Rahandusministeerium · 4. juuni 2024
Sisu (failidest)
Hankelepingu Lisa 1
ANDMETÖÖTLUSE LEPING
Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke
272237 tulemusena sõlmitud halduslepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse
Rahandusministeeriumi (edaspidi: vastutav töötleja) ja AS Pensionikeskuse (edaspidi: volitatud
töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid).
1. Lisa eesmärk
1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete
töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete
töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse
üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).
1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi:
isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja antud
juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vajadusel võib vastutav
töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid.
1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja
tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu
asutuse poolt ning seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse.
2. Mõisted
2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas:
2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“)
kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise
identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle
füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või
sotsiaalse tunnuse põhjal;
2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või
automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine,
struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine,
edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või
ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;
2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate,
salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise,
kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu;
2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega
andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta
käivate isikuandmete töötlemisega.
3. Isikuandmete töötlemine
3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud ja teistele
asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud dokumenteeritud
juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Kui see on lepingu täitmisega
seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel
eesmärkidel:
3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise
vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele.
3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal
on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud.
3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks
tegemise eest.
3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul
vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja
teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas
nimetatud õigusaktide või juhendite vahel.
3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine
volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud vähemalt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava
nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes
1
juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine
ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik.
3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda
tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud
lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga
vähemalt samaväärsed.
3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate
kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel
kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle,
et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil
nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale
antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.
3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid
konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti
tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad
jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad
konfidentsiaalsusnõuet.
3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvalisuse tagamise meetmeid, muu hulgas
tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele,
sealhulgas:
3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele
andmetöötlusseadmetele;
3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist;
3.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid
isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms).
3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike
meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti
taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete
kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale
töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.
3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi,
võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet.
3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast
tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et:
3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda
vastutav töötleja on selleks volitanud;
3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente,
mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist;
3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet
konfidentsiaalsena.
3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna
suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema
nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud töötlejat puudutavates
küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel.
4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda
4.1. Käesoleva lepingu esemeks olevaid isikuandmeid ei tohi töödelda väljaspool Euroopa Liitu ega
Euroopa Majanduspiirkonda, sh ei tohi nimetatud isikuandmeid edastada kolmandale riigile või
rahvusvahelisele organisatsioonile.
4.2. Juhul, kui käesoleva lepingu esemeks olevate isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja
Euroopa Majanduspiirkonda, sh nende edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele
organisatsioonile, on vajalik lepingu täitmiseks, lepivad pooled sellises andmetöötluses eelevalt
kirjalikult kokku. Kirjalikku kokkulepet ei ole vaja sõlmida, kui volitatud töötleja on kohustatud
isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja
suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja
sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline
teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.
5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine
2
5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud
rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu
viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab
teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset
leidnud.
5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist
edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase
informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi
(edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole
võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete
andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada
vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist.
5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita
tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik
võimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada.
5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest.
6. Vastutus
6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele:
6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale,
andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel, mis on
tekitatud käesoleva lisa nõudeid, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid,
rikkudes.
6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel
on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale töötlejale sellega
seoses kantud kulud.
6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid,
muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide sätteid
isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles öelda. Oluline
lepingurikkumine on eelkõige, kui:
6.1.3.1 isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliva järelevalveasutuse või kohtu
menetluses selgub, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete
töötlemise põhimõtteid;
6.1.3.2 vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud töötleja või
teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast
lisast või kohaldatavatest õigusnormidest.
7. Muud sätted
7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik
andmesubjektide isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad vastavalt
vastutava töötleja antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed
tagastada või hävitada või kustutada mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist, välja
arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist.
Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud töötleja.
7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku
kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis nimetatud
toimingud.
7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada
volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja
dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja
muudatustes kokku kirjalikult.
7.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse
lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa kehtivuse
lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas ei ole kokku lepitud teisiti.
