Tulemusaruande kinnitamine

Siseturvalisuse 2023. aasta tulemusaruanne 1 SISUKORD SISETURVALISUSE 2023. AASTA ARUANDE JA TULEMUSVALDKONNA ÜLDINFO 3 TULEMUSVALDKONNA MÕÕDIKUD JA EELARVE TÄITMINE 4 OLUKORRA ANALÜÜS 6 PROGRAMMI OLULISEMA MÕJUGA TEGEVUSED 2023. AASTAL JA JÄRGMISTE AASTATE VÄLJAKUTSED 11 ÜLEVAADE MEETMETE ELLUVIIMISEST 13 MEEDE 1. ENNETAVA JA TURVALISE ELUKESKKONNA KUJUNDAMINE 14 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest 15 Meetme eelarve 16 Programmi tegevuste elluviimisest 18 MEEDE 2. KIIRE JA ASJATUNDLIK ABI 23 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest 24 Meetme eelarve 25 Programmi tegevuste elluviimisest 28 MEEDE 3. KINDEL SISEJULGEOLEK 32 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest 33 Meetme eelarve 35 Programmi tegevuste elluviimisest 37 MEEDE 4. EESTI ARENGUT TOETAV KODAKONDSUS-, RÄNDE-, JA IDENTITEEDIHALDUSPOLIITIKA 40 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest 41 Meetme eelarve 42 Programmi tegevuste elluviimisest 44 MEEDE 5. TARK JA INNOVAATILINE SISETURVALISUS 47 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest 48 Meetme eelarve 49 Programmi tegevuste elluviimisest 51 2 Siseturvalisuse 2023. aasta aruande ja tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkond Siseturvalisus Valdkonna arengukava „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ Programm „Siseturvalisus 2023–2026“ Vastutav ministeerium Siseministeerium Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse Tulemusvaldkonna loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, eesmärk vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. 2023. aastal tegeleti 1) ennetava ja turvalise elukeskkonna loomisega; siseturvalisuse 2) kiire ja asjatundliku abi pakkumisega; programmi elluviimisel 3) sisejulgeoleku kindlana hoidmisega; 4) Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitikaga; 5) siseturvalisuse valdkonna targemaks ja innovaatilisemaks muutmisega. Seos „Eesti 2035“ Siseturvalisuse arengukavaga aidatakse kaasa kõige enam sihtidega strateegilisele sihile „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, aga olulisel määral ka sihtidele „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ ning „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“, vähemal määral sihile „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Aruandes on „Eesti 2035“ seoste täpsustamiseks joonealused viited. Aruande koostamisest Et hinnata eesmärkide täitmist, on siseturvalisuse tulemusvaldkonna 2023. aasta aruande koostamisel kasutatud olemasolevat statistikat ja uuringuid. Aruandes on analüüsitud olukorda ning antud hinnang eesmärkide saavutamisele ja järgmiste aastate väljakutsetele. Samuti on selgitatud, mida on täpsemalt erinevate programmi tegevuste raames tehtud. Eelkõige on avatud olulisemaid muutusi ja suurema mõjuga projekte. Kuna siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringut 2023. aastal ei tehtud ja järgmine uuring on 2024. aastal, on osa mõõdikute 2023. aasta väärtused puudu – sellisel juhul on antud hinnang eesmärkide täitmisele teisi näitajaid kasutades. Lisateave Lisaks aruandele on lisateave Siseministeeriumi kodulehel. www.siseministeerium.ee/stak2030 3 Tulemusvaldkonna mõõdikud ja eelarve täitmine Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik täitmine1 Sihttasemed Allikas 2021 2022 2023 2023 2024 2030 Siseministeerium, Eestit turvaliseks riigiks – 90% – ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% siseturvalisuse avaliku hindavate elanike osakaal arvamuse uuring Siseministeerium, Siseturvalisuse tagamisse – 27% – ≥ 20% ≥ 25% ≥ 30% siseturvalisuse avaliku kaasatud elanike osakaal arvamuse uuring Vigastussurmade arv2 796 825 –3 ˂ 650 ˂ 640 ˂ 520 Statistikaamet Elanike osakaal, kes peavad riigi peamiseks mureks - kuritegevust 1% 1% 1% ≤ 3% ≤ 3% ≤ 3% - sisserännet Eurobaromeetri 8% 10% 9% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% standarduuring - terrorismi 0% 1% 1% ≤ 1% ≤ 1% ≤ 1% Siseturvalisuse asutuste usaldusväärsus: - Politsei- ja Turu-uuringute 86% 84% 88% ≥ 89% ≥ 89% ≥ 89% institutsioonide Piirivalveamet usaldusväärsuse uuring - Päästeamet 95% 93% 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% - Häirekeskus 94% 93% 96% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% Tulemusvaldkonna eelarve ja selle täitmine ning peamised kitsaskohad ja kõrvalekalded planeeritust Programmi meetmete 2023. aasta Programmi 2023. aasta kulud (tuhandetes eurodes) investeeringute osakaal meetmeti Ennetava ja turvalise 226 641 elukeskkonna kujundamine 179 503 Kiire ja asjatundlik abi 48% 5% Kindel sisejulgeolek 5% kogumaht 3% Eesti arengut toetav 44,3 miljonit kodakondsus-, rände- ja eurot identiteedihalduspoliitika Tark ja innovaatiline 42 320 40 340 39% siseturvalisus 23 226 1 Punasega on märgitud, kui sihttase jäi saavutamata ning sinisega, kui see oli saavutatud. 2 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ja selle programmiga „Siseturvalisus“ mõjutatakse otseselt uppunute ning tulekahjus, sõiduki- õnnetustes, tapmiste ja mõrvade ning uimasti üledoosi tagajärjel hukkunute arvu, kuid kaudset mõju avaldavad meetmed ka teistele surma- põhjustele, nagu enesetappudele, kukkumistele ja külmumistele. Seetõttu kajastatakse üldeesmärgi mõõdikuna vigastustest põhjustatud suremust kõikide vigastussurmade liikide kohta. Mõõdik on nimetatud „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ mõõdikute saavutamise ühe eeldusena. Sotsiaalministeerium on ka alates 2015. aastast vigastuste ennetamise valdkonna üldkoordineerija. Sõidukiõnnetustes hukkunute arvu vähendamise abinõusid on käsitletud liiklusohutusprogrammis. 3 Andmed selguvad 2024. aasta juunis. 4 Valdkonna eelarve täitmine 2023. a esialgne eelarve 2023. a lõplik eelarve 2023. a eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud 527 107 576 116 512 029 Investeeringud 30 703 63 790 44 262 Eelarve kasutamise kohta on lisatud aruandesse 4. välisprojektide tegevused olid 2023. aastaks põhjendused, kui kasutamine erineb eelarvest üle planeeritud, tegevused lükkusid 2024. rohkem kui 5%. 2023. aasta kasutamata eelarve aastasse või eesmärgid saavutati väiksemate on kaetud kohustustega järgmisel aastal ja on kuludega; planeeritud kriitiliste lisavajaduste katteks. 5. majandustegevusest laekus tulusid, mis jäid Siseministeeriumi valitsemisalal ei ole kasutamata eesmärgiga katta järgmise aasta ülekantavat eelarvejääki, millel puudub 2024. kriitilisi vajadusi; aastaks reaalne vajadus 6. amortisatsioonikulu ja arvestuslike vahendite Eelarve kasutamata osa põhjendused: ebatäpne planeerimine; 1. tarnete või hangete viibimine või 7. teadlik kokkuhoid 2024. aasta kriitiliste edasilükkumine; soetuste, hinnakasvude jms tarbeks. 2. ei õnnestunud täita vakantseid ametikohti; Täpsemad selgitused on lisatud aruandes iga 3. hoiti kokku kinnisvarakulusid Riigi Kinnisvara meetme eelarve peatükis. AS (edaspidi RKAS) objektidel (kasutamata eelarvet ei kanta üle järgmisse aastasse); ■ 5 Olukorra analüüs Eesti inimesed tunnevad Eesti turvalisuse miseks peab julgeolekuküsimustega arvestama eri suhtes kindlust valdkondade poliitika ja õigusaktide väljatööta- misel ning tööprotsesside, tarneahelate, taristu, 2022. aastal pidas 90% inimestest Eestit turva- rahvusvahelise koostöö ja muu arendamisel. Eesti liseks riigiks. Uued tulemused selguvad 2024. aas- julgeolek algab meist endist, sh iga üksikisiku ta teises kvartalis. 2023. aastal on inimeste kind- tegevusest ja valmisolekust, ühiskonna ühtsusest, lustunnet Eesti turvalisuse suhtes näidanud see, et ohuteadlikkusest ja kriisikerksusest ning sisejulge- on võrdlemisi vähe elanikke, kes peavad riigi pea- oleku eest vastutavate ametkondade võimekusest miseks mureks kuritegevust (1%), terrorismi (1%) ja sidusast õiguskeskkonnast. Sellele aitab oluliselt või sisserännet (9%). Kõige olulisemateks riigi ees kaasa 2023. aastal Vabariigi Valitsuse koostatud ja seisvateks probleemvaldkondadeks peeti majan- Riigikogu heaks kiidetud „Eesti julgeolekupoliitika duslikku toimetulekut ja Euroopa Liidu koostööd, alused“. Selles on kokku lepitud riigiülesed julge- aga ka rahvusvahelisi suhteid. Eesti suurimad olekupoliitika põhimõtted ja tegevusvaldkonnad, väljakutsed on elanike silmis inflatsioon (55%), sh sisejulgeoleku ja avaliku korra tagamiseks. majanduslik olukord (27%) ja maksud (26%). Eelmiste uuringutega võrreldes on vähenenud rõhk 2023. aastal parandati elanikkonnakaitset ja energiavarustusele ning tervishoiule ja sotsiaal- kriisivalmidust kindlustusele.4 Siseturvalisuse tulemusvaldkonna 2023. aasta uuringu andmetel6 on Eesti elanike programmide elluviimisel on vaja järgmistel aasta- üldine teadlikkus kriisidest küll paranenud, aga val- tel kindlasti pingutada, et hoida turvatunnet mõju- misolek nendega toimetulekuks on jäänud samale tavaid näitajaid, näiteks süütegevust, vara- ja tasemele nagu 2019. aastal. Kriisis toimetuleku tervisekahju, aga ka asutuste reageerimis- esmaseid tegevusi teab hästi umbes pool elanik- suutlikkust, piisavalt heal tasemel, et inimesed konnast ja kriisiks valmistumisel on kasvanud saaksid ka edaspidi olla Eesti turvalisuses kindlad. nende elanike arv, kes on oma pere toimetuleku Turvatunne on aga kompleksne, mistõttu on vaja parandamiseks samme astunud. Samaks on jää- edendada ka teisi valdkondi5. nud aga nende perede hulk, kellel on kriisiks Julgeoleku kindlustamiseks peab sellega olemas kõik vajalikud vahendid ja varud: selliseid arvestama kõigi valdkondade poliitika peresid on vaid 15%. Märgatavalt on kasvanud nende inimeste hulk, kes on tutvunud kriisis kujundamisel käitumise juhistega või osalenud mõnel õppusel Suurim julgeolekuoht Eestile on Venemaa Föde- (2017. aastal 22%, 2023. aastal 51%). ratsioon ning selle välispoliitilised ambitsioonid 2023. aastal hindas Päästeamet kohalike omavalit- mõjuvõimu taastamiseks, eriteenistuste aktiivne ja suste kriisivalmidust7. Omavalitsuste keskmine kohati agressiivne tegevus, desinformatsioon ja tulemus on jäänud võrreldes eelmise hindamisega sõjapropaganda. Märkimisväärselt halvenenud enam-vähem samaks: eeskujulikul tasemel on 9, rahvusvahelise julgeolekukeskkonna tõttu peab edasijõudnu tasemel 53 ja baastasemel 9 oma- Eesti tegema senisest märgatavalt kiiremini ja valitsust. Alla baastaseme jäi 8 omavalitsust. suuremaid pingutusi julgeoleku tugevdamiseks. Turvalisema ja kriisikindlama keskkonna kujunda- 4 Flash Eurobarometer 97. Public opinion in the EU regions; https://europa.eu/eurobarometer/api/deliverable/download/file?deliverableId=90293. 5 „Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030“ on käsitletud turvalisust laias tähenduses, mis tähendab, et kuigi turvatunde tagamise peamisteks osadeks peetakse riigi julgeolekut ja inimeste kaitstust süütegude ja ohtude eest, on sama olulised ka usk majanduslikku ja sotsiaalsesse toimetulekusse ning vabaduse ja õigluse tagamisse. Vt lähemalt lk 6: https://siseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-10/siseturvalisuse_arengukava_2020_2030_03.06.2021.pdf. Seega, turvatunde loob ka teadmine, et elatakse vabas ühiskonnas, kus kehtivad ühiselt tunnustatud normid. 6 Päästeameti tellitud ja Kantar Emori tehtud indeksuuring „Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuring 2023“; https://www.rescue.ee/files/Uuringud/2023-elanikkonna-hadaolukorraks-valmisoleku-alase-teadlikkuse-indeksuuring.pdf?fc9a1cadb4. 7 Täpsemat infot kõigi 79 kohaliku omavalitsuse andmete ning maakondade ja regioonide võrdluse kohta leiab veebilehel https://minuomavalitsus.fin.ee. 6 Elanike ja kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse turvalisuse arengukava elluviimisel aidatakse kaa- parandamises tehti eelmisel aastal olulisi edu- sa selle mõtteviisi juurdumisele ning täiendatakse samme. Näiteks võeti 2023. aastal kasutusele elanike teadmisi ja oskusi. 2022. aasta uuringu riiklik ohualapõhine teavitussüsteem EE-ALARM, järgi oli enamik vastanutest veendunud, et nad arendati kriisiinfo teenust, tehti ettevalmistusi üle- peaksid enda ja oma kodukoha turvalisuse taga- eestilise ohusireenide võrgustiku paigaldamiseks, misel ise aktiivselt osalema (90%). Kahtlemata on loodi ühistutele toetusvoor keldrite varjumiskind- äärmiselt oluline inimeste mitteametlik osalemine luse parandamiseks, viidi läbi toetusvoor kohalike enda ja kogukonna turvalisuse suurendamisel ning omavalitsuste kriisivalmiduse suurendamiseks, neid võimalusi on vaja soodustada. Teisalt aitab korraldati koolitusseeriaid riigiasutustele, kohalike- turvalisus-algab-minust-mõtteviisi juurdumisele ja le omavalitsustele, haridusasutustele ja elanikele elukeskkonna turvalisuse suurendamisele väga ning võeti kasutusele kriisirolliga abipolitseinike palju kaasa just nende naiste ja meeste panus, kes süsteem. otsustavad hakata siseturvalisuse valdkonna vabatahtlikeks ning annetavad turvalisuse suuren- Elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse süsteemse damiseks aega süsteemselt. parandamisega peab poolte koostöös kindlasti jätkama. Sellele aitab kaasa, et 2023. aastal kinni- Vabatahtlikke lisandus nii abipolitseinike, vabataht- tas Vabariigi Valitsus elanikkonnakaitse järgmise like päästjate, vabatahtlike merepäästjate kui ka kümne aasta arengueesmärgid ja sihttasemed Häirekeskuse vabatahtlike ridadesse. Samuti võeti ning järgmise nelja aasta arendustegevused, kasutusele kriisirolliga abipolitseinike süsteem. arvestades eraldatud eelarvet. Elanikkonnakaitse Vabatahtlike arvu suurendamise kõrval on edaspidi tegevusplaan 2024–2027 saab riigieelarvest 31 üha suuremad prioriteedid vabatahtlike aktiivsuse miljonit eurot, millest 10 miljonit on mõeldud Sise- soodustamine, vabatahtliku tegevuse mitmekesis- ministeeriumi valitsemisala tegevusteks. tamine ja olemasolevatele vabatahtlikele sobivate osalusvõimaluste pakkumine. Usaldus siseturvalisuse asutuste vastu kasvas Elu- ja tervisekahju pole viimastel aastatel Politsei- ja Piirivalveametit usaldas 88%, Pääste- ametit 97% ja Häirekeskust 96% inimestest.8 See soovitud mahus vähenenud kahtlemata kergendab reageerivate asutuste tööd, Suur osa õnnetusi ja vigastussurmasid juhtub vale kuid piisava ja motiveeritud personali tagamiseks käitumise tõttu, sh alkoholi liigtarvitamise ja hoole- on vaja ka väärilist töötasu ja piisavas mahus tu suitsetamise tõttu. Täpne vigastussurmade arv väljaõpet. Sellele aitas mõnevõrra kaasa Sise- 2023. aasta kohta avaldatakse 2024. aasta juunis, ministeeriumi valitsemisala palgafondi üle 20% kuid järgnevalt on esitatud esialgne ülevaade. kasv 2023. aastal ehk enam kui 50 miljonit eurot. Päästjate keskmine palk tõusis 33%, patrull- 2023. aastal hukkus tulekahjus 35 inimest, mis on politseinikel 14%, piirivalvuritel 16% ja pääste- vähem kui eelmisel aastal (48). Hukkunutest 77% korraldajatel 27%. Samuti suurendati politseiõppe olid mehed. õppekohtade arvu. Tulekahjus hukkunud Olenemata nendest positiivsetest suundumustest 60 on ka edaspidi suur väljakutse tagada vääriline töö- tasu ja piisav arv teenistujaid, et hoida reageerimis- 40 48 suutlikkuse senist taset ohtude, õnnetuste ja kriisi- 43 39 36 35 dega toimetulekuks ja nende ennetamiseks. 20 Lisaks reageerivatele asutustele on Eesti 0 turvalisena hoidmisel olulised inimesed ise 2019 2021 2023 Igaühe üksteisest hooliv käitumine loob võimalu- Joonis. Tulekahjus hukkunud aastatel 2019–2023 sed ühiskonna turvalisuse säilitamiseks ja suuren- (allikas: Päästeamet) damiseks. Turvalisust saab suurendada igaüks, parendades enda ja oma lähedaste käitumist. Sise- 8 Turu-uuringute institutsioonide usaldusväärsuse uuring 2023. 7 Kõige sagedasem hukkunuga tulekahju põhjus oli vähem. 2/3 juhtudel oli kuriteo toimepanija tarvita- jätkuvalt hooletu suitsetamine. Toimiv suitsuandur nud alkoholi. oli hukkunuga tulekahju korral olemas 16% juhtu- Rasked vägivallakuriteod dest. Erakordselt suur oli joobes või joobe kahtlu- sega hukkunute osakaal (91%, 2022. aastal 52%). 100 78 77 74 Pea poolel tulekahjus hukkunutest esinesid tervise- 80 58 probleemid, millest levinuim oli liikumispuue (13 60 50 34 37 inimesel).9 40 27 27 23 40 Veeõnnetuses hukkus 2023. aastal 37 inimest. 20 25 24 18 18 Uppunutest 79% olid mehed ja 50% joobes või 0 2019 2021 2023 joobe kahtlusega. Tapmised ja mõrvad Ründe tagajärjel hukkunute arv Veeõnnetuses hukkunud Raskete tervisekahjustuste tekitamine 80 Joonis. Rasked vägivallakuriteod aastatel 2019– 60 60 2023 (allikas: Justiitsministeerium, „Kuritegevus 40 58 Eestis 2023“) 20 36 38 30 0 Narkovaldkonna hetkeolukord on murettekitav. 2019 2021 2023 Aastatel 2000–2022 on Eestis narkootikumide tõttu surnud 2142 inimest. Kasvanud on kanepi, Joonis. Veeõnnetuses hukkunud aastatel 2019–2023 amfetamiini, kokaiini ja MDMA (ecstasy) tarvita- (allikas: Päästeamet) mine, retseptiravimite väärkasutus ning narkooti- Võrreldes Balti riikidega on Eestis uppunuid vähem, kumide kättesaadavus ja kangus. Noorte seas on kuid veeõnnetuses hukkunute kordaja on siiski suurenenud korduvtarvitajate osakaal. Opioididest 1,75 korda kõrgem kui Soomes.10 on fentanüüli asemel hakanud domineerima nita- seenid, mistõttu on suurenenud järsult ka üledoosi- Liiklusõnnetuses sai vigastada 2022. aastaga surmade arv. 2023. aastal oli esialgsetel andmetel võrreldes sama palju inimesi, kuid hukkunuid oli 117 üledoosisurma (90 meest ja 27 naist). rohkem (2022. aastal 50 ja 2023. aastal 59). Narkosurmad Liiklusõnnetuses hukkunud 150 80 60 100 117 114 110 59 55 59 79 40 52 50 50 39 27 31 39 20 0 0 2016 2018 2020 2023 2019 2021 2023 Joonis. Narkosurmad aastatel 2015–2023 (allikas: Joonis. Liiklusõnnetuses hukkunud aastatel 2019– surma põhjuste register, 2023. aasta andmed: opera- 2023 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet) tiivstatistika) Alkoholi tarvitanud mootorsõidukijuhi põhjustatud Üledoosisurnute keskmine vanus oli 2023. aastal inimkannatanuga liiklusõnnetusi oli 2023. aastal 36 (noorim 17 ja vanim 78). Üle poole (53%) üle- 16% vähem kui 2022. aastal. doosisurmadest on põhjustanud nitaseenid, sh Tapmisi ja mõrvu registreeriti sama palju kui leidus juhtumeid, kus organismist leiti mitu nita- 2022. aastal, raskete tervisekahjustuste tekitamist seeni. Fentanüül, mis oli 2017. aastani peamine süstitav narkootikum, oli 2023. aastal seotud ainult kahe üledoosisurmaga. Lisaks opioididele on üle- 9 Päästeamet, O. Morozev „Eluhoonetulekahjud, hukkunud ja vigastatud 2023“; https://www.rescue.ee/files/Analyysid/2023- eluhoonetulekahjud-hukkunud-kokkuvote.pdf?aca82cdc43. 10 Päästeamet, 2023. aasta veeõnnetuste kokkuvõte; https://www.rescue.ee/files/Analyysid/2023-veeonnetused- kokkuvote.pdf?12fad0c414. 