja e-kättetoimetamist adressaatide lõikes (füüsilised isikud, äriühingud, vabade kutsete esindajad, haldusorganid jne). Ei ole kahtlust, et e-kättetoimetamine on nutika riigivalitsemise oluline osa. Elektrooniline paberivaba suhtlus aitab kokku hoida nii adressaadi kui haldusorgani aega ja raha ning avalike ülesannete täitjatel pakkuda lõppastmes paremaid avalikke teenuseid. Samas peab e- kättetoimetamine olema turvaline ja tõendatav, sest dokumendi kättetoimetamine HMS 12 TrtHK 09.04.2009 määrus kohtuasjas nr 3-09-65, p 5 13 TlnHK 06.08.2012 määrus kohtuasjas nr 3-12-1085, p 9. 14 Äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ( juriidilise isiku ja tema juhatuse või seda asendava organi asukoht), 347 SE. Kättesaadav veebiaadressil: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/455719c5-367b- 4799-8fe3- 7d38b76b8136/%C3%84riseadustiku%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus%20( %20juriidilise%20isiku%20ja%20tema%20juhatuse%20v%C3%B5i%20seda%20asendava%20organi%20asukoht)/ 5 tähenduses on selle teatavakstegemise formaalsem, seadusega põhjalikumalt reguleeritud viis, mis peab tagama isiku tulemuslikuma teavitamise.15 HMS-s kehtib üldine põhimõte, et dokument toimetatakse kätte juhul, kui see on seaduse või määrusega nii ette nähtud (nt HMS § 62 lõikest 2 tulenevalt nn koormavad haldusaktid, samuti haldusakti andmisest keeldumine või § 86 lõike 1 järgi nt vaideotsused). Dokumentide kättetoimetamine ei ole keelatud ka seaduses loetlemata juhtudel, kui haldusorgan seda dokumendi sisu tähtsust arvestades ise oluliseks peab. Muude dokumentide puhul piisab enamasti teatavakstegemisest vabas vormis (HMS § 25 lõige 3). Haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetakse menetlusosalisele kätte vastavalt õigusaktides ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt (HMS § 25 lõige 1). Kui õigusaktidest ega taotlusest konkreetset viisi ei tulene, valib haldusorgan kättetoimetamise viisi kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutluse puhul peab haldusorgan oma tööprotsesside efektiivsuse kõrval alati arvestama menetlusosalise õiguste kaitse tagamise vajadusega. Siinkohal on oluline Riigikohtu halduskolleegiumi poolt juba 2004.a rõhutatu, et teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte. HMS § 27 selgitus Lõikega 1 sätestatakse elektroonilise kättetoimetamise võimalikud kanalid: 1) dokument tehakse kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas eesti.ee või 2) saadetakse menetlusosalise või tema volitatud esindaja või dokumentide vastuvõtmiseks õigustatud isiku elektronposti aadressil. Üks võimalus kättetoimetamiseks on Eesti teabevärav. 2016. a alguses muudeti teabevärava kasutajatingimusi selliselt, et sellega nõustujate puhul loetakse edaspidi @eesti.ee aadressile edastatud dokument kättesaaduks, kui isik on end vastavasse veebikeskkonda sisse loginud ja seal dokumendi avanud, alla laadinud või edastanud selle teisel e-posti aadressil. Teabeväravas loodud e-postiaadress ongi mõeldud riigi ja kodaniku vaheliseks ametlikuks suhtluskanaliks, kuhu haldusorganid võivad saata ametlikke teateid ja inimest puudutavat infot. Seda aadressi võivad suhtluseks kasutada kõik soovijad (igal füüsilisel ja juriidilisel isikul on olemas ametlik e-posti aadress ([email protected], [email protected], samuti nimesid sisaldavad @eesti.ee-lõpulised aadressid)16. Seega peaksid haldusorganid eelistatult suhtlema eesti.ee portaali kaudu, kuna see on tavapärasest e-postist turvalisem.17 Nendelt isikutelt, kes eelviidatud üldise nõusoleku teabeväravas andsid/annavad, kaob vajadus ametiasutustel igas haldusmenetluses eraldi nõusolekut küsida ning kontaktandmeid koguda. Selle kaudu väheneb seni asutuste poolt dubleerivalt kogutud sageli kaheldava kvaliteediga kontaktandmete hulk. Sageli on isikutel endil kadunud ülevaade, millistele haldusorganitele nad aastate vältel erinevaid e-postiaadresse on edastanud. Teabeväravas oma e-posti aadressi aktiveerides ja nõusolekut andes kinnitab isik ühtlasi sellega üle ka oma kontaktandmete õigsuse. Oluline on veel rõhutada, et isikul säilib õigus nõusolekust vajaduse korral loobuda, nt üksikjuhtumil taotluses teisiti otsustada. 15 RKHK 17.02.2016 määrus kohtuasjas nr 3-3-1-80-15, p-d 12-15. 16 @eesti.ee aadressiga on seotud ümbersuunav postiserver. Selleks, et oma @eesti.ee aadressile saabuvaid e-kirju kätte saada, tuleb edasisuunamisel määrata tegelikud e-posti aadressid, kuhu isik oma igapäevaseid e-kirju ootab (nt gmail). 17 X-tees on mitmekülgne turvalahendus: autentimine, mitmetasemeline autoriseerimine, kõrgetasemeline logide töötlemise süsteem, krüpteeritud ja ajatempliga varustatud andmeliiklus. 