Vastutav töötleja Volitatud töötleja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
3
Lisa
ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM
1. Kontaktandmed
Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed:
_________________________________________________________________________________
2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Lõplik teavitus
☐ Varasema teavituse täiendamine
3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast)
Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________
Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________
☐ Toimus ühekordne rikkumine
☐ Rikkumine jätkuvalt toimub
4. Rikkumise andmed
Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite:
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud
☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda
☐ Isikuandmete loata avaldamine
☐ Isikuandmeid nägi vale isik
☐ Isikuandmed edastati valele isikule
☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või
õngitsusrünne)
☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega
☐ Muud (palun täpsusta):
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine
☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav
koolitus)
☐ Inimlik viga
☐ Tehniline viga
Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema
juures):___________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
☐ Asjaolud pole veel teada
5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed
Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad
isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta
täpne arv või märgi „pole teada“)
☐ 1-9
☐ 10-49
☐ 50-99
☐ 100-499
☐ 500-999
☐ 1000-4999
☐ 5000 – 9999
☐ 10000 ja rohkem
4
Kui on teada, sisesta täpne arv:______
☐ Pole veel teada
Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Ees-, perenimi
☐ Sünniaeg
☐ Isikukood
☐ E-post
☐ Telefoni nr
☐ Postiandmed või elukoha aadress
☐ Kasutajanimed, salasõnad
☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)
☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,
maksevõime hindamine)
☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)
☐ Geolokatsiooni andmed
☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)
☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta
☐ Lapsendamissaladuse andmed
☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta
☐ Rassiline või etniline päritolu
☐ Poliitilised vaated
☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused
☐ Ametiühingusse kuulumine
☐ Geneetilised andmed
☐ Biomeetrilised andmed
☐ Terviseandmed
☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on
andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)
☐ Jah
☐ Ei
6. Rikkumisest puudutatud isikud
Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole
teada“)
☐ 1-9
☐ 10-49
☐ 50-99
☐ 100-499
☐ 500-999
☐ 1000-4999
☐ 5000-9999
☐ 10000 ja rohkem
Kui on teada, sisesta täpne arv:_______
☐ Pole veel teada
Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Töötajad
☐ Kliendid
☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).
☐ Patsiendid
☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed
5
Muu (palun selgita):_________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele
Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu
valikut)
☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek
☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga
☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad
☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud
teistel eesmärkidel
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)
☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle
☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)
☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)
☐ Diskrimineerimine
☐ Identiteedivargus
☐ Pettus
☐ Rahaline kahju
☐ Kahju tervisele
☐ Risk elule
☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine
☐ Mainekahju
☐ Usalduse kadu
☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________
8. Rikkumisega seotud järeltegevused
Isikute teavitamine
Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________
Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):
☐ E-kirjaga
☐ Lühisõnumiga (SMS)
☐ Helistamisega
☐ Meedias sh sotsiaalmeedias
☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________
Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________
☐ Pole selge kas on vaja teavitada
6
☐ Ei ole vajalik teavitada
Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega
ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski:
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude
leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus:
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
9. Rikkumise piiriülene mõju
Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________
Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:
☐ Ei
☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud
isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja):
_________________________________________________________________________________
7
Leping pensioniregistri pidamiseks
Rahandusministeerium (edaspidi ministeerium), registrikood 70000272, Suur-Ameerika 1,
Tallinn, keda esindab Eesti väärtpaberite registri pidamise seaduse § 25 lõike 1 alusel
rahandusminister Mart Võrklaev ja
AS Pensionikeskus (edaspidi registripidaja), registrikood 14282597, keda esindab seaduse ja
põhikirja alusel juhatuse liige Kristi Sisa,
keda edaspidi eraldi nimetatakse pooleks ja koos poolteks,
sõlmisid EVKS § 25 alusel käesoleva lepingu pensioniregistri pidamiseks (edaspidi leping)
alljärgnevas:
ÜLDSÄTTED
1. Lepingu sõlmimisel ja täitmisel lähtuvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest
õigusaktidest, eelkõige kuid mitte ainult väärtpaberite registri pidamise seadusest (edaspidi
EVKS) ja kogumispensionide seadusest (edaspidi KoPS) ja nende alusel antud õigusaktidest.
2. Leping sõlmitakse kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse „Eesti pensioniregistri
teenuse tellimine Rahandusministeeriumile“ (viitenumber 272237) (edaspidi riigihange)
tulemusena riigihanke alusdokumentides sätestatud ja läbirääkimiste tulemusel kokku lepitud
tingimustel ning kooskõlas registripidaja esitatud pakkumusega, mis on lepingu
lahutamatuteks osadeks.
3. Leping on haldusleping halduskoostööseaduse (edaspidi HKTS) tähenduses.
3.1. Registripidajale antavaks haldusülesandeks on pensioniregistri pidaja ülesannete
täitmine.