8 doosisurmasid põhjustanud amfetamiinid, kokaiin mise kulusid oli 12,6 miljoni euro ja investeeringuid ja psühhoaktiivsed retseptiravimid. Enamik üle- 9,4 miljoni euro eest. doosisurmadest on põhjustatud mitme narkooti- Keskkonnahoiu suurendamiseks ja uue tehnoloo- kumi segatarvitamisest. gia rakendamiseks rajati elektrisõidukite laadijad Halvenenud olukorrale reageerimiseks alustati Politsei- ja Piirivalveameti piirkondlikesse asukoh- 2023. aastal ettevalmistusi, et narkovastast võit- tadesse (Paide, Jõhvi ja Elva). lust ja narkokahju vähendamist tõhustada. Vajalik Korrakaitse ja kriminaalpolitsei valdkonna toeta- on keskenduda narkokuritegevuse vastasele miseks asendati kasutuseast lähtudes 9 kriminaal- võitlusele, sh sihtmärgipõhisele tegevusele, et politsei sõiduautot, 15 patrullbussi ja 5 -maasturit vähendada narkootikumide kättesaadavust. Selle ning 31 piirkonnapolitsei sõiduautot ja 4 maasturit. kõrval on veelgi määravam poolte koostöös vähendada nõudlust narkootikumide järele. Kavas Kriisis toimepidevuse suurendamiseks täiendati on laiendada narkoohtudest teavitamist meele- kütusevaru ning parendati kütuse tankimise ja lahutuskeskkonnas, varustada üledoosisurmade transportimise võimalusi. Politsei- ja Piirivalve- ärahoidmiseks Politsei- ja Piirivalveameti esma- ameti põhja- ja idaregiooni rajati juurde kütuse reageerijad naloksoonikomplektidega ning luua tankurmahuteid. Päästeameti peamistes asukoh- uute psühhoaktiivsete ainete levikule kiiremaks tades võeti kasutusele 24 statsionaarset kütuse reageerimiseks võimalus rakendada ajutist käit- tankurmahutit ja 31 uut mobiilset tankurhaagist. luspiirangut. Samuti on siht vähendada hirme Päästeametis moodustati veoautode varuosade terviserikke korral abi kutsuda ja jõuda olukorrani, ladu. kus abi kutsuja suhtes ei algatata narkootikumi Päästetööde valdkonna toetamiseks võeti kasutu- tarvitamise või isiklikuks tarbeks omamise eest sele 12 termokaameraga mehitamata õhusõidukit väärteomenetlust. Tegevused jätkuvad 2024. aas- ning kõrgustest päästetööde tegemiseks asendati tal. kolm redel- ja tõstukautot. Kokkuvõttes jätkati sarnaselt eelmistele aastatele Demineerimistööde valdkonna toetamiseks asen- ka 2023. aastal sihistatud ennetusega nii sise- dati neli demineerimismaasturit ja viis koerteveo turvalisuse valdkonna programmide kui ka teavi- sõidukit. tustegevuste abil, sh alustati kohalikele omavalit- sustele mõeldud turvalisuse arenguprogrammiga. Merepääste võimekuse toetamiseks võeti Politsei- Ka edaspidi tuleb teha valdkonnaülest ennetus- ja Piirivalveametis kasutusele üks kaater ja kaks tööd paljude poolte koostöös.11 Vaja on aga koos- mootorpaati. Veesõidukite transportimiseks võeti töös leida senisest mõjusamad lahendused. Süs- kasutusele Euroopa Liidu välispiiri vahendite kaas- teemne ja koordineeritud valdkonnaülene ennetus- abil soetatud paadiveok koos haagisega. töö aitab vältida dubleerimist ning vähendada vaja- Merepiiri valve ja merereostuse tõrje ülesannete dust ressursside ja ennetustegevuste järele. Seal- Kaitseväele ülemineku tõttu andis Politsei- ja Piiri- juures on endiselt vajalik, et asutused tegeleksid valveamet 1. jaanuarist 2023 mereväe koosseisu valdkonnaspetsiifiliste ennetustegevustega, nagu neli laeva ja nende juurde kuuluvad kuus mootor- tuleohutuse ja kelmuste ennetuse kampaaniad paati ning kaks jetti. ning turvalise seksuaalkäitumise või liiklemise õpetus. Vabatahtlike merepäästeühingute võimekuse pa- randamiseks võõrandas Politsei- ja Piirivalveamet Siseturvalisuse teenuste paremaks tasuta neli veesõidukit. pakkumiseks investeeriti transportvarasse, Siseministeeriumi valitsemisala kaugseirevõime- kinnisvarasse ja infotehnoloogiasse kuse toetamiseks moodustati Politsei- ja Piirivalve- 2023. aastal parandati Päästeameti ning Politsei- ameti Ida ja Lõuna prefektuuri juurde professio- ja Piirivalveameti tehnilist valmisolekut, et paremini naalsed kaugseireüksused. Kasutusele võeti kuus sündmustele reageerida. Transportvara majanda- suure lennuulatuse ja seirevõimekusega mehita- mata õhusõiduki komplekti ning kaks mobiilset juhtimiskeskkonda. Siseministeeriumi valitsemis- 11 Valdkondadeülese ennetuse eesmärgid ja tulemusindikaatorid aastateks 2022–2025; https://www.just.ee/sites/default/files/documents/2023-03/V%C3%9CE%20joonis%20numbritega.pdf. 9 ala kaugseirevõimekuse arendamiseks võeti Sise- val Eesti kodanikul saada pass kätte kulleriga. kaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arendus- Süüteomenetluse edasisele digitaliseerimisele ja keskuses kasutusele uus suure lennuulatuse ja tõhustamisele aitab kaasa ühisprojekt Justiits- seirevõimekusega mehitamata õhusõiduki komp- ministeeriumi ja Prokuratuuriga, mille tulemusel lekt ning mobiilne juhtimiskeskkond. võttis Politsei- ja Piirivalveamet kriminaalmenet- luses kasutusele prokuratuuri infosüsteemi. See Infotehnoloogia arendamisel oli 2023. aastal rõhk hoiab ühises menetluses aega kokku ja tagab elanikkonnakaitsel: alustati ohusireenide võrgus- andmete kiirema liikumise asutuste vahel. tiku loomist elanike ohuteavituseks ja võeti kasu- tusele riiklik ohualapõhine teavitussüsteem EE- 2023. aastal valmisid Siseministeeriumi valitse- ALARM. See on kiire ohuteavituse uus tase, sest misalas mitmed siseturvalisuse hooned: Kiviõli, võimaldab saata kõigi ohualas viibijate telefonidele Ruhnu, Kohtla-Järve ja Elva ühishoone ning Türi teavitussõnumi koos käitumisjuhistega. komando. Jätkusid 2021. aastal alanud Kaitse- politseiameti peahoone ehitustööd ning alustati Isikut tõendavate dokumentide kiiremaks kätte- Viljandi, Haapsalu ja Jüri komando, Kilingi-Nõmme saamiseks võeti Politsei- ja Piirivalveameti teenin- ühishoone ning Narva kordoni ehitusega. Kokku dustes kasutusele uued biomeetriliste andmete investeeriti 2023. aastal kinnisvara arenduspro- hõivamise iseteeninduskioskid ning valmis aren- jektidesse 40,5 miljonit eurot. dus, mille tulemusena on võimalik välismaal viibi- Transportvara arvudes Uued siseturvalisuse hooned (kokku koos uute hoonetega 528 kinnisasja üle Eesti) 1576 126 maismaasõidukit veesõidukit 3 kopterit mehitamata 2 lennukit 94 õhusõidukit Olulised edusammud infotehnoloogia arendamisel Kokku 149 Uued biomeetriliste Alustati sireenide IKT-teenust võrgustiku loomisega andmete hõivamise iseteeninduskioskid Kasutusele võeti Arendus välismaal passi ohualapõhine kätte saamiseks kulleri teavitussüsteem EE-ALARM vahendusel ■ 10 Programmi olulisema mõjuga tegevused 2023. aastal ja järgmiste aastate väljakutsed Olulisema mõjuga tegevused 2023. aastal 1. Teenistujate Usaldus siseturvalisuse asutuste vastu kasvas: Politsei- ja Piirivalveametit usaldas 88%, ja väljaõppe Päästeametit 97% ja Häirekeskust 96% inimestest. See kergendab reageerivate asutuste tööd, tagamine kuid piisava ja motiveeritud personali tagamiseks on vaja ka väärilist töötasu ja piisavalt väljaõpet. Sellele aitas kaasa Siseministeeriumi valitsemisala palgafondi üle 20% kasv 2023. aastal ehk enam kui 50 miljonit eurot. Päästjate keskmine palk tõusis 33%, patrullpolitseinikel 14%, piirivalvuritel 16% ja päästekorraldajatel 27%. Samuti suurendati politseiõppe õppe- kohtade arvu. 2. Elanikkonna- 2023. aastal 1) võeti kasutusele riiklik ohualapõhine teavitussüsteem EE-ALARM, 2) arendati kaitse ja kriisi- kriisiinfo teenust, 3) tehti ettevalmistusi üle-eestilise ohusireenide võrgustiku paigaldamiseks, valmiduse 4) loodi ühistutele toetusvoor keldrite varjumiskindluse parandamiseks, 5) viidi läbi toetusvoor parandamine kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse suurendamiseks, 6) toimusid koolitusseeriad riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele, haridusasutustele ja elanikele ning 7) võeti kasutusele kriisirolliga abipolitseinike süsteem. Lisaks leppis Vabariigi Valitsus kokku elanik- konnakaitse järgmise kümne aasta arengueesmärgid ja sihttasemed ning järgmise nelja aasta arendustegevused, arvestades eraldatud eelarvet. Elanikkonnakaitse tegevusplaan 2024– 2027 saab riigieelarvest 31 miljonit eurot, millest 10 miljonit on mõeldud Siseministeeriumi valitsemisala tegevusteks. 3. Idapiiri Valmis maismaaosa piiritaristu teine, 39,5 km pikkune lõik ja esimeses, 23,5 km lõigus alustati ehitustöödega valveseadmete paigaldamiseks vajalike töödega. Jätkusid arendustegevused Narva jõepiirile jätkamine seirepositsioonide rajamiseks. 4. Migratsiooni- Võeti kasutusele migratsioonijärelevalve andmekogu, mis muudab järelevalve selgemaks, järelevalve kiiremaks ja mõjusamaks. tõhustamine 5. Sisejulgeoleku Tugevdati regulatsioone Venemaa sõjapropaganda, desinformatsiooni ja vaenuliku mõjutus- tugevdamine tegevuse piiramiseks Eestis ja Euroopa Liidus laiemalt. Samuti jätkati punamonumentide ja okupatsioonisümboolika eemaldamist Eesti avalikust ruumist. Eestist saadeti välja mitmed välisriikide kodanikud, kes kujutasid ohtu Eesti julgeolekule. Riigil tekkis volitus ja võimekus tuvastada ja tõkestada kolmandatest riikidest pärit välisinvesteeringutega seotud ohte julge- olekule. Koostöös veebiettevõtjatega eemaldati ekstremistlikku veebisisu ja suurendati veebi- turvalisust. Samuti kaardistati radikaliseerumise ennetuse olukord Eesti avalikus sektoris. Tugevdati julgeolekukriisidele reageerimise võimekust ning asutuste- ja rahvusvahelist koos- tööd. Suurimad väljakutsed ja prioriteetsed tegevused aastatel 2024–2028 1. Piisaval arvul Siseturvalisuse teenuste jätkusuutlik ja kvaliteetne pakkumine on üha keerulisem, sest vajalike turvalisuse tagajate arv on 16 aastaga vähenenud 22%, kuid ootused suurenenud. Nõuab teadmiste ja pingutust, et tagada siseturvalisuse ja sisejulgeoleku asutustes reageerimissuutlikkuseks oskustega ning ohtude, õnnetuste ja kriisidega toimetulekuks ja nende ennetuseks piisaval arvul vajalike teenistujate teadmiste ja oskustega teenistujaid. Selleks arendatakse väljaõpet, sh õppetingimusi, ning tagamine suurendatakse politseiõppe mahtu. Samuti on vaja leida võimalused konkurentsivõimelise töötasu pakkumiseks, et vähendada kvalifitseeritud tööjõu lahkumist. 2. Kriisideks Julgeolekukeskkonna muutuste tõttu on ootused kriisideks valmisolekule viimastel aastatel valmisoleku oluliselt suurenenud. Kriisideks valmisolekuks ja elanikkonnakaitseks on eraldatud küll parandamine, sh lisaraha, aga vaja on püsirahastust ning vältida tuleb baasteenuste kärpimist. Järgmistel elanikkonna- aastatel parandatakse kriisidega toimetulekut nii riiklikul, kohalike omavalitsuste, kaitse tõhustamine 11  kogukondade kui ka üksikisikute tasandil. Igaühel on kriisis oma roll ja iga asutus peab olema valmis oma valdkonna kriise oskuslikult juhtima. Kriisideks Olukorrateadlikkuse valdkonna arendamine. Arendatakse SITREPi ja suurendatakse selle valmisoleku toimekindlust, et tagada selle kasutatavus igas kriisis, arvestades oluliselt suurenenud parandamise kasutajate arvu. Lisaks arendatakse analüütilist võimekust prognooside ja ühtse ohupildi olulisemad koostamiseks. tegevused Kriitiliste teenuste toimepidevuse suurendamine. Suurendatakse Siseministeeriumi valitse- misala toimepidevust kriitiliste teenuste osutamisel kriisiolukorras. Vabatahtlike kaasamine kriiside lahendamisse. Tegeletakse kriisirolliga vabatahtlikega ja vabatahtlike kaasamisega elanikkonnakaitsesse. Elanike kriisiteadlikkuse ja iseseisva valmisoleku suurendamine. Luuakse eeldused, et iga Elanikkonna- elanik saaks kriisis paremini hakkama, teaks oma rolli ja oskaks muuta oma kodu kriisi- kaitse kindlamaks. Selleks tehakse teavitustegevusi, koolitusi, riskikommunikatsiooni ja õppusi ning tõhustamise toetatakse kodanikualgatusi ja korteriühistuid. olulisemad tegevused Kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse suurendamine. Selleks nõustatakse, koolitatakse, tehakse kriisiõppusi ja toetatakse kohalikke omavalitsusi. Luuakse toetusmeede kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse parandamiseks ning tagatakse kriisivalmiduse läbipaistev ja võrreldav arendamine. Elanikele kiire ja tervikliku ohuteavituslahenduse väljaarendamine. Arendatakse riiklikku kiiret ohuteavitussüsteemi, mis hõlmab nii ohusireene, SMS-teavitust kui ka teisi kanaleid. Päästeameti teenuste toimepidevuse suurendamine. Võimaluste piires arendatakse kõiki võimeid ühel ajal, et Päästeamet oleks suuteline kriisiolukorras ellu viima pääste- ja demi- neerimistöid, ohuteavitust, kriisikommunikatsiooni, ulatuslikku evakuatsiooni ja varjumist ning toetama kohalikke omavalitsusi. 3. Idapiiri täielikult Kuigi viimastel aastatel on piiriületus kriiside tõttu vähenenud, on kaitstum piir julgeoleku väljaehitamine tagamiseks ning ebaseadusliku rände, inimkaubanduse, piiriülese kuritegevuse ja salakauba- veo tõkestamiseks määrava tähtsusega. Idapiiri väljaehitamine on märgiline ja oluline samm Euroopa julgeoleku jaoks, sest nii on ka kogu Schengeni ala senisest veelgi turvalisem. Vabariigi Valitsuse otsuste alusel ja välisvahenditest on kavandatud idapiiri arendamiseks ning piiritaristu väljaehitamiseks ja hoolduseks kuni 2029. aastani 157,5 miljonit eurot. Lisaks maismaapiiri taristule on vaja paigaldada kogu idapiirile kaasaegsed tehnilised seire- süsteemid, sh arendada drooniseire- ja tõrjevõimekust – kõigi lisavajaduste kohta hetkel rahastusotsuseid ei ole. 4. Eesti arengut Eesti ühiskonda panustajate sisserände tingimuste lihtsustamise kõrval on viimastel aastatel toetava ja suurenenud välismaalaste ebaseadusliku Eestisse sisenemise oht, sh rände ärakasutamise, julgeoleku- viisade ja elamislubade väärkasutuse ning ebaseadusliku töötamise oht. Seetõttu tõhusta- ohtusid takse rände väärkasutuse ennetamist ja tõkestamist ning arendatakse vajalikke info- maandava süsteeme. Samuti on prioriteet rakendada Euroopa Liidu varjupaiga ja rändehalduse rändepoliitika õiguslikku reformi. elluviimine Keeruline julgeolekuolukord, sh Venemaa agressiivsed välispoliitilised ambitsioonid ning 5. Sisejulgeoleku nende saavutamise mittesõjalised ja sõjalised ning avalikud ja varjatud vahendid, tingivad tugevdamine suuremad ootused sisejulgeoleku tugevdamisele. Selleks keskendutakse enam näiteks vaenulike eriteenistuste tegevuse ennetamisele ja tõkestamisele Eestis ning sanktsioonide järelevalvele ja nende tagamisele. 6. Paremate Elu-, tervise- ja varakahju pole viimastel aastatel soovitud mahus vähenenud. Olukorra tingimuste parandamiseks tõhustatakse ennetusnõukogu ja ennetuse teadusnõukogu tegevust ning loomine viiakse ellu valdkonnaülese ennetuse tegevuskava. Sealhulgas jätkatakse sihistatud ennetus- tulemuslikuks tegevustega ning võetakse tulemuslikke ennetustegevusi laialdasemalt kasutusse. Lisaks ennetuseks kaasatakse senisest enam erasektorit inimeste vastutustunde suurendamisse ja ohutus- sõnumite leviku laiendamisse. ■ 12  Foto: Siim Solman Ülevaade meetmete elluviimisest Ülevaade meetmete elluviimisest Järgmistes peatükkides on antud ülevaade siseturvalisuse programmi meetmete elluviimisest ja eesmärkide saavutamisest. Esitatud on olulisemate tegevuste kokkuvõte, mõõdikute tasemed 2023. aastal, olukorra kirjeldus valdkondade kaupa ja teave eelarve kasutamise kohta. 13  Foto: Siseministeerium MEEDE 1. Ennetava ja turvalise Meede 1. Ennetava ja turvalise elukeskkonna elukeskkonna kujundamine kujundamine Meetme eesmärk: Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud 2023. aasta olulisimad edusammud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse • Alustati Siseministeeriumi turvalisuse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab arenguprogrammiga kohalikele oma- valdkonnaülesus, kogukonnakesksus ja eri partne- valitsustele. Sellega toetatakse omavalitsusi rite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda turvalisuse valdkonna arendamisel. ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu • Võeti kasutusele kriisirolliga abipolitseinike elule, tervisele, keskkonnale ja varale. süsteem, et suurendada Politsei- ja Meetme kirjeldus: meetmega kujundatakse turva- Piirivalveameti võimekust kriisiaja tegevuste list elukeskkonda, mõjutatakse inimeste teadmisi, elluviimisel. Selleks koolitati ja varustati huvi oskusi, hoiakuid ja käitumist ning arendatakse üles näidanud abipolitseinikuid. teenuseid, et vähendada ohte ja ohtu sattumist • Võeti vastu turvategevuse seadus, mis aitab ning luua eeldused turvalisuseks, sh turvatundeks. parandada turvategevuse kvaliteeti ja Selleks kujundatakse poolte oskusi ja hoiakuid, usaldusväärsust. võimestatakse inimesi ja kogukondi, täpsusta- takse asutuste, ühingute ja kogukondade rolle ning • Korrastati ja hõlbustati avalike ürituste arendatakse nende koostööd. kooskõlastamist. Meede koosneb neljast programmi tegevusest. • Jätkati sihistatud ennetustegevustega: SPIN- programm, MARACi võrgustik, Päästeameti 1. Õnnetuste, süütegude ja varakahjude kodunõustamine jpm. ennetamine 2. Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine 3. Turvalise keskkonna kujundamine 4. Tegevus- ja relvalubade väljaandmine 14 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2021 2022 2023 2023 2024 2030 Siseministeerium, Oma elukohta turvaliseks siseturvalisuse – 92% – ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96% hindavate elanike osakaal avaliku arvamuse uuring Elanike osakaal, kes Siseministeerium, hindavad oma oskusi siseturvalisuse – 53% – ˃ 65% ˃ 66% ˃ 70% ennast ja teisi õnnetuse avaliku arvamuse korral aidata piisavaks uuring Siseturvalisuse vabatahtlike arv - vabatahtlikud päästjad 2319 2426 2628 ≥ 2700 ≥ 290012 ≥ 5000 - vabatahtlikud 599 645 693 ≥ 600 ≥ 600 ≥ 1000 Siseministeerium merepäästjad - abipolitseinikud 1186 1109 1184 ≥ 1600 ≥ 1800 ≥ 3000 - Häirekeskuse 200 247 252 ≥ 210 ≥ 220 ˃ 250 vabatahtlikud13 Elanike osakaal, kel on valmidus hakata vabatahtlikuks Siseministeerium, siseturvalisuse - naabrivalves – 49% – ˃ 56% ˃ 56% ≥ 60% avaliku arvamuse - abipolitseinikuna – 14% – ˃ 13% ˃ 13% ≥ 15% uuring - vabatahtliku päästjana – 19% – ˃ 15% ˃ 15% ≥ 20% - Häirekeskuses14 – 15% – ≥ 15% ≥ 15% ≥ 15% Siseturvalisuse vabatahtlike usaldusväärsus Siseministeerium, - naabrivalve – 74% – ≥ 78% ≥ 78% ≥ 80% siseturvalisuse avaliku arvamuse - abipolitsei – 73% – ≥ 78% ≥ 78% ≥ 83% uuring - vabatahtlik pääste – 83% – ≥ 87% ≥ 90% ≥ 90% Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise Vabatahtlikke lisandus nii abipolitseinike, vaba- meetme oluline eesmärk on vähendada ohte elule, tahtlike päästjate, vabatahtlike merepäästjate kui tervisele ja varale. Viimased uuringud on näidanud, ka Häirekeskuse vabatahtlike ridadesse. et inimeste hoiakute poolest on eeldused kahju Abipolitseinike arv kasvas võrreldes 2022. aastaga ärahoidmiseks suuresti olemas. 