Siseaudiitori aruande edastamine

Merike Saks Rahandusministeerium 28.05.2024 nr 1.5-3/645 Siseaudiitori aruande edastamine Austatud proua Saks Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. oktoobri 2012. a määruse nr 79 „Täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskiri“ § 14 lõikele 1 koostab siseauditi juht siseaudiitori aruande sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta (edaspidi siseaudiitori aruanne) Vabariigi Valitsuse seaduse § 922 lõike 4 mõistes ning esitab selle Rahandusministeeriumile 1. juuniks. Sellest tulenevalt edastame Teile siseaudiitori aruande 2023. aasta kohta. Siseaudiitori aruanne sisaldab siseauditi juhi arvamust sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis ja tema valitsemisala asutustes ning sellele lisatud ülevaadet aruandeaastal lõpetatud vastavate kindlustandvate tööde tulemustest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban kantsler Lisa: Siseaudiitori 2023. a aruanne – arvamus sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis ja tema valitsemisala asutustes. Margit Krieger 625 6159 [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Siseaudiitori aruanne Arvamus sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis ja tema valitsemisala asutustes Aruanne esitatakse: kõrgemale juhtorganile, tippjuhtkonnale 2024 Sisukord 1. Taustainformatsioon .................................................................................................................................3 2. Arvamuse ulatus on seotud järgmiste valdkondadega ja nendes läbiviidud audititega ............................4 2.1 Toiduohutus, taime- ja loomatervis ning kvaliteetsed tootmissisendid ..................................................4 2.2 Põllumajandus, maaelu ja toiduainetööstus ............................................................................................4 2.3 Kalandus .................................................................................................................................................4 2.4 Tugifunktsioonid ....................................................................................................................................5 3. Siseauditi juhi arvamus sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta......................6 4. Arvamuse andmisega seotud põhimõtted ja kaalutlused ..........................................................................7 4.1 Arvamuse andmisega seotud periood .....................................................................................................7 4.2 Arvamuse ulatusega seotud piirangud ....................................................................................................7 4.3 Sisekontrollisüsteemi hindamisel aluseks võetud põhimõtted ...............................................................7 Lisa 1: Toiduohutus, loomatervis ja loomade heaolu ning taimetervis ..........................................................10 Lisa 2: Põllumajandus, maaelu ja toiduainetööstus ........................................................................................14 Lisa 3: Kalandus .............................................................................................................................................15 Lisa 3.1: EMKF tegevusauditid..................................................................................................................16 2 1. Taustainformatsioon Sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse eest vastutab ministeeriumis regionaalminister ja tema valitsemisala asutuses asutuse juht1. Ministeeriumi siseauditi juhi ülesanne on tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 922 lõikest 4 anda arvamus ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta. Siseaudiitori aruande koostamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 04.10.2012. a määruse nr 79 „Täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskiri“ §-s 14 sätestatust. Ministeeriumi valitsemisalas on siseauditeerimise korraldamiseks moodustatud2 kaks organisatsiooni: 1. Ministeeriumi siseauditi osakond täidab siseauditeerimisega seotud ülesandeid ministeeriumis, Põllumajandus- ja Toiduametis (PTA), Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuses (LABRIS)3 ja Maaelu Teadmuskeskuses (METK)4. 2. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on siseauditeerimise korraldamisel eraldi organisatsioon, kus siseauditeerimise kutsetegevusest tulenevaid ülesandeid täidab asutuse siseauditi osakond. PRIA siseauditi osakonna juhataja esitab PRIA juhtkonnale arvamuse PRIA sisekontrollisüsteemi rakendamise ja tulemuslikkuse kohta. Siseauditeerimise korraldamisel juhindutakse audiitortegevuse seadusest ja sellega seotud õigusaktidest, Vabariigi Valitsuse 04.10.2012. a määrusest nr 79 „Täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskiri”, valitsemisala siseauditeerimise sise-eeskirjast ning siseauditi osakonna põhimäärusest. Siseauditi osakond täidab ka Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 auditeerimisasutuse5 ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021– 2027 auditeerimisasutuse6 ülesandeid. Alates 01.07.2019. a täidab siseauditi osakond Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses sätestatud sertifitseerimisasutuse ülesandeid7. Siseauditi üksus on üldiselt vastavuses siseauditeerimise definitsiooni, eetikakoodeksi ja standarditega alates 2010. a. Viimane väline hindamine (sõltumatu väline kinnitus enesehindamisele) viidi läbi 2021. a8. 1 Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lg 1 p 131 ja § 73 lg 1 p 21 2 Maaeluministri käskkiri nr 121, 27.08.2018 3 Kuni 31.12.2022 Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (VTL). 4 Kuni 31.12.2022 Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) ja Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI). 5 Maaeluministri 14.06.2018. a käskkirja nr 83 „Siseauditi osakonna põhimäärus“ p 8 alapunkt 6. 6 Maaeluministri 17.03.2023 a käskkiri nr 57 „Volituste andmine Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 Eesti rakenduskava rakendamisasutuste ülesannete täitmiseks“. 7 Maaeluministri 14.06.2018. a käskkirja nr 83 „Siseauditi osakonna põhimäärus“ p 8 alapunkt 7. 8 Siseauditi üksuse perioodilise sisemise hindamise aruanne, allkirjastatud 12.05.2021. a; KPMG Baltics OÜ riskinõustamise ja siseauditi valdkonna juhi Viljar Alneku (CIA, CGAP, CFSA, CRMA) poolt läbi viidud välishindamise aruanne „Maaeluministeeriumi siseauditi osakonna enesehindamise tulemuste väline kinnitamine“, allkirjastatud 07.10.2021. a. 3 2. Arvamuse ulatus on seotud järgmiste valdkondadega ja nendes läbiviidud audititega9 2.1 Toiduohutus, taime- ja loomatervis ning kvaliteetsed tootmissisendid Toiduohutuse, loomatervise ja loomade heaolu ning taimetervise ja kvaliteetsete tootmissisendite tegevusvaldkond hõlmab toiduohutust, loomatervist, loomseid kõrvalsaaduseid ja nende käitlemist, loomakaitset ja -heaolu, põllumajandusloomade aretust, taimetervist, taimekaitset, mahepõllumajandust, turukorraldusmeetmete rakendamist, geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist toidu ja sööda eesmärgil, sortide registreerimist ja sordikaitset, seemne ja taimse paljundusmaterjali tootmist ja turustamist, väetiste ja sööda käitlemist ning nende nõuetele vastavuse riikliku järelevalve teostamist. Arvamuse andmisel on tuginetud järgmistele audititele (vt täpsemalt lisa 1): • sigade heaolu seapidamiskohtades (läbiviija: ministeeriumi siseauditi osakond); • loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete ametlik kontroll (läbiviija: Euroopa Komisjoni tervise- ja toiduohutuse peadirektoraat (DG SANTE)); • EL-i sisenevate loomade ja kaupade ametlik kontroll ning piiripunktide EL-i nõuetele vastavuse kontroll (DG SANTE); • tapahügieeni ja lihakontrolli nõudeid reguleerivate kontrollisüsteemide hindamine (DG SANTE); • laboratooriumite kvaliteedijuhtimissüsteemi auditid/nõuetele vastavuse kontrollid (läbiviijad: LABRIS-e ja METK-i kvaliteedijuhtimissüsteemi eest vastutajad, Eesti Akrediteerimiskeskus, AS Metrosert). 