Väljaminev kiri

Kliimaministeerium Suur-Ameerika 1 Meie: 25.10.2023 nr 1-6/2023-031-3 10122, Tallinn E-post: [email protected] Koopia: Justiitsministeerium, e-post: [email protected] Konkurentsiameti seisukoht maagaasiseaduse, elektrituruseaduse ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Kliimaministeeriumi menetluses on maagaasiseaduse, elektrituruseaduse ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (Eelnõu), mis kavandatakse lähiajal saata Vabariigi Valitsusele kooskõlastamiseks. Konkurentsiamet on Eelnõu osas varasemalt esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile arvamuse 06.06.2023 kirjaga nr 7-16/2023-391-1 ja Justiitsministeeriumile 17.07.2023 kirjaga nr 1-6/2023-021-2. Samuti esitas amet Eelnõu kohta seisukoha 18.09.2023 kirjaga nr 1-6/2023-031-2 (Lisa 1). 26.09.2023 kirjaga nr 8-2/4832 kooskõlastas Justiitsministeerium Eelnõu märkustega (Lisa 2). 24.10.2023 saatis Kliimaministeerium e-kirjaga 23.10.2023 kuupäevaga Eelnõu koos seletuskirja ja märkuste tabeliga (Lisad 3-5) Konkurentsiametile ülevaatamiseks. 1. Vastuseks Märkuste tabeli lk 11-17 Justiitsministeeriumi poolt esitatud seisukohtadele, mis puudutavad Varude Keskuse ja Konkurentsiameti pädevusi, on Kliimaministeerium tabeli lk 13-14 välja toonud, et on Justiitsministeeriumi ettepanekutega osaliselt arvestanud, eelõust on ära võetud järelevalve kohustus ja lisatud on uus kohustus, millega täiendatakse maagaasiseaduse (MGS) § 37 (Riiklik järelevalve) lõiget 3 punktiga 30 järgnevas sõnastuses: „30) kui strateegiline gaasivaru võetakse kasutusele, annab Konkurentsiamet käesoleva lõike punktis 7 nimetatud aruandes ülevaate strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi kasutusele võtu ja lõppklientidele edastamise kohta, lähtudes käesoleva seaduse § 262 lõikest 9.“ Põhjendus on järgnev: Oluline on, et Konkurentsiamet hindaks gaasivaru sihipärast kasutust ning kas seda on edasi müüdud soetushinnaga. Ülevaade antakse KA poolt koostatavas iga- aastases aruandes elektri- ja gaasituru kohta, mis samuti käsitleb ka maagaasi varustuskindlust. Konkurentsiamet teostab igapäevaselt järelevalvet gaasituru üle ning põhjendatud on, et nemad annaks hinnangu gaasivaru kasutuse ning selle seisu kohta aruande gaasivarustuskindlust käsitlevas osas. Seletuskirja lk 2 on märgitud: Seadusega sätestatakse ka ülevaate andmise kohustus Konkurentsiametile. Konkurentsiamet peab andma iga-aastases elektri- ja gaasiturgu käsitlevas varustuskindluse aruandes ülevaate strateegilise gaasivaru kasutuse kohta, juhul kui see võeti kasutusele. Ülevaates hinnatakse, kas turul tegutsevad gaasimüüjad müüsid strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi edasi soetushinnaga ja ei teeninud põhjendamatut kasumit kriisi ajal. Lisaks antakse üldine ülevaade, millises mahus oli vaja gaasivaru kasutusele võtta ja mis olid põhjused selleks. Sarnane selgitus on toodud ka Seletuskirja lk 3 ja 11. Konkurentsiamet kavandatava täiendava riikliku järelevalvekohustusega ei nõustu. Eelnõu koostajate poolt on küll välja toodud, et tegemist ei ole Konkurentsiameti riikliku järelevalve kohustusega, kuid ometi on see sätestatud MGS § 37 (riiklik järelevalve) all. Lisaks eeltoodule tähendab see sisuliselt ka seda, et tegemist on Konkurentsiametile sellise kohustuse seadmisega, mida ametil ei ole võimalik täita. Amet jääb siinkohal 18.09.2023 kirjas toodud seisukohtade juurde ning leiab, et taolise riikliku järelevalvekohustuse seadmisega ei ole Eelnõu koostajad arvestanud Justiitsministeeriumi ettepanekutega, mis on toodud Märkuste tabeli lk 11-17. Konkurentsiamet lisab siinkohal täiendava selgituse, mida tähendab sisuliselt talle kavandatava MGS § 37 riikliku järelevalve raames täiendava järelevalve kohustuse sätestamine: „30) kui strateegiline gaasivaru võetakse kasutusele, annab Konkurentsiamet käesoleva lõike punktis 7 nimetatud aruandes ülevaate strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi kasutusele võtu ja lõppklientidele edastamise kohta, lähtudes MGS § 262 lõikest 9.“ ↓ MGS § 262 lõige 9 – „Hädaolukorras on müüjal õigus omandada gaasi hädaolukorra seaduse (HOS) § 18 lõike 3 alusel riigi tegevusvaru koosseisu moodustatud strateegilisest gaasivarust (edaspidi strateegiline gaasivaru), lähtudes HOS § 183 lõike 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud korrast. Müüja müüb omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga.“ ↓ HOS § 18 lõige 3 (Riigi tegevusvaru) lõige 3: „Varu moodustamise aluseks on 1) Varu haldaja otsus 2) Seadus või 3) Vabariigi Valitsuse otsus“ ↓ HOS § 183 (Varu kasutusele võtmine) lõige 4 – „Varu kasutusele võtmise korra kehtestab varu haldamise eest vastutav minister määrusega.“ Määrus Strateegilise gaasivaru kasutusele võtmise kord“ on kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/126092023006 . Seda arvestades on Eelnõu koostajad jätkuvalt ette näinud, et Konkurentsiamet hakkab teostama riiklikku järelevalvet Varude Keskuse ja HOS-i üle ning astub siinkohal Varude Keskuse ja/või Kliimaministeeriumi pädevustesse. Seda amet aga teha ei saa - kavandatav kohustus väljub tema pädevuste raamest. Konkurentsiamet rõhutab siinkohal veelkord, et ei saa ka teostada sisutut ega „tühja järelevalvet“ ühegi isiku üle, st et rikkumise esinemisel ametil puudub ettekirjutuse tegemise võimalus 1 Ka ei lahenda amet tsiviilnõudeid. Mida aga kavandatav kohustus sisuliselt, võttes arvesse mh ka Märkuste tabelis ja Seletuskirjas toodut, tähendab. Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku kavandatav kohustus, kui teostamatu, Eelnõust välja jätta ning vastavalt muuda ka Seletuskirja ja Märkuste tabelit. 1 Riigikohtu Halduskolleegiumi 19.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-43-12, p 19 ja 20. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-43-12 Nimetatud põhimõte on haldus- ja kohtupraktikas kasutusel läbivalt. 2 (3) 2. Seletuskirja lk 35 alapeatükis „Mõju riigiasutustele“ on märgitud (kokkuvõtvalt), et muudatused suurendavad Konkurentsiameti töökoormust. Võrreldes varasema korraga tekivad konkurentsiametile täiendavad kohustused. Seoses § 93 lõige 6 punkti 2 muutmisega peab Konkurentsiamet jälgima peale tootmisvõimsustesse lisaks ka salvestusse investeerimist, pidades silmas varustuskindlust. Konkurentsiamet peab hindama süsteemihalduri reservvõimsuse mehhanismi kava ja vajadusel nõudma sinna muudatusi. Lisaks peab Konkurentsiamet koostama regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamise rakenduskava ettepaneku raames analüüsi, mis tuleb esitada Kliimaministeeriumile, kes omakorda esitab selle Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. Samuti tuleb hinnata süsteemihalduri esitatud vähempakkumise tingimusi reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks. Suurenevad Konkurentsiameti kulud ja töökoormus, kuna teha tuleb täiendavaid tööülesandeid, mis praegu veel pole selle asutuse teenistujate tööülesannete hulgas. Puudub vajadus täiendavate teenistujate järele, kuna tegemist pole iga-aastaste tegevustega. Konkurentsiametis töötas 01.04.2023 seisuga 47 töötajat. Konkurentsiamet leiab, et selline Eelnõu väljatöötajate järeldus ei põhine konkreetsetel andmetel – Eelnõus sätestatakse selgelt Konkurentsiametile täiendavad ülesanded ning seejuures ei ole analüüsitud, kas vastavaid ülesandeid on võimalik ameti rahastusmudelist rahastada ning kui suured on lisanduvad kulud riigieelarvele. Kui Konkurentsiameti töökoormus suureneb, siis paratamatult suurenevad ka kulud nii tööjõule kui majanduskuludele. Seletuskirjast ei nähtu, et sellega oleks arvestatud. Lisanduvad ülesanded toovad paratamatult kaasa töökoormuse ja kulude kasvu ning Konkurentsiameti hinnangul tuleb seda arutada laiemas plaanis ja kindlasti peaks siinkohal olema kaasatud Justiitsministeerium. Mis puudutab viidet, et 01.04.2023 seisuga töötas Konkurentsiametis 47 töötajat, siis amet peab vajalikuks siinkohal välja tuua, et lisanduvate ülesannete puhul on tegemist Konkurentsiameti majandusregulatsiooni puudutavate ülesannetega, mis on ameti regulatsiooniteenistuse pädevuses. Seisuga 25.10.2023 kuulub regulatsiooniteenistuse koosseisu 27 töötajat ning reguleeritavaid sektoreid on kaheksa.2 Lisad: 1. Konkurentsiameti 18.09.2023 kiri; 2. Justiitsministeeriumi 26.09.2023 kiri; 3. Eelnõu; 4. Seletuskiri; 5. Märkuste tabel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Külli Haab Regulatsiooniteenistuse juhataja- peadirektori asetäitja Marek Piiroja 667 2541 Marilin Tilkson 667 2576 [email protected] [email protected] 2 Kättesaadav: https://www.konkurentsiamet.ee/et 3 (3)  Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1 Meie: 18.09.2023 nr 1-6/2023-031-2 10122, Tallinn E-post: [email protected] Koopia: Kliimaministeerium, e-post: [email protected] Konkurentsiameti seisukoht maagaasiseaduse, elektrituruseaduse ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta 12.09.2023 esitas Kliimaministeerium (KLIM) arvamuse esitamiseks Justiitsministeeriumile (JUM) maagaasiseaduse, elektrituruseaduse ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (Eelnõu). Konkurentsiamet on Eelnõu osas varasemalt esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile arvamuse 06.06.2023 kirjaga nr 7-16/2023-391-1 ja JUM-ile 17.07.2023 kirjaga nr 1-6/2023-021-2. Eelnõu ja seletuskirja üle vaadanud, juhib amet tähelepanu järgmistele Eelnõuga seotud kitsaskohtadele, millega amet nõustuda ei saa. Käesoleva kirja punktis 1 toodu puhul soovitakse Konkurentsiametile sätestada kohustusi, mille täitmine väljub ameti pädevuse piiridest. Pädevuste jagamise kohta on Konkurentsiamet varasemalt esitanud KLIM-ile ja JUM-ile 31.08.2023 kirja nr 7-12/23-0354-521-1. Käesoleva kirja punktides 2 ja 3 on toodud ameti ettepanekud Eelnõu ja seletuskirja täiendamiseks. Ameti seisukohad on järgnevad: 1. Konkurentsiamet tõi 17.07.2023 kirjas nr 1-6/2023-021-2 välja (kokkuvõtvalt), et Eelnõu ja seletuskirja kohaselt hakkaks amet teostama järelevalvet AS Eesti Varude Keskuse1 (Varude Keskus) tegevuse üle. Konkurentsiamet ei saa Varude Keskuse käsutuses olevaid gaasivarusid silmas pidades tema asemel hinnata või otsustada, kas ja milline gaasimüüja hädaolukorras strateegilisest gaasivarust gaasi omandab või mitte. Lähtudes eeltoodust, tegi amet ettepaneku kustutada eelnõust ameti kohustus, mille järgi amet kontrollib, et hädaolukorras müüb müüja omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga. Eelnõu § 1 punkti 2 järgi muudetakse maagaasiseadust (MGS) § 262 lõiget 9 järgmiselt: „(9) Hädaolukorras on müüjal õigus omandada gaasi hädaolukorra seaduse § 181 lõike 3 alusel riigi tegevusvaru koosseisu moodustatud strateegilisest gaasivarust (edaspidi strateegiline gaasivaru), lähtudes hädaolukorra seaduse § 183 lõike 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud korrast. Müüja müüb omandatud gaasi tarbijale 1 AS Eesti Varude Keskuse kohta vt: https://www.espa.ee/et soetushinnaga ning eristab käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud arvetel strateegilisest gaasivarust omandatud gaasist tarbijale eraldatud koguse ja selle hinna. Gaasivaru jaotatakse müüja poolt kõigi tema tarbijate vahel proportsionaalselt vastavalt müüja portfelli puudujäägile. Gaasimüüja teavitab tarbijaid eelnevalt ette strateegilise gaasivaru kasutamisest.“ Eelnõu § 1 punkti 17 alusel täiendatakse MGS § 37 lõiget 3 punktiga 30 järgmises sõnastuses: „(3) Konkurentsiamet täidab käesoleva seaduse alusel järgmisi ülesandeid: 30) kontrollib, et hädaolukorras müüb müüja strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga.“ Eelnõu seletuskirja lk 4 ja 7 kohaselt põhjendatakse Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 17 kavandatavaid muudatusi järgmiselt: „Kui tegemist on hädaolukorraga MGS § 61 tähenduses ja gaasimüüjal on puudulikud gaasivarud nõudluse katmiseks, hangitakse tarbijatele gaasi tagamiseks puudujääv osa strateegilisest gaasivarust. Strateegilisest gaasivarust hangitud gaas jaotatakse müüja poolt proportsionaalselt tarbijate vahel, sõltumata tarbijaga varasemalt sõlmitud gaasimüügi lepingust. Sellisel juhul eristatakse arvetel strateegilisest gaasivarust ostetud gaas ja selle hind paralleelselt olemasoleva gaasiga, mille puhul jääb kehtima tarbijaga sõlmitud lepingu põhine hind. Võrguettevõtja edastab varust ostetud gaasi tarbijale edasi strateegilisest varust gaasi soetamise hinnaga, mis välistab olukorra, et võrguettevõtja teeniks hädaolukorras põhjendamatult suurt kasumit. Järelevalvet selle üle teeb Konkurentsiamet. Järelevalve eesmärk on tagada, et müüja müüks strateegilisest omandatud gaasi selle soetamise hinnaga ega teeniks kriisiolukorras põhjendamatut kasumit. Antud punkt ei tähenda Konkurentsiametile seda, et ta peab järelevalvet tegema EVK üle. Siin on mõeldud seda, et EVK (varu haldaja) käest saavad hädaolukorras osta strateegilisest gaasivarust gaasi gaasimüüjad. Konkurentsiameti ülesanne on teha järelevalvet sellele gaasile, mida gaasimüüjad edasi müüvad, näiteks võrguettevõtjatele. Antud juhul on oluline, et gaasi ei müüda edasi tunduvalt kõrgema hinnaga kasumi teenimise eesmärgil.“ Eelnõule lisatud märkuste tabeli kohaselt ei ole Konkurentsiameti ja Justiitsministeeriumi ettepanekut arvestatud. KLIM on järgmisel seisukohal: „Eelnõus täpsustati antud lauset järgnevalt: „30) kontrollib, et hädaolukorras müüb müüja strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi tarbijale seotushinnaga.“ Antud punkt ei tähenda Konkurentsiametile seda, et ta peab järelevalvet tegema EVK üle. Siin on mõeldud seda, et EVK kui varu haldaja käest saavad hädaolukorras osta strateegilisest gaasivarust gaasi gaasimüüjad. MGS § 2 punkt 10 defineerib gaasimüüja järgnevalt: „ 10) müüja on ettevõtja, kes müüb gaasi;“. „Strateegilise gaasivaru kasutusele võtmise kord“ määrus on hetkel töös ning suure tõenäosusega hakkab septembrist määrus kehtima. Kõikidel gaasimüüjatel on võimalik gaasivarust gaasi osta. Konkurentsiameti ülesanne on teha järelevalvet sellele gaasile, mida gaasimüüjad edasi müüvad, näiteks võrguettevõtjatele. Antud juhul on oluline, et gaasi ei müüda edasi tunduvalt kõrgema hinnaga kasumi teenimise eesmärgil. Lisaks tasub meeles pidada, et hädaolukorra puhul on tegemist väga erandliku olukorraga ja täiendavat järelevalvet peab Konkurentsiamet tegema ainult seoses strateegilist gaasireservi rakendatud perioodi kohta.“ Konkurentsiamet ei saa jätkuvalt nõustuda, et ta pannakse KLIM-i asemel vastutava isiku rolli hädaolukorra seadusest (HOS) tulenevate maagaasi varustuskindlust puudutavate ülesannete täitmisel.2 Amet on seisukohal, et ei saa Varude Keskuse tegevust puuduvalt hädaolukorras Varude Keskuse käsutuses olevaid gaasivarusid silmas pidades tema asemel hinnata või otsustada, kas ja milline gaasimüüja hädaolukorras strateegilisest gaasivarust gaasi omandab või mitte ning seda HOS § 183 lõike 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud korrast lähtudes (nimetatud määrust hetkel ka avaldatud ei ole). Ka ei saa Konkurentsiamet anda korraldusi, 2 HOS § 36 lõike 11 punkti 2 järgi Kliimaministeerium korraldab maagaasiga varustamist kui elutähtsa teenuse toimepidevust. 2 (5) kes gaasivaru hoiab ja kuidas seda teeb. Samuti ei saa amet anda korraldusi varude kasutamiseks või müügiks. Seda arvestades ei saa Konkurentsiameti pädevusse kuuluda ka kontrolli teostamine, et hädaolukorras müüb müüja strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga. See on Varude Keskuse ülesanne. Konkurentsiamet lisab, et ametil puudub võimalus ettekirjutuse tegemiseks, kui müüjad hädaolukorras põhjendamatut kasumit teenivad, sest sellised nõuded kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja mitte Konkurentsiameti ettekirjutuse raames. Ka siinkohal ei saa amet astuda Varude Keskuse rolli ning samuti ka tsiviilkohtu asemele. Samas, kui amet teostab seadusest tulenevat kontrolli, peab tal olema võimalus ettekirjutuse tegemiseks. Kuna antud juhul selline võimalus aga puudub, ei saa ametile ka sellist sisutühja ja praktikas mittetoimivat kohustust kehtestada. Lisaks jääb Konkurentsiametile arusaamatuks Eelnõus sätestatud kontrolli olemus. Kuigi Eelnõu seletuskirja (lk 14) kohaselt on tegemist tagantjärele ehk ex post kontrolliga, ei ole siiski selge, kas tegemist on pistelise või lauskontrolliga. Samuti, mis vormis tuleb kontrolli teostada ning kas gaasimüüjad on kohustatud kontrolli puudutavatele päringutele vastama. Ka ei selgu Eelnõust ja seletuskirjast, kas strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi tarbijale kõrgema kui soetushinnaga müümine on sanktsioneeritav tegu. Samuti juhib amet tähelepanu, et vastavalt konkurentsiseaduse peatükile § 71 (järelevalvetasu) eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevad ettevõtjad tasuvad Konkurentsiametile nimetatud peatükis ettenähtud järelevalvetasu. Juhul, kui Konkurentsiamet peaks hakkama teostama järelevalvet gaasimüüjate tegevuse üle, et nad müüvad strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga, peaks ameti hinnangul võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes tasuma tulevikus järelevalvetasu ka gaasimüüjad. Samas Eelnõu ja seletuskiri seda ei sätesta. Lisaks eeltoodule nähtub Eelnõu seletuskirjast (lk 14), et: „Konkurentsiameti töökoormus osaliselt suureneb maagaasiseaduste muudatuste tulemusel, kuna nad peavad järelevalvet tegema gaasituru kohta ning kooskõlastama võrguteenuste hinnad, näiteks võrguettevõtja poolt tehtavad IT investeeringud maksesüsteemide uuendamiseks, et koguda tarbijatelt varumakset. Lisaks suureneb erandkorras Konkurentsiameti töökoormus, kui tegemist on hädaolukorraga. Sellisel juhul peab Konkurentsiamet tagantjärgi kontrollima, kas gaasi müüjad ja võrguettevõtjad on strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi edasi müünud soetushinnaga. Eesmärk on tagada, et gaasimüüjad ja võrguettevõtjad ei teeniks hädaolukorras põhjendamatut kasumit tarbijate arvelt.“ Konkurentsiamet märgib, et Eelnõus sätestatakse selgelt Konkurentsiametile täiendavad ülesanded ning seejuures ei ole analüüsitud, kas vastavaid ülesandeid on võimalik ameti rahastusmudelist rahastada ning kui suured on lisanduvad kulud riigieelarvele. Kui Konkurentsiameti töökoormus suureneb, siis paratamatult suurenevad ka kulud nii tööjõule kui majanduskuludele. Seletuskirjast ei nähtu, et KLIM oleks Konkurentsiameti ametikohti ja nendega seotud ülesandeid hinnanud ning sellest järeldusi teinud. Antud Eelnõuga sätestatavad ülesanded ei ole praegu ühegi Konkurentsiameti teenistuja ülesannete hulgas ning juhul, kui soovitakse niimoodi seadust muuta, siis see toob paratamatult kaasa töökoormuse ja kulude kasvu ning lisaeelarve vajaduse. Kui Konkurentsiametile soovitakse panna täiendavaid ülesandeid, tuleb seda arutada laiemas plaanis ja kindlasti peaks siinkohal olema kaasatud Justiitsministeerium. Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet veel kord ettepaneku kustutada eelnõust ameti kohustus, mille järgi amet kontrollib, et hädaolukorras müüb müüja strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga. Amet on seisukohal, et Varude Keskus saab ise kontrollida, mis hinnaga müüjad gaasi edasi müüvad ning samuti on Varude Keskusel võimalik avalikustada oma veebilehel gaasi soetushinnad, mida tarbijatel on võimalik kontrollida. 3 (5) 2. Eelnõu § 2 punkti 5 järgi täiendatakse ELTS §-i 765 lõigetega 11 ja 12, mille kohaselt: „(11) Kui elektribörsi Eesti hinnapiirkonna päev-ette turu hind kalendrikuu kohta on kahel järjestikusel kalendrikuul madalam kui käesoleva seaduse §-s 766 nimetatud tootmishind, lõpetab elektrimüüja universaalteenuse tarbijaga sõlmitud lepingu, teatades sellest tarbijale vähemalt 30 päeva ette. Tarbijal on õigus lepingu lõpetamisest keelduda, teatades sellest elektrimüüjale 30 päeva jooksul teate saamisest. (12) Lõikes 11 nimetatud lepingu lõpetamise teatega teeb müüja tarbijale ettepaneku sõlmida tarbijale müüja pakutavatest tingimustest kõige soodsamatel tingimustel elektrimüügileping. Kui tarbija oma eelistusest müüjale teada ei anna, viib müüja universaalteenuse lepingu lõppemisel tarbija üle börsihinnal põhinevale elektrimüügilepingule sellel hetkel müüja poolt pakutavatel üldlevinud tingimustel.“ Eelnõu seletuskirja lk 8 järgi põhjendatakse kavandatavat muudatust järgmiselt: „Punkt 5 kohustab elektrimüüjat lõpetama universaalteenuse lepingu, kui elektrituru hind on eelmised kaks kalendrikuud olnud madalam kui universaalteenuse tootmishind. See tagab elektrituru vähemaktiivsete osalejatele võimaluse saada osa madalast elektrituru hinnast. Universaalteenusele saab igal ajahetkel tagasi minna. Kui tarbijal on universaalteenuse leping ja eelneval kahel kuul on üldteenuse elektrihind olnud soodsam universaalteenuse hinnast, siis temaga lõpetatakse leping. Elektrimüüja teavitab sellest tarbijat 30 päeva ette. Juhul kui tarbija soovib endiselt jääda universaalteenusele, siis ta peab 30 päeva jooksul elektrimüüjat teavitama, et ta keeldub universaalteenuse lepingu lõpetamisest. Kui kaks kuud on olnud börsihind soodsam universaalteenusest, siis tarbija suunatakse edasi üldteenusele, mida käsitleb elektrituruseaduse § 761 lõige 1. Antud lõike kohaselt on väiketarbijal õigus osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema elektripaigaldis on ühendatud. Üldteenust tarbivad avatud elektriturul kodukliendid, kellel ei ole sõlmitud elektrilepingut ühegi kindla elektrimüüjaga. See tähendab, et kui tarbija viiakse universaalteenuse lepingult üldteenusele, siis ta langeb lepinguta tarbijate gruppi. Tarbijale jääb pärast üldteenusele üleviimist õigus otsustada, kas ta soovib börsihinnal põhinevat üldteenust kasutada või ta soovib sõlmida endale uue meelepärase lepingu teise elektrimüüjaga. Tarbija saab soovi korral valida turul tegutsevate elektrimüüjate endale sobiva elektripaketi, näiteks börsipaketi, fikseeritud hinnaga lepingu kindlaks ajaperioodiks jne. Samuti lisatakse paragrahvi 765 täiendav lõige 12. Muudatuse eesmärk on tagada tarbijale parima hinnaga elektrimüügileping. Universaalteenuse lepingu lõpetamise teatega teeb müüja tarbijale ettepaneku sõlmida tarbijale müüja poolt pakutavatest tingimustest kõige soodsamatel tingimustel elektrimüügileping. Kui tarbija oma eelistusest müüjale teada ei anna, viib müüja universaalteenuse lepingu lõppemisel tarbija üle börsihinnal põhinevale elektrimüügilepingule. Kui tarbija viiakse üle börsihinnal põhinevale elektrimüügilepingule, peab müüja seda tegema sellel hetkel üldlevinud tingimustel (näiteks ei tohi küsida kõrgemat marginaali võrreldes elektrimüüja poolt juba pakutavate börsipõhiste lepingutega).“ Võttes arvesse eeltoodut, on jätkuvalt üleval küsimus, kas ELTS § 765 lõigetes 11 ja 12 sätestatut arvestades, juhul kui tarbija soovib uuesti üle minna universaalteenusele, kohalduvad siinkohal ELTS § 87 lõigetes 4 ja 5 sätestatud alused, mille järgi universaalteenusega liituval tarbijal ja universaalteenuse tarbijal on õigus elektrileping üles öelda, teatades sellest vähemalt seitse päeva ette, ning elektrimüüja ei või nõuda universaalteenust lõpetavalt tarbijalt elektrilepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevat leppetrahvi ega kahju hüvitamist? Kui need sätted kohalduvad, siis kas ühekordselt? Samuti juhib Konkurentsiamet tähelepanu, et Eelnõu seletuskirja on vastavalt Eelnõusse sisse viidud täiendustele täpsustatud vaid osaliselt. Ülejäänud osas kirjeldab Eelnõu seletuskiri jätkuvalt korraldust, mille kohaselt elektrimüüja lõpetab tarbijaga sõlmitud elektrilepingu ning 4 (5) tarbija muutub juhul, kui ta ise mõnda uut elektrilepingut ei sõlmi, üldteenusel olevaks tarbijaks (vt 11.07.2023 JUM-i poolt Konkurentsiametile hinnangu saamiseks esitatud Eelnõu ja seletuskiri ning 17.07.2023 ameti kiri nr 1-6/2023-021-2). Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku Eelnõud ja seletuskirja vastavalt täiendada. 3. Eelnõu § 3 alusel jäetakse elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse (RT I, 22.09.2022, 1) § 1 punktist 2 välja tekstiosa „§ 763 lõige 11,“. Konkurentsiamet tõi 17.07.2023 kirjas nr 1-6/2023-021-2 välja, et õigusloome seisukohast on jääb arusaamatuks, miks on antud juhul vajalik elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadust muuta, kui Eelnõuga kavandatavad muudatused jõustuvad nii ehk nii eraldi seadusega? Samuti, juhul kui see on põhjendatud ja ka hea õigusloome tavaga kooskõlas, so on vaja jätta § 1 punktist 2 välja tekstiosa „§ 763 lõige 11,“, siis miks ei jäeta nimetatud elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadusest välja teisi Eelnõuga kavandatavaid muudatusi? – Näiteks tunnistatakse Eelnõuga kehtetuks § 766 lõike 1 lauseosa „või üldteenuse raames elektrienergiat müüvale võrguettevõtjale või tema nimetatud müüjale universaalteenuse või üldteenuse osutamiseks“. Eelnõule lisatud märkuste tabelist nähtuvalt ei ole KLIM Konkurentsiameti kommentaari käsitanud, mistõttu juhib amet sellele veel kord tähelepanu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marilin Tilkson Energiaturgude osakonna juhataja Karl Jaak Rebane 667 2424 [email protected] Marek Piiroja 667 2541 [email protected] 5 (5)  0 7 .09 .2023 Maagaasiseaduse , elektrituruseaduse , elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Seaduse muutmise eesmärk on täpsustada maagaasiseaduse ( edaspidi MGS ) § s 26 7 sätestatud gaasi varumakse tasumise põhimõtteid, mis on seotud hädaolukorra seaduse ( edaspidi HOS ) § 18 1 lõike 3 alusel moodustatud strateegilise gaasivaru haldamisega ja veeldatud gaasi terminali haalamiskai ja taristu , sh sadamataristu haldamisega seotud kulutus tega . MGS i § 26 7 kohaselt loetakse s trateegilise gaasivaru h aldamise kuludeks varu hoidmisega seotud kulu (nt gaasihoidla tasu), varu kindlustamise kulu, varu koguse ja varu nõuetele vastavuse kontrollimisega seotud kulud, varu haldaja tegevuskulud ja eelnõu kohaselt edaspidi ka veeldatud gaasi ( edaspidi LNG ) ujuv terminali haalamiskai ja sellega funktsionaalselt seotud taristu , sh sadamataristu haldamis e kulu . S trateegilise gaasivaru ja LNG ujuvterminali vastuvõtmiseks vajalikud taristu haldamis e kulud kaetakse gaasi varumaksest . Seadusemuudatusega lisatakse MGS i ka varu haldaja (AS Eesti Varude Keskus) õigus saada gaasi varumakse maksmise kontrollimiseks vajalikke andmeid ja infot Maksu- ja Tolliametilt ( edaspidi MTA ) ning AS ilt Elering . Elering AS esitab varu haldajale iga kuu viimaseks kuupäevaks andmed gaasi müüjate turuosa kohta . M TA le antakse õigus esitada varude haldajale võrguettevõtjate poolt aktsiisideklaratsioonile kantud gaasi koguse koht a andmeid , mis on vajalikud selleks, et varude haldajal oleks võimalik kontrollida võrguettevõtjate poolt varumakse tasumis el esitatud andmete õigsust . Selleks , et MTA saaks anda AS-ile Eesti Varude Keskus (edaspidi EVK ) vajaminevaid andmeid, muudetakse ka maksukorralduse seadus t , kuna tegemist on maksusaladust sisaldava teabe avaldamisega. Seadusega sätestatakse ka järelevalve kohustus Konkurentsiametile . Hädaolukorras peab Konkurentsiamet teostama järelevalvet turul tegutsevate gaasimüüjate kohta , et nad müüks strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi edasi soetushinnaga ja ei teeniks põhjendamatu t kasumit kriisi ajal. Lisaks täpsustatakse seaduse muutmisega varumakse maksja tähendust ja täpsustatakse mõiste varu sisu . Kuna varem lasus varumakse maksmise kohustus võrguettevõtjal, siis käesoleva muudatuse tulemusel on strateegilise gaasivaru varumakse maksja gaasi tarbija, kellelt võrguettevõtja kogub varumakset ning mis seejärel tasutakse strateegilise gaasivaru haldajale EVK - le . Muudatuse eesmärk on muuhulgas ka tarbijatelt kogutava varumakse läbipaistvuse suurendamine gaasi lõpptarbijate jaoks. Varumakse avaldab mõju kõikidele gaasitarbijatele, nii kodu- ja äritarbijatele. Gaasitarbijate arvetel jääb varumakse osakaal ligikaudu 1% juurde kogu gaasiarvest. Täpsustatakse ka kaitstud gaasivaru mõistet. Kaitstud tarbijate gaasivarule on täna kehtivas MGS is viidatud kui varule . Edaspidi viidatakse sellele kui kaitstu d tarbijate gaasivarule , mis muudab paragrahvide sisu üheselt mõistetavamaks. Lisaks muudetakse elektrituruseaduse universaalteenuse ja üldteenuse regulatsiooni. Muudatuse järgi ei ole üldteenus enam seotud universaalteenuse tootmishinnaga. Ühtlasi peab muudatuse järgi elektrimüüja lõpetama universaalteenuse osutamise universaalteenuse tarbijale, kui elektrituru kahe eelneva kuu aritmeetiline keskmine hind on olnud soodsam kui universaalteenuse tootmishind. Tarbijatele jääb õigus otsustada ning ta võib keelduda börsihinnal põhinevale üldteenusele üle viimise st , andes sellest elektrimüüjale teada 30 päeva jooksul pärast elektrimüüja lt teate saamist. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi energeetika osakonna, energiaturgude talituse varustuskindluse nõunik Kristjan Kaldmaa ( [email protected] , 5885 1135 ) . Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ( [email protected] ) ja Kliimaministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anna-Liisa Kotsjuba ([email protected], 625 8998 ) . Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ( [email protected] , 5307 4485). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga , Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse maagaasiseaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 37 , elektrituruseaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 5 , elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse redaktsiooni RT I, 22.09.2022, 1 ning maksukorralduse seaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 43 . Seaduse vastuvõtmiseks on vaja lihthäälteenamust. 2. Seaduse eesmärk Käesoleva eelnõu eesmärk on tagada pikaajalise gaasitarne häire korral gaasisüsteemi toimepid e vu s ja korraldada strateegilise gaasivaru haldamise kulude katmi ne ka LNG kasutamisel . 2023. a asta 1. maist jõustu nud MGS -i redaktsioon i ga ei korralda tud strateegilise gaasivaru haldamisega seotud kulude katmise põhimõtteid LNG ujuv te r minali vastuvõtmiseks vajaliku taristu haldamiseks . Eelnõuga lisatakse gaasi varumakse hulka ka LNG terminali halduskulude katmine , mida 2023 . aasta 1. maist jõustu nud MGS ei reguleeri, kuna varu haldaja omandas gaasi varustuskindluste tagamiseks rajatud LNG ujuv terminali vastuvõtmiseks vajaliku taristu (haalamiskai ja kaldapealne kinnistu) 2023. aasta märtsis . Eelnõuga antakse M TA-le volitus esitada varu haldajale iga l ku ul andmeid võrguettevõtja edastatud gaasi koguse kohta. Nende andmete esitamine on vajalik selleks, et varu haldajal oleks võimalik kontrollida , kas võrguettevõtja d on gaasi varumakse tasu nud . 1. maist 2023 jõustu nud MGS i redaktsiooni kohaselt kogub varu haldaja võrguettevõtjatelt gaasi varumakset ja võrguettevõtjal on kohustus tasuda varumakseid eelneval kuul lõpptarbijatele edastatud gaasi mahult. Varu haldaja on kohustatud kontrollima varumakse tasumist eelneva l kuu l tarbijatele edastatud gaasi koguse andmete alusel , mis on kantud aktsiisideklaratsioonile . Kui võrguettevõtja on varumakse tasumisel eksinud kogusega, on varu haldaja kohustatud vähem makstud varumakse võrguettevõtjalt sisse nõudma . 2023. aasta 1. maist jõustu nud MGS ei näe ette varu haldaja õigust M TA- ga andme id vaheta da , ent see on ainus viis, kuidas varu haldja saab kontrollida varumakse maksmisel aluseks võetud eelneval kuul tarbijatele edastatud gaasi kogust. Selleks, et v aru haldaja saaks esita d a võrguettevõtjale nõude vähem makstud varumakse tasumise kohta, lisatakse MGS i vastav norm, mis annab varu haldajale õiguse võrguettevõtja edastatud gaasi mahtu ja varumakse nõuetekohast tasumist kontrollida M TA andmete alusel . Gaasimahtude kontrollimiseks on vaja sätestada see ka maksukorralduse seaduses, mis võimaldaks MTA-l vastavaid andmeid varu haldajale edastada. Sarnane regulatsioon on kehtestatud ka vedelkütusevaru seadusega , mis annab varu haldajale võimaluse saada kütuse varumakse tasumise kontrollimiseks vajalik info M TA lt . Eelnõus sätestatakse andmete vahetamine ka AS iga Elering , kes on gaasivõrgu süsteemihaldur . Gaasivõrgu süsteemihaldur edastab varu haldaja le andmeid gaasi müüjate müügimahtude kohta. Nimetatud teave on vajalik, kui varu haldaja peab tarneraskuste ja varust amise häirete tõttu riigi strateegilise gaasivaru kasutus s e andma ja võrdleb laekunud gaasitellimusi gaasi müüjate statistilis t e müügiko gustega . Lisaks kehtestatakse eelnõuga järelevalve kohustus Konkurentsiametile. K ui kasutusele võetakse strateegilised gaasivarud, siis gaasi müüja on kohustatud seda edasi müüma soetushinnaga. Järelevalve eesmärk on tagada, et EVK- lt ostetud gaasivarusid ei müüda edaspidi tunduvalt kallima hinnaga edasi. Samuti täpsustatakse „ varumakse maksja “ tähendust ja täpsustatakse „ kaitstud gaasitarbija “ sõnastust . Kuna varem lasus varumakse maksmise kohustus võrguettevõtjal, siis käesoleva muudatuse tulemusel on varumakse maksja gaasi tarbija, kellelt võrguettevõtja kogub varumakset ja edastab selle Eesti Varude Keskusele. Kui võrguettevõtja oleks endiselt varumakse maksja, siis tarbijatel võib tekkida küsimusi, miks nemad peaksid varumaksed maksma. Muudatuse eesmärk on tarbijatelt kogutava varumakse läbipaistvuse suurendamine gaasi lõpptarbijate jaoks. „ Kaitstud tarbijate gaasivarule “ on MGS is viidatud kui „varule“ , kuid e daspidi viidatakse sellele kui „ kaitstu d tarbijate gaasivarule “ , mis muudab sisu üheselt mõistetavaks. Elektrituruseaduse muutmine tagab elektritarbijatele soodsama elektrihinna olukorras, kui tarbija ei ole olnud ise turul piisavalt aktiivne. Muudatuse eesmärk on võimaldada vähem aktiivsetel tarbijatel võimalikult palju kasu saada börsil olevatest madalamatest hindadest. Eelnõu MGS-i osa on seotud 2023 . aasta 1. mail jõustunud MGS i redaktsiooniga (RT I, 09.08.2022, 22) ning täpsustab gaasi varumakse tasumist ja M TA poolt võrguettevõtjate edastatud gaasi koguse kohta andmete edastamist varu haldajale . M TA andmeteta ei ole varu haldajal võimalik kontrollida , kas võrguettevõtja on gaasi varumakse seaduse järgi nõuetekohas elt tasu nud . Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktis 1 toodud põhjusel - eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline. Maagaasiseaduse kiireloomulisus väljendub selles, et muudatused peavad kehtima hakkama hiljemalt 01.01.2024 , mis võimaldab haalamiskai ja sealse infrastruktuuri ga seotud haldamiskulud katta samuti varumaksest. Lisaks on vaja muuta varumaksega seotud tasumise tähtaegasi d . H etkel kehtiv varumakse tasumise 15. kuupäev ei võimalda võrguettevõtjatel õigeaegselt ta suda varumakset, kuna selleks ajaks pole veel tarbijatelt kõik summad laekunud . Hetkel toimub varumakse tasumine kokkuleppepõhiselt EVK ja võrguettevõtjate vahel 20. kuupäevaks. Elektrituruseaduse muudatuse kiireloomulisus väljendub vajadusest turul väheaktiivseid tarbijaid kaitsta , et nad ei kannaks põhjendamatut suurt rahalist koormust. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs E elnõu käsitleb gaasitarne ja gaasiga varust ami se häire korral gaasisüsteemi toimepidevuse tagamist , täpsustab strateegilise gaasivaru haldamise kulude katmis t ja elektrituruseaduses oleva universaalteenuse kasutamise põhimõtete muutmist . Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. § 1. Maagaasiseaduse muutmine Punktiga 1 täiendatakse §1 lõiget 1, mis sätestab seaduse reguleerimisala. Kuna käesolevad MGS muudatused kirjeldavad muuhulgas varumakse kogumise loogikat, siis lõikesse tuleb lisada varumakse tasumise korraldamise mainimine, mida varem seal polnud. Punktiga 2 täpsustatakse § 26 2 lõikes 9 mainitud strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi müümise hinda ja loogikat. Kui tegemist on hädaolukorraga MGS § 6 1 tähenduses ja gaasimüüjal on puudulikud gaasivarud nõudluse katmiseks, hangitakse tarbijatele gaasi tagamiseks puudujääv osa strateegilisest gaasivarust. Strateegilisest gaasivarust hangitud gaas jaotatakse müüja poolt proportsionaalselt tarbijate vahel, sõltumata tarbijaga varasemalt sõlmitud gaasimüügi lepingust. Sellisel juhul eristatakse arvetel strateegilisest gaasivarust ostetud gaas ja selle hind paralleelselt olemasoleva gaasiga, mille puhul jääb kehtima tarbijaga sõlmitud lepingu põhine hind. Näiteks on võrguettevõtja suuteline tagama 60% gaasist, kuid 40% jääb puudu. Tarbijale esitataval a rvel eristatakse proportsioonid , näiteks 40% tarbitud gaasist tuleneb strateegilisest gaasivarust ja 60% gaasist tuleneb gaasimüüjalt kehtiva lepingu alusel . Strateegilise gaasivaru 40% puhul tuuakse arvel eraldi välja selle gaasikoguse hind ning samuti lepingupõhise 60% gaasikoguse hind . Gaasimüüja peab eelnevalt tarbijatele teada andma gaasi puudujääkist ning plaanist kasutada strateegilise gaasivaru ressursse. Sellisel juhul kehtib samuti eeldus, et strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi hind on kõrge, mis suunab tarbijaid vähem tarbima kriisiolukorras ning otsima alternatiive . Võrguettevõtja edastab varust ostetud gaasi tarbijale edasi strateegilisest varust gaasi soet amise hinnaga , mis välistab olukorra, et võrguettevõtja teeniks hädaolukorras põhjendamatult suurt kasumit . Järelevalvet selle üle te e b Konkurentsiamet. Punktiga 3 määratakse loogika, millise hinnaga müüakse gaasimüüjatele varu haldaja poolt strateegilisest gaasivarust gaasi. Strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi müüakse kas oma hinnaga (varu soetamise hind) või bilansigaasi hinnaga, mida ostab Elering bilansigaasihaldurilt sellel päeval , sõltuvalt sellest, kumb nendest on kõrgem . Maagaasiseadus est tulenevalt on b ilansiperiood 24-tunnine periood, mis algab hommikul kell 7.00 ja lõpeb järgmise päeva hommikul kell 7.00. Bilansigaas on gaas, mida süsteemihaldur müüb bilansihaldurile või ostab bilansihaldurilt bilansihalduri bilansiportfellis bilansiperioodil tekkinud ebabilansi katteks. Bilansihaldur on turuosaline, kes tarnib gaasi ülekandevõrku või kellele ülekandevõrgust tarnitakse gaasi asjaomaste ühenduspunktide kaudu ja kes on bilansivastutuseks sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu. Bilansiportfell on bilansihalduri bilansivastutuse piirkond, mis on määratud nende turuosaliste mõõtepunktidega, kelle bilansi bilansihaldur tagab. Punkti ga 4 täpsustatakse „ gaasivaru “ sõnastust. Varem viidati „ kaitstud tarbija gaasivarule “ sõnaga „ gaasi varu“ ning lühendatult „varu“ . Muudatuse tulemusel sõnastatakse ümber § 26 4 pealkiri ja lõige 1 ning kasutatakse „ gaasi varu “ asemel „kaitstud tarbijate gaasivaru“ , mis edaspidi on lühendatult „varu“ . Muudatuse eesmärk on muuta sõnastus üheselt arusaadavaks. Punktiga 5 täiendatakse MGS i § 26 7 pealkirja , lõike 2 sissejuhatavat lauseosa ja punkte 2, 4 ja 5 ning lõiget 3 ja lisatakse, et strateegilise gaasivaru haldamise kulud ja LNG maagaasi terminali haalamiskai haldamis kulud kaetakse varumakse maksja tasutavast strateegilise gaasivaru maksest (edaspidi varumakse ). Varumakse maksab gaasitarbija, kellelt kogub selle makse võrguettevõtja , kes omakorda tasub varumakse varu haldajale AS-ile Eesti Varude Keskus. Valitsuskabin e ti 3. novembri 2022 . a otsuse alusel otsustas majandus- ja taristuminister varu haldaja omani kuna anda 1 6. novembri 2022 . a otsusega nr 231 AS- i le Eesti Varude Keskus volitus e omanda d a gaasi varustus kindluse tagamiseks riigile strateegiliselt oluline LNG terminali haalamiskai ja taristu ning Pakrineeme kinnistu , mis kõik on vajalikud gaasi varustuskindluse tagamiseks ja mille halduskulud tuleb samuti katta gaasitarbijatelt kogutavast varumaksest . AS Eesti Varude Keskus ja Pakrineeme Sadama OÜ sõlmisid 10. märtsi l 2023 . a lepingu, millega riik omandas Paldiskis asuva LNG haalamiskai koos selle juurde kuuluva taristu ja sadamakinnistuga. Eelnõu p unktiga 6 muudetakse MGS i § 26 7 lõiget 1 ja lõike 2 punkti 6 viisil , mis võimaldab lisaks strateegilise gaasivaru haldamise kuludele ka tt a gaasi varumaksest ka LNG maagaasi terminali haalamiskai ja taristu halduskulud. Eelnõu punktiga 7 muudetakse MGS i § 26 7 lõiget 4 . E esmärk on muuta sõnastus üheselt mõistetavaks. Gaasi tarbimisel maksab varumakset tarbija olene valt tema tarbitud maagaasi koguse st . Varumakset ei maksa võrguettevõtja, vaid ta kogub varumakse kokku oma klientidelt ja siis maksab saadud summa kehtiva varumakse määra järgi EVK le . Eelnõu punktiga 8 muudetakse MGS i § 26 7 lõiget 5 ning sätestatakse, et varu haldajale EVK le laekub võrguettevõtjate poolt tarbijatelt kogutud varumakse. Võrguettevõtja on kohustatud ettenähtust suuremas ulatuses kogutud varumakse arvestama tarbijale ettemaksuna tulevikus tekkivalt varumakse kohustuselt. Lisaks , k ui tarbija jätab varumakse tasumata, on võrguettevõtjal kohustus tasumata jäänud varumakse tarbijalt sisse nõuda . Üldjuhul tähendab see, et tarbija on võrguettevõtjale tarbitud gaasi eest arve maksmata, siis võrguettevõtja teeb meeldetuletuse ning kui tarbija seda eirab, pöördutakse inkassoteenust pakkuvate ettevõtete poole. Eelnõu punktiga 9 muudetakse MGS i § 26 7 lõiget 6. Täpsustusega soovitakse muuta varumakse kogumise käik tarbijale läbipaistvamaks ja selgemaks. Eelnõu p unktiga 1 0 muudetakse MGS i § 26 7 lõi get 7 . Seni kehtiva regulatsiooni kohaselt on varumakse maksja (võrguettevõtja) kohustatud varu haldajale varumakse tasuma hiljemalt 15. kuupäevaks. Uue redaktsiooni kohaselt deklareerib võrguettevõtja varu haldajale hiljemalt 1 5 . kuupäevaks eelne nud kalendrikuul tarbijatele edastatud gaasi koguse. V õrguettevõtja tasub varu haldajale varumakse vastaval t eelne nud kalendrikuul tarbijatele edastatud gaasi kogusele ja kehtivale varumakse määrale. Muudetakse ka tähtaega , mil võrguettevõtja peab olema varude haldaja poolt esitatud varumakse arve tasunud. Uue redaktsiooni kohaselt peab võrguettevõtja tasuma varu haldaja le varumakse 20. kuupäevaks. Muudatus on vajalik seetõttu, et võrguettevõtja d ei ole 15. kuupäevaks gaasi tarbijatele e elne nud kuul edastatud gaasi eest ise veel tasu saanud . Võrguettevõtja tasub edastatud gaasi koguselt arvutatud varumakse varu haldajale tähtajaks ka juhul, kui edastatud gaasi eest ei ole gaasi tarbija võrguettevõtjale veel tasu nud . Eelnõu punkti dega 1 1 ja 1 2 muudetakse § 26 7 lõi k