2022. aastal 7%, kuid sihttase jäi saavutamata. Aktiivsete abi- tehtud avaliku arvamuse uuringu järgi pidas 91% politseinike osakaal oli 43% (2022. aastal 45%). vastanuid oluliseks käituda ohte ennetavalt. Politseitöös osalemise tunde ühe abipolitseiniku Viimase nelja aasta jooksul on inimesed ka ise kohta oli keskmiselt 104 (2022. aastal 114 tundi). astunud rohkem samme turvalise elukeskkonna Abipolitseiniku kohalt lahkujate arv on aastaga loomiseks. Siiski pole elu-, tervise- ja varakahju vähenenud ja üha enam abipolitseinikke lahkub, et viimastel aastatel vähenenud soovitud mahus.15 saada politseiametnikuks, st ei lahkuta süsteemist Selle muutmiseks tuleb jätkata valdkonnaülese välja. Politseiametnikuks saamise eesmärgil lah- ennetusega. Samas on poolte koostöös vaja leida kus 2023. aastal 43% kõigist lahkunud abipolitsei- senisest mõjusamad lahendused. nikest (2022. aastal 29%). 10 000 elaniku kohta oli 12 2024. aasta sihttase on programmis 2024–2027 kõrgem 200 võrra kui programmis 2023–2026, et tagada pikemaks ajaks seatud sihid. 13 Mõõdik kinnitatud programmis 2023–2026. 14 Mõõdik kinnitatud programmis 2023–2026. 15 Vaata täpsemalt peatükist „Olukorra analüüs“. 15 kõige rohkem abipolitseinikke Tartu maakonnas datud sündmuste arv pea kaks korda. (23 abipolitseinikku 10 000 elaniku kohta). Vabatahtlike merepäästjate arv kasvas võrreldes Vabatahtlike päästjate arv ja nende panus pääste- 2022. aastaga 22%, ulatudes nüüd 693-ni. Vaba- sündmuste lahendamisse on aasta-aastalt kasva- tahtlike merepäästjate tööaja maht oli suurem kui nud ning nende ettevalmistus võimaldab neid kaa- 2022. aastal, seda mõjutas väikelaevade mereabi- sata üha keerukamate sündmuste lahendamisse. teenuse sagedam osutamine. ■ 2023. aastal kasvas vabatahtlike iseseisvalt lahen Meetme eelarve (tuhandetes eurodes) 2023. a esialgne eelarve 2023. a lõplik eelarve 2023. a eelarve täitmine Meetme kulud 41 174 46 486 42 320 Meetme investeeringud 2 233 3 382 1 437 Programmi tegevuse 1.1 „Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine“ 16 024 16 951 15 028 kulud Programmi tegevuse 1.2 „Siseturvalisuse 6 668 9 366 7 779 vabatahtlike kaasamine“ kulud Programmi tegevuse 1.3 „Turvalise 16 275 17 797 17 103 keskkonna kujundamine“ kulud Programmi tegevuse 1.4 „Tegevus- ja 2 206 2 372 2 409 relvalubade väljaandmine“ kulud Meetme „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“ 2023. aasta kulude eelarve ja tegelikud kulud programmi tegevuste kaupa (tuhandetes eurodes) 17 797 17 103 16 951 16 275 16 024 20 000 15 028 18 000 16 000 14 000 9 366 12 000 7 779 10 000 6 668 8 000 6 000 2 409 2 372 2 206 4 000 2 000 0 Õnnetuste, süütegude ja Siseturvalisuse Turvalise keskkonna Tegevus- ja relvalubade varakahjude ennetamine vabatahtlike kaasamine kujundamine väljaandmine esialgne eelarve lõplik eelarve tegelikud kulud Eelarve kasutamise kohta on lisatud aruandesse Programmi tegevus „Õnnetuste, süütegude ja põhjendused, kui kasutamine erineb eelarvest varakahjude ennetamine“ rohkem kui 5%. 2023. aasta kasutamata eelarve on Eelarve täitmine 89%. kaetud kohustustega järgmisel aastal ja on planeeritud kriitiliste lisavajaduste katteks. Programmi tegevuse eelarve jäi osaliselt kasuta- mata järgmistel põhjustel: Siseministeeriumi valitsemisalal ei ole ülekantavat eelarvejääki, millel puudub 2024. aastaks reaalne 1. erinevate soetuste või tegevuste hanke- vajadus protsess kestis oodatust kauem või hange luhtus, kõiki hankeid ei jõutud läbi viia 2023. aastal; 16 2. hoiti kokku kinnisvarakulusid RKAS-i objekti- 1. 2023. aastal abipolitseinikele tellitud del; varustuse tarned realiseerusid 2024. aasta alguses; 3. mõju-uuringu „Puhas tulevik“ valmimine lükkus 2024. aastasse; 2. hoiti kokku kinnisvarakulusid RKAS-i objektidel; 4. kopterite 15-minutilise võime loomiseks eraldatud vahendid jäid kasutamata seoses 3. kriisideks valmisoleku võimearenduse 2022. aastal rakendunud eelarvekärbete tegevused lükkusid 2024. aastasse; sisustamise ja meditsiinikopterite 4. vabatahtlikele eraldatud projektitoetuste soetamisest loobumisega. Kasutamata kasutamine lükkus 2024. aastasse. eelarve suunatakse 2024. aastal PPA lennusalga tegevuse finantseerimiseks. Programmi tegevus „Turvalise keskkonna kujundamine“ Programmi tegevus „Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine“ Eelarve täitmine 96%. Eelarve täitmine 83%. Programmi tegevus „Tegevus- ja relvalubade väljaandmine“ Programmi tegevuse eelarve jäi osaliselt kasuta- mata järgmistel põhjustel: Eelarve on täidetud. ■ 17 Programmi tegevuste elluviimisest Programmi tegevus 1.1. Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine16 Tegevuse eesmärk oli ennetada ja vähendada ning toetada kohalike omavalitsuste osalemist õnnetusi, süütegusid ja varakahju. turvalisuse arenguprogrammis. Turvalise elukeskkonna kujundamisel ja Päästeameti ja kohalike omavalitsuste koostöös arendamisel on oluline roll kohalikel jätkati projektiga „Kodud tuleohutuks“. 2023. aas- omavalitsustel tal sai ohutumaks üle Eesti 402 kodu: riik suunas projekti miljoni ja kohalikud omavalitsused üle Kaks aastat tagasi alustati kohalike omavalitsuste 350 000 euro.18 turvalisuse arenguprogrammi ettevalmistustega ja 2023. aastal tegevustega.17 Esimesed kaheksa Lõppes kodukeskkonna vigastusriskide projekt19, omavalitsust, kes programmiga liitusid, on Saare- et kohaliku omavalitsuse ja teiste asutuste teenis- maa vald, Saarde vald, Viljandi linn, Elva vald, Rapla tujatel, kes teevad kodukülastusi, oleks edaspidi vald, Tallinna linn, Kohtla-Järve linn ja Narva linn. ühine arusaam kodustest ohtudest ning nad saak- Programmi eesmärk on edendada kohalikes oma- sid nende märkamisega aidata kaasa kodukesk- valitsustes turvalisuse kavandamist. Programmi konna vigastusriskide ennetusele. tulemusel võtab kohalik omavalitsus teadlikult rolli Kõigis neljas regioonis korraldati Päästeameti ja turvalise elukeskkonna loojana. Kohalikke oma- kohalike omavalitsuste koostööseminarid, et leida valitsusi aidatakse turvalisuse kitsaskohtade ja võimalikke tegevusi, kuidas vähendada eelkõige väljakutsete lahendamisel nii ekspertide ja rahalise tulekahjus hukkunute arvu. Otsiti aga ka muid toetuse kui ka teiste tööriistadega. Näiteks aitavad koostöökohti, et aidata ühiskonna haavatavamaid. eesmärke saavutada programm „STAD – turva- lisem ööelu“, mudel „Ringist välja“, koolitused ja Üks oluline ennetustöö sihtrühm on noored ressurss konkreetsete turvalisuse valdkonna tege- Politsei- ja Piirivalveamet osales „Horizon2020“ vuste elluviimiseks. Lisaks tagab Siseministeerium projektis „RAYUELA“20, mis lõppes 2023. aasta juhendaja või mentori, kes on omavalitsuses koha- sügisel. Selle raames valmis mäng, mille eesmärk peal olemas ja aitab programmi ellu viia. on harida noori vanuses 8–16 ja anda neile 2023. aastal sõlmis Siseministeerium maakonna teadmisi interneti kasutamisega seotud riskidest. arendusorganisatsioonidega aastateks 2023– Mängu eesmärk on mõista paremini küberkuri- 2027 koostöölepingud, et edendada maakondlikke tegevust mõjutavaid tegureid, sh inimtegureid, turvalisusvõrgustikke, suurendada turvalisust ja ning aidata kaasa küberkuritegevuse ennetamise- jätkata maakondade turvalisuse nõukogude tege- le, avastamisele ja leevendamisele. vustega. Kõik maakondade turvalisuse nõukogud Alaealiste riskikäitumise ja õigusrikkumiste enne- koostasid 2023. aasta tööplaani ja viisid tegevusi tamiseks ja korduvuse vähendamiseks rakenda- ellu ning kavandasid ka maakondlikud tegevused takse politseis taastava õiguse praktikat ning 2024. aastaks. mittekaristuslikke mõjutusmeetodeid. Praktika 2023. aastal jätkas Siseministeerium üle-eestiliste juurutamiseks töötas Politsei- ja Piirivalveamet seminaride korraldamist maakondade arendus- aastatel 2012–2024 välja abivahendid ja koolitu- organisatsioonide ja turvalisuse nõukogude ning sed spetsialistidele, osaledes projektis „Alaealiste kohalike omavalitsuste esindajatele, et edendada erikohtlemise süsteemi loomine“. Projekti rahasta- turvalisusvõrgustikke ja turvalisuse kavandamist ti Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finants- mehhanismist ning selle eesmärk on parandada politseiametnike ja teiste asjaomaste spetsialisti- 16 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutustega B „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“ ja C „Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda“, samuti sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 17 Lisainfo turvalisuse arenguprogrammi kohta: https://siseministeerium.ee/KOVprogramm. 18 Projekti info: https://kodutuleohutuks.ee/koostooprojektid/142184/. 19 Projekti info: https://www.rescue.ee/et/kodukeskkonna-vigastusriskide-projekt. 20 Lisainfo: https://www.politsei.ee/et/juhend/ennetusprojektid/kuberkuritegevusega-voitlemise-projekt-rayuela. 18 de oskusi ja teadmisi töös laste ja noortega. Tänu 31. detsembri 2023. aasta andmetel viidi tegevusi projektile toimusid koolitused, õppevisiidid ja koos- ellu 21 treeninggrupis üle Eesti ja nendes osales tööseminar ning arendati välja lühisekkumisviisid. ligi 460 noort. SPIN-programmi tegevused jätku- vad alates 01.01.2024 rahastusperioodist 2020– Siseministeeriumi eestvedamisel oli 2023. aastal 2027 Haridus- ja Teadusministeeriumi eestveda- noortele suunatud SPIN-programmi21 rahastus- misel, milleks läbis MTÜ SPIN edukalt avaliku perioodi 2014–2020 viimane tegevusaasta. konkursi. Jätkus töö vägivalla ennetuseks Joonis. Registreeritud perevägivallakuriteod maakonniti ja Tallinnas 10 000 elaniku kohta (allikas: Justiits- ministeerium, „Kuritegevus Eestis 2023“) Kuigi viimasel kolmel aastal on registreeritud pere- diks. Seda ilmestab meie spetsialistide igapäeva- vägivallakuritegude arv vähenenud, on see jätku- töö, aga ka riiklikud strateegiad ja tegevuskavad. valt väga murettekitav. 2023. aastal registreeriti Aastal 2023 sai valmis uus „Eesti lähisuhtevägi- 3186 perevägivallakuritegu, mis on võrreldes valla ennetamise tegevuskava aastateks 2023– 2022. aastaga 2% vähem. 2027“23, mille allkirjastasid neli ministrit: haridus- ja Sellegipoolest moodustavad perevägivallakuriteod teadus-, justiits-, sise- ning sotsiaalkaitseminister. pea poole (45%) kõigist registreeritud vägivallakuri- Tegevuskava on valdkonnaülene ja selle tegevu- tegudest22. Perevägivallakuritegudest moodustas sed mõeldud kahe eesmärgi saavutamiseks: suurima osa paarisuhtevägivald. Selleks, et paari- 1) perevägivalda osatakse ära tunda ja suhtevägivalda vähendada, on vajalik asutuste- taunitakse; vaheline koordineeritud ja süsteemne koostöö, sh 2) perevägivallast mõjutatud inimesi abistatakse arusaam üksteise rollidest ja vastutusest. Lisaks süsteemselt ja vajaduspõhiselt. on oluline, et ühiskonnas osatakse märgata pere- vägivalda, seda taunitakse ja sellest osatakse Tegevusi viivad ellu Siseministeerium, Justiits- teavitada. Vägivallast mõjutatud inimeste aitami- ministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, ne on ja jääb Eestis üheks olulisemaks prioritee- Politsei- ja Piirivalveamet, Sisekaitseakadeemia 21 Programmi eesmärk on arendada ja tugevdada selles osalevate noorte sotsiaalseid ja enese-juhtimise oskusi ning vähendada riskikäitumist. 22 Kuritegevus Eestis 2023; https://www.just.ee/kuritegevus2023/perevagivald-ja-ahistamine/. 23 Tegevused toetavad ja on kooskõlas erinevate riiklike strateegiliste dokumentidega, sh „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“, „Vägi- vallaennetuse kokkulepe 2021–2025“, „Heaolu arengukava 2023–2030“, „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“, „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ ja „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“. Samuti on tegevuskava seotud kaasatud ekspertrühma asutuste tööplaanidega. 19 päästekolledž ning politsei- ja piirivalvekolledž, mise ennetamine veebis“. Projekti eesmärk on Sotsiaalkindlustusamet, Haridus- ja Teadusminis- tõsta laste, vanemate ja lastega töötavate spetsia- teeriumi haldusala asutused, Prokuratuur ning listide teadlikkust laste seksuaalsest väärkohtle- Eesti kohtud. misest internetis, teha uuringuid ning arendada tõhusaid teaduspõhiseid ennetusmeetmeid. Lähisuhtevägivald on lai ja kompleksne nähtus. Seetõttu on oluline, et spetsialistidel, kes selliste Lisaks arendatakse koostöös sideteenuste osu- juhtumitega kokku puutuvad, on ajakohased tead- tajatega digilahendusi, et toetada laste ja vane- mised ja neid toetatakse nende töös. Et paremini mate teadlikkust laste seksuaalsest väärkohtle- mõista, millist tuge ja abi vajavad lähisuhtevägi- misest internetis. Samuti soovitakse tõsta teadlik- valla juhtumitega kokkupuutuvad politseiametni- kust lastega kokkupuutuvate spetsialistide seas, et kud ja päästekorraldajad, viis Siseministeerium nad suudaksid märgata ja ennetada seksuaalset läbi uuringu „Lähisuhtevägivallaga seotud teadmi- väärkohtlemist internetis ning oleksid teadlikud sed ja hoiakud päästekorraldajate ja politseinike abivõimalustest, kui selline väärkohtlemine on juba seas“. Uuring aitab mõista lähisuhtevägivalla toime pandud. juhtumitega kokkupuutuvate päästekorraldajate ja 2023. aastast väärib märkimist ka MARACi mudeli politseiametnike lähisuhtevägivallaga seonduvaid rakendamise jätkamine. Mudeli abil tagatakse kogemusi, teadmisi ja hoiakuid. Uuring oli aluseks vägivallaohvritele kaitse ja turvalisus ning selle edasiste tegevuste planeerimisel, et parandada rakendamine on olnud seni edukas. 2023. aasta oli spetsialistide teadlikkust ja oskusi. mudeli elluviimise viimane aasta Siseministeeriu- Vägivalla liike on mitmeid ja see võib toimuda mi eestvedamisel. Tegevusi viidi ellu 18 piirkonnas erinevates keskkondades, sh kübermaailmas. ja 2024. aastast jätkatakse Sotsiaalkindlustus- Politsei- ja Piirivalveamet viib aastatel 2023–2027 ameti MARAC-meeskonna tegevusi juba riigieel- läbi Euroopa Liidu Sisejulgeolekufondi projekti arve püsirahastusest. ■ „Laste seksuaalse väärkohtlemise ohvriks lange- Programmi tegevus 1.2. Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine24 Viidi ellu erinevaid tegevusi, et edendada siseturva- Riigikogu võttis 2022. aastal vastu päästeseaduse lisuse vabatahtlikuna tegutsemist. muudatused, mis võimaldavad Päästeametil kaa- sata demineerimistöödesse vajalike teadmiste ja Vabatahtlike päästjate arv ja nende panus pääste- oskustega vabatahtlikke. Juba 2023. aastal kaa- sündmuste lahendamisse on aasta-aastalt kasva- sas Päästeamet esimesed 55 abidemineerijat, et nud ning nende ettevalmistus võimaldab neid kaa- tagada Päästeameti demineerimiskeskuse toime- sata üha keerukamate sündmuste lahendamisse. pidevus ressursimahukate sündmuste lahenda- 2023. aastal suurenes vabatahtlike päästjate ise- miseks. Abidemineerijatele tagatakse vajalikud seisvalt lahendatud päästesündmuste arv pea koolitused, väljaõpe ja praktika.26 kaks korda (2160, 2022. aastal 1168). Vabatahtli- kud päästjad panustasid riiklikes komandodes Päästeamet eraldas vabatahtlikele päästjatele ühises valveteenistuses koos kutselistega 1605 2023. aastal lisatoetust üle 4,6 miljoni euro. Sellest korral ja enam kui 36 000 tundi. Seda on 12 000 said 24 vabatahtlikku päästekomandot komando- ehk kolmandiku võrra rohkem kui aasta varem. hoonete ehitamiseks, renoveerimiseks või varustu- 2023. aastal aitasid vabatahtlikud päästjad enne- se uuendamiseks kokku 3,1 miljonit eurot. tusele kaasa kõige enam kodunõustamise kaudu, 2022. aastal sai alguse siseturvalisuse vabataht- külastades üle 4000 kodu. See on ligi 20% kõigist like IT-analüüs, mis valmis 2023. aastal. Selle ees- eelmise aasta kodunõustamistest. Muud ennetus- märk on pakkuda vabatahtlikele mugavaid ja kaas- tegevused on seotud tule- ja veeohutuse, elanik- aegseid IT-lahendusi. Analüüsiti vabatahtlike konnakaitse, pommiohutuse ja muuga, kusjuures päästjate, abipolitseinike ja vabatahtlike mere- ühes tegevuses võidakse käsitleda mitut teemat.25 päästjatega seonduvaid protsesse ning selgitati välja võimalik ühisosa, et tulevikus oleks võimalik 24 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusega B „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“. 25 Päästeameti ülevaade „Vabatahtlikud päästjad 2023“; https://www.rescue.ee/files/Analyysid/2023-vabatahtlikud- kokkuvote.pdf?cff1f1085b. 26 Demineerimist käsitletakse täpsemalt meetme „Kiire ja asjatundlik abi“ peatükis „Demineerimine“. 20 protsesse ühise IT-lahendusega ühtlustada. Kavas 2023. aasta lõpus ja 2024. aastal algab eelnõu on luua vabatahtlike portaal VAPO. koostamine. Arvamusfestivalil korraldasid ühise arutelu Eesti Olemasolevate abipolitseinike hoidmine ja moti- Abipolitseinike Kogu, Eesti Naabrivalve ja Pääste- veerimine on võtmetähtsusega. Viimastel aastatel liit. Arutelu põhisõnum oli, et Eestis on tuhandeid on tehtud olulisi jõupingutusi, et rakendada abi- siseturvalisuse vabatahtlikke, kes on oma oskuste, politseinike motivatsioonisüsteemi, näiteks alusta- teadmiste ja kogemustega valmis kriisieelses ti abipolitseinike mentorlussüsteemiga. Et väärtus- protsessis kaasa lööma. Kriisi korral vabatahtlike tada abipolitseinike staaži sarnaselt politseiamet- kaasamiseks on erinevaid ettevalmistusi juba ka nikega, hakatakse alates 2024. aastast andma abi- tehtud. Näiteks on Politsei- ja Piirivalveametis politseinikele teenistusriste, milleks valmistuti juba tehtud pikalt ettevalmistusi, et võtta kasutusele 2023. aastal. Abipolitseiniku teenistusrist antakse kriisirolliga abipolitseiniku süsteem: 2022. aastal välja 5-, 10-, 15-, 20-, 25- ja 30-aastase tegutsemise jõustus vajalik õiguslik regulatsioon ning alates eest abipolitseinikuna. Abipolitseinike hoidmiseks 2023. aasta juunist tekkis abipolitseinikel võimalus ja paremaks toetamiseks loodi abipolitseinike rüh- võtta massiohje ja avaliku korra kriisiroll. masisene grupijuhtimissüsteem, st aktiivsemad 2023. aasta lõpu andmetel on pea sada kriisirolliga abipolitseinikud valmistati ette grupi juhtimiseks. abipolitseinikku. Vabatahtlike merepäästjate arv kasvas võrreldes Ootamatuste korral on vabatahtlikud ka siiani 2022. aastaga 22%, ulatudes nüüd 693-ni. Politsei- olnud suureks abiks. Näiteks kutsuti 2023. aasta ja Piirivalveamet on sõlminud merepäästetöö veebruaris Häirekeskuse vabatahtlikud ID-kaardi korraldamiseks lepingu 39 MTÜ-ga. 2023. aastal sertifikaatide olukorra lahendamisele abiks. Kokku lisandus üks vabatahtliku merepääste MTÜ ja rea- oli üle Eesti 32 vabatahtlikku, kes osalesid riigiinfo geerimispunkte Eesti rannikul on kokku 55. Vaba- telefonilt 1247 väljahelistamisel. Projekt jõudis tahtlike merepäästjate tööaja maht oli suurem kui lõpule kuni 1700 kõnega. Samuti võeti kasutusele 2022. aastal, seda mõjutas väikelaevade mereabi- kriisiinfo telefon KRIT, et reageerida Suur-Sõjamäe teenuse sagedam osutamine. Vabatahtlike mere- jäätmejaama põlengule, ja abiks oli kaheksa vaba- päästjate tegevusele kaasa aitamiseks muudeti tahtlikku.27 vabatahtlike merepäästjate rahastamise mudelit, et teha see pooltele lihtsamaks. Samuti parendati Abipolitseinikud abistasid politseid kokku 122 700 ja uuendati vabatahtlike merepäästjate varustust tundi. Võrreldes 2022. aastaga (126 600) on see ning paigaldati autonoomsed merepäästejaamad mõnevõrra vähenenud. Abipolitseinikke kaasati Abrukale, Vilsandile ja Ruhnule. Uute merepääste- rohkem piirkondlikus politseitöös ja muus politsei- jaamade ja isikuvarustuse hankimine jätkub ka tegevuses, vähem patrulltegevuses ja piirivalves. 