6 Ka mitmed riigiasutused on loonud oma infosüsteeme (nt Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet), mille kaudu dokumente kätte toimetatakse. Infosüsteemide turvalisus peab vastama avaliku teabe seaduses ettenähtud riigi infosüsteemiga liidestatud andmekogule esitatavatele nõuetele. Lisaks tehakse eelnõuga ettepanek muuta HMS § 27 lõike 1 lauset 2 nii, et edaspidi oleks võimalik dokumendile lisada alternatiivsete võimalustena, kas e-allkiri või e-tempel. Täna kehtiv HMS § 27 lõike 1 lause 2 nõuab, et dokumendile peab olema lisatud igal juhul digitaalallkiri ning digitaalne tempel lisatakse üksnes vajaduse korral. Siiski esineb olukordi, kus dokumendi vormistamisel ei ole vaja e-allkirja ning piisab üksnes e-templi olemasolu. E- tempel on haldusmenetluses tõend selle kohta, et e-dokumendi on väljastanud haldusorgan kui selline ning andma kindluse dokumendi päritolu ja terviklikkuse suhtes. E-allkiri haldusmenetluses on tõend selle kohta, et dokumendi on kinnitanud ja selle andmise eest vastutab konkreetne füüsiline isik, s.h ametnik või muul õiguslikul alusel tegutsevad füüsiline isik. Siiski tuleb tähelepanu pöörata sellele, et vastavalt HMS § 55 lõikele 4 kehtib haldusaktide vormistamisel vaatamata eeltoodule alati nõue, et haldusaktis märgistaks ära muuhulgas ka selle andnud haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri. Kuivõrd haldusakt on isiku õiguste või kohustuste tekitamisele suunatud otsus (vdl HMS § 51 lg 1), siis ei piisa õigusriiklikke kaalutlusi silmas pidades haldusaktide puhul sellest, et selles on ära märgitud vaid haldusorgan ning haldusakti andmise eest vastutav füüsiline isik jääb anonüümseks. HMS § 27 lõike 2 selgitus: Elektroonilise kättetoimetamise hetk on kohtupraktika kohaselt üsna ebaselge, sest HMS § 27 ei sätesta elektrooniliselt saadetud dokumendi kättetoimetamise puhul kinnituse saatmise kohustust või kinnituse mingi aja jooksul saatmata jätmise tagajärgi. Kehtivas HMS §-st 27 ei tulene, millal loetakse elektrooniliselt edastatud dokument adressaadile kättetoimetatuks. Ebapiisavat regulatsiooni ei saa aga tõlgendada menetlusosalise kahjuks.18 Nii nt ei saa järeldada, et haldusakt tuleks lugeda elektrooniliselt kättetoimetatuks pelgalt selle isikule saatmisega, sest see võiks tuua kaasa olukorra, kus isiku jaoks tulenevad õiguslikud tagajärjed haldusaktist, millest ta ei ole üldse teadlik, samuti peab haldusorganil olema võimalik tõendada dokumendi tegelikku kättesaamist.19 Kui tekib vaidlus selle üle, kas haldusakti adressaat on koormava haldusakti tegelikult kätte saanud, on tõendamiskohustus haldusorganil, seda eriti juhul, kui haldusorgan on rikkunud kättetoimetamise nõudeid (nt rakendanud elektroonilist kättetoimetamist ilma menetlusosalise nõusolekuta).20 See tähendab, et kättesaamiskinnitus on oluline esmajoones dokumendi saatjale, kuna haldusorgan peab olema võimeline hiljem vajaduse korral tõendama, et adressaat on elektrooniliselt kättetoimetatud haldusakti ka tegelikkuses kätte saanud.21 Haldusakti saab kättetoimetatuks lugeda üksnes juhul, kui isik pidi ilmselgelt mõistma, et temani on jõudnud talle seni teatavaks tegemata haldusakt.22 Määrav ei ole, millal menetlusosaline oma e-postkasti avas ja e-kirja luges.23 Elektroonilise kättetoimetamise korral ei ole põhjust sisustada haldusakti isiku mõjusfääri jõudmist kuidagi muud moodi kui näiteks 18 TlnRKKm 27.03.2014 nr 3-13-1597, p-d 15-17. 19 RKPJKo 02.04.2009 nr 3-4-1-5-09, p 18. 20 TlnRKKm 21.11.2012 nr 3-12-1396, p-d 10-13; 23.04.2013 nr 3-12-2210, p 15. 21 TlnRKKo 26.06.2013 nr 3-12-2208, p 13; TlnHKm 30.01.2015 nr 3-14-52660, p-d 6-8. 22 RKHKm 14.04.2015 nr 3-3-1-7-15, p-d 15-16. 23 TlnHKm 23.08.2013 nr 3-12-2096, p-d 8-10. 7 posti teel haldusakti menetlusosalisele kättetoimetamist. Ka sellisel juhul võib haldusakt tegeliku adressaadini jõuda päevi hiljem, kuid kättetoimetamine seaduse mõistes loetakse siiski toimunuks. Sama põhimõte kehtib ka elektroonilise kättetoimetamise korral: kui haldusakt on adressaadi või tema esindaja e-postkasti jõudnud, siis loetakse see kättetoimetatuks, isegi kui selle kättetoimetamise kohta ei ole haldusorganile kättesaamise kinnitust saadetud või adressaat otsustab seda mingil põhjusel mitte avada. Kehtiva HMS § 27 kohaselt ei sõltu kättetoimetamise aeg ka sellest, millal isik haldusorganile haldusakti kättesaamist kinnitab. Kaebetähtaeg hakkab kulgema, kui haldusakt on jõudnud isiku mõjusfääri ja tal on tekkinud reaalne võimalus tutvuda haldusakti kõigi oluliste sisuelementidega.24 Kuna menetlusosaline on olnud valmis suhtlema haldusorganiga elektrooniliselt, on saanud haldusorgani elektrooniliselt saadetud dokumendid kätte ja teadis oodata haldusorgani elektrooniliselt saadetud kirju, siis ei ole põhjust arvata, et isik ei