Arvamuse andmine

Kaido Pihlakas Teie 10.10.2016 nr [email protected] Meie 16.11.2016 nr 6-6/16-45 Arvamuse andmine Lugupeetud Kaido Pihlakas Esitasite 10. oktoobril 2016 Riigikohtule arvamuse avaldamiseks Eesti Reservohvitseride Kogu Juristide sektsiooni (EROK JS) poolt koostatud kohtute seaduse täiendamise ideekavandi ja seletuskirja. Käesolevaga edastame arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Rätsep Õigusteabe osakonna peaspetsialist Lisa: Arvamus kohtute seaduse täiendamise ideekavandile Koopia: Justiitsministeerium [email protected] Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e-post [email protected] www.riigikohus.ee  Lisa 1 Arvamus kohtute seaduse täiendamise ideekavandi kohta Eesti Reservohvitseride Kogu Juristide sektsioon (EROK JS) edastas Riigikohtule arvamuse avaldamiseks kohtute seaduse täiendamise ideekavandi ja seletuskirja, mis käsitlevad Riigikaitsekohtu loomist (seletuskirja kohaselt laiendatud volitustega sõjakohus, mis lisaks klassikalise sõjakohtu funktsioonidele võiks teatud juhtudel, kui on välja kuulutatud eriolukord või erakorraline seisukord, tegutseda ka rahuajal). Kohtusüsteemi ja kohtunikkonna sõja- ja eriolukorras toimimise võimekuse arendamine on oluline valdkond, mis kindlasti väärib tähelepanu ja käsitlemist. Sellele vaatamata ei toeta Riigikohus eraldiseisva Riigikaitsekohtu loomist ideekavandis ja seletuskirjas välja pakutud viisil. Riigikohtu hinnangul ei ole laiendatud volitustega erikohtu moodustamise vajadust ning mõju seletuskirjas piisavalt hinnatud. Eelnõu ideekavandis kajastatud eesmärkidest ei selgu, miks haldus- ja maakohtud ei ole eriolukordades võimelised kavandatavaid ülesandeid täitma ning milles seisneb Riigikaitsekohtu loomise tungiv vajadus. Eelnõuga soovitud eesmärke on võimalik edukalt saavutada kehtivat kohtusüsteemi säilitades, näiteks menetlusseadustikes eriolukordadeks erireeglite kehtestamise ja vajadusel kaasistuja rolli suurendamise kaudu. Erikohtu loomise asemel võiks Riigikohtu hinnangul senisest rohkem tähelepanu pöörata tänase kohtunikkonna oskuste ja teadmiste parendamisele, et sõja- ja eriolukorras oleks tagatud efektiivne õigusemõistmine. Seletuskirjas kirjeldatud ettevalmistuse võiks saada kohtunikkond tervikuna, mitte ainult kuus kuni kümme võimalikku Riigikaitsekohtu kohtunikku. Järgnevalt on esitatud täpsemad tähelepanekud ideekavandi ja seletuskirja kohta. 1. Esitatud eelnõu ideekavandist ei nähtu, millised on kavandatava Riigikaitsekohtu pädevus ja ülesanded. Seletuskirjas kajastatu viitab laiendatud volitustega erikohtu loomise kavatsusele, mis tegutseks teatud juhtudel ka rahuajal, kui on välja kuulutatud eriolukord või erakorraline seisukord. Riigikaitsekohus täidaks siis ka mingeid praegu haldus- ja maakohtu pädevusse kuuluvaid ülesandeid. Ideekavandist ja seletuskirjast ei selgu, miks näiteks olukorras, kus eriolukorra kehtestamise tingib loodusõnnetus (hädaolukorra seaduse § 13 lg 1), on põhjendatud rakendada vaidluste lahendamisel Riigikaitsekohtu süsteemi ning hälbida üldisest vaidluste lahendamiseks kehtestatud kohtusüsteemist. Enne, kui pole selge erikohtu täpne pädevus, ei ole alust uue erikohtu kehtestamiseks. Just kohtu pädevuse, ülesannete ja menetluskorra kaudu selgub ka erikohtu loomise vajadus. Seepärast on Riigikaitsekohtu kui erikohtu loomise vajadus praegu ebamäärane ning sellises olukorras erikohtu moodustamine põhjendamata. 2. Seletuskirjas tuuakse ühe erikohtu loomise vajadust kinnitava asjaoluna välja ka järgmist: „Sõjakohtute (või erikohtute) vajalikkust selliste olukordadega toimetulekuks näitab kõige paremini 1924 detsembri riigipöördekatse järel ja Pronksiöö järel toimunud kohtumõistmise võrdlus. Esimesel juhul taastati kord ja langetati riigipöördekatsest osavõtnute üle otsused kiiresti, teisel juhul nentis isegi lahkuv president, et väga palju isegi kinni peetud süüdlasi jäi karistuseta, sest Eesti õigussüsteem ei olnud valmis sellise olukorraga toime tulemiseks.