Hankija vastus

Lp Angelika Timusk Teie: 31.05.2024 nr 12.2-10/103 Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] Meie: 05.06.2024 nr 1.2-1/56-26 Vaidlustaja: Osaühing Balti Intermed Registrikood 10170298 Aadress: Tartu mnt 84d, 10112 Tallinn Vaidlustaja volitatud esindajad: vandeadvokaat Erki Fels vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer Advokaadibüroo TGS Baltic E-post: [email protected] Hankija: sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Registrikood: 90006399 Aadress: J. Sütiste tee 19, 13419 Tallinn Tel: 617 1300 E-post: [email protected] Hankija volitatud esindaja: Liisa Saamot Tel: 617 3126 E-post: [email protected] Vastus vaidlustusele riigihankes "Operatsioonilauad 2" (viitenumber 261546) Taotlused 1) Jätta rahuldamata vaidlustaja Osaühing Balti Intermed taotlus tunnistada kehtetuks sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla 20.05.2024 otsus riigihankes „Operatsioonilauad 2“ (viitenumber 261546), millega tunnistati riigihanke menetlus kehtetuks; 2) Jätta vaidlustaja vaidlustusmenetluse kulud, sh vaidlustaja tasutud riigilõiv ning õigusabikulud, vaidlustaja enda kanda. 1. Asjaolud 1.1. 03.07.2023 avaldas sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi hankija) avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Operatsioonilauad 2“ viitenumbriga 261546 (edaspidi riigihange) hanketeate ja riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD). Hankija eesmärgiks on osta operatsioonilaudu koos lisatarvikutega, mis vastavad tehnilise kirjelduse 1/9  (edaspidi TK) nõuetele. 1.2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks (30.08.2023) esitasid pakkumuse kaks ettevõtet: - Osaühing Balti Intermed (edaspidi vaidlustaja) – pakkumuse maksumus 3 527 910 eurot; - AB Medical Group Eesti osaühing (edaspidi AB Medical) – pakkumuse maksumus 2 762 894 eurot. 1.3. 06.10.2023 tegi hankija otsused, millega tunnistas mõlema pakkuja, s.o nii vaidlustaja kui ka AB Medical’i pakkumused vastavaks ning AB Medical’i pakkumuse edukaks. 1.4. 16.10.2023 esitas vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse (vaidlustusasi nr 157-23/261546), milles taotles, et VAKO tunnistaks hankija 06.10.2023 tehtud otsused kehtetuks. 1.5. 07.11.2023 otsusega jättis VAKO vaidlustaja 16.10.2023 vaidlustuse rahuldamata. 1.6. Vaidlustaja esitas VAKO 07.11.2023 otsusele kaebuse Tallinna Halduskohtule (edaspidi halduskohus). Halduskohus tühistas 19.12.2023 otsusega haldusasjas nr 3-23-2608 hankija 06.10.2023 otsuse, millega tunnistati AB Medicali pakkumus vastavaks ja edukaks ning tühistas VAKO 07.11.2023 otsuse (lisa 1). 1.7. Hankija esitas halduskohtu otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule (edaspidi ringkonnakohus) apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus jättis 13.02.2024 otsusega rahuldamata (lisa 2). Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-23-2608 jõustus 23.02.2024, mille tulemusena AB Medical edasises hankemenetluses osaleda ei saanud. 1.8. 18.03.2024 edastas hankija vaidlustajale otsuse, millega tunnistas riigihanke menetluse riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 73 lg 3 p 6 alusel kehtetuks. 1.9. Vaidlustaja esitas 28.03.2024 VAKO-le hankija 18.03.2024 otsusele vaidlustuse, milles taotles hankija otsuse kehtetuks tunnistamist ning palus jätta vaidlustaja menetluskulud hankija kanda. 1.10. 23.04.2024 otsusega rahuldas VAKO vaidlustaja poolt 28.03.2024 esitatud vaidlustuse ning tunnistas hankija 18.03.2024 otsuse kehtetuks. 1.11. 20.05.2024 edastas hankija vaidlustajale uue otsuse, millega tunnistas riigihanke menetluse RHS § 73 lg 3 p 6 alusel kehtetuks. 1.12. Vaidlustaja esitas 30.05.2024 VAKO-le uuesti vaidlustuse, milles taotleb hankija 20.05.2024 otsuse kehtetuks tunnistamist ning palub jätta vaidlustaja menetluskulud hankija kanda (edaspidi vaidlustus). 1.13. 31.05.2024 edastas VAKO hankijale vaidlustuse esitamise teate, paludes esitada vaidlustusele vastus 3 tööpäeva jooksul ehk hiljemalt 05.06.2024. Hankija esitab käesolevaga vaidlustusele tähtaegselt vastuse. 2. Hankija seisukohad 2.1. Hankija ei nõustu vaidlustusega ning palub VAKO-l selle rahuldamata jätta. 2.2. RHS § 73 lg 3 p 6 järgi on hankijal põhjendatud vajaduse korral võimalik omal algatusel igas hankemenetluse etapis hankemenetlus kehtetuks tunnistada. 2.3. Vaidlustus tugineb vaidlustaja ebaõigele eeldusele nagu oleks hankija otsustanud riigihanke menetluse tunnistada kehtetuks ilma põhjendatud vajaduseta. Hankija tunnistas riigihanke menetluse kehtetuks õiguspäraselt ning seetõttu puudub alus hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hankija põhjendab oma seisukohta järgnevaga. 2.4. Vaidlustaja heidab hankijale vaidlustuses ette, nagu oleks hankija tunnistanud riigihanke menetluse kehtetuks meelevaldselt, sest hankija soovivat väidetavalt lepingut sõlmida üksnes AB Medical’iga. Hankija sellise vaidlustaja meelevaldse seisukohaga ei nõustu. Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise tingis hankija poolne põhjendatud vajadus ning tegemist ei ole ühelgi juhul meelevaldse ega „otsitud põhjendustel“ otsusega. 2.5. Vaidlustaja heidab hankijale vaidlustuses muu hulgas ette, et hankija 18.03.2024 hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuses ei viidanud hankija mitte ühelegi nendest 2/9  põhjendustest, millele hankija viitas oma 20.05.2024 hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuses. Hankija on seisukohal, et kui hankija on riigihanke menetluse mistahes etapis eksinud või kui hankija teeb riigihanke menetluse raames otsuse, millest ei nähtu selgelt ja veenvalt need asjaolud, mille alusel hankija riigihanke menetluse kehtetuks soovib tunnistada, siis on hankijal igal ajahetkel õigus oma eksimus parandada ja teha uus otsus, mis vastab RHS-ile, tugineb kontrollitavatele tõenditele ning reaalsele olukorrale. 2.6. Hankija mõistis pärast VAKO 23.04.2024 otsuse saamist, et hankija oli oma 18.03.2024 otsuses hankemenetluse kehtetuks tunnistamise asjaolusid ebapiisavalt ja ebaselgelt põhjendanud ning tegi seetõttu uue otsuse. Ei vasta tõele, et hankija ei ole oma 20.05.2024 otsuses viidanud mitte ühelegi põhjusele, mis oli kajastatud hankija 18.03.2024 otsuses. Käesoleva vastuse p-des 2.9. ja 2.10. toodud asjaolud andsid tõuke hankija poolt riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsusele ning hankija viitas nii oma 18.03.2024 hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuses kui ka sellele järgnenud vaidlustusmenetluses asjaoludele, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise tingis halduskohtu ja ringkonnakohtu otsustes TK p- dele 9.1. ning 11.2. kohtute poolt antud tõlgendused ning hankija majanduslikud võimalused on oluliselt muutunud. Vastab tõele, et hankija majanduslike võimaluste olulist muutumist ei olnud hankija paraku korrektselt oma 18.03.2024 otsuses välja toonud, kuid viitas sellele vaidlustusmenetluses (vt vaidlustuse p-i 2.21. ning VAKO 23.04.2024 otsuse p-i 10 ja selle alapunkte ning p-te 11 ja 12). 2.7. Hankja 20.05.2024 otsuses tugineb hankija riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel kolmele peamisele asjaolule, mis on kokkuvõtvalt alljärgnevad ning mis on reaalsed ja kontrollitavad: 2.7.1. riigihanke menetlusega jätkates ei ole võimalik konkurentsi efektiivselt ära kasutada; 2.7.2. halduskohtu ning ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr 2-23-2608 TK p-dele 9.1. ning 11.2. tingimuste sisule antud tõlgenduse tulemusena ei vasta TK enam hankija tegelikele vajadustele ning 2.7.3. hankija majanduslikud võimalused on oluliselt muutunud võrreldes riigihanke avaldamise ajaga (03.07.2023). 2.8. Riigihanke menetlusega jätkates ei ole võimalik konkurentsi efektiivselt ära kasutada 2.8.1. RHAD-i ettevalmistamisel lähtus hankija talle teadaolevast informatsioonist, et mõlema pakkuja, s.o nii vaidlustaja kui ka AB Medical’i, pakutavad tooted vastavad hankija tegelikele vajadustele ning TK-d koostades oli hankija eesmärgiks sätestada RHAD-is tingimused, mille järgi saavad mõlemad pakkujad pakkumuse esitada. Hankija koostas riigihanke läbiviimise tulemusena hangitavate toodete TK teadmises ning eesmärgiga, et riigihankes oleks tagatud konkurentsi efektiivne ärakasutamine kooskõlas RHS § 3 p-ga 3. 2.8.2. Haldusasjas nr 2-23-2608 tehtud ringkonnakohtu otsuse tulemusena selgus, et riigihankes kehtestatud tingimused on sõnastatud hankija tegelikke vajadusi arvestades liigselt piiravalt (vt täiendavalt käesoleva vastuse p-i 2.9. ning selle alapunkte) ning ei võimalda tagada konkurentsi efektiivset ärakasutamist. Halduskohus ja ringkonnakohus andsid hankija poolt TK p-dele 9.1. ning 11.2. kehtestatud tingimuste sisule teistsuguse tõlgenduse kui hankija neid riigihanke väljakuulutamisel ise mõistis. Riigihankes, kus TK-s kehtestatud tingimuste põhjal on võimalik vastavaks tunnistada vaid ühe pakkuja pakkumus, ei ole võimalik tagada RHS § 3 punktis 3 toodud üldpõhimõtte järgimist. 2.8.3. Konkurentsi puudumine oli põhjuseks, miks hankija tunnistas kehtetuks ka praegu vaidlusalusele riigihankele eelnenud riigihanke „Operatsioonilauad“ (viitenumber 237875). Uues riigihankes leevendas hankija hanketingimusi, kehtestades riigihanke tingimused selliselt, et riigihankes saaks osaleda ka teisi pakkujaid, kuid tulenevalt halduskohtu ja ringkonnakohtu tõlgendusest TK p-de 9.1. ning 11.2. osas haldusasjas nr 2-23-2608 ei olnud 3/9  konkurents riigihankes taaskord tagatud, sest jõustunud ringkonnakohtu otsuse järgselt oli vaidlustaja ainus pakkuja, kelle pakkumuse vastavust oleks hankija pidanud hindama. Hankija hinnangul ei olnud riigihanke menetlust jätkates ja ainsa järele jäänud pakkujaga lepingut sõlmides võimalik konkurentsi efektiivselt ära kasutada. Märkimist väärib asjaolu, et eelmises riigihankes „Operatsioonilauad“ (viitenumber 237875) olid samad TK-s kehtestatud tingimused kui praegu vaidlusaluse riigihanke TK p-des 9.1. ning 11.1. ning siis mõistsid nii vaidlustaja kui AB Medical kui samas valdkonnas tegutsevad eriteadmistega isikud ühtemoodi hankija poolt kehtestatud tingimusi. 2.8.4. Euroopa Kohus on jaatanud riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise õigust piisava konkurentsi puudumise korral, selgitades, et olukorras, kus menetlusse on jäänud üks hankija tingimustele vastav pakkuja, ei ole hankija kohustatud lepingut sõlmima, kuna sellisel juhul ei ole hankijal võimalik pakkumusi omavahel maksumuse või muude hinnatavate näitajate alusel võrrelda, et selgitada välja majanduslikult soodsaim pakkumus (EKo nr C-27/98, p-d 32, 34 ja EKo nr C-440/13, 35-36). 2.8.5. Vaidlustuse p-s 2.20. toodud vaidlustaja viited hankija varasematele hangetele ning nendes tehtud otsustele ei ole asjakohased, kuivõrd antud juhul on vaidluse all hankija otsus riigihankes „Operatsioonilauad 2“ viitenumbriga 261546. Samuti on asjakohatu vaidlustuse p-s 2.20. viidatu, mille kohaselt „Meditsiinisektoris on tavapärane, et kindlale tootele ongi ainult üks sobiv pakkuja“. Antud juhul on riigihankes hankija soovitud toodetele vähemalt kaks sobivat pakkujat, seega on vastav väide sisutühi ja tuleb jätta tähelepanuta. 2.9. Halduskohtu ja ringkonnakohtu otsustes toodud tõlgenduste tulemusena selgus, et TK p-des 9.1. ning 11.2. sätestatu ei vasta hankija tegelikele vajadustele 2.9.1. Haldusasjas nr 3-23-2608 jõustunud ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei vasta TK p-d 9.1. ning 11.2. sõnastused enam hankija tegelikele vajadustele, kuivõrd ringkonnakohus andis TK p- dele 9.1. ning 11.2. oluliselt rangema tõlgenduse kui hankija ise TK p-te 9.1. ning 11.2. kehtestades silmas pidas ning mis lõppastmes muutis AB Medical’i pakkumuse mittevastavaks. 