3.2. Registripidajaga sõlmitava halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet
ministeerium. Järelevalvet registripidaja üle teostab Finantsinspektsioon EVKSis,
väärtpaberituru seaduses, kogumispensionide seaduses, kindlustustegevuse seaduses ning
krediidiasutuste seaduses sätestatud korras ja ulatuses.
4. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
4.1. andmetöötluse leping.
LEPINGU ESE
5. Lepingu esemeks on poolte õigused ja kohustused seoses EVKS-is ja
kogumispensionide seaduses sätestatud pensioniregistri pidamisega (edaspidi register), mis
seisneb järgmiste teenuste osutamises (edaspidi registriteenused):
5.1. kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide osakute registreerimine, mis sisaldab
muuhulgas pensionifondi osakute väljalaskmist, tagasivõtmist, tulumaksuarvestust ning muid
kogumispensionide seaduses sätestatud pensioniregistri pidaja osutatavaid teenuseid, sh
teenuse osutamiseks vajaliku registripidaja veebilehe haldamine;
5.2. pensionikontode avamine ja pensionifondide osakute üle arvestuse pidamine;
5.3. pensionifondi valitsejale, keskdepositooriumile ja kogumispensionide seaduses
sätestatud pensionilepinguid või täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid sõlmivale
kindlustusandjale ja teistele isikutele nende seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajaliku
pensioniregistri taristule juurdepääsu tagamine;
5.4. registripidaja pakkumuses nimetatud mugavusteenused, milleks on eelkõige erinevad
registriga liidestumise võimalused, kasutajasõbralikkus registriteenuste kasutajatele (sh
fondivalitsejad, kontohaldurid, riik, inimesed), iseteenindusportaal Minu Konto ja
kogumispensioni kajastav informatiivne veebileht.
6. Leping ei reguleeri lepingu punktides 5.1-5.4 nimetamata ja õigusaktide kohaselt
registripidajale lubatud muude teenuste osutamist ning hinnastamist.
7. Teenuste täpsem kirjeldus ja teenustele esitatavad nõuded on toodud hanke
alusdokumentides, lepingus ja õigusaktides.
HALDUSÜLESANDE TÄITMISE RAHASTAMISE ALUSED
8. Registripidaja katab oma teenuste osutamise kulud vastavalt registripidaja kinnitatud
hinnakirjale teenuste eest võetava tasuga (edaspidi hinnakiri). Hinnakiri on
kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses esitatud hinnakiri, mis loetakse valdkonna eest
vastutava ministriga kooskõlastatuks käesoleva lepingu sõlmimisega. Hinnakirjas tehtavad
muudatused peavad olema kooskõlastatud valdkonna eest vastutava ministriga
(rahandusminister) EVKSis sätestatud tingimustel, tähtaegadel ja korras. Ministeeriumil on
õigus keelduda hinnakirja kooskõlastamisest EVKSis sätestatud alustel ja korras.
9. Kui käesolevast lepingust ei tulene teisiti, ei tohi registripidaja küsida registriteenuste
kasutajatelt kogu lepinguperioodil kokku rohkem tasusid kui on pakkumuse üldmaksumus ehk
kõigi registriteenuste eest hinnakirja alusel teenitavad äritulud kokku. Piiramata õigusaktidest
tulenevat hinnakirja muutmise regulatsiooni, on registriteenuste üldmaksumuse ja/või
hinnakirja muutmise aluseks erakorralised stsenaariumid, millega registripidaja ei pidanud
pakkumuse koostamisel arvestama, eelkõige:
9.1. Olulised muudatused õigusaktides, sh nii sellised muudatused, mis mõjutavad oluliselt
registriteenuste mahtu, kui ka need, mis mõjutavad oluliselt registriteenuse osutamise kulusid;
9.2. Muud registripidajast sõltumatud objektiivsed asjaolud, mis omavad olulist mõju
lepingu alusel osutatavate registriteenuste kulude ja tulude tasakaalule (mh nt registripidajast
sõltumatud muudatused registripidaja väliste teenusepakkujate (nt serveriteenused)
toimimises või kasutamise tingimustes, mis oluliselt suurendavad registriteenuste osutamise
kulusid, sh olukordades, kus väliste teenusepakkujate asendamine ei ole tulenevalt
turuolukorrast ja/või regulatiivnõuetest praktiliselt võimalik või on äärmiselt keeruline või
kulukas).
