Otsus

Isik < OTSUS Vaidlustusasja number 83-24/276797 Otsuse kuupäev 04.06.2024 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus RPE haldus OÜ vaidlustus Viimsi Vallavalitsuse riigihankes „Viimsi valla teemaade ja haljakute niitmine ning bussiootealade hooldus“ (viitenumber 276797) hanke osas 3 Haldo haldus OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise, Haldo haldus OÜ kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsustele Menetlusosalised Vaidlustaja, RPE haldus OÜ, esindaja vandeadvokaat Anneli Aab Hankija, Viimsi Vallavalitsus, esindaja Gunnar Kender Kolmas isik, Haldo haldus OÜ, esindaja vandeadvokaadi abi Mart Parind Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS1 § 197 lg 1 p-i 5 ja § 198 lg 1 alusel 1. Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse 24.04.2024 korraldus nr 170 osas, millega tunnistati hanke osas 3 edukaks Haldo haldus OÜ pakkumus, kvalifitseeriti ja jäeti Haldo haldus OÜ kõrvaldamata. 2. Mõista Viimsi Vallavalitsuselt RPE haldus OÜ kasuks välja tasutud riigilõiv 1280 eurot ja esindaja kulud 2400 eurot (käibemaksuta). EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 08.03.2024 avaldas Viimsi Vallavalitsus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud 1 Riigihangete seadus hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Viimsi valla teemaade ja haljakute niitmine ning bussiootealade hooldus“ (viitenumber 276797) hanketeate. Hange on jagatud kolmeks osaks. Vaidlustus puudutab üksnes hanke osa 3 - Piirkond III (Randvere, Metsakasti ja Muuga). 2. 06.05.2024 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) RPE haldus OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus. Vaidlustaja on esitanud taotlused tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse 24.04.2024 korraldus nr 170 osas, millega tunnistati hanke osas 3 edukaks Haldo haldus OÜ pakkumus (p 3.3) ja Haldo haldus OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) kvalifitseeriti ja jäeti kõrvaldamata (p 2). 3. Vaidlustuskomisjon teatas 13.05.2024 kirjaga nr 12.2-10/83 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 16.05.2024 ja neile vastamiseks 21.05.2024. 14.05.2024 vaidlustuskomisjon pikendas Vaidlustaja esindaja taotlusel seisukohtade esitamise tähtaegasid 1 tööpäeva võrra. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks Kolmas isik. Mh esitas Kolmas isik dokumendi Vaidlustajal 22.05.2024 seisuga maksuvõla olemasolu kohta. Vaidlustuskomisjon jätab selle tähelepanuta, sest: - Vaidlustajal maksuvõla olemasolu või puudumine ei seondu selle vaidlustusega; - isegi kui Vaidlustajal on maksuvõlg, siis ei too see asjaolu automaatselt kaasa mingit otsust Vaidlustaja osas, sest Hankijal tuleks eelnevalt, lähtuvalt RHS § 95 lg-st 6, anda Vaidlustajale tähtaeg kas maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja, RPE haldus OÜ, põhjendab taotlusi järgmiselt. 4.1. Hankija oleks pidanud Haldo haldus OÜ pakkumuse põhjendamatult madalama maksumuse tõttu tagasi lükkama. 4.1.1. Hankija on käesoleval juhul kooskõlas RHS § 115 lg-ga 1 viinud läbi Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on hanke osas 3 järgmisest (so Vaidlustaja) pakkumuse maksumusest ca 48,48% odavam ja kõikide pakkumuste keskmisest maksumusest (204 084,20 eurot) ca 65,2% odavam. Eeldatavast hankelepingu maksumusest (mis Hankija avaldatu järgi hanke osas 3 on 222 500,00 eurot) on Kolmanda isiku maksumus ca 68,1% odavam. Selgituse saamise järgselt lasus Hankijal kohustus saadud selgitust ja tõendeid RHS § 115 lg- le 8 tuginedes kontrollida ning selle põhjal teha kaalutletud otsus, kas pakkumus tagasi lükata või mitte. Korraldusest nähtuvalt on Kolmas isik esitanud küll omapoolsed selgitused, kuid ei ole pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas tõendeid esitatud. Vaidlustaja hinnangul ei saa pelgalt selgitused olla piisavad ning Hankija ei ole läbi viinud sisulist kontrolli. Vaidlustaja hinnangul on tegemist ebaõiglaselt madala hinnaga pakkumusega, mis moonutab konkurentsi 2 (19) ja on sellest tulenevalt vastuolus riigihanke üldpõhimõtetega. Järelikult tulnuks Hankijal ka vastav pakkumus RHS § 115 lg 8 või lg 9 alusel tagasi lükata. Ei ole viidatud ühelegi RHS § 115 lg-s 7 toodud alusele, mis õigustaks pakkumuse madalat maksumust. Olgugi, et tegu pole ammendava loeteluga, on ilmne, et pakkumuse madala hinna aluseks peab igal juhul olema teatav objektiivne majanduslik põhjendus. Käesoleval juhul see puudub. Kolmas isik ei maksa tööjõumakse. Kolmas isik on registreeritud äriregistris 21.02.2023 (so on olnud toimiv ca aasta, lisa 3), kuid teatmik.ee-est nähtuvalt ei ole ta 2024 I kvartalis tööjõumakse maksnud. Samuti nähtub teatmik.ee-st, et Kolmandal isikul ei ole ühtegi töötajat. Tehnilise kirjelduse (lisa 4) p-i 12 kohaselt peab hanke osas 3 olema minimaalne brigaadide ja tehnika hulk 1 brigaad (lisaks trimmer + raider) ning p-i 15 kohaselt peab töövõtja arvestama võimalike töötajate puudustega, kui esineb haigestumis jms, et tagada tähtajalised niitmised. Olukorras, kus Kolmandal isikul töötajad selleks puuduvad, on arusaamatu, kellega lepingut täitma hakatakse. Kolmas isik on Hankijale selgitanud, et talihooldustööde teostamiseks on 3 sõidukit ja 3 töötajat, aga kui ilmastikuolud nõuavad rohkem ressurssi, siis on võimalik vajadusel igasse sõidukisse panna 2 töötajat ehk siis 3 sõidukit + 6 töötajat. Vaidlustaja kogemuse järgi peab selleks, et seda mahtu ära teenindada, olema meeskonnad talvisel perioodil vähemalt 6 autoga (arvestusega igas autos 2 meest). Vaidlustajale teadaolevalt oli see nii senisel peatöövõtjal, kellele tegi omakorda alltöövõttu Krausberg Eesti OÜ. Hanke tingimustele vastavalt peavad kõik bussipeatused olema lumest koristatud igapäevaselt hiljemalt kell 06:00 ja 07:00 (kokku 115 bussipeatust hanke osas 3). Varasemalt aastaid sama tööd teostanud ettevõtjate kogemuse põhjal on minimaalne brigiaadide arv 6 autot ja 12 meest. et ajaliselt suudaks töö ära teha. Seega ei ole võimalik ka objektiivselt 3 sõidukiga (sõltumata sellest kas seal on 3 või 6 töötajat) vastavat teenust nõuetekohaselt osutada. Kolmanda isiku vastusest nähtub, et eelmisel hooajal niitsime Kuusalu valla muruplatse ja ühtegi pretensiooni meile ei esitatud, vastupidi, meid kiideti, et võrreldes varasemate aastatega on kõik väga korralikult niidetud, ei nähtu riigihangete registrist, et Kolmas isik oleks sõlmitud hankelepingud Kuusalu valla või Viimsi vallaga (lisad 5, 6). Olgugi, et käesoleval juhul ei ole RHS § 115 lg 2 p 2 otsekohalduv, siis analoogia korras saab hankija pakkumuse maksumuse põhjendatust mh kontrollida ka RHS § 115 lg 2 p-i 2 järgi. Korraldusest nähtuvalt on Kolmas isik selgitanud, et kuna ettevõte on suhteliselt väike, siis on administratiivkulud minimaalsed ning selle asemel, et teenida suurt kasumit, paneme pigem rõhku ettevõtte ja ettevõtte käibekasvatamisele ning seoses sellega hoiame kasumimarginaali madalana. Vastav asjaolu aga on ei ole sisuliselt kontrollitav. Vaidlustaja hinnangul võib olla tegemist sellega, et Kolmas isik ei täida maksu- ja tööõiguse valdkonnas kehtivaid õigusnorme, mis on omakorda pakkumuse tagasilükkamise aluseks RHS § 115 lg 9 järgi. 