Väljaminev kiri, järelevalve

Kersti Vilbo (pankrotis) Teie: 01.10.2023 nr 2-22-1652 [email protected] Meie: 09.10.2023 nr 12-2/23-0109/110-2 Tsiviilasi nr: 2-22-1652 Vastus Teie taotlusele järelevalve algatamiseks pankrotihaldur Hillar Villersi tegevuse üle Lugupeetav pr Kersti Vilbo (pankrotis) Olete esitanud 02. oktoobril 2023.a. maksejõuetuse teenistusele taotluse teostada järelevalvet pankrotihaldur Hillar Villers tegevuse üle seoses Teie pankrotivara koosseisus oleva kinnistu müügiga ja valduse üleandmisega ostjale. Maksejõuetuse teenistus selgitab Teie taotlusega seoses järgmist: 1) Maksejõuetuse teenistus on oma tegevuses sõltumatu, autonoomse pädevuse ja oma eelarvega Konkurentsiameti teenindamisel olev haldus- ja riikliku järelevalveorgan (PankrS § 1922 lg 1, VVS § 75, § 75’). 2) Maksejõuetuse teenistuse (PankrS § 1921) ülesanneteks on: a) teostada riiklikku järelevalvet (pankroti)võlgniku ja (pankroti)võlgniku lähikondsete tegevuse üle seoses (pankroti)võlgniku pankrotimenetlusega ja eesmärgiga uurida (pankroti)võlgniku ja (pankroti)võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist (pankroti)võlgniku maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel pankrotimenetlustes, milles esineb avalik huvi vältida pankrotimenetluse raugemist, või selgitada välja avalikus huvis oleva maksejõuetusasja olulised asjaolud. b) aidata kaasa ühtse maksejõuetuse praktika kujundamisele pankroti- ja saneerimismenetluses ning võlgade ümberkujundamise ja füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetluses. c) teostada haldusjärelevalvet pankrotihalduri üle pankrotimenetluses menetluse seaduspärase läbiviimise ning pankrotimenetluse kulude otstarbekusega seoses. Vastavalt PankrS § 67 võivad halduri tegevuse peale parasjagu läbiviidavas pankrotimenetluses võlgnik ja võlausaldaja kaevata pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule või Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. Maksejõuetuse teenistusele kaebusi esitada ei saa, küll aga on maksejõuetuse teenistusel õigus Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 haldusjärelevalve läbiviimiseks juhul, kui talle saavad vastavad andmed teatavaks muul moel nt kolmandate isikute vihjete, märgukirjade, meedias kajastatu, infopäringute, koosolekutel vaatlejana osalemise vms toimingutest nähtuva abil. Vastavalt advokatuuriseaduse § 46 (järelevalve advokaadi tegevuse üle) valvab advokaadi tegevuse järele (peamiselt) advokatuuri juhatus (§ 46 lg 1). Advokaat, kelle tegevuse järele valvatakse, on Eesti Advokatuuri juhatuse nõudel kohustatud: 1) ilmuma juhatuse istungile; 2) esitama juhatusele või juhatuse määratud isikule advokaadibüroo asjaajamisega ja advokaadi kutsetegevusega seotud dokumendid; 3) andma oma tegevuse kohta juhatusele või juhatuse määratud isikule seletusi; 4) võimaldama juhatuse määratud isikul pääseda büroo ruumidesse. Advokaadi tegevuse järele pankrotihaldurina tegutsemise asjades valvab peale Eesti Advokatuuri juhatuse ka maksejõuetuse teenistus. Advokaat, kelle tegevuse üle maksejõuetuse teenistus teostab järelevalvet, on maksejõuetuse teenistuse nõudel kohustatud esitama oma tegevusega seotud dokumendid ning andma oma tegevuse kohta seletusi. Maksejõuetuse teenistusel puudub seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevalt õigus ja pädevus võtta üle (vandeadvokaadist) pankrotihalduri õigused, kohustused (PankrS § 55) ja avalikud ülesanded ning menetleda pankrotiasja ise edasi või menetlust läbi viia pankrotihalduri eest. Vandeadvokaadist pankrotihaldurile kohaldub „Pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava“ (kehtestatud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja erakorralise kutsekogu 30.06.2022 otsusega nr 2 „Pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava kehtestamine“), kättesaadav: https://kpkoda.ee/wp-content/uploads/public/pankrotihaldurite- ja-saneerimisnoustajate-hea-kutsetava.pdf Heas kutsetavas sätestatud põhimõtete rikkumise eest võib aukohus huvitatud isiku (nt Teie), Justiitsministeeriumi või Koja muu organi taotlusel algatada aukohtumenetluse ja määrata kutsekogu liikmele distsiplinaarkaristuse, kui on alust arvata, et kutsekogu liige (nt vandeadvokaadist pankrotihaldur) on toime pannud aukohtu menetletava distsiplinaarsüüteo.1 Vastavalt pankrotiseaduse § 70 teostab maksejõuetuse teenistus piiratud ulatuses iseseisvalt oma äranägemise järgi ja sõltumatult haldusjärelevalvet pankrotihaldurite üle. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu juhatusel kui seletuskirja järgi peamisel haldusjärelevalve teostajal ja maksejõuetuse teenistusel on halduri tegevuse üle haldusjärelevalve teostamisel õigus kontrollida halduri kutsetegevuse nõuetekohasust ja seaduslikkust. Maksejõuetuse teenistus teostab järelevalvet ennekõike pankrotimenetluse kulude otstarbekuse üle. Haldusjärelevalve teostamisse võib kaasata audiitori või muu eksperdi. Koja kutsekogu juhatus võib järelevalve teostamisse kaasata teisi Koja töötajaid. 