saanud elektrooniliselt saadetud ettekirjutust kätte või tal ei olnud võimalik sellega kohe tutvuda.25 Olukorras, kus saaja ei ole e-kirja kättesaamise kohta samal päeval kinnitust saatnud, ei saa e- kirja lugeda kättesaaduks enne, kui saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Isegi majandus- ja kutsetegevuses saab e-kirja lugeda kättesaaduks alles järgmisel päeval pärast e- kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse.26 Elektroonilise postkasti ebaregulaarne külastamine ei ole objektiivne takistus kaebetähtaja järgimisel, kuna elektroonilise postkasti külastamise sagedus on isiku enda määrata. Tänapäevases praktikas on mõistlik e-postkasti igapäevast jälgimist eeldada.27 Asjaolu, et menetlusosaline ei ole andnud HMS § 27 lõikes 2 sätestatud nõusolekut saada dokument elektrooniliselt, vähendab tema vastutust selle eest, et ta peab arvestama tähtaja kulgemise hulka ka aja, mil saadetud kiri asub avamata tema serveris.28 Koormava haldusakti kättetoimetatuks lugemisel nn õigusliku fiktsiooni kohaldamine peab olema põhjendatud.29 Olukorras, kus dokumendi tegelik kättesaamine konkreetsel kuupäeval on leidnud kinnitust, ei tähenda haldusakti kättetoimetamise vorminõuete rikkumine (nt adressaadi nõusoleku puudumine, dokumendilt digitaalallkirja puudumine) iseenesest, et haldusakt ei hakkaks kehtima ja kaebetähtaeg ei hakkaks kulgema ka vigasest kättetoimetamisest arvates.30 HKMS § 46 lg 1 ei seo tühistamiskaebuse kaebetähtaega sellega, kas haldusakti teatavaks tegemine on toimunud seaduses sätestatud viisil või mitte, vaid oluline on üksnes teatavakstegemise või kättetoimetamise faktiline toimumine.31 Ka vigane teatavakstegemine on siiski teatavakstegemine. Teatavakstegemine on isikule teabe edastamine haldusakti andmise kohta, ükskõik kas seda tehti õiguspärasel või õigusvastasel viisil. Ühegi tahteavaldusega ei saa kättetoimetamist lugeda tagantjärele mittetoimunuks.32 Oluline on see, kas kättetoimetamisviga sai mõjutada isiku võimalust tutvuda dokumendi sisuga, anda sellele igakülgne hinnang ja seeläbi otsustada, kas see rikub tema õigusi või mitte.33 Haldusakti kehtima hakkamise võib kahtluse alla seada siis, kui asutus ei suuda tõendada, et ta lõi 24 TlnHKm 05.06.2015 nr 3-14-52879, p-d 14-15. 25 TlnHKo 06.11.2015 nr 3-14-52867, p-d 9-10. 26 TlnRKKm 17.04.2015 nr 3-14-52526, p-d 10-12; 26.10.2015 nr 3-14-52879, p 12. 27 TrtHKm 26.08.2014 nr 3-14-70, p 13. 28 TlnRKKm 27.03.2014 nr 3-13-1597, p-d 15-17. 29 RKHKm 03.12.2013 nr 3-3-1-63-13, p-d 23-24; TlnRKKm 08.05.2013 nr 3-12-210, p 10; TlnRKKm 17.09.2013 nr 3-12-2643, p 17. 30 RKHKm 05.05.2005 nr 3-3-1-12-05, p 15; RKPJKo 26.11.2009 nr 3-4-1-29-09, p-d 15, 20; TrtRKKm 07.06.2013 nr 3-13-457, p 8; TlnRKKo 26.06.2013 nr 3-12-2208, p 13; TlnHKm 30.01.2015 nr 3-14-52660, p-d 6-8. 31 TlnRKKm 23.04.2013 nr 3-12-2210, p 15. 32 RKHKm 20.05.2003 nr 3-3-1-37-03, p 15. 33 RKPJKo 02.04.2009 nr 3-4-1-5-09, p 20. 8 piisavalt selge võimaluse haldusakti jõudmiseks adressaadini.34 Igal juhul võib HMS § 27 nõuetele mittevastavat haldusakti elektroonilist edastamist käsitada vähemasti menetlusosalise teavitamisena haldusaktist, millest tulenevalt peab menetlusosaline astuma mõistliku aja jooksul samme, et teda puudutav haldusakt talle korrektselt teatavaks tehtaks.35 Kui aga isik mõistliku aja jooksul mingit nõuet haldusakti muul viisil (korrektseks) teatavakstegemiseks ei esita, siis tuleb piisavaks lugeda juba algne vigane kättetoimetamine. Sellisest eeldusest, et isik pidi olema haldusaktist teada saanud, järeldub, et teave haldusaktist levis selliseid kanaleid pidi, sellise intensiivsusega, sellises vormis jne, et on vähetõenäoline, et isik poleks haldusakti andmisest teada saanud, või isik pidi haldusakti sisu jm asjaolusid arvestades ise olema piisavalt hoolas, et saada teavet haldusakti andmise kohta.36 Halduspraktikat ja kohtupraktikat arvesse võttes ongi eelnõus sätestatud tingimused, millal loetakse dokument kättetoimetatuks. Siinkohal tuleb märkida, et kavandatav loetelu ei ole ammendav, vaid kajastab enim levinud kättesaamist tõendada võivaid juhte. HMS § 27 lõike 3 selgitus: sättega jäetakse isikule võimalus tõendada, et tal ei olnud objektiivsetel põhjustel võimalik dokumendi sisuga tutvuda. Sel juhul ei saa dokumenti kättetoimetatuks lugeda. Oluline on siinkohal rõhutada, et tõendamiskoormus lasub sellisel juhul isikul endal. HMS § 27 lõike 4 selgitus: eelnõuga jääb kehtima isiku nõusoleku vajadus elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Küll aga muudetakse kavandatava regulatsiooniga nõusoleku olemasolu eeldusi. Eelnõuga sätestatakse, et teatud juhtudel eeldatakse nõusolekut ning isikult täiendavalt nõusoleku küsimiseks puudub vajadus. Seletuskirjas