Ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõu kooskõlastamine

Justiitsministeerium Meie 04.06.2024 nr 1.2-2/34-4 Rahandusministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks ja Rahandusministeeriumile teadmiseks ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse (hambaravihüvitise proteesiteenustele laiendamine) eelnõu, et kontrollida selle lõplikku vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Palume kooskõlastust hiljemalt 21.06.2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisad: Eelnõu Seletuskiri Kooskõlastustabel Lii Pärg [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU Ravikindlustuse seaduse muutmise seadus § 1. Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 29 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 29 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Tervisekassa võtab vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse üle vastavalt tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimustele järgmistel juhtudel: 1) käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 sätestatud juhul hambaraviteenuse osutamise eest; 2) hambaraviteenuse osutamiseks meditsiinilisel näidustusel vajaliku anesteesiateenuse eest; 3) diagnoositud haigusest või tuvastatud puudest tingituna tekkinud eluaegse suurenenud suuhaiguste riski korral hambaraviteenuse osutamise eest.“; 3) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 25 järgmises sõnastuses: „(25) Käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud tasu maksmise kohustuse ülevõtmise piirmäära on õigus suurendada hambaproteesiteenuse osutamise aasta ja sellele eelneva kahe kalendriaasta kasutamata hambaraviteenuse hüvitise võrra.“; 4) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 28 järgmises sõnastuses: „(28) Käesoleva seaduse § 29 lõikes 25 sätestatud tasu maksmise kohustuse ülevõtmise piirmäära suurendamist rakendatakse aastatel 2025 ja 2026 järgmiselt: 1) 2025. aastal on õigus suurendada piirmäära samal aastal kasutamata hambaraviteenuse hüvitise võrra; 2) 2026. aastal on õigus suurendada piirmäära samal aastal ja 2025. aastal kasutamata hambaraviteenuse hüvitise võrra.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punktid 3 ja 4 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „…“ „…………………“ 2024. a. __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2024. a. 1  Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga luuakse hambaproteesihüvitise saamise õigusega inimesele võimalus kasutada hambaravihüvitist ka hambaproteesimisega kaasnevate kulude katmiseks. Muudatuse eesmärk on vähendada hambaproteesimistööde kõrgete hindade juures inimeste omaosaluskoormust ja suurendada seeläbi proteesiteenuse kättesaadavust. Kehtiva korra kohaselt saab hambaravihüvitist kasutada vaid hambaraviks. Arvestades, et totaalproteesidega inimestel hambaravi vajadus puudub, jääb neil hambaravihüvitis (105 eurot aastas, omaosalus 12,5%) kasutamata. Uus hüvitamise kord annab võimaluse kasutada sama aasta ja kahe eelneva aasta kasutamata hambaravihüvitist hambaproteesimisega kaasnevate kulude eest tasumisel. Hambaproteesihüvitist, mis on kolme aasta peale kokku 260 eurot, saavad järgmised ravikindlustatud isikud: • pensionärid, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension; • osalise või puuduva töövõimega inimesed; • üle 63-aastased inimesed. Tervisekassa andmetel kasutas 2023. aastal hambaproteesihüvitist 38 995 inimest. Eelnõuga lisatakse seadusesse õigusselguse eesmärgil ka üldine alus, mis võimaldab Tervisekassal võtta hambaraviteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle, kui vähemalt 19- aastasel kindlustatud isikul on diagnoositud haigusest või tuvastatud puudest tingituna tekkinud eluaegne suurenenud suuhaiguste risk. Alates 2019. aastast on sellise elupuhuse1 hambaravi õiguse saanud 3472 isikut, kellest on ravile jõudnud 1901 isikut 10 789 korral ning teenustele on kulunud 1,5 miljonit eurot. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna tervisevõrdsuse poliitika juht Lii Pärg (tel: 5914 3942, e-post: [email protected]), õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel: 626 9128, e-post: [email protected]), analüüsi ja statistika osakonna nõunik Liisa Koreinik (tel: 715 3473, e-post: [email protected]) ja hoolekande- ja rahvatervisepoliitika analüüsijuht Marion Rummo (tel: 5866 8621, e-post: [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja väljatöötamisel osalesid Tervisekassa partnersuhtluse osakonna usaldusarst Tiia Zeigo ([email protected], 7447 433) ja õigus- ja teabehalduse osakonna jurist Katrina Koha ([email protected], 7447 446). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 5919 9274, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu muudatus, mis puudutab hambaravihüvitise hambaproteesikuludeks kasutamise võimaldamist, põhineb seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusel (edaspidi VTK), mis läbis 1 https://www.tervisekassa.ee/elupuhune-hambaravi. 1 eelnõude infosüsteemis kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise ringi. VTK kohta märkusi ega arvamusi ei esitatud. Eelnõuga kavandatav teine peamine muudatus, mis puudutab piirmäärata tasu ülevõtmise aluse kehtestamise vajadust, põhineb VTK kooskõlastamise raames esitatud Tervisekassa ettepanekul. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. a korralduse nr 131 „Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027“ punktiga 9.3.7 – suurendame hambaravihüvitist. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.10.2023 istungi otsusele tuleb luua hambaproteesihüvitise õigusega isikutele võimalus kasutada hambaravihüvitist ka proteesimistöödeks. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse ravikindlustuse seaduse redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 15.12.2023, 6. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras, välja arvatud § 1 lõiked 3 ja 4, mis jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Seaduse eesmärk RaKS-i muudatuste eesmärk on seadustada hambaproteesihüvitise õigusega inimestele võimalus kasutada hambaravihüvitist ka hambaproteesitööde eest tasumisel. Eesmärk on suurendada majanduslikult haavatavamas olukorras olevate inimeste (pensionärid, vanemaealised, osalise või puuduva töövõimega inimesed) jaoks hambaproteesiteenuste kättesaadavust. RaKS §-d 29 ja 331 ei võimalda kasutada hambaravihüvitist proteesimistöödeks isegi juhul, kui inimesel hambaravivajadus puudub. Nii jääb inimesel, kellel on totaalproteesid, hambaravihüvitis kasutamata, kuigi ta võiks saada seda kasutada proteesimistööde eest tasumisel. Muudatuse tulemusel saab soodustuse sihtrühma kuuluv inimene valida, kas kasutada kuni kolme aasta hambaravihüvitist (105 eurot aastas, omaosalus 12,5%) hambaravi eest tasumisel või proteesimistöödeks. Hambaravihüvitist saaksid hambaproteesiteenusega seotud kulude katmiseks kasutada järgmised ravikindlustatud isikud:  pensionärid, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension;  osalise või puuduva töövõimega inimesed;  üle 63-aastased inimesed. Samuti on eesmärk luua RaKS-is selge õiguslik alus juhtudeks, kui Tervisekassa võtab üle hambaraviteenuste eest tasu maksmise kohustuse, mis ei ole üksnes meditsiinilise näidustuse olukord, vaid tegemist peab olema tuvastatud haigusega või puude esinemisega. Vastavalt Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelule2 (edaspidi TTL) võtab Tervisekassa alates 01.01.2019 arsti otsuse alusel hambaraviteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle puuduva suuhügieeni võimekusega vaimse ja füüsilise puudega isikutelt (TTL § 77 lõige 20). 2022. aastal laiendati tasuta hambaravi võimalusi hematoloogilistele ja onkoloogilistele patsientidele, kelle hambaravi vajadus on põhihaiguse tõttu oluliselt suurenenud (TTL § 77 lõiked 21 ja 22). Lisaks 2 Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 2024. a määrus nr 17 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“. 