2024. aastal. Reageerivate üksustega tehakse Abipolitseinike kaasamine piirkondlikku politsei- regulaarselt kontrollharjutusi, et kinnistada kooli- töösse suurenes 18%, muusse politseitegevusse tustel omandatut ja tagada valmisolek mere- 5%. Piirivalvesse kaasamine vähenes 54% ja päästetöödeks. patrulltegevusse 4%. Patrulliväliste töötundide osakaal oli 29% (2022. aastal 28%). Kokkuvõttes aitavad vabatahtlikud kaasa nii enne- tusele kui ka reageerimisele ja nende abiga on või- 2023. aastal valmis Siseministeeriumil koostöös malik toime tulla olukordades, kus on vaja kiiresti Politsei- ja Piirivalveametiga abipolitseiniku seadu- tavapärasest palju rohkem inimesi. Teisalt on se muutmise väljatöötamise kavatsus. Muudatuse vabatahtlikel asendamatu roll turvalisuse sõnumi eesmärk on luua abipolitseinikele mitmekesise- kandjatena oma kogukonnas ja lähiringis. ■ mad ja paindlikumad võimalused Politsei- ja Piiri- valveametit abistada. Esimene tagasiside saadi Programmi tegevus 1.3. Turvalise keskkonna kujundamine28 Viidi ellu tegevusi eelkõige selleks, et edendada kujundada avalik ruum ohutut ja turvalist käitumist inimeste oskusi ennetada avalikus kohas ohte ja soodustavaks. nende ilmnemise korral käituda, ning selleks, et 27 Kriisivalmidust käsitletakse täpsemalt peatükis „Kindel sisejulgeolek“. 28 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutusega B „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“. 21 2023. aastal valmis Sisekaitseakadeemias tule- võeti vastu turvategevuse seadus, mis hakkab ohutuse seaduse kommenteeritud väljaanne, mis kehtima 2024. aasta suvel. 2023. aastal tehti on hea lugemisvara kõigile, kelle töö on tuleohutus, vajalikke ettevalmistusi: Kutsekoja eestvedamisel aga ka neile, kes tahavad teada, miks mingi tule- loodi uued kutsestandardid, Eesti Turvaettevõtete ohutusnõue on just selline, nagu ta on. Liit alustas seminaride ja koolitustega ning Sise- ministeerium koostas turvategevuse eeskirja. Päästeameti ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös valmis nutika anduri prototüüp, mis lisaks tule- Selleks, et parandada turvalisust avalikel üritustel kahju avastamisele suudab tuvastada olukorra, ja tõhustada koostööd kohalike omavalitsuste, kus inimene on kukkunud ja iseseisvalt enam püsti politsei ja pääste vahel, töötas Politsei- ja Piiri- ei saa. valveamet koostöös Siseministeeriumi, Pääste- ameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Küttesüsteemide portaalis saab nüüd igaüks veen- Ametiga välja avalike ürituste riskipõhise koostöö- duda, et ka naaber on lasknud oma ahju, kamina mudeli, mida katsetati 2023. aasta suvel 53 oma- või pliidi asjatundjal üle vaadata. valitsuses. Sügisel toimus koostööseminar, kus Päästeamet kontrollis eelmisel aastal ligi 5500 vaadati üle katseprojekti tulemused ja lepiti kokku kodus suitsuandureid. Töökorras suitsuandur oli edasised plaanid. Lepiti kokku, et jätkatakse uue puudu veerandis kontrollitud kodudest. Eelmisel protsessi järgimist. Samuti on tehtud ettepanek aastal puudus enamiku hukkunuga tulekahjude korrakaitseseaduse muutmiseks ja leitud, et tuleb korral suitsuandur. Tulekahju kiireks avastamiseks otsida võimalusi ühtse menetluskeskkonna kasu- on aga hädavajalik, et igas majapidamises on töö- tuselevõtuks. Kavas on ka töötada välja juhendid korras suitsuandur. avalike ürituste korraldajatele. ■ Uue turvategevuse regulatsiooni ettevalmistuseks on tehtud eeltööd aastaid. 2023. aasta alguses Programmi tegevus 1.4. Tegevus- ja relvalubade väljaandmine29 Osutati näiteks tegevus- ja relvalubade väljaand- meste relvaload kehtivad kuni nende kehtivusaja mise teenust. Kontrolliti turvalisuse ja ohutusega lõpuni ja pikendada neid ei saa. Seadusemuudatus seotud teenuste osutajaid, et tagada nende asja- annab kindluse, et relva ei ole inimestel, kes on tundlikkus ning teenuste osutamine ühtsetel ja vaenuliku välisriigi kodanikud, ja et on välistatud kvaliteetsetel alustel. Relvalubade väljaandmise olukord, kus neil oleks võimalik relvaga oma koda- kõrval uuendati ka relvaomanikuks saamise korda kondsusjärgse riigi huve kaitsta. ja relvade käitlemise järelevalvet. Teenistus- ja tsiviilrelvade registri III arendusetapis 15. märtsil 2023 jõustus relvaseaduse muudatus, viidi andmed vanast registrist üle uude. Tänu selle- mille kohaselt muutusid 15. märtsil 2024 kehte- le ei pea enam paralleelselt kaht registrit kasuta- tuks nende kolmandate riikide kodanike relvaload, ma. Teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendus jät- kellel puudub Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kub, et digitaliseerida kogu loamenetlus ja järele- kodakondsus. Määratlemata kodakondsusega ini- valve. ■ 29 Seotud „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusega B „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“ ja sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 22  Foto: Taavi Prints, Päästeamet MEEDE 2. Kiire ja asjatundlik abi Meede 2. Kiire ja asjatundlik abi Meetme eesmärk: inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist 2023. aasta olulisimad edusammud toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning • Arendati kriisiinfo teenust: lisandus olulisel jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja määral partnereid. sidelahendused. • Parandati hädaabiühendusega kaasnevat Meetme kirjeldus: kiire ja asjatundliku abi meede asukohateavet. keskendub avaliku korra kaitsmisele, ühiskonnas aktsepteeritud käitumisest kõrvalekalletele rea- • Esimest korda kaasati abidemineerijaid geerimisele ning abi osutamisele vees, õhus ja ühisvalveteenistusse. maismaal, eelkõige nendes olukordades, kus on • Päästeamet hoidis ära varakahju väärtuses ohus inimese elu ja tervis. Reageerib asjakohase 132,6 miljonit eurot. pädevusega kutseline või vabatahtlik. Abi saamine ja osutamine on kiire ja vahetu. Sündmuseid • Sai võimalikuks täiesti paberivaba lahendavad professionaalid, keda toetavad vaba- jälitusmenetlus kõikides menetlusetappides. tahtlikud, ja teised, kellel on võimekus lahendada Uue tehnilise lahenduse kasutuselevõtuga avalikku korda kaitsvat ülesannet. loodi võimalus vahetada kohtu ja prokuratuuriga kiiremini teavet. Meede koosneb kuuest programmi tegevusest. 1. Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine 2. Avaliku korra tagamine 3. Demineerimine 4. Päästmine maismaal ja siseveekogudel 5. Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel 6. Süüteomenetluse tõhustamine 23 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2021 2022 2023 2023 2024 2030 Elanike rahulolu hädaabiteadete 96% – 91% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% Häirekeskus menetlemisega Elanike rahulolu päästesündmuste 92% 92% 91% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% Päästeamet lahendamisega Politsei- ja Elanike rahulolu politsei Piirivalveamet, 84% – 79% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% tööga Eesti elanikkonna turvalisuse uuring Avaliku korra raskete Politsei- ja 1105 930 896 ˂ 1777 ˂ 1777 ˂ 1500 rikkumiste arv Piirivalveamet Elanike teadlikkus hädaabinumbrist 112 - pääste 94% – – ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% Häirekeskus - kiirabi 92% – – ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% - politsei 91% – – ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% 2023. aastal helistati hädaabinumbril 1 156 528 rahulolunäitajad on kõrged, on programmi edasisel korda ehk 1,3% vähem kui 2022. aastal. Vastatud elluviimisel tarvis pöörata tähelepanu abi jätkuvalt kõnedest 59% oli seotud sündmustega. Jätkuvalt heale andmisele. on kõige rohkem kiirabisündmusi (60%), millele 2023. aastal oli päästesündmusi 2022. aastaga järgnevad politsei- (27%) ja päästesündmused võrreldes umbes 2500 võrra enam. Päästeameti (5%). Juba kolmandat aastat järjest kasvas ekslike väljakutseid oli rekordiliselt 30 674. Ohu likvideeri- kõnede arv (244 323) – need on kõned, kus lapsed, mine suurenes umbes kaks korda ja teist aastat eakad või lukustamata telefonid ja käekellad vali- järjest suurenes ka abitus seisundis inimesega vad kogemata hädaabinumbri. Probleem on ka seotud sündmuste arv. Kõige rohkem reageeriti kõned, mille helistaja lõpetab 0–2 sekundi jooksul ohu likvideerimiseks ja tulekahjudele.30 pärast helistamist. Neid kogunes 2023. aastal 137 116 ehk 12% kõigist hädaabinumbril tehtud Politsei väljakutseid oli 7% vähem kui 2022. aastal. kõnedest. Peamised politsei kutsumise põhjused olid jätku- valt joobes isik, isikuvastane süütegu, politsei tea- Riigiinfo telefonil 1247 tehti 222 793 kõnet, mis on vitamine, liiklusõnnetus ja (öö)rahu rikkumine. 31 võrreldes 2022. aastaga umbes 41 000 kõne võrra vähem. Avaliku korra raskeid rikkumisi oli 2023. aastal 4% vähem kui 2022. aastal. Registreeritud kuritegude Elanike rahulolu hädaabiteadete menetlemisega, arv aga kasvas 7%.32 ■ päästesündmuste lahendamisega ja politsei tööga oli madalam, kui sihitud. Olgugi et ka praegused 30 Päästeameti andmed. 31 Politsei- ja Piirivalveameti andmed. 32 Justiitsministeerium, „Kuritegevus Eestis 2023“; https://www.just.ee/kuritegevus2023/. 24 Meetme eelarve 2023. a esialgne 2023. a lõplik 2023. a eelarve (tuhandetes eurodes) eelarve eelarve täitmine Meetme kulud 250 928 256 436 226 641 Meetme investeeringud 19 365 30 367 17 270 Programmi tegevuse 2.1 „Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine 11 665 13 256 11 859 ning abi väljasaatmine“ kulud Programmi tegevuse 2.2 „Avaliku korra tagamine“ kulud 77 396 81 663 75 787 Programmi tegevuse 2.3 „Demineerimine“ kulud 5 054 6 098 5 537 Programmi tegevuse 2.4 „Päästmine maismaal ja siseveekogudel“ 98 895 98 200 83 256 kulud Programmi tegevuse 2.5 „Abi osutamine Eesti merealadel ja 21 250 18 844 14 669 piiriveekogudel“ kulud Programmi tegevuse 2.6 „Süüteomenetluse tõhustamine“ kulud 36 668 38 375 35 534 Meetme „Kiire ja asjatundlik abi“ 2023. aasta kulude eelarve ja tegelikud kulud programmi tegevuste kaupa (tuhandetes eurodes) 98 895 98 200 120 000 83 256 81 663 77 396 75 787 100 000 80 000 38 375 36 668 35 534 60 000 21 250 18 844 14 669 13 256 11 859 11 665 40 000 6 098 5 537 5 054 20 000 0 Hädaabi- ja Avaliku korra Demineerimine Päästmine Abi osutamine Eesti Süüteomenetluse infoteadete tagamine maismaal ja merealadel ja tõhustamine vastuvõtmine ning siseveekogul piiriveekogudel abi väljasaatmine esialgne eelarve lõplik eelarve tegelikud kulud Eelarve kasutamise kohta on lisatud aruandesse 1. majandustegevusest laekus tulusid, mis jäid põhjendused, kui kasutamine erineb eelarvest kasutamata eesmärgiga katta järgmise rohkem kui 5%. 2023. aasta kasutamata eelarve on aasta kriitilisi vajadusi; kaetud kohustustega järgmisel aastal ja on 2. värbamiste ja hangete viibimiste tõttu planeeritud kriitiliste lisavajaduste katteks. kasutamata eelarve suunatakse 2024. aasta Siseministeeriumi valitsemisalal ei ole ülekantavat kriitiliste vajaduste katteks. eelarvejääki, millel puudub 2024. aastaks reaalne Programmi tegevus „Avaliku korra tagamine“ vajadus Eelarve täitmine 93%. Programmi tegevus „Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine“ Programmi tegevuse eelarve jäi osaliselt kasutamata järgmistel põhjustel: Eelarve täitmine 89%. 1. ei õnnestunud täita vakantseid ametikohti (nt Programmi tegevuse eelarve jäi osaliselt Politsei- ja Piirivalveametis oli keskmiselt kasutamata järgmistel põhjustel: vakantseid ametikohti 2023. aastal eriüksuse ja kiirreageerimise teenuses 17, 25  liiklusjärelevalve teenuses 8, patrulltöö Programmi tegevus „Päästmine maismaal ja teenuses 66); siseveekogudel“ 2. töövahendite, vormi ning relvastuse eelarve Eelarve mahu kasutamine 85%. jäi seoses vakantsete ametikohtadega Programmi tegevuse eelarve jäi osaliselt osaliselt kasutamata; kasutamata järgmistel põhjustel: 3. kriisideks valmisoleku võimearenduse 1. erinevate soetuste või tegevuste tegevused lükkusid 2024. aastasse; hankeprotsess kestis oodatust kauem või 4. välisprojektide tegevused 2023. aastaks olid hange luhtus, kõiki hankeid ei jõutud läbi viia üle planeeritud; 2023. aastal, tegevused jätkuvad 2024. aastal; 5. erinevate soetuste või tegevuste hankeprotsess kestis oodatust kauem või 2. välisprojektide tegevused lükkusid 2024. hange luhtus, kõiki hankeid ei jõutud läbi viia aastasse; 2023. aastal (nt mobiilsed kiiruskaamerate 3. hoiti kokku kinnisvarakulusid RKAS-i juhtarvutid, kauglugeja, ja muud IT-hanked). objektidel. Eelarve kasutatakse 2024. aastal; Programmi tegevus „Abi osutamine Eesti 6. majandustegevusest laekus tulusid, mis jäid merealadel ja piiriveekogudel“ kasutamata eesmärgiga katta järgmise aasta kriitilisi vajadusi; Eelarve täitmine 78%. 7. kopterite 15-minutilise võime loomiseks Programmi tegevuse eelarve jäi osaliselt eraldatud vahendid jäid kasutamata seoses kasutamata järgmistel põhjustel: 2022. aastal rakendunud eelarvekärbete 1. ei õnnestunud täita teenuse sisustamise ja meditsiinikopterite „Merereostustõrje teenus“ omaniku soetamisest loobumisega. Kasutamata vakantset ametikohta; eelarve suunatakse 2024. aastal PPA lennusalga tegevuse finantseerimiseks; 2. kriisideks valmisoleku võimearenduse tegevused lükkusid 2024. aastasse; 8. teadlik kokkuhoid 2024. aasta kulude katteks (nt lennuki tunnipõhine hooldus, MS 3. kopterite 15-minutilise võime loomiseks litsentsid); eraldatud vahendid jäid kasutamata seoses 2022. aastal rakendunud eelarvekärbete 9. majandustegevusest laekus tulusid, mis jäid sisustamise ja meditsiinikopterite kasutamata eesmärgiga katta järgmise soetamisest loobumisega. Kasutamata aasta kriitilisi vajadusi; eelarve suunatakse 2024. aastal PPA 10. hoiti kokku kinnisvarakulusid RKAS-i lennusalga tegevuse finantseerimiseks; objektidel. 4. teadlik kokkuhoid 2024. aasta kulude katteks Programmi tegevus „Demineerimine“ (nt lennuki tunnipõhine hooldus, MS litsentsid); Eelarve täitmine 91%. 5. hoiti kokku kinnisvarakulusid RKAS-i Programmi tegevuse eelarve jäi osaliselt objektidel; kasutamata järgmistel põhjustel: 6. amortisatsiooni kulu eelarve üle planeeritud, 1. erinevate soetuste või tegevuste tegelik kulu väiksem; hankeprotsess kestis oodatust kauem või hange luhtus, kõiki hankeid ei jõutud läbi viia 7. tarneprobleemid eririietusega 2023. aastal, tegevused jätkuvad 2024. (veepatrulliülikonnad, pinnaltpäästjate aastal; kuivülikonnad), mistõttu on edasi lükkunud ka eririietuse hooldamine; 2. hoiti kokku kinnisvarakulusid RKAS objektidel. 8. Vormsi vallale eraldatud projektitoetuste kasutamine lükkus 2024. aastasse; 9. ei õnnestunud täita vakantseid ametikohti (nt Politsei- ja Piirivalveametis keskmiselt 26  vakantseid ametikohti 2023. aastal SAR 2. majandustegevusest laekus tulusid, mis jäid teenuses 7). kasutamata eesmärgiga katta järgmise aasta kriitilisi vajadusi; Programmi tegevus „Süüteomenetluse tõhustamine“ 3. töövahendite, vormi ning relvastuse eelarve jäi seoses vakantsete ametikohtadega Eelarve täitmine 93%. osaliselt kasutamata; Programmi tegevuse eelarve jäi osaliselt 4. teadlik kokkuhoid 2024. aasta hinnakasvude kasutamata järgmistel põhjustel: katteks (nt narkootiliste ainete ja joobe 1. ei õnnestunud täita vakantseid ametikohti tuvastamise ekspertiiside, maismaasõidukite (nt Politsei- ja Piirivalveametis oli keskmiselt kulud, MS litsentsid); vakantseid ametikohti 2023. aastal 5. hoiti kokku kinnisvarakulusid RKAS kogukonnaga seotud süütegude objektidel; lahendamise teenuses 25). Vakantsete ametikohtade tõttu oli olemasoleva personali 6. erinevate soetuste või tegevuste koormus suurem, süüteomenetluste hankeprotsess võttis oodatust kauem või läbiviimiste tähtajad pikemad ning vähenes hange luhtus, kõiki hankeid ei jõutud läbi viia prokuratuuri saadetud kriminaalmenetluste 2023. aastal. arv; ■ 27 Programmi tegevuste elluviimisest33 Programmi tegevus 2.1. Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine 92% 2 min 18 s hädaabikõnedele vastati kulus nende teadete menetlemiseks, mille 10 sekundi jooksul. puhul oli ohus elu või tervis. Tagati hädaabiteadete menetlemine, operatiivres- ühendusega kaasnevat asukohateavet. Asukoha- sursside ja -info juhtimine ning abi- ja infoteadete teabe täpsusele ja usaldusväärsusele kehtestati vastuvõtmine ja töötlemine. nõuded ning sarnaselt Eesti operaatorite klienti- dega võeti kasutusele korduvpositsioneerimine ja Riigiinfo teenus teenindas nelja asutust (Politsei- täpsema asukohateabe edastamine juhtudeks, kui ja Piirivalveamet, Päästeamet, Transpordiamet ja Androidi telefonides kasutatakse välisriigi numbrit. Keskkonnaamet) ning toetas Riigikogu valimiste ja Ukraina sõjapõgenikega suhtlemist, vastates riigi- Riikliku ohualapõhise teavitussüsteemi EE-ALARM info telefoni 1247 kõnedele (222 793) ja e-kirjadele ohuteavitus34 saadeti välja nelja reaalse sündmu- (961) ning toetades Bürokrati vestlusi (1626). se kohta kokku umbes poolele miljonile mobiil- telefoni numbrile. Lisaks ohuteavitusele kasutati Oluliselt suurenes kriisiinfo teenuse partnerite arv: CREVEX 2023 suurõppusel ohusireene, ERRi tele- kokku oli aasta lõpuks 51 partnerit, sh lisandus ja raadiokanaleid ning uuenduslike lahendustena 2023. aastal 22 kohalikku omavalitsust. 2023. digiraadiot (dab+) ja 5G meediaedastust. ■ aasta üks ülesanne oli parandada hädaabi- Programmi tegevus 2.2. Avaliku korra tagamine 68 82% jõudis politsei 10,5 minutiga tiheasustusalal elu ja tervist ohustavale sündmusele. patrulli oli keskmiselt väljas. 74% jõudis politsei 19,5 minutiga hajaasustusalal elu ja tervist ohustavale sündmusele. Tagati valmisolek reageerida elu ja tervist ohusta- korra tagamine, jääb aega minimaalselt. Väikse- vatele sündmustele. mates kohtades on koormus madalam, kuid osas maakondades on väljas vaid paar patrulli ja need Elu ja tervist ohustavatele sündmustele reageeri- võivad olla osaliselt komplekteeritud abipolitseini- mise aeg oli varasemate aastatega samal tasemel, kest. See tähendab, et kriitiliste juhtumite korral kuid patrullide keskmine arv on vähenenud. Selle tulevad abijõud kaugelt ja olukorra lahendamine peamiseks põhjuseks on Politsei- ja Piirivalveameti võib viibida. Ka järgmistel aastatel on patrullide jätkuv ressursipuudus, mis mõjutab kõige rohkem arvu sihtide saavutamine takistatud – seatud sihid esmareageerijaid ehk patrulle. Ressursipuudusega on kavas ümber hinnata. Reageerimisaja sihtide kaasneva suure koormuse tõttu on patrullide töö- saavutamisele aitab kaasa tehnoloogia nutikam aeg suuremates linnades sisustatud peamiselt kasutamine, sh targem planeerimine. väljakutsetele reageerimisega ning muudeks tege- vusteks, nagu ennetus, liiklusjärelevalve ja avaliku 33 Kõik selle meetme programmi tegevused aitavad kaasa eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusele B „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“. 34 Teavitussõnumit on võimalik saata ohualal viibijate telefonidele elu ja tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste kohta, nagu tulekahju, massiline korratus ja kõrgendatud kaitsevalmidus. 28 2023. aasta mais uuendati andmevahetust ning vajalikud andmed saab edastada e-politsei sead- loodi rakenduste SOS, KILP ja Apollo vahel kolme- mega. Patrulli saabumine sündmuskohale regist- poolne ühendus35. Tänu uuendustele on patrullidel reeritakse samuti automaatselt ja see muudab lihtsam juhtumeid registreerida ja teavet edastada, reageerimiskiiruse seire täpsemaks, kuna andme- mis tagab kiirema ja efektiivsema sündmustele kvaliteeti ei mõjuta vead, mis on tekkinud raadio- reageerimise ning andmete automaatedastuse side kaudu saabumisinfo edastamisest ja sisesta- rakenduste vahel. Nii puudub vajadus kasutada misest. ■ väljakutse kohta info andmiseks raadiosidet ja kõik Programmi tegevus 2.3. Demineerimine 10 840 86,8% lõhkekeha tehti oli tagatud pommi- ja plahvatusohu korral mandril kahjutuks. demineerijate kohalejõudmine 90 minutiga. Tagati valmisolek demineerimiseks. • 1. aprillil Saaremaal (1046 mürsku, 20 käsigra- naati, 19 miinipildujamiini, 11 vahelaengut, 9 Esimest korda kaasati abidemineerijaid ühisvalve- sütikut, 533 padrunit ja 7 pürotehnilist toodet); teenistusse (667 tundi) ja plaanilistesse demineeri- mistöödesse (181 tundi).36 • 17. augustil Ida-Virumaal Narva-Jõesuus Per- jatsi külas Narva metskonnas (702 mürsku). ■ 2023. aasta suurimad demineerimisleiud olid: Programmi tegevus 2.4. Päästmine maismaal ja siseveekogudel 91% Uued siseturvalisuse hooned on rahul päästesündmuste lahendamisega. 9,56 min oli keskmine elupäästevõimekusega päästekomando kohalejõudmise aeg elupäästesündmusele. 30 674 väljakutset, millest 15 668 olid päästesündmused. Tagati valmisolek päästmiseks maismaal ja sise- päästehooneid ei ole nii lühikesel ajal kunagi valmi- veekogudel. Reageerimisvõimekus hoiti kokku- nud. Uued kaasaegsed päästehooned valmisid lepitud tasemel. 2023. aastal hoidis Päästeamet Ruhnu, Kiviõli, Kohtla-Järve, Elva, Viljandi ja Türi ära varakahju väärtuses 132,6 miljonit eurot. päästekomandodele. 2023. aasta oli Päästeameti teenistujate töötingi- 2023. aastal oli Päästeametil väljakutseid rekordili- muste parendamises erakordne. Nii palju uusi selt üle 30 000. Ohu likvideerimise väljakutsete arv 35 SOS on hädaabiteadete menetlemise infosüsteem, Apollo on e- 36 Vabatahtlikke on käsitletud täpsemalt peatükis „Ennetava ja politsei rakendus ja KILP on politsei taktikalise juhtimise turvalise elukeskkonna kujundamine“. andmekogu. 29 suurenes umbes kaks korda. Viimastel aastatel on geerimise aeg eluhoonetulekahjule 8 minutit ja 32 sagenenud päevad, millal ohtu likvideeritakse sekundit, mis on sihttasemest (9 min) 28 sekundi rohkem kui 100 korral. 2023. aastal oli esimesena võrra parem. ■ kohale jõudnud päästemeeskonna keskmine rea- Programmi tegevus 2.5. Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel 302 4 min 15 s merepäästejuhtumit, kulus Politsei- ja Piirivalveameti lennu- 194 korral oli inimelu ja merepääste koordinatsiooni- ohus. Abi vajas aasta keskusel esmase merepäästeressursi jooksul 527 inimest. alarmeerimiseks. 1 h 14 min 41 min 1 h ja 7 min oli aeg õhusõidukiga oli aeg veesõidukiga oli aeg veesõidukiga abivajajani jõudmiseks. abivajajani jõudmiseks abivajajani jõudmiseks Eesti merealadel. piiriveekogudel. Tagati valmisolek abi osutamiseks Eesti mereala- operatsioonide juhtimiskeskusega. Asukohamuu- del ja piiriveekogudel. tus tagab operatiivse koostöö merel aset leidvate juhtumite lahendamisel. JRCC Tallinna peamised 2023. aastal lahendas Politsei- ja Piirivalveameti ülesanded alates 2023. aastast on juhtida lennu- ja lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskus JRCC merepäästesündmuste lahendamist, korraldada Tallinn kokku 302 juhtumit. Neist 194 korral oli reostuse avastamist ja likvideerimist piiriveekogu- ohus inimelu ja 108 sündmust lõppes mereabi- del, osaleda merereostuse avastamisel Eesti mere- teenuse osutamisega. Võrreldes 2022. aastaga aladel ning teha lennulubade menetlusega seotud suurenes vajadus mereabi teenuse järele. Aasta tegevusi. jooksul vajas abi 527 inimest. Alates 01.01.2023 kuuluvad neli endist Politsei- ja Keskmine reageerimise aeg lennu- ja merepääste- Piirivalveameti laeva mereväe koosseisu. Kokku- ehk SAR-juhtumitele pikenes. Reageerimisaega leppe kohaselt jätkatakse laevadega merepääste- arvestatakse alates hädateate vastuvõtmisest teenuse osutamist vähemalt samal tasemel, sh kuni abivajajani jõudmiseni. Seega hõlmab see ka sama kvaliteediga, kui seni. 2023. aastal seirati otsingut, kui abivajaja asukoht ei ole täpselt teada, Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitseväe kokku- näiteks udus eksinud inimese otsimine või teated lepitud meresündmuste lahendamise mõõdikuid, punasest signaalraketist, tühjast veesõidukist või milleks olid patrull- ja vaatlustegevuse maht, SAR- triivivatest esemetest merel. Reageerimisaega töödel osalemiseks valmisoleku tagamine ning mõjutavad ka õnnetuspaiga kaugus reageerimis- sündmuskohale jõudmise aeg. punktist ning ilmastiku- ja mereolud (nt parvlaeva Amalie abistamine). 2023. aastal oli 16 niisugust Patrull- ja vaatlustegevust merel tehti kokkulepi- juhtumit. Merepäästejuhtumite lahendamisse tust rohkem (20 134 tundi ja 39 391 meremiili, siht kaasati vabatahtlikke merepäästjaid 98 korral 15 600 tundi ja 31 000 meremiili). SAR-valmis- (2022. aastal 68 korral).37 oleku mõõdik oli nende päevade arv, millal laev ei ole valmisolekus – ühe laeva kohta oli arvestus- Korraldati ümber SAR-süsteemi: JRCC Tallinn kolis likuks piirarvuks seatud 23 päeva aastas ehk kokku 6. märtsil 2023 ühisele pinnale mereväe mere- nelja laeva peale 92 päeva. See ületati pea kaks 37 Rohkem infot vabatahtlike kohta leiab peatükist „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“. 30 korda (183 päeva valmisolekuta nelja laeva peale ASi Eesti Loots käsutuses veesõidukid üle Riigi- kokku). Positiivne on aga see, et ühelgi päeval ei laevastikule. Riigilaevastik võimaldab Siseminis- olnud kõik neli laeva korraga valmisolekuta. Val- teeriumi valitsemisala asutustel kasutada oma misoleku puudumise peamine põhjus oli laevade ülesannete täitmiseks vajalikke veesõidukeid tee- korraline dokkimine valmistajatehases. nuse toimemudeli ja asutustevaheliste koostöö- kokkulepete alusel. Esimestel kuudel on esinenud Avamerel SAR-juhtumi toimumise kohta jõudmise probleeme teenuse täiemahulise tagamisega, mis keskmise aja sihttase oli 55 minutit alates häda- on pärssinud nii Politsei- ja Piirivalveameti kui ka teate saamisest. 2023. aastal sihttaset ei täidetud Päästeameti valmisolekut reageerida juhtumitele, ja keskmiseks ajaks kahe juhtumi põhjal jäi 3 tundi mille lahendamiseks vajatakse veesõidukit. Sel- ja 20 minutit. Laevade kohalejõudmise aega mõju- leks, et säilitada SAR-juhtumitele reageerimise tasid pikad vahemaad ja keerulised ilmastikutingi- võimekus päästepiirkonnas on Politsei- ja Piiri- mused. valveamet oma põhiülesannete kõrvalt tegelenud Mereväe laevu kaasati SAR-juhtumi lahendamisse lisaressursi leidmisega võimelünga kompenseeri- kahel ja muude merepäästejuhtumite lahendamis- miseks. se üheksal korral ning SARi kontrollõppusesse ühel Seega ei ole Riigilaevastiku loomisega seni kaas- korral. nenud riigi varasemast suuremat võimekust ega 01.07.2023 anti Politsei- ja Piirivalveameti, Trans- lisaressurssi SAR-juhtumite lahendamiseks. ■ pordiameti, Päästeameti, Keskkonnaameti ning Programmi tegevus 2.6. Süüteomenetluse tõhustamine38 Tehti eeltööd süüteomenetluse tõhustamiseks ja suhtest tekkinud rahaliste nõuete sissenõudmise digitaliseerimiseks. õigus antaks Maksu- ja Tolliametile ning kohtu- täituritele saadetaks vajadusel nõuded ainult vara Et tõhustada menetlusi digitaliseerimise kaudu, arestimiseks ja müügiks. uuendati politsei andmekogu põhimäärust. Alates muudatuse jõustumisest 28.08.2023 sai võimali- Koondades kõik riigi rahalised nõuded Maksu- ja kuks täiesti paberivaba jälitusmenetlus kõikides Tolliameti kui ühe sissenõudja alla, tekib riigil menetlusetappides, sh jälitustegevuse seaduslik- parem ülevaade tasumata nõuetest. Hetkel on see kuse ja põhjendatuse kontrollimisel kohtute ja pro- ülevaade puudulik, mistõttu jääb riigil iga aasta kuratuuri poolt. Jälitusasutustele loodi uue tehnili- võlgnikelt saamata hinnanguliselt 1–5 miljonit se lahenduse kasutuselevõtuga võimalus vaheta- eurot. Analüüside kohaselt suureneb muudatuste da kohtute ja prokuratuuriga kiiremini teavet. Selle järel nõuete täitmisele pööramise maht vähemalt kasu inimestele ja asutustele seisneb selles, et 50%, s.o vähemalt miljoni euro võrra aastas. 40 digitaliseerimise tulemusena vähendati kulusid, Edaspidi muutub rahalise nõude täitemenetlus aega ja turvariske, mis tulenevad paberil jälitus- võlgnikule mugavamaks ja hinnanguliselt kolm- toimiku pidamisest ja transpordist.39 neli korda odavamaks ning riigile efektiivsemaks. Lisaks väheneb tänu automatiseerimisele ameti- Vabariigi Valitsuse 3. novembri 2023. aasta kabi- asutuste töökoormus, sest kaob vajadus töötada netinõupidamisel anti heakskiit Siseministeeriumi välja ja hoida töös dubleerivaid süsteeme ning eestvedamisel koostatud memorandumile. Memo- vabaneb muudeks ülesanneteks ametnikke, kes randumis esitati ettepanek korraldada sarnaselt täidavad praegu sissenõudefunktsiooni enda põhi- teiste Euroopa riikidega täitemenetluse süsteem töö kõrvalt. ümber selliselt, et kõigi riigile avalik-õiguslikust 38 Seotud „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutusega B kui jälitustoiminguks andis loa kohus, oli vaja väljastada „Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust jälitustoimik paberil ning seda korduvalt jälitusasutuse, ning vaatame üle vastutuse jaotumise“. prokuratuuri ja kohtu vahel transportida, seejuures pidi iga 39 Prokuratuuri 2022. aasta aastaraamatu kriminaalmenetluse käitleja seda nõuetekohaselt käitlema ja hoiustama. statistika kohaselt anti 2022. aastal jälitustoiminguks 1228 luba, 40 Täitemenetluse reformi riiginõuete sissenõudmise millest 684 andis prokuratuur ja 544 kohus. 2021. aastal anti lube ümberkorraldamise tulu-kulu analüüs, lk 14. 1360, millest prokuratuur andis 807 ja kohus 533. Kõigil juhtudel, 31  Foto: Politsei- ja piirivalveamet MEEDE 3. Kindel Meede 3. Kindel sisejulgeolek sisejulgeolek Meetme eesmärk: Eesti sisejulgeolek on kindel 2023. aasta olulisimad edusammud ning seda ohustavad tegurid on hästi teadvustatud • Uuendati Eesti julgeolekupoliitika aluseid. ja maandatud mitmesuguste riigisiseste tegevus- • Vabariigi Valitsus otsustas eraldada te ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikud aastateks 2024–2027 laiapindse riigikaitse ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema arendamiseks, sh elanikkonnakaitse toime erinevate Eestit ohustavate kriisidega. investeeringuvajaduste katmiseks, kokku Meetme kirjeldus: meetmes keskendutakse põhi- 80 miljonit eurot lisaraha. seadusliku korra kaitsele, sh Eesti riigi vastu • Viidi ellu erinevaid tegevusi elanikkonnakaitse suunatud luuretegevuse ja lõhestuspoliitika tõkes- ja kriisideks valmisoleku tugevdamiseks. tamisele, riigisaladuse ja salastatud välisteabe Samuti lepiti Siseministeeriumi, Sotsiaal- kaitsele, sisejulgeoleku tagamiseks vajaliku teabe ministeeriumi ja Riigikantselei koostöös ja olukorrateadlikkuse tagamisele, vägivaldse kokku elanikkonnakaitse järgmise kümne äärmusluse ja terrorismi ennetamisele ja tõkesta- aasta arengueesmärgid ja sihttasemed ning misele, majandusjulgeoleku kindlustamisele, kriisi- järgmise nelja aasta arendustegevused. deks ja ressursimahukateks sündmusteks (sh • Idapiiril jätkati ehitustöödega: valmis terroriaktideks ja hübriidkriisideks) valmisolekule maismaaosa piiritaristu teine, 39,5 km lõik. ning reageerimisele, elanikkonnakaitsele, elutäht- Esimeses, 23,5 km lõigus alustati sate teenuste toimepidevuse tagamisele, riigipiiri valveseadmete paigaldamiseks vajalike kontrollile, valvamisele ja kaitsmisele ning riigi töödega. Jätkusid arendustegevused Narva julgeolekut enim ohustava raske ja organiseeritud jõepiirile seirepositsioonide rajamiseks. kuritegevuse ennetamisele ja tõkestamisele • Riigil tekkis volitus ja võimekus tuvastada ja (korruptsioon, majanduskuritegevus ja rahapesu, tõkestada kolmandatest riikidest pärit välis- organiseeritud kuritegevus, terrorismi rahastami- investeeringutega seotud ohte julgeolekule. ne, küberkuritegevus, narkokuritegevus, inimkau- • Tugevdati regulatsioone Venemaa bandus). Meetmel on avalik ja salajane osa. sõjapropaganda, desinformatsiooni ja vaenuliku mõjutustegevuse piiramiseks Meede koosneb viiest programmi tegevusest. Eestis ja Euroopa Liidus laiemalt. 1. Põhiseadusliku korra tagamine • Koostöös veebiettevõtjatega eemaldati 2. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane ekstremistlikku veebisisu ja suurendati võitlus veebiturvalisust. • Eestist saadeti välja mitmed välisriikide 3. Objektivalve ja isikukaitse kodanikud, kes kujutasid ohtu Eesti 4. Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja julgeolekule. nende lahendamine • Tugevdati julgeolekukriisidele reageerimise võimekust ning asutuste- ja rahvusvahelist 5. Piirihaldus koostööd. • Hinnati tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasnevaid julgeolekuriske. • Kaardistati radikaliseerumise ennetuse olukord Eesti avalikus sektoris. 32 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2021 2022 2023 2023 2024 2030 Elanike osakaal, kes hindavad heaks Eesti valmisolekut tulla toime – 56% – – ≥ 60% ≥ 65% erinevate kriisidega Elanike osakaal, kes hindab heaks Eesti valmisolekut tulla toime – 40% – ≥ 45% ≥ 45% ≥ 45% Siseturvalisuse terroriaktiga, kui see peaks juhtuma avaliku Elanike osakaal, kes hindab Eesti arvamuse valmisolekut tulla toime välisriigi – 49% – ≥ 60% ≥ 60% ≥ 63% uuring mõjutustegevuse kasvuga heaks Elanike osakaal, kes hindavad oma teadlikkust küberkuritegevusega – 59% – ≥ 59% ≥ 60% ≥ 65% seotud riskidest heaks Maismaapiiri kaetus tehnilise seirega Politsei- ja 57% 57% 57% ≥ 65% ≥ 70% 100% (sh Peipsi järv, Narva jõgi) Piirivalveamet Riigikaitse Elanike osakaal, kelle hinnangul on avaliku 56% 56% 66% ≥ 64% ≥ 65% ≥ 75% Eesti välispiir hästi kaitstud arvamuse uuring Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt kättesaadavaks: - kanep – 36% – – ≤ 24% ≤ 24% - amfetamiin – 21% – – ≤ 10% ≤ 10% Siseturvalisuse - rahusti/uinuti arsti korralduseta – 23% – – ≤ 12% ≤ 12% avaliku arvamuse - ecstasy – 23% – – ≤ 10% ≤ 10% uuring - kokaiin – 16% – – ≤ 7% ≤ 7% - dopinguained – – – – ≤ 7% ≤ 7% Tehnilise Soovi- Soovi- Eesti vastab FATFi/ FATFi41/MONEYVALi hinnang vastavuse – – tused on tused on FATFi MONEYVALi rahapesuvastase võitluse kohta täitmisel soovitused on täidetud nõuetele hindamisraport täidetud Korruptsioonitajumise indeks42 74 74 76 ≥ 76 ≥ 77 ≥ 77 Transparency (punktides) International Korruptsioonitajumise indeks (koht) 13 14 12 12 11 10 Muudest rahvustest inimeste osakaal, Riigikantselei ja Sotsiaal- kes usaldavad Venemaa-Ukraina (Mõõdikut ministeeriumi konflikti teemal Venemaa – 16,6 13 – 14 muudetakse avaliku uudistekanaleid ja ei usalda Eesti 2025. aastast) arvamuse kanaleid43 seireuuring 41 FATF (ingl Financial Action Task Force) ehk rahapesuvastane töökond on demokraatlike riikide valitsuste vaheline organ, mis töötab välja rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardeid ja meetodeid ning edendab sellealast poliitikat. 42 Indeks koondab eri allikate andmeid ärivaldkonna ja riigiekspertide hinnangust avaliku sektori korruptsiooni tajumisele skaalal 1–100 punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist. 43 Mõõdik on kasutusel alates programmist 2024–2027. 33 Sisejulgeolekut mõjutas sarnaselt 2022. aastaga tulemus, aga olukorra parandamiseks on arengu- enim Venemaa jätkuv sõda Ukraina vastu ning ruumi. Venemaa agressiivne mõjutustegevus oma poliiti- Politsei- ja Piirivalveameti andmetel suurenes liste ambitsioonide ja mõjuvõimu taastamiseks. küberkelmuste arv 2022. aastaga võrreldes 37%. Ukraina sõja mõjudega ja erinevate kriisidega 2023. aastal tekitati kannatanutele arvuti- ja inter- toimetulek ning Eesti julgeoleku kindlustamine ja netikelmustega kahju kokku 12,1 miljonit eurot ohtude maandamine olid 2023. aastal riigi jaoks (2022. aastal 9,3 mln eurot). Panga nimel toime- prioriteedid. pandud kelmuste arv suurenes 2022. aastaga Kriisidega toimetuleku hindamiseks indekseeris võrreldes 79% ja kahjusumma 131% (1,3 mln vs. Päästeamet ka 2023. aastal kohalikke omavalit- 3 mln eurot). Toimusid hajutatud teenusetõkes- susi. Omavalitsuste kriisivalmiduse üldtase oli 6 tusrünnakud (DDoS) riigiasutuste, mõttekodade, (skaalal 0–9), mis on võrreldav eelmise hindamise- logistikaettevõtete ja energiaettevõtete vastu.47 ga. Indeksi järgi kaardistas Päästeamet probleem- Ajavahemikul 01.01.–31.12.2023 edastati kesk- kohad ja peamised tegevusliinid, millega on vaja kriminaalpolitsei küberkuritegude büroo veebilehe koostöös kohalike omavalitsustega kriisideks cyber.politsei.ee kaudu 208% rohkem teavitusi valmisoleku tõstmiseks järgmistel aastatel edasi (2992) kui 2022. aasta samal perioodil (1434). tegeleda. Narkovaldkonna hetkeolukord on murettekitav. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise Eestis enim üledoosisurmasid põhjustanud fenta- võimet hinnanud MONEYVALi ekspertkomitee nüülide levik pidurdus märkimisväärselt tänu polit- avaldas 2023. aastal raporti44, milles tunnusta- sei edukale jälitustööle, millega lõpetati 2017. ja takse Eesti püüdlusi valdkonna tegevuste 2018. aastal mitme suure kuritegeliku võrgustiku elluviimisel ja samas kannustatakse täiendavaid tegevus. 