2.9.2. Kohtumenetluse tulemusena haldusasjas nr 3-23-2608 on hankija pandud olukorda, kus riigihanke menetluse tulemusena hangitavad tooted nö ületaksid hankija tegelikke vajadusi, sest kohtud tõlgendasid haldusasja nr 3-23-2608 menetluses vaidlustatud tingimusi viisil, mis ei vasta hankija tegelikele vajadustele. Hankija jaoks on oluline hankida tooteid, mis vastavad hankija tegelikele vajadustele ning on majanduslikult soodsaimad. Hankides tooteid, mis nö ületavad hankija tegelikke vajadusi ning mille maksumus on hankija vajadustele vastavate seadmete maksumusest ligikaudu 765 000 eurot kallimad, ei ole tagatud riigihanke üldpõhimõtete (RHS § 3 p-d 3 ning 5) täitmine. Hankija ei vaja antud riigihanke menetluse tulemusena operatsioonilaudu, mille patsiendi kandevõime on koos kõikide võimalike lisaseadmetega vähemalt 250kg (vt TK p-te 9.1. ning 11.2.), niivõrd suure kaaluga patsiente esineb Eestis haruharva ning seni ei ole mitte ükski patsient jäänud vajaliku tervishoiuteenuseta. Mõnes riigis on niivõrd suur patsiendi kaalunõue ehk vajalik, kuid Eestis veel mitte ning selle tõttu ei vasta haldusasjas nr 3-23-2608 ringkonnakohtu otsuse jõustumise järgselt TK p-d 9.1. ning 11.2. hankija tegelikele vajadustele. Kuna võrreldes riigihanke väljakuulutamise ajaga (03.07.2023) on oluliselt muutunud ka hankija majanduslikud võimalused ning hankijal tuleb oma kulutusi ulatuslikult piirata, on hankijale eriti oluline mitte hankida hankija tegelikke vajadusi ületavaid tooteid kõrgema hinna eest (vt täiendavalt käesoleva vastuse p-i 2.10. ning selle alapunkte). 2.9.3. Kohtud ega ka vaidlustaja ei saa hankija eest otsustada, kas vaidlustaja või AB Medicali poolt pakutavad tooted vastavad hankija tegelikele vajadustele või mitte. Ka vaidlustaja ise möönab vaidlustuse p-s 2.15., et „Tõsi, vaidlustaja ega teised riigihankest huvitatud isikud ei saa ise 4/9  defineerida hankija vajadusi.“. Hankija ei pea hankima tooteid, mis faktiliselt ei vasta hankija tegelikele vajadustele. Hankijal on Riigikohtu praktika1 kohaselt õigus kehtestada enda eesmärkidele vastavad hanketingimused, lähtudes mh oma varasematest kogemustest, kusjuures on rahvatervise valdkonnas hankija kaalutlusruum hanketingimuste kehtestamisel eriti suur. 2.9.4. RHAD-i ettevalmistamisel lähtus hankija talle teadaolevast informatsioonist, et mõlema pakkuja pakutavad tooted vastavad Regionaalhaigla tegelikele vajadustele ning TK-d koostades oli Regionaalhaigla eesmärgiks sätestada RHAD-is tingimused, mille järgi saavad mõlemad pakkujad pakkumuse esitada. 2.9.5. Väär ja meelevaldne on vaidlustaja tõlgendus, et hankija tegelik vajadus olevat sõlmida leping üksnes AB Medical’iga. Nagu hankija oma 20.05.2024 otsuses põhjendas, on hankija sooviks on tagada olukord, kus mõlemad pakkujad saavad oma tooteid pakkuda, kuivõrd mõlema pakkuja pakutavad tooted vastavad Regionaalhaigla tegelikele vajadustele. 2.9.6. Samuti on hankija oma 20.05.2024 otsuses põhjendanud, et hankija plaanib TK-d selliselt täiendada, et selles kasutatakse mõisteid läbivalt samas tähenduses ning et riigihankes hinnatakse pakkujate poolt esitatud pakkumusi võrdsetel alustel vastavalt hankija tegelikele vajadustele. Vaidlust ei saa olla selles, et kui hankija, VAKO (07.11.2023 otsus) ja AB Medical tõlgendasid TK p-te 9.1. ning 11.2. ühtmoodi ning vaidlustaja, halduskohus ja ringkonnakohus tõlgendasid TK p-te 9.1. ning 11.2. teisiti, siis on TK p-des 9.1. ning 11.2. toodud tingimused ebaselged ega ole üheselt mõistetavad, mistõttu peab hankija põhjendatuks TK-s esinevad ebakõlad uues hankemenetluses likvideerida. 2.9.7. Ringkonnakohus nõustus oma otsuses halduskohtu otsuses toodud põhjendustega, selgitades täiendavalt, et TK-s on mõisteid kasutatud erinevates tähendustes ning tingimuse mõistmisel tuleb silmas pidada selle konteksti (vt ringkonnakohtu otsuse p-i 16). Olukorras, kus mõisteid on kasutatud mitmes tähenduses ning nende mõistmiseks on vaja silmas pidada konteksti, on tegemist ebaselgete tingimustega. Vastasel juhul oleks puudunud vajadus kohtutel tingimusi tõlgendada erinevalt hankijast, AB Medical´ist ja VAKO’st. 2.9.8. VAKO praktikast tuleneb, et juhul, kui RHAD on ebaselge, on tegemist põhjendatud vajadusega riigihanke menetlus kehtetuks tunnistada.2 Kui RHAD ei ole sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, ei ole ühelt poolt huvitatud isikutel võimalik võrdsetel alustel pakkumust koostada, mistõttu rikub ebaselge RHAD läbipaistvuse põhimõtet (RHS § 3 p 1) ja võib viia ka riigihankest huvitatud isikute ebavõrdse kohtlemiseni (RHS § 3 p 2). Olukorras, kus tehnilise tingimuse tegelik sisu selgub alles kohtumenetluses (kohtute tõlgendus TK-s kehtestatud tingimustest), ei ole tagatud pakkujate võrdne kohtlemine ja konkurents. 2.9.9. Vaidlustaja väidab vaidlustuse p-s 2.17., et „/…/järelikult on hankija tegelik „vajadus“ sõlmida leping tingimata ABMG-ga“, jättes sellise meelevaldse väite esitamisel endale antud vaidluses meelepärase tulemuse saavutamiseks kõrvale kõik hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjused kogumis. Hankija sooviks on saavutada olukord, kus mõlemad pakkujad saavad võrdsetel alustel pakkumuse esitada, mitte ainult AB Medical või ainult vaidlustaja. Küll aga ei saa sellist olukorda antud riigihanke menetluses enam saavutada, kuivõrd selliselt ei ole võimalik efektiivselt konkurentsi ära kasutada ning hankija majanduslik olukord on oluliselt muutunud võrreldes hankemenetluse väljakuulutamise seisuga (vt täiendavalt käesoleva vastuse p-te 2.8. ning 2.10. ning nende punktide alapunkte). 2.9.10. Hankijale jääb arusaamatuks vaidlustuse p-s 2.16. toodu, milles vaidlustaja toob välja, et „Selgelt ebaõige on seega hankija põhjendus, et praegu pakutud tooted ei vasta hankija vajadustele.“ Hankija ei ole kordagi väitnud, et vaidlustaja poolt pakutud tooted ei vasta 1 RKHKo, 05.11.2020, nr 3-20-718, p 17. 2 VAKO 13.12.2018, 242-18/201023, p 12; VAKO 08.12.2020, 250-20/215841, p-d 11–12; VAKO 08.12.2020, 251- 20/215841, p-d 12–13; VAKO 10.12.2020, 255-20/227269, p 17; VAKO 12.03.2021, 34-21/230740, p 17. 5/9  hankija vajadustele. Vastupidi on hankija oma 20.05.2024 otsuses kinnitanud, et „RHAD-i ettevalmistamisel lähtus hankija talle teadaolevast informatsioonist, et mõlema pakkuja pakutavad tooted vastavad Regionaalhaigla tegelikele vajadustele“ ning 06.10.2023 otsuses tunnistas hankija mõlema pakkuja pakkumused ka vastavaks. 2.10. Hankija majanduslikud võimalused on oluliselt muutunud 2.10.1. Riigihanke väljakuulutamise ajaga (03.07.2023) võrreldes on oluliselt muutunud hankija majanduslikud võimalused. Hankija nõukogu poolt 13.02.2024 nõukogu koosoleku otsusega (lisa 3 /ärisaladus/) kinnitatud 2024. aasta eelarvest lähtuvalt tuleb hankijal nii käesoleval kui tõenäoliselt ka järgnevatel aastatel oma kulusid ulatuslikult piirata, kuivõrd 2024nda aasta majandustulemiks on planeeritud -5,6 miljoni euro suurune kahjum (vt Regionaalhaigla 13.02.2024 nõukogu koosoleku otsuse protokolli punkti 2, lisa 2 lk 16, lisa 3 lk 1 esimene lõik ning lk 3). 2.10.2. See tähendab, et hankijal tuleb uuesti hinnata, millised on hankija eelarvelised võimalused hangitavate toodete soetamiseks, vaadates üle nii hangitavate toodete loetelu kui ka mahud. Riigihanke menetlust jätkates ja ainsa järele jäänud pakkujaga (vaidlustajaga) lepingut sõlmides ei ole tegemist konkurentsi efektiivse ärakasutamisega ja hankija rahaliste vahendite otstarbeka ning säästliku kasutamisega olukorras, kus ainsa järele jäänud pakkuja pakkumuse maksumus on oluliselt, s.o 765 016 eurot, kallim kui AB Medical’i pakkumus. 2.10.3. Ka VAKO on oma 23.04.2024 otsuse p-s 11 möönnud, et „/…/Ka vastuses vaidlustusele toodud viide vajadusele eelarvelisi kulusid ulatuslikult piirata on niivõrd üldsõnaline ning tõendamata, et sellest lähtudes ei ole võimalik asuda seisukohale, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine oleks käesoleval juhul põhjendatud, ehkki soetusteks vajaliku raha puudumine on iseenesest kahtlemata aktsepteeritav põhjus.“. 2.10.4. Käesolevale vastusele lisatud hankija nõukogu 13.02.2024 nõukogu koosoleku otsus (lisa 3) allkirjastati protokollija ning kõigi nõukogu liikmete poolt enne VAKO 23.04.2024 otsuse tegemist, mistõttu ei ole hankija majandusliku olukorra oluline muutumine hankija poolt „otsitud“ põhjus riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks, vaid reaalne ja kontrollitav. 2.10.5. Hankija on riigihangete registris riigihanke eeldatava maksumuse ekslikult valesti määranud märkides riigihanke eeldatava maksumusena ekslikult lepingu maksimaalse maksumuse. Sellega on põhjendatav ka riigihankes esitatud pakkumuste maksumuste ning riigihankes märgitud eeldatava maksumuse niivõrd suur vahe (nt vaidlustaja pakkumuse maksumuse ning riigihanke eeldatava maksumuse vahe on 4 072 090 eurot). 2.10.6. Vaidlustaja viitab vaidlustuse p-s 2.22. muu hulgas järgmist: „Hankija väited on ka ebaloogilised. Riigihanke tulemusel sõlmitakse raamleping. Ainus asi, mida hankija uues riigihankes muuta saaks, on raamlepingu maksimaalne maksumus. Maksimaalse maksumuse muutmine ei muuda hinda, mida hankija hakkab iga toote eest maksma. Tegemist ei ole sellise lepinguga, kus saaks leida kokkuhoidu nii, et hankija sõlmib lühema lepingu, nõuab väiksemas mahus tööd vmt. Parimal juhul jääb toodete hind samaks, tõenäoliselt aga tõuseb, kuna ka operatsioonilaudade hind on ajas tõusnud.“. 2.10.7. Hankijale hinnangul on vaidlustuse p-s 2.22. toodud vaidlustaja väited ebaloogilised ning arusaamatud, kuivõrd taaskord on vaidlustaja endale vaidlustuses meelepärase tulemuse saavutamiseks jätnud kõrvale kõik hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjused kogumis. Hankija ei ole kohustatud sõlmima raamlepingut olukorras, kus hankijal esinevad käesoleva vastuse p-des 2.8.-2.10. toodud põhjused hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks. Hankija ei ole kordagi väitnud, et ta plaanib uue hankemenetluse läbiviimisel muuta vaid raamlepingu maksimaalset maksumust. Ei ole loogiline väita, et hankija ei saavutaks uue riigihanke menetluse väljakuulutamisega kokkuhoidu selliselt, kui ta ostab 6/9  riigihankes kehtestatud nõuetele vastavaid tooteid odavaima hinnaga, mis turul pakutakse. Lihtne loogika ütleb, et kui hankija ostab sõlmitava raamlepingu järgselt kõige kallimaid tooteid, mis turul pakutakse, siis ta reaalselt kulutab ka rohkem oma eelarves ette nähtud rahalisi vahendeid. Hankija eesmärgiks on oma rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt kasutada ning kui odavama hinnaga on võimalik 3 operatsioonilaua asemel osta näiteks 5 operatsioonilauda, siis on hankija kohustuseks kehtestada riigihankes sellised tingimused, mis sellist olukorda võimaldaks. Hankija on oma 20.05.2024 otsuses välja toonud, et hankijal tuleb uuesti hinnata, millised on hankija eelarvelised võimalused hangitavate toodete soetamiseks, vaadates üle nii hangitavate toodete loetelu kui ka mahud. Võimalik, et osade toodete soetamine tuleb edasi lükata ning osade toodete mahtusid vähendatakse. 2.11. Hankija poolt riigihankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse õiguspärasust toetav kohtupraktika 2.11.1. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on hankijal suur vabadus riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise põhjuse sisustamisel, tingimusel, et järgitud on riigihanke menetluse üldpõhimõtteid3. Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel ei pea olema tegemist kaaluka või olulise asjaoluga4. Samas peab hankija ettevõtjaid tulenevalt läbipaistvuse põhimõttest ja kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsuse põhjendustest teavitama ning hankija sellist otsust peab olema liikmesriigi kohtutel võimalik kontrollida5. VAKO ja kohtute praktikast tulenevalt on hankijal väga lai kaalutlusruum hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel. Vaidlustus- ja kohtupraktikas on leitud, et riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas RHS §-s 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ning on reaalne6. On leitud, et kuna RHS § 73 lg 3 p 6 alusel tehtav riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsus on kaalutlusotsus, tuleb selle otsuse õiguspärasuse üle otsustamiseks kontrollida, kas selle otsuse tegemisel ei esinenud sisulist otsustamist mõjutavaid menetlus- ja vormivigu, kas otsus on kooskõlas kehtiva õigusega, kas asjaolud peavad sisuliselt paika ja ega hankija ei ole teinud ilmselgelt kaalutlusviga.7 Sealjuures ei kuulu hankija otsuse otstarbekuse hindamine VAKO ega kohtute pädevusse.8 2.11.2. Selleks, et hankija otsuse õiguspärasust saaks kontrollida, peab hankija otsus sisaldama piisavas ulatuses sisulisi põhjendusi, millest nähtuks, miks hankijal on vaja riigihanke menetlus kehtetuks tunnistada.9 Kohtupraktikas on leitud, et põhjendamises esinevad mõningased puudused ei too kaasa otsuse tühistamist, kui on võimalik mõista, millistel põhjustel on hankija riigihanke kehtetuks tunnistanud.10 Seega, et hankija otsust ei saaks pidada meelevaldseks, peavad selles sisalduma põhjendused ulatuses, mis võimaldavad mõista riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise vajadust. Hankija hinnangul võimaldavad hankija otsuses toodud põhjendused mõista hankija vajadust hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks. 2.11.3. RHS § 73 lg 3 p-s 6 sisalduva mõiste „põhjendatud vajadus“ puhul on tegemist määratlemata õigusmõistega. See tähendab, et mõiste sisustamise kohustus lasub hankijal. Hankija nõustub, et menetlust ei tohi kehtetuks tunnistada meelevaldselt11 ning hankija ei 3 EKo C-92/00, p 40. 4 EKo C 27/98, p-d 23 ja 25; VAKO 30.05.2023, 58-23/258338, p 10. 5 EKo C-92/00, p-d, p-d 39, 46. 6 VAKO 12.03.2021, 34-21/230740, p 10; VAKO 08.03.2022, 21-22/238387, p 9. 7 VAKO 23.10.2020, 195-20/227369, p 8; VAKO 08.03.2022, 21-22/238387, p 12; TlnRnKo 25.05.2018, 3-18-452, p 13. 8 VAKO 23.10.2020, 195-20/227369, p 8; TrtRnKo 07.06.2019, 3-18-1987, p 20. 9 VAKO 20.02.2018, 7-18/191465, p 11; VAKO 16.03.2018, 28-18/191319, p 9. 10 TrtRnKo 07.06.2019, 3-18-1987, p 20. 11 VAKO 12.03.2021, 34-21/230740, p 10; EÜKo T-203/96, p 61. 7/9  olegi menetlust meelevaldselt kehtetuks tunnistanud. Vaidlustaja etteheited hankija tegevuse osas on otsitud ja põhjendamatud. 2.11.4. Hankija on riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel järginud kaalutlusreegleid ja esitanud riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel nõuetekohased põhjendused12. Hankija otsuse põhjendustest nähtub, et riigihanke menetlus tunnistati kehtetuks, sest kohtumenetluse (haldusasi nr 2-23-2608) tulemusena on selgunud, et riigihankes kehtestatud tingimused on sõnastatud hankija tegelikke vajadusi arvestades liigselt piiravalt, mis ei võimalda tagada konkurentsi efektiivset ärakasutamist ning hankija majanduslik olukord on võrreldes riigihanke väljakuulutamise algusega oluliselt muutunud. 2.11.5. Hankija on riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel arvestanud RHS-s sätestatud üldpõhimõtetega. RHS § 3 p 1 kohaselt peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Läbipaistvuse põhimõttest tulenevalt peab hankija määrama riigihanke tingimused selgelt ja pidama neist ka kinni. See tagab ettevõtjate võrdse kohtlemise ja maandab korruptsiooni ohtu. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt, kui hankija ei ole määranud riigihanke tingimusi selgelt ja ühemõtteliselt või on tekkinud põhjendatud vajadus neid muuta, kuid see ei ole õiguspäraselt enam võimalik, on riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine põhjendatud, kuivõrd menetlusega jätkamine rikuks läbipaistvuse põhimõtet13. Hankija kaalus ja hindas ühtlasi, milline oleks käesolevas olukorras proportsionaalseim lahendus ning jõudis järeldusele, et riigihanke läbiviimisel on üldpõhimõtete järgimine tagatud vaid riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel. 2.11.6. RHS § 73 lg 3 p-s 6 sätestatud õiguse (tunnistada riigihanke menetlus kehtetuks) eesmärgiks on välistada lepingu sõlmimise kohustus olukorras, kus hankija saaks riigihanke tulemusel asja, teenuse või ehitustöö, mis ei vasta tema tegelikele vajadustele. Kui hankijal oleks lepingu sõlmimise kohustus, siis võiks see rikkuda läbipaistvuse (RHS § 3 p 1) või võrdse kohtlemise põhimõtet (RHS § 3 p 2), olukorras, kus riigihanke tingimused ei olnud selged ja ühemõttelised või need sisaldasid piiravaid tingimusi. Ka Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt ei ole hankijal kohustust riigihanget igal juhul lõpuni menetleda, st lepingut sõlmida14. Ettevõtetel ei ole õigust nõuda hankelepingu sõlmimist15, mistõttu ei saa neil olla ka selleks õigustatud ootust. 2.11.7. RHS § 73 lg 3 p 6 annab hankijale võimaluse riigihanke menetlus lõpetada olukorras, kus selle jätkamine ja hankelepingu sõlmimine ei ole kas võimalik või otstarbekas16. Hankija on haldusasja nr 3-23-2608 menetluse lõppemisel hoolikalt kaalunud riigihanke menetluse jätkamise võimalusi ning jõudnud järeldusele, et menetluse jätkamine olemasolevas olukorras ei ole võimalik ega otstarbekas. 2.12. Hankija ei ole rikkunud riigihanke mõistliku aja jooksul läbiviimise põhimõtet 2.12.1. Hankija ei ole põhjendamatult viivitanud riigihanke menetluse läbiviimisega. Antud juhul on riigihanke läbiviimise kestus olnud tingitud objektiivsetest asjaoludest, kuivõrd hankija poolt riigihanke menetluse käigus tehtud otsustele on esitatud vaidlustused ning vastavad menetlused õiguskaitseorganites võtavad hankijast mittetulenevatel põhjustel paratamatult aega. 2.12.2. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes17 tuuakse riigihanke mõistliku aja 12 VAKO praktika kohaselt peavad põhjendused olema reaalsed ja kooskõlas RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Vt nt VAKO 08.03.2022, 21- 22/238387, p 9. 13 EKo C-448/01, p-d 93–95; EKm C-244/02, p 36. 14 EKo C-92/00, p 41. 15 VAKO 19.0019, 144-19/210472, p 11. 16 VAKO 22.05.2020, 75-20/220922, p-d 8, 8.1–8.3 17 Riigihangete seadus, kommenteeritud väljaanne, 2019. M. A. Simovart, M. Parind. Lk 67 p 71. 8/9  jooksul läbiviimise rikkumiste kohta näide, kus hankijad on välja kuulutatud riigihankeid, kus pakkumuste esitamise tähtaeg on kümne või enama aasta pärast. Teise näitena tuuakse välja olukord, kus hankijad on viivitanud riigihanke menetluse lõpuleviimisega, kuna on soovitud teenuse jätkuvat osutamist olemasoleva teenuse osutaja poolt. Antud juhul ei ole tegemist kummagi eelkirjeldatud näitele sarnase olukorraga, kuivõrd hankijal on esinenud objektiivsed põhjused riigihankemenetluse läbiviimise aja pikenemisel, mida hankija ei ole saanud ise mõjutada. 3. Menetluslikud küsimused 3.1. Hankija on nõus kirjaliku menetlusega. 3.2. Hankija palub jätta vaidlustusmenetluse kulud, sh vaidlustaja tasutud riigilõiv ning õigusabikulud vaidlustaja enda kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa Saamot Hankija volitatud esindaja Lisad: Lisa 1 – Tallinna Halduskohtu 19.12.2023 otsus Lisa 2 – Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2024 otsus Lisa 3 – 13.02.2024 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla nõukogu koosoleku protokoll /ärisaladus/ Lisa 4 – Volikiri 9/9  KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse avalikult teatavaks 19. detsember 2023, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number 3-23-2608 Haldusasi Osaühingu Balti Intermed kaebus tühistada sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla 06.10.2023 otsus AB Medical Group Eesti osaühingu pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta ning tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 07.11.2023 otsus vaidlustusasjas nr 157-23/261546 Vaidlustus riigihangete OÜ Balti Intermed vaidlustus SA Põhja-Eesti vaidlustuskomisjonis Regionaalhaigla riigihankes „Operatsioonilauad 2“ (viitenumber 261546) otsustele tunnistada vastavaks ja edukaks AB Medical Group Eesti OÜ pakkumus Menetlusosalised ja nende Kaebaja (vaidlustaja) – Osaühing Balti Intermed, volitatud esindajad esindajad vandeadvokaat Erki Fels ja advokaat Gregor Saluveer Vastustaja (hankija) – sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla, volitatud esindaja Janika Pajula Kolmas isik – AB Medical Group Eesti osaühing, seaduslik esindaja Ivar Lindla Vaidlustatud lahend Riigihangete vaidlustuskomisjoni 07.11.2023 otsus nr 157- 23/261546 Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata vastustaja taotlus ärakuulamiseks HKMS § 276 lg-te 2 ja 3 alusel. 2. Rahuldada kaebus ning tühistada: 2.1. sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla 06.10.2023 otsus, millega tunnistati AB Medical Group Eesti osaühingu pakkumus vastavaks ja edukaks; 2.2. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 07.11.2023 otsus nr 157-23/261546. 3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja vaidlustus- ja kohtumenetluse menetluskulud kogusummas 9060 eurot, millest 2560 eurot moodustavad vaidlustus- ja kohtumenetluse riigilõivud ning 6500 eurot õigusabikulud. 4. Digitaalse kohtutoimiku korrastamiseks eemaldada kohtutoimikust järgmised korduvalt esitatud dokumendid: 4.1. Vaidlustuskomisjoni 17.10.2023 e-kirja lisad „Vaidlustuse lisad 5-6.msg“ (dtl 447– 611) ja Balti Intermed vaidlustus (rh 261546).msg“ (dtl 612–856); 4.2. Vaidlustuskomisjoni 23.10.2023 e-kirja lisad „Vastus Osaühing Balti Intermed vaidlustusele riigihankes „Operatsioonilauad 2" (viitenumber 261546)“ (dtl 963– 1061) ja „Kolmanda isiku vastus riigihankes 2615465.msg“ (dtl 1062–1065); 4.3. Vastustaja 18.12.2023 seisukoha lisad „2_4_TS7500 Data Sheet.pdf“ (dtl 1307– 1330) ja „2_4_TS7500 opilaua plaat_est.pdf“ (dtl 1331–1394) Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29.12.2023. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei ole vastuapellatsioonkaebuse esitamine lubatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi hankija) avaldas 03.07.2023 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Operatsioonilauad 2” (viitenumber 261546; edaspidi hange) hanketeate. Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 30.08.2023 ning pakkumused esitasid Osaühing Balti Intermed ja AB Medical Group Eesti osaühing. 2. Hankija tunnistas 06.10.2023 otsusega (edaspidi 06.10.2023 otsus) vastavaks ja edukaks AB Medical Group Eesti osaühingu (edaspidi kolmas isik) pakkumuse. 3. Osaühing Balti Intermed (edaspidi ka vaidlustaja) esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse, milles taotles 06.10.2023 otsuse kehtetuks tunnistamist, kuid VAKO jättis vaidlustuse 07.11.2023 otsusega vaidlustusasjas nr 157-23/261546 rahuldamata (edaspidi VAKO otsus). VAKO otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised: 3.1. Hanke tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) punktide 9.1 ja 11.2 sõnastusest (lauaplaadi ja sobiva samba kombinatsioon) ei saa teha järeldust, et patsiendi kandevõime nõue (≥ 250 kg) on kehtestatud mitte kahe omavahel sobiva operatsioonilaua osa (lauaplaadi ja samba) kombinatsioonile, nagu vaidlusalustes punktides on sõnaselgelt öeldud, vaid samba ja kõikides lisavarustuse erinevates variantides lauaplaadi kombinatsioonidele. Vaidlustaja laiendab põhjendamatult TK punktides 9.1 ja 11.2 lauaplaadi ja samba kombinatsiooniga seotud patsiendi kaalunõuet ka operatsioonilaua plaadi kombinatsioonidele. Asjaolust, et hankega hangitakse ka erinevaid operatsioonilaua lisaseadmeid, ei saa teha järeldust, et lauaplaadi ja sobiva samba kombinatsioonile esitatud nõue peab olema täidetud koos kõikide hangitavate lisaseadmetega. 3.2. TK punkt 11.1. eristab selgelt lauaplaati ja ekstensiooniseadet, mistõttu ei saa olla õige vaidlustaja seisukoht, et TK punktis 11.2 nimetatud lauaplaadi ja sobiva samba kombinatsiooni kuulub ka ekstensiooniseade. TK punktist 11.1 saab üheselt järeldada, et TK punktis 11.2 sisalduv 2 (9) kaalunõue kohaldub lauaplaadile ilma ekstensiooniseadmeta. Kui vaidlustajale jäi riigihanke alusdokumentidest arusaamatuks, milliste operatsioonilaua plaadi kombinatsioonide kohta patsiendi kaalunõue käib, oleks ta pidanud pöörduma enne pakkumuse esitamist hankija poole vastavasisulise selgitustaotlusega. Pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva saabumist ei saa vaidlustaja nõuda, et hankija tõlgendaks TK tingimusi samamoodi nagu vaidlustaja neist aru sai. 3.3. Kolmanda isiku pakkumus vastas tehnilise ettepaneku vormis toodule ning kolmas isik kinnitas, et tema pakutavad lauaplaadid vastavad TK punktis 9.1 ja 11.2 kehtestatud nõudele (maksimaalne kandevõime 400 kg) ning tehtud oli viide pakkumuse dokumendile TS7500 Data Sheet). Nende andmete põhjal sai hankija kontrollida kolmanda isiku pakkumuse vastavust TK punktile 9.1 ja 11.2 ning tuvastada, et kolmanda isiku pakkumus vastab kehtestatud nõuetele. 