e id 8–10 . Tegemist on sõnalise täpsustusega, kus tuuakse selgemalt esile võrguettevõtja le kohalduvad kohustused . Võrgu e ttevõtja kogub tarbijatelt gaasiarvetega varumakse määra, mis edastatakse EVK le . Võ rguettevõtja on kohustatud viivist maksma, kui nad pole EVK- le arvet õige ks a jaks tasunud. Eelnõu punktiga 1 3 muudetakse MGS i § 26 8 lõiget 3 ning sätesta takse strateegilise gaasivaru koguse ja LNG terminali haalamiskai ja taristu haldamiseks vajalik u eeldatav a kulu arvestamise perioodi na varumakse määra kehtestamisel 1. mai kuni 30. aprill. Rahvusvaheline gaasiaasta ei ole sünkroonis kalendriaastaga ja gaasi arvest us perioodiks loetakse ajavahemikku 1. mai st kuni 30. aprill ini . Seetõttu on vajalik muuta kehtivas seaduses sätestatud gaasimüügikoguse kalendriaastapõhine arvestus gaasiaastapõhiseks arvestuseks, mi lle alus el arvutatakse gaasi varumakse määr järgnevaks perioodiks. Eelnõu punktiga 1 4 täiendatakse MGS i § 26 8 lõiget 4 ja sätestatakse, et gaasi varumakse määra võib muuta vastavalt varu haldamise tegelikele kuludele ja veeldatud gaasi terminali haalamiskai ja taristu haldamise tegelikele haldus kuludele juhul, kui haldamise kulusid pole võimalik katta laekunud ja kehtiva varumakse määrast. Varumakse uus määr hakkab kehtima järgmisel kuul selle majandus- ja taristu ministri määrusega kehtestamise kuust arvates. Eelnõu punktiga 1 5 muudetakse § 26 8 lõiget 5. K ehtiva seaduse kohaselt arvestatakse varumakse määra kehtestamisel gaasi tarbimise prognoosi kalendriaasta kohta. Arvestades seda, et gaasiaasta algab 1. mail ja kestab 30. aprillini, on oluline sätestada gaasi varumakse määra kehtestamise aluseks võetav arvestusperiood samuti 1. maist kuni 30. aprillini. Muudetud sõnastuse kohaselt , kui perioodil 1. maist kuni 30. aprillini tasutud varumakse kogusumma ületab vastava perioodi strateegilise gaasivaru haldamise kulud või on sellest väiksem , võetakse see arvesse järgmisel varumakse määra kehtestamisel. Eelnõu punktiga 1 6 täiendatakse MGS-i 3. peatükki . Paragrahv 26 9 loetakse §-ks 26 10 ning uue lisatava §-ga 26 9 sätestatakse M TA-le ja gaasivõrgu süsteemihaldurile (AS Elering) aruand e kohustus varu haldajale. Lõikega 1 volitatakse MTA-d edastama varumakse kogumiseks vajalikku infot varu haldajale. Varumakse tasumise õigsuse kontrollimiseks vajalikud andmed võrguettevõtja poolt edastatud gaasi koguste kohta on olemas M TA-l ja ne id andme id esitam a ta ei ole AS il Eesti Varude Keskus võimalik kontrollida võrguettevõtjate makstava varumakse õigsust ega täita MGS i § 26 7 l õikes 8 sätestatud kohustust. Juhul, kui võrguettevõtja ei tasu varumakset, on varu haldajal kohustus esitada varumakse maksjale teade ja arvestada tasumata summalt viivist. Lõike 1 kohaselt esitab M TA varu haldajale ehk AS ile Eesti Varude Keskus andmed võrguettevõtja poolt eelmisel kalendrikuul edastamisele lubatud gaasi koguse kohta hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. MTA esitab võrguettevõtjate poolt aktsiisideklaratsioonile kantud info gaasi koguste kohta. Varumakse maksmise kohustus tekib tarbijal, kui ta tarbib võrguettevõtja poolt talle edastatud gaasi . Võrguhaldur kogub tarbijatelt varumakse neile edastatud gaasi koguse pealt ja maksab selle varu haldajale . V arumakse arves tus periood on üks kalendrikuu. Varumakse maksa b võrguettevõtja varu haldajale . Võrguhaldur on kohustatud varumakse tasuma eelnõu jõustumisest arvates hiljemalt iga kuu 20 . kuupäevaks (seni kehtiva redaktsiooni kohaselt 15. kuupäevaks) , lähtudes varumakse määrast ja edastatud gaasi kogusest. Varu haldaja esitab võrguettevõtjale varumakse arve. Kui võrguhaldur e i ole varumakset edastatud gaasimahu kohaselt õigeks ajaks tasunud, on AS il Eesti Varude K eskus kohustus esitada võrguettevõtjale varumakse tea d e. Varumakse peab olema tasu tud 10 päeva jooksul pärast teate kättesaamist , k ooskõlas Riigikohtu lahendiga asjas nr 3 4 1 15 07 (vedelkütusevaru makse tasumise menetlus) , kus on sätestatud, et tasumisele kuuluva varumakse teade on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses . Varumakse tähtajaks tasumata jätmisel arvestatakse sellelt viivist. Täiendavalt, MTA ei kontrolli igakuiselt võrguettevõtjate tegevust (sh jaotusvõrgust tegelikult edastatud maagaasi koguseid), vaid vastavad andmed esitavad võrguettevõtjad aktsiisideklaratsioonil ning seejuures tuleb arvestada praktikat aktsiisideklaratsioonide parandamisega (hilisem maagaasi koguste suurendamine või vähendamine). MTA esitab EVK- le võrguettevõtja poolt aktsiisideklaratsioonile kantud gaasikoguse andmed ja varumakse arvutatakse vastavalt deklaratsioonile kantud maagaasi kogustele. Sel juhul saab EVK ka hilisema aktsiisideklaratsiooni parandamise kohta info samuti otse MTA-lt (sama rütmiga nagu tehakse aktsiisideklaratsiooni parandusi, kuna iga muudatus tähendab uusi/muutunud andmeid). Antud juhul tähele panna seda, et kui võrguettevõtja parandab aktsiisideklaratsioonil koguseid, peab ta korrigeerima selle võrra ka järgmisel kuul tarbijale esitatud varumakse arvet vastavalt (nt tarbijale võib tekkida varumakse ettemaks). Sarnaselt võib tekkida ka EVK poolt võrguettevõtjale esitatud arvetel ettemaks või kohustus tasuda täiendav summa. Lõikega 2 sätestatakse gaasivõrgu süsteemihaldurile kohustus esitada varu haldajale iga kuu viimaseks kuupäevaks andmed gaasi müüjate turuosa kohta. Gaasi müüjal on õigus omandada gaasi HOS i § 18 1 lõike 3 alusel riigi tegevusvaru koosseisu moodustatud strateegilisest gaasivarust. Gaasivõrgu süsteemihaldurilt saadavad andmed on EVK le vajalikud selleks, et strateegilise gaasivaru kasutuselevõtu korral oleks varu haldajal võimalik täita gaasi võrguettevõtjate tellimusi vastavalt nende müügimahtudele. Hädaolukorras on gaasinõudluse kohustusliku vähendamise meetme subjektiks olev tarbija grupp kohustatud oma gaasitarbimist piirama ja varu haldajal on kohustus seda kontrollida. Eelnõu punktiga 1 7 täiendatakse § 37 lõiget 3 punktiga 30, mis sätestab, et strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi edastamisel võrguettevõtjate poolt te e b järelevalvet Konkurentsiamet. Järelevalve eesmärk on tagada, et müüja müüks strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi selle soet amise hinnaga ega teeniks kriisiolukorras põhjendamatut kasumit. Antud punkt ei tähenda Konkurentsiametile seda, et ta peab järelevalvet tegema EVK üle. Siin on mõeldud seda, et EVK ( varu haldaja ) käest saavad hädaolukorras osta strateegilisest gaasivarust gaasi gaasimüüjad. Konkurentsiameti ülesanne on teha järelevalvet sellele gaasile, mida gaasimüüjad edasi müüvad, näiteks võrguettevõtjatele. Antud juhul on oluline, et gaasi ei müüda edasi tunduvalt kõrgema hinnaga kasumi teenimise eesmärgil. § 2. Elektrituruseaduse muutmine Punktiga 1 muudetakse elektrituruseaduse paragrahvi 76 1 lõiget 2 , mis käsitleb üldteenuse ostmist ja osutamist. Muudatuse tulemusel eemaldatakse lõikest sõna „tegevusluba“, kuna täna se seisuga enam selliseid tegevuslubasid Konkurentsiameti poolt ei väljastata. Tegemist on tehnilise muudatusega. Punkti dega 2-3 muudetakse paragrahvi 76 2 lõi k e id 1 ja 2 , mis käsitle vad üldteenuse tüüptingimusi. Lõigetest eemaldatakse tekstilõigud „tema nimetatud müüjad“ ja lõikesse 1 lisatakse juurde tekstilõik „ juhul kui üldteenuse müüjat ei ole leitud § 76 1 lõike 2 alusel korraldatud riigihanke korras “ . Tegemist on tehnilise muudatusega . Kuna võrguettevõtja , kes ise üldteenust ei osuta , on kohustatud teenuse osutaja hankima paragrahvi 76 1 lõike 1 alusel läbi riigihanke , ei ole Konkurentsiameti kooskõlastus selliselt leitud müüja marginaalile enam kohane ja eemaldatakse seadusest. Läbi hanke leitud müüja tingimusi ei ole kohane hiljem muuta, kuna see läheb hanke lähenemisega vastuollu. Punktiga 4 muudetakse üldteenuse hind taas börsihinnapõhiseks. Eelnõu koostamise hetkel on sõltumata soodsast turuhinnast jätkuvalt paljud tarbijad üldteenusel , kasutades riigi kalleimat elektrienergiat. Muudatuse kohaselt rakendub üldteenuse hinnaks börsihind, nii nagu see oli enne universaalteenuse regulatsiooni kehtestamist. P unkt 5 kohustab elektrimüüja t l õ petama universaalteenuse lepingu, kui elektrituru hind on eelmised kaks kalendrikuud olnud madalam kui universaalteenuse tootmishind. See tagab elektrituru vähemaktiivsete osalejatele võimaluse saada osa madalast elektrituru hinnast. Universaalteenusele saab igal ajahetkel tagasi minna. Kui tarbijal on universaalteenuse leping ja eelneval kahel kuul on üldteenuse elektrihind olnud soodsam universaalteenuse hinnast, siis temaga lõpetatakse leping. Elektrimüüja teavitab sellest tarbijat 30 päeva ette. Juhul kui tarbija soovib endiselt jääda universaalteenusele, siis ta peab 30 päeva jooksul elektrimüüjat teavitama, et ta keeldub universaalteenuse lepingu lõpetamisest . Kui kaks kuud on olnud b örsihind soodsam universaalteenusest, siis t arbija suunatakse edasi üldteenusele , mida käsitleb elektrituruseaduse § 76 1 lõige 1. Antud lõike kohaselt on v äiketarbijal õigus osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema elektripaigaldis on ühendatud . Üldteenust tarbivad avatud elektriturul kodukliendid, kellel ei ole sõlmitud elektrilepingut ühegi kindla elektrimüüjaga. See tähendab, et kui tarbija viiakse universaalteenuse lepingult üldteenusele , siis ta langeb lepinguta tarbijate gruppi. Tarbijale jääb pärast üldteenusele üleviimist õigus otsustada, kas ta soovib börsihinnal põhinevat üldteenust kasutada või ta soovib sõlmida endale uue meelepärase lepingu teise elektrimüüjaga . Tarbija saab soovi korral valida turul tegutsevate elektrimüüjate endale sobiva elektripaketi, näiteks börsipaketi, fikseeritud hinnaga leping u kindlaks ajaperioodiks jne . Samuti lisatakse paragrahvi 76 5 täiendav lõige 1 2 . Muudatuse eesmärk on tagada tarbijale parima hinnaga elektrimüügileping. Universaalteenuse lepingu lõpetamise teatega teeb müüja tarbijale ettepaneku sõlmida tarbijale müüja poolt pakutavatest tingimustest kõige soodsamatel tingimustel elektrimüügileping. Kui tarbija oma eelistusest müüjale teada ei anna, viib müüja universaalteenuse lepingu lõppemisel tarbija üle börsihinnal põhinevale elektrimüügilepingule . Kui tarbija viiakse üle börsihinnal põhinevale elektrimüügilepingule, peab müüja seda tegema sellel hetkel üldlevinud tingimustel (näiteks ei tohi küsida kõrgemat marginaali võrreldes elektrimüüja poolt juba pakutavate börsipõhiste lepingutega ) . Punktiga 6 muudetakse § 76 6 lõike 1 sõnastus selliselt, et universaalteenuse raames ei müüda enam elektrit üldteenuse osutamiseks. See on vajalik seoses punktis 4 nimetatud muudatusega. Muudatuse järgi peab tootja universaalteenust osutama ainult universaalteenuse osutamiseks. § 3. E lektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmine E lektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse ga ( RT I, 22.09.2022, 1 ) täiendati elektrituruseadust universaalteenuse regulatsiooniga kehtivusega kuni 1. mai 2026. a. Kuna elektrituruseaduse § 76 3 lõige 1 1 tunnistatakse kehtetuks käesoleva eelnõu § 2 punktiga 4 , on vaja vastav kehtetuks tunnistamise säte, mis jõustuks 1. mail 2026. a, e lektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse st välja jätta. § 4. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses muudetakse maksukorralduse seadus e paragrahvi 29 „ Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine “ . Paragrahvile 29 lisatakse punkt 29 1 , mis võimaldab maksuhalduril avaldada gaasivaru haldajale teavet varumakse tasumise kontrollimiseks. Teave on vajalik varu haldajale, et kontrollida varumakse laekumist ning mille alusel samuti esitatakse võrguettevõtjatele arved. § 5 . Seaduse jõustumine MGS ja maksukorralduse seaduse muudatused jõustu vad 2024 . aasta 1. jaanuaril . Elektrituruseadus e ja elektrituruseaduse ning konkurentsiseaduse muutmise seaduse muudatused jõustu vad üldkorras . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega . 6. Seaduse mõjud MGS m uudatus t e eesmärk on parendada Eesti gaasisüsteemi valmisolekut reageerida potentsiaalsele tarnehäirele , võimaldada võtta kasutusele strateegiline gaasivaru ning korraldada strateegilise gaasivaru haldamise kulude katmist. Muudatused omavad ennekõike mõju majandusele ja riigi julgeolekule. Muudatustel puudub mõju elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Elektrituruseaduse muudatus omab eelkõige positiivset mõju elektritarbijatele , kuna see võimaldab elektrit tarbida taskukohasemalt . Muudatuse eesmärk on tagada, et tarbijad saavad tarbida elektrit turutingimustes odavamalt võrreldes universaalteenusega. Siiski, kui elektriturul elektri hind kasvab, siis on tarbijatel alati võimalik tagasi minna universaalteenuse le . Elektrituruseaduse muudatustel puudub mõju julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Elektrituruseaduse muudatustel puudub otsene mõju julgeolekule või välissuhetele. Maagaasiseaduse muudatused omavad mõju , kuna e elnõuga täpsustatakse gaasi varumakse maksmise regulatsiooni ning tagatakse strateegilise gaasivaru ja LNG terminali haalamiskai ja taristu , sh sadamataristu haldamisega seotud tegevuste jätkusuutlikkus ning gaasi varustuskindlus Eestis . Vene gaasitarnete peat a mine tähendas olulist häiringut riigi energiajulgeolekule. Eesti sõltus oma gaasitarbimises ( u 7% energiabilansis) tugevalt Venemaa gaasist – 80% tarbitud gaasist pärines Venemaalt. 2023 . aasta 1. jaanuarist on gaasi import imine Venemaalt Eestisse keelustatud. Ka praegu kehtib Eestis varajase hoiatamise tase (ingl early warning level ), lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2017/1938 . Vene maa jätkuv sõda Ukrainas on suurendanud gaasi tarnekatkestuste ja piisavuse riski kogu Euroopa Liidus. 30. märtsil 2023 pikenda s Euroopa Komisjon liikmesriikidele veel aasta võrra (kuni 31.03.2024) Euroopa gaasinõudluse vähendamise kava järgmist, mille kohaselt tuleb gaasi tarbimis t vähendada 15% . Seega, Euroopa mõistes ei ole kriis läbi. Nõudluse kasvamise korral ( nt saabuvad prognoositust külmemad ilmad) võib gaasiga varustamise l tekkida Euroopa s probleeme just LNG piisavuse vaatest. Mõju majandusele Muudatused mõjutavad kohalike gaasitarbijatest ettevõtjate toimetulekut gaasi potentsiaalse tarnehäire korral ning lisa vad võrgu ettevõtjate tegevusele lisa kulusid läbi varumakse määra kogumise ( IT-süsteemides tehtavad muudatused, finantskulud seoses tarbijate poolt varumakse tasumata jätmisega jms ) . Eelnõu m uudatusena peab võrgu ettevõtja arvestama kohustusega tasuda gaasi strateegilise varu varumakset , mis arvestab ka veeldatud gaasi terminali haalamiskai haldamiskulusid . Võrguettevõtja kogub varumakset tarbijatelt sõltuvalt nende tarbitud gaasikogustele. Suurim kulu, mis varumaksest on vaja kat ta, on varu hoidmisega seotud kulu. Inčukalnsi gaasihoidla operaatori Conexus Baltic Grid kehtestatud hinnakirja järgi tuleb hoidlas paikneva gaasi üleviimisel ühest hoiuperioodist teise (01.05.2023 kuni 30.04.2024) maksta tasu 1,3581 eurot megavatt - tunni eest. Pakrineeme LNG kai halduskulu jääb prognooside kohaselt 2023. aastal 350 000 euro piiresse. Täpsemad kulud 2024. aastaks selguvad 2023. aasta sügise jooksul, kuna kulud sõltuvad sadamateenuse operaatori hanke tulemustest. Varu haldaja poolt omandatud Pakrineeme haalamiskai ja taristu kaudu on tulevikus võimalik suunata Eesti gaasisüsteemi ligikaudu 5 TWh gaasi aastas. Ujuvterminali vastuvõtuvõimekus ei saa toimida ja taasgaasistamise (FSRU ) ja LNG tankerid ei saa silduda, kui nende teenindamiseks puudub rahvusvahelistele nõuetele vastav sadamataristu, mille haldamiskulud liidetakse samuti varumaksesse. Gaasiaasta arvestus algab 1. maist ja lõppeb 30. aprillil. Arvestades AS Eleringi aastas e gaasitarbimise hinnangut, kehtestat i 2023. aasta gaasi varumakse määraks 0,4 eurot/MWh. MGS i § 28 6 l õike 6 kohaselt kehtestat i varumakse määr majandus ja taristuministri määrusega alates 1. maist 2023. Strateegilise gaasivaru haldamise kulud on 1 teravatt-tunni ( TWh ) gaasivaru puhul u 1,5 miljonit eurot. Arvestades gaasi müügimahuks 3,7 TWh aastas, kujuneb varumakse määraks 1,5 miljonit eurot : 3,7 TWh = 0,4 eurot megavatt-tunni ( MWh ) eest . Võrgu ettevõtjad koguvad gaasivaru maksemäära edastatud gaasi mahu järgi lõpptarbijatelt . Eestis oli 2022. aastal kodutarbijaid47 969 ning nende gaasitarbimise maht oli 392,5 GWh . Mittekodutarbijaid , ehk äritarbijaid, oli kokku 14 225, kelle tarbimismaht oli 3514, 94 GWh . Muudatused omavad rahaliselt suuremat mõju äritarbijatele, kuna nad tarbivad ligikaudu üheksa korda rohkem võrreldes kodutarbijatega. Oletades, et Pakrineeme LNG haalamiskai halduskuludeks edaspidi ligikaudu 500 000 eurot aastas ning o letades, et järgmisel aastal on gaasitarbimine samas suurusjärgus, mis käesoleval aastal (3,7 TWh ), siis halduskulude lisandumine hetkel kehtivale varumaksele tähendaks tarbijale täiendavat kulu 0,13 eurot ühe MWh kohta (500 000€ / 3 700 000 MWh=0,13€). Alates 01.05.2023 kehtima hakanud varumakse määr 0,40€/MWh on seotud strateegilise gaasivaru hoidmisega Inčukalnsi gaasihoidlas, millega seotud haldamiskulud on aastas kokku ligikaudu 1,5 miljonit eurot (1 500 000€ / 3 700 000 MWh= 0,40€ /MWh ). Oletades, et varu hoidmisega seotud kulud jäävad samasse suurusjärku järgmisel aastal ja kaiga seotud halduskulud on 0,5 miljonit eurot, siis uus varumaksemäär võib hinnanguliselt olla 0,53€/MWh kohta. Siiski, tegemist on oletusega ning täpne varumakse määr selgub selle aasta lõpus, kui kindlalt on teada järgmise aasta kulud. Haalamiskaiga seotud täpsemad kulud 2024. aastaks selguvad 2023. aasta sügise jooksul, kuna kulud sõltuvad sadamateenuse operaatori hanke tulemustest. Eelneva näite põhjal moodustaks varumakse edaspidi tarbija lõplikust gaasiarvest marginaalse osa, ligikaudu 1%. Näiteks, kui keskmine kodutarbija tarbib aastas 9 MWh gaasi ja ühe MWh hind oleks 50 eurot (aastas kokku 450€) , siis varumakse lisandumine tooks tarbijale kaasa täiendava rahalise väljamineku, milleks on ligikaudu 5 eurot ( 9 MWh*0,53€= 4 ,77 €). Samuti mõjutab varumakse suurenemine gaasi tarbivaid ettevõtjaid. Sarnaselt tavatarbijatega suureneb nende kulu vähesel määral, ligikaudu 1%. Siiski mõlemate tarbijagruppide puhul tuleb meeles pidada, et tegemist on kriisiolukordades toimetulekuks mõeldud maksega. Kriisiolukorras on kõikidele gaasitarbijatele tagatud gaasiga varustatus. Samuti saavad enda tegevust jätkata gaasist sõltuvad ettevõtted , sh tarbijatele kaugkütteteenust pakkuvad gaasikatlamajad. Lisaks aitab gaasivaru hoiduda olukorrast, kus gaasiküttel põhinevates kodudes elavad inimesed peaksid gaasi ja gaasikütte puudumisel talveperioodil kolima tuttavate juurde. Halvim variant oleks inimeste evakueerimine, kui gaasipuudujäägi tulemusel ei suudeta neile külmal talvel sooja tagada. Varumakse eesmärk on pakkuda kõikidele gaasitarbijatele kindlustunnet kriisiolukordades , kuna tagatud on 1 TWh jagu strateegilist gaasivaru ning on loodud võimekus Paldiskisse tuua ujuvterminali . Elektriseaduse muudatuse tulemusel on võimalik börsihindadest kasu lõigata vähem aktiivsetel tarbijatel. Elektri börsihinnad on juba mõnda aega olnud madalamal kui universaalteenuse hind. Sellele vaatamata on juuli seisuga endiselt 87762 elektritarbija t üldteenusel universaalteenuse hinnaga (joonis 1) . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Universaalteenuse kodutarbijate statistika ja tarbimismaht (allikas: Elering ja päringud elektrimüüjatele). Muudatused omavad positiivset mõju vähemaktiivsetele kodutarbijatele , kuna neid soovitakse kaits ta kõrge elektrihinna eest . Näiteks võrreldes 2023. aasta suveperioodiga, kus börsihinnad olid madalad, siis universaalteenusel olijad kaotasid sellel perioodil majanduslikult. Konkurentsiameti poolt kehtestatud universaalteenuse tootmishind on alates 30.09.2022 olnud 15,3 senti/kWh. Võrreldes seda näiteks 23.06-23.07.2023 keskmise börsihinnaga, siis börsil oli Eestis keskmiseks hinnaks 7, 95 senti/kWh kohta. Börsihinnad on olnud universaalteenuse hinnast madalamad juba mõnda aega alates 2023. aasta kevadest saati. Teatud juhul võib kaasneda ka ebasoovitav negatiivne mõju. Näiteks on kaks kuud olnud elektrihind börsil odavam ja tarbija on üle läinud börsihinnal põhinevale üldteenusele . Siiski võib juhtuda ootamatuid olukordi, näiteks Soome Olkilioto tuumaelektrijaamas toimub avarii, mis vähendab sealse soodsa elektri lisandumist turule või toimub rike Estlinkide ühendustes. Ootamatustest tulenevatel juhul võib see kaasa tuua elektrihinna kallinemise, eriti talvise kõrge elektritarbimisega perioodil. Edaspidi peavad tarbijad keelduma elektrimüüja pakkumisest üle minna börsipõhisele paketile, kui nad soovivad endiselt jääda universaalteenusele. Sellega jäetakse tarbijale valikuvabadus vastavalt enda nägemusele valida soovitud elektripaketti. Äritarbijad saavad universaalteenust kasutada kuni 2023. aasta lõpuni ning neile on muudatustel vähene mõju. 2023. aasta juuli seisuga oli 5325 äritarbijat ja 46 kohalikku omavalitsust universaalteenusel. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Äritarbijad ja KOV-id universaalteenusel (allikas: Elering ja päringud elektrimüüjatele) . Elektrituruseaduse muudatused toovad kaasa halduskoormuse kasvu elektrimüüjatele, kes peavad jälgima börsielektri keskmist hinda kahel kuul ja sellele vastavalt tegema tarbijatele ettepaneku minn a universaalteenusest üle börsihinnale põhinevale üldteenusele . Muudatused ei too võrguettevõtjatele kaasa täienevaid tööülesandeid , sealhulgas olukordades, kui tarbijad jäävad neile gaasiarvete eest võlgu. K ui tarbijad jäävad võrguettevõtjale oma gaasiarvete eest võlgu , siis võrguettevõtja peab need neilt sisse nõudma (sh varumakse). Tegemist on tavapärase tegevusega, mida teostatakse igapäevaselt, ja pole põhjust arvata, et see suurendab võrguettevõtjate töökoormust. Elektrituruseaduse muudatused suurendavad töökoormust elektrimüüjatel, kes edaspidi peavad jälgima turuhindasid ja vajadusel lõpetama universaalteenuse lepinguid, kui eelneva kahe kuu jooksul on elektrihind turul olnud odavam kui universaalteenuse tootmishind. EVK halduskoormus samuti suureneb, kuna tuleb koguda varumakset võrguettevõtjatelt ja teostada andmete õigsuse kontrolli MTA andmetele tuginedes. Palgata tuleb täiendavat tööjõudu, kelle vastutusalasse kuuluks andmete kontrollimine ja arvete väljastamine. MTA töökoormus suureneb samuti , kuna neil tuleb edastada väljavõtteid võrguettevõtjate poolt aktsiisideklaratsioonil esita tud andmeid. MTA näitel tuleb teha koondväljavõtteid esitatud aktsiisideklaratsioonidest ja esitada need EVK- le . MTA töökoormus küll suureneb, kuid puudub vajadus täiendavate ametikohtade järele. Elering AS-i halduskoormus samuti suureneb, kuid puudub vajadus palgata täiendavat tööjõudu, kuna tuleb esitada igakuiselt väljavõtteid EVK- le . Konkurentsiametile ei too elektrituruseaduse muudatused kaasa täiendavat halduskoormuse kasvu, kuna jätkub nende tavapärane töö ja ei lisandu täiendavaid uusi ülesandeid. Konkurentsiameti töökoormus osaliselt suureneb maagaasiseaduste muudatuste tulemusel , kuna nad peavad järelevalvet tegema gaasituru kohta ning kooskõlastama võrguteenuste hinnad, näiteks võrguettevõtja poolt tehtavad IT investeeringud maksesüsteemide uuendamiseks, et koguda tarbijatelt varumakset. Lisaks suureneb erandkorras Konkurentsiameti töökoormus, kui tegemist on hädaolukorraga. Sellisel juhul peab Konkurentsiamet tagant järgi kontrollima, kas gaasi müüjad ja võrguettevõtjad on strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi edasi müünud soetushinnaga . Eesmärk on tagada, et gaasimüüjad ja võrguettevõtjad ei teeniks hädaolukorras põhjendamatut kasumit tarbijate arvelt. Kliimaministeeriumi töökoormus käesolevate muudatuste tulemusel ei suurene. Maagaasiseaduse muudatuste puhul järelhindamist läbi ei viida. Järelhindamine on ebavajalik, kuna tegemist on varustuskindluse tagamise jaoks oluliste muudatustega ja puuduvad märkimisväärsed negatiivsed mõjud tarbijatele. Euroopas on endiselt gaasi varustuskindluse olukord ebastabiilne tulenevalt Venemaa agressioonist Ukrainas. Samuti sõltub gaasi tarbimine talvel külmakraadidest – mida madalamad temperatuurid on talvel, seda suurem on gaasitarbimine Euroopas . Muudatuste e esmärk on tagada Eesti gaasi tarbijatele kindlus, et neil oleks tagatud gaasivarud ka kriisiolukorras. Strateegilise gaasivaru hoidmisega seotud kulud on marginaalsed, mis toovad gaasitarbijatele kaasa hinnanguliselt ligikaudu 1% hinnatõusu gaasiarvetel. Samuti ei viida läbi järelhindamist elektrituruseaduse muudatustele . Kliimaministeerium hindab 2023/2024 kütteperioodi järel, kas universaalteenuse jätkumine on vajalik. Käesolevad seaduse muudatused mõjutavad küll paljusid kodutarbijaid, kuid antud juhul pole negatiivseid riske või kohanemisvajadusi inimestel. Muudatuste eesmärk on vähemaktiivseid tarbijaid kaitsta elektrituru kõrgete hindade eest. Siiski jääb igale tarbijale otsustusõigus, kas nad soovivad jääda universaalteenusele või üle minna elektrimüüja poolt pakutud börsihinnapõhisele üldteenusele . Tarbijatele jääb alles õigus hiljem tagasi minna universaalteenusele 2026. aastani, kui nad ei soovi olla börsihinnapõhisel üldteenusel . 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei suurene ka süsteemihalduri või jaotusvõrguettevõtjate kulud , kuna varumakset kogutakse juba 01.05.2023 saati ning vastavad investeeringud on nende poolt tehtud. LNG terminali haalamiskai omandamiseks on riik eraldanud varude haldajale 38 miljonit eurot, mida ei arvestata varumakse hulka. Strateegilise gaasivaru makse katab edaspidi ära gaasivaru hoidmise Inčukalnsi maa-aluses gaasihoidlas ning LNG terminali haalamiskai ja taristu , sh sadamataristu haldamis e kulud. AS Elering lisab võrgutariifi LNG võrku suunamiseks vajaliku gaasitaristu ehitamise kulud ja kaitstud tarbijate varu ga seotud kulud . 12. mail 2023 sõlmisid Eesti ja Läti vastastikuse mõistmise memorandumi , mille eesmärk on kokku leppida ühise d tegevuse d juhuks, kui gaasitarnetega peaks esinema tõsiseid probleeme. Läti on avaldanud valmisolekut tasuda osa Pakrineeme sadama halduskuludest, et tagada ühi ne valmisolek kriisiolukorras. Kulude t äp ne jaotus selgu b lähiajal läbirääkimiste tulemusel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (E L ) nr 2017 / 1938 on pandud neile liikmesriikidele, mille territooriumil ei ole vajalikke gaasihoidlaid, kohustus hoiustada vähemalt 15 protsenti oma aastasest gaasitarbimisest teistes liikmesriikides asuvates terminalides. Eesti strateegilise maagaasivaru moodustamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 19. mai 2022 . a korraldus nr 156 „Riigi tegevusvaru moodustamine“ , millega kohustati varu haldajat (AS i Eesti Varude Keskus) moodustama maagaasivaru 31. detsembriks 2022 . a kogus es , mis vastab ligikaudu 20 protsendile Eesti aasta sest keskmisest gaasitarbimisest või arvestuses, mis kata b kütteperioodi ühe kuu tarbimise. Eesti strateegilise gaasivaru eesmärk on tagada esmane gaasi varustuse kindlus ja gaasi olemasolu ulatuslike tarnekatkestuste korral. Eesti maagaasi tarbimine vähenes 2022. aastal ja oli varasemate aastate keskmise näitaja 5 TWh asemel 3,8 TW h . 2023. aasta tarbimiseks ennustatakse hinnanguliselt 3, 7 TWh . Nõudluse vähenemise peamisteks põhjus t eks oli maagaasi kõrge hind ja kogu Euroopas , sh Eestis valitsenud soe talv. Siiski peab valmis olema gaasinõudluse kasvuks juhu l , kui tuleb ootamatult külm em talv. Seaduse rakendamisega võivad kaasneda kulud riigiasutustele või kohalikele omavalitsustele, kes on maagaasi tarbijad. Näiteks kui kohaliku omavalitsuse hoonetes kasutatakse gaasil põhinevat kütet (näiteks gaasil põhinev küttesüsteem või gaasiboiler), siis nende tarbitud gaasikogusele lisandub varumakse , sarnaselt nagu kõikidele teistele eratarbijatele. Siiski tegemist on halduskulude marginaalse hinnatõusuga, kuna varumakse moodustab gaasiarvest ca 1%. Elektrituruseaduse muutmi ne otseselt riigiasutusi ja kohalikke omavalitsusi ei puuduta, kuna tegemist on äritarbijatega. Äritarbijad saavad universaalteenust kasutada kuni 2023. aasta lõpuni. Pärast seda neil puudub võimalus jätkata universaalteenuse tarbimisega. 2023. aasta juuli seisuga oli 46 kohalikku omavalitsust ja 5 325 tarbijat universaalteenusel (joonis 2). 8. Rakendusaktid Muudatustega kaasneb kliimaministrile kohustus tunnistada kehtetuks määrus „Strateegilise gaasivaru varumakse määr“ ja kehtestada uus gaasivaru maksemäär oma määrusega , mis arvestab haalamiskai ja taristu haldamiskulusid . Strateegilise gaasivaru varumakse määr kehtestatakse maagaasiseaduse §26 8 lõike 6 alusel , mis sätestab, et v arumakse määra kehtestab varu haldaja ettepanekul valdkonna eest vastutav minister oma määrusega. 9. Seaduse jõustumine Eelnõuga reguleeritavate MGS-i küsimuste ajakriitilis u st arvestades peavad seadusemuudatused jõustuma hiljemalt 2024. aasta 1. jaanuaril. Alates 2024. aastast peab kehtima hakkama uus varumaksemäär, mis sisalda b haalamiskaiga seotud hald us kulusid. Vastasel juhul pole 2024. aastal EVK-l võimalik rahaliselt katta haalamiskai ja sealse taristuga seotud halduskulusid. Lisaks tuleb seaduses teha varumakse kogumisega seotud täpsustused, mis võimaldaks võrguettevõtjatel 20. kuupäevaks varumakset maksta EVK- le . Praegu kehtiva MGS i redaktsiooni kohaselt maksavad võrguettevõtjad EVK- le varumakse 15. kuupäevaks, ent selleks ajaks ei ole veel kõik gaasitarbijad oma arveid võrguettevõtjale tasunud. Maksukorralduse seadus jõustub 01.01.2024 , sest vastasel juhul pole MTA-l võimalik avaldada infot, mis on vajalik varu haldajale varumakse tasumise kontrollimiseks. Elektrituruseaduse ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muudatused jõustuvad üldkorras , kuna muudatused ei too kaasa vajadust muuta normi adressaatide tegevust . 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Käesolev eelnõu esitatakse ülevaatamiseks Justiitsministeeriumile v astavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 . Eelnõu esitati eelnevalt kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile , Justiitsministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse andmiseks Konkurentsiametile, MTÜ-le Eesti Gaasilii t , AS-le Eesti Varude Keskus ja AS-le Elering. Seletuskirja lisas on esile toodud EIS-i saabunud ettepanekud ja kommentaarid. Lisas on esitatud ka vastused saabunud kommentaarid ele . EELNÕU 0 7 .09 . 2023 Maagaasiseaduse , elektrituruseaduse , e lektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadus e ning maksukorralduse seaduse muutmise seadus § 1. Maagaasiseaduse muutmine Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „jaotamise “ tekstiosaga „varumakse tasumise korraldamise“; 2 ) paragrahvi 26 2 lõi k e 9 tei st lause t täiendatakse pärast sõna „soetushinnaga“ tekstiosaga „ ning erista b käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud arvetel strateegilisest gaasivarust omandatud gaasist tarbijale eraldatud koguse ja selle hinna . Müüja jaotab Gaasivaru gaasivaru jaotatakse müüja poolt kõigi tema oma tarbijate vahel proportsionaalselt vastavalt müüja oma portfelli puudujäägile . Gaasimüüja M üüja teavitab tarbijaid eelnevalt ette strateegilise gaasivaru kasutamisest . “; 3) paragrahvi 26 2 täiendatakse lõikega 9 1 järgmises sõnastuses: „ (9 1 ) Varu haldaja müüb strateegilisest gaasivarust kasutusele antava varu bilansiperioodi bilansigaasi hinnaga või kaalutud keskmise soetushinnaga, sõltuvalt sellest, kumb nendest on kõrgem. “ ; 4 ) paragrahvi 26 4 pealkirja s ja lõikes 1 asendatakse sõna „Gaasivaru“ sõnadega „Kaitstud tarbijate gaasivaru“ ; 5 ) paragrahvi 26 7 pealkirja , lõiget 1, lõike 2 sissejuhatavat lauseosa ja punkte 2, 4 ja 5 ning lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „gaasivaru“ sõnadega „ ning veeldatud maa gaasi terminali haalamiskai ja taristu “; 6 ) paragrahvi 26 7 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) muud käesolevast seadusest tulenevad strateegilise gaasivaru hoidmise ning veeldatud maa gaasi terminali haalamiskai ja taristu haldamise kohustuse täitmise ga seotud kulud.“; 7 ) paragrahvi 26 7 lõi k e s 4 asendatakse sõna „võrguettevõtja“ sõnaga „tarbija“; 8 ) paragrahvi 26 7 lõige t 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tarbijatelt kogub varumakset võrguettevõtja. Võrguettevõtja maksab k K ogutud varumakse laekub varu haldajale võrguettevõtjalt . V õrguettevõtja on kohustatud ettenähtust suuremas ulatuses kogutud varumakse arvestama tarbija le ettemaksuna ettemaks e ks tulevikus tekkiva lt varumakse kohustuse lt tasumise ks . Kui tarbija jätab varumakse tasumata, on v õrguettevõtjal kohustus tasumata jäänud varumakse tarbijalt sisse nõuda . “; 9 ) paragrahvi 26 7 lõige t 6 täiendatakse pärast sõna „ tekib“ sõnaga „tarbijal“; 1 0 ) paragrahvi 26 7 lõi ge 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Varumakse arvestamise periood on kalendrikuu. Võrguettevõtja esitab varu haldajale hiljemalt 1 5 . kuupäevaks teabe eelneval kalendrikuul tarbijatele edastatud gaasi koguse kohta . Varu haldaja esitab võrguettevõtjale varumakse arve suuruses, mis vastab võrguettevõtja poolt eelneval kalendrikuul tarbijatele edastatud gaasi kogusele ja kehtivale varumakse määrale. Võrguettevõtja tasub varu haldaja poolt esitatud arve hiljemalt 20. kuupäevaks . “; 1 1 ) paragrahvi 26 7 lõike 8 esime ne lause muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „Kui võrguettevõtja ei tasu arvet käesoleva paragrahvi lõike 7 kohaselt, esitab varu haldaja võrguettevõtjale varumakse teate.“ ; 1 2 ) paragrahvi 26 7 lõi k e s 9 ja lõike 10 esimeses lauses asendatakse sõnad „varumakse maksja“ sõnaga „võrguettevõtja“ vastavas käändes ; 1 3 ) paragrahvi 26 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Varumakse määra kehtestamise aluseks on strateegilise gaasivaru koguse ja ning veeldatud maa gaasi terminali haalamiskai ja taristu haldamiseks vajalik eeldatav kulu perioodil 1. mai kuni 30. aprill ning sel perioodil Eesti gaasisüsteemis tarbitava gaasi eeldatav kogus . “; 1 4 ) paragrahvi 26 8 lõi k e 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „varu“ sõnadega „ ning veeldatud maa gaasi terminali haalamiskai ja taristu “; 1 5 ) paragrahvi 26 8 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui ajavahemikul 1. mai st kuni 30 . aprill ini tasutud varumakse kogusumma ületab vastava perioodi strateegilise gaasivaru haldamise kulu või on sellest väiksem , võetakse see arvesse järgmisel varumakse määra kehtestamisel.“ ; 1 6 ) paragrahv 26 9 loetakse §-ks 26 10 ja seaduse 3. peatükki täiendatakse § - ga 26 9 järgmises sõnastuses: „ § 26 9 . Aruandlus (1) Maksu- ja Tolliamet esitab varu haldajale iga kuu viimaseks kuupäevaks andmed võrguettevõtja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud aktsiisideklaratsiooni le kantud gaasi koguse kohta. (2) Gaasivõrgu süsteemihaldur esitab varu haldajale iga kuu viimaseks kuupäevaks andmed gaasi müüjate turuosa kohta. “ ; 1 7 ) paragrahvi 37 lõiget 3 täiendatakse punktiga 30 järg mises sõnastuses: „30) kontrollib, et hädaolukorras müüb müüja strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi tarbijale s oe tushinnaga. “ . § 2. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) p aragrahvi 76 1 lõi kest 2 jäetakse välja sõna „tegevusloaga“; 2) p aragrahvi 76 2 lõige lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Võrguettevõtja kooskõlastab üldteenuse tüüptingimused Konkurentsiametiga juhul , kui üldteenuse müüjat ei ole leitud § 76 1 lõike 2 alusel korraldatud riigihanke korras . Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui tüüptingimus ei ole kooskõlas käesoleva seadusega või kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3 tähenduses või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses. “ ; 3) paragrahvi 76 2 lõige t 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Võrguettevõtja ja § 76 1 lõike 2 alusel korraldatud riigihanke korras leitud müüja avaldavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tüüptingimused oma veebilehel ning annavad nende kohta teavet isikule, kes seda nõuab. “; 3 4 ) paragrahv i 76 3 lõige 1 1 tunnistatakse kehtetuks; 4 5 ) paragrahvi 76 5 täiendatakse lõi g e tega 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Kui elektribörsi Eesti hinnapiirkonna päev-ette järgmise päeva turu hind kalendrikuu kohta on kahel järjestikusel kalendrikuul madalam kui käesoleva seaduse §-s 76 6 nimetatud tootmishind, lõpetab elektrimüüja universaalteenuse tarbijaga sõlmitud lepingu , teatades sellest tarbijale vähemalt 30 päeva ette . Tarbijal on õigus lepingu lõpetamisest keelduda , teatades sellest elektrimüüjale 30 päeva jooksul teate saamisest . (1 2 ) L õikes 1 1 nimetatud lepingu lõpetamise teatega teeb müüja tarbijale ettepaneku sõlmida tarbijale müüja enda pakutavatest tingimustest kõige soodsamatel tingimustel elektrimüügileping. Kui tarbija oma eelistusest müüjale teada ei anna, viib müüja universaalteenuse lepingu lõppemisel tarbija üle börsihinnal põhinevale elektrimüügilepingule sellel hetkel müüja poolt pakutavatel üldlevinud tingimustel . “ ; 5 6 ) pa ragrahvi 76 6 lõike 1 esime ne lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Tootja , kelle tootmisseadme netovõimsus on 150 MW või rohkem, on kohustatud võrdsetel tingimustel müüma elektrienergiat elektrimüüjale universaalteenuse osutamiseks hinnaga, mis on kooskõlastatud Konkurentsiametiga (edaspidi tootmishind ). “ . § 3. Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadus e muutmine Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse (RT I, 22.09.2022, 1) § 1 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „§ 76 3 lõige 1 1 ,“. § 4. Maksukorralduse seaduse muutmine M aksukorralduse seaduse paragrahvi § 29 täiendatakse punktiga 29 1 järgmises sõnastuses: “ 29 1 ) strateegilise gaasivaru haldajale varumakse tasumise kontrollimiseks maagaasiseaduse alusel;" . § 5 . Seaduse jõustumine Käesolev a seaduse § 1 ja § 4 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril . Riigikogu esimees Lauri Hussar Tallinn, 202 3 Algatab Vabariigi Valitsus __________ 202 3 . a nr Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Teie 12.09.2023 nr KLIM/23-0942/-2K Kliimaministeerium Meie 26.09.2023 nr 8-2/4832 [email protected] Maagaasiseaduse, elektrituruseaduse ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Kliimaministeerium on esitanud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks maagaasiseaduse, elektrituruseaduse ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu, esitades selle kohta allolevad märkused. 1. Palume arvesse võtta käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. 2. Palume arvestada märkustega, mille Konkurentsiamet esitas oma 18.09.2023 kirjas nr 1-6/2023- 031-2, mille koopia saadeti ka Kliimaministeeriumile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister Lisad: Eelnõu fail Justiitsministeeriumi märkustega Seletuskirja fail Justiitsministeeriumi märkustega Katariina Kärsten 54440407 [email protected] Joel Kook Mari Koik Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  23.10.2023 Maagaasiseaduse, elektrituruseaduse, elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seadus § 1. Maagaasiseaduse muutmine Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesolev seadus reguleerib gaasivõrgu (edaspidi võrk) kaudu maagaasi (edaspidi gaas) impordi, ülekande, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi, võrguga liitumist ning varumakse tasumise korraldust.“; 2) paragrahvi 262 lõike 9 teist lauset täiendatakse pärast sõna „soetushinnaga“ tekstiosaga „ning eristab käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud arvetel strateegilisest gaasivarust omandatud gaasist tarbijale eraldatud koguse ja selle hinna. Müüja jaotab gaasivaru kõigi oma tarbijate vahel proportsionaalselt vastavalt oma portfelli puudujäägile. Müüja teavitab tarbijaid ette strateegilise gaasivaru kasutamisest.“; 3) paragrahvi 262 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) Varu haldaja müüb strateegilisest gaasivarust kasutusele antava varu bilansiperioodi bilansigaasi hinnaga või kaalutud keskmise soetushinnaga, sõltuvalt sellest, kumb nendest on kõrgem.“; 4) paragrahvi 264 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõna „Gaasivaru“ sõnadega „Kaitstud tarbijate gaasivaru“; 5) paragrahvi 267 pealkirja, lõiget 1, lõike 2 sissejuhatavat lauseosa ja punkte 2, 4 ning 5 ja lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „gaasivaru“ sõnadega „ning veeldatud maagaasi terminali haalamiskai ja taristu“; 6) paragrahvi 267 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) muud käesolevast seadusest tulenevad strateegilise gaasivaru hoidmise ning veeldatud maagaasi terminali haalamiskai ja taristu haldamisega seotud kulud.“; 7) paragrahvi 267 lõikes 4 asendatakse sõna „võrguettevõtja“ sõnaga „tarbija“; 8) paragrahvi 267 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tarbijatelt kogub varumakset võrguettevõtja. Võrguettevõtja maksab kogutud varumakse varu haldajale. Võrguettevõtja on kohustatud ettenähtust suuremas ulatuses kogutud varumakse arvestama tarbija ettemakseks tulevikus tekkiva varumakse tasumiseks. Kui tarbija jätab varumakse tasumata, on võrguettevõtjal kohustus tasumata jäänud varumakse tarbijalt sisse nõuda.“; 9) paragrahvi 267 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „tekib“ sõnaga „tarbijal“; 10) paragrahvi 267 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Varumakse arvestamise periood on kalendrikuu. Võrguettevõtja esitab varu haldajale hiljemalt 15. kuupäevaks teabe eelneval kalendrikuul tarbijatele edastatud gaasi koguse kohta. Varu haldaja esitab võrguettevõtjale varumakse arve suuruses, mis vastab võrguettevõtja poolt eelneval kalendrikuul tarbijatele edastatud gaasi kogusele ja kehtivale varumakse määrale. Võrguettevõtja tasub varu haldaja esitatud arve hiljemalt 20. kuupäevaks.“; 11) paragrahvi 267 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui võrguettevõtja ei tasu arvet käesoleva paragrahvi lõike 7 kohaselt, esitab varu haldaja võrguettevõtjale varumakse teate.