2.2 Põllumajandus, maaelu ja toiduainetööstus Tegevusvaldkond hõlmab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ja selle tulevikuotsuste kujundamises osalemist ja selle elluviimist, Eesti maaelu arengukava ja riigiabi vastavate meetmete väljatöötamist ja rakendamist, teadus- ja arendustegevuse suunamist, põllumajandussaaduste tootmise, töötlemise ja kaubanduse reguleerimist, mahepõllumajandust ja aiandustoodete kvaliteeti, maaparanduse korraldamist, põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamist, keskkonna parandamist, maapiirkonna ettevõtluse ja elukeskkonna arengu suunamist, sordi- ja tõuaretust. Arvamuse andmisel on tuginetud järgmistele audititele (vt täpsemalt lisa 2): • makseasutuse (PRIA) 2023. eelarveaasta EAGF-i ja EAFRD-i sertifitseerimisaudit (läbiviijad: ministeeriumi siseauditi osakond ja KPMG Baltics OÜ); 2.3 Kalandus Tegevusvaldkond hõlmab kala- ja vesiviljelussaaduste tootmise, töötlemise ja turustamise koordineerimist, kutselise kalapüügi korraldamist ning Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamist (sh Eesti kalanduse strateegia ja riigiabi vastavate meetmete väljatöötamist ja rakendamist). Arvamuse andmisel on tuginetud EMKF Auditeerimisasutuse kindlustandvatele töödele (vt täpsemalt lisa 3): 9 Peamised tegevusvaldkonnad tulenevalt ministeeriumi põhimäärusest – lähtutakse põhimäärusest, mis kehtis siseauditi üksuse 2023. a tööplaani kinnitamisel (s.o Maaeluministeeriumi põhimäärus). 4  • EMKF tegevusauditid, kokku 30 väljamakse auditeerimine (läbiviijad: ministeeriumi siseauditi osakond, KPMG Baltics OÜ); • EMKF 2014–2020 Eesti rakenduskava iga-aastane kontrolliaruanne ja arvamus, hõlmab perioodi 01.07.2022–30.06.2023 (koostaja: ministeeriumi siseauditi osakond). 2.4 Tugifunktsioonid Tegevusvaldkond hõlmab strateegilist planeerimist ja arendustegevust, siseauditeerimist, finants- ja raamatupidamisarvestust, infotehnoloogiat, õigusloomet, personalijuhtimist, sise- ja väliskommunikatsiooni, varade- ja dokumendihaldust. Tugifunktsioonide osas 2023. a auditeid läbi ei viidud. 5 3. Siseauditi juhi arvamus sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta Siseauditi juhina olen seisukohal, et läbiviidud toimingutega on tagatud piisav tõendusmaterjal aruande peatükis 2 kirjeldatud ulatuses järgmise arvamuse avaldamiseks: ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste sisekontrollisüsteem on parandamist vajav, seda eelkõige järgmistes valdkondades: • toiduohutus, loomade heaolu ja loomatervis, loomsed kõrvalsaadused; • põllumajandus- ja maaelu (EAGF ja EAFRD meetmete rakendamine). 6 4. Arvamuse andmisega seotud põhimõtted ja kaalutlused 4.1 Arvamuse andmisega seotud periood Arvamus antakse 2023. a kohta. 4.2 Arvamuse ulatusega seotud piirangud Arvamuse ulatus on piiratud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja tema valitsemisala 2023. a tööplaani10 kohaselt läbiviidud audititega ning teiste kindlustandvate töödega võttes arvesse meile kättesaadavaks tehtud ja teadaolevat informatsiooni (Lisad 1–3). Samuti on tuginetud: • Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi siseauditi üksuse 2023. a tegevusaruandes välja toodud kokkuvõttele auditi aruannetes kajastatud soovituste rakendamisest ministeeriumis ja tema valitsemisala asutustes. Kindlustandvate tööde tulemuste kohaselt kuulus aruandeaastal rakendamisele 29 soovitust. Järeltoimingute käigus hinnati 29 soovituse rakendamist, millest oli rakendatud 16, osaliselt rakendatud 11 ja rakendamata 2 soovitust. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud/mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. Riigieelarve seaduse § 79 lg 1 ja 2 kohaselt teostab Riigikontroll riigi majandusaasta koondaruande raamatupidamise aastaaruande auditi ja tehingute seaduslikkuse kontrolli. Riigikontroll lõpetab kontrolli hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. augustil. Seetõttu ei ole olnud võimalik eelpool nimetatud auditi tulemustega käesoleva arvamuse koostamisel arvestada. Euroopa Komisjoni (DG Agri) poolt 2023 a läbiviidud auditite11 tulemusi on arvesse võetud 2023 finantsaasta EAGF ja EAFRD sertifitseerimisauditi arvamuse koostamisel ulatuses, mis oli arvamuse koostamise ajaks (15.02.2024) teada. Kahepoolsed kohtumised Euroopa Komisjoniga auditite leidude osas ja sellest tulenevalt Euroopa Komisjoni lõplikud seisukohad ei ole hetkel teada. 