4. Osaühing Balti Intermed (edaspidi kaebaja) esitas 17.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tühistada VAKO otsus ja hankija 06.10.2023 otsus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 5. Kaebaja seisukoht 5.1. VAKO otsus on põhjendamata ning selles ei ole vastatud ega käsitatud kaebaja argumente. Vastustaja tõlgendus sõnale „lauaplaat“ on vale, kuna keskmisel plaadiosal ei ole mitte mingit eraldiseisvat funktsiooni. Kolmanda isiku pakkumus ei vasta TK punktile 9.1 (õlaoperatsioonide lauaplaat), kuna operatsioonilauaplaat ei koosne ainult keskmisest plaadiosast. Keskmisel plaadiosal, mis on alla meetri pikkune ja mis asetseb sambal, ei opereerita ühtegi inimest. Keskmine plaadiosa ja sammas muutuvad funktsionaalseks alles siis, kui nendele kinnitatakse teisi lauaosasid juurde lähtuvalt sellest, millist operatsiooni on vaja teostada. Nende erinevate osade kogumis valmibki operatsioonilauaplaat selle erinevates kombinatsioonides. Sel põhjusel ei saanud vastustaja kolmanda isiku pakutava toote vastavust kontrollida keskmise plaadiosa kandevõime alusel. Lähtuma oleks pidanud kogu lauaplaadi kombinatsioonist, millesse õlaoperatsioonide lauaplaadi puhul kuuluvad mh eemaldatavad küljetoed (TK punkt 9.6), õlaoperatsioonile sobilik seljaplaat (TK punkt 9.3.2), peatugi (TK punkt 9.3.1) jmt. Konfigureerides operatsioonilauaplaati lähtuvalt vajadustele, muutub ka konstruktsiooni maksimaalne kandevõime sõltuvalt konstruktsiooni nõrgimast osast. Just sellepärast ongi vastustaja sätestanud TK-s nõude mitte lihtsalt keskmisele plaadiosale, vaid operatsioonilaua erinevatele kombinatsioonidele. See tähendab, et ükskõik, millises kombinatsioonis lauaplaat on, siis see peab kandma patsienti kaalus ≥ 250 kg. 5.2. Vastavalt kolmanda isiku pakutud toote kasutusjuhendile on õlaoperatsioonide kombinatsioonis kolmanda isiku pakutud toote maksimaalne patsiendi kaal 225 kg. Kuna vastustaja pidi kolmanda isiku pakkumuse vastavust TK punktile 9.1 kontrollima just selle numbri, s.t õlaoperatsioonide lauaplaadi kandevõime alusel, siis kolmanda isiku pakutu ei vasta RHAD-le ning vastustaja pidi pakkumuse riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 114 lg 2 alusel tagasi lükkama. 5.3. Samal põhjusel on kolmanda isiku pakkumus vastuolus ka TK punktiga 11.2. Alla meetri pikkuse keskmise plaadiosa kandevõime alusel ei saa kontrollida, milline on ekstensiooniseadmega lauaplaadi kandevõime. TK peatükis 11 on sätestatud nõuded ekstensiooniseadmega lauaplaadile. Selles osas pakkus kolmas isik toodet TruSystem 7500 U24 H. Kasutusjuhendist nähtub, et kolmanda isiku pakutud toode ei vasta TK punktis 11.2 sätestatud kaalunõudele (250 kg või enam), kuna kandevõime on 160 kg. 3 (9) 5.4. Vastustaja tõlgendus, et TK punktides 9.1 ja 11.2 olid sätestatud kaalunõuded vaid keskmisele plaadiosale, on vastuolus selle tingimuse mõttega ja kogu TK ülesehitusega. Ka kolmas isik möönab kohtumenetluses, et TK punktides 9.1 ja 11.2 sätestatud kaalunõue ei ole kehtestatud keskmisele plaadiosale, vaid keskmisele plaadiosale koos ülemise seljaplaadi, peaplaadi ja jalaplaatidega. Seega on kolmas isik menetluse vältel oma seisukohta muutunud, kuna vaidlustusmenetluses oli vastustaja ja kolmanda isiku seisukoht sama. Nüüd väidab aga kolmas isik, et tal on olemas lauaplaadi kombinatsioon, mis vastab kaalunõudele ning mille kandevõime on 400 kg. Kolmas isik viitab toote kasutusjuhendi punktile 3.8.1, st universaalsele lauaplaadile. Kolmas isik ei viidanud sellele VAKO menetluses. Kaebaja tõi VAKO menetluses välja, et kolmandal isikul on põhimõtteliselt olemas toode, mis vastaks, kuid seda kolmas isik ei pakkunud. Tehnilises ettepanekus väitis kolmas isik, et pakkumuse vastavus TK punktidele 9.1 ja 11.2 tuleneb tema toote infomaterjali lk-lt 3, s.o sama tabel, kust tuleneb üksnes 832 x 600 mm mõõtmetes keskmise plaadiosa kandevõime. Vastustaja on vaidlustus- ja kohtumenetluses kinnitanud, et ta kontrolliski TK punktidele 9.1 ja 11.2 vastavust läbi keskmise plaadiosa kandevõime. Hankija otsuse kui haldusakti õiguspärasust saab kontrollida vaid nende kaalutluste alusel, mis nähtuvad haldusaktist. Vastustaja ei ole kontrollinud kolmanda isiku pakkumuse vastavust kombinatsioonis, millele kolmas isik nüüd on asunud viitama. Ainuüksi seetõttu tuleb kolmanda isiku väited jätta tähelepanuta. 5.5. TK punktides 9 ja 11 ei ole sätestatud nõudeid universaalse lauaplaadi kombinatsioonile, kuna universaalse lauaplaadi nõuded on sätestatud TK peatükkides 6 ja 7. Universaalse lauaplaadi kandevõime alusel võib olla võimalik tõendada toote vastavust TK punktidele 6.2, 7.1.2 ja 7.2.2, kuid mitte vastavust õlaoperatsioonide lauaplaadi ja ekstensiooniseadmega lauaplaadi kaalunõudele. TK punktis 9.1 ja 11.2 ei ole sätestatud nõudeid universaalsele lauaplaadile. TK ptk 9 mõte on sätestada nõuded lauaplaadile, millel tehakse õlaoperatsioone. Universaalne lauaplaat nendele nõuetele ei vasta ning sellel ei ole võimalik viia läbi õlaoperatsioone. 5.6. Vastustaja viide Pärnu Haigla riigihankele on asjakohatu, kuna Pärnu Haigla seadis TK punktis 4.3 lisatingimuse, kui palju peab maksimaalsest patsiendi kaalust olema alles siis, kui ta on ekstreempositsioonides. Praegu vaidluse all olevas riigihankes ei ole sätestatud eraldi kaalunõuet ekstreempositsioonides, sätestatud on kaalunõuded ainult nullasendis. Vaikimisi annab tootja lauaplaadi kandevõime nullasendis. Kaebuses on selgitatud, et kolmanda isiku toode ei vasta nullasendis kaalunõuetele. Seega võiks samasugune punkt, mis oli kasutusel Pärnu Haigla riigihankes, olla kehtestatud ka praegu vaidlusaluses riigihankes – ning see ei muudaks mitte kuidagi praeguse vaidluse sisu. 5.7. Puudub igasugune põhjus tõlgendada RHAD-i kolmanda isiku kasuks. Kaebaja pakkus hankes kallimad ja suurema kandevõimega eriotstarbelised lauaplaadid. Kolmas isik pakkus aga odavamad ja kaalunõuetele mittevastavad lauaplaadid ning saavutas võidu läbi madalama maksumuse. Kolmanda isiku RHAD-ile mittevastavat pakkumust ei saa ühegi tõlgendamismeetodiga tõlgendada RHAD-ile vastavaks. Hankija peab pakkujaid kohtlema võrdselt (RHS § 3 punkt 2). 5.8. Analoogse hanke korraldas ka Narva Haigla (riigihange 267366) ning seal leidis kohus asjas 3-23-2155, et keskmise plaadiosa peal ei tehta patsiendi peal ühtegi toimingut. Keskmise plaadiosa suuruse tõttu on selle peal võimalik vaid istuda, mitte lamada ega operatsiooni teha, kuid istuda selle peal kasutusjuhendi järgi üldse ei tohigi. RHADi tõlgendamisel ei saa tugineda üksnes grammatilisele analüüsile, vaid arvestada tuleb ka hanke eesmärgi ja hankemenetluse olemusega. Selge on, et „maksimaalse patsiendi kaalu“ nõuet ei ole sätestatud esemele, mille peal patsient kunagi ei ole, s.t olukorraks, mida praktikas kunagi ette ei tule. 4 (9) 6. Vastustaja (hankija) seisukoht 6.1. Hankes kehtestatud kaalunõue kohaldub vaid lauaplaadi ja sobiva samba kombinatsioonile ning selliselt sai hanke tingimustest aru ka kolmas isik. Täiendavaid kaalunõudele kohalduvaid tingimusi hankija TK punkti 9 ja punkti 11 alapunktides ette näinud ei ole. Hankija jääb vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade juurde ning VAKO otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks ei ole alust. 6.2. TK punkte 9.1 ja 11.2 ei pea tõlgendama kaebajale sobivalt ning väär on ka kaebaja seisukoht, et punktides sisalduvad kaalunõuded kohalduvad lauaplaadile kogu komplektsuses ja koos piirangutega. Hankija ei ole kehtestanud kaalunõuet lauaplaadile kombinatsioonis sobiva sambaga koos lisamoodulitega või muude piirangutega, sh koos võimaliku varustusega või konkreetsetes asendites. Hankija hinnangul puudub põhjendatud vajadus asuda TK punktides 9.1. ja 11.2. sisalduvaid tingimusi tõlgendama selliselt, et tõlgendus moonutaks hankija poolt TK-s määratud vajadusi, kitsendades pakkujate ringi. Vastavate punktide pealkirjad on toodud selleks, et oleks lihtsam orienteeruda hangitavates seadmetes, kuid pealkiri ei saa kehtestada tingimusi. 6.3. Hankija määras tehnilised tingimused vastavalt oma vajadustele. Kui kaebajal tekkisid küsimused, miks on ühe või teise lauaplaadi ja samba kombinatsioonile määratud konkreetne kaalunõue, oleks tulnud seda hankijalt küsida ja vajadusel tehniline tingimus vaidlustada selleks ette nähtud ajal. Seda kaebaja aga ei teinud. Kui hankija oleks soovinud kaalunõuet arvestada lauaplaadile koos lisamoodulitega või koos muude piirangutega, oleks see TK-s konkreetselt välja toodud. 6.4. Hankija soovis võimalikult suure hulga pakkujate osalemist riigihankes ning kaebaja on varasemates riigihangetes sisaldunud kaalunõuet sisustanud sarnaselt hankijale ja kolmandale isikule. Kui aga kaebaja pakkumus ei osutunud edukaks, siis asus ta seisukohale, et TK-s sisalduvaid tingimusi tuleb tõlgendada kitsendavalt. Kitsendav tõlgendamine teenib ainult kaebaja huvisid ning see ei ole kooskõlas hankija vajaduste ja eesmärkidega. Jääb arusaamatuks, et kui eelmises hankes mõistis kaebaja hanketingimusi selliselt, et kaalunõue ei olnud kehtestatud piiranguid arvestades, siis miks on kaebaja käesolevas hankes seisukohal, et vaidlusaluseid tingimusi tuleb tõlgendada selliselt, et kaalunõue on ette nähtud koos piirangutega. Hankijal on tehniliste tingimuste kehtestamisel suur otsustusruum, mistõttu on kohtulik kontroll selles küsimuses piiratud. Hankija hinnangul ei oleks tehnilise tingimuse kitsendamine selliselt, et sellega piiratakse hankija tahte vastaselt pakkujate ringi, RHS mõtte ja eesmärgiga kooskõlas. Kaebaja poolt taotletav RHAD tingimuste kitsendav tõlgendamine läheks vastuollu riigihangete seaduses sätestatud eesmärgiga tagada isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. 7. Kolmanda isiku seisukoht 7.1. Esitatud patsiendi maksimaalne kaalunäitaja ei kehti ainult operatsioonilaua plaadi keskmisele osale, nagu vaidlustaja eksitavalt punktides 13–14 väidab, vaid operatsioonilaua plaadi keskmisele osale U14H koos ülemise seljaplaadi, peaplaadi ja jalaplaatidega. Sellist seadmete kombinatsiooni on võimalik kasutada 400 kg kaaluva patsiendi opereerimiseks. 7.2. Eelmises punktis toodud lauaplaadi ja selle lisaplaatide kombinatsiooni kasutamisel on kasutusjuhendis toodud mõned piirangud, aga kolmas isik leiab, et pakkujatele on arusaadav, et küsiti võimaliku koormuse maksimumnäitajaid. Operatsioonilaudade kasutamist kitsendavateks asjaoludeks on paljude võimalike lisaseadmete kasutamine ning nende kombinatsiooni pole 5 (9) hankes täpselt kirjeldatud. Seetõttu ei oleks õige pakkumuses märkida muud patsiendi kaalunäitajat peale tootja poolt välja toodud maksimumnäitaja. 7.3. Vaidlustaja välja toodud lisaseadmed õlaoperatsioonide plaat ja venitusseade on ainult kaks võimalikku näidet kitsendavatest asjaoludest. Koos nende lisaseadmetega on võimalik ja ka tihti vajalik kasutada veel täiendavaid lisaseadmeid, mis muudab jällegi patsiendi kaalupiirangut. Seega ei näita ka vaidlustaja poolt punktides 26 ja 30 toodud koormuse näitajad tegelikku võimalikku patsiendi kaalu konkreetse operatsiooni jaoks, vaid on samuti maksimumnäitajad. 