“; 12) paragrahvi 267 lõikes 9 ja lõike 10 esimeses lauses asendatakse sõnad „varumakse maksja“ sõnaga „võrguettevõtja“ vastavas käändes; 13) paragrahvi 268 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Varumakse määra kehtestamise aluseks on strateegilise gaasivaru hoidmiseks ning veeldatud maagaasi terminali haalamiskai ja taristu haldamiseks vajalik eeldatav kulu perioodil 1. mai kuni 30. aprill ning sel perioodil Eesti gaasisüsteemis tarbitava gaasi eeldatav kogus.“; 14) paragrahvi 268 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „varu“ tekstiosaga „ning veeldatud maagaasi terminali haalamiskai ja taristu“; 15) paragrahvi 268 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui ajavahemikul 1. maist kuni 30. aprillini tasutud varumakse kogusumma ületab vastava perioodi strateegilise gaasivaru haldamise kulu või on sellest väiksem, võetakse see arvesse järgmisel varumakse määra kehtestamisel.“; 16) paragrahv 269 loetakse §-ks 2610 ja seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 269 järgmises sõnastuses: „§ 269. Aruandlus (1) Maksu- ja Tolliamet esitab varu haldajale iga kuu viimaseks kuupäevaks võrguettevõtja andmed Maksu- ja Tolliametile esitatud aktsiisideklaratsioonile kantud gaasi koguse kohta. (2) Gaasivõrgu süsteemihaldur esitab varu haldajale iga kuu viimaseks kuupäevaks andmed gaasi müüjate turuosa kohta.“; 17) paragrahvi 37 lõiget 3 täiendatakse punktiga 30 järgmises sõnastuses: „30) kui strateegiline gaasivaru võetakse kasutusele, annab Konkurentsiamet käesoleva lõike punktis 7 nimetatud aruandes ülevaate strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi kasutusele võtu ja lõppklientidele edastamise kohta, lähtudes käesoleva seaduse § 262 lõikest 9.“. § 2. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõiked 41–5 tunnistatakse kehtetuks; 2) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-dega 422- 424 järgmises sõnastuses: „§ 422. Reservvõimsuse mehhanismi rakendamise ettevalmistamine (1) Kui süsteemihalduri hinnangul ei ole elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas nimetatud varustuskindluse norm kasvõi ühel aastal järgneva kümneaastase perioodi jooksul täidetud, teeb ta viivitamata valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 sätestatud tingimustel ja korras reservvõimsuse mehhanismi (edaspidi mehhanism). Ettepanekus põhjendatakse ära, millisel ajaperioodil esineb varustuskindluse normi täitmisega probleeme ning kui pikalt tuleks mehhanismi rakendada. (2) Mehhanismi rakendamise ettevalmistamiseks koostab süsteemihaldur mehhanismi elluviimise kava (edaspidi käesolevas peatükis mehhanismi kava), mis sisaldab plaanitava mehhanismi tüübi kirjeldust, rakendamise perioodi elektrisüsteemi võimekuse tagamiseks ja võimalikku kaasnevat mõju naaberliikmesriikidele. (3) Süsteemihaldur viib läbi avaliku konsultatsiooni turuosalistega mehhanismi kavas esitatud mehhanismi ülesehituse ja selle võimaliku mõju suhtes Eesti elektriturule ja naaberliikmesriikidele. Süsteemihaldur esitab avaliku konsultatsiooni läbinud mehhanismi kava esimesel võimalusel Konkurentsiametile ja valdkonna eest vastutavale ministrile ning mõlemal on õigus põhjendatult nõuda kava muutmist. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemihalduri ettepaneku saamisel mehhanismi rakendamiseks koostab Konkurentsiamet rakenduskava ettepaneku, mis sisaldab regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete analüüsi, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 20 lõikes 3 sätestatud põhimõtetest, ning esitab selle esimesel võimalusel valdkonna eest vastutavale ministrile. (5) Valdkonna eest vastutav minister esitab rakenduskava ettepaneku analüüsi põhjal koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 20 lõikes 3 sätestatud rakenduskava koos mehhanismi kavaga Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. § 423. Reservvõimsuse mehhanismi rakendamine (1) Reservvõimsuse mehhanismi ei rakendata enne Euroopa Komisjonilt § 422 lõikes 5 nimetatud heakskiidu saamist. (2) Kui reservvõimsuse mehhanismi rakendamisel antakse riigiabi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vähempakkumise võitjale, järgitakse Euroopa Komisjoni kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suuniseid ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust. (3) Mehhanismi vähempakkumise ja selle rakendamise korraldab süsteemihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 22 kohaselt. Süsteemihaldur esitab vähempakkumise tingimused eelnevalt turuosalistele avalikule konsultatsioonile. Süsteemihaldur esitab avaliku konsultatsiooni läbinud vähempakkumise tingimused Konkurentsiametile, kellel on õigus põhjendatult nõuda vähempakkumise tingimuste muutmist. (4) Mehhanismi rakendamiseks läbiviidava vähempakkumise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud suunistest. (5) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse ja vähempakkumise tingimused koos käesoleva paragrahvi lõikes neli nimetatud korraga. Vähempakkumise toimumise aja ja selle tingimuste kohta avaldab süsteemihaldur teate oma veebilehel vähemalt kolm kuud enne vähempakkumise algust. (6) Kui mehhanismi rakendamise periood lõpeb, selle rakendamise vajadus langeb ära või kui mehhanismi hankimiseks ei ole kolme järjestikuse kalendriaasta jooksul sõlmitud ühtegi uut lepingut, lõpetab süsteemihaldur mehhanismi rakendamise vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklile 21 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsusele. § 424. Reservvõimsuse mehhanismi rakendamise rahastamine (1) Käesoleva seaduse § 422 ja § 423 alusel rakendatud mehhanismi rahastamise kulud kannavad tarbijad proportsionaalselt võrguteenuse tarbimise mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogusele. (2) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel käesoleva seaduse § 423 lõike 3 alusel korraldatud vähempakkumise tulemused alates vähempakkumise võitjaga lepingu sõlmimisest 30 päeva jooksul ja seejärel senikaua, kuni süsteemihaldur mehhanismi rakendab. Süsteemihaldur koostab iga aasta 1. detsembriks hinnangu, kui suur on mehhanismi rahastamise kulu järgmisel kalendriaastal, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ja otseliinide kaudu tarbitud elektrienergia kogus. Põhjendatud juhul on süsteemihalduril õigus nimetatud hinnangut ja mehhanismi rahastamise kulu jooksvalt muuta kokku kaks korda aastas, hiljemalt 1. juuniks ja 1. detsembriks. (3) Süsteemihalduri nõudmisel esitavad jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja mõistliku aja jooksul süsteemihaldurile hinnangu järgmisel kalendriaastal nende osutatavate võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia koguse kohta. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud mehhanismi rahastamise kulu hinnangu alusel määrab süsteemihaldur 1. detsembriks järgmise kalendriaasta mehhanismi rahastamise kulu suuruse eurodes võrguteenuse ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta, võttes kulu määramisel arvesse hinnangu koostamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul mehhanismi rahastamiseks üle- või alalaekunud summasid. Süsteemihaldur avaldab järgmise aasta kulu oma veebilehel koos selle arvutamise aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga. (5) Võrguettevõtja esitab tarbijale võrguteenuste eest ja liinivaldaja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia eest arvel eraldi real reservvõimsuse mehhanismi rahastamise kulu. (6) Jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja esitavad osutatud võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguse andmed süsteemihaldurile iga kuu viiendaks kuupäevaks. (7) Süsteemihaldur esitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmete alusel iga kuu seitsmendaks kuupäevaks võrguettevõtjale ja liinivaldajale mehhanismi rahastamise kulu arve, milles ette nähtud summa tasutakse süsteemihaldurile iga kuu 21. kuupäevaks, sõltumata sellest, kas tarbijad on neile esitatud arvete alusel mehhanismi rahastamise kulu tasunud. (8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmeid ettenähtud tähtpäevaks ei esitata, koostab süsteemihaldur arve käesoleva paragrahvi lõike 3 jaotusvõrguettevõtja või liinivaldaja prognoosi alusel. Täpsete andmete selgumise korral teeb süsteemihaldur tasaarvelduse järgmise kuu arvel.“; 3) paragrahvi 761 lõikest 2 jäetakse välja sõna „tegevusloaga“; 4) paragrahvi 762 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Võrguettevõtja kooskõlastab üldteenuse tüüptingimused Konkurentsiametiga juhul, kui üldteenuse müüjat ei ole leitud § 761 lõike 2 alusel korraldatud riigihanke korras. Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui tüüptingimus ei ole kooskõlas käesoleva seadusega või kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3 tähenduses või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses. (2) Võrguettevõtja ja § 761 lõike 2 alusel korraldatud riigihanke korras leitud müüja avaldavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tüüptingimused oma veebilehel ning annavad nende kohta teavet isikule, kes seda nõuab.“; 5) paragrahvi 763 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 765 täiendatakse lõigetega 11-13 järgmises sõnastuses: „(11) Kui elektribörsi Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu hind kalendrikuu kohta on kahel järjestikusel kalendrikuul madalam kui käesoleva seaduse §-s 766 nimetatud tootmishind, lõpetab elektrimüüja universaalteenuse tarbijaga sõlmitud lepingu, teatades sellest tarbijale vähemalt 30 päeva ette. Tarbijal on õigus lepingu lõpetamisest keelduda, teatades sellest elektrimüüjale 30 päeva jooksul teate saamisest. (12) Kui tarbija on keeldunud lepingu lõpetamisest 30 päeva jooksul lõikes 11 nimetatud teate saamisest, siis võib elektrimüüja uuesti teha ettepaneku universaalteenuse tarbijaga lepingu lõpetamiseks kuue kuu pärast, juhul kui järgmise päeva turu hind kalendrikuu kohta on kahel järjestikusel kalendrikuul olnud madalam. (13) Lõikes 11 nimetatud lepingu lõpetamise teatega teeb müüja tarbijale ettepaneku sõlmida enda pakutavatest tingimustest kõige soodsamatel tingimustel elektrimüügileping. Kui tarbija oma eelistusest müüjale teada ei anna, viib müüja universaalteenuse lepingu lõppemisel tarbija üle börsihinnal põhinevale elektrimüügilepingule sellel hetkel müüja pakutavatel üldlevinud tingimustel.“; 7) paragrahvi 766 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tootja, kelle tootmisseadme netovõimsus on 150 MW või rohkem, on kohustatud võrdsetel tingimustel müüma elektrienergiat elektrimüüjale universaalteenuse osutamiseks hinnaga, mis on kooskõlastatud Konkurentsiametiga (edaspidi tootmishind).“; 8) paragrahvi 93 lõike 6 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) jälgib tootmisvõimsustesse ja salvestusse investeerimist, pidades silmas varustuskindlust;“; 9) paragrahvi 93 lõike 6 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmine Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse (RT I, 22.09.2022, 1) § 1 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „§ 763 lõige 11,“. § 4. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 291 järgmises sõnastuses: “291) strateegilise gaasivaru haldajale varumakse tasumise kontrollimiseks maagaasiseaduse alusel;". § 5. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 ja § 4 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees Lauri Hussar Tallinn, 2023 Algatab Vabariigi Valitsus __________ 2023. a nr Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt)  23.10.2023 Maagaasiseaduse, elektrituruseaduse, elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Seaduse muutmise eesmärk on täpsustada maagaasiseaduse1 (edaspidi MGS) §-s 267 sätestatud gaasi varumakse tasumise põhimõtteid, mis on seotud hädaolukorra seaduse2 (edaspidi HOS) § 181 lõike 3 alusel moodustatud strateegilise gaasivaru haldamisega ja veeldatud gaasi terminali haalamiskai ja taristu, sh sadamataristu haldamisega seotud kulutustega. MGS-i § 267 kohaselt loetakse strateegilise gaasivaru haldamise kuludeks varu hoidmisega seotud kulu (nt gaasihoidla tasu), varu kindlustamise kulu, varu koguse ja varu nõuetele vastavuse kontrollimisega seotud kulud, varu haldaja tegevuskulud ja eelnõu kohaselt edaspidi ka veeldatud gaasi (edaspidi LNG) ujuvterminali haalamiskai ja sellega funktsionaalselt seotud taristu, sh sadamataristu haldamise kulu. Strateegilise gaasivaru ja LNG ujuvterminali vastuvõtmiseks vajalikud taristu haldamise kulud kaetakse gaasi varumaksest. Seadusemuudatusega lisatakse MGS-i ka varu haldaja (AS Eesti Varude Keskus) õigus saada gaasi varumakse maksmise kontrollimiseks vajalikke andmeid ja infot Maksu- ja Tolliametilt (edaspidi MTA) ning AS-ilt Elering. Elering AS esitab varu haldajale iga kuu viimaseks kuupäevaks andmed gaasi müüjate turuosa kohta. MTA-le antakse õigus esitada varude haldajale võrguettevõtjate poolt aktsiisideklaratsioonile kantud gaasi koguse kohta andmeid, mis on vajalikud selleks, et varude haldajal oleks võimalik kontrollida võrguettevõtjate poolt varumakse tasumisel esitatud andmete õigsust. Selleks, et MTA saaks anda AS-ile Eesti Varude Keskus (edaspidi EVK) vajaminevaid andmeid, muudetakse ka maksukorralduse seadust3, kuna tegemist on maksusaladust sisaldava teabe avaldamisega. Seadusega sätestatakse ka ülevaate andmise kohustus Konkurentsiametile. Konkurentsiamet peab andma iga-aastases elektri- ja gaasiturgu käsitlevas varustuskindluse aruandes ülevaate strateegilise gaasivaru kasutuse kohta, juhul kui see võeti kasutusele. Ülevaates hinnatakse, kas turul tegutsevad gaasimüüjad müüsid strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi edasi soetushinnaga ja ei teeninud põhjendamatut kasumit kriisi ajal. Lisaks antakse üldine ülevaade, millises mahus oli vaja gaasivaru kasutusele võtta ja mis olid põhjused selleks. Lisaks täpsustatakse seaduse muutmisega varumakse maksja tähendust ja täpsustatakse mõiste varu sisu. Kuna varem lasus varumakse maksmise kohustus võrguettevõtjal, siis käesoleva muudatuse tulemusel on strateegilise gaasivaru varumakse maksja gaasi tarbija, kellelt võrguettevõtja kogub varumakset ning mis seejärel tasutakse strateegilise gaasivaru haldajale EVK-le. Muudatuse eesmärk on muuhulgas ka tarbijatelt kogutava varumakse läbipaistvuse suurendamine gaasi lõpptarbijate jaoks. Varumakse avaldab mõju kõikidele gaasitarbijatele, nii kodu- ja äritarbijatele. Gaasitarbijate arvetel jääb varumakse osakaal ligikaudu 1% juurde kogu gaasiarvest. 1 RT I, 09.08.2022, 22 2 RT I, 09.08.2022, 25 3 RT I, 30.06.2023, 43 1 Täpsustatakse ka kaitstud gaasivaru mõistet. Kaitstud tarbijate gaasivarule on täna kehtivas MGS-is viidatud kui varule. Edaspidi viidatakse sellele kui kaitstud tarbijate gaasivarule, mis muudab paragrahvide sisu üheselt mõistetavamaks. Eelnõuga kavandatu kohaselt tehakse elektrituruseadusesse (ELTS) täiendused, mille eesmärk on kehtestada regulatsioon olukorraks, kui elektri süsteemihalduri Elering AS-i hinnangul ei ole elektrisüsteemis piisavalt elektrienergia tootmisvõimsust, et katta varustuskindluse norm. Kavandatu kohaselt, kui süsteemihalduri hinnangu järgi on tõenäoline, et kasvõi ühel aastal järgneva kümne aasta jooksul pole varustuskindluse norm täidetud, teavitab ta koheselt Kliimaministeeriumit ning teeb ettepaneku rakendada reservvõimsuse mehhanismi. Ilma Euroopa Komisjoni heakskiiduta ei tohi reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtta. Kuigi Elering AS-i ehk süsteemihalduri koostatud aruandest „Eesti varustuskindluse aruanne 2022“ lähtuvalt võib varustuskindluse normi täitmisel probleeme tekkida alles 2027. aastal, kuna Eesti põlevkivielektrijaamad ei pruugi olla elektriturul enam konkurentsivõimelised, siis on oluline eelnõu seadusena vastu võtta praegu, võimalikult vara. Reservvõimsuse mehhanismi rakendustegevused algavad mitu aastat enne elektritootmisvõimsuse oletatava puudujäägi tekkimist, kuna vähempakkumise korraldamise eelduseks on muudatused käesolevas seaduses ja riigiabi loa saamine Euroopa Komisjonilt ning need protsessid on ajamahukad. Vähempakkumine omakorda peab toimuma piisavalt pikka aega enne reservvõimsuse mehhanismi rakendamist, et anda turuosalistele aega kohaneda, uusi tingimusi arvesse võtta ja vajalikud investeeringud teha. Elering AS-i püstitatud ajakava järgi tehakse vähempakkumine kuni neli aastat enne reservvõimsuse mehhanismi jõustumist.4 Reservvõimsuse mehhanismi rakendamine mõjutab Eestis kõiki elektritarbijaid, kuna elektriarvetele lisandub täiendav kulu. Elektriarvetel tuuakse eraldi reana välja „reservvõimsuse mehhanismi tasu“. Tegemist on tasuga, mida maksavad kõik elektritarbijad vastavalt nende tarbitud elektrienergia mahule. Kokkuvõttes on eelnõu reservvõimsuse mehhanismi puudutav sisu järgmine: 1) luua võimalus rakendada Eestis reservvõimsuse mehhanismi kui ajutist meedet, et tagada soovitava tasemega varustuskindlus; 2) sätestada seadusega meetme rakendamise osaliste rollid; 3) määrata seaduse tasandil meetme rakendamiseks vajalikud rahastuspõhimõtted. Lisaks muudetakse elektrituruseaduse universaalteenuse ja üldteenuse regulatsiooni. Muudatuse järgi ei ole üldteenus enam seotud universaalteenuse tootmishinnaga. Ühtlasi peab muudatuse järgi elektrimüüja lõpetama universaalteenuse osutamise universaalteenuse tarbijale, kui elektrituru kahe eelneva kuu aritmeetiline keskmine hind on olnud soodsam kui universaalteenuse tootmishind. Tarbijatele jääb õigus otsustada ning ta võib keelduda universaalteenuse lepingu lõpetamisest, andes sellest elektrimüüjale teada 30 päeva jooksul pärast elektrimüüjalt teate saamist. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi energeetika osakonna varustuskindluse nõunik Kristjan Kaldmaa ([email protected], 5885 1135). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]), Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kristina Parnaul-Ollik ([email protected]) ja Kliimaministeeriumi 4 Strateegilise reservi kontseptsiooni eelnõu. Tallinn: Elering AS 2 õigusosakonna õigusnõunik Anna-Liisa Kotsjuba ([email protected], 625 8998). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected], 5307 4485). 1.3. Märkused Eelnõu käsitleb tervikuna Eesti energiasüsteemi varustuskindluse parendamist. Eelnõu osa, mis käsitleb reservvõimsuse mehhanismi rakendamist, on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Samuti on see seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu5 (edaspidi elektrienergia siseturu määrus) rakendamisega. Lisaks tehakse muudatus ELTS-i § 93 lõike 6 punkti 2, mis on seotud direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmisega.6 Muus osas ei ole eelnõu seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse maagaasiseaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 37, elektrituruseaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 5, elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse redaktsiooni RT I, 22.09.2022, 1 ning maksukorralduse seaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 43. Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu lihthäälteenamust. 2. Seaduse eesmärk Käesoleva eelnõu eesmärk on tagada pikaajalise gaasitarne häire korral gaasisüsteemi toimepidevus ja korraldada strateegilise gaasivaru haldamise kulude katmine ka LNG kasutamisel. 2023. aasta 1. maist jõustunud MGS-i redaktsiooniga ei korraldatud strateegilise gaasivaru haldamisega seotud kulude katmise põhimõtteid LNG ujuvterminali vastuvõtmiseks vajaliku taristu haldamiseks. Eelnõuga lisatakse gaasi varumakse hulka ka LNG terminali halduskulude katmine, mida 2023. aasta 1. maist jõustunud MGS ei reguleeri, kuna varu haldaja omandas gaasi varustuskindluste tagamiseks rajatud LNG ujuvterminali vastuvõtmiseks vajaliku taristu (haalamiskai ja kaldapealne kinnistu) 2023. aasta märtsis. Eelnõuga antakse MTA-le volitus esitada varu haldajale igal kuul andmeid võrguettevõtja edastatud gaasi koguse kohta. Nende andmete esitamine on vajalik selleks, et varu haldajal oleks võimalik kontrollida, kas võrguettevõtjad on gaasi varumakse tasunud. 1. maist 2023 jõustunud MGS-i redaktsiooni kohaselt kogub varu haldaja võrguettevõtjatelt gaasi varumakset ja võrguettevõtjal on kohustus tasuda varumakseid eelneval kuul lõpptarbijatele edastatud gaasi mahult. Varu haldaja on kohustatud kontrollima varumakse tasumist eelneval kuul tarbijatele edastatud gaasi koguse andmete alusel, mis on kantud aktsiisideklaratsioonile. Kui võrguettevõtja on varumakse tasumisel eksinud kogusega, on varu haldaja kohustatud vähem makstud varumakse võrguettevõtjalt sisse nõudma. 2023. aasta 1. maist jõustunud MGS ei näe ette varu haldaja õigust MTA-ga andmeid vahetada, ent see on ainus viis, kuidas varu haldja saab kontrollida varumakse maksmisel aluseks võetud eelneval kuul tarbijatele edastatud gaasi kogust. Selleks, et varu haldaja saaks esitada võrguettevõtjale nõude vähem makstud varumakse tasumise kohta, lisatakse MGS-i vastav norm, mis annab varu haldajale õiguse võrguettevõtja 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/943, 5 juuni 2019, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (uuesti sõnastatud), ELT L 158, 14.06.2019, lk 54–124. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, 5 juuni 2019, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, OJ L 158, 14.6.2019, lk 125–199 3 edastatud gaasi mahtu ja varumakse nõuetekohast tasumist kontrollida MTA andmete alusel. Gaasimahtude kontrollimiseks on vaja sätestada see ka maksukorralduse seaduses, mis võimaldaks MTA-l vastavaid andmeid varu haldajale edastada. Sarnane regulatsioon on kehtestatud ka vedelkütusevaru seadusega7, mis annab varu haldajale võimaluse saada kütuse varumakse tasumise kontrollimiseks vajalik info MTA-lt. Eelnõus sätestatakse andmete vahetamine ka AS-iga Elering, kes on gaasivõrgu süsteemihaldur. Gaasivõrgu süsteemihaldur edastab varu haldajale andmeid gaasi müüjate müügimahtude kohta. Nimetatud teave on vajalik, kui varu haldaja peab tarneraskuste ja varustamise häirete tõttu riigi strateegilise gaasivaru kasutusse andma ja võrdleb laekunud gaasitellimusi gaasi müüjate statistiliste müügikogustega. Lisaks kehtestatakse eelnõuga Konkurentsiametile kohustus anda ülevaade strateegilise gaasivaru kasutuse üle ja hinnang gaasivaru lõpptarbijale edastuse hinna seadusjärgsuse osas. Kui kasutusele võetakse strateegilised gaasivarud, siis gaasi müüja on kohustatud seda edasi müüma soetushinnaga. Hinnangu eesmärk on anda ülevaade, kas EVK-lt ostetud gaasivarusid müüdi edasi soetushinnaga . Samuti täpsustatakse „varumakse maksja“ tähendust ja täpsustatakse „kaitstud gaasitarbija“ sõnastust. Kuna varem lasus varumakse maksmise kohustus võrguettevõtjal, siis käesoleva muudatuse tulemusel on varumakse maksja gaasi tarbija, kellelt võrguettevõtja kogub varumakset ja edastab selle Eesti Varude Keskusele. Kui võrguettevõtja oleks endiselt varumakse maksja, siis tarbijatel võib tekkida küsimusi, miks nemad peaksid varumaksed maksma. Muudatuse eesmärk on tarbijatelt kogutava varumakse läbipaistvuse suurendamine gaasi lõpptarbijate jaoks. „Kaitstud tarbijate gaasivarule“ on MGS-is viidatud kui „varule“, kuid edaspidi viidatakse sellele kui „kaitstud tarbijate gaasivarule“, mis muudab sisu üheselt mõistetavaks. Eelnõu MGS-i osa on seotud 2023. aasta 1. mail jõustunud MGS-i redaktsiooniga (RT I, 09.08.2022, 22) ning täpsustab gaasi varumakse tasumist ja MTA poolt võrguettevõtjate edastatud gaasi koguse kohta andmete edastamist varu haldajale. MTA andmeteta ei ole varu haldajal võimalik kontrollida, kas võrguettevõtja on gaasi varumakse seaduse järgi nõuetekohaselt tasunud. Elektrituruseaduse muutmise eesmärk on nõuetekohase elektrivarustuse tagamine tarbijatele piiratut tootmisvõimsuste tingimustes. Seadusega lisatakse ELTS-i reservvõimsuse mehhanismi rakendamise regulatsioon ning määratakse kindlaks süsteemihalduri, Konkurentsiameti ja Kliimaministeeriumi kohustused reservvõimsuse mehhanismi elluviimise kava väljatöötamisel (edaspidi mehhanismi kava), turutõrgete ja regulatiivsete moonutuste kõrvaldamise rakenduskava koostamisel (edaspidi rakenduskava), rakenduskava ettepaneku jaoks eelneva analüüsi teostamisel ja Euroopa Komisjonist riigiabi asjakohase loa taotlemisel, samuti võimalus rahastada reservvõimsuse mehhanismi kulud koguma hakatavast strateegilise reservi tasust, mis lisatakse tarbijate arvele eraldi reana sõltuvalt nende tarbitud elektrienergia mahust (sarnaselt taastuvenergia tasu arvestuspõhimõttele). Elektrisüsteemi varustuskindlus on elektrisüsteemi võime tagada tarbijatele nõuetekohane elektrivarustus. Olemasolev elektrisüsteem peab tagama, et oodatav elektritarbimine on kaetud kohaliku tootmise, impordivõimaluste ja tarbimise juhtimise võimalustega. 7 RT I, 30.06.2023, 99 4 ELTS-i § 38 kohaselt vastutab Eesti elektrienergia varustuskindluse eest süsteemihaldurina põhivõrguettevõtja, kelleks on Elering AS. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ (edaspidi elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri) § 141 lõike 1 kohaselt koostab Elering AS tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnangu, lähtudes elektrienergia siseturu määrusest. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 141 lõike 2 kohaselt lähtub põhivõrguettevõtja nimetatud hinnangu koostamisel põhimõttest, et elektrisüsteemi varustuskindluse norm elektrienergia siseturu määruse artikli 25 mõistes ei ületa 9 tundi aastas ning varustuskindluse tagamiseks tehtud tarbimise juhtimise ja muude toimingute tulemusena eelduslikult tarnimata jääv elektrienergia kogus ei ületa 4,5 gigavatt- tundi aastas. Kui ELTS-i § 39 lõike 7 alusel koostatud aruandest nähtub, et Eesti elektrisüsteemi tootmisseadmete võimsuse varu on väiksem kui tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajalik (lähtudes elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 141 lõike 1 kohaselt elektrienergia siseturu määrusest), võib Konkurentsiamet ELTS-i § 4 lõike 41 kohaselt kohustada Elering AS-i korraldama konkursi uute tootmisvõimsuste, energiasalvestusseadmete või energiatõhusust edendavate nõudluse juhtimise meetmete loomiseks – teisisõnu, võtma meetmeid, et kindlustada varustuskindlust tagava süsteemi võimekus. Kirjeldatud tegutsemisviis ei sobi enam, kuna elektrienergia siseturu määruse lähenemine näeb ette teistsuguse korralduse, kus reservvõimsuse mehhanismi saab rajada ainult riigiabi korras ja seetõttu on vaja käesolevat seadust muuta. Sobiv vahend Eesti elektrivarustuskindluse tagamiseks on reservvõimsuse mehhanism, mille rakendamine on reguleeritud elektrienergia siseturu määruse artiklitega 21 ja 22. Nimetatud määruse artikli 21 lõike 1 kohaselt saab liikmesriik rakendada reservvõimsuse mehhanismi, kui liikmesriigis on tuvastatud süsteemi varustuskindluse puudujääk ning liikmesriik on mõistlikult kõrvaldanud regulatiivsed moonutused ja turutõrked sama määruse artikli 20 lõike 3 alusel koostatud rakenduskava järgi. Reservvõimsuse mehhanismi vajadust ja mõju tuleb nimetatud määruse kohaselt enne põhjalikult hinnata. Elering AS-i värske „Eesti varustuskindluse aruanne 2022“ toob esile vajaduse rakendada reservvõimsuse mehhanismi, et tagada varustuskindluse normi täitmine ka pärast 2027. aastat. Kaugemale tulevikku vaatavad analüüsid näitavad, et alates 2027. aastast ei pruugi Eesti põlevkivielektrijaamad enam olla elektriturul konkurentsivõimelised ja 2027. aastal võib piirangutunde olla näiteks 9,7. See aga ületab varustuskindluse lubatud normi, mis on 9 tundi.8 Et olla tulevikus valmis reservvõimsuse mehhanismi rakendama, on Elering AS teinud ettevalmistusi ja töötanud välja strateegilise reservi kontseptsiooni9, mille ta on esitanud nii Konkurentsiametile kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Kontseptsioonis on kirjeldatud reservvõimsuse mehhanismi vajaduse hindamise metoodikat, erinevaid reservvõimsuse mehhanismi võtmise meetmeid, nõudeid tootmisvõimsuse pakkujatele, tootmisvõimsuste hankimise protsessi ja reservvõimsuse mehhanismi rahastamise skeemi. See kontseptsioon on esmane alus, millest lähtudes on võimalik koostada reservvõimsuse mehhanismi üksikasjalikum kava. 8 Eesti elektrivarustuskindluse aruanne 2022. Tallinn: Elering AS 9 Strateegilise reservi kontseptsiooni eelnõu. Tallinn: Elering AS 5 Kuigi reservvõimsuse mehhanismi rakendamine on suures osas reguleeritud elektrienergia siseturu määrusega, sisaldab Elering AS koostatud strateegilise reservi kontseptsioon siiski mitut tegevust, mida selles määruses ei ole kajastatud, kuid on enne reservvõimsuse mehhanismi rakendamise olukorda vaja ette näha õigusnormidega. Õigusnormiga on vaja reguleerida: a) süsteemihalduri, Konkurentsiameti ja Kliimaministeeriumi kohustused reservvõimsuse mehhanismi kava väljatöötamisel, naaberriikidele reservvõimsuse mehhanismi poolt tekkivate võimalike mõjude uuringu läbiviimisel, regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamise rakenduskava ettepaneku jaoks vajamineva analüüsi koostamisel, regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamise rakenduskava koostamisel, Euroopa Komisjonist riigiabi asjakohase loa taotlemisel ja vähempakkumise korra kehtestamisel; b) võimalus rahastada reservvõimsuse mehhanismi kulud võrgutasust, samamoodi taastuvenergiatoetuste rahastamise regulatsiooniga ELTS-i §-s 592. Eelviidatu ei ole praegu sätestatud üheski õigusaktis. Et tulevikus oleks võimalik reservvõimsuse mehhanismi tootmisvõimsuse puudujäägil rakendada, tuleks selle rakendamist ja rahastamist puudutavad tegevused lisada uute õigusnormidena ELTS-i ja muuta kehtetuks olemasolevad, reservvõimsuse mehhanismi kaudselt puudutavad sätted ELTS-i § 4 lõiked 41– 5 ja nendele sätetele viitav § 93 lõige 6 punkt 3. Samuti tehakse muudatus § 93 lõige 6 punktis 2, kus tunnistatakse kehtetuks reservvõimsuse mehhanismi kaudselt puudutav osa ning see viiakse kooskõlla direktiiviga 2019/944. Kehtetuks tunnistatavaid sätteid hakkavad asendama uued lisatavad sätted. Üksikasjalikud reservvõimsuse mehhanismi rakendamist puudutavad nõuded ja reeglid, sh reservvõimsuse hankimise protsessi kirjeldus, nõuded tootmisvõimsuse pakkujatele, lepingute sõlmimise ja lõpetamise kord, arveldamise kord jms, kajastatakse reservvõimsuse mehhanismi kavas, Euroopa Komisjoni antavas riigiabi loas või nende alusel kehtestatavas reservvõimsuse mehhanismi rakendamise korras. Lõppastmes on Euroopa Komisjoni antav riigiabi luba võimsusmehhanismi rakendamise, sh reservvõimsuse hankimise ja kasutamise eeldus ja õiguslik alus. Joonisel 1 on ülevaatlikult esitatud reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks vajalikud etapid. 6 Joonis 1. Reservvõimsuse mehhanismi rakendamise etapid Lisaks tagab elektrituruseaduse muutmine elektritarbijatele soodsama elektrihinna olukorras, kui tarbija ei ole olnud ise turul piisavalt aktiivne. Muudatuse eesmärk on võimaldada vähem aktiivsetel tarbijatel võimalikult palju kasu saada börsil olevatest madalamatest hindadest. Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktis 1 toodud põhjusel - eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline.10 Maagaasiseaduse kiireloomulisus väljendub selles, et muudatused peavad kehtima hakkama hiljemalt 01.01.2024, mis võimaldab haalamiskai ja sealse infrastruktuuriga seotud haldamiskulud katta samuti varumaksest. Lisaks on vaja muuta varumaksega seotud tasumise tähtaegasid. Hetkel kehtiv varumakse tasumise 15. kuupäev ei võimalda võrguettevõtjatel õigeaegselt tasuda varumakset, kuna selleks ajaks pole veel tarbijatelt kõik summad laekunud. Hetkel toimub varumakse tasumine kokkuleppepõhiselt EVK ja võrguettevõtjate vahel 20. kuupäevaks. Elektrituruseaduse muutmise kiireloomulisus väljendub selles, et 2027. aastal peab varustuskindluse normi täitmiseks rakendama reservvõimsuse mehhanismi ning sellele eelnevad tegevused võtavad kaua aega. Näiteks vähempakkumine peab toimuma piisavalt pikka aega enne reservvõimsuse mehhanismi rakendamist, et anda turuosalistele aega kohaneda, uusi tingimusi arvesse võtta ja vajalikud investeeringud teha. Lisaks väljendub elektrituruseaduse muudatuse kiireloomulisus vajadusest turul väheaktiivseid tarbijaid kaitsta, et nad ei kannaks põhjendamatut suurt rahalist koormust. 10 RT I, 29.12.2011, 228 7 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu käsitleb gaasitarne ja gaasiga varustamise häire korral gaasisüsteemi toimepidevuse tagamist, täpsustab strateegilise gaasivaru haldamise kulude katmist ja elektrituruseaduses oleva universaalteenuse kasutamise põhimõtete muutmist ning reservvõimsuse mehhanismi rakendamist võimaldava regulatsiooni loomist. Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. § 1. Maagaasiseaduse muutmine Punktiga 1 täiendatakse §1 lõiget 1, mis sätestab seaduse reguleerimisala. Kuna käesolevad MGS muudatused kirjeldavad muuhulgas varumakse kogumise loogikat, siis lõikesse tuleb lisada varumakse tasumise korraldamise mainimine, mida varem seal polnud. Punktiga 2 täpsustatakse § 262 lõikes 9 mainitud strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi müümise hinda ja loogikat. Kui tegemist on hädaolukorraga MGS § 61 tähenduses ja gaasimüüjal on puudulikud gaasivarud nõudluse katmiseks, hangitakse tarbijatele gaasi tagamiseks puudujääv osa strateegilisest gaasivarust. Strateegilisest gaasivarust hangitud gaas jaotatakse müüja poolt proportsionaalselt tarbijate vahel, sõltumata tarbijaga varasemalt sõlmitud gaasimüügi lepingust. Sellisel juhul eristatakse arvetel strateegilisest gaasivarust ostetud gaas ja selle hind paralleelselt olemasoleva gaasiga, mille puhul jääb kehtima tarbijaga sõlmitud lepingu põhine hind. Näiteks on võrguettevõtja suuteline tagama 60% gaasist, kuid 40% jääb puudu. Tarbijale esitataval arvel eristatakse proportsioonid, näiteks 40% tarbitud gaasist tuleneb strateegilisest gaasivarust ja 60% gaasist tuleneb gaasimüüjalt kehtiva lepingu alusel. Strateegilise gaasivaru 40% puhul tuuakse arvel eraldi välja selle gaasikoguse hind ning samuti lepingupõhise 60% gaasikoguse hind. Gaasimüüja peab eelnevalt tarbijatele teada andma gaasi puudujääkist ning plaanist kasutada strateegilise gaasivaru ressursse. Sellisel juhul kehtib samuti eeldus, et strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi hind on kõrge, mis suunab tarbijaid vähem tarbima kriisiolukorras ning otsima alternatiive. Võrguettevõtja edastab varust ostetud gaasi tarbijale edasi strateegilisest varust gaasi soetamise hinnaga, mis välistab olukorra, et võrguettevõtja teeniks hädaolukorras põhjendamatult suurt kasumit. Punktiga 3 määratakse loogika, millise hinnaga müüakse gaasimüüjatele varu haldaja poolt strateegilisest gaasivarust gaasi. Strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi müüakse kas omahinnaga (varu soetamise hind) või bilansigaasi hinnaga, mida ostab Elering bilansigaasihaldurilt sellel päeval, sõltuvalt sellest, kumb nendest on kõrgem. Maagaasiseadusest11 tulenevalt on bilansiperiood 24-tunnine periood, mis algab hommikul kell 7.00 ja lõpeb järgmise päeva hommikul kell 7.00. Bilansigaas on gaas, mida süsteemihaldur müüb bilansihaldurile või ostab bilansihaldurilt bilansihalduri bilansiportfellis bilansiperioodil tekkinud ebabilansi katteks. Bilansihaldur on turuosaline, kes tarnib gaasi ülekandevõrku või kellele ülekandevõrgust tarnitakse gaasi asjaomaste ühenduspunktide kaudu ja kes on bilansivastutuseks sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu. Bilansiportfell on bilansihalduri bilansivastutuse piirkond, mis on määratud nende turuosaliste mõõtepunktidega, kelle bilansi bilansihaldur tagab. 11 RT I, 30.06.2023, 37 8 Punktiga 4 täpsustatakse „gaasivaru“ sõnastust. Varem viidati „kaitstud tarbija gaasivarule“ sõnaga „gaasivaru“ ning lühendatult „varu“. Muudatuse tulemusel sõnastatakse ümber § 264 pealkiri ja lõige 1 ning kasutatakse „gaasivaru“ asemel „kaitstud tarbijate gaasivaru“, mis edaspidi on lühendatult „varu“. Muudatuse eesmärk on muuta sõnastus üheselt arusaadavaks. Punktiga 5 täiendatakse MGS-i § 267 pealkirja, lõiget 1, lõike 2 sissejuhatavat lauseosa ja punkte 2, 4 ja 5 ning lõiget 3 ja lisatakse, et strateegilise gaasivaru haldamise kulud ja LNG maagaasiterminali haalamiskai haldamiskulud kaetakse varumakse maksja tasutavast strateegilise gaasivaru maksest (edaspidi varumakse). Varumakse maksab gaasitarbija, kellelt kogub selle makse võrguettevõtja, kes omakorda tasub varumakse varu haldajale AS-ile Eesti Varude Keskus. Valitsuskabineti 3. novembri 2022. a otsuse alusel otsustas majandus- ja taristuminister varu haldaja omanikuna anda 16. novembri 2022. a otsusega nr 231 AS-ile Eesti Varude Keskus volituse omandada gaasi varustuskindluse tagamiseks riigile strateegiliselt oluline LNG terminali haalamiskai ja taristu ning Pakrineeme kinnistu, mis kõik on vajalikud gaasi varustuskindluse tagamiseks ja mille halduskulud tuleb samuti katta gaasitarbijatelt kogutavast varumaksest. AS Eesti Varude Keskus ja Pakrineeme Sadama OÜ sõlmisid 10. märtsil 2023. a lepingu, millega riik omandas Paldiskis asuva LNG haalamiskai koos selle juurde kuuluva taristu ja sadamakinnistuga. Eelnõu punktiga 6 muudetakse MGS-i § 267 lõike 2 punkt 6 viisil, mis võimaldab lisaks strateegilise gaasivaru haldamise kuludele katta gaasi varumaksest ka LNG maagaasiterminali haalamiskai ja taristu halduskulud. Eelnõu punktiga 7 muudetakse MGS-i § 267 lõiget 4. Eesmärk on muuta sõnastus üheselt mõistetavaks. Gaasi tarbimisel maksab varumakset tarbija olenevalt tema tarbitud maagaasi kogusest. Varumakset ei maksa võrguettevõtja, vaid ta kogub varumakse kokku oma klientidelt ja siis maksab saadud summa kehtiva varumakse määra järgi EVK-le. Eelnõu punktiga 8 muudetakse MGS-i § 267 lõiget 5 ning sätestatakse, et varu haldajale EVK-le laekub võrguettevõtjate poolt tarbijatelt kogutud varumakse. Võrguettevõtja on kohustatud ettenähtust suuremas ulatuses kogutud varumakse arvestama tarbijale ettemaksuna tulevikus tekkivalt varumakse kohustuselt. Lisaks, kui tarbija jätab varumakse tasumata, on võrguettevõtjal kohustus tasumata jäänud varumakse tarbijalt sisse nõuda. Üldjuhul tähendab see, et tarbija on võrguettevõtjale tarbitud gaasi eest arve maksmata, siis võrguettevõtja teeb meeldetuletuse ning kui tarbija seda eirab, pöördutakse inkassoteenust pakkuvate ettevõtete poole. Eelnõu punktiga 9 muudetakse MGS-i § 267 lõiget 6. Täpsustusega soovitakse muuta varumakse kogumise käik tarbijale läbipaistvamaks ja selgemaks. Eelnõu punktiga 10 muudetakse MGS-i § 267 lõiget 7. Seni kehtiva regulatsiooni kohaselt on varumakse maksja (võrguettevõtja) kohustatud varu haldajale varumakse tasuma hiljemalt 15. kuupäevaks. Uue redaktsiooni kohaselt deklareerib võrguettevõtja varu haldajale hiljemalt 15. kuupäevaks eelnenud kalendrikuul tarbijatele edastatud gaasi koguse. Võrguettevõtja tasub varu haldajale varumakse vastavalt eelnenud kalendrikuul tarbijatele edastatud gaasi kogusele ja kehtivale varumakse määrale. 9 Muudetakse ka tähtaega, mil võrguettevõtja peab olema varude haldaja poolt esitatud varumakse arve tasunud. Uue redaktsiooni kohaselt peab võrguettevõtja tasuma varu haldajale varumakse 20. kuupäevaks. Muudatus on vajalik seetõttu, et võrguettevõtjad ei ole 15. kuupäevaks gaasi tarbijatele eelnenud kuul edastatud gaasi eest ise veel tasu saanud. Võrguettevõtja tasub edastatud gaasi koguselt arvutatud varumakse varu haldajale tähtajaks ka juhul, kui edastatud gaasi eest ei ole gaasitarbija võrguettevõtjale veel tasunud. Eelnõu punktidega 11 ja 12 muudetakse § 267 lõikeid 8–10. Tegemist on sõnalise täpsustusega, kus tuuakse selgemalt esile võrguettevõtjale kohalduvad kohustused. Võrguettevõtja kogub tarbijatelt gaasiarvetega varumakse määra, mis edastatakse EVK-le. Võrguettevõtja on kohustatud viivist maksma, kui nad pole EVK-le arvet õigeks ajaks tasunud. Eelnõu punktiga 13 muudetakse MGS-i § 268 lõiget 3 ning sätestatakse strateegilise gaasivaru koguse ja LNG terminali haalamiskai ja taristu haldamiseks vajaliku eeldatava kulu arvestamise perioodina varumakse määra kehtestamisel 1. mai kuni 30. aprill. Rahvusvaheline gaasiaasta ei ole sünkroonis kalendriaastaga ja gaasi arvestusperioodiks loetakse ajavahemikku 1. maist kuni 30. aprillini. Seetõttu on vajalik muuta kehtivas seaduses sätestatud gaasimüügikoguse kalendriaastapõhine arvestus gaasiaastapõhiseks arvestuseks, mille alusel arvutatakse gaasi varumakse määr järgnevaks perioodiks. Eelnõu punktiga 14 täiendatakse MGS-i § 268 lõiget 4 ja sätestatakse, et gaasi varumakse määra võib muuta vastavalt varu haldamise tegelikele kuludele ja veeldatud gaasi terminali haalamiskai ja taristu haldamise tegelikele halduskuludele juhul, kui haldamise kulusid pole võimalik katta laekunud ja kehtiva varumakse määrast. Varumakse uus määr hakkab kehtima järgmisel kuul selle majandus- ja taristu ministri määrusega kehtestamise kuust arvates. Eelnõu punktiga 15 muudetakse § 268 lõiget 5. Kehtiva seaduse kohaselt arvestatakse varumakse määra kehtestamisel gaasi tarbimise prognoosi kalendriaasta kohta. Arvestades seda, et gaasiaasta algab 1. mail ja kestab 30. aprillini, on oluline sätestada gaasi varumakse määra kehtestamise aluseks võetav arvestusperiood samuti 1. maist kuni 30. aprillini. Muudetud sõnastuse kohaselt, kui perioodil 1. maist kuni 30. aprillini tasutud varumakse kogusumma ületab vastava perioodi strateegilise gaasivaru haldamise kulud või on sellest väiksem, võetakse see arvesse järgmisel varumakse määra kehtestamisel. Eelnõu punktiga 16 täiendatakse MGS-i 3. peatükki. Paragrahv 269 loetakse §-ks 2610 ning uue lisatava §-ga 269 sätestatakse MTA-le ja gaasivõrgu süsteemihaldurile (AS Elering) aruandekohustus varu haldajale. Lõikega 1 volitatakse MTA-d edastama varumakse kogumiseks vajalikku infot varu haldajale. Varumakse tasumise õigsuse kontrollimiseks vajalikud andmed võrguettevõtja poolt edastatud gaasi koguste kohta on olemas MTA-l ja neid andmeid esitamata ei ole AS-il Eesti Varude Keskus võimalik kontrollida võrguettevõtjate makstava varumakse õigsust ega täita MGS-i § 267 lõikes 8 sätestatud kohustust. Juhul, kui võrguettevõtja ei tasu varumakset, on varu haldajal kohustus esitada varumakse maksjale teade ja arvestada tasumata summalt viivist. Lõike 1 kohaselt esitab MTA varu haldajale ehk AS-ile Eesti Varude Keskus andmed võrguettevõtja poolt eelmisel kalendrikuul edastamisele lubatud gaasi koguse kohta hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. MTA esitab võrguettevõtjate poolt aktsiisideklaratsioonile kantud info gaasi koguste kohta. 