Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS Maakri 19/1, pk 19, 10145 Tallinn, Eesti Tel.+ 372 619 1630 [email protected] leadell.com Pr Angelika Timusk Vaidlustuskomisjoni liige 07. juuni 2024. a nr 1/115 Riigihangete vaidlustuskomisjon Lõkke 5, Tallinn [email protected] Vaidlustaja: Eastconsult OÜ registrikood: 12972814 Oru, AA kula, Luganuse vald Vaidlustaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Epp Lumiste LEADELL Pilv Advokaadiburoo Maakri 19/1, pk 19, 10145 Tallinn Tel: (+372) 619 1630 E-post: [email protected] Hankija: Transpordiamet Registrikood: 70001490 Valge 4/1, 11413 Tallinn e-post: [email protected] Hankija volitatud esindaja: Jane Treu Oigusosakonna hankeuksuse peaspetsialist E-post: [email protected] Kolmas isik: Insten Projekt OÜ Registrikood: 11479187 Hariduse poik 5, Korvekula alevik 60512 Tartu vald, Tartu maakond E-post: [email protected] Kolmanda isiku volitatud esindaja: Oleg Lužetski Tel: (+372) +372 520 7378 E-post: [email protected] VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT ja MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Riigihanke nr 277499 vaidlustusasjas LEADELL offices are among the leading law firms in Estonia, Latvia and Lithuania.  I TAOTLUS 1) Rahuldada vaidlustus ning tunnistada kehtetuks Transpordiameti 17.05.2024 korraldus nr 1-3-2/24/011, mille p-s 2.1 tunnistati riigihankes edukaks Insten Projekt OÜ (reg kood 11479187) pakkumus. 2) Tunnistada kehtetuks Transpordiameti 20.05.2024 korraldus nr 1-3-2/24/012 osas, milles hankija otsustas jätta Insten Projekt OÜ hankemenetlusest kõrvaldamata ja kvalifitseeris Insten Projekt OÜ. 3) Määrata kindlaks Eastconsult OÜ menetluskulude rahaline suurus summas 3105 eurot (ilma käibemaksuta summas) ja mõista Eastconsult OÜ kantud menetluskulud Transpordiametilt Eastconsult OÜ kasuks välja. II MENETLUSE EELNEV KÄIK 1. Transpordiamet (edaspidi hankija) viis labi avatud hankemenetlust „Riigitee nr 14202 Mullavere–Visusti km 1,48 maanteeviadukti eel- ja tooprojekti koostamise ja ehitamise omanikujarelevalve, liiklusohutus auditeerimiste ja ekspertiiside teostamine“ (edaspidi hange; riigihange nr 277499). 2. 17.05.2024 allkirjastatud korralduse nr 1-3-2/24/011 (edaspidi vaidlustatud korraldus) alusel otsustas hankija tunnistada edukaks Insten Projekt OÜ (edaspidi kolmas isik) pakkumuse. Vaidlustatud kaskkirja kohaselt on kolmas isik pakkunud hankes maksumuseks 25 200 eurot ilma kaibemaksuta. 3. 27.05.2024 esitas Eastconsult OÜ (edaspidi vaidlustaja) vaidlustuse hankija eelnimetatud korralduste kehtetuks tunnistamiseks Insten Projekt OÜ-d puudutavas osas. Vaidlustaja hinnangul ei ole hankija sisuliselt viinud labi pohjendamatult madala maksumuse kontrolli ega esitanud teavet, miks hankija leidis, et edukaks tunnistatud pakkuja maksumus pole pohjendamatult madal. 4. 28.05.2024 edastas VAKO vaidlustuse hankijale ning kolmandale isikule ja maaras neile vastamise tahtajad. 5. 03.06.2024 vastuses leidis kolmas isik, et tema pakkumuse maksumus on pohjendatud teenuse osutamise saastlikkusega ning pakkuja valitud tehnilise lahendusega voi erakordselt soodsate tingimustega, mis on pakkujale hankelepingu taitmiseks kattesaadavad RHS § 115 lg 7 p-de 1 ja 2 tahenduses. 6. 04.06.2024 vastuse kohaselt leidis hankija, et ta ei ole rikkunud ettevotjate teavitamise kohustust hankija otsustest ning on sisuliselt kontrollinud kolmanda isiku pakkumuse pohjendamatult madalat maksumust ja kaalutlusotsuse tulemusena joudnud oigusparase otsuseni, et kolmanda isiku poolt esitatud pakkumus ei ole pohjendamatult madala maksumusega. Lisaks sellele asus hankija seisukohale, et hankelepingu taitmise algus ei ole hankes jaigalt fikseeritud. Hankija vastuse lisa 3 kajastas kolmanda isiku selgitusi Insten Projekt OÜ maksumuse kujunemise kohta. 