7.4. Kui hankija oleks soovinud kitsendada kaalunäitajat konkreetsete lisaseadmete võimaliku koormusega, oleks ta selliselt ka TK-s väljendanud. Vaidlustatud hankes ei ole hankija kehtestanud kaalunõuet lauaplaadile koos muude piirangutega, sh koos võimaliku lisavarustusega või konkreetsetes asendites. KOHTU PÕHJENDUSED Lahendamata taotlused 8. Hankija esitas kohtule taotluse, et kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 276 lg-tega 2 ja 3 saab kohus vajadusel ära kuulata vastustaja meditsiinitehnika teenistuse elutegevust tagavate seadmete talituse juhataja, kes osales riigihankes tehnilise kirjelduse koostamisel ning oli samuti hankekomisjoni liige. Kohtu hinnangul ei ole isiku ärakuulamine asja õigeks lahendamiseks vajalik. Kohus otsustas 20.11.2023 määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning hankija on saanud esitada seisukohad kirjalikus menetluses. Asjaolu, et hankija esindaja võiks korrata suuliselt üle kirjalikus menetluses esitatud seisukohad, ei muudaks kuidagi nende kaalu kohtumenetluses. Kaebuse lahendamine 9. RHS § 110 lg 2 kohaselt peab pakkumus vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ning RHS § 114 lg 2 näeb ette, et riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele mittevastava pakkumuse lükkab hankija tagasi. Riigihanke alusdokumendid on kõik hankija koostatud või viidatud muud dokumendid, sh TK. Kehtestatud riigihanke alusdokumendid on olemuslikult eelhaldusakt (Riigikohtu 14.04.2010 otsus asjas nr 3-3-1-99-09, punkt 16; 12.12.2011 määrus asjas nr 3-3-1-52-11, punktid 21–22). Seega kui hankija nõudis riigihanke alusdokumentides konkreetsetele nõuetele vastavaid tooteid, siis on ta selle tingimusega rangelt seotud. See välistab võimaluse, et hankija asub pakkumuste vastavuse kontrollimise staadiumis seisukohale, et tegelikult piisab talle ka teistsugustele nõuetele vastavatest toodetest. 10. Kaebaja ja vastustaja saavad TK punktidest 9.1 ja 11.2 aru erinevalt. Nimelt on hankija seda meelt, et TK punkte 9.1 ja 11.2 tuleb tõlgendada selliselt, et nendes kehtestatud kaalupiirang on kohaldatav sambale koos lauaplaadiga ilma lisamooduliteta. Kaebaja on aga seda meelt, et TK punkte 9.1 ja 11.2 tuleb tõlgendada selliselt, et nende kehtestatud kaalupiirang peab olema kohaldatav sambale koos lauaplaadi ja selle lisamoodulitega, mis vastavat operatsiooni läbi viia võimaldavad. Seega on tegemist vaidlusega, mis puudutavad hanke TK punktide 9.1 ja 11.2 tõlgendamist. Kuna hange oli suunatud meditsiiniseadmeid pakkuvatele isikutele, siis tuleb RHAD-i tõlgendada nii, nagu vastavas valdkonnas mõistlikult tegutsev isik seda mõistma pidi. Mõistliku isiku arusaama sisustamine lähtub sellest, kuidas saavad hanketingimustest aru hanke 6 (9) esemega seonduva valdkonna spetsialistid. Eelistada tuleb tõlgendust, mille kohaselt ei muutu tõlgendatav säte mõttetuks1. 11. Kohus ei nõustu vastustaja etteheitega, et kaebaja ei küsinud hankemenetluses temalt TK punktide 9.1 ja 11.2 osas ühtegi küsimust. Vastustaja ülesanne on tagada, et hanke tingimused oleksid üheselt arusaadavad ning kohus nõustub asjas 3-23-2155 Tartu Halduskohtu esitatud väitega, et praktikas on üsna tavaline, et erinevad isikud peavad dokumenti arusaadavaks ning alles arusaamiste võrdlemisel selgub, et need on erinevad. 12. TK punkt 9 kehtestas nõuded õlaoperatsioonide lauaplaadile ning selle punkt 9.1 kehtestas, et „Lauaplaadi ja sobiva samba kombinatsioonis on lubatav maksimaalne patsiendi kaal ≥ 250 kg.“. Praegusel juhul taandub küsimus eeskätt sellele, mida mõista TK punktis 9.1 kehtestatud mõiste lauaplaat all. Nimelt kaebaja leiab, et TK punkti 9.1 tuleb mõista nii, et komplektse operatsioonilauga peab olema võimalik opereerida patsienti, kelle kehakaal on 250 kg ja enam. Vastustaja seevastu väidab, et TK punkti 9.1 tuleb mõista selliselt, et kandevõime nõue kehtib ilma lisamooduliteta lauaplaadile koos sambaga. Kohus nõustub kaebajaga, et lauaplaadi all ei saa mõista üksnes seda osa, mis toetub vahetult sambale, vaid lauaplaadi all tuleb mõista konkreetselt lauaplaati õlaoperatsioonile. Seda kinnitab ka TK punkt 9.2, mis ütleb, et õlaoperatsiooni lauaplaat koosneb mh ka jala- ja seljaosast, lauaplaadi komplekti kuuluvad ka küljetoed (TK punkt 9.6) ning lamamispind on modulaarne ning koosneb TK punktide 9.3.1– 9.3.4 toodud osadest. Kohtu hinnangul tuleb TK punkti 9.1 mõista selliselt, et ükskõik millises kombinatsioonis operatsioonilauda õlaoperatsiooni läbiviimiseks kasutatakse, siis igal juhul peab see võimaldama opereerida isikut kaaluga ≥ 250 kg. Loogiliseks ja hanke eesmärgiga kooskõlas olevaks ei saa pidada vastustaja väljendatud seisukohta, mille kohaselt seadis hankija kaalupiirangu kombinatsioonile, mida õlaoperatsiooni tegemiseks tegelikult kasutada ei saa. 13. Kolmanda isiku tehnilise ettepaneku vormist2 nähtub, et kolmas isik pakkus seadet TruSystem 7500 U14 HV. Pakkumuses oli märgitud, et lauaplaadi3 ja sobiva samba kombinatsioonis on maksimaalne patsiendi kaal 400 kg ning tehtud viide TS7500 Data Sheet lk-le 3. Vaidlust ei saa olla, et operatsioonilaua TS 7500 U14 H maksimaalne lubatav kaal on 400 kg4. Küsimus on aga selles, et kui lisada sellele õlaoperatsiooni tegemiseks vajalikud lisaseadmed, kas siis on operatsioonilaual lubatud opereerida patsienti kehakaaluga ≥250 kg. Kohtule esitatud kasutusjuhendist5 nähtub, et õlaadapteriga operatsioonilauaplaadi maksimaalne patsiendi kaal on 225 kg ning operatsioonilaua täiendavad tarvikud vähendavad patisendi lubatud kaalu. Vastustaja ja kolmas isik ei ole vaidlustus- ega ka kohtumenetluses väitnud, et kaebaja on kolmanda isiku pakkumust punkti 9 osas valesti mõistnud ning operatsioonilaud, mille kaebaja vaidlustus- ja kohtumenetluses välja tõi, oleks olnud vale. Asjaolu, et kolmanda isiku pakutav universaalne operatsioonilaud võimaldab üksikjuhtudel opereerida kuni 400 kg isikuid, nagu kolmas isik pakkumuses väidab, ei tähenda, et see on võimalik ka õlaoperatsioonide tegemisel. 14. Täiendavalt märgib kohus, et vaidlustusmenetluses tõi kolmas isik välja, et ta pakkus TK punktis 9.1 universaalset lauaplaati, mitte õlaoperatsioonideks mõeldud lauaplaadi kombinatsiooni. Kohtu hinnangul kinnitab kolmas isik selle väitega vähemalt kaude, et tema pakkumus ei vastanud TK punktis 9 nõutule, kuna TK punktis 9 ei soovinud vastustaja hankida pelgalt universaalset lauaplaati, vaid vastustaja soovis hankida konkreetselt õlaoperatsioonide lauaplaati. Universaalse lauaplaadi nõuded on kehtestatud TK punktides 6–7. 1 Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. RHS § 77 kommentaar 2 Esitatud kohtule vastustaja poolt 18.12.2023; dtl 1303–1305 3 Dtl 1305 4 Dtl 974 5 Vt hankija vastus vaidlustusele; dtl 919–920 7 (9) 15. TK punkt 11 kehtestas nõuded ekstensiooniseadmega ortopeedilisele lauaplaadile, mitte lihtsalt universaalsele lauaplaadile, nagu kolmas isik VAKO-le esitatud vastuses märkis6. Nagu kohus välja tõi, siis universaalse lauaplaadi nõuded on kehtestatud TK punktides 6–7. TK punkt 11.2 kehtestas, et lauaplaadi ja sobiva samba kombinatsioonis on lubatav maksimaalne patsiendi kaal ≥ 250 kg. Ka selles osas oli hankija seisukohal, et kaalunõue ≥ 250 kg kehtib keskmisele plaadiosale. Kohus vastustajaga ei nõustu ning jääb juba varem toodud seisukohale, et TK punkti 11.2 tuleb sarnaselt TK punktiga 9.1 mõista selliselt, et ükskõik millises kombinatsioonis operatsioonilauda kasutatakse, siis igal juhul peab see võimaldama opereerida isikut kaaluga ≥250 kg. Kohtu hinnangul ei saa tehnilist kirjeldust lugeda pelgalt punkthaaval, vaid seda tuleb teha kogumis. Nii nt kehtestab TK punkt 11.1, et ortopeediline operatsioonilaud koosneb kahe mootori paariga lauaplaadist ja täiskomplektsuses ekstensiooniseadmest. Lauaplaadil on jala- ja seljaosa (TK punkt 11.4). Lisaks kehtestab TK punkt 11.5 lamamispinna osad. Selles osas pakkus kolmas isik toodet TruSystem 7500 U 24 HV7 ning vaidlust ei ole, et selle seadme maksimaalne lubatud patsiendi kaal on samuti 400 kg8. Kohus nõustub aga kaebajaga, et kolmas isik ei ole tõendanud, et kui lisada operatsioonilauaplaadile ekstensiooniseade, et ka sellisel juhul oleks lubatav patsiendi kaal ≥ 250 kg. TruSystem 7500 U 24 HV kasutusjuhendist nähtub, et operatsioonilaua lubatud koormus koosneb patsiendi kaalust ja tarvikute omakaalust; operatsioonilauaplaadi täiendavad tarvikud vähendavad patsiendi lubatud kaalu ning tarvikute omakaal tuleb patsiendi lubatud kaalust maha võtta9. Venitusseadmega operatsioonilaua TruSystem 7500 U 24 HV kasutusjuhend on punktis 3.9.710 ning selle kohaselt on võimalik patsiendi kaal kuni 160 kg. Ka TK punkti 11.2 osas jääb kohus varem väljendatud seisukohale, mille kohaselt ei saa pidada loogiliseks ning hanke eesmärgiga kooskõlas olevaks seda tõlgendust punktist, et kaalupiirang on seatud sellisele operatsioonilaua konfiguratsioonile, mis konkreetset operatsiooni läbi viia ei võimalda. 16. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et VAKO asus põhjendamatult seisukohale, et hankija otsus11 tunnistada kolmanda isiku pakkumus õlaoperatsioonide lauaplaadi osas vastavaks, on õiguspärane. Hankija kinnitas hankemenetluses, et kontrollis kolmanda isiku pakkumuse vastavust TK nõuetele üksnes seeläbi, et hindas kaalunõude täitmist kombinatsioonis sammas + operatsioonilaua keskmise plaadiosa kandevõime, kuid kohtu hinnangul ei võimalda TK punktid 9.1 ja 11.2 sellist tõlgendust. Kohus tühistab vaidlustatud otsuse osas, millega vastustaja tunnistas kolmanda isiku pakkumuse vastavaks. Sel juhul tuleb tühistada ka vastustaja otsus tunnistada kolmanda isiku pakkumus edukaks. Kuna vaidlustatud otsus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise osas on õigusvastane, siis tühistab kohus ka VAKO otsuse. Menetluskulud 17. Kuna kohus tühistab VAKO otsuse, siis tuleb kohtul otsustada ka VAKO menetluses kantud menetluskulude jaotus. 18. Hankeasjade menetlemist reguleeriv HKMS 28. ptk ei sätesta erisusi menetluskulude jaotamisel. Menetluskulud tuleb seega jaotada üldises, see tähendab HKMS 11. ptk-s sätestatud, 6 Kolmas isik selgitas vaidlustuse vastuse punktis 5, et kolmanda isiku poolt on TK punktis 11.2 pakutud universaalset lauaplaati, mitte ainult ekstensiooniseadmega kasutamiseks mõeldud lauaplaati. Sellisel universaalsel lauaplaadil on võimalik opereerida patsienti maksimaalse kaaluga 400 kg. 7 Dtl 1305–1306 8 Dtl 974 9 Dtl 1022 10 Dtl 1027–1028 11 Dtl 1173 8 (9) korras. HKMS § 108 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse (lg 1) ning kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (lg 8). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus võtab menetluskulude jaotusel arvesse asja mahukust, õiguslikku keerukust ja menetlustoimingute arvu. Haldusasja ei ole põhjust pidada tavapärasest keerukamaks ning võrreldes VAKO menetlusega on vaidlusaluste küsimuste ring jäänud sisuliselt samaks. Kohtu hinnangul on VAKO otsuse peale kaebuse menetluskulude väljamõistmisel asjakohane kohtupraktika, mille kohaselt ei saa menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes, sest kõrgema astme menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-73-16, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika). 19. Kohtu hinnangul tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 9060 eurot, millest vaidlustus- ning kohtumenetluse riigilõivud moodustavad 2560 eurot. Õigusabikulude hüvitamist on kaebaja taotlenud kohtumenetluses 7650 eurot. Vaidlustusmenetluses taotles kaebaja õigusabikulude hüvitamist summas 4774 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja õigusabikulude väljamõistmine vastustajalt koguulatuses põhjendatud. Kaebaja kohtumenetluse ja vaidlustusmenetluse argumendid on samasisulised. Sel põhjusel peab kohus põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusteenuse kulud summas 6500 eurot (käibemaksuta). 