10 Varumakse maksmise kohustus tekib tarbijal, kui ta tarbib võrguettevõtja poolt talle edastatud gaasi. Võrguhaldur kogub tarbijatelt varumakse neile edastatud gaasi koguse pealt ja maksab selle varu haldajale. Varumakse arvestusperiood on üks kalendrikuu. Varumakse maksab võrguettevõtja varu haldajale. Võrguhaldur on kohustatud varumakse tasuma eelnõu jõustumisest arvates hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks (seni kehtiva redaktsiooni kohaselt 15. kuupäevaks), lähtudes varumakse määrast ja edastatud gaasi kogusest. Varu haldaja esitab võrguettevõtjale varumakse arve. Kui võrguhaldur ei ole varumakset edastatud gaasimahu kohaselt õigeks ajaks tasunud, on AS-il Eesti Varude Keskus kohustus esitada võrguettevõtjale varumakse teade. Varumakse peab olema tasutud 10 päeva jooksul pärast teate kättesaamist, kooskõlas Riigikohtu lahendiga asjas nr 3-4-1-15-07 (vedelkütusevaru makse tasumise menetlus)12, kus on sätestatud, et tasumisele kuuluva varumakse teade on haldusakt avalik- õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses13. Varumakse tähtajaks tasumata jätmisel arvestatakse sellelt viivist. Täiendavalt, MTA ei kontrolli igakuiselt võrguettevõtjate tegevust (sh jaotusvõrgust tegelikult edastatud maagaasi koguseid), vaid vastavad andmed esitavad võrguettevõtjad aktsiisideklaratsioonil ning seejuures tuleb arvestada praktikat aktsiisideklaratsioonide parandamisega (hilisem maagaasi koguste suurendamine või vähendamine). MTA esitab EVK- le võrguettevõtja poolt aktsiisideklaratsioonile kantud gaasikoguse andmed ja varumakse arvutatakse vastavalt deklaratsioonile kantud maagaasi kogustele. Sel juhul saab EVK ka hilisema aktsiisideklaratsiooni parandamise kohta info samuti otse MTA-lt (sama rütmiga nagu tehakse aktsiisideklaratsiooni parandusi, kuna iga muudatus tähendab uusi/muutunud andmeid). Antud juhul tähele panna seda, et kui võrguettevõtja parandab aktsiisideklaratsioonil koguseid, peab ta korrigeerima selle võrra ka järgmisel kuul tarbijale esitatud varumakse arvet vastavalt (nt tarbijale võib tekkida varumakse ettemaks). Sarnaselt võib tekkida ka EVK poolt võrguettevõtjale esitatud arvetel ettemaks või kohustus tasuda täiendav summa. Lõikega 2 sätestatakse gaasivõrgu süsteemihaldurile kohustus esitada varu haldajale iga kuu viimaseks kuupäevaks andmed gaasi müüjate turuosa kohta. Gaasi müüjal on õigus omandada gaasi HOS-i § 181 lõike 3 alusel riigi tegevusvaru koosseisu moodustatud strateegilisest gaasivarust. Gaasivõrgu süsteemihaldurilt saadavad andmed on EVK-le vajalikud selleks, et strateegilise gaasivaru kasutuselevõtu korral oleks varu haldajal võimalik täita gaasi võrguettevõtjate tellimusi vastavalt nende müügimahtudele. Hädaolukorras on gaasinõudluse kohustusliku vähendamise meetme subjektiks olev tarbijagrupp kohustatud oma gaasitarbimist piirama ja varu haldajal on kohustus seda kontrollida. Eelnõu punktiga 17 täiendatakse § 37 lõiget 3 punktiga 30, mis sätestab, et kui strateegiline gaasivaru võetakse kasutusele, siis Konkurentsiamet annab selle kasutamisest ülevaate iga- aastases elektri- ja gaasituru aruandes. Tegemist on ülevaatega, mitte järelevalvega. Aruandes antakse ülevaade, pidades silmas maagaasi varustuskindlust, ja hinnatakse strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi kasutusele võttu ja gaasi edastamist lõppklientidele. Näiteks, mis olid põhjused, miks oli vaja varu kasutusele võtta ja milline on gaasivaru olukord (näiteks varu jääk). Samuti antakse Konkurentsiameti poolt hinnang, kas gaasimüüjad müüsid varu haldajalt ostetud gaasi tarbijatele edasi soetushinnaga. Hinnangu puhul pole tegemist iga-aastase ülesandega. Ülevaade koostatakse erandkorras aruandesse ainult siis, kui aruandes käsitletaval ajaperioodil oli kasutusele võetud strateegiline gaasivaru. 12 RKPJKo 3-4-1-15-07 13 RT I, 06.01.2023, 17 11 § 2. Elektrituruseaduse muutmine Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks § 4 lõiked 41–5, mis käsitlevad konkursi korraldamist varustuskindluse tagamiseks. Nende asemele luuakse käesoleva eelnõuga lisatavad sätted §422, 423 ja 424, mis on kooskõlas elektrienergia siseturu määrusega ning mis kirjeldavad reservvõimsuse mehhanismi rakendamise jaoks vajaminevaid tegevusi. Eelnõu punkt 2 – ELTS § 422 Eelnõuga täiendatakse ELTS-i §-ga 422 „Reservvõimsuse mehhanismi rakendamise ettevalmistamine“, mis koosneb viiest lõikest. Lõige 1 kohustab süsteemihaldurit tegema ettepanekut Kliimaministeeriumile, rakendamaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 ette nähtud tingimustel ja korras reservvõimsuse mehhanismi, kui tema hinnangul esineb elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja §-s 141 sätestatud varustuskindluse normi täitmisega probleeme järgmise kümne aasta jooksul. See tähendab, et kui kasvõi ühel aastal kümne aastase perioodi jooksul esineb süsteemihalduri hinnangul probleeme varustuskindluse normi täitmisega, siis peab ta viivitamata tegema ettepaneku rakendada reservvõimsuse mehhanismi. Varustuskindluse normi mitte täitmisest teavitamise kohustus tuleneb lisaks elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 141 lõikest 3, mis kohustab varustuskindluse probleemide korral viivitamata teavitama Konkurentsiametit ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit (alates 01.07.2023 Kliimaministeeriumit). Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 141 lõike 2 kohaselt on varustuskindluse normiks maksimaalselt üheksa piirangutundi aastas (ingl loss of load expectation, LOLE) ning tarnimata jääva elektrienergia kogus 4,5 gigavatt-tundi aastas. See tähendab, et sotsiaalmajanduslikest kaalutlustest lähtuvalt on seadusandja elektritootmisel võimaldanud lasta tekkida mõned tunnid, kus tarbimist ei pea suutma üks päev ette turupõhiselt katta, see asemel, et ehitada lisatootmisvõimsus, millega katta vajadus elektrienergia järele ka nendel üksikutel tundidel. Kui neid tunde oleks aga rohkem kui üheksa, siis tekiks ühiskonnale suurem kahju. Reservvõimsuse mehhanismi kasutuselevõtt on sotsiaalmajanduslikult põhjendatud, kui kahju, mille põhjustab erakordse sündmuse tagajärjel andmata jäänud energia, on suurem kui selle mehhanismi ülevalpidamise kulu. Konkurentsiamet on määranud saamata jäänud energia hinnaks (ingl value of lost load, VoLL) Eesti territooriumil 7287 eurot ühe megavatt-tunni eest.14 See on elektri hinnanguline maksimumhind, mida tarbijad on nõus maksma elektrikatkestuse ärahoidmise eest. Näiteks, kui Eestis jääks 4,5 GWh ulatuses elektrienergiat tarnimata, tähendaks see ühiskonnale aastas u 32,8 miljonit eurot sotsiaalmajandusliku kahju (4500 MWh × 7287 € = 32 791 500 €). Võrdluseks, Elering AS-i hinnangul oleks strateegilise reservi kulu 2020. aasta andmete põhjal olnud ligikaudu 18 miljonit eurot.15 Strateegiline reserv on üks reservvõimsuse mehhanismi variantidest, mille rakendamine aitab tagada elektrisüsteemi varustuskindlust ja vähendada võimalikku sotsiaalmajandusliku kahju, mis võiks vastasel juhul tekkida elektripuudujäägi korral. Lisatava lõikega 1 sätestatakse, et kui süsteemihalduri hinnangust selgub, et varustuskindluse norm pole täidetud, teeb ta viivitamata Kliimaministeeriumile ettepaneku rakendada reservvõimsuse mehhanismi elektrienergia siseturu määruse mõistes, tingimustel ning korras. 14 Konkurentsiameti 3. juuli 2020. a otsus nr 7-26/2020-007 saamata jäänud energia hinna määramiseks 15 Strateegilise reservi kontseptsiooni eelnõu. Tallinn: Elering AS 12 Elektrienergia siseturu määruse artiklis 2 on reservvõimsuse mehhanism defineeritud kui ajutine meede ressursside piisavuse vajaliku taseme tagamiseks, milleks tasustatakse ressursside omanikke ressursside kättesaadavuse eest, v.a tugiteenustega seotud meetmed ja ülekandevõime piiratuse juhtimine. Elering AS-i tellitud ja AFRY Management Consulting tehtud „Võimsusmehhanismi uuringu“16 (2020) kohaselt on tõenäosus, et Eestis esineb lähitulevikus varustuskindlusega probleeme, väga väike. Siiski tasub meeles pidada, et see uuring tehti enne Ukraina sõda ja energiakriisi. Liikudes aga 2030. aastate poole, võib varustuskindluse oht „Võimsusmehhanismi uuringu“ kohaselt põhjustada tootmispuudujääke (nt tootmisüksuste avariid ja elektritaristurikked, sh elektrikatkestused). Seetõttu järeldatakse, et reservvõimsuse mehhanismi kasutuselevõtt strateegilise reservi vormis on varustuskindluse tagamiseks üks võimalik lahendus. Ka Konkurentsiamet tõi 2021. aastal elektri- ja gaasituru aruandes esile, et Eesti varustuskindlus on tagatud välisühendustega kuni aastani 2030 ning strateegilist reservi saab luua alles siis, kui analüüsid näitavad ohtu riikliku varustuskindluse normi rikkuda.17 Süsteemihaldur Elering AS-i hiljuti avaldatud „Varustuskindluse aastaaruande 202218“ põhjal võidakse 2027. aastal ületada varustuskindluse lubatud normi ja piirangutundide arv võib prognooside kohaselt ulatuda 9,7 tunnini. Eleringi hinnangul on üks põhjuseid asjaolu, et alates 2027. aastast ei pruugi Eesti põlevkivielektrijaamad olla elektriturul enam konkurentsivõimelised ja see võib kaasa tuua piirangutundide kasvu. Seetõttu peetakse oluliseks, et Eestis hoitakse varustuskindluse tagamiseks piisavalt tootmisvõimsusi. Eleringi tellimusel analüüsis19 AFRY Management Consulting järgmiseid reservvõimsuse mehhanismi tüüpe, mille potentsiaalset kasutuselevõttu Eestis võiks kaaluda: 1) strateegiline reserv – võimsusmehhanismi hanke tulemusel ostetakse piiratud kogus tootmisvõimsust, mille pakkujale tehakse makseid ja mida käivitatakse ainult süsteemihalduri käsul. Strateegiline reserv võetakse kasutusele viimase abinõuna. Strateegilisse reservi määratud tootmisvõimsused hoitakse lahus tavapärasest turust, need võimsused ei tohi osaleda elektri- ja süsteemiteenuste turgudel. 2) võimsusturg tootmisvõimsuse optsioonilepingutele – võimsusmehhanismi hanke käigus ostetakse võimsuse ostuoptsioone, millega tekitatakse elektritootjatele finantskohustus kallite elektrihindade korral oma võimsustega elektrit toota. Elektritootjad on hanke käigus müünud ostuoptsioone ja kui optsiooni referentshind ületab optsiooni tehinguhinda, peab tootja optsioonide müüdud mahus oma võimsusega elektrit tootma või olema valmis kompenseerima referentshinna ja optsiooni tehinguhinna vahe. 3) võimsusturg võimsuslepingutele – see sarnaneb tootmisvõimsuse optsioonilepingute hankimisega mehhanismile, kuid antud juhul on võimsuse olemasolu tagamine füüsiline, mitte finantskohustus. Võimsusmehhanismi hankes osaleja peab garanteerima tootmisvõimsuse olemasolu ja töötamise hankes määratud perioodil, vastasel juhul rikutakse lepingu tingimusi ja järgnevad sanktsioonid. 4) detsentraliseeritud võimsuskohustused – see võimsusmehhanismi tüüp paneb tootmisvõimsuse garanteerimise kohustuse elektrienergia müüjatele või tarnijatele. 16 Capacity remuneration mechanism for Estonia: models and assessment (2020). AFRY Management Consulting AS-i Elering tellimusel. 17 Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2021. Tallinn: Konkurentsiamet. 18 Eesti elektrivarustuskindluse aruanne 2022. Tallinn: Elering AS. 19 Strateegilise reservi kontseptsiooni eelnõu. Tallinn: Elering AS 13  Elektrienergia tarnijad peavad ostma enda portfelli tarbimise katmiseks „võimsuse pileteid“. Antud olukorras tekib detsentraalne võimsusturg, kus elektritootjad müüvad ja elektri tarnijad ostavad „võimsuse pileteid“, millega tarnijad enda kohustusi täita saavad. Reservvõimsuse mehhanismi eelmainitud nelja tüübi põhjal järeldati analüüsis, et strateegiline reserv võimsusmehhanismina on Eesti tingimustes hetkel kõige sobivam järgmistel põhjustel:20 1. Kuigi reservvõimsuse mehhanismi kõik mainitud tüübid vähendavad ootamatu sündmuse tõttu tekkinud elektrisüsteemi võimekuse probleeme ja kulusid, mis tulenevad andmata jäänud energiast, suudab strateegiline reserv võrreldes teistega seda pakkuda väiksema kulu eest elektritarbijatele. 2. Strateegilise reservi haldamise kulud on soodsamad võrreldes turuüleste mehhanismide haldamise kuludega. 3. Kuna Euroopa Komisjoni meelest mõjutab strateegiline reserv vabaturgu kõige vähem, sobitub see võimsusmehhanismi tüüp kõige paremini Euroopa Komisjoni nõudmiste ja reeglitega, eeldusel, et taoliseks turusekkumiseks on kindel vajadus. 4. Teiste võimsusmehhanismi tüüpide suur puudus on, et need osalevad pidevalt ka teistel elektriturgudel ning võimsusmehhanismi maksete saamine moonutab normaalset turuhinda ja konkurentsi elektriturul. 5. Turuülese võimsusmehhanismi tekitatud turumoonutused omakorda võivad takistada uute turupõhiste tootmisvõimsuste rajamist ja kiirendada teiste, võimsusmehhanismi makseid mittesaavate võimsuste sulgemist, sealhulgas naaberliikmesriikides. 6. Strateegiline reserv sobitub hästi Eesti olukorras, kus tootmisvõimsuse piisavuse peamine probleem võib olla mitme välisühenduse samaaegne avarii. Strateegilise reservi kontseptsiooni eelnõus toob Elering AS esile, et reservvõimsuse mehhanismid on strateegilise reservi vormis praegu kasutusel Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Saksamaa strateegiline reserv sai Euroopa Komisjoni riigiabiloa veebruaris 2018 ning 2019. aasta lõpus korraldati hange täitmisperioodile oktoobrist 2020 – septembrini 2022. Nii Soome kui ka Rootsi strateegiline reserv on kasutusel olnud üle kümne aasta ja neid pole väga pikka aega aktiveeritud, mõned korrad on lülitatud ooteseisundile.21 Soome oli esimene riik, kes sai riigiabi uute (2022. aasta) riigiabi energia- ja keskkonnaalaste suuniste alusel ning alates 2022. aastast jätkub neil strateegilise reservi rakendamine.22 Siiski tuleb meeles pidada, et strateegiline reserv näib hetkel kõige sobilikum reservvõimsuse mehhanism katmaks varustuskindluse normi lühemaks perioodiks (näiteks 1-3 aastat). Juhul kui selgub, et varustuskindluse normi täitmisega esineb probleeme pikema perioodi jooksul, siis võib olla turuülene mehhanism sotsiaalmajanduslikult kasulikum Eestile. Tulevikus ei saa välistada, et pärast strateegilise reservi kasutuselevõttu minnakse Eestis üle alternatiivsele turul osalevale reservvõimsuse mehhanismile. Lõiked 2–3 sätestavad, et reservvõimsuse mehhanismi rakendamise ettevalmistamiseks koostab süsteemihaldur mehhanismi kava ja esitab selle Konkurentsiametile ja Kliimaministeeriumile. Konkurentsiametil ja Kliimaministeeriumil on õigus põhjendatult nõuda mehhanismi kavasse muudatusi. Kuna nõuded mehhanismi kava sisule ja struktuurile 20 Strateegilise reservi kontseptsiooni eelnõu. Tallinn: Elering AS 21 samas 22 State aid: Commission approves €150 million Finnish strategic reserve to support security of electricity supply. Euroopa Komisjon. 14 tulenevad elektrienergia siseturu määrusest, koostab süsteemihaldur kava selles määruses esitatud põhimõtete järgi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 21 lõikes 2 on esile toodud, et enne reservvõimsuse mehhanismide kasutusele võtmist korraldavad asjaomased liikmesriigid ulatusliku uurimuse, et selgitada välja selliste mehhanismide võimalikud mõjud naaberliikmesriikidele, konsulteerides vähemalt naaberliikmesriikidega, kellega on olemas otsene võrguühendus, ja nende liikmesriikide sidusrühmadega. Elektrienergia siseturu määruse kohaselt on süsteemihaldur kohustatud tegema asjakohase uuringu, et hinnata Eestis rakendatava strateegilise reserviga kaasnevaid võimalikke mõjusid Lätile ja Soomele. Mehhanismi kava sisaldab ka naaberliikmesriikidele mõjude uuringu tulemusi ning see tehakse paralleelselt mehhanismi kava koostamisega. Süsteemihalduri esitatav mehhanismi kava sisaldab hinnanguid võimalikest mõjudest, mis võivad naaberliikmesriikidele selle rakendamisega kaasneda. Lisaks teeb süsteemihaldur avaliku konsultatsiooni turuosalistele mehhanismi kavas esitatud mehhanismi ülesehituse ja naaberliikmesriikidele tekkiva mõju kohta. Avaliku konsultatsiooni läbiviimisel kaasatakse samuti Konkurentsiamet. Konsultatsiooni vahendusel soovitakse anda elektrituru osalistele ülevaade mehhanismi olemusest ja vastata turuosaliste küsimustele. Samuti on eesmärk teada saada turuosaliste seisukohti ja nägemusi, millist mõju võib see tulevikus avaldada Eesti elektriturule. Varem on Elering AS tutvustanud strateegilise reservi kontseptsiooni ka Konkurentsiametile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Selles on kirjeldatud reservvõimsuse mehhanismi vajaduse hindamise metoodikat, erinevaid reservvõimsuse mehhanismi meetmeid, nõudeid tootmisvõimsuse pakkujatele, tootmisvõimsuste hankimise protsessi ja reservvõimsus mehhanismi rahastamise skeemi. Strateegilise reservi kontseptsioon on osaliselt aluseks, et tulevikus koostada mehhanismi detailsem kava.23 Detailses mehhanismi kavas peab süsteemihaldur näiteks ära põhjendama, millises ligikaudses ulatuses tuleb strateegilist reservi hankida, milline on selle mõju naaberliikmesriikidele ning milline on selle rakendamise aeg, et tagada elektrisüsteemi toimimine. Lõiked 4 ja 5 sätestavad, et pärast § 422 lõikes 1 nimetatud ettepaneku saamist tuleb Kliimaministeeriumil esitada elektrienergia siseturu määruse artiklis 20 sätestatud regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamise rakenduskava Euroopa Komisjonile läbivaatamiseks koos süsteemihalduri esitatud mehhanismi kavaga. Rakenduskava jaoks tuleb Konkurentsiametil eelnevalt koostada rakenduskava ettepanek, mis sisaldab regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete analüüsi, mis seejärel saadetakse ülevaatamiseks Kliimaministeeriumile ning mille alusel koostatakse siseturu määruse artiklis 20 sätestatud rakenduskava. Konkurentsiameti ülesanne on analüüsis hinnata turutõrkeid ja kirjeldada ära nende maandamise tegevused ning hinnata, kas pärast turutõrgete kõrvaldamist jääb endiselt vajadus reservvõimsuse mehhanismi rakendada. Elektrienergia siseturu määruse artikli 20 lõikes 3 on esitatud kesksed põhimõtted, kuidas tuleb lahendada ressursside piisavusega seotud probleeme ja turutõrkeid, nagu hinnapiirangute kõrvaldamine, kulutõhusa ja turupõhise hankimise tagamine. 23 samas 15 Konkurentsiamet koostab rakenduskava ettepaneku jaoks regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete analüüsi koos põhjaliku elektrituru ülevaatega ja nendepoolse hinnangulise ajakavaga, mille jooksul tuvastatud turutõrked lahenevad või tuleb võtta asjakohased meetmed, et kõrvaldada tuvastatud regulatiivsed moonutused ja turutõrked riigiabi menetluse raames. Konkurentsiamet esitab rakenduskava ettepaneku raames tehtava analüüsi Kliimaministeeriumile. Euroopa Komisjon esitab nelja kuu jooksul pärast rakenduskava saamist arvamuse, kas pakutud meetmetest piisab regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamiseks. Puuduste korral võib Euroopa Komisjon paluda rakenduskava muuta. Elektrienergia siseturu määruse artikli 21 lõike 5 kohaselt ei tohi liikmesriik ilma Euroopa Komisjoni heakskiiduta reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtta. Elektrienergia siseturu määruse artikli 20 lõike 8 kohaselt antakse reservvõimsuse mehhanismile heakskiit maksimaalselt 10 aastaks. ELTS § 423 Eelnõuga täiendatakse ELTS-i §-ga 423 „Reservvõimsuse mehhanismi rakendamine“, mis koosneb kuuest lõikest. Lõikega 1 sätestatakse, et reservvõimsuse mehhanismi ei rakendada enne Euroopa Komisjonilt heakskiidu saamist. Lõikega 2 sätestatakse riigiabi andmise loogika. Muudatustega sätestatakse, et reservvõimsuse mehhanismi rakendamine on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt (c) tähenduses24. Riigiabi andmisel tuleb järgida: a) Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniseid ning b) riigiabi andmist lubavat Euroopa Komisjoni asjakohast otsust. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõige 1 sätestab, et „kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.“ Siiski võimaldab toimimise leping teha erandeid teatud juhtudel. Üks võimalusi on esitatud artikli 107 lõike 3 punktis c, mis sätestab, et abi võib anda „teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.“ Elering AS-i tellitud AFRY võimsusmehhanismide uuring toob esile, et kasutades seda suunda, on riigiabi suunistes esitatud tingimused, mille alusel võib energia- ja keskkonnaabi pidada siseturuga kokkusobivaks. Antud juhul kuuluks riigiabi alla ka strateegilise reservi rakendamine. Siiski tuleb meeles pidada, et AFRY uuring viidi läbi 2020. aastal, kui veel kehtisid eelmised riigiabi suunised. Alates 2022. aastast kehtivad uued suunised, mis sätestavad uued põhimõtted riigiabi taotlemisel. Suuniste peatükis „4.8 Abi elektrivarustuskindluse tagamiseks“ käsitletakse 24 Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=celex%3A12012E%2FTXT 16 varustuskindlusega seonduvaid probleeme ja reservvõimsusmehhanismide põhjendatust.25 Soome strateegiline reserv on esimene võimsusmehhanism, mida hinnati vastavalt 2022. aasta suunistele kliima-, keskkonna- ja energiaalase riigiabi kohta. 26 Komisjon leidis Soome strateegilise reservi näitel, et see on asjakohane varustuskindluse tagamiseks ning meetmel on ergutav mõju, kuna abisaajad (võimsuse pakkujad) ei jätaks olemasolevaid üksusi tööle või investeeriks täiendavatesse üksustesse samas ulatuses ilma riikliku toetuseta. Lisaks leiti, et meede avaldab positiivset mõju, mis kaalub üles kõik võimalikud konkurentsi ja kaubanduse moonutused EL-is. Energiaturgudele on strateegilisel reservil minimaalne mõju, kuna seda hoitakse väljaspool elektriturgu.27 Sarnaselt Soomega soovib Eesti rakendada strateegilist reservi ning riigiabi taotlemisel ja mehhanismi rakendamisel võetakse arvesse ka Soome enda kogemust. 2022. aasta riigiabi suuniste punkt 325 toob abi põhjendatuse kohta esile, et „Kuigi üha integreeritum elektriturg võimaldab tavaliselt vahetada elektrit kogu ELis ja leevendada seeläbi riikide varustuskindluse probleeme, võib esineda olukordi, kus mõnes liikmesriigis või piirkonnas ei pruugi isegi ühendatud turgudel varustuskindlus alati olla tagatud. Seetõttu võivad liikmesriigid kaaluda meetmete võtmist, et tagada teatav elektrivarustuskindluse tase.“ Eesti näitel on abivajadus põhjendatud, kuna 2027. aastal ei suudeta täita Eestis varustuskindluse normi. Lisaks tuuakse punktis 326 kohaldamisala ja toetava tegevuse raames esile elektrivarustuskindluse suurendamisele suunatud abimeetmeid, kuhu kuuluvad reservvõimsuse mehhanismid ja muud meetmeid, mille eesmärk on lahendada pika- ja lühiajalisi energiavarustuskindluse probleeme. 28 Elering AS on hinnanud, et strateegiline reserv on hetkel kõige sobilikum variant reservvõimsuse mehhanismidest, et tagada pikaajalist varustuskindluse probleemi. Alles siis, kui elektrisüsteemi võimekuse tegelik olukord on kehvem kui varustuskindluse normis on lubatud, võib kehtestada Eestis reservvõimsuse mehhanismi. Reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks on vajalik Euroopa Komisjonilt heakskiitvat otsust. Lähtudes süsteemihalduri Elering AS-i koostatud „Eesti elektrivarustuskindluse aruandest 2022“29, nähakse juba praegu kindlat vajadust reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks, kuna 2027. aastal võib tekkida probleeme varustuskindluse normi täitmisel. Sisult on reservvõimsuse mehhanism riigiabi elektritootjatele või juhitavale tarbimisele, et elektritootjad oleksid valmis vajalikul ajal oma võimsust pakkuma. Lõikega 3 sätestatakse, et reservvõimsuse vähempakkumise ja selle rakendamise korraldab süsteemihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riigiabi andmist lubava otsuse, elektrienergia siseturu määruse ja kliimaministri poolt kehtestatava vähempakkumise korra kohaselt. Vähempakkumine korraldatakse järgides konkurentsipõhise pakkumismenetluse põhimõtteid, mis on esile toodud energiaalaste riigiabi suuniste punktis 49.30 Lisaks esitab süsteemihaldur vähempakkumise tingimused avalikule konsultatsioonile ja seejärel ülevaatamiseks Konkurentsiametile. Elektrienergia siseturu määruse artikli 25 lõike 4 alusel 25 KOMISJONI TEATIS — KLIIMA-, KESKKONNAKAITSE ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022 (2022/C 80/01). 26 State Aid SA.55604 (2022/N) – Finland-Finnish strategic reserve 27 State aid: Commission approves €150 million Finnish strategic reserve to support security of electricity supply. Euroopa Komisjon. 28 KOMISJONI TEATIS — KLIIMA-, KESKKONNAKAITSE ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022 (2022/C 80/01). 29 Eesti elektrivarustuskindluse aruanded. Elering AS 30 KOMISJONI TEATIS — KLIIMA-, KESKKONNAKAITSE ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022 (2022/C 80/01). 17 kiidab liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus reguleeriva asutuse ettepanekul heaks parameetrid, mille alusel määratakse kindlaks reservvõimsuse mehhanismi raames hangitava võimsuse kogus. Konkurentsiametil on õigus hinnata ja vajaduse korral paluda esitatud tingimusi süsteemihalduril täpsustada. Konkurentsiameti ülesanne on hinnata, kas mehhanismi raames hangitav võimsuse kogus ja tingimused on põhjendatud ja piisavad arvestades Eesti elektrienergia süsteemi ja turgu. Reservvõimsuse mehhanismi hankimise korraldab süsteemihaldur vähempakkumisega. Vähempakkumine tehakse piisavalt pikka aega enne mehhanismi rakendamist, et anda turuosalistele aega kohaneda, uusi tingimusi arvesse võtta ja vajalikud investeeringud teha. Vähempakkumise toimumise ja selle tingimuste kohta avaldab süsteemihaldur Elering teate oma kodulehel vähemalt kolm kuud enne vähempakkumise algust. Teates avalikustatakse vähempakkumise ajakava ja tingimused, sealhulgas vähempakkumisega hangitav reservvõimsuse kogus. Vähempakkumisega hangitav reservvõimsus peab sõltumata reservvõimsuse mehhanismi tüübist vastama kõigile elektrienergia siseturu määruse artiklis 22 loetletud nõuetele. See tähendab, et need nõuded kehtivad ka strateegilisele reservile. Nõuded on järgmised. Reservvõimsuse mehhanism: a) on ajutine; b) ei tekita tarbetuid turumoonutusi ega piira hinnapiirkondade vahelist kauplemist; c) ei ole ulatuslikum, kui on vaja tootmispiisavuse probleemi lahendamiseks; d) valib võimsusepakkujad läbipaistva, mittediskrimineeriva ja konkurentsipõhise protsessi abil; e) loob võimsusepakkujatele vastavaid stiimuleid, et need oleksid eeldatava süsteemi võimekuse probleemi korral kättesaadavad; f) tagab, et tasu määratakse kindlaks konkurentsipõhise protsessi kaudu; g) kehtestab enne valikuprotsessi alustamist võimsusepakkujate osalemiseks tehnilised tingimused; h) on avatud kõigi ressursside osalemiseks, sealhulgas salvestamine ja tarbimise juhtimine, mis suudavad pakkuda nõutud tehnilist taset; i) kohaldab asjakohaseid karistusi võimsusepakkujatele, kes ei ole süsteemi võimekuse probleemi korral kättesaadavad. Igale reservvõimsuse mehhanismi tüübile on lisanõuded. Kuna Eestis plaanitakse rakendada reservvõimsuse mehhanismina esialgu strateegilist reservi, peab elektrienergia siseturu määruse artikli 22 lõike 2 kohaselt vastama strateegilise reservi ülesehitus järgmistele nõuetele: a) kui reservvõimsuse mehhanism on kavandatud strateegilise reservina, jaotatakse strateegilisse reservi kuuluvaid ressursse üksnes juhul, kui põhivõrguettevõtjad ammendavad oma pakkumise ja nõudluse tasakaalustamiseks vajalikud tasakaalustamisressursid; b) bilansiarveldusperioodidel, mil strateegilise reservi ressursse edastati, tehakse arveldused seoses turul esineva ebabilansiga vähemalt saamata jäänud energia hinna alusel või elektrienergia siseturu määruse artikli 10 lõikes 1 osutatud päevasisesest tehnilisest piirhinnast kõrgema hinna alusel, olenevalt sellest, kumb on kõrgem; c) edastamise järel suunatakse strateegilise reservi väljundvõimsus bilansihalduritele bilansiarveldusmehhanismi kaudu; 18  d) strateegilises reservis osalevaid ressursse ei hüvitata elektri hulgimüügiturul ega bilansiturul; e) strateegilisse reservi kuuluvaid ressursse hoitakse vähemalt lepinguperioodi vältel väljaspool turgu. Kui tulevikus selgub, et turuülene reservvõimsuse mehhanism oleks Eesti näitel sobilikum, siis sellele rakenduvad elektrienergia siseturgude määrusest vastavad nõuded. Peale eespool mainitud nõuete peavad reservvõimsuse mehhanismid vastama süsinikdioksiidiheite piirnormide nõuetele, mis on esitatud elektrienergia siseturu määruse artiklis 22 lõikes 4. Uutel elektrijaamadel, kes on alustanud tootmisega 4. juulil 2019 või hiljem, ei tohi fossiilkütustest pärineva süsinikdioksiidi heidete kogus olla suurem kui 550 kg elektrienergia iga megavatt-tunni kohta. Vanematel, enne 4. juulit 2019 tootmist alustanud elektrijaamadel peavad fossiilkütustest pärinevad süsinikdioksiidi heited jääma alla 550 kg elektrienergia iga megavatt-tunni kohta või aasta keskmisena alla 350 tonni elektritootmise installeeritud võimsuse ühe megavati kohta. Lõikega 4 sätestatakse siseriiklik kord reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks. Kliimaministri määrusega kehtestatakse riigiabi andmise jaoks vajalikud tingimused lähtuvalt Euroopa Komisjoni riigiabi suunistest ja nõuded vähempakkumise läbiviimiseks. Nõuetes tuuakse esile tingimused süsteemihaldurile, millega ta peab arvestama vähempakkumise korraldamisel. Näiteks sätestatakse määrusega, millised on põhimõtted riigiabi andmisel, millist infot peab vähempakkumine sisaldama, mis on nõuded pakkumise läbiviimisele, selle esitamisele ja tagasivõtmisele, menetlemisele ja teistele nõuetele. Lõike 5 järgi avaldab süsteemihaldur oma veebilehel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riigiabi otsuse, lõikes 4 mainitud korra ja vähempakkumise tingimused. Lõige 6 sätestab reservvõimsuse mehhanismi kasutamise lõppemise. Kui reservvõimsuse mehhanismi rakendamise periood lõpeb, mehhanismi rakendamise vajadus varustuskindluse normi tagamiseks langeb ära või kui reservvõimsuse hankimiseks ei ole kolme järjestikuse kalendriaasta jooksul sõlmitud ühtegi uut lepingut, lõpetab süsteemihaldur võimsusmehhanismi rakendamise. Nõuded reservvõimsuse mehhanismi lõpetamisele või lõppemisele tulenevad elektrienergia siseturu määruse artiklist 21. Samuti lõpetab süsteemihaldur mehhanismi rakendamise lähtuvalt Euroopa Komisjoni riigiabi lubavast otsusest sõltuvalt, näiteks riigiabi on lubatud anda ainult kaheks aastaks, kuna pikemaks perioodiks pole põhjust, sest varustuskindluse olukord vahepeal paraneb (näiteks turule tulevad uued täiendavad tootmisüksused vajamineva võimsuse tagamiseks). ELTS § 424 Eelnõuga täiendatakse ELTS-i §-ga 424 „Reservvõimsuse mehhanismi rakendamise rahastamine“, mis koosneb kaheksast lõikest. Lõige 1 sätestab, et ELTS-i § 422 ja § 423 alusel rakendatud reservvõimsuse mehhanismi kulud kannab tarbija, arvestades võrguteenuse tarbimise mahtu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogust. Sisult tähendab see, et kehtestatud elektrihindadesse on arvestatud tootmisvõimsuse kulud, mis on mõeldud strateegilise reservi loomiseks. Need kulud makstakse strateegilise reservi pakkujale kinni vastava tariifi alusel, mille on kehtestanud süsteemihaldur. Kõikide tarbijate elektriarvetel kajastatakse eraldi real „reservvõimsuse mehhanismi 19 rahastamise kulu“ komponenti. Reservvõimsuse mehhanismi kulude kandmine elektritarbijate poolt on kooskõlas Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistega. Suuniste punkt 367 toob esile, et varustuskindluse meetme kulud võib jaotada elektri tarbijatele või jaotada võrgu ülekandevõime piiratuse juhtimise meetme kulud selle piirkonna tarbijatele, kus meetme raames võimsuse suunamise ajal elektrit napib.31 Kuna reservvõimsuse mehhanismi rakendatakse ainult Eestis, siis strateegilise reservi kulud maksavad kinni Eesti tarbijad, kelle varustuskindluse tagamiseks antud mehhanismi rakendatakse. Strateegilise reservi rahastamise skeem on esitatud joonisel 2. Maksed võimsuste pakkujatele - maksed kuiste maksetena vastavalt üks kolmekümnekuuendik pakkumise Varustuskindluse reservvõimsuse püsikulu tasu tarbijatelt - Strateegilise hinnast. maksed vastavalt reservi haldur tarbimise mahule Strateegilise reservi haldamise kulud Joonis 2. Strateegilise reservi rahastamine32 Kuigi seaduseelnõu seda ette ei näe, siis EL-i määrus33, mis käsitleb kõrgete energiahindadega seotud erakorralisi sekkumismeetmeid, ei keela reservvõimsuse mehhanismi rahastust katta kas osaliselt või täielikult ka ülekoormustulu vahenditest, juhul kui reguleeriv asutus (Konkurentsiamet) peab seda põhjendatuks. Sarnast lähenemist on kasutatud elektrisüsteemi kadude kulude katmiseks varasemalt. Seadus sätestab, et kaod finantseeritakse võrgutasust, kuid ülekoormustasu on Eestis kasutatud 2022. aastal elektrivõrgu kadude finantseerimiseks Konkurentsiameti loal.34 Kuna EL-i määrus lubab kasutada ülekoormustulu ainult juhul, kui Konkurentsiamet leiab, et see on põhjendatud, siis seda on võimalik teha. Sarnast lähenemist saaks kasutada ka reservvõimsuse mehhanismi rahastamiseks nagu eelnevalt on mainitud. Siinjuures on määrav Konkurentsiameti hinnang. Kui Konkurentsiamet leiab, et on põhjendatud kasutada teatud osas mehhanismi rahastamiseks ülekoormustasu, siis saab amet määrusele toetudes teha vastava otsuse ja seda ei ole vaja eraldi elektrituruseadusega sätestada. EL-i määrustes sätestatu on 31 KOMISJONI TEATIS — KLIIMA-, KESKKONNAKAITSE ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022 (2022/C 80/01). 32 Strateegilise reservi kontseptsiooni eelnõu. Tallinn: Elering AS 33 Nõukogu määrus (EL) 2022/1854, 6. oktoober 2022, mis käsitleb kõrgete energiahindadega seotud erakorralisi sekkumismeetmeid 34 Elering katab kaoelektri kulude kasvu NordPoolilt laekuva ülekoormustasuga 20 liikmesriikidele otsekohalduv. Ülekoormustasu käsitlevad määruse 2019/94335 artikkel 19 ja määruse 2022/185436 artiklid 9 ja 10. Siiski tuleb välja tuua, et mehhanismi rahastamine ülekoormustulust ei ole ülekoormustulu sihtotstarbeline kasutus. See ei pruugi olla mõistlik ja vajaks antud juhul väga põhjalikku hinnangut regulaatori poolt. Sealjuures tuleb silmas pidada, et: 1) Reservvõimsuse mehhanismi eesmärk on eelkõige seotud varustuskindlusega, et tagada elektriga varustatus olukordades, kus võib tekkida selle puudujääk. Vastasel korral tuleb hakata piirama tarbimist. Juhul kui mehhanismi rahastamine toimub ülekoormustasudest, siis sealne summa, mis on ette nähtud eeskätt ühendusvõimsuste säilitamiseks ja suurendamiseks, väheneb ja lükkab edasi täiendavate vajalike ülekandevõimsuste loomist (näiteks Estlink 3 ja Eesti-Läti 4. ühendus), mis aitaks parandada elektrisüsteemi varustuskindlust. Kui võtta mehhanismi rahastus ülekoormustasude fondist, siis sellega lükatakse edasi varustuskindluse probleemi lahendamist kogu elektrisüsteemi vaatest ja see muutub lõpuks sotsiaalmajanduslikult ühiskonnale kallimaks. 2) Lisaks toob keskkonna- ja energiaalaste riigiabi suuniste37 punkt 366 esile: 366. Elektrivarustuskindluse meetmed ei tohiks: a) tekitada põhjendamatuid turumoonutusi ega piirata piirkonnaülest kauplemist; b) vähendada stiimuleid investeerida ülekandevõimsusse, näiteks olemasolevate või uute võrkudevaheliste ühenduste puhul võimsusjaotustulu vähendamise kaudu; c) kahjustada turgude, sealhulgas päevasiseste ja tasakaalustavate turgude liitmist; d) kahjustada meetmele eelnenud investeerimisotsuseid võimsuse kohta. Siinjuures on oluline, et Euroopa Komisjonilt riigiabi andmiseks heakskiidu saamiseks peab liikmesriik ära põhjendama ka mehhanismi rahastamise vastavuse kehtivatele suunistele. Antud juhul tekiks vastuolu punktis b esile toodud suunisega, kuna vähendatakse võimsusjaotustulu ja seeläbi vähendatakse stiimuleid investeerida ülekandevõimsustesse. Lõige 2 kohustab süsteemihaldurit avaldama oma veebilehel käesoleva seaduse § 423 lõike 3 alusel korraldatud reservvõimsuse hanke tulemused vähempakkujaga lepingu sõlmimisest 30 päeva jooksul ja seejärel senikaua, kuni süsteemihaldur mehhanismi rakendab. Lisaks peab süsteemihaldur esitama seejärel iga aasta 1. detsembriks hinnangu, kui suur on järgmise kalendriaasta reservvõimsuse mehhanismi rahastamise kulu, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ja otseliinide kaudu tarbitud elektrienergia kogus. Järgmise aasta kulude ja mahtude põhjal saavad elektritarbijad infot, milliseks kujuneb järgneva aasta strateegilise reservi kulu (senti/kWh). Põhjendatud juhul on süsteemihalduril õigus käesolevas lõikes nimetatud hinnangut ja võimsusmehhanismi rahastamise kulu jooksvalt muuta kokku kaks korda aastas, tehes seda hiljemalt 1. juuniks ja 1. detsembriks. Põhjendatud juhtudeks võib pidada, kui reservvõimsuse mehhanismi rakendamisega seoses selgub ettenägematuid kulusid. Näiteks, kui ootamatu olukorra tõttu on reservvõimsuse 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/943, 5 juuni 2019, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (uuesti sõnastatud), ELT L 158, 14.06.2019, lk 54–124. 36 Nõukogu määrus (EL) 2022/1854, 6. oktoober 2022, mis käsitleb kõrgete energiahindadega seotud erakorralisi sekkumismeetmeid 37 KOMISJONI TEATIS — KLIIMA-, KESKKONNAKAITSE ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022 (2022/C 80/01). 21 mehhanismi vaja rakendada pikema aja vältel, võivad kaasneda lisakulud reservvõimsuse mehhanismi töös hoidmiseks, kuna selle rakendamise periood ületab hankes ette nähtud tingimusi, tuues kaasa lisakulusid reservi pakkujale. Elering AS-i esitatud kontseptsiooni kohaselt peab võimsusepakkuja olema võimeline reservvõimsuse teenust pakkuma vähemalt 200 järjestikkusel tunnil ja ühtekokku vähemalt 380 tunnil kogu aasta jooksul, välja arvatud varem kokku lepitud hooldusperioodil.38 Juhul kui tootmisvõimsuste puudujääk esineb pikema ajaperioodi vältel ja ületab lepingus ettenähtud mahte, näiteks välisühenduse ulatuslik avarii, tuleb see reservi pakkujale kompenseerida. Lõike 3 kohaselt esitavad jaotusvõrguettevõtjad ja liinivaldajad süsteemihalduri nõudmisel oma hinnangu järgmisel kalendriaastal nende osutatavate võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia koguse kohta. Need hinnangud on vajalikud, et süsteemihaldur saaks ülevaate võimalikest suurusjärkudest, mille alusel on võimalik planeerida järgmise aasta strateegilise reservi maksumust. Lõige 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 mainitud hinnangu alusel määrab süsteemihaldur järgmise kalendriaasta reservvõimsuse mehhanismi rahastamise kulu suuruse ühe kilovatt-tunni kohta, võttes kulu määramisel arvesse hinnangu koostamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul mehhanismi rakendamise rahastamiseks üle- või alalaekunud summasid. Selliseid laekumisi võib juhtuda, kui tarbimine oli prognoositust väiksem või suurem. Näiteks kui eelmisel aastal oli oodatust külmem talv ja elektritarbimine oli oodatust tunduvalt kõrgem, siis selle tulemusel kogunes rohkem raha strateegilise reservi ülevalpidamiseks võrreldes eelnevalt prognoosituga. Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel reservvõimsuse mehhanismi rahastamise kulu suuruse, selle arvutamise aluseks olevad andmed ja arvutuskäigu. Lõike 5 kohaselt esitab võrguettevõtja tarbijale võrguteenuste eest ja liinivaldaja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia eest arve, millel on eraldi real esitatud võimsusmehhanismi rahastamise kulu. Lõige 6 sätestab, et jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja esitavad osutatud võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguste andmed süsteemihaldurile iga kuu viiendaks kuupäevaks. Seega kogub süsteemihaldur nimetatud andmeid regulaarselt. Aluseks on võetud sama arvestuspõhimõte, mis taastuvenergia tasu kogumise puhul. Strateegilise reservi kulu jaotatakse võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguse vahel. Strateegilise reservi kuluks prognoositakse igal aastal kindel summa, mille katmine jaguneb tarbitud elektrienergia koguste peale. Lõike 7 kohaselt esitab süsteemihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmete alusel iga kuu seitsmendaks kuupäevaks võrguettevõtjale või liinivaldajale võimsusmehhanismi rahastamise arve, milles ette nähtud summa tasutakse süsteemihaldurile iga kuu 21. kuupäevaks, sõltumata sellest, kas tarbijad on reservvõimsuse mehhanismi rahastamise eest tasunud. Reservvõimsuse mehhanismi rahastamiseks rakendatakse sama põhimõtet, mis taastuvenergia tasu kogumise puhul. Kuna lõpptarbijad ei ole enamasti ühendatud Elering AS-i võrguga, esitab 38 Strateegilise reservi kontseptsiooni eelnõu. Tallinn: Elering AS 22 Elering AS arve jaotusvõrguettevõtetele ja liinivaldajatele, need omakorda jagavad reservvõimsuse mehhanismi rahastamise kulu lõpptarbijate vahel, esitades neile võrguteenuse arve, mille eraldi real on osutatud reservvõimsuse mehhanismi rahastamise kulu. Lõige 8 reguleerib olukorra, kui jaotusvõrguettevõtjad või liinivaldajad pole mõõteandmeid ettenähtud tähtpäevaks süsteemihaldurile esitanud. Kui ELTS-i § 433 lõikes 6 nimetatud andmeid, nagu võrguteenuste maht ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogus, ettenähtud tähtajaks ei esitata, koostab süsteemihaldur arve prognoosi alusel. Pärast täpsete andmete selgumist teeb süsteemihaldur tasaarvelduse järgmise kuu arvel. Punktiga 3 muudetakse elektrituruseaduse paragrahvi 761 lõiget 2, mis käsitleb üldteenuse ostmist ja osutamist. Muudatuse tulemusel eemaldatakse lõikest sõna „tegevusluba“, kuna tänase seisuga enam selliseid tegevuslubasid Konkurentsiameti poolt ei väljastata. Tegemist on tehnilise muudatusega. Punktiga 4 muudetakse paragrahvi 762 lõikeid 1 ja 2, mis käsitlevad üldteenuse tüüptingimusi. Lõigetest eemaldatakse tekstilõigud „tema nimetatud müüjad“ ja lõikesse 1 lisatakse juurde tekstilõik „juhul kui üldteenuse müüjat ei ole leitud § 761 lõike 2 alusel korraldatud riigihanke korras“. Tegemist on tehnilise muudatusega. Kuna võrguettevõtja, kes ise üldteenust ei osuta, on kohustatud teenuse osutaja hankima paragrahvi 761 lõike 1 alusel läbi riigihanke, ei ole Konkurentsiameti kooskõlastus selliselt leitud müüja marginaalile enam kohane ja eemaldatakse seadusest. Läbi hanke leitud müüja tingimusi ei ole kohane hiljem muuta, kuna see läheb hanke lähenemisega vastuollu. Punktiga 5 muudetakse üldteenuse hind taas börsihinnapõhiseks. Eelnõu koostamise hetkel on sõltumata soodsast turuhinnast jätkuvalt paljud tarbijad üldteenusel, kasutades riigi kalleimat elektrienergiat. Muudatuse kohaselt rakendub üldteenuse hinnaks börsihind, nii nagu see oli enne universaalteenuse regulatsiooni kehtestamist. Punkt 6 kohustab elektrimüüjat lõpetama universaalteenuse lepingu, kui elektrituru hind on eelmised kaks kalendrikuud olnud madalam kui universaalteenuse tootmishind. See tagab elektrituru vähemaktiivsete osalejatele võimaluse saada osa madalast elektrituru hinnast. Universaalteenusele saab igal ajahetkel tagasi minna. Lõikega 11 sätestatakse, et kui tarbijal on universaalteenuse leping ja eelneval kahel kuul on üldteenuse elektrihind olnud soodsam universaalteenuse hinnast, siis temaga lõpetatakse universaalteenuse leping. Elektrimüüja teavitab sellest tarbijat 30 päeva ette. Juhul kui tarbija soovib endiselt jääda universaalteenusele, siis ta peab 30 päeva jooksul elektrimüüjat teavitama, et ta keeldub universaalteenuse lepingu lõpetamisest. Paragrahvi 765 täiendatakse uue lõikega 12. Kui tarbija on keeldunud lepingu lõpetamisest 30 päeva jooksul pärast teate saamisest, siis elektrimüüja võib uuesti teha ettepaneku universaalteenuse tarbijaga lepingu lõpetamiseks 6 kuu pärast, juhul kui järgmise päeva turu hind kalendrikuu kohta on kahel järjestikusel kalendrikuul olnud madalam. Samuti lisatakse paragrahvi 765 täiendav lõige 13. Muudatuse eesmärk on tagada tarbijale parima hinnaga elektrimüügileping. Universaalteenuse lepingu lõpetamise teatega teeb müüja tarbijale ettepaneku sõlmida tarbijale müüja poolt pakutavatest tingimustest kõige soodsamatel tingimustel elektrimüügileping. Kui tarbija oma eelistusest müüjale teada ei anna, viib müüja universaalteenuse lepingu lõppemisel tarbija üle börsihinnal põhinevale elektrimüügilepingule. 