7. 04.06.2024 maaras VAKO kirjaliku menetluse ning kohustas menetlusosalisi esitama kirjalikke seisukohti ja menetluskulude taotlusi hiljemalt 07.06.2024. Seega on kaesolev seisukoht ja menetluskulude nimekiri esitatud tahtaegselt. 2 III PÕHJENDUSED 8. Vaidlustaja on tutvunud hankija ja kolmanda isiku seisukohtadega ning vaidlustaja hinnangul ei anna hankija ja kolmanda isiku vastustes esitatud seisukohad alust jatta vaidlustus rahuldamata. Nii hankija kui ka kolmanda isiku seisukohad tegelikkuses kinnitavad ja toendavad uheselt, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus sai kujuneda niivord madalaks uksnes toooigusele kohalduvaid reegleid eirates. Molemad seisukohad eiravad RHS § 115 lg-tes 7-9 satestatud pohjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrolli reegleid. Hankija ei saanud sisuliselt kontrollida kolmanda isiku pakkumuse põhjendamatult madalat maksumust 9. Vastuses vaidlustusele vaidab hankija, et lahtus antud juhul RHS § 115 lg-st 8 ning kontrollis kolmanda isiku poolt esitatud selgitusi. Kuid vaidlustatud otsustest ei nahtu, et hankija oleks kontrollinud kolmanda isiku pakkumuse maksumuse pohjendatust RHS § 115 mottes. Vaidlustaja on seisukohal, et hankijal ei olnud voimalik kolmanda isiku polt antud uldsonalise selgituse alusel uldse kontrollida kas kolmanda isiku pakkumus on pohjendamatult madal voi mitte. 10. Tallinna Ringkonnakohtu suuniste kohaselt: „Piisavaks ei saa pidada pakkuja üldsõnalist kinnitust, et esitatud pakkumuse maksumus lähtub pakkuja laiaulatuslikust kogemusest ja reaalsetest kuludest ning pakkuja suudab pakutud maksumusega hankelepingut nõuetekohaselt täita.“1 Riigikohtu selgituste kohaselt, ei saa ilma tapsemate andmete ja toenditeta teha nendest kinnitustest mitte mingisuguseid jareldusi nimetatud oigustuste majandusliku tahenduse kohta, isegi kui need vaited vastavad toele.2 Seega ainuuksi kohtupraktikast tuleneb asjaolu, et kolmas isik peab esitama konkreetsed selgitused ja voimalusel kalkulatsioonid oma hinna kujunemise kohta. Konesoleval juhul on kolmas isik piirdunud uldsonaliste ning kontrollimatute kinnitustega. 11. Kohtupraktikat jargib ka vaidlustuskomisjoni praktika. Vaidlustuskomisjoni selgituste kohaselt peab pakkuja olukorras, kus ta tugineb erakordselt soodsatele tingimustele, tõendama, et need tingimused on tema esitatud pakkumusega põhjuslikus seoses ja kättesaadavad ainult temale (nt ta on saanud hankelepingu taitmiseks alltoovotjatelt eksklusiivsed erihinnad ja tavaparasest paremad tarnetingimused, mis annavad talle teiste pakkujate ees eelise).3 Samas lahendis leidis VAKO, et kui pakkuja piirdub vaid paljasonalise vaitega soodsate tingimuste olemasolu kohta ja hankija teostab ebapiisavalt kontrolli, siis on hankija teinud ilmselge kaalutlusvea (vt VAKO otsus nr 254-20/227156 p-d 9.2.3 kuni 9.3). Veelgi enam ka 154-22/254784 lahendis markis VAKO Hankija pidi seejuures teostama sisulise kontrolli, ega võinud piirduda pakkuja kontrollimatu vastusega hankija selgitusnõudele (vt nt ka Kolmanda isiku poolt viidatud Riigikohtu04.11.2022 otsus nr 3-20-924, p 31 või Riigikohtu 16.03.2022 otsus nr 3-19-1825, p 17). 1 TlnRnKo 3-14-51616, p 17. 2 RKHKo 3-20-924, p 31. 3 VAKOo 254-20/227156, p 9.2.3. 3 12. Antud juhul ei ole kolmas isik oma vastuses (vt hankija vastuse lisa 3) toodud asjaolusid kuidagi toendanud ja on piirdunud kontrollimatu vastusega. Kuna hankija on selle kontrollimatu vastuse alusel hinnanud kolmanda isiku pakkumuse maksumuse pohjendatuks, siis on hankija teinud ilmselge kaalutlusvea. Jarelikult on hankija otsus oigusvastane ning tuleb tuhistada. 