1 PankrS § 71. Distsiplinaarvastutus (1) Halduri kutsetegevust sätestavatest õigusaktidest tulenevate kohustuste rikkumise eest võib Koja aukohus määrata haldurile distsiplinaarkaristuse. (2) Koja aukohus võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule määrata haldurile distsiplinaarkaristuse: 1) koja organi otsuste ja hea kutsetava rikkumise eest; 2) vääritu teo eest, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab usaldust pankrotihalduri kutse vastu, sõltumata sellest, kas tegu on pandud toime pankrotihalduri kohustusi täites; 3) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumise eest, kui Justiitsministeerium on andnud asja arutamise aukohtule. (3) Koja aukohus ei aruta ega karista distsiplinaarkorras koja liikmeks olevat advokaati. Koja aukohus võib taotleda advokatuuri aukohtult advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamist. Justiitsministeerium võib taotleda advokatuuri aukohtumenetluse algatamist vastavalt advokatuuriseaduse § 16 lõikele 4 või Koja aukohtumenetluse algatamist vastavalt kohtutäituri seaduse § 101 lõikele 2. 2 (4) Vastavalt PankrS § 84 teostab kohus järelevalvet parasjagu läbiviidava pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid, sh kuid mitte ainult on pankrotiasja menetleva kohtu pädevuses pankrotimenetlusega seotud hagimenetlused, halduri poolt määratud häälte arvuga seotud vaidluste lahendamine võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotimenetluse lõpetamine, pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna liikme tasu ja kulutuste kinnitamine, pankrotimenetluses osalevate ja seda menetlevate isikute trahvimine, ärikeelu, sundtoomise, aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine. Olete esitanud 01.10.2023 samasisulise taotluse Viru Maakohtule. Taotluse kohaselt palute teostada järelevalvet pankrotihaldur Hillar Villers tegevuse üle seoses pankrotivara koosseisus oleva kinnistu müügiga ja valduse üleandmisega ostjale. Samuti pikendada isiklike asjade hoiustamist kuni 31.12.2023. Maksejõuetuse teenistus selgitab, et PankrS § 69 lg 1 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotihalduri tegevuse üle. Kohus võib haldurilt igal ajal nõuda teavet pankrotimenetluse käigu ja halduri tegevuse kohta. Kohus võib tutvuda halduri toimikuga ning saada väljavõtteid halduri avatud võlgnikupõhise maksekonto kohta ja võlgniku arvelduskonto selle perioodi kohta, millal halduril oli võlgniku arvelduskonto kasutamise õigus. Pankrotiseaduses sätestatud juhtumite korral saate Te näiteks maakohtu tehtud otsuste ja toimingute peale edasi kaevata ringkonnakohtusse. Juhul, kui Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda või Eesti Advokatuur või kohus juba teostab konkreetse (vandeadvokaadist) halduri üle järelevalvet, ei tohi teist järelevalvemenetlust (vandeadvokaadist) halduri suhtes samas asjas samadel asjaoludel algatada. Lisaks juhime Teie tähelepanu asjaolule, et vastavalt PankrS § 63 peab pankrotihaldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, selle hüvitama. Selleks tuleb isikul (näiteks Teil) esitada haldurile kirjalik nõue või kohtusse eraldiseisvalt hagi. Halduri kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat päevast, mil kannatanu sai teada kahjust ja halduri vastutuse aluseks olevatest asjaoludest, kuid mitte üle kolme aasta pankrotihalduri vabastamisest. PankrS § 87 sätestab Teile pankrotimenetlusest osavõtu kohustuse st: 1) Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel. 2) Võlgnik on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust. 3) Võlgnik peab isiklikult viibima pankrotiasja läbivaatava kohtu istungil, kui kohus teda selleks kohustab. Kui kohus või haldur teda selleks kohustab, peab võlgnik isiklikult viibima võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotitoimkonna koosolekul, vara nimekirja koostamise juures ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest. 4) Võlgniku puudumine ei takista kohtuistungi ja koosoleku pidamist ega muu toimingu tegemist, välja arvatud juhul, kui võlgnik peab toimingu tegema isiklikult. Lähtudes Teie avalduses toodud taotlustest, Viru Maakohtule esitatud taotlusest maksejõuetuse teenistuse selgitustest, millise (haldus)organi pädevusse konkreetne asi kuulub ning tuginedes haldusmenetluse seaduse § 15 lg 4 jätame käesolevaga Teie taotluse selles kirjeldatud asjaoludel läbi vaatamata, sest avalduse (taotluste) lahendamine ei kuulu maksejõuetuse teenistuse pädevusse. 3 (4) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Terje Kriiseman 667 2701 [email protected] Õigus allkirjastada tuleneb maksejõuetuse teenistuse juhataja 03.04.2023 käskkirjast nr 12-5/23-005-1 4 (4)