23 Kui tarbija viiakse üle börsihinnal põhinevale elektrimüügilepingule, peab müüja seda tegema sellel hetkel üldlevinud tingimustel (näiteks ei tohi küsida kõrgemat marginaali võrreldes elektrimüüja poolt juba pakutavate börsipõhiste lepingutega). Punktiga 7 muudetakse § 766 lõike 1 sõnastus selliselt, et universaalteenuse raames ei müüda enam elektrit üldteenuse osutamiseks. See on vajalik seoses punktis 4 nimetatud muudatusega. Muudatuse järgi peab tootja universaalteenust osutama ainult universaalteenuse osutamiseks. Punktiga 8 muudetakse § 93 lõike 6 punkti 2. Punktist eemaldatakse viide, mis osutas kehtetuks tunnistatavale § 4 lõikele 41, kus käsitleti konkursi läbiviimist. Muudatuse tulemusel ei viida läbi enam konkurssi varustuskindluse tagamiseks, millele teeb ettepaneku ja peab järelevalvet Konkurentsiamet. Punkti 2 muudetakse ka selleks, et viia see kooskõlla direktiivi (EL) 2019/944 artikli 59 lõike 1 punktiga „v“, mis käsitleb reguleeriva asutuse kohustusi. Eestis on reguleerivaks asutuseks Konkurentsiamet. Edaspidi peab Konkurentsiamet jälgima tootmisvõimsustesse ja salvestusse investeerimist, pidades silmas varustuskindlust. Jälgimine tähendab, et Konkurentsiamet peab oma tööülesannetes tähelepanu pöörama tootmisvõimsustesse ja salvestusse tehtavatele investeeringutele. Iga aasta esitab Konkurentsiamet aruande elektri- ja gaasituru toimimisest Eestis. Antud aruandes annab Konkurentsiamet ka enda poolse hinnangu uute investeeringute osas, mis on tehtud tootmisvõimsustesse ja salvestusse, pidades samal ajal silmas varustuskindlust. Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks § 93 lõike 6 punkt 3, mis käsitles Konkurentsiameti riikliku järelevalve kohustusi ning mis viitas kehtetuks tunnistatavale § 4 lõikele 41. Muudatuse tulemusel ei pea Konkurentsiamet enam jälgima varasemalt sätestatud konkursi läbiviimist. Kehtetuks tunnistavat punkti hakkavad asendama käesoleva muutmise seadusega lisatavad punktid, mis sätestavad reservvõimsuse mehhanismi rakendamise põhimõtted. § 3. Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmine Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadusega (RT I, 22.09.2022, 1) täiendati elektrituruseadust universaalteenuse regulatsiooniga kehtivusega kuni 1. mai 2026. a. Kuna elektrituruseaduse § 763 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks käesoleva eelnõu § 2 punktiga 5, on vaja vastav kehtetuks tunnistamise säte, mis jõustuks 1. mail 2026. a, elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadusest välja jätta. § 4. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses muudetakse maksukorralduse seaduse39 paragrahvi 29 „Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine“. Paragrahvile 29 lisatakse punkt 291, mis võimaldab maksuhalduril avaldada gaasivaru haldajale teavet varumakse tasumise kontrollimiseks. Teave on vajalik varu haldajale, et kontrollida varumakse laekumist ning mille alusel samuti esitatakse võrguettevõtjatele arved. § 5. Seaduse jõustumine 39 RT I, 30.06.2023, 43 24 MGS ja maksukorralduse seaduse muudatused jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril. Elektrituruseaduse ja elektrituruseaduse ning konkurentsiseaduse muutmise seaduse muudatused jõustuvad üldkorras. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga tuuakse elektrituruseadusesse järgmised uued terminid: a) reservvõimsuse mehhanism40– ajutine meede ressursside piisavuse vajaliku taseme tagamiseks, milleks tasustatakse ressursside omanikke ressursside kättesaadavuse eest, v.a tugiteenustega seotud meetmed ja ülekandevõime piiratuse juhtimine; b) mehhanismi kava – süsteemihalduri esitatav plaan, mis sisaldab ka uuringutulemusi reservvõimsuse mehhanismi mõju kohta naaberliikmesriikidele ning milles tuuakse esile vajamineva reservvõimsuse mehhanismi kirjeldus, planeeritavad tegevused ja hinnangulised vajaminevad võimsuse mahud, tagamaks elektrisüsteemi võimekuse ajavahemikul, mil võib esineda probleeme varustuskindluse normi täitmisega; c) regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamise rakenduskava41 – rakenduskava koos ajakavaga, mille jooksul tuleb võtta meetmed tuvastatud regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamiseks riigiabi menetluse raames; d) regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete rakenduskava ettepanek– Konkurentsiameti poolt läbi viidav analüüs, mille alusel Kliimaministeerium koostab rakenduskava. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga tehtavad muudatused, mis käsitlevad reservvõimsuse mehhanismi rakendamist, on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Reservvõimsuse mehhanismi rakendamist käsitleb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus elektrienergia siseturu kohta (EL) 2019/943.42 Muudatused on vajalikud, kuna värske süsteemihalduri varustuskindluse hinnangul võib 2027. aastal tekkida raskusi varustuskindluse normi täitmisel. Sellest lähtudes on vajalik seadusega sätestada Euroopa Liidu õigusele vastav raamistik, mis võimaldab õigeaegselt rakendada reservvõimsuse mehhanismi tootmisvõimsuste puudujäägi korral. Reservvõimsuse mehhanismile riigiabi andmiseks on vaja taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi luba. Riigiabi andmine peab vastama komisjoni teatisele — kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022 (ELT C 80, 18.02.2022, lk 1-89), eelkõige osale 4.8. 43 Riigiabi loa taotluse esitab Kliimaministeerium vastavalt konkurentsiseaduse §-le 341.44 ELTS § 93 lõike 6 punkti 2 muutmine on kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/944, kuivõrd sätte muutmisega võetakse nimetatud direktiivi osa, mis käsitleb Konkurentsiameti kohustusi, üle Eesti seadusandlusesse. Ka muus osas ei ole eelnõu vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 40 tuleneb elektrienergia siseturu määruse artikli 2 punktist 22 41 tuleneb elektrienergia siseturu määruse artiklist 20 42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/943, 5 juuni 2019, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (uuesti sõnastatud), ELT L 158, 14.06.2019, lk 54–124 43 KOMISJONI TEATIS — KLIIMA-, KESKKONNAKAITSE ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022 (2022/C 80/01). 44 RT I, 23.11.2022, 3 25 6. Seaduse mõjud MGS muudatuste eesmärk on parendada Eesti gaasisüsteemi valmisolekut reageerida potentsiaalsele tarnehäirele, võimaldada võtta kasutusele strateegiline gaasivaru ning korraldada strateegilise gaasivaru haldamise kulude katmist. Muudatused omavad ennekõike mõju majandusele ja riigi julgeolekule. Muudatustel puudub mõju elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Elektrituruseaduse muudatus omab eelkõige positiivset mõju elektritarbijatele, kuna see võimaldab elektrit tarbida taskukohasemalt. Muudatuse eesmärk on tagada, et tarbijad saavad tarbida elektrit turutingimustes odavamalt võrreldes universaalteenusega. Siiski, kui elektriturul elektri hind kasvab, siis on tarbijatel alati võimalik tagasi minna universaalteenusele. Elektrituruseaduse muudatustel puudub mõju julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Seletuskirja peatükk kuue lõpus on analüüsitud reservvõimsuse mehhanismi rakendamisega kaasnevaid mõjusid. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Elektrituruseaduse muudatustel, seoses universaalteenuse ja üldteenusega, puudub otsene mõju julgeolekule või välissuhetele. Maagaasiseaduse muudatused omavad mõju, kuna eelnõuga täpsustatakse gaasi varumakse maksmise regulatsiooni ning tagatakse strateegilise gaasivaru ja LNG terminali haalamiskai ja taristu, sh sadamataristu haldamisega seotud tegevuste jätkusuutlikkus ning gaasi varustuskindlus Eestis. Vene gaasitarnete peatamine tähendas olulist häiringut riigi energiajulgeolekule. Eesti sõltus oma gaasitarbimises (u 7% energiabilansis) tugevalt Venemaa gaasist – 80% tarbitud gaasist pärines Venemaalt. 2023. aasta 1. jaanuarist on gaasi importimine Venemaalt Eestisse keelustatud. Ka praegu kehtib Eestis varajase hoiatamise tase (ingl early warning level), lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2017/193845. Venemaa jätkuv sõda Ukrainas on suurendanud gaasi tarnekatkestuste ja piisavuse riski kogu Euroopa Liidus. 30. märtsil 2023 pikendas Euroopa Komisjon liikmesriikidele veel aasta võrra (kuni 31.03.2024) Euroopa gaasinõudluse vähendamise kava46 järgmist, mille kohaselt tuleb gaasi tarbimist vähendada 15%. Seega, Euroopa mõistes ei ole kriis läbi. Nõudluse kasvamise korral (nt saabuvad prognoositust külmemad ilmad) võib gaasiga varustamisel tekkida Euroopas probleeme just LNG piisavuse vaatest. Mõju majandusele Muudatused mõjutavad kohalike gaasitarbijatest ettevõtjate toimetulekut gaasi potentsiaalse tarnehäire korral ning lisavad võrguettevõtjate tegevusele lisakulusid läbi varumakse määra kogumise (IT-süsteemides tehtavad muudatused, finantskulud seoses tarbijate poolt varumakse tasumata jätmisega jms). 45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1938, 25. oktoober 2017, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (EMPs kohaldatav tekst) 46 Euroopa Komisjon, Teabevahetuse peadirektoraat (2022). Euroopa gaasinõudluse vähendamise kava. Euroopa Liidu Väljaannete Talitus. https://data.europa.eu/doi/10.2775/827399 26 Eelnõu muudatusena peab võrguettevõtja arvestama kohustusega tasuda gaasi strateegilise varu varumakset, mis arvestab ka veeldatud gaasi terminali haalamiskai haldamiskulusid. Võrguettevõtja kogub varumakset tarbijatelt sõltuvalt nende tarbitud gaasikogustele. Suurim kulu, mis varumaksest on vaja katta, on varu hoidmisega seotud kulu. Inčukalnsi gaasihoidla operaatori Conexus Baltic Grid kehtestatud hinnakirja järgi tuleb hoidlas paikneva gaasi üleviimisel ühest hoiuperioodist teise (01.05.2023 kuni 30.04.2024) maksta tasu 1,3581 eurot megavatt-tunni eest. Pakrineeme LNG kai halduskulu jääb prognooside kohaselt 2023. aastal 350 000 euro piiresse. Täpsemad kulud 2024. aastaks selguvad 2023. aasta sügise jooksul, kuna kulud sõltuvad sadamateenuse operaatori hanke tulemustest. Varu haldaja poolt omandatud Pakrineeme haalamiskai ja taristu kaudu on tulevikus võimalik suunata Eesti gaasisüsteemi ligikaudu 5 TWh gaasi aastas. Ujuvterminali vastuvõtuvõimekus ei saa toimida ja taasgaasistamise (FSRU47) ja LNG tankerid ei saa silduda, kui nende teenindamiseks puudub rahvusvahelistele nõuetele vastav sadamataristu, mille haldamiskulud liidetakse samuti varumaksesse. Gaasiaasta arvestus algab 1. maist ja lõppeb 30. aprillil. Arvestades AS Eleringi aastase gaasitarbimise hinnangut, kehtestati 2023. aasta gaasi varumakse määraks 0,4 eurot/MWh. MGS-i § 286 lõike 6 kohaselt kehtestati varumakse määr majandus- ja taristuministri määrusega alates 1. maist 2023. Strateegilise gaasivaru haldamise kulud on 1 teravatt-tunni (TWh) gaasivaru puhul u 1,5 miljonit eurot. Arvestades gaasi müügimahuks 3,7 TWh aastas, kujuneb varumakse määraks 1,5 miljonit eurot: 3,7 TWh = 0,4 eurot megavatt-tunni (MWh) eest. Võrguettevõtjad koguvad gaasivaru maksemäära edastatud gaasi mahu järgi lõpptarbijatelt. Eestis oli 2022. aastal kodutarbijaid 47 969 ning nende gaasitarbimise maht oli 392,5 GWh. Mittekodutarbijaid, ehk äritarbijaid, oli kokku 14 225, kelle tarbimismaht oli 3514, 94 GWh.48 Muudatused omavad rahaliselt suuremat mõju äritarbijatele, kuna nad tarbivad ligikaudu üheksa korda rohkem võrreldes kodutarbijatega. Samuti toob varumakse suurenemine kulu kaasa ka nendele kodutarbijatele, kes tarbivad kaugkütet või sooja vett, mis pärineb gaasil töötavatest katlamajadest. Oletades, et Pakrineeme LNG haalamiskai halduskuludeks edaspidi ligikaudu 500 000 eurot aastas ning oletades, et järgmisel aastal on gaasitarbimine samas suurusjärgus, mis käesoleval aastal (3,7 TWh), siis halduskulude lisandumine hetkel kehtivale varumaksele tähendaks tarbijale täiendavat kulu 0,13 eurot ühe MWh kohta (500 000€ / 3 700 000 MWh=0,13€). Alates 01.05.2023 kehtima hakanud varumakse määr 0,40€/MWh on seotud strateegilise gaasivaru hoidmisega Inčukalnsi gaasihoidlas, millega seotud haldamiskulud on aastas kokku ligikaudu 1,5 miljonit eurot (1 500 000€ / 3 700 000 MWh= 0,40€/MWh). Oletades, et varu hoidmisega seotud kulud jäävad samasse suurusjärku järgmisel aastal ja kaiga seotud halduskulud on 0,5 miljonit eurot, siis uus varumaksemäär võib hinnanguliselt olla 0,53€/MWh kohta. Siiski, tegemist on oletusega ning täpne varumakse määr selgub selle aasta lõpus, kui kindlalt on teada järgmise aasta kulud. Haalamiskaiga seotud täpsemad kulud 2024. aastaks selguvad 2023. aasta sügise jooksul, kuna kulud sõltuvad sadamateenuse operaatori hanke tulemustest. Eelneva näite põhjal moodustaks varumakse edaspidi tarbija lõplikust gaasiarvest marginaalse osa, ligikaudu 1%. Näiteks, kui keskmine kodutarbija, kes elab kortermajas, tarbib aastas 9 47 FSRU (ingl Floating LNG Storage and Re-gasification Unit) on taasgaasistamistanker. 48 ARUANNE ELEKTRI- JA GAASITURUST EESTIS 2022. Konkurentsiamet: Tallinn. 27 MWh gaasi ja ühe MWh hind oleks 50 eurot (aastas kokku 450€), siis varumakse lisandumine tooks tarbijale kaasa täiendava rahalise väljamineku, milleks on ligikaudu 5 eurot aastas (9 MWh*0,53€=4,77€). Samuti mõjutab varumakse suurenemine gaasi tarbivaid ettevõtjaid. Sarnaselt tavatarbijatega suureneb nende kulu vähesel määral, ligikaudu 1%. Vähesel määral võib gaasi varumakse kaasa tuua teenuste ja toodete lõpphinna suurenemise, kuid tegemist on väikese mõjuga. Kui teenuste pakkumisel (näiteks kaugküte) või tootmisel (näiteks gaasiküttel tootmishooned) sõltutakse gaasist, siis ettevõtjad arvestavad varumaksega kuluga teenuste ja toodete lõpphinna väljakujunemisel. Tervikuna on mõju Eesti majandusele minimaalne. Siiski mõlemate tarbijagruppide puhul tuleb meeles pidada, et tegemist on kriisiolukordades toimetulekuks mõeldud maksega. Kriisiolukorras on kõikidele gaasitarbijatele tagatud gaasiga varustatus. Samuti saavad enda tegevust jätkata gaasist sõltuvad ettevõtted, sh tarbijatele kaugkütteteenust pakkuvad gaasikatlamajad. Lisaks aitab gaasivaru hoiduda olukorrast, kus gaasiküttel põhinevates kodudes elavad inimesed peaksid gaasi ja gaasikütte puudumisel talveperioodil kolima tuttavate juurde. Halvim variant oleks inimeste evakueerimine, kui gaasipuudujäägi tulemusel ei suudeta neile külmal talvel sooja tagada. Varumakse eesmärk on pakkuda kõikidele gaasitarbijatele kindlustunnet kriisiolukordades, kuna tagatud on 1 TWh jagu strateegilist gaasivaru ning on loodud võimekus Paldiskisse tuua ujuvterminali. Elektriseaduse muudatuse tulemusel on võimalik börsihindadest kasu lõigata vähem aktiivsetel tarbijatel. 2022. aastal oli Eestis kokku 654 362 elektri kodutarbijat.49 2023. aastal on kodutarbijate arv hinnanguliselt samas suurusjärgus. Elektri börsihinnad on juba mõnda aega olnud madalamal kui universaalteenuse hind. Sellele vaatamata on juuli seisuga endiselt 87762 elektritarbijat (ligikaudu 13% kõikidest kodutarbijatest) üldteenusel universaalteenuse hinnaga ja 82 499 universaalteenusel (ligikaudu 12% kõikidest kodutarbijatest) (joonis 1). 49 ARUANNE ELEKTRI- JA GAASITURUST EESTIS 2022. Konkurentsiamet: Tallinn. 28 Joonis 3. Universaalteenuse kodutarbijate statistika ja tarbimismaht (allikas: Elering ja päringud elektrimüüjatele). Muudatused omavad positiivset mõju vähemaktiivsetele kodutarbijatele, kuna neid soovitakse kaitsta kõrge elektrihinna eest. Muudatuste jõustumisel antakse avalikkusele meediavahendusel teada kehtima hakanud muudatustest. Näiteks võrreldes 2023. aasta suveperioodiga, kus börsihinnad olid madalad, siis universaalteenusel olijad kaotasid sellel perioodil majanduslikult. Konkurentsiameti poolt kehtestatud universaalteenuse tootmishind on alates 30.09.2022 olnud 15,3 senti/kWh.50 Võrreldes seda näiteks 23.06-23.07.2023 keskmise börsihinnaga, siis börsil oli Eestis keskmiseks hinnaks 7,95 senti/kWh kohta.51 Börsihinnad on olnud universaalteenuse hinnast madalamad juba mõnda aega alates 2023. aasta kevadest saati. Börsipõhist paketti kasutades kujuneb tegelik kliendi poolt tarbitud kWh hind mitte päeva keskmisest börsihinnast, vaid sellest, millistel tundidel ta elektrit tegelikult tarbis. Ühe päeva lõikes võib elektri tunnihind erineda mitmeid kordi. Kui klient soovib enda kulutusi elektrile võimalikult madalal hoida, siis tal on võimalus planeerida enda tegevusi madalama hinnaga tundidele (näiteks pesumasina kasutamine). Juhul kui klient soovib tarbida elektrit kindla hinnaga, siis tal on endiselt võimalik jääda 2026. aastani universaalteenusele või sõlmida endale sobiva elektrimüüjaga fikseeritud hinnaga elektripakett. Kui tarbija on keeldunud lepingu lõpetamisest 30 päeva jooksul pärast teate saamisest, siis elektrimüüja võib uuesti teha tarbijale ettepaneku universaalteenuse lepingu lõpetamiseks 6 kuu pärast, juhul kui järgmise päeva turu hind kalendrikuu kohta on kahel järjestikusel kalendrikuul olnud madalam. Sellega soovitakse hoida tarbijatele tekkivat halduskoormust võimalikult madalal seoses neid puudutavate elektritarbimise lepingutega. Siiski muudatustest mõjutatud tarbijatel suureneb vähesel määral halduskoormus, kuna nad peavad reageerima elektrimüüja pakkumisele. Samuti on neil võimalik mitte reageerida, mille tulemusel viiakse nad automaatselt üle universaalteenuselt börsihinnal põhinevale lepingule. 50 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Universaalteenus 51 Nord Pool. Päevette hinnad-Monthly. 29 On ka selliseid tarbijaid, kes on teadlikult otsustanud jääda mittebörsipõhisele paketile, kuna nende tarbimine jääb pigem tiputundide ajale, kus on kõrgem elektrihind. Nende tarbijate hulka on keeruline hinnata. Teatud juhul võib kaasneda ka ebasoovitav negatiivne mõju. Näiteks on kaks kuud olnud elektrihind börsil odavam ja tarbija on üle läinud börsihinnal põhinevale lepingule. Siiski võib juhtuda ootamatuid olukordi, näiteks Soome Olkilioto tuumaelektrijaamas toimub avarii, mis vähendab sealse soodsa elektri lisandumist turule või toimub rike Estlinkide ühendustes. Ootamatustest tulenevatel juhul võib see kaasa tuua elektrihinna kallinemise, eriti talvise kõrge elektritarbimisega perioodil. Kõrgete hindade juures peavad tarbijad otsustama, kuidas käituda. Üheks variandiks on jääda börsipõhisele hinnale, kuna kõrged hinnad on ajutised, ning edaspidi hindade normaliseerudes võidavad nad üldkokkuvõttes võrreldes kallima universaalteenuse tarbimise asemel. Teiseks variandiks on minna tagasi universaalteenusele. ELTS-i § 87 lõige 4 sätestab, et universaalteenusega liituval tarbijal ja universaalteenuse tarbijal on õigus elektrileping üles öelda, teatades sellest vähemalt seitse päeva ette. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et elektrimüüja ei või nõuda universaalteenust lõpetavalt tarbijalt elektrilepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevat leppetrahvi ega kahju hüvitamist.52 Siiski, kui kõrgete hindadega periood on möödas, on tal õigus tagasi minna endale sobivale paketile või ta saab oodata elektrimüüjalt lepingu lõpetamise teadet ja uue lepingu pakkumust, kui kahel eelneval kalendrikuul on keskmine börsihind olnud turul madalam. Kolmas variant negatiivsete hinnamõjude leevendamiseks on piirata ja planeerida enda elektritarbimist. Edaspidi peavad tarbijad keelduma elektrimüüja pakkumisest üle minna börsipõhisele paketile, kui nad soovivad endiselt jääda universaalteenusele, mitte tihedamalt kui 6 kuu tagant. Sellega jäetakse tarbijale valikuvabadus vastavalt enda nägemusele valida soovitud elektripaketti. Äritarbijad saavad universaalteenust kasutada kuni 2023. aasta lõpuni ning neile on muudatustel vähene mõju. 2023. aasta juuli seisuga oli 5325 äritarbijat ja 46 kohalikku omavalitsust universaalteenusel. Joonis 4. Äritarbijad ja KOV-id universaalteenusel (allikas: Elering ja päringud elektrimüüjatele). 52 RT I, 30.06.2023, 5 30 Elektrituruseaduse muudatused toovad kaasa halduskoormuse kasvu elektrimüüjatele, kes peavad jälgima börsielektri keskmist hinda kahel kuul ja sellele vastavalt tegema tarbijatele ettepaneku minna universaalteenusest üle börsihinnale põhinevale lepingule. Muudatused maagaasiseaduses ei too võrguettevõtjatele kaasa täienevaid tööülesandeid, sealhulgas olukordades, kui tarbijad jäävad neile gaasiarvete eest võlgu. Kui tarbijad jäävad võrguettevõtjale oma gaasiarvete eest võlgu, siis võrguettevõtja peab need neilt sisse nõudma (sh varumakse). Tegemist on tavapärase tegevusega, mida teostatakse igapäevaselt, ja pole põhjust arvata, et see suurendab võrguettevõtjate töökoormust. Elektrituruseaduse muudatused suurendavad töökoormust elektrimüüjatel, kes edaspidi peavad jälgima turuhindasid ja vajadusel lõpetama universaalteenuse lepinguid, kui eelneva kahe kuu jooksul on elektrihind turul olnud odavam kui universaalteenuse tootmishind. EVK halduskoormus samuti suureneb, kuna tuleb koguda varumakset võrguettevõtjatelt ja teostada andmete õigsuse kontrolli MTA andmetele tuginedes. Palgata tuleb täiendavat tööjõudu, kelle vastutusalasse kuuluks andmete kontrollimine ja arvete väljastamine. MTA töökoormus suureneb samuti, kuna neil tuleb edastada väljavõtteid võrguettevõtjate poolt aktsiisideklaratsioonil esitatud andmeid. MTA näitel tuleb teha koondväljavõtteid esitatud aktsiisideklaratsioonidest ja esitada need EVK-le. MTA töökoormus küll suureneb, kuid puudub vajadus täiendavate ametikohtade järele. Elering AS-i halduskoormus samuti suureneb, kuid puudub vajadus palgata täiendavat tööjõudu, kuna tuleb esitada igakuiselt väljavõtteid EVK-le. Konkurentsiametile ei too elektrituruseaduse muudatused seoses üldteenuse ja universaalteenuse täpsustustega kaasa täiendavat töökoormuse kasvu, kuna jätkub nende tavapärane töö ja ei lisandu täiendavaid uusi ülesandeid. Konkurentsiameti töökoormus osaliselt suureneb maagaasiseaduste muudatuste tulemusel, kuna nad peavad järelevalvet tegema gaasituru kohta ning kooskõlastama võrguteenuste hinnad, näiteks võrguettevõtja poolt tehtavad IT investeeringud maksesüsteemide uuendamiseks, et koguda tarbijatelt varumakset. Lisaks suureneb erandkorras Konkurentsiameti töökoormus, kui tegemist on hädaolukorraga või selle järgse perioodiga. Sellisel juhul peab Konkurentsiamet andma oma iga-aastases elektri- ja gaasituru aruandes ülevaate, kas gaasi müüjad ja võrguettevõtjad on strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi edasi müünud soetushinnaga. Eesmärk on hinnata, et gaasimüüjad ja võrguettevõtjad ei oleks teeninud hädaolukorras põhjendamatut kasumit tarbijate arvelt. Kliimaministeeriumi töökoormus käesolevate muudatuste tulemusel ei suurene. Maagaasiseaduse muudatuste puhul järelhindamist läbi ei viida. Järelhindamine on ebavajalik, kuna tegemist on varustuskindluse tagamise jaoks oluliste muudatustega ja puuduvad märkimisväärsed negatiivsed mõjud tarbijatele. Euroopas on endiselt gaasi varustuskindluse olukord ebastabiilne tulenevalt Venemaa agressioonist Ukrainas. Samuti sõltub gaasi tarbimine talvel külmakraadidest – mida madalamad temperatuurid on talvel, seda suurem on gaasitarbimine Euroopas. Muudatuste eesmärk on tagada Eesti gaasitarbijatele kindlus, et neil oleks tagatud gaasivarud ka kriisiolukorras. Strateegilise gaasivaru hoidmisega seotud kulud on marginaalsed, mis toovad gaasitarbijatele kaasa hinnanguliselt ligikaudu 1% hinnatõusu gaasiarvetel. Samuti ei viida läbi järelhindamist elektrituruseaduse muudatustele. Kliimaministeerium hindab 2023/2024 kütteperioodi järel, kas universaalteenuse jätkumine on vajalik. Käesolevad 31 seaduse muudatused mõjutavad küll paljusid kodutarbijaid, kuid antud juhul pole inimestel negatiivseid riske või kohanemisvajadusi. Muudatuste eesmärk on vähemaktiivseid tarbijaid kaitsta elektrituru kõrgete hindade eest. Siiski jääb igale tarbijale otsustusõigus, kas nad soovivad jääda universaalteenusele või üle minna elektrimüüja poolt pakutud börsihinnapõhisele lepingule. Tarbijatele jääb alles õigus universaalteenusele tagasi minna 2026. aastani, kui nad ei soovi börsihinnapõhisel lepingul olla. Järgnevalt on välja toodud reservvõimsuse mehhanismi rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud ning selle mõju. Mõju riigi julgeolekule Strateegilise reservi rakendamine avaldab positiivset mõju Eesti pikaajalisele energiajulgeolekule, kuna tootmisvõimsuseid, mida kriiside korral saab kasutada, on rohkem. Lähtudes Elering AS-i järeldusest „Varustuskindluse aruandes 2022“ võib energiaturg vaatamata praegustele kallitele elektrihindadele 2027. aastal jälle pöörduda nii, et Eesti põlevkivielektrijaamad ei pruugi elektriturul olla enam konkurentsivõimelised. Strateegilise reserviga hoitakse Eestis varustuskindluse tagamiseks piisavalt elektritootmisvõimsust ka juhul, kui elektrituru olukorda arvestades ei oleks see majanduslikult tasuv. Strateegiline reserv sobitub Eestile hästi olukorras, kus elektrienergia nappimise peamiseks põhjuseks võib olla näiteks mitme välisühenduse samaaegne rike. Ent võib ette tulla teisigi ootamatuid olukordi, mille tõttu on vaja reageerida kohe. Seega, arvestades nimetatud asjaolusid, siis mida rohkem on strateegilises reservis tootmisvõimsust, seda väiksemad on avariide ja ootamatute olukordade tagajärjed Eesti elektritarbijatele. Majanduslikud mõjud Reservvõimsuse mehhanismi kasutuselevõtt annab ühiskonnale rahalist kokkuhoidu. Varustuskindluse normiga on tarnimata elektrienergia aastaseks piirmääraks seatud 4,5 GWh. Sellest lähtudes on Konkurentsiamet määranud saamata jäänud energia hinnaks (ingl value of lost load, VoLL) Eesti territooriumil 7287 eurot ühe megavatt-tunni kohta, mis viitab sotsiaalmajanduslikule kulule.53 Näiteks, kui Eestis oleks tarnimata elektrienergia kogus 4,5 GWh, tähendaks see ühiskonnale ühes aastas u 32,8 miljonit eurot kahju (4500 MWh × 7287 € = 32 791 500 €). Võrdluseks, Elering AS-i hinnangul oleks reservvõimsuse mehhanismide tüüpidest strateegilise reservi kulu 2020. aasta andmete põhjal olnud 18 miljonit eurot.54 See tähendab, et ühiskonnale on tulusam ülal hoida strateegilist reservi, võrreldes olukorraga, kui turul ei oleks võimalust nimetatud reservi kasutusele võtta. a) Mõju tarbijatele Reservvõimsuse mehhanismi rakendamisega kaasneb majanduslik mõju elektritarbijatele, kes maksavad olenevalt tarbitud elektrienergia kogusest mehhanismi ülalpidamise kulud. Eestis oli 2021. aastal kokku 647 593 kodutarbijat ja 99 226 äritarbijat, kelle tarbitud elektrienergia mahud olid vastavalt 2196 GWh ja 6150 GWh.55 Ülalpidamise kulu esitatakse elektritarbijate elektriarvel eraldi real. Pärast muudatuste tegemist kogutakse elektritarbijatelt strateegilisse reservi raha eraldi komponendiga „reservvõimsuse mehhanismi rahastamise kulu“ elektriarvel. Iga aasta 1. detsembriks prognoosib süsteemihaldur strateegilise reservi ülalpidamise järgmise aasta 53 Konkurentsiameti 3. juuli 2020. a otsus nr 7-26/2020-007 saamata jäänud energia hinna määramiseks. 54 Strateegilise reservi kontseptsiooni eelnõu. Tallinn: Elering AS 55 Elektri- ja gaasituru ülevaade 2021. Tallinn: Konkurentsiamet 32 kulud. Jaotusvõrgud ja liinivaldajad koguvad strateegilise reservi tasu lõpptarbija tegeliku elektritarbimise järgi nii, nagu kogutakse ka taastuvenergiatasu. Süsteemihaldur esitab reservvõimsuse mehhanismi tasu arved jaotusvõrkudele ja liinivaldajatele, lähtudes neilt saadud infost tarbimiskoguste kohta. Näiteks, strateegilise reservi tasu arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit: strateegilise reservi tasu = [võimsuse ostmise kulu + reservvõimsuse mehhanismi haldamise kulu ± eelmise perioodi jääk + 10% likviidsusreservist] : lõpptarbimise prognoos lõpptarbimise prognoos (kWh) – järgmise aasta kohta kõigi tarbijate võrguteenuse tarbimise hinnanguline maht ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia hinnanguline kogus kokku. võimsuse ostmise kulu (eurodes) – kulu, mille moodustavad reservvõimsuse püsikulu, reservvõimsuse käivitamise kulu ja reservvõimsuse aktiveerimise muutuvkulu. reservvõimsuse mehhanismi haldamise kulu (eurodes) – moodustavad kõik strateegilise reservi haldamise kulud, mille hulka kuuluvad: 1) strateegilise reservi rakendamise ettevalmistamise kulud; 2) vähempakkumiste läbiviimise kulud; 3) tootmisvõimsuse testimisega seotud kulud strateegilise reservi haldurile; 4) tootmisvõimsuse valmisoleku üle järelevalve tegemise kulud; 5) strateegilises reservis osalemise eest tehtavate maksete arveldamise kulud; 6) strateegilise reservi kulude katteks kogutavate tasude arveldamise kulud; 7) muud reservvõimsuse mehhanismi haldamise kulud. Reservvõimsuse mehhanismi haldamise kulu kompenseeritakse reservvõimsuse mehhanismi haldurile strateegilise reservi tasust. eelmise perioodi jääk – strateegilisse reservi eelmisel perioodil ala- või ülelaekunud raha. Strateegilise reservi kontseptsiooni eelnõus56 on näitena esitatud, et 2020. aastal oleks strateegilise reservi kulu olnud 18 miljonit eurot. Arvestades 2020. aasta tarbimist oleks strateegilise reservi tasu olnud elektritarbijale ligikaudu 2,26 eurot ühe megavatt-tunni eest. See tähendab, et kui Eesti keskmise majapidamine tarbib aastas elektrit 3000 kilovatt-tundi57, on ühe majapidamise lisakulu aastas u 6,8 eurot. Käesoleva eelnõu koostajate hinnangul leibkondade rahaline koormus küll suureneb, ent see ei mõjuta märkimisväärselt nende toimetulekut. Näiteks, kui tööstusettevõte tarbib elektrit aastas 800 megavatt-tundi, tekib neile lisakulu u 1800 eurot (800 MWh × 2,26 € = 1808 eurot). Võrdluseks, kui strateegilist reservi pole rakendatud ja tekib elektrivõimsuse puudujääk, võidakse elektritarbimist tipptundidel piirata. Selle tõttu võib ettevõtte olla ajutiselt sunnitud tootmise peatama. Kulud, mis kaasnevad tootmise peatamisega üheks-kaheks tunniks, võivad ettevõttele olla tunduvalt suuremad kui 1800 eurot. Täpset hinda on praegu keeruline ennustada, kuna see sõltub strateegilise reservi hangitavast võimsuse mahust ja läbiviidava hanke pakkumustest. Näiteks, kui vajaduspõhiselt hangitakse 56 Strateegilise reservi kontseptsiooni eelnõu. Tallinn: Elering AS 57 Kuum teema: elekter (14.08.2018). Eesti Energia 33 elektrienergiat 400 megavatti ja pakkumuse hinnaks kujuneb 30 000 eurot ühe megavati eest, on kõikide tarbijate kogukulu aastas 400 MW × 30 000 eurot = 12 miljonit eurot. Elering AS-i esitatud kontseptsiooni kohaselt peab võimsusepakkuja olema võimeline reservvõimsuse teenust pakkuma vähemalt 200 järjestikkusel tunnil ja ühtekokku vähemalt 380 tunnil kogu aasta jooksul, välja arvatud varem kokku lepitud hooldusperioodil.58 Näiteks kui 400 MW võimsust kasutatakse aastas kokku 380 tundi, siis see tähendaks 152 000 MWh (380 tundi × 400 MW= 152 000 MWh) edastatud elektrienergiat 12 miljoni euro eest. Peale strateegilise reservi tasu võib süsteemihaldur tulu teenida trahvide ja bilansiselgitusega, müües strateegilise reservi raames toodetud energiat bilansihalduritele. Trahve võib kaasa tuua näiteks olukord, kus võimsuse pakkuja ei suuda tagada kokkulepitud võimsust. Selliseks olukorraks võib olla näiteks ootamatu rike, mille tulemusel ei ole pakkuja võimeline tagama kokkulepitud võimsust ning mehhanismile tuleb teostada eelnevalt planeerimata hooldustöid. Strateegilise reservi kulude katmiseks kogutud tulu ülejääk võetakse arvesse järgmise perioodi tasu arvutamisel. Ülejääk võib tekkida ka siis, kui tarbitakse rohkem elektrit tarbijate poolt võrreldes varasemate prognoosidega, näiteks pikaajaline külm periood. Antud juhul laekub süsteemihaldurile rohkem tasu kui oleks vajalik, et katta mehhanismi pakkujale valmisoleku tagamisega seotud kulud. Sellisel juhul võetakse ülelaekunud summa arvesse järgmise perioodi reservvõimsuse mehhanismi tasu määramisel, mis toob kaasa tarbijate elektriarvetel kulude kahanemise. b) Mõju tootjatele Eleringi võimsusmehhanismi kontseptsioonis tuuakse esile, et vähempakkumisel saavad osaleda ainult 1 MW või suuremat elektrilist netovõimsust pakkuvad pakkujad, eesmärgiga vähendada võimsusmehhanismi rakendamisega seonduvad halduskoormust. Võimsusmehhanismis saavad osaleda seadmed netonimivõimsusega vähem kui 1 MW, kuid ainult juhul kui nad osalevad võimsusmehhanismi vähempakkumisel agregeeritud ühispakkumisega, mille summaarne agregeeritud elektriline netovõimsus on 1 MW või suurem.59 Vähempakkumisel ei saa osaleda juhitamatud tootmisvõimsused (päikse-, tuule-, hüdroenergia), kuna tootja peab olema võimeline pakkuma oma võimsust igal ajahetkel, kui selleks peaks tekkima vajadus. Tabelis 1 on esitatud Eleringi 2022. aasta varustuskindluse aruandest Eesti juhitavad tootmisvõimsused. Kokku on Eestis 1708 MW installeeritud juhitavat netovõimsust, millest 1337 MW moodustab Eleringi hinnangul kindel tootmisvõimsus. Tegemist on turul osalevate tootmisvõimsustega. Siiski, kui põlevkivielektrijaamades toodetud elekter pole enam turul konkurentsivõimeline, siis tootmisvõimsuse maht tulevikus langeb Eestis. 58 Strateegilise reservi kontseptsiooni eelnõu. Tallinn: Elering AS 59 Strateegilise reservi kontseptsiooni eelnõu. Tallinn: Elering AS 34 Tabel 1. Eesti tootmisvõimsused aastal 2022.60 Elektritootjad osalevad igapäevaselt elektriturul oma olemasolevate tootmisvõimsustega. Eestis on võimelised ainult vähesed tootjad pakkuma turuväliselt oma tootmisvõimsust. Kõige rohkem omab tootmisvõimsust Eesti Energiale kuuluv Enefit Power (Auvere, Eesti ja Balti elektrijaamad), mille tootmisüksused põhinevad põlevkivil. Juhul kui vanad põlevkivi blokid muutuvad konkurentsivõimetuks ja lahkuvad turult, siis läbi strateegilise reservi on võimalik neid valmisolekus hoida. Sellisel juhul omab see positiivset mõju Eesti Energiale, kui vanad blokid on võimalik valmisolekus hoida läbi reservvõimsuse mehhanismi tasu. Samuti pakub reservvõimsuse mehhanism ee võimaluse teistele elektritootjatele täiendava tootmisvõimsuse loomiseks, näiteks gaasielektrijaama ehitamiseks. Kokkuvõtvalt, reservvõimsuse mehhanismi rakendamine ei too kaasa negatiivseid mõjusid juba turul osalevatele elektritootjatele. Mõju riigiasutustele Muudatused suurendavad Konkurentsiameti töökoormust. Muudatustega tunnistatakse kehtetuks § 93 lõike 6 punkt 3 ja muudetakse punkti 2, mis kirjeldasid süsteemihaldurile varustuskindluse tagamiseks konkurssi korraldamise kohustuse tegemist ja selle konkurssi läbiviimist. Võrreldes varasema korraga tekivad konkurentsiametile täiendavad kohustused. Seoses § 93 lõige 6 punkti 2 muutmisega peab Konkurentsiamet jälgima peale tootmisvõimsustesse lisaks ka salvestusse investeerimist, pidades silmas varustuskindlust. Konkurentsiamet peab hindama süsteemihalduri reservvõimsuse mehhanismi kava ja vajadusel nõudma sinna muudatusi. Lisaks peab Konkurentsiamet koostama regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamise rakenduskava ettepaneku raames analüüsi, mis tuleb esitada Kliimaministeeriumile, kes omakorda esitab selle Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. Samuti tuleb hinnata süsteemihalduri esitatud vähempakkumise tingimusi reservvõimsuse 60 Eesti elektrivarustuskindluse aruanne 2022. Tallinn: Elering AS. 35 mehhanismi rakendamiseks. Suurenevad Konkurentsiameti kulud ja töökoormus, kuna teha tuleb täiendavaid tööülesandeid, mis praegu veel pole selle asutuse teenistujate tööülesannete hulgas. Puudub vajadus täiendavate teenistujate järele, kuna tegemist pole iga-aastaste tegevustega. Konkurentsiametis töötas 01.04.2023 seisuga 47 töötajat.61 Kliimaministeeriumi töötajatele töökoormus ei suurene, kuna vajaminevad tegevused seoses reservvõimsuse mehhanismi rakendamisega on arvestatud nende töökoormuse hulka. Reservvõimsuse mehhanismiga seotud tegevustega on energeetika osakonnas seotud kaks töötajat. Mõju halduskoormusele Muudatused suurendavad süsteemihalduri Elering AS-i koormust, kelle ülesanne on täita halduskohustusi, näiteks vähempakkumise korraldamine ja järelevalve tegemine. Samuti viib süsteemihaldur läbi avaliku konsultatsiooni turuosalistega mehhanismi kavale ja vähempakkumise tingimustele. Lisaks suureneb nii jaotusvõrguettevõtjate kui ka liinivaldajate koormus, kuna nad peavad igal aastal koostama hinnangu edastamismahu kohta järgnevatel aastatel. Eestis on 33 jaotusvõrguettevõtjat, kes haldavad üle 65 500 kilomeetri madal- ja keskpingeliine. Elektrilevi OÜ turuosa moodustab ligikaudu 87%, millele järgnevad Ida- ja Lääne-Virumaal tegutsev VKG Elektrivõrgud OÜ.62 Mõju loodus- ja elukeskkonnale Strateegilise reservi rakendamise keskkonnamõju on olematu või väga väike. Võib juhtuda, et strateegilist reservi ei rakendata, kuna selleks ei teki vajadust, ent kui reservi rakendatakse, tekib mõju – süsinikdioksiidi heide. Elektrienergia siseturu määrusega on seatud ka süsinikdioksiidi piirnormid, millest strateegilise reservi valikul lähtutakse. Uutel elektrijaamadel, kes on tootmisega alustanud 4. juulil 2019 või hiljem, ei tohi fossiilkütustest pärinevate süsinikdioksiidi heidete kogus olla suurem kui 550 kg elektrienergia iga megavatt-tunni kohta. Vanematel, enne 4. juulit 2019 tootmisega alustanud elektrijaamadel peavad fossiilkütustest pärinevad süsinikdioksiidi heited jääma alla 550 kg elektrienergia iga megavatt-tunni kohta või aasta keskmisena alla 350 tonni elektritootmise installeeritud võimsuse ühe megavati kohta. Praegu pole teada, millise kütuse toitel strateegilist reservi kasutama hakatakse. See selgub süsteemihalduri läbiviidava vähempakkumise tulemusel. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei suurene ka süsteemihalduri või jaotusvõrguettevõtjate kulud, kuna varumakset kogutakse juba 01.05.2023 saati ning vastavad investeeringud on nende poolt tehtud. LNG terminali haalamiskai omandamiseks on riik eraldanud varude haldajale 38 miljonit eurot, mida ei arvestata varumakse hulka. Strateegilise gaasivaru makse katab edaspidi ära gaasivaru hoidmise Inčukalnsi maa-aluses gaasihoidlas ning LNG terminali haalamiskai ja taristu, sh sadamataristu haldamise kulud. 61 Rahandusministeerium. Ametnike põhipalgad seisuga 01.04.2023 ja aastakogupalgad 2022. 62 Konkurentsiamet. ARUANNE ELEKTRI- JA GAASITURUST EESTIS 2021. 36 AS Elering lisab võrgutariifi LNG võrku suunamiseks vajaliku gaasitaristu ehitamise kulud ja kaitstud tarbijate varuga seotud kulud. 12. mail 2023 sõlmisid Eesti ja Läti vastastikuse mõistmise memorandumi63, mille eesmärk on kokku leppida ühised tegevused juhuks, kui gaasitarnetega peaks esinema tõsiseid probleeme. Läti on avaldanud valmisolekut tasuda osa Pakrineeme sadama halduskuludest, et tagada ühine valmisolek kriisiolukorras. Kulude täpne jaotus selgub lähiajal läbirääkimiste tulemusel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2017/1938 on pandud neile liikmesriikidele, mille territooriumil ei ole vajalikke gaasihoidlaid, kohustus hoiustada vähemalt 15 protsenti oma aastasest gaasitarbimisest teistes liikmesriikides asuvates terminalides. Eesti strateegilise maagaasivaru moodustamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 19. mai 2022. a korraldus nr 156 „Riigi tegevusvaru moodustamine“, millega kohustati varu haldajat (AS-i Eesti Varude Keskus) moodustama maagaasivaru 31. detsembriks 2022. a koguses, mis vastab ligikaudu 20 protsendile Eesti aastasest keskmisest gaasitarbimisest või arvestuses, mis katab kütteperioodi ühe kuu tarbimise. Eesti strateegilise gaasivaru eesmärk on tagada esmane gaasi varustusekindlus ja gaasi olemasolu ulatuslike tarnekatkestuste korral. Eesti maagaasi tarbimine vähenes 2022. aastal ja oli varasemate aastate keskmise näitaja 5 TWh asemel 3,8 TWh. 2023. aasta tarbimiseks ennustatakse hinnanguliselt 3,7 TWh. Nõudluse vähenemise peamisteks põhjusteks oli maagaasi kõrge hind ja kogu Euroopas, sh Eestis valitsenud soe talv. Siiski peab valmis olema gaasinõudluse kasvuks juhul, kui tuleb ootamatult külmem talv. Seaduse rakendamisega võivad kaasneda kulud riigiasutustele või kohalikele omavalitsustele, kes on maagaasi tarbijad. Näiteks kui kohaliku omavalitsuse hoonetes kasutatakse gaasil põhinevat kütet (näiteks gaasil põhinev küttesüsteem või gaasiboiler), siis nende tarbitud gaasikogusele lisandub varumakse, sarnaselt nagu kõikidele teistele eratarbijatele. Siiski tegemist on halduskulude marginaalse hinnatõusuga, kuna varumakse moodustab gaasiarvest ca 1%. Elektrituruseaduse muutmine otseselt riigiasutusi ja kohalikke omavalitsusi ei puuduta, kuna tegemist on äritarbijatega. Äritarbijad saavad universaalteenust kasutada kuni 2023. aasta lõpuni. Pärast seda neil puudub võimalus jätkata universaalteenuse tarbimisega. 