“ Asjaolu, et eelnõu ideekavandi esitajate hinnangul ei toiminud kohtusüsteem nn pronksiöö sündmustest tulenenud vaidluste lahendamisel eesmärgipäraselt ega langetanud piisavalt süüdimõistvaid otsuseid, ei kinnita kuidagi erikohtu moodustamise vajadust. 1  Lisa 1 3. Eelnõu ideekavandis ja seletuskirjas ei ole piisavalt analüüsitud kohtunikuks määramise tingimusi, sh ohvitseri auastme omandamise nõude kehtestamise vajadust ja kooskõla põhiseadusega. Tingimus, et Riigikaitsekohtu kohtunikuks saab määrata üksnes esimese ja teise astme kohtuniku, kellel on ohvitseri auaste (st vähemalt lipniku auaste), kitsendab oluliselt kohtunikuks määratavate isikute ringi ning puudub mõistlik põhjendus, miks just see tingimus on Riigikaitsekohtu kohtunikuks määramise alustingimuseks (vt kohtute seaduse § 50 täiendust). Lisaks seab see tingimus kohtu lähtuvalt sõjaväeliste auastmete andmise ja alandamise ning äravõtmise korrast (vt kaitseväeteenistuse seadus) osaliselt sõltuvusse täitevvõimust, mis võib hakata mõjutama kohtusüsteemi sõltumatust ning kohtu erapooletust. Need peavad säilima kohtusüsteemi alustaladena ka eriolukorras. On selge, et vaidluste edukaks lahendamiseks on kohtutes vajalik teatav spetsialiseerumine , kuid sõjaväelise auastme omamine ei ole hädavajalik eeltingimus ei kaitseväge puudutavate vaidluste lahendamiseks ega ka laiendatud volitustega kohtus töötamiseks. Täpsemat reguleerimist vajavad ka Riigikaitsekohtu kohtuniku ametist vabastamise alused ja tagajärjed. 4. Eelnõu ideekavandis ja seletuskirjas on ohvitser-kaasistuja instituudiga seonduvat väga napilt kirjeldatud. Kohtute seaduses reguleerib rahvakohtuniku instituuti 14. peatükk, mis sätestab rahvakohtuniku õigusemõistmises osalemise põhimõtted, rahvakohtunikule esitatavad nõuded, volituste tähtaja, nimetamise korra, kohustused, sotsiaalsed garantiid jms. Regulatsiooni eesmärk on tagada rahvakohtunike sõltumatus ja erapooletus õigusemõistmisel. Eelnõu ideekavand Riigikaitsekohtu ohvitser-kaasistujatele vastavaid sõltumatuse ja erapooletuse garantiisid ette ei näe, mistõttu ei puugi ohvitser-kaasistujate sõltumatus täitevvõimust olla piisavalt tagatud. 5. Ideekavandis sätestatud Riigikaitsekohtu esimehe ametist vabastamise alused (eelkõige § 34² lg 4 p 2) on teiste kohtute esimeeste vabastamise alustest põhjendamatult laiemad, kusjuures selle erisuse kehtestamise vajadust seletuskirjas põhjendatud ei ole. Kui selline norm kehtestataks, saaks juhul, kui ilmnevad asjaolud, mis annavad alust kahelda Riigikaitsekohtu esimehe lojaalsuses Eesti Vabariigile, kohtuniku küll esimehe ametist vabastada, kuid sama isik võiks siiski jätkata kohtunikuna töötamist teises kohtus, sh Riigikaitsekohtus. Lojaalsuses kahtlemise tingimus isiku ametist vabastamise alusena on ebamäärane ja raskesti tuvastatav. Sellise tingimuse kehtestamine annaks võimaluse ka ebakohaseks kohtu juhtimise mõjutamiseks. 6. Eelnõu ideekavandis ja seletuskirjas ei ole piisavalt analüüsitud „hüppava kassatsiooni“ mõju rakendamise mõju isikute põhiõiguste tagamisele. 7. Eelnõu ideekavandi seletuskirja kohaselt võiks Riigikaitsekohtusse kuuluda kuus kuni kümme kohtunikku. Kuigi Riigikaitsekohtu täpset pädevust ei ole ideekavandis paika pandud, on seletuskirjas esitatud lahtine loetelu valdkondadest, millega Riigikaitsekohus võiks potentsiaalselt tegeleda. Piisavalt ei ole analüüsitud, kas kuuest kuni kümnest kohtunikust oleks tegelikult küllalt kõikide Riigikaitsekohtu alluvusse kavandatud vaidluste efektiivseks lahendamiseks. 2