2 otsustati hakata tasuma huule-suulaelõhe, muude näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengute ja harvikhaiguste korral vanemate kui 19-aastaste isikute ortodontilise ravi eest (TTL § 79 lõige 8). Seega on teenused TTL-is küll sätestatud, kuid piiritletud õiguslik alus seaduses puudub – võimalik, et siiani toetuti RaKS § 29 lõikele 1, mille kohaselt võtab Tervisekassa kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse üle nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud Tervisekassa TTL-i ja mida on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Seega peetakse vajalikuks RaKS § 29 täiendada ja reguleerida täpsemalt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused, nähes ette, et seda tehakse juhul, kui vähemalt 19-aastasel kindlustatud isikul on diagnoositud haigusest või tuvastatud puudest tingituna tekkinud eluaegne suurenenud suuhaiguste risk. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahvi 1 punktiga 1 tehtav muudatus on tehniline, sest seondub piirmäärata hüvitiste koondamisega § 29 lõikesse 21. Eelnõu § 1 punktiga 2 koondatakse § 29 lõikesse 21 juhud, mil Tervisekassa võtab enda kanda kulu (piirmäärata hüvitised), st loetellu jääb seni kehtinud meditsiinilisel näidustusel hambaraviteenuse osutamisega kaasneva anesteesiateenuse kulu eest tasumine ning loetellu tõstetakse lõikest 2 § 33 lõikes 2 sätestatud hüvitamise olukord. Õigusselguse tagamiseks ja kindlustuskaitse ulatuse täpsustamiseks lisatakse üldine alus hambaraviteenuse eest tasumise ülevõtmiseks, kui vähemalt 19-aastasel kindlustatud isikul on diagnoositud haigusest või tuvastatud puudest tingituna tekkinud eluaegne suurenenud suuhaiguste risk. Otsuse, kas isikul on tekkinud eluaegne suurenenud suuhaiguste risk, teeb isiku raviarst, kes teeb Tervisekassale esitatavale raviarvele vastavasisulise kande. Sellekohase info saamisel võtab Tervisekassa kindlustatud isikule osutatud hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle täies ulatuses. Viimati nimetatud alus on seotud Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 2024. a määruses nr 17 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ sätestatud piirmäärata hüvitiste juhtumitega. TTL § 77 lõigete 20–22 ja § 79 lõike 8 kohaselt võtab Tervisekassa arsti otsuse alusel TTL-is kirjeldatud hambaraviteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle: 1) puuduva suuhügieeni võimekusega vaimse ja füüsilise puudega isikult; 2) onkoloogiliselt patsiendilt, kellel on diagnoositud pea- ja kaelapiirkonna pahaloomuline kasvaja, kes saab või on saanud kiiritusravi ja/või keemiaravi ja kes on saanud antiresorptiivset ravi; 3) hematoloogiliselt patsiendilt, kellel on diagnoositud hulgimüeloom või lümfoid- ja vereloomekoe pahaloomuline kasvaja ja kes vajab ravi osana tervishoiuteenuseid või antiresorptiivset ravi (kood 486R); 4) huule-suulaelõhe, muu näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengu ja harvikhaiguse korral ortodontilise ravi tagamiseks, kui varem ei olnud võimalik ravi tagada. Alates 2019. aastast võttis Tervisekassa arsti otsuse alusel hambaraviteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle puuduva suuhügieeni võimekusega vaimse ja füüsilise puudega isikutelt (TTL § 77 lõige 20), kuna sellises seisus inimene vajab hambaraviteenuse osutamist üldanesteesias, kuid tal puudub võimekus omaosaluse tasumiseks anesteesiaga teostatud hambaravi eest. 2022. aastal laiendati tasuta hambaravi hematoloogilistele ja onkoloogilistele patsientidele, kelle hambaravi vajadus on põhihaiguse tõttu oluliselt suurenenud (TTL § 77 lõiked 21 ja 22). Lisaks otsustati hakata tasuma huule-suulaelõhe, muude näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud 3 väärarengute ja harvikhaiguste korral vanemate kui 19-aastaste isikute ortodontilise ravi eest (TTL § 79 lõige 8). Hematoloogiliste ja onkoloogiliste haigusseisunditega patsientide põhihaiguse ravi tagajärjel progresseeruvad ravimata suuõõne haiguseisundid, mis viivad luu-, sidekoe ja limaskesta pöördumatu nekrotiseerumiseni, millega kaasneb invaliidistumine. Kindlustatu tervise säästmiseks ja tüsistuste oluliselt kallimate ravikulude vältimiseks on efektiivsem tagada suuõõnehaiguste ennetus ja ravi. Samuti pikenes või lükkus luude arengu aeglustumise tõttu edasi kaasasündinud väärarenguga patsiendi operatiivse ravi rakendamise õigeaegsus, mis ei võimaldanud ortodontilist jätkuravi lõpetada enne patsiendi 19-aastaseks saamist. Ortodontilise ravita jäänuks ravitulemus puudulikuks. Alates 2019. aastast on elupuhuse3 hambaravi õiguse saanud 3472 isikut, kellest ravi on saanud 1901 isikut 10 789 korral ning teenustele on kulunud 1,5 miljonit eurot. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse seadust § 29 lõikega 25. Lisatav säte annab § 29 lõikes 22 nimetatud isikutele võimaluse kasutada hambaproteesiteenuse kulu tasumiseks hambaravihüvitist ulatuses, mis vastab hambaproteesiteenuse saamise aasta ja sellele eelneva kahe kalendriaasta hambaraviteenuse hüvitise kasutamata summale. Sätte rakendamise esimesel kahel aastal, s.o aastatel 2025 ja 2026 tuleb jälgida üleminekusätteid (RaKS § 89 lõige 28). Kehtiva korra kohaselt saab hambaravihüvitist kasutada vaid hambaraviks. Hambaproteesihüvitist, mis on kolme aasta peale kokku 260 eurot, saavad järgmised ravikindlustatud isikud: • pensionärid, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension; • osalise või puuduva töövõimega inimesed; • üle 63-aastased inimesed. Tervisekassa andmetel kasutas 2023. aastal hambaproteesihüvitist 38 995 inimest. Arvestades, et totaalproteesidega inimestel hambaravi vajadus puudub, jääb neil hambaravihüvitis (105 eurot aastas, omaosalus 12,5%) kasutamata. Uus hüvitamise kord annab võimaluse kasutada sama aasta ja kahe eelneva aasta kasutamata hambaravihüvitist hambaproteesimisega kaasnevate kulude eest tasumisel. Muudatuse tulemusel väheneb hambaproteesimistööde kõrgete hindade juures inimeste omaosaluskoormus ja proteesiteenuse kättesaadavus suureneb. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seaduse üleminekusätteid ehk § 89 täiendatakse lõikega 28, et reguleerida käesoleva seadusega lisanduva § 29 lõike 25 rakendumist aastatel 2025 ja 2026. Arvestades, et kehtiva korra järgi on hüvitistel erinev limiidiperiood – hambaravihüvitisel üks aasta ja proteesihüvitisel kolm aastat, toimub hambaravihüvitise laiendamine kolmeaastase kehtivusega proteesihüvitisele järk-järgult. Kuna uus kord jõustub 2025. aasta alguses, saab sellises korras hambaravihüvitist kasutama hakata alates 2025. aastast, kusjuures 2024. aastal kasutamata jäänud hambaravihüvitist 2025. aastal kasutada ei saa. Kui kolmel eelneval aastal ei ole proteesi- ega hambaravihüvitist kasutatud, saab 2025. aastal kasutada proteesihüvitisele lisaks vaid 2025. aasta hambaravihüvitist (105 eurot + 260 eurot ehk 365 eurot). 2026. aastal on kolmel eelneval aastal hüvitisi mittekasutanud inimesel võimalik kasutada proteesihüvitisele lisaks kahe aasta, s.o 2026. aasta ja 2025. aasta hambaravihüvitist (2 x 105 eurot ehk 210 eurot + 260 eurot ehk 470 eurot). Alates 2027. aastast rakendub üldine kord – see tähendab, et inimestel, kes pole eelneva kolme aasta jooksul kasutanud ei proteesihüvitist ega 3 https://www.tervisekassa.ee/elupuhune-hambaravi. 4 hambaravihüvitist, on võimalik kasutada hambaproteesitöödeks 575 eurot (260 eurot + 3 x 105 ehk 315 eurot). Eelnõu §-s 2 sätestatakse § 1 punkti 3 (§ 29 lõige 25) ja punkti 4 (§ 89 lõige 28), millega reguleeritakse kasutamata hambaravihüvitise võrra hambaproteesikulude suurendamist, jõustumise tähtpäev, mis on 2025. aasta 1. jaanuar, sest täiendavate kuludega arvestatakse riigieelarves 2025. aastal. Samuti on Tervisekassale vajalik anda puhveraeg uue korra rakendamise tagamiseks (IT-süsteemi kohandamine). 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uut terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu § 1 punktiga 2 tehtava muudatuse (lisatakse üldine alus hambaraviteenuse eest tasumise ülevõtmiseks, kui vähemalt 19-aastasel kindlustatud isikul on diagnoositud haigusest või tuvastatud puudest tingituna tekkinud eluaegne suurenenud suuhaiguste risk) mõju ei hinnata, kuna tegemist on õigusselgust tagava muudatusega. Tervisekassa võtab juba alates 01.01.2019 arsti otsuse alusel hambaraviteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle puuduva suuhügieeni võimekusega vaimse ja füüsilise puudega isikutelt (TTL § 77 lõige 20). Muudatusega luuakse vastav alus ka seaduses. Sisuliselt jääb olukord teenusesaajate, arstide ja Tervisekassa jaoks samaks. Ka ei mõjuta muudatus Tervisekassa hinnangul nende eelarvet. Kuna ka edaspidi on tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks arsti otsus, ei