91. Käesoleva lepingu punkti 9 mõttes eeldatakse lepinguperioodi registriteenuste
üldmaksumuse ja/või hinnakirja muutmise vajadust, kui erakorralise stsenaariumi ilmnemisel
muutub kogutulude või kogukulude baassumma mistahes ajahetke seisuga vähemalt 5% võrra.
92. Pooled teadvustavad, et Lepingu sõlmimise aluseks olnud riigihange ning selle tingimused,
mh riigihanke eeldatav maksumus, samuti ka riigihankes tehtud registripidaja pakkumus ning
riigihanke üldmaksumus ja hinnakiri, on paika pandud lähtuvalt riigihanke väljakuulutamise
ja Lepingu sõlmimise hetkel kehtivatest õigusaktidest, registripidaja ülesannetest ja
osutatavatest teenustest ning need ei arvesta võimalikke põhimõttelisi pensionipoliitilisi
muudatusi ning süsteemi põhimõtete laiaulatuslikku muutmist (edaspidi Reform), kui
selliseid sündmusi peaks lepinguperioodil tulevikus aset leidma (nt tööandja pensioni
regulatsiooni kehtestamine ja rakendamine, kui see peaks aset leidma). Reform on käsitletav
erakorralise stsenaariumina, millega registripidaja pakkumise koostamisel ei pidanud
arvestama ega saanud arvestada ning mis võib tuua kaasa vajaduse muuta lepingu
üldmaksumust ja registriteenuste hinnakirja selliselt, et oleks tagatud sellega seonduvate
registriteenuse osutamise kulude ja investeeringute (sh Reformiga täiendavalt lisanduvad
kulud ja investeeringud) finantseerimine ning registripidaja algse pakkumuse kohane
kogutulude ja -kulude tasakaal, arvestades mh ka Reformiga lisanduvaid võimalikke uusi
teenuseid. Täiendavate ülesannete panemine registripidajale, täiendavate või modifitseeritud
tööde ja teenuste tellimine registripidajalt ja täiendavate kulude ning investeeringute tegemise
kohustuse panemine registripidajale tulenevalt tulevikus toimuvast võimalikust Reformist ei
ole käesoleva lepinguga hõlmatud.
93. Pooled teadvustavad, et Reformiga registriteenustesse ja nende toimimisse tõenäoliselt
tehtavad muudatused eeldavad registripidajalt investeeringut ajamahukasse IT-süsteemi
arendusse ning muid ettevalmistusi, mille õigeaegse valmisoleku tagamiseks võib sõltuvalt
Reformi jõustumise kuupäevast olla vajalik tööde tegemine ja kulutuste kandmine enne
vastava Reformi lõplike tingimuste selgumist ja/või vastava Reformi aluseks oleva õigusakti
jõustumist. Selliste täiendavate tööde ja teenuste tellimine eeldab lepingu muutmist poolte
kokkuleppel, ja lepingu muutmisel lähtutakse riigihangete seaduse nõuetest ja alustest.
10. Erakorralise stsenaariumi ilmnemisel on kummalgi poolel õigus teha teisele poolele kirjalik
ettepanek lepinguperioodi registriteenuste üldmaksumuse ja/või hinnakirja muutmiseks.
10.1. Lepingu muutmise ettepaneku saanud poolel on õigus nõuda ettepaneku esitajalt
täiendavaid selgitusi ja tõendeid üldmaksumuse ja/või hinnakirja muutmise eelduste täitmise
kohta ja/või muutmise ettepaneku vastavuse kohta lepingu punktides 9 - 10 sätestatud
tingimustele. Poolel on õigus ettepanek tagasi lükata, kui ettepaneku esitaja ei esita nõutud
selgitusi või tõendeid või selgituste või tõendite põhjal ei ole võimalik mõistlikult hinnata
muudatuse lubatavust lepingus sätestatud tingimustel (põhjendatud keeldumine).
10.2. Kui üldmaksumuse ja/või hinnakirja muutmiseks esineb vastav lepingus toodud alus,
teevad pooled vastava lepingu muudatuse, et tagada lepingu alusel osutatavate registriteenuste
tulude ja kulude tasakaal. Selle saavutamiseks võetakse arvesse üksnes ja ainult punktides 9 -
93 toodud erakorraliste asjaolude mõju kogutulude ja kogukulude baassummadele ja nende
tasakaalule vastaval ajahetkel (ning muid tulude ja kulude kõikumisi vastava muudatuste
sisseviimise käigus arvesse ei võeta).
10.3. Lepingu muudatus vormistatakse kirjaliku lepingu lisana, mis kajastab uut
üldmaksumust ja/või muudatusi hinnakirjas.