4.3 Sisekontrollisüsteemi hindamisel aluseks võetud põhimõtted Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse hindamisel on lähtutud: • Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 92¹ fikseeritud sisekontrollisüsteemi põhimõtetest12; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1306/2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta; • Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 907/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makse- ja muude asutuste finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro kasutamise osas; 10 Maaeluministri 04.01.2023 käskkiri nr 3 „Maaeluministeeriumi siseauditi üksuse 2023. aasta tööplaani kinnitamine“; Maaeluministri 13.11.2023 käskkiri nr 217 „Maaeluministri 04.01.2023. a käskkirja nr 3 „Maaeluministeeriumi siseauditi üksuse 2023. aasta tööplaani kinnitamine“ muutmine“. 11 EAGF ja EAFRD pindalapõhiste meetmete audit, EAGF koolikava meetme audit, EAFRD finantsinstrumendi audit. 12 Sisekontrollisüsteem võimaldab tagada: 1) õigusaktidest kinnipidamise; 2) vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest; 3) asutuse tegevuse otstarbekuse asutuse ülesannete täitmisel; 4) asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise, säilitamise ja avaldamise. 7  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta; • Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 480/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine (ametliku kontrolli määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret; • Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja arvutamise osas; • Komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta; • Komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2022/128, 21. detsember 2021, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollidega, tagatistega ja läbipaistvusega; • Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2022/127, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 makse- ja muid asutusi, finantsjuhtimist, raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist, tagatisi ja euro kasutamist käsitlevate eeskirjadega. Hinnang sisekontrollisüsteemile antakse neljaastmelisel skaalal, mille kirjeldus on toodud järgnevas tabelis. Hinnangu skaala Selgitus Tulemuslik (mõjus) Hinnatud sisekontrollimeetmed on adekvaatsed, sobivad ja mõjusad, andmaks põhjendatud kindlustunde, et riskid on juhitud ning eesmärgid saavutatakse. Parandamist vajav Välja on toodud üksikud konkreetsed kontrollinõrkused. Üldiselt on aga hinnatud sisekontrollimeetmed adekvaatsed, sobivad ja mõjusad andmaks põhjendatud kindlustunde, et riskid on juhitud ja eesmärgid saavutatakse. 8 Oluliselt parandamist vajav Välja on toodud mitmed konkreetsed kontrollinõrkused. Hinnatud sisekontrollimeetmed ei taga põhjendatud kindlustunnet, et riskid on juhitud ja eesmärgid saavutatakse. Nõuetele mittevastav Hinnatud sisekontrollimeetmed ei ole adekvaatsed, sobivad ja mõjusad, et tagada põhjendatud kindlustunnet, et riskid on juhitud ja eesmärgid saavutatakse. Margit Krieger Siseauditi osakonna juhataja Avaliku sektori üksuse siseaudiitor (CGAP), CIA /allkirjastatud digitaalselt/ /kuupäev digiallkirjas/ 9 Lisa 1: Toiduohutus, loomatervis ja loomade heaolu ning taimetervis Parandamist vajav või oluliselt Nõuetele mittevastav ja/või Tulemuslik parandamist vajav tehtud on finantskorrektsioon Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile Ministeeriumi siseauditi osakonna poolt läbiviidud auditid Sigade heaolu seapidamiskohtades Anda hinnang sigade heaolu tagamiseks Sigade heaolu tagamiseks kehtestatud järelevalve korraldus kehtestatud järelevalve korraldusele seapidamiskohtades on auditeeritud ulatuses oluliselt seapidamiskohtades. parandamist vajav. Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) poolt läbiviidud auditid/standarditele vastavuse kontrollid LABRIS-es läbiviidud korraline Kontrollida vastavust EVS-EN ISO/IEC Kokku tuvastati 9 mittevastavust, kriitilisi mittevastavusi ei järelevalveaudit standardi EVS-EN ISO 17025:2017 nõuetele. leitud. Mittevastavused leiti protsesside, ressursside ja IEC 17025:2017 nõuetele vastavuse juhtimissüsteemi nõuetele vastavuse osas. kontrollimiseks Kõik mittevastavused menetleti tähtaegselt ja peale mittevastavuste kõrvaldamist vastab LABRIS akrediteerimisnõuetele (akrediteering kehtib kuni 4.06.2025). LABRIS akrediteerimisulatuses on 297 analüüsimetoodikat. Akrediteerimise visiit METK-is – Kontrollida laborite vastavust standardi EVS-EN EAK tuvastas 2 mittevastavust. Kriitilisi mittevastavusi ei standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 ISO/IEC 17025:2017 nõuetele. leitud. Mittevastavused olid seotud seadme märgistusega, nõuetele vastavuse kontrolli audit puudus heakskiidukriteerium ühe seadme tulemuse õigsuse kinnitamiseks. Kõik leitud mittevastavused kõrvaldati tähtaegselt. METK laborid on akrediteeritud vastavalt standardi ISO 17025:2017 nõuetele. AS Metrosert poolt läbiviidud auditid/standarditele vastavuse kontrollid METK-is läbiviidud sertifitseerimisauditi AS Metrosert järelevalvevisiidi eesmärgiks oli Mittevastavusi ei tuvastatud. järelevalvevisiit järgimaks katsekeskuste hinnata METK-i katsekeskuste vastavust METK juhtimissüsteem vastab standardis ISO 9001:2015 vastavust standardile ISO 9001:2015 standardi ISO 9001:2015 nõuetele. esitatud nõuetele. (põldkatsete läbiviimise tegevusvaldkond) 10 LABRIS-e kvaliteedi eest vastutajate poolt läbiviidud standarditele vastavuse kontrollid Plaanilised siseauditid LABRIS-e Kontrollida LABRIS-e juhtimissüsteemi Läbiviidud siseaudititega leiti 10 mittevastavust ja tehti kokku juhtimissüsteemi vastavuse kirjeldavates juhenddokumentides toodud nõuete 23 tähelepanekut/märkust. Kriitilisi mittevastavusi ei kontrollimiseks vastavalt standardi EVS- täitmist ja standardi EVS-EN ISO/IEC tuvastatud. EN ISO/IEC 17025:2017 nõuetele (9 17025:2017 nõuetele vastavust. Mittevastavused likvideeriti auditeerimise jooksul. Mõnel vertikaalauditit, 1 horisontaalaudit) juhul toimub järelkontroll 2024. aasta vertikaalauditite raames. METK-i kvaliteedijuhtimissüsteemi eest vastutajate poolt läbiviidud standarditele vastavuse kontrollid Laborite kvaliteedikäsiraamatu ja Veenduda laborite kvaliteedijuhtimissüsteemi Auditite käigus leiti 3 mittevastavust – kriitilisi mittevastavusi standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 vastavuses standardile, juhenditele ja ei olnud. Mittevastavused olid seotud seadmete märgistusega, vastavusauditid (22 auditit) normdokumentidele. analüüsiprotokolli vormistamisega, töötaja pädevustabeli täitmisega. Auditite käigus leitud mittevastavused kõrvaldati tähtaegselt. Katsekeskuste kvaliteedikäsiraamatu ja Veenduda METK-i vastavuses standardi EVS-EN Auditite käigus mittevastavusi ei tuvastatud. standardi EVS-EN ISO 9001 ISO 9001 ja katsekeskuste kvaliteedikäsiraamatu vastavusauditid (põldkatsete läbiviimise nõuetele. tegevusvaldkond, 8 auditit) Euroopa Komisjoni tervise- ja toiduohutuse peadirektoraadi (DG SANTE) poolt läbiviidud auditid Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest Hinnata pädevate asutuste võimet usaldusväärselt Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete ahelas saadud toodete ametlik kontroll kontrollida ettevõtjate vastavust kohaldatavatele tegutsevate ettevõtjate registreerimiseks ja tunnustamiseks on ELi õiguslikele nõuetele loomsete kõrvalsaaduste kasutusel süsteem ja ametlikke kontrolle kavandatakse ja nendest saadud toodete tootmisahelas ning riskipõhiselt. Kontrollid, sh proovivõtt, toimuvad regulaarselt võtta tulemuslikke parandusmeetmeid nõuetele ja kavandatud viisil. Ametnikud saavad oma tegevuses mittevastavuse kindlakstegemise korral. lähtuda konkreetsetest ja terviklikest suunistest ning kontroll- lehtedest. Kui kontrolli ajal tehakse kindlaks nõuetele mittevastavus, siis võetakse sellega seoses järelmeetmeid. Eespool märgitust hoolimata leidis auditirühm siiski vajakajäämisi loomsete kõrvalsaaduste suhtes ametlike kontrollide tegemisel toidukäitlejate ja loomsete kõrvalsaaduste ettevõtjate juures. Neist esimeste puhul tehti enamikul juhtudel kindlaks loomsete kõrvalsaaduste kontrolli vajakajäämised kõrvalsaaduste käitlemise ja kõrvaldamise hindamisel. Lisaks sellele vähenes loomsete kõrvalsaaduste ettevõtetes tehtud ametlike kontrollide üldine tulemuslikkus, 11  kuna ettevõtjatele anti kontrollist eelnevalt