saa eeldada, et inimese käitumises midagi muutuks, isegi kui inimeste teadlikkus teema seaduse tasandil reguleerimisega kasvab. Hambaraviteenuse hüvitise laiendamine hambaproteesiteenusele Kavandatava muudatuse eesmärk on võimaldada kasutada hambaravihüvitist hambaproteesimistööde eest tasumisel ning suurendada seeläbi majanduslikult haavatavamas olukorras olevate inimeste (pensionärid, vanemaealised, osalise või puuduva töövõimega inimesed) jaoks hambaproteesiteenuse kättesaadavust. Muudatuse rakendumisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes mõjuvaldkondades: sotsiaalne mõju, mõju majandusele ja mõju riigivalitsemisele. Mõju elanike majanduslikule toimetulekule on hinnatud sotsiaalse mõju all. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõju sihtrühm: ravikindlustatud pensionärid, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension, osalise või puuduva töövõimega inimesed ja üle 63-aastased inimesed Tervisekassa andmetel oli 31.12.2023 seisuga Eestis 1 295 609 ravikindlustatud isikut, kellest 267 744 olid vanaduspensionärid, 1439 töövõimetuspensionärid, 92 132 osalise või puuduva töövõimega inimesed ja 43 972 üle 63-aastased inimesed. Seega saab mõjutatud sihtrühma suurust hinnata keskmiseks. 5 Arvestades proteesimistööde kallist hinda, on muudatusel oluline mõju sihtrühmas hambaproteesiteenuse kättesaadavuse parandamisel. Näiteks võib totaalproteeside korral inimesel hambaravivajadus puududa ja sellisel juhul saab ta kolme aasta peale kasutada 260 eurole lisaks 315 eurot proteesimistöödeks (kokku 575 eurot), mis hambaravi reaalhindade juures katab ära ca poole uute totaalproteeside maksumusest. Tervisekassa andmetel kasutas 2022. aastal hambaproteesihüvitist 38 725 inimest ja 2023. aastal 38 995 inimest. Mõlemal aastal oli hüvitise kasutus suurim (11%) vanaduspensionäride seas ja väikseim (4%) töövõimetuspensionäride seas. On keeruline täpselt hinnata, kuidas võiks hambaravihüvitise kasutusvõimaluste laiendamine suurendada proteesihüvitise kasutajate hulka, kuid kui võrrelda proteesihüvitise saajate arvu kasvu, suurenes see Tervisekassa andmetel 2022. aasta ja 2023. aasta nelja esimese kuu võrdluses 446 inimese võrra, 2023. aasta ja 2024. aasta sama perioodi võrdluses aga 264 inimese võrra. Andmetest nähtub, et tõenäoliselt on osa inimestest jäänud ootele ning kasutab hüvitist pärast muudatuse jõustumist. Seega võib eeldada, et hambaproteesihüvitise kasutajate hulk kasvab alguses nii ootel olevate inimeste kui ka nende inimeste võrra, kes hüvitist seni kasutanud ei ole. Sihtrühma majanduslik toimetulek võib muudatuse tulemusena paraneda, kuna edaspidi on võimalik proteesimistöödeks kasutada lisaks proteesihüvitisele ka hambaravihüvitist, mille suurus on 105 eurot aastas. Muudatus võimaldab hambaravihüvitist kombineerida ja seeläbi maksimeerida Tervisekassa poolt hüvitatavat summat, mis omakorda vähendab sihtrühma omaosalust. Mõju ulatust võib hinnata keskmiseks, kuna hambaravihüvitise kasutamine proteesimistööde eest tasumiseks muudab sihtrühma käitumist, kuid muudatusega ei ole vaja eeldatavasti kohaneda. Sihtrühm saab endiselt kasutada hüvitist ka hambaraviks. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna proteesimistööde kalli hinna tõttu on proteesihüvitise ja hambaravihüvitise kasutamine proteesiteenuse eest tasumisel pigem ühekordne või harva esinev tegevus, arvestades seda, et hambaravihüvitist saab endiselt kasutada ka hambaraviks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna tegemist on pigem leevendava mõjuga ehk hüvitiste kombineerimise võimaldamise kaudu loodetakse vähendada haavatavate rühmade omaosalust tervishoiuteenuste eest tasumisel. Eelnevat arvestades on sihtrühma jaoks tegemist olulise mõjuga. Mõju majandusele Mõjutatud sihtrühm: hambaarstid Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2022. aastal kokku 1375 hambaarsti. Proteesitöid teeb enamik hambaarstidest, mistõttu saab potentsiaalseks sihtrühmaks lugeda kõik Eestis tegutsevad hambaarstid. Tervishoiutöötajaid oli 2022. aastal kokku 26 302, mistõttu saab mõjutatud sihtrühma suurust hinnata keskmiseks (5,2%). Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk 6 2022. aastal kasutati (17 744 inimest e 45,8% kõikidest hüvitise saajatest) proteesihüvitist kõige enam alginaatjäljendi teenuse eest tasumiseks. Ülejäänud teenuste (proteesimise eelne või järgne konsultatsioon, üks mitmekihiline tehishammas, üks standardne tehishammas, töömudel) eest tasumisel jagunes proteesihüvitise kasutamine üsna võrdselt. Võib eeldada, et muudatuse järel suureneb proteesitööde maht ning seeläbi suurenevad ka hambaarstide töökoormus ja tulud. Täpsemalt pole võimalik proteesitööde mahu suurenemist hinnata, kuna see oleneb inimeste vajadustest ja rahalisest võimekusest. Mõju ulatust ja avaldumise sagedust saab hinnata keskmiseks. Hambaarstide senine toimimine võib muutuda, kuna edaspidi on võimalik proteesihüvitist kombineerida kasutamata jäänud hambaravihüvitisega, mistõttu tuleb hambaarstidel sellest võimalusest inimestele teada anda. Infot, kas patsiendil on õigus hüvitistele, näeb hambaarst Tervisekassa infosüsteemi vahendusel. Proteesitöid teeb enamik Eestis tegutsevatest hambaarstidest ning tegemist on nende jaoks igapäevase tööülesandega. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Ebasoovitav mõju võib tekkida näiteks siis, kui muudatuse tagajärjel suureneb hambaarstide töökoormus seetõttu, et patsientidele tuleb hüvitise kasutamise võimalusi selgitada või tegeleda nende patsientide kaebustega, kes pole hüvitise kasutamise põhimõtetest aru saanud. Riski saab maandada, teavitades elanikkonda selgelt muudatuse sisust ning tuues vajaduse korral konkreetseid näiteid selle kasutamise võimalustest. Eelnevat arvestades on tegemist hambaarstide jaoks olulise mõjuga. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju sihtrühm: Tervisekassa Mõju sihtrühma saab hinnata väikeseks. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Muudatus mõjutab Tervisekassa töökorraldust, kuna muudatuse tagajärjel on tarvis teha infotehnoloogilisi arendusi. Muudatusega võib Tervisekassale kaasneda ajutine töökoormuse kasv administreerimise ja tehniliste süsteemide toimima saamise mõttes. Muudatusest on mõjutatud eeskätt Tervisekassa, kes tagab IT-arendused, mis võimaldavad edaspidi proteesihüvitise saajatel kasutada eelnevate aastate hambaravihüvitist proteesitööde eest tasumisel. Arvestades, et tervishoiuteenuste korraldamine ja ravikindlustatud isikutele hüvitiste kasutamise võimaldamine on üks Tervisekassa ülesannetest juba praegu, ei kaasne muudatusega eeldatavalt kohanemisraskusi ning mõju ulatus on keskmine. Mõju avaldumise sagedus on Tervisekassa jaoks regulaarne, sest hüvitiste kasutamist tuleb võimaldada ja tervishoiuteenuse osutajatele selleks vajalik info tagada iga päev. Eelnevat arvesse võttes on tegemist Tervisekassa jaoks olulise mõjuga. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 7 Hambaravihüvitise proteesiteenusele laiendamise kulud on 5,9 mln eurot aastas. Muudatusega kaasnev IT-süsteemide arenduskulu Tervisekassale on prognoositavalt 50 000 eurot. IT-süsteemide arendustega on alustatud ning vajalikud kulud kaetakse Tervisekassa arenduskulude eelarve vahendistest. Samuti on Tervisekassa eelarve planeerimisel arvestanud, et hambaravihüvitise eelarves sisaldub proteesiteenusele laiendamiseks vajalik 5,9 miljonit eurot alates 2025. aastast. Tegevuste planeerimisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 11.10.2023 istungi otsusest, mille kohaselt tuli suurendada hambaravihüvitist alates 01.01.2024 ja alates 01.01.2025 luua hambaproteesihüvitise õigusega isikutele võimalus kasutada hambaravihüvitist ka proteesimistöödeks. Ebasoovitavad mõjud võivad avalduda, kui IT-arendused ei valmi õigel ajal ja süsteemi käivitamine võib viibida. Samas on selle riski avaldumise tõenäosus väike, kuna IT-arendustega seotud vajadused ja riskikohad selgitati välja IT-arenduste vajaduse analüüsi käigus ning arendustöödega on juba alustatud. Samuti võib ebasoovitavate mõjude risk kaasneda Tervisekassa eelarvele prognoositust suuremate kulude tekkimisel, mille tõenäosus on väike. Piirmäärata hüvitiste üldise aluse lisamine seadussesse Tervisekassa eelarvet ei suurenda, kuivõrd tegemist on kehtiva regulatsiooni kirjeldamisega seaduses ning vastavate kuludega on riigieelarves juba arvestatud. 