MINISTEERIUMI MUUD ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
11. Vastavalt õigusaktidele ja lisaks õigusaktidest tulenevale on ministeeriumil õigus:
11.1. saada registripidajalt õigusaktides ning lepingus ettenähtud ulatuses informatsiooni
registripidaja tegevuse, olulist osalust omavate isikute, juhatuse ja nõukogu liikmete,
töökorralduse, kasutatavate infotehnoloogiliste lahenduste (edaspidi IT-süsteemid) ja
registrisse kantud andmete kohta;
11.2. viia kokkuleppel registripidajaga läbi registri IT-süsteemides nn sissemurdmisteste või
-auditeid süsteemi turvalisuse hindamiseks;
11.3. viia kokkuleppel registripidajaga läbi erakorralisi kontrolle või auditeerida registripidaja
tegevust EVKSis ja lepingus sätestatud eesmärkide täitmise hindamiseks. Erakorralist
kontrolli või auditit teostava isiku määrab ning kontrolli või auditi kulud katab ministeerium;
11.4. esitada põhjendatud ettepanekuid registripidaja põhikirja ja/või raamatupidamise sise-
eeskirjade muutmiseks. Ettepanekute mittearvestamist peab registripidaja kirjalikult
põhjendama;
11.5. nõuda registripidajalt varalise kahju hüvitamist, mille viimane on ministeeriumile
põhjustanud lepinguga võetud kohustuste rikkumisega;
11.6. teha oma kohustuste täitmisel koostööd Finantsinspektsiooniga, kaasates viimase
seaduses sätestatud juhtudel ja korras otsuste vastuvõtmisse;
11.7. teha registripidajale põhjendatud ettepanekuid registripidamise teenuse paremaks
osutamiseks. Ettepanekute mittearvestamist peab registripidaja kirjalikult põhjendama.
12. Vastavalt õigusaktidele ja lisaks õigusaktidest tulenevale on ministeerium kohustatud:
12.1. mitte sõlmima lepinguid ja kokkuleppeid, mis otseselt kahjustaksid lepingust ja
õigusaktidest tulenevaid registripidaja õigusi;
12.2. saatma registripidajale arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute tegemiseks
ministeeriumi poolt välja töötatud õigusaktide väljatöötamiskavatsused ja eelnõud, mis
puudutavad registripidamist.
REGISTRIPIDAJA MUUD ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
13. Vastavalt õigusaktidele ja lisaks õigusaktidest tulenevale on registripidajal õigus:
13.1. lahendada iseseisvalt kõiki tema pädevuses olevaid registri pidamisega seotud küsimusi,
kooskõlastades vastavad otsused õigusaktides ja lepingus ettenähtud juhtudel ja korras
ministeeriumiga;
13.2. teha registri pidamiseks vajalikke investeeringuid enda parimal äranägemisel;
13.3. nõuda ministeeriumilt varalise kahju hüvitamist, mille viimane on registripidajale
põhjustanud lepinguga võetud kohustuste rikkumisega või lepingu lõpetamisel lepingu punkti
29.8 alusel.
14. Vastavalt õigusaktidele ja lisaks õigusaktidest tulenevale on registripidaja kohustatud:
14.1. andma ministeeriumile õigusaktides ning lepingus ettenähtud ulatuses informatsiooni
registripidaja tegevuse, olulist osalust omavate isikute, juhatuse ja nõukogu liikmete,
töökorralduse, kasutatavate IT-süsteemide ja registrisse kantud andmete kohta;
14.2. haldama registrit kui riigi infosüsteemi kuuluvat andmekogu vastavalt avaliku teabe
seadusele ja muudes õigusaktides sätestatule;
14.3. tagama registri tehnilise platvormi ja andmevahetuse koostalitusvõime ja täieliku
kättesaadavuse, turvalisuse ja toimepidevuse vastavalt hanke alusdokumentidele;
14.4. tagama registri turvaklassi kooskõlas riigihanke alusdokumentide nõuetega.
