Tulemusvaldkondade 2023. a aruannete kinnitamine

KÄSKKIRI Tallinn 11.06.2024 nr 1-2/24/256 Tulemusvaldkondade 2023. a aruannete kinnitamine Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõikele 1 kinnitan: 1. keskkonna tulemusvaldkonna 2023. aasta aruande (lisa 1); 2. transpordi tulemusvaldkonna 2023. aasta aruande (lisa 2); 3. energeetika tulemusvaldkonna 2023. aasta aruande (lisa 3); 4. põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna 2023. a aruande kalanduse ühisprogrammi Kliimaministeeriumi tegevuste ja eelarve ülevaate osas (lisa 4); 5. teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna 2023. aasta aruande Kliimaministeeriumi ehituse programmi ja eelarve ülevaate osas (lisa 5). (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Saata: Rahandusministeerium, Riigikontroll  Kinnitatud kliimaministri 11.06.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/256 Keskkonna tulemusvaldkonna 2023. aasta aruanne Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3 1. Tulemusvaldkond Keskkond üldinfo ........................................................................................ 5 1.1. Tulemusvaldkonna mõõdikud 5 1.2 Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes (täpsustub) 6 1.3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine (täpsustub) 6 1.4. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs 6 2. Programmi üldinfo ..................................................................................................................... 9 2.1. Programmi mõõdikud 9 2.2. Programmi olukorra analüüs 10 2.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs 11 3. Kliimaministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevus keskkonnapoliitika kujundamisel ................................................................................................................................. 58 4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ............................... 61 Lisa 1 Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse 63 2 Sissejuhatus Keskkonna tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030 ning erinevates valdkonna arengukavades. Keskkonna tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga koostöös Kalanduse ühisprogramm. Esimese programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Kliimaministeerium, Kalanduse ühisprogrammi eest vastutavad Kliimaministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ühiselt vastavalt oma vastutusvaldkonnale. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi eesmärk on keskkonna ja elurikkuse kaitse ning kestliku ja tõhusa keskkonnakasutuse tagamine. Programm jaguneb kuueks meetmeks (vt Joonis 1). Joonis 1. Keskkonna valdkonna tulemusvaldkonnad, programmid ja meetmed Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Kliimaministeeriumi valitsemisala tegevus tulemusvaldkonnas Keskkond on suunatud looduskasutuse ja keskkonnakaitse, majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengule ja selle saavutamiseks vajaliku hästitoimiva süsteemi tagamisele ning keskkonnakaitseks eraldatavate vahendite sihipärasele ja läbimõeldud kasutamisele. Tasakaalustatud keskkonnakaitse ja -kasutus lähtub teaduspõhistest otsustest, mis tuginevad kvaliteetsetele keskkonnaandmetele. Tulemusvaldkond on aluseks Kliimaministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste tegevustele ja eelarvele. Valitsusasutused on Keskkonnaamet ja Maa-amet (kuni 01.07.2023), hallatavad asutused on Keskkonnaagentuur, Eesti Loodusmuuseum ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tulemusvaldkonna eesmärke aitavad oluliste partneritena ellu viia haldusala riigi osalusega tulundus- ja sihtasutused ning äriühingud Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ning Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK). Lisaks panustab Kliimaministeerium oma tegevustega tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“. Eesmärkide elluviimiseks rakendatakse koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga ühisprogrammi „Kalandus“ (eraldi aruanne). 3 2023. a tegi Vabariigi Valitsus ministeeriumite tööjaotuses ümberkorraldusi. 01. juulil 2023 loodi Kliimaministeerium, senise Keskkonnaministeeriumi ja osaliselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi baasil. Samuti loodi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM), sh liikus Maa-amet ReMi valitsemisalasse. 2023. a tulemusaruanded koostatakse 2023. a alguses kinnitatud programmide alusel (ümberkorraldustest tulenevad muudatused kajastuvad 2024. a programmides). 4 1. Tulemusvaldkond Keskkond üldinfo Tulemusvaldkond Keskkond Tulemusvaldkonna Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond ning eesmärk suhtumine loodusesse on vastutustundlik Tulemusvaldkonna Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 strateegiadokumendid Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (valdkonna Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 arengukavad, poliitika Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 põhialused jms)* Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Riigi jäätmekava 2014–2020 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒2027 Eesti merestrateegia Veemajanduskavad 2022‒2027 Programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Strateegia „Eesti Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. 2035“ sihid Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Peavastutaja Kliimaministeerium Kaasvastutajad Keskkonnaamet (KeA), Maa-amet (MA), Keskkonnaagentuur (KAUR), Eesti Loodusmuuseum (ELM), Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) *Kliimaministeeriumi strateegilise planeerimise alused on 2024. a I poolaastal korrastamisel. 1.1. Tulemusvaldkonna mõõdikud Eesmärk: Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond ning suhtumine loodusesse on vastutustundlik Tegelik Sihttasemed Tulemusvaldkonna mõõdikud Arengukava 2021 2022 2023 2023 2024 viimane aasta* Soodsas seisundis 57 57 57 >=57 >=57 loodusdirektiivi elupaigatüüpide osakaal (%). Allikas: KLIM Keskkonnateadlikkuse indeks - 41,6 - - 45,5% Allikas: KLIM Kasvuhoonegaaside 13,4* 14,3 - 12,7 12,4 8 summaarne koguheide mln tonni CO2 ekvivalenti Allikas: KLIM 5  Heas seisundis olevate 52 51 - 54% 55% veekogumite osakaal Allikas: KLIM Jäätmeteke (va 4657 4585 - 3460 3400 põlevkivitööstus) (kg/inimese kohta) Allikas: KLIM Ressursitootlikkus: SKP ja 0,7 0,69 - 0,68 0,69 0,9 kodumaise toormekasutuse suhe, eur/kg Allikas: Eurostat *Täpsustatud tegelik tase. 1.2 . Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine Esialgne eelarve (tuh €) Lõplik eelarve (tuh €) Täitmine (tuh €) Kulud -199 038 -593 445 -137 586 *Täitmise selgitusi vt ptk Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine 1.3. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Kliimaministeeriumi printsiip on, et majandus peab mahtuma looduse piiridesse. Elurikkuse kadu mõjub hävitavalt nii loodusele, inimestele, kui kokkuvõttes majandusele. Elurikkuse hoidmine ja võimalusel looduse taastamine astuvad ühte jalga kohanemisel kliimamuutustega. Elurikkuse säilitamine on oluline instrument kõigis poliitikavaldkondades. Keskkond on inimõigus, seega ülemaailmselt ning ka Euroopa Liidu siseselt on üha enam vajalik vastata pikaajalistele keskkonna ja kliimaga seotud väljakutsetele – hoogustuv rohepööre, ressursside kestlik kasutus, ökosüsteemide säilitamine, kliimamuutused ja nendega kohanemine. Eesti on nõustunud EL looduse taastamise määruse eesmärkidega, kuigi Eesti looduse olukorda võib hinnata Euroopa Liidu üheks paremini säilinuks, on siiski ligi poolte ohustatud liikide ja elupaikade seisund ka Eestis ebasoodne. Ökosüsteemide taastamine ja elurikkuse kao peatamine on Euroopa roheleppe nurgakivi. Tulemusvaldkonna üheks mõõdikuks on soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osakaal on 57% (mõõdetakse iga kuue aasta järel), mis on soovitud sihttasemel. Tulemusvaldkonna üheks mõõdikuks on ka summaarne kasvuhoonegaaside koguheide. Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri1 2022. aasta andmete järgi oli kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus 14,3 miljonit tonni CO2- ekvivalenti. 2022.a heide võrreldes 2021.a suurenes, põhjuseks põlevkivi kasutamine energia ja soojatootmises. 2020.a aastal oli koguheide oodatust madalam pandeemia tõttu. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG koguheide vähenenud 65% võrra. Arvestades ka LULUCF sektorit, on koguheite vähenemine 1 2022. aastal avaldatud Eesti kasvuhoonegaaside inventuur ( Kasvuhoonegaasid Eestis | Kliimaministeerium) 6 59%. Olemasolevad poliitikad ja meetmed on selgelt ebapiisavad erinevate kliimapoliitika õigusaktide kohaste eesmärkide täitmiseks ning riigi pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamiseks. Seetõttu on vaja rakendada täiendavaid meetmeid kõikides sektorites. Kliimaministeerium on hindamas täiendavate meetmete rakendamise mõju ja mahtusid, mis on vajalikud selleks, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning suurendada nende sidumist ja võimaldada riigina võetud kohustuste täitmist. 2023. aasta septembris algatati kliimakindla majanduse seaduse välja töötamise protsess, mille eesmärk on mh vaadata üle õigusraamistik Eesti 2030. aasta kliimaeesmärkide täitmiseks ning kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks ja panna paika peamised põhimõtted, mida on vaja nende eesmärkideni jõustamiseks. 2023. a veebruaris kiitis Riigikogu heaks „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ muudatused. Eesmärgiks on, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. Ressursitootlikkus 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga veidi vähenes (2022. aasta tase 0,69 €/kg), kuid 2022. aasta eesmärk on sellele vaatamata täidetud. Tulenevalt ebakindlast majandusolukorrast, mida on põhjustanud COVID 19 pandeemia ning Venemaa agressioon Ukrainas, on vähenenud kindlus ressursitootlikkust suurendavate investeeringute tegemiseks. Negatiivne mõju on ilmnenud projektide tähtaja pikendamises, tarneahelate pikenemises, turundustegevuste ära jäämises või edasilükkumises. Samuti on vähenenud huvi toetusmeetmete vastu ning on esinenud ka projektide katkestamisi. Samas võib tõdeda, et ressursitootlikkus on pikemat perioodi vaadeldes paranemas. Perioodil 2013-2022 on Eestis ressursitootlikus suurenenud 32% (2013=100%), millega oleme ressursitootlikkuse suurenemisega Euroopa Liidus Iirimaa järel teisel kohal. Ressursitootlikkuse paranemisele on eeldatavasti aidanud kaasa ressursitõhususe meetmetest tehtud investeeringud. Investeeringute ja nende toetamise jätkamine ressursitootlikkusse suurendamiseks on jätkuvalt vajalikud, sest Eesti ressursitootlikkus on nominaalselt Euroopa Liidu keskmisest (2,13) siiski märkimisväärselt madalam. 2023. aasta eesmärgi saavutamine selgub 2025. aasta alguses. Lähiaastate fookuses on olnud ja püsib seal jätkuvalt jäätmevaldkond ning selle reformimine – jäätmereform. Oluline on korraldada jäätmekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt ümber selliselt, et tagada materjaliringsus ning saavutada olmejäätmete ja muude jäätmeliikide jaoks kohustuslikud sihtarvud. Lähiaastatel on lisandumas Eestile mitmed kohustused seoses lisanduvate nõuete ja sihtarvudega uutele jäätmeliikidele (nt tekstiilijäätmete kogumine ja ringlussevõtt, sihtarvud biojäätmete valdkonnas, nn ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisega kaasnevad kohustused, pakendi- ja pakendijäätmete määruse jõustumine jne) ning seega tuleb ümber korraldada ka Eesti jäätmemajandus. Selleks on ettevalmistamisel mahukad seadusemuudatuste paketid, teostamisel mitmed uuringud (sh tekstiilivaldkonna analüüs ringlussevõtu võimekuste hindamiseks ja planeerimiseks) ning käib pidev koostöö ning arutelu partneritega. Lisaks on välja töötatud uus jäätmearuandluse kontseptsioon ja selle rakendamise kava. Jäätmeteke on viimastel aastatel pöördunud kasvutrendi ja kuigi 2022. aastal toimus võrreldes 2021. aastaga teatav jäätmetekke langus, siis eeldatavalt (jäätmestatistika 2023. aasta kohta on koondamisel ja selgub 2025. aasta alguses) ei saavutatud 2023. aasta jäätmetekke vähendamise eesmärki (2022. aasta tase: 4585 kg/in/a vs kavandatud 3530 kg/in/a). Suurenenud jäätmeteke on osaliselt tingitud teatud tüüpi jäätmete kasvust (nt ehitus- lammutusjäätmed, pinnase- ja tööstusjäätmed), kuid teisalt ei ole seni rakendatud 7 jäätmetekke vähendamise tegevused veel oma täit mõju saavutanud. Jäätmetekke vähendamise eesmärgi saavutamiseks on rakendatud erinevaid meetmeid (sh kampaaniad teadlikkuse tõstmiseks ja liigiti kogumise hoogustumiseks, KOVde nõustamine, juhendmaterjalide koostamine, seminaride ja töötubade korraldamine, ekspertide koolitamine, toetusmeetmed) ja uuendatud õigusakte. Samas on oluline ka inimeste teadlikkuse suurendamine ja harjumuste muutmine keskkonnahoidlikuks. 2023. aastal valmis Riigi jäätmekava 2023-2028, mis on osa ringmajanduse strateegilisest nägemusest ja tegevuskavast, moodustades süsteemse terviku ringmajandusele üleminekul. Tähelepanu all on ka veekaitse. Vastavalt 2022. a veekogumite seisundihinnangutele on 51% pinnaveekogumitest ja 74% põhjaveekogumitest heas seisundis. Seisundi paranemist paraku näha ei ole. Ka Eesti mereala seisundihinnangu esialgsed tulemused näitavad (lõplik seisundihinnang valmib 2024. a), et meie meri pole head keskkonnaseisundit tervikuna saavutanud, kuigi mõnedes aspektides on ilmnemas olukorra paranemismärke. Reostuse vähendamist ja vete seisundi parandamise meetmete rakendamist takistab ressursside puudus, puudu on nii inimesi kui raha uuringuteks ja teadus-arendustegevusteks ning investeeringuteks. 2023. aastal võeti vastu uus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse terviktekst, seaduse tasandil sätestati detailsemalt veehinnastamisega seotud küsimused, mh loodi alus ka selleks, et veehinna määramisel saab aluseks võtta ka veeressursi kaitse vajadust. 2023. a suvel käivitus veereformi teekaardi koostamine, mille eesmärgiks on 2025. a juuniks välja töötada strateegia, kuidas tagada vee-ettevõtluse jätkusuutlikkus ja mõistlik veeteenuse hind. 2023 lõppesid Purtse ja Erra jõe jääkreostuse likvideerimise tööd. Ligi 27 miljoni euro eest sai Purtse jõe valgalal põlevkivitööstuse jääkidest puhtamaks kokku 18 kilomeetrit jõesängi. Lisaks suunati Purtse jõgi kokku seitsme kilomeetri ulatuses uude sängi ning vanas jõesängis oleva reostuse likvideerimine jääb paraku järgmiste rahastuste ootele. Meie eesmärk on, et iga inimese hoiakud ning käitumine lähtuvad keskkonnahoidlikkusest. Keskkonnavaldkonnas tulemuste saavutamise võti peitub teadlikes ning ka teadlikult oma käitumist muutvates kodanikes. Üldine keskkonnateadlikkus on aasta-aastalt suurenenud (keskkonnateadlikkuse indeks oli 2022. a 41,6%, uus uuring viiakse läbi 2024. aastal), paranenud on nii hoiakud kui inimeste käitumine. Üheks eelduseks, et hinnata tänast olukorda ning mõõta tegevuste mõju, on kvaliteetsed andmed. Keskkonnaandmete valdkonna arendamisel, nende kvaliteedi tõstmiseks ja kättesaadavuse parandamiseks, on käivitunud mitmeid siseriiklikke ja ka rahvusvahelisi algatusi, sh tuleb arendada seirevõimekust, uuendada seireseadmeid ning leida uuenduslikke viise keskkonnaseire teostamiseks. Taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamisel ning energiajulgeoleku tagamisel on oluline leida võimalused loodusväärtuste ja taristu kooseksisteerimiseks pakkudes keskkonnaalast infot ja ekspertiisi. Kliimaministeeriumi üheks suurimaks väljakutseks on valdkonna ekspertide ning heade spetsialistide hoidmine ja motiveerimine. Keskkonna- ja kliimateemad on peavoolustunud ning märgiliselt on kasvanud nõudlus ka selle valdkonna inimressursi osas, uusi algatusi ja teemasid lisandub pidevalt. 8 2. Programmi üldinfo Programmi nimi Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Programmi eesmärk Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutus on tagatud Strateegia „Eesti Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. 2035“ siht (alasihi Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. täpsusega) Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Programmi periood 2023-2026 Peavastutaja Kliimaministeerium Kaasvastutaja Keskkonnaamet (KeA), Maa-amet (MA), Keskkonnaagentuur (KAUR), Eesti Loodusmuuseum (ELM), Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) 2.1. Programmi mõõdikud Programmi eesmärkide saavutamist seiratakse järgmiste mõõdikutega: Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 Rangelt kaitstavate 17,6 18,1 18,4 Vähemalt 10 Vähemalt 10 metsade osakaal, % Kaitstavate alade pindala 19,5 20,5 20,6 Vähemalt 19,4 Vähemalt 20,6 osakaal maismaast, % Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus kauplemissüsteemi- 5,8 5,5 - 5,9 5,7 välistes sektorites, mln tonni CO2 ekvivalenti Tarbijate osakaal, kes saab ühisveevärgist 98,8 98,3 98,8 100 99,5 nõuetele vastavat joogivett, % Vähenemise Vähenemise muutus muutus aastal 2022. Vähenemise Vähenemise aastal 2021: Välisõhu saasteainete aastal: SO2 muutus: muutus: SO2 84,7; heitkoguste vähenemine 80,8; NOx - SO2 32; NOx 18; SO2 32; NOx 18; LOÜ Nox 46,1; võrreldes aastaga 2005, % 48,7; LOÜ LOÜ 10; PM2,5 10; PM2,5 15; NH3 LOÜ 19,4; 26,6; PM2,5 15; NH3 1. 1. PM2,5 43,1; 40,4; NH3 NH3 0,2*. 3,5. Ohtlike jäätmete taaskasutuse osakaal %-punkt suurem %-punkt suurem ohtlike jäätmete 18 24 - 2022. aasta 2023. aasta kogumassist, % (v.a väärtusest väärtusest põlevkivijäätmed) Olmejäätmete 34 37 - 40 48 ringlussevõtu osakaal 9  olmejäätmete kogumassist, % Ringleva materjali määr 15 16 - 17 18 *Ümberarvutuste tõttu selgus, et NH3 heitkogus oli 0,2% suurem kui baasaastal 2005 2.2. Programmi olukorra analüüs Programmi eesmärk on keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutuse tagamine. Programmi mõõdikute täitmine on valdavalt liikunud soovitud suunas. • Rangelt kaitstavate metsade osakaal oli tõusvas trendis 18,1% (2022) ning 18,4% (2023). Sama trend on kaitstavate alade pindala osakaal maismaast, mis 2022 oli 20,5% ja 2023. aastal 20,6%. Mõlemad näitajad iseloomustavad täiendavate kaitseväärtuste leidmist ja nende kaitse alla võtmise vajadust. • Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus kauplemissüsteemivälistes sektorites oli 2022. a 5,5 miljonit tonni CO2 (2021.a vastavalt 5,8). 2022. aastal langes ETS-väliste sektorite heide ennekõike maagaasi kõrge hinna tõttu tarbimise olulisele vähenemise tõttu. • Tarbijate osakaal, kes saab ühisveevärgist nõuetele vastavat joogivett oli 2023. a 98,8%. Mõõdiku tase on viimastel aastatel olnud stabiilselt 98-99%. Muutused veevärkide arvus ja juhuslikud kõikumised veekvaliteedis (peamiselt indikaatornäitajate osas) ei võimalda päris 100% saavutada. • Kõik teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivis (NEC direktiivis) aastaks 2022 sätestatud vähendamise kohustused on Eestil täidetud. Välisõhu saasteainete vähendamise kohustus aastaks 2022 võrreldes aastaga 2005 on järgmine: SO2 32%; NOx 18%; LOÜ 10%; PM2,5 15%; NH3 1%. Välisõhu saasteainete heitkoguste vähenemise muutus aastal 2022. aastal: SO2 80,8%; NOx 48,7%; LOÜ 26,6%; PM2,5 40,4%; NH3 3,5%. Meie suurim väljakutse on eelkõige ammoniaak, millest ligi 90% on seotud põllumajandusega (loomakasvatus, mineraalväetiste kasutus). Samas on võrreldes viimase paari aastaga vähenemise protsent suurem, seda eelkõige sigade arvu ja mineraalväetiste kasutamise vähenemisega. Lisaks võib 2030. aastal probleemiks osutuda LOÜ-de vähendamise protsendi saavutamine, kuna heite trend on pigem ülespoole. • Ohtlike jäätmete taaskasutuse osakaal ohtlike jäätmete kogumassist (va põlevkivijäätmed) on tõusnud, tegelik tase 2021. aastal 18% ning 2022. aastal 24%. Ohtlike jäätmete taaskasutuse tõusu põhjuseks on 2022. aastal aset leidnud suurem saastunud pinnase taaskasutus. • Olmejäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist ületas kavandatud taset, tegelik tase 2022. a 37% (sihttase 35%). Samas ei ole olmejäätmete ringlussevõtu osakaal kasvanud loodetud tempos. Jäätmevaldkonna arendamiseks, sh erinevate jäätmeliikide kohustuslike sihtarvude saavutamiseks, on alustatud jäätmereformiga ning jätkatud erinevate meetmetega, sh KOVide toetamine ja elanike teadlikkuse tõstmine. • Ringleva materjali määr on indikaator, mis näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu materjalikasutuses ning see sõltub mitmetest asjaoludest ja põhineb erinevatel materjaligruppidel. 2023. aasta ringleva materjali määr ei ole hetkel teada, kuid tõenäoliselt on see jätkuvalt kõrgem Euroopa Liidu keskmisest (11,7%) ning on 10  oodata selle määra suurenemist. Mõõdiku sihttase on tõusutrendis, 2021. a 15%, 2022. a 16%. Ringlussevõtu osakaalu ning ringleva materjali määra suurendamisse panustavad lähiajal jäätmereformi ja jäätmekava tegevused, mida viiakse ellu ja võimendatakse struktuurivahendite abil. Keskkonnakaitse- ja kasutuse programmi olulisemad tegevused ja arengud ning peamised väljakutsed on toodud tulemusvaldkonna ülevaate peatükis. Olulisemad tegevused valdkondade lõikes on toodud alljärgnevas tulemusaruande peatükis meetmete ja programmi tegevuste kaupa. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm jaguneb kuueks meetmeks: 1) kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus, 2) ringmajanduse korraldamine, 3) merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus, 4) eluslooduse kaitse ja kasutus, 5) ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud ja 6) keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine. 2.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs Tegelik Sihttase Mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 Meede 1: Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus Kliimamuutuste mõjuga kohanemise võimekus on paranenud ning kliimamuutuste mõju on Eesmärk: leevendatud, välisõhk on puhas, kiirguskaitse areng on tagatud. Kliimariske teadvustavate ja vastavaid meetmeid 47 - 48 60 võtnud inimeste osakaal, % Välisõhu kvaliteedi tase ei ei jah jah jah jah ületa piirnorme Kiirgusallikatega seotud 0 0 0 ≤8 ≤8 intsidentide arv aastas Poliitika kujundamisel ja õigusloomes on arvestatud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri Jätkati (IAEA) kiirgusohutuse 2019.a IRRS- ettepanekut 2019.a IRRS- standarditega, Jätkatakse follow up ja 2019.a IRRS-follow e ARTEMIS follow up ja kiirgusohutuse raamistiku plaanikohas ettepanekute up ja ARTEMIS ettepanekud on ARTEMIS hindamise IRRS auditi ja t plaanikohast ettepanekud on rakendatud ettepanekud on radioaktiivsete jäätmete rakendamist rakendamist rakendatud rakendatud käitlemise riiklikku korralduse ja dekomissioneerimise auditi ARTEMIS ettepanekutega Programmi tegevus 1.1: Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine Eesmärk: Välja on töötatud ja ellu on rakendatud poliitikad, tegevused ning meetmed, mis toetavad kliimamuutuste leevendamist ja mõjuga kohanemist igal tasandil. Fluoritud 11  kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite kontrollimine ja piiramine on tagatud ning vastav poliitika kujundatud ja rakendatud. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse jah jah jah jah jah ühikutega kauplemise süsteem on rakendatud Korraldatud infopäevade 3 0 2 2 2 ja seminaride arv Eestis esmakordselt turustatud f-gaaside 45 45 - 45% - absoluutkoguse vähenemine (63% 2015.a) Programmi tegevus 1.2: Õhukvaliteedi parendamine Õhukvaliteedi tagamiseks on siseriiklikult tagatud vastavus rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu Eesmärk: õigusaktide nõuetele, õhuseire teostatud ja avalikkust teavitatud. Rahvusvahelised ja EL jah jah jah jah jah nõuded on täidetud Üle 45 dB öises müratasemes elanike arv jah, (138100 - - - - Tallinnas ja Tartus (25%)) (ei mõõdeta) (ei mõõdeta) (ei mõõdeta) vähenenud 550-st mootorikütu se proovist oli 3 mitte <1% mootorikütus <1,1% vastavat. te, <1% mootorikütuste, <1% 103 <1% laevakütuste <5,3% mootorikütuste, Mittevastavuste protsent laevakütuse mootorikütuste, ja 9% laevakütuste ja <1% võetud kütuseproovide proovist 1 <1% laevakütuste ja kütteõlide <3,4% laevakütuste ja arvust mittevastav <5% kütteõlide proovide kütteõlide <5% kütteõlide at. 100 proovide arvust arvust proovide proovide arvust kütteõli arvust. proovi 4 mittevastav usega. Programmi tegevus 1.3: Kiirgusohutuse tagamine Eesmärk: Kiirgusohutus on tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu. Kiirgusohutuse riikliku arengukava ja selle osaliselt osaliselt osaliselt jah jah alamplaanide eesmärgid on täidetud Vähendatud on elanikele kiirgusallikatest ja radioaktiivsetest osaliselt osaliselt osaliselt osaliselt osaliselt jäätmetest tulenevaid ohtusid Meede 2: Ringmajanduse korraldamine Kestliku ressursside kasutamise, tarbimise ja tootmise edendamine ning ressursitõhususe Eesmärk: suurendamine ning terviklik keskkonnamõju vähendamine. Aheraine taaskasutamine, 40 118 100 40 40 % 12 Plastpakendi teke inimese 38 - - 42 41 kohta, kg Sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprotsent suhtena 2,86 3,0 - 2,57 2,57 olmejäätmete tekke kasvuprotsenti Keskkonnakaupade ja - teenuste sektori toodang, 4152 - - 2788,8 2858,5 mln eurot Programmi tegevus 2.1: Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine Lisandväärtus ressursikasutuse suhtes kasvab, ettevõtted pakuvad rohkem Eesmärk: keskkonnahoidlikke tooteid-teenuseid ning kasutavad vabatahtlikke keskkonnahoidu tõendavaid ja tõhustavaid meetmeid. Keskkonnahoidlike riigihangete mahu % 13 16 10 30 20 riigihangete mahust kokku % Ressursitõhususe meetmest 122 153 178 135 150 investeeringuteks saanud ettevõtete arv Programmi tegevus 2.2: Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine Oluline keskkonnamõju (KMH ja KSH) on hinnatud ja tagatud vastavus Eesmärk: keskkonnaeesmärkidele, rakendatakse leevendusmeetmeid. KMH/KSH juhtumite arv, mille puhul on selgunud prognoosimata või 0 0 0 0 0 alaprognoositud keskkonnamõju Programmi tegevus 2.3: Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika on kujundatud selliselt, et on saavutatud keskkonna kui Eesmärk: terviku kaitse. Taaskasutatud põlevkivituha osakaal 1,7 1,64 - 4,5 4,5 kogutekkest, % PVT-järeldused on 96 - - 100 100 rakendatud tähtaegselt, % Programmi tegevus 2.4: Jäätmemajanduse korraldamine Eesmärk: Efektiivne ja innovaatiline jäätmekäitlus, mis vastab jäätmehierarhiale. Liigiti kogutavate jäätmete osakaal olmejäätmete 44 41 - 50 52 kogutekkest Programmi tegevus 2.5: Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine Eesmärk: Maapõueressursid on kasutatud säästlikult ja jätkusuutlikult. Allmaakaevandamise kao osakaal kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks 27,4 27 30 29,2 29,2 muudetud põlevkivivarust, % 13  Meede 3: Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus Saavutatud ning säilitatud on merekeskkonna ja pinnavee ning põhjavee hea seisund ning Eesmärk: inimestele on tagatud taskukohane ja kvaliteetne veeteenus. Mere meetmekava 80 100 0 0 0 täitmise määr Eesti mereala seisund 1,41 toitainete alusel väljaspool Ei vähene 1,15 (vähenes) väheneb - (vähenes) rannikuveekogumeid (ER) Mereprügi sisaldus meres 50 0 100 100 on vähenenud2 75 Veeteenuse keskmine hind leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust. 1,1 1,13 - 1,3 1,3 Hinnatakse OECD soovitusliku piiri 3-5% alusel Reovee kogumise ja puhastamise osas nõuetele vastavate üle 98 96 - 100 100 2000 ie koormusega reoveekogumisalade osakaal, % Programmi tegevus 3.1: Merekeskkonna kaitse suunamine Merekeskkonna kaitseks on rahvusvahelised lepped jõustatud, rahvusvahelised kohustused Eesmärk: täidetud, see tagab merekeskkonna kaitse Eestis ja väljaspool Eesti jurisdiktsiooni olevatel merealadel. Maismaalt merre jõudvate saasteainete hulk on jah ei jah3 jah jah vähenenud Programmi tegevus 3.2: Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine Vee kasutamine ja kaitse on korraldatud viisil, mis tagab veekogumite hea seisundi Eesmärk: saavutamise ja säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse. Ühiskanalisatsiooniga 82 82 82 83 84 liitunud elanike osakaal NTA põhjavee seirepunktide protsent, kus nitraatiooni sisaldus 27 26,7 31,5 ˂37,6 ˂37,6 ületab 40 mg/l ei suurene algtasemega võrreldes Meede 4: Eluslooduse kaitse ja kasutus Liigid ja elupaigad on soodsas seisundis, maastikud on mitmekesised ning metsa Eesmärk: majandatakse jätkusuutlikult. Asjakohaste kaitsekorralduskavadega 86 84 99 vähemalt 86 vähemalt 86 kaetud Natura 2 % looduslikest randades, mis on rannaprügi näitajate osas heas seisundis. 3 N-üld 27332 t/a; P-üld 455 t/a (2022.a andmetel). Reostuskoormus on võrreldes baastasemega (2017) vähenenud. 14  loodusalade osakaal (% pindalast) I kaitsekategooria ja muude ohustatud liikide 66 68 69 70 75 kaetuse % tegevuskavaga Metsanduse arengu suunamise eesmärgid on ei ei ei jah jah kokku lepitud Pikas perspektiivis kasutatakse puitu kui taastuvat loodusressurssi jah jah jah jah jah puidutööstuses ning energeetikas kuni juurdekasvu ulatuses Metsade uuendamise osakaal uuendusraiete 65 60 - vähemalt 50 vähemalt 50 mahust, % Suurkiskjate populatsioonide reguleerimiseks on seatud küttimismahud jah jah jah jah jah suurkiskjate kaitse ja ohjamise kava eesmärkide järgi Programmi tegevus 4.1: Elurikkuse kaitse tagamine Liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike mitmekesisus on tagatud, nii et elupaigad Eesmärk: toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna ja elurikkuse poolt pakutavad ökosüsteemiteenused on jätkusuutlikud. Hoolduses olevate poollooduslike koosluste 42 000 42 300 41 500 45 000 47 000 pindala (ha) Liigikavade I ja II prioriteedi tegevuste 88 85 80 90 90 täitmine (%) Kaitsekorralduskavade vahehindamine (aastas 0 20 7 20 20 vahehinnatavate kavade % kõigist kavadest) Taastatavate elupaikade 3898 4100 4000 4000 pindala aastas 4600 Programmi tegevus 4.2: Metsanduse arengu suunamine Metsade tootlikkus ja elujõulisus ning metsade mitmekesine, tõhus ja jätkusuutlik Eesmärk: kasutamine, jahiulukiliikide mitmekesisus ning elupaikade ja liikide vahelise ökoloogilise tasakaalu säilitamine on tagatud. Geenireservimetsade 2206 2206 2206 2206 pindala (ha) 2206 Riigimetsamaa pindala osakaal 25,2 25,1 Vähemalt 20 Vähemalt 20 25,2 maismaapindalast, % Hundipesakondade arv sügisese loenduse põhjal, - 25-35 15–25 15–25 24-26 tk 15 Meede 5: Ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud Kvaliteetsete ruumiandmete ja ilmainfo kättesaadavus on tagatud ning maatoimingud on Eesmärk: otstarbekalt läbiviidud. Valitsemise eesmärgiga 98 98* 84 84 - maade osakaal, % Registrisse kantud osa Eesti maismaa 99,9 99,9 100 100 - territooriumist, % Maakatastris oleva informatsiooni täielikkus, 90 90 100 100 - % Klientide rahulolu Maa- ameti kaardirakenduste ja 85 85 80 80 - teenustega, % Meteoroloogilist (sh hoiatused) infot 4,5 4,5 4,2 4,8 4,9 kasutavate sihtrühmade rahulolu Seirevõrgu (meteojaamade) 96 96 100 99 99 automatiseeritus, % Hoiatuste õigustuvus 99,5 99,5 91 99 99 Programmi tegevus 5.1: Maatoimingute korraldamine Riigil on läbipaistev maapoliitika, mis tagab maa otstarbeka, säästliku ja heaperemeheliku Eesmärk: haldamise. Reformimata maaüksuste - - 12600 10200 - arv aastas Maa-ameti hallata olev 24000 23536 21291 23300 - riigimaa (kinnisasjade) arv Programmi tegevus 5.2: Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine Eesmärk: Ühiskond on varustatud ajakohaste ja kvaliteetsete ruumiandmete ja -teenustega. Maakatastri andmete 49,2 49,9 - 50,2 - usaldusväärsuse määr, % Kuni 4.a vanuste topograafiliste andmete 78 79 80 80 - osakaal, % Ruumiandmeteenuste - 5 - 10 - vastavus nõuetele, % Programmi tegevus 5.3: Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine Sihtrühmad on operatiivselt ning järjepidevalt varustatud täpsete meteoroloogiliste Eesmärk: andmete, prognooside ja hoiatustega maismaal, merel ja õhus. Ilmainfo kättesaadavus 99,9% 99,9% 99,9% 99,9% 99,9% Uuendatud (vanus alla 10 aasta) ilmajaamade 70% 85% 97% 80% 85% osakaal Meede 6: Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine 16  Keskkonnateadlik mõtteviis ja igapäevane käitumine on saanud normiks Eesti elanike Eesmärk: igapäevaelus. Eksperthinnang keskkonnateadlikkuse ja - hariduse valdkonna toimimisele - 80 80 80 80 (keskkonnahariduse ja - teadlikkuse tegevuskava elluviimise seire) Programmi tegevus 6.1: Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine Toimiv erinevaid osapooli kaasav keskkonnahariduse võrgustik, mille tegevuse tulemusena suureneb keskkonnahariduse kvaliteet ning järjepidevalt elanike keskkonnateadlikkus; Eesmärk: usaldusväärne ja ajakohane keskkonnainfo on kättesaadav, keskkonnaseisundi kohta on teave olemas ning inimestel on selle põhjal võimalik igapäevaelus keskkonnateadlikke valikuid teha. Keskkonnaharidusprogra mmides osalevate 93 367 150 545 115 659 120000 125000 õpilaste arv Keskkonnainfo kättesaadavuse hinnang - 52 - - 60 (keskkonnateadlikkuse uuringu andmed) Uute seiremeetodite rakendamine erinevates seirevaldkondades - 3 4 - 5 6 kaugseire kasutamine: valdkondade arv Meede 1. Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus Tegevus 1.1. Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs • 2023. aasta jooksul kujundati Eesti seisukohad ja kaitsti neid mitme olulise Euroopa Liidu poliitika ettepaneku osas. Peamine fookus kliimamuutuste leevendamise poolelt oli süsiniku eemaldamise sertifitseerimise määrusel ning raskeveokite CO2-heite normide määruse läbirääkimistel (VVTP). Eesti läbirääkijad suutsid kaitsta mitmeid olulisi riiklikke seisukohti. Näiteks leidis raskeveokite CO2-heite normide määruse muutmise läbirääkimiste käigus EL Nõukogus toetust Eesti ettepanek võimaldada biometaaniga sõitvatele linnaliinibussidele pikemat üleminekuaega võrreldes Euroopa Komisjoni pakutuga. Selle tulemusena on kuni 2035. aastani kohalikel omavalitsustel võimalik hankida muuhulgas uusi biometaanil töötavaid linnaliinibusse, Eesti riigil on võimalik biometaani tarbimise kaudu täita kliima- ja taastuvenergia eesmärke ning Eesti biometaani tootjatele jääks aega otsida kütusele tulevikus uusi kasutusvõimalusi. 14. juulil 2021 Euroopa Komisjoni poolt esitatud kliimapakett „Eesmärk 55“ failide hääletused toimusid samuti 2023. aasta jooksul. • 2023. aasta jaanuarist käivitus LIFE-SIP AdaptEsti projekt. Projekti näol on tegemist üleriigilise kliimamuutustega kohanemise projektiga, mille aluseks on Vabariigi Valitsuse 2017. aasta kevadel vastu võetud Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (KOHAK). Projekti kogumaht on 18,8 miljonit eurot, millest LIFE programm katab 11,3 miljonit eurot. Aastal 2023 toimusid projekti ettevalmistavad tegevused – projektialade algseisu mõõdistamised, monitoorimine, andmete inventeerimine ja analüüs, pilootalade 17  valimine, uuringute teostamine. Alustati kliimaprojektsioonide ja tuleohutuskaardi tehnilise võimekuse tõstmise ja kaasajastamisega (sh uutele satelliitandmetele üleminekuga), koostati Alam-Pedja LKO pärandniitude majandamise kava ja alustati kaitsekorralduskava uuendamise protsessiga. Tegeleti põhja- ja pinnavee andmete inventeerimise ja analüüsiga, heitvee taaskasutusvõimaluste analüüsi ja hindamisega, alustati segapuistute näidisalade loomist ja ohustatud kalaliikide (siig, tõugjas) taasasustamisprotsessiga. • Alustati Ministeeriumide ühishoone ja kliimaministeeriumi KHG jalajälje hindamisega. Vabariigi Valitsuse rohereformi tegevusplaani 2023-2025 üks olulistest eesmärk on negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine igas sektoris. Lisaks on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2023-2027 võetud ülesanne seada avalik sektor rohereformi eeskujuks ning esitada 2025. aasta märtsiks ettepanekud valitsusasutuste kasvuhoonegaaside (KHG) ja keskkonnajalajälje (KK) vähendamiseks. Selleks, et avalik sektor saaks tuvastada olulisemad suunad oma keskkonnamõju vähendamiseks, on asutustes vaja läbi viia kasvuhoonegaaside ja keskkonnajalajälje mõõtmine ning hindamine. Kliimaministeeriumi eestvedamisel koostatakse nii era- kui avalikule sektorile ühtsed juhised KHG- ja KK-jalajälje arvutamiseks, mille ellu viimiseks kutsus Kliimaministeerium kokku piloottöörühma ministeeriumite ühishoone baasil. • Kinnitati 2022. aasta kasvuhoonegaaside inventuur ning alustati 2023. aasta kasvuhoonegaaside inventuuri kokku panemist. Riigi koguheide oli 2022. aastal 14,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti (CO2 ekv.) koos maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoriga (võrdluseks 2021.a 13,4 CO2 ekv). Arvestamata LULUCF sektorit, oli Eesti KHG netoheide 2022.a ligi 14 miljonit tonni CO2 ekv. Aastal 2022 tulenes Eesti KHG koguheite suurenemine peamiste majandussektorite käekäigust. Pandeemia järgselt taastusid KHG heitkogused kiiresti, samas 2022. aastal alanud sõja tõttu tõusis maagaasihind ning see piiras oluliselt maagaasi tarbimist kodumajapidamistes. Valmisid ajakohastatud kasvuhoonegaaside vaheprognoosid energeetika, transpordi, põllumajanduse, ja maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoritele. Prognoosid näitavad, et riiklike kliimaeesmärkide täitmiseks on Eestil vaja rakendada lisa poliitikaid ja meetmeid. • Alustati kliimakindla majanduse seaduse koostamise protsessiga. Kliimaseaduse VTK avalikustati 25. septembril ning 2023. aastal viidi läbi ka esimesed töörühmade kohtumised. Kliimaseadus annab Eesti inimestele, ettevõtjatele, organisatsioonidele ning avalikule sektorile kindluse, et saame kliimamuutusi pidurdavad sammud selgelt ja koordineeritult ellu viia. Kliimaseaduse väljatöötamisele teeb sõltumatut järelevalvet Kliimanõukogu. (VVTP). • Tagamaks uute arenduste kliimakindluse, on Keskkonnaamet keskkonnamõjude hindamisel suunanud ettevõtteid põhjalikumalt hindama kliimaaspekte. • Kliimaministeerium ülesandeks on alates 2023. a juulist rohereformi tervikliku elluviimise koordineerimine. 2023. aastal uuendati rohereformi valitsuskomisjoni koosseisu ja valmistati ette rohereformi tegevuskava muudatused. • Külmasektoris liigutakse madalama globaalse soojendamise potentsiaaliga F-gaasidele ning alternatiivsetele tehnoloogiatele. Oleme kooskõlas F-gaaside määruse (EL) nr 517/2014 järk-järgulise F-gaaside vähendamise graafikuga. Perioodil (2021-2023) langes Euroopa Liitu imporditavate F-gaaside lubatud kvoot 18% võrreldes varasema perioodiga (2018-2020). F-gaaside EL määrust uuendati 2023. aastal ning uus määrus jõustub 11. märtsil 2024. Uue EL määrusega vähendatakse EL turule lastavaid F-gaaside koguseid veelgi ning lisanduvad ka uued F-gaasidega seadmete ja toodete turustamiskeelud. 18 • Koostöös Eesti Külmaliiduga esitleti seminaridel seadusandlusest tulenevaid uusi piiranguid ning rõhutati keskkonnasõbralike külmalahenduste kasutusele võtmise tähtsust. • Jätkus ka riikliku F-gaaside ning osoonikihti kahandavate ainete käitluskeskuse ülesannete täitmine. Käitluskeskuses on loodud võimekus suunata F-gaaside jäätmed ringlusesse, et tagada nende taaskasutamine. Aastal 2022 alustati F-gaaside tasuta vastuvõtmise kampaaniaga, mis jätkus ka 2023. aastal. Käitluskeskusesse toodi 2023. aastal 3014 kg F-gaase, sellest 488 kg võeti uuesti ringlusse (puhastati). • Keskkonnajärelevalve pädevuse suurendamiseks viisime läbi F-gaaside nõuete alase õppepäeva Keskkonnaameti inspektoritele, kus tutvustasime inspektoritele kehtivaid F-gaaside alaseid üldiseid nõudeid. Lisaks toimus koostöö Maksu- ja Tolliametiga F-gaase sisaldavate mahutite ja toodete impordiga seotud küsimuste lahendamisel. • Välja anti 52 fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava seadme või süsteemi käitlemisluba (+21%). Kütuste ja energia kasvuhoonegaaside mahu aruannete kontrolle teostati 365. KeA tagas Eesti ettevõtetele toimiva teenuse kasvuhoonegaasidega lubatud heitekoguste ühikutega kauplemiseks. Läbi viidi 43 heitkoguste aruande kontroll. Valdkonna peamised kitsaskohad • Majandussektorite panused kliimaeesmärkide saavutamisse ei ole riiklikul tasemel kokku lepitud ning riigi investeeringute jt meetmete mõju kliimaeesmärkide poole liikumisel ei seirata täna süsteemselt. Eelkõige mõjutab see valdkondasid, milles on Eestile seatud siduvad riikliku KHG heite vähendamise eesmärgid, st Euroopa Liidu jõupingutuste jagamise määruse ja LULUCF sektorites. • Kliimameetmeid rakendatakse eri valdkondades, kuid sellest puudub ühtne riigiülene lähenemine. Mitmete meetmete kliimamõju pole hinnatud või pole võimalik hinnata. Paljudele meetmetele ei tehta ka järelhindamist. • Kliimaeesmärkide täitmine eeldab nii piisavat rahalist panust meetmete rakendamisel, selget vastutuse jaotust kui ka inimressurssi poliitikate kavandamisel ja elluviimisel. Kuna kliima on horisontaalne teema, on vaja tagada piisav rahaline ja inimressurss (sh kompetents) kõikidel tasanditel. • Puudub selge ja usaldusväärne õiguskeskkond ning keskkonnaalased eesmärgid, et saaks teha pikaajalisi otsuseid, investeeringuid ning luua uusi teenuseid ja töökohti, mis looks meie majandusele tugevama konkurentsieelise ja aitaks sellel kasvada. • Suureks probleemiks on F-gaaside ebaseaduslik kaubandus. Euroopasse sisenenud ebaseaduslikud F-gaasid moodustavad hinnanguliselt 20% kogu F-gaaside turust. Selle peatamiseks muudeti 2022. aastal atmosfääriõhu kaitse seadust. Seaduse muudatusega anti Keskkonnaameti järelevalvele täiendavad meetmed probleemiga tegelemiseks. Tegevus 1.2. Õhukvaliteedi parendamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs • Teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiiviga (NEC direktiiv) seati aastateks 2020 ja 2030 heitkoguste vähendamise kohustused võrreldes baasaastaga (2005). Kohustustega hõlmatud saasteained on vääveldioksiid (SO2), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), ammoniaak (NH3), eriti peened osakesed (PM2,5) ja lämmastikoksiidid (NOx). Selleks, et järgida kuidas riigid kohustusi 19  täidavad, tuleb koostada õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programm iga nelja aasta tagant. Tabel 1. Õhusaasteainete heitkoguste inventuuri • Tabelis kajastuvad värsked 2022. aasta õhusaasteainete heitkoguste inventuuri andmed, kust näeme, et kõik NEC direktiivis aastaks 2022 sätestatud vähendamise kohustused on Eestil täidetud. Meie suurim väljakutse on eelkõige ammoniaak, millest ligi 90% on seotud põllumajandusega (loomakasvatus, mineraalväetiste kasutus). Samas on võrreldes viimase paari aastaga vähenemise protsent suurem, seda eelkõige sigade arvu ja mineraalväetiste kasutamise vähenemisega. • Lisaks võib 2030. aastal probleemiks osutuda LOÜ-de vähendamise protsendi saavutamine, kuna heite trend on pigem ülespoole. • Ajakohastatud „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030“ esitati Euroopa Komisjonile 1. aprilliks 2023. • Võrreldes muude Euroopa riikidega on Eesti välisõhu kvaliteet pigem väga hea, olles võrreldav Soome, Rootsi ja Iirimaa tasemetega. Euroopa Keskkonnaameti 2023. a ülevaate põhjal oli Tallinn eriti peente osakeste taseme põhjal Euroopas viiendal kohal Faro (Portugal), Umea (Rootsi), Uppsala (Rootsi) ja Funchal (Portugal) järel. Seirejaamades saasteainete piirväärtusi ei ületatud. • Aasta jooksul anti välja või muudeti 293 õhusaasteluba (+15%) ja 103 paikse heiteallika registreeringut (-13%). Heaks kiideti 12 ettevõtete lõhnaaine vähendamise kava. • 2023. aastal võeti kütuseseire raames 560 mootorikütuste proovi. Tuvastati 6 mittevastavat proovi. Mittevastavate proovide osakaal moodustas 1,07 % kõikidest võetud proovidest. Pooled mittevastavused tulenesid mootoribensiini oktaaniarvu mittevastavusest. • Riikliku kütuseseire käigus avastatud mootorikütuse mittevastavate proovide osakaal viimase 14 aasta keskmisena on 2,6 % ning mittevastavused protsendina proovide arvust aastate lõikes on toodud joonisel (vt joonis). 20 Joonis 2. Mittevastavused protsentides aastas võetud proovidest • 2023. aastal võeti 90 kütteõli proovi: 72 põlevkiviõli, 6 kerge kütteõli ja 12 diislikütuse proovi (raske kütteõli proove valitud katlamajades ei kasutatud). Seire käigus tuvastati 3 mittevastavat proovi, mis moodustab 3,33% kogu proovide arvust. 2022. aastal tuvastati 8 mittevastavat proovi. • 2023. aastal võeti erinevatest Eesti maakondade sadamatest 56 laevakütuste proovi väävlisisalduse tuvastamiseks. Analüüsitud proovidest leiti 3 väävlisisalduse mittevastavust, normiületust veapiires ei leitud (0,1 – 0,11 massi%). • Kütusekvaliteedi seire käigus märkimisväärseid probleem ei esinenud. Kütusekvaliteedi seirega on plaanis jätkata. 2023. aastal on plaanis võtta 430 mootorikütuse proovi, 90 kütteõli proovi ning 70 laevakütuse proovi. Lisaks analüüsitakse 10 laevakütuse proovi vastavalt keskkonnaministri 20. detsember 2016. a määruse nr 73 lisale 4. • Eestis on sätestatud, et tarnija peab vähendama kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes kütuse alusstandardiga vähemalt 6%. See nõue on iga-aastane ning aitab kaasa kasvuhoonegaaside netoheitkoguste vähendamisse, mis on ka Eesti 2035 aluspõhimõtete üheks mõõdikuks. • 2022.a Eesti saavutas väärtuse -6,99%. 2023. aasta andmed selguvad hiljemalt 2024. aasta lõpuks: andmete esitamise tähtaeg Euroopa Komisjonile on 31.12. • „Eesti 2035“ raames on müra hinnangu indikaatoriteks iga 5 aasta järel koostatavate Tallinna, Tartu ja põhimaanteede strateegilistelt mürakaartidelt saadavad andmed. 2022. aasta juuni lõpuks valmisid uued mürakaardid, mille koostamiseks kasutati uut metoodikat, siis ei ole need andmed otseselt võrreldavad 2017. aastal koostatud kaartide andmetega. Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet töötavad välja metoodikat, kuidas on võimalik neid andmeid omavahel võrrelda. Praeguse seisuga elab Tallinnas üle 55 dBA aasta keskmises müra piirkonnas 23,3% elanikest ja öises üle 45 dBA piirkonnas 27% elanikest, Tartus vastavalt 15% ja 19%. Tallinna, Tartu ja põhimaanteede üle 45 dBA 21  mürast on öösiti häiritud kokku üle 500 000 elaniku. Valminud mürakaartide alusel koostatakse 2024. aastal müra vähendamise tegevuskavad, mis näevad ette järgmise 5 aasta müra vähendamise meetmeid. Meetmeid on kavandatakse nii tööstusest kui liiklusest tuleneva müra vähendamiseks lokaalselt (nt müratõkked, heliisolatsioon jne) ja piirkonna kohta laiemalt (nt liikluskiiruse alandamine, liikluse ümbersuunamine, targad planeeringud jne). Meetmete tulemuslikkus peaks aitama kaasa roheleppes seatud eesmärgile vähendada 2030. aastaks transpordimürast krooniliselt häiritud elanike arvu 30% võrra võrreldes 2017. aastaga. Valdkonna peamised kitsaskohad • Välisõhu valdkonnas on suur hulk kaebusi seotud lõhnahäiringutega (millel tihti puudub terviserisk). Valdkonna jaoks on väljakutse arendada administratiivseid ja tehnilisi lahendusi selliselt, et kõrgema riskiga ettevõtete lõhnahäiringud on pidevseires ja ettevõtetel endal motivatsioon kiirelt probleemile reageerida. Tegevus 1.3 Kiirgusohutuse tagamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs • Paldiskis vaheladustatud radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga (RAJALA projekt) rahastusvajaduse täpsustamiseks tellis Kliimaministeerium (Keskkonnaministeerium) 2023. a kevadel analüüsi, milles Keemilise- ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI) esitas täpsustused kavandatava projekti kuludele (ajaperioodil 2022-2060). • RAJALA projekt on 2023. aastal jätkunud plaanipäraselt, peamiselt on jätkatud 2022.a alustatud tegevustega – kolme algse asukohaalternatiivi uuringud, I etapi KMH nendes asukohtades, reaktori sektsioonide läbivalgustamine müüonkiirguse abil, suletud reaktorite ohutuse ja reaktorit ümbritseva hoone ja seda ümbritseva ala radiatsiooni- ja ohutuse uuring. • Kliimaministeeriumi korraldamisel jätkatakse üleriigilise elamute siseõhu radooniuuringu II ja III etapiga. Uuringu II ja III etapp lähtub 2021 koostatud uuringus väljatöötatud uuringupunktide valiku metoodikast, uuringu eesmärgiks on täiendava info saamine radooni probleemi esinemist Eesti kodumajapidamistes. Hange viidi läbi 2023. aastal, tööd viiakse läbi 2024-2025. • Kliimaministeeriumi tellimisel viis Eesti Geoloogiateenistus 2023. aastal läbi täiendava radooniuuringute vajadusega alade kaardistamise väheuuritud omavalitsustes. 2023. aastal mõõdeti ja kaardistati Antsla, Elva, Valga ja Kanepi vald. Aruanne selle uuringu osas valmib 2024. märtsis. • Koostöös Keskkonnaametiga on läbi viidud kiirgustegevuste riskihindamine, et väga väikese ohuga kiirgustegevuste puhul viia kiirgustegevus loa asemel registreerinu alla. Vastava õigusraamistiku (kiirgusseaduse muudatus ja registreerinu määrus) ettevalmistamisega alustati 2023. aastal. • Tuumaenergia töörühm jätkas 2023. aastal planeeritud tegevusi. Valmisid mitmed tuumaenergia töörühma lõpparuannet toetavad uuringud, nt. tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüs, tuumaprogrammiga alustamiseks vajaliku õigusraamistiku kaardistamine ja tuumaseaduse eelnõu, tuumaenergia töörühma inimressursside arendamise strateegia ja regulatiivse raamistiku kaardistamine, kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete 22  käitlemise analüüs, tuumamaterjali kaitsemeetmete rakendamise analüüs, julgeoleku ja hädaolukordadeks valmisoleku analüüs, kiirguskaitse analüüs, meelsusuuringud. (VVTP) • Edukalt viidi läbi Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tuumaenergia taristu valmisoleku hindamise ekspertmissioon (INIR missioon). • Valmis tuumaenergia töörühma lõpparuanne, mille põhjal saab Vabariigi Valitsus ja Riigikogu teha otsuse tuumaenergia kasutuselevõtu kaalumise osas. (VVTP) • Riikliku kiirgusseire raames uuriti 260 proovi toiduainetest ja veest määramaks peamiselt tehislike radionukliidide 137Cs, 131I, 3H ja 90Sr ning looduslike radionukliidide 7Be, 40K, 226Ra, 228Ra ja 232Th aktiivsuskontsentratsioone. Amet tagas õhu gammakiirguse pidevseire (24/7) 15 automaatse seirejaamaga ja õhus kanduvate osakeste radioaktiivsusseire 3 filterjaamaga. Alarmtaset ületavaid väärtusi ei fikseeritud üheski seirejaamas. Ka pinna-, joogivee ja toiduainete seire andis tulemuseks väga madalad kontsentratsioonid (kohati alla mõõtmistäpsuse). Kiirgustegevuskohtade lähiümbruse analüüsid näitasid samuti väga madalaid kontsentratsioone. • Aasta jooksul anti välja või muudeti 213 kiirgustegevusluba (+4%), koostati 22 kiirgusohutuse hinnangut, viidi läbi 40 kohapealset kontrolli ja 328 objekti radooni mõõtmine. Kiirgustöötajate isikudooside seire hõlmas 8747 toimingut. Valdkonna peamised kitsaskohad • Tulevikuvaates on peamiseks väljakutseks uuendada riiklik seirejaamade süsteem ja olla valmis panustama tuumaenergeetika küsimustesse vastavalt Eesti valitud arengusuundadele. 2.3.1. Ülevaade EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate vahendite kasutamise olulisematest tegevustest Vastavalt Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS) direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikele 3 ja atmosfääriõhu kaitse seaduse §-le 161 peab vähemalt 50% enampakkumiselt saadud tulu kasutama kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide saavutamise rahastamiseks. Vahendite kasutamine planeeritakse riigi eelarvestrateegias. KLIM poolt 2013-2020 rahastusperioodil laekunud vahendite arvelt elluviidavad meetmed on kliimapoliitika eesmärkide täitmine nn pilootprojektideks, Eesti panus rahvusvahelisse koostöösse ja üleujutusriskide maandamine. KLIMi poolt ellu viidud nn pilootprojektide meetme raames eraldati 2023. aasta käskkirjaga projektidele ja tegevustele kokku viis mln eurot. Ülevaateks juba ka varasemalt rahastatud projektide elluviimisest võiks nimetada järgmist: 1) 5 mln eurot eraldati Kultuuriministeeriumile Eesti Rahvusraamatukogu rekonstrueerimiseks. 2) Jätkati ELi HKS ühikute hinnaprognoosi ja analüüsi teenuse rahastamist. KeM vajab platvormi, mille kaudu saab analüüse ja prognoose Euroopa Liidu süsinikuturu kohta ning infot selle mõjust ELi HKSi ühikute hindadele ja koguste muutumisele. Need andmed on omakorda aluseks eeldustele, mille põhjal tehakse siseriiklikke prognoose ELi HKSi enampakkumiselt laekuva tulu kohta. 23 3) Jätkati Eesti mereala ja Läänemere seisundi hinnangu koostamist. Läänemere ja Eesti mereala seisundi ajakohastatud hindamine annab ülevaate kliimamuutuste mõjust mere erinevatele ökosüsteemi komponentidele. Aasta lõpus valmis vahearuanne, millega esitati tunnuste seisundihinnangud, mereala seisundi sotsiaalmajandusliku mõju analüüs, uuendatud sihtide ettepanek ja indikaatorite kirjeldused. 4) 2020. aastal alanud meetmes „Jäätmete liigiti kogumise lahendusteks kohalikes omavalitsustes antava toetuse andmise tingimused ja kord“ rahastati I taotlusvoorus kümmet projekti summas 1 368 852,07eurot. 2023. aasta lõpu seisuga oli 10st projektist lõpetatud 9. II taotlusvoorus rahastati 30 projekti summas 1 387 176,63 eurot ja kõik projektid on lõpetatud. Kolmandas taotlusvoorus on rahastatud neli projekti summas 36 585,60 eurot, aasta lõpu seisuga oli kolm taotlust veel hindamisel. Summaarselt on projektide väljamakse 2023. aastal 891 459,74 eurot. 5) Eesti Keskkonnauuringute Keskus jätkas tegevusi, mis panustasid KHG-de ja välisõhusaasteainete aruandluse arendamisse, KHG heitkoguseid vähendavate poliitikate ja meetmete ning KHG heitkoguste riiklike prognooside aruande koostamisse ja KHG inventuuri aruande koostamisse. 6) Alates 2019. aastast rahastatud KOHAK programmist viidi 2023. aastal ellu KeMis tegevusi kogusummas 123 774 eurot. Samuti jätkus olulist majanduslikku ja ökoloogilist kahju põhjustavate metsapatogeenide leviku analüüsimine ning kahjustuste modelleerimine. Jätkati uuringuga kalapüügivõimaluste muutmise mõjudest kalandussektorile. Keskkonnaamet jätkas töid haruldaste ja ohustatud liikide väljaselgitamiseks, kaitsemeetmete väljatöötamiseks ja nende kaitse korraldamiseks ning elupaikade inventeerimiseks. 7) Seoses KLIMi valdkondade muutmisega lisandusid pilootprojektide meetmesse varem Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi rakendatavad tegevused. Eesti-Läti meretuulepargi (ELWIND) eelarendamise projekti raames esitati TTJA-le hoonestusloa taotlus ja valmistati ette vajalikud KMH protsessi hanked. Projekti “Geotermaalenergia rakenduste majandusliku mõju hindamine Põhja-Eestis ning esimeste geotermaalenergia pilootjaamade ehitamine (GEOENEST)“ raames jätkati aluskorra soojusvoo modelleerimist, uuriti mere soojusenergia kasutamise võimalikkust Eestis ja alustati geotermaalenergia katsejaamade rajamisega Tiskres, Roosna-Allikul ja Arbaveres. 8) Avatud taotlusvoorude alusel rahastatakse üht projekti meetmes rohevesiniku kasutuselevõtt ühistranspordis kogusummas 4 999 359,82 eurot ja üht projekti elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise meetmes kogusummas 3 203 146,87 eurot . Arenguriikides kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele kaasa aitava meetme „Eesti panus rahvusvahelisse koostöösse“ raames on toimunud viis taotlusvooru. I voorust rahastati 4 projekti kogusummas 576 991,26 eurot, II voorust 5 projekti kogusummas 730 940,03 eurot, III voorust 9 projekti kogusummas 1 384 039,40 eurot, IV voorust 5 projekti kogusummas 962 295,23 eurot ning V voorust 5 projekti kogusummas 616 249,02 eurot. Väljamakseid on meetmele tehtud summaarselt 3 054 620,63 eurot. Lisaks on rahvusvahelise koostöö raames toetatud arenguriike sihtriigi pöördumise, teise doonorriigi koostööettepaneku või rahvusvahelise organisatsiooni, konverentsi või muu rahvusvahelise kogu üleskutse või abipalve alusel või ka Eesti omal algatusel. 2023. aastal toetati rahvusvahelise koostöö raames Eesti paviljoni COP28-l 40 000 euroga. 24 • Üleujutusriskide maandamise meetme raames viidi ellu järgmised tegevused: Meetme raames on korraldatud kolm avatud taotlusvooru. Kahes avatud taotlusvoorus rahastamaks ehituslikke tegevusi üleujutuste ennetamiseks on rahastud kokku üheksa projekti. 2023. aastal tehti rahastusotsus kolmele projektile summas 930 374,93 eurot ja väljamakseid tehti 989 644,05 eurot. Summaarselt on meetme väljamakse 3 743 288,33 eurot. Aasta lõpu seisuga on meetmes 4 käimasolevat projekti. 2023. aastal tehti esimene osamakse SF LIFE LATESTadapt projektile, mille eesmärk on välja töötada looduspõhiste ja nutikate lahenduste näidisportfoolio linnade kliimataluvuse parandamiseks Eestis ja Lätis. Koostöös Riigikantseleiga koostati kliimaseaduse väljatöötamise protsessiplaan. Kliimaseaduse väljatöötamiskavatsuse majasisene koostamisega alustati juunikuus, kutsuti kokku kliimanõukogu, mille ülesanne on kliimaseaduse eelnõu väljatöötamisel ja kliimaeesmärkide poole püüdlemise osas kliimaseaduse juhtrühma nõustamine. Toimus kaks kliimanõukogu ja mitmeid valdkondlike töörühmade kohtumisi. Lõppes üleujutuste ja veetaseme kaugseire teenuse väljaarendamine ning teenus on avatud kasutamiseks. Lisaks keskkonnahoiu valdkonnale rahastati KHG LHÜ kauplemissüsteemi tuludest meetmeid ka energeetika valdkonnas erinevate ministrite haldusalas. Nii näiteks rahastati vastavalt riigieelarvestrateegiale meedet alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis (biogaas), keskkonnasõbralike transpordivahendite kasutuselevõttu ja majandus- ja taristuministri haldusalas energiasäästu meetmed korterelamustes ning riigihalduse ministri haldusalas meedet energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes. 2021. aastal algas KHG LHÜ-de kauplemisperiood 2021-2030, mille enampakkumistulu kasutus on kavandatud pikaajalise strateegilise planeerimise raames ühtse protsessi osana. Rahastatavate tegevuste ja meetmete vahendite jaotus kavandatakse kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seadusega riigi eelarvestrateegias ja riigieelarves. KLIM-i poolt elluviidavad meetmed on rahvusvahelise kliimapoliitikaalase koostöö arendamine, rahvusvaheline kliimapoliitika ja biokütuste aruandlus ning KHG kauplemissüsteemide koordineerimine ja arendamine ning vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu edendamine. Seoses KLIMi valdkondade muutmisega lisandusid KLIMi elluviidavate meetme hulka kestlik ühistransport: Rail Balticu rajamise toetamine ja energiahinna tõusu leevendamine vähemkindlustatud leibkondadele (2022- 2023 alameede). KLIM-i elluviidavate meetmete raames suunati 682 000 eurot KHG heite ja kliimapoliitika alase riikliku aruandluskohustuse täitmiseks ja kasvuhoonegaaside heite ja kliimapoliitika alase aruandluse metoodikate uuendamiseks või täpsustamiseks. Avanes toetus nullheidetega sõidukite soetamiseks eelarvega 8 695 000 eurot. 2023. aastal soetati 603 autot ja 161 kastiratast. Rahvusvahelise kliimapoliitikaalase koostöö arendamise raames jätkatakse avatud voorude korraldamist ning abi andmist sihtriigi pöördumise, teise doonorriigi koostööettepaneku või rahvusvahelise organisatsiooni, konverentsi või muu rahvusvahelise kogu üleskutse või abipalve alusel või ka Eesti omal algatusel. Teiste ministrite haldusalas alustati kõikide uute meetmete elluviimisega. Alates 2014. aastast toimuvad lisaks nn tava-enampakkumistele lennunduse LHÜde enampakkumised, mille tulusid kasutatakse kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 3d ja atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud eesmärkidel. Lennunduse enampakkumise 25 vahendite kasutamise eest vastutab KLIM. 2023. aastal jätkus rohetehnoloogia iduettevõtluse arendamise ja koolide kliima väikeprojektide elluviimine. Alates 2024. aastat tuleb vastavalt muudatustega direktiivis 2003/87/EÜ suunata 100% enampakkumistulust kliima-energiaeesmärkidele. Muutunud direktiiviga seoses lepiti RES 2024-2027 protsessis kokku 19 uues meetmes, millest 14 elluviimise eest vastutab KLIM. Meede 2. Ringmajanduse korraldamine Tegevus 2.1. Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs • 2023. aastal lõppes kaks ja pool aastat kestnud Norra EMP programm (ca 1 mln eurot) ringmajanduse edendamiseks suunatud tegevuste elluviimiseks, mida rakendas Keskkonnaagentuur. Programmi raames on kavandatud ja läbiviidud järgnevad tegevused: KOVide ringmajanduse suutlikkuse kaardistamine ja ettepanekud omavalitsustele (igale KOVle on koostatud ringmajanduse teekaart); ametnikele, sh keskkonnaspetsialistidele suunatud koolitusprogrammi loomine ja nende koolitamine; ringmajanduse konverentsid ja uuringud ning keskkonnahoidlike riigihangete edendamine; õpetajatele mõeldud ringmajanduse koolitusprogrammi koostamine ja infopäevad ning koolinoortele korraldatav võistlus; avaliku sektori töötajate õppereisid Eestis kui ka projekti partnerriiki Norrasse teadmiste ja kogemuste vahetamise eesmärgil; teadlikkuse tõstmist toetavate elektrooniliste materjalide ja videoklippide loomine, teavituskampaaniad ning kodulehe ajakohastamine infoga ning eeldefineeritud projekti tegevusi tutvustav infokajastus meedias. Kokku viidi projektis läbi üle 40 erineva profiili ja mahuga tegevust. Projekti raames koondati muuhulgas ka avaliku sektori ringmajanduse tegevused ühtsesse veebirakendusse. • Lisaks valmisid 2023. aastal EMP programmist kolme omavalitsuse, Tallinna, Tartu ja Rae ringmajanduse pilootprojektid. Ressursitõhususe valdkonnas on 2014-2020 perioodi meetmest saanud toetust 154 tööstusettevõtte 178 projekti toetuse mahuga 67 mln eurot. 2022. aastal avati RRF-ist ressursitõhususe meede, kust 2023. aasta lõpu seisuga oli toetust saanud 29 projekti kogumahuga 19,8 mln eurot. 2024. aasta esimeses pooles avati ka väiksemahuline lisavoor. Täiendavalt käib 2021-2027 EL vahendite planeerimine, sh toetuse andmise tingimuste koostamine, ning lähiaastatel on plaanis suunata ringmajandusse 111 mln eurot. Ressursiauditite ja ressursiinvesteeringute toetusmeede on esimene, mis ringmajanduse valdkonnas valminud ja kus on 2024 aasta esimeses pooles avatud ka esimesed taotlusvoorud. • 2023. aastal deklareeriti maavarade kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, välisõhu ja vee saastamise, vee erikasutusõiguse tasu ning tuuleenergiast elektrienergiast elektrienergia tootmise tasu kokku 101 mln eurot, mis on ligi 47 mln eurot vähem kui aastal 2022. aastal. 2023. aastal deklareeritud keskkonnatasude hulgas on 53 mln eurot maavarade kaevandamisõiguse tasu, 14 mln vee erikasutusõiguse tasu, 23 mln eurot jäätmete kõrvaldamise saastetasu, 6 mln välisõhu saastetasu, 4 mln eurot veesaastetasu ning 0,048 mln tuuleenergiast elektrienergia tasu. Kohalike omavalitsuste eelarvesse laekus 2023. aastal kokku 10 mln eurot maavara kaevandamisõiguse ressursitasu, 4 mln eurot vee erikasutusõiguse tasu ja 0,048 mln eurot tuuleenergiast elektrienergia tasu. 26 • Alates 01.07.2023 maksavad tuuleelektrijaama valdajad keskkonnahäiringu hüvitamise tasuna tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu laekus Lüganuse valda, Viru-Nigula valda, Saarde valda ja Põhja-Pärnumaa valda. • 2023. a muudeti keskkonnatasude seadust ja selle tulemusena tõusevad alates 01.07.2024 välisõhu, vee saastetasumäärad ning ohtlikute ja põlevkivi jäätmete kõrvaldamise tasumäärad (seni kehtivad tasumäärad alates 01.01.2015) järk-järgult kuni aastani 2027 ning kehtestati uue tasuna raadamisõiguse tasu. • 2023. a sügisel Alustati koostööd Coop’i ja Rimi jaekaubanduskettidega ja viidi läbi kampaania „Euroopa Liidu ökomärgisega tooted on kasulikud sulle ja paremad loodusele!“, mida partnerasutused levitasid oma poodides üle Eesti. Lisaks avaldasid ettevõtted oma kliendilehtedes ökomärgise ja ökomärgisega toodetega seonduvat informatsiooni ning raadiojaamas Retro FM olid lapsesuu reklaamklipid propageerimaks ökomärgisega toodete kasutamist. • Oktoobris toimus ökomärgist tutvustav kampaaniakuu, mille ülesehitus põhines muuhulgas Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu tulemustel, mis rõhutas vajadust luua interaktiivseid lahendusi teadlikkuse tõstmiseks. Selleks loodi Facebooki juturobot ja kutsuti inimesi osalema GPS-kunsti väljakutses ning avalikustati ELi ökomärgist omava jalanõutootjaga KAVAT blogipostitus. Kokku osales juturoboti mängus 1984 inimest ja sotsiaalmeedia postitustega jõuti kampaaniakuul 29 000 unikaalse kontaktini. • 2023. aastal menetles Keskkonnaagentuur Euroopa Liidu ökomärgise taotlusi, mis hõlmas kokku 224 toodet. • Avaliku sektori kulutused ehitustöödele, asjadele ja teenustele moodustavad suure osa Euroopa tarbimisest 14,55% ELi SKP-st (2023. a) ja Eesti SKP-st 12-15%. 