20. Toimikus sisaldub korduvaid dokumente, mille topelt hoidmine toimikus pole vajalik. Sellest tingitult eemaldab kohus digitaalsest kohtutoimikust järgmised dokumendid: − VAKO 17.10.2023 e-kirja lisad „Vaidlustuse lisad 5-6.msg“ (dtl 447–611) ja Balti Intermed vaidlustus (rh 261546).msg“ (dtl 612–856). Tegemist on kaebaja esitatud vaidlustuse ja selle lisadega, mis on toimikus dtl 34–443. − VAKO 23.10.2023 e-kirja lisad „Vastus Osaühing Balti Intermed vaidlustusele riigihankes „Operatsioonilauad 2" (viitenumber 261546)“ (dtl 963–1061) ja „Kolmanda isiku vastus riigihankes 2615465.msg“ (dtl 1062–1065). Tegemist on hankija ja kolmanda isiku esitatud vastustega vaidlustusele, mis asuvad toimikus dtl 857–959. − Vastustaja 18.12.2023 seisukoha lisad „2_4_TS7500 Data Sheet.pdf“ (dtl 1307–1330) ja „2_4_TS7500 opilaua plaat_est.pdf“ (dtl 1331–1394). Tegemist on vaidlustusmenetluses esitatud dokumentidega, mis asuvad toimikus dtl 870–957. (allkirjastatud digitaalselt) 9 (9)  KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2608 Haldusasi Osaühingu Balti Intermed kaebus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 6. oktoobri 2023. a otsuse AB Medical Group Eesti osaühingu pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 7. novembri 2023. a otsuse nr 157- 23/261546 tühistamise nõudes riigihankes „Operatsioonilauad 2“ (viitenumber 261546) Menetlusosalised ja nende Vaidlustaja – Osaühing Balti Intermed, esindajad esindajad vandeadvokaat Erki Fels ja advokaat Gregor Saluveer Vastustaja (hankija) – SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, esindaja Janika Pajula Kolmas isik – AB Medical Group Eesti osaühing, esindaja Ivar Lindla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19. detsembri 2023. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 6. veebruaril 2024. a RESOLUTSIOON 1. Jätta SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19. detsembri 2023. a otsus haldusasjas nr 3-23-2608 muutmata. 2. Mõista SA-lt Põhja-Eesti Regionaalhaigla Osaühingu Balti Intermed kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 2500 eurot. 3. Muus osas jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 22. veebruaril 2024. a (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).  3-23-2608 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla avaldas 03.07.2023 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Operatsioonilauad 2” (viitenumber 261546) hanketeate. Hanke tehnilise kirjelduse (TK) p 9 „Lauaplaat õlaoperatsioonidele“ alap 9.1 näeb ette, et „lauaplaadi ja sobiva samba kombinatsioonis on lubatav maksimaalne patsiendi kaal ≥ 250 kg.“ Alap 9.2 kohaselt on lauaplaadil „jalaosa ja seljaosa plaatide asend mootoriga reguleeritavad.“ TK p 11 „Ortopeediline lauaplaat ekstensiooniseadmega“ alap 11.1 nõuab: „Ortopeediline operatsioonilaud koosneb kahe mootori paariga lauaplaadist ja täiskomplektsuses ekstensiooniseadmest.“ Alap 11.2 näeb ette: „Lauaplaadi ja sobiva samba kombinatsioonis on lubatav maksimaalne patsiendi kaal ≥ 250 kg.“ Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 30.08.2023 ning pakkumused esitasid Osaühing Balti Intermed ja AB Medical Group Eesti osaühing. 2. Hankija tunnistas 06.10.2023 otsusega vastavaks ja edukaks AB Medical Group Eesti osaühingu pakkumuse. 3. Osaühing Balti Intermed esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles taotles 06.10.2023 otsuse kehtetuks tunnistamist. Kolmanda isiku pakkumus ei vasta TK p-dele 9.1 ja 11.2. TruSystem 7500 kasutusjuhendist nähtub, et kolmanda isiku pakutud õlaoperatsioonide lauaplaadi maksimaalseks lubatavaks patsiendi kaaluks on 225 kg. Õlaoperatsioonide lauaplaat on modulaarne: TK p 9.2 järgi on lauaplaadil lisaks keskmisele plaadiosale, mis toetub sobivale sambale, mootoriga reguleeritavad jalaosa (A) ja seljaosa (B); lisaks veel peaosa (TK p 9.3.1). Ekstensiooni- ehk pikendusseadmega lauaplaadi maksimaalseks patsiendi kaaluks on 160 kg. TK p-s 9.1 on silmas peetud lauaplaati õlaoperatsioonidele, mitte universaalset lauaplaati. Ekstensiooni -ehk pikendusseadmega lauaplaadi maksimaalseks patsiendi kaaluks on 160 kg. Universaalse lauaplaadi kaalunõuded on ette nähtud TK p-des 6.2, 7.1.2, 7.2.2, 8.2, 9.1, 10.2 ja 11.2. Kui TK p-st 9.1 tuleneks kaalunõue universaalsele lauaplaadile, mitte konkreetselt õlaoperatsioonide jaoks seadistatud lauaplaadile – nii nagu TK ptk 9 pealkiri ütleb – siis pole selge, milline nendest kaalunõuetest kohaldub. TK ptk 9 mõte on sätestada nõuded sellisele lauaplaadile, millel tehakse õlaoperatsioone. Universaalsel lauaplaadil ei tehta õlaoperatsiooni. Hankija väitel pakub kolmas isik õlaoperatsioonide lauaplaadiks toodet TruSystem 7500 U14 H. Kasutusjuhendist, millele hankija tugines, nähtub lubatud koormus 400 kg seadistuses operatsioonilauaplaat peaplaadi, ülemise seljaplaadi ja jalaplaatidega nullasendis. Tegemist ei ole aga selle lauaplaadiga, millele on sätestatud nõuded TK ptk-s 9. Lauaplaadi keskmise osa andmed ei oma tähtsust, sest selle pikkus 832 mm ei võimalda sellel opereerida. Lauaplaadi keskmisele osale lisatakse mooduleid juurde vastavalt sellele, mis operatsiooni on vaja teha. Universaalsel lauaplaadil ei tehta operatsioone, mida tehakse ekstensiooniseadmega ortopeedilisel lauaplaadil. Kolmas isik pakub ekstensiooniseadmega lauaplaadiks toodet TruSystem 7500 U24 H. Meetripikkuse lauaplaadi keskmise osa kandevõime alusel ei saa kontrollida, milline on ekstensiooniseadmega lauaplaadi kandevõime. Lauaplaadi keskmisele osale lisatakse mooduleid vastavalt sellele, mis operatsiooni on vaja teha. 2(10)  3-23-2608 4. Hankija ja kolmas isik vaidlesid vaidlustusele vastu. 5. Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis vaidlustuse 07.11.2023 otsusega vaidlustusasjas nr 157-23/261546 rahuldamata. TK p-de 9.1 ja 11.2 sõnastusest (lauaplaadi ja sobiva samba kombinatsioon) ei saa teha järeldust, et patsiendi kandevõime nõue (≥ 250 kg) on kehtestatud mitte kahe omavahel sobiva operatsioonilaua osa (lauaplaadi ja samba) kombinatsioonile, nagu vaidlusalustes punktides on sõnaselgelt öeldud, vaid samba ja kõikides lisavarustuse erinevates variantides lauaplaadi kombinatsioonidele. Vaidlustaja laiendab põhjendamatult TK p-des 9.1 ja 11.2 lauaplaadi ja samba kombinatsiooniga seotud patsiendi kaalunõuet ka operatsioonilaua plaadi kombinatsioonidele. Asjaolust, et hankega hangitakse ka erinevaid operatsioonilaua lisaseadmeid, ei saa teha järeldust, et lauaplaadi ja sobiva samba kombinatsioonile esitatud nõue peab olema täidetud koos kõikide hangitavate lisaseadmetega. TK p 11.1 eristab lauaplaati ja ekstensiooniseadet, mistõttu ei saa olla õige vaidlustaja seisukoht, et TK p-s 11.2 nimetatud lauaplaadi ja sobiva samba kombinatsiooni kuulub ka ekstensiooniseade. TK p-st 11.1 saab järeldada, et TK p-s 11.2 sisalduv kaalunõue kohaldub lauaplaadile ilma ekstensiooniseadmeta. Kui vaidlustajale jäi riigihanke alusdokumentidest arusaamatuks, milliste operatsioonilaua plaadi kombinatsioonide kohta patsiendi kaalunõue käib, oleks ta pidanud pöörduma enne pakkumuse esitamist hankija poole vastavasisulise selgitustaotlusega. Pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva saabumist ei saa vaidlustaja nõuda, et hankija tõlgendaks TK tingimusi sama moodi, nagu vaidlustaja neist aru sai. Kolmanda isiku pakkumus vastas tehnilise ettepaneku vormis toodule ning kolmas isik kinnitas, et tema pakutavad lauaplaadid vastavad TK p-s 9.1 ja 11.2 kehtestatud nõudele (maksimaalne kandevõime 400 kg). Tehtud oli viide pakkumuse dokumendile TS7500 Data Sheet. Nende andmete põhjal sai hankija kontrollida kolmanda isiku pakkumuse vastavust TK p-le 9.1 ja 11.2 ning tuvastada, et kolmanda isiku pakkumus vastab kehtestatud nõuetele. 6. Osaühing Balti Intermed esitas 17.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus ja hankija 06.10.2023 otsus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. Vastustaja tõlgendus sõnale „lauaplaat“ on vale, kuna keskmisel plaadiosal ei ole mitte mingit eraldiseisvat funktsiooni. Kolmanda isiku pakkumus ei vasta TK p-le 9.1 (õlaoperatsioonide lauaplaat), kuna operatsioonilauaplaat ei koosne ainult keskmisest plaadiosast. Keskmisel plaadiosal, mis on alla meetri pikkune ja mis asetseb sambal, ei opereerita ühtegi inimest. Keskmine plaadiosa ja sammas muutuvad funktsionaalseks alles siis, kui nendele kinnitatakse teisi lauaosasid juurde lähtuvalt sellest, millist operatsiooni on vaja teha. Nende erinevate osade kogumis valmibki operatsioonilauaplaat selle erinevates kombinatsioonides. Sel põhjusel ei saanud vastustaja kolmanda isiku pakutava toote vastavust kontrollida keskmise plaadiosa kandevõime alusel. Lähtuma oleks pidanud kogu lauaplaadi kombinatsioonist, millesse õlaoperatsioonide lauaplaadi puhul kuuluvad mh eemaldatavad küljetoed (TK p 9.6), õlaoperatsioonile sobilik seljaplaat (TK p 9.3.2), peatugi (TK p 9.3.1) jmt. Konfigureerides operatsioonilauaplaati lähtuvalt vajadustele, muutub ka konstruktsiooni maksimaalne kandevõime sõltuvalt konstruktsiooni nõrgimast osast. Ükskõik, millises kombinatsioonis lauaplaat on, siis see peab kandma patsienti kaalus ≥ 250 kg. Vastavalt kolmanda isiku pakutud toote kasutusjuhendile on õlaoperatsioonide kombinatsioonis kolmanda isiku pakutud toote maksimaalne patsiendi kaal 225 kg. Kuna 3(10)  3-23-2608 vastustaja pidi kolmanda isiku pakkumuse vastavust TK p-le 9.1 kontrollima just selle numbri, s.t õlaoperatsioonide lauaplaadi kandevõime alusel, siis kolmanda isiku pakutu ei vasta riigihanke alusdokumentidele ning vastustaja pidi pakkumuse riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg 2 alusel tagasi lükkama. Samal põhjusel on kolmanda isiku pakkumus vastuolus ka TK p-ga 11.2. Alla meetri pikkuse keskmise plaadiosa kandevõime alusel ei saa kontrollida, milline on ekstensiooniseadmega lauaplaadi kandevõime. TK ptk-s 11 on sätestatud nõuded ekstensiooniseadmega lauaplaadile. Selles osas pakkus kolmas isik toodet TruSystem 7500 U24 H. Kasutusjuhendist nähtub, et kolmanda isiku pakutud toode ei vasta TK p-s 11.2 sätestatud kaalunõudele (250 kg või enam), kuna kandevõime on 160 kg. Vastustaja tõlgendus, et TK p-des 9.1 ja 11.2 olid sätestatud kaalunõuded vaid keskmisele plaadiosale, on vastuolus selle tingimuse mõttega ja TK ülesehitusega. Ka kolmas isik möönab kohtumenetluses, et TK p-des 9.1 ja 11.2 sätestatud kaalunõue ei ole kehtestatud keskmisele plaadiosale, vaid keskmisele plaadiosale koos ülemise seljaplaadi, peaplaadi ja jalaplaatidega. Seega on kolmas isik menetluse vältel oma seisukohta muutnud, kuna vaidlustusmenetluses oli vastustaja ja kolmanda isiku seisukoht sama. Nüüd väidab aga kolmas isik, et tal on olemas lauaplaadi kombinatsioon, mis vastab kaalunõudele ning mille kandevõime on 400 kg. Kolmas isik viitab toote kasutusjuhendi p-le 3.8.1, st universaalsele lauaplaadile. Kolmas isik ei viidanud sellele vaidlustusmenetluses. Kaebaja tõi vaidlustusmenetluses välja, et kolmandal isikul on põhimõtteliselt olemas toode, mis vastaks, kuid seda kolmas isik ei pakkunud. Tehnilises ettepanekus väitis kolmas isik, et pakkumuse vastavus TK p-dele 9.1 ja 11.2 tuleneb tema toote infomaterjali lk-lt 3, s.o sama tabel, kust tuleneb üksnes 832×600 mm mõõtmetes keskmise plaadiosa kandevõime. Hankija on vaidlustus- ja kohtumenetluses kinnitanud, et ta kontrolliski TK p-dele 9.1 ja 11.2 vastavust läbi keskmise plaadiosa kandevõime. Haldusakti õiguspärasust saab kontrollida vaid nende kaalutluste alusel, mis nähtuvad haldusaktist. Hankija ei ole kontrollinud kolmanda isiku pakkumuse vastavust kombinatsioonis, millele kolmas isik on asunud viitama. Ainuüksi seetõttu tuleb kolmanda isiku väited jätta tähelepanuta. TK p-des 9 ja 11 ei ole sätestatud nõudeid universaalse lauaplaadi kombinatsioonile, kuna need nõuded on sätestatud TK ptk-des 6 ja 7. Universaalse lauaplaadi kandevõime alusel võib olla võimalik tõendada toote vastavust TK p-dele 6.2, 7.1.2 ja 7.2.2, kuid mitte vastavust õlaoperatsioonide lauaplaadi ja ekstensiooniseadmega lauaplaadi kaalunõudele. TK p-s 9.1 ja 11.2 ei ole sätestatud nõudeid universaalsele lauaplaadile. TK 9. ptk mõte on sätestada nõuded lauaplaadile, millel tehakse õlaoperatsioone. Universaalne lauaplaat nendele nõuetele ei vasta ning sellel ei ole võimalik viia läbi õlaoperatsioone. RHAD-i ei tule tõlgendada kolmanda isiku kasuks. Analoogse hanke korraldas ka Narva Haigla (riigihange viitenumbriga 267366) ning seal leidis kohus asjas 3-23-2155, et keskmise plaadiosa peal ei tehta patsiendi peal ühtegi toimingut. Keskmise plaadiosa suuruse tõttu ei ole selle peal võimalik lamada ega operatsiooni teha, kuid istuda selle peal kasutusjuhendi järgi ei tohi. Maksimaalse patsiendi kaalu nõuet ei ole sätestatud esemele, mille peal patsient kunagi ei ole, st olukorraks, mida praktikas ette ei tule. 7. Hankija vaidles kaebusele vastu. Hankes kehtestatud kaalunõue kohaldub vaid lauaplaadi ja sobiva samba kombinatsioonile ning nii sai hanke tingimustest aru ka kolmas isik. Täiendavaid kaalunõudele kohalduvaid tingimusi 4(10)  3-23-2608 hankija TK p-des 9 ja 11 ette ei näinud. TK p-de 9.1 ja 11.2 pealkirjad on toodud selleks, et oleks lihtsam orienteeruda hangitavates seadmetes, kuid pealkiri ei saa kehtestada tingimusi. Hankija määras tehnilised tingimused vastavalt oma vajadustele. Kui kaebajal tekkisid küsimused, miks on ühe või teise lauaplaadi ja samba kombinatsioonile määratud konkreetne kaalunõue, oleks tulnud seda hankijalt küsida ja vajadusel tehniline tingimus vaidlustada selleks ette nähtud ajal. Kui hankija oleks soovinud kaalunõuet arvestada lauaplaadile koos lisamoodulitega või koos muude piirangutega, oleks see TK-s konkreetselt välja toodud. Hankija soovis võimalikult suure hulga pakkujate osalemist riigihankes ning kaebaja on varasemates riigihangetes sisaldunud kaalunõuet sisustanud sarnaselt hankijale ja kolmandale isikule. Jääb arusaamatuks, et kui eelmises hankes mõistis kaebaja hanketingimusi selliselt, et kaalunõue ei olnud kehtestatud piiranguid arvestades, siis miks on kaebaja käesolevas hankes seisukohal, et vaidlusaluseid tingimusi tuleb tõlgendada selliselt, et kaalunõue on ette nähtud koos piirangutega. 8. Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Patsiendi maksimaalne kaalunäitaja ei kehti ainult operatsioonilaua plaadi keskmisele osale, vaid operatsioonilaua plaadi keskmisele osale U14H koos ülemise seljaplaadi, peaplaadi ja jalaplaatidega. Sellist seadmete kombinatsiooni on võimalik kasutada 400 kg kaaluva patsiendi opereerimiseks. Lauaplaadi ja selle lisaplaatide kombinatsiooni kasutamisel on kasutusjuhendis toodud mõned piirangud, aga küsiti võimaliku koormuse maksimumnäitajaid. Operatsioonilaudade kasutamist kitsendavateks asjaoludeks on paljude võimalike lisaseadmete kasutamine ning nende kombinatsiooni pole hankes täpselt kirjeldatud. Seetõttu ei oleks õige pakkumuses märkida muud patsiendi kaalunäitajat peale tootja poolt välja toodud maksimumnäitaja. Lisaseadmed õlaoperatsioonide plaat ja venitusseade on ainult kaks võimalikku näidet kitsendavatest asjaoludest. Koos nende lisaseadmetega on võimalik ja ka tihti vajalik kasutada veel täiendavaid lisaseadmeid, mis muudab jällegi patsiendi kaalupiirangut. Hankija ei ole kehtestanud kaalunõuet lauaplaadile koos muude piirangutega, sh koos võimaliku lisavarustusega või konkreetsetes asendites. 9. Tallinna Halduskohus jättis 19.12.2023 otsusega vastustaja taotluse suuliseks ärakuulamiseks rahuldamata, rahuldas kaebuse, tühistas hankija 06.10.2023 otsuse, millega tunnistati kolmanda isiku pakkumus vastavaks ja edukaks, ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 07.11.2023 otsuse. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja vaidlustus- ja kohtumenetluse kulud 9060 eurot. Hankija kinnitas hankemenetluses, et kontrollis kolmanda isiku pakkumuse vastavust TK nõuetele üksnes seeläbi, et hindas kaalunõude täitmist kombinatsioonis sammas + operatsioonilaua keskmise plaadiosa kandevõime. See oli ekslik. Lauaplaadi all TK p-s 9.1 ei saa mõista üksnes seda osa, mis toetub vahetult sambale, vaid konkreetselt lauaplaati õlaoperatsioonile. TK p 9.2 järgi koosneb õlaoperatsiooni lauaplaat mh ka jala- ja seljaosast, lauaplaadi komplekti kuuluvad ka küljetoed (TK p 9.6) ning lamamispind on modulaarne ning koosneb TK punktide 9.3.1–9.3.4 toodud osadest. Ükskõik millises kombinatsioonis operatsioonilauda õlaoperatsiooni läbiviimiseks kasutatakse, peab see igal juhul võimaldama opereerida isikut kaaluga ≥ 250 kg. Hanke eesmärgiga kooskõlas olevaks ei saa pidada vastustaja väljendatud seisukohta, mille kohaselt ta seadis kaalupiirangu kombinatsioonile, mida õlaoperatsiooni tegemiseks tegelikult kasutada ei saa. 5(10)  3-23-2608 Kolmas isik pakkus seadet TruSystem 7500 U14 HV. Selle operatsioonilaua maksimaalne lubatav kaal on 400 kg. Kasutusjuhendist nähtub, et õlaadapteriga operatsioonilauaplaadi maksimaalne patsiendi kaal on 225 kg ning operatsioonilaua täiendavad tarvikud vähendavad patisendi lubatud kaalu. Asjaolu, et kolmanda isiku pakutav universaalne operatsioonilaud võimaldab üksikjuhtudel opereerida kuni 400 kg isikuid, nagu kolmas isik pakkumuses väidab, ei tähenda, et see on võimalik ka õlaoperatsioonide tegemisel. Universaalse lauaplaadi nõuded on kehtestatud TK p-des 6–7, mistõttu ei oma selle kandevõime pakkumuse vastavusel TK p-le 9.1 tähtsust. TK p 11 kehtestas nõuded ekstensiooniseadmega ortopeedilisele lauaplaadile, mitte universaalsele lauaplaadile. Ükskõik, millises kombinatsioonis operatsioonilauda kasutatakse, siis igal juhul peab see võimaldama opereerida isikut kaaluga ≥250 kg. TK p 11.1 näeb ette, et ortopeediline operatsioonilaud koosneb kahe mootori paariga lauaplaadist ja täiskomplektsuses ekstensiooniseadmest. Lauaplaadil on jala- ja seljaosa (TK p 11.4). Lisaks kehtestab TK p 11.5 lamamispinna osad. Kolmanda isiku pakutud toote TruSystem 7500 U 24 HV maksimaalne lubatud patsiendi kaal on 400 kg, kolmas isik ei ole aga tõendanud, et kui lisada operatsioonilauaplaadile ekstensiooniseade, oleks patsiendi lubatud kaal vähemalt 250 kg. TruSystem 7500 U 24 HV kasutusjuhendist nähtub, et operatsioonilaua lubatud koormus koosneb patsiendi kaalust ja tarvikute omakaalust; operatsioonilauaplaadi täiendavad tarvikud vähendavad patsiendi lubatud kaalu ning tarvikute omakaal tuleb patsiendi lubatud kaalust maha võtta. Venitusseadmega operatsioonilaua TruSystem 7500 U 24 HV kasutusjuhendi p 3.9.7 järgi on võimalik patsiendi kaal kuni 160 kg. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 10. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla esitas 29.12.2023 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 19.12.2023 otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Hankija ei ole kehtestanud maksimaalset patsiendi kaalunõuet sobiva samba ja lauaplaadi kombinatsioonile koos lisamoodulitega. Kaalunõue kohaldub vaid lauaplaadi ja sobiva samba kombinatsioonile. Operatsioonilaudadele, mille puhul on hankija soovinud patsiendi kaalunõudele täiendavaid piiravaid tingimusi ette näha, on seda tehtud selgesõnaliselt (vt nt TK p-d 3.2.6, 7.2.2 koos p-ga 7.2.3 ja p 12.26 koos p-ga 12.26.2). Operatsioonilaudade kasutamist kitsendavateks asjaoludeks on väga paljude erinevate võimalike lisaseadmete kasutamine ning kõiki võimalikke kombinatsioone ei ole hankes täpselt kirjeldatud. Seetõttu ei oodanud hankija, et pakkumuses tuleb TK p-de 9.1 ja 11.2 osas välja tuua mingisugused muud patsiendi kaalu maksimumnõuded peale tootja poolt välja toodud maksimumnõude lauaplaadile ning sinna juure kuuluvale sambale. Kaebaja poolt vaidlustusmenetluses esile toodud lisaseadmed õlaoperatsioonide plaat ja venitusseade on ainult kaks võimalikku näidet kitsendavatest asjaoludest. Koos nende lisaseadmetega on võimalik ja tihti ka vajalik kasutada lisaks täiendavaid lisaseadmeid, mis omakorda muudab patsiendi kaalupiirangut. Kolmas isik sai TK-st aru nii nagu hankija. Nii kaebaja kui ka kolmas isik on pakkumuses esitanud lauaplaatide puhul läbivalt lubatud maksimaalseid kandevõimeid, ilma täiendavaid piiranguid arvesse võtmata. Kaebaja on pakkunud TK p 9 osas lauaplaati, mis vastab TK p-s 9.1 kehtestatud patsiendi kaalunõudele piiranguid arvestamata. Kui lauaplaadile kinnitada lisavahendeid, tuleb selliste lisavahendite kaal maksimaalsest kaalunõudest maha arvestada ning seejärel lauaplaat enam kaalunõudele ei vastaks. Samuti nähtub kaebaja pakkumusest, et pakutavat operatsioonilauda tohib kuni 155 kg täiskoormuseni kasutada ilma piiranguteta. TK p 11 osas pakkus kaebaja lauaplaati, mis vastab TK p-s 11.2 kehtestatud patsiendi kaalunõudele, 6(10)  3-23-2608 kuid seda tingimusel, et täiendavaid piiranguid ei arvestata. Samas, kui hinnata TK p-s 11.2 kehtestatud kaalunõuet koostoimes TK p-s 11.9 kehtestatud tingimusega, mille kohaselt ekstensiooniseadme latid ei vaja mahaulatuvaid tugesid, ei vastaks kaebaja pakkumus enam TK tingimustele, sest kaebaja pakutud lauaplaadi kaalunõue on täidetud vaid olukorras, kus ekstensiooniseadmel kasutatakse mahaulatuvaid tugesid. Ilma tugedeta saab kaebaja pakutavat ekstensiooniseadet kasutada kuni 180 kg kaaluva patsiendi puhul. Sama moodi mõistsid kaebaja ja kolmas isik sama sõnastusega tingimusi riigihankes „Operatsioonilauad“ (viitenumber 237875). Seega mõistis kaebaja riigihanke tingimusi sama moodi nagu hankija ja kolmas isik. Halduskohus ei ole sellele asjaolule tähelepanu pööranud. Nii hankija meditsiinitehnika spetsialistid, kes riigihanke tehnilised tingimused koostasid, kui ka mõlemad pakkujad on valdkonnas erialaseid teadmisi omavad isikud. Kohtul seevastu operatsioonilaudadega seonduvaid erialaseid tehnilisi teadmisi eelduslikult ei ole. Hankija on kehtestanud enda vajadustele ja kogemustele vastavad nõuded, mis ühtlasi tagab konkurentsi, kuid kohus on meelevaldselt asunud hankija asemel tingimusi tõlgendama ja hankija vajadusi hindama. Operatsioonilauad on keerulised süsteemid, koosnedes sambast, sambale kinnituvast lauaplaadist, erinevatest omavahel ühilduvatest plaatidest (seljaplaat, vaagnaosa plaat, jalaplaadid, peaaluse plaat jm) ja lisavahenditest (küljetoed, küljelaiendused, käelauad, käetoed, jalahoidjad, jm erinevad moodulid ja vahendid). Kõik selliste moodulite ja vahendite kasutamisele kehtestatud piirangud võivad sõltuda mitmetest erinevatest tehnilistest näitajatest ja piirangutest. Sõltuvalt tootjast võivad operatsioonilauad olla tervikuna nullist komplekteeritavad või (osaliselt) valmis komplektina, lisades plaatidele eriotstarbelisi plaate ja vahendeid. Seadmete kasutusjuhendites on toodud tabelid, millest nähtub, millised lauaplaadid mingi samba või lisaplaatide või -vahenditega kokku sobivad. Riigihanget välja kuulutades ei tea hankija, milliste tootjate operatsioonilaudasid hankes pakutakse. See, kuidas vastava valdkonna spetsialist mõistab lauaplaadi ja sobiva samba kaalunõuet, nähtub mh ka operatsioonilaudade või lauaplaatide tehnilistest dokumentidest. Termineid „lauaplaat“ ja „operatsioonilauaplaat“ on kolmanda isiku pakutud operatsioonilaudade tehnilistes dokumentides kasutatud just samba külge kinnitatava põhiplaadi kohta. Kui põhiplaadile lisatakse muud plaadid ja vahendid, siis on tegemist lauaplaadi komplektiga ning koos sambaga kasutades operatsioonilauaga. Samuti on kaalupiirangutena algselt toodud välja kaalunõue maksimaalse määrana operatsioonilauaplaadile (põhiplaadile) ning seejärel erinevaid lisaplaate ja -vahendeid ehk piiranguid arvesse võttes. Halduskohtu arusaam, et lauaplaadina tuleb mõista lauaplaati kogu komplektsuses, on meelevaldne. TK p 9.2 nõuab, et lauaplaadi juurde kuuluvad jala- ja seljaosa peavad olema mootoriga reguleeritavad, mitte seda, et lauaplaat koosneb muu hulgas jala- ja seljaosast. TK p-de 9 ja 11 pealkirjadest ei saa järeldada hankija soovi sätestada kaalupiirang lauaplaadile komplektis lisamoodulitega ja koos võimalike piirangutega. Pealkirjad on toodud selleks, et hankijal ja pakkujatel oleks lihtsam aru saada, mida hangitakse. Pealkirjale või nimetusele järgnevates alapunktides on kirjeldatud operatsioonilaua komplektsus ja on antud teave selle kasutuse kohta. Hankija ei ole TK p-s 9.1 ega p-s 11.2 täpsustanud, millised on lauaplaadi komplekti osad ja millises asendis peab lauaplaat olema, et see kaalunõudele vastaks. TK p 11.2 järgi koosneb ortopeediline operatsioonilaud lauaplaadist ja täiskomplektsuses ektsensiooniseadmest. Operatsioonilaua osaks olev lauaplaat ei ole seega ortopeediline lauaplaat. Punkti sõnastusest saab järeldada, et kaalunõue on kehtestatud lauaplaadile (põhiplaadile), mitte operatsioonilauale tervikuna. Kaebaja ja halduskohtu tõlgendusega nõustumine viiks olukorrani, kus kaalunõudele kohalduksid täiendavad piirangud iga lisaseadme või -tarviku lisamisel operatsioonilaua külge, 7(10)  3-23-2608 sest pakutud seadmete tehnilistest dokumentidest nähtuvalt mõjutab iga lisanduv seade või tarvik omakorda patsiendi kaalunõuet ning kasutatavate lisavahendite kaal tuleb patsiendi kaalunõudest maha arvestada. Hankija vajadusi rahuldavad kolmanda isiku pakutavad operatsioonilauad. Ekstreemkaaluga patsiendile saab eriotstarbelisi, nt õlaoperatsioone teha ka muudel, kõrgema kaalunõudega operatsioonilaudadel. Olemasolevatel, kaebaja tarnitud operatsioonilaudadel on kehtestatud üldine kaalunõue 225 kg ning seda vähendavad eriotstarbelised lisavahendid. Kohus ei saa hankija eest otsustada, millised on hankija tegelikud vajadused ja väita, et hankija kehtestatud nõue on mõttetu. Halduskohus tõlgendas tehnilisi tingimusi konkurentsi piiraval viisil. See ei ole põhjendatud. Halduskohtu tõlgendus läheb RHS § 2 lg-s 1 sätestatud eesmärgiga vastuollu. Hankijal on tehniliste tingimuste kehtestamisel avar kaalutlusruum, mille kohtulik kontroll on piiratud. Hankija ei ole TK tingimusi kehtestades piiranud konkurentsi ja kohtles pakkujaid võrdselt. Mitmeti mõistetavuse korral tuleb riigihanke alusdokumente tõlgendada pakkujale soodsamal ja vähem koormavamal viisil ning laiendavalt nii, et tagataks võimalikult vaba konkurents. Konkurentsi piiravaid tingimusi tuleb sisustada ja tõlgendada kitsendavalt. Kaebaja esindajatasu oli üle paisutatud ja halduskohus oleks pidanud välja mõistetud esindajatasu vähendama. 11. Kaebaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. TK p-des 9.1 ja 11.2 on sätestatud maksimaalse patsiendi kaalu nõuded. Vastustaja tõlgendus, et kaalunõuded on kehtestatud vaid keskmisele plaadiosale, on selges vastuolus tingimuste mõtte ja riigihanke eesmärgiga, kuna keskmisel plaadiosal ei tehta patsiendiga operatsiooni ega mis tahes muid meditsiinilisi toiminguid. Sellel plaadiosal eraldi ei ole funktsiooni. Sammas ja sellel asetsev keskmine plaadiosa muutuvad funktsionaalseks alles siis, kui nendele kinnitatakse teisi lauaosasid juurde lähtuvalt sellest, millist operatsiooni on vaja teha. TK p-d 9.1 ja 11.2 viitavad operatsioonilauaplaadi erinevatele kombinatsioonidele. Haldusasjas nr 3-23-2155, kus oli vaidluse all identse tingimuse tõlgendus, leidis Tartu Halduskohus, et sambale toetuva keskmise plaadiosa puhul on „piltlikult öeldes tegemist suure ühe jalaga puki laadse esemega, millel patsient põhimõtteliselt saab istuda, kuid sellel istumine ei ole ette nähtud – patsient tohib operatsioonilauaplaadil olla vaid pikali asendis“. Kuna keskmisel plaadiosal ei ole tervishoiuteenuse osutamisel eraldiseisvat funktsiooni, ei too näiteks kaebaja pakutud toodete tootja oma tootelehtedel keskmise plaadiosa kandevõimet üldse eraldi välja. Kaebaja pakkumus vastab TK tingimustele. Vastustaja ei ole selgitanud, et kui „lauaplaadi“ all tuleb mõista „keskmist plaadiosa“, miks on TK peatüki 9 pealkiri „Lauaplaat õlaoperatsioonidele“ ja TK p 11 pealkiri „Ortopeediline lauaplaat ekstensiooniseadmega“. Vastustaja ei vaidle vastu, et iga ülejäänud nõue, mis peatükkides on, kohaldub kogu kombinatsioonile. Apellandi tõlgendus on ebaloogiline. Apellandi tõlgenduse järgi oleks TK-s seitse erinevat kaalunõuet identsele esemele: p-d 6.2, 7.1.2, 7.2.2, 8.2, 9.1, 10.2, 11.2 algavad sõnastusega „Lauaplaadi ja sobiva samba kombinatsioonis on lubatav maksimaalne patsiendi kaal“, millele järgnevad erinevad numbrilised tingimused. Hankija viited TK p-dele 3.2.6, 7.2.2 koos p-ga 7.2.3 ning p-le 12.26 koos p-ga 12.26.2 on asjakohatud, sest neis punktides on sätestatud täiendav kaalunõue, kui lauaplaat on seatud 8(10)  3-23-2608 asendisse (vt TK p-d 3.2.4.1, 3.2.4.2); p 12.26 sätestab aga nõuded lisavahendile (karboonfiibrist osaga seljaplaadi komplektile). Ka kolmas isik ei mõistnud TK tingimusi nii nagu hankija. TK-d ei ole vaja tõlgendada kolmanda isiku kasuks, sest see lükkaks kõrvale teised tõlgendusargumendid. Kaebaja on esitanud riigihankes kallimad ja suurema kandevõimega eriotstarbelised lauaplaadid, mis vastavad TK-le. Hankija peab pakkujaid kohtlema võrdselt (RHS § 3 p 2). Halduskohus ei pidanud hankijat ära kuulama. Hankija sai esitada oma seisukohad kirjalikult. 12. Kolmas isik kirjalikku seisukohta apellatsioonkaebuse suhtes ei esitanud. Ringkonnakohtu istungil toetas kolmas isik apellatsioonkaebust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 13. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu otsuse põhjendusi korrata ja nõustub nendega (HKMS § 201 lg 4). 14. Hankija määrab hanketingimused kindlaks, kuid ta ei saa pärast pakkumuste esitamist tõlgendada ja kohaldada hanketingimusi meelevaldselt. Hanketingimused on eelhaldusaktina siduvad ka hankijale ning nende tõlgendamisel ei ole hankijal eelisõigust. Tingimuste tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige mõistliku pakkuja arusaamast ning olukorras, kus tingimused on mitmeti tõlgendatavad, eelistada sellist tõlgendust, mis võimaldab hankes osaleda võimalikult paljudel pakkujatel. Laiendav tõlgendus ei tohi viia siiski olukorrani, kus mõistlik pakkuja, kes pakub hanketingimuste sõnastusele vastavat kaupa või teenust, ei osutu edukaks pakkujaks seetõttu, et mõni teine pakkuja pakub hanketingimuste sõnastusele mittevastavat kaupa või teenust, mille hind on hanketingimuse sõnastusele vastavast kaubast või teenusest odavam. 15. TK p-de 9.1 ja 11.2 tõlgendamisel ei võimalda nende tingimuste sõnastus ega TK-s üldiselt kasutatud sõnastus jõuda järelduseni, et pakkujad ei pidanud pakkuma selliseid operatsioonilaudu, mille puhul maksimaalne patsiendi kaal võib olla väiksem kui 250 kg, kui vastavalt õlaoperatsiooniks kasutatavale operatsioonilauale ja ortopeedilisele operatsioonilauale koos ekstensiooniseadmega on lisatud sambale ja lauaplaadi keskmisele osale ka vajalikud lisaplaadid. Kolmanda isiku pakkumuse vastavust neile tingimustele hankija ei kontrollinud ja kolmanda isiku pakkumuses näidatud operatsioonilaua kasutusjuhendi järgi võib patsiendi maksimaalne kaal olla vastavalt 225 kg ja 160 kg, seega alla viidatud punktides nõutava patsiendi maksimaalse kaalu. 16. TK p-s 9.1 on kasutatud patsiendi maksimaalse kaalu mõistet. Seda mõistet ei saa samastada samba ja lauaplaadi kombinatsioonis lubatava koormustaluvusega. Patsiendi opereerimiseks ei kasutata õlaoperatsioonide puhul üksnes keskmist operatsioonilaua osa, mis on kinnitatud sambale. Patsiendi maksimaalset kaalu sellise operatsioonilaua keskmise osa koormustaluvusena ei saa mõista ka seetõttu, et lauaplaadina ei ole TK-s selgelt mõistetud üksnes operatsioonilaua seda keskmist osa, mis kinnitub sambale ja mille külge kinnitatakse vajalikud lisaplaadid ja -seadmed. Kuigi TK p-s 9.3 on kasutatud lamamispinna mõistet, on lauaplaadina peetud nt TK p-des 1.5, 3.2.9.1, 4.1, 6.3, 6.7, 7.1.7, 7.2.1, 9.5, 11.3 silmas mis tahes sellist operatsioonilaua osa, millel patsient operatsiooni ajal asetseb. Kuigi TK-s on lauaplaadina mõnes tingimuses silmas peetud ka üksnes operatsioonilaua lamamispinna keskmist osa, viitab lauaplaadi mõiste kasutamine TK-s mitmes tähenduses sellele, et TK 9(10)  3-23-2608 tingimuse mõistmisel tuleb silmas pidada tingimuse konteksti. Nagu selgitatud, siis olukorras, kus õlaoperatsioonideks kasutatav operatsioonilaud peab koosnema mitmest moodulist (lisaks sambale ja keskmisele lauaplaadile ka jalaosa ja seljaosa plaadid, peatugi, günekoloogilise väljalõikega vaagnaosa plaat ja küljetoed), tuleb lauaplaadina õlaoperatsioonidele silmas pidada nende operatsioonilaua osade vajalikku kombinatsiooni. 17. Sama järeldus tuleb teha ka TK p 11.2 osas. TK p 11 seab tingimused ortopeedilisele lauaplaadile ekstensiooniseadmega. TK p 11.5 järgi koosneb lamamispind peaalusest plaadist, seljaosa kaheosalisest plaadist ja vaagnaosa plaadist ning ekstensiooniseade lauaplaadist venitusseadmele, venituslattide komplektist, kontraktsioonipostist koos polstriga rulliga, venituslattide adapterist, venitusseadme kruvimehhanismist, relsi pikendusest, relsi kinnitusest ja jalahoidjatest. Tingimus, mis seatakse lauaplaadi sobivas kombinatsioonis patsiendi maksimaalsele kaalule, peab lauaplaadi tähendust TK erinevates punktides, mille järgi hõlmab see mitmetel puhkudel kõiki lamamispindu, silmas pidades hõlmama operatsioonilaua kõigi lauaplaatide kandevõimet nende kombinatsioonis. 18. Teistsuguse tõlgenduse välistab juba see, et hankija eesmärk ei saanud olla selliste operatsioonilaudade ostmine, millel on küll tugev sammas ja operatsioonilaua keskmine plaat, ent mille lisaplaadid ja -seadmed on sellise konstruktsiooniga ja sellisest materjalist, mis vähendavad patsiendi maksimaalset kaalu kogu operatsioonilaual märgatavalt. Üksnes keskmise lauaplaadi kandevõime ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul tagada hankija vajadustele vastavate operatsioonilaudade saamist. Operatsioonilaua kandevõime tingimust ei ole TK-s ette nähtud, samuti ei ole kandevõime nõuet ühelegi sellisele lamamispinna osale, mis kinnitatakse keskmise plaadiosa külge (välja arvatud p-s 12.5 seatud nõue operatsioonilaua ühele konkreetsele lisavahendile – tilgajala konksule). 19. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas kaebaja pakkumus vastas hanketingimustele või mitte, samuti see, kuidas mõistsid pakkujad ja hankijad sama sõnastusega tingimusi teistes hankemenetlustes. Väärast hanketingimuse tõlgendusest varem ei saa teha järeldust, et pakkujad pidid vaidluse all olevatest hanketingimustest aru saama nii, et lubatud on väiksema kandevõimega toodete pakkumine. Haldusasjas nr 3-23-2155 mõistis Tartu Halduskohus samasuguse sõnastusega hanketingimust sama moodi, nagu halduskohus praegusel juhul. 20. Halduskohus mõistis vaidlustusmenetluses ja halduskohtus kaebaja kantud esindajatasust välja 6500 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see summa ülepaisutatud, arvestades vaidlusküsimusi. 21. Apellatsioonimenetluses taotleb kaebaja esindajatasu väljamõistmist apellandilt 6822 euro ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esindajatasu selles summas põhjendatud ja vajalik, sest vaidlusküsimuste ring apellatsioonimenetluses ei muutunud ning läbi töötamist vajanud menetlusdokumentide maht ei olnud eriliselt suur. Põhjendatud ja vajalik esindajatasu on 2500 eurot, arvestades, et esindajad on oma põhjalikud seisukohad esitanud juba vaidlustusmenetluses ja halduskohtus. See summa tuleb apellandilt kaebaja kasuks välja mõista. Apellandi menetluskulud tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel jätta tema enda kanda. Kolmas isik ei ole menetluskulude väljamõistmist apellatsioonimenetluses taotlenud ja tema võimalikud menetluskulud jäävad seetõttu tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 10(10)  Meie: 19.10.2023 nr 2.1-3/8837-1 VOLIKIRI Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla registrikoodiga 90006399 (edaspidi Regionaalhaigla) seaduslik esindaja juhatuse esimees Agris Peedu volitab Aivi Karu (isikukood 47411260306) Liisa Saamot´it (isikukood 48501095218) Nataly Sonk-Bahharev´i (isikukood 47703150323) Marika Rüütli´t (isikukood 47908022223) Janika Pajula´t (isikukood 47905155226) esindama Regionaalhaiglat: 1) kõigis kohtutes tsiviil-, haldus- ja kriminaalasjades; 2) riigihangete vaidlustuskomisjonis; 3) Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonis ja 4) kõigis riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes Regionaalhaigla osas või osalusel toimuvates haldusmenetlustes kõigi õigustega, mis Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid on ette näinud menetlusosalistele, sh õigusega dokumente esitada ja nõuda. Käesolev volikiri tühistab 08.09.2023 aasta volikirja nr 2.1-3/7583-1. Volikiri kehtib iga volitatu osas kuni tema töölepingulise suhte lõppemiseni Regionaalhaiglas ning on välja antud ilma edasivolitamise õiguseta. (allkirjastatud digitaalselt) Agris Peedu juhatuse esimees