14.5. avalikustama ministeeriumile mõistliku aja jooksul registripidaja poolt teostatud või
tellitud IT-süsteemides läbi viidud nn sissemurdmistestide või muude talitluspidevuse
tagamisega seotud testide või auditite tulemused või raportid;
14.6. võtma kasutusele mõistlikud abinõud, et registrisse ei viidaks vigaseid, puudulikke või
aegunud andmeid ja tagama, et vigased, mittevajalikud või puudulikud andmed parandatakse,
kustutatakse või täiendatakse põhjendamatu viivituseta;
14.7. tagama erakorralise kontrolli ja/või auditi läbiviijale ning EVKSis sätestatud järelevalve
teostajale juurdepääsu tööks vajalikule infole;
14.8. sõlmima registri pidamiseks kasutatavate IT-süsteemide ja tarkvara kasutamise õiguse
aluseks olevaid lepinguid (litsentsilepinguid) tingimusega, millega on vajadusel tagatud
lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel uuele registripidajale või valdkonna eest
vastutavale ministrile kogu registri jätkusuutlikuks pidamiseks vajaliku tarkvara üleandmine;
14.9. esitama valdkonna eest vastutavale ministrile oma tegevuse kohta aruandeid;
14.10. tagama, et registripidajas olulist osalust omavad isikud, nõukogu ja juhatuse liikmed
vastavad õigusaktides sätestatud nõuetele;
14.11. täitma registri ja registripidamisega seotud kohustusi kuni uuele registripidajale
üleandmiseni üleminekuperioodi jooksul, kui uus registripidaja seda nõuab ning selleks
saavutatakse omavaheline hinnakokkulepe;
14.12. informeerima viivitamatult ministeeriumi kõikidest registripidajale teadaolevatest
asjaoludest, mis võivad takistada lepingu täitmist;
14.13. müüma lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel registri jätkusuutlikuks
pidamiseks vajaliku tark- ja/või riistvara uuele registripidajale, vastavalt uue registripidajaga
sõlmitud hinnakokkuleppele ning kolmandate isikutega sõlmitud tarkvara kasutamise õiguse
aluseks olevatele litsentsilepingutele, juhul kui uus registripidaja avaldab soovi eelnimetatud
tark- ja/või riistvara omandamiseks;
14.14. kandma hangitavate registriteenuste eest lepingu punktis 9 nimetatud pakkumuse
üldmaksumusest lepinguperioodil kokku enam teenitud äritulud lepingu lõppemise järel
ministeeriumi nõudel ministeeriumi poolt määratud kontole.
KONFIDENTSIAALSUS JA ANDMEKAITSE
15. Pooled kohustuvad lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata
tähtaja jooksul mitte avalikustama lepingu alusel ja täitmisel neile teatavaks saanud
informatsiooni, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel või kui pooled ei ole teisiti kokku
leppinud.
16. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid
ministeeriumi eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte
audiitoritele, advokaatidele, krediidiasutustele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja
ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või
teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on
õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
17. Registripidaja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning
muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse
tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
18. Registripidaja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise
õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes
andmekaitse õigusaktides ning andmetöötluse lepingus sätestatud nõuetele, sh täitma
organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete
kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise,
avalikustamise jms eest. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu.
19. Registripidaja kohustub registreerima ja uuendama Riigi Infosüsteemi haldussüsteemis
registri andmed ja dokumentatsiooni vastavalt Riigi Infosüsteemi haldussüsteemi (RIHA)
põhimäärusele.
LEPINGU PEATUMINE (FORCE MAJEURE)
20. Pool ei kanna vastutust lepingu rikkumise eest juhul, kui kohustuste täitmine on
põhjustatud ettenägematutest asjaoludest või poole tegevusest mitteolenevatest asjaoludest, st
vääramatust jõust.
21. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest
lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda
väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatu jõu all mõistetakse muu
hulgas järgmisi asjaolusid, kui need takistavad lepingu täitmist:
21.1. loodusõnnetus, tulekahju, varavastased kuriteod, üldstreik, mobilisatsioon või sõda jms
pooltest sõltumatu asjaolu nende tegutsemise piirkonnas;
21.2. Euroopa Liidu, Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, valitsusasutuse või muu riigiasutuse akt,
mis oluliselt kitsendab või muudab registripidaja senist tegevust ja mille kohta pooled
otsustavad, et see takistab lepingu tingimuste täitmist.
22. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta
lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud.
23. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest
ja nende mõjust viivitamatult kirjalikult teatama teisele poolele pärast seda, kui pool sai teada
või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik
võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju
vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste
täitmist niipea, kui vääramatu jõu tegurid on kõrvaldatud.
LEPINGU MUUTMINE
24. Lepingu muutmine toimub poolte kokkuleppel, lepingus või õigusaktides (sh kuid mitte
ainult EVKS, KoPS, riigihangete seaduses ja HKTS) ettenähtud alustel ja tingimustel ning
eelkõige teenust reguleerivate õigusaktide muudatustest tulenevalt.