eespool esile toodud statistika, kohtupraktika ja loodavad infotehnoloogilised lahendused võimaldavad järeldada, et eelduste sätestamiseks eksisteerib piisav alus. Kavandatavas punktis 1 toodud juhul on haldusorganil õigus eeldada isiku nõusoleku olemasolu juhul, kui isik on samas haldusmenetluses haldusorganile kas teatanud oma elektronposti aadressi või esitanud e-allkirjastatud dokumente. Täiendavate toimingute tegemine selleks, et selgitada selles haldusmenetluses välja isiku nõusolekut dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks, ei ole sel juhul enam vajalik. Punktis 2 toodud alus annab haldusorganile õiguse edastada dokumente temale teadaoleval isiku elektronposti aadressil ka punktiga 1 hõlmamata juhul. Kui isik ei ole samas haldusmenetluses teatanud haldusorganile oma elektronposti aadressi ega esitanud e- allkirjastatud dokumenti, ent haldusorgan peab siiski põhjendatuks dokumendi kättetoimetamist elektroonselt, võib haldusorgan selleks kasutada muud talle teadaolevat isiku elektronposti aadressi või asjakohast infosüsteemi. Aluseks saab võtta isiku varasema tegevuse, nt on ta mõnes varasemas haldusmenetluses andnud oma meiliaadressi või on talle varasemalt infosüsteemi kaudu dokumente kätte toimetatud. Eeltoodud võimalused ei ole ammendavad, ent siin tuleks silmas pidada seda, et oluline on isiku varasem tegevus, mille pinnalt saaks järeldada tema valmisolekut elektrooniliseks suhtluseks. Dokumendi kättetoimetatuks lugemisele laienevad sel juhul tavapärased tingimused (vt § 27 lõike 2 selgitust). 34 I. Pilving. Menetlus- ja vormivead haldusakti kättetoimetamisel. – Juridica 2004, nr 8, lk 526. 35 TlnRKKo 26.06.2013 nr 3-12-2208, p 14. 36 RKHKm 01.10.2002 nr 3-3-1-57-02, p 11. 9 Isiku nõusolekut elektrooniliseks kättetoimetamiseks saab eeldada ka juhul, kui on ennast tuvastanud asjakohases infosüsteemis, mille turvalisus peab olema tagatud läbi avaliku teabe seadusest tulenevate kõrgendatud nõuete (punkt 3). Punkt 4: juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest või, kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis hetkest, kui juriidilise isiku registrijärgsel aadressil jäeti teade tähtkirja saatmise kohta. Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated ei jõua temani. Seda peab juriidiline isik arvestama ka juhatuse liikmete ja töötajate puhkuste korraldamisel. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate saamise järel pöördub adressaat kohe postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele. Äriühingu hooletus asjaajamise korraldamisel oma registrijärgsel aadressil ei saa tekitada haldusorganile kohustust asuda uurima, kas äriühing sai teated kätte või mitte. Nii säästaks äriühing oma tegevuseks vajalikke asjaajamiskulusid avalike vahendite arvelt. Äriühing peab teadma, kas tema registrijärgsel aadressil on piisaval määral korraldatud posti kättesaamine. Seega peab ta andma endale aru riskist, et registrijärgsesse asukohta võivad olla saadetud haldusaktid, mille vaidlustamise tähtaeg võib olla hakanud kulgema. Sellise riski võtmine välistab isiku käitumise heas usus.37 Kui juriidiline isik teab, et menetlus tema suhtes jätkub, peab ta olema eriti tähelepanelik posti vastuvõtmise organiseerimisel.38 Kohtupraktikast tulenevalt on juriidilistele isikutele seatud kõrgemad nõuded posti vastuvõtmisel. Riigikohus on HMS posti teel kättetoimetamise regulatsiooni puutuvalt märkinud: „Kuigi HMS § 26 lg 3 sõnastusest ei tulene otseselt erisusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele dokumentide kättetoimetatuks lugemise kohta, on juriidilisel isikul kohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti pidev vastuvõtmine selleks pädeva isiku poolt. Sama ulatuslik kohustus ei saa aga kehtida füüsilise isiku suhtes.“39 E-kättetoimetamise eeldust pole seatud kõigi juriidiliste isikute kohta (välja on jäänud nt MTÜ-d, SA-d). Esialgu laieneb see üksnes äriühingutele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Lisaargumendina toetab seda lähenemist majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lg 1 punktis 2 ettenähtud kohustus esitada majandustegevuseteates mh e-posti aadress (st sätte adressaatide e-suhtlusvõimekuse olemasolu eeldatakse). Seega lasub juriidilisel isikul hoolsuskohustus tagada oma posti korraldus. Äriseadustiku kavandatavate muudatuste kohaselt40 pannakse ettevõtjale selgesõnaline kohustus esitada registripidajale muu hulgas oma elektronposti aadress. Oma olemuselt ei erine elektronposti vastuvõtmine tavaposti vastuvõtmise kohustusest. Seetõttu on mõistlik eeldada ka juriidilise isiku äriregistrisse kantud elektronposti aadressil kättetoimetamisel tema nõusolekut. Punkt 5: kui esindaja on professionaalne õigusteenuse osutaja (advokaat), siis kehtivad talle tema ametiülesannete täitmisel kõrgemad nõudmised kui tavalistele füüsilistele isikutele 37 RKHKm 20.05.2003 nr 3-3-1-37-03, p-d 11, 13; 03.03.2004 nr 3-3-1-10-04, p 14; 19.12.2007 nr 3-3-1-75- 07, p 15; 10.03.2011 nr 3-3-1-100-10, p 16; 26.09.2011 nr 3-3-1-42-11, p 11; 17.02.2016 nr 3-3-1-80-15, p 11; TrtRKKm 02.03.2015 nr 3-14-52364, p 8; TlnRKKo 28.02.2014 nr 3-11-240, p 19; 27.06.2014 nr 3-13- 2405, p 12; TlnRKKm 18.08.2014 nr 3-14-50241, p-d 12-15. 