teada, ning auditirühm tegi kindlaks vajakajäämised ametnike hinnangutes loomsete kõrvalsaaduste ettevõtjate enesekontrolli, nende HACCP-põhiste menetluste ning nõutavate töötlemisparameetrite saavutamise kohta. Need vajakajäämised ilmnesid ka pädeva asutuse tegevuses seoses rajatiste esialgse tunnustamise ja edasiste kontrollidega, mille puhul ei tehtud süstemaatiliselt kindlaks, et ettevõtjad olid nõuetekohaselt valideerinud kasutatavate töötlemismeetodite muudatused. EL-i sisenevate loomade ja kaupade Hinnata, kas Auditi käigus leiti, et Eesti piiripunktide kaudu liitu sisenevate ametlik kontroll ning piiripunktide EL-i a) piiripunktide kaudu ELi sisenevate loomade ja loomade ning loomse ja mitteloomse päritoluga kaupade nõuetele vastavuse kontroll kaupade ametlikud kontrollid tehti kooskõlas ametliku kontrolli süsteem on hästi toimiv ning selle asjakohaste ELi õigusaktide, dokumenteeritud elluviimiseks on olemas sobiva kvalifikatsiooniga ja kogenud menetluste ja kavandatud korraga ning kas need töötajad, infotehnoloogiasüsteemid ning koostöö ja kontrollid olid piisavad, et minimeerida nii palju teabevahetus pädevate asutuste sees ja nende vahel. kui võimalik nõuetele mittevastavate saadetiste Süsteemiga tagatakse, et ELi sisenevad looma- ja sissetoomist ning nakkushaiguste sissetoomist ja kaubasaadetised esitatakse piiripunktides ametlikeks nende levikut; kontrollideks, mis üldiselt vastavad nende kaubakategooriate b) pädevad asutused on kehtestanud menetlused miinimumnõuetele, mille jaoks need on määratud, ning et neid ja/või korra, et tagada ELi sisenevate loomade ja kontrolle tehakse üldiselt kooskõlas ELi nõuetega. kaupade ametlike kontrollide kvaliteet, tõhusus ja Auditirühm tuvastas piiratud arvu puudusi, mille asjakohasus ning nende erapooletu ja järjepidev kõrvaldamiseks võttis pädev asutus meetmeid auditi ajal ja rakendamine, ning vahetult pärast seda. c) piiripunktid ja nendes piiripunktides asuvad kontrollikeskused (taristu, seadmed, dokumentatsioon ja töötajad) vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 (ametliku kontrolli määrus) ning sellega seotud delegeeritud ja rakendusmääruste kohaldatavatele nõuetele. Tapahügieeni ja lihakontrolli nõudeid Hinnata järgmiste liikide tapahügieeni ja Auditi käigus leiti, et punase liha ja linnuliha tootmise ja reguleerivate kontrollisüsteemide lihakontrolli suhtes tehtavate kontrollide turuleviimise üle tehtava ametliku kontrolli süsteem hõlmab hindamine toimimist ja kohaldatavate Euroopa Liidu (EL) kõiki nõutavaid elemente, vastab ametliku kontrolli määruse nõuete täitmise tagamist: veised, lambad, sead ja nõuetele ning selle rakendamine on hästi korraldatud. kodulinnud. 12  Riiklikud õigusaktid ja ametlikke kontrolle tegevatele töötajatele kättesaadavad dokumenteeritud menetlused on kooskõlas ELi nõuetega. Olemasolevad menetlused, koolitus ja järelevalvemehhanismid võivad tagada piisava kindluse selles, et kontrolle tehakse ühetaoliselt ja järjepidevalt. Samas on võimalik järelevalvemehhanisme parandada, et tagada ametlike kontrollide tõhusus, asjakohasus, kvaliteet ja järjepidevus. Samas ei ole tapahügieeni ja liha kontrolli suhtes tehtud põhjalikke ja piisava sagedusega valdkondlikke hindamisi, et anda pädevale asutusele piisav kindlus, et kontroll ettevõtte tasandil on tõhus, nagu on nõutud määruse (EL) 2017/625 artiklis 5, ning et normide rikkumised tuvastatakse ja vajaduse korral võetakse parandusmeetmeid. Otsese järelevalve puudumine töötajate tulemuslikkuse üle vähendab pädeva asutuse suutlikkust tagada ametlike kontrollide tõhusus. Nii kodukabiloomade kui ka kodulindude tapaeelne ja -järgne kontroll on korraldatud kooskõlas asjakohaste ELi nõuetega. Tapajärgse kontrolliga seoses täheldatud puudused näitavad siiski, et seda ei rakendata alati nõuetekohaselt, mis vähendab lihakontrolli tulemuslikkust. Peamised puudused on seotud kodulinnu- ja veiserümpade pesemisega saaste eemaldamiseks enne tapajärgset kontrolli ning sellega, et tapajärgse kontrolli käigus ei esitatud kontrolliks kõigi lehmade udaraid ja kõigi kodulindude siseelundeid. Ametlik üld- ja erihügieenikontroll, sh ametlike proovide võtmine, on hästi korraldatud, riskipõhine ning seda tehakse kooskõlas ELi ja riiklike normidega. Kui ametnikud avastavad rikkumisi, kohaldatakse täitemeetmeid. 13 Lisa 2: Põllumajandus, maaelu ja toiduainetööstus Parandamist vajav või oluliselt Nõuetele mittevastav ja/või Tulemuslik parandamist vajav tehtud on finantskorrektsioon Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile Ministeeriumi siseauditi osakonna ja välise audiitorbüroo (KPMG Baltics OÜ) poolt läbiviidud audit Makseasutuse (PRIA) 2023. eelarveaasta Sertifitseerimisauditi käigus kontrollitakse Üldhinnang sisekontrollisüsteemi akrediteerimis- EAGF-i ja EAFRD-i sertifitseerimisaudit makseasutuse valmisolekut tagada, et enne kriteeriumidele vastavuse kohta: maksete tegemist on kontrollitud nende vastavust - EAGF: toimib; ühenduse eeskirjadele. - EAFRD: toimib hästi. Arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta – märkusteta (mõlemad fondid). EAGF (koolikava meede) osas on välja toodud teatavad asjaolud: Koolikava meetme kontrollisüsteemis esineb olulisi puudusi haldus- ja kohapealsete kontrollide osas, mille tulemusena puudub sertifitseerimisasutusel kindlus, et kõik FA2023 tehtud väljamaksed on 100% abikõlblikud. Seda kinnitab ka sertifitseerimisasutuse testimise tulemusena arvutatud veamäärad: prognoositav mittevastavusmäär on 44354,56 eurot (e 3,31%) ning prognoositav mittevastavuse ülemmäär on 112323,64 eurot (e 8,37%). Koolikava meetme FA2023 väljamaksete summa on 1341660 eurot, mis moodustab kogu FA2023 EAGF fondist tehtud väljamaksete summast 0,7%. Sellest tulenevalt on sertifitseerimisasutus arvamusel, et koolikava meetme AE4 osas tehtud märkus ei mõjuta kogu hinnangut EAGF fondi osas ja see on märkusteta. 14 Lisa 3: Kalandus Parandamist vajav või oluliselt Nõuetele mittevastav ja/või Tulemuslik parandamist vajav tehtud on finantskorrektsioon Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile Ministeeriumi siseauditi osakonna ja välise audiitorbüroo (KPMG Baltics OÜ) poolt läbiviidud tegevusauditid „Euroopa Merendus ja Kalandusfondi Anda hinnang Euroopa Merendus ja Vt täpsemalt lisa 3.1 2014–2020 rakenduskava“ tegevusauditid Kalandusfondi (EMKF) meetmete toetuse ja (väljamaksed perioodil 01.07.2022– omafinantseeringu eesmärgi- ja õiguspärasele 30.06.2023), kokku 30 väljamakset kasutamisele. EMKF auditeerimisasutuse (MeM siseauditi osakond) iga-aastane kontrolliaruanne ja arvamus Euroopa Komisjonile EMKF auditeerimisasutuse iga-aastane Anda hinnang, kas raamatupidamise aastaaruanne Märkusteta arvamus: kontrolliaruanne ja arvamus Euroopa annab õige ja õiglase ülevaate, kas kulud, mille - raamatupidamise aastaaruanne annab määruse (EL) nr Komisjonile perioodi 01.07.2022– hüvitamist komisjonilt on taotletud, on seaduslikud 480/2014 artikli 29 lõike 5 kohase õige ja õiglase 30.06.2023 kohta ja korrektsed, ning kas kehtestatud ülevaate; kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt. - raamatupidamise aastaaruandes esitatud kulud, mille hüvitamist komisjonilt on taotletud, on õiguspärased ja nõuetekohased; - kehtiv juhtimis- ja kontrollisüsteem toimib nõuetekohaselt. 15 Lisa 3.1: EMKF tegevusauditid Audit Identification Category (Classification Measure Beneficiary Results13 Type Auditor14 report reg No of findings) nr 1.3: teadlaste ja kalurite KPMG 6.11-3/174 813015780001 TARTU ÜLIKOOL Unqualified koostöötoetus Baltics OÜ 4.4.1: kalapüügi- ja KPMG 6.11-3/175 EESTI KALATOOTJATE 84412100001 vesiviljelustoodete töötlemise Unqualified Baltics OÜ KESKÜHISTU ühisinvesteeringute toetus 1.1: Public Procurement - 2 major, KPMG 6.11-3/62 Contract notice and 2 minor Baltics OÜ tender specifications (x2); 3.3: kalanduspiirkonna kohaliku HÄÄDEMEESTE 1.24: Public Procurement 83302000070 Qualified arengu strateegia rakendamine VALLAVALITSUS – others; 5.2: Missing supporting information or documentation - Lack or incomplete audit trail 1.15: Püügivahendi parendamise 6.11-3/131 811521790220 TEKAMETSA OÜ Unqualified toetus AA 2.1: Vesiviljeluse KPMG 6.11-3/170 821020790008 TARTU ÜLIKOOL Unqualified innovatsioonitoetus Baltics OÜ 3.3: kalanduspiirkonna kohaliku 6.11-3/121 83302100185 MTÜ HIIU LAINED Unqualified arengu strateegia rakendamine AA 1.3: teadlaste ja kalurite KPMG 6.11-3/174 813015780001 TARTU ÜLIKOOL Unqualified koostöötoetus Baltics OÜ 6.2: kalandusandmete kogumise KESKKONNAMINISTEE KPMG 6.11-3/169 862021370006 Unqualified toetus RIUM Baltics OÜ 4.4.1: kalapüügi- ja KPMG 6.11-3/175 EESTI KALATOOTJATE 84412100001 vesiviljelustoodete töötlemise Unqualified Baltics OÜ KESKÜHISTU ühisinvesteeringute toetus 13 qualified – märkustega; unqualified – märkusteta; ongoing assessment – jätkuv/täiendav hindamine 14 AA – audit authority (ministeeriumi siseauditi osakond) 16  4.4.1: kalapüügi- ja KPMG 6.11-3/176 EESTI 84412100002 vesiviljelustoodete töötlemise Unqualified Baltics OÜ KALAPÜÜGIÜHISTU ühisinvesteeringute toetus 3.3: kalanduspiirkonna kohaliku 6.11-3/132 83302100071 ALREY OÜ Unqualified arengu strateegia rakendamine AA 4.3.2: Kalapüügi- ja 6.11-3/135 vesiviljelustoodete 84321900001 AKTSIASELTS JAPS Unqualified sertifitseerimise ning turu- uuringute tegemise toetus AA 3.3: kalanduspiirkonna kohaliku Minor 6.11-3/226 83302100116 OSAÜHING MSE-NET Qualified arengu strateegia rakendamine AA 3.3: kalanduspiirkonna kohaliku SAAREMAA KPMG 6.11-3/168 83302000250 Unqualified arengu strateegia rakendamine VALLAVALITSUS Baltics OÜ 4.4.1: kalapüügi- ja KPMG 6.11-3/175 EESTI KALATOOTJATE 84412100001 vesiviljelustoodete töötlemise Unqualified Baltics OÜ KESKÜHISTU ühisinvesteeringute toetus 4.4.4: kalapüügi- ja KPMG 6.11-3/167 vesiviljelustoodete töötlemise Baltics OÜ 84442100002 AKTSIASELTS JAPS Unqualified energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus 4.4.1: kalapüügi- ja KPMG 6.11-3/329 EESTI TRAALPÜÜGI 84412100004 vesiviljelustoodete töötlemise Unqualified Baltics OÜ ÜHISTU ühisinvesteeringute toetus 4.4.4: kalapüügi- ja KPMG 6.11-3/337 vesiviljelustoodete töötlemise OSAÜHING KALLASTE Baltics OÜ 84442000011 Unqualified energia- ja ressursisäästlikumaks KALUR muutmise toetus 4.4.4: kalapüügi- ja KPMG 6.11-3/334 vesiviljelustoodete töötlemise Baltics OÜ 84442200005 OSAÜHING AVEKTRA Unqualified energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus 3.3: kalanduspiirkonna kohaliku KPMG 6.11-3/1 83302100107 AIN MANGO Unqualified arengu strateegia rakendamine Baltics OÜ 7.1: „Euroopa Merendus- ja KPMG 6.11-3/327 MAAELUMINISTEERIU 871022370021 Kalandusfondi rakenduskava Unqualified Baltics OÜ M 2014–2020” tehnilise abi toetus 17  4.3.3: Erakorraline toetus KPMG 6.11-3/50 kalapüügiga, vesiviljelusega või Baltics OÜ REYKTAL 843312300014 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete Unqualified AKTSIASELTS töötlemisega tegelevale ettevõtjale 4.3.3: Erakorraline toetus 16: MA/IB work related Minor KPMG 6.11-3/52 kalapüügiga, vesiviljelusega või finding Baltics OÜ 843312300003 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete AS HIIU KALUR Qualified töötlemisega tegelevale ettevõtjale 6.1: Kalanduse kontrolli ja 16: MA/IB work related Minor KPMG 6.11-3/55 861021680032 KESKKONNAAMET Qualified järelevalve toetus finding Baltics OÜ 4.3.3: Erakorraline toetus KPMG 6.11-3/28 kalapüügiga, vesiviljelusega või Baltics OÜ AKTSIASELTS LÄÄTSA 843322300009 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete Unqualified KALATÖÖSTUS töötlemisega tegelevale ettevõtjale 4.3.3: Erakorraline toetus KPMG 6.11-3/53 kalapüügiga, vesiviljelusega või Baltics OÜ AKTSIASELTS 843322300007 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete Unqualified M.V.WOOL töötlemisega tegelevale ettevõtjale 6.1: Kalanduse kontrolli ja MAAELUMINISTEERIU 1.24: Public Procurement Minor KPMG 6.11-3/54 861020370026 Qualified järelevalve toetus M – others; Baltics OÜ MAAELU KPMG 6.11-3/37 2.2: Tootlikud investeeringud 822017840001 EDENDAMISE Unqualified Baltics OÜ vesiviljelusse SIHTASUTUS 4.4.4: kalapüügi- ja 5.2: Missing supporting Minor KPMG 6.11-3/328 vesiviljelustoodete töötlemise AKTSIASELTS information or Baltics OÜ 84442100010 Qualified energia- ja ressursisäästlikumaks M.V.WOOL documentation - Lack or muutmise toetus incomplete audit trail 4.4.4: kalapüügi- ja KPMG 6.11-3/3 vesiviljelustoodete töötlemise OSAÜHING SAARE Baltics OÜ 84442100005 Unqualified energia- ja ressursisäästlikumaks FISHEXPORT muutmise toetus 18