2023. aastal viidi läbi 8896 riigihanget, millest 845 (9,5% ) olid keskkonnahoidlikud riigihanked. Endiselt on riigihangete aluseks madalaim hind ~82% hangetest, kuid riigihangete registri väljavõttest lähtuvalt on keskkonnahoidlike riigihangete trend on olnud jätkuvalt kasvav. Keskmine pakkujate arv hangetele oli 4,03 ja keskkonnahoidlike hangete pakkujate arv hangetele suurem oli suurem kui madalaima hinna alusel hangitud asjadele, teenustele ja ehitustöödele - 4,73. o Vaidlustatud hankeid oli kokku 136 tk, millest keskkonnahoidlike hangete (KH) vaidlustusi 28tk, kuid 28 vaidlustuse puhul ei saa eeldada, et aluseks oli keskkonnahoidlik kriteerium, tegemist võis olla ka muu sisulise puudusega. o Keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise määrus allkirjastati keskkonnaministri poolt 16.02.2023. Keskkonnaministri määrus nr 6 „Hankelepingu esemeks oleva maanteesõiduki kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja tingimused“ jõustus 24.02.2023. o Keskkonnaministri määrus nr 35 ja nr 6 kohustuslikud kategooriad on soodustanud keskkonnahoidlikku hankimist, sh juhiste loomine ja koolitused nii hankijatele ja pakkujatele. 27 Joonis 3. Keskkonnahoidlike riigihangete KHRH statistika (väljavõte Riigihangete registrist 03.01.2024). Valdkonna peamised kitsaskohad • Eesti seadusandluses ei ole ringmajanduse horisontaalseid põhimõtteid kirjeldatud, puudulik teave ning nõuded tekitavad segadust ning ettevõtted kardavad seaduse vastu eksida. • KOVide teadlikkus ringmajanduse võimalustest vajab tõstmist. Kohalike omavalitsuste roll teadlikkuse tõstmisel on kriitilise tähtsusega kohalike kogukondade (sh ettevõtjate, tarbijate) harimisel. • Probleemiks on ka ettevõtete vähene teadlikkus ja madal huvi tootmises tekkinud jääkide ning kõrvalsaaduste ringlusse suunamise osas. • Vee erikasutusõiguse ja maavara kaevandamisõiguse tasumäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega kuni 2025. aasta lõpuni. Nimetatud tasumäärad tuleb üle vaadata aastaks 2026+. Ressursikasutus tuleks õiglaselt hinnastada, samal ajal säilitama ettevõtete konkurentsivõime. Tegevus 2.2. Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs • 2023. a töötati välja õigusaktide muudatused, et kiirendada meretuuleparkide loamenetluse protsesse (nn TAK eelnõu). Sealhulgas koostati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) muudatusettepanekud, mille eesmärk on tõhustada keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlust tervikuna kõikide projektide jaoks (nt ühildatakse KMH programmi/aruande kohta seisukoha küsimise ning avalikustamise etapid; kaotatakse aruande kooskõlastamise etapp). Samuti osaleti nn eraldiseisva Natura hindamise eelnõu väljatöötamises (looduskaitseseaduse ja KeHJS muudatused). 28 • 2023. a jõustus KeHJS-es maismaa tuulepargi KMH erisus, et võimaldada neile kiiremat KMH menetlust. Samuti leevendati KeHJS-es teatud KMH juhtekspertide litsentsi taotlemise/pikendamise nõudeid (võimaldamaks KMH juhtekspertide arvu tõusu). • 2023. a jätkusid paljude suurprojektide ning riigi ja kohalike omavalitsuste eriplaneeringute menetlused (KSH-d/KMH-d). Riiklike strateegiliste planeerimisdokumentide vaates tunnistati nõuetele vastavaks mitme Kliimaministeeriumi dokumendi KSH aruanded: Eesti merestrateegia meetmekava 2023, Keskkonnavaldkonna arengukava 2030, Riigi jäätmekava 2023-2028. • Probleemiks on jätkuvalt KMH/KSH menetluste suur hulk ning nende menetlemise töö- ja ajamahukus. Olulisel määral suurenes naaberriikide saadetud piiriüleste KMH/KSH teadete hulk (2023. a laekus koguni 16 teadet; lisaks ka Eesti poolt naaberriikidele saadetavad teated). • 2023. a esitati Kliimaministeeriumile viis KMH juhteksperdi litsentsi taotlust (2023. a anti välja kaks uut litsentsi). • Keskkonnaameti keskkonnamõjude hindamise (KMH) toimingud on üldmahus näidanud arvestatavat kasvu. Kui KMH algatamise üle otsustamisi oli 171 (võrreldes 2022. aastaga muutus –17%), siis seisukohti planeeringutele anti 426 (+23%), projekteerimistingimustele 818 (+27%) ja teiste asutuste menetlustele KMH algatamise osas 371 (+14%). 2023. aastal tunnistas amet vastavaks 10 KMH programmi ja 15 KMH aruannet (+15%). • Keskkonnavastutuse juhtumeid oli 2023. aastal 10 (-10%). Valdkonna peamised kitsaskohad • Väljakutseks on muuta KMH/KSH menetlused kiiremaks ja vähem halduskoormavaks, samas kvaliteedi osas kompromisse mitte tehes. Selleks on algatatud haldusalas projekt KMH protsessi disainiks ja digitaliseerimiseks. Samuti on väljakutseks KMH/KSH juhtekspertide ja ka erialaekspertide vähesus olukorras, kus viimastel aastatel on suurenenud mõju hindamiste hulk eelkõige seoses tuuleparkide projektide arendamisega. Tegevus 2.3 Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs • Rohelise kokkuleppega seati eesmärk vaadata läbi suurte tööstuskäitiste põhjustatud saastega seotud ELi meetmed, sh tööstusheite direktiiv, et vaadata õigusaktide valdkondlikku ulatust ja võimalust need viia täielikult kooskõlla kliima-, energia- ja ringmajanduspoliitikaga, samal ajal tagades tööstussektorite rolli säilimine ELi keskkonna parandamisel. 2023. a lõpus jõuti tööstusheite direktiivi muutmise kolmepoolsetel läbirääkimistel kokkuleppele, et direktiivi lisatakse uued tegevusalad ning täiendatakse loa nõudeid keskkonnatoime tasemetega, et tagada efektiivsem ressursside kasutus ning ringlussevõtt. Olulisemaks direktiivi muudatuseks loetakse uute rangemate karistus- ning hüvitusnormide rakendamist. Direktiivi ametlikul vastu võtmisel 2024. aasta esimeses pooles järgneb Eestis tööstusheite seaduse terviklik ülevaatamine. • Valdkonna suurimateks ülesanneteks on tagada parima võimaliku tehnoloogia (PVT) kiire kasutuselevõtt kompleksloaga ettevõtetes, sh Eesti jaoks unikaalses põlevkivisektoris. 2021. a alustati põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnoloogia (PVT) alusuuringuga, mille eesmärgiks oli tuvastada põlevkiviõli tootmise PVT areng. 2022. a valmis uuringu 29  lõpparuanne, milles vaadati üle Eestis seni kehtestatud põlevkiviõli tootmise PVT- järeldused ning ajakohastati taustaandmeid, analüüsiti tulemusi ning tehti ettepanekud muuta või täiendada PVT-d. 2023. a alustati põlevkiviõli tootmise PVT-järelduste kaasajastamisega. Oktoobri lõpus toimus esimene põlevkiviõli tootmise PVT nõuete ajakohastamise töörühma koosolek, millele eelnesid ja järgnesid erinevad arutelud. PVT- järeldused jagati kolmeks osaks ning töö nendega jätkub 2024. aastal. • Juba 2022. a alanud projekti „Välisõhu andmepõhise aruandluse mudeli piloteerimine“. tegevused jätkusid ka 2023. Projekti raames analüüsitakse kaugkütteettevõtete ning nende põletusseadmetes sooja- ja/või elektritootmiseks kasutatavate kütuste andmetega seotud aruandluskohustusi, mis võimaldaks minna üle andmepõhisele aruandlusele. 2023. a teises pooles valmistati ette ja viidi Riigi Tugiteenuste Keskuse abil läbi riigihange ärianalüüsi tellimiseks. • Keskkonnakaitselubade süsteemi korrastamise protsess jätkus 2023. a. Bürokraatia vähendamiseks koguti ka 2023. a ettepanekuid, et koostada teine eelnõu kiiremate muudatuste tegemiseks. Eelnõu 2023. a ei valminud, kuid 2024. a koostamine jätkub, eesmärgiga vähendada keskkonnakaitselubade valdkonnas halduskoormust 25%. • 2023. a toimus keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) täiendamine mitmete funktsionaalsustega. KOTKASes realiseeriti tuulepargi teatise esitamine ja sellega koos tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklareerimise funktsionaalsus. Veel arendati valmis kiirgustegevus registreeringu funktsionaalsus, et oluliselt vähendada väga väikese ohuga kiirgustegevuste puhul klientide halduskoormust ja Keskkonnaameti töökoormust, asendades kiirgustegevusloa taotlemise nõude registreeringu kohustusega. Kiirgustegevuste registreeringu funktsionaalsus avatakse KOTKAS-es 2024. a teises pooles, mil on kavandatud jõustuma rakendamiseks vajalik kiirgusseadus. Aasta lõpus realiseeriti ka biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise auditi aruande esitamise võimalus. Funktsionaalsuste lisandumisega seonduvalt ajakohastatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi põhimäärust 2024. a. II kvartalis. Jätkuarenduste raames täiustati ka mitmeid funktsionaalsusi kasutajamugavuse parandamiseks ning aasta lõpus valmis UX/UI arendus, mis läheb live’i 2024. a I kvartali lõpus. • Keskkonnakaitselubade teenustega seotud riigilõivude määrad viidi kooskõlla riigilõivuseaduse §-s 4 sätestatud kulupõhimõttega - riigilõivumäär kehtestati lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest. Ajakohastamine põhines Keskkonnaameti 2021. ja 2022. a keskkonnakaitselubade andmise ja haldamisega kaasnevate teenuste kulude analüüsil ehk kulumudeli alusel. Viimasel korral, s.o 01.07.2020 ajakohastati keskkonnakaitselubade riigilõive 2018. a otsestest kuludest lähtuvalt. Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (298 SE) võeti vastu 06.12.2023 ning muudatused jõustuvad 01.07.2024. (VVTP) • Kohtla-Järve ja Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila järelhooldus ja -seire ning nõrgvee ja saastatud sademevee käitlemine on toimunud planeeritult. Kukruse aherainepuistangu järelseire on teostatud. Pooleli on Kohtla-Järve poolkoksiprügilaga seotud ning riigile kuuluvate Keemia vkt 1t (katastritunnus 32215:001:0063), Keemia vkt 2t (katastritunnus 32215:001:0064), Keemia vkt 3t (katastritunnus 32215:001:0065), Keemia vkt 4t (katastritunnus 32215:001:0066) ja Keemia vkt 5t (katastritunnus 32215:001:0067) kinnistute võõrandamise protsess Viru Keemia Grupp AS-le (VKG). Juhul kui kinnistud saavad VKG-le võõrandatud, siis lähevad VKG-le üle ka üle poolkoksiprügilaga seotud kohustused (järelseire ja -hooldus ning nõrgvee ja saastatud sademevee käitlemine). 30 • Kemikaalipoliitika kujundamisel oli 2023. a ministeeriumi eesmärk tagada riigisiseselt tõhus ja süsteemselt toimiv koostöö ja töökorraldus kemikaalivaldkonnas. Valdkonna töökorralduse ja kitsaskohtade kaardistamiseks ning nende parandamise võimaluste leidmiseks valmis 2023. a aprillis uuring „Kemikaalivaldkonna töö tõhusama korraldamise kontseptsiooni väljatöötamine ning analüüs ja ettepanekud pädevuste ja seonduvate tegevuste optimaalsemaks jaotuseks“. • Ohutut materjaliringlust soodustava tootearenduse ja probleemsete ainete kasutamise vähendamise toetamiseks toimus 2023. a EL struktuurivahendite ringmajanduse meetmete raames toetuse väljatöötamine. Ohutu materjaliringluse toetusmeetme väljatöötamise raames valmis kemikaaliauditi metoodika eelnõu. Ohutu materjaliringluse meetme kujundamine jätkub 2024. a. • Püsivate orgaaniliste saasteainetega seotud valdkonnas tegeleti Stockholmi konventsiooni riikliku rakenduskava uuendamise ettevalmistamisega. Selle raames tehti koostööd Eesti Maaülikooliga magistriõppe üliõpilase lõputöö juhendamisel, mis keskendus teemadele, mis annavad osalise sisendi rakenduskava uuendamisele. Riikliku rakenduskava uuendamise tegevused jätkuvad 2024. a. Lisaks tegeleti püsivate orgaaniliste saasteainete EL määruse rakendamisega, mis hõlmab koostööd paljude erinevate tegevusvaldkondadega (näiteks tulekustutusvahtude asendamine), need tegevused jätkuvad samuti 2024. a. • Kõige suurema keskkonnamõjuga on tööstusheite direktiivi reguleerimisalasse määratud ettevõtted. Sellistele ettevõtete hulka kuuluvad nii tööstus kui põllumajandusettevõtted, millel oli kokku 247 kompleksluba (reguleerivad nii vee, õhu kui jäätmetega seonduvat). 2023. aastal muudeti või anti välja selliseid lube 117 (+95%). Tabel 2. Korralised kontrollid teostati vastavalt tööplaanidele: Planeeritud Läbi viidud Vastas Järel- Puudused Väärteo- Haldus- kontrollide kontrollide nõuetele kontroll väheolulised menetlus menetlus arv arv Kokku 112 112 61 41 9 13 7 • Väärteomenetlusi seoses THS käitistega (ka korraliste kontrollide välised) alustati kokku 13 (2020 – 11; 2021 – 12; 2022 - 22). Haldusmenetlusi seoses THS käitistega alustati kokku 7 (2020 – 7, 2021 – 3; 2022 - 11), kõik seoses farmidega. Kemikaalide valdkonnas tehti kemikaalide alaseid tootjate ja importijate kontrolle 6. Valdkonna peamised kitsaskohad • Kuigi eesmärk on vähendada keskkonnakaitselubadega seotud halduskoormust, võib see teatud juhtudel tähendada, et koormus nihkub lihtsalt ühelt osapoolt teisele, mitte ei vähene tervikuna, sh võib suurendada riigi töökoormust. • Muudatuste elluviimise protsess võib olla keeruline ja aeglane, kuna on vaja kooskõlastada mitmete osapooltega ja tagada, et kõik ettepanekud on hästi läbi mõeldud ja põhjendatud. • Keskkonnaameti ressursside puudus (nii inim- kui finantsressursside osas), mis võib raskendada muudatuste elluviimist, sh KOTKAS funktsionaalsuste vajalikud arendused. 31 Tegevus 2.4. Jäätmemajanduse korraldamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs • Ette on valmistatud 2021. aastal Maailmapanga poolt valminud uuringu põhjal jäätme- , pakendi- jt seaduste muutmise eelnõu VTK. (VVTP) • 31.12.2023 hakkas kehtima biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise kohustus, kuid mitmed KOVid alustasid nimetatud kohustuse täitmisega juba varem uuendades jäätmehoolduseeskirjad ning viies läbi teavitus- ja järelevalvetegevusi. Jäätmehoolduseeskirjade uuendamise raames on mitmed KOVid vaadanud laiemalt üle ka KOJV nõuded ning viinud läbi hanked, mis võimaldavad KOVdes rohkem jäätmeid liigiti kohtkoguda. • 2023. aastal valmis ja kinnitati riigi jäätmevaldkonda hõlmav arengudokument „Riigi jäätmekava 2023-2028“. (VVTP) • Liigiti kogutavate jäätmete osakaalu suurendamisse panustavad jäätmereformi ja jäätmekava tegevused, mida viiakse ellu ja võimendatakse struktuurivahendite abil, sh ühtlustatakse (mudeldatakse) jäätmete liigiti kogumise nõudeid üle Eesti ning toetatakse jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri arendamist. • 2023. aastal jõustus jäätme-, pakendi- ja tubakaseaduse muutmise seadus, millega võeti Eesti õigusesse üle nn ühekordse plasti direktiiv. Esimesed muudatused jõustusid alates 01.05.2023. • Välja on töötatud uus jäätmearuandluse kontseptsioon ja selle rakendamise kava. • Jätkati jäätmete valdkonna digitaliseerimise projektiga (reaalajamajanduse projekt), mis viiakse ellu Kliimaministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös ning mille eesmärk on jäätmevaldkonna andmete reaalaega toomine tõstmaks jäätmevaldkonna andmete usaldusväärsust ja vähendamaks ettevõtjate halduskoormust. Tulenevalt 2022. aastal algatatud jäätmereformist on kavas minna reaalajamajandusel põhinevad aruandlusteenuse peale alates 01.01.2026.a. • 2023. aastal valmis prototüüp jäätmete liigiti kogumise mudeli arendamiseks kohalikele omavalitsustele. Mudeli arendus jätkub 2024. aastal. • KeA andis välja või muutis 155 jäätmeluba (+1%) ja 344 jäätmekäitleja registreeringut (-20%). Kuna võimekused jäätmeid regiooniti käidelda on erinevad, siis lubatakse kontrollitud kujul jäätmete välja- ja sissevedu. Selleks anti 2023. aastal välja 95 jäätmete piiriülest veoluba (+19%). Sadamate jäätmekavu kooskõlastati 32 ja kaevandamisjäätmete kavu 7. • Tehtud ehitus- ja lammutusjäätmete kontrollidest vastas nõuetele 56%. Väheolulised puudused olid 22%-l kontrollitutest, järelkontrolli vajadus on 17%-l kontrollitutest, väärteo- ja haldusmenetlus alustati 11% kontrollitute suhtes. Reidide raames kontrolliti 13 ehituslammutus jäätmete käitleja laoplatsi. • Lisaks oli järelevalve tööplaani planeeritud 40 objekti kontroll, kus oli alust arvata, et jäätmeid on laos hoitud üle kolme aasta. Kontrolle tehti 25. Nõuetele vastas 40% ettevõtetest. Väheolulised puudused olid 7-s romulas (28% kontrollitutest), järelkontrolli vajadus on 7 ettevõttes (28%), väärteomenetlus alustati 1 ettevõtte suhtes (4%). • Kontrollitud on kõiki nelja pakendi taaskasutusorganisatsiooni. Organisatsioonid on täitnud aruandekohustuse ning PakS tulenevad ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvud. Puudused on endiselt tagatisrahata pakendijäätmete kogumisvõrgustiku osas ning koostöös mõnede KOV-ga. Nii TKO-d kui KOV-d on äraootaval seisukohal seoses jäätmereformiga, mille kohaselt minnakse eelkõige üle pakendijäätmete kohtkogumisele, avaliku konteinerpargi tulevik on jäätmereformi käigus selgitamisel. 32  • Kontrollitud on kõiki tootjavastutusorganisatsioone. Probleem on endiselt patareijäätmete kogumismääraga (riigi kogumismäär peab olema vähemalt 45% - 2022. aastal EES-Ringlusel 24,4% ja Elektroonikaromul 23,3%) ja elektroonikaromude kogumismääraga (riigi kogumismäär peab olema vähemalt 69% - 2022. aastal EES- Ringluse kogumismäär 19,2 % ja Elektroonikaromul 17,3 %). Riiklikult oleme suutnud täita elektroonikaromude kogumismäära, kuid mitte patarei ja akujäätmete kogumismäära. • Kontrolliti kohapeal või registriandmete põhjal 16 organisatsioonidele teenust pakkuvat jäätmete käitlejat. Eraldi olid fookuses plastijäätmete käitlejad. Organisatsioonide lepingupartneritega saab rahul olla, kuna kõik jäätmekäitlejad on taganud vajalikus mahus jäätmete käitlemise ega ole seadnud ohtu ringlussevõtu ja taaskasutuse sihtarvude täitmist. Enam levinud vigadest tuvastati taaskasutustõendite ja riikidevahelise jäätmeveo dokumentide esitamata jätmine KOTKAS või PAKIS infosüsteem või nende puudulik täitmine. • 155-st kontrollis olnud pakendiettevõtjast, kes ei täitnud 2023. aastal aruandluse kohustust alustati 10 isiku suhtes haldusmenetlus ning koostati 6 ettekirjutust. Kontrollis olnud 85 probleemtoodete tootjast, kes olid jätnud 2022. aasta kohta PROTO-sse aruande esitamata, alustati 7 haldusmenetlust ja koostati 3 ettekirjutust. • 2023. aastal teostati 28 illegaalsete probleemtoodete (autolammutus/elektroonika) lammutamise valdkonna kontrolli. Alustati 8 väärteomenetlust ja 1 haldusmenetlus. Kontrollide arv VTM HM 2021 22 6 0 2022 30 9 3 2023 28 8 1 • 2023. aastal oli prügilate osas Keskkonnaameti fookuses ladestavate jäätmete biomassi osakaal. Selleks täpsustati hindamismetoodikaid, tehti täiendavaid mõõtmisi ja muudeti keskkonnalube. • 2023. aastal kontrolliti kohalikke omavalitsusi, et kaardistada jäätmete (põhirõhk biojäätmetel) liigiti kogumise toimimise hetkeseis ning vajadusel suunata KOV-e puudusi likvideerima. Valdkonna peamised kitsaskohad • Jäätmete liigiti kogumine ei ole elanike jaoks piisavalt mugav. • Inimeste madal teadlikkus ja vähene motivatsioon jäätmete liigiti kogumise osas. • Suurenenud jäätmeteke ja madal olmejäätmete liigiti kogumine. • Vähene jäätmete ringlusse võtmine, lisaks vähene kehtestatud jäätmete lakkamise kriteeriumide rakendamine. • Jäätmete energiakasutus ja ladestamine on odavam kui ringlussevõtt. • Olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvu täitmise osas kindla vastutuse puudumine. • Jäätmevaldkonna taristu arendamine toimub projektipõhiselt, puudub terviklik vaade. • Reaalajas või selle lähedaste jäätmekäitluse andmete puudumine, st andmed ei ole piisavalt ajakohased. • Valdkonna üheks väljakutseks on leida kogukondade toetav suhtumine ja saavutada omavalitsuste teadlik (planeerimis)tegevus ringmajanduse arendustele, mida kohati käsitletakse lihtsalt soovimatu jäätmekäitlusena oma võimalike negatiivsete mõjudega (lõhnahäiringut, naaberkinnistuste prahistamine). 33  • Kliimaministeeriumi vastutusalas on riigi kohustused seoses ohtlike jäätmete käitluse korraldamisega. Riigi omandisse kuuluv Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus on Eestis ainus ohtlike jäätmete prügila. Prügila täitub 2024. aasta jooksul ning samuti lõppeb 2024. aasta lõpus hetkel kehtiv operaatorileping. Kliimaministeerium on otsustanud keskuse määrata riigi äriühingu valdusesse, kes võtaks üle kogu keskuse töö korraldamise. Keskuse töö jätkumiseks on tarvis riigieelarvest rahalisi vahendeid, mille abil suurendada keskuses ohtlike jäätmete ladestusvõimekust ning korraldada täitunud alade korrastamine. Prognoositavad kulud on aasta aastalt kasvanud, kuid täiendavaid vahendeid Kliimaministeeriumile eraldatud ei ole. Tegevus 2.5. Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs • Hüljatud, korrastamata kaevandatud maa ja maapõue korrastamise korraldamine sh kahjude hüvitamise regulatsiooni koostamine ning põlevkivi altkaevandatud alade varingute likvideerimine. • Kaevandatud alade korrastamiseks ja elukeskkonna taastamiseks kehtestati 2023. a toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ tegevuse „Nõukogude perioodil suletud kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimine“ ja „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamine“ elluviimiseks. Projekti eelarve on 714 tuhat eurot, mille raames on kavas Ida-Virumaal paiknevate karjääride, kaevandusalade ja varinguaukude korrastamine ja taastamine. • Kehtestati 2023. a perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse alusel toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks. Projekti kogueelarve on 764 tuhat eurot, mille raames on kavandatud vähendada tooraine hankimisest tulenenud kahjusid, mis on tekkinud maavarade kaevandamise ja töötlemisega ning taastada sealne elukeskkond ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt. • 2023. a valmis "Uuring Ubja põlevkivi kaevanduskäikude püsivuse ja maapinna stabiilsuse hindamiseks" lõpparuanne (töö teostaja EKUK), milles analüüsiti Lääne- Virumaal paikneva vana põlevkivikaevanduse ala stabiilsust ja selle taastamise võimalusi, tuvastati mitmeid ohtlikke varinguauke ja ebastabiilseid alasid. • 2023. a valmistati ette keskkonnatasude seaduse muudatus, mis jõustub 2024. a juulis, mille kohaselt eraldatakse KIK keskkonnaprogrammi Ida-Virumaa KOVidele 0,35 € iga ladestatud põlevkivijäätmete tonni pealt, mis aitab põlevkivitööstusest mõjutatud piirkonnas ellu viia Ida-Virumaa eripärasid arvestavaid projekte. • 2023. a valmis „Riigi jäätmekava 2023-2028“, milles on kajastatud põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisejäätmete osa ja valdkonna eesmärgid ning tegevused. • Ajavahemikus 01.01.2016 – 31.12.2023 jätkati RMK teostatava projektiga nr 2014-2020.7.02.16-0003 „Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“. Seire pindala kattub taastatud veerežiimiga jääksoode pindalaga. 2023. aastal lisandus eelnevalt korrastatud pinnale 1302 ha, mis on 19,32% kogu pindalast ja mille veerežiim leidis projektis taastamist. Projekti tegevuste tulemusena toimub maapiirkondades asuvate kuivendatud, ammendatud ja mahajäetud turbaalade looduslike elupaikade taastamine, mis aitab kaasa CO2 sidumisele tekkele nendel turbaaladel. • Maavarade uurimise ja kaevandamise ruumilise planeerimise osas on eesmärgiks koostada maavarade teemaplaneeringud – kogu maakonna territooriumi hõlmava 34  pikaajalise vaatega planeeringu koostamine, mis seab riiklikud strateegilised maakasutusprioriteedid maavarade uurimiseks ja kaevandamiseks. 2023. a jätkati Harjumaa maavarade teemaplaneeringu koostamisega, selle eesmärk on luua selgus, kus paiknevad Harjumaa maavarad ja millistel tingimustel neid uurida ja kaevandada tohib. Planeeringu menetlus toimub koostöös kohalike omavalitsuste ja sealsete elanikega. Eelmisel aastal jätkati ka Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu koostamisega, valmisid Rapla ja Pärnu maakonna teemaplaneeringu lähteseisukohad ja KMH eelnõu. • Tagamaks maapõueressursi efektiivne ja keskkonnahoidlik kasutus, andis Keskkonnaamet välja 103 keskkonnaluba (-29%). Korrastamistingimusi anti välja 31 ja korrastatuks loeti 9 ala. Uute alade perspektiivi ja väärtuse hindamiseks andis amet välja 64 üldgeoloogilise uurimistöö luba ja geoloogilise uuringu luba. • Maapõue valdkonna plaanilisi järelevalve kontrolle tehti 2023. a kokku 97. Turba Ehitusmaavarade Põlevkivi Muud maapõue kaevandamine kaevandamine kaevandamine kaitse nõuded Üldkokkuvõte P T % P T % P T % P T % P T % Üldkokkuvõte 4 2 50 85 69 81 5 5 100 3 1 33 97 77 79 Valdkonna peamised kitsaskohad • Ühiskond ei ole piisavalt teadlik maapõue kasutusest, keskkonnamõjudest, potentsiaalist, nüüdisaegsetest lahendustest ega valdkonna õiguslikust reguleerimist, mis pärsib valdkonna arengut ja diskussiooni lahenduste leidmiseks. Samuti on valdkonna maine mõjutatud okupatsiooniperioodi ajaloolisest kogemustest, halbade kaevandamistehnikate kasutamisest ja suurenenud konfliktidest loa menetlustes. Vajalik on tõsta valdkonnas teadlikkust ja tagada usaldus riigi ning arendajate tegevuste suhtes. • Maavarade uurimise ja kaevandamise ruumilisel planeerimisel on peamiseks takistavaks asjaoluks rahaliste vahendite leidmine, mis on keerukas ja pikk protsess. Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu koostamiseks on antud rahalised vahendid kolme etapi läbiviimiseks neljast. Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu koostamiseks on antud rahalised vahendid hetkel ainult esimese etapi läbiviimiseks neljast. Vajalik on tagada kõikide koostamises olevate ja tulevikus kavandavate planeeringute rahastamine. • Jääksoode taastamise projekti lõppemisega seoses tekivad lüngad jääksoode seiresse ja mitmed sidumise potentsiaaliga jääksood taastamata. Riik ei saa täielikku infot korrastatud jääksoode veetaseme muutusest, kasvuhoonegaaside heite suurusest ning elurikkuse kasvust, milline info on oluline rahvusvaheliste kohustuste täitmisel, et töötada välja siseriiklikud kasvuhoonegaaside eriheite tegurid taastamisel ja taastatud turbaaladele. Vajalik on tagada riiklik rahastus taastatud jääksoode seireks, siseriiklike eriheite tegurite väljatöötamiseks ja tulevikus arvestada seiretulemuste andmetega riiklikus kasvuhoonegaaside inventuuris. Seoses kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega on oluline lisaks seirele jätkata ka mahajäetud turbaalade taastamist ja töötada selleks välja uued toetusmeetmed, kuna neil tegevustel on suur kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja sidumise potentsiaal. • Maapõuelubade menetlemisel on suurimaks väljakutseks kaasamine, mis toimiks parimat lahendust toetavana, mitte ei tekitaks konflikte arendajate ja kogukondade vahel. Vaja on õiguslikku selgust omavalitsuste efektiivse osaluse tagamiseks maapõue menetlustes. 35 Mitmed kohtulahendid on olukorda muutnud selles vaates keerulisemaks. Teine väljakutse on seotud vaide- ja kohtumenetluste osakaalu suurenemisega maapõuemenetlustest, mis võtab ametilt täiendavat ressurssi ja muudab aina keerulisemaks pidada kinni menetlustähtaegadest. Seoses kliimaeesmärkidega võib lähiaja väljakutseks saada nende lubade ülevaatamine (eelkõige turbatootmine), millel on arvestatav mõju kasvuhoonegaaside emissioonile. 36 Meede 3. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus Tegevus 3.1. Merekeskkonna kaitse suunamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs • 22.02.2023. a kinnitas keskkonnaminister oma käskkirjaga Eesti merestrateegia uuendatud meetmekava4, mida rakendatakse aastani 2028. Seniste meetmete piisavuse ja meetmete sotsiaal-majandusliku mõju analüüsiga tuli välja, et Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamine pole 2030. aastaks võimalik. Seetõttu töötati välja 21 uut meedet (lisaks jätkuvale 12 meetmele eelmisest meetmekavast), et kiirendada hea keskkonnaseisundi saavutamist. Uue meetmekava kehtestamisega algab ka selle täitmine algusest ehk mõõdiku Mere meetmekava täitmise määr on 2023. a 0%. • 2023. a valmis HELCOMi koostöös Läänemere seisundi tervikhinnang HOLAS III5, kuhu panustasid oluliselt ka Eesti mereteadlased ja -spetsialistid. Kuigi Läänemere seisund tervikuna pole kiita ja head seisundit pole saavutatud, on nt eutrofeerumise puhul märgata paranemistendentsi. Ka Eesti merealal on toitainete sisaldused avameres 2023. a veidi vähenenud nagu ka rannaprügi kogused seirerandades. Kuna vähenenud on ka Eesti toitainete koormused maismaalt merre6, hindame, et veekaitsemeetmed on hakanud tulemusi andma ning olukord meie merealal on paranemas, kuigi hea seisundi saavutamiseks tuleb ka järgnevatel aastakümnetel oluliselt panustada nii merestrateegia ja veekaitsemeetmete rakendamisse kui reostustõrjesse. Eesti teadlaste ja ametnike osalemine Helcomi ekspert- ja töörühmade töödes on väga oluline, et ühtlustada ja tõhustada tegevusi Läänemere kaitseks ja tagada Helcomi Läänemere tegevuskava täitmine nii regionaalsel tasandil kui riigis. Tunnustusena meie senisele tööle valiti 2023. a Eesti esindaja (Liis Kikas KLIM merendusosakonnast) Helcom Sea-Based Pressures töörühma juhiks. • Rahvusvahelise koostöö poolelt merede ja ookeanide kaitseks toome esile, et 2023. a sõlmiti ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkulepe. Kokkuleppe ratifitseerimine Eestis toimub edaspidi, eeldatavalt 2025.a. • 2023. a valmistati ette või ratifitseeriti mitmeid merekaitse-alaste rahvusvaheliste konventsioonide muudatusi: o Valmistasime ette Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni III lisa (põllumajandusest pärineva reostuse vältimine) ja VII lisa (tegevused reostusjuhtumi korral) muudatuste heakskiitmise otsuse (VV otsus need heaks kiita 04.01.2024). o Valmistasime ette Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) Merekeskkonna Kaitse Komitee (MEPC) 16 resolutsiooni heakskiitmise Eestis (heakskiitmine ise toimus veebruaris 2024). Resolutsioonid muudavad 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL) lisasid ning toetavad globaalseid, regionaalseid ja riiklikke kliimaeesmärkide ja kasvuhoonegaaside vähendamisega seotud eesmärke – et väheneks kasvuhoonegaaside heide laevandusest, mida peetakse üheks olulisemaks kasvuhoonegaaside heiteallikaks. o Lisaks kiideti 2023. a Eestis heaks laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. a rahvusvahelise konventsiooni lisa neli muudatust. 4 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m 5 https://helcom.fi/baltic-sea-trends/holistic-assessments/state-of-the-baltic-sea-2023/ 6 https://keskkonnaportaal.ee/et/reostuskoormused-laanemerre 37  Muudatustega täpsustati ballastvee käitlemissüsteemide heakskiitmise aluseid, muudeti tähtaega, millal laevad peavad olema varustatud ballastvee käitlemisesüsteemidega, ning täpsustati ballastvee käitlemise ülevaatuse ja tunnistuse andmise nõudeid. o Eesti ühines laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooni lisade 1 ja 4 muudatustega, millega keelati tsübutriini kasutamine laevakere värvides. • Eesti-sisestest tegevustest jätkus sadamate reostustõrjeplaanide kooskõlastamine, 2023. a lõpu seisuga on 82% sadamatest nõuetekohased plaanid olemas. • Meie mereala seisundi ja kalavarude olukorra parandamiseks jätkus töö Väikse väina tammiavade rajamise ettevalmistamisega – 2023. a valmis eskiisprojekt ja jätkub tammiavade projekteerimine. • Jätkus Eesti mereala uurimine: välismaistele asutustele v laevadele andis KLIM 2023. a välja 17 mereuuringuluba – valdavalt olid need seotud ICESi koordineeritud kalavarude uuringutega, HELCOMi seireprogrammi täitmisega või ka keskkonnamõju hindamiste raames tehtavate uuringutega. Teadus-arendusprojektidest lõppesid kaks 3-aastast (2020-2023) ja ka KEM/KLIM poolt toetatud rahvusvahelist mikroplasti uuringut (projektid Andromeda, Response)7, mis viidi läbi JPI Oceans koostöö raames eesmärgiga suurendada teadmisi mikroplasti allikate kohta, arendada mikro- ja nanoplasti analüüsimeetodeid, uurida mikroplasti osakeste jaotust ja koguseid meres ning nende mõju mereökosüsteemile ja -elustikule. Siseriiklikest tegevustest jätkusid Natura mereelupaikade uuringud, et hinnata olukorda meie merekaitsealadel (2023. a olid fookuses Gretagrundi ja Pakri hoiualad ning Neugrundi LKA) ning kas v mil määral nad on mõjutatud inimtegevustest (nt ankrualade tegevustest, võõrliikidest jmt). • Toetasime Eesti mereteadlaste osalemist Helcomi ekspertrühmades jm rahvusvahelises koostöös, samuti rahvusvahelise Soome lahe teaduskonverentsi „Soome lahe koostöö tulevik: Merekeskkonna piiriülese hoidmise kese muutuste ajal“8 korraldamist Eestis. • Keskkonnaamet annab keskkonnalubasid ja registreeringuid merel tehtavateks toiminguteks (süvendamine, tahkete ainete paigutamine, vesiviljelus, kaevandamine, sadamates puistekaupade laadimine ja laevade remont, heitvee ja sadevee merre juhtimine). Lisaks kooskõlastab Keskkonnaamet mereala keskkonnaseisundit ohustada võivaid tegevusi (näiteks kauba laadimised merel, erinevad katsetused merel jne). 