LEPINGU LÕPETAMINE
25. Leping lõpeb lepingu punktis 45 nimetatud tähtpäeva saabumisel (korraline lõppemine).
Enne eelmises lauses viidatud tähtpäeva saabumist võib lepingu lõpetada kas poolte
kokkuleppel, lepingu ülesütlemisega poole poolt (ühepoolne lõpetamine) lepingus või
õigusaktides otseselt sätestatud asjaoludel.
26. Lepingu ühepoolne lõpetamine võib toimuda üksnes õigusaktides ja lepingus toodud
tingimustel ja korras. Lepingu ühepoolne lõpetamine ei tohi kahjustada kogumispensionide
süsteemi korrapärast toimimist.
27. Lepingu ühepoolse lõpetamise otsus tehakse teisele poolele teatavaks kirjaliku teatega,
milles tuleb ära näidata lepingu ühepoolse lõpetamise otsuse põhjendus ning lepingu
lõppemise päev.
28. Registripidajal on õigus leping ühepoolselt lõpetada järgmistel alustel:
28.1. kui ministeerium on teinud või põhjendamatult tegemata jätnud tema pädevusse
kuuluvaid toiminguid selliselt, et selle tulemusel osutub registri pidamine ilmselgelt
majanduslikult kahjulikuks ning seda põhjustavad asjaolud on oma iseloomult püsivad välja
arvatud põhjendatult hinnakirja kooskõlastamata jätmine;
28.2. kui lepingust või õigusaktidest ministeeriumile tulenevate kohustuste rikkumisega
põhjustati tagajärgi, mille mõju arvestades ei saa registripidajalt mõistlikult nõuda Lepingu
täitmise jätkamist.
29. Ministeeriumil on õigus leping ühepoolselt lõpetada järgmistel alustel:
29.1. registripidaja on oluliselt rikkunud registri pidamist reguleerivaid õigusakte;
29.2. registripidaja on oluliselt rikkunud lepingut;
29.3. registripidaja on toime pannud olulisi IT-süsteemide- või andmetöötlusalaseid
õigusrikkumisi;
29.4. registripidaja on jätnud korduvalt täitmata EVKSis nimetatud järelevalveasutuse poolt
tehtud ettekirjutuse, seades sellega ohtu pensionifondi osakute omanike huvid või
kogumispensioni süsteemi korrapärase ja usaldusväärse toimimise;
29.5. registripidaja on endale võtnud rahalisi kohustusi, mis seavad ohtu registri pidamise;
29.6. registripidaja maksejõulisus on langenud tasemele, mis ei võimalda registri pidamisega
seotud kohustuste täitmist, või ei kata registripidaja vara tema kohustusi, ning selline võimetus
ei ole ajutise iseloomuga;
29.7. esinevad HKTS § 11 sätestatud halduslepingu ühepoolse lõpetamise alused või kui
registripidaja ei vasta vähemalt ühele HKTS § 12 lg 2 p 1-3 loetletud tingimustest ega ole
võimeline ministeeriumi määratud tähtaja jooksul puudust kõrvaldama;
29.8. muul mõjuval põhjusel, kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi
rasket kahjustamist.
30. Ministeerium teatab lepingu ühepoolsest lõpetamisest ette 12 kuud. Eelmises lauses
nimetatud etteteatamistähtaeg võib olla lühem, kui kõiki asjaolusid arvestades pole võimalik
jätkata lepingu täitmist kuni etteteatamistähtajaga määratud tähtpäevani.
31. Registripidaja teatab lepingu ühepoolsest lõpetamisest ette 15 kuud.
REGISTRI ÜLEANDMINE
32. Lepingu lõppemisel, sõltumata lepingu lõppemise alustest või asjaoludest, kohustub
registripidaja registripidamise (registriandmed koos vajaliku funktsionaalsusega ning registri
jätkusuutlikuks pidamiseks vajaliku tarkvaraga) üle andma isikule või asutusele (edaspidi uus
registripidaja), kellele on ministeerium andnud registri pidamise õiguse kooskõlas kehtivate
õigusaktidega või valdkonna eest vastutavale ministrile.
33. Uue registripidaja selgumisel lepivad registripidaja ja uus registripidaja kokku
registriandmete; käesoleva lepingu punktis 14.13 sätestatud juhul registri pidamisel kasutatava
riist- ja tarkvara; teiste registri jätkusuutliku pidamise seisukohast vajalike komponentide
üleandmise ning uue registripidaja nõustamise tingimused ja korra (edaspidi registri
üleandmise kokkulepe). Pooled võivad kokku leppida registri üleandmises registriteenuste
kaupa. Registri üleandmise kokkulepe peab tagama registri pidamise jätkamiseks vajalike
nõuete (sealhulgas andmekaitsenõuded) täidetuse.
34. Registripidajale registri pidamisest tulenevad õigused (sealhulgas õigus registripidaja
hinnakirja alusel üleminekuperioodi sees makstud teenustasudele), kohustused ning vastutus
lähevad üle uuele registripidajale registri üleandmise kokkuleppes määratud viisil ning
tähtpäeval. Registripidaja kohustub täitma registripidamisega seotud kohustusi uuele
registripidajale üleandmiseks ning registripidamise järjepidevuse tagamiseks vähemalt kuue
(6) kuu jooksul pärast uue registripidajaga lepingu sõlmimist (edaspidi üleminekuperiood).
35. Ministeeriumil on õigus lepingu lõppemise korral osta registripidajalt registri pidamisel
kasutuses olev registripidajale kuuluv riist- ja tarkvara registripidajaga läbirääkimiste
tulemusel kokkulepitud väärtusega, kui uus registripidaja vastavat riist- või tarkvara ei osta.
36. Registri pidamiseks kasutatava riist- ja tarkvara puhul, mis ei kuulu registripidajale, on
ministeeriumil õigus võtta üle vastava riist- ja tarkvara kasutamise aluseks olevatest
lepingutest tulenevad õigused ja kohustused kooskõlas õigusaktides sätestatuga, kui
nimetatud õigusi ja/või kohustusi ei ole üle võtnud uus registripidaja.
37. Pärast lepingu lõppemist ja üleminekuperioodi ei ole registripidajal õigust registris
sisalduvatele andmetele, st keelatud on neile iseseisev juurdepääs, nende andmete iseseisev
kasutamine või nende alusel teenuste osutamine.
38. Registripidaja kohustub tagama pärast üleminekuperioodi lõppu kõikide uuele
registripidajale üle andmata andmete ja juurdepääsukanalite kustutamise.
39. Registriandmete üleandmise ning üleandmata andmete ja juurdepääsukanalite
kustutamise järel peab olema tagatud, et on välistatud registripidaja poolt igasugune võimalus
registris sisalduvatele andmetele iseseisvaks juurdepääsuks, nende andmete iseseisvaks
kasutamiseks või nende alusel teenuste osutamiseks.
40. Ministeeriumil on õigus küsida registripidajalt tõendeid ja/või muul viisil kontrollida, et
registripidaja on üleandmata andmed ja juurdepääsukanalid kustutanud ning registripidajal
puudub võimalus registris sisalduvatele andmetele iseseisvaks juurdepääsuks, nende andmete
iseseisvaks kasutamiseks või nende alusel teenuste osutamiseks. Registripidaja kohustub
ministeeriumi nõudele vastama nõudes määratud tähtajaks.
VAIDLUSTE LAHENDAMINE JA KAHJUDE HÜVITAMINE
41. Lepingu tõlgendamisest ja täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste
teel.
42. Juhul kui vaidlust ei õnnestu lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse erimeelsused
Tallinna Halduskohtus vastavalt Eesti Vabariigi kehtivatele õigusaktidele.
43. Lepingu sätete rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes kohtu korras.
Pooltel pole õigust rakendada teineteise suhtes rahalisi ega varalisi sanktsioone.
REGISTRI ÜLEMINEK 31.12.2019 SÕLMITUD LEPINGU LÕPPEMISEL
44. 31.12.2019 sõlmitud lepingu nr 1.9-1/496-1 „Leping pensioniregister 2020 - 2024“
lõppemisel lepitakse registri üleandmine registripidajale kokku vastavalt nimetatud lepingu
punktis 32 sätestatule.
LÕPPSÄTTED
45. Leping jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal ning registriteenust osutatakse kuni 31.
detsembrini 2029. aastal (kaasa arvatud).
46. Lepingus sätestatud poolte õigused ja kohustused lõpevad arvates registri täielikust
üleandmisest ministeeriumile või uuele registripidajale vastavalt registri üleandmise
kokkuleppele. Pärast lepingu lõppemist jääb pooltele õigus nõuda lepingu kehtivuse ajal
tekitatud kahju hüvitamist ning kohustus hüvitada selline kahju.
47. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
Ministeerium Registripidaja