64 2023. aasta juuli seisuga oli 46 kohalikku omavalitsust ja 5325 tarbijat universaalteenusel (joonis 2). Reservvõimsuse mehhanismi rakendamine ei too riigile ega kohaliku omavalitsuse üksustele kaasa lisakulusid ega kohustusi. Konkurentsiameti teenistujatele lisanduvad uued tööülesanded. Siiski ei ole lisatöökohtade vajadust, kuna tegemist ei ole perioodiliste, iga-aastaste tööülesannetega. Kogu reservvõimsuse mehhanismi kulu kannavad elektritarbijad vastavalt nende tarbitud mahule. Seaduse rakendamisega ei kaasne tulusid, kuna strateegilise reservi kulu maksavad tarbijad vastavalt selle rakendamise hinnale. 8. Rakendusaktid 63 Eesti ja Läti vastastikuse mõistmise memorandum maagaasi varustuskindluse tagamiseks 64 RT I, 22.09.2022, 1 37 Muudatustega kaasneb kliimaministrile kohustus tunnistada kehtetuks määrus „Strateegilise gaasivaru varumakse määr“65 ja kehtestada uus gaasivaru maksemäär oma määrusega, mis arvestab haalamiskai ja taristu haldamiskulusid. Strateegilise gaasivaru varumakse määr kehtestatakse maagaasiseaduse § 268 lõike 6 alusel, mis sätestab, et varumakse määra kehtestab varu haldaja ettepanekul valdkonna eest vastutav minister oma määrusega. Euroopa Komisjonilt riigiabile heakskiidu saamisel reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks tuleb valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada määrus, mis sätestab vähempakkumise läbiviimise korra. 9. Seaduse jõustumine Eelnõuga reguleeritavate MGS-i küsimuste ajakriitilisust arvestades peavad seadusemuudatused jõustuma hiljemalt 2024. aasta 1. jaanuaril. Alates 2024. aastast peab kehtima hakkama uus varumaksemäär, mis sisaldab haalamiskaiga seotud halduskulusid. Vastasel juhul pole 2024. aastal EVK-l võimalik rahaliselt katta haalamiskai ja sealse taristuga seotud halduskulusid. Lisaks tuleb seaduses teha varumakse kogumisega seotud täpsustused, mis võimaldaks võrguettevõtjatel 20. kuupäevaks varumakset maksta EVK-le. Praegu kehtiva MGSi redaktsiooni kohaselt maksavad võrguettevõtjad EVK-le varumakse 15. kuupäevaks, ent selleks ajaks ei ole veel kõik gaasitarbijad oma arveid võrguettevõtjale tasunud. Maksukorralduse seadus jõustub 01.01.2024, sest vastasel juhul pole MTA-l võimalik avaldada infot, mis on vajalik varu haldajale varumakse tasumise kontrollimiseks. Elektrituruseaduse ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muudatused jõustuvad üldkorras, kuna muudatused ei too kaasa vajadust muuta normi adressaatide tegevust ning puudub vajadus hilisema jõustumisaja määramiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu osa, mis käsitles MGS-i ja üldteenuse ning universaalteenuse põhimõtete muutmist, esitati eelnevalt kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse andmiseks Konkurentsiametile, MTÜ-le Eesti Gaasiliit, AS-le Eesti Varude Keskus ja AS-le Elering. Samuti esitati eelnõu teistkordseks kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5. Eelnõu osa, mis käsitles reservvõimsuse mehhanismi rakendamist, esitati eelnõude infosüsteemis (EIS) kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ning ettepanekute tegemiseks ja arvamuste esitamiseks AS-ile Elering, Konkurentsiametile ja Eesti Elektritööstuse Liidule. 65 RT I, 22.03.2023, 24 38 Seletuskirja lisas on esile toodud EIS-i eelnõule saabunud ettepanekud ja kommentaarid. Lisas on esitatud ka vastused saabunud kommentaaridele. 39  Maagaasiseaduse, elektrituruseaduse ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse seletuskirja lisa 23.10.2023 Märkustega arvestamise tabel Säte Kommenteerija Kommentaar/ettepanek Tagasiside Maagaasiseaduse, elektrituruseaduse ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu Maagaasiseaduse muutmist käsitlevad ettepanekud Rahandusministeerium Nimelt paistab, et MGS-i reguleerimisala (§ 1) vajab täiendamist Arvesse võetud. Eelnõusse on lisatud maagaasilt varumakse tasumise korraldusega, sest see valdkond kehtivas muudatus varumakse tasumise korralduse reguleerimisalas puudub (MGS § 1 lg 1 loetleb maagaasi impordi, sätestamise kohta. ülekande, jaotamise ja müügiga seonduva ning gaasivõrguga liitumise). Punkt 1 „Käesolev seadus reguleerib gaasivõrgu (edaspidi võrk) kaudu maagaasi (edaspidi gaas) impordi, ülekande, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi, võrguga liitumist ning varumakse tasumise korraldust.“; Rahandusministeerium Eelnõu sõnastusest ja seletuskirjast tulenevalt laiendatakse varumakse Teadmiseks võetud. Tegemist on olnud tasumise kohustust LNG ujuvterminali vastuvõtmiseks vajaliku taristu aruteludega, kuid kindlat otsust veel pole haldamise kulude katmiseks. Samas on ujuvterminal vaid üks LNG vastu võetud. Juhul kui võetakse vastu otsus tarnimise võimalustest ning tulevikuperspektiivis on arutletud ka maapealse rajada püsiv LNG terminal maapeale, siis püsiva LNG terminali ehitamist. Seega soovitame varumakse regulatsioonis tehakse vajaminevad muudatused ujuvterminali kõrval kaaluda ka püsiva maapealse terminali hõlmamise maagaasiseadusesse. vajadust. Rahandusministeerium Eelnõu § 1 punktidega 6–10 korraldatakse ümber senine maagaasilt Teadmiseks võetud. Hetkel puudub varumakse tasumise kord, millega sätestatakse maagaasilt varumakse vajadus praeguse gaasi varumakse tasumise kohustus võrguettevõtja asemel edaspidi tarbijal. Muudatused korralduse ümbervaatamiseks. tekitavad küsimuse, et kui varumakse tasumiseks kohustatud isikuks sätestatakse võrguettevõtja asemel edaspidi maagaasi lõpptarbija, siis miks 1 jääb varumakset koguma ning seda varu haldajale edasi Miks võrguettevõtja asemel on varumakse maksma/vahendama jätkuvalt võrguettevõtja (ehk kõrvaline kolmas isik)? maksjaks lõpptarbija? Varumakset Ka puudub seletuskirjas sisuline põhjendus senise korra muutmiseks, st makstakse tarbitud gaasikoguse pealt, mitte millised probleemid on muutmisvajaduse tinginud. Seletuskirjas viidatakse edastatud gaasikoguse pealt – see on üheks üldsõnaliselt vajadusele täpsustada varumakse maksmiseks kohustatud põhjuseks. Teiseks, kui varumakse isiku mõistet ning muuta MGS sõnastus üheselt mõistetavaks ilma maksjaks on võrguettevõtja, siis tarbijatel selgitamata, milles seisneb kehtiva regulatsiooni (varumakset tasub võib tekkida küsimus, miks nemad peavad võrguettevõtja) ebaselgus. seda maksma? Selguse mõttes on oluline see seadusega sätestada. Leiame, et kavandatav regulatsioon võib tarbija jaoks kaasa tuua hinnatõusu makseid vahendava ettevõtja kulude näol, seda enam, et tarbijal puudub Samuti täpsustati võlgnevuse olukorda. võimalus makset tasuda otse varu haldajale (st tegemist on tarbijale sundkuludega). „(5) Tarbijatelt kogub varumakset võrguettevõtja. Kogutud varumakse laekub Samuti ei reguleeri kavandatav varumakse kogumise uus kord varumakse varu haldajale võrguettevõtjalt. maksmiseks kohustatud isiku (gaasitarbija) ja selle kogumiseks õigustatud Võrguettevõtja on kohustatud ettenähtust isiku (varu haldaja) vahelisi suhteid, vaid selle asemel on varumakse suuremas ulatuses kogutud varumakse haldamise keskseks isikuks kolmas (asjasse puutumatu) isik - arvestama tarbijale ettemaksuna tulevikus võrguettevõtja. Kuna uus varumakse kogumise regulatsioon näib osaliselt tekkivalt varumakse kohustuselt. Kui põhinevat kehtival korral (varumakset kogub ja edastab võrguettevõtja), tarbija jätab varumakse tasumata, on tekivad maksmiseks kohustatud isiku muutmisest mitmed erinevad võrguettevõtjal kohustus tasumata õiguslikud probleemid. jäänud varumakse tarbijalt sisse nõuda.“ Näiteks puudub regulatsioon juhuks, kui tarbija jätab võrguettevõtjale Seoses hinnatõusu kommentaariga. Kuna varumakse tasumata, sest eelnõu käsitleb vaid võrguettevõtja võlgnevust varumakse moodustab ca 1% gaasiarvel, varu haldaja ees (tekib ebaselgus, kas ja kes saab tarbijalt nõuda võlgnetava näiteks kui gaas maksab 50 MWh ja varumakse tasumist, kohaldatav sissenõudmise menetlus). Samuti puudub varumakse määr on 0,4€, siis igalt tarbijalt võrguettevõtjal selgesõnaline kohustus ekslikult ettenähtust suuremas eraldi 0,4€ arvega koguda on ebamõistlik. ulatuses kogutud varumakse tarbijatele tagastamiseks ja/või arvestamiseks Sellise makse puhul tasub ka meeles pidada, ettemaksuna tulevikus tekkivalt varumakse kohustuselt. Kuna tarbija on et tavaline pangamakse tarbija poolt toob võrguettevõtjaga võrreldes ilmselgelt nõrgemas positsioonis, võib see kaasa näiteks 0,38€ teenustasu ühest avada pahausksele võrguettevõtjale erinevaid võimalusi kuritarvitusteks. pangast teise panka kandes. Kuna 2  võrguettevõtja esitab tarbitud gaasi eest Seega soovitame kavandatava varumakse kogumise korraldus tervikuna üle arve, omab ta andmeid tarbitud mahu kohta, vaadata. Seejuures soovitame kaaluda maagaasilt kogutava varumakse ja siis selle põhjal on kõige mõistlikum vedelkütuse varumakse puhul analoogseid põhimõtteid. Ühtne praktika varumakset koguda ühe arve kaudu. oleks otstarbekas ja lihtne nii varu haldajale kui varumakse tasujatele. Võrguettevõtja omakorda maksab varu haldajale varumaksemäära summa vastavalt nende poolt müüdud ja tarbija poolt tarbitud gaasikoguse kohta. Näiteks lõpptarbimisse läks 40 000 MWh 20 000 lõpptarbija poolt ühes kuus, mis tooks hetkel kehtiva varumakse alusel kaasa võrguettevõtjalt 16 000€ suuruse makse varu haldajale. Eestis oli 2022. Aastal kokku 47969 kodutarbijat ja 14225 mittekodutarbijat. Kui EVK peaks esitama ligikaudu 62 000 arvet iga kuu, mis on valdavalt kodutarbijatele ja suurusjärgus 1-2€, siis sellega kaasneks EVK näitel rohkem kulusid halduskoormuse näol võrreldes võrguettevõtjatega, kes nagunii arveid tarbijatele esitavad. Teiseks, kui võrguettevõtja on ekslikult kogunud müüdud gaasikoguse pealt rohkem varumakset, siis tal on kohustus see olukord lahendada (nt tasaarveldusega). Juhul kui tõesti peaks olema tegemist pahatahtliku võrguettevõtjaga, kes kogub rohkem varumakset, siis tegemist on seaduse rikkumisega. 3 Rahandusministeerium Maksuhaldur võib maksusaladuseks liigituvat teavet avaldada üksnes Arvesse võetud. Eelnõule on lisatud vastav maksukorralduse seaduses (edaspidi MKS) ette nähtud alustel. Kuna punkt MKS § 29. võrguettevõtjate aktsiisideklaratsioonidel esitatud teave on maksusaladuseks (MKS § 26 lg 1), ent MKS-s puudub alus eelnõu § 1 „291) strateegilise gaasivaru haldajale punktis 15 kirjeldatud teabe avaldamiseks varu haldajale, on eelnõus varumakse tasumise kontrollimiseks sätestatud varumakse tasumise õigsuse kontrollimise funktsiooni täitmiseks maagaasiseaduse alusel;“ vajalik täiendada MKS-s maksusaladuse avaldamise regulatsiooni (vrdl analoogne olemasolev regulatsioon vedelkütuse varumakse osas MKS § 29 p 29) Rahandusministeerium Palume korrigeerida eelnõu § 1 punktis 15 esitatud § 269 lõike 1 sõnastust, Arvesse võetud. sest sellega hõlmatakse andmete edastamise kohustuses üksnes tarbimisse lubatava maagaasi kogused, kuid oleme varasemalt viidanud maagaasi Vastavat lõiget on muudetud järgnevalt: õiguslikult tarbimisse lubamise võimatusele ning sellest omakorda tulenevalt ei ole võimalik anda infot selle kohta, mida ei eksisteeri. Lisaks „(1) Maksu- ja Tolliamet esitab varu ei kontrolli maksuhaldur igakuiselt võrguettevõtjate tegevust (sh haldajale iga kuu viimaseks kuupäevaks jaotusvõrgust tegelikult edastatud maagaasi koguseid), vaid vastavad andmed võrguettevõtja poolt Maksu- ja andmed esitavad võrguettevõtjad aktsiisideklaratsioonil. Seejuures tuleb Tolliametile aktsiisideklaratsioonile kantud arvestada praktikas aktsiisideklaratsioonide parandamisega (hilisem gaasi koguse kohta.“ maagaasi koguste suurendamine või vähendamine). Seega tuleb sõnastusest välistada tarbimisse lubamine ning andmete esitamise kohustus viia Loogika on järgnev. MTA esitab EVK-le aktsiisideklaratsioonil esitatud andmete edastamise põhiseks. võrguettevõtja poolt aktsiisideklaratsioonile kantud maagaasi koguse andmed ja varumakse arvutatakse vastavalt aktsiisideklaratsioonile kantud maagaasi kogustele. Antud juhul saab EVK ka hilisema aktsiisideklaratsiooni parandamise kohta info samuti otse MTA-lt (sama rütmiga nagu tehakse aktsiisideklaratsiooni parandusi, kuna iga muudatus tähendab uusi/muutunud andmeid). Antud juhul tähele panna aga seda, et kui võrguettevõtja parandab aktsiisideklaratsioonil koguseid, 4  peab ta korrigeerima selle võrra ka järgmisel kuul tarbijale esitatud varumakse arvet vastavalt (nt tarbija arvele võib tekkida varumakse ettemaks). Sarnaselt võib tekkida ka EVK poolt võrguettevõtjale esitatud arvetel ettemaks või kohustus tasuda täiendav summa. Eesti Gaasiliit Palume eelnõu §-s 1 esitatud maagaasiseaduse (MGS) § 267 lõikes 7 Arvesse võetud. Eelnõus ja seletuskirjas on asendada sõnad „10. kuupäevaks“ sõnadega „15. kuupäevaks“. muudetud vastavad kohad 15. kuupäevaks. Selgitame, et vastavalt majandus- ja taristuministri 28.07.2017. a määruse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ § 16 lg-le 4 edastab võrguettevõtja andmevahetusplatvormile mõõtepunktide kaupa lõplikud mõõteandmed gaasi koguste kohta iga kuu 7. kuupäevaks. Samas on vastavalt määruse § 18 lg-le 1 lubatud andmete korrigeerimine ning andmete korrigeerimine on äri nüanssidest tulenevalt tavapärane. Üldjuhul on andmed korrigeeritud 15. kuupäevaks, aga mitte veel 10. kuupäevaks. Ka aktsiisideklaratsioon esitatakse 20. kuupäevaks. Kuna vastavalt eelnõus esitatud MGS § 269 lg-le 1 toimub varu haldaja poolt tarbimisandmete kontroll MTA-lt saadud aktsiisideklaratsioonide info järgi, siis juhul kui võrguettevõtja on esitanud tarbimiskogused varu haldajale 10. kuupäevaks, aga hiljem teinud korrigeerimisi, hakkab olema regulaarselt aruannete vahel ebakõla, mille korrigeerimine lükkub alati järgmisesse kuusse. Selline halduskoormus ei ole mõistlik ning andmete kontroll ei täidaks ka oma eesmärki, sest üldjuhul oleks kontrolli tulemus, et andmeid ei ühti. 15. kuupäev tarbimisandmete edastamiseks varu haldajale on kokku lepitud ka varasemalt turuosaliste, varu haldaja ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kohtumisel, selle järgi ka hetkel tegutsetakse ning protsess toimib. 5 Eesti Gaasiliit Palume MGS §-i 267 täiendada sättega, mis üheselt sätestab, et tarbijalt Arvesse võetud. Eelnõu punkti 8 täiendati kogub varumakset võrguettevõtja. Riigikohus on oma otsuses (RKPJKo järgnevalt: 23.03.1998, 3-4-1-2-98) märkinud, et kõik avalik-õigusliku rahalise „(5) Tarbijatelt kogub varumakset kohustuse kohustuslikud elemendid – maksumaksja, maksu objekt, võrguettevõtja. Võrguettevõtja maksab maksumäär, maksu saaja, maksu tasumise kord ja tähtpäev – peavad olema kogutud varumakse varu haldajale. kindlaks määratud 2 seaduses. Seega peab seadusest üheselt tulenema, kes Võrguettevõtja on kohustatud ettenähtust tarbijalt makset kogub ja ei piisa eelnõu § 1 punktis 7 esitatud MGS § 267 suuremas ulatuses kogutud varumakse lg 5 muudatusest, mille kohaselt laekub makse varu haldajale arvestama tarbija ettemakseks tulevikus võrguettevõtjalt ja millest võib vaid tuletada, et tarbijalt kogub varumakse tekkiva varumakse tasumiseks. Kui tarbija võrguettevõtja. jätab varumakse tasumata, on võrguettevõtjal kohustus tasumata jäänud varumakse tarbijalt sisse nõuda.“ Eesti Gaasiliit Eelnõu § 1 punktis 16 esitatud MGS § 37 lg 3 punkt 30 on ebatäpne. Teadmiseks võetud. Märkuste tabeli osas, Seletuskirjast tuleneb üheselt, et sättes on mõeldud vaid strateegilisest mis käsitleb Konkurentsiameti tagasisidet gaasivarust omandatud gaasi müüki, mitte igasuguse müüja omandis oleva eelnõule, on Konkurentsiameti ülesandeid gaasi müüki. Palume muuta sätte sõnastust järgmiselt: täpsemalt kirjeldatud. „30) kontrollib, et hädaolukorras müüb müüja strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi tarbijale seotushinnaga.“. Eesti Gaasiliit Nõustuda ei saa eelnõu §-s 4 sätestatud MGS-i muudatuste jõustumise Teadmiseks võetud. ajaga. Muudatused tuleb meie hinnangul jõustada esimesel võimalusel. Hetkel on mitmed eelnõuga korrastatavad varumaksega seotud küsimused Varumakset saab kehtestada siis, kui MGS- reguleeritud kokkuleppel varu haldajaga ja on oluline, et vastavad i muudatused on kinnitatud. Sarnaselt 2023. seadusemuudatused jõustuvad viivituseta. aasta kevadega, kui varumakse hakkas kehtima 01.05.2023, siis varumakse määr Seletuskirjas on MGS-i muudatuste jõustumise aega (01.01.2024) hakkas kehtima sellest hetkest, kui hakkas põhjendatud sellega, et alates 2024. aastast peab kehtima uus kehtima vastav seaduse muudatus. Kõigi varumaksemäär. Märgime, et eelnõus esitatud MGS § 268 lg 3 muudatuse eelduste kohaselt saab uue varumakse järgi ei eelda seadus varumakse määra kehtestamist kalendriaastaks ning kinnitada novembri lõpus (kuu enne 1. igal juhul tuleb vastav määr kehtestada vähemalt kuu aega enne selle jaanuarit 2024), eeldades, et MGS kehtima hakkamist (MGS § 268 lg 2). Seetõttu on meie hinnangul muudatused on vastu võetud. 6  põhjendatud, et MGS-i muudatused jõustuvad esimesel võimalusel pärast avaldamist. Varumakse määra kehtestamisega seotud muudatuste erineval ajal jõustumine või rakendamine tuleks vajadusel lahendada eraldi rakendus- või jõustumissätetega. Eesti Gaasiliit Eelnõu seletuskirja kohta toome välja, et seletuskirjas on korduvalt Arvesse võetud. Eelnõu ja seletuskirja on kirjeldatud olukordi, kus võrguettevõtja müüb gaasi, sh strateegilisest läbivalt muudetud (võrguettevõtja edastab gaasivarust soetatud gaasi (vt näiteks seletuskirja osa 2 „Seaduse eesmärk“, ja gaasi müüb müüja). § 1 punktide 1, 9, 15 ja 16 seletused, seletuskirja osa 6 allosa „Mõju majandusele“). Selgitame, et võrguettevõtja ei müü gaasi, vaid osutab võrguteenust (MGS § 2 p 9). Gaasi müüb müüja (MGS § 2 p 10). Korrektne on ka seletuskirjas kasutada eelnõus kasutatud sõnastust, mille järgi võrguettevõtja edastab gaasi ning gaasi müügi puhul rääkida võrguettevõtja asemel müüjast. Palume eelnõu seletuskirja muuta. Eesti Gaasiliit Kuna eelnõu puudutab ka strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi Osaliselt arvesse võetud. müügil hinna järelevalvet teemat, siis juhime tähelepanu asjaolule, et MGS ei sisalda hetkel regulatsiooni, millise hinnaga on hädaolukorras müüjal MGS-iga sätestatakse varu haldajalt õigus strateegilisest gaasivarust gaasi omandada. Käesoleva aasta mais strateegilise gaasivaru soetamise hind gaasi kooskõlastamisel olnud hädaolukorraseaduse (HOS) § 183 lõike 4 alusel müüjale. kehtestatava majandus ja infotehnoloogiaministri määruse „Strateegilise gaasivaru kasutusele võtmise kord“ eelnõu kohaselt kavandati gaasi Arvesse ei saa võtta seda, et aluseks peaks müügihind reguleerida nimetatud määrusega. See aga ei ole meie hinnangul olema GetBalticu hind. kooskõlas määruse aluseks oleva volitusnormiga (HOS § 183 lõige 4), mis võimaldab ministril määrusega reguleerida küll varu kasutuselevõtu korda GetBalticu sama päeva gaasi hind ei (ehk kuidas toimub varu kasutuselevõtt), mitte aga varu kasutuselevõtu suunaks tarbijaid ostma strateegilist tingimusi (ehk millistel tingimustel on võimalik varust gaasi osta). Kuna gaasivaru viimase võimalusena. Pigem on MGS § 262 lõike 9 kohaselt müüakse varust soetatud gaas tarbijale edasi siin õigem võtta gaasi hinnaks bilansigaasi sama hinnaga, siis on tegemist küsimusega, mis oluliselt riivab tarbija hind, kuna bilansigaasi hind kujuneb küll õigusi hädaolukorras gaasi omandamisel. Seega on tegu küsimusega, mille turuhinda aluseks võttes, aga võtab arvesse üle otsustamise ministrile delegeerimine pole kooskõlas Eesti Vabariigi ka ebabiblansi, ehk selle mahu mis osas jäi põhiseadusest tuleneva põhimõttega, et kõik olulised riigielu küsimused gaasi tegelikult üle või puudu võrreldes peab reguleerima seadusandja seadusega. turul planeerituga. Gaasivaru kasutusele võtul ong tegelikul tegemist puudujäägi 7  Eelnevast tulenevalt palume eelnõu täiendada MGS-i muudatusega, millega katmisega, millega turg ise hakkama ei määratakse kindlaks strateegilisest gaasivarust gaasi müügihind. Kuna saanud. Strateegilise gaasivaru MGS § 262 lõike 9 kohaselt on strateegilise gaasivaru kasutamise eeldus soetusmaksumuse kasutamine olukorras, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 kohane kus see on varu kasutamise hetkel hädaolukord ehk olukord, kus turupõhine gaasiga varustamine ei ole piisav, turuhinnast või isegi bilansigaasi hinnast et rahuldada kogu nõudlust, siis on meie hinnangul põhjendatud madalam, ei ole mõistlik, kuna sel juhul ei strateegilisest gaasivarust gaasi müümine turuhinnaga, mille referentsiks toimiks gaasiturul enam vabaturu reeglid. sobib hästi GetBalticu sama päeva hind. Varu moodustamise ja Samuti läheks sel juhul olukord vastuollu kasutuselevõtu eesmärgiks on tarbijate, kes on kandnud ka gaasi varumakse Euroopa Liidu määrusega (EL) 2017/1938, tasumise koormust, gaasiga varustamine. Seetõttu võiks strateegilise käsitleb gaasi varustuskindluse tagamise gaasivaru haldaja poolt tasutud soetusmaksumuse kasutamine olla meetmeid ja reguleerib gaasi kriisiolukordi, asjakohane vaid olukorras, kus see on varu kasutamise hetke turuhinnast kuna gaasivarustuse kriisiolukorra madalam ja eesmärgiks on tarbijate kaitsmine kõrge turuhinna eest. lahendamisel ja enne gaasivarustuse piiramist tuleb kasutada enne mitteturupõhiste meetmete rakendamisel võimalikult turupõhiseid kauplemise reegleid. Eesti Gaasiliit Eelnõuga laiendatakse varumakse määraga kaetavaid tegevusi, milleks on Teadmiseks võetud. veeldatud gaasi terminali haalamiskai ja taristu haldamiseks vajaliku kulude 1) Hetkel suheldakse lätlastega ning ees on katmine. Kui strateegilise varu koguse hoiustamiseks tekkivate kulude erinevate võimaluste kaardistamised. katmisest on teatud gaasitarbijate gruppidel kindlus, et varumakse määra Veel on vara rääkida kindlatest tasumisel saadakse täiendav kindlustunne gaasi tarneraskuste korral, siis kokkulepetest. Käesolevat veeldatud gaasi terminali haalamiskai ülalpidamisest võib tekkida kasu varumaksemäära pole Läti näitel, kuna alles siis kui naaberühendused ei toimi ja strateegiline varu on kasutatud. seal puudub selline LNG ujuvterminali See muudab saadava kasu üpris teoreetiliseks. Kuna tegemist on täiendava vastuvõtuvõimekus. Hetkel pole teada finantsilise koormusega kõikidele gaasitarbijatele, siis paluksime selgitusi ka lätlaste kindel nägemus, kuidas ja kommentaare järgmistele küsimustele: tulevikus soovitakse kulusid katta. 2) Pakrineeme sadama ja kaasneva taristu 1) Kliimaministeerium on pressiteadete vahendusel andnud mõista, et ülalpidamise kulud selguvad sügise haalamiskai kulusid hakatakse koos lätlastega jagama. Kas Lätis on sarnane jooksul. Lätlaste panusega ei saa hetkel 8 varumaksemäär kehtestatud või kehtestamisel või plaanib Läti valitsus arvestada, kuna läbirääkimised võtavad riigieelarvest vajalike kulude katmiseks otse vahendeid eraldada? aega. 3) Pakrineeme sadama haalamiskail on 2) AS Varude Keskus soetas Paldiski haalamiskai rohkem kui neli kuud olemas kasutusluba. Käpp peaks tagasi ja endiselt puudub teadmine, et milliseks kujunevad taristu saabuma selle aasta lõpuks, nagu ülalpidamiskulud. Seetõttu sooviksime teada, et kuna selgub haalamiskai varasemalt planeeritud. Nii Elering kui ülalpidamiskulude maht ja kas uue varumaksemäära kehtestamisel EVK on kinnitanud, et sadam on arvestatakse juba lätlaste panusega? tehniliselt valmis vastu võtma ujuvterminale. Haalamiskaiga 3) Sooviksime tähelepanu juhtida asjaolule, millele viitas ka riigikontrolör seonduvad kulud lisanduvad Janar Holm, et hetkel puudub Paldiski haalamiskail kasutusluba, lisaks varumaksele alates jaanuarist 2024. laadimisvars ehk käpp. Seetõttu tekib küsimus, et kas riik kavatseb Kuna kai rajati 2022. aastal esmalt gaasitarbijatele esitada haalamiskai ülalpidamiseks arveid juba ennem kui soomlaste renditud LNG ujuvterminali haalamiskai on juriidiliselt ja tehniliselt valmis vastu võtma LNG laevu? (Exemplar) vastuvõtmise eesmärgil, siis Lisaks sooviksime tähelepanu juhtida asjaolule, et LNG haalamiskaide tehti ka selle laeva kohta sildumise valmimisel on vaja kontrollida, kas taristu on tehniliselt valmis ja selleks simulatsioonid. Kai tunnistati laeva kasutatakse „commissioning cargo`t“. Kas Eesti ja Läti riik on planeerinud omanikfirma poolt sobilikuks vastava laeva tellimise, et sajaprotsendiliselt veenduda haalamiskai ujuvterminali vastu võtmiseks. Seega valmisolekus vastu võtta LNG laevu või ei eeldatakse, et kõik töötab? Kui oli juba varem ja on ka praegu võimekus „commissioning cargo“ tellitakse, nagu näeb ette ülemaailmne praktika, siis vastu võtta konkreetset LNG mis ajaks on vastav tegevus planeeritud? ujuvterminali (Exemplar). Toruühendust on kontrollinud ja selle 4) Kas Kliimaministeerium koostöös Varude Keskus ASiga saaksid turvalisust on Eleringile kinnitanud turuosalisi informeerida, et mitu Paldiski haalamiskai äärde sobivat laeva, kolmandad osapooled (nt Rohrleitungs- arvestades laadimisvarre parameetreid, laeva pikkust ning jääklassi, on und AnlagenService GmbH Saksamaalt hetkel globaalselt saadaval ehk ei ole lepingutega kaetud, juhul kui peaksid ja Inspecta Eestist). Lätlastega pole tekkima gaasi tarneraskused? commissioning cargo küsimust veel arutatud. 4) Ujuvterminalide puhul ei ole Pakrineemel sildumisel ja taasgaasistamisel määravaks mitte niivõrd laevade pikkus, kuivõrd võime 9  meie kliimas (merevee temperatuur) taasgaasistamisega hakkama saada. Soomes asuv Exemplar saab taasgaasistamisega hakkama nii sooja kui külma ilmaga, kuid enamik ujuvterminale ehk FSRU-sid mitte. Meie kliimasse sobivad aastaringselt kasutamiseks suletud soojusvahetiga laevad vs avatud soojusvaheti süsteemiga ehk üksnes merevee soojust kasutavad laevad. Teisisõnu öeldes on sobilike aluste valik meie kliimast tulenevalt Pakrineemel väiksem, kui LNG kai tehniline võimekus laevu, sh suuri ujuvterminale vastu võtta. Seega pole laevade pikkus ainus ega sugugi peamine kriteerium hindamaks sadama võimet erinevaid ujuvterminale vastu võtta.  Ülemaailmne ujuvterminalide laevastik koosneb uutest FSRU-dest ja ümberehitatud LNG-kandjatest – vee peal on 45 FSRU-d (välja arvatud praamid/väikesed FSRUd ja 2 ümberehitatud LNGC-d).  Uued FSRU-d ulatuvad 138k cbm (ehk 138 000 kuupmeetri mahutavusega) (algsed 2005/6. tarned) laevadest kuni ühe Q-Max suurusega 263 cbm (263 000 kuupmeetri) mahutavusega FSRU- ks. 10   Alates 2014. aastast ehitatud FSRU-dest on maailmas uute FSRUde maht vahemikus 170-180k cbm, välja arvatud 2014. aastal ehitatud Golar Eskimo, mille mahutavus on 160k cbm ja 2017. aastal ehitatud MOL FSRU Challenger 262k cbm.  Enamus 2014+ ehitatud FSRUdest on ainult avatud süsteemiga (ahelaga) merevee taasgaasistamise tehnoloogiaga laevad. Need FSRUd võivad küll Pakrineemel aastaringselt silduda, kuid meie kliimast tulenevalt suudaksid taasgaasistamise funktsiooni täita ligi 6 kuud aastas soojal ajal. Kokkuvõttes jõudis analüüs tulemuseni, et Pakrineemele sobivate ujuvterminalide suurused jäävad tavapäraste suurte ujuvterminalide vahemikku 170k cbm kuni 180k cbm ning nende vastuvõtuks vajalik ühilduvus ja kai paigutus on sadamas asjakohane. Saadaval olevate FSRU-de arv selgub lätlastega kaardistamise käigus. Justiitsministeerium Eelnõu § 1 punkti 1 järgi muudetakse MGS § 262 lõiget 9 järgmiselt: Osaliselt arvesse võetud. (vastatud järgmisel tabelireal). „(9) Hädaolukorras on müüjal õigus omandada gaasi hädaolukorra seaduse § 181 lõike 3 alusel riigi tegevusvaru koosseisu moodustatud Järelvalve kohustus võeti maha, kuid siiski strateegilisest gaasivarust (edaspidi strateegiline gaasivaru), lähtudes on vajalik Konkurentsiametipoolne hädaolukorra seaduse § 183 lõike 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud ülevaade, kas hädaolukorras kasutati 11 korrast. Müüja müüb omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga ning eristab strateegilist gaasivaru sihipäraselt ja kas käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud arvetel strateegilisest gaasivarust seda müüdi nende hinnangul omandatud gaasist tarbijale eraldatud koguse ja selle hinna.“ gaasitarbijatele soetushinnaga edasi. Eelnõu punkti 16 alusel täiendatakse MGS § 37 lõiget 3 punktiga 30 järgmises sõnastuses: „(3) Konkurentsiamet täidab käesoleva seaduse alusel järgmisi ülesandeid: 30) kontrollib, et hädaolukorras müüb müüja omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga.“ Eelnõu seletuskirja lk 3 ja 6 kohaselt põhjendatakse eelnõu § 1 punktidega 1 ja 16 kavandatavaid muudatusi järgmiselt: „Kui tegemist on hädaolukorraga MGS § 61 tähenduses ja gaasimüüjal on puudulikud gaasivarud nõudluse katmiseks, hangitakse tarbijatele gaasi tagamiseks puudujääv osa strateegilisest gaasivarust. Sellisel juhul eristatakse arvetel strateegilisest gaasivarust ostetud gaas ja selle hind paralleelselt olemasoleva gaasiga, mille puhul jääb kehtima tarbijaga sõlmitud lepingu põhine hind. Võrguettevõtja müüb varust ostetud gaasi tarbijale edasi strateegilisest varust gaasi soetamise hinnaga. Järelevalvet selle üle teeb Konkurentsiamet. Järelevalve eesmärk on tagada, et müüja müüks omandatud gaasi selle soetamise hinnaga ega teeniks kriisiolukorras põhjendamatut kasumit.“ Justiitsministeerium on seisukohal, et Konkurentsiametil oleks väga keeruline astuda Kliimaministeeriumi asemel vastutava isiku rolli HOS-st tulenevate maagaasi varustuskindlust puudutavate ülesannete täitmisel. Eelnõu § 1 punktides 1 ja 16 ning seletuskirja lk 3 ja 6 nähtub plaan, mille kohaselt Konkurentsiamet hakkaks teostama järelevalvet Varude Keskuse tegevuse üle, kes haldab alates 1. juulist 2022 hädaolukorraks vajalike elutähtsate kaupade varumist ja hoiustamist ning hoolitseb nende kasutusele võtmise korraldamise eest. 12  Oleme seisukohal, et Konkurentsiamet ei saa hädaolukorras Varude Keskuse käsutuses olevaid gaasivarusid silmas pidades Varude Keskuse asemel hinnata või otsustada, kas ja milline gaasimüüja hädaolukorras strateegilisest gaasivarust gaasi omandab või mitte. Märgime seejuures, et hetkel ei ole ka kehtestatud varu kasutusele võtmise korda HOS § 183 lõike 4 alusel. Ka ei saa Konkurentsiamet anda korraldusi, kes gaasivaru hoiab ja kuidas seda teeb. Samuti ei saa amet anda korraldusi varude kasutamiseks või müügiks. Seda arvestades ei saa Konkurentsiameti pädevusse kuuluda ka kontrolli teostamine selle üle, et hädaolukorras müüb müüja omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga. See on Varude Keskuse ülesanne. Samuti juhime tähelepanu, et vastavalt konkurentsiseaduse 71. peatükile „Järelevalvetasu“ tasuvad eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevad ettevõtjad Konkurentsiametile nimetatud peatükis ettenähtud järelevalvetasu. Juhul kui Konkurentsiamet peaks hakkama teostama järelevalvet Varude Keskuse tegevuse üle, kontrollides Varude Keskuse käsutuses olevate gaasimahtude koguseid ja soetamismaksumust, peaks võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes tasuma järelevalvetasu ka Varude Keskus. Samas eelnõu seda ei sätesta. Lähtudes eeltoodust, palume eelnõust välja jätta MGS § 37 lg 3 p 30, mis paneb Konkurentsiametile kohustuse kontrollida et hädaolukorras müüb müüja omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga. Oleme seisukohal, et Varude Keskus saab ise kontrollida, mis hinnaga müüjad gaasi edasi müüvad, ning samuti on Varude Keskusel võimalik avalikustada oma veebilehel gaasi soetushinnad, mida tarbijatel on võimalik kontrollida. Konkurentsiamet 1. Konkurentsiamet tõi 17.07.2023 kirjas nr 1-6/2023-021-2 välja Osaliselt arvesse võetud. (kokkuvõtvalt), et Eelnõu ja seletuskirja kohaselt hakkaks amet teostama Eelnõust võeti ära järelevalve kohustuse ja järelevalvet AS Eesti Varude Keskuse (Varude Keskus) tegevuse üle. lisasime uue sõnastuse: Konkurentsiamet ei saa Varude Keskuse käsutuses olevaid gaasivarusid silmas pidades tema asemel hinnata või otsustada, kas ja milline gaasimüüja „30) kui strateegiline gaasivaru võetakse hädaolukorras strateegilisest gaasivarust gaasi omandab või mitte. Lähtudes kasutusele, annab Konkurentsiamet 13 eeltoodust, tegi amet ettepaneku kustutada eelnõust ameti kohustus, mille käesoleva lõike punktis 7 nimetatud järgi amet kontrollib, et hädaolukorras müüb müüja omandatud gaasi aruandes ülevaate strateegilisest gaasivarust tarbijale soetushinnaga. soetatud gaasi kasutusele võtu ja Eelnõu § 1 punkti 2 järgi muudetakse maagaasiseadust (MGS) § 262 lõiget lõppklientidele edastamise kohta, lähtudes 9 järgmiselt: käesoleva seaduse § 262 lõikest 9.“ „(9) Hädaolukorras on müüjal õigus omandada gaasi hädaolukorra seaduse § 181 lõike 3 alusel riigi tegevusvaru koosseisu moodustatud Oluline on, et Konkurentsiamet hindaks strateegilisest gaasivarust (edaspidi strateegiline gaasivaru), lähtudes gaasivaru sihipärast kasutust ning kas seda hädaolukorra seaduse § 183 lõike 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud on edasi müüdud soetushinnaga. Ülevaade korrast. Müüja müüb omandatud gaasi tarbijale 2 (5) antakse KA poolt koostatavas iga-aastases aruandes elektri- ja gaasituru kohta, mis soetushinnaga ning eristab käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud arvetel samuti käsitleb ka maagaasi strateegilisest gaasivarust omandatud gaasist tarbijale eraldatud koguse ja varustuskindlust. Konkurentsiamet teostab selle hinna. Gaasivaru jaotatakse müüja poolt kõigi tema tarbijate vahel igapäevaselt järelevalvet gaasituru üle ning proportsionaalselt vastavalt müüja portfelli puudujäägile. Gaasimüüja põhjendatud on, et nemad annaks hinnangu teavitab tarbijaid eelnevalt ette strateegilise gaasivaru kasutamisest.“ gaasivaru kasutuse ning selle seisu kohta Eelnõu § 1 punkti 17 alusel täiendatakse MGS § 37 lõiget 3 punktiga 30 aruande gaasivarustuskindlust käsitlevas järgmises sõnastuses: osas. „(3) Konkurentsiamet täidab käesoleva seaduse alusel järgmisi ülesandeid: 30) kontrollib, et hädaolukorras müüb müüja strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga.“ Eelnõu seletuskirja lk 4 ja 7 kohaselt põhjendatakse Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 17 kavandatavaid muudatusi järgmiselt: „Kui tegemist on hädaolukorraga MGS § 61 tähenduses ja gaasimüüjal on puudulikud gaasivarud nõudluse katmiseks, hangitakse tarbijatele gaasi tagamiseks puudujääv osa strateegilisest gaasivarust. Strateegilisest gaasivarust hangitud gaas jaotatakse müüja poolt proportsionaalselt tarbijate vahel, sõltumata tarbijaga varasemalt sõlmitud gaasimüügi lepingust. Sellisel juhul eristatakse arvetel strateegilisest gaasivarust ostetud gaas ja selle hind paralleelselt olemasoleva gaasiga, mille puhul jääb kehtima tarbijaga sõlmitud lepingu põhine hind. Võrguettevõtja edastab varust ostetud gaasi tarbijale edasi strateegilisest varust gaasi soetamise hinnaga, mis välistab 14 olukorra, et võrguettevõtja teeniks hädaolukorras põhjendamatult suurt kasumit. Järelevalvet selle üle teeb Konkurentsiamet. Järelevalve eesmärk on tagada, et müüja müüks strateegilisest omandatud gaasi selle soetamise hinnaga ega teeniks kriisiolukorras põhjendamatut kasumit. Antud punkt ei tähenda Konkurentsiametile seda, et ta peab järelevalvet tegema EVK üle. Siin on mõeldud seda, et EVK (varu haldaja) käest saavad hädaolukorras osta strateegilisest gaasivarust gaasi gaasimüüjad. Konkurentsiameti ülesanne on teha järelevalvet sellele gaasile, mida gaasimüüjad edasi müüvad, näiteks võrguettevõtjatele. Antud juhul on oluline, et gaasi ei müüda edasi tunduvalt kõrgema hinnaga kasumi teenimise eesmärgil.“ Eelnõule lisatud märkuste tabeli kohaselt ei ole Konkurentsiameti ja Justiitsministeeriumi ettepanekut arvestatud. KLIM on järgmisel seisukohal: „Eelnõus täpsustati antud lauset järgnevalt: „30) kontrollib, et hädaolukorras müüb müüja strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi tarbijale seotushinnaga.“ Antud punkt ei tähenda Konkurentsiametile seda, et ta peab järelevalvet tegema EVK üle. Siin on mõeldud seda, et EVK kui varu haldaja käest saavad hädaolukorras osta strateegilisest gaasivarust gaasi gaasimüüjad. MGS § 2 punkt 10 defineerib gaasimüüja järgnevalt: „ 10) müüja on ettevõtja, kes müüb gaasi;“. „Strateegilise gaasivaru kasutusele võtmise kord“ määrus on hetkel töös ning suure tõenäosusega hakkab septembrist määrus kehtima. Kõikidel gaasimüüjatel on võimalik gaasivarust gaasi osta. Konkurentsiameti ülesanne on teha järelevalvet sellele gaasile, mida gaasimüüjad edasi müüvad, näiteks võrguettevõtjatele. Antud juhul on oluline, et gaasi ei müüda edasi tunduvalt kõrgema hinnaga kasumi teenimise eesmärgil. Lisaks tasub meeles pidada, et hädaolukorra puhul on tegemist väga erandliku olukorraga ja täiendavat järelevalvet peab Konkurentsiamet tegema ainult seoses strateegilist gaasireservi rakendatud perioodi kohta.“ Konkurentsiamet ei saa jätkuvalt nõustuda, et ta pannakse KLIM-i asemel vastutava isiku rolli hädaolukorra seadusest (HOS) tulenevate maagaasi varustuskindlust puudutavate ülesannete täitmisel.2 Amet on seisukohal, et ei saa Varude Keskuse tegevust puuduvalt hädaolukorras Varude Keskuse 15 käsutuses olevaid gaasivarusid silmas pidades tema asemel hinnata või otsustada, kas ja milline gaasimüüja hädaolukorras strateegilisest gaasivarust gaasi omandab või mitte ning seda HOS § 183 lõike 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud korrast lähtudes (nimetatud määrust hetkel ka avaldatud ei ole). Ka ei saa Konkurentsiamet anda korraldusi, kes gaasivaru hoiab ja kuidas seda teeb. Samuti ei saa amet anda korraldusi varude kasutamiseks või müügiks. Seda arvestades ei saa Konkurentsiameti pädevusse kuuluda ka kontrolli teostamine, et hädaolukorras müüb müüja strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga. See on Varude Keskuse ülesanne. Konkurentsiamet lisab, et ametil puudub võimalus ettekirjutuse tegemiseks, kui müüjad hädaolukorras põhjendamatut kasumit teenivad, sest sellised nõuded kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja mitte Konkurentsiameti ettekirjutuse raames. Ka siinkohal ei saa amet astuda Varude Keskuse rolli ning samuti ka tsiviilkohtu asemele. Samas, kui amet teostab seadusest tulenevat kontrolli, peab tal olema võimalus ettekirjutuse tegemiseks. Kuna antud juhul selline võimalus aga puudub, ei saa ametile ka sellist sisutühja ja praktikas mittetoimivat kohustust kehtestada. Lisaks jääb Konkurentsiametile arusaamatuks Eelnõus sätestatud kontrolli olemus. Kuigi Eelnõu seletuskirja (lk 14) kohaselt on tegemist tagantjärele ehk ex post kontrolliga, ei ole siiski selge, kas tegemist on pistelise või lauskontrolliga. Samuti, mis vormis tuleb kontrolli teostada ning kas gaasimüüjad on kohustatud kontrolli puudutavatele päringutele vastama. Ka ei selgu Eelnõust ja seletuskirjast, kas strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi tarbijale kõrgema kui soetushinnaga müümine on sanktsioneeritav tegu. Samuti juhib amet tähelepanu, et vastavalt konkurentsiseaduse peatükile § 71 (järelevalvetasu) eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevad 16 ettevõtjad tasuvad Konkurentsiametile nimetatud peatükis ettenähtud järelevalvetasu. Juhul, kui Konkurentsiamet peaks hakkama teostama järelevalvet gaasimüüjate tegevuse üle, et nad müüvad strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga, peaks ameti hinnangul võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes tasuma tulevikus järelevalvetasu ka gaasimüüjad. Samas Eelnõu ja seletuskiri seda ei sätesta. Lisaks eeltoodule nähtub Eelnõu seletuskirjast (lk 14), et: „Konkurentsiameti töökoormus osaliselt suureneb maagaasiseaduste muudatuste tulemusel, kuna nad peavad järelevalvet tegema gaasituru kohta ning kooskõlastama võrguteenuste hinnad, näiteks võrguettevõtja poolt tehtavad IT investeeringud maksesüsteemide uuendamiseks, et koguda tarbijatelt varumakset. Lisaks suureneb erandkorras Konkurentsiameti töökoormus, kui tegemist on hädaolukorraga. Sellisel juhul peab Konkurentsiamet tagantjärgi kontrollima, kas gaasi müüjad ja võrguettevõtjad on strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi edasi müünud soetushinnaga. Eesmärk on tagada, et gaasimüüjad ja võrguettevõtjad ei teeniks hädaolukorras põhjendamatut kasumit tarbijate arvelt.“ Konkurentsiamet märgib, et Eelnõus sätestatakse selgelt Konkurentsiametile täiendavad ülesanded ning seejuures ei ole analüüsitud, kas vastavaid ülesandeid on võimalik ameti rahastusmudelist rahastada ning kui suured on lisanduvad kulud riigieelarvele. Kui Konkurentsiameti töökoormus suureneb, siis paratamatult suurenevad ka kulud nii tööjõule kui majanduskuludele. Seletuskirjast ei nähtu, et KLIM oleks Konkurentsiameti ametikohti ja nendega seotud ülesandeid hinnanud ning sellest järeldusi teinud. Antud Eelnõuga sätestatavad ülesanded ei ole praegu ühegi Konkurentsiameti teenistuja ülesannete hulgas ning juhul, kui soovitakse niimoodi seadust muuta, siis see toob paratamatult kaasa töökoormuse ja kulude kasvu ning lisaeelarve vajaduse. Kui Konkurentsiametile soovitakse panna täiendavaid ülesandeid, tuleb seda arutada laiemas plaanis ja kindlasti peaks siinkohal olema kaasatud Justiitsministeerium. Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet veel kord ettepaneku kustutada eelnõust ameti kohustus, mille järgi amet kontrollib, et 17  hädaolukorras müüb müüja strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga. Amet on seisukohal, et Varude Keskus saab ise kontrollida, mis hinnaga müüjad gaasi edasi müüvad ning samuti on Varude Keskusel võimalik avalikustada oma veebilehel gaasi soetushinnad, mida tarbijatel on võimalik kontrollida. Elektrituruseaduse muutmise seadust käsitlevad ettepanekud (universaalteenus ja üldteenus) Lisatav Eesti Energia Eesti Energia ei nõustu ministeeriumi poolt tehtud elektrituru Arvestatud: ELTS § ümberjagamise ettepanekuga. Elektrimüüja on kohustatud pakkuma 765 tarbijale alternatiivseid pakette ja kui tarbija lõige 11 ELTS § 765 lõike 11 lisamist seadusesse on KM täpsustanud eelnõu oma eelistust ei teata 30 päeva jooksul, seletuskirjas, mille kohaselt lõpetab elektrimüüja universaalteenuse viima ta üle börsihinnaga paketile. lepingu, kui elektrituru hind on eelmised kolm kalendrikuud olnud Tarbijal on õigus ka keelduda madalam, kui universaalteenuse tootmishind. Elektrimüüja teavitab sellest universaalteenuse lepingu lõpetamisest ja tarbijat 7 päeva ette pärast mida suunatakse tarbija edasi üldteenusele. Kuna jääda edasi universaalteenusele, teatades üldteenus muudetakse ELTS § 763 lõike 11 kehtetuks tunnistamisega taas seda elektrimüüjale 30 päeva jooksul börsihinna põhiseks, siis rakendub üldteenuse tarbijale börsipõhine hind. elektrimüüja teavituse saamisest. Eesti Energia ei vastusta KM-i ettepanekut lõpetada tarbijaga universaalteenuse leping, kui elektrituru hind on eelmised kolm kalendrikuud olnud madalam, kui universaalteenuse tootmishind ja tarbija suunamist börsihinnaga elektrilepingule. Küll aga vastustab Eesti Energia KM-i ettepanekut, mille kohaselt tuleks pärast universaalteenuse lepingu lõpetamist suunata tarbija üldteenusele. Ettevõte käsitleb seda ettepanekut kui riigipoolset ebaproportsionaalset sekkumist elektriturule ja elektrituru ümberjagamise katset, mille tulemusel võetakse elektrimüüjalt kliendid kelle saamiseks on elektrimüüja tööd teinud ja enda ressursse (sh rahalisi ressursse) kulutanud. Kuna 2022. aasta oktoobris kohustati elektrimüüjaid ELTS § 765 lõikega 1 viima nende müügiportfellides olevad lepingulised kliendid üle universaalteenusele ilma tarbijapoolse taotluseta, andes tarbijatele sellest 18  vähemalt seitse päeva enne universaalteenuse osutamise lepingu jõustumist teada, siis oleme me seisukohal, et tarbijate väljaviimine universaalteenuse alt peaks toimuma samal viisil, ilma elektrimüüja huve põhjendamatult kahjustamata. Kuna KM on seadnud eesmärgiks viia universaalteenuse tarbijad vähemalt esmalt börsihinnaga elektrilepingule, siis tuleks see nii ka eelnõus sätestada. See tähendab, et paragrahvi 765 tuleks täiendada lõikega 11 ja muuta lõiget 2 järgmises sõnastuses (antud juhul on träkis täiendatud KM-i sõnastusettepanekut ja muudetud seaduse praegust sõnastust): „(11) Kui Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrituru aritmeetiline keskmine börsihind on olnud kolmel järjestikusel kalendrikuul madalam kui käesoleva seaduse §-s 766 nimetatud tootmishind, lõpetab elektrimüüja universaalteenuse tarbijaga sõlmitud lepingu, teatades sellest tarbijale vähemalt seitse päeva ette. Elektrimüüjal on universaalteenuse osutamise lepingu lõpetamise korral kohustus sõlmida tarbijaga, kelle universaalteenuse lepingu ta lõpetab, uus börsihinnaga elektrileping tarbijapoolse taotluseta, andes sellest tarbijale teada vähemalt seitse päeva enne uue lepingu jõustumist. (2) Tarbijal on õigus keelduda universaalteenuse osutamise lepingu ja börsihinnaga elektrilepingu sõlmimisest, andes sellest elektrimüüjale teada vähemalt kaks päeva enne universaalteenuse osutamise lepingu või börsihinnaga elektrilepingu jõustumist“. ELTS Eesti Energia Kuidas katta tootja püsikulud perioodil, kui teenusel ei ole maksvaid kliente Teadmiseks võetud. Regulatsiooni §766 kohaselt peab tootmishind katma lõige 2 Elektri börsihinnad on käesoleval aastal olnud kalendrikuude lõikes tegevuskulud. Ei näe põhjust regulatsiooni madalamad, kui Konkurentsiameti poolt 29.09.2022 määratud muuta. Konkurentsiamet peab tegevuskulud universaalteenuse ajutine tootmishind. Kui selline areng jätkub ja KM-i 19  pakutud elektrituruseaduse muudatused peaks heaks kiidetama, siis on arvesse võtma tootmishinna arvestamisel. elektrimüüjad kohustatud lõpetama universaalteenuse tarbijatega sõlmitud Tootja peab tegevuskulusid põhjendama. lepingud. Viimase tulemusel elektrimüüjad faktiliselt lõpetavad universaalteenuse osutamise, sest neile ei jää enam ühtegi lepingulist universaalteenuse klienti. Kuna universaalteenuse regulatsioon jääb kehtima kuni 2026. aasta maini ja tarbijatel on eelnõu seletuskirja kohaselt õigus sellesse igal ajahetkel tagasi minna, siis erinevalt müüjatest on ELTS-i § 766 lõikes 1 mainitud tootja (st Enefit Power) kohustatud olema igal ajahetkel valmis universaalteenuse osutamiseks vajalikku elektrienergiat müüma ja Konkurentsiametiga kolme keevkihtploki põhist tootmishinda kooskõlastama. Keevkihtplokkide ülevalhoidmisega kaasnevad kahtlemata püsikulud (st kulud keevkihtplokkide hooldusele ja nende käitamiseks vajalikele töötajatele jms) ja seda isegi olukorras, kus universaalteenuse osutamiseks vajalikku elektrienergiat ei ole vaja toota ja müüa. KM-i koostatud eelnõu paraku ei selgita kuidas peaks tootja need püsikulud katma perioodil, kui universaalteenusel pole enam teenuse eest maksvaid kliente. Eelnevast tulenevalt on Eesti Energia seisukohal, et KM-i koostatud eelnõu ei ole kooskõlas ELTS-i § 766 lõikega 2, mis näeb ette, et universaalteenuse tootmishind kujundatakse selliselt, et universaalteenuse osutamiseks oleks tagatud vajalike tegevuskulude katmine. Seda põhjusel, et eelnõu ei selgita kuidagi kuidas peaks tootja perioodil, kui tal ei ole teenuse eest maksvaid kliente, enda püsikuludest tegevuskulusid katma. Eelnõu vajab viimase osas täiendamist. Eesti Energia Kuidas määrata universaalteenuse tootmishind perioodil, kui teenust ei Teadmiseks võetud. Regulatsiooni osutata kohaselt peab tootmishind katma tegevuskulud. Ei näe põhjust regulatsiooni Nagu kirja sissejuhatuses mainitud on KM-i esitatud eelnõu üheks muuta. Konkurentsiamet peab tegevuskulud eesmärgiks universaalteenuse klientide väljaviimine universaalteenuse alt. arvesse võtma tootmishinna arvestamisel. Kui praegune hinnatrend elektribörsil jätkub, siis realiseerub see eesmärk Tootja peab tegevuskulusid põhjendama. 20  pärast elektrituruseaduse muudatuste heakskiitmist. Viimane tekitab aga küsimuse kuidas peaks olema arvutatud universaalteenuse tootmishind perioodil, kui teenusel pole ühtegi teenuse eest maksvat klienti. Selgitame siinkohal, et praeguse regulatsiooni kohaselt tuleb tootmishinna määramise menetluses võtta arvesse osutatava teenuse mahtu ja prognoosida selle mahu katmiseks tehtavaid kulutusi. Kui aga teenuse mahuks on teadaolevalt 0 MWh, siis pole sellest tulenevalt võimalik praeguse regulatsiooni kohaselt määrata kindlaks ka universaalteenuse tootmishinda, mis võimaldaks tootjal täita seaduses sätestatud kohustusi (st pakkuda vajaduse korral universaalteenuse osutamiseks vajalikku elektrienergiat) tagades seejuures tootjale põhjendatud tulukuse (vt ELTS-i § 72 lõige 8). Eelnevast tulenevalt on Eesti Energia seisukohal, et eelnõu tuleks sedavõrd täiendada, et see selgitaks kuidas peaks universaalteenuse tootmishinda kujundama perioodil, kui teenusel pole ühtegi teenuse eest maksvat klienti nii et tootja saaks täita talle seaduses sätestatud kohustused ja teenides kohustuste täitmiselt põhjendatud tulukust. Eesti Energia Universaalteenuse kohaldamise regulatiivsetest probleemidest Teadmiseks võetud. Universaalteenust kohaldatakse Eestis alates 01.10.2022. Sellel eesmärgil määras Konkurentsiamet 29.09.2022 kindaks universaalteenuse ajutise tootmishinna (tootja taotletavat hinda amet ei aktsepteerinud). Hoolimata lakkamatust kirjavahetusest ja andmete esitamisest Konkurentsiametile pole Enefit Poweril senimaani õnnestunud universaalteenuse tootmishinda Konkurentsiametiga kooskõlastada. Universaalteenuse regulatsiooni spetsiifilistest probleemidest on Eesti Energia KM-i korduvalt informeerinud, viimati 13.07.2023 edastatud memoga. Seetõttu, kui KM soovib universaalteenuse regulatsiooni pikema perioodi jooksul säilitada, siis teeb Eesti Energia KM-ile ettepaneku universaalteenuse regulatsiooni oluliselt reformida, tagamaks selle suurem läbipaistvus ja paindlikkus. 21  Lisaks. Möödunud aasta sügisest alates rakendati Euroopa Komisjoni välja antud määruse alusel EL-i liikmesriikides erinevaid energiakriisiga seonduvaid kriisimeetmeid, mille rakendamise tähtaeg lõppes käesoleva aasta juunis. Eelnevast tulenevalt palub Eesti Energia KM-ilt infot kas KM on saanud Euroopa Komisjonilt riigiabi loa universaalteenuse edasiseks osutamiseks? Ettevõtte hinnangul on riigiabi loa taotlemine antud juhul vajalik kuna elektrituruseaduse alusel tagatakse ühele tootjale sellele tootjale kuuluvate tootmisseadmete põhiselt riigi poolt ilma avaliku konkursita tulu teenimine, mida Euroopa Komisjon võib käsitleda riigiabina. Rahandusministeerium Eelnõu §-dega 2 ja 3 muudetakse elektrituruseaduse universaalteenust Teadmiseks võetud. Universaalteenuse puudutavaid sätteid. Kuna universaalteenus ei ole osutunud pikaajaliselt vajalikkust hindab ministeerium pärast mõistlikuks ei tootjaile ega tarbijaile (sh ei ole Konkurentsiamet seni 2023./2024. a kütteperioodi. tootmishinda kooskõlastanud – kehtestatud on ajutine hind), tuleks kaaluda universaalteenuse lõpptähtaja toomist kahe aasta võrra varasemaks (30. aprillilt 2026. a 30. aprillile 2024. a). See võimaldaks universaalteenuse (mitte-)toimivust veel ühe kütteperioodi jooksul jälgida Rahandusministeerium Leiame, et nii tootja, müüja kui eriti tarbija jaoks on mõistlikum lahendus Teadmiseks võetud. universaalteenuse regulatsioon ümber kujundada (või asendada) selliselt, et seataks üksnes mõistlik ülempiir tarbija poolt makstavale börsihinnale. Seejuures tuleks määratleda ka hinna ülempiiri rakendusmehhanism ning asutus, kes on pädev seda hinna ülempiiri kehtestama. Rahandusministeerium Juhime tähelepanu asjaolule, et kui elektrimüüjaid kohustatakse alla Teadmiseks võetud. Asjaolu, kas kulu tootmishinna jäävate börsihindade tõttu lõpetama universaalteenuse peab olema lisatud tootmishinna kuludesse, lepinguid, kuid universaalteenuse regulatsioon jääb kehtima ja tarbijatel on hindab seaduse kohaselt Konkurentsiamet. õigus sellele teenusele igal ajahetkel tagasi minna, siis on teatud tootja (st Enefit Power) kohustatud olema igal ajahetkel valmis universaalteenuse osutamiseks vajalikku elektrienergiat müüma. Kui tootja on universaalteenuse lepingute valdavast lõpetamisest tulenevalt teinud riske maandavaid ja hinda ette fikseerivaid tehinguid ning turuolukorra järsk muutus (börsihindade oluline tõus) toob hiljem kaasa universaalteenuse 22  mahu järsu kasvu, tekib tootjal täiendav kulu riske maandavate ja hinda ette fikseerivate tehingute tühistamisest. See lisakulu tuleks arvestada elektrituruseaduse § 766 lõike 2 punktis 1 nimetatud vajalike tegevuskulude koosseisus universaalteenuse tootmishinna hulka. Rahandusministeerium Palume vaadata veelkord läbi eelnõu § 2 punkt 3, sest hetkel pakutud Arvestatud. Muudatuse järgi peab sõnastuse korral elektrituruseaduse § 766 lõike 1 esimene lause mitte ei universaalteenuse raames toodetud kitsene vaid laieneb. Kui kehtiva sõnastuse kohaselt peab teatud tootja (st elektrienergiat müüma ainult Enefit Power) müüma elektrienergiat elektrimüüjale tootmishinnaga vaid universaalteenuse osutamiseks. Eelnõu universaalteenuse või üldteenuse osutamiseks, siis pakutud sõnastuses kaob vastavalt muudetud. seos universaalteenuse või üldteenuse osutamisega ning tootmishinnaga müügi kohustus laieneb. Ilmselt peaks praegune piirav viide müügile (vaid) universaalteenuse osutamiseks viidatud sättesse siiski sisse jääma. Eesti Gaas Meie hinnangul on ebaselge, milline hind tuleb eelnõu § 2 punktis 2 esitatud Arvestatud. Eelnõu vastavalt muudetud. elektrituruseaduse § 765 lõike 11 alusel universaalteenuse tootmishinnaga võrdlusel aluseks võtta. Samuti on muudetud eelnõu. Kolme kuu asemel lõpetatakse universaalteenuse leping Nord Pool elektribörs avaldab päev-ette (day-ahead) turul hinda tunni, siis, kui kaks kalendrikuud on börsihind päeva, nädala ja kuu kohta. Seejuures on kuu kohta avaldatud (monthly) olnud madalam. Elektrimüüja viib tarbija hind vastava kalendrikuu päevade kohta (daily) avaldatud hindade üle börsipõhisele lepingule ning tarbijal on aritmeetiline keskmine. Kuna avaldatud hinda tuleb võrrelda õigus 30 päeva jooksul teada anda, kas ta universaalteenuse tootmishinnaga, siis on oluline, kas võrdluse aluseks soovib sellest loobuda ning jääda tuleb võtta päeva kohta avaldatud hind või kalendrikuu kohta avaldatud universaalteenusele. hind, sest võimalik on olukord, kus kalendrikuu kohta avaldatud hind on küll madalam universaalteenuse tootmishinnast, kuid ühe või mõne päeva keskmine hind selles kalendrikuus ületab universaalteenuse tootmishinda . Seega päeva hinda aluseks võttes katkestaks sellise hinnaga päev kolmekuulise ajaperioodi kulgemise, mille jooksul on universaalteenuse tootmishind olnud kõrgem, kuid lähtudes kalendrikuu hinnast nimetatud ajaperiood ei katkeks. Eelnevat arvestades soovitame eelnõus esitatud elektrituruseaduse § 765 lõike 11 sõnastada järgmiselt: 23  „(11) Kui elektribörsi Eesti hinnapiirkonna päev-ette turu hind kalendrikuu kohta on kolmel järjestikusel kalendrikuul olnud madalam kui käesoleva seaduse §-s 766 nimetatud tootmishind, lõpetab elektrimüüja universaalteenuse tarbijaga sõlmitud lepingu, teatades sellest tarbijale vähemalt seitse päeva ette.“. Justiitsministeerium Eelnõu § 2 punkti 2 järgi täiendatakse ELTS §-i 765 lõikega 11 järgmises Osaliselt arvestatud. sõnastuses: 1) Eelnõud on muudetud selliselt, et „(11 ) Kui Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrituru universaallepingu lõpetamine toimub seni aritmeetiline keskmine börsihind on olnud kolmel järjestikusel kalendrikuul pakutud kolme kuu asemel kahe kuu madalam kui käesoleva seaduse §-s 766 nimetatud tootmishind, lõpetab möödumisel, kui nendel kuudel on elektrimüüja universaalteenuse tarbijaga sõlmitud lepingu, teatades sellest aritmeetiline keskmine börsihind turul tarbijale vähemalt seitse päeva ette.“ madalam. Eelnõu seletuskirja lk 6 põhjendatakse eelnõu § 2 punktiga 2 kavandatavat 2) Eelnõu muudetud selliselt, et muudatust järgmiselt: universaalteenuse lepingu lõpetamisel ei „Punkt 2 kohustab elektrimüüjat lõpetama universaalteenuse lepingu, kui liigu tarbijad üldteenusele, vaid kui and elektrituru hind on eelmised kolm kalendrikuud olnud madalam kui endale meelepärast paketti ei vali, liiguvad universaalteenuse tootmishind. See tagab elektrituru vähemaktiivsete üle oma elektrimüüja poolt pakutavale osalejatele võimaluse saada osa madalast elektrituru hinnast. börsihinna paketile. Universaalteenusele saab igal ajahetkel tagasi minna. Tarbijal on alati võimalus valida endale ka edaspidi sobivam pakett või liikuda tagasi Kui tarbijal on universaalteenuse leping ja eelneval kolmel kuul on universaalteenusele juhul kui börsihind üldteenuse elektrihind olnud soodsam universaalteenuse hinnast, siis jällegi tõusma hakkab. temaga lõpetatakse leping. Elektrimüüja teavitab sellest tarbijat 7 päeva ette. Tarbija suunatakse edasi üldteenusele, mida käsitleb 3) ELTS § 87 lõigetes 4 ja 5 sätestatud elektrituruseaduse § 761 lõige 1. Antud lõike kohaselt on väiketarbijal õigus aluseid on täpsemalt käsitletud märkuste osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga tabelis lk 32-34 seoses Konkurentsiameti elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema elektripaigaldis on kommentaariga. ühendatud. 24 Üldteenust tarbivad avatud elektriturul kodukliendid, kellel ei ole sõlmitud elektrilepingut ühegi kindla elektrimüüjaga. See tähendab, et kui tarbija viiakse universaalteenuse lepingult üldteenusele, siis ta langeb lepinguta tarbijate gruppi. Tarbijale jääb pärast üldteenusele üleviimist õigus otsustada, kas ta soovib börsihinnal põhinevat üldteenust kasutada või ta soovib sõlmida endale uue meelepärase lepingu teise elektrimüüjaga. Tarbija saab soovi korral valida turul tegutsevate elektrimüüjate endale sobiva elektripaketi, näiteks börsipaketi, fikseeritud hinnaga lepingu kindlaks ajaperioodiks jne.“ Oleme seisukohal, et kavandatud ELTS-i muudatused ei pruugi täita piisavalt tarbijate huvide kaitsmise eesmärki. Eelnõu kohaselt peaks Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrituru aritmeetiline keskmine börsihind olema kolmel järjestikusel kalendrikuul madalam ELTS-i §-s 766 nimetatud tootmishinnast selleks, et rakenduks eelnõus ette nähtud elektrimüüjapoolne tarbijaga sõlmitud elektrilepingu lõpetamine. Justiitsministeeriumi hinnangul võib eelnõus nimetatud 3-kuuline periood olla ehk ebamõistlikult pikk. Tarbijale oleks kasulik, kui nimetatud ajaperiood oleks lühem. Teiseks peame problemaatiliseks eelnõus ette nähtud korraldust, mille kohaselt elektrimüüja lõpetab tarbijaga sõlmitud elektrilepingu ning tarbija muutub juhul, kui ta ise mõnda uut elektrilepingut ei sõlmi, üldteenusel olevaks tarbijaks. Eelnõus pole ette nähtud lahendusi selliseks olukorraks, kus elektrituru hinnad tõusevad ning on taas kõrgemad ELTS-i §-s 766 sätestatud universaalteenuse tootmishinnast. Praeguse eelnõu seletuskirja kohaselt peaksid sellisel juhul üldteenusel olevad tarbijad võtma ise vastu otsuseid ja valima endale soodsamaid pakette ning sõlmima nende rakendumiseks elektrimüüjaga lepinguid. Nagu eelnõu seletuskirjas nimetatud, on juba praegu märkimisväärne hulk passiivseid tarbijaid, kes pole ühel või teisel põhjusel teinud vajalikke samme endale soodsama elektripaketi valimiseks. Pole põhjust arvata, et juhul kui sellised tarbijad 25 viiakse üle elektrituru hinnast sõltuvale üldteenusele, võtaksid nad elektrituru hinna tõusmisel ette vajalike samme soodsama elektrimüügipaketi valimiseks. Võimalik, et eelnõuga on mõeldud, et juhul kui elektrituru hinnad tõusevad ning on taas kõrgemad ELTS-i §-s 766 universaalteenuse tootmishinnast, kohaldub § 765 lõikes 1 toodud alus, mille järgi müüa võib tarbija universaalteenusele üle viia, aga ei ole kohustatud seda tegema. Juhul kui müüjal on vaid õigus tarbija üle viia universaalteenusele, ei kaitse see tarbijate huve. Seetõttu palume kaaluda lahendust, kus automaatselt universaalteenusele viidud kliendid toodaks selles olukorras tagasi universaalteenusele. Samuti tekib küsimus, kas ELTS § 765 lõikes 11 sätestatut arvestades, juhul kui tarbija soovib uuesti üle minna universaalteenusele, kohalduvad siinkohal ELTS § 87 lõigetes 4 ja 5 sätestatud alused, mille järgi universaalteenusega liituval tarbijal ja universaalteenuse tarbijal on õigus elektrileping üles öelda, teatades sellest vähemalt seitse päeva ette, ning elektrimüüja ei või nõuda universaalteenust lõpetavalt tarbijalt elektrilepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevat leppetrahvi ega kahju hüvitamist. Kui need sätted kohalduvad, siis kas ühekordselt? Märgime, et Konkurentsiamet on läbi viimas järelevalvemenetlust, kus üheks keskseks küsimuseks on, kuivõrd oleks elektrimüüjatel võimalik pakkuda nn hübriidpakette, kus universaalteenuse tootmishind kohalduks tarbija jaoks maksimaalse hinnana ning ajal, mil elektrituruhinnad on sellest madalamad, kohalduks tarbijale viimane. Tegemist oleks selgelt ühe tarbija huve enim teeniva lahendusega, kuidas universaalteenust pakkuda. Hetkel teadaoleva põhjal puuduvad ELTS-is sätted, mis selliste pakettide pakkumist otseselt takistaksid. Sealhulgas ei takistaks seda ka kõne all olev seadusemuudatus. Kui ka asuda seisukohale, et selline välistus ELTS-ist siiski tuleneks, oleks see tõenäoliselt vastuolus konkurentsiõiguse 26  põhimõtetega, kuna takistaks elektrimüüjatel pakkuda tarbijatele soodsamate tingimustega elektrimüügilepinguid. Juhul, kui eelviidatud järelevalvemenetluse käigus ilmneb, et hübriidpakettide pakkumine on siiski mingil põhjusel ELTS-ist tulenevalt takistatud, annab Konkurentsiamet sellest täiendavalt teada. Justiitsministeeriumi hinnangul tuleks kompleksselt hinnata, kuidas universaalteenuse osutamise korraldus ja regulatsioon toimivad olukorras, kus börsihinnad on rohkem või vähem püsivalt universaalteenuse hinnast madalamad. Nagu eelpool selgitatud, ei ole välja pakutud seadusemuudatus tõenäoliselt parim võimalik lahendus sellises olukorras tarbija huvide kaitsmiseks. Eeltoodut arvestades palume ELTS-i universaalteenusega seotud muudatusi täiendavalt analüüsida ning eelnõu vastavalt täiendada. Alexela AS Alexela ei poolda lahendust, kus seadusega kohustatakse elektrimüüjaid Arvestatud osaliselt. lõpetama ühepoolselt tarbijatega sõlmitud universaalteenuse lepinguid, millega langevad tarbijad üldteenusele. Lisatud põhimõte, et tarbija võib jääda Alexela leiab, et tarbijatega sõlmitud universaalteenuse lepingute universaalteenusele, selleks soovi lõpetamine ühepoolselt eelnõus välja pakutud viisil on halb lahendus. Seda avaldades. eelkõige, kuna: Lisatud, et elektrimüüja saadab tarbijale pakettide valiku ja soovituse millist paketti 1) Ajastus antud muudatuse tegemiseks on äärmiselt ebasobiv. Eelnõu enda pakutavatest valida. Kui tarbija oma kohaselt on seadus määratud jõustuma 1. jaanuaril 2024, kus tõenäoliselt eelistust ei teata, viiakse ta üle elektrimüüja eelneva 3 kuu aritmeetiline keskmine börsihind on olnud madalam kui poolt pakutavale börsipaketile. universaalteenuse tootmishind. See tähendab, et kui lisatava § 765 lõike 11 7 päevane etteteatamisaeg pikendatud 30 kohaselt tuleb tarbijale teatada lepingu lõpetamisest ette 7 päeva sellise päeva peale. asjaolu saabumise korral, siis tähendaks see, et 8. jaanuaril 2024 oleks vaja Märgime ka, et Elektrituruseaduse tarbijad massiliselt viia üle universaalteenuselt üldteenusele – seda muudatused ei hakkaks kehtima mitte olukorras, kus aasta kaks kõige külmemat ja tõenäoliselt kõige kallima 1.jaanuarist vaid koheselt. 1. jaanuarist elektrihinnaga kuud on just algamas. Kui on 2 kuud aastas, kus keskmine rakendumine on MGS-i osas. börsihind võiks olla kallim kui universaalteenuse tootmishind, siis on need aga just jaanuar ja veebruar. 27 2) Teiseks, on suur vahe aritmeetilisel keskmisel börsihinnal ja tarbija keskmisel tarbitud börsielektrihinnal. Kuna tarbija tarbib elektrit üldiselt päevasiseselt rohkem aegadel, mil elektrihind on ka kõrgem (nt. hommikul 07:00-09:00, õhtul 18:00-22:00), siis võib tõenäoliselt juhtuda olukord, kus universaalteenus oleks tarbijale odavam kui tema tarbimisega kaalutud keskmine börsihind. Ja seda eriti juhul, kui börsihinnale on lisatud üldteenuse marginaal (mis on tavatult kõrge!). 3) Üldteenus on oluliselt kallim viis tarbida börsielektrit, kui börsielektri pakett elektrimüüja juures. Üldteenuse mõõtepunktide suur arv on Eestis juba viimased 10a olnud suureks probleemiks, kuna antud kliendid on maksnud (kümnetes) kordades kõrgemat marginaali oma elektri eest kui elektrimüüja juures olevad lepingulised kliendid. Et säästa elektritarbijatele raha, tuleks aktiivselt tegeleda üldteenuse klientide arvu vähendamisega, mitte suurendamisega. Seega viiks antud muudatus tarbijad taas kokkuvõttes hoopis kallimale hinnastamisele ja seda olukorras, kus tegelikkuses oleks elektrimüüjatel olemas tarbijasõbralikumad paketid, kuhu tarbijaid universaalteenuse tarbimisel asemel üle viia. 4) See on suur administratiivne halduskulu elektrimüüjale lõpetada tuhandeid või koguni kümneid tuhandeid lepinguid korraga ja tegeleda tuhandete tarbijate pöördumisega klienditeeninduse poole. Olukord muutuks kordades keerulisemaks, kui jaanuari börsihind peaks tulema kallim kui universaalteenuse hind – tuhandete pahaste klientide pöördumist on sel juhul igal juhul keeruline majandada ja põhjendada ning paratamatult pöörduvad tarbijad oma senise elektrimüüja juurde selgituste saamiseks. Mööname, et möödunud sügisesele praktikale tuginedes võib pidada 7- päevast tähtaega tarbijate teavitamiseks ühepoolsest lepingu lõpetamisest ka ebamõistlikult lühikeseks, mille jooksul tarbijad lihtsalt ei jõua teha kaalutletud otsust mõne muu soodsama elektrilepingu valimiseks ja sõlmimiseks - vastavat indikatsiooni on tarbijad jaganud universaalteenusele üle viimise protsessi kohta, kus sätestati samuti 28 elektrimüüja kohustus teavitada tarbijat vastavast üleviimisest vähemalt 7 päeva enne universaalteenuse lepingu jõustumist ning jäeti õigus tarbijale keelduda vastavast üleviimisest, kui tarbija teatab keeldumisest vähemalt 2 päeva enne universaalteenuse lepingu jõustumist. Märgime, et antud eelnõus oleva muudatuse korral ei ole tarbijatele jäetud isegi võimalust universaalteenuse lepingu lõpetamisest loobumiseks, kuid samuti ei anta elektrimüüjatele õigust oma tarbijaid enda universaalteenusest soodsamale paketile üle viimiseks, vaid kohustatakse sootuks lepingut ühepoolselt lõpetama. 5) Nagu universaalteenuse algne eelnõu näitas, ei saa paljud inimesed siiani aru, et neile määrati automaatselt universaalteenuse pakett ja võib eeldada, et valdav enamus tänastest universaalteenuse tarbijatest ei saa ka aru, et neid vastavalt käesolevale eelnõule suunatakse automaatselt üldteenuse elektrit tarbima. Oleks äärmiselt vastutustundetu loota, et need tarbijad oskavad ise valida endale parema elektripaketi või eeldada, et suur hulk neist jõuaks seda üldteenusele langemise vältimiseks teostada universaalteenuse osutajalt teate saamisest vähem kui 7-päevase perioodi jooksul. 6) Ka ei sätesta antud eelnõu kuidas tagada tarbija soov tarbida universaalteenust ka juhul kui börsihind on olnud madalam. Kui elektrimüüja lõpetab tarbijaga sõlmitud universaalteenuse lepingu vastavalt eelnõus kavandatavale regulatsioonile, kuid tarbija sõlmib taas universaalteenuse osutamise lepingu, siis peaks antud eelnõu muudatuse kohaselt elektrimüüja seda taas/korduvalt automaatselt lõpetama, et täita seadusest tulenevat kohustust kavandatava arvestuspõhimõtte järgimiseks. Seda enam, et antud eelnõu näeb üksnes ette elektrimüüja kohustuse leping lõpetada ja sellest tarbijat teavitada, kuid ei näe ette tarbija õigust keelduda temaga sõlmitud universaalteenuse lepingu ühepoolsest lõpetamisest. Kusjuures tarbija soov universaalteenusel jätkata või universaalteenuse alusel uuesti elektrienergiat tarbima asuda võib olla vägagi põhjendatud olukorras, kus eelneva 3 kuu börsihind on küll olnud soodsam, kuid 29 ettevaatavalt on börsihinnad kallimad ja seda olukorras, kus ka elektrimüüjad ei pea võimalikuks antud hetkel universaalteenusest soodsamaid (tähtajatuid) fikseeritud hinnaga pakette pakkuda. 7) Kuivõrd eelnõu sõnastusega kohustatakse elektrimüüjaid ühepoolselt tarbijatega sõlmitud lepinguid lõpetama, millisel juhul viiakse need tarbijad elektrienergia tarbimiseks üldteenusele, siis tekitab antud muudatus elektrimüüjatele otsest varalist kahju tarbijate kaotamise näol, mis võib tekitada potentsiaalselt elektrimüüjate poolt nõude riigi vastu antud kahju kompenseerimiseks. Kui universaalteenuse kehtestamisega anti võimalus kõigile elektrimüüjatele asuda ka universaalteenuse osutajateks, siis tagati sellega elektrimüüjatele võrdne võimalus elektrienergia müümiseks universaalteenusena nii oma senistele tarbijatele kui ka kõigile uutele huvitatud tarbijatele. Antud eelnõus kirjeldatud kohustus universaalteenuse lepingute ühepoolseks lõpetamiseks tingib aga selle, et kuivõrd üldteenust saab pakkuda üksnes üks elektrimüüja, siis välistatakse sellega teiste elektrimüüjate võimalus oma senistele tarbijatele elektrit müüa, kui tarbija ei ole kas jõudnud selle 7-päevase perioodi jooksul reageerida ja muud paketti vahetada või on tegemist passiivse tarbijaga, milliseid on universaalteenuse tarbijate hulgas paraku väga palju. Selgelt on aga iga elektrimüüja soov oma tarbijaid hoida ja leida neile parim pakkumine ka olukorras, kus riiklikult reguleeritud universaalteenuse tootmishind on väga kõrge, kuid elektrimüüjal oleks tarbijale pakkuda soodsamaid alternatiive, kui seda on üldteenus. Arvestada tuleb siinjuures ka seda, et lähtuvalt isikuandmete kaitse üldmäärusest ei ole lepingu lõppemise järel elektrimüüjatel enam õiguslikku alust oma varasemate tarbijate otseseks kõnetamiseks. Selline muudatus sekkub ka ülemääraselt efektiivse vaba turu toimimisse ja tarnitava elektri hinnakujunduse, mis ei ole kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta, mille artikli 5 kohustab liikmesriike võtma kasutusele vajalikke meetmeid, et tagada tarnijate vahel tõhus konkurents. Seejuures tuleb riiklikul sekkumisel hinnakujundusse tagada kõikidele liidu 30 elektriettevõtjatele võrdne juurdepääs tarbijatele. Niisiis lisaks antud muudatusega klientide kaotusega kaasneda võivale kahjule võib selline muudatus tingida ka konkurentsi moonutuse, kuna universaalteenuse tarbijad võivad koonduda suurel määral ühe üldteenust pakkuva elektrimüüja alla, mida elektrimüüjad ei saaks universaalteenuse lepingu lõpetamise kohustuse tõttu ära hoida. Riik peaks aga soodustama ettevõtete ja nende poolt pakutavate teenuste/toodete rohkust, arvestades asjaolu, et tänases turuolukorras on elektrimüüjatel valmidus ja võimalused tarbijatele selliste pakkumiste tegemiseks olemas. Kõike eelnevat arvesse võttes, leiame et seaduseelnõust tuleks välja võtta elektrimüüjate kohustus ühepoolselt lõpetada kliendi universaalteenuse lepingud, millega klient satuks üldteenusele. Kui aga KM on kindlal seisukohal, et tarbijaid on kindlasti vaja ära liigutada universaalteenuse paketist juhul, kui aritmeetiline keskmine börsihind on olnud kolmel järjestikusel kuul soodsam kui universaalteenuse tootmishind, siis meie hinnangul tuleks kindlasti vältida tarbijate sattumist üldteenusele ning anda elektrimüüjatele õigus ühepoolselt näiteks 14-päevase etteteatamisega määrata antud tarbijatele oma senise elektrimüüja juures kas börsihinnaga pakett või tähtajatu (trahvivaba) fikseeritud hinnaga pakett. Alexela peab eelkõige mõistlikuks ja vajalikuks võimaldada elektrimüüjatel kõnetada oma tarbijaid, et suunata neid enda pakette üle vaatama ja valima vastavalt turuolukorrale soodsamaid ja paremini sobivamaid lahendusi. On selge, et universaalteenus ei täida tänasel juhul enam oma eesmärki, mille seadusandja elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõus (SE 655) toodud põhjendustel erandina riikliku sekkumise meetmena 2022. aasta oktoobrist kehtestas. Seega on Alexela nõus, et täna universaalteenust tarbivate tarbijate jaoks on olemas sobilikumad lahendused ning kaaluda võib lahendust, kus elektrimüüjatele antakse õigus ühepoolselt viia universaalteenuse tarbijad mõistliku etteteatamisega tema 31  senise elektrimüüja soodsamale börsihinnaga või fikseeritud hinnaga (kuid ilma leppetrahvita) paketile, kui arvestuse tulemusena on eelneva järjestikuse kolme kuu keskmine börsihind olnud universaalteenuse tootmishinnast soodsam. Kohustus universaalteenuse lõpetamiseks ja tarbijate massiliselt üldteenusele viimiseks ei ole aga kindlasti tarnijate suhtes proportsionaalne ega tarbijate huvidest lähtuv meede ning kahtlemata ei ole mõistlik rakendada seda 01.01.2024 seisuga kütteperioodi kestel, mil külmimad kuud on alles ees. Konkurentsiamet 2. Eelnõu § 2 punkti 5 järgi täiendatakse ELTS §-i 765 lõigetega 11 ja 12, Osaliselt arvesse võetud. mille kohaselt: „(11) Kui elektribörsi Eesti hinnapiirkonna päev-ette turu hind kalendrikuu ELTS § 87 lg 4 ja 5: kohta on kahel järjestikusel kalendrikuul madalam kui käesoleva seaduse §- s 766 nimetatud tootmishind, lõpetab elektrimüüja universaalteenuse (4) Universaalteenusega liituval tarbijal ja tarbijaga sõlmitud lepingu, teatades sellest tarbijale vähemalt 30 päeva ette. universaalteenuse tarbijal on õigus Tarbijal on õigus lepingu lõpetamisest keelduda, teatades sellest elektrileping üles öelda, teatades sellest elektrimüüjale 30 päeva jooksul teate saamisest. vähemalt seitse päeva ette. (12) Lõikes 11 nimetatud lepingu lõpetamise teatega teeb müüja tarbijale [RT I, 22.09.2022, 1 - jõust. 23.09.2022] ettepaneku sõlmida tarbijale müüja pakutavatest tingimustest kõige soodsamatel tingimustel elektrimüügileping. Kui tarbija oma eelistusest (5) Elektrimüüja ei või nõuda müüjale teada ei anna, viib müüja universaalteenuse lepingu lõppemisel universaalteenust lõpetavalt tarbijalt tarbija üle börsihinnal põhinevale elektrimüügilepingule sellel hetkel müüja elektrilepingu ennetähtaegse poolt pakutavatel üldlevinud tingimustel.“ lõpetamisega kaasnevat leppetrahvi ega Eelnõu seletuskirja lk 8 järgi põhjendatakse kavandatavat muudatust kahju hüvitamist. järgmiselt: „Punkt 5 kohustab elektrimüüjat lõpetama universaalteenuse [RT I, 22.09.2022, 1 - jõust. 23.09.2022] lepingu, kui elektrituru hind on eelmised kaks kalendrikuud olnud madalam kui universaalteenuse tootmishind. See tagab elektrituru vähemaktiivsete Lisaks toob ELTS esile seoses osalejatele võimaluse saada osa madalast elektrituru hinnast. elektrilepingu ennetähtaegse lõpetamisega Universaalteenusele saab igal ajahetkel tagasi minna. (lepingud, mis kehtisid alates enne Kui tarbijal on universaalteenuse leping ja eelneval kahel kuul on universaalteenuse jõustumist): üldteenuse elektrihind olnud soodsam universaalteenuse hinnast, siis temaga lõpetatakse leping. Elektrimüüja teavitab sellest tarbijat 30 päeva ette. Juhul kui tarbija soovib endiselt jääda universaalteenusele, siis ta peab 32 30 päeva jooksul elektrimüüjat teavitama, et ta keeldub universaalteenuse „”§ 1093. Universaalteenusega liituvalt lepingu lõpetamisest. Kui kaks kuud on olnud börsihind soodsam tarbijalt leppetrahvi või kahju universaalteenusest, siis tarbija suunatakse edasi üldteenusele, mida hüvitamise nõudmine käsitleb elektrituruseaduse § 761 lõige 1. Antud lõike kohaselt on Kuni 2023. aasta 30. septembrini ei või väiketarbijal õigus osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise elektrimüüja nõuda universaalteenuse põhimõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga tarbimiseks elektrilepingut sõlmivalt tema elektripaigaldis on ühendatud. tarbijalt enne käesoleva seaduse § Üldteenust tarbivad avatud elektriturul kodukliendid, kellel ei ole sõlmitud 765 jõustumist sõlmitud elektrilepingu elektrilepingut ühegi kindla elektrimüüjaga. See tähendab, et kui tarbija ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevat viiakse universaalteenuse lepingult üldteenusele, siis ta langeb lepinguta leppetrahvi ega kahju hüvitamist.”. tarbijate gruppi. Tarbijale jääb pärast üldteenusele üleviimist õigus otsustada, kas ta soovib börsihinnal põhinevat üldteenust kasutada või ta Ehk kui enne universaalteenuse jõustumist soovib sõlmida endale uue meelepärase lepingu teise elektrimüüjaga. oli tarbijal leping, siis ei tohtinud temalt Tarbija saab soovi korral valida turul tegutsevate elektrimüüjate endale selle lepingu alusel leppetrahvi küsida kuni sobiva elektripaketi, näiteks börsipaketi, fikseeritud hinnaga lepingu 30.09.2023. Alates 30. septembrist 2023 kindlaks ajaperioodiks jne. võib tarbijatelt küsida leppetrahvi nende Samuti lisatakse paragrahvi 765 täiendav lõige 12. Muudatuse eesmärk on lepingute kohta, mis olid sõlmitud enne tagada tarbijale parima hinnaga elektrimüügileping. Universaalteenuse universaalteenuse kehtima hakkamist. lepingu lõpetamise teatega teeb müüja tarbijale ettepaneku sõlmida tarbijale müüja poolt pakutavatest tingimustest kõige soodsamatel Lisaks kohalduvad endiselt ELTS § 87 tingimustel elektrimüügileping. Kui tarbija oma eelistusest müüjale teada ei lõiked 4 ja 5. Kui tarbija otsustab anna, viib müüja universaalteenuse lepingu lõppemisel tarbija üle universaalteenusest loobuda, siis temalt börsihinnal põhinevale elektrimüügilepingule. Kui tarbija viiakse üle leppetrahvi ei saa küsida tulenevalt lõikest börsihinnal põhinevale elektrimüügilepingule, peab müüja seda tegema 5, ja see kohaldub universaalteenuse sellel hetkel üldlevinud tingimustel (näiteks ei tohi küsida kõrgemat ennetähtaegsel lõpetamisel igakordselt. marginaali võrreldes elektrimüüja poolt juba pakutavate börsipõhiste lepingutega).“ Universaalteenuse lõpetamise teatega teeb Võttes arvesse eeltoodut, on jätkuvalt üleval küsimus, kas ELTS § 765 müüja tarbijale ettepaneku sõlmida enda lõigetes 11 ja 12 sätestatut arvestades, juhul kui tarbija soovib uuesti üle pakutavatest tingimustest kõige minna universaalteenusele, kohalduvad siinkohal ELTS § 87 lõigetes 4 ja 5 soodsamatel tingimustel sätestatud alused, mille järgi universaalteenusega liituval tarbijal ja elektrimüügileping. Täna on enamus universaalteenuse tarbijal on õigus elektrileping üles öelda, teatades sellest börsipakette katkestamise tasuta. Ehk kui 33  vähemalt seitse päeva ette, ning elektrimüüja ei või nõuda universaalteenust tarbija läheb üle börsipõhisele paketile ja lõpetavalt tarbijalt elektrilepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevat soovib taas liituda näiteks leppetrahvi ega kahju hüvitamist? Kui need sätted kohalduvad, siis kas universaalteenusega, siis ta saab seda teha ühekordselt? katkestamise tasuta, kui ta valis vastava Samuti juhib Konkurentsiamet tähelepanu, et Eelnõu seletuskirja on tingimusega paketi. vastavalt Eelnõusse sisse viidud täiendustele täpsustatud vaid osaliselt. Ülejäänud osas kirjeldab Eelnõu seletuskiri jätkuvalt korraldust, mille Seletuskirjas tehti vastavad muudatused kohaselt elektrimüüja lõpetab tarbijaga sõlmitud elektrilepingu ning tulenevalt kommentaaridest. tarbija muutub juhul, kui ta ise mõnda uut elektrilepingut ei sõlmi, üldteenusel olevaks tarbijaks (vt 11.07.2023 JUM-i poolt Konkurentsiametile hinnangu saamiseks esitatud Eelnõu ja seletuskiri ning 17.07.2023 ameti kiri nr 1-6/2023-021-2). Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku Eelnõud ja seletuskirja vastavalt täiendada. Konkurentsiamet 3. Eelnõu § 3 alusel jäetakse elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse Teadmiseks võetud. muutmise seaduse (RT I, 22.09.2022, 1) § 1 punktist 2 välja tekstiosa „§ 763 Muutmise seaduse muutmine on lõige 11,“. asjakohane, kuna tegemist on veel jõustumata muudatusega. Normitehnika Konkurentsiamet tõi 17.07.2023 kirjas nr 1-6/2023-021-2 välja, et eeskiri näeb ette, et kui seadusandja peab õigusloome seisukohast on jääb arusaamatuks, miks on antud juhul vajalik vajalikuks veel jõustumata muutva sätte elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadust muuta, kui muutmist, siis tuleb õigusselguse eesmärgil Eelnõuga kavandatavad muudatused jõustuvad nii ehk nii eraldi seadusega? see sõnaselgelt enne selle jõustumist Samuti, juhul kui see on põhjendatud ja ka hea õigusloome tavaga seadusest välja jätta. kooskõlas, so on vaja jätta § 1 punktist 2 välja tekstiosa „§ 763 lõige 11,“, siis miks ei jäeta nimetatud elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse Mis puudutab ELTS § 766 muudatust, siis muutmise seadusest välja teisi Eelnõuga kavandatavaid muudatusi? – sellega soovitakse üksnes välja jätta Näiteks tunnistatakse Eelnõuga kehtetuks § 766 lõike 1 lauseosa „või lauseosa, mitte tervet sätet juba praegu üldteenuse raames elektrienergiat müüvale võrguettevõtjale või tema kehtetuks tunnistada. Soovime, et see säte nimetatud müüjale universaalteenuse või üldteenuse osutamiseks“. muutuks tervikuna kehtetuks alles Eelnõule lisatud märkuste tabelist nähtuvalt ei ole KLIM Konkurentsiameti Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse kommentaari käsitanud, mistõttu juhib amet sellele veel kord tähelepanu. muutmise seaduse vastavate sätete 34  jõustumisel 2026.a 1. mail. Põhjendus on seletuskirjas. Täiendavad märkused eelnõu kohta (elektrituruseaduse (universaalteenuse) ja maagaasiseaduse muutmine) Justiitsministeerium Vastavalt HÕNTE § 42 lg-le 2 tuleb seletuskirjas viidata eelnõule eelnenud Mitte arvesse võetud. Seletuskirjas on väljatöötamiskavatsusele (VTK) või põhjendada VTK puudumist lähtuvalt põhjendatud VTK puudumist ning lubatud eranditest (HÕNTE § 1 lg 2). Erinevate muudatuste sisust ja põhjuseid, miks järelhindamine on vajadusest tulenevalt võib mõnikord olla tarvilik viidata ka mitmele ebavajalik. kohalduvale erandile, kuid iga erandi kasutamist tuleb muudatustest lähtuvalt eraldi põhjendada. Kuna VTK koostamise olulisemad eesmärgid seonduvad alternatiivide kaalumise (nt kas neid üldse oli) ja mõjutatud osapoolte kaasamisega, tuleks seletuskirjas põhjendada, kuidas on nende asjaoludega arvestatud juhul, kui VTK jäi koostamata. Tuletame meelde, et kui VTK jäi koostamata nt kiireloomulisuse kaalutlustel (HÕNTE § 1 lg 2 p 1) ning 4 / 5 eeldatav mõju on mõnele sihtrühmale oluline, kohustab Riigikogus vastu võetud õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 eelnõus ette nägema ka mõjude järelhindamiskohustuse (p 12.4.1.). Justiitsministeerium Eelnõu seletuskirja lisatud mõjuanalüüs ei anna hinnangut ettevõtjate ja Arvesse võetud. Mõjuanalüüsi on vastavalt füüsiliste isikute halduskoormuse võimaliku muutumise kohta olukorras, täiendatud. kus vastu võetakse muudatused, mis eelduslikult võivad mõjutada või ka mõjutavad nende käitumist. Palume kindlasti lisada analüüsi ka kokkuvõttev hinnang kavandatavate muudatuste järgse halduskoormuse kasvu, kahanemise või samaks jäämise kohta koos lühikese põhjendusega. Sarnaselt tuleks anda hinnang ka riigiasutuste töökoormuse võimalikule muutumisele, lisades vajalikud selgitused. Mõjuanalüüsis palume käsitleda mõju ka ametitele, hinnates mh, kas mõju avalduks pidevalt (Maksu- ja Tolliamet) või ainult teatud tingimustel ja olukordades (Konkurentsiamet). 35 Justiitsministeerium Eelnõuga kavandatav universaalteenust puudutav muudatus seab Arvesse võetud. Mõjuanalüüsi on vastavalt eesmärgiks vähem aktiivsete tarbijate kasu saamise börsil olevatest täiendatud. madalamatest hindadest. Samas on mõjuanalüüsis käsitlemata jäänud võimalikud ebasoovitavad mõjud, mis võivad tuleneda sellest, kus hoolimata keskmise börsihinna soodsamast tasemest võib leiduda tarbijaid (sh teadlikult selle valiku teinud tarbijaid), kelle tarbimisharjumuste tõttu (nt kasutades elektrit eelkõige tiputundidel) võib automaatne üleminek börsihinnale tähendada siiski kokkuvõttes kallimat hinda kui universaalteenusel olles. See võib juhtuda eriti neis olukordades, kus börsihinna ja universaalteenuse hinna vahe kujuneb marginaalseks. Mõjuanalüüsis tuleks hinnata ka seda, kuivõrd kavandatav muudatus mõjutaks klientide edasist käitumist (mõju ulatus) ning suurendaks ka nende halduskoormust ehk kas muudatuse mõju võib osutuda oluliseks. Samuti ei käsitle mõjuanalüüs ebasoovitavaid mõjusid, mis võivad tuleneda sellest, et automaatselt börsihinnale üle viidud mitteaktiivne klient võib börsihinna uuesti ebasoodsamaks kujunemisel jääda ka selles olukorras passiivseks ning saada seetõttu soovimatut majanduslikku kahju. Justiitsministeerium Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja Arvesse võetud. Vastavalt on muudetus failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega seletuskirja ja eelnõud. Lisaks saadetakse eelnõu mõju kohta. eelnõu JuM-ile teiseks kooskõlastusringiks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Justiitsministeerium (26.09) 1. Palume arvesse võtta käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja 1. Normtehniliste ja keelemärkustega seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning arvestatud. Seletuskirja on vastavalt märkustega eelnõu mõju kohta. täiendatud mõjude kohta. 2. Palume arvestada märkustega, mille Konkurentsiamet esitas oma 2. Konkurentsiameti seisukohtadele on 18.09.2023 kirjas nr 1-6/2023-031-2, mille koopia saadeti ka vastatud märkuste tabelis. Kliimaministeeriumile. 