2023. aastal anti 22 keskkonnaluba (-19%), 8 registreeringut süvendamiseks ja tahkete ainete paigutamiseks merre (-20%) ja 8 kooskõlastust. Otsuste tegemisel on fookuses, et tegevus ei halvendaks veekeskkonna seisundit ega ohustaks sealset elustikku. Merekasutus on järjest intensiivistumas (sinimajandus, taastuvenergeetika), teisalt on olulisel kohal merekeskkonna kaitse, sh merekaitsealade loomine, mis eeldatavalt toob ametile täiendavat koormust mõlemast aspektist. 16.02.2023. a moodustati VV määrusega nr 11 uus merekaitseala Soome lahte – Neugrundi looduskaitseala - eesmärgiga kaitsta sealset unikaalset meteoriidikraatrit, veelinnustikku ja karide elupaika. Valdkonna peamised kitsaskohad • Eesti mereala seisundihinnangu esialgsed tulemused näitavad (lõplik seisundihinnang valmib 2024. a), et meie meri pole head keskkonnaseisundit tervikuna saavutanud, kuigi 7 https://kliimaministeerium.ee/merendus-veekeskkond/merekeskkonna-kaitse/uuringud#mikroprugi- uuringud 8 https://www.akadeemia.ee/en/events/gulf-of-finland-science-days-2023/ 38  mõnedes aspektides on ilmnemas olukorra paranemismärke. Kuna valdav osa reostuskoormusest tuleb maismaalt, on oluline lisaks merestrateegia meetmetele täita ka veemajanduskavade meetmeid, et vähendada mere reostuskoormusi Eesti maismaalt, eriti hajukoormust, kus peamisteks inimtekkelise koormuse allikateks on põllumajandus ja metsandus. Eesti merestrateegia meetmekava täitmist on takistanud ressursside (inimesed, raha) puudus, aeg-ajalt ka vastandlikud huvid merekasutusel, mis võivad tuleneda erinevatest poliitilistest prioriteetidest (nii EL tasandil kui Eestis) või ka sotsiaalmajanduslikust survest (nt kalapüügikvootide puhul, mida kalavarude seisundi parandamiseks peaks vähendama). • Ebapiisava rahastuse tõttu on vähenenud riiklik mereseire, mis raskendab ühelt poolt teadmispõhiste otsuste tegemist, teiselt poolt aga võib kaasa tuua mereelupaikade ja - elustiku seisundi edasise halvenemise, mis omakorda suurendab hilisemaid kulutusi meetmetele olukorra parandamiseks. Lähiaastatel vajame investeeringuid nii seire riistvarasse (nt uue multifunktsionaalse töölaeva varustamine seireseadmetega või ka uute seirelahenduste väljatöötamisse) ja andmehalduse arendamiseks-parandamiseks kui reostustõrje valmidusse. Samuti on probleeme mereekspertide vähesusega ja napi järelkasvuga, mistõttu peab tõhustama nii merealast haridust kui keskkonnaametnike koolitamist merekaitseliste nõuete osas, arvestades rahvusvahelisi nõudeid merenduses ja laevanduses. Väga oluline on parandada järelevalvet merel, arendada välja keemiareostuse tõrjevõimekus ning parandada senist naftareostuse tõrjevõimekust. Tegevus 3.2. Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs • 2023. a võeti vastu uus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, mis ajakohastas 1999. a pärit vana seadusteksti tervikuna. Sisuliselt loodi alused sademevee valdkonna paremaks majandamiseks, loodi võimalus ka veehinna kaudu soodustada efektiivsemat veekasutust, üle 2000 ie reoveekogumisaladel saavad elanikud alates 2025. aastast purgimisteenust piirkonna ühiskanalisatsiooni teenuse hinnaga, kogu veehinna kujundamise alused toodi seaduse tasandile jpm. • 2023. a töötati välja ja võeti vastu meetme määrus kombineeritud sademeveesüsteemide, sealhulgas lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamiseks, millega toetatakse kohalikke omavalitsusi ja vee-ettevõtteid kokku 25 mln euroga. • 2023. a vaadati üle seinine veemajanduskavade protsess ning koostati uus. Edaspidi ei tellita veemajanduskavade koostamist sisse konsultantidelt vaid KLIM valitsemisala koostab selle ise. See võimaldab hoida kokku kulusid ning tekitada valitsemisalas lisapädevust. (VVTP) • 2023. a juunis alustati veereformi teekaardi koostamist, mille eesmärgiks on 2025. a juuniks välja töötada strateegia, kuidas tagada vee-ettevõtluse jätkusuutlikkus ja mõistlik veeteenuse hind. Sh sõlmiti kõikide osapoolte vahel vabatahteleping reformile kaasaaitamiseks. • 2023. a töötati välja ja esitati Riigikogule veeseaduse muudatus, et luua õiguslikud alused vee taaskasutuseks, eesmärgiga veeressurssi paremini väärtustada ning leevendada põua mõju. • LIFE CleanEST projekti raames alustati 2023. a augustis Lääne-Virumaal Rakvere vallas asuva Pahnimäe asfaltbetoonitehase jääkreostuse ohustamistööde tööde katsetamist in- situ meetodil. • Algas LIFE SIP projekt AdaptEST, mille 3. tööpaketti juhib Keskkonnaagentuur. Tööpaketi eesmärgiks on põuatundlike alade kaardistamine ning kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamine. 39 • Valmis üleujutusalade satelliitkaugseire teenus, mis avalikustati KAURi veebilehel ilmateenistus.ee. • 2023. aastal väljastas keskkonnaamet 269 vee erikasutusluba (-14%) ja 179 registreeringut (+24%). Ellu viidi 783 veemajanduskavas ettenähtud tegevust. Puurkaevude projektitaotlustele anti seisukoht 2261 juhul, maaparandushoiukavasid ja -projekte kooskõlastati 8. Valdkonna peamised kitsaskohad • Eesti veekogude seisund ei ole viimasel 15 aastal paranenud. 2022. a andmete põhjal on jätkuvalt on mitte heas seisundis ligi pooled pinnaveekogumid (51%). Vete seisundi parandamiseks on riik koostanud alates 2009. aastast veemajanduskavasid. Perioodide 2009-2021 ja 2015-2021 veemajanduskavasid pole suudetud piisavalt rakendada – puudu on nii võimekust, ressursse kui ka teadmisi. Suurim vete seisundi mõjutajaid on põllumajandussektor, kuid Kliimaministeeriumil ei ole piisavalt hoobasid sektori muutmiseks keskkonnasõbralikumaks. Paljud veemajanduskavades ette nähtud meetmed on vabatahtlikud, paraku selliste meetmete elluviijatel puudub nende rakendamiseks nii raha kui ka motivatsioon. Keskkonnaametil puudub võimekus veemajanduskavade rakendamist juhtida ning Keskkonnaagentuuril pole piisavalt ressursse, et panustada uurimuslikku seiresse, mis annaks võimalusi meetmeid paremini sihtida ja optimeerida. Probleemi lahendamiseks, sh lisavõimekuse ja ressursi leidmiseks on kavandatud uus LIFE IP projekt. • Valdkonna väljakutsed on seotud põllumajandusliku hajureostusega, mis mõjutab pinna- ja joogivee kvaliteeti ning paisutamisega, mis põhjustab mitmete vooluveekogude ökoloogilise seisundi madalama taseme. Arvestades kliimamuutusi, vajab tulevikus suuremat tähelepanu põuastel perioodidel veevõtu reguleerimine, heitvee ja pinnavee temperatuurid ja heitvee taaskasutuse laiendamine. Keskkonnalubade menetlemisel kasvab vajadus aina rohkem reguleerida ohtlike ainetega seonduvat. • Valdkonnas on arenduses reaalajamajanduse lahendused, mis võimaldaks vee-ettevõtetel veelgi mugavamalt oma seireinfo jagamist ja aruandlust korraldada väiksema halduskoormusega. Meede 4. Eluslooduse kaitse ja kasutus Tegevus 4.1 Elurikkuse kaitse tagamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs • Jätkati looduskaitse strateegiliste eesmärkide ja tegevuste kokkuleppimist järgmiseks aastakümneks. Edukalt on jätkunud LIFE IP projekt ForEst&FarmLand, Loodusrikas Eesti. Eesti osales aktiivselt rahvusvahelises looduskaitsekoostöös, mh Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte kohtumise (COP15) lõpetamisel ja teadustehnilisel kohtumisel (SBSTTA25), samuti IPBESi töös. Lisaks oli Eesti aktiivne osaline Berni konventsiooni töös, juhtides mh Berni alalise komitee tööd. • Jätkus kaitstavate alade kaitsekordade uuendamine. Asjakohaste kaitsekorralduskavadega on kaetud 99% Natura loodusaladest. I kaitsekategooria ja muude ohustatud liikide tegevuskavaga kaetus on 69%. Seoses LKS seatud tähtajaga oli fookuses kaitse-eeskirjade uuendamine. Täideti looduskaitseseaduse (LKS) eesmärk tagada kõikidel kaitstavatel aladel 1. maiks 2023 LKSi järgne kaitsekord. • Jätkus töö soode tegevuskava uuendamisega. 40 • KeA tellimusel valmis põhjalik Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis. • Käivitus projekt, et välja töötada uuendatud kaitse tulemuslikkuse hindamise lahendus. • Tegeleti taastuvenergeetika ja elurikkuse kaitse küsimuste analüüsimise ja lahenduste leidmisega. Eelkõige oli eesmärgiks täpsustada elurikkuse kaitse nõudeid tuuleenergeetika arendamisel. RePoweri projekti raames valiti välja tuuleenergeetika eelisarendusalad ning korraldati ja teostati nendel aladel elustiku seiret. KeA saavutas RePoweri otsuste menetluskiiruse eesmärgi (eesmärgiks keskmine kiirus kuni 14 tööpäeva, hetkel 9,5 tööpäeva). • Jätkus töö elupaikade taastamiseks, et saavutada nende soodne looduskaitseline seisund. Suurimad taastamistööd lõppesid 2023. aastal Saaremaal Koigi maastikukaitsealal (682 ha) ja Alutaguse RP soostikes (614 ha). • Tähelepanu pöörati looduskaitsealasele tunnustamisele. Lisaks tavapärasele Kumari preemia ja looduskaitsemärkide andmisele, tunnustati ka pärandniitude hooldajaid. • Korraldati mitmeid vabatahtliku seire kampaaniaid: talvituvate nahkhiirte kaardistus; kampaania vabatahtlike kaasamiseks kahepaiksete (konnade) seiresse; kutsuti inimesi üles tegema kärplaste vaatlusi; Tallinna elurikkuse kaardistamise talgud; kampaania üraskite leviku kaardistamiseks; kaasati erametsaomanikke kanakulli seiresse ning korraldati saarma seire kampaania. • Jätkati 2022. aastal loodud ja avaldatud eluslooduse seire kaardiloos oleva info ajakohastamisega; avaldati 2022. aasta looduskaitse ülevaade ja 2022. a eluslooduse TOPP 10 (https://keskkonnaagentuur.ee/node/1250). Võrreldes 2021. aastaga lisandus 212 objekti ja kaitsealune pindala kasvas 2680 ha võrra (https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapJournal/index.html?appid=6ff86ec534ba48 768143f42801112d96); Avaldati Tableau andmekihtidena looduskaitse statistika, kust saab mh ülevaate erinevatest kaitsealadest maakondades ja kohalikes omavalitsustes, kuidas jaguneb kaitsekord, kui suure osa kaitsealast moodustavad eramaad või riigimaad jmt (https://keskkonnaportaal.ee/et/looduskaitse-statistika). • Jõe-elupaikade seisundi parandamiseks lammutati viis paisu: Tamme pais Alajõel, paisuvare Varja ojal, pais Erra jõel ning üks kividest laotud künnis ja üks betoonis pais Oandu külas Purtse jõel. • Avaldati 2022/2023. jahiaasta küttimisandmed; Koostati ja avaldati ulukiseire kaardilugu: https://keskkonnaportaal.ee/et/ulukiasurkondade-seisund. • Soetati SEME3 projekti toel 700 rajakaamerat, mida hakatakse kasutama üle Eesti ulukite seires kasutades selleks uut juhusliku kohtamise metoodikat (Random Encounter Method ehk REM). Arendati edasi tehisintellekti prototüüpi, mis suudab eristada fotod, millel on loomad, määrata liigi ning hinnata määratud liikide arvukust. • Jätkus Euroopa Imetajate Atlase projekti ellu viimine ning Eesti imetajate levikuatlase koostamine. Eesti andmestik saadeti 2024. a alguses Euroopa imetajate atlase koostajatele. Euroopa uus imetajate atlas peaks trükis ilmuma 2025. aasta lõpuks. • EELISe arendamise projekti „Kaitstavate liikide ja elupaikade inventuurid ja andmehõive“ tulemusena kaasajastati EELIS töövahendina keskkonnakaitseliste otsuste tegemiseks ja keskkonnainfo paremaks vahendamiseks. Paranes informatsioon kaitstavate liikide ja elupaikade seisundi kohta. • Osaleti Šveitsi rahastustaotluse koostamisel ja läbirääkimistel, kus lepiti kokku, et Šveits toetab Bioloogilise mitmekesisuse programmi 6,9 miljoni euroga (85% programmi eelarvest). Toetuse saajad on Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaamet. Keskkonnaagentuur saab perioodil 2024-2027 toetust uuenduslike seiremetoodikate välja töötamiseks, testimiseks ja juurutamiseks ning infosüsteemide ja andmebaaside arendamiseks. Keskkonnaamet saab toetust kaitse tulemuslikkuse hindamiseks, 41  elupaikade ja liikide inventuurideks, elupaikade ja liikide kaitse tegevuskavade koostamiseks, kaitsekorralduskavade uuendamiseks ning kaitstavate liikide kaitsekategooriate muutmiseks. • 2023. a sai positiivse rahastusotsuse mastaapne KLIMi mulla- ja maahõive juhtimissüsteemi loomise teadus-arendusprojekt järgmiseks 4 aastaks, mis viiakse ellu KAURi juhtimisel ning koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja teadlastega. • Koostöös Eesti Terioloogia Seltsiga korraldati talvituvate nahkhiirte kaardistus (1. veebruarist 5. märtsini). Kokku tegid 143 vabatahtlikku 186 nahkhiire vaatlust. 91 korral vaadeldi põhja-nahkhiirt (Eptesicus nilssonii) ja 76 korral pruun-suurkõrva (Plecotus auritus). • Koostöös Tallinna linnaga korraldati Tallinna elurikkuse kaardistamise talgud. Loodusvaatlejad esitasid kokku 407 tähelepanekut 159. erineva liigi kohta. Neist 40 taimeliiki, 8 seeneliiki, 65 linnuliiki, 3 liiki roomajaid ja 4 liiki kahepaikseid ning 21 liiki imetajaid ja 18 liiki muid selgrootuid loomi (https://keskkonnaagentuur.ee/node/1458). • Loodusvaatluste nutirakendusel täitus 1 aasta ja 4 kuud. Sellel ajavahemikul on esitatud 8890 vaatlust 932 vaatleja poolt. Vaadelduim liik on olnud metskits. 2023. a lõpu seisuga oli loodusvaatluste nutirakendusel 6630 kasutajat ehk 1061 rohkem kui aasta varem. • Valmis sisuline maaparanduse negatiivsete mõjude leevendusmeetmete juhis ning käivitasime õigusruumi korrastamise ettepanekute jätkuprotsessi. Maade omandamise uue mudeli juurutamine. • Vana kaitsekorraga aladele uue kaitsekorra ettevalmistamine 1.05.2023. 126 kaitsekorralduskava kinnitamine, et kõigil loodualadel oleks mõõdetavad kaitse- eesmärgid (rikkumismenetluse etteheide). • 2023 oli uue perioodi PLK hooldusnõuete kontrolli esimene aasta, kontrolli mahud tavapärasest oluliselt suuremad – 256 kontrolli 6000 hektaril, eelmise perioodi keskmine 87 kontrolli 1700 hektaril. Kaitstava loodusobjekti kaitse osas läbiviidud kontrollides on tuvastatud nõuetele vastavus 66% juhtudest. (aastal 2021 oli see arv 64%, seega on õiguskuulekus kasvanud). Loomisel (katsetuste faasis on uus infosüsteem), mis peaks võimaldama paindlikumat ning efektiivsemat järelevalvet. Valdkonna peamised kitsaskohad • Peamised probleemid, mis takistavad eesmärgi saavutamist on vajalike finants- ja inimressursside puudus, looduskaitseandmeid haldava EELIS andmekogu arendusprojekti oodatust suurem keerukus ja maht, looduskaitseseaduse regulatsioonide täpsustamise menetluse venimine. • LKSi muudatused/õigusruumi puudused (nt Natura hindamise puhul), ka ehituskeeluvööndi temaatika on kujunenud praktikas piisavalt keeruliseks, et seda ei hooma enam ka KOVid. Jätkuv koormuse ja menetluste keerukuse tõus, samal ajal kaadri suur voolavus. Loodusteaduslike teadmiste ning sellest tulenevate kokkulepete puudus (nt. millised on olulised häiringud, talutavad kahjustamise künnised jms.). Ühe suurenev vaiete hulk, huvirühmade vaheliste konfliktide süvenemine (peamiselt liigikaitse (linnud) vs põllumehed, kalurid jt). Ebaseaduslike ehitiste menetlused on keerukad ja aeganõudvad. Keskkonnaametil lasub tõendamise kohustus, et ebaseaduslikult püstitatud ehitis on materiaalselt õigusvastane. Juhul, kui ebaseadusliku ehitusloa on väljastanud KOV ning KOV on jõudnud anda ka kasutusloa, pole ebaseadusliku ehitise likvideerimine enam võimalik. Samuti on Keskkonnajärelevalve seadusega ajaliselt piiratud Keskkonnaameti võimalu 42  vaidlustada KOVi poolt väljastatud ebaseadusliku ehitise ehitamise aluseks olev haldusakt, mis on omakorda vastuolus LKS sättega, mis ütleb, et ebaseadusliku ehitise püstitamisel ei teki õiguslikku ootust. Tegevus 4.2 Metsanduse arengu suunamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs • Riigikogus võeti vastu keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seadus, millega kehtestati alates 1. juulist 2024 uue tasuliigina raadamisõiguse tasu, eesmärgiga piirata metsamaade pindala vähenemist ning rakendada printsiipi keskkonna saastaja või loodusvara kasutaja maksab. (VVTP) • Muudeti Vabariigi Valitsuse 4. jaanuari 2007 määrust nr 1 „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord“, millega sätestati müügi korralduse läbipaistvuse suurendamiseks selged menetlusreeglid metsamaterjali müügile kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel. • Analüüsiti metsaandmete kvaliteeti. Analüüsi tulemusena loodi ülevaade raieinfo aruandluse hetkeolukorrast. Sama projekti raames telliti kaugseire uurimus, mis valmib 2024. a kevadel. Uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada kaugseire vahendusel raiete tuvastamise võimalikkus. • Koostati Riigimetsa Majandamise Keskuse omaniku ootused, mis tõstavad esile riigimaade ja -metsade kestlikku majandamist, metsasektori digitaliseerimist ja uuenduste eestvedamist ning elurikkuse ja ökosüsteemide hea käekäigu tagamist tuleviku biomajanduse korraldamisel. (VTTP) • Jõustus kliimaministri 30. juuni 2023. a määrust nr 35 „Biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise täpsemad nõuded“ millega jätkati taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 rakendamisega seotud tegevusi. Biomassi jätkusuutlikkuse kriteeriumite üle võtmisega peavad soojus- ja energeetika ettevõtted järgima uusi taastuvenergia kohustusi, mis aitab saavutada Euroopa Liidu energiapoliitika eesmärki taastuvenergia kasutuse suurendamisel. • Koostati Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni määruse kohta, mis käsitleb kultiveerimismaterjali tootmist ja turustamist. • Riigikogus võeti vastu riigilõivu ja metsaseaduse muutmise seadus, millega kehtestatakse 1. juulist 2024 a. riigilõiv raadamise ja uuendusraie kohta esitatava metsateatise läbivaatamise eest määraga 30 eurot. Hooldus-, valik-, trassi- ja kujundusraie puhul metsateatise läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta. (VVTP) • Detsembris 2023 esitati metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise eelnõu KAH alasid puudutavate sätetega eelnõude infosüsteemi kooskõlastamisele. (VVTP) • Jätkati KIKi kaudu erametsanduse tugisüsteemi arengut ning erametsade metsauuendustööde tegemist võimalikult heade pärilike omaduste ja kasvukohale sobivamate kodumaiste puuliikidega toetamist. Samuti jätkati kompensatsiooni maksmist looduskaitsealuselt metsamaalt saamata jääva tulu eest. • Jätkus koostöö Tartu Ülikooli matemaatikutega SMI ja LULUCF arendamiseks (uuring valmib juunis 2024). • LULUCF metoodika arendamine (toimus oluline üleminek gain-loss metoodikale metsamaa elus biomassi osas, muud metoodika täiendused). • Koostöös RMK-ga jätkati kuuse-kooreüraski seirega, avaldati operatiivne info Keskkonnaportaalis (https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/mets/kuuse-kooreürask). 43 • Valmis Eesti puidubilanss 2021. aasta kohta ja Aastaraamat Mets 2021. Mõlemad väljundid leitavad Keskkonnaportaalist. • KeA osales metsandusliku seadusandluse kujundamisel – metsateatiste riigilõiv alates 01.07.2024 ja raadamisõiguse tasu alates 01.07.2024 ning läbi osalemise nii riigi seisukohast kui ka metsaomanike seisukohast mõistlike lahendusteni (seaduse tekstide) jõudmine. Alustati Natura aladele esitatud metsateatistele Natura mõjude eelhindamise protsessi väljatöötamisega. Osaleti KAUR reaalmajanduse projektis ning selle raames käivitati kaugseire andmete kasutamise pilootprojekt. • Lõppes 321 jahiloa kehtivus, pikendati 304 jahiluba, neist vaidlustati 12. Konkursile läks 17 piirkonna luba. Jahipiirkonna kasutusõiguse lubade pikendamise protsess näitas kätte terve rea JahiS kitsaskohti, mille parandamiseks tegi KeA ka muudatusettepanekud. Valdkonna peamised kitsaskohad • Peamiseks probleemiks on metsanduses ühiskondliku kokkuleppe – metsanduse arengukava – puudumine, mistõttu erinevatel huvigruppidel on väga erinev nägemus, kuidas ja millises mahus võiks/peaks Eestis metsi majandama. Metsanduse arengukava aastani 2030 esitati jaanuaris Vabariigi Valitusele kuid jäi Riigikogu poolt kinnitamata. Tänane valitsus on otsustanud metsanduse tuleviku sh arengukava siduda üheks paketiks koos metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muudatuste paketiga. • Õigel ajal jäi kinnitamata ettevalmistatud keskkonnaministri määrus, millega kehtestatakse majandajatele uuendusraie optimaalne pindala aastateks 2024-2028. • Maismaa tuuleparkidega kaasneva täiendava asendusmetsastamise kontseptsioon töötati välja, kuid sellisel kujul seda otsustati mitte rakendada. • Metoodikate ja kriteeriumite, uuringute puudumine, kuidas hinnata kavandatud raiete kumulatiivset mõju Natura aladel. Rohevõrgustiku aladel metsade majandamisel erinevad arusaamad – osa huvigruppe võrdsustab rohealad kaitsealadega, kogu rohevõrgustikku puudutav alusandmestik on puudulik. Meede 5. Ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud Tegevus 5.1. Maatoimingute korraldamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs • Riigi maatoimingud hõlmavad maareformi elluviimist, riigile maa omandamist ja riigi maakorraldust ning riigimaa haldamist, seal hulgas kasutusse andmist ja võõrandamist, maade arvestuse pidamist ning planeeringutele ja ehitusprojektidele seisukohtade andmist. • 2023. aastal oli riigi maatoimingute maht järgmine: o maa erastamine – 326 lepingut; o riigimaale hoonestusõiguse seadmine – 22 avaldust esitatud hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks; o riigimaa kasutusvaldusesse andmine – 9 lepingut; o maa munitsipaalomandisse andmine – 729 maaüksust; o maa riigi omandisse jätmine – 621 maaüksust; o kinnisasjale juurdelõike tegemine (nn ribamenetlus) – 743 riba kinnisasjaga liitmist, sh 582 riba liideti eramaaga, 78 riba munitsipaalmaaga ja 83 riba riigimaaga; o riigimaa kasutusvaldusesse andmine – sõlmiti 340 kasutusvalduse pikendamise lepingut, kasutustasu tuluga kokku 408 467 eurot aastas; o riigimaa enampakkumisel rendile andmine – sõlmiti 602 uut põllumajandusliku maa 44  rendilepingut, kasutustasu tuluga kokku 1 018 280 eurot aastas; o riigimaa jahinduslikuks kasutamiseks andmine – sõlmiti kokkulepped 207 kinnisasja jahinduslikus kasutamiseks, kokkuleppe sõlmimisest keelduti 146 kinnisasja osas; o kasutusvaldusega koormatud maa võõrandamine – võõrandati 234 kinnistut kokku summas 14 449 012 eurot; o hoonestusõigusega koormatud maa võõrandamine – võõrandati 218 kinnistut, kokku summas 588 302 eurot; o riigile mittevajaliku maa enampakkumisel võõrandamine – müüdi 189 kinnisasja kokku summas 9 615 139 eurot; o riigimaade hooldamiseks telliti töid 169 hankelepingu alusel, korrastati kokku 806 kinnisasja, millele kulus kokku 798 238 eurot (käibemaksuta); o riigimaa ebaseadusliku kasutamise lõpetamine- vabastamise nõudeid esitati 756 kinnisasja kasutajale, ebaseaduslikust valdusest vabastati 220 kinnisasja; o maareformi käigus sõlmitud maa järelmaksude haldamine- hüpoteegipidaja ülesandeid täideti 2182 lepingu osas, võlanõudeid esitati 1393 lepingu osas; o riigimaa kasutuslepingute haldamine – lõpetati (korraliselt või erakorraliselt) 882 maa kasutuslepingut, esitati 2358 lepinguliste kohustuste täitmise võlanõuet; o kaevandamisloa alusel esitatud taotluse põhjal sõlmiti 23 uut lepingut 36 maaüksuse kohta, muudeti 44 maaüksuse lepingut ning lõpetati 7 maaüksuse lepingut. Korrastatuks tunnistati 5 maaüksust; o otsustuskorras võõrandamiseks sõlmiti 32 lepingut 90 kinnisasja kohta; o tehnorajatiste rajamiseks ja omamiseks sõlmiti 131 lepingut 175 kinnisasja osas o juurdepääsu tagamiseks sõlmiti 69 lepingut 89 kinnisasja osas (reaalservituut); o lühiajaliselt anti kasutusse 270 maaüksust; o teistele ministeeriumitele ja volitatud asutustele anti üle 2112 maaüksust, sh 2019 maaüksust RMK-le; o detailplaneeringute osas seisukohtade andmine – 208 menetlust; o hoone ehitusprojektide, teede ja maanteede projektide ja tehnovõrguprojektide osas seisukohtade andmine – 1297 menetlust. • 2023. aastal oli riigi maapoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks vajalike õigusaktide menetluste maht järgmine: o Menetletud õigustloovate aktide arv – osalemine 10 erinevas õigusloome algatuses o Riigimaa valdkonnas antud seisukohtade arv – 105 seisukohta o Riigimaa valdkonnas antud haldusaktide arv – 202 haldusakti o Menetletud maakonna-, üld- ja eriplaneeringute arv – 29 ametlikku seisukohta • Maareformi toimingud on läbi viidud otstarbekalt, liigse bürokraatiata ja tähtaegselt. • Osaleti aktiivselt kohalike omavalitsuste poolt uuendatavate üld- ja eriplaneeringute menetlustes. • Riigimaa haldamise ja maatoimingute osas oli olulisem muudatus riigi maareservi ajakohase analüüsimise metoodika väljatöötamine ning pilootprojektina 1040 kinnisasja analüüsimine ja menetlusse suunamine uue metoodika alusel. • Koostöös Rahandusministeeriumi ja Maa-ametiga viidi läbi riigivaraseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu menetlus. Eelnõu eesmärk oli muuta kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi vahelised maatoimingud lihtsamaks, läbipaistvamaks ja kiiremaks. • Avalikes huvides omandamise ning riigivaraga seotud menetlustes on tellitud 2023. aastal kinnisvara hindamise eesmärgil 150 eksperthinnangut. Maa-ameti poolt on teostatud 2023. aastal erinevates menetlustes 2153 maatüki hindamine. • Avalikes huvides maade omandamist viiakse läbi Rail Balticu ja Eesti Raudtee projektides. Rail Baltica projekti töömaht on kokku 1157 kinnisasja, kuid see suureneb ehitusprojektide valmimise ja Pärnu maakonnaplaneeringu kehtestamise järgselt. Eesti Raudtee töömaht on 56 kinnisasja. Rail Baltica projektis on seisuga 01.01.2024 45  omandatud 523 kinnisasja ja Eesti Raudtee projektis 27 kinnisasja. Maade omandamise töömahtusid ja omandatud kinnisasjade mahtu iseloomustavad alljärgnevad joonised. Joonis 4. Rail Balticu projekt. RO – riigi omandist, MO – munitsipaalomandist, EO – eraomandist Joonis 5. Eesti Raudtee projekt RO – riigi omandist, MO – munitsipaalomandist, EO – eraomandist Valdkonna peamised kitsaskohad • Maareformi osas ei ole selgunud kõikide maade munitsipaalomandisse andmise vajadus ja paralleelselt teiste maareformi menetlustega selgitatakse veel välja ka riigile vajalikke maid. Riigi- või munitsipaalmaade menetlusi takistavad sageli eraisikute huvidega maade reformimise probleemid (nt perspektiivse eramaa ja riigi- või munitsipaalmaa ühise piiri määramine on takerdunud KOV või eraisiku tegevusetuse tõttu). Maareformi alaste teadmistega ametnike hulk Maa-ametis ja KOVides väheneb ja see vähendab maareformi tempot. 46 • Maade omandamisel on töömaht hüppeliselt kasvanud, sest ehitusprojektid on korraga valminud ning ajaline surve maade omandamiseks on suurenenud. Suur osa kallimas piirkonnas asuvatest Tallinna ja Rae valla kinnisasjadest on omandatud või on menetlused lõpujärgus. Töös on arvestatav hulk keerukamaid õigusküsimusi ja vaidlusi, peamiselt väärtuse määramise osas, mis võivad jõuda sundvõõrandamiseni. • Riigi maareservi kuuluvate kinnisasjade õiguspärase kasutamise tagamiseks ja maareformi läbiviimiseks Maa-ameti poolt tehtavate tegevuste tööjõuressursi kulu on tähtajaliselt kuni 2024. a lõpuni rahastatud omandireformi reservfondist. Kui nende tegevuste jätkamiseks rahastus väheneb, siis tuleb Maa-ametil teha ümberkorraldusi, et tagada seadusest tulenevate ülesannete täitmine. Riskiks on see, et alates 2025. aastast võib aeglustuda riigimaa õiguspärase kasutamise kontrollimine ja ebaseadusliku kasutamise lõpetamisega seotud tegevused ning maareformi tempo. • Riigimaade haldamise tegevustest (riigimaa võõrandamine, tasu eest kasutusse andmine, maa järelmaksude halamine ja sisse nõudmine) toovad riigile aastas tulu üle 34 mln eurot. Samas ei ole Maa-ametil riigi kui maaomaniku esindajana võimalik piisavalt tagada maareservi kuuluvate kinnisasjade heakorda ja ohutust (ohtlike ehitiste, aukude ja puude likvideerimine), kuna eelarvest selleks ettenähtud vahendid ei ole piisavad. Maa-ametil on maareservi heakorra tagamiseks olnud võimalik töid tellida 2023. aastal ligikaudu 798 000€ ulatuses ja 2024. aastal 803 000€ ulatuses, mis võimaldab riigimaade heakorra tagada vaid miinimumtasemel. Maa-ametile omandireformi reservfondist perioodiks 2022-2024 eraldatud vahendid saavad 2024. aastal kasutatud ja samaks perioodiks eelarvest eraldatud lisarahastuse summat 300 000€ aastas ei ole alates 2025. aastast enam ette nähtud. Seega alates 2025. aastast väheneb aastas riigimaade korrastamiseks ettenähtud eelarve maht eeldatavalt 286 000 eurole, mis võimaldab maareservi kuuluvate kinnistute heakorda tagada kolm korda väiksemas mahus. Tegevus 5.2. Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs • Aadressiandmete valdkonna tulemused 2023: o andmekvaliteedi tõstmine, kus keskenduti unikaalaadressi nõudega objektide andmekorrastusele. 2023. a saavutatud tulemus on 96% aadressiandmetest on kvaliteetsed. o Aadressiandmed on teenuste kaudu kättesaadavad. Näiteks In-ADS-i päringu vastus on tagatud 1 sekundiga. Päringuid on kuni 1 miljon päevas. o Aprillis 2023 valmis uue Aadresside ja kohanimede süsteemi (AKS) ärianalüüs. Arenduse raamhankeleping on sõlmitud kuni 2027. Valminud on uue AKS-i arendussammude ülevaade ja arhitektuuridokument. o Seoses MinuKatastri arendustega arendati uutel alustel toimiv ADS-i ja katastri andmevahetus. • Geodeesia tulemused 2023. aastal: o Geodeetiliste punktide andmekogu on kaasajastatud lähtuvalt planeeringute ja ehitusprojektide menetlustest (geodeetiliste märkide kaitsega seotud menetlused) ja geodeetiliste märkide teisaldamise menetlustest. o Geodeetiliste punktide andmekogu veebiliidest on täiustatud andmete filtreerimise võimalustega. o Riiklik GNSS satelliitandmete keskus ESTPOS haldamine, uute kasutajate koolitused. o GNSS tugijaamade monitooringuks ja nende ajaliste muutuste jälgimiseks võeti kasutusele uuendatud andmetöötlusprogramm. o Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toel rakendusgeodeetiliste tööde aruannete digiteerimiseks sõlmiti leping 11500 toimiku digiteerimiseks. 47 • Geoloogia tulemused 2023. a: o maavarade registri pidamine (load ja taotlused, varude otsused) – 1228; o maavarade koondbilansi koostamine (kaevandatud koguste deklaratsioonid) – 3637; o maavarade kaitsega seotud menetlused – 647; o riigimaade müügi ja rendi menetlustele maavara hinnangu andmine – 457; o aerokontrolli korraldamine kaevandamistegevusele ja jäätmealadele – 150; o lisandunud ehitusgeoloogiliste uuringute aruandeid – 259; o geoloogiliste avaandmete kasutuskordi (XGIS geoloogia rakenduste avamised, failide allalaadimised, WMS-, WFS-, WCS-teenuste kasutamised) - 180000. • Kaardi loomiseks või uuendamiseks on vajalik regulaarsed alusandmete uuendamised. o Fotogramm-meetria võimaldab aerofotode ja muude maapinnalt või selle lähedalt tehtud fotode abil mõõta objektide asukohta, mõõtmeid ja kuju, seda nii kahe- kui ka kolmemõõtmeliselt. 