2019. aastast on elupuhuse hambaravi õiguse saanud 3472 isikut, kellest on ravi saanud 1901 isikut 10 789 korral ning teenustele on kulunud 1,5 miljonit eurot. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmisel ei ole vaja täiendada rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu § 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad üldises korras, sest neis nimetatud normitehnilised muudatused ei vaja rakendamiseks ettevalmistavat aega. Hambaraviteenustega seotud piirmäärata hüvitised (Tervisekassa võtab tasu maksmise üle) koondatakse § 29 lõikesse 21. Sealjuures tuuakse punkti 1 alla praegu § 29 lõikes 2 olev teine lause ja punkti 2 sisuks jääb § 29 lõike 21 kehtiv tekst ning punktis 3 sätestatakse TTL-i alusel juba ilma piirmäärata hambaravihüvitiste jaoks üksikasjalikum õiguslik alus. Eelnõu § 1 punktid 3 ja 4 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril, sest uue korra rakendamiseks on vaja puhveraega, sealhulgas IT-süsteemide arendamiseks ning hambaravi- ja hambaproteesiteenuse osutajate teavitamiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tervisekassale ja Eesti Hambaarstide Liidule. Kommentaare esitas Justiitsministeerium, kelle märkustega arvestati. Rahandusministeerium ei kooskõlastanud eelnõu järgmise põhjendusega: riigieelarves on hetkel arvestatud nimetatud kuluga kui kuluga hambaravihüvitisele. Teiseks, kuigi see kulu on arvestuslik, tuleb siiski jääda planeeritud eelarve piiridesse. Seletuskirjast puudub selgitus, mille arvelt kaetakse IT-süsteemide arenduskulu. 8 Seletuskirja on vastavalt Rahandusministeeriumi esitatud märkustele täpsustatud ja selgitatud, et IT-arendustega on alustatud ning süsteemide arenduseks vajalikud kulud kaetakse Tervisekassa eelarve vahenditest. Samuti on Tervisekassa hambaravihüvitiste eelarve planeerimisel arvestatud, et selles sisaldub proteesiteenustele laiendamiseks vajalik 5,9 miljonit eurot alates 2025. aastast. Täpsem ülevaade eelnõule esitatud märkustest ja vastustest on leitav eelnõu seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis. 9  „Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu“ Lisa 1 Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kooskõlastustabel Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega: Sotsiaalministeerium: 1. Seaduse jõustumisnormi ei ole vaja tuua, kui seadus jõustub üldises korras 1. Arvestatud. Eelnõu sõnastus on vastavalt korrigeeritud. (HÕNTE § 13 lg 1 p 4). Jõustumissättesse jääb ainult praegune lõige 2 (ilma lõike numbrita). 2. Arvestatud. Seletuskirja punkt 2 „Seaduse eesmärk“ on tervenisti 2. Vastavalt HÕNTE § 42 lg 2 tuleb seletuskirjas ,,Seaduse eesmärk'' osas vastavalt ümber sõnastatud. põhjendada eelnõu algatamise vajalikkust, mh anda ülevaade küsimuse senisest õiguslikust regulatsioonist. Proteesihüvitise regulatsiooni 3. Arvestatud. Seletuskirja on lisatud: „Eelnõu § 1 punktiga 2 tehtava muutmise vajalikkuse kirjeldamiseks saab kasutada eelnenud VTK-s muudatuse (lisatakse üldine alus hambaraviteenuse tasumise esitatud andmeid. Lisaks tuleb põhjendada ka eelnõu § 1 p 2 tehtava ülevõtmiseks, kui vähemalt 19-aastasele kindlustatud isiku on muudatuse vajalikkust (Haigekassa alus hambaraviteenuse tasumise diagnoositud haigusest või tuvastatud puudest tingituna tekkinud ülevõtmiseks, kui vähemalt 19-aastasele kindlustatud isiku on diagnoositud eluaegse kõrgenenud suuhaiguste risk) mõju ei hinnata, kuna tegemist haigusest või tuvastatud puudest tingituna tekkinud eluaegse kõrgenenud on õigusselgust tagava muudatusega. Tervisekassa võtab juba alates suuhaiguste risk). Palume seletuskirja täiendada. 01.01.2019 arsti otsuse alusel hambaraviteenuste eest tasu maksmise 3. Palume hinnata ka mõju eelnõu § 1 punktiga 2 tehtavale muudatusele, kohustuse üle puuduva suuhügieeni võimekusega vaimse ja füüsilise millega luuakse õiguslik alus Haigekassal hambaraviteenuse tasumise puudega isikutelt (TTL § 77 lõige 20). Muudatusega luuakse vastav alus ülevõtmiseks, kui vähemalt 19-aastasele kindlustatud isiku on diagnoositud ka seaduses. Sisuliselt jääb olukord teenuse saajate, arstide ja haigusest või tuvastatud puudest tingituna tekkinud eluaegse kõrgenenud Tervisekassa jaoks samaks. Ka ei mõjuta muudatus Tervisekassa suuhaiguste risk. hinnangul nende eelarvet. Kuna ka edaspidi on tasu maksmise 4. Palume hinnata, kas ja kuidas võib hüvitise kasutusvõimaluste laiendamine kohustuse ülevõtmise aluseks arsti otsus, siis ei saa eeldada, et inimese suurendada hüvitise kasutajate hulka? käitumises midagi muutuks, isegi kui inimeste teadlikkus teema seaduse 5. Kas hambaravihüvitise kasutamist aitab hambaarstil jälgida Tervisekassa tasandil reguleerimisega kasvab.“ infosüsteemi loodav IT-arendus? 6. Seaduse jõustumist tuleb seletuskirjas põhjendada, sh ka üldises korras 4. Arvestatud. Seletuskirja mõjuanalüüsi on lisatud: „On keeruline täpselt jõustumist (HÕNTE § 49). hinnata, kuidas võiks hambaraviteenuse hüvitise kasutusvõimaluste laiendamine suurendada proteesihüvitise kasutajate hulka, kuid kui võrrelda proteesihüvitise saajate arvu kasvu, siis tõusis see Tervisekassa andmetel 2022. aasta ja 2023.aasta nelja esimese kuu võrdluses 446 inimese võrra, 2023. aasta ja 2024.aasta sama perioodi võrdluses aga 264 inimese võrra. Andmetest nähtub, et tõenäoliselt on osad inimesed jäänud ootele ning kasutavad hüvitist pärast muudatuse jõustumist. Seega võib eeldada, et hambaproteesihüvitise kasutajate hulk kasvab alguses nii ootel olevate inimeste kui ka nende inimeste võrra, kes hüvitist täna ei ole kasutanud.“ 5. Selgitatud. Seletuskirja mõjuanalüüsi lk 7, punktis 6, mõjutatud sihtrühm „hambaarstid“ alla on lisatud lause: „Infot, kas patsiendil on õigus hüvitistele, näeb hambaarst tervisekassa infosüsteemi vahendusel“. 6. Arvestatud. Seletuskirja on lisatud: „Eelnõu § 1 punktide 1 ja 2 jõustuvad üldises korras, sest neis nimetatud normitehnilised muudatused ei vaja rakendamiseks ettevalmistavat aega. Nimelt hambaraviteenustega seotud piirmäärata hüvitised, st Tervisekassa võtab tasu maksmise üle, koondatakse ühte § 29 lõikesse 21: sealjuures punkti 1 alla tuuakse hetkel § 29 lg-s 2 olev teine lause ja punkti 2 sisuks jääb § 29 lõike 21 kehtiv tekst, ning punktis 3 sätestatakse TTL alusel juba ilma piirmäärata hambaravihüvitiste jaoks üksikasjalikum õiguslik alus. Eelnõu § 1 punktid 3 ja 4 jõustuvad 2025. a 1. jaanuaril, sest uue korra rakendamiseks on vaja puhveraega, sh IT-süsteemide arendamiseks ning hambaravi- ja hambaproteesiteenuste osutajate teavitamistegevusteks.“ Rahandusministeerium: Rahandusministeerium ei kooskõlasta Selgitatud. Seletuskirja mõjuanalüüsi on vastavalt Rahandusministeeriumi ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu). esitatud märkustele täpsustatud ja selgitatud, et: „IT süsteemide Eelnõu seletuskirja kohaselt kaasnevad muudatusega kulud, millega ei ole arendustega on alustatud ning vajalikud kulud kaetakse Tervisekassa hetkel riigieelarves arvestatud: seoses hambaravihüvitise laiendamisega arenduskulude eelarve vahendistest. Samuti on Tervisekassa eelarve proteesiteenusele on Tervisekassa eelarvele lisakulu vajadus 5,9 mln eurot planeerimisel arvestanud, et hambaravihüvitiste eelarves sisaldub aastas. Muudatusega kaasnev IT süsteemide arenduskulu Tervisekassale on proteesiteenustele laiendamiseks vajalik 5,9 miljonit eurot alates 2025. prognoositavalt 50 000 eurot. Ebasoovitavad mõjud võivad avalduda, kui aastast. Tegevuste planeerimisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse IT-arendused ei valmi õigel ajal ja süsteemi käivitamine võib viibida. 11.10.2023 istungi otsusest, mille kohaselt tuli suurendada Seletuskirjas on selgitatud, et „Piirmäärata hüvitiste üldise aluse lisamine hambaravihüvitisi alates 1.01.2024 ja alates 1.01.2025 luua seadussesse Tervisekassa eelarvet ei mõjuta, kuivõrd tegemist on kehtiva hambaproteesihüvitise õigusega isikutele võimalus kasutada regulatsiooni kirjeldamisega seaduses ning vastavate kuludega juba hambaravihüvitist ka proteesimistöödeks.“ arvestatud riigieelarves.“ Märgime et esiteks, riigieelarves on hetkel arvestatud nimetatud kuluga kui kuluga hambaravihüvitisele. Teiseks, kuigi see kulu on arvestuslik, tuleb siiski jääda planeeritud eelarve piiridesse. Seletuskirjast puudub selgitus, mille arvelt kaetakse IT-süsteemide arenduskulu.