13. Kolmanda isiku vastusest ei nahtu uhemotteliselt, milliste kuludega ta on oma pakkumuses arvestanud ja mis osas saavutab ta vastuses loetletud meetmetega tema poolt väidetud säästu. Seetottu jaid hankijal hankemenetluses olulised RHS § 115 lg 7 p-dele 1 ja 2 vastavad asjaolud sisuliselt valja selgitamata, mistottu hankija ei korvaldanud tegelikult kahtlust, et hankeleping voib jaada nouetekohaselt taitmata.4 Ka kaesoleval juhul on hankija tuginenud kolmanda isiku uldsonalistele kinnitustele, mistottu ei saanud ja ei ole hankija sisuliselt kontrollinud kolmanda isiku pakkumuse maksumuse pohjendatust. 14. Hankija vastuse p-s 2.17 antud selgitused kolmanda isiku pakkumuse maksumuse summas 25 200 eurot pohjendatuse kohta on otsitud ja puudub kindlus, et samadest kaalutlustest lahtus hankija ka vaidlustatud otsuse tegemisel. Vaidlustaja rohutab, et vastavad arvutused puuduvad 16.05.2024 edukaks tunnistamise otsuses (vt 04.06.2024 vastuse lisast 4) sootuks. Jargides VAKO otsuses nr 164-22/254784 toodud selgitusi, siis kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrollimisel RHS §115 on hankija käitunud formaalselt ning piirdunud üksnes kolmanda isiku lakooniliste kinnituste kordamisega, mis on vastuolus nii RHS § 115 mõttega, RHS § 115 lg-ga 8 kui ka Riigikohtu selgitustega. Mingit sisulist kontrolli kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse üle hankija teostanud ei ole. Eelnevad pohimotted kohalduvad uhemotteliselt ka kaesolevale vaidlusele ning hankija otsus tunnistada kolmanda isiku pakkumus edukaks on seega oigusvastane ja tuleb tunnistada kehtetuks. Kolmanda isiku selgitused oma pakkumuse maksumuse kujunemise osas ei ole usutavad 15. Isegi kui hankija oleks saanud teostada pakkumuse maksumuse sisulist kontrolli (millega vaidlustaja eeltoodud pohjustel ei noustu), siis tegelikkuses ei ole ka hankija ega kolmanda isiku vaited usutavad. 16. Vaidlustaja viitab, et kolmanda isiku selgitus on olnud, et meie insenerid omavad silla- ja teede ekspertiisi, kui ka liiklusohutuse auditeerimise kutsed. Seejuures ei too kolmas isik sonaselgelt esile, millistest inseneridest juttu on. Vaieldamatult peaks kolmas isik tooma esile, millistest inseneridest ta raagib. Seda eriti olukorras, kus kolmandal isikul tootajad (sh insenerid) uldse puuduvad. On tahelepanuvaarne, et hankija oma vastuse p-s 2.20 viitab tootajate voimalikule hilisemale registreerimisele tootamise registris, siis kolmas isik raagib alltoovotjate kasutamisest. Need vaited on omavahel vastuolus ning kinnitavad vaidlustaja seisukohta, et tegelikkuses ei olnud hankijale selge, kuidas voi mille alusel kujunes kolmanda isiku pakkumuse madal maksumus. Ainuuksi eelnev vastuolu kinnitab, et hankija ei saanud sisuliselt kontrollida kolmanda isiku vaidete kujunemist. 17. Juhul kui kolmanda isiku pakkumuse madal maksumus on oigustatud alltoovotjate kasutamisega, siis ka neile tuleb osutatud teenuse eest tasuda, mistottu meeskonna 4 VAKOo 206-21/241172, p 9.2.4.2. 4  omamine voi meeskonnale viitamine, ei tahenda teenuse osutamist turutingimustest oluliselt madalamana. 18. Hankija on viidanud, et liiklusohutuse audit maksab 4 000 eurot ning selle kulu saab kolmas isik saasta, kuna tal on omal vastava padevusega isik. Samas ei nahtu mitte uhestki kolmanda isiku selgitusest ega hankija esitatud toendist, et liiklusohutuse audit oleks Eesti turul kattesaadav vaid uhese hinnaga, milleks on 4 000 eurot. Kolmas isik lausa viitab summale 10 000 eurot (mis ei ole uldse usutav). Vaidlustajale teadaolevalt varieeruvad need hinnad tegelikkuses 800 eurost kuni 1000 euroni (vt lisa 1). Arvestades vaidlustusmenetluse luhikest vastamise tahtaega, ei ole vaidlustaja saanud rohkem hinnapakkumisi, kui see mis kajastatud lisas 1. 