2023. a teostati järgmised tööd: • kaardistuslennud Lõuna- ja Kagu-Eestis ca 13 000 km2, • metsanduslennud Lõuna- ja Edela Eestis ca 15 000 km2, • põllumajanduslikud lennud ca 5900 km2 • asulatest iga-aastased suuremad linnad Tallinn, Tartu, Pärnu ja suurel hulgal Põhja-Eesti väiksemaid asulaid 3D projekti elluviimiseks ca 3900 km2 • Kõik eelpool nimetatud alad kaeti samade lendude raames ka aerolaserskaneerimise andmetega. • Lisaks tehti aeropildistamist ja aerolaserskaneerimist 150 maardla alal aerokontrolli eesmärgil. • Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine o Põhikaardi tootmine toimus tähtaegselt; veebikaartide tootmises uuendati tagamaa (riigi piiri taguseid) andmeid; Ajaloolistes kaartides lisandusid teenustesse linnaplaanid ja majandite plaanid. Esimesed georfereeritud kujul, teised asukohaga seotud piltidena o ESTHub sateliidiandmete keskuse tegevustes taastati Kauseire nõukogu, kui nõuandev kogu. Andmelattu toodi tagasi ühendus Landsati andmestikuga ja valmis andmelao avalik kasutusjuhend, Arvutuskeskusesse loodi ühendus S3 andmetega, rikastades arvutuskeskkonda GIS andmetega, Sateliidiandmete otsingus lisandus pilvevabade alade otsing määratud asukoha funktsionaalsusega ja rakendusse lisandusid kasutajavajadustest lähtuvalt andmekihte - nt surnud puude kiht. Uuenesid Taristu arvutusõlmed, lisandus 20 CPU-d. o Tähtaegselt viidi läbi Natura alade analüüs ja avalikustati andmed XGIS kaardirakenduses erametsatoetuste maksmiseks ning ühtse põllumajandus poliitika pinna- ja põhjavee kaitsmise toetuse maksmiseks o Maa-ameti planeeringute andmebaas tagas vajaliku info registritele maa maksustamise alusandmed MTA-le, maa väärtuse hindamise alusandmed Hindamise osakonnale, tihealade raielubade väljastamise alusandmed metsaregistrile; planeeringute digiteerimise andmed planeeringute registrile jne Lisandus Katerina teenus, mis lubab vaadelda detailplaneeringute jooniseid georefereeritult. o Tagati Ruumiandmete kataloogi kaudu INSPIRE aruandluse tähtaegselt o Hoidis ajakohasena INSPIRE teenused ja koostas 20 uut teenust; ajakohastas või tootis 25 avaandmete teenust sh rikastatud andmeteenused. o Hoidis ajakohasena või kirjeldas 52 Xgis kaardirakenduse avalikku rakendust ja 18 suunatud rakendust. Kättesaadavaks tehti igapäevaselt uuenev üle miljoni kaardirakenduse avamise kuus ja kaardikihtide kataloog üle 1700 kihi o Tõsteti 2022. aasta turu-uuringu kohaselt kõige madalamat geoportaali hinnet (4 hindepunkti viiest), mis oli kasutusjuhendid, koolitused ja abi. Geoportaali täiendati abi ja juhised ning kasutuslood rubriigiga ning loodi koolituskalender, 48  kahe avalikukoolitusega kuus. Sisse viidi teadete meililist uuGISed, et teavitada Maa-ameti uuendustest huvilistele 2 korda kuus. Geoportaal.maaamet.ee on Maa- ameti avaandmete avaliku teabe seaduses ettenähtud allalaadimisteenuse asukoht ja KEMITi statistikakohaselt teisena külastatav veebileht peale ilm.ee. 2,6 miljoni külastajaga aastas. o Uuendati XGIS funktsionaalsust o Viidi läbi laiapõhjaline POI andmebaasi uuendus, avalikuks said POI objektid nii maainfo kui ADS kaardirakendustes, aga kirjeldati ka eraldi Huvipunktide kaardirakendus. o ETAK taristu kaasajastamine koostöös KEMITiga. o 3D prototüüpi täiendati andmetega - loodi juurde uued kihid: Elektrituulikud, mobiilimastid ja teised kõrgrajatised ning katusealused ETAK objektide põhjal, puude mudelid (analüütilised ja realistlikud) madallennu aladel ja ehitusgeoloogilised andmed. o Riigimaa andmete viimine andmelattu avaandmeteenuste kirjeldamiseks. o AI teemalised arengud on jõudnud tulemusteni majasiseselt päikeseparkide ja koostöös TÜ ja KAURiga surnud puude tuvastamises. Viimane on leidnud elavat vastukaja metsandusringkondades nii riigi kui erasektoris. Katsetused hoonete ja teedega on jõudnud laialt kasutatavate kommertstarkvarade ja vabavarade treenitud mudelite kohandamisega maksimaalsele tulemusele, mis ei ole andmetootmiseks piisav. Liigutakse edasi innovatsiooni meetmesse, et teadus ja erasektor leiaks meetodeid, millega saavutada parem tulemus. Eesti topograafia andmekogu (ETAK) riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ja geoinfosüsteem, mis on oluliseks osaks topograafiliste andmete ja kaartide tootmisprotsessis. Eesti topograafia andmekogus ajakohastati 3D vajadustest lähtuvalt 2023. aastal ehitiste andmed nii 2022 a kui ka 2023. a kevadisel lennualal ning 2023. a madallennu aladel, mis on rohkem kui poolel Eesti territooriumil. • Täiskaardistati 161 kaardilehte ehk 4025 km2. 49  • Lõpetati mere ja suurte järvede kaldajoone uuendamise projekt, sh korrastati kõikide kaldajoonega piirnevate maaüksuste andmed. • Koostöös PTAga on ETAKiga seotud maaparandussüsteemide eesvoolude andmestik ning parandatud andmekvaliteeti mõlemas registris. Samamoodi toimetame veekogude osas EELISe ja KAURga, kõlvikute ja veekogude osas Maakatastriga, ehitiste ja teede osas ADS-ga ning teede osas TRAMi teeregistriga. • Toimetati ja trükiti kuus 1:20 000 Põhikaardi kaardilehte ning ajakohastati 1:350 000 haldus- ja asutusjaotuse seinakaardi digitaalselt versiooni. • 2023. aasta lõpuks ETAK-i andmete ajakohasus on vaadeldav alljärgnevatel kartogrammidel: • Katastri kui riigi põhiregistri eesmärgiks on registreerida kinnisasja piir ning maa- ja veeala ruumiline ulatus, väärtus, looduslik seisund ja kasutamist kajastav informatsioon katastris ning selle informatsiooni kvaliteedi, säilitamise ning avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Lisaks hoiab kataster kinnisomandi kasutamist piiravate õiguste (kitsendused) andmeid ning registreerib Eesti haldus- ja asustusüksuste ulatust. Samuti kuulub katastri koosseisu kinnisvaratehingute andmebaas. Seeläbi on katastri peamiseks ülesandeks katastrikannete tegemine katastriüksuse moodustamiseks, andmete parandamiseks ja muutmiseks, kitsenduste ja maakasutusõiguste registreerimine ning maa hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine. • 2023. a märtsis jõustus maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse jt seaduste muutmise seadus, mille eesmärgiks oli mh kinnisomandi ruumilist ulatust reguleerivate põhimõtete täpsustamine ning eelduste loomine Eesti topograafia andmekogu ja katastriandmete ruumiliseks sidumiseks. Lisaks loodi eeldus piiratud asjaõiguste ruumiandmete kindlaks määramiseks. Tabel 3. Katastri olulisemad tulemused 2023. a: Toimingu kirjeldus Maht Katastrikande menetluste arv (sh maakorraldustoimingud, 26 805 tk parandamismenetlused, sihtotstarvete ja aadresside registreerimine) Maakorraldustoimingu tulemusel moodustatud katastriüksus 10 118 tk Väljastatud katastrimõõdistamise tingimused 4155 tk Katastripidaja esitatud kinnistamisavaldused 555 tk Läbi viidud piiride kindlakstegemise haldusmenetlused 25 tk 50 Avaliku veekogu kaldajoonega seotud piiriandmete 4001 tk parandamismenetlused Haldusakti alusel seatud sundvalduste registreerimine katastris 1927 haldusakti; 4534 puudutatud katastriüksust Eesti haldus- ja asustusjaotuse piirimuudatuse registreerimine katastris 4 tk / 300 tk (regionaalministri käskkirja alusel / topoloogilise korrastuse tulemusel) • Kontrollmõõdistamiste käigus kontrolliti 1008 katastriüksuse piiriandmeid ja katastrimõõdistamise tulemusena parandati 337 katastriüksuse piiriandmeid. • Maakorraldustööde tegevuslitsentside välja andmise ekspertkomisjoni ettepanekul väljastati üks maakorraldustööde tegevuslitsents ning korraldati 11 ekspertkomisjoni koosolekut. • Kataster kaasati 6-l korra • l kohtuprotsessis piiride kindlakstegemise eksperdina. • Maatoimingu platvormi lisandus uus katastri teenus, piiratud asjaõiguse ruumiandmete infosüsteem (https://pari.kataster.ee/). Infosüsteemi abil toimub õiguse alade (piiratud asjaõigused või sundvaldused) ruumiandmete ettevalmistus ning nende suunamine notari lepingusse. Andmevahetus on korraldatud eNotari süsteemi ja kinnistusraamatuga, jõustatud andmed kantakse kitsenduste kaardile (https://kitsendused.kataster.ee). Infosüsteem tagab toimingute tegemise, mis tulenesid maakatastriseaduse ja tõestamisseaduse 2023. aasta veebruari muudatustega. • Maatoimingu platvormi lisandus uus katastri kiirpäringu teenus https://ky.kataster.ee/ . • Katastri infoportaali (www.kataster.ee) lisati infot maatoimingute läbiviimisest ning katastriandmete esitamisest. Lisaks avati katastri statistika teenus KeMIT poolt hallatava andmeaida süsteemi baasil (https://kataster.ee/statistika). • Katastriandmete integreerimine andmeaida süsteemi ühtsete katastristatistikate tootmiseks KLIM haldusalas. Valdkonna peamised kitsaskohad • Soovitud tegevuste rahastamine jäi aasta teise poolde, mis tekitas viivituse ja mitmed tegevused realiseeruvad järgmisel aastal (näiteks Geo3D analüüs, avaandmete API-d, GreenIT kaarditeenused, mis võimaldavad alla laadida minimaalselt vajaliku andmehulga). • Üksnes ligi 50% katastrisse kantud maaüksustest on 2023. aasta lõpu seisuga registreeritud riiklikus ristkoordinaatsüsteemis L-EST. Katastriandmed on aluseks, ehitus- ja planeerimisalasele tegevusele, maamaksu arvestusele jms, mistõttu ühiskonna ootus korrektsete piiriandmete järele on tõusvas trendis. Mida enam tehakse ühiskonnas andmepõhiseid otsuseid, seda kõrgemat kvaliteeti ka katastriandmetelt eeldatakse. Samuti tõuseb läbi avaandmete kasutusvõimaluste maaomanike teadlikkus enda kinnisasjade kohta käivast informatsioonist. Seeläbi on tõusvas trendis ka piiriandmete madalast kvaliteedist tulenev piirivaidluste kasv. Ühiskonnal on ootus, et kataster tegeleks senisest enam piiriandmete parandamismenetlustega, kuid katastril puudub selleks piisav ressurss ja tehniline võimekus viia läbi automaatseid piiriandmete parandamismenetlusi. • Maatoimingute platvormi arendamisel on väljakutseks erinevate osapoolte vajadustega arvestamine ja rahastuste taotlemine. 51 Tegevus 5.3. Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs • Ilmavaatlused on korraldatud ja ilmaandmed avaldatud. Ilmaprognoosid ja hoiatused maismaa, mere ja siseveekogude kohta on koostatud. • Alates 2023. aasta juunist on KAUR-i veebilehelt ilmateenistus.ee radarite vahelehel kättesaadav radariandmetel põhinevat sademete lühiennustust. • 30.11.2023 lõpetati manuaalsed vaatlused Tallinn-Harku meteoroloogiajaamas ja 15.12.2023 lõpetati manuaalsed vaatlused Tartu-Tõravere meteoroloogiajaamas. • Alustasime lume AI projektiga - lumega kaetuse hindamine kaamerapiltide põhjal. • Maailma meteoroloogiaorganisatsioon tunnustas Jõgeva meteoroloogiajaama sajandi jaama tiitliga. • Projekti (SEME3) raames alustatakse meteoroloogiliste radarite seirevõrgu laiendamisega: lisatakse uus meteoroloogiline radar Saaremaale ja uuendatakse Harku radarit. Projekt kestab 2023. aasta jaanuarist kuni 2025. aasta keskpaigani. Eelarve on 6,1 mln eurot, millest 85% on toetus Ühtekuuluvusfondist. • Novembrist 2023 on meteoroloogia ja hüdroloogia väärtuslikud avaandmed kättesaadavad Keskkonnaportaalis. Meede 6. Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine Tegevus 6.1. Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Keskkonnateadlikkuse valdkonnas on 2023. aastal olnud temaatiliseks fookuseks kliimateadlikkuse suurendamine. Aasta alguses keskkonnaministri ning haridus- ja teadusministri poolt allkirjastatud „Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023- 2025“ elluviimisel, „Eesti õpilaste keskkonnateadlikkuse uuringu“ teostamisel ning üleriigilise keskkonnahariduse konverentsi korraldamisel on kõige enam pööratud tähelepanu kliimamuutustega seotud teemadele. Kliimaministeeriumi prioriteetidest lähtudes koostati kliima- ja keskkonnahariduse kompetentsikeskuse loomise kava ning alustati keskkonnahariduse võrgustiku reformi kavandamist. • „Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023-2025“9 uuendamisel võeti aluseks nii keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD töörühma tulemused kui ka eelmise perioodi tegevuskava täitmisele antud eksperthinnang. Tegevuskava elluviimise jälgimiseks kutsuti kokku üleriigiline juhtrühm, kes hindas aasta lõpus tegevuste elluviimist valgusfoori meetodil. Aastaks 2023 kavandatud 39 tegevustest said rohelise ja kollase hinnangu 33. Kuue tegevusega ei saanud alustada, kuna puudusid vajalikud ressursid. 9 https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/keskkonnateadlikkus/keskkonnahariduse-ja-teadlikkuse- tegevuskava-2023-2025 52 Joonis 6. „Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023-2025“ kajastab kolme valdkonna 7 eesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevusi. • Mitteformaalse keskkonnahariduse võrgustiku, sh kvaliteedisüsteemi arendamisel oli olulisemaks tegevuseks keskkonnahariduse juhendajate pädevusmudeli, ning selle põhjal koostatud juhendajate eneseanalüüsi vahendi prototüübi valmimine ja katsetamine. Eneseanalüüsi tööriista arendamiseks ja katsetamiseks kaasati erinevaid keskkonnahariduse võrgustiku osapooli ja huvirühm. Eesti Keskkonnahariduse Ühingu eestvedamisel jätkati kvaliteedimärgis „Läbimõeldud programm“ omistamist. Augustis toimus õppeprogrammide koostamise koolitus. Õppeprogrammide hindamisest võttis osa 38 keskust üle Eesti. Hindamiseks esitati 147 õppeprogrammi, järgmiseks hindamiseks vajavad täiendusi 44 hinnatud õppeprogrammi. Joonis 7. Keskkonnahariduslike õppeprogrammide juhendajate pädevusmudel kajastab juhendajate pädevusi kolmes põhivaldkonnas. • Koostööd mitteformaalse ja formaalhariduse vahel toetati Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnateadlikkuse programmist rahastades: o 5735 keskkonnaharidusliku õppeprogrammi korraldamist 106 erinevas keskkonnahariduskeskuses ja organisatsioonis kokku ligi 116 000 õpilasele enam kui 418 haridusasutusest. Samuti toetati keskkonna- ja loodusvaldkonna huviharidusringide 25 praktikumilaagri korraldamist; 53  o rohetehnoloogiate taotlusvooru kaudu 35 haridusasutuste projekti, mis suurendavad 1.-12. klasside õpilaste teadlikkust rohetehnoloogiast. Projektid aitavad tutvustada õpilastele ja kooliperele rohetehnoloogia valdkonda, selle seost kliimamuutustega ning panustavad ka keskkonnahoidu. • Koostöös HTM on toetatud koole ja lasteaedu, kes on ühinenud rahvusvaheliste programmide ja projektidega, mis toovad keskkonnahoidlikku mõtteviisi õppeasutuse igapäevastesse tegevustesse ning aitab seda süsteemselt ja terviklikult rakendada, aidates nii kaasa vastutustundlike, keskkonda hoidvate ja väärtustavate inimeste kujunemisele. Koostööd koordineerib nn ümarlaud, kuhu kuuluvad „Roheline kool“ (Eco- Schools), millega on liitunud üle 200 kooli, lasteaia ja huvikooli; UNESCO ühendkoolide ja Läänemere projekti võrgustik, kuhu kuulub 60 kooli ja GLOBE Eesti umbes 60 kooliga. Joonis 8. Roheline kool ja UNESCO ühendkoolid lõimivad keskkonnateemad õppetöösse ja tegutsevad ka igapäevaelus keskkonnasäästlikult. • Viidi läbi „Eesti õpilaste keskkonnateadlikkuse pilootuuring“10, kasutades 2022. aastal korraldatud „Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu“ valideeritud küsimustikku. Ankeeti kohandati eakohaseks ning elurikkuse küsimused asendati kliimateemaga. Uuringu tulemuste põhjalik teostati faktoranalüüs ning koostati soovitused, millele edasiste tegevuste kavandamisel tähelepanu pöörata. Õpilaste keskkonnateadlikkuse pilootuuring kajastab 9. ja 12. klassi õpilaste keskkonna-, sh kliimateadlikkust. • Noorte Keskkonnanõukogu koostöö ministeeriumiga on muutunud regulaarsemaks ja sisukamaks. Noorte Keskkonnanõukogu on kaasatud kliimaseaduse töörühmadesse, nad on esinenud erinevatel avalikel seminaridel. Noorte Keskkonnanõukogu teeb koostööd Keskkonnainvesteeringute Keskuse Negavati programmiga. Samuti valiti Noorte Keskkonnanõukogu poolt noorte kliimadelegaat, kes osales koos Eesti delegatsiooniga rahvusvahelisel kliimakonverentsil. • 2023. a oli Loodusmuuseumi jaoks märksõnadeks Covid-19 kriisile eelnenud külastatavuse taastumine, suur nähtavuse kasv meedias ja avalikkuses ning uue Loodusmuuseumi ehitamisega edasimineku otsuse saamine. • 2023. a külastas Loodusmuuseumi 49 948 inimest, mida on eelneva aastaga võrreldes 29% rohkem. 10 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024- 03/2023%20%C3%95pilaste%20keskkonnateadlikkuse%20pilootuuring_lisaga.pdf 54 Joonis 9. Muuseumi külastajate arv MUUSEUMI KÜLASTAJATE ARV 70000 58467 60000 54691 49948 50000 38595 40000 31050 30000 24782 20000 10000 0 2018 2019 2020 2021 2022 2023 • Eesti Loodusmuuseumis oli 2023. a väljas 4 püsinäitust. Ajutistest näitustest oli üleval näitus "Miski on kõigega seotud" (Peeter Lauritsa foto- ja installatsiooninäitus) ja oktoobris avati näitus „Puudega linn“, mis keskendub linnalooduse temaatikale. Näituse väljatöötamisel kasutati esmakordselt erinevaid teenusdisaini valdkonda kuuluvaid meetodeid: muuseumi külastajapersoonade kaasamine; külastajateekonna teadlik planeerimine nn „kangelase teekonna“ meetodil; eksponaatide prototüüpimine ja näituse mõju analüüs. • Sügisel korraldati iga-aastane seenenäitus, mis tähistas 61. toimumiskorda ning oli sel aastal rekordilise külastajate arvuga. • Trepigaleeris eksponeeriti 4 ajutist näitust: „Illar Muul – mees puu otsast“; „Eimar Kulli fotonäitus „Vaibarahvas““; „Händkaku salapärane elu“ ja „Uustulnukad Eesti meres“. Võrreldes varasemate aastatega toimus trepigalerii näituste sisu kureerimises edasiminek. Kui varasemalt oli tegemist peamiselt mujalt laenuks tulnud (foto)näitustega, siis 2023. a lõi muuseum omapoolse täiendava sisukihi näitusele juurde. Lisaks olid eksponeeritud muuseumikogu pärlid ja aasta tegijad. • Erinevates keskkonnahariduslikes tegevustes osales 21 309 inimest, sh loodusringides oli osalemiskordi 1051. • Tööaja optimeerimiseks ja kasutajamugavuse kasvatamiseks võeti kasutusele ja arendati loodusmuuseumi vajadustele vastavaks muuseumitundide automaatne broneerimissüsteem, mis võimaldab haridusprogrammi broneerijal saada kiire ülevaade pakutavatest programmidest ning nendeks vabadest aegadest. • Muuseumis toimus 2023. aastal kokku 175 erinevat üritust, neist 132 sünnipäeva. • Vastavalt Station BMMG meediamonitooringu analüüsile oli meediakajastusi 2023. aastal kokku 709. Võrdluseks eelmised aastad: 321 (2022), 444 (2021), 672 (2020). Kajastuste arvus on toimunud tõeline hüpe ning eriti on näha kasvu venekeelse kajastuse osas. Enim oli kajastusi septembris (seenenäitus), aga ka aasta lõpus (händkakk, Kantar Emori muuseumide populaarsuse edetabeli avalikustamine, TULImusta konkursi võitmine). • Muuseumi keskseks sotsiaalmeediaks olid Facebook, Instagram ja X ning alates detsembrist lisandusid LinkedIn ja TikTok. o LinkedInil on jaanuar 2024 seisuga 8 jälgijat (konto loodud 26.12.2023), esimene postitus jõudis 42 inimeseni ja CTR oli 4,26%. o TikTokil on jaanuar 2024 seisuga 73 jälgijat ja kokku 321 like’i, kõige populaarsemal videol üle 5400 vaatamise. Kokku on seisuga detsembri lõpust jaanuari lõpuni videotel ligi 14 000 vaatamist, keskmiselt 2300 video kohta. o Jaanuaris 2024 on Facebooki lehel jälgijaid 11 694 (jaanuaris 2023 oli sama number 11 366). Facebook on keskkond, kus kasvamine on tänu algoritmidele aina 55  keerukam, kuid siiski on viimastest analüüsidest näha, et meie postitused jõuavad suure hulga inimesteni ning kaasatavus on hea. • Eesti Loodusmuuseumi kogude töö ja loodusteaduslik tegevus hõlmab kuut valdkonda: botaanika, geoloogia, mükoloogia, zooloogia, foto- ja multimeedia ning teadusajalugu. • 2023. aastal täienesid ELM kogud 5300 eksemplari võrra. • 2023. aastal tegeleti kogude valdkonnas auditi järeltegevustega ja tõhustati kogude ohutust. Saadi valmis kogude kasutamise, laenu- ja proovivõtu tingimused, tõlgiti inglise keelde ja avalikustati kodulehel. Jätkati digiteerimise strateegilisema läbiviimisega. Jätkati süstemaatiliselt digikujutiste loomist, jätkus koostöö PlutoF meeskonnaga digikujutiste ülekandeks infosüsteemi sisestatud kirjete juurde. Arendati edasi digikujutiste loomise võimekust muuseumis: loodi pildistamiseks sobilik taustade ja valgustitega sein, arendati edasi digikujutise standardeid. • Tuumiktaristu toetuse abil dokumenteeriti ja konserveeriti mitmed halvas olukorras eksemplarid, sisestati suurel hulgal eksemplare, jätkati digikujutiste loomisega eksemplaridele, tõlgiti vanu etikette, monteeriti herbaarlehti. • Uue maja valguses sai suur hulk eksemplare hoiustatud uute arhiivikindlate vahenditega parimate praktikate järgi, töö jätkub edaspidigi. Viidi läbi mitmeid kogusid kolimiseks ettevalmistavaid tegevusi. • ELM töötajate poolt või osalusel valmis 2023. aastal kolm teaduslikku ja neli populaarteaduslikku artiklit. • Eesti lähiaastate üheks olulisimaks prioriteediks on rohereform, mida on võimatu edukalt ellu viia keskkonnateadlike kodaniketa. Loodusmuuseumil on plaanis luua Eestisse lisaks uuele, Põhjamaade modernseimale loodusmuuseumile ka keskkonnahariduse ja rohereformi kompetentsikeskus, mis hakkab süsteemselt ja tänapäevaseid haridusmetoodikaid kasutades looma ühtset keskkonnahariduse võrgustikku, mis on rohereformi üks peamine alustala. Loodavasse loodusmajja luuakse sünergia kodanikuühiskonna, kolmanda sektori ja ametkonna vahel, mis parandab oluliselt koostööd, seadusloomet ja üleüldist info liikumist sektori sees. Loodusmajast saab rohereformi nö tugikeskus, mille kaudu on võimalik vahendada elanikkonnale rohereformi seonduvat infot, seda energiatõhususest kuni rõivatööstuse keskkonnamõjuni. Läbi toimuvate seminaride, akadeemiate, perehommikute jne, on võimalik rohereformi ja kliima teemasid selgel, lihtsal ja arusaadaval moel elanikkonnani vahendada. • Keskkonnaportaali kaardirakenduses on üle 120 kaardikihti looduskaitse, vee, jahinduse, metsanduse, põllumajanduse, jääkreostuse ja kalanduse valdkonnast ning uusi kaarte tuleb järjest juurde. 2023. aastal lisati 28 uut kihti, nendest 19 sellist, mida varem ei ole sellisel kujul avalikustatud. Lisaks EELIS-e kihtidele lisati ka metsaregistri, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Põllumajandus- ja Toiduameti hallatavaid ruumiandmeid. • Septembris korraldati üle-eestiline põhikooli õpilastele suunatud videovõistlus „Ringmajanduse meistriklass 2023“. • Seireinfo levitamine seirevideo abil (2022. aastal 6 videot, 2023. aastal 12 videot, sh 5 erinevate valdkondade aruandluse tulemuste videot). 56 *Joonisel 2022. a andmed. • KeA keskkonnahariduse osakond on peaaegu taastanud COVID-eelse kontaktsete tegevuste mahu. Korraldame nii riiklike õppekavadega seotud aktiivõppeprogramme õpilastele kui mitmesuguseid teavitustegevusi avalikkusele. Olulisemad teemad olid ringmajandus ja kestlik eluviis, elurikkus ja selle hoidmine, toimetulek hättasattunud metsloomaga ja loodushoidlik kalastamine. Osaleme Eesti keskkonnahariduse kvaliteedisüsteemi loomisel ja rakendame seda järk-järgult oma tegevustes. 57 Valdkonna peamised kitsaskohad • Valitsemisala keskkonnahariduse ja -teadlikkuse valdkonna juhtimine ja koordinatsioon ei ole praegu piisav; rollijaotustes ja tegevustes esineb kattuvusi ja killustatust – lahendus: kompetentsikeskuse käivitamine. • Mõned valdkonna arenguks vajalikud tegevused, mis peaksid olema süsteemsed, on projektipõhised ja ei ole seetõttu jätkusuutlikud – lahendus: riikliku keskkonnahariduse arendamise programmi loomine ja elluviimine. • KeA keskkonnahariduse osakonna töötajate arv väheneb, teavitustegevusteks mõeldud eelarve väheneb. Osakonnal on palju erinevaid töölõike, mis vajavad erinevat liiki pädevust. Kogu valdkonda on ees ootamas muudatused seoses keskkonnahariduse kompetentsikeskuse loomisega. See toob kaasa töö ümberkorraldamise, aga veel pole teada, mis ulatuses. • KIKi keskkonnateadlikkuse programmi vahendite vähendamise tõttu olime sunnitud vähendama õppeprogrammide toetust, mistõttu vähenes programmide arv ja ka keskuste tulu – lahendus: mitteformaalse keskkonnahariduse võrgustiku reform. • Seiretööde ja seirevõrgu alarahastamine takistab mitmete programmi tegevuste eesmärki saavutamast. Ilma põhjaliku seireta on raske hinnata keskkonnaseisundit erinevates valdkondades (vesi, liikide mitmekesisus, metsa seisund, jne). Täna ei ole tagatud riikliku seirekava täismahus rakendamine, mitmed seired jäävad teostamata või teostatakse väiksemas mahus. Tihti leitakse lahendusi erinevate projektide näol, mis omakorda tekitab juurde halduskoormust ja ebakindlust jätkusuutliku seire korraldamisel. 3. Kliimaministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevus keskkonnapoliitika kujundamisel Kliimaministeeriumile eraldatud riigieelarvelise teadusarendustegevuse rahastu eesmärk on tagada valdkondliku poliitikakujunduse teaduspõhisus. 2023. aasta juulis loodud Kliimaministeeriumi juhtida olid lisaks keskkonnakaitse- ja kasutuse programmile, transpordi ja liikuvuse, ehituse ning energeetika ja maavarade programmid. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse liikusid optimaalse kalapüügikoormuse ja jätkusuutliku kalavarude kasutamisega seotud teadusuuringud. 58 Kliimaministeeriumi sihtotstarbeline teadus-arendustegevuse eelarve koosnes kahest komponendist. Keskkonnaministeeriumile eraldatud vahendid 2023. aastaks oli 1,2 mln eurot ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist energeetika, maavarade, liikuvuse ja ehituse valdkondadega kaasa tulnud teadus-arendustegevuse vahendid 480 000 eurot. Siseriikliku teadusarendustegevuse koordineerimine, korraldamine ja nõustamine 2023. aastal oli erinevas faasis olevate teadusuuringute ja teadus-arendustegevust toetavate tegevuste rahaline maht Kliimaministeeriumis 1,4 mln eurot. Töös oli 21 teadusuuringut; teadus-arendustegevust toetavate tegevuste loetelus olid peamiselt konverentside ja koolituste läbi viimine ning ekspertide konsultatsioonid. Kõige mahukamad olid metsade kaitse ja metsanduse arengut suunavate projektide ning merekeskkonna kaitse ja kasutamisega ning meremajandusega seotud teadusuuringute portfellid. Metsanduse valdkonnas uuriti metsakasvukohtade peamiste puuliikide aklimatiseerumisvõimet tuleviku kliimaga, kuivendatud metsade süsinikuringet ning alustati uue metoodika väljatöötamisega SMI mudelite koostamiseks. Merekeskkonna kaitse valdkonnas uuriti Natura2000 alade mereelupaikade seisundit, mere põhjasetetest eralduva toitainete reostuskoormuse ja sisekoormuse osakaalu Eesti mereala erinevates allbasseinides ning merre lubatavate reostuskoormuste piire. Meremajanduse poolel uuriti laevanduse konkurentsivõimet, teadlaste abi kasutati väikesaarte parvlaevade prototüübi ja laevaremondi keskuse toimimismudeli väljatöötamisel. Põllumajanduse mõju veekeskkonnale oli seotud kahe nitraaditundlike alade uuringuga. Esimene neist uuris meetmete rakendamise mõju pilootpiirkonnas ja teise projekti raames töötatakse välja metoodika nitraaditundlike alade nimistu muutmiseks. Pinnavee seisundi hindamissüsteemi arendamise ja kaitse valdkonnas alustati kalastikuliselt väheoluliste vooluveekogumite määramise metoodika väljatöötamist. Looduse- ja liigikaitse poolel lõppes uuring Euroopa naaritsa populatsiooni seiremetoodikate kohta ning ette valmistatakse taimekaitsevahendite mõju uuringut erinevatele liigigruppidele. Kiirgusohutuse valdkonnas olid uuringud ja ekspertide konsultatsioonid seotud peamiselt tuumajaama eeluuringu ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega. Kemikaalipoliitika kujundamisega seoses uuriti siseriiklikku kemikaalivaldkonna korraldust. Ringmajanduse arengusuundade määratlemiseks alustati uuringut tekstiilijäätmete ringlussevõtu tehnoloogiate kohta. Ehituse- ja elukeskkonna valdkonnas valmistati ette kahte uuringut. Tänavaruumi giidi raames luuakse uus teadmine, millised on Eesti konteksti sobiva, kvaliteetse ruumi põhimõtteid. Eluasemeturu uuringu sihiks on eluasemeturu analüüsimetoodika väljatöötamine. Maavarade valdkonnas alustati rohereformi kontekstis kriitiliste ressursside uuringuga. Riigikantselei konkurentsipõhisest teadus- arendustegevuse taotlusvoorust rahastuse saanud suurprojektid Kliimaministeeriumis Kliimaministeeriumi ja tema allasutustes teostatakse kahte suurprojekti. „EL 2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise teaduspartnerluse raamleping ülikoolidega“ , mille raames 59 hangitakse kliimaeesmärkide elluviimiseks vajalikke uuringuid ja konsultatsioone koos Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ning Majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumiga. Kliimaministeeriumi eelarve uuringuteks on 363 034 eurot. „Fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringu“ sihiks on välja selgitada parim võimalik tehnoloogia Eesti fosforiidi ja kaasnevate ressursside tööstuslikuks väärindamiseks. Projekt kestab 3 aastat, eelarve on 6 072 000 miljonit eurot. Ellu viib Eesti Geoloogiateenistus. 2023. aastal osutus konkurentsipõhises voorus edukaks Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri poolt esitatud taotlus „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks“. Uurimisprogrammi elluviimiseks eraldati Kliimaministeeriumile 5,7 miljonit eurot. Projekt kestab neli aastat, elluviija on Keskkonnaagentuur, koos Kliimaministeeriumiga; partner Regionaal- ja põllumajandusministeerium. Rahvusvahelise teadusarendustegevuse koordineerimine, administreerimine ja sihtfinantseerimine oli peamiselt seotud Euroopa horisondi algatustega ning ja JPI Oceans projektidega. Kliimaministeerium toetab vastavalt teaduspartnerluste osaluskavale Eesti teadlaste osalemist kümnes rahvusvahelises teadusprojektis. 2023. aastal oli kohustuste eelarveline maht seoses käimasolevate projektide ja ettevalmistatavate ühiskonkurssidega 429 900 eurot. Eesti teadlased osalesid Euroopa horisondi partnerlustes ehk suurtes rahvusvahelistes projektides metsanduse (ForestValue, ForestValue2), looduskaitse (Biodiversa+) ja kemikaaliriskide hindamise (PARC) valdkondades. Merekaitse (Sustainable Blue Economy) partnerluse ühiskonkursse valmistatakse ette. Seoses Kliimaministeeriumi moodustamisega lisandusid energeetika ja linnakeskkonna temaatilised teaduspartnerlused Clean Energy Transition (CET) ja Driving Urban Transitions to a sustainable future (DUT). Samuti toetati Eesti teadlaste osalemist JPI Ocean RESPONSE ja ANDROMEDA projektides, mis uurisid mikro- ja nanoplasti mõju mereelustikule ning töötasid välja analüüsimetoodikad nano- ja mikroplasti seiramiseks merenduskeskkonnas. Kliimaministeeriumi haldusala teadusarendustegevusest Kliimaministeeriumi haldusalas läbi viidud teadusuuringute kohta koguti sisendit nii valitsusasutustest, hallatavatest asutustest kui riigi osalusega siht- ja tulundusasutusest ning äriühingutest. Suurim teadusuuringute rahastaja on Keskkonnainvesteeringute Keskus SA. Keskkonnaprogrammi kaudu on 2023. aastal ülikoolide teadusarendustegevust toetatud mahus 3 265 265 eurot. Suurimad väljamaksed olid ringmajanduse (770 317 eurot), veekaitse (696 464 eurot) ja elurikkuse kaitsega (518 532 eurot) seotud teadusarendustegevusele. Neile järgnesid metsanduse suunamise (424 642 eurot), merekeskkonna kaitse (418 692 eurot) ja kliimaga kohanemisega (295 287 eurot seotud teadusarendustegevus. Samuti on KIK vahendanud välisabi (EMP), millest elurikkuse tagamise seotud projektidele tehtud väljamaksed olid 2023. aastal olid kokku 209 408 eurot (TÜ, EMÜ). 60  Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) teadusarendustegevuse kulud seoses uute perspektiivsete maavarade ja energiaallikate uuringutega oli mahus 1 494 116 eurot. Keskkonnaagentuuri suurimad teadusprojektid olid seotud elurikkuse tagamise, merekeskkonna kaitse, veekaitse ning metsanduse arengu suunamisega ( väljamaksete maht 480 767 eurot). Keskkonnaameti teadusarendustegevus keskendus andmepõhise aruandluse ja kestliku kalanduse edendamisele ning põhjaveemudelite arendamisele. Kasutati nii riigieelarvelisi kui välisvahendeid mahus 410 790 eurot. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) teadusarendustegevus koostöös TÜ ja EMÜga keskendus metsade tervise ja kliimaga kohanemise küsimustele (409 811 eurot). Transpordiameti tellimusel viisid teadusuuringuid läbi TALTECH ja T-Konsult OÜ geosünteetika ja katendikihtide osas ning raskeveokite koormuste mudeldamist (maht kokku 130 150 eurot). Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ oli edukas välisprojektides osalemises, Euroopa horisondi ja struktuurivahendite abil ellu viidud teadusarendustegevusega seotud väljamaksed olid mahus 162 225 eurot. Kliimaministeeriumi valitsemisala äriühingud viisid teadusuuringuid läbi ka omavahendite arvelt. Saarte Liinid OÜ teadusarendustegevus (Läänemere veetaseme ja lainetuse uuringud, ilmunud on kaks teadusartiklit) toimus koostöös Tallinna Tehnikaülikkooliga (väljamaksed 46 200 eurot). AS Elering teadusarendustegevuse eesmärgil telliti TALTECHilt riski- ja seisundipõhise varahalduse põhimõtete väljatöötamine (maht 123 300 eurot). Teadusarendustegevuse kogumaht Kliimaministeeriumi haldusalas 2023. aastal oli kokku 8 023 743 eurot. GBAORD kategooriates jagunesid tegevused nelja peamisesse valdkonda: maakoore, hüdrosfääri ja atmosfääri uuringud ja kasutamine (1 494 116 eurot); keskkonnakaitse (5 235 341 eurot); transport, telekommunikatsioon ja teised infrastruktuurid (504 769 eurot) ja Põllumajandus, metsandus, kalandus (789 517 eurot). 4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine Esialgne Lõplik Täitmine Täitmine KESKKONNAKAITSE JA -KASUTUSE PROGRAMM eelarve eelarve tuhat € (%) tuhat € tuhat € KULUD -199 038 -593 445 -137 586 23,2% Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -35 405 -433 604 -12 830 3,0% Kulud -35 405 -433 604 -12 830 3,0% Õhukvaliteedi parendamine -13 390 -6 376 -4 634 72,7% Kulud -13 390 -6 376 -4 634 72,7% Kiirgusohutuse tagamine -1 811 -2 471 -2 406 97,4% 61  Kulud -1 811 -2 471 -2 406 97,4% Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine -19 698 -11 873 -11 413 96,1% Kulud -19 698 -11 873 -11 413 96,1% Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine -1 023 -4 467 -2 276 50,9% Kulud -1 023 -4 467 -2 276 50,9% Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine -3 458 -3 207 -2 250 70,2% Kulud -3 458 -3 207 -2 250 70,2% Jäätmemajanduse korraldamine -11 352 -7 202 -5 697 84,3% Kulud -11 352 -7 202 -5 697 84,3% Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -2 322 -2 179 -1 935 88,8% Kulud -2 322 -2 179 -1 935 88,8% Merekeskkonna kaitse suunamine -3 404 -4 638 -3 087 66,6% Kulud -3 404 -4 638 -3 087 66,6% Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -35 682 -39 613 -27 755 70,1% Kulud -35 682 -39 613 -27 755 70,1% Elurikkuse kaitse tagamine -22 408 -24 265 -18 522 76,3% Kulud -22 408 -24 265 -18 522 76,3% Metsanduse arengu suunamine -13 319 -14 501 -13 203 91,1% Kulud -13 319 -14 501 -13 203 91,1% Maatoimingute korraldamine* -11 299 -12 740 -8 411 66,0% Kulud -11 299 -12 740 -8 411 66,0% Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine* -12 642 -9 857 -9 736 98,8% Kulud -12 642 -9 857 -9 736 98,8% Ilmaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -4 663 -5 979 -5 409 90,5% Kulud -4 663 -5 979 -5 409 90,5% Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine -7 162 -11 299 -8 022 73,5% Kulud -7 162 -11 299 -8 022 73,5% *01.07.2023 liikus Maa-amet ReMi valitsemisalasse sh kaks programmi tegevust. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuste eelarve 593,4 mln eurot. Võrreldes esialgse eelarvega oli muutus 398,2 mln eurot. Eelarve suurenes põhiosas CO2 heitmekvoodi müügitulude arvelt. Programmi eelarve alatäitmist mõjutab oluliselt nende vahendite alakasutus 2023. aastal. Riigieelarvest eraldatud vahenditest programmi tegevustes kasutamata jäänud jääkidest olulisemad on: • 7 980 027 eurot iga aastaselt keskkonnatasude seaduse § 56 alusel Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) eraldatavad vahendid keskkonnaprogrammi elluviimiseks. Põhjendus: KIK toetuste eelarved avati 2023. aasta rahastusotsuste alusel, kuid projektide elluviimise pikkus (väljamaksed saajatele) on kuni kolm aastat. • 4 540 169 eurot reoveepuhastuse ja joogiveevarustuse tegevustoetuse jääk (objektikood IN050410), mille osas on KIK-l kohustused võetud (avatud taotlusvoorude tulemusel toetuse saajatega lepingud sõlmitud), kuid projektide elluviimine ehk tekkepõhine kulu tekib 2024. aastasse. 62  • 1 916 339 eurot Keskkonnaameti tegevuskulude jääk, mida kasutatakse VMK 2022-2027 meetmeprogrammist tulenevateks vajadusteks: uuringu läbiviimine Võerdla kogumi hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamise lahenduste hindamiseks ja elupaikade taastamiseks; operatiivseire korraldamine 2023 keskkonnaloa nõuete täitmise tagamine ja veekogumite seisundi hindamiseks; hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus luuakse põhjavee mudel põllumassiivide läheduses paiknevatele puurkaevude piirkonnas, kus on nitraatide ja pestitsiidide kasvusuundumused. 2023. aastal tellitud töö „Maaparandussüsteemide negatiivsete keskkonnamõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamiseks normtehnilise väljundi koostamine“ eest tasumiseks. 2023. aastal tellitud töö „Maaparandussüsteemide negatiivsete keskkonnamõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamiseks normtehnilise väljundi koostamine“ eest tasumiseks. 2024. aastaks muudeti loomakahjude hüvitamise määrust seoses eelarvevahendite nappusega ja loobuti hanekahjude hüvitamisest alates 2024. aastast, 2023. aastal tekkinud kahjud ja ennetustööd hüvitatakse veel eelmise korra kohaselt 2024. aastal. Järelevalve täiendavad tegevused - Põhjaranna tee 8 asendustäitmine jms. • 1 100 044 eurot Keskkonnaagentuuri tegevuskulude jääk seoses Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskuse edasilükkunud töödega, reaalajamajanduse tööde lõpetamine ja mereseire lepingute täitmine jäi 2024. aastasse. 2023. aasta veeteemaliste lepingute lõpetamine lükkus 2024. aastasse, sh jääki kasutatakse ka LIFE IP Ida-Viru projektis paisude lõhkumise omaosaluse kuludeks. • 500 025 eurot Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eraldatud vahendid IT vajaku kompenseerimiseks (objektikood SR050071). Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse (KeMIT) arendusprojektide elluviimine toimub vastavalt projektiplaanides kokkulepitule ning vahendid kasutatakse ära 2024. aastal, kuna finantsvahendite eraldamise kinnituse saamise järgselt (kevad 2023) alles alustati tegevustega ning alustatud projektide tähtajad langevad 2024. aastasse. • 181 817 eurot teaduspartnerluse raamlepinguks eraldatud vahendite jääk (objektikood SR050177), mille osas tegevused lükkusid 2024. aastasse. • 105 008 eurot Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eraldatud vahendid avaandmete direktiivi rakendamiseks eraldatud vahendid (objektikood SR00079). Kõiki vahendeid ei jõutud 2023. aastal kasutada, vahendid kasutatakse ära 2024. aastal. • 97 756 eurot omandireformi reservfondist eraldatud vahendid (objektikood OR050187). OR objekti kasutamata eelarve on ülekantav kuni tegevus on ellu viidud. 2023. aasta tööd teostati planeeritud mahus ning üle viidav eelarve on planeeritud 2024. aastal tööde teostamiseks. Hetkel kulgevad tööd kokkulepitud ajaraamis vastavalt Maa-ameti vajadustele. Lisa 1 Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse Kliimaministeeriumi printsiip on, et majandus peab mahtuma looduse piiridesse. Elurikkuse kadu mõjub hävitavalt nii loodusele, inimestele, kui kokkuvõttes majandusele. Elurikkuse hoidmine ja võimalusel looduse taastamine astuvad ühte jalga kohanemisel kliimamuutustega. Elurikkuse säilitamine on oluline instrument kõigis poliitikavaldkondades. Keskkond on inimõigus, seega ülemaailmselt ning ka Euroopa Liidu siseselt on üha enam vajalik vastata pikaajalistele keskkonna ja kliimaga seotud väljakutsetele – hoogustuv 63 rohepööre, ressursside kestlik kasutus, ökosüsteemide säilitamine, kliimamuutused ja nendega kohanemine. Eesti on nõustunud EL looduse taastamise määruse eesmärkidega, kuigi Eesti looduse olukorda võib hinnata Euroopa Liidu üheks paremini säilinuks, on siiski ligi poolte ohustatud liikide ja elupaikade seisund ka Eestis ebasoodne. Ökosüsteemide taastamine ja elurikkuse kao peatamine on Euroopa roheleppe nurgakivi. Tulemusvaldkonna üheks mõõdikuks on soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osakaal on 57% (mõõdetakse iga kuue aasta järel), mis on soovitud sihttasemel. Tulemusvaldkonna üheks mõõdikuks on ka summaarne kasvuhoonegaaside koguheide. Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri11 2022. aasta andmete järgi oli kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus 14,3 miljonit tonni CO2- ekvivalenti. 2022.a heide võrreldes 2021.a suurenes, põhjuseks põlevkivi kasutamine energia ja soojatootmises. 2020.a aastal oli koguheide oodatust madalam pandeemia tõttu. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG koguheide vähenenud 65% võrra. Arvestades ka LULUCF sektorit, on koguheite vähenemine 59%. Olemasolevad poliitikad ja meetmed on selgelt ebapiisavad erinevate kliimapoliitika õigusaktide kohaste eesmärkide täitmiseks ning riigi pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamiseks. Seetõttu on vaja rakendada täiendavaid meetmeid kõikides sektorites. 2023. aasta septembris algatati kliimakindla majanduse seaduse välja töötamise protsess, mille eesmärk on mh vaadata üle õigusraamistik Eesti 2030. aasta kliimaeesmärkide täitmiseks ning kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks ja panna paika peamised põhimõtted, mida on vaja nende eesmärkideni jõustamiseks. 2023. a veebruaris kiitis Riigikogu heaks „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ muudatused. Ressursitootlikkus 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga veidi vähenes (2022. aasta tase 0,69 €/kg), kuid 2022. aasta eesmärk on sellele vaatamata täidetud. Tulenevalt ebakindlast majandusolukorrast, mida on põhjustanud COVID 19 pandeemia ning Venemaa agressioon Ukrainas, on vähenenud kindlus ressursitootlikkust suurendavate investeeringute tegemiseks. Negatiivne mõju on ilmnenud projektide tähtaja pikendamises, tarneahelate pikenemises, turundustegevuste ära jäämises või edasilükkumises. Samas võib tõdeda, et ressursitootlikkus on pikemat perioodi vaadeldes paranemas. Perioodil 2013-2022 on Eestis ressursitootlikus suurenenud 32% (2013=100%), millega oleme ressursitootlikkuse suurenemisega Euroopa Liidus Iirimaa järel teisel kohal. 2023. aasta eesmärgi saavutamine selgub 2025. aasta alguses. Lähiaastate fookuses on olnud ja püsib seal jätkuvalt jäätmevaldkond ning selle reformimine – jäätmereform. Oluline on korraldada jäätmekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt ümber selliselt, et tagada materjaliringsus ning saavutada olmejäätmete ja muude jäätmeliikide jaoks kohustuslikud sihtarvud. Lähiaastatel on lisandumas Eestile mitmed kohustused seoses lisanduvate nõuete ja sihtarvudega uutele jäätmeliikidele (nt tekstiilijäätmete kogumine ja ringlussevõtt, sihtarvud biojäätmete valdkonnas, nn ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisega kaasnevad kohustused, pakendi- ja pakendijäätmete määruse jõustumine jne) ning seega tuleb ümber korraldada ka Eesti jäätmemajandus. Lisaks on välja töötatud uus jäätmearuandluse kontseptsioon ja selle rakendamise kava. Jäätmeteke on viimastel aastatel pöördunud kasvutrendi ja kuigi 2022. aastal toimus võrreldes 2021. aastaga teatav jäätmetekke langus, siis eeldatavalt (jäätmestatistika 2023. aasta kohta on koondamisel ja selgub 2025. aasta alguses) ei saavutatud 2023. aasta jäätmetekke vähendamise eesmärki (2022. aasta tase: 4585 kg/in/a vs kavandatud 3530 kg/in/a). Suurenenud jäätmeteke on osaliselt tingitud teatud tüüpi jäätmete kasvust (nt 11 2022. aastal avaldatud Eesti kasvuhoonegaaside inventuur ( Kasvuhoonegaasid Eestis | Kliimaministeerium) 64 ehitus-lammutusjäätmed, pinnase- ja tööstusjäätmed), kuid teisalt ei ole seni rakendatud jäätmetekke vähendamise tegevused veel oma täit mõju saavutanud. Jäätmetekke vähendamise eesmärgi saavutamiseks on rakendatud erinevaid meetmeid (sh KOVde nõustamine, ekspertide koolitamine, toetusmeetmed) ja uuendatud õigusakte. Samas on oluline ka inimeste teadlikkuse suurendamine ja harjumuste muutmine keskkonnahoidlikuks. 2023. aastal valmis Riigi jäätmekava 2023-2028, mis on osa ringmajanduse strateegilisest nägemusest ja tegevuskavast, moodustades süsteemse terviku ringmajandusele üleminekul. Tähelepanu all on ka veekaitse. Vastavalt 2022. a veekogumite seisundihinnangutele on 51% pinnaveekogumitest ja 74% põhjaveekogumitest heas seisundis. Seisundi paranemist paraku näha ei ole. Reostuse vähendamist ja vete seisundi parandamise meetmete rakendamist takistab ressursside puudus, puudu on nii inimesi kui raha uuringuteks ja teadus- arendustegevusteks ning investeeringuteks. 2023. aastal võeti vastu uus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse tervik tekst, seaduse tasandil sätestati detailsemalt veehinnastamisega seotud küsimused, mh loodi alus ka selleks, et veehinna määramisel saab aluseks võtta ka veeressursi kaitse vajadust. 2023. a suvel käivitus veereformi teekaardi koostamine, mille eesmärgiks on 2025. a juuniks välja töötada strateegia, kuidas tagada vee- ettevõtluse jätkusuutlikkus ja mõistlik veeteenuse hind. 2023 lõppesid Purtse ja Erra jõe jääkreostuse likvideerimise tööd. Ligi 27 mln euro eest sai Purtse jõe valgalal põlevkivitööstuse jääkidest puhtamaks kokku 18 kilomeetrit jõesängi. Meie eesmärk on, et iga inimese hoiakud ning käitumine lähtuvad keskkonnahoidlikkusest. Keskkonnavaldkonnas tulemuste saavutamise võti peitub teadlikes ning ka teadlikult oma käitumist muutvates kodanikes. Üldine keskkonnateadlikkus on aasta-aastalt suurenenud (keskkonnateadlikkuse indeks oli 2022. a 41,6%, uus uuring viiakse läbi 2024. aastal), paranenud on nii hoiakud kui inimeste käitumine. Üheks eelduseks, et hinnata tänast olukorda ning mõõta tegevuste mõju, on kvaliteetsed andmed. Keskkonnaandmete valdkonna arendamisel, nende kvaliteedi tõstmiseks ja kättesaadavuse parandamiseks, on käivitunud mitmeid siseriiklikke ja ka rahvusvahelisi algatusi, sh tuleb arendada seirevõimekust, uuendada seireseadmeid ning leida uuenduslikke viise keskkonnaseire teostamiseks. Taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamisel ning energiajulgeoleku tagamisel on oluline leida võimalused loodusväärtuste ja taristu kooseksisteerimiseks pakkudes keskkonnaalast infot ja ekspertiisi. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil: https://kliimaministeerium.ee/ministeerium-kontakt-uudised/ministeeriumi- tutvustus/tegevuspohine-eelarve 65  Kinnitatud kliimaministri 11.06.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/256 Transpordi tulemusvaldkonna 2023. aasta tulemusaruanne Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2022 Kliimaministeerium, 2024 Sisukord 1. Tulemusvaldkonna üldinfo 3 2. Tulemusvaldkonna mõõdikud 4 3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine 5 4. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs 5 5. Hindamised ja tõhustamiskavad 13 6. Programmi üldinfo 13 7. Programmi mõõdikud 14 8. Programmi olukorra analüüs 17 9. Programmi tegevuste täitmise analüüs 25 10. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine 30 11. Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse 32 1. Tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkond: Transport Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega. Eesti 2035 siht: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Tulemus- Programm, sh vastutavad (valdkonna arengukavad, poliitika valdkond ministeeriumid põhialused jms) Transport • Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021– Transpordi konkurentsivõime ja 2035 (edaspidi TLAK)1 liikuvuse programm aastateks 2 2023–2026 • Meremajanduse valge raamat 2022–2035 • Riiklik Lennundusohutusprogramm3 • Liiklusohutusprogramm 2016–20254 Vastutaja(d): Kliimaministeerium • Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist alates 1. juulist 2023 suunav tegevuskava aastateks 2021–20285 (eelnevalt Majandus- ja • Riigiteede teehoiukava 2023–20266 Kommunikatsiooniministeerium) • Veetee hoiukava 2023–20267 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium alates 1. juulist 2023 (siseriikliku ühistransporditeenuse osa) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teenused) Transpordi tulemusvaldkonnas on üks arengukava TLAK, mida viidi 2023. aastal ellu veel ühe programmiga – Transpordi konkurentsi ja liikuvuse programmiga (2023–2026), mis kinnitati 2023. aastal. Programmi eesmärgiks on jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse planeerimisel inimeste ja kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav, ohutu ja mugav, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus. Programmi periood kestab neli aastat. Transpordi tulemusvaldkonna programmide planeerimistasandites tehakse 2023. ja 2024. aasta võrdluses olulisi muudatusi. Kuivõrd Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega8 korraldati senine Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks ja Maaeluministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks, kus Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonda puudutavad ülesanded liikusid Rahandusministeeriumilt üle Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning 1 https://www.KliM.ee/media/6865/download 2 https://www.KliM.ee/media/8055/download 3 https://transpordiamet.ee/media/1277/download 4 https://transpordiamet.ee/ohutus-ja-jarelevalve/liiklusohutus/liiklusohutusprogramm 5 https://www.KliM.ee/media/6948/download 6 https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava 7 https://www.KliM.ee/media/8425/download 8 Leitav eelnõude esitamise süsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c5b5551-dfde-411a-a678-4dc8e39be9bd ja https://kliimaministeerium.ee/media/10434/download Sotsiaalministeeriumi töö- ja sotsiaalvaldkonda puudutavad ülesanded Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja siseriikliku ühistranspordi koordineerimine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning transpordi teemad üldiselt Kliimaministeeriumisse, siis sellest tulenevalt muudeti ka ministeeriumide valitsemisala ülesandeid ja valitsusasutuste alluvust. Ministeeriumide ümberkorraldamisel korraldati ümber ka ministrite ja ministeeriumide tööjaotus, et viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist. Sellest tulenevalt on perioodil 2024—2027 transpordi tulemusvaldkonnas kaks tegevuspõhise riigieelarve programmi, mis koostatakse TLAK-i üldeesmärgi elluviimiseks: 1) Transpordi ja liikuvuse9 programm (kliimaministri vastutusala), mis hõlmab kõikide liikumisviiside planeerimise ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist; 2) Ühistranspordi10 programm (regionaalministri vastutusala), mis hõlmab ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist. 2. Tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel 1.Tulemusvaldkonna mõõdikud Eesmärk: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, kestlikud, kiired ja mugavad liikumisvõimalused Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed 2021 2022 2023 2023 2024 203511 Liikluses hukkunute arvu vähenemine poole võrra kolme 55 55 55 44 42 30 aasta keskmisena12 Liikluses raskelt vigastatute arvu vähenemine poole võrra 360 367 395 316 309 187 kolme aasta keskmisena13 Transpordi CO2e heite 2 357,73 kt 2437,94 kt 2243 kt 2270,8 1700 kt CO2 ekv CO2 ekv vähenemine 700 kt võrra (2023.a (2024.a - CO2 7 CO2 CO2 võrreldes 2018. aastaga14 inventuurist inventuuri ekv ekv ekv 9 Liikuvus on laiem mõiste ning ühistransport ja selle korraldus on vaid osa liikuvusest. Liikuvust defineeritakse laiemalt kui liikumisvõimalust ja võimalust jõuda ühest kohast teise, kasutades igapäevaste vajaduste rahuldamiseks üht või mitut transpordiliiki, sealhulgas arvestades mitmekülgset inimeste ja kauba liikuvuse korraldamist majanduslikult, sotsiaalselt ning keskkondlikult jätkusuutlikul moel. 10 Ühistransport ehk ühisveondus on siseriiklik regulaarliinidel põhinev reisijate vedu, mis on mõeldud üldsusele kasutamiseks. Ühistranspordiks ei loeta taksot, renditud autot ega tellitud bussi. Ühistranspordiga saab liigelda nii õhus, maal kui ka vees. Enamik ühistranspordist toimib sõidugraafiku alusel. Ühistransporti kavandatakse ja korraldatakse vastavalt nõudlusele, soodustades seeläbi ühissõidukite eeliskasutamist ning vähendades ühiskonna sotsiaalseid ja majanduslikke kulutusi transpordile, energiale ja taristule. 11 TLAK 2035. aasta mõõdikud, sh „Transpordi CO e heite vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga“, mis on ka „Eesti 2 2035“ mõõdik 12 Allikas: https://transpordiamet.ee/liiklusonnetuste-statistika 13 Allikas: Transpordiamet (TRAM) 14 Allikas: https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/kasvuhoonegaasid#kasvuhoonegaaside-in ja EKUK  2021.a st 2022.a kohta) kohta) Suurendada kauba- ja reisilaevade arvu Eesti lipu all (500 ja enama kogumahutavusega) 25 23 31 20 40 360 Allikas: Kliimaministeerium Suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonnkilomeetrites 29% 22% 16% 23% 24% 40% võrreldes maanteetranspordiga15 Suurendada aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu 32 33 44 25 45 50 Allikas: AS Tallinna Lennujaam 3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine Tabel 2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine, tuhat eurot Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Kulud -621 927 -683 769 -527 711 *Täitmise selgitusi vt ptk Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine 4. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs Transpordi tulemusvaldkond panustab eeskätt Eesti 2035 sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi „Ruumi ja liikuvuse“ all kajastatud muutuste elluviimisse. Transpordi tulemusvaldkonna suuremad väljakutsed on sektori CO2-heitkoguste vähendamine, TEN-T põhivõrgu maanteede, sadamate kaldataristu (tulenevalt kliimapaketist) ja Rail Baltic raudteetrassi väljaehitamine, Eesti-sisese raudteevõrgustiku elektrifitseerimine, kaubatranspordi viimine maanteelt raudteele ning kogu transpordi toimepidevuse tagamine läbi rohetehnoloogiate kasutuselevõtu ja digitaliseerimise. Kõikide nõuetele vastavad tingimused peavad olema saavutatud aastaks 2030, mis eeldab järgmise kuue aasta jooksul väga suuri investeeringuid nii taristusse, veeremisse, kui ka kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtuks. Transpordisektori CO2-heitkoguste vähendamine. Eesti eesmärk on vähendada transpordist tulenevat KHG heidet 2030. aastaks 24% võrreldes 2005. aastaga. See on märkimisväärne väljakutse, arvestades, et transpordisektori heitkogused olid 2022. aastal suuremad kui 2005. aastal ja üle 90 % pärines maanteetranspordist. Aruande koostamise hetke prognoosi kohaselt TLAKis 15 Allikas: Statistikaameti tabel TS121: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__transport__transpordi-uldandmed/TS121 püstitatud CO2 vähendamise eesmärki olemasolevate meetmetega ei saavutata. Euroopa Liidu Kliimapaketi „Fit for 55“ raames Eestile võetud CO2 heite vähendamise kohustus proportsionaalse sektorite jaotuse korral on Transpordi ja liikuvuse arengukavaga võetud eesmärgist veelgi kõrgem (tinglikult 1600 kt CO2 ekv 2030. aastaks). Hetkel rakendatavate meetmetega on aastal 2030 transpordisektori heide ca 2089,23 kt CO2 ekv (eelmise aastaga võrreldes on prognoosides toimunud muutused halvenemise poole). Transpordisektori CO2 heite vähendamise kohustuse mittetäitmine tähendab Eestile potentsiaalset kohustust hakata soetama kauplemisturult CO2 ühikuid, mis on lisakoormus eelarvele olukorras, kus on vaja leida rahastust erinevateks investeeringuteks. Joonis 1. Eesti autopark on suhteliselt vana ja uutel autodel on kõrge CO2 emissioon A. Age distribution of passenger cars B. Average CO2 emissions per km from new 2021 Grammes of passenger cars Less than 2 years From 2 to 5 years % From 5 to 10 years From 10 to 20 years CO2/km 2021 100 150 80 100 60 40 50 20 0 0 FIN GBR LTU LVA HUN FRA DNK SWE DEU LUX POL SVN CHE NLD EST NOR BEL NLD FIN FRA LUX ITA LVA BEL LTU EST NOR HUN SWE DNK DEU SVN POL SVK EU27 Allikas: Eurostat (road_eqs_carage, sdg12_30), OECD “Eesti majandusülevaate eelnõu” Heitkoguste vähendamise tempo kiirendamiseks tuleb parandada transpordi energiatõhusust ja vähendada heitemahukust. Ökonoomsem ja väiksem autopark aitaks sellele kaasa. Uuringud näitavad, et transpordi sektoris CO2 eesmärke ei ole võimalik täita ilma maksupoliitika muudatusteta (tarbimismaksud, mis motiveerivad inimesi valima säästvat ühistransporti või keskkonnasõbralikumat autot), aga ka üldise paradigma muutuseta. Selleks, et paradigma muutust säästva liikuvuse või üleüldiselt kestlike valikute kasuks suunata, tuleb nügida inimesi nende mugavustsoonist välja astuma ja suunata neid tegema kestlikke valikuid, luues selleks eeldused (nt rattateede arendused, kiiremad rongiühendused jne) ning tegeleda järjepideva teavitustööga. Selleks, et muutused oleksid piisavalt kiired ja efektiivsed, on omakorda vaja kogu riigisektori, aga ka KOVide, haridusasutuste, meedia jt ühist ja järjepidevat jõupingutust inimeste teadlikkuse tõstmisel pikema ajaperioodi jooksul. Näidata riigiasutuste, -äriühingute ja KOVide positiivset eeskuju, toetada ja juhendada inimesi säästlikumate valikute tegemiseks. Joonis 2. Uute autode maksustamine Eestis ei ole seni olnud seotud nende keskkonnamõjuga Võrdlev ülevaade eri tüüpi autode maksustamise komponentidest valitud OECD riikides, 2022. a EUR Selling price VAT Registration tax Bonus/Malus Other Total 120000 100000 80000 60000 40000 20000 0 -20000 EST FIN FRA LVA IRL EST FIN FRA LVA IRL EST FIN FRA LVA IRL EST FIN FRA LVA IRL Electric SUV Hybrid sedan Electric Sedan Fuel 4X4 pickup Märkus: selle graafiku eesmärk on võimaldada võrrelda valitud liikmesriikide maksustamistaset ja mitte kajastada tegelikke kohalikke turuhindu. Seetõttu eeldatakse maksude taseme riikidevaheliste võrdluste hõlbustamiseks käesoleva tabeli puhul, et sõidukite müügihind enne maksude mahaarvamist on kõigis riikides sama. Riikide võrdlemise hõlbustamiseks on autod jagatud nelja kategooriasse, mida peetakse tüüpilisteks autodeks: elektriline maastur, hübriid-sedaan, elektriline sedaan ja kütuse 4X4 pikap. Allikas: OECD “Eesti majandusülevaate eelnõu”, OECD tarbimismaksu suundumused 2022. aastal. Põhiline murelaps transpordis on jätkuvalt maanteetransport, mis moodustab ca 97% kogu sektori KHG heitkogusest. Kuigi sõidukid muutuvad ökonoomsemaks (kütuse tarbimine L/100km väheneb), siis sõidukite läbisõit suureneb aga kiiremini ning samuti eelistatakse jätkuvalt suuremate mootoritega sõidukeid. Ca 50% Eesti teetranspordi läbisõidust toimub Harjumaal (sellest omakorda poole moodustab Tallinn). Tallinnas on keskmise sõidu pikkus ca 3 km, mis tähendab, et pole mugavaid alternatiive liikumiseks, kuigi leibkonna transpordikulud on suurenenud (või tähtsustatakse enam aega, kui rahalist kulu). Liikumiste parandamiseks ehitatakse Tallinnas, Tartus ja Pärnus aastatel 2024–2029 välisvahendite toel uusi jalg- ja jalgrattateid (Tallinnas ka uusi trammiteid), et säästvat liikuvust soodustada ja luua eeldused inimestele auto asemel säästvaid liikumisviise kasutada. Kui inimesed asendaksid päevas vähemalt ühe 3 km autosõidu säästva liikumisviisiga, oleks märgatav muutus KHG heitmete vähenemises. TLAKi meetmetest ei ole näiteks rakendatud muudatusi aktsiisipoliitikas (aktsiiside loogika ümber korraldamist selliselt, et nende määrad sõltuksid kütuste energiamahukusest ja eriheitest), ning kaubaveo liikumist maanteelt raudteele pole oodatud mahus toimunud. Eesti õigusesse on üle võetud Direktiiv 2022/362, millega on ajakohastatud ja täiendatud varasemat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest. 1. jaanuaril 2024. a. jõustunud liiklusseadusega suurendati ja diferentseeriti teekasutustasu määrasid, misjärel saastavamad ja raskemad veokid maksavad proportsionaalselt rohkem kui vähem saastavamad sõidukid Tasumäärade tõstmisel eeldatakse, et vähenevad Eestis sõitvate veoautode CO2 heitkogused eeldatavalt umbes 2,41 kt võrra 2024−2025. aastal võrreldes stsenaariumiga, kui teekasutustasude suurused oleksid jäänud kehtinud tasemele. Joonis 3. Autode ja raudteede elektrifitseerimise tase on madal A. Share of electric vehicles B. Share of electrified railway tracks % 2022 or latest year available % 2022 or latest year available 20 5.0 100 4.5 90 4.0 80 3.5 70 3.0 60 2.5 50 2.0 40 1.5 30 1.0 20 0.5 10 0.0 0 ITA IRL FIN GBR NOR LTU LVA FRA POL CZE DEU CHE LUX NLD EST SVN SWE EU27 FIN IRL ITA GBR GRC LTU LVA EST CZE HUN POL SVN FRA ESP LUX PRT SWE Allikas: Eurostat (road_eq_carpda, RAIL_IF_TRACKS), OECD “Eesti majandusülevaate eelnõu” Vaatamata riigi kompaktsele geograafilisele piirkonnale on elektrisõidukite osakaal üks väiksemaid ELis. Raudteetranspordil on märkimisväärne potentsiaal vähendada heitkoguseid. Enamik ronge sõidab siiski diislikütusel ja ainult 10% raudteevõrgu 2143 kilomeetrist on elektrifitseeritud, mis on üks madalaimaid Euroopas. Täiendavalt on ettevalmistamisel veeteetasude süsteemi muudatused, millega diferentseeritakse tasud vastavalt Clean Ship Indexile (CSI) või sarnase rahvusvahelise indeksi alusel. Laevad, mis on suurema keskkonnamõjuga hakkavad tulevikus suuremat veeteetasu maksma. Lisaks on ehitamisel uus ligi null-emissiooniga suursaarte parvlaev, mis valmib 2026. aastal, mis panustab ESR eesmärkide täitmisesse ca 3 kt võrra. Samuti on juba teada osade seatud eesmärkide täitmise hilinemine võrreldes arengukavas kavandatuga, nt Rail Balticu ajakavast hilisem valmimine. Täiendavalt on vajalik investeerida TEN-T sadamatesse kaldaelektriühenduste rajamiseks ning alternatiivkütuste taristu loomiseks tulenevalt EL’i ESR, FuelEU, AFIR, ETS nõuetest, mille järgi peab taristu olema valmis 2030. aastaks, et laevad üle 5000GT saaksid sadamas seisuajaks ennast kaldaelektrivõrku lülitada. Lisaks on vajalik investeerida ka riigisisese parvlaevaliikluse dekarboniseerimiseks, millega koos tuleb investeerida ka kohalike sadamate ümberehitusse. Kohalikud parvlaevaliinid panustavad ESR eesmärkide täitmisesse. Täiendavalt pakub võimalusi alternatiivkütustele üleminekuks riigile kuuluvate laevade üleviimine alternatiivkütustele, mis võib tekitada mahuliselt püsivat nõudlust alternatiivkütuste tootmiseks, mis seni on olnud takistuseks investeeringute tegemisel. Samaaegselt on vajalik investeerida TEN-T põhivõrgu maanteede liiklusohutus- ja keskkonnanõutele vastavaks ehitamisesse, mis on seni takerdunud teehoiu rahastamise mahu olulise vähendamise tõttu. TEN-T põhivõrgu maanteed peavad olema välja ehitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1315/2013 seatud liiklusohutus- ja keskkonnanõuetele vastavaks aastaks 2030. Kaubavahetuses on väljakutseks kaupade transportimise suunamine maanteelt raudteele (nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt). Vaadata tuleb perspektiive põhja–lõuna- ja läänesuunalises koridoris. Raudtee moderniseerimine peab lisaks reisirongiliikluse teenindamisele panustama maksimaalselt ka kaubaveo teenindamisse. TLAKis seatud eesmärke ei ole võimalik täita. Järgmiste aastate suur väljakutse on säilitada ka transpordi toimepidevus, misjuures võtta transpordis kasutusele rohetehnoloogiad ja leida efektiivsust sektoris digilahenduste juurutamise läbi. Olulisemaks on muutunud ka toimepidevuse tagamine läbi veeteede avatuna hoidmise, sest pinged Ukraina sõja tõttu on tõstnud riske Suwalki koridori avatuna hoidmine kriisisituatsioonis, mistõttu on vaja multifunktsionaalset jäämurdjat, et tagada olenemata aastaajast ning jäätingimustest kaupade ja varustuse liikumine Eestisse. Liiklusohutusprogrammis 2016–2025 sätestatud eesmärkide täitmine. TLAK näeb ette vähendada liikluses hukkunute arvu ja raskelt vigastada saanute arvu kolme aasta keskmisena 2035. aastaks vastavalt kolmekümne ja 187-ni. Liiklusohutusprogrammiga seatud vahe-eesmärgist 2023. aastal (44 ja 316) jääb tegelik tulemus kaugele (55 ja 395). Nende eesmärkide saavutamine ei ole realistlik ilma liiklusohutust oluliselt mõjutavate täiendavate tegevuste elluviimiseta. Ka Riigikontroll on juhtinud tähelepanu, et LOPi eesmärgid tuleb üle vaadata ning seada realistlikumad eesmärgid lähtuvalt tegevuste elluviimisele ning rahastuse olemasolule. Järgmise perioodi LOPi ettevalmistamisel tuleb kujunenud olukorda eesmärkide seadmisel hinnata. Jätkuvalt on väljakutseks ka mõõdiku „Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (kogumahutavus 500 või enam)“ täitmine, kus 2023. aastaks on Eesti lipu all 31 laeva. Seadusandlusest tulenevalt on raskusi laevade Eesti lipu alla toomisel ja hoidmisel ning konkureerivatel riikidel on selleks paremad tingimused. Uus konkurentsivõimeline pakett valmib 2026. aastaks, mis aitab eesmärkide täitmisele kaasa. Eesti 2035 vajalik Positiivsed arengud Väljakutsed muutus (temaatiline kimp „Ruum ja liikuvus“) C. Pakume • Liikuvusteenuste • Pikemas perspektiivis peaks senise maakondliku vajaduspõhist, kõiki ühistranspordiliikide liinivõrgu ümberkorraldamist rakendades kaaluma transpordiliike laiemaks integreerimiseks kahetasandilist regionaalse ühistranspordi hõlmavat ning toetatakse Avaliku sektori korraldusmudelit: koostoimivat innovatsioonifondist 840 - Maakondliku/toimepiirkonna liinivõrgu selgrooks on transporditeenust tuhande euroga lihtne ja selge regionaalsete põhiliinide võrk koostoimes liikuvusteenuste ja rongi- ja kaugbussiliinidega. Kiirete liinide põhine võrk piletimüügi integreeritud tagab tiheda, mugava ja kindla ühenduse maakonna andmevahetusplatvormi tõmbekeskus(t)e, raudteejaamade ja väiksemate keskuste MaaS X-tee arendamist, vahel. kogukestvusega ca 2 aastat. - Põhiliine täiendavad kohalikud toitvad liinid Projekti eesmärk on luua (nõudepõhine transport). Nõudepõhine transport teenindab standardiseeritud väiksemate keskuste tagamaad ja nõudepõhise sõidupäringuid vahendava ja transpordiga saab sõita väiksemasse keskusesse, kus on liikuvusteenuseid ühendava võimalik kiire ümberistumine põhiliinile. teenusplatvormi prototüüp  ning piloteerida seda - Selleks, et tagada õiglasemat ühistranspordi rahastamist vahenduskanalina erinevate oleks perspektiivikas kaaluda varianti, kus kohalikud transporditeenuse pakkujate omavalitsused rahastaksid ühistranspordi korraldamist ühendamiseks ning süsteemis võrdselt per capita. osalejate ühiste piletite, Pikas perspektiivis tuleb ühistranspordi korraldust väga sõiduõiguste või põhjalikult analüüsida ja muudatusi teha lähtuvalt soodustoodete loomiseks. ülalnimetatud ettepanekutest, kuid hetkel kiire ja Soov on saada toimiv laialdasem üleminek nõudepõhisele ühistranspordile üle- lahendus, mille saame vabalt eestiliselt ei ole siiski võimalik. kasutusele võtta ja läbi uue ja • Raudteetaristu arendamine rongide teenindustiheduse ja kasutajasõbraliku platvormi kiiruste tõstmiseks ja uue raudteeliikluse tõsta ühistranspordi ja juhtimissüsteemi kasutuselevõtt. alternatiivsete liikumisviiside • Seoses kavandatava reisirongide kiiruste tõusuga on vaja atraktiivsust Eestis. analüüsida samatasandiliste raudteeületuskohtade Prototüübi arendus toimub ohutust ning leida vahendid nende vastavusse, sh moodulitena, kus protsessi ehitamine mitmetasandiliseks, viimiseks muudetud käigus testitakse iga mooduli nõuetega. toimivust koos osapooltega • Vaja on rongi-, kaug-, maakonna- ja kohalike liinide veendumaks selle sobivuses. koostoime, mugavate ümberistumissõlmede ja Vajadusel korrigeeritakse toimepiirkonna ühtse piletisüsteemi arenguhüpet lahendust enne järgmise • Vajalik on parandada ühistranspordi teenindustaset mooduli arendamist. • Ühistranspordi baaseelarve on külmutatud 2020. aastast • 2023. aasta teisel poolel ja seetõttu on tekkinud eelarve puudujääk, mis ei toimus Tallinna, Tartu ja võimalda katta sõlmitud avaliku teenindamise kohustusi. Pärnu linnade eelnõustamine • Puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele jalgrattateede, mitmeliigiliste juurdepääsuvõimaluste tagamise koostalitluse tehnilise ühenduste ja trammitaristu kirjelduse rakenduskavas16 on võetud kohustus projektide väljatöötamisel. analüüsida PRM KTK nõuete rakendamist Eesti 2024. aasta alguses toimus raudteevõrgustikul. Analüüsi tulemustest lähtudes on Kliimaministeeriumis hiljem võimalik koostada tegevuskava tuvastatud projektide hindamine ning puuduste kõrvaldamiseks. investeeringute kavade • Kasutusele võetud nõudetransport (Saaremaal läbiviidav koostamine. Projekte viiakse pilootprojekt nõudepõhise ühistranspordi uue ellu 2023. aastast (esimesed korraldusmudeli katseprojektina, rakendamiseks hanked) kuni 2029. aasta teise vahemikus 1. juuli 2024 kuni 30. juuni 2026, juhul kui pooleni. riigieelarvest vastavad vahendid leitakse), et • Alustatud on ettevalmistusi teenindada sõitjaid, kellel puudub võimalus üldist Tartu–Riia rongiliini ühistransporti kasutada. käivitamiseks 2024. aasta II poolaastal. D. Võtame kasutusele • 2023. aastal kinnitas • Pikemas perspektiivis on transpordi tulemusvaldkonnas ohutu, kliimaminister toetuse suur väljakutse CO2-heitkoguste vähendamine. Tänase keskkonnahoidliku, andmise ja kasutamise prognoosi kohaselt Transpordi ja liikuvuse arengukava konkurentsivõimelise, tingimused Tallinna, Tartu 2021–2035 eesmärki ei saavutata, kuna vajalike vajaduspõhise ja ja Pärnu linna säästva meetmete rakendamine on veel pooleli või edasi jätkusuutliku liikuvuskeskkonna lükkunud, mh nii energia- kui Venemaa Ukraina- transpordi- ja edendamiseks perioodil vastasest agressioonist põhjustatud kriisi tõttu. Euroopa energiataristu 2021–2027 ning alustati Liidu Kliimapaketis „Fit for 55“ seatud eesmärk on aga taotlejate eelnõustamist. arengukavaga võetud eesmärgist veelgi kõrgem • Kui 2022. aastal sai (tinglikult 1600 kt CO2 ekv 2030. aastaks), praeguste Moderniseerimisfondi meetmetega aastaks 2030 transpordi heide ca 1990 kt. energiatõhusa ühistranspordi • Kogu Eesti avaliku raudtee elektrifitseerimine ja muu programm EIBlt ja EKlt ühistranspordi keskkonnasõbralikkuse kasvatamine heakskiidu ning programmiga (eelkõige uutes hangetes säästlike kütuste eelistamine) kinnitati muuhulgas • Riigiteede seisundi hoidmine ja remondivõla elektrilise parvlaeva ja Elroni vähendamine. Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra 10 täiendava elektrirongi säilitamiseks ja seisundi mõningaseks parendamiseks 16 nip-prm-tsi-estonia.pdf (europa.eu)  hankimine, siis 2023. aastal iga-aastaselt 210 mln eurot. Järgneva nelja aasta jooksul algas Tallinna–Tartu on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt 115 mln raudteeliini õgvendamine ja eurot aastas, mis on ligi poole vähem vajalikust ning toob elektrifitseerimine, et 2025. endaga kaasa teede seisukorra halvenemise järgnevatel aastaks valmis olla uute aastatel. rongide liinile tulemiseks • TEN-T nõuetele vastavate põhimaanteede ehituse ning hiljem ka kiiruse 160 rahastamine. Teehoiuks eraldatud vahendite maht ja km/h kehtestamiseks. edasise rahastuse ebaselgus seavad ohtu TEN-T • Kiire ja mugava põhivõrku kuuluvate maanteede Tallinn–Tartu–Võru– rongiühenduse loomine Luhamaa ja Tallinn–Pärnu–Ikla väljaehitamise Euroopa Euroopaga Rail Balticu näol. Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 1315/2013 • Tööd käivad Tallinna linna sätestatud liiklusohutuse ja keskkonnanõuetele vastavaks Vanasadama trammiühenduse 2030. aasta lõpuks. arendamisel, mida riik toetab • Järgneval kümnendil on suurimaks väljakutseks RRF rahastusega summas teadlikkuse tõstmine ning tähelepanu suunamine 36,5 miljonit eurot. keskkonnahoiule ja säästvate liikumisviiside • 2022. aastal tehti koostöös eelistamisele. Selleks tuleb teha olulisi investeeringuid Keskkonnaministeeriumiga kestliku taristu rajamiseks, aga töötada välja uusi Vabariigi Valitsusele meetmeid transpordi keskkonnajalajälje vähendamiseks, ettepanek toetada ja käivitada arvestades sealjuures Fit for 55 paketi kohustusi (ja selle 1 miljoni euro suuruse koosmõjus). fondiga (piloot) toetusmeede • Käivitatakse rahvusvahelised lennud Pärnu kortermajade juurde Lennujaamast. elektriautode laadimistaristute arendamiseks. Täpsem sisu ja sihistamine töötatakse välja 2024 aastal. Eesmärk Positiivsed arengud Väljakutsed Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021– 2035 Vähendada liikluses Liiklusohutuse olukorra Hukkunute arvu vähenemine on siiski olnud üle kahe korra hukkunute ja raskelt muutuste hindamiseks on aeglasem kui liiklusohutusprogrammis seatud eesmärk. vigastatute aastate otstarbekas vaadata kolme aasta 2023. aasta eesmärgiks oli kolme aasta keskmisena mitte 2018–2020 keskmist keskmiseid näitajaid, mis enam kui 44 hukkunut. Kuna kolmandat aastat järjest jäi arvu (60) poole võrra vähendab juhuslike muutuste kolme aasta keskmine hukkunute arv samaks (55), tuleb ehk saavutada mõju üksiku aasta tulemuses. tõdeda, et olemasolevad liiklusohutuse tagamiseks olukord, kus Aastate 2021−2023 keskmisena kavandatud meetmed pole olnud piisavalt tõhusad. hukkunute arv kolme hukkus liikluses 55 inimest. Liiklusohutusprogramm, transpordi ja liikuvuse arengukava aasta keskmisena ei 2023. aastal juhtus 1742 ning Euroopa Liidu ülesed kokkulepped seavad Eestile sihi ületaks 30 liiklusõnnetust (võrreldes aastate vähendada teeliikluses hukkunute ja raskelt vigastatute 2020–2022 keskmisega +165), arvu. Liiklusohutuse programmi järgi on eesmärk aastaks neis sai vigastada 1942 (+177) ja 2025 jõuda olukorrani, kus teeliikluses ei hukkuks enam kui hukkus 59 muudatust kolme 40 inimest ning raskelt vigastada ei saaks enam kui 302 eelmise aasta keskmisega ei inimest (2023–2025a keskmisena). Tänaste trendide põhjal toimunud) inimest. on kahjuks selge, et soovitud tase jääb saavutamata. Aastate Võrreldes kahe varasema 2021–2023 keskmisena hukkus liikluses 55 inimest, mis oli aastaga liiklejate käitumises sihttasemest (44) 11 võrra enam. Vaadates liikluses 2023. aasta tulemustest lähtudes hukkunuid ja LOPi eesmärke liiklejate rollide lõikes, ületab olulisi muutusi ei ole. Käitumise tegelik hukkunute arv eesmärki: mootorsõidukijuhtide pikaajalisi muutusi puhul 3, jalgratturite 2 ja jalakäijate arvus 1 võrra. Vaid väljendavatest indikaatoritest sõitjate puhul ei ületanud kolme aasta keskmine hukkunute mõõdukalt paranevas trendis on arv eesmärki. vaid jalgrattakiivri kasutamine Investeeringute vähendamine teede arendusse aastatel laste poolt ning auto juhtimisel 2024–2027 takistab oluliselt transpordi ja liikuvuse telefoni kasutamise vähenemine arengukavas ning liiklusohutusprogrammis seatud telefoni käes hoides. Võrreldes eesmärkide täitmist, liikluses hukkunute ja vigastatute  2022. aastaga vähenes 2023. vähendamise püüdlust. aastal kergliikuritega toimunud Eesmärgini jõudmiseks ei piisa enam tavapärastest õnnetuste arv, mida võis tegevustest ja seni kavandatud rahastuse mahust. mõjutada ohtude teadvustamine, Kinnitamata on LOP aastate 2024–2025 elluviimiskava, linnasüdametes kiiruse rahastuseta on liiklusohutusele olulist mõju avaldavad piiramine ja parkimise tegevused. Lähiaastate oluliseks väljakutseks on korraldamine ning võrdlemisi liiklusohutust mõjutavatele tegevustele poliitilise toe jahe ja vihmane suvi. saamine ning vajaliku rahastuse leidmine. 2023. aasta liikluskäitumise muutumise indeks (7,4) on arvutatud 27 üksikindikaatori uuringutega mõõdetud tulemuste põhjal. Kuna liiklejate käitumise vaatlust ei toimunud, siis nende näitajate osas, mida mõõdetakse vaatlusuuringuna, on kasutatud varasemate aastate tulemusi. 2023. aastal on arvestusse lisandunud jalgratta alkoholi mõju all juhtimise ning elektritõukerattaga sõites laste poolt kiivri kandmise osakaalud. 27 mõõdikust 4 puhul positiivselt käitujate tase on hea, 8 puhul on positiivselt käitujate tase halb, ülejäänud mõõdikute tase on rahuldav. Vähendada transpordi 2024. a inventuuri kohaselt CO2-heitmete sihttaseme ületamine nii suures ulatuses (üle CO2-heidet 1700 2022. a kohta olid transpordi 386 kt) võib olla seotud sellega, et Covidi mõju prognoositi kilotonnini (kt) ehk CO2-heitkogused 2437,94 kt suuremaks, kui see tegelikult liikumiste vähenemisel oli. 669,05 kt võrra CO2 ekv. 2022. aasta sihttase oli CO2-heidet kergitas tervisekriisist taastumine, mis innustas võrreldes 2019. seatud 2051,89 kt. inimesi rohkem reisima17. aastaga Vaatamata ühistranspordi taristu arendamisele ning ühistransporditeenuste järjepidevale arendamisele pole ühistranspordi kasutus loodetud kiirusega kasvama hakanud (2023. a kasv 0,9% võrreldes 2022. aastaga), vähenenud on kodust töötamise osakaal ning jalgrattaga liikumiste osakaal, kuid autoga liikumiste kogumaht jätkuvalt kasvab ning Eestis soetatavad uued autod on võrdlemisi suure kütusekuluga. Praegusel trajektooril on 2030. a transpordi heide 2089,23 kt CO2 ekv (eelnev prognoos oli 1990 kt CO2 ekv), seega ligi 500 kt kliimapaketi eesmärgist suurem heide. Muidugi tuleb arvestada, et praegused prognoosid ei oska adekvaatselt hinnata Fit for 55 paketi mõjusid, kuna see pole veel rakendunud ning selle võimalik ulatus on veel lahtine. 2023. a uuendatud prognoosid näitavad aga, et olemasolevate meetmetega ei ole võimalik transpordi CO2- heidet vähendada arengukavas eesmärgiks võetud sihttasemeni.18 17 https://envir.ee/uudised/2021-aasta-kasvuhoonegaaside-loppinventuur-naitab-heite-suurenemist 18 Pikemas perspektiivis on transpordi tulemusvaldkonnas suur väljakutse CO -heitkoguste vähendamine. Tänase prognoosi 2 kohaselt Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 eesmärki ei saavutata, kuna vajalike meetmete rakendamine on veel pooleli või edasi lükkunud, mh nii energia- kui Venemaa Ukraina-vastasest agressioonist põhjustatud kriisi tõttu. Euroopa Liidu Kliimapaketis „Fit for 55“ seatud eesmärk on aga veelgi kõrgem. TLAK mõõdik: transpordi CO2e heitkoguste vähenemine 1700 kt CO2 ekv-ni aastaks 2035. Prognoosimiseks on kasutatud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kasvuhoonegaaside (KHG) prognoose ning tegelike tasemete jaoks KHG inventuuri aruandeid. Tulemusvaldkonna vastava mõõdiku sihttase 2022. aastal oli 2051 kt CO2 ekv, ning reaalne tulemus 2437,94 kt CO2 ekv (EKUKi 2024. a inventuurist) ning praegusel trajektooril on aastal 2030 transpordi heitme prognoos kasvanud juba 2089,23 kt CO2 ekv peale endise 1990 kt CO2 ekv asemel. Lisaks tuleb arvestada, et praegused prognoosid ei oska adekvaatselt hinnata EL Kliimapaketi „Fit for 55“ mõjusid, kuna kõik selle rakendamiseks vajalikud õigusaktid ei ole veel läbiräägitud, küll aga on jõutud kokkuleppele, et ESR sektorite (sh  Kauba- ja reisilaevade 2023. aastaks on saavutatud Projekti rakendamist on takistanud mõningad probleemid arv Eesti lipu all (500 kauba- ja reisilaevade arv Eesti seoses õigusloomega ja toetavate infosüsteemide ja suurema lipu all (500 ja suurema käivitumisega, samuti pole veel täies mahus käivitunud kogumahutavusega) – kogumahutavusega) 31 laeva. projekti turundustegevused. 360 laeva Varasemate aastate laevade arvu korrigeerimine on tingitud sellest, et seni kuvati ainult üle 500 kogumahutavusega kaubalaevu. Vastavalt mõõdiku eesmärgile on lisatud kõik Eesti laevaregistrites olevad üle 500 kogumahutavusega kauba- ja reisilaevad ning sellele vastavalt on korrigeeritud ka järgmiste aastate prognoose. Raudteekaubaveo 2023. aastal moodustas Seoses geopoliitilise olukorraga ja asjaoluga, et osakaal raudteekaubavedu ca 16% raudteekaubaveost moodustas olulise osa kaubavahetus, tonnkilomeetrites maanteetranspordist. mis liikus läbi Venemaa, on raudteekaubaveo osakaal maanteetranspordiga langenud, mistõttu tuleb leida meetmed muutunud võrreldes – 40% turusituatsioonis uute kaubagruppide liikumiseks raudteele. 40 aastaringset 2023. aastal suurendas AS Regulaarliinide arv sõltub suuresti lennuettevõtjate regulaarlennuliini Tallinna Lennujaam plaanidest ja võimekusest, sesoonsest reisijate huvist, regulaarliinide arvu 44 piirkondade atraktiivsusest, lennuettevõtjate plaanidest ja regulaarliinini. teatud määral ka post-COVID olukorrast. Seetõttu kõigub liinide arv iga-aastaselt, sh on tõusutrendiga. 5. Hindamised ja tõhustamiskavad 2023. aastal alustas Rahandusministeerium (RaM) perioodi 2014–2020 struktuurivahendite järelhindamist, mis hõlmab muuhulgas ka transpordi investeeringute (sekkumiste kogumaksumus üle 628 miljoni euro, sh Ühtekuuluvusfondi vahendeid ligi 480 miljonit eurot) tõhususe hindamist nendel aastatel. Selleks viis RaM läbi riigihanke „Struktuurivahendite rakendusperioodi 2014– 2020 järelhindamine“ (viitenumber 262209) ning sõlmis 21.08.23 lepingu Tartu Ülikooli ja Civitta Eesti AS ekspertidega. Kõik lepingulised tegevused peavad lõppema oktoobri lõpuks 2024. Kõigi suundade ja rakenduskava kui terviku kohta oodatakse tulemuslikkuse ja mõju hinnanguid, kuidas on mõjutanud investeeringuid energiakriis, COVID, inflatsioon, sõda; lisaks panus EE2020 eesmärkidesse ning riigipõhiste soovitustega arvestamine. 6. Programmi üldinfo Programmi nimi Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm Programmi eesmärk Programmi eesmärgiks on jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse planeerimisel inimeste ja kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav, ohutu ja mugav, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus. Valdkonna Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 arengukava transpordi) emissioone tuleb 2030. aastaks vähendada 24% võrra. Tegemist on sektorite ülese eesmärgiga ning sektorite vahelist jaotust ei ole Eestis seni kokku lepitud, kuid kokkulepped peaksid sündima 2024. aasta jooksul. Kui eesmärk rakendub transpordisektorile solidaarselt, peab transpordisektori heide olema aastal 2030 veelgi väiksem (hinnanguliselt 1600 kt CO 2 ekv) kui arengukavas seatud siht (1700 kt CO2 ekv). Rohepoliitika ekspertrühma soovitustele tuginedes tuleb KHG heitkoguste vähendamiseks jätkata integreeritud ühistranspordi võrgustike uuendamisega, integreerides need transpordiliikide vaheliselt ja teiste liikuvusteenustega. Samuti tuleb edasi töötada säästva liikuvuse meetmete elluviimisega, nt rattateede ehitamisega ja elektriautode laadimistaristu väljaarendamisega. Lisaks tuleb töötada välja täiendavaid meetmeid, sh jätkata tulevikukindla transpordi maksustamise süsteemi välja töötamist koostöös Rahandusministeeriumiga. Rohepoliitika ekspertrühma soovituste ja sobilike meetmete välja töötamisega tegeletakse.  Strateegia „Eesti Transpordi tulemusvaldkond panustab eeskätt Eesti 2035 sihti „Eestis on 2035“ siht (alasihi kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi täpsusega) „Ruumi ja liikuvuse“ all kajastatud muutuste elluviimisse. Programmi periood 2023–2026 Peavastutaja Kliimaministeerium (ministeerium) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (RegPõM, ühistransport, al 1.07.23) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM, TTJA tegevuste osas, al 1.07.23) Kaasvastutajad (oma Transpordiamet (TRAM), Riigilaevastik valitsemisala asutused) Kaasvastutaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) 7. Programmi mõõdikud Tabel 3. Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi mõõdikud Tulemusvaldkonna ja Tegelik Sihttase programmi mõõdikud kattuvad, need esitatakse Tabelis 1. 2021 2022 2023 2023 2024 Meede 1: Transpordi konkurentsivõime 9 TWh Transpordi energiakulu (7,6%) 9,43 TWh max 8,3 TWh, millest 9,77 TWh 9,84 TWh (9,46 TWh (8,74%) - taastuvenergia osakaal (11,1%) (8,48%) (8,25%) EKUK (EKUK täpsustatud transpordis on 24%19 täpsustatud prognoosist) prognoosist) Programmi tegevus 1 Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans- European Transport 3,47% 6,03% 6,12% 13,69% 24,9% Network) põhivõrgu väljaehitamine: Rail Baltic20 Ühendusajad Tallinna– Narva, Tallinna-Tartu, Tallinn– Tallinna–Viljandi ja Tallinn–Tartu Tallinn–Tartu Tallinn–Tartu 1h 56 Tallinn–Tartu 2h 19 Tartu 1h 56 Tallinna–Pärnu (Rail 1h 56 min 2h 19 min min min min Balticu tulemusena) liinidel paranevad21 19 Allikas: https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares, Statistics | Eurostat (europa.eu) 20 Allikas: KLIM (2025. a uus eesmärk on 39,61%, tulemust mõõdetakse 2026. a) 21 Allikas: Elron (2025. a eesmärk on Tallinn–Tartu 1h 40 min, tulemust kontrollitakse 2026. a)  Rekonstrueeritud või uuendatud raudteede - - - - - pikkus, km22 (SF väljundindikaator) Elektrifitseeritud uute raudteede pikkus, km23 - - - - - (SF väljundindikaator) Programmi tegevus 2 Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid Jäämurde teenuse 100% 100% 100 100% 100% tagamine24 Mõõdetud Eesti mereala25 70% 73% 74 73% 75 Uute lainemurdjatega sadamate arv, kus on rakendatud 0 0 0 0 0 kliimamuutuste mõjude suhtes kaitsemeetmeid, tk (SF väljundindikaator)26 Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saarte vaheliste parvlaevaühenduste 16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt nullheitele viimisega (eesmärk 2035.a 12,1 kt vähenemine)27 Programmi tegevus 3 Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Irdtorni lahendused kasutusel 0% 20% 20% 20% 40% lennujaamades28, % Programmi tegevus 4 Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport Network) 30% 39% 39% 39% 41% põhivõrgu väljaehitamine suunas Tallinn–Tartu–Võru- Luhamaa29 (%) Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport Network) 19% 22% 22% 22% 27% põhivõrgu väljaehitamine suunas Tallinn–Pärnu–Ikla30 (%) 22 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2024. a eesmärk on 20 km, tulemust mõõdetakse 2025. a) 23 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2024. a eesmärk on 50 km, tulemust mõõdetakse 2025. a) 24 Allikas: KLIM meremajandusosakond, TRAM 25 Allikas: KLIM meremajandusosakond, TRAM 26 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2024. a eesmärk on 2 tk, tulemust mõõdetakse 2025. a) 27 Allikas: KLIM (2025. a eesmärk on 11 kt (seotud elektriparvlaeva liinile tulekuga), tulemust mõõdetakse 2026. a) 28 Allikas: KLIM lennundusosakond 29 Allikas: Transpordiamet, KLIM (2025. a eesmärk on 41%, tulemust mõõdetakse 2026. a) 30 Allikas: Transpordiamet, KLIM (2025. a eesmärk on 28%, tulemust mõõdetakse 2026. a)  Riigiteede võrgu seisundi 2,46 2,41 2,42 2,6 2,6 säilitamine31 (IRI, mm/m) Rekonstrueeritud või uuendatud maanteede 0 0 0 6 15 km pikkus – TEN-T32 (km) Programmi tegevus 5 Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond Uue trammitaristu pikkus, 0 0 0 0 0 km33 Uued või uuendatud mitmeliigilised 0 0 0 0 0 sõlmpunktid, tk34 Uus või uuendatud sihtotstarbeline 0 0 0 0 0 jalgrattataristu, km35 Programmi tegevus 6 Ohutu ja säästlik transpordisüsteem Liikluskäitumise muutuse indeks 36 Algtasemega võrreldes indeksi 7,4 7,40 7,4 7,6 7,7 kasv 0,5 punkti võrra aastaks 2025 Ärilises- ja mitteärilises lennutegevuses toimunud õnnetuste, tõsiste 1,01 0,33 0,84 0,99 0,97 intsidentide ja nendes hukkunute arv on selgelt vähenemistrendis37 Viie aasta avaliku raudteeohutustaseme 0,57 0,39 0,34 0,3 0,25 keskmine näitaja ei ületa 0,2 aastaks 202538 Laevaõnnetuste koguarv aastas ei ületa 5 5 5 6 5 5 õnnetust39 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusala alates 1.07.2023: Meede 2: Liikuvus Ühistranspordi, jalgratta ja jalgsi liiklejate osakaal %40 (2035.a 34% 34,3% 34,9% 40,5% 41,5 % eesmärk 55%, sh linnapiirkondades 60%) Ühistranspordi, jalgratta 42% 39,5% 40,2% 45% 46% 31 Allikas: Transpordiamet 32 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), Transpordiamet 33 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2029. a eesmärk on 3 km, tulemust mõõdetakse 2029. a lõpus) 34 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2029. a eesmärk on 1 tk, tulemust mõõdetakse 2029. a lõpus) 35 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2029. a eesmärk on 10 km, tulemust mõõdetakse 2029. a lõpus) 36 Allikas: TA 37 Allikas: TRAM 38 Allikas: TTJA/MKM 39 Allikas: TRAM 40 Allikas: statistikaameti tabel STT230 ja TRAM liikuvuse koondstatistika: https://transpordiamet.ee/liikuvuse-statistika (alates 2023–2026 meetme 2 Liikuvus tasandi mõõdik)  ja jalgsi liiklejate osakaal linnapiirkondades %41 Programmi tegevus 1 Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine Rongireisijate arv tellitud 1,04 1,23 1,29 1,42 1,43 rong/km kohta42 Maakondlike bussiliinide 0,38 0,46 0,48 0,53 0,54 sõitjate arv/lkm kohta43 Siselendude täitumus tellitud reisi istekoha 26,74 37 42,5 21,6 29 kohta (reisijad reisi istekoha kohta)44 Parvlaeva täitumus tellitud reisi kohta 85,95 82,7 86,0 96,11 97,40 (reisijad reisi kohta)45 Leibkonnaliikme kulutused transpordile I- I kvintiil <11,8% I kvintiil <11,8% III tulukvintiili lõikes ei kasva oluliselt, - - - II kvintiil <10,2% II kvintiil <10,2% osatähtsus % (saavutades 2030.aastaks 2016.a III kvintiil <14,5% III kvintiil <14,5% taseme)46 8. Programmi olukorra analüüs Positiivsed arengud • Raudteede juures lõpetas 2023. aastal AS Eesti Raudtee riigieelarvest Haapsalu raudtee II etapile eraldatud vahendite eest ettevalmistavad tegevused Turba−Rohuküla raudteelõigu ehitamiseks. Alustati ehitustegevusega Aegviidu−Tapa−Tartu raudteelõigu elektrifitseerimiseks. Lõpetati Lääne – Harju turvangusüsteemide uuendamine, mille tulemusel oli võimalik sellel suunal tihendada reisirongiliiklust ning lisada sõiduplaani kiirrongid. Teostati Aegviidu – Tapa lõigu kapitaalremont ja kõverate õgvendamine ning Riisipere – Vasalemma jaamavahe kapitaalremont. • Maanteede puhul teostati 2023. aastal erinevaid remonttöid kokku 1381 km teelõikudel (sisaldab ehitust, rekonstrueerimist, remonti ja tolmuvabade katete ehitust). Ehitati 6 km ulatuses neljarajalisi teelõike. Rekonstrueeriti 22 silda ja 20 km ulatuses erinevaid teelõike. Katteid ehitati 18 km kruusateelõigule. Ehitati ümber 39 liiklusohtlikku kohta. • Võrreldes 2022. aastaga vähenes 2023. aastal kergliikuriga toimunud õnnetuste arv, mida võis mõjutada nendega seotud ohtude teadvustamine, linnasüdametes kiirusepiiramine ja parkimise korrastamine ning võrdlemisi jahe ja vihmane suvi. Joobes juhtimiste arv oli kümnendiku võrra väiksem kui 2022. aastal, samas suurusjärgus vähenes ka narkojoobes juhtide arv. • Oleme 2022. aastast ELis 15. kohal taastuvenergia kasutamises transpordis. Järgmisena 41 Allikas: TRAM liikuvuse koondstatistika: https://transpordiamet.ee/liikuvuse-statistika (alates 2023–2026 meetme 2 Liikuvus tasandi mõõdik) 42 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Elron 43 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 44 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 45 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 46 Allikas: statistikaameti tabel LE211, analüüsimisel kasutatakse vajadusel lisaks tabeleid LE201, LE202, ST15, ST24, ST03  läheme üle säästlikumatele taastuvkütustele (nn “II põlvkonna” biokütused) ning selle tulemusena absoluutnumbrites lähiaastatel biokütuse osatähtsus veidi väheneb, kuid selle tulemusena hoogustame säästlikumate biokütuste (nt kodumaine biometaan) kasutuselevõttu. Oluliselt on muutumas ka alternatiivkütuste (vesinik, elekter, e-kütused) kasutamise ootus tänu turgude kiiretele arengutele. • 2023. aastal tuli maakonnaliinidel gaasibussidega teenindatavat mahtu liiniveo mahule juurde diiselbusside arvelt 4 739 tuh km. Kogu liinivõrgu maht suurenes vaid 0,5%. 27% kogu maakonnaliiniveo mahust teenindatakse gaasibussidega. • Jätkub uue keskkonnasäästliku parvlaeva47 ehitus suursaarte liinide teenindamiseks (hinnanguline maksumus 39 mln eurot). Parvlaeva kontseptsioon on valminud. Laev valmib 2026. aastaks. • 2023. aastal lõppes ASi Tallinna Lennujaam Ühtekuuluvusfondi projekt, mille eesmärk oli suurendada Tallinna lennujaama keskkonnahoidu ja turvalisust. • 2023. aastal suurendas AS Tallinna Lennujaam regulaarliinide arvu 44 regulaarliinini. • Rail Baltica kohalike objektide projektlahendused valmisid 2023. aasta lõpuks. Raudtee põhitrassi projektlahenduste vastu võtmise 100% määr Ülemistelt kuni Tootsini saavutatakse I kvartalis 2024. Muuga–Soodevahe ning Tootsi–Ikla projektlahendused valmivad praeguse prognoosi kohaselt 2025. aasta lõpuks ning viiakse läbi kas projekteerimis-ehituslepingute (Muuga–Soodevahe) või allianss lepingute käigus. 2023. aastal käivitusid ehitustööd Ülemiste terminali piirkonnas, valmis Pärnu linna RB terminaliga ühendav Lao tänav. 2023. aasta lõpuks oli valminud või ehituses ca 30 RB põhitrassi objekti (sillad/viaduktid/ökoduktid), valminud on enamus eraldi hangitud trasside ümberehitusobjektidest. 2024. aasta lõpuks on ehituslepingud sõlmitud ning ehitustööd käimas ca 75 km RB raudtee mulde (k.a ristumised, hooldusteed jms) ehitamiseks. Tulemusvaldkonna edukus struktuurivahendite rakendamisel perioodil 2014–2020 (kokkuvõte): • Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamise meetme tegevustes on 2023. aasta lõpuks rekonstrueeritud või uuendatud 214 km maanteelõike. Seatud eesmärgist (215 km) on täidetud 99,53%. • Uusi maanteelõike 2023. aastal juurde ei rajatud. Kokku on valminud 47,94 km. Aastaks 2023 seatud eesmärgist (46 km) on täidetud 104,2 %. • Raudteeliikluse arendamise meetme rakendamine kulgeb hästi ning seatud eesmärgid saavutatakse. 2023. a lõpu seisuga oli rekonstrueeritud või uuendatud 240,25 km raudteelõike (319,25 km koos 79 km liiklusjuhtimissüsteemide rekonstrueerimisega). Seega ollakse 20,1% ületatud 2023. aastaks seatud eesmärki (200 km). • Eraldiseisvalt raudteelõikude rekonstrueerimisest käsitleme liiklusjuhtimissüsteemide rekonstrueerimisi, mida on 2023. aasta lõpu seisuga tehtud 79 km, mis on 100% 2023. aastaks seatud sihttasemest (2023. aasta sihttase 79 km). • 2022. aasta (ja 2023. aasta) lõpu seisuga oli ühendusvõimalusi parandatud kokku kõigis toetust saanud 31 ühistranspordipeatuses. • Keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide meetme tegevuse raames 47 Seos mõõdikuga: „Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saarte vaheliste parvlaevaühenduste nullheitele viimisega“.  on sihttase „Keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sh siseveeteede ja meretranspordi, sadamate ning eri transpordiliikide ühendamiseks/parandamiseks rekonstrueeritud/ehitatud objektid“ (5) saavutatud. • SF mõõdik „Rongireisijate arv aastas“ tegi 2023. aastal taas tõusu, ulatudes 7,8 miljonini (tõus võrreldes 2022. aastaga on 9,4%). • Tulemusnäitaja „Halvas seisus teede osakaal TEN-T võrgustiku teedest“ saavutusmäär on võrreldes 2021. aastaga jäänud samaks olles 0,1% (2023. aastaks seatud sihttase on 11%, ehk antud juhul 0,1% on väga palju parem kui eeldatud 11%).Kokkuvõtvalt võib öelda, et perioodil 2014-2020 rahastatud kõik 81 projekti on 2023 aasta lõpu seisuga lõppenud. Välja makstud summa perioodi lõpuks on 478 319 807,53 mln €, mis on 99,65% planeeritud eelarvest. Tulemusvaldkonna edukus struktuurivahendite rakendamisel perioodil 2021–2027 (alustamine): • Raudteede elektrifitseerimise eelsed maade soetamised, õgvendus- ja rekonstrueerimistööd algasid 2023. aastal. Aktiivselt toimuvad toetuse väljamaksed, tööd on graafikus. Projektidega ollakse ajakavas. Tallinna–Viljandi suunal teostatakse raudtee läbilaskevõime suurendamist ja Rapla–Lelle raudteelõigu rekonstrueerimist, tööd on graafikus, väljamakseid on tehtud 70% ulatuses. • 2023. aastal jätkusid ehitustööd riigitee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla Pärnu–Uulu teelõigu ehitusel, teostatud tööde maht on 90%. 