4.1.2. Hankija hindamisruum pakkumuse maksumuse kontrollimise raames arvesse võetavate asjaolude osas on piiratud ja RHS § 115 lg 9 alusel peab hankija pakkumuse tagasi lükkama, kui ta tuvastab, et pakkumuse põhjendamatult madal maksumus on tingitud hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete 3 (19) eiramisest. Hankija seda käesoleval juhul ei ole teinud. Hankija on piirdunud üksnes Kolmanda isiku kinnitustega. Alapakkumuse kahtlust ei saa aga kummutada pakkuja üldsõnaliste kinnitustega, et pakkuja kogemustega, oskustega ja tööjõuga on võimalik pakutud hinnaga teenust osutada. Ilmne kaalutlusviga seisneb selles, et Hankija on jätnud kontrollimenetluses olulised asjaolud välja selgitamata – Hankija ei ole sisuliselt kontrollinud, kas käesoleval juhul esinevad RHS § 115 lg-s 7 toodud alused, millega võiks olla põhjendatud madal maksumus, ja Hankija on jätnud välja selgitamata, kas Kolmanda isiku pakutud maksumusega on võimalik katta vähemasti lepingu täitmisega seotud otsesed kulud. 4.2. Hankija otsused Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise ja kvaliftseerimise kohta on õigusvastased, kuna pakkumuse tagasi lükkamata jätmine RHS § 115 lg 8 alusel on õigusvastane. 4.3. Kvalifitseerimistingimuste p C (lisa 7) kohaselt peab pakkujal hanke algamisele eelneval 36 kuu jooksul olema täidetud vähemalt üks niitmishanke leping maksumusega alates 10 000 eur (käibemaksuta). Pakkujal tuleb esitada hankepassis hanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul ühe täidetud niitmistööde leping ning kui niitmistööd on teostatud muu hoodlushanke raames, siis esitatakse selle hanke andmed ning tuuakse välja niitmsiega seotud tööde kogum. Riigihangete registrist ei nähtu, et Kolmas isik oleks hankelepinguid sõlminud. Teatmik.ee-st ei ole võimalik kontrollida Kolmanda isiku käivet 2023. aastal, kuid 2024 I kvartalis jääb see alla nõutud mahu (8217,00 eurot). Teatmik.ee-st nähtub, et Kolmandal isikul ei ole töötajaid, seega tekib küsimus, mis moel ta on ise kvalifitseerimiseks esitatud vastavat lepingut täitnud. 4.4. Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad. 4.4.1. Käesoleval juhul riivab Hankija poolt põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasi lükkamata jätmine just pakkujate võrdset kohtlemist ja tekitab konkurentsimoonutusi, kuivõrd Kolmas isik pakub teenust sedavõrd odava hinnaga, millega ükski teine pakkuja ei saa seda pakkuda. Odav hind aga eelduslikult tuleb üksnes maksude tasumata jätmisest. Maksumuse madala hinna aluseks peab olema igal juhul teatav objektiivne majanduslik põhjendus ning just see on see, mis Vaidlustaja hinnangul on käesoleval juhul Kolmanda isiku pakkumuse puhul puudulik. Vajadusele arvestada oma selgituste esitamisel ka RHS § 115 lg- s 7 sätestatut on viidanud ka teabevahetuse raames Hankija, mistõttu ei saa olla vaidlust sellest, et sisuliselt tuleb nii Hankijal kui ka pakkujal sellest lähtuda. Kolmas isik väidab, et tema pakkumuse madalat hinda põhjendavad argumendid langevad RHS § 115 lg 7 loetelus p 1 alla, so teenuse osutamise säästlikus kõige laiemas tähenduses. Teenuse osutamise säästlikus peab aga olema ka faktidele tuginevalt tõendatav, mitte nähtuma pelgalt Kolmanda isiku selgitustest, mis on seni paljasõnaliseks jäänud. Milles konkreetselt käesoleval juhul teenuse osutamise säästlikus seisneb, ei selgu nii Kolmanda isiku Hankijale 4 (19) antud selgitustest ega ka vaidlustusmenetluses antud vastusest. Käesoleval juhul on tegemist mitmeaastase kestusega teenusega ning isegi kui selleks esitatav pakkumus sisaldab mingis ulatuses prognoose ja riske ning täpsed kulud ei ole ettenähtavad, peab pakkumus sellegipoolest põhinema konkreetsetel kalkulatsioonidel. Kolmanda isiku vastusest Hankijale ega ka vaidlustusmenetluses selliseid kalkulatsioone ei nähtu. Lisaks ei saa siinkohal eirata olulist asjaolu, et Hankija ise on määranud hankelepingu eeldatavaks maksumuseks 222 500 eurot, selgitades, et selle määramise aluseks võttis ta varasema riigihanke viitenumbriga 226135 „Viimis valla teehoole 2020-2027“, mille koosseisu kuulus ka teemaade ja haljakute niitmine ning bussiootealade hooldus suhteliselt analoogses mahus, mida Hankija hangib käesolevas riigihankes. Vastava lepingu täitmise tähtaeg on riigihangete registri järgi 05.10.2027 (lisa 1). Hankija dokumendiregistrist nähtub, et leping on kokkuleppel lõpetatud, sest pooled ei saanud kokkuleppele seoses hooldelepingust tingitud kohustuste täitmise kulude märkimisväärse suurenemise hüvitamise osas (lisa 2). Seda silmas pidades on ilmselgelt äärmiselt küsitav, kuidas olukorras, kus hankelepingu eeldatav maksumus oli ca 222 500 eurot ja Kolmanda isiku pakkumus sellest enam kui 2/3 võrra väiksem, saab pelgalt Kolmanda isiku selgituste pinnalt hinnata pakkumuse maksumust sisuliselt. On ilmne, et olukorras, kus Hankija on olnud sunnitud varasema analoogse teenuse tellimiseks sõlmitud hankelepingu ennetähtaegselt lõpetama seetõttu, et lepingu täitmine on töövõtja jaoks läinud oluliselt kallimaks ja pooled ei saa kulude hüvitamises kokkuleppele (lisa 2), ei ole ratsionaalne Hankija otsus, mis pelgalt pakkuja selgituste pinnalt leiab mõistliku olevat pakkumuse, mille maksumus on enam kui 2/3 madalam kui varasema teenusepakkuja pakkumus. Majanduslik sääst peab kuskilt tulema, kuid Kolmanda isiku seisukohtadest ei nähtu, milles see majanduslik sääst seisneb. 4.4.2. Kolmas isik iseenesest ei eita, et ta tööjõumakse ei maksa, aga väidab, et mitte ükski Eestis kohalduv õigusakt ei kohusta äriühingut igal ajal omama töötajat või töötajaid. /… / Eestis on täiesti legaalne see, et kui ettevõte parasjagu töötajaid ei vaja, siis neid palgal ka ei ole. Vaidlustaja ei vaidle eeltoodule põhimõttele printsiibis vastu, kuid leiab, et käesoleval juhul on Kolmanda isiku poolt tööjõumaksude mittemaksmine võimaldanud alapakkumise esitada ning see omakorda toob Hankijale kaasa kohustuse pakkumus tagasi lükata (RHS § 115 lg 8). Hankija vastusest nähtub, et Hankijal on Kolmanda isikuga varasem kogemus mh pakendipunktide talihooldusega perioodil 2023-2024. Seega pidi Kolmas isik ka 2024 I kvartalis vähemasti Hankijale teenust osutama ja teenuse osutamine eeldab mh ka Kolmanda isiku enda poolt töötajate omamist, mis tagajärjena toob kaasa tööjõumaksude tasumise. Seda, et Kolmas isik (kas Hankijale või kellelegi teisele) on 2024 I kvartalis teenust osutanud, nähtub ka avalikest andmetest (vaidlustuse lisa 3, mille kohaselt on Kolmanda isiku 2024 I kvartali maksustatav käive 8517 eurot). Hankija on küll selles osas oma vastuses märkinud, et Kolmas isik on tasunud 2024 I kvartalis riiklikke makse 2430,40 eurot, kuid jätab tähelepanuta, et need riiklikud maksud ei hõlma vähemalgi määral tööjõumakse. Käive ei saa aga ilma teenust osutamata tekkida, teenuse osutamiseks on omakorda vaieldamatult töötajaid vaja (mis Kolmandal isikul 2024 I kvartalis puudusid). Äriregistrist nähtuvalt on Kolmanda isiku ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks 72-aastane isik (lisa 3). Isegi kui eeldada, et ta on sellises mahus isiklikult teenust osutanud (mis ilmselgelt ei ole eluliselt usutav), on ilmne, et see konkreetselt väljub tema kui juhatuse liikme ülesannetest ja ka juhul tuleb töise tegevuse eest saadud töötasu maksustada kõigi tööjõumaksudega. 