19. Isegi kui moonda, et kolmandal isikul on voimalik saasta 4 000 eurot, sest tal on olemas insener, kes omab liiklusohutuse auditeerimise kutset (mida uhestki registrist ei nahtu!), siis tootajale voi alltoovotjale tuleks tehtud too eest igal juhul tasuda ning tootaja peab igal juhul olema tootamise registris registreeritud. Seega ei saa nimetatud kutsega inseneri omamine tahendada, et kolmas isik saab teenust niipalju soodsamalt osutada. Veelgi enam, kui kolmanda isiku pakkumuse maksumusele (25 900 eurot) lisada liiklusohutuse auditi maksumus (hankija vaidetud summas 4000 eurot), oleks kolmanda isiku pakkumuse maksumus jatkuvalt oluliselt soodsam konkurentide pakkumuse maksumusest. 20. Kolmandal isikul lasus kohustus tuua oma selgitustes esile konkreetsed meetmed, mida tarvitatakse vaidetava „saastuefekti“ saavutamiseks. Seejuures peavad need majanduslikud meetmed võimaldama usutavalt hankeesemele tehtavatelt kuludelt kokku hoida ning see saast peab samal ajal olema pakkuja poolt esitatud selgituste ja tõendite põhjal piisavalt suur, et selgitada markimisvaarset hinnavahet turuhinnaga.5 Antud juhul on turuhinnaks koigi hankes vastavaks tunnistatud pakkumuste aritmeetiline keskmine on 77 761,88 eurot, millest kolmanda isiku pakkumus on silmatorkavalt madalam. Isegi kui pakkumuste keskmisest jatta korvale koige kallim pakkumus, siis oleks pakkumuste keskmine 60 200 eurot, mis samuti on markimisvaarselt kallim kui kolmanda isiku pakkumus. Seejuures hankija 14.05.2024 selgitustaotluse kohaselt tekkis hankijal kahtlus pohjusel, et kolmanda isiku pakkumus on oluliselt madalam kui hanke eeldatav maksumus 90 000 eurot. Kolmanda isiku 14.05.2024 vastus ei selgita sisuliselt (so konkreetsete arvutuste pohjal) hinnavahet ei turuhinna ega hanke eeldatava maksumusega. 21. Lisaks eeltoodule viitab vaidlustaja, et kolmanda isiku vaited nagu ta asuks objektile lahemal, mistottu saab ta pakkuda soodsamat hinda ei kannata tegelikkuses kriitikat. Vaidlustaja margib, et riigihangete registri andmetel on kolmas isik osalenud ja voitnud erinevaid hankeid ka Ida-Virumaal (nt Narvas) (vt lisa 2). Seega ei oma kaugus objektist mingil maaral moju kolmanda isiku pakkumuse maksumusele ning kolmanda isiku pakkumuse maksumuse soodsus tuleneb toojoumaksude tasumata jatmises. 22. Kolmanda isiku 14.05.2024 vastuses hankija selgitusnoudele on formaalselt kusitud selgitused esitatud, kuid RHS § 115 lg 1 mottele vastav sisuline noue pakkumuse maksumuse pohjendatuse kohta selgituste esitamiseks siiski taitmata. Sel juhul puudub hankijal VAKO praktikas valitseva seisukoha kohaselt enne pakkumuse tagasilukkamise otsuse tegemist vajadus ja kohustus tahtajaks sisuliselt esitamata 5 VaKo 254-20/227156, p 9.2.1; TlnRnKo 3-20-924, p 18. 5  pohjenduste ule pakkujaga konsulteerida.6 Kokkuvotvalt on vaidlustaja seisukohal, et kõnesoleval juhul pidi hankija kolmanda isiku hankemenetlusest RHS 115 lg 8 alusel kõrvaldama. 23. Eelnevat kokkuvottes on vaidlustaja veendunud, et hankijal ei olnud voimalik kolmanda isiku uldsonaliste selgituste alusel teha sisulist otsustust selle kohta, kas kolmanda isiku pakkumuse maksumus on pohjendatud voi mitte. Hankija ei ole vaidlustajale avaldanud sisulisi põhjendusi, miks tema hinnangul ei ole kolmanda isiku pakkumuse maksumus põhjendamatult madal 24. Vaidlustaja jaab erialases kirjanduses esitatud selgituste juurde, mille kohaselt on hankijal kohustus avaldada pakkujale ka need andmed miks hankija leidis, et eduka pakkuja pakkumuse maksumus ei ole pohjendamatult madal (vt vaidlustuse p 14). 25. Hankija vastuse kohaselt on ta esitanud selgitused pohjendamatult madala maksumuse kontrollimise kohta. Hankija vastuse lisast 4 puuduvad vaidlustatud otsusest sootuks asjakohased pohjendused selle kohta, miks ta pidas kolmanda isiku pakkumuse maksumust pohjendatuks. Vaidlustaja kordab, et kolmas isik ei ole oma selgitustes toonud esile konkreetseid summasid, mida ta saab saasta seetottu, et on no kohalik ettevote. Samuti ei ole hankija toonud esile selgitusi, et kui palju oli teiste pakkujate pakkumuses arvestatud voimalike transpordikuludega. Eelnev on aga Euroopa Kohtu praktika kohaselt nn uletamatu pohjendamispuudus, mida ei saa alles kohtumenetluses enam heastada.7 26. Puudub vaidlus, et vaidlustaja uuris hankija kaest, kas kolmandalt isikult kusiti RHS § 115 lg 1 kohaseid selgitusi pakkumuse maksumuse pohjendatuse kohta. Fakt on see, et hankija jattis vaidlustajale selgitamata kolmanda isiku pakkumuse maksumuse pohjendatust jaatava jarelduseni viinud pohjuseid (vt hankija 04.06.2024 vastuse lisast 2). Järelikult ei ole hankija antud juhul talle lasuvat põhjendamiskohustust järginud. 27. Euroopa Liidu pohioiguste harta artikli 41 loike 2 punkti c kohaselt on ametiasutustel kohustus oma otsuseid pohjendada. See pohjendamiskohustus tahendab pohjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrollimise kontekstis, et „vastavalt ELTL [art 296 lg-le 2] peab akti autor selgelt ja ühemõtteliselt välja tooma akti aluseks oleva arutluskäigu, et võimaldada esiteks huvitatud isikutel mõista oma õiguste kaitse eesmärgil võetud meetme põhjuseid ning teiseks liidu kohtul kontrolli teostada.“8 Seega selleks, et tagada vaidlustajale Euroopa Liidu pohioiguste harta artikliga 47 tagatud oigus tohusale oiguskaitsevahendile, ei saanud hankija piirduda uldsonalise vaitega, et „hankija küsis RHS § 115 lg 1 alusel edukalt pakkuja selgitusi madala maksumuse kohta“. Hankija oleks pidanud esitama oma 27.05.2024 vastuses (vt hankija 04.06.2024 vastuse lisast 2) vaidlustaja selgitustaotlusele ka sisulisi pohjendusi, miks kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole hankija hinnangul pohjendamatult madal. Hankija ei ole seda teinud. Kolmas isik saab nii madalat hinda pakkuda üksnes tööõigust reguleerivate seaduste rikkumise tõttu 6 VAKOo 71-19/206579, p 9.5. 7 EKo T-546/20, Sopra Steria Benelux ja Unisys Belgium vs. Komisjon, ECLI:EÜ:T:2021:846, p-d 61 ja 68. 8 Ibid., p 34 ja seal viidatud kohtupraktika. 6 28. Hankija on oma vastuse p-s 2.21 asunud seisukohale, et kolmandal isikul ei peagi olema tootajaid, sest ta saab teenust sisse osta ning samas p-s 2.22 on ta valja toonud, et kolmandal isikul on voimalik tootajad registreerida hiljem, kui teenust hakatakse osutama. Hankija eelnevad väited püüavad õigustada esmalt enda puudulikult kontrollitud otsust ja teiseks kolmanda isiku õigusvastast käitumist. Vaidlustaja selgitab jargnevat. 29. Teadalevalt ei paku RHS voimalusi sisustada pohjuslikku seost pohjendamatult madala maksumusega pakkumuse ja sotsiaal- voi toooiguse normide eiramise vahel ning selleks sobivate vahendite loetelu. Seega peaks sobima mis iganes teave voi vahendid, mida hankija saaks omalt poolt objektiivselt hinnata.9 Selliseks teabeks on kindlasti avalik informatsioon kolmandal isikul tootajate puudumise kohta ja toojoumaksude mitte tasumise kohta. 30. Hankija on VAKO-le esitatud vastuses oigustanud kolmanda isiku pakkumuse maksumust mh seelabi, et „igapäevaselt 15 kuud ei ole inseneri meeskonnal vaja töid teostada.“ Väide on vastuolus riigihanke alusdokumentides sätestatuga. Hankija ei ole viidanud hanke alusdokumentide punkti tapsusega noudele, mille kohaselt peaks omanikujarelevalve tegema toid 15- kuulise perioodi jooksul vaiksema koormusega kui 0,75. Vaidlustuse p-s 24 selgitas vaidlustaja, et „Hankelepingu lisades 1-6 sätestatust nõuetest tulenevalt jõudis vaidlustaja pakkumuse ettevalmistamisel veendumuseni, et hankelepingu täitmisel peab arvestama vähemalt ühe töökohaga koormusega 0,75-1,0 vähemalt 15-kuulise perioodi jooksul.“ Vaidlustaja jaab selle seisukoha juurde. 31. Erimeelsuste valtimiseks esitab vaidlustaja viite hanke alusdokumenditele (lisa 2 – Tellija eritingimused), mille p-s 4.8.1 on loetletud detailselt tood, mida toovotja tegema peab. Eritingimuste p-s 4.9 on noue teavitama pidevalt tellijat too kvaliteedist ja progressist. Eriti oluline on aga noue p-s 4.10: laadima igapäevaselt Inseneri päeviku koos lisadega üles elektroonilisse ajatempliga keskkonda, millel on Tellijale tagatud juurdepääs. Inseneri päevik koos lisadega allkirjastada koondpäevikuna iga nädala lõpus. Tellijaga eelnevalt kooskõlastatult võib Inseneri päevikuna kasutada ka ehitustööde päevikut. Ehitustööde päevik peab võimaldama teha väljavõtteid Inseneri tööst päevade kaupa. Jarelikult on hanke dokumentidega teadvalt vastuolus hankija vaide, et insener ei osuta teenust igapaevaselt. Tegelikkuses on hankija selgesonaliselt seadnud noude, et teenuse osutamisel tuleb vahemalt igapaevaselt tegevusi teha. 32. Toojoumaksude tasumine 2023. a IV kvartalis summas 1 505,38 eurot ei toenda, et toooiguse normidest peab kolmas isik kinni ka hankelepingu taitmisel. Iseenesest on oige hankija tahelepanek, et ta ei saa taita maksuhalduri ulesandeid. Samal ajal lasub tal siiski kohustus veenduda, et hankelepingu taitmisel ei eira eduka pakkumuse teinud pakkuja sotsiaal- voi toooiguse norme. Kui hankija esile toodud toojoumaksude tasumine IV kvartalis uldse midagi toendab siis seda, et Insten Projekt OÜ rikub tööõiguse norme. 33. Töölepingud on eelduslikult sõlmitud tähtajatult (vt TLS § 9). Seejuures tuleneb ka toolepingu seadusest eeldus, et too eest tuleb maksta tasu (ja jarelikult ka riiklike makse). Kusjuures hankija peab olema teadlik, et tal endal on solmitud mitmed 9 TlnRnKo 3-21-2867, p 20. 7  lepingud Insten Projekt OÜ-ga (vt riigihange nr 276914, 247167, 234510. 232860 jt). Hankija on ka oma vastuses viidanud erinevatele projektidele, kus praegusel ajal osutab teenust Insten Projekt OÜ. Ometi on umberlukkamatu fakt, et Insten Projekt OÜ-l ei ole tootajaid registreeritud ja toojoumakse ei ole tasutud. Riigihangete registris avaldatud hankelepingute (vt lisa 2) alusel teenuse osutamine on juba kas toimunud voi alles peaks tulevikus loppema. Naiteks riigihankel nr 234510 peaks teenuse osutamine Insten Projekt OÜ poolt loppema alles 23.10.2026. Seega selle teenuse osutamiseks, peab Insten Projekt OÜ-l olema juba kaesoleval ajal tootajad registreeritud ja toojoumaksud tasutud. Kuna lisas 2 olevas nimekirjas on erinevad hanked taitmisel, siis peab kolmandal isikul olema tootaja voi tootajad tootamise registris registreeritud. 34. Vaidlustaja viitab, et isegi kui koiki hankelepinguid taidetakse alltoovotjate kaudu, siis peab kolmandal isikul olema vähemalt projektijuht, kes kõiki neid hankelepinguid (ning nende täitmist) koordineerib. Selline projektijuht ei osuta teenust tasuta ning ilmselgelt ei ole tegemist juhatuse liikme ulesannete taitmisega (ehk ariuhingu juhtimisega ning esindamisega), mistottu nii toolepingu seaduse kui ka maksukorralduse seaduse kohaselt peab Insten Projekt OÜ-l olema töötajad (vähemalt 1) registreeritud. Kolmanda isiku poolt esitatud volitus toendab, et osanik Oleg Lužetski peab olema registreeritud tootajana, kuna ta osutab teenust (toolepingu voi volaoigusliku lepingu alusel), mis seisneb riigihangetel kolmanda isiku nimel pakkumuste koostamises ja esitamises ning kolmanda isiku hangetel esindamises. On tahelepanuvaarne, et volikiri on antud 2020 ehk 4 aastat tagasi! Järelikult on kolmas isik ise tõendanud, et ta on 4 aastat rikkunud kohustust registreerida töötaja töötamise registris ning tasuda töötajale makstavalt tasult tööjõumaksud. 35. Kolmanda isiku vaide, mille kohaselt kavatses ta kasutada Safeway OÜ tootajat, ei ole samuti usutav. Kuna Safeway OÜ tootaja keskmine kuutasu on oluliselt suurem kui kolmanda isiku pakkumuse alusel oleks voimalik tootajale uhes kuus tasuda, siis ilmselgelt osutaks kolmas isik ka alltoovotja kasutamise juures teenust kahjumlikult. See omakorda tahendab, et esineks hankelepingu mittekohase taitmise risk. 36. Vaidlustuse p-s 25 toi vaidlustaja valja, et hankes vastavaks tunnistatud pakkumuste (va kolmas isik, kellel puuduvad tootajad) uhe kuu aritmeetiline keskmine brutokuupalk on 2 399,27 eurot, millele tasumiseks peab tooandja arvestama palgafondiga summas 3 210,22 eurot kuus. Hankija ja kolmanda isiku selgitustest ei nahtu, mis summas hakkab kolmas isik hankelepingu taitmisel tasuma tootasu inseneri meeskonnale ning mis ulatuses taidab ta sel juhul sotsiaal- voi toooiguse norme. Seelabi ei ole hankija kolmanda isiku poolt sotsiaal- voi toooiguse normide rikkumise kahtlust kummutanud. 37. Eelnevast jareldub, et kui hankija oleks pohjendamatult madala maksumuse kontrolli tegelikkuses tohusalt ning sisuliselt labi viinud, siis oleks hankija RHS § 115 lg 9 alusel olnud kohustatud kolmanda isiku pakkumuse tagasi lukkama. 38. Taiendavalt tuleb markida, et kui Euroopa Parlamendi ja noukogu direktiivi 2014/24/EL, art 55 lg 2 p c kohaselt teavitab hankija iga vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujat edukaks tunnistatud pakkumuse omadustest ja suhtelisest eelisest uksnes nimetatud pakkuja taotlusel, siis RHS § 47 lg 4 p 3 kohustab hankijat esitama vastavad edukat pakkumust iseloomustavad andmed koos RHS § 47 lg-s 1 nimetatud teatega ka siis, kui valjalangenud pakkuja seda sonaselgelt ei 8  kusi. Sestap peab hankija esitama pohjendamatult madala maksumuse kahtluse puudumise voi selle kummutamise kohta pohjendusi juba koos pakkujate teavitamisega oma RHS § 47 lg 1 jargsest otsustest. 39. Pakkumuse maksumuse vordlemine teiste pakkujate hindadega ei ole asjakohane pakkumuse maksumuse pohjendatuse toendamisel, sest pakkumuse maksumuse pohjendatuse kontrollimisel uuritakse ja hinnatakse justnimelt kahtlust tekitanud pakkumust, mitte aga ei korvutata seda teiste pakkumustega.10 Seetottu ei korvalda hankija vastuse p-des 2.18-2.19 esitatud vordlused tegelikult kolmanda isiku poolt hankes pohjendamatult madala maksumusega pakkumuse esitamise kahtlust. Liiklusohutuse auditeerimise kulu ja alltöövõtja kaasamine 40. Kolmas isik pohjendab oma pakkumuse maksumuse soodsust asjaoluga, et ta teeb hankelepingu taitmisel liiklusohutuse auditeerimist „paralleelselt muude antud lepingu kohustuste täitmisega (Oleg Lužetski kutsetunnistus 191070 liiklusohutuse auditeerimine)“. Kolmas isik vaidab paljasonaliselt, et vastav kulu teistele pakkujale peab olema 10 000 eurot. Vaidlustaja on arvestanud oma pakkumuse koostamisel nii liiklusohutuse auditeerimise kui ka ekspertiisi kuluga. Seejuures on selle turuhind oluliselt soodsam kui komas isik oma 03.06.2024 vastuses paljasonaliselt vaidab (vt lisa 1). 41. Oma 03.06.2024 vastuses pohjendab kolmas isik oma pakkumuse maksumust muuhulgas objektil toode korraldamisega toovotulepingu alusel labi kolmanda isiku partneri (Safeway OÜ; reg kood 12873035), kelle teatmik.ee andmete alusel on tootajate arv 6 ja keskmine toojoumakse 2024 aasta esimese kvartali jooksul on 2087,88 eurot. Seejuures eksib kolmas isik selles, et ta ei pidanud esitama teise partneri toovotulepingu andmed. Teave nende alltoovotjate kohta, kelle naitajatele pakkuja ei tugine, tuleb esitada hankepassis.11 Seejuures teostab hankija esimese ringi alltoovotjate suhtes RHS § 122 jargset kontrolli.12 Juhul kui kolmas isik ostab hankelepingu taitmisel osa teenuseid sisse, siis peab see hankijale nahtuma kolmanda isiku hankepassist. 