2023. aastal algasid riigitee nr 2 Tallinna–Tartu– Võru–Luhamaa Neanurme–Pikknurme teelõigu ehitus, teostatud tööde maht 95% ning riigitee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla Sauga–Pärnu teelõigu ehitus, teostatud tööde maht on 10%. Teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamine – projekti elluviimiseks on sõlmitud kaks raamlepingut, tööd on graafikus. Väljakutsed • Transpordi energiakulu (TWh) prognoose on EKUK eelneva perioodiga võrreldes uuendanud. Transpordi energiakulu ei vähene loodetud kiirusega. Peamised põhjendused on toodud eelpool KHG heitmete analüüsi juures: Eestis on jätkuvalt kõrged maanteede läbisõidud, mis iga-aastaselt kasvavad. Niisamuti eelistatakse uue autona soetada suurt ja energiamahukat sõiduautot säästvale väikeautole. TLAKis seatud transpordi energiakulu eesmärke tuleb kas 1) reaalsetele prognoosidele vastavalt korrigeerida (ei lahenda probleemi) või 2) võtta koheselt kasutusele kõige energiatõhusamad lahendused ning mitte oodata 5–10–15 aastat (eeldab täiendavaid investeeringuid, aga ka inimeste valmisolekut). • 2023. aastal ühistranspordiga, jalgsi ning jalgrattaga töölesõitude osakaal küll veidi kasvas, kuid kasv tuli kaugtöötamise osakaalu vähenemise (2022. a 7,6% ja 2023. a 6,1%), mitte auto osakaalu vähenemise tulemusel. Autoga tööle liikumiste osakaal kasvas 58,1%- lt 2022. aastal 59%-le 2023. a, mis näitab, et autostumistrend jätkub ja ühistranspordi ja säästvate liikumisviiside arendamisse pole piisavalt panustatud ning praeguse trendiga 2035. aastaks seatud sihttasemeid ei täida. • Lisaks pandeemia põhjustatud muudatustele inimeste käitumises (ühistranspordi asemel isikliku sõiduauto eelistamine), mõjutab ühistranspordi osakaalu vähenemist töö- ja koolikohtade kehv teenindatus heal tasemel ühistranspordiga, ühistranspordi arendamise alarahastatus nii linnades kui maakonnaliinidel, ühistranspordikorralduse jätkuv killustatus, autokasutust soodustavad taristu ja kinnisvaraarendused ning ostujõu kasv  keskmisest väiksema sissetulekuga töötajate hulgas, kelle töökohad on siirdunud ühistranspordiga kättesaadavatest kohtadest kehva juurdepääsuga asukohtadesse.48 Suurimad väljakutsed ühistranspordis on seega jätkuvalt seotud nii linnapiirkondade autostumisega kui ka hajaasustuses kulutõhusate ühistransporditeenuse pakkumisega. Sellega seoses on ühistranspordikeskuste väljakutsed seotud eelkõige reisijate tegelikele nõudlustele vastava ühistransporditeenuse pakkumise tagamisega ja inimeste sundkulutuste vähendamisega transpordile ning nõudluspõhise transpordi arendamisega piirkondades, kus see on mõistlik. Tiheasustuses on suurim väljakutse sõiduautode kasutamise kasvu ohjeldamine läbi ruumilise planeerimise, ajaliselt konkurentsivõimelise ühistransporditeenuse ja ühtse liinivõrgu ja piletitoodete arendamine linna, maakonna ja rongiliinidega. Lisavajadused: Ühistransporditeenuse lisavajadus 2025. aastal kokku on 42,3 miljonit eurot: - sh ühistranspordi baaseelarve puudujääk ning lepingutejärgne kallinemine THI, palga ja kütuse muutuse võrra 34,6 miljonit eurot; - sh uute rongide kasutusele võtmisega seotud kulud ja raudteekasutustasu tõus 4,3 miljonit eurot; - sh pilootprojektid seoses taktipõhise rongiliikluse ja nõudepõhise transpordi pilootprojektide käivitamisega 3,1 miljonit eurot; - sh veebipõhise nõudeliinide tellimistarkvara arendamine 0,3 miljonit eurot. Tartu−Riia rongiühenduse jaoks on vajalik ette näha riigieelarves avaliku liiniveo toetus 2 miljonit eurot aastas alates 2025. aastast. • Rattaga tööl käijate osakaalu suurendamine, kuna Eestis oli vastav näitaja 2023. a vaid 2,5 % (aasta varem 3,4%) ning tegelik potentsiaal on realiseerimata. Eesti suurimates linnades puudub sisuliselt rattateede põhivõrgustik, millele rattakasutuse kasv ja kasutamine põhineb. Põhjamaades on potentsiaali realiseerimiseks linnades välja arendatud eeskujulikud rattateede võrgustikud ning vähendatud asulate piirkiiruseid, mille osas oleks ka Eestil veel areneda. SF programmperioodil 2021–2027 on üks suurimaid väljakutseid seega jalgrattateede võrgustiku välja arendamine suuremates Eesti linnapiirkondades nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu. Hüppelisemat rattaga tööl käijate osakaalu suurenemist võiks oodata aastatel 2029–2030, kui vastav SF toetusmeede on ellu viidud ning linnades on rajatud terviklikud jalgrattateede põhivõrgud ning asulate piirkiirused ulatuslikumalt vähendatud. Lisavajadus: regulaarne eelarve liikuvusuuringuteks, mis annaks täpsema pildi inimeste liikumistest, mis ei piirne ainult töö–kodu liikumistega ja mille esinduslikkus oleks parem. Pärast liikuvusreformi jõustumist ja uut ÜT kontseptsiooni (põhiliinivõrk, maakonnaliinid, nõudetransport ja ettevedu) tuleks jõuliselt tegeleda ka seda soodustava taristu täiendavate investeeringutega, et taristu potentsiaali avamise pudelikaelaks ei jääks. • Raudteetaristu jätkuvaks probleemkohaks on vajadus tagada kaubaveole optimaalne taristu konfiguratsioon, st vajadusel luua täiendavaid kasutusvõimalusi multimodaalseks transpordiks ning möödasõidukohti reisirongide läbilaskevõime suurendamiseks. Samuti 48 https://transpordiamet.ee/liikuvuse-statistika (2021.a detailsema statistikaga uuendamisel)  on probleemiks ühetasandilised ristumised, mille eritasandiliseks ehitamine parandaks ohutust kui ka kasutajamugavust. Raudteeülekäigukohad on vaja sõltuvalt kasutussagedusest kas varustada täiendavate ohutust tagavate seadmetega või ehitada mitmetasandiliseks. Kaubaveoprognoosid järgnevateks aastateks näitavad stabiliseerumist tasemel 5 miljonit tonni aastas, reisijateveod jätkavad iga-aastaselt kasvamist. • Rail Baltica osas täpsustas Eesti koostöös teiste Balti riikidega RB 2030. aasta lõpuks võimalikke saavutatavaid tulemusi ning nende saavutamiseks vajalike finantsvahendite mahtu. Vastavalt TEN-T määrusele on TEN-T põhivõrgu, sh RB raudteeühenduse, valmimistähtaeg 2030. aasta. Selleks ajaks raudteeühenduse käiku andmise olulisus väljendub ka võimaluses reisi- ja kaubavooge võimalikult vara teenindama hakata, ehk saavutada sotsiaalmajanduslik kasu esimesel võimalusel,, mis on RB ehitamise ja sellele avaliku sektori vahenditest toetuse eraldamise peamiseks eelduseks. Lahenduseni jõudmiseks eesmärgistatakse RB ehitamine lähtudes prioriteetides, jätkates samal ajal ettevalmistusi RB kogu mahus välja ehitamiseks. Sealjuures on vaja tagada, et esimese ehitusetapi lõpuks, so 2030. a, valmib piiriülene ühendus (kolm Balti riiki on omavahel ning Poolaga uut raudteed kaudu ühendatud), mis vastab valdavas osas varem kokku lepitud parameetritele (projektkiirus 249 km/h, raudtee on kogu ulatuses elektrifitseeritud, liiklusjuhtimissüsteem on ERTMS tase 2). Samuti saab nii alustada RB trassil kohaliku reisirongiühendusega. Eestisse jääval RB lõigul on investeeringu maksumuse vähendamiseks ning opereerimiskõlbuliku raudtee valmimiseks aastaks 2030 ehk RB ehituse esimese etapis järgmised meetmed: ▫ raudtee alusehitis lõigul Soodevahe–Muuga (ainult kaubaveod) ehitatakse üheteelise raudtee tarbeks; ▫ raudtee pealisehitis (rööpad, liiprid, ballastkillustik) ehitatakse kogu Eesti lõigu ulatuses üheteelisena (üks rööpapaar seni kavandatud kahe asemel), alusehitis tuleb kaheteelise raudtee konfiguratsioonile; ▫ jaamadesse, peatustesse ja nn opereerimispunktidesse rajatakse kõrvalteed, mis võimaldavad kahesuunalist liiklust ühel rööpapaaril ning samasuunalise liikluse puhul kiirematel rongidel aeglasematest mööduda; ▫ liiklusjuhtimine ehitatakse välja 80% ning raudtee elektrifitseerimine 70% ulatuses esialgu kavandatud mahust (üheteelise pealisehitise ehitamise tõttu ei ole esimeses etapis vaja 100% mahtu ehitada); ▫ esimeses etapis lahendatakse kõik 12 kohalikku peatust minimaalse juurdepääsupaketina, st jaamahooneid täismahus ei rajata ning välialad (parklad, haljastus jne) lahendatakse vähendatud mahus. Sellise lahendusega on reisijatele tagatud piisavad tingimused rongiteenuse kasutamiseks. Ühtlasi hinnatakse juhtumispõhiselt peatuste kaupa (eeldatavale reisijate prognoosile tuginedes) nö mugavusteenuste laiendamist (sõltuvalt varasemate etappide hangete maksumusest). ▫ RB esimese etapi maksumuseks on pessimistlikult arvestatud 3,1 miljardit eurot 2023. aasta hindades (senise ca 1,8 mlrd € täismaksumuse asemel, mis oli antud 2017. aasta hindades), samas on täiendavaid kokkuhoiumeetmeid ning seniste põhitrassi hangete tulemusi arvestades tendents maksumuse vähenemise suunas. Peamised põhjused prognoosmaksumuse suurenemisele on järgmised: ▫ inflatsioon – 2018. a eelarveline maksumus on antud 2016.–2017. a hindades. Alates 2018. a kuni tänaseni on ehitushinnad (ehitushinna indeksi muutust arvestades) kasvanud ca 40%; kui varasem tavapärane ehitushindade kasv on aastas olnud suurusjärgus ca 5%, siis COVIDi ja eelkõige Venemaa agressioonisõjast tuleneva kriisi tõttu kasvasid ehitushinnad viimasel paaril aastal märgatavalt kiiremini – samas on ehitushindade tase nüüdseks stabiliseerumas; ▫ projektlahenduse täpsustamine – eelprojekti materjalide alusel saavutatakse tavapäraselt täpsusaste +/-30%, kuna ei saa arvestada veel kõigi lahenduste (nt sillad, viaduktid jm) konkreetsete parameetritega. Põhiprojekti staadiumis (selleni jõutakse projekteerimis- protsessi hilisemas staadiumis) on täpsusaste märgatavalt suurem, lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et põhiprojektis on kajastatud juba ka keskkonnamõju hindamise protsesside tulemusel määratletud, asjakohaste ametkondade ja kohalike omavalitsustega koostöös täpsustatud täiendavad nõuded, nt keskkonnamõjude leevendamise ja/või mõju hüvitusmeetmete osas, täiendavad juurdepääsuteed ja ristumised (nt liiklussõlmed, mis ei ole ilmtingimata raudtee toimimiseks vajalikud, ent mille rajamine tuleneb seostest muude kriteeriumidega), nõuded seoses sõjalise liikuvuse tagamisega jms. ▫ RB ehitamist Eestis rahastatakse peamiselt CEF vahenditest (koos kohustusliku kaasfinantseeringuga), kuid osaliselt ka RRF ning SF vahenditest. Arvestades CEF vahendite piiratud mahtu ning taotlusvoorude tulemusi (eeldatakse viimaseks transpordi taotlusvooruks 2024. aastal toimuvat), on ministeeriumi prognooside kohaselt maksimaalne toetus koos kaasfinantseeringuga eelmisest ning käimasolevast MFF-st ca 1,2 miljardit eurot. See tähendab, et suures osas sõltub RB ehitamise rahastamine järgmise, 2028+ MFF ja CEF läbirääkimiste tulemustest (CEF transpordi osa rahaline maht, taotlusvoorude loogika, toetusvahendite kavandamine uue MFF esimesse poolde). Käimasoleva MFF raames eraldatavad rahalised vahendid on kavas ehituslepingutega katta juba 2025. aastal, mis tähendab seda, et 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks on vaja leida lisavahendeid ehitushangete korraldamiseks Tootsi ja Ikla vahelisel lõigul juba 2026. aastast alates. Lisavajadused: Taktsõiduplaani kehtestamiseks ja kiiruste suurendamiseks raudteel kuni 160 km/h on vajalikud investeeringud Liiva−Saku raudteelõigu teise peatee ehitusse ja kiiruste tõstmisse 15 miljonit eurot, Saku−Rapla raudteelõigu õgvendamisse ja kiiruste tõstmisse 15 miljonit eurot, raudteeülekäigukohtade nõuetele vastavusse viimiseks ca 100 miljonit eurot, Tapa−Narva raudteelõigul ohutuse tagamiseks 4,2 miljonit eurot, Aegviidu−Kehra I tee kapitaalremondiks 30 miljonit eurot. • Merenduses on peamiseks väljakutseks COVID-19 pandeemia järgne kohanemine, ebastabiilsed olukorrad maailmas, samuti üha enam karmistuvad keskkonnanõuded. Merendus on globaalne äri ja sõltub otseselt üleilmsetest teguritest. Eestis on merendus jagatud eri ministeeriumite vahel ja sellega seoses on meremajanduse tervikuna arenemiseks väga vajalik kõigi valdkonnaga seotud osapoolte ühtne koordineeritud koostööd. Lisavajadused: Elektroonilise mereinfosüsteemi väljaarendamine seoses EL määruse 2019/1239 jõustumisega 15.08.2025: ▫ EMDE 2.0 arendamine, teenindamine ja hooldamine – 1,6 miljonit eurot ▫ EMDE 2.0 tööjõu ja majanduskulud 684 000 eurot (sh IT projektijuhtimine, helpdesk, äri- ja süsteemianalüüs) ▫ Raadionavigatsioon (VTS, GOFREP, Leppneeme radar) – 280 000 eurot ▫ Hüdrograafiliste tööde külgvaatesonar – 100 000 eurot ▫ Navigatsioonimärgistus – püsimärkide renoveerimine 14,2 miljonit eurot ▫ Kanalite hooldus ja süvendus 2,3 miljonit eurot ▫ Botnica prahiraha – lisavajadus 1,9 miljonit eurot ▫ Oluline on tagada ka 2023. aastal loodud Riigilaevastiku baasrahastus. • Lennunduse tõhusust mõjutasid 2023. aastal enim valdkondlikud sanktsioonid seoses agressiooniga Ukrainas. Samuti avaldas lennuettevõtetele olulist mõju hüplikult ja sesoonselt taastunud suurem nõudlus nii Eestis kui Kesk-Euroopas, mida omakorda mõjutas jätkuvalt õhusõidukite saadavus tulenevalt hooldusäri piiratud võimekusest ja varuosade kättesaadavusest. Samuti tekkis Euroopas tervikuna aina enam probleeme lennujuhtide puudusega sesoonse nõudluse katmiseks, mis on tingitud post-COVID-19 aegsest olukorrast ja ekspertide vähendamisest ning täiendavast koolitusvajadusest enne uute lennujuhtide täielikku küpsust teenuseosutamisel. ▫ Tervikuna on Eesti lennuettevõtjate ärivõimalused nii allhanketurul kui tellimuslendudel kasvutrendis, kuivõrd Kesk-Euroopa taastunud lennundusturgu mõjutab osaliselt ka välisettevõtete piiratud õhusõidukite arv ja vajadus täiendavate usaldusväärsete allhankijate järele. ▫ 2023. aastal taastus lennureisijate enesekindlus ning suures ka lennuühenduste arv – Tallinna lennujaamas oli aasta jooksul 44 aastaringset regulaarliini ning kokku üle 60 sihtkoha, mis tervikuna kasvatas reisijate arvu üle 3 miljoni. Euroopa mastaabis on lennundus taastunud praktiliselt 95% tasemeni võrreldes 2019. aasta pandeemiaeelse ajaga. ▫ Välispoliitilised mõjud seoses Ukraina kriisiga pärsivad siiski lennundusvaldkonna kasvu võrreldes 2019. aastaga võrreldava tasemega. Probleemiks on valdkondlikud sanktsioonid, mis piiravad teadmata ajaks eeskätt kõikide Vene Föderatsiooniga seotud õhusõidukite käitamist äritegevuses, sh Vene Föderatsioonis registreeritud ja kaudse omandiga seotud ettevõtetega, samuti hooldusteenuse ja varuosade pakkumise keelamist sellistele ettevõtetele. Ühtlasi on piiratud ka Vene Föderatsiooni kodakondsusega seotud isikute kuulumist lennundusettevõtete juhtkonda ning õhusõidukite iseseisvat käitamist, nt eraõhusõidukite juhtimist. Täiendavalt avaldavad sanktsioonid ja õhuruumi kasutamise piirangud mõju Eesti ülelendudele, mis on vähenenud sanktsioonide-eelse ajaga võrreldes kolmandiku võrra ja selle tulemusel piiravad napid tulud aeronavigatsiooniteenuse pakkuja arendustegevusi mõjutades nii tehnoloogiliste arenduste realiseerimist (irdtorn) kui uute turgude vallutamist (mehitamata õhusõidukite juhtimise süsteem). ▫ Eesti õhuruumi regulaarsete kasutajate arv on vähenenud üldistatult poole võrra, kuivõrd vastastikused sanktsioonid idanaabriga ei võimalda ELi ettevõtete otselende Aasiasse üle Eesti õhuruumi. Eesti õhuruumis annavad tooni peamiselt regionaalse tähtsusega regulaarliiklus, teatav liiklus Soome ja Läti suunal ning Aasia päritolu vedajad. Suurenenud lennuliiklus, uute lennuettevõtete lisandumine, aga ka parem teavituskultuur tõi 2023. aastal kaasa ka 2079 registreeritud ohutusega seotud juhtumit, sh 1 lennuõnnetuse. Võrreldes 2022. aastaga on registreeritud juhtumite arv kasvanud ligi 23%. Lisavajadused: ▫ Lennuliiklusteeninduse ASi regionaalsete lennuväljade lennuliiklusteenuste tegevuskulude sihtfinantseerimise vajadus aastatel 2025–2028 summas üle 3,9 miljoni euro. Seni teenuse toetust riigieelarvest eraldatud ei ole. ▫ Lennundusorganisatsioonide liikmetasude kasvu (Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon, NORDICAO, Eurocontrol, Euroopa Tsiviillennunduse Konverents) katmine aastatel 2025–2028 summas üle 3,5 miljoni euro. ▫ Järgneval 3 aastal kasvab regionaalsete lennujaamade sihtfinantseerimise vajadus eeldatavas mahus üle 6 miljoni euro ja investeeringud taristu uuendamisse summas 17 miljonit eurot. ▫ Tallinna lennujaama julgestuse- ja päästekulude täiendava sihtfinantseerimise vajadus iga- aastaselt 2025–2028 summas üle 25 miljoni euro. ▫ Transpordiameti lennundusteenistuse sektori nõudlusele vastava kasvu tagamiseks tuleb ette näha täiendavad vahendid summas 3 miljonit eurot aastas, mida on võimalik lahendada sektoripõhise rahastusmudelile üleminekul või täiendavate tasude tõstmise kaudu. Summa hõlmab nii tulevikulennunduse kui lennundusettevõtluse nõudlusele ning kestlikkuse tingimustele vastavate pädevuste kasvatamist ja sellega seotud kulusid. Tervikuna on kuludele katte leidmine oluline, et väljuda Eesti riigi valdkondlikust Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusest. • Maanteetransporditaristu arendamise ja korrashoiu rahastamine on olnud aastaid ebapiisav ning alates 2021. aastast on see vähenenud ca 20%. Arvestades ka THI muutust on järgneva 4-aastase perioodi keskmine tööde maht võrreldes eelnevaga kahanemas ca 35%. ▫ Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja seisundi mõningaseks parendamiseks iga-aastaselt vähemalt 210 miljonit eurot. Selline rahastus võimaldaks remondi, rekonstrueerimise ja korrashoiutegevustega tagada teedevõrgu säilimine ning likvideerida 30 aasta jooksul tänaseks tekkinud remondivõlg. Järgneva nelja aasta jooksul on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt 115 miljonit eurot aastas, mis on veidi üle poole vajalikust rahastusest ning toob endaga kaasa teede seisukorra halvenemise. Arvestama peab asjaoluga, et seisukorra taastamine on oluliselt kulukam kui selle hoidmine. ▫ TEN-T põhivõrku kuuluvate teede nõuetekohaseks ja kaasaegsetele tingimustele vastavaks väljaehitamine aastaks 2030, välisõhus leviva müra vähendamine, EL ITS määruse täitmine, liiklusohutuse ja säästva liikuvuse parendamine ning kruusateedele katete ehitamine vajab iga-aastaselt ca 160 miljonit eurot. Järgneva 4 aasta jooksul on arendustöödeks võimalik kasutada keskmiselt 56 miljonit eurot aastas. Rahaline puudujääk mõjutab otseselt riiklike eesmärkide ajakohast täitmist. • Liiklusohutuse seisukohast vaadatuna hukkus aastate 2021−2023 keskmisena maanteedel liikluses 55 inimest (2020−2022 keskmisena 55, 2019−2021 keskmisena 55 ja 2018−2020 keskmisena 59). Liiklusohutusprogrammi 2023. aasta sihtasemest enam vähenesid jalakäijate ja sõitjate hukkumised. Tallinnas kasvas liikluses hukkunute arv 4-lt 5-ni, kuid endiselt on kõrge liikluses hukkunud jalakäijate (3) arv. Seega, Liiklusohutusprogrammi (LOP) eesmärk vähendada kolme aasta keskmist liiklussurmade arvu maanteetranspordis kokku lepitud tempos jäi täitmata. Lähtudes  senistest muutustest hukkunute arvus, LOPis toodud tegevustest ning vahe-eesmärgi mittesaavutamisest, on pigem tõenäoline, et LOPis 2025. aastaks seatud sihttaset, ilma täiendavate, olulise mõjuga tegevustesse panustamata ei saavutata. Eesmärgi täitmine eeldaks, et hukkunute arv hakkab näitama iga-aastaselt senisest oluliselt suuremat langustrendi. Liiklusohutuse olukorra nii järsk muutus ainult kavandatud LOP tegevuste tulemusel, ilma täiendavate riskikeskkonna muutuseta, on ebatõenäoline. Tulenevalt Riigikontrolli märkustele tuleb LOPis seada realistlikumad eesmärgid. Lisavajadused maanteetransporditaristu arendamise ja korrashoiu tagamiseks (sh THK ja LOP): ▫ Riigiteede korrashoiuks nõuete järgsel tasemel on perioodil 2024–2027 täiendav rahastusvajadus 30,7 mln eurot, mis tagab teede sõidetavuse ja esmase liiklusohutuse. ▫ Riigi teedevõrgu säilitamine ja senise remondivõla mõõdukas vähendamine vajab 2024– 2027 aastate jooksul lisaraha summas 407,8 mln eurot. Sealhulgas maanteede rekonstrueerimine 237,6 miljonit eurot, kattega teede taastusremont 59,0 miljonit eurot, sildade remont 17,0 miljonit eurot, kattega teede säilitusremont 57,3 miljonit eurot ja kruusateede säilitusremont 27,4 miljonit eurot. ▫ Teedevõrgu arendamine vastavalt riiklikele eesmärkidele (v.a. ehitusmeetme objektid) vajab perioodil 2024–2027 täiendavaid vahendeid summas 117,6 mln eurot. S.h. liiklusohtlike kohtade ümberehitamine 15,7 miljonit eurot, programm "Kruusateed tolmuvabaks" riigiteedel 93,3 miljonit eurot (meetme rahavajadus on kujundatud 2030 aasta eesmärki silmas pidades) ja säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine (kergliiklusteede ja bussipeatuste ligipääsetavuse parandamine) 2,7 miljonit eurot. ▫ TEN-T põhivõrgu teede ehitusobjektide lisavajadus 2024–2027 on ca 221,0 miljonit eurot. Teelõikude väljaehitamise kohustuse tähtaeg on 2030 vastavalt EL TEN-T määrusele 1315/2013. Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa ja Tallinna–Pärnu–Ikla maanteed ei vasta liiklusohutus- ja keskkonnanõutele (2023 aasta seisuga on nõuded täidetud vastavalt 39 % ja 22 % ulatuses). Liiklusohutusprogrammi elluviimiskava aastate 2024–2025 KliMi haldusala täiendav lisavajadus moodustab 23,104 miljonit eurot, vastavalt 2024. a 11,456 ja 2025. a 11,648 miljonit eurot. 2024. aasta elluviimiskava eelnõust tulenev TRAMi lisavajadus, mis ei sisaldu THK taotluses, on 0,836 miljonit eurot ja 2025. aastal 0,762 miljonit eurot. Ülejäänu on kaetud THK lisavajaduste taotlusega. 9. Programmi tegevuste täitmise analüüs Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Meede 1. Transpordi konkurentsivõime Programmi tegevus 1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid • 2023. aastal lõpetati AS-i Eesti Raudtee liiklusjuhtimissüsteemide uuendamisega lõigul „Tallinn–Keila–Paldiski, Turba“. • AS Eesti Raudtee lõpetas Pääsküla–Keila II peatee ehitustööd, et tõsta Tallinna lähipiirkonna reisirongiliikluse kvaliteeti (võimaldab Keilaga tagada tihedamat rongigraafikut tipptundidel). • Lõpetati Tapa jaama sorteerimispargi rekonstrueerimine, I etapp. • AS Eesti Raudtee teostas projekteerimise ning alustas raudteelõikude õgvendamise ja elektrifitseerimistöödega Tartu ja Narva suunal aastatel. • Elron on sõlminud lepingu täiendavate elektrirongide (6 tk) soetamiseks ning 6. septembril  2022. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks 10 täiendava elektrirongi soetamise. Elektrirongid on valmimisel49. • SF 2021–2027 perioodil tõstetakse kiiruseid läbi raudtee õgvendamise Tallinna–Tartu ja Tapa– Narva liinidel ning ühtlasi rekonstrueeritakse raudteed luues eeldused tulevikus kiiruste tõusuks 160 km/h eeldatavas ÜF toetuse mahus 70,55 miljonit eurot. • 2023. a algas Edelaraudtee ASi projekt Tallinna–Rapla lõigu läbilaskevõime suurendamiseks ja Rapla–Lelle raudtee rekonstrueerimiseks. • Käimas on Rail Baltica projekteerimine ning ehitamine. Rail Baltica kohalike objektide projektlahendused valmisid 2023. aasta lõpuks. Raudtee põhitrassi projektlahenduste vastu võtmise 100% määr Ülemistelt kuni Tootsini saavutatakse I kvartalis 2024. Muuga–Soodevahe ning Tootsi–Ikla projektlahendused valmivad praeguse prognoosi kohaselt 2025. aasta lõpuks ning viiakse läbi kas projekteerimis-ehituslepingute (Muuga– Soodevahe) või allianss lepingute käigus. 2023. aastal käivitusid ehitustööd Ülemiste terminali piirkonnas, valmis Pärnu linna RB terminaliga ühendav Lao tänav. 2023. Aasta lõpuks oli valminud või ehituses ca 30 RB põhitrassi objekti (sillad/viaduktid/ökoduktid), valminud on enamus eraldi hangitud trasside ümberehitusobjektidest. 2024. aasta lõpuks on ehituslepingud sõlmitud ning ehitustööd käimas ca 75 km RB raudtee mulde (k.a ristumised, hooldusteed jms) ehitamiseks. Programmi tegevus 2. Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid Olulised tegevused ja tulemused: • 2023. aastal jätkati reisilaevade toetusmeetmega mahus 7,7 mln eurot. Toetusmeede aitas laevaomanikel kulusid vähendada, kiirendada Covid-19 kriisist väljumist ning tagada töökohtade50 ja nendelt tuleneva maksutulu säilimise riigile. • 2023. aastal jätkati veeteetasude vähendatud määraga 37,5%, mis aitab Eesti transiidi-, sadamate ja kaldasektori ettevõtete konkurentsitingimusi parandada.51 • 2023. aastal telli 18 miljonit eurot maksev multifunktsionaalne töölaev 52, mis hakkab valmimisel asendama kahte seni kasutusel olevat laeva. • Loodi riigi veesõidukite haldamiseks eraldi asutus (riigilaevastik53), kuhu koondatakse erinevate haldusalade veesõidukid, mida hakatakse loodavast asutusest keskselt haldama, 2023. aastal summas 6,67 mln eurot. • Talvise navigatsiooni tagamine54, 2023.a baaseelarves 6,34 mln eurot ning 2023–2025 summas 19 miljonit eurot. • Praaga kanali hooldussüvendamine 0,6 miljonit eurot. • Lisaks suurendati veeteetaristu rahastust 1 mln euro võrra aastal 2023. • Rohuküla sadamas Riigilaevastiku kai rekonstrueerimine 2021–2024 summas 3,1 miljonit eurot, sh 2023. aastal summas 1,97 miljonit eurot. • SF 2021–2027 perioodil arendatakse AS-i Saarte Liinid sadamate sadamarajatisi ja akvatooriume kliimamuutustega kohanemiseks ÜF toetuse mahus 9,5 miljonit eurot, 2023. aastal eeldatavas ÜF toetuse mahus 0,63 miljonit eurot. • Säästva transpordi projekt (elektrilise parvlaeva soetamiseks), Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030 raames mahus 25,4 miljonit eurot ja CO2 49 https://www.err.ee/1609137563/uued-elroni-rongid-toovad-reisijatele-mitu-muudatust 50 Lähiriigid on jätkanud varasemate ning täiendavalt ka Covid-19 tingitud toetusmeetmetega, mis võib tuua kaasa ohu, et Eesti lipu all olevad laevad liiguvad teiste, soodsama maksusüsteemiga riikide lipu alla (nt Läti või Soome). Laevade liikumisel muude riikide lippude alla võib tekkidas hinnanguline negatiivne muutus riigi maksutulude vaates (pardatöötajad) ca -54 miljonit ning ca -1,7 miljonit eurot (kaldatöötajad) aastas). 51 Sektor on pärast intensiivistunud sõjategevust Ukrainas kaotamas sanktsioonide tõttu kaubamahtudes ning meetme kaudu on ettevõtjatel võimalus paremini konkureerida lähiriikide sadamatega Kesk-Aasia riikide kaupade pärast, mis aitab sanktsioonidest tekkivad kahju Eesti majandusele kompenseerida. Enne sanktsioonide kehtestamist olid enamike Eesti sadamate kaubamahud tänud veeteetasude vähendatud määrale kasvutrendis, samas kui teiste lähiriikide sadamate kaubamahud valdavalt vähenesid. 52 Uus multifunktsionaalne töölaev võimaldab tõsta riigi teenuste kvaliteeti, moderniseerida laevastikku ja optimeerida kulusid tulevikus, sest laev on planeeritud asendama kahte laeva. 53 Laevade tulemine ühtse juhtimise alla annab võimaluse veesõidukeid aktiivsemalt ristkasutada, tuua püsikulusid alla ja võita investeeringute pealt. Analüüsid näitavad, et kümne aastaga aitab riigilaevastiku loomine säästa vähemalt 34 miljonit eurot. 54 Veetaristu ehitamine ja remontimine, sh jäämurre oluliseks osaks on talvise navigatsiooni tagamine. Sõltumata talve raskusastmest on vajadus jäämurdeteenuse järele püsiv. Arvestades Eesti asukohta Läänemere ääres ja klimaatilisi tingimusi, tuleb riigil tagada piisav jäämurdevõimekus, et võimaldada stabiilse majandustegevuse jätkumist ka talveperioodil, kui meri jäätub. Hetkel on Väinamere-äärsed sadamad 3–4 kuud külma talve ja paksu jää oludes kaubavedudele suletud ja seega teiste sadamatega võrdluses halvemas konkurentsipositsioonis.  kauplemise vahenditest eeldatavas summas 14,6 miljonit eurot ning millest 2023. aastal kokku 700 000 eurot. Programmi tegevus 3. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Olulised tegevused ja tulemused: • 2023. aastal lõppes ASi Tallinna Lennujaam Ühtekuuluvusfondi projekt, mille eesmärk oli suurendada Tallinna lennujaama keskkonnahoidu ja turvalisust. Projekt viidi edukalt ellu. 2023. aastast on üleval üks finantskorrektsiooni teema, mis võib päädida kohtulahendiga. • Jätkub toetuse maksmine ASile Tallinna Lennujaam julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude katmiseks, summas 7,76 miljonit eurot aastas. • Jätkub ka sihtotstarbeline toetus ASile Tallinna Lennujaam järgmiste ülesannete täitmiseks: Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamades ning Ruhnu ja Kihnu lennuväljadel regionaalsele arengule vajaliku taristu regulaarlendude teenindamise tagamiseks maapealse käitluse teenuse ja päästeteenuse kindlustamiseks ning pääste- ja hädaabilendude teenindamiseks, summas 2,3 miljonit eurot aastas. • Jätkatakse toimiva mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi ettevalmistavate tegevustega koostöös Lennuliiklusteeninduse AS-i ja Transpordiametiga eesmärgiga toetada juhtivaid teenusepakkujaid teenuseosutamise ettevalmistamisel mehitamata õhusõidukitega • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kaudu planeeriti teadmussiirde programmi raames vahendid autonoomsete liikumisvahendite ja nende rakendamiseks kaasnevate süsteemide arendamiseks ja testimiseks. • Kaubalendude strateegia on sanktsioonipoliitika tõttu täielikult muutunud ning tuleb üle vaadata 2024. aasta jooksul.55 • 2023. aastal lõppes riigi keskne toetus klastritele, kuid see ei takistanud Eesti Lennundusklastri tegevusi, pigem muudeti strateegiat ja toimemehhanismi liikmepõhiseks, mis on kasvatanud ühingu heaks partneriks ja lennundusvaldkonna katusorganisatsiooniks. • Valmistati ette uus lennunduse teekaart ja alustati diskussioone lennundussektori esindajatega eesmärgiga jõuda avalike arutelude järel teekaardi kehtestamiseni 2024. aasta esimese poolaasta jooksul. Programmi tegevus 4. Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid • 2023. aastal jätkus Pärnu−Ikla maanteel Pärnu–Uulu 2+2 tee ehitus, kogumaksumusega 31 miljonit eurot, sellest 2023. a 20 miljonit eurot. Lisaks alustati Sauga–Pärnu ja Libatse–Nurme 2+2 tee ehitusega, kogumaksumuses 56,4 miljonit eurot, sellest 2023. a 17,4 mln eurot, ning Tartu mnt Neanurme–Pikknurme 2+1 tee ehitusega, kogumaksumuses 10 miljonit eurot, sellest 2023. a 6,7 mln eurot. • Teedevõrgu korrashoiuks ja säilitamiseks 2023. aastal kasutati 123,3 mln eurot. • 2023. aastal jätkati riigi kruusateedele katete ehitamist 1,6 mln eurot ulatuses. Kokku ehitati katted 18 km kruusateele Kohalike teede arendamiseks: • Jätkatakse ühtekuuluvusfondi toel kohalike teede arendamist Narvat läbiva (Rahu–Kerese tn) transiittee rekonstrueerimisel, 2023. aastal summas ca 2 mln eurot. • Pärnu linnale eraldati sihtotstarbelist toetust Pärnu linna Raba ja Lai tänavaid ühendava silla rajamiseks summas 5 mln eurot. • Ühtlasi toetati 2023. aastal Kadrina raudteejaama kergliiklustee ehitamist summas 0,7 mln eurot. Tulemused: • 2023. aastal lõpetati ehitustööd Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee Tartu linna Riia ristmiku ümberehituse ja Tallinna ringtee Kanama–Valingu 2+2 teelõigu objektidel. • 2023. aastal jätkusid ehitustööd riigitee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla Pärnu–Uulu teelõigu ehitusel, teostatud tööde maht on 90%. 2023. aastal algasid riigitee nr 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa Neanurme–Pikknurme teelõigu ehitus, teostatud tööde maht 95% ning riigitee nr 4 Tallinna– Pärnu–Ikla Sauga–Pärnu teelõigu ehitus, teostatud tööde maht on 10%. Kokku teostati 55 Lennuühenduste loomise ja laiendamise osas on KliMil roll sõlmida vastavad kahepoolsed lepingud vastavate kolmandate riikidega, kui seda ei tee samaaegselt EL. See on esmane alus reisijate- ja kaubalendude alustamiseks Aasia suunal. Kehtiv leping on sõlmitud Hiinaga, lõpusirgel on kahepoolne lennundusteenuste leping Korea Vabariigiga. Hetkel on Aasia ettevõtetel konkurentsieelis ELi ettevõtete kõrval, kuna Vene Föderatsiooni õhuruum on ELi vedajatele suletud ja lennuks Aasiasse ohutu ja lubatud õhuruumis lisandub tuhandeid lennumiile.  ehitustöid 46,4 mln euro eest. • 2023. aastal jätkati Rail Baltica raudteetrassi ja riigiteede ristete välja ehitamist kogumaksumusega 13,7 mln eurot (tegevus on kajastatud teehoiukavas ja seda rahastab Rail Baltic Estonia OÜ). • Maanteede puhul teostati 2023. aastal erinevaid remonttöid kokku 1381 km teelõikudel (sisaldab ehitust, rekonstrueerimist, remonti ja tolmuvabade katete ehitust). Ehitati 6 km ulatuses neljarajalisi teelõike. Rekonstrueeriti 22 silda ja 20 km ulatuses erinevaid teelõike. Katteid ehitati 18 km kruusateelõigule. Ehitati ümber 39 liiklusohtlikku kohta. • Teedevõrgu korrashoiuks ja säilitamiseks kasutati 2023. aastal 121,1 mln eurot. • Kruusateedele tolmuvabade katete ehitamist teostati 2023. aastal 1,66 mln euro eest. Programmi tegevus 5. Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond • Terviklike jalgrattateede põhivõrgustike väljaehitamine (fookus Tallinna, Tartu ja Pärnu kesklinnadel ja nende funktsionaalsetel linnapiirkondadel) ning rattaparkimise võimaluste parandamine. Sihttase aastaks 2029 on 10 km, kogumaht 2021–2027 välistoetustest ca 40 miljonit eurot; • SF 2021–2027 perioodil suunatakse multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide arendamisse struktuuritoetusi ca 16 miljonit eurot, mille eesmärgiks on parandada olemasolevate ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades ligipääsetavad ja mugavad ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele (buss, tramm, rong, mikromobiilsuse lahendused, Pargi&Reisi jms). Samuti parandatakse valgustatust, ilmastikukaitset, (ratta)parkimisvõimalusi jpm. Siht on luua vähemalt 1 multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029; • SF 2021–2027 perioodil suunatakse struktuurivahenditest uute trammiliinide rajamiseks Tallinna linnapiirkonnas ca 40 miljonit eurot; • RRF vahenditest rajatakse Tallinna Vanasadama trammiliin eeldatavas toetuse mahus 36,5 miljonit eurot. Projekt on töös; • Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmist 2021–2030 toetatakse säästvat linnalist transporti (bussid, trammid) 15 miljoni euroga. Tulemused: 2022. aastal alustati meetme määruse „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linnade säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021– 2027“ eelnõu väljatöötamist (ERF toetuse mahus 92 miljonit eurot). Määrus kinnitati 17. augustil 2023. Juunist kuni detsembrini 2023 toimus kohalike omavalitsuste eelnõustamine, et tagada kvaliteetsete projektide, mis vastavad meetme määruse tingimustele, ettevalmistamine. Projektide rakendamist alustatakse 2024. aastal. Ühtlasi alustati 2023. aastal kliimaministri määruse „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonna jalgrattateede investeeringuteks perioodil 2021–2027“ väljatöötamist, mis võeti vastu 29. jaanuaril 2024. a. (ERF toetuse mahus 4 miljonit eurot). Linnapiirkondade toetusmeede avatakse 2024. aasta märtsis ning projekte saab hakata ellu viima 2025. aastast. Programmi tegevus 6. Ohutu ja säästlik transpordisüsteem • Jätkub liiklusohutusprogrammi elluviimine. Programmi eesmärk on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine, et aastate 2023–2025 keskmisena ei hukkuks üle 40 inimese ja raskesti vigastada ei saaks üle 302 inimese aastas 2023–2025 aastate keskmisena. Programmi tegevusteks on liiklusohutusprogrammi elluviimine ning riiklik järelevalve raudteel, veeliikluses ja lennunduses. Tegevuste eesmärk on kõigi transpordisektorite lõikes liiklejate ohutuse tagamine ning võimalike riskide ja ohtude maandamine keskkonnale ning kolmandatele osapooltele. Programmi tegevuse „Ohutu ja säästlik transpordisüsteem“ aastate 2023–2026 eelarve on ligi 58,7 miljonit eurot, millest 2023. a toetatakse ohutuse alaseid tegevusi 16,5 miljoni euroga. Tulemused: Liikluskäitumises 2023. aastal olulist muutust ei toimunud võrreldes aasta varasemaga, vähenes kokkupõrgete arv sõidukite ja rongide vahel, kuid suurenes otsasõitude arv raudteel viibinud inimestele. 2023. aastal toimus Eesti raudteedel 12 avaliku raudteeohutusega seotud juhtumit, neist 7 olid sõiduki ja rongi kokkupõrked raudteeülesõidukohtades ja 5 otsasõidud raudteel viibinud inimestele. Õnnetusjuhtumite tõttu hukkus 3 inimest ja vigastada sai 6 inimest. Kokkupõrgetest 5 toimusid raudteeