.
Rahandusministeerium
Meie: 31.05.2024
nr 7-5.8/24-00521-5
Pöördumise edastamine
Edastan Eesti Kaubandus-Tööstuskoja korduva pöördumise (vt ka Riigikantselei 28.3.2024
kiri nr 7-5.8/24-00521-2).
Palume vastuse koopia edastada Riigikantseleile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Marko Udras, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
From: Marko Udras <
[email protected]>
Sent: Friday, May 31, 2024 12:26 PM
To: Riigikantselei <
[email protected]>
Cc: Mait Palts <
[email protected]>
Subject: Kaubandus-Tööstuskoja täiendav pöördumine seoses ametnike ja ametiasutuse töötajate
põhipuhkuse kestusega
Tere!
Kaubandus-Tööstuskoda pöördus 27. märtsil 2024. aastal kirjaga nr 4/57 Vabariigi Valitsuse poole
seoses Rahandusministeeriumi koostatud avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõuga, mis näeb muu hulgas ette, et edaspidi on lisaks ametnikele ka riigi ja kohaliku
omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajate põhipuhkuse kestus 35 kalendripäeva.
Kaubandus-Tööstuskoda andis oma varasemas pöördumises teada, et on sellele muudatusele vastu
ning tegi ettepaneku muuta avaliku teenistuse seadust ning palus vastata kahele küsimusele. Kuigi
meie kirja saatmisest on möödas rohkem kui kaks kuud, siis ei ole me tänaseks saanud oma
pöördumisele Vabariigi Valitsuselt ega Rahandusministeeriumist ametlikku ega ka mitteametlikku
vastust. Kinnitame üle, et ootame jätkuvalt esimesel võimalusel vastust oma pöördumisele.
Praeguse pöördumise ja ka varasema pöördumisega saab tutvuda kirja lisas.
Parimate soovidega
Marko Udras
Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
E-post
[email protected]
Tel +372 604 0070
Vabariigi Valitsus
[email protected] 31 .0 5 .2024 nr 4/ 93 Täiendav p öördumine seoses ametnike ja a metiasutuse töötajate põhipuhkuse kestusega Lugupeetud Kaja Kallas ! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) pöördu s 27. märtsil 2024. a astal kirjaga nr 4/ 57 Vabariigi Valitsuse poole seoses Rahandusministeeriumi koostatud a valiku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e eelnõuga, mis näeb muu hulgas ette, et edaspidi on lisaks ametnikele ka riigi ja kohaliku omavalitsuse üksus e ametiasutuse töötajate põhipuhkuse kestus 35 kalendripäeva . Kaubanduskoda andis oma varasemas pöördumises teada, et on sellele muudatusele vastu ning tegi ettepaneku muuta avaliku teenistuse seadust (§ 43 lg 2) selliselt, et nii ametnike kui ka riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajate põhipuhkuse kestus on sarnaselt erasektori töötajatele 28 kalendripäeva. Ettepaneku elluviimisel jääks e ndiselt kehtima põhimõte, et ametiasutus võib ametniku või töötajaga leppida kokku pikemas põhipuhkuses kui seaduses sätestatud, kui ta peab seda põhjendatuks. Kuna avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu s sisalduv muudatus seoses ametiasutuse töötajate põhipuhkuse kestuse pikend a misega suurendab Kaubanduskoja hinnangul avaliku sektori kulusid ning liigub eemale varasemalt võetud suunast ühtlustada töötamise tingimusi avalikus sektoris ja erasektoris , siis palusime oma varasemas pöördumises vastust kahele küsimusele: Kas ja kuidas aitab muudatus kaasa avaliku sektori efektiivsemaks muutmisele ja kulude kokkuhoiule? Kas peate õigeks seaduse tasandil avalikus sektoris ja erasektoris töötamise erineva kohtlemise suurendamist? 31. mai 2024. a asta seisuga ei ole Kaubanduskoda saanud oma pöördumisele , sh selles sisaldu nud ettepanekule ning küsimustele Vabariigi Valitsuselt ega Rahandusministeeriumilt ametlik k u ega mitteametlikku tagasisidet. Seega kinnitame üle, et ootame jätkuvalt esimesel võimalusel vastust rohkem kui kaks kuud tagasi saadetud pöördumisele, sh selles sisaldu nud k üsimustele. Lisa. Kaubanduskoja varasem pöördumine ( 27.03.2024 nr 4/57 ) Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Marko Udras
[email protected] 6040070
Vabariigi Valitsus
[email protected] [email protected] Meie 2 7 .0 3 .2024 nr 4/ 57 Pöördumine seoses ametnike ja ametiasutuse töötajate põhipuhkuse kestusega Lugupeetud Kaja Kallas ! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) pöördub Vabariigi Valitsuse poole seoses Rahandusministeeriumi koostatud a valiku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e eelnõuga, mis näeb muu hulgas ette, et edaspidi on lisaks ametnikele ka riigi ja kohaliku omavalitsuse üksus e ametiasutuse töötajate põhipuhkuse kestus 35 kalendripäeva (eelnõu § 1 p 33) . Kaubanduskoda on plaanitavale muudatusele vastu . L eiame, et nii ametnike kui ka ametiasutuse töötajate põhipuhkus pea b olema sarnaselt erasektori töötajatele minimaalselt 28 kalendripäeva, mida iga ametiasutus saab soovi ko rral pikendada , kui selleks on kaalukad põhjused . Järgnevalt selgitame oma seisukohta lähemalt. Märgime muuhulgas sedagi, et meid ei ole varasemalt kaasatud eelnõu koostamise protsessi ning ka hetkel ei ole eelnõud meile arvamuse avaldamiseks saadetud. J ääb ebaselgeks, millist sisulist probleemi soovitakse avaliku teenistuse seaduse muudatuse abil lahendada . Kehtiva avaliku teenistuse seaduse ( § 43 lg 2) kohaselt on ametniku põhipuhkuse kestus 35 kalendripäeva . A metiasutuse töötajate põhipuhkuse kestus on töölepingu seaduse (§ 55) kohaselt 28 kalendripäeva , kuid töölepingu seadus võimaldab ametiasutus el soovi korral pakkuda töötajatele pikemat puhkust, näiteks 35 kalendripäeva. Seega puudub muudatuse järele sisuline vajadus, sest ka täna on võimalik pooltel kokku leppida pikemas puhkuses kui 28 kalendripäeva. Tegemist on olnud teadliku valikuga, mis tehti viimatise avaliku teenistuse reformi raames, et ühtlustada tingimusi avaliku teenistuse ja töölepingulise töövormi vahel. Samuti ei ole meile teada, et sarnane pikendatud põhipuhkus kehtiks laiemalt Euroopa Liidus. Pigem oleme saanud informatsiooni, et sellised soodustused olid tavalised mõnedes Ida-Euroopa riikides pärast iseseisvuse taastamist, kuid neist on loobutud, kuna pole leitud neile põhjendusi. Plaanitav muudatus ei aita kaasa ametiasutuste tegevuse efektiivsemaks muutmisele ega kulude kokkuhoiule. Olukorras, kus 2023. aasta valitsemissektori koondeelarve kulud ületasid tulusid 1,3 miljardi euroga ning suur puudujääk on 2024. aastal ja ka järgnevatel aastatel, tuleb Vabariigi Valitsusel tulude suurendamise kõrval otsida ka kulude kokkuhoiu kohti , sh tegevuskulude osas . Hetkel on otsustatud tõsta tulusid sadade miljonite eurode ulatuses uute maksude kehtestamise ja olemasolevate maksumäärade tõstmise abil, kuid kulude kokkuhoiule ei ole meie hinnangul sama suurt tähelepanu pööratud. Seega leiame, et p raeguses olukorras on igati mõistlik kehtestada nii ametnike kui ka ametiasutuse töötajate põhipuhkuse kestuseks 28 kalendripäeva . Kui kasvõi pooled ametiasutused rakendaksid täna 28-päevast põhipuhkust , siis oleks ametnikel ja ametiasutuste töötajatel võimalik teha igas aastas täiendavalt mitusada tuhat töötund i või siis oleks võimalik vähendada ametnike/töötajate arvu. Kavandatud muudatused on meie hinnangul aga hoopis vastupidise mõjuga, sest tegemist on tasustatud puhkusega ning eeldades, et avalik teenistus toimib täna efektiivselt, tuleb puhkuse lisandumisel leida igal juhul ka puhkavatele inimestele asendus, mis omakorda tähendab kulude kasvu. Erasektoris see nii üldjuhul on ja puudub teadmine, et avalikus teenistuses saaks erinevalt. Ametnike ja ametiasutuse töötajate puhkus e kestus ei pea erinema erasektori töötajate minimaalsest puhkuse kestusest . Kuna põhi puhkuse eesmärk on anda töötajale töövaba aega töövõime taastamiseks ja järgmiseks tööperioodiks valmistumiseks, siis peaksid kehtima ühesugused minimaalsed põhi puhkuse tingimused kõikidele töötajatele sõltumata sellest, kas nad töötavad näiteks ametnikena, ametiasutuse s töötajatena või erasektoris töötajatena. Kaubanduskoda ei nõustu , et töö ametnikuna või ametasutuse töötajana on kurnavam kui erasektoris , mis õigusta ks automaatselt pikemat põhipuhkust. Samuti on a metnikele ja ametiasutuste töötajatele pakutav palk ning muud töötingimused ja laiemalt kogu töökeskkond meie hinnangul konkurentsivõimeline erasektori poolt pakutava te tingimustega . Ja isegi kui mõne ametiasutuse puhul see ei ole nii, siis tuleks parandada muid töötingimusi, mitte pakkuda automaatselt pikemat põhipuhkust. Avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas tuuakse välja, et ametnikele on pikem puhkus ette nähtud eelkõige kompenseerimaks ametnike tegevuspiiranguid, streigikeeldu ja ametnikele pandud erilisi kohustusi . Lisaks on seletuskirjas mainitud, et ka ametiasutuste töötajale on võrreldes nende töötajatega, kes ei tööta avalikus teenistuses, rohkem nõudeid kehtestatud, näiteks ei saa teha palgakokkuleppeid, palk avalikustatakse, juhtivatel kohtadel olevatel töötajatel on tööaeg määratud viie aastaga jne ning seega on mõistlik täiendavate regulatsioonide kompenseerimiseks näha ametiasutuste töötajatele ette pikem põhipuhkus. Oleme arvamusel, et k ui ametnikele ja ametiasutuste töötajatele kehtivad nii ranged nõuded, siis võiks hoopis mõelda sellele, kas täna kehtivad nõuded on endiselt vajalikud , mitte asuda põhipuhkuse kestust pikendama. Pikema puhkusega näiteks streigikeeldu või palga avalikustamise nõudeid kompenseerida on meie hinnangul kummaline. Meeles tuleb pidada sedagi, et avalikus sektoris töötamine on samuti inimese teadlik valik, sh peaks ta arvestama töökohale seatud nõuete ja piirangutega, kui sellise valiku teeb. Meile ei ole teada, et kedagi oleks sunnitud avalikku sektorisse tööle asuma. Eeltoodud põhjustel teeb Kaubanduskoda ettepaneku muuta avaliku teenistuse seadust (§ 43 lg 2) selliselt, et nii ametnike kui ka riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajate põhipuhkuse kestus on sarnaselt erasektori töötajatele 28 kalendripäeva. Endiselt jää ks kehtima põhimõte, et ametiasutus võib ametniku või töötajaga leppida kokku pikemas põhipuhkuses kui seaduses sätestatud , kui ta peab seda põhjendatuks . Esitame vastava ettepaneku kindlasti ka otse eelnõu algatajatele koos muude võimalike tähelepanekuga eelnõu osas. Kuivõrd konkreetse muudatuse näol on meie hinnangul tegemist aga põhimõttelise küsimusega, mis suurendab avaliku sektori kulusid ning liigub eemale varasemalt võetud suunast, ühtlustada tingimusi avalikus sektoris ja erasektoris töötamise osas, ega lähtu võrdse kohtlemise printsiibist, palume anutud juhul ka Teie seisukohta: Kas ja kuidas aitab muudatus kaasa avaliku sektori efektiivsemaks muutmisele ja kulude kokkuhoiule? Kas peate õigeks seaduse tasandil avalikus sektoris töötamise ja erasektoris töötamise erineva kohtlemise suurendamist ehk diskrimineerimise suurendamist? Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Marko Udras
[email protected] 6040070