Saatja: "Pille-Kristin Täht" <
[email protected]>
Saaja: "RAM Info"
Teema: Finantsinspektsiooni kiri
Kuupäev: 2024-06-12 07:01
Tere!
Juuresolevana edastan Finantsinspektsiooni 11.06.2024 kirja nr 5-8/3118-1.
Lugupidamisega
Pille-Kristin Täht
juhatuse liikme assistent|Assistant to the Member of the Management Board
Finantsinspektsioon
Sakala 4, Tallinn 15030, Eesti|Estonia
+372 668 0518
<mailto:
[email protected]>
[email protected]
twitter.com/FI_uudised
<http://www.fi.ee> www.fi.ee
KONFIDENTSIAALSUSTEADE: Käesolev elektronkiri ja selle lisad on
adresseeritud üksnes selle saajaks märgitud isikule ning on
konfidentsiaalsed. Elektronkirja või selle osa avalikuks tegemine või
loata kasutamine ei ole lubatud. Kiri iseseisvalt ei loo õigussuhteid ega
ole käsitletav lepinguna. Juhul, kui olete saanud käesoleva teate
ekslikult, siis palume teil sellest koheselt teavitada sõnumi saatjat
elektronkirja teel ning kustutada elektronkiri koos kõikide selle lisadega
oma arvutisüsteemist.
CONFIDENTIALITY DISCLAIMER: The e-mail and its attachments are intended
only for the use of the person to whom it is addressed and is
confidential. Any unauthorised disclosure or dissemination, either in
whole or in part, is prohibited. This e-mail does not create any legal
relations nor be treated as contract. If you have received this e-mail in
error, please notify the sender via e-mail and delete this e-mail and its
attachments from your system.
Hr Mart Võrklaev Teie 28.05.2024
Rahandusministeerium Meie 11.06.2024 nr 5-8/3118-1
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
[email protected]
Raamatupidamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Täname võimaluse eest avaldada arvamust Rahandusministeeriumi poolt edastatud Raamatupidamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (edaspidi Eelnõu). Käesolevaga esitab Finantsinspektsioon
(edaspidi ka FI) oma kommentaarid ja seisukohad Eelnõule (varasemad seisukohad on edastatud 15.03.2024).
Raamatupidamise seaduse (RPS) muutmine
1. Eelnõu § 1 punktiga 6 defineeritakse ettevõtjate suurusekategooriad (RPS § 3 punktid 14 – 17) läbi
järgmiste näitajate: varad kokku, aruandeaasta tulu ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul.
Eelnõu § 1 punkt 3 sätestab, et äriühingust raamatupidamiskohustuslane võib RPS § 3 punktides 14–17
sätestatud kriteeriumide täitmisel lähtuda aruandeaasta tulu asemel müügitulust.
Seletuskirja lõigus RPS § 3 punktide 14–17 ja 20 kohta (lk 11) on kirjutatud, et „Suuruskategooriate
lävendid on eelnõus sätestatud kasutades mõistet „tulu...““ ning „Täpsemalt on mõistete „tulu“ ja
„müügitulu“ olemus kirjeldatud Eesti finantsaruandluse standardis (Raamatupidamise Toimkonna
juhendid nr 1, 2 ja 10)“. Kuna RPS § 17 lõike 2 kohaselt peavad krediidiasutus ja kindlustusandja lähtuma
otsekohalduvast standardist (IFRS EL), ei saa nad juhinduda Raamatupidamise Toimkonna juhenditest.
Lisaks juhime tähelepanu sellele, et Raamatupidamise Toimkonna juhendi 10 “Tulu kajastamine” 7.
punktis on sätestatud, et juhend ei laiene kindlustusettevõtete kindlustuslepingutest saadava tulu
kajastamisele. Samuti on seletuskirja samas punktis kirjutatud et „Siiski võivad äriühingust
raamatupidamiskohustuslased eelpool (RPS § 2 lõikes 6) sellest üldreeglist tehtud erandi kaudu lähtuda
oma suuruskategooria määratlemisel ka ainult müügitulust, nagu varasemalt. Antud erand on vajalik ka
direktiiviga vastavuse tagamiseks.“ FI hinnangul ei taga erand direktiiviga vastavust krediidiasutuste ja
kindlustusandjate puhul. Soovitame jätkuvalt krediidiasutuste ja kindlustusandjate müügitulu täpsemalt
defineerida lähtudes direktiivi 2022/2464 artikli 1 lõike 2 punktist a), millega muudetakse direktiivi
2013/34/EL artikli 2 punkti 5, mis sätestab netokäibe definitsiooni ning selgitab, et kindlustusandjate
puhul vastab “netokäive” direktiivi 91/674/EMÜ artikli 35 esimese lõigu punktile 2 ja artiklile 66 ja
krediidiasutuste puhul direktiivi 86/635/EMÜ artikli 43 lõike 2 punktile c.
Lisaks märgime, et kuigi direktiivi 2013/34/EL artikkel 3 punkt 12 sätestab, et piirmäärade arvutamisel
võivad liikmesriigid nõuda muudest allikatest saadud sissetulekute lisamist sellistelt ettevõtjatelt, kelle
puhul „netokäive” ei ole oluline, ei ole FI hinnangul peetud silmas valikuvabaduse lubamist (äriühingust
raamatupidamiskohustuslane võib lähtuda aruandeaasta tulu asemel müügitulust). Valikuvabaduse
lubamine tekitab ebamäärasuse, puudub õigusselgus ning andmed ei ole võrreldavad. Näiteks, võib
äriühingu peamiseks tegevusvaldkonnaks olla investeeringute haldamine, mille puhul netokäive
puudub, kuid bilansimaht on märkimisväärne. Ettevõtte valikuvabadus lähtuda kas netokäibest (mis
puudub) või tuludest (mis võivad olla märkimisväärsed) ei pruugi olla direktiivi netokäibe definitsiooni
mõttega kooskõlas.
Kehtiv RPS
2. RPS § 2 lõike 6 kohaselt kui äriühing lakkab täitmast RPS § 3 punktides 14–20 nimetatud teatavale
äriühingurühmale seatud kriteeriume, lõpeb RPS-is selle äriühingu majandusaasta aruande koostamist
käsitlevate erisätete kohaldamine üksnes juhul, kui äriühing ei täida nimetatud kriteeriume kahel
järjestikusel bilansipäeval.
Praegune RPS § 2 lõike 6 sõnastus jätab tõlgendamisruumi, millal tekib ettevõttel kestlikkusaruande
koostamise kohustus suuruskategooria muutumisel (näiteks keskmisest suureks ettevõtteks). Näiteks,
ettevõte on n aastal keskmine, n+1 aastal suur, n+2 aastal suur ja ka n+3 aastal suur. On küsitav, millise
aasta kohta tekib ettevõttel kestlikkusaruande koostamise kohustus. Kas aasta n+2 kohta või aasta n+3
kohta? EL-i liikmesriikides on selles küsimuses erinev praktika. Proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt
on otstarbekam leebem variant, mille järgi tekiks ettevõttel suuruse muutumisel kestlikkusaruande
koostamise kohustus n+3 aasta kohta. See annab ettevõtetele mõistlikku lisaaega, et valmistuda
kestlikkusaruande koostamiseks, mis muuhulgas ka tähendab olulisuse hindamise läbiviimist oma
äritegevuse kohta, personali koolitamist/värbamist ning protsesside paika sättimist andmete
kogumiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Siim Tammer
juhatuse liige
Kristina Zorin
[email protected]
2/2