2022. aastal avaldas negatiivset mõju meetmeid kasutusele võtma. Raportis antud aga fentanüülide analoogide nitaseenide ehk äär- soovituste elluviimine oleks kindlasti abiks miselt mürgiste uimastite turule tagasitulek, mis turvalisema keskkonna loomisel ja kuritegeliku on osaliselt põhjustanud üledoosisurmade arvu raha majandusse jõudmise tõkestamisel. Raportis kasvu. Kasvanud on kanepi, amfetamiini, kokaiini antud soovituste elluviimist koordineerib ja MDMA (ecstasy) tarvitamine, retseptiravimite Rahandusministeerium ja see on järgnevate väärkasutus ning narkootikumide kättesaadavus aastate jooksul riigiasutustele järjepidev ülesanne. ja kangus. Noorte seas on suurenenud korduvtarvi- tajate osakaal. 2023. aastal oli esialgsetel andme- Korruptsioonikuritegude avastamine, tõkestamine tel 117 üledoosisurma (90 meest ja 27 naist). ja ennetamine on jätkuvalt riiklikult oluline priori- Fentanüül, mis oli 2017. aastani peamine süstitav teet45. Selle edukus hoiab ära riigi, sh põhiseadus- narkootikum, oli 2023. aastal seotud ainult kahe like institutsioonide sõltumatuse ja otsustusvaba- üledoosisurmaga. Lisaks opioididele on üledoosi- duse mõjutamise ning sisejulgeoleku nõrgestami- surmasid põhjustanud amfetamiinid, kokaiin ja se. Eesti on taasiseseisvumise järel saavutanud psühhoaktiivsed retseptiravimid. Enamik üledoosi- ausama ja korruptsioonivabama riigi poole püüel- surmadest on põhjustatud mitme narkootikumi des märkimisväärseid tulemusi. Seda kinnitab segatarvitamisest. Halvenenud olukorrale reagee- rahvusvaheline uuring, mille järgi on Eesti 180 riigi rimiseks alustati 2023. aastal ettevalmistusi, et võrdluses 76 punktiga paremuselt 12. kohal, mille- narkovastast võitlust ja narkokahju vähendamist ni pole Eesti varem küündinud.46 See on väga hea tõhustada.48 ■ 44 https://www.transparency.org/en/cpi/2023. 45 https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/oiguskaitse-prioriteedid. 46 https://www.transparency.org/en/cpi/2023. 47 Politsei- ja Piirivalveameti andmed 2023. aasta kohta. 48 Üledoosisurmade kohta leiab infot ka peatükis „Olukorra analüüs“. 34 Meetme eelarve (tuhandetes eurodes) 2023. a esialgne eelarve 2023. a lõplik eelarve 2023. a eelarve täitmine Meetme kulud 171 082 195 422 179 503 Meetme investeeringud 4 646 24 937 21 069 Programmi tegevuse 3.1 „Põhiseadusliku 53 715 62 095 62 119 korra tagamine“ kulud Programmi tegevuse 3.2 „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane 44 939 41 724 39 997 võitlus“ kulud Programmi tegevuse 3.3 „Objektivalve ja 9 631 11 054 10 656 isikukaitse“ kulud Programmi tegevuse 3.4 „Elanikkonna- kaitse, kriisideks valmisolek ja nende 6 654 18 599 11 476 lahendamine“ kulud Programmi tegevuse 3.5 „Piirihaldus“ kulud 56 142 61 951 55 255 Meetme „Kindel sisejulgeolek“ 2023. aasta kulude eelarve ja tegelikud kulud programmi tegevuste kaupa (tuhandetes eurodes) 62 119 62 095 61 951 70 000 56 142 55 255 53 715 60 000 44 939 41 724 50 000 39 997 esialgne 40 000 eelarve 30 000 lõplik 18 599 eelarve 11 476 11 054 tegelikud 10 656 20 000 9 631 kulud 6 654 10 000 0 Põhiseadusliku korra Raske ja Objektivalve ja Elanikkonnakaitse, Piirihaldus tagamine organiseeritud isikukaitse kriisideks valmisolek kuritegevuse ja nende vastane võitlus lahendamine Eelarve kasutamise kohta on lisatud aruandesse Programmi tegevus „Raske ja organiseeritud põhjendused, kui kasutamine erineb eelarvest kuritegevuse vastane võitlus“ rohkem kui 5%. 2023. aasta kasutamata eelarve on Eelarve täitmine 96%. kaetud kohustustega järgmisel aastal ja on planeeritud kriitiliste lisavajaduste katteks. Programmi tegevus „Objektivalve ja isikukaitse“ Siseministeeriumi valitsemisalal ei ole ülekantavat Eelarve täitmine 96%. eelarvejääki, millel puudub 2024. aastaks reaalne Programmi tegevus „Elanikkonnakaitse, kriisideks vajadus valmisolek ja nende lahendamine“ Programmi tegevus „Põhiseadusliku korra Eelarve täitmine 62%. tagamine“ Programmi tegevuse eelarve jäi osaliselt Eelarve on täidetud. kasutamata järgmistel põhjustel: 35 1. erinevate soetuste või tegevuste 4. kopterite 15-minutilise võime loomiseks hankeprotsess kestis oodatust kauem või eraldatud vahendid jäid kasutamata seoses hange luhtus, kõiki hankeid ei jõutud läbi viia 2022. aastal rakendunud eelarvekärbete 2023. aastal; sisustamise ja meditsiinikopterite soetamisest loobumisega. Kasutamata 2. projektitoetuste kasutamine lükkus 2024. eelarve suunatakse 2024. aastal PPA aastasse; lennusalga tegevuse finantseerimiseks; 3. hoiti kokku kinnisvarakulusid RKAS-i 5. teadlik kokkuhoid 2024. aasta kulude katteks objektidel. (nt lennuki tunnipõhine hooldus); Programmi tegevus „Piirihaldus“ 6. kriisideks valmisoleku võimearenduse Eelarve täitmine 89%. tegevused lükkusid 2024. aastasse; Programmi tegevuse eelarve jäi osaliselt 7. maismaapiiripunktide läbipääsutõkete kasutamata järgmistel põhjustel: uuendamisega seonduvad tegevused 1. hoiti kokku poide ja seireseadmete hoolduse lükkusid edasi; ning piiritaristu majandamiskulude, sh 8. majandustegevusest laekus tulusid, mis jäid piiririba niitmise pealt. Eelarvejääki kasutamata eesmärgiga katta järgmise aasta kasutatakse 2024. aastal idapiiri kriitilisi vajadusi; majanduskuludeks; 9. välisprojektide tegevused lükkusid 2024. 2. ei õnnestunud täita vakantseid ametikohti (nt aastasse. Politsei- ja Piirivalveametis keskmiselt vakantseid ametikohti 2023. aastal piiri valvamise teenuses 34); 3. hoiti kokku kinnisvarakulusid RKAS-i objektidel; ■ 36 Programmi tegevuste elluviimisest Programmi tegevus 3.1. Põhiseadusliku korra tagamine49 Põhiseadusliku korra tagamiseks suurendati ma- käsitleva eelteabe kogumise ja edastamise eeskirju jandusjulgeolekut, ennetati ja tõkestati radikalisee- täielikult kohaldama 2030. aastast. Seni kehtivad rumist, võideldi terrorismi vastu, suurendati kriisi- piiratuma kohaldamisalaga reisijaid käsitleva eel- valmidust, arendati vastuluuret ja riigisaladuse kait- teabe direktiiv ja reisijate broneeringuinfo51 direk- set, edendati küberjulgeolekut, ennetati ja tõkestati tiiv. vaenulikku mõjutustegevust ning suurendati ühis- 2023. aastal kaardistati radikaliseerumise ennetu- konna kerksust. se hetkeolukord Eesti avalikus sektoris. Koostöös 01.09.2023 jõustus välisinvesteeringute usaldus- asjaomaste ministeeriumide, asutuste ja kohalike väärsuse hindamise seadus. Selle alusel hakati omavalitsustega selgusid vajadused. Peamiselt on kontrollima kolmandate riikide välisinvestorite vaja tõsta radikaliseerumise ennetuseks vajalikku tehinguid kindlaksmääratud majandusvaldkonda- teadlikkust. des, nagu elutähtsa teenuse osutajad, riigi osaluse- Julgeoleku valdkonnas ühiskonna ohuteadlikkuse ga ühingud, sõjalise või kahese kasutusega kauba parandamine ja õiguskaitseasutuste suur usaldus- tootjad ja tarnijad, riigikaitseobjektide omanikud, väärsus maandavad oluliselt ohte, mis on seotud teatud meediaettevõtjad ja transporditaristute val- Venemaa vaenuliku mõjutustegevuse ja värbamis- dajad. Ühtlasi asuti 2023. aastal rakendama Euroo- katsetega. Eestis suleti 2023. aastal mitu Venemaa pa Liidu ülest järelevalvemehhanismi välisinvestee- propagandakanalit ning piirati juurdepääsu Vene- ringute üle, millega maandatakse ohte Eesti ja kogu maa desinformatsiooni levitanud infoallikatele ja Euroopa Liidu majandusjulgeolekule. veebiportaalidele. Lisaks eemaldati Eestis mitmest Tuumaenergia töörühmas selgitati välja ja hinnati avalikust kohast okupatsiooniaegsed punamonu- tuumaenergia kasutuselevõtu võimalikke ohte jul- mendid ja saadeti riigist välja Eestile julgeolekuohtu geolekule ning võimalusi ja vajadusi nende maan- kujutanud isikud. damiseks. Samuti liitus Eesti 2023. aastal Ukrainas Venemaa Osaleti Euroopa Liidu Nõukogus reisijaid käsitleva sõjakuritegusid uuriva rahvusvahelise uurimiskes- eelteabe kogumise ja edastamise50 seadusandlike kusega ICPA52 ja kuulub Venemaa sõjakuritegusid algatuste väljatöötamises. Õiguskaitset puudutava uurivasse rahvusvahelisse uurimisgruppi. algatuse eesmärk on tugevdada Schengeni alal Olulist võimekust on saanud juurde Kaitsepolitsei- julgeolekut, sh tõkestada rasket kuritegevust ja amet, kes kolis uude kaasaegsesse hoonesse. ■ terrorismi. Eeldatavasti hakatakse uusi reisijaid Programmi tegevus 3.2. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus53 Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastases võit- päevi ja praktilisi koolitusi. Samuti suunati lisaraha luses tõkestati rahapesu ja terrorismi rahastamist, tehnoloogilise arengu tagamiseks, et uurijate käsu- korruptsiooni, inimkaubandust ning küber-, narko- tuses oleksid uusimad küberkuritegude tõkestami- ja majanduskuritegevust. se tööriistad. Värvati ka uusi teenistujaid, kes aitavad tagada tõhusama ja kvaliteetsema andme- Küberkuritegevuse vastases võitluses loodi koos- analüüsi ja andmete väärindamise. Osaleti rahvus- töös Sisekaitseakadeemiaga digi- ja küberteadmis- vahelistes arendusprojektides ja tehti aktiivset te täiendõppekava olemasolevatele politseiametni- koostööd välispartneritega. Jätkuvalt on aga vaja kele, kes viivad läbi süüteomenetlusi. Politsei- ja Piirivalveamet korraldas valdkonnapõhiseid õppe- 49 Seotud „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 50 Advance Passenger Information – API. 51 Passenger Name Record – PNR. 52 International Centre for Prosecution for the Crime of Aggression Against Ukraine ehk rahvusvaheline keskus Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest vastutusele võtmiseks. 53 Seotud „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 37 investeerida menetluspersonali suurendamisse ja 2024. aastal valmivasse raportisse koondatavate personali pädevuse kasvatamisse. ettepanekute elluviimine tõhustab olulisel määral raske ja organiseeritud kuritegevuse vastast võit- Kuritegevus ei tohi ära tasuda. Selle põhimõtte lust. Kuritegevusest saadava tulu senisest edukamaks elluviimiseks kutsus Siseministeerium tõhusam leidmine, arestimine ja konfiskeerimine 2023. aastal kokku nelja ministeeriumi ning kahek- on määrava tähtsusega kuritegevuse ja selle sa asutuse ja institutsiooni esindajatest töögrupi. stiimulite vähendamisel. Kriminaaltulu suuremas Siht on leida koostöös lahendusi ja koondada ette- mahus konfiskeerimine vähendab ebaseaduslike panekud kuritegevuse stiimulite vähendamiseks, et vahendite segunemist legaalse majandustege- tõhustada kuritegevuse vastases võitluses krimi- vusega ja suurendab riigieelarvet. naaltulu senisest märksa rohkem leidmist, aresti- mist ja konfiskeerimist. Lisaväärtust lahendusette- Eestis hakkas kehtima uus ohvriabi seadus, milles panekute väljatöötamisele andsid rahvusvahelise on reguleeritud põhjalikumalt kuriteoohvri õigusi ja praktika kogemine õppevisiitidel Euroopa Prokura- abi saamise võimalusi. Eesti läbis GRETA formaa- tuuris, Ühendkuningriigis ja Lätis ning osavõtt tead- dis inimkaubanduse vastaste tegevuste hindami- likkust tõstvatest kohtumistest Euroopas ja USAs. se. ■ Programmi tegevus 3.3. Objektivalve ja isikukaitse Objektivalvet ja isikukaitset arendati, et tulla toime Täpsemad tegevused ei ole avalik teave. ■ muutuvast ohupildist tulenevate ohtudega. Programmi tegevus 3.4. Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine54 2023. aastal koostati Siseministeeriumi, Riigikant- 3) elanike kiire ja tervikliku ohuteavituse selei ja Sotsiaalministeeriumi koostööna elanikkon- lahenduse väljaarendamine; nakaitse 2.0 raamdokument ja elanikkonnakaitse 4) elanikkonnakaitse ülesandeid täitvate tegevuskava 2024–2027. asutuste toimepidevuse suurendamine. Raamdokumendis on kirjeldatud elanikkonnakaitse 2023. aastast on Eestis võimalik saata mobiiltele- üldpõhimõtteid, antud ülevaade elanikkonnakaitse fonile ohualapõhise teavitussüsteemi EE-ALARM meetmete sisust ja hetkeolukorrast ning seatud kaudu ohuteavitus. sihttasemed aastaks 2034. Elanikkonnakaitse tegevuskava 2024–2027 eesmärk on anda üle- 2023. aastal toimus suurõppus CREVEX 202355. vaade, kuidas ja milliste tegevustega liigutakse See oli seni suurim kriisireguleerimisõppuste see- sihttasemete saavutamise poole järgmise nelja ria, mis viidi läbi Riigikantselei koordineerimisel aasta jooksul. 22. märtsist 30. novembrini 2023. Õppus koosnes 24 osaõppusest, mis kõik lähtusid stsenaariumist, Raamdokumendis seatud sihttasemete saavuta- et Muugal toimus suurõnnetus. Kokku toimus 36 mine eeldab valdkondade püsirahastust ja kokku- osaõppust: 13 lauaõppust, 12 staabiõppust, 10 lepitud meetmete järjepidevat arendamist. Kogu väliõppust ja Päästeameti põhiõppuse toetuseks elanikkonnakaitse püsirahastuse tervikvajadus on korraldatud kriisikommunikatsiooni õppus. Õppu- suurem kui asutuste reaalsed rahalised võimalu- sed toimusid Harjumaal ning nendes osales üle 30 sed, kuid nelja-aastase tegevuskava koostamisel asutuse ja organisatsiooni: ministeeriumid, ametid, on arvestatud olemasoleva eelarvega. Järgmistel kohalikud omavalitsused, tervishoiuasutused, koo- aastatel arendatakse esmajärjekorras nelja vald- lid, hooldekodud jne. konda: 2023. aastal hindas Päästeamet kohalike omavalit- 1) elanike ohuteadlikkuse ja iseseisva suste kriisideks valmisolekut. Päästeamet kasutas valmisoleku suurendamine; selleks 52 mõõdikut ja koondas kõigi 79 omavalit- 2) kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse suse andmed viide kriteeriumigruppi: suurendamine; 54 Seotud „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 55 Crises Evacuation Exercise. 38 1) kriisireguleerimisnõuete täitmine; (tase 3). Kaheksa omavalitsust jäid alla baas- taseme (tase 0–2). 2) kriisijuhtimisvõimekuse tagamine kriisi ajal; 2023. aastal lõppes kohalike omavalitsuste kriisi- 3) abi tagamine kriisi ajal; valmiduse suurendamise toetuse taotlemise voor, 4) riskikommunikatsiooni korraldamine; mis viidi läbi 20.06.2022–07.11.2023. Toetust anti 5) kriisi lahendamise ja taastamise võimekuse 2 288 643 eurot ning abikõlblikud kulud olid alterna- tõstmine. tiivsidevahendite soetamise kulud (nt satelliitside soetus, k.a olulistele parteritele sidepidamiseks) ja Tulemuste järgi oli omavalitsuste kriisivalmiduse kohalike omavalitsuste toimepidevuse tõstmise üldtase 6 (skaalal 0–9).56 2021. aastal oli kõige kulud (nt generaatorite soetus ja projekteerimine madalam tase riskikommunikatsiooni korralduses, ning lahendused nende ühendamiseks hoonetele). kuid viimase hindamise andmetel see nii enam ei Osales 77 kohalikku omavalitsust ning kokku ole. Võrreldes eelmise hindamisega on kriteeriumi- soetati 176 generaatorit ja loodi generaatori- gruppide tasemed ühtlustunud. Üheksa kohalikku ühendus 150 olulisele objektile (koolid, lasteaiad, omavalitsust on saavutanud eeskujuliku (tase 7– hooldekodud, evakuatsioonikohad jne). 30 oma- 9), 53 edasijõudnu (tase 4–6) ja 9 baastaseme valitsust soetasid alternatiivsidevahendeid.■ Programmi tegevus 3.5. Piirihaldus57 2023. aastal jätkusid tööd idapiiri väljaehitamiseks. piirivalvurite pideva ja vahetu kohaloluta. Projekti Maismaal valmis teine ehitusetapp, mille käigus rahastati Euroopa Liidu Sisejulgeolekufondist. rajati ca 40 km piiritaristut (viivitusaed, patrulltee, Piiripunktidesse hangiti ja paigaldati statsionaar- juurdepääsuteed ning kommunikatsioonitrassid ja sed näohõiveseadmed, mis on eeltingimus, et liitu- kaamerapostid tehniliseks valveks). 2022. aastal da Euroopa-ülese riiki sisenemise ja riigist lahkumi- valminud piirilõigus alustati seiretehnika paigalda- se süsteemiga. Lisaks integreeriti piirikontrolli bio- miseks vajalike töödega. Eraldi projektina rajati meetriahõive seadmetesse näotuvastuse tarkvara, välispiirile Venemaa, Eesti ja Läti piiri ühinemise mis aitab tuvastada pildipettust ja tõstab seeläbi kohta uus sidemast, mis tagab hajaasustusega isikutuvastuse taset. piirkonnas parema raadioside. 2023. aasta lõpuks oli maismaal rajatud piiritaristut pisut rohkem kui Piirivalve võimekuse tõstmiseks hangiti uued 4G 60 km. Jätkusid tööd maismaapiiri järgnevatele Smartdec-kaamerad ja droonitõrjeks juurde drooni- lõikudele piiritaristu rajamiseks ja Narva jõe äärde tõrjeseadmeid. ■ seirepositsioonide väljaehitamiseks.2023. aastal avati Saatses Eesti esimene täisautomatiseeritud piiripunkt, mis võimaldab ületada piiri ilma 56 Täpsemat infot kõigi 79 kohaliku omavalitsuse andmete ning maakondade ja regioonide võrdluse kohta leiab veebilehel https://minuomavalitsus.fin.ee. 57 Seotud „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusega B „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“ ja sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 39  Foto: Shutterstock MEEDE 4. Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedi- Meede 4. Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände-, halduspoliitika ja identiteedihalduspoliitika Meetme eesmärk: Eesti kodakondsus-, rände- ja 2023. aasta olulisimad edusammud identiteedihalduspoliitika on usaldusväärsed, inno- • Võeti kasutusele automaatse vaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti aren- biomeetrilise isikutuvastuse gut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades süsteemi andmekogu (ABIS). See siseturvalisust. aitab kaasa julgeoleku tagamisele, Meetme kirjeldus: meetmes keskendutakse koda- parandades isikutuvastuse ja isikusamasuse kondsuspoliitika, Eestisse elama asumise ja Eestis kontrollimise võimekust ja usaldusväärsust. ajutise viibimise poliitika, varjupaigapoliitika, mig- Hõlbustuvad näiteks teadmata kadunute ratsioonijärelevalve ja tagasisaatmispoliitika ku- leidmine, ebaseadusliku sisserände ennetus jundamisele ja elluviimisele. Samuti käsitletakse ning dokumendivõltsingute ja vale- või topelt- programmis rahvastikuhalduse seisukohalt põhi- identiteedi kasutuse avastamine. tähtsusega identiteedihaldus- ning isikut tõenda- • Alates 2023. aasta novembrist on võimalik vate dokumentide poliitika kujundamist ja ellu- saada välisriigis reisidokument kätte kulleriga. viimist. • Jõustusid välismaalaste seaduse Meede koosneb kolmest programmi tegevusest. muudatused migratsioonijärelevalve 1. Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine andmekogu (MIGIS) kasutuselevõtuks. MIGIS ning elluviimine võeti kasutusele 2023. aasta suvel. MIGISe loomise tulemusel on migratsioonijärelevalve 2. Migratsioonijärelevalve lihtsam, selgem, kiirem ja mõjusam. MIGISe 3. Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide kasutuselevõtuga paraneb riigi andmete välja andmine kogumise, haldamise ja vahetamise võimekus ning tagatakse teiste andmekogude ja infosüsteemide koostalitlusvõime. 40 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2021 2022 2023 2023 2024 2030 Elanike osakaal, kes peavad Eurobaromeetri sisserännet riigi peamiseks 8% 10% 9% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 10% standarduuring mureks Teistest rahvustest isikute Eesti hulgas tugeva ja keskmise – – 43%/46% ≥ 40%/55% ≥ 40%/55% ˃ 40%/55% integratsiooni riigiidentiteediga isikute osakaal monitooring Elanike osakaal, kes hindavad Siseturvalisuse Eesti valmisolekut tulla toime – 42% – ≥ 36% ≥ 36% ≥ 40% avaliku arvamuse ulatusliku põgenike uuring sisserändega heaks Turvalist identiteeti kasutavate inimeste osakaal elektroonilist SK ID Solutions 90%60 79% 72% ≥ 70% ≥ 70% ≥ 78% identiteeti (eID-d)58 omavatest AS isikutest59 E-taotluskeskkonnas taotletavate toiminguliikide Alates 2024. aastast seda Politsei- ja osakaal kõikidest identiteedi- ja 33% 33% 38% ≥ 50% mõõdikut meetme Piirivalveamet rändevaldkonna tasandil pole. toiminguliikidest Rahulolu Eesti kodaniku isikut Politsei- ja tõendava dokumendi taotlemise 93% 94% 90% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% Piirivalveamet e-teenusega Nende elanike osakaal, kes peavad sisserännet saavutati, aga on märgata väikest langust riikliku riigi peamiseks mureks, on võrreldes 2022. aasta- eID-teenuse kasutamisel. See võib tuleneda asja- ga vähenenud: 2022. aastal oli see 10%, 2023. aas- olust, et ka erasektor pakub mitmeid turvalisi, tal 9%. Arvestades Ukraina-vastase sõja mõju, mugavaid ja populaarseid elektroonilise isikutu- olnuks eelneval kahel aastal ootuspärane isegi vastuse vahendeid. Edaspidi on samuti siht hoida elanike kriitilisem suhtumine. Samas peegeldavad riiklik eID-teenus mugava ja turvalisena – selles on need tulemused ilmselt jätkuvalt vähemalt osali- oluline roll ka Majandus- ja Kommunikatsiooni- selt ka veendumust, et riik saab sõjapõgenikest ministeeriumil. tingitud olukorraga hakkama. Rahulolu Eesti kodaniku isikut tõendava doku- Tugeva ja keskmise riigiidentiteedi kandjate osa- mendi taotlemise e-teenusega oli jätkuvalt kõrge kaal oli 2023. aasta Eesti integratsiooni monitoo- (2023. aastal 90% ja 2022. aastal 94%), kuid e- ringu järgi teisest rahvusest inimeste hulgas 89% keskkonnas taotletavate toiminguliikide osakaalu ja eestlaste hulgas 73%. Teisest rahvusest inimes- sihttase (50%) jäi mitmendat aastat järjest saavu- te seas on tugeva riigiidentiteedi kandjate osakaal tamata. Praeguseni ei ole kõik dokumendimenetlu- võrreldes 2020. aastaga tõusnud, samas kui eest- se liigid liidestatud iseteeninduskeskkonnaga ja laste seas on keskmise või tugeva riigiindentiteedi kõikide menetluste viimine sellesse ei pruugi olla kandjate osakaal veidi langenud. ka eesmärgipärane. Seetõttu on kavas see mõõdik edaspidi programmi mõõdikute seast välja arvata. Turvalise identiteedi kasutajate osakaal e-identi- teedi omajate seas oli 72% (2022. aastal 79% ja Ukraina-vastase sõja tõttu kasvas teist aastat 2021. aastal koguni 90%). Seega, seatud siht küll järjest Eesti kodakondsuse taotlejate arv. Kui vara- 58 Kasutajaks loetakse viimase aasta jooksul vähemalt ühe korra riiklikku eID-teenust kasutanud inimest. Kasutamise all peetakse silmas nii autentimist kui ka allkirjastamist. 59 Alates 2024. aastast on programmis 2024–2027 mõõdiku nimetus muudetud järgmiseks: „Eesti elanike osakaal, kas kasutavad riiklikku eID (MID, ID1) vahendit vähemalt kord aastas“. 60 Mõõdiku metoodika korrigeerimise ja andmete täpsustuse tõttu on varasem tulemus asendatud. 41 sematel aastatel on olnud Venemaa kodanikest 2023. aastal 657). 2023. aastal sai Eesti kodakond- taotlejaid alla 300 aastas, siis pärast sõja algust suse 1074 inimest (siht 840), samas 2022. aastal kasvas see arv hüppeliselt (2022. aastal 726 ja 787 inimest. ■ Meetme eelarve (tuhandetes eurodes) 2023. a esialgne eelarve 2023. a lõplik eelarve 2023. a eelarve täitmine Meetme kulud 40 843 49 242 40 340 Meetme investeeringud 1 737 2 893 2 410 Programmi tegevuse 4.1 „Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning 13 841 15 759 11 854 elluviimine“ kulud Programmi tegevuse 4.2 6 642 9 253 8 712 „Migratsioonijärelevalve“ kulud Programmi tegevuse 4.3 „Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide 20 360 24 230 19 774 välja andmine“ kulud Meetme „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ 2023. aasta kulude eelarve ja tegelikud kulud programmi tegevuste kaupa (tuhandetes eurodes) 30 000 24 230 esialgne eelarve 20 360 19 774 25 000 lõplik eelarve tegelikud kulud 15 759 20 000 13 841 11 854 15 000 9 253 8 712 6 642 10 000 5 000 0 Rände- ja kodakondsuspoliitika Migratsioonijärelevalve Isikute tõsikindel tuvastamine ja kujundamine ning elluviimine dokumentide väljaandmine Eelarve kasutamise kohta on lisatud aruandesse Programmi tegevuse eelarve jäi osaliselt põhjendused, kui kasutamine erineb eelarvest kasutamata järgmistel põhjustel: rohkem kui 5%. 2023. aasta kasutamata eelarve on 1. Integratsiooni Sihtasutusele keeleõppe kaetud kohustustega järgmisel aastal ja on korraldamiseks planeeritud eelarve jäi planeeritud kriitiliste lisavajaduste katteks. osaliselt kasutamata; Siseministeeriumi valitsemisalal ei ole ülekantavat 2. teadlik kokkuhoid, muuhulgas piiripunktide eelarvejääki, millel puudub 2024. aastaks reaalne läbipääsutõkete ning Politsei- ja vajadus Piirivalveameti valve- ja läbipääsu- Programmi tegevus „Rände- ja süsteemide uuendamise kulude katmiseks; kodakondsuspoliitika kujundamine ning 3. hoiti kokku kinnisvarakulusid RKAS-i elluviimine“ objektidel; Eelarve täitmine 75%. 42 4. välisprojektide eesmärgid täideti planeeritust Programmi tegevus „Isikute tõsikindel väiksema eelarvega; tuvastamine ja dokumentide väljaandmine“ 5. ei õnnestunud täita vakantseid ametikohti Eelarve täitmine 82%. (sh Politsei- ja Piirivalveametis keskmiselt Programmi tegevuse eelarve jäi osaliselt vakantseid ametikohti 2023. aastal õigusliku kasutamata järgmistel põhjustel: staatuse määratlemise teenuses 5). Tulenevalt täitmata ametikohtadest oli 1. 2024. aastasse viiakse üle automaatse olemasoleva personali koormus suurem, biomeetrilise identifitseerimissüsteemi menetluste läbiviimiste tähtajad pikemad; (ABIS) kasutamata eelarve; 6. kriisideks valmisoleku võimearenduse 2. ei täidetud vakantseid ametikohti (keskmiselt tegevused lükkusid 2024. aastasse. vakantseid ametikohti 2023. aastal isikut tõendavate dokumentide väljaandmise Programmi tegevus „Migratsioonijärelevalve“ teenuses 9). Klienditeenindajate vakantsi ei Eelarve täitmine 94%. täidetud, kuna strateegiline eesmärk on suunata kliente e-teenuseid kasutama ja Programmi tegevuse eelarve jäi osaliselt dokumente kätte saama Selveris; kasutamata järgmistel põhjustel: 3. isikut tõendavate dokumentide tootmise ja 1. väljasaatmistegevusi oli planeeritust vähem; väljaandmisega seotud uute lepingute 2. hoiti kokku kinnisvarakulusid RKAS-i rakendamistähtaeg on mitu korda edasi objektidel; lükkunud (hanked on osutunud 3. kriisideks valmisoleku võimearenduse ajamahukamaks, sh kaasnenud on tegevused lükkusid 2024. aastasse; kohtuvaidlused). Eelarvejääki kasutatakse 2024. aastal; 4. välisprojektide eesmärgid täideti planeeritust väiksema eelarvega. 4. töövahendite ja vormi eelarve jäi seoses vakantsete ametikohtadega osaliselt kasutamata; 5. hoiti kokku kinnisvarakulusid RKAS-i objektidel. ■ 43 Programmi tegevuste elluviimisest Programmi tegevus 4.1. Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine61 Rahvusvahelise kaitse valdkonnas lepiti Euroopa sel. Õppusel leiti mitmeid praktilisi lahendusi, Liidus kokku 2016. aastast kestnud ja 2020. aastal kuidas Politsei- ja Piirivalveameti ning kohtute uuendatud rahvusvahelise kaitse õigustiku ula- koostööd kiiremaks ja sujuvamaks muuta. Suju- tusliku reformi eelnõude paketis. Pakett koosneb vam koostöö on massilise sisserände efektiivsel kümnest eelnõust. Poliitilisele kokkuleppele järg- lahendamisel määrava tähtsusega. neb õigusaktide ametlik vastuvõtmine ja avalda- Seadusliku rände valdkonnas kehtestati uus lühi- mine 2024. aastal ning rakendamine alates ajalise Eestis töötamise registreerimise andme- 2026. aastast. kogu põhimäärus ning Politsei- ja Piirivalveamet Politsei- ja Piirivalveamet menetles 2023. aastal võttis kasutusele uue lühiajalise töötamise rekordarvu rahvusvahelise kaitse taotlusi (3980) ja registreerimise menetluskeskkonna. Muudatuste rahvusvahelise kaitse pikendamise taotlusi (2850). ja arendustööde tulemusena viidi välismaalase 2022. aastal esitati 2940 esmakordset ja 250 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise samal alusel elamisloa pikendamistaotlust, 2021. menetlus uude menetluskeskkonda, ajakohastati aastal 81 esmakordset ja 71 pikendamistaotlust. X-tee kaudu teistest andmekogudest andmete pärimist ning muudeti lühiajalise töötamise regist- Politsei- ja Piirivalveamet hakkas 2023. aasta reerimise menetlus paberivabaks. 2023. aastal septembrist väljastama ajutise kaitse saajatele valmisid uue viisaregistri esimese etapi arendus- üheaastaste elamislubade asemel elamislubasid tööd, millega viiakse viisataotluste menetlus uude kuni aastani 2025. See on ühtlasi ajutise kaitse menetluskeskkonda ning tagatakse viisaregistri direktiivi rakendamise tähtaeg Euroopa Komisjoni töökindlus ja kasutajamugavus. Uus menetlus- ettepaneku ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuse keskkond on kavas võtta kasutusele 2024. aasta alusel. Praktika muutmine võimaldas hoida kokku esimeses pooles. ressursse ja tagada ajutise kaitse saajatele pare- ma õiguskindluse Eestis viibimise õiguse suhtes. Jätkusid õigusloome ja arendustegevused rände- 2023. aasta lõpu andmetel oli Eestis ligi 36 000 menetluse tõhustamiseks. Muudeti viisaregistri elamisloaga ajutise kaitse saajat ja ajutise kaitse põhimäärust ning täpsustati viisataotluse and- taotlusi on esitatud ligi 50 800. mete ja toimingute logiandmete säilitamist. Töö- tati välja ja saadi Vabariigi Valitsuse heakskiit Alustati mitmeid arendustegevusi, mis on planeeri- seaduseelnõule võtta üle direktiiv (EL) 2021/1883 tud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi riikli- kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni ku rakendusprogrammi 2021–2027 ja 2023. aasta nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal kevadel vastu võetud varjupaiga valdkonna toetu- elamise tingimuste kohta. Samuti alustati välis- se andmise tingimuste alusel. Muu hulgas tehti maalaste seaduse muudatuste väljatöötamisega, ettevalmistusi rahvusvahelise kaitse taotlejate et ajakohastada seadust ja võtta meetmeid, et nõustamise teadmispõhiseks arendamiseks ning tõhustada rändemenetluste läbiviimist ja tugevda- kaitse taotlejate ja -saajate teabematerjalide kaas- da rändekontrolli võimekust. Muudatustega on ajastamiseks. Nõustamisteenus on oluline, et kavas korrastada välismaalase Eestis viibimise, rahvusvahelise kaitse taotlejad saaksid õigel ajal elamise ja töötamise regulatsiooni ning lahendada neile vajalikku teavet ja tuge ning menetlus oleks praktikas esinenud kitsaskohti, võimaldada välis- tõhusam. maalasel ja tema Eestisse kutsujal (tööandja, Politsei- ja Piirivalveamet korraldas koostöös õppeasutus, abikaasa, lähedane sugulane jne) kohtutega lauaõppuse massilise sisserände olu- suhelda riigiga elektrooniliselt ühe akna põhimõt- korra lahendamiseks. Õppusel harjutati koostööd tel. Samuti on kavas luua õiguslikud alused, et kohtutega ebaseaduslikult riiki saabunud välis- riiklikud andmekogud saaksid vahetada välismaa- maalaste kinnipidamise taotlemisel ja otsustami- 61 Seotud „Eesti 2035“ sihi „Oskused ja tööturg“ muutustega E „Loome talendisõbraliku keskkonna“ ja F „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ning sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 44 lase Eestis elamise, töötamise ja õppimise and- Kodakondsuspoliitika ja kodakondsuse saamise meid üle X-tee. tingimused on jäänud samaks. 2023. aastal jõustus mitu välismaalaste seaduse 2023. aastal sai Eesti kodakondsuse 1074 inimest muudatust. Sätestati uus elamisloa liik – tähtaja- (siht 840), samas 2022. aastal 787 inimest. Eesti line elamisluba lühiajaliseks Eestis töötamiseks –, kodakondsuse saajate arvu on mõjutanud Vene- mis soodustab oskustöötajate palkamist kolman- maa sõda Ukraina vastu. Pärast sõja algust kasvas datest riikidest. 2023. aastal anti Politsei- ja Piiri- märgatavalt nende Venemaa kodanike arv, kes valveameti andmetel 279 sellist elamisluba peami- soovisid saada Eesti kodanikeks. Kui varasematel selt Ukraina, Usbekistani ja India kodanikele. aastatel oli neid Venemaa kodanikke, kes taotlesid Eesti kodakondsust, alla 300 aastas, siis pärast Lisaks jõustusid kasvuettevõtetele välismaalaste sõja algust tõusis see arv hüppeliselt (2022. aastal tööle võtmiseks loodud soodsamad tingimused, 726 ja 2023. aastal 657). Eesti kodakondsuse mis võimaldavad ettevõtetel, kes arendavad edasi saamise taotluse menetlus kestab umbes kuus suure globaalse kasvupotentsiaaliga, tehnoloogial kuud ja teise riigi kodanikud peavad enne Eesti põhinevat, innovaatilist ja korratavat ärimudelit kodakondsuse saamist olema vabastatud eelmi- ning on tegutsenud üle kümne aasta, kaasata sest kodakondsusest. See omakorda sõltub teise tõhusamalt töötajaid kolmandatest riikidest. riigi seadustest ja praktikast ning Eesti ei saa seda Samuti kehtestati legaalse sissetuleku nõude uued mõjutada. Olenevalt riigist võib see aega võtta määrad viisa ja elamisloa taotlemisel. Ukraina mõnest kuust mõne aastani. Seetõttu ei ole aasta kodanikele, kellel on Eestis seadusjärgne viibimis- jooksul Eesti kodakondsuse taotlejate ja saajate alus, sätestati võimalus taotleda riigis pikaajalist arv kunagi sama. viisat, et nad saaksid tõestada Eestis viibimise seaduslikkust juhul, kui neil on põhjendatud Eesti kodakondsuse saajate arvu on samuti mõju- vajadus reisida. tanud Venemaa tegevus. Näiteks ei võtnud Vene- maa Föderatsiooni suursaatkond 2023. aasta Tagasisaatmise valdkonnas võeti Schengeni info- oktoobri lõpust kuni 2024. aasta veebruarini enam süsteemis kasutusele tagasisaatmist käsitlev vastu Venemaa kodakondsusest vabastamise hoiatusteade. Alates märtsist peavad Euroopa taotlusi, kuna neil jõustus oktoobri lõpus uus Liidu liikmesriigid, sh Eesti, sisestama Schengeni kodakondsuse seadus ja selle rakendamine nõudis infosüsteemi kõikide Euroopa Liidus ebaseadusli- ettevalmistusi. Eesti sai inimestele vastu tulla kult viibivate kolmandate riikide kodanike andmed, sellega, et Politsei- ja Piirivalveamet võttis Vene- kelle kohta on tehtud tagasisaatmisotsus. Selleks maa kodanike Eesti kodakondsuse taotlused vastu arendati Eestis seadusliku aluseta viibivate ja ja pikendas nende menetlust nii kaua kui vaja62. viibinud välismaalaste andmekogu ja sissesõidu- Alates 2024. aasta veebruarist võtab Venemaa keeldude riiklikku registrit. Loodi andmevahetus Föderatsiooni suursaatkond küll Venemaa koda- riikliku rahvusvahelise kaitse andmise registriga, et kondsusest vabastamise taotlusi vastu, kuid nüüd toetada rahvusvahelise kaitse andmisest keeldu- soovivad nad Eestilt kinnitust, et inimene kindlasti mise otsuse ja lahkumisettekirjutuse tegemist ühe saab Eesti kodakondsuse. See eeldab Politsei- ja haldusaktina. Lisaks viidi Eestis läbi Schengeni Piirivalveameti töö ümberkorraldust, st enne hindamine, mille käigus kontrollisid Euroopa Liidu tõendi andmist peab Politsei- ja Piirivalveamet liikmesriikide, Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu kontrollima, ega ei esine Eesti kodakondsuse Põhiõiguste Ameti ja Frontexi esindajad Eesti andmisest keeldumise aluseid. ■ riigisisese õiguse ja praktika vastavust Euroopa Liidus kehtestatud nõuetele. Hindamisaruanne koos soovitustega esitatakse 2024. aastal. 62 Inimesed pidid sellest vajadusest teada andmiseks pöörduma Politsei- ja Piirivalveameti poole. 45 Programmi tegevus 4.2. Migratsioonijärelevalve63 2023. aastal võeti vastu välismaalaste seaduse ebaseaduslikku Eestis viibimist, elamist ja tööta- muudatused, et luua õiguslik alus ja asutada mist ning tagada, et välismaalased kasutavad neile migratsioonijärelevalve andmekogu (MIGIS), ning antud viibimisõigusi, elamislube, elamisõigusi ja kehtestati MIGISe põhimäärus. MIGIS võeti kasu- töötamise õigusi eesmärgipäraselt. tusele 20.07.2023. MIGISe loomise tulemusel on 2023. aastal oli kontrollitud ettevõtetes ebasea- migratsioonijärelevalve lihtsam, selgem, kiirem ja duslikult töötavate välismaalaste osakaal mõne- mõjusam. MIGISe kasutuselevõtuga paraneb riigi võrra väiksem kui 2022. aastal (2023. aastal 9%, andmete kogumise, haldamise ja vahetamise 2022. aastal 11%). Keskmine Eestis ebaseadus- võimekus ning tagatakse andmekogude ja info- likult viibimise aeg oli aga pikem, sh pikem kui süsteemide koostalitlusvõime. MIGISe arendus- sihttase (2022. aastal 62 päeva, 2023. aastal 94 tööd jätkuvad 2024. aastal. päeva). See võib olla tingitud Venemaa sõjast Politsei- ja Piirivalveameti eesmärk migratsiooni- Ukraina vastu. ■ järelevalve elluviimisel on ennetada ja tõkestada Programmi tegevus 4.3. Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide välja andmine64 2023. aastal viis Politsei- ja Piirivalveamet läbi kaks tasemele. ABIS aitab kaasa julgeoleku tagamisele, riigile väga olulist ja ressursimahukat hanget – parandades isikutuvastuse ja isikusamasuse kont- ID1-formaadis isikut tõendavate dokumentide han- rollimise võimekust ja usaldusväärsust. Hõlbustu- ge ning sertifitseerimisteenuse ja kvalifitseeritud vad näiteks teadmata kadunute leidmine, eba- usaldusteenuse hange. Nende tulemusel sõlmita- seadusliku sisserände ennetus ning dokumendi- vad lepingud võimaldavad riigil hankida e-riigi võltsingute ja vale- või topeltidentiteedi kasutuse jätkusuutlikuks toimimiseks vajalikku alustala ehk avastamine. riiklikku eID vahendit. Alates 2023. aasta novembrist on välismaal elava- Kvalifitseeritud usaldusteenuse hankega siseneb tel Eesti kodanikel võimalik saada pass kätte kulle- Eesti eID ökosüsteemi uus usaldusteenuse osuta- riga. Selle eesmärk on muuta dokumendi kätte- ja, mis on äärmiselt oluline riikliku eID toimepide- saamine inimese jaoks lihtsamaks ja mugava- vuse tagamiseks, kindlustades, et riigi väljaantav maks. Eriti puudutab see Eesti kogukondi sellistes eID oleks dubleeritud ehk teenus tagatud erinevate suurriikides nagu USA või Austraalia, kus tuleb uue teenuseosutajate kaudu. dokumendi saamiseks sõita välisesindusse. Mõnel juhul võib see aga tähendada paaripäevast reisi ja 2023. aastal võeti kasutusele automaatse bio- suuri reisikulusid. ■ meetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (ABIS), millega viidi riiklik isikutuvastus uuele 63 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 64 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Majandus ja kliima“ muutusega C „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi“. 46  Foto: Rasmus Kooskora MEEDE 5. Tark ja innovaatiline Meede 5. Tark ja innovaatiline siseturvalisus siseturvalisus Meetme eesmärk: siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas 2023. aasta olulisimad edusammud tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendu- nud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse • Siseministeeriumi valitsemisala palgafond uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaati- kasvas 2023. aastal üle 20% ehk enam kui lisi lahendusi. 50 miljonit eurot. Meetme kirjeldus: keskendutakse personali, välja- • Arendati teadus- ja arendusvõimekust: õppe, nutikate lahenduste ja innovatsiooni tervik- Sisekaitseakadeemia on üles ehitanud likule käsitlemisele. sisejulgeoleku teaduskeskuse ning kaugseire teadus- ja arenduskeskuse. Kui inimeste hoidmisel ja arendamisel ning inno- • Alustati politseiõppe õppekava vatsiooni edendamise võimekuse suurendamisel uuendamisega, et 2025./26. õppeaastal oleks teadvustatakse võimalusi ja kõrvaldatakse takis- võimalik alustada paindlikuma ja tööturu tusi, loob see eeldused, et neis kahes valdkonnas vajadustele vastava õppekavaga. kasvab suutlikkus arengukava ja programmi ellu- viimise ajal märkimisväärselt. • Sisekaitseakadeemia koostas tervikliku kinnisvara arenduse plaani, mille tulemusel Meede koosneb kolmest programmi tegevusest. korrastatakse Tallinna õppekeskus ja luuakse 1. Tasemeõpe ja täienduskoolitus Väike-Maarjasse väljaõppekeskus. Sisekaitseakadeemias • Koostati Siseministeeriumi valitsemisala mehitamata õhusõidukite tõrje 2. Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja kontseptsioon. Samuti viidi lõpule uurimus, innovatsioonitegevus kuidas kasutada mehitamata õhusõidukit, 3. IKT- teenuste pakkumine SIM valitsemisalast laserskannerit ja fotokaamerat väljapoole liiklusõnnetuse sündmuspaiga kaardistamiseks. 47 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud65 Allikas 2021 2022 2023 2023 2024 2030 Ühele Sisekaitseakadeemia õppekohale esitatud avalduste Alates 2024. aastast arv avalikul konkursil: Sisekaitse- meetme tasandil seda akadeemia - kõrgharidusõppes 4,28 2,87 3,2 ≥ 3,0 mõõdikut pole. - kutseõppes 3,01 1,81 1,89 ≥ 2,7 Sisekaitseakadeemiasse esitatud Sisekaitse- sisseastumisavalduste arv 1118 786 854 820 920 akadeemia avalikul konkursil66 Teadurite arv Sisekaitse- Siht- tasemed Sisekaitse- akadeemias (taandatuna 3,5 7 8,8 12 14 määratakse akadeemia täistööajale 31.12 seisuga) programmis Sisekaitseakadeemia publitseeri- 2025–2028 ETISe tud poliitika kujundamist ja 7 15 11 17 17 klassifi- rakendamist toetavate raportite kaator 2.5. ja mõttepaberite arv67 2023. aastal suurenes avalikul konkursil esitatud elanikkonnakaitse valdkonnas raske, sest Eesti sisseastumisavalduste arv (854). Õppekohtade arv ülikoolides pole uurimisgruppe või doktorantuuri, jäi eelmise aastaga võrreldes samaks (2022. aas- mis oleks mõeldud sisejulgeoleku või elanikkonna- tal 314 ja 2023. aastal 310 õppekohta). kaitsega seotud teemade uurimiseks. Kõrgharidusõppes esitati keskmiselt 3,2 avaldust Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus peab õppekoha kohta. See ületas sihttaset. Kutseõppes toetama siseturvalisuse arengu kujundamist ja jäi konkurss 2022. aasta tasemele (1,89 avaldust elluviimist, leides teaduspõhiseid lahendusi vald- õppekoha kohta) ja allapoole sihttaset. Magistri- konna probleemidele. Seetõttu on mh oluline jälgi- õppe avalduste arv suurenes 20 võrra (2023. aas- da Sisekaitseakadeemia publitseeritud poliitika tal sisejulgeoleku magistriõppes 57 avaldust ehk kujundamist ja rakendamist toetavate raportite ja 1,9 õppekoha kohta). Populaarseimad erialad olid mõttepaberite arvu. 2022. aastal avaldati 15 toll ja maksundus (5,23 avaldust õppekoha kohta) raportit, kuid 2023. aastal vaid 11, mis jäi alla ja politseiametnik (5,16 avaldust õppekoha kohta). sihttaseme (17). 2023. aastal pöörati enam Olulist mõju avaldas päästekorraldaja õppe vastu- tähelepanu kõrgetasemeliste publikatsioonide võtu muutmine. 2022. aastal grupp ei täitunud avaldamisele või mahukamatele raportitele. 2023. (0,96 avaldust õppekoha kohta), kuid eristipendiu- aastal oli Siseministeeriumi valitsemisala fookus- mi kehtestamise järel esitati 2023. aastal õppe- teema Ukraina sõja mõjudega kohanemine. Eesti koha kohta koguni 2,2 avaldust. julgeolekuohtude analüüsimisel on oluline õppida Ukraina sõja kogemustest. Raul Savimaa ja Sisekaitseakadeemia teadusvõimekuse loomisel Ramon Loik avaldasid raporti „Kogemused Eesti on valmistanud raskusi teaduri ametikohtade täit- siseturvalisusele 2022. aastal Ukrainale konvent- mine. 2023. aasta kevadel ei õnnestunud kõiki sionaalset jätkuinvasiooni ettevalmistavast faa- vabu teaduri ametikohti täita. Sihtotsingu ja uue sist“. Kaugseire valdkonnas avaldas Tõnu Pärn konkursiga suudeti värvatud teadurite sihttase raporti „Kosmosetehnoloogiate rakendamise täita 2024. aasta esimeses kvartalis (veebruarist võimalused Siseministeeriumi valitsemisalas“. ■ on täidetud 12,3 teaduri ametikohta). Doktori- kraadiga teadurite leidmine on sisejulgeoleku ja 65 2023. aastal on kavas meetme mõõdikuid korrigeerida. 66 Mõõdik võetakse kasutusele programmis 2024–2027. 67 Mõõdik võetakse kasutusele programmis 2024–2027. 48 Meetme eelarve 2023. a esialgne 2023. a lõplik 2023. a eelarve (tuhandetes eurodes) eelarve eelarve täitmine Meetme kulud 23 081 28 531 23 226 Meetme investeeringud 2 722 2 211 2 076 Programmi tegevuse 5.1 „Tasemeõpe ja 19 085 21 981 18 116 täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias“ kulud Programmi tegevuse 5.2 „Sisekaitseakadeemia 2 241 3 895 2 747 teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus“ kulud Programmi tegevuse 5.3 „IKT teenuste 1 754 2 654 2 363 pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole“ kulud Meetme „Tark ja innovaatiline siseturvalisus“ 2023. aasta kulude eelarve ja tegelikud kulud programmi tegevuste kaupa (tuhandetes eurodes) 21 981 25 000 19 085 18 116 esialgne eelarve 20 000 lõplik eelarve 15 000 tegelikud kulud 10 000 3 895 2 747 2 654 2 363 2 241 1 754 5 000 0 Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemia teadus-, IKT teenuste pakkumine SIMi Sisekaitseakadeemias arendus- ja innovatsioonitegevus valitsemisalast väljapoole Eelarve kasutamise kohta on lisatud aruandesse 3. mitmeaastaste välisprojektide rakendamine põhjendused, kui kasutamine erineb eelarvest jätkub järgmistel aastatel; rohkem kui 5%. 2023. aasta kasutamata eelarve on 4. teadlik eelarve kasutamine väiksemas kaetud kohustustega järgmisel aastal ja on mahus, et katta 2024. aastal 2023. aastal planeeritud kriitiliste lisavajaduste katteks. võetud kohustused (koosseisuväliste töötajate töötasud); Siseministeeriumi valitsemisalal ei ole ülekantavat eelarvejääki, millel puudub 2024. aastaks reaalne 5. erinevate soetuste või tegevuste vajadus. hankeprotsess kestis oodatust kauem või hange luhtus, kõiki hankeid ei jõutud läbi viia Programmi tegevus „Tasemeõpe ja 2023. aastal (nt konverentsikeskuse täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias“ kaasajastamine, PVC hall Väike-Maarjasse, Eelarve täitmine 82%. spordikeskuse ruumide ümberkorraldus ja Programmi tegevuse eelarve jäi osaliselt ühisala loomine, õppurite ühisala, kasutamata järgmistel põhjustel: simulatsioonikeskuse vaheseinad, ühiselamute projekteerimisega seotud 1. amortisatsioonikulu oli üle planeeritud, täiendavad kulud, Kase tn lasketiiru väiksem kulu tekkis seoses hoonete uuendamine, lisandunud õppurite õppereisid üleminekuga RKAS-le; kevadsemestril, Sisekaitseakadeemia 2. teadlik kokkuhoid 2024. aasta kulude katteks teenetemärgi täiendav hange, täiendav (nt õppetoetus ning majutus- ja arendusprogramm juhtidele ja alustavatele toitlustuskulud õppuritele); õppejõududele, teaduskooli projekt Narva noortele). Eelarve kasutatakse 2024. aastal; 49 6. majandustegevusest, sh täienduskoolitusest Programmi tegevus „IKT teenuste pakkumine laekus tulusid, mis jäid kasutamata SIMi valitsemisalast väljapoole“ eesmärgiga katta järgmise aasta kriitilisi Eelarve täitmine 89%. vajadusi. Programmi tegevuse eelarve jäi osaliselt Programmi tegevus „Sisekaitseakadeemia kasutamata järgmistel põhjustel: teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus“ 1. väljapoole SIM valitsemisala osutatavate Eelarve täitmine 71%. teenuste maht kujunes planeeritust Programmi tegevuse eelarve jäi osaliselt väiksemaks. Eelarvejääk kasutatakse kasutamata järgmistel põhjustel: baastaristu elukaare tagamiseks; 1. mitmeaastaste välisprojektide rakendamine 2. tugiteenuste kulud programmi tegevuses jätkub järgmistel aastatel; planeeritust väiksemad. 2. ei õnnestunud täita sisejulgeoleku instituudi teadurite ametikohti, edasi on lükkunud kaugseirekeskuse tegevused ja kulud. ■ 50 Programmi tegevuste elluviimisest Programmi tegevus 5.1. Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias Siseturvalisuse teenuste pakkumiseks napib tee- taseme täiendõppekavad digiteadmiste ja -oskus- nistujaid. Sisekaitseakadeemiast saavad tuleviku- te edendamiseks süüteomenetluses. tööks vajalikud oskused ja teadmised Politsei- ja 2023. aastal valmis kontseptsioon Narva õppe- Piirivalveameti, Päästeameti, Häirekeskuse, vang- keskuse baasil rahvusvahelise piirihalduse kooli- late ning Maksu- ja Tolliameti kvalifitseeritud kõrg- tus-, teadus- ja arenduskeskuse loomise kohta, et ja kutseharidusega teenistujad ning sisejulgeoleku arendada ja mitmekesistada õpikeskkonda ja - magistrikraadiga eksperdid. võimalusi Ida-Virumaal, suurendada teadus- ja 2023. aasta kevadel korraldas Siseministeerium arendustegevuse võimekust, eelkõige piirihaldus- esimest korda haridusseminari, kus kõik viis Sise- es, laiendada innovatsiooniks vajalike lahenduste kaitseakadeemiast õppekohti tellivat asutust tut- testimise taristut ning algatada projektid koostöös vustasid oma järgmise viie aasta personali prog- teiste teadusasutuste ja valdkonna tehnoloogia- noosi, mis on aluseks õppekohtade planeerimisel. ettevõtetega. Õppekohtade tellimine muudeti dialoogipõhiseks, Sisekaitseakadeemia paikneb praegu viies asu- et kõik kaasatud pooled oleksid teadlikud teiste kohas: Tallinnas, Narvas, Väike-Maarjas, Merikülas asutuste vajadustest ning uusi õppekohti loodaks ja Paikusel. See on rahaliselt koormav ja ajaliselt Sisekaitseakadeemia ja asutuste koostöös. ebamõistlik – õppejõud ja õppurid peavad sõitma Kuigi 2023. aastal suurenes politseiõppe õppe- asukohtade vahel ning koolivõrgu ülalpidamiseks kohtade arv saja võrra, jääb Politsei- ja Piirivalve- ja korrastamiseks on vaja teha pidevalt uusi inves- ametis järgmisel neljal aastal (2024–2027) siiski teeringuid. Edaspidi on plaanis koondada puudu 600 politseinikku, näiteks seetõttu, et iga Sisekaitseakadeemia õppe- ja teadustegevus aasta läheb pensionile enam teenistujaid. Sise- kolme asukohta ning arendada õpikeskkondasid minister tutvustas 2024. aasta riigieelarve- Tallinnas, Narvas ja Väike-Maarjas. strateegia läbirääkimistel politseiõppe mahu suu- Siseministeerium on teinud ettevalmistusi, sh rendamise vajadust ja tõdes, et jätkates Sise- alustanud projekteerimist, et kujundada Väike- kaitseakadeemia politseiõppe praeguse mahuga, Maarja õppekeskusest siseturvalisuse teenistujate ei ole võimalik enam pakkuda sama turvalist Eestit taktikalise väljaõppe keskus koos harjutusväljaku kui seni. Aastateks 2024–2027 eraldati politsei- ja olmekeskkonnaga. Väike-Maarja kompleksi õppe mahu suurendamiseks riigieelarvest lisaks väljaehitamiseks on järgmistel aastatel vaja 19 miljonit eurot. Sellega on võimalik järgmisel investeerida ca 62 miljonit eurot. Sellest ca 36 neljal aastal suurendada politseiõppe mahtu 525 miljonit on erinevatest allikatest olemas. Kogu õppekoha võrra. kompleksi väljaehitamiseks on hetkeprognoosi Väljaõppe mahu suurendamise kõrval on oluline ka järgi puudu ca 26 miljonit eurot. Sisekaitseaka- siseturvalisuse valdkonna haridusmudel, mis või- deemia Tallinna õppekeskuse ühiselamud ei vasta maldab paindlikumat õpet ja õppe tihedamat kaasaja nõuetele ja koostöös Riigi Kinnisvara lõimitust tööga, andmata järele hariduskvaliteedis. ASiga on alustatud hoonete projekteerimist kaas- Sisekaitseakadeemia alustas koostöös Politsei- ja aegseteks õppe- ja elamishooneteks. 2024. aasta Piirivalveametiga uue moodulipõhise politseiõppe alguseks valmis Sisekaitseakadeemia terviklik haridusmudeli kujundamist, et oleks võimalik juba kinnisvara arendamise plaan, milles on arvestatud õpingute ajal panustada rohkem teenistusse ja nii õppemahu kasvu kui ka uute hoonete ehitust. seeläbi rakendada õpitut praktikas. Vastuvõtt Siseturvalisuse teenistujate teadmiste ja oskuste uuele õppekavale algab 2025. aastal. 2023. aastal pideval kaasajastamisel on oluline roll Sisekaitse- oli üks fookus ka küberkuritegevuse vastase võit- akadeemia täiendusõppel. 2023. aastal suurenes luse tugevdamine. Selleks loodi baas- ja kesk- koolituspäevade68 arv 11% (kokku 2924 koolitus- päeva). Arvuliselt viidi läbi 659 koolitust (kasv 9%), 68 1 koolituspäev = 8 akadeemilist tundi. 51 sh 41 Frontexi koolitust69, 82 CEPOLi koolitust ja 7 Siseturvalisuse valdkonna järelkasvu tagamiseks avatud loengut „Turvalise Eesti“ loengusarjas. tuleb arendada võimekust õpetada sisekaitseõppe Koolitustel osales 7917 inimest, mis jääb eelmise valikainet laiemalt. Huvi valikaine õpetamise vastu aastaga samale tasemele ja ületab sihttaset pea on koolidel suur ja tänu 2024. aasta lisaeelarvele 4000 võrra. Lõppesid sisejulgeoleku valdkonna oli võimalik sõlmida lepinguid uute koolidega. praktika koostöökultuuri arendamise projekt ja 2023. aastal sõlmiti leping Saue Riigigümnaasiumi Riigi Tugiteenuste Keskuse rahastatud koolitused ja Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumiga ning korruptsiooni ennetuse kohta. 2024. aasta jaanuaris Lasnamäe Gümnaasiumi, Lasnamäe Vene Gümnaasiumi ja Tallinna Lääne- 2022. aasta sügisel alustas viis mikrokraadikava mere Gümnaasiumiga. Samuti jätkati 2023. aastal kokku 34 õppijaga, kellest 29 lõpetas. 2023. aasta sisekaitseõppe läbinud õpilaste premeerimist sügisel alustas 54 õppijat kokku viiel mikrokraadi- stipendiumiga. Kokku jagati kümme 500-eurost kaval. Jätkusid „Kriisireguleerimine“, „Ohtude ja stipendiumi. ■ konfliktide analüüs“, „Julgeolekuohud“ ja kõige populaarsema kavana „Tuleohutus“. Lisandus ka uus mikrokraadikava: „Kaugseire siseturvalisuses“ Programmi tegevus 5.2. Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus70 2024. aastaks sai mehitatud Sisekaitseakadeemia oluline suurendada erinevates väljaannetes artikli- sisejulgeoleku instituudi teaduskeskus. te avaldamist. 2023. aastal ilmus „Turvalisus- kompassi“ esimene temaatiline number, mis oli 2024. aasta veebruari algusest on Sisekaitseaka- pühendatud elanikkonnakaitsele. deemias täidetud 12,3 teaduri ametikohta. Teadu- rite kõrval on oluline ka teadustöö kohustusega 2022. ja 2023. aastal analüüsisid Sisekaitseaka- teenistujate arv taandatuna täistööajale. 2023. deemia ning Politsei- ja Piirivalveameti teenistujad aasta lõpus oli neid 48,8 ja 2024. aasta veebruaris mehitamata õhusõiduki kasutamise võimalusi liik- 52,6 (2024. aasta sihttase 51). Teadustöö lusõnnetuse sündmuskoha kaardistamisel. Ana- kohustusega teenistujate arvu kasv on vajalik nii lüüsis töötati välja metoodika ja lahendus, kuidas teadmispõhise õppe läbiviimiseks kui ka mehitamata õhusõiduk, laserskanner ja fotokaa- teadustöö tegijate laiapõhjalise meeskonna mera saaksid lihtsustada andmete kogumist ning loomiseks. Lisaks uuendas Sisekaitseakadeemia mõõtkavalise väärtuse ja jooniste tegemist. 2023. aastal sisemist töökorraldust, et pakkuda Analüüsi rakendamiseks on vaja teha õiguslikud tuge teadustöö tegemiseks. muudatused. 2023. aastal oli eesmärk avaldada 25 kõrgetase- Siseministri käskkirjaga loodi 2023. aastal töö- melist71 publikatsiooni, avaldati 38. Kokku avaldati rühm, mis keskendus mehitamata õhusõidukite 149 publikatsiooni. Võrreldes 2022. aastaga aval- seire ja tõrje kontseptsiooni väljatöötamisele. dati märgatavalt rohkem artikleid tänu teadurite 2024. aasta veebruari lõpuks valmis raport, milles värbamisele. on seatud uued ja jätkuülesanded. Artiklite suurem arv on tingitud ka sellest, et Sise- Sisekaitseakadeemia korraldas valdkondlikult kaitseakadeemia annab välja aastas ühe numbri aktuaalsetel teemadel mitmesuguseid (teadus)- ingliskeelset ajakirja „Security Spectrum“72 ja kaks sündmusi. Aasta alguses toimus Ukraina sõja esi- numbrit eestikeelset teadusajakirja „Turvalisus- mesele aastapäevale pühendatud veebiseminar kompass“73. Oluline on jätkata osalemist teadus- siseturvalisuse rollist Ukraina sõja vaatenurgast: diskussioonis ja kutsuda autoreid avaldama artik- tutvustati Ukraina sõja mõjude uuringu tulemusi ja leid Sisekaitseakadeemia ajakirjades, samuti on õppetunde Eestile. Ukraina sõja mõjudele oli 69 Ei ole arvestatud vebinare ega avatud registreerimisega e-koolitusi. 70 Aitab kaasa eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutustele A „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise, C „Suurendame teaduse mõjusust ja mitmekesisust, hoides teaduse kõrget taset“ ja D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 71 Kõrgetasemeliseks publikatsioonideks loeti 2023. aastal publikatsioonid, mis vastasid ETISe klassifikaatorile 1.1, 1.2, 1.3, 2.1 või 3.1. 72 ETISe klassifikaator 1.2. 73 Kuni 2023. aasta lõpuni ETISe klassifikaator 1.3, alates 2024. aastast 1.2. 52 pühendatud ka Euroopa rändevõrgustiku kontakt- loogia- ja kübervaldkonnale. Aasta lõpus toimus punkti konverents „Aasta ajutist kaitset – tagasi- traditsiooniline Sisekaitseakadeemia aastakonve- vaade ja pilk tulevikku“. Jätkusid teadurite kollok- rents, sel korral pealkirjaga „Teel turvalisemasse viumid. Toimus suurt publikuhuvi pälvinud hübriid- homsesse“. Kokku korraldati 37 teadusüritust konverents „Naised ja julgeolek“. Mais tutvustati (sihttase 30). ■ veebiseminaril Hiinast tulenevaid ohte meie tehno- Programmi tegevus 5.3. IKT-teenuste pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskes- SMIT osutas 13 teenust, näiteks väärteomenetlu- kus (SMIT) pakkus teenuseid lisaks Siseministee- se portaali teenus ning mitu IKT-teenust Transpor- riumi valitsemisalale ka teistele valitsemisaladele. diametile ja Rahapesu Andmebüroole. ■ 53 Siseministeerium www.siseministeerium.ee/stak2030 51  KÄSKKIRI 03.06.2024 nr 1-3/47 „Siseturvalisuse 2023. aasta tulemusaruanne“ kinnitamine Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2 punkti 1 alusel ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõikest 1 Kinnitan aruande „Siseturvalisuse 2023. aasta tulemusaruanne“. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa: „Siseturvalisuse 2023. aasta tulemusaruanne“