5 (19) Seega ei saa olla ka õiguspärane olukord, kus Kolmandal isikul käive on, kuid käive tekkimiseks vajalike töötajate olemasolu pealt tööjõumakse ei tasuta. Sellest eelduslikult on tingitud ka pakkumuse madal maksumus ning Hankija oleks pidanud seda kontrollima ja selle kontrollimisel oleks Hankija selle ka eelduslikult tuvastanud ja seetõttu ka pakkumuse RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükkama pidanud. Vaidlustajal, vaidlustades konkurendi pakkumuse edukaks tunnistamist, väites, et pakkumuse kontrollimenetlus ei olnud sisuline, saab tugineda ka Hankija poolt kaalutlusvea tegemisele, kui Hankija on kontrollimenetluses jätnud olulised asjaolud arvestamata2. Hankija on ju kinnitanud, et Kolmas isik on talle teenust osutanud, sh ka talitööde osas, järelikult pidi Kolmandal isikul ka vastaval perioodil käive olema ja sellega seonduvalt ka tööjõumaksude tasumise kohustus. Riigikohus on selgitanud, et tööõiguse normide rikkumise kahtlust tuleb kontrollida (RKHKo 3-202362/63, p 30). 4.4.3. Tehnilise kirjelduse (vaidlustuse lisa 4) järgi sisaldavad bussipeatuste talitööd bussiootepaviljonide lumepuhastustöid (pinkide puhastamine lumest ja jääst, paviljoni esise ja taguse puhastamine lumest, bussiootepostide ümbruse lumepuhastustööd). Samuti tuleb arvestada kergliiklusteede (jalgratta- ja jalgteed) ning ooteplatformide või postipeatuste vaheliste ligipääsuteede või treppide lumest puhastamisega; paviljoni sisemisel alal, postipeatuse ümbruses, bussipeatuse juurdepääsuteel, trepil ja platvormil libetustõrje teostamisega, vajadusel bussipeatustest lume äravedu jne. Kestva lumesaju korral tuleb päeva jooksul teostada täiendavaid lumekoristus- ja libedustõrjetöid, et tagada bussipeatuste ohutu kasutatavus. Kolmas isik on aga alles 2023. aasta alguses asutatud äriühing (lisa 3), kellel ei ole sedavõrd laia kogemust. Ka kvalifitseerimiseks väidetavalt esitatud Kuusalu vallaga sõlmitud niitmisleping saab hõlmata üksnes niitmist, aga mitte bussiootealade hooldust (sh talihooldust). Lisaks ka Viimsi valla endaga sõlmitud lepingud ei hõlma bussiootealade suvist ja talvist hooldust. Seega, üksnes asjaolu, et Kolmandal isikul on kogemus niitmistöödega, ei ole võrdsustatav kogemusega bussiootealade suvise ja talvise hooldusega, millele Kolmas isik ja Hankija saab „analoogse kogemusena“ tugineda. Kuidas Hankija Kolmanda isiku kogemust on sisuliselt hinnanud ning tuvastanud, mille pinnalt Kolmas isik on „teenuse osutamise säästlikkusele“ tuginevalt niivõrd madala maksumuse teinud, Hankija ega Kolmanda isiku vastustest ei selgu. Kolmanda isiku kogemus siin on sisuliselt olematu. Kolmanda isiku vastuses on refereeritud riigihanke alusdokumente ja põhimõtteliselt selgitatud, et on kõigega arvestanud ning et on pakkumuse koostamisel teinud põhjalikud kalkulatsioonid, tutvunud objektidega ning kinnitab, et tema poolt esitatud maksumusega saab lepingut korrektselt täita. Hankija on selgitanud, et RHS ei nõua tõendite esitamist, ja viidanud täiendavalt, et on kontrollinud ka Kuusalu valla ja Kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingut ja veendus, et sisu vastab Hankija hanke esemele. Kuna niitmishange ilmselgelt ei hõlma talihooldustöid (st lumekoristustöid, libedustõrjet, lume äravedu jms) on ilmne, et Hankija ei saanud Kolmanda isiku selgitustest hinna osas ainult sellest lähtuda. Kolmanda isiku vastuses on viidatud odavat hinda ainsana selgitava asjaoluna, et administratiivkulud on minimaalsed ning selle asemel, et teenida suurt kasumit, paneme rõhku ettevõtte ja ettevõtte käibe kasvatamisele ning seoses sellega hoiame kasumimarginaali madalana. Madala kasumimarinaaliga aga ei ole võimalik seletada ca 48-65% suurust pakkumuste hinnavahet. Suure tõenäosusega on see siiski tingitud sellest, et Kolmas isik tööjõumakse ei tasu. 2 RHS kommenteeritud väljaanne. § 115, komm. 59. 6 (19) 4.4.4. Kolmas isik viitab, et Vaidlustaja peab alapakkumuse vaidlustamisel kandma tõendamiskoormist. Selle tõendamiskoormise täitmise hulka kuuluvad ka Vaidlustaja vastuväited, miks Kolmanda isiku selgitused ei põhjenda adekvaatselt pakkumuste sedavõrd madalat maksumust, millele kohtupraktika kohaselt tuleb vastata (RKHKo 3-20-924, p 29). 4.4.5. Kolmanda isiku varasem kogemus ei ole võrreldav sõlmitava hankelepingu esemega. Hankija viidatud lepingu esemeks on Viimsi valla teemaal asuvate kraavide nõlvade ja kallaste niitmine 2-l korral, millise lepingu maksumuseks oli kokku 9899 eurot ilma käibemaksuta (lisa 4). Leping ei hõlma mistahes talihooldustöid ega anna Kolmandale isikule mistahes pikaajalist kogemust, mille pinnalt käesolevas hankes 2/3 võrra odavamat pakkumist teha. Hankija viidatud lepingu esemeks on Viimsi mõisa pargi niitmistööd (lisa 5) 2023 suveperioodil. Leping ei hõlma mistahes talihooldustöid ega pikaajalist kogemust, mille pinnalt saaks „teenuse säästlikkuse“ osas ärimudeli kujundada. Hankija viidatud lepingu esemeks (lisa 6) oli Viimsi valla pakendipunktide talihooldus, sh oli lepingu kogumaksumus 229 eurot (ilma km-ta). Eraldiseisvalt soovib Vaidlustaja siinkohal juhtida tähelepanu, mil viisil on Kolmas isik üldse vastava lepingu saanud. Nimelt nähtub lepingust, et lepingu dokumentide hulka kuulub ka tellija 20.02.2023 hinnapäring (lisa 7), mis on Viimsi valla enda õiendi kohaselt saadetud kokku kaheksale ettevõttele (lisa 8). Kolmandat isikut polnud seisuga 20.02.2023 veel aga isegi mitte olemas ning Kolmas isik registreeriti alles 21.02.2023 (lisa 3). Samuti nähtub Hankija õiendist, et eduka pakkumuse valiku kriteeriumiks oli lisaks madalale hinnale ka tähtaegne (kell 12) esitamine, kuid Kolmanda isiku hinnapakkumus (lisa 9) oli edastatud hiljem (lisa 10). Seda silmas pidades on ilmselgelt küsitav, kuidas toimub Viimsi vallas pakkujate võrdne kohtlemine olukorras, kus hinnapäringud saadetakse välja ka ettevõtjale, keda pole veel olemas, ning sama ettevõtja poolt esitatud pakkumus tunnistatakse edukaks sõltumata sellest, et seda tähtaegselt ei esitatud. Olgugi, et selle konkreetse lepingu sõlmimise asjaolud ei oma määravat tähendust käesolevas vaidlustuses, on need Vaidlustaja hinnangul olulised hindamaks Hankija kaalutlusi ja motivatsiooni Kolmanda isikuga lepingu sõlmimise osas. Hankija viidatud lepingu ese – võõrnälkjate leviku piiramise konteinerite tellimine, tühjendamine ja märgistamine – ei ühti aga üldse käesoleva hanke esemega. Seega ei saanud ka selle lepingu täitmisest Kolmas isik saada sedavõrd olulist ja kõikehõlmavat varasemat kogemust, mille pinnalt tõsiseltvõetav pakkumus teha, mis on 2/3 võrra odavam eeldatavast maksumusest ja teistest pakkumustest. 4.4.6. Vaidlustaja palvel võeti ühendust Kolmanda isiku telefoninumbril3, kuivõrd vastava telefoninumbri järgi otsides tulid välja töökuulutused Tallinna ja Viimsi piirkonda nii trimmerdaja kui ka rohija osas ning mh küsiti kas töötasu on võimalik ka sulas saada. Telefonivestluses (lisa 11) kinnitati, et töötasu saab ka sulas saada ja kinnitati, et vähemalt pool saab sulas ning ülejäänud osa (terve palk) sulas on läbiräägitav. Töötasu tasumine sulas on levinud termin, mille all peetakse silmas ümbrikupalka, mille korral jäetakse riigile maksud tasumata. Etteruttavalt viitab Vaidlustaja ka sellele, et enda telefonivestluse kuulamine ja lindastamine ei vasta ühelegi seaduses kirjeldatud jälitustoimingule ning isikule enesele suunatud sõnumite mis tahes viisil talletamine ja avalikustamine ei ole keelatud (RKKKo 3- 3 Tel 554 4665, mis on toodud Viimsi vallaga sõlmitud lepingute kontaktandmetes (vt lisad 4-6). 7 (19) 1-1-5-09, p 10). Seega ei ole ka vastava telefonisalvestuse tegemine ning selle kasutamine käesolevas vaidlustusmenetluses keelatud. Kuivõrd otsitakse niitjat just Viimsisse, on ilmne, et pakkumuse madala maksumus on tingitud just tööjõumaksude mitte tasumisest tingitud. See omakorda toob kaasa Hankija kohustuse pakkumus tagasi lükata RHS § 115 lg 8 alusel. Kolmas isik on isegi kaude sellele viidanud oma selgitustes, selgitades, et meie administratiivkulud on minimaalsed. Suure tõenäosusega on siin „administratiivkulude“ näol silmas lihtsalt peetud töötasusid, millelt makse ei maksta, milline tegevus aga pole kooskõlas seadustega, ning mis toob imperatiivselt kaasa pakkumuse tagasilükkamise RHS § 115 lg 9 alusel. 4.4.7. Vaidlustaja on vaidlustanud ka Kolmanda isiku kvalifitseerimise ning kõrvaldamata jätmise otsuseid. Miks Vaidlustaja hinnangul Kolmas isik lepingut pole ise täitnud, nähtub teatmik.ee-st – Kolmas isik pole tööjõumakse tasunud. Kui Kolmas isik ei ole tööjõumakse tasunud, siis ta järelikult pole teenust ise osutanud, vaid võib olla teenuse osutamise nö alltöövõtuna sisse ostnud. 5. Hankija, Viimsi Vallavalitsus, vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. RHS § 115 eesmärk ei ole madala maksumusega pakkumusi ilmtingimata tagasi lükata, vaid kaitsta hankijat sõlmimast hankelepingut pakkujaga, kes ei suuda hiljem hankija määratud tingimustel hankelepingut täita. Haldo haldus OÜ on esitanud hanke osas 3 pakkumuseks 71 054,00 eurot. Hankija määras osas 3 eeldatavaks maksumuseks 222 500 eurot. Eeldatava maksumuse määramise aluseks võttis Hankija varasemas riigihanke viitenumbriga 226135 „Viimsi valla teehoole 2020- 2027“. Nimetatud hanke koosseisu kuulus ka teemaade ja haljakute niitmine ning bussiootealade hooldus suhteliselt analoogses mahus, mida Hankija hangib käesolevas vaidlustatud hankes. Peatöövõtjale AS TREV-2 Grupp teostas alltöövõttu Krausberg Eesti OÜ, kelle teenuse osutamise maksumus oli hanke eeldatava maksumusega samas suurusjärgus. Võrreldes kõiki teisi vaidlustatud hankes esitatud pakkumusi, siis 11-st esitatud pakkumusest seitse on madalama maksumusega kui Hankija pool määratud eeldatav hanke maksumus. Seega järeldas Hankija, et eeldatav maksumus on kõrgem, kui hanke tulemusel kujunenud tegelik turuhind. Haldo haldus OÜ pakkumus hanke osas 3 oli aga omakorda oluliselt madalam, kui pakkumuselt hinna poolest teise pakkumuse teinud pakkujal RPE haldus OÜ-l. Hankija, lähtudes RHS § 115 eesmärgist kaitsta hankijat sõlmimast hankelepingut pakkujaga, kes ei suuda hiljem Hankija määratud tingimustel hankelepingut täita, esitas Hankija 11.04.2024 palve selgitada põhjendamatult madala hinnaga pakkumust. Haldo haldus OÜ vastas Hankijale. 5.2. Hankija analüüsis Haldo haldus OÜ selgitusi ja kontrollis ka sisuliselt pakkuja võimekust hilisemalt hankelepingut hankija tingimustel täita. Lisaks on Hankijal endal pakkujaga 8 (19) varasem kogemus alljärgnevate lepingute täitmisega: - Töövõtuleping Viimsi valla teemaa kraavide nõlvade ja kallaste niitmine; - Töövõtuleping Viimsi mõisapargi niitmistööd; - Töövõtuleping pakendipunktide talihooldus 2023-2024; - Töövõtuleping võõrnälkjate leviku piiramise konteinerite tellimine, tühjendamine ja märgistamine. Haldo haldus OÜ on kinnitanud, et on täitnud analoogse hankelepingu, mis oli sõlmitud Kuusalu vallaga. Vastav informatsioon oli kirjas ka korralduses nr 170. Hankija kontrollis sisuliselt lepingut ja veendus, et lepingu sisu vastab hanke esemele. Lisaks küsis Hankija Kuusalu valla hankelepingu täitmise eest vastutavalt isikult, kuidas on Haldo haldus OÜ täitnud oma hankelepingu järgseid kohustusi Kuusalu valla ees. Kuusalu vald vastas, et ei ole esinenud ühtegi hankelepingu tingimuste rikkumist ega hankelepingu järgete kohustuste mitte täitmist. Pärast selgituse saamist ja Hankija enda ja küsitud tõenditele tuginedes ei leidnud Hankija, et pakkumuse maksumus on põhjendatult madal. Hankija veendus, et Kolmas isik on suuteline Hankija määratud tingimustel hankelepingut täitma. 5.3. Hankija ise ei saa ega oma ka õigust teostada kontrolli, kas pakkuja eirab keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate säteteid. Hankija võimalus on kontrollida, et kas pakkuja on tasunud riiklikud maksu ja ega ei ole maksuvõlga. Hankija on seda ka teinud ning kontrollinud pakkuja maksuvõla puudumist. RHS § 115 lg 9 sätestab, et kui hankija tuvastab, et pakkumuse põhjendamatult madal maksumus on tingitud hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramises. Hankijale ei ole teada, et pakkuja eiraks keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete ja ka vaidlustaja on ainult väitnud, et tema arvates eirab pakkuja keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätteid, esitamata sealjuures ühtegi vastavasisulist tõendit, kui ainult selle, et teatmik.ee-est nähtuvalt ei ole edukas pakkuja 2024 I kvartalis tööjõumakse maksnud. Samuti nähtub teatmik.ee-st, et edukal pakkujal ei ole ühtegi töötajat. e-krediidiinfo (https://www.e-krediidiinfo.ee/) aga näitab, et pakkuja on tasunud 2024 I kvartalis riiklikke makse 2 430.40 eurot. Kolmas isik ei ole oma selgituses lähtunud üldsõnalisest kinnitusest, et esitatud pakkumuse maksumus lähtub pakkuja laiaulatuslikust kogemusest ja reaalsetest kuludest ning pakkuja suudab pakutud maksumusega hankelepingut nõuetekohaselt täita, vaid on küllaltki põhjalikult selgitanud oma pakkumust. Tõendeid, mida on selles selgituses juures võimalik saada, on Hankija nõudnud ja kontrollinud. 5.4. Kolmandal isikul on hankeleping Kuusalu vallaga, Hankija seda sisuliselt kontrollinud ja tuvastanud, et tehtud tööd ja maksumus vastab hanke kvalifitseerimistingimusele. 6. Kolmas isik, Haldo haldus OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Vaidlustaja kohustus on tõendada, et Hankija hinnang on ebaõige ning konkurendi 9 (19) pakkumuse näol on tegu alapakkumusega.4 Käesoleval juhul ei ole Vaidlustaja kaugeltki täinud tal lasuvat tõendamiskoormist näitamaks ära Kolmanda isiku pakutud hinna põhjendamatust. 