38 TlnRKKo 29.05.2009 nr 3-08-1649, p-d 12-13. 39 Riigikohtu 03.03.2004.a määrus nr 3-3-1-10-04, p 14. 40 Vt allmärkust nr 14. 10 isiklikus asjaajamises. Kõrgemad nõudmised kehtivad mh ametiposti vastuvõtmise ja vältimatute ametiülesannete täitmise korraldamises äraoleku ajal. Isegi kui esindaja on rikkunud oma kohustusi ametiposti vastuvõtmisel, ei saa haldusakti siiski lugeda esindajale kättetoimetatuks olukorras, kus menetlusosaline ei ole avaldanud soovi dokumentide saatmiseks esindaja kontaktandmetele ning esindajal ei olnud seega põhjust oodata haldusakti saatmist tema e-posti aadressil.41 Notaritel, kohtutäituritel, advokaatidel, patendivolinikel, pankrotihalduritel, vandetõlkidel ning audiitoritel on oma tegevusalast tulenevalt samuti olemas piisav võimekus e-suhtluseks. Lõike 4 punktis 5 nimetatud isikute puhul on eelkõige lähtutudki kaalutlusest, et oma igapäevategevuses on nad tänapäeval valmis ja võimelised püsivalt digitaalselt suhtlema ning regulaarne e-posti vastuvõtmine on neil töökorralduslikult tagatud. Eraldi nõusolekut e- kättetoimetamiseks neilt seetõttu saada pole vaja. Lõike 5 selgitus: sättega kehtestatakse reegel, mille kohaselt peab lõikes 4 sätestatud nõusoleku tagasivõtmiseks või eelduse ümberpööramiseks eksisteerima mõjuv põhjus. See aitab muu hulgas tagada elektroonilise kättetoimetamise kindlust ja ajas püsimajäämist. Lõike 6 selgitus: muudatusega reguleeritakse selgesõnaliselt ja üheselt üldise nõusoleku andmist. kehtiva HMS § 27 lg 2 sõnastusest nähtub, et seadus ei täpsusta, millisel ajahetkel ja millises vormis nõusolek antud peab olema.42 Juba 2004.a on HMS autorid tähelepanu juhtinud, et „elektroonilise kättetoimetamise pidevaks ning korduvaks kasutamiseks piisab ka isiku ühekordsest tahteavaldusest – igale kättetoimetamisele ei pea eelnema eraldi taotluse esitamine, isik võib selle asemel anda haldusorganile teada oma valmisolekust ning soovist (kas tähtajaliselt või tähtajatult) võtta vastu elektrooniliselt edastatavaid dokumente.“.43 Seega ei ole ka kehtiva õiguse kohaselt välistatud üldise nõusoleku andmine. Et aga tagada seaduse ühemõtteline ja selge regulatsioon, nähaksegi eelnõus ette norm, mille koahselt võib isik anda igal ajal üldise nõusoleku dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Lõike 7 selgitus: kõnesolev säte on mõeldud isikute põhiõiguste parema kaitse tagamiseks. Juhul, kui haldusorganil on olemas teave selle kohta, et konkreetsel juhul ei ole isikule kättetoimetamine võimalik kas tehniliste või muude põhjuste tõttu, siis langeb ära ka alus § 27 lõikes 4 sätestatud eelduse kohaldamiseks. Lõike 8 selgitus: tegemist on sisuliselt juriidilise fiktsiooniga, et aidata kaasa õiguskindluse tagamisele. Säte on kohaldatav üksnes juhul, kui kättetoimetamine ei ole seaduse ega määruse kohaselt kohustuslik. HMS § 62 lõike 2 punktide 1 ja 2 kohaselt tehakse haldusakt igal juhul kättetoimetamisega teatavaks isikule: 1) kelle õigusi haldusaktiga piiratakse või kellele pannakse haldusaktiga täiendavaid kohustusi; 2) kelle kahjuks tunnistatakse kehtetuks või muudetakse varasem haldusakt. Muudel juhtudel sõltub kättetoimetamise kohustus kas eriseaduse või määruse regulatsioonist. Lõige 7 aga puudutab üksnes neid juhtumeid, kus kätteotimetamiseks vajadus puudub ning piirduda võib teatavaks tegemisega. 41 TlnHKm 07.11.2014 nr 3-14-51827, p-d 22-23. 42 Nõude sisustamisel on olnud oluline roll kohtupraktikal (vt nt Tln Ringkonnakohus, 26.06.2013.a kohtuotsus haldusasjas nr 3-12-2208) 43 Haldusmenetluse käsiraamat (2004), lk 104. 