36 Konkurentsiamet Ameti poolt saadetud seisukohad 06.06.2023 kirjas (AK märkega). Teadmiseks võetud. 37 Säte Komme Kommentaar/ettepanek Tagasiside nteerija Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (reservvõimsuse mehhanismi kohta) 1) ELTS paragrahvi 4 JuM1 „paragrahvi 4 lõiked 41–5 tunnistatakse kehtetuks“ Arvesse võetud. §93 lg 6 punkt 3 tunnistatakse lõiked 41–5 kehtetuks, kuna sellisel kujul konkursi korraldamist enam 1 Kehtetuks tunnistatavale lõikele 4 viitavad ELTS § 93 lg 6 p ei toimu varustuskindluse tagamiseks. Samuti 2 ja 3. Nimetatud sätted vajavad samuti muutmist. muudetakse punkti 2. Seal ei mainita enam konkurssi. Uus sõnastus punktile 2 on järgnev: „2) jälgib tootmisvõimsustesse ja salvestusse investeerimist, pidades silmas varustuskindlust“. Punkti täiendatakse, kuna see on seotud direktiivi 2019/944 ülevõtmisega. Punkt sätestab, et Konkurentsiamet peab Eestis jälgima investeeringuid, pidades silmas varustuskindlust. Seletuskirjas on vastavalt täiendatud. 2) §422 lg 2 JuM „(2) Mehhanismi rakendamise ettevalmistamiseks koostab Arvesse võetud. Elluviimise kava on eelnõus ja süsteemihaldur mehhanismi elluviimise kava (edaspidi seletuskirjas muudetud läbivalt „mehhanismi kavaks“. käesolevas peatükis kava), mis sisaldab plaanitava Lisaks on naaberriigid muutetud mehhanismi tüübi kirjeldust, rakendamise perioodi „naaberliikmesriikideks“. elektrisüsteemi võimekuse tagamiseks ja võimalikku kaasnevat mõju naaberriikidele.“ Õigusselguse eesmärgiks võiks pigem nimetada mehhanismi kava, et lihtsustada arusaamist, millal on tegemist rakenduskavaga ja millal mehhanismi elluviimise kavaga. Nt ka lg 4 viimasel lauses on kasutatud määratud lühendi kava asemel mehhanismi kava. Üheseks tõlgendamiseks on oluline järgida sõnastuses kokkuleppelist lühendit. 1 Ametiasutuste lühendid: a) Justiitsministeerium – JUM; b) Konkurentsiamet – KA; c) Rahandusministeerium – RaM 38  Määruse art 22 lg 2 kohaselt naaberliikmesriikidele. Eesti geograafilise paiknemise kontekstis on sel suur vahe. 3) §422 lg 3 JuM „(3) Süsteemihaldur esitab kava esimesel võimalusel Teadmiseks võetud. Konkurentsiametile ja Kliimaministeeriumile ning mõlemal Seletuskirja vastavalt täiendatud. Konsultatsioon viiakse on õigus põhjendatult kava muuta. Konkurentsiamet viib läbi läbi esimesel võimalusel pärast mehhanismi kava saamist avaliku konsultatsiooni turuosalistega kavas esitatud ja sellega tutvumist. mehhanismi ülesehituse ja piiriülese mõju suhtes.“ Samuti on muudetud põhimõtet seoses kava muutmisega. Mis aja jooksul? Kas pärast kava muutmist või samaaegselt? Mõlemad saavad põhjendatult nõuda kavasse muudatusi. Ka seletuskirjast ei selgu. Lisaks viib avaliku konsultatsiooni läbi süsteemihaldur Konkurentsiameti asemel (vaadata märkuste tabeli punkti 22). Avaliku konsultatsiooni raames tutvustatakse mehhanismi kava elektrituru osalistele. 4) §422 lg 2 JuM Lõikes 2, seletuskirjas ja määruse art 22 lg-s 2 on aga mõju Arvesse võetud. Vastatud märkuste tabelis punkt kahe „naaberliikmesriikidele“. „Piiriülene“ on oluliselt laiema all. tähendusega. Palun ühtlustada. 5) §422 lg 4 JuM Õigusselgem on välja tuua ka komisjonile esitamise eesmärk Arvesse võetud. Mehhanismi kava ja rakenduskava (uuendatud eelnõus (esitatakse Euroopa Komisjonile läbivaatamiseks/arvamuse esitatakse Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks ja §422 lg 5) saamiseks/heakskiitmiseks), kuivõrd EK heakskiit peab riigiabi loa saamiseks. Ilma Komisjoni heakskiiduta ei eelnema reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtmiseks. saa anda riigiabi. 6) §422 lg JuM Seletuskirja kohaselt reservvõimsuse mehhanismi Teadmiseks võetud. Eelnõud on täpsustatud (vastatud 5(uuendatud rakendamine ongi riigiabi. Kuidas mõista „võidakse anda märkuste tabelis punkt 34). Alles pärast Euroopa eelnõus §423 lg 1- riigiabi“? Kui mehhanismi on võimalik rakendada ka ilma, et Komisjonilt heakskiidu saamist võidakse anda riigiabi. 2) tegemist oleks riigiabiga, siis palun seletuskirja vastava Reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks on vajalik selgitusega täiendada. Euroopa Komisjonilt heakskiit riigiabi andmiseks. Elektrienergia siseturu määruse 2019/943 art 21 lg 1 toob 39  esile, et reservvõimsuse mehhanismi võib kasutada viimase võimalusena varustuskindluse tagamiseks ning see peab olema kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 107, 108 ja 109. 7) §422 lg 5-8 JuM Lg 5-8 sätestatut saab rakendada üksnes juhul, kui EK on Arvesse võetud. Eelnõus muudeti sõnastust (vastatud (uuendatud eelnõus andnud kavale heakskiidu. See asjaolu tuleks selgelt välja märkuste tabelis punkt 34). §423 lg 1-5) tuua. Algne paragrahv jaotati kaheks. Nüüdsest on §422 ja §423 Selgem ja arusaadavam oleks ka, kui lg 5-8 moodustaksid vastavalt „reservvõimsuse mehhanismi rakendamise omaette paragrahvi (rakendamine), lg 1-4 reguleerivad ettevalmistamine“ ja „reservvõimsuse mehhanismi rakendamise ettevalmistamist/kava esitamist. rakendamine“ HÕNTE § 24 lg 5 kohaselt välditakse paljude lõigetega paragrahve ning sätted rühmitatakse sisu järgi mitmeks paragrahviks. 8) §423 lg 2 JuM „2) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel käesoleva Mitte arvestatud. Kuna tegemist on juba hanke (uuendatud eelnõus seaduse § 422 lõike 6 alusel korraldatud mehhanismi hanke tulemustega, kus tuuakse välja maht ja vähempakkumise §424 lg 2) tulemused lepingu sõlmimisest 30 päeva jooksul ja seejärel tulemusel välja kujunenud hind, siis see sobitub paremini senikaua, kuni süsteemihaldur mehhanismi rakendab.“ rahastamise alla. Sobib pigem § 422 lõikesse 6 või selle järele eraldi lõikeks. 9) §423 lg 2 JuM Kuidas mõista „jooksvalt muuta kaks korda aastas“? Kas Teadmiseks võetud. Sõnastusse on lisatud „kokku“ ehk (uuendatud eelnõus muuta saab kahel korral aastas või poolaasta jooksul aastas saab maksimaalselt kaks korda põhjendatult hinda §424 lg 2) korduvalt? muuta. „Põhjendatud juhul on süsteemihalduril õigus nimetatud hinnangut ja mehhanismi rakendamise kulu jooksvalt 40  muuta kokku kaks korda aastas, hiljemalt 1. juuniks ja 1. detsembriks.“ 10) Seletuskiri JuM Kuna HÕNTE § 41 lg 2 p 3 kohaselt on vajalik lisada ka Arvesse võetud. Seletuskirja sissejuhatusse on lisatud, et (sissejuhatus) lahenduste mõju, siis tuleb sisukokkuvõttesse märkida ka kaasneb mõju tarbijatele. muudatuse mõju tarbijatele, kelle elektriarvetele lisandub seetõttu täiendav kulu. 11) Seletuskiri JuM Vastavalt HÕNTE § 42 lg 2 tuleb seletuskirja eesmärkide jaos Arvesse võetud. Seletuskirjas lk 7 on põhjendused välja (seaduse eesmärk) märkida ka eelnenud VTK kooskõlastamise tulemus ja EN toodud, viidates HÕNTE §1 lõike 2 punktile 1, mis vastavus VTK-le. Erinevuste korral tuleb erinevusi käsitleb kiireloomulisust. põhjendada ja selgitada. Põhjendada tuleb ka seda kui VTK jäeti koostamata ning lisada ka selle koostamata jätmise alus Eesmärk sõnastati ümber, viidates nõuetekohase (vastavalt HÕNTE § 1 lg 2). elektrivarustuse tagamisele piiratud tootmisvõimsuste tingimustes (peatükk 2 esimene lõik). Muudatuse eesmärk on siiski nõuetekohase elektrivarustuse tagamine tarbijatele piiratud tootmisvõimsuste tingimustes. Ülejäänu on juba selle saavutamiseks vajalikud lahendused. Palume korrigeerida sellest lähtuvalt eesmärgi sõnastust. 12) Seletuskiri (§422 lg JuM Palun täpsustada, mis aja jooksul ja kuidas täpsemalt (avalik Arvesse võetud. Vastatud punkt kolme all märkuste 2-3) konsultatsioon turuosalistele). tabelis. Vastavad muudatused on sisse viidud ka seletuskirja. 13) Seletuskiri JuM „Reservvõimsuse mehhanismi kulude kandmine Arvesse võetud. Viidatud riigiabi suunistele (2022/C elektritarbijate poolt on kooskõlas Euroopa Komisjoni 80/01) ning sealsele punktile 367. keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistega.“ „367. Selleks et vältida tarbimiskaja stiimulite Palun viidata suuniste täpsele punktile. kahjustamist ja selliste turutõrgete süvendamist, mis tingivad vajaduse varustuskindluse meetmete järele, ning tagada, et varustuskindlusega seotud sekkumise ulatus 41  oleks võimalikult väike, peaksid varustuskindluse meetme kulud kandma turuosalised, kellest meetme vajalikkus tuleneb. Selleks võib näiteks jaotada varustuskindluse meetme kulud elektrinõudluse tippkoormuse perioodidel elektri tarbijatele või jaotada võrgu ülekandevõime piiratuse juhtimise meetme kulud selle piirkonna tarbijatele, kus meetme raames võimsuse suunamise ajal elektrit napib. Selline kulude jaotamine ei pruugi siiski olla nõutav, kui liikmesriik esitab analüüsi, mis põhineb tõenditel, sealhulgas avaliku konsultatsiooni käigus kogutud tõenditel, et kulude sellisel viisil jaotamine kahjustaks meetme kulutõhusust või tooks kaasa tõsiseid konkurentsimoonutusi, mis selgelt kahjustaksid sellisest kulujaotusest saadavat võimalikku kasu.“ Kuna reservvõimsuse mehhanism on siseriiklik, siis selle kulud katavad turuosalised ehk selle piirkonna tarbijad (kõik Eesti elektritarbijad). 14) Seletuskiri JuM Eelnõus pole §-i 2, üldkorras jõustumist eelnõus ei märgitagi. Arvesse võetud. Vastavad muudatused on sisse viidud Seega tuleks see selgitus ka SK-st välja jätta ning lisada seletuskirjas. selgitused punktis „seaduse jõustumine“. 15) Seletuskiri JuM Seletuskirja osas „Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele” Arvesse võetud. Viidatud on määrusele 2019/943, mis (vastavus EL esitatakse eelnõu reguleerimisalaga seotud Euroopa Liidu käsitleb elektrienergia siseturgu. Määruses tuuakse esile õigusele) määruse, direktiivi ja muude õigusaktide ning nende nõuded reservvõimsuse mehhanismile. tõlgendamiseks vajaliku kohtupraktika loetelu. Kui eelnõu eesmärk on viia Eesti seadused kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, analüüsitakse eelnõu vastavust sellele (HÕNTE § 45 lg 1). 42  Siin tuleb nimetada konkreetne määrus, samuti vajab täpsustamisest, et ELTS-i muudatused on vajalikud otsekohalduva määruse rakendamiseks (määrates rakendamiseks vajalikke ülesandeid täitvad asutused jms). 16) Seletuskiri JuM Majanduslike mõjude all pole analüüsitud muudatuste Osaliselt arvesse võetud. (majanduslikud võimalikku mõju elektrienergia tootjatele. Palume ka seda Seletuskirja on lisatud eraldi peatükk elektrienergia mõjud) analüüsida ja lisada nende arv. tootjate mõju kohta. Esitatud on info juhitavate tootmisüksuste kohta Eestis. Eraldi elektritootjate arvu Lisada andmed erinevate tarbijate gruppide kohta – ettevõtjad, turul pole esitatud, vaid on välja toodud suuremad kodutarbijad, riigi- ja KOV asutused ja nende (hinnanguline) tootjad. arv. Samuti täiendati seletuskirja tarbijagruppide statistikaga. Esitatud on ainult kodutarbijad ja äritarbijad. Eraldi KOV-ide ja nende asutuste kohta numbreid välja tuua ei saa, kuna KOV-ide näitel on samuti tegemist äritarbijatega. 17) Seletuskiri (mõju JuM Kas sellest võib nii aru saada, et reservvõimsuste kasutamata Teadmiseks võetud. Seletuskirja on lisatud täpsustav tarbijatele) jäämisel aasta jooksul tekib alati ülejääk, mille võrra saaks lõik. „Ülejääk võib tekkida ka siis, kui tarbitakse rohkem eeldada tarbijatele elektriarvetel esitatavate kulude elektrit tarbijate poolt võrreldes varasemate kahanemist sellele järgneval aastal (jäävad ära nt käivitamise prognoosidega, näiteks pikaajaline külmem periood. kulud ja aktiveerimise muutuvkulud?) Kui nii, siis täpsustada Antud juhul laekub süsteemihaldurile rohkem tasu kui mõju tarbijatele sellest lähtuvalt. oleks vajalik, et katta mehhanismi pakkujale valmisoleku tagamisega seotud kulud. Antud juhul võetakse ülelaekunud summa arvesse järgmise perioodi reservvõimsuse mehhanismi tasu määramisel, mis toob kaasa tarbijate elektriarvetel kulude kahanemise.“ Samuti on täpsustatud tulude kirjeldust, mis võivad tulla trahvidest. 43 18) Seletuskiri (mõju JuM Kas suureneb ka ministeeriumi töökoormus? Kui palju Teadmiseks võetud. Seletuskirjas on vastavad riigiasutustele) sealsetest ametnikest on seotud uute menetlustega? täiendused sisse viidud. Kliimaministeeriumis on tööülesannete hulka arvatud tegevused seoses Kas see eeldab ka uu(t)e töötaja(te) palkamist reservvõimsuse mehhanismiga. Konkurentsiametil (Konkurentsiametisse)? Lisada võrdluseks ka töökoormus suureneb, kuid arvestades reservvõimsuse Konkurentsiameti töötajate arv. mehhanismiga seonduvaid tegevusi, siis pole alust arvata, et see eeldaks uute töötajate palkamist. Konkurentsiamet peab teostama rakenduskava ettepaneku analüüsi ja samuti peab heaks kiitma nõuded vähempakkumisele. Kuna mehhanismi rakendatakse aastaid, siis tegemist pole iga-aastaste tegevustega (nt turutõrgete analüüsi koostamine jne). 19) Seletuskiri JuM Seletuskirja osas „Seaduse jõustumine” põhjendatakse eelnõu Arvesse võetud. Seaduse jõustumise punkti täiendtati (seaduse seadusena või selle sätte jõustumise tähtpäeva valikut lausega: „Käesolev seadus jõustub üldises korras, kuna jõustumine) (HÕNTE § 49). Jõustumisaja valikut on vaja põhjendada ka puudub vajadus hilisema jõustumisaja määramiseks.“ juhul, kui seadus on kavandatud jõustuma üldkorras, sest see võimaldab eelnõu koostajal selgitada, et kavandatud on piisav aeg eeltöödeks ja normidega tutvumiseks (Normitehnika käsiraamat, § 49 kommentaar). 20) §422 lg 1 KA Eelnõu seletuskirja sissejuhatuse (lk 1) ja lõike 1 selgituste Põhimõte arvesse võetud. Sissejuhatuses ja lk 12on (lk-d 4 ja 5) kohaselt teeb süsteemihaldur ettepaneku nii vastavad parandused sisse viidud. Kliimaministeeriumile kui ka Konkurentsiametile. Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku muuta seletuskirja sõnastust vastavalt Eelnõule, mille järgi esitab süsteemihaldur vastava ettepaneku Kliimaministeeriumile. 44 21) §422 lg 3 KA Konkurentsiamet tegi 20.03.2023 kirjas ettepaneku muuta Põhimõte arvesse võetud. lõike 2 (Eelnõus lõige 3) sõnastust nii, et süsteemihaldur esitab nimetatud kava ülevaatamiseks MKM-le ja Sõnastust on muudetud seletuskirjas ja järgnevalt ka Konkurentsiametile ning taolist kava ei kooskõlastata. Samas eelnõus „(3)… Süsteemihaldur esitab mehhanismi kava võib amet aga nõuda kava muutmist. esimesel võimalusel Konkurentsiametile ja Kliimaministeeriumile ning mõlemal on õigus Eelnõule lisatud märkuste tabeli kohaselt on põhjendatult nõuda kava muutmist. …“ Konkurentsiameti ettepanekuga arvestatud. Samas nähtub lõike 3 sõnastusest, et Kliimaministeeriumil ja Konkurentsiametil on õigus põhjendatult kava muuta, mitte muutmist nõuda. Need on täiesti erinevad asjad – Konkurentsiamet selgitab, et tal puudub võimalus süsteemishalduri asemel nimetatud kava muutmiseks, st astuda siinkohal süsteemihalduri kohustustesse. Kuna Konkurentsiamet saab nõuda vaid nimetatud kava muutmist, siis tuleks see lõikes 3 Konkurentsiametit puudutavalt ka niimoodi sätestada – vastavalt ameti poolt 20.03.2023 kirjas esitatud ettepanekule. Juhul, kui MKM peab enda pädevuste raames võimalikuks, et saab süsteemihalduri poolt koostatud kava ise muuta, ametil siinkohal ettepanekud puuduvad. Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet uuesti ettepaneku muuta Eelnõu lõike 3 sõnastust Konkurentsiameti pädevusi silmas pidades nii, et süsteemihaldur esitab kava esimesel võimalusel Konkurentsiametile, kellel on õigus põhjendatult kava muutmist nõuda. Ka Eelnõu seletuskirja on vajalik vastavalt muuta. 45 22) §422 lg 3 KA Eelnõu lõike 3 kohaselt viib Konkurentsiamet läbi avaliku Põhimõte arvesse võetud. Muudetud vastavalt, et konsultatsiooni turuosalistega kavas esitatud mehhanismi avaliku konsultatsiooni viib läbi süsteemihaldur. ülesehituse ja piiriülese mõju suhtes. Konkurentsiametile jääb arusaamatuks, miks peaks olukorras, kus kava koostajaks on süsteemihaldur, viima tema asemel kava puudutava avaliku konsultatsiooni läbi Konkurentsiamet. Ameti hinnangul oleks sellisel juhul tegemist olukorraga, kus amet peaks hakkama täitma süsteemihaldurile kohalduvaid läbipaistvuse nõudeid ning puudub alus ka järeldada, et süsteemihaldur ise sellist konsultatsiooni läbi viia ei suudaks. Ameti hinnangul on põhjendatud, et kava koostaja viib läbi ka seda puudutava avaliku konsultatsiooni ning seda ka põhjusel, et niimoodi välditakse olukorda, kus kava koostaja ei pea tema poolt koostatud kava kohta esitatud küsimustele vastama või vastavalt tõstatunud probleemidele ja vajadusele kava vastavalt muuta. Samuti oleks sellisel juhul see protsess kahtlemata kiirem ja efektiivsem. Lisaks, kuna nimetatud kava hõlmab terve Eesti Vabariigi territooriumi elektrivarustuskindlusega seonduvaid aluseid ja kohustusi ning sisaldab mh ka piiriülese mõjuga seonduvaid aspekte, oskaks taolist kava puudutatava avaliku konsultatsiooni läbiviimisega seonduvaid tingimusi ja vajadusi hinnata lisaks süsteemihaldurile MKM, kellel on ka elektrivarustuskindlust puudutavate probleemide korral juhtiv ja vastutav roll. Lähtudes eeltoodust, teeb amet ettepaneku muuta Eelnõu lõike 3 sõnastust nii, et avaliku konsultatsiooni turuosalistega kavas esitatud mehhanismi ülesehituse ja piiriülese mõju suhtes viib 46  läbi süsteemihaldur. Vastavasisuliselt tuleks muuta ka seletuskirja. 23) §422 lg 3 KA Konkurentsiamet tegi 20.03.2023 kirjas ettepaneku muuta Osaliselt arvesse võetud. lõike 3 (Eelnõus lõige 4) sõnastust nii, et Konkurentsiamet koostab regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete analüüsi ning Regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete analüüs on esitab selle MKM-le, kes esitab seejärel rakenduskava koos sisult täpselt sama mis rakenduskava. Eelnõus ajakavaga Euroopa Komisjonile. nimetasime selle rakenduskava ettepanekuks, mis sisaldab turutõrgete analüüsi. Konkurentsiamet esitab Eelnõule lisatud märkuste tabeli kohaselt on analüüsi Kliimaministeeriumile, kes vajaduse täiendab Konkurentsiameti ettepanekuga arvestatud. Samas Eelnõust ja seda. seletuskirjast seda ei nähtu. Konkurentsiamet selgitab, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2019/943, 5. juuni 2019, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (edaspidi elektrienergia siseturu määrus), artikli 20 lõikes 3 sätestatud regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamise rakendamiskava on seotud riigiabiga. Riigiabi puudutavad küsimused ei ole ameti pädevuses menetleda ja/või nende üle otsustada. ELTS-st tulenevalt teeb riigiabi küsimustes Euroopa Komisjonile ettepanekuid MKM. Konkurentsiseaduse järgi on riigiabi puudutavad küsimused Rahandusministeeriumi pädevuses. Eelnõu seletuskirja (lk 8) on täiendatud lausega „Riigiabi loa taotlemise eest vastutab Kliimaministeerium.“. Samas ei lahenda see vastuolu, et rakendamiskava koostamine on Eelnõu lõike 4 kohaselt Konkurentsiameti ülesanne, rakendamiskava on omakorda seotud riigiabiga, kuid riigiabi 47  puudutavad küsimused ei ole ameti pädevuses menetleda ja/või nende üle otsustada. Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet uuesti ettepaneku muuta Eelnõu lõike 4 sõnastust nii, et Konkurentsiamet koostab regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete analüüsi ning esitab selle Kliimaministeeriumile, kes esitab seejärel rakenduskava koos ajakavaga Euroopa Komisjonile. Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt amet rakenduskava ei koosta. Kuna riigiabiga seonduvad küsimused on juba ELTS- ist tulenevalt MKM-i pädevuses (vt nt § 59 lõige 3), saab rakenduskava koostada MKM. Vastavalt peaks muutma ka seletuskirja. KA Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et kui tegemist on Arvesse võetud. Kooskõlastamise kohustus on 24) §422 lg 6 vähempakkumiste regulatsiooniga, siis analoogiast lähtudes Konkurentsiametilt maha võetud. Siiski on (uuendatud eelnõus juhib amet tähelepanu lingil: Konkurentsiameti ülesanne vähempakkumise tingimused §423 lg 2) https://www.riigiteataja.ee/akt/113112021002 kättesaadavale üle vaadata ja vajadusel sinna muudatusi nõuda. regulatsioonile – ka siinkohal keegi vähempakkumiste tingimusi ei kooskõlasta. Ametile jääb arusaamatuks, miks peaks seda tegema reservvõimsuse mehhanismide vähempakkumiste puhul. Samuti, kuna ELTS-st tulenevalt tähendab kooskõlastamine haldusakti väljaandmist ning võttes arvesse sellega kaasnevat regulatsiooni, ei tavatse see kiirete olukordade lahendamiseks olla efektiivne ja otstarbekas menetlusviis. Ka võib taolises olukorras kooskõlastust puudutava haldusakti väljaandmine olla käsitatav üle reguleerimisena. Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku kustutada lõikest 6 Konkurentsiameti kohustus kooskõlastada 48  vähempakkumise tingimused ning vastavasisuliselt muuta ka seletuskirja. 25) Seletuskiri KA Lisaks juhib amet tähelepanu järgnevale: Teadmiseks võetud. Eelnõud täiendati täiendava punktiga, mille kohaselt sätestab vähempakkumise korra Seletuskirjas (lk 9) on välja toodud järgmist: valdkonna eest vastutav minister (täpsemalt märkuste „Vähempakkumise toimumise ja selle tingimuste kohta tabeli punktis 34). avaldab süsteemihaldur Elering teate oma kodulehel vähemalt kolm kuud enne vähempakkumise algust. Teates avalikustatakse vähempakkumise ajakava ja tingimused, sealhulgas vähempakkumisega hangitav reservvõimsuse kogus.“ 4 (6) Samas nimetatud alused Eelnõus ei sisaldu. Kuna tegemist on aga konkreetsete kohustuste ja tähtaegade seadmisega ning seletuskiri isikutele kohustusi ei sea, teeb Konkurentsiamet ettepaneku viia need alused sisse Eelnõusse. 26) §422 lg 7 KA Kuna Konkurentsiamet vähempakkumise tingimusi Arvesse võetud. Vastatud punktis 24. (uuendatud eelnõus kooskõlastada ei saa (vt ameti poolt Eelnõu lõiget 6 §423 lg 2-3) puudutavaid selgitusi), teeb Konkurentsiamet ettepaneku Eelnõu lõiget 7 muuta vastavasisuliselt ning seda ka seletuskirja silmas pidades. 27) Seletuskiri KA Eelnõu seletuskirjas (lk 10) on toodud järgmist: „Nõuded Arvesse võetud. Vastavalt on muudetud seletuskirja. reservvõimsuse mehhanismi lõpetamisele või lõppemisele tulenevad elektrienergia siseturu määruse artiklist 21.“ Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku täpsustada Eelnõu seletuskirja teksti, et see oleks kooskõlas 49  eelnõu lõikega 8, st lisada viide § 422 lõikes 5 nimetatud Euroopa Komisjoni riigiabi otsusele. 28) Seletuskiri KA Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et Eelnõu lõikes 2 toodud Arvesse võetud. Seletuskirja täiendati, et süsteemihaldur alus, mille järgi hanke tulemused on süsteemihalduri hoiab kättesaadavana oma veebilehel hanketulemusi veebilehel avaldatud senikaua, kuni süsteemihaldur senikaua, kuni ta mehhanismi rakendab. mehhanismi rakendab, ei ole märgitud Eelnõu seletuskirjas (lk 11). Ühtluse huvides on seletuskirja ja eelnõud muudetud ning läbivalt kasutatakse terminit „mehhanismi rahastamise Lähtudes eeltoodust, teeb amet ettepaneku täpsustada Eelnõu kulu“. seletuskirja teksti, et see oleks kooskõlas eelnõu lõikega 2 – lisada seletuskirja, et hanke tulemused on süsteemihalduri veebilehel avaldatud senikaua, kuni süsteemihaldur mehhanismi rakendab. Lisaks – Eelnõu lõigetes 2 ja 4 on kasutatud terminit „mehhanismi rakendamise kulu“, aga eelnõu seletuskirjas (lk 11-12) on kasutatud terminit „mehhanismi rahastamise kulu“. Konkurentsiamet selgitab, et „mehhanismi rahastamise kulud“ kujutavad endast kulusid, mis tekivad süsteemihalduril reservvõimsusmehhanismi rakendamisega, st administratiivseid kulusid (IT-süsteemid, tööjõud), „mehhanismi rakendamise kulud“ kujutavad aga endast vastavate tootmisvõimsuste käitamise kulusid. Kuna Eelnõu seletuskirjas (lk 3) on toodud, et „Õigusnormiga on vaja reguleerida võimalus rahastada reservvõimsuse mehhanismi kulud võrgutasust, samamoodi 50  taastuvenergiatoetust rahastamise regulatsiooniga ELTS-i §-s 592 .“ ning ELTS § 592 kasutatakse terminit „toetuse rahastamine“, teeb Konkurentsiamet selguse ja üheselt mõistetavuse huvides ettepaneku kasutada Eelnõus ja seletuskirjas terminit „mehhanismi rahastamise kulu“. 29) Seletuskiri KA Konkurentsiamet teeb ettepaneku täpsustada lõike 5 sõnastust Arvesse võetud. „Energiaarvel“ on asendatud nii, et sõnastuse „elektrienergiaarvel“ asemel kasutada „Elektrienergia eest arvel“. Mehhanismi rahastamise sõnastust „elektrienergia eest arvel“ – nii on täpsem. kulude põhimõtte kohta on vastatud märkuste tabeli punktis 28. Eelnõu lõikes 5 on kasutatud terminit „mehhanismi rakendamise kulu“, aga Eelnõu seletuskirjas (lk 12) on kasutatud terminit „mehhanismi rahastamise kulu“. Konkurentsiamet teeb selguse ja üheselt mõistetavuse huvides ettepaneku kasutada s ja seletuskirjas terminit „mehhanismi rahastamise kulu“ (vt lõigete 2 ja 4 kohta tehtud ettepanekuid). 30) Seletuskiri KA Konkurentsiamet on eelnevalt Eelnõu § 422 lõiget 3 silmas Osaliselt arvesse võetud. Osaliselt on seletuskirja pidades selgitanud oma pädevusi seoses reservvõimsuste mõjude peatükki muudetud. mehhanismi elluviimise kavaga (amet seda koostada ei saa, vaid saab üle vaadata reservvõimsuste mehhanismi elluviimise kava ja põhjendatult nõuda selle muutmist). Samuti on Konkurentsiamet eelnevalt Eelnõu § 422 lõike 3 osas selgitanud, et kava puudutava avaliku konsultatsiooni peaks läbi viima süsteemihaldur, mitte Konkurentsiamet. Lisaks on Konkurentsiamet eelnevalt Eelnõu § 422 lõike 4 osas selgitanud oma pädevusi seoses regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamise rakenduskava koostamise kohustusega (rakendamiskava koostamine on Eelnõu lõike 4 kohaselt Konkurentsiameti ülesanne, rakendamiskava on omakorda seotud riigiabiga, kuid riigiabi 51  puudutavad küsimused ei ole ameti pädevuses menetleda ja/või nende üle otsustada, mistõttu saab Konkurentsiamet koostada regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete analüüsi ning esitab selle Kliimaministeeriumile, kes esitab seejärel rakenduskava koos ajakavaga Euroopa Komisjonile.) Samuti on Konkurentsiamet eelnevalt Eelnõu § 422 lõiget 6 silmas pidades selgitanud oma pädevusi seoses reservvõimsuste mehhanismi vähempakkumise tingimuste kooskõlastamise kohustusega (amet sellist kooskõlastust anda ei saa). Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku vaadata üle Eelnõu seletuskirja lk 15 (Mõju riigiasutustele) toodu ning seda vastavasisuliselt muuta. 31) §422 lg 2-3 ja KA Lisaks eeltoodule juhib Konkurentsiamet tähelepanu, et Arvesse võetud. Eelnevalt vastatud (vt punkt 2). seletuskiri esineb vastuolu Eelnõu § 422 lõigete 2 ja 3 ning seletuskirja (lk 7) terminoloogia vahel. Nimelt on Eelnõu lõikes 2 kasutatud terminit „mõju naaberriikidele“, lõikes 3 on kasutatud terminit „piiriülene mõju“ ja Eelnõu seletuskirjas (lk 7) on kasutatud termineid „mõju naaberliikmesriikidele“ ja „naaberriikidele tekkiv mõju“. Konkurentsiamet selgitab, et „mõju naaberriikidele“, „piiriülene mõju“, „naaberriikidele tekkiv mõju“ ja „mõju naaberliikmesriikidele“ on erinevad terminid. Piiriülene mõju võib hõlmata osa või tervet Euroopa Liitu. Naaberriikide hulka kuulub Eesti puhul ka nt Venemaa. Elektrienergia 6 (6) siseturu määruse artikli 21 lõikes 2 on omakorda kasutatud sõnastust „naaberliikmesriigid, kellega on olemas otsene võrguühendus, ja nende liikmesriikide sidusrühmad“. 52  Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku viia Eelnõu lõigete 2 ja 3 ning seletuskirja terminoloogia kooskõlla elektrienergia siseturu määruse artikli 21 lõikes 2 kasutatud sõnastusega „naaberliikmesriigid, kellega on olemas otsene võrguühendus, ja nende liikmesriikide sidusrühmad“. 32) - RaM 1) Eelnõus oleks mõistlik läbivalt asendada Arvesse võetud. Eelnõus tehti vastavad muudatused „Kliimaministeerium“ terminiga „valdkonna eest vastutav (§422 lõigetes 1,3,4,5). minister“. 33) §422 lg 4 RaM 2) Eelnõu § 422 lõike 4 järgi peab Konkurentsiamet Teadmiseks võetud. koostama rakenduskava ettepaneku, kuid samas lõikes viidatakse lõikele 1, mille järgi ei esita süsteemihaldur Tegemist on kahe eraldi dokumendiga. Süsteemihaldur mehhanismi rakendamise ettepanekut mitte koostab mehhanismi kava (tehniline kirjeldav Konkurentsiametile vaid Kliimaministeeriumile. Eelnõu järgi dokument). Konkurentsiamet koostab rakenduskava esitatakse kava Konkurentsiametile alles peale avalikku ettepaneku (elektriturgu kirjeldav dokument). konsultatsiooni (lõige 3). Kui süsteemihalduri poolt on ettepanek tehtud, koostab ta mehhanismi elluviimise kava, mida ta avalikult konsulteerib turuosalistega. Pärast konsultatsiooni ja tagasisidet saadab süsteemihaldur kava ka Konkurentsiametile ja Kliimaministeeriumile, kellel on põhjendatult õigus nõuda kava muutmist. Rakenduskava ettepaneku näitel on tegemist analüüsiga Eesti elektrituru, mille koostamise põhimõtted tulevad määrusest 2019/943. Tegemist on eraldiseisva dokumendiga, mis koostatakse alles siis, kui eesmärk on reservvõimsuse mehhanismi rakendada. Rakenduskava ettepaneku põhjal koostab Kliimaministeerium ametliku 53  rakenduskava tulenevalt määrusest 2019/943, mis esitatakse Komisjonile. 34) § 423 lg 1 RaM 3) Eelnõu § 423 lg 1: ettepanek sõnastada esimene lõige Arvesse võetud. järgmiselt „Reservvõimsuse mehhanismi ei rakendata enne Euroopa Komisjonilt § 422 lõikes 5 nimetatud heakskiidu 1) §423-le lisati täiendav lõige „(1) Reservvõimsuse saamist.“ ja viia praegune lõige 1 lõikeks 2 ning sõnastada mehhanismi ei rakendata enne Euroopa Komisjonilt järgmiselt „Kui reservvõimsuse mehhanismi rakendamisel § 422 lõikes 5 nimetatud heakskiidu saamist.“ antakse riigiabi [kellele?], järgitakse Euroopa Komisjoni 2) Sama paragrahvi lõige 1 loeti lõikeks kaks ja seda kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suuniseid muudeti järgnevalt: „(2) Kui reservvõimsuse ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat mehhanismi rakendamisel antakse riigiabi käesoleva otsust.“ Eelnõus olevat sõnastust on vaja muuta, kuna paragrahvi lõikes 3 nimetatud vähempakkumise võitjale, järgitakse Euroopa Komisjoni kliima-, muutunud on komisjoni vastavate riigiabi suuniste pealkiri. keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suuniseid Samuti on ühtsuse huvides mõistlik kasutada komisjoni ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist riigiabi lubavale otsusele viidates sama teksti, kui on juba lubavat otsust.“ Riigiabi antakse vähempakkumise kasutatud ELTSi § 59 lõikes 21. Riigiabi andmine peab olema võitjale. läbipaistev, mistõttu on vajalik seaduses üldisemalt sätestada, 3) Eelnõule on lisatud vastav volitusnorm ministri kellele riigiabi antakse. määruse näitel „(4) Mehhanismi rakendamiseks läbiviidava vähempakkumise korra kehtestab Lisaks märgime, et märkustega arvestamise tabeli kohaselt ei valdkonna eest vastutav minister määrusega, ole arvestatud Rahandusministeeriumi märtsis 2023 tehtud lähtudes lõikes 2 nimetatud suunistest.“ 2 3 märkusega eelnõu § 42 lõike 5 (uues eelnõu § 42 lg 2) kohta, s.o et vajalik on sätestada täpsemad abi andmise tingimused nt Seletuskirja on täiendatud Soome näitega ning riigiabi süsteemihalduri kehtestatavas korraga (vm dokumendiga). kohta on täiendatud lk 16-17. Antud kommentaar on vaid teadmiseks võetud, kuna on leitud, et eraldi siseriikliku akti jaoks puudub vajadus. Rahandusministeerium ei nõustu selle seisukohaga, kuna meie arvates on siseriiklik akt (siseriiklik õiguslik alus ehk abikava, millele riigiabi luba taotleda) hädavajalik. Euroopa Komisjoni 54  otsus ei asenda siseriiklikku abikava, vaid otsus tehaksegi abikava kohta. Põhiprobleem eelnõuga ongi see, et kuigi eelnõus on kirjas, et antakse riigiabi ja taotletakse komisjonilt riigiabi luba, siis pole kuskilt nähtav, mille kohta, mis tingimustel ja kellele riigiabi plaanitakse anda. Riigiabi luba saab taotleda nn abikava kohta – mis oleks käesoleval juhul see siseriiklik õiguslik alus ehk abikava, kus on kirjas riigiabi andmise tingimused? Riigiabi andmine peab olema läbipaistev ja abi andmise üldtingimused (s.h, kes on abi andja, kes võivad ja mis tingimustel riigiabi saada, välistus nt raskustes olevale ettevõtjale või keeld anda riigiabi ettevõtjale, kes pole tagasi maksnud varem tagasinõutud ebaseaduslikku abi) peavad olema sätestatud abikavas. Samuti pole seletuskirjas analüüsitud, kas kavandatav toetuse andmise mehhanism oleks kooskõlas komisjoni uute kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalaste riigiabi suuniste osaga 4.8 (Abi elektrivarustuse tagamiseks). Seletuskirjas on küll viidatud Saksamaa kohta 2018. a tehtud riigiabi otsusele, kuid see otsus baseerus vanadel, praeguseks kehtetutel riigiabi suunistel. Seega näidiseks võiks võtta Soome kohta 2022. a tehtud komisjoni otsuse SA.55604(2022/N) – Finnish Strategic Reserve, kus komisjon analüüsis riigiabi kokkusobivust siseturuga juba uute riigiabi suunistega. 35) § 423 lg 2 RaM 4) Eelnõu § 423 lg 2 sõnastust tuleks samuti muuta, jättes Arvesse võetud. Soovitatud lause algus on lisatud. välja sõnad „riigihanke korras“, nt nii: „Mehhanismi vähempakkumise ja selle rakendamise korraldab (3) Mehhanismi vähempakkumise ja selle rakendamise süsteemihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korraldab süsteemihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 2 otsuse ning ….“ Euroopa Komisjoni kliima-, keskkonnakaitse nimetatud otsuse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu ja energiaalase riigiabi suunistes on kasutatud terminit määruse (EL) 2019/943 artikli 22 kohaselt“. 55  „konkurentsipõhine pakkumismenetlus“ (vt suuniste p 49, kus on selgitatud, mida sellise pakkumismenetluse all mõeldakse Seletuskirja on täiendatud konkurentsipõhise ja suuniste osa 4.8 „Abi varustuskindluse tagamiseks“, pakkumismenetluse seletusega ja lisatud viide riigiabi täpsemalt suuniste punkt 352). See tähendab, et riigiabi suuniste punktile 49. suuniste kohaselt ei pea olema tegemist riigihankemenetlusega, vaid järgida tuleb „konkurentsipõhise pakkumismenetluse“ tingimusi. Ka nõukogu määrus 2019/943 ei viita reservvõimusmehhanismi puhul riigihanke menetluse korraldamise kohustusele, vaid määruses on eraldi ette nähtud, kuidas tuleks lubada piiriülestel ettevõtetel osaleda jne, millised on muud lisatingimused vähempakkumisele. Vastavat regulatsiooni ei oleks määruses vaja, kui oleks silmas peetud, et tegemist on riigihankemenetlusega. Seega saame aru nii, et ka nõukogu määrus ei nõua riigihanke menetluse korraldamist, sest reservvõimusmehhanismi näol ei ole tegemist riigihankega. Kui tegemist ei ole riigihankega, siis jääb arusaamatuks, mida tähendab „riigihanke korras“. Vastavalt tuleks muuta ka eelnõu seletuskirja. Juhime ka tähelepanu, et riigihangete register (RHR) on ette nähtud ainult riigihangete ja toetuse saaja ostude jaoks, igasuguseid muid menetlusi, mis pole sisult riigihanked või toetuse saaja ostud, ei ole lubatud riigihangete registris korraldada, sest puudub selliste andmete töötlemise õigus RHR-is. 36) § 423 lg 3 RaM 5) Eelnõu § 423 lg 3: kui vastavalt eelnevatele Arvesse võetud. kommentaaridele muudetakse eelnõu § 423 lõikeid 1 ja 2, siis Eleringi mainimine on eemaldatud ja viidatakse ainult tuleks praeguses lõikes 3 viidata lõikele 2 (… lõikes 2 süsteemihaldurile. Vähempakkumise korra kohta lisati nimetatud otsuse…). Viidatud on „süsteemihaldur Eleringile“, eelnõusse täiendav punkt. kuid mujal eelnõus Eleringi nime ei mainita. Kas viide 56  Eleringile on siin vajalik või oleks asjakohane lisada Vähempakkumise infot käsitlevat lauset täiendati sõnaga konkreetse veebilehe aadress? Lisaks leiame, et eelnõus peaks „aja“. „Vähempakkumise toimumise aja ja selle olema ka kirjas, mis konkreetsemalt vähempakkumise teates tingimuste kohta avaldab süsteemihaldur Elering teate kirjas on (nt analoogselt VV 07.11.2019 määruse nr 86 §-le 7 oma kodulehel vähemalt kolm kuud enne https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023247). Eelnõu vähempakkumise algust.“ seletuskirjas (lk 10) on samas kirjas, et vähempakkumise teates avalikustatakse vähempakkumise ajakava ja Lisaks on eelnõusse lisatud valdkonna eest vastutava tingimused, sealhulgas vähempakkumisega hangitav ministri määrus, millega seatakse kord seoses riigiabi reservvõimsus, kuid eelnõus see ei kajastu. tingimustega ja vähempakkumise nõuetega. 37) § 424 lg 1 RaM 6) Eelnõu § 424 lg 1: soovitame välja jätta lause teise Arvesse võetud. Eelnõust vastav lauseosa välja võetud. poole ehk viite komisjoni riigiabi suunistele ja selgitada selle sätte vastavust suunistele seletuskirjas. Suuniste punktis 367 on peale elektri tarbijate poolt kulude kandmise toodud ka, et see ei pruugi teatud juhul olla nõutav, mistõttu ei tundu olevat otstarbekas ega ka asjakohane siinkohal suunistele viidata. 38) § 424 lg 2 RaM 7) Eelnõu § 424 lg 2: esimese lause esimene pool tuleks Arvesse võetud. Lause esimene pool on lisatud. Lepingu ümber sõnastada, lähtuvalt meie kommentaarist nr 4, nt mainimise ette lisati täpsustus „vähempakkumise järgmiselt „Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel käesoleva võitjaga“. Tingimused lähtuvad nii mehhanismi kavast, seaduse § 42 lõike 3 alusel korraldatud vähempakkumise kui ka Euroopa Komisjoni otsusest. tulemused ….“ Tekstis mainitakse „lepingut“, kuid pole arusaadav, millisest lepingust on jutt – kellega sõlmitakse leping ja mis tingimustel. 39) § 424 lg 4 RaM 8) Eelnõu § 424 lõikes 4 on jätkuvalt juttu elektrienergia Arvesse võetud. Eelnõule tehti vastavad muudatused ja üle- ja alalaekumisest. Oleme varasemalt teinud ettepaneku vastavasse punkti lisati täpsustus – „võttes kulu mõõta üle- ja alalaekumist mitte elektrienergia kogusena vaid määramisel arvesse hinnangu koostamisele vahetult rahas. Seletuskirja järgi võetakse arvesse reservvõimsuse eelnenud 12 kuu jooksul mehhanismi rakendamise mehhanismi rakendamise rahastamise üle- ja alalaekumisi, rahastamiseks üle- või alalaekunud summasid.“ 57  mitte elektrienergia üle- ja alalaekumisi. Eelnõu sõnastus vajab parandamist. Üle- ja alalaekumise rahas mõõdetavusele on viidatud märkustega arvestamise tabelis („ülelaekunud summaga arvestatakse järgmise aasta reservvõimsuse mehhanismi kulude arvestamisel“), kuid eelnõu tekstis ei ole rahas mõõdetavust arvestatud. 40) - RaM 9) Rahandusministeerium on teinud varasemalt Osaliselt arvesse võetud. Seletuskirja on lisatud ettepaneku kaaluda reservvõimsuse kulu katmise allikana ka täiendavad selgitused. piiriüleste ülekandevõimsuste eest saadavate vahendite (ülekoormustasu) kasutamist. Kliimaministeerium on Kuigi käesolev seaduseelnõu seda ette ei näe, siis EL-i ettepaneku tagasi lükanud, kuid jätnud ülekoormustasu määrus, mis käsitleb kõrgete energiahindadega seotud kasutamisvõimalused sisuliselt analüüsimata. Kuna erakorralisi sekkumismeetmeid, ei keela reservvõimsuse võimsusmehhanismi vajadus sõltub muuhulgas ka mehhanismi rahastust katta kas osaliselt või täielikult ka piiriülestest ülekandevõimsustest, mis on ülekoormustasu ülekoormustulu vahenditest, juhul kui Konkurentsiamet laekumisega otseselt seotud, siis on ülekoormustasu peab seda põhjendatuks. Sarnast lähenemist on kasutatud kasutamine põhjendatud või tuleks seletuskirjas selgelt elektrisüsteemi kadude kulude katmiseks varasemalt. põhjendada miks seda ei saa või ei soovita kasutada. Siiski tuleb välja tuua, et mehhanismi rahastamine Varasemalt on Konkurentsiamet andnud loa ülekoormustasust ülekoormustulust ei ole ülekoormustulu sihtotstarbeline laekunud vahendite kasutamiseks võrgukao kulude kasutus. See ei pruugi olla mõistlik ja vajaks antud juhul suurenemise katmiseks, et mitte tõsta võrgutasu. Analoogne väga põhjalikku hinnangut regulaatori poolt. võimalus ülekoormustasu kasutamiseks ja Seletuskirjas lk 20-21 on täpsustatud ülekoormustasu Konkurentsiametile kaalutlusõiguse andmiseks tuleks lisada kasutamise põhimõtteid ja sihtotstarbelisust. ka võimsusmehhanismi regulatsiooni. Kui Kliimaministeerium leiab, et ülekoormustasu kulub ära mingiteks muudeks investeeringuteks, siis tuleks ära näidata ülekoormustasu tänane jääk, hinnangulised tulevikulaekumised (nt 5 või 7 aastat) ja ülekoormustasu kasutus selle perioodi jooksul. Meile teadaolevalt on 30.06.2023 seisuga ülekoormustasu jääk 383 977 690 eurot 58  (allikas: Saldoandmik), kuue kuuga on jääk suurenenud enam kui 40 miljoni euro võrra. 41) Seletuskiri (mõjud) RaM 10) Seletuskirja lk 16 kolmanda lõigu esimeses lauses Arvesse võetud. Lisatud täpsustus. mainitakse hangitavast mahust (elektrienergia mahu mõõtühik on MWh). Sellele järgnevas lauses on mõõtühikuks MW. Kas „Täpset hinda on praegu keeruline ennustada, kuna see hangitakse mahtu nagu kirjutab esimene lause või hangitakse sõltub strateegilise reservi hangitavast võimsuse mahust võimsust, millest räägib teine lause, kus ühikuks on MW? ja läbiviidava hanke pakkumustest. Näiteks, kui Palume vastav osa üle vaadata ja vajadusel parandada. vajaduspõhiselt hangitakse elektrienergiat 400 megavatti ja pakkumuse hinnaks kujuneb 30 000 eurot ühe megavati eest, on kõikide tarbijate kogukulu aastas 400 MW × 30 000 eurot = 12 miljonit eurot. Elering AS- i esitatud kontseptsiooni kohaselt peab võimsusepakkuja olema võimeline reservvõimsuse teenust pakkuma vähemalt 200 järjestikkusel tunnil ja ühtekokku vähemalt 380 tunnil kogu aasta jooksul, välja arvatud varem kokku lepitud hooldusperioodil. Näiteks kui 400 MW võimsust kasutatakse aastas kokku 380 tundi, siis see tähendaks 152 000 MWh edastatud elektrienergiat 12 miljoni euro eest.“ 42) Seletuskiri RaM 11) Seletuskirjas peatükis, mis kirjeldab mõju Arvesse võetud. Seletuskirjas lk 35 on täiendatud (mõjud) riigiasutustele, on välja toodud Konkurentsiametile vastava sisuga „Muudatused suurendavad lisanduvad kohustused, kuid katmata on jäänud eelnõu see Konkurentsiameti töökoormust. Muudatustega osa, mis võtab Konkurentsiametilt ülesandeid vähemaks tunnistatakse kehtetuks § 93 lõike 6 punkt 3 ja (ElTS-st kustutatavad sätted sisaldavad muuhulgas muudetakse punkti 2, mis kirjeldasid süsteemihaldurile olemasolevaid Konkurentsiameti kohustusi). Ülesannete varustuskindluse tagamiseks konkurssi korraldamise vähendamist (nt § 93 lg 6 punktid 2 ja 3) seletuskiri üldse ei kohustuse tegemist ja selle konkurssi läbiviimist. adresseeri. Võrreldes varasema korraga tekivad konkurentsiametile 59  täiendavad kohustused. Seoses § 93 lõige 6 punkti 2 muutmisega peab Konkurentsiamet jälgima peale tootmisvõimsustesse lisaks ka salvestusse investeerimist, pidades silmas varustuskindlust. 43) Seletuskiri RaM 12) Seletuskiri tuleks ka riigiabi vaates üle vaadata ja Osaliselt arvesse võetud. Muudatused, millega arvestati, täpsustada ning muuta. on sisse viidud. 60