6.1.1. RHS § 115 lg-s 7 toodud loetelu on näitlik ja pakkumuse maksumust võib põhjendada ka muude asjaoludega. Tähtis on anda sisulised põhjendused selle kohta, milles väljendub pakkuja tootmisprotsessi, teenuse osutamise, ehitusmeetodi vmt säästlikkus. Sellised sisulised põhjendid on Kolmas isik Hankijale ka andnud ning asjatu on Kolmandale isikule ette heita, et tema selgitustes puudub viide õigusnormile. Mitte et see omaks vaidluse lahendamisel sisulist tähendust: Kolmanda isiku poolt Hankijale välja toodud argumendid langevad RHS § 115 lg 7 loetelus p 1 alla: teenuse osutamise säästlikkus kõige laiemas tähenduses. Mitte ükski Eestis kohalduv õigusakt ei kohusta äriühingut igal ajal omama töötajat või töötajaid. Eestis on täiesti legaalne see, et kui ettevõte parasjagu töötajaid ei vaja, siis neid palgal ka ei ole. Vajalik tööjõud peab pakkujal olemas olema hankelepingu täitmise algusajaks, mitte juba pakkumuse esitamise ajaks. Oleks ainuüksi juba igasuguse majandusliku loogika vastu võtta inimesi tööle nö igaks juhuks ning olukorras, kus hanke võitmine ei ole veel teada ega kindel. Vaidlustaja on rääkinud enda kogemusest selles osas, kui mitu brigaadi on vaja teatava töömahu teenindamiseks. Kolmas isik ei ole positsioonis, et Vaidlustaja kogemust ja arusaamasid kahtluse alla seada või kummutada, kuid need on justnimelt Vaidlustaja isiklikud kogemused. Nagu Kolmas isik on Hankijale selgitanud ja nagu Hankija on seda hinnanud ja aktsepteerinud, on Kolmanda isiku kogemus mõnevõrra teistsugune (st hakkama saab ka tõhusamalt ja vähemaga). Ei ole midagi kahtlast või tavapäratut selles, kui mõni hankeleping ei kajastu riigihangete registris („RHR“). Kuna RHR-is viiakse üldjuhul läbi riigihankeid, mille eeldatav maksumus ületab lihthanke piirmäära5, siis allapoole lihthanke piirmäära jäävad hankelepingud reeglina RHR-is ei kajastugi. Vaidlustaja viidatud hankelepingud ongi just niisugused. Ka allapoole lihthanke piirmäära jääva maksumusega leping võib olla hankeleping, kui ta täidab ära RHS § 8 lg 1 tingimused. RHS § 115 lg 2 p 2 ei ole antud asjas mitte üksnes „otsekohalduv“, nagu ütleb Vaidlustaja, vaid see ei puutu sootuks asjasse. RHS § 115 lg 2 puudutab ehitustööde riigihankeid, vaidlusalune hange on aga teenuste hange 6.1.2. Hankija on oma korralduses välja toonud Kolmanda isiku mahukad ja sisulised selgitused. Kolmas isik on reaalselt põhjendanud, millistel argumentidel ta oma hinnani jõudis. Vaidlustaja hinnang, et Kolmanda isiku selgitused on palja- või üldsõnalised, on ülekohtune ega põhine faktidel. Arvestades asjas kohalduvat tõendamiskoormust ja seda, et Vaidlustaja ei ole mingeid sisulisi või kasvõi algtasemel asjasse puutuvaid argumente ette toonud, ei ole Kolmandal isikul tarvis hakata oma Hankijale esitatud argumente siinkohal veelgi detailsemalt avama. 4 RKHKo 3-20-924, p 29; TlnHKo 3-20-2240, p 24 ja 25; VAKOo 136-20/220835, p 14. 5 Hankija võib RHR-is läbi viia ka allapoole lihthanke piirmäära jäävaid nn väikehankeid, kuid see on hankijale vabatahtlik ning üldjuhul seda ei tehta. 10 (19) Ka on korralduses kirjas, et Hankija on Kolmanda isiku põhjendusi hinnanud ning jõudnud selle tulemusel teatud järeldusele. 24.04.2024 korraldusest on Hankija siseveendumuse kujunemine piisavalt hästi näha: Hankija – olles hinnanud Kolmanda isiku selgitusi – nõustub nendega. 6.2. Kolmanda isiku pakkumus on edukaks tunnistatud õiguspäraselt. Sellega seonduvalt langeb ära ka argument, et ajaliselt hilisemad otsused on ajaliselt eelneva otsuse õigusvastuse tõttu automaatselt õigusvastased. Järelikult on vaidlustus alusetu ka selles osas. 6.3. Nagu Kolmanda isiku hankepassis on välja toodud, ei tugine ta kvalifitseerimise tingimuse (referentslepingu nõue) täitmiseks ühegi teise isiku vahenditele, vaid omaenda kogemusele. Hankepassis nimetatud leping on reaalselt sõlmitud ja täidetud. Kolmas isik esitab selle lepingu tõendina vaid vaidlustuskomisjonile ja Hankijale. Lepingu alusel teostati töid 21 238,05 euro ehk rohkem kui Hankija nõutud 10 000 euro eest – see on vajadusel eraldi tõendatav. 6.4. Kolmas isik esitas repliigi. 6.4.1. Vaidlustajal on kohustus tõendada konkurendi pakutud hinna põhjendamatust. Hankija ega Kolmas isik ei pea asuma tõendama, et Kolmanda isiku pakkumuse hind on põhjendatud. Antud juhul ei ole Vaidlustaja oma tõendamiskoormust täitnud. 6.4.2. Mis puudutab ettevõtjate võrdset kohtlemist ja konkurentsimoonutuste vältimist, millele Vaidlustaja viitab, siis need on kindlasti põhimõtted, mis tuleb riigihankes tagada. Antud juhul aga neid põhimõtteid rikutud ei ole. Rikkumine esineks siis, kui Hankija jätaks tagasi lükkamata põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse. Kolmanda isiku pakkumus seda ei ole. Pakkujaid ei kohelda ebavõrdselt ja konkurents ei saa moonutatud pelgalt põhjusel, et ühe pakkumuse hind on teis(t)est odavam. 6.4.3. Ettevõtjatel on erinevad ärimudelid, võimekus, riskialtisus jne ehk hinnapakkumised sünnivad individuaalselt ja tihtipeale väga erinevalt lähtepositsioonilt. Võrdse kohtlemise põhimõttele viitamine pole siinkohal asjakohane. Kolmanda isiku pakutud hind saab olla, peabki olema ning ongi veenvalt selgitatud ja põhistatud, kuid hinna „õigsust“ ei ole võimalik „faktidega tõendada“. Seda nõudes ootab Vaidlustaja Kolmandalt isikult võimatut. Kolmas isik jääb selle juurde (sisu kordamata), et ta on oma vastuses Hankija teabepäringule piisava põhjalikkuse ja veenvusega lahti seletanud, millistel kaalutlustel on põhjendatud tema konkurentidest madalam hind. Nii hindab olukorda ka Hankija. 6.4.4. On põhimõtteliselt ebakorrektne tembeldada teatava pakkumuse maksumust põhjendamatuks võrdluses teiste pakkumuste maksumustega või hankelepingu eeldatava maksumusega. Viimati toodud võrdlused võivad tähtsust omada vaid RHS § 115 lg 1 kohaldamise situatsioonis, kus hankija peab hindama, kas tal tekib esialgne kahtlus pakutud hinna võimaliku põhjendamatuse osas.6 6 Vt nt VAKOo 87-21/233412, p 25. 11 (19) 6.4.5. Isegi kui ettevõtja pole mingitel perioodidel omanud palgalisi töötajaid ja pole seetõttu tasunud tööjõumakse, siis see ei saa mitte kuidagi anda tulevastes riigihangetes eelist. Siin puudub igasugune loogika. Vaidlustaja ei ole oma mõtet ka selgitanud. Riigihankes pakkumust hinnastades ei saa lähtuda mingitest mineviku asjaoludest. Pakkumus tehakse vaatega tulevikule. 6.4.6. Meelevaldne on Vaidlustaja tuletus, nagu tähendaksid „minimaalsed administratiivkulud“, millest Kolmas isik Hankijale rääkis, „suure tõenäosusega“ kavatsust tööjõumakse mitte maksta. Tööjõukulud ei kuulu ei üldiselt ega ka Kolmanda isiku leksikas „administratiivkulude“ alla. Administratiivkulud on kulud, mis seonduvad ettevõtte üldise juhtimise ja haldamisega ning nende alla kuuluvad nt: kontorikulud, IT ja telekom, õigusabi ja auditid, kindlustus, personali koolitus, reklaam ja turundus jmt. 6.4.7. Hankija on oma varasemale positiivsele koostöökogemusele Kolmanda isikuga viidanud kontekstis ja põhjusel, et vastavalt kohtupraktikale võib Hankija head kogemust pakkujaga arvestada kogumis muude asjaoludega pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel.7 Seega võis positiivsel koostöökogemusel olla ja oligi Hankija analüüsis reaalne ja legitiimne kaal. 6.4.8. Vaidlustaja väidab hanke osas 3 olevat kokku 115 bussipeatust ning teeb selle pinnalt kaugeleulatuvaid järeldusi ja arvutusi. „Lisa 5 – III piirkond (Randvere, metsakasti ja Muuga)“, hõlmab osa nr 3 tegelikult kokku 15 bussipeatust. Sealjuures asuvad enamik neist 15 peatusest ühes ja samas kohas teisel pool teed, nii et teenuseosutajal on vaja läbi sõita u 7-8 asukohta. Enesestmõistetavalt muudab see automaatselt täiesti kõlbmatuks ka kõik Vaidlustaja kalkulatsioonid ja etteheited Kolmanda isiku aadressil. 6.4.9. Kolmas isik peab vajalikuks selgitada, et Vaidlustaja viidatud telefonikõne ei olnud suunatud Kolmandale isikule (Haldo haldus OÜ) käesolevasse hankevaidlusse puutuvais asjus, vaid Kavepro Kinnisvarateenused OÜ-le, kel on Töötukassas üleval trimmerdaja tööpakkumine8 (kahe ettevõtja telefoninumber on sama). Ei ole keelatud töötasu maksta sularahas (TLS § 29 lg 3) ning sellest automaatse järelduse tegemine, et järelikult toimuvad maksupettused, ei ole korrektne. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Kolmanda isiku hanke osas 3 esitatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsus „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ kohaselt tuli hanke osas 3 esitada Tehnilises kirjelduses nimetatud piirkonna kõigi tööde kogumaksumus kogu hankeperioodil (36 kuud). Edukas pakkumus selgitatakse välja lähtuvalt esitatud kogumaksumustest (vähim on parim). Kolmas isik esitas hanke osas 3 kogumaksumuseks 71 054 eurot käibemaksuta, mis on selles hanke osas järgmisest (Vaidlustaja esitatud) kogumaksumusest ca 48,48% odavam, kõikide selles hanke osas esitatud kogumaksumuste keskmisest ca 65,2% odavam ja eeldatavast 7 TlnRKo 3-17-2544, p 14. 8 Vt https://www.tootukassa.ee/et/toopakkumised?otsisona=kavepro&eestiToopakkumine=1 12 (19) maksumusest (222 500 eurot) ca 68,1% odavam. See suur erinevus õigustab seda, et Hankija küsis 11.04.2024 Kolmanda isiku käest RHS § 115 lg 1 alusel selgitusi mh hanke osas 3 esitatud kogumaksumuse kohta. Hankija on palunud Kolmandal isikul selgitada pakkumuse sisu ja pakkumuse maksumuse kujunemist eelkõige järgmiste planeeritud tegevuste selgituste kaudu. 1. Kuidas on planeeritud tehnilises kirjelduses nõutud suvised ja talvised tööd (näiteks, selgitada kui tihti ja kuidas on planeeritud niitmistööde korraldamine ja bussiootealade lumekoristustööd. 2. Kui suur on planeeritud isikkoosseis suviste ja talviste tööde teostamiseks (üks; kaks jne töötajat). 3. Missuguse tehnikaga on planeeritud suviste ja talvised tööd teostada (palun loetleda tehnika ja masinate koosseis). Hankija on palunud esitada selgitus maksumuse kohta ja palunud arvestada RHS §115 lõikes 7 sätestatut. Samuti on Hankija palunud vastuse koostamisel pöörata oluliselt tähelepanu, et vastus oleks usutav, kontrollitav ja mõõdetav, et vastuseks oleks võimalik järeldada, et pakutud maksumusega, planeeritud tegevustega, isikute koosseisuga ja tehnikaga on võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita. 16.04.2024 on Kolmas isik Hankijale vastanud järgmiselt: „Järgnevaga esitan pakkumuse maksumuse selgituse. Niitmistööd on planeeritud korraldada vastavalt hanke alusdokumentides ja tehnilises kirjelduses hankija poolt esitatud tingimustele. Niidame vastavalt niidugraafikutele, mis on hankija esitatud hanke dokumentides. Vajadusel saame teha ka lisaniitmiseid, oleme sellega arvestanud. Niidame professionaalse tehnikaga ja isikoosseis on niitmistöödel järgnev I piirkond – 2 brigaadi, II piirkond – 1 brigaad, III piirkond – 1 brigaad ning ühe brigaadi koosseisus on vähemalt kaks töötajat ja timmer ning niiduk. Talihooldustööde teostamiseks on 3 sõidukit ja 3 töötajat, aga kui ilmastikuolud nõuavad rohkem ressurssi, siis on võimalik vajadusel igasse sõidukisse panna 2 töötajat ehk siis 3 sõidukit + 6 töötajat, aga selline vajadus tekib ainult siis kui lund sajab väga palju. Lumekoristus- ja libedusetõrjetööd lõpetame regiooniti vastavalt tehnilises kirjelduses nõutavale ehk siis vastavalt piirkonnale hommikul kell 06:00 või 07:00 ning kestva lumesaju korral teostame päeva jooksul täiendavaid lumekoristus- ja libedusetõrjetöid. Oleme arvestanud ka bussiootepaviljonide puhastusega ning teostame ka need tööd vastavalt tehnilises kirjelduses hankija esitatud tingimustele. Oleme arvestanud, et töötajad võivad haigestuda jne ning suudame need töötajad asendada, et pidevalt oleks tagatud vajalik töötajate koosseis lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Tehnika koosseis: TORO TITAN ZXM5475 MYRIDE KOHLER; 2 tk TORO Z-MASTER 4000 HDX MYRIDE Vajadusel saame koostööpartnerilt rentida Cub Cadet niidukit Trimmerid, võsalõikurid: HUSQVARNA 525RX, 2tk; HUSQVARNA 525RXT, 2tk; HUSQVARNA 545RX; STIGA BC 730 B 3tk Sõidukid: Nissan Navara + hüdraluliline V-sahk; Nissan NV200; Citroen Berlingo; Opel Combo; Citroen Jumper ning lisaks tehnika transpordiks haagis Arcas Trailer. 13 (19) Enne pakkumuse koostamist sõitsin kõik teed läbi, mille äärest niita tuleb ja samuti käisin läbi kõik haljakud. Kraavide niitmise kogemus on meil eelmisest aastast kui niitsime neid samu kraave, mis ka käesolevas hankes on niita tarvis, mõned kraavid on lisandunud ja käisin need ka läbi. Arvestasin sellega, mis tehnilises kirjelduses on nõutud, ehk siis tingimustega, kuidas ja kui laialt peavad olema teemaal niidualad niidetud, kuidas peavad olema kraavid ja haljakud niidetud ning arvestasin pakkumust tehes niidugraafikutega. Pakkumuses esitatud maksumusega oleme võimelised kõik tööd teostama vastavalt hanke alusdokumentides ja lepingus nõutule. Meie teenuse hinnad on madalamad, sest kuna ettevõte on suhteliselt väike, siis on administratiivkulud minimaalsed ning selle asemel, et teenida suurt kasumit, paneme pigem rõhku ettevõtte ja ettevõtte käibe kasvatamisele ning seoses sellega hoiame kasumimarginaali madalana. Eelmisel hooajal niitsime Kuusalu valla muruplatse ja ühtegi pretensiooni meile ei esitatud, vastupidi, meid kiideti, et võrreldes varasemete aastatega on kõik väga korralikult niidetud. Kuusalu valla avalike alade niitmise hankele tegi pakkumuse näiteks ka Krausberg Eesti OÜ ja nende pakkumus oli niita 1ha ca 450 euroga. Meie pakkumus oli niita 1ha 115 euroga, seega meie teenuse maksumus ongi tavapäraselt umbes 4,5x madalam näiteks Krausbergist ja kuna oma niitmistöödega tulime Kuusalus hästi toime, siis saab järeldada, et head kvaliteeti saame pakkuda madalama hinnaga. Madalam hind ei tähenda, et meie teenus oleks kuidagi kehvem, oleme võimelised madalama hinnaga toestama tööd kvaliteetselt ja vastavalt lepingule. Oleme pakkumuse koostamisel teinud põhjalikud kalkulatsioonid, tutvunud objektidega ning kinnitame, et meie poolt esitatud maksumusega saame lepingut korrektselt täita.“ 17.04.2024 on Kolmas isik oma vastust täiendanud: „Lisaks eelnevale selgitusele veel juurde, et talihooldustöödeks on võimalik vajadusel kasutada ka nelja sõidukit ja kaheksat töötajat.“ Hankija 24.04.2024 korralduses nr 170 on Hankija põhjendanud kõikides hanke osades Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamist järgmiselt: „Lisaks pakkuja selgitusele on hankijal endal varasemalt sõlmitud hankelepinguid pakkujaga. Hankijal ei ole ühtegi etteheidet pakkuja poolt hankelepingute täitmisele. Lisaks hankija oma kogemusele on pakkuja esitanud nõuetekohaselt täidetud hankelepingute kontrollimiseks hankelepingu Kuusalu vallaga. Hankija küsis Kuusalu valla hankelepingu täitmise eest vastutavalt isikult, kuidas on pakkuja Haldo haldus OÜ täitnud oma hankelepingu järgseid kohustusi Kuusalu valla ees. Kuusalu vald vastas, et ei ole esinenud ühtegi hankelepingu tingimuste rikkumist ega hankelepingujärgete kohustuste mitte täitmist. Hankija hindas pakkuja vastust, konsulteeris pakkuja hankelepingu täitmist Kuusalu vallaga ja leiab, et nii pakkuja, kui teiste osapoolte selgitused kinnitavad, et pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal.“ Seega on Hankija lähtudes Kolmanda isiku vastusest/selgitustest ja varasemate hankelepingute täitmisest (konsultatsioon Kuusalu vallaga) asunud seisukohale, et mh hanke osas 3 esitatud pakkumuse kogumaksumus ei ole põhjendamatult madal. 14 (19) Vaidlustusmenetluses on Hankija täiendavalt põhjendanud seda otsust: 1) Hankijal endal on Kolmanda isikuga varasem kogemus alljärgnevate lepingute täitmisega: - Töövõtuleping Viimsi valla teemaa kraavide nõlvade ja kallaste niitmine; - Töövõtuleping Viimsi mõisapargi niitmistööd; - Töövõtuleping pakendipunktide talihooldus 2023-2024; - Töövõtuleping võõrnälkjate leviku piiramise konteinerite tellimine, tühjendamine a märgistamine. 2) Kolmas isik on täitnud analoogse hankelepingu, mis oli sõlmitud Kuusalu vallaga; 3) e-krediidiinfo (https://www.e-krediidiinfo.ee/) näitab, et Kolmas isik on tasunud 2024 I kvartalis riiklikke makse 2 430.40 eurot; 4) Kolmas isik ei ole oma selgituses lähtunud üldsõnalisest kinnitusest, vaid on küllaltki põhjalikult selgitanud oma pakkumust. 7.1. Kohtute ja vaidlustuskomisjoni praktika kohaselt on põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasi lükkamata jätmine vaidlustatav pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu. Vaidlustaja on vaidlustanud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ja leiab, et Hankijal oleks tulnud Kolmanda isiku hanke osas 3 esitatud pakkumus tagasi lükata, kuna tegemist on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Vaidlustuskomisjon saab vaidluse lahendamisel kontrollida, kas Hankija on oma kohustusi pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisel nõuetekohaselt täitnud. Vaidlustuskomisjon kontrollib seda, kas Hankija sai talle esitatud selgituste ja info alusel asuda seisukohale, et Kolmanda isiku hanke osas 3 esitatud kogumaksumus on põhjendatud ja sellega on võimalik sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt täita. Riigikohus on 04.11.2020 otsuse 3-20-924 p-s 25 märkinud järgmist:[---]“Põhjendamatult madal maksumus“ on määratlemata õigusmõiste. Kolleegium on asjas nr 3-3-1-50-15 tehtud otsuses (p 23) selgitanud, et hankedirektiivid ei sätesta täpselt, millal on pakkumuse maksumus põhjendamatult madal, ega määratle meetodit selle kindlakstegemiseks. Seetõttu on selle määratlemine liikmesriigi ja täpsemalt hankija ülesanne, kuid see peab toimuma objektiivselt ja mittediskrimineerivalt (Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-285/99 ja C-286/99, p-d 67 ja 69). Hankijal tuleb pakkuja selgituse hindamisel arvestada kogumis kõiki asjassepuutuvaid fakte, silmas pidades, et lubatud põhjenduste loetelu seaduses on mitteammendav (RHS § 115 lg 7). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuigi otsuse tegemine pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta on hankija pädevuses ning hankijal tuleb otsuse tegemisel arvestada oma kaalutlustes erinevaid asjaolusid, peab hankija vaidluse korral suutma põhjendada oma otsust mitte lugeda pakkumuse maksumust põhjendamatult madalaks vähemalt juhul, kui vaidlustaja esitatud väited seavad ilmselgelt kahtluse alla selle, et hankelepingu täitmine pakutud maksumusega on võimalik. 7.2. Õige on see, et põhjendamatult madalale maksumusele tuginedes peab Vaidlustaja oma väiteid tõendama. 15 (19) Vaidlustaja on leidnud, et Kolmandal isikul ei ole hanke osas 3 võimalik osutada teenust (riigihanke alusdokumentide kohaselt 36 kuu jooksul) kogumaksumusega 71 054 eurot käibemaksuta järgmistel põhjustel: 1) ei ole viidatud ühelegi RHS § 115 lg-s 7 toodud alusele, mis õigustaks madalat maksumust (Kolmanda isiku viide säästlikkusele laiemas tähenduses pole kontrollitav); 2) Kolmas isik on registreeritud äriregistris 21.02.2023, teatmik.ee nähtuvalt ei ole Kolmas isik 2024 I kvartalis tööjõumakse maksnud, Kolmandal isikul ei ole ühtegi töötajat; 3) Kolmanda isiku poolt tööjõumaksude mittemaksmine on võimaldanud esitada alapakkumise ning see omakorda toob Hankijale kaasa kohustuse pakkumus tagasi lükata (RHS § 115 lg 8); 4) madala kasumimarginaaliga ja väiksete administreerimiskuludega ei ole võimalik seletada ca 48-65% suurust pakkumuste hinnavahet; 5) seda teenust ei ole võimalik 3 sõidukiga (sõltumata sellest kas seal on 3 või 6 töötajat) nõuetekohaselt osutada. Et seda mahtu ära teenindada talvisel perioodil peavad olema meeskonnad vähemalt 6 autoga (arvestusega igas autos 2 meest); 6) Kolmandal isikul on kogemus niitmistöödega, mitte bussiootealade suvise ja talvise hooldusega, Kuusalu valla niitmishange ei hõlma talihooldustöid (st lumekoristustöid, libedustõrjet, lume äravedu, jms), Hankija ei saanud sellest ja ka teistest Hankija viidatud lepingutest lähtuvalt asuda seisukohale, et Kolmanda isiku hanke osas 3 esitatud maksumus on põhjendatud. Vaidlustaja on taotlust tunnistada kehtetuks Kolmanda isiku hanke osas 3 esitatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsus põhjendanud ka sellega, et: 1) Hankija on jätnud välja selgitamata, kas Kolmanda isiku pakutud kogumaksumusega on võimalik katta vähemasti lepingu täitmisega seotud otsesed kulud; 2) Kolmas isik on vastates Hankijale üksnes refereerinud riigihanke alusdokumente ja selgitanud, et on kõigega arvestanud ning et on pakkumuse koostamisel teinud põhjalikud kalkulatsioonid, tutvunud objektidega ning kinnitab, et tema poolt esitatud maksumusega saab lepingut korrektselt täita. Vaidlustuskomisjon ei nõustu sellega, et Vaidlustaja pole oma tõendamiskoormust täitnud. Ainuüksi asjaolu, et Hankija ei ole piisavalt kontrollinud Kolmanda isiku hanke osas 3 esitatud pakkumuse kogumaksumuse põhjendatust saab olla aluseks tunnistada see otsus kehtetuks. Samuti on Vaidlustaja mh viidanud sellele, et Kolmas isik pole arvestanud vajaliku tehnika ja tööjõuga (sh tööjõumaksudega) ning sellele, et Hankija kaalutlus teiste lepingute täitmisest pole asjakohane, sest need lepingud ei ole sarnased selle riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepingu esemega. 7.3. Kolmandale isikule pidi olema Hankija 11.04.2024 selgitustaotlusest aru saadav, et Hankijale tuleb põhjendada kõikides hanke osades esitatud kogumaksumusi, selgitada nende kujunemist nii, et see oleks Hankijale usutav, kontrollitav ja mõõdetav. Kolmandale isikule pidi Hankija küsimustest olema selge, et Kolmas isik peab igas hanke osas esitatud pakkumuse kogumaksumust põhjendama ja tõendama. Kolmanda isiku selgitused pidid olema lõpptulemusel piisavad, et Hankija saaks veenduda selles, et pakkuja kavatseb ja saabki sellise hinnaga teenust nõuetekohaselt osutada ning puudub teenuse katkemise risk. RHS § 115 lg 1 ei keela Hankijal küsida selgitusi korduvalt, 16 (19) kuid seda Hankija teinud pole. 7.4. Kui Hankija juba oli algatanud RHS § 115 lg 1 alusel kontrollimenetluse, siis pidi ta teostama sisulise kontrolli (Riigikohus 04.11.2022, 3-20-924, p 31, Riigikohus 16.03.2022, 3- 19-1825, p 17). 