42. Kuivord hankija ei ole oma vastuses ega edukaks tunnistamise otsuses kordagi tuginenud asjaolule, et kolmas isik kasutab soodsatel tingimustel alltoovotjat, siis ilmselt ei nahtunud alltoovotja kasutamine kolmanda isiku pakkumusest. Antud juhul eelduslikult ei ole kolmas isik Safeway OÜ alltöövõtjana kaasamisega hankes pakkumuse esitamisel arvestanud. See tahendab, et hankija ei saanud nimetatud vaitest ka vaidlustatud otsuse tegemise ajal lahtuda. Hankelepingu täitmise algus 43. Vaidlustaja on teadlik, et TED-i saadetava hanketeate puhul tuleb selles markida ka hanke eeldatav alguskuupaev. Vaidlustaja jaab vaidlustuse p-s 37 esitatud seisukoha juurde, et hanke alusdokumentides ei ole aratuntavalt satestatud teenuse osutamisega alustamise tahtpaeva edasilukkavat tingimust (nt juhuks kui hankes esitatakse vaidlustus, jne). 10 VAKOo 87-21/233412, p 25. 11 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7148532/documents/source- document?group=B&documentOldId=17054164 – vt lk 5. 12 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7148532/subcontractor-passport 9 44. Eeltoodut kokkuvottes, vaidlustaja jaab oma vaidlustuses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et hankija ning kolmanda isiku seisukohad ei anna alust vaidlustuse rahuldamata jatmiseks. Vaidlustaja palub vaidlustuse taies ulatuses rahuldada. Kolmandal isikul puudub volitatud esindaja käesolevas menetluses 45. Kolmas isik on esitanud koos oma vastusega vaidlustusele volikirja. Volikiri annab oiguse solmida leping, esitada ja allkirjastada riigihanke dokumente, kuid volikiri ei anna oigust esitada seisukohti vaidlustuskomisjoni menetluses. Seega tuleb kolmanda isiku koik seisukohad jatta tahelepanuta, sest neid on esitanud isik, kellel ei ole Insten Projekt OÜ nimel seisukohtade esitamiseks oigust. IV VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 46. Lahtudes RHS § 199 lg-st 1 on menetlusosalistel oigus esitada VAKOle vaidlustusmenetlusega seotud menetluskulude nimekiri. Vaidlustaja on kandnud seoses kaesoleva vaidlustusmenetlusega oigusabikulusid summas 2 468 eurot, mille tapne kujunemine on valja toodud arve spetsifikatsioonil (lisa 2). Nimetatud kuludele lisandub veel riigiloivu kulu summas 640 eurot. Kokku on vaidlustaja kandnud vaidlustusega seonduvaid kulusid summas 3 105 eurot (ilma kaibemaksuta). 47. Nii vaidlustuskomisjoni kui ka Riigikohtu praktikast tulenevalt kuuluvad kulud huvitamisele ilma kaibemaksuta summas (vt Riigikohtu 11.05.2022 otsus kohtuasjas 3-20-663, p-d 22-23; vt VAKO otsus nr 84-23/263634 p 20.3). Vaidlustaja on kaibemaksukohustuslasena registreeritud ning seetottu taotleb vaidlustaja menetluskulude huvitamist ilma kaibemaksuta summas. Vaidlustaja hinnangul toendab kaesoleva menetlusdokumendi lisas 2 oleva arve spetsifikatsioon uheselt, et koik kulud on olnud pohjendatud ja vajalikud. Arvestades esitatud dokumentide mahtu ja nende labitootamiseks kulunud aega, siis ilmselgelt on tegemist pohjendatud ja pigem isegi tagasihoidlike menetluskuludega. Ühtlasi margib vaidlustaja, et talle osutatakse oigusabi tunnihinnaga 170 eurot tunnis (lisandub kaibemaks), mis on oluliselt soodsam kui turuhind (Riigikohtu praktika kohaselt uletab turuhind isegi 200 eurot tunnis piirmaara). 48. Kaesolevaga kinnitab vaidlustaja, et menetluskulude nimekirjas valja toodud kulud on kantud seoses konesoleva riigihanke vaidlustusmenetlusega. V MENETLUSLIKUD AVALDUSED 49. Tähtaegsus. VAKO 04.06.2024 kirjaliku menetluse teatega on vaidlustajal voimalik esitada taiendavaid seisukohti ja taotlusi kuni 07.06.2024. Seega on kaesolev menetlusdokument esitatud tahtaegselt. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Lumiste 10 Lisa: 1) Kirjavahetus liiklusohutuse auditi maksumuse kohta; 2) Insten Projekt OÜ riigihanke lepingute nimekiri; 3) Advokaadiburoo LEADELL Pilv arved. 11