11 Eelnõu punkti 7 muudatus tuleneb punkti 4 muudatusest (volitatud esindajale kättetoimetamine). Eelnõu punktiga 8 täiendatakse välisriigis kättetoimetamist puudutavat regulatsiooni, täiendades seda elektroonilist kättetoimetamist võimaldava osaga. HMS §-st 32 tuleneb, et kui välislepingut pole sõlmitud ja dokumenti ei saa või ei soovita kätte toimetada diplomaatilisi kanaleid kaudu, siis võib selle välisriiki saata postiga, kui seadus või määrus näeb otseselt ette dokumendi kättetoimetamise posti teel. Elektroonilist kättetoimetamist välisriigis ei ole HMS-s reguleeritud, kuid pidades muu hulgas silmas näiteks Euroopa Liidus võetud suunda muuta e-identimise vahendid hiljemalt 2018. aasta sügiseks kohustuslikus korras vastastikku tunnustatavaks (st elektroonilises suhtluses muutub võimalikuks kasutada paralleelselt eri liikmesriikide eID-lahendusi), on mõistlik täpsustada, et sarnaselt tavapostiga on kättetoimetamine välisriigis põhimõtteliselt lubatud ka elektrooniliselt, kui see pole just välislepingutest tulenevalt välistatud. Kui dokumentide kättetoimetamine leiab aset näiteks eesti.ee, e-toimiku, e-maksuameti vms infosüsteemi kaudu, siis ei ole ka Eestist väljaspool elavate ja infosüsteemi kaudu dokumentidele juurdepääsu omavate isikute puhul põhjust rääkida kättetoimetamisest välisriigis. Kohtupraktikas on selles küsimuses asutud seisukohale, et akti kättetoimetamisena välismaal elavale menetlusosalisele ei saa käsitada selle posti teel saatmist tema abikaasa elukohta Eestis. Menetlusosalise abikaasale, s.h menetlusosalisega koos elavale abikaasale dokumendi postiga kättetoimetamisele HMS § 26 õiguslikku tähendust ei omista44 ning teistsugune lähenemine ei oleks elektroonilise postkasti tavapärast isikustatust arvestades ka põhjendatud. Eelnõu punktiga 10 nüüdisajastatakse elektroonilise haldusakti andmise põhimõtteid. Kehtiv HMS § 55 lg 3 seab haldusakti elektroonilises vormis andmisele järgmised täiendavad tingimused: haldusakt ei kuulu avaldamisele ja adressaat on haldusakt elektroonilise andmisega nõus. Need nõuded on praeguseks selgelt aegunud ja elektroonilist haldusmenetlust piiravad. Samas puudutavad need nõuded suurt hulka haldusorganeid, sest avaldamisele kuuluvaid haldusakte annavad nt Vabariigi Valitsus45, Vabariigi Valimiskomisjon, Riigikogu juhatus, Vabariigi President46. Eelnõus on lähtutud põhimõttest, et haldusorganite võimalused anda elektroonilises vormis haldusakte on oluliselt paranenud, mistõttu haldusakti andmine elektrooniliselt peab olema lubatud eelviidatud lisatingimusteta. Isikute õiguste kaitse seisukohalt pole määrav, millises vormis haldusakt on antud. Haldusakti vorm on pigem töökorralduse küsimus ning sõltub sellest, kas haldusorganil on e-lahendused loodud või mitte. Akti adressaadi jaoks on määrav, millises vormis dokument talle hiljem kättetoimetatakse. Elektroonilises vormis dokumendi saab adressaadile kättetoimetada vajaduse korral ka paberkandjal. Nõuet, mille kohaselt haldusakti võib anda elektrooniliselt vaid juhul, kui see ei kuulu avaldamisele (HMS § 55 lõige 3), ei saa samuti pidada enam põhjendatuks. Õigusakti avaldamisel ei oma tähtsust, millises vormis akt on antud. Riigi Teatajas avaldatavate õigusaktide tekstid esitatakse juba praegu avaldamiseks elektrooniliselt. Elektrooniliselt antavate haldusaktide puhul väheneb risk, et avaldamiseks esitatud tekst võib nt tehnilistel põhjustel erineda haldusakti originaalist. 44 RKHKm 05.05.2005 nr 3-3-1-12-05, p-d 10-16. 45 Vabariigi Valitsuse seaduse 1.07.2014 jõustunud muudatused (RT I, 29.06.2014, 109). 46 Riigi Teataja seadus § 2 lg 4 12 Kehtib üldine reegel, et elektroonilise haldusakti suhtes kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi. Eelnevast tulenevalt on eelnõus toetatud lähenemist, mille kohaselt kirjalikku haldusakti võib anda lisatingimusteta elektroonilises vormis, jättes seejuures avatuks ka võimaluse anda haldusakte jätkuvalt vajaduse korral paberil (nt eri haldusorganite töökorraldusest tulenevalt tekkinud vajadus, elektrooniliste süsteemide tõrked vms). Isikule on tagatud siiski võimalus saada elektrooniliselt antud haldusaktist ametlikult kinnitatud ärakiri, väljavõte või väljatrükk. Oluline on siinjuures see, et isik peab tõendama selle õiguse realiseerimiseks oma põhjendatud huvi. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Muudatused Eelnõuga planeeritakse teostada järgmised muudatused: 1. Haldusorganil ei ole elektroonilises vormis õigusakti andmiseks edaspidi enam tarvis seadusest või määrusest tulenevat alust akti andmiseks. Lisaks kaovad mitmed kitsendused haldusakti elektroonilisele andmisele; 2. Edaspidi eeldatakse, et isik on nõus elektroonilise kättetoimetamisega, kui isik on varem suhelnud haldusorganiga elektrooniliselt, teatanud enda elektronpostiaadressi või registreerinud end vastavaid dokumente sisaldava infosüsteemi kasutajaks. Nõusolekut eeldatakse vaikimisi, varasema regulatsiooni puhul tuli isiku nõusolek eraldi hankida. Dokumenti ei toimetata kätte elektrooniliselt, kui adressaadil ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti taolisel kujul kätte saada. Isikul säilib võimalus nõusolek mõjuval põhjusel tagasi võtta (või seda üldse mitte anda). Samuti luuakse võimalus kasutada elektroonilist kättetoimetamist isikutele, kes asuvad välisriigis. 3. Täpsustatakse hetke, mil dokument loetakse kättetoimetatuks: a. Infosüsteem on registreerinud selle vastuvõtmise; b. Adressaat on kinnitanud kättesaamist; c. Dokument on edastatud juriidilise isiku äriregistrisse kantud elektronposti aadressil; 13  4. Dokument tehakse edaspidi esmajoones kättesaadavaks isiku esindajale, juhul, kui isikul on olemas määratud esindaja; Sihtrühmad Muudatused mõjutavad sihtrühmasid, mis korduvad läbi kõigi kirjeldatavate mõjude: Haldusorganid, sealhulgas:  Valitsusasutused, sealhulgas ministeeriumid, Riigikantselei, ametid ja inspektsioonid, maavalitsused, valitsusasutuste hallatavad asutused (jt valitsusasutused);  Kohalikud omavalitsused (linnad ja vallad), kohalike omavalitsuste hallatavad asutused; Isikud (lihtsustatud e-kättetoimetamise adressaadid) Mõjud Muudatus I: Luuakse üldine õiguslik alus õigusaktide elektroonilises vormis andmisele. Haldusakti andmisel kaob vajadus eraldi seadusest või määrusest tuleneva aluse järele. Kaovad üleliigsed kitsendused haldusakti elektroonilisele andmisele (eeldused, et haldusakt ei kuulu avalikustamisele ja et adressaat on akti elektroonilise andmisega nõus). Sihtrühm I: haldusorganid Mõju Ia: Mõju riigiasutuste korraldusele Elektrooniliste õigusaktide andmine lihtsustub, vajadus eriseaduses vastavasisulise õiguse reguleerimise järele kaob (õigusloome muutub tõhusamaks). Seeläbi väheneb haldusorganite töökoormus ja lihtsustuvad tööprotseduurid. Muudatuste kaudse tulemusena muutub riigivalitsemine tõhusamaks. Mõju Ib: Majanduslik mõju, mõju infoühiskonna arengule Muudatus mõjutab kaudselt infoühiskonna arengut, kuna suurendab elektroonilise suhtlemise (sh dokumendihalduse) osakaalu ja tähtsust. Muudatus II: E-kättetoimetamise kasutusala laieneb. Edaspidi eeldatakse, et isik on nõus elektroonilise kättetoimetamisega, kui isik on varem suhelnud haldusorganiga elektrooniliselt, teatanud enda elektronpostiaadressi või registreerinud end vastavaid dokumente sisaldava infosüsteemi kasutajaks. Nõusolekut eeldatakse vaikimisi, varasema regulatsiooni puhul tuli isiku nõusolek eraldi hankida. Dokumenti ei toimetata kätte elektrooniliselt, kui adressaadil ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti taolisel kujul kätte saada. Isikule säilib võimalus nõusolek mõjuval põhjusel tagasi võtta (või seda üldse mitte anda). Samuti luuakse võimalus kasutada elektroonilist kättetoimetamist isikutele, kes asuvad välisriigis. Sihtrühm IIa: isikud (lihtsustatud e-kättetoimetamise adressaadid) 14  Sihtrühma kuuluvad adressaadid, kelle puhul eeldatakse soovi ja võimekust tänasel päeval haldusorganitega elektroonilises vormis suhelda, s.h e-dokumente kätte saada. Mõju IIa: Majanduslik mõju, mõju halduskoormusele Kui seni oli esmaseks kättetoimetamise viisiks posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega kättetoimetamine, siis kavandatava regulatsiooni kohaselt muutub nende adressaatide puhul elektrooniline suhtlus peamiseks kanaliks. Elektrooniline suhtlus toimub kiiremini ja on paremini kontrollitav kui kirja teel. Seetõttu võib elektroonilise suhtluse osakaalu suurenemine kaudse mõjuna tuua kaasa halduskoormuse vähenemise – isikutel kulub vähem aega haldusorganitega suhtlemiseks, vähenevad ooteajad vastamisel ja vastuste laekumisel. Ühtlasi vähenevad ka turvariskid (sõnumisaladuse rikkumine) ja võimalus sõnumi kaotsiminekuks – elektrooniline kanal on võrreldes tavakanalitega inimlike eksituste eest oluliselt paremini kaitstud. Sihtrühm IIb: haldusorganid Mõju IIb: mõju riigiasutuste korraldusele Muudatusega kaasneb kiirem ja tõhusam infovahetus, sest kättetoimetamisel nõusoleku küsimise vajadus lihtsustatud e-kättetoimetamise adressaatide osas kaob. Seaduseelnõu eesmärk on lihtsustada elektroonilist asjaajamist ning muuta menetlusdokumentide e-kättetoimetamine kiiremaks ja selle kasutusala laiendada (nõusoleku eeldusega kaetud adressaatide ring). Ilmselt kaasneb vajadus haldusorganite tööprotsesside ümbervaatamiseks, eelkõige seondub see teabeväravas antud nõusoleku kontrollimise vajadusega. Ka täna on haldusorganitel võimalus toimetada dokumente kätte elektrooniliselt (isiku nõusolekul), mistõttu ei ole haldusorganitele (ega ka isikutele) ette näha märkimisväärset töökoormuse suurenemist ning sellega kaasnevaid negatiivseid mõjusid – pigem toimub töökoormuse vähenemine protseduuride lihtsustumise läbi. Muudatus III: Täpsustatakse hetke, mil dokument loetakse kättetoimetatuks. Dokument loetakse kättetoimetatuks, kui: a. Infosüsteem on registreerinud selle vastuvõtmise; b. Adressaat on kinnitanud kättesaamist; c. Dokument on edastatud juriidilise isiku äriregistrisse kantud elektronposti aadressil; Sihtrühm IIIa: Haldusorganid Mõju IIIa: Mõju riigiasutuste korraldusele Muudatusega määratletakse senisest selgemalt hetk, mil dokument loetakse kättetoimetatuks. See muudab dokumentide menetlemise haldusorganitele lihtsamaks ning menetlusprotsess muutub senisest ladusamaks. Selgelt määratletud situatsioon 15  võimaldab teha kiiremaid otsuseid ning aitab säästa vaidlusteks kuluvat aega. Seeläbi avaldub kaudne mõju haldusorganite töö tõhususele – väheneb haldusorganite töökoormus, kiireneb menetlusprotsess ning väheneb segasest definitsioonist tulenev asjatutele lisategevustele kuluv aeg. Sihtrühm IIIb: Isikud (lihtsustatud e-kättetoimetamise adressaadid) Mõju IIIb: Majanduslik mõju, mõju halduskoormusele Muudatus suurendab eeskätt õigusselgust ja riigi dokumendihalduse süsteemi ootuspärasust. Isikute jaoks muutub üheselt selgeks see, millisel hetkel haldusorganid loevad dokumendi neile kättetoimetatuks, see vähendab vääriti mõistmist ja aitab vältida hilisemaid vaidlusi. Selge ja arusaadav haldussüsteem vähendab pikas perspektiivis isikute halduskoormust. Samas ei saa mõju pidada väga suureks ning keerukas on anda täpseid hinnanguid väheneva halduskoormuse mahule. Muudatus IV: Dokument tehakse edaspidi esmajoones kättesaadavaks isiku esindajale, juhul, kui isikul on olemas volitatud esindaja; Sihtrühmad IV:  advokaadid (jt isikute esindajad)  esindatavad isikud  haldusorganid Mõju IV: Majanduslik mõju, mõju halduskoormusele, mõju riigiasutuste korraldusele Muudatuse eesmärk on vältida väärarusaama, et elektroonilise kättetoimetamise korral tuleb vältimatult suhelda vaid menetlusosalise endaga, mitte tema esindajaga. Haldusorganil puudub vajadus toimetada haldusakt eraldi kätte menetlusosalisele isiklikult olukorras, kus isiku esindajaks on advokaat. Muudatusega välditakse liigset dokumendiringlust ja tõhustatakse menetlusprotsessi. Tõhusam menetlus vähendab asjatut ajakulu (ooteaegu ja viivitusi) ning hilisemaid vaidlusi, vähendades haldusorganite töökoormust ning kaudselt seeläbi ka isikute halduskoormust. Mõju olulisus Mõju sihtrühmad on suured, sihtrühma kuulub suur osa täisealistest kodanikest (kõik kodanikud suhtlevad enamal või vähemal määral riigiga), samuti kuuluvad sihtrühma kõik riigi- ja KOV asutused. Sündmuse sagedus on isikute jaoks madal (suhtlus riigiga ei toimu igapäevaselt), haldusorganite jaoks keskmine (haldusorganid annavad akte ja teevad dokumenteeritud otsuseid igapäevaselt, kuid selle kõrval täidetakse ka mitmeid teisi funktsioone, mille maht võib ületada dokumenteeritud suhtluse isikutega). Muudatuste ulatus on väike: tegu on korrektuuridega, mis hõlbustavad haldusorganite tegevust, samas põhimõttelist muudatust ei haldusorganite ega isikute tegevuses ei tekitata, uue olukorraga harjumiseks ei ole tarvis pikaajalist kohanemisperioodi. Eelnõu koostajate hinnangul ei kaasne muudatustega ebasoovitavaid riske. 16 Kuna muudatuste ulatus on väga väike, võib ühiskonna tasandil hinnata avalduva mõju pigem väheoluliseks. See tähendab, et ühiskonna tasandil (ühiskonnakorralduses, majanduses jmt valdkondades) ei kaasne ulatuslikke muudatusi. Muudatused on suunatud pigem riigivalitsemise süsteemi parandamisele ja kaasajastamisele. Mõju halduskoormusele Muudatuste tagajärjel muutub dokumentide kättetoimetamine tõhusamaks, lihtsustuvad haldusorganite protseduurid ning kättetoimetamine muutub kiiremaks. See toob omakorda pikas perspektiivis kaudse mõjuna kaasa halduskoormuse vähenemise – väheneb inimeste koormus riigiga suhtlemisel. Kuna halduskoormuse vähenemine tekib kaudse mõjuna on selle ulatust keeruline hinnata. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Haldusorganite kulud peaksid posti teel kättetoimetamise lõpetamisel vähenema. Näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt läbi viidud üheksa asutuse analüüsi kohaselt, mis põhineb elektroonilise dokumendivahetuskeskuse kasutamisel, on 100 dokumendi vahetamine DVK kaudu keskmiselt 279 eurot odavam kui paberposti kasutamine. Eelnõu rakendamiseks on vajalik haldusorganite tööprotsesside ülevaatamine. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmisel ei tule kehtestada, muuta ega kehtetuks tunnistada rakendusakte 9. Seaduse jõustumine Seadus on kavandatud jõustuma 01.10.2017. See jätab normiadressaatidele piisava ajavaru muudatuse jõustumiseks vajalike toimingute elluviimiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Eelnõu on esitatud kooskõlastamisele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kõigile ministeeriumidele, Eesti Linnade Liidule ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule ning arvamuse avaldamiseks Õiguskantslerile, Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Notarite Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Audiitorkojale, Eesti Patendivolinike Seltsile, Vandetõlkide Kojale, Eesti Juristide Liidule ja Andmekaitse Inspektsioonile. 17