7.4.1. Kuna Kolmanda isiku Hankijale esitatud vastusest ei tulene ja ka vaidlustusmenetluses pole väidetud, et hanke osas 3 esitatud kogumaksumuse puhul on lähtutud ristsubsideerimisest, siis peavad kõik teenuse osutamisega seotud kulud olema arvestatud kogumaksumuses ja puudub mistahes vajadus võtta seisukohta selles, kas ristsubsideerimine oli lubatud või keelatud. 7.4.2. Asjaolu, et Kolmandal isikul puuduvad töötajad ja ta pole varem maksnud tööjõumakse, ei näita, et esitatud kogumaksumus on põhjendamatult madal. Kolmanda isiku Hankijale esitatud selgitused sisaldavad suuremas osas kinnitusi, et kõik tööd saavad tehtud vastavalt riigihanke alusdokumentidele ja et kaasatakse tehnika ja tööjõud ning et on arvestatud töötajate haigestumisega. Kuid neis selgitustes puudub kogumaksumuse kujunemise kalkulatsioon, puuduvad mistahes andmed selle kohta kui palju hanke osas 3 esitatud kogumaksumusest moodustavad tööjõukulud, kulud tehnikale, kui suured on administreerimiskulud ja millise kasumiga on Kolmas isik arvestanud. Kolmas isik on küll Hankijale andnud teada kalkulatsioonidest, kuid mingil põhjusel ei esitatud neid ei Hankijale ega ka vaidlustusmenetluses. Kolmanda isiku hanke osas 3 esitatud kogumaksumuse kujunemisest on teada üksnes järgmiste tööde hinnad (koos käibemaksuga), esitatud pakkumuses dokumendis „3_5_1_Lisa 12 Ühikhinnatabel tööde ühiku maksumuse arvestamiseks“: 1) teemaad ja haljakud - 51 430 eurot; 2) kraavid - 10 405 eurot; 3) bussipeatused - 24 850,88 eurot. Vaidlustuskomisjoni leiab, et nendest ühiku maksumustest ei saa järeldada kogumaksumuse põhjendatust, sest pole teada kulude (tööjõud, tehnika) suurus. Vaidlustaja üks peamisi väiteid on see, et tööjõumaksudega pole arvestatud, kuid selle asjaolu kontrollimine vaidlustusmenetluses pole võimalik, sest Kolmas isik pole avaldanud seda, kui suuri kulusid tööjõule ta kogumaksumuses on arvestanud. Ka ei selgunud vaidlustusmenetluses see, mida konkreetselt peab Kolmas isik silmas, kui ta väidab, et esitatud kogumaksumus on põhjendatav säästlikkusega laiemas mõttes. 7.4.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et 24.04.2024 korralduses nr 170 toodud Hankija kaalutlusest lähtudes ei ole vaidlustuskomisjonil võimalik Hankija otsuse õiguspärasust kontrollida. Hankija pole kontrollinud ühtegi kulu, kindlaks teinud ühtegi asjaolu, miks Kolmanda isiku hanke osas 3 esitatud kogumaksumus võib olla põhjendatud (RHS §115 lg 7). Hankija hinnangutest ei nähtu see, miks ta leiab, et Kolmanda isiku selgituses toodud tehnika ja töötajate arv on piisav. Vaidlustuskomisjon nõustub Kolmanda isikuga selles, et Hankija head kogemust pakkujaga saab arvestada kogumis muude asjaoludega, kuid teiste 17 (19) hankelepingute täitmine ei saa otseselt põhjendada teenuse osutamise kogumaksumust. Hankija kaalutlustest tuleneb, et ta hindas Kolmanda isiku vastust, kui korraldusest ei nähtu ega ka vaidlustusmenetluses ei selgunud see, millest konkreetselt lähtus Hankija, kui ta asus seisukohale, et Kolmanda isiku hanke osas 3 esitatud kogumaksumus pole põhjendamatult madal. 7.4.4. RHS § 115 lg 8 sätestab, et hankija kontrollib selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Sellest tuleneb, et vajaduse esinemisel oleks Hankija pidanud küsima Kolmandalt isikult ka vastavaid tõendeid madalama hinnaga pakkumuse temapoolsete selgituste kinnitamiseks. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija ei saanud piirduda Kolmanda isiku selgitustega, seda enam olukorras, kus tegemist on riigihankega, mille eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära ja Kolmanda isiku hanke osas 3 esitatud kogumaksumus on järgmisest üle 48% madalam, eeldatavast maksumusest üle 68% madalam. 7.5. Tulenevalt eelpooltoodust on vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal ei olnud võimalik kõrvaldada kahtlust Kolmanda isiku hanke osas 3 esitatud kogumaksumuse põhjendatuses, mistõttu Hankijal otsus tunnistada hanke osas 3 edukaks Kolmanda isiku pakkumus on õigusvastane ja tuleb tunnistada kehtetuks. Vaidlustuskomisjon pole asunud seisukohale, et Kolmanda isiku hanke osas 3 esitatud kogumaksumus on põhjendamatult madal, vaid üksnes leidnud, et Hankija on kontrolli alustanud, kuid jätnud vastava sisulise kontrolli läbi viimata. 8. Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused 8.1. Kuna vaidlustuskomisjon tunnistab kehtetuks Hankija otsuse, millega tunnistati Kolmanda isiku hanke osas 3 esitatud pakkumus edukaks, tunnistab vaidlustuskomisjon hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest lähtuvalt ja õigusselguse tagamiseks (kui kehtetuks tunnistatakse juba üks hankija otsus, mille tagajärjel ei saaks asjaomane pakkuja või pakkumus enam hankemenetluses osaleda, tunnistatakse ühtlasi kehtetuks ka sellele ajaliselt järgnevad hankija otsused (RHS § 104 lg 8) vastava pakkuja või pakkumuse kohta) kehtetuks ka Hankija otsused, millega hanke osas 3 Kolmas isik kvalifitseeriti ja jäeti hankemenetlusest kõrvaldamata. 8.2. Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks märkida järgmist. Hankija on kehtestanud järgmise kvalifitseerimise tingimuse: pakkujal peab hanke algamisele eelneval 36 kuu jooksul olema täidetud vähemalt üks niitmishanke leping maksumusega alates 10 000 eurot (käibemaksuta). Pakkujal tuleb esitada hankepassis hanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul ühe täidetud niitmistööde leping ning kui niitmistööd on teostatud muu hooldushanke raames, siis esitatakse selle hanke andmed ning tuuakse välja niitmsiega seotud tööde kogum. Kolmas isik on vaidlustusmenetluses esitanud Kolmanda isiku ja Kuusalu Vallavalitsuse vahel 18.05.2023 sõlmitud lepingu, mille järgi Kolmas isik osutas valla muruplatside ja teeäärte niitmisteenust koos servade trimmerdamisega. See leping lõppes 31.10.2023. 18 (19) Kuusalu Vallavalitsuse 29.05.2024 selgituse kohaselt: - Haldo haldus OÜ-le maksti lepingu alusel tehtud tööde eest 21 238,05 eurot. Nimetatud summa ei sisalda käibemaksu; - lepingut täitis Haldo haldus OÜ iseseisvalt. Seega ei saa olla vaidlust selles, et Kolmas isik vastab sellele kvalifitseerimise tingimusele. 9. Vaidlustusmenetluse kulud Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 1280 eurot. Vaidlustaja esitas tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kogusummas 3450 eurot (käibemaksuta), kokku 17 tunni ja 15 minuti õigusabi osutamise eest (tunnitasu 200 eurot). Lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel võtab vaidlustuskomisjon arvesse läbitöötamist vajavate materjalide mahukust, vaidlusaluste küsimuste keerukust, samuti menetluse kestust ja seda, et väljamõistetavad esindaja kulud ei tohiks tervikuna olla vaidlustusasja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud. Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud on mõnevõrra ülepaisutatud. Vaidlustusasi ei ole harilikust mahukam ega keerukam. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on vajalikud ja põhjendatud Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud 12 töötunni ulatuses, seega 2400 eurot (käibemaksuta), mis tuleb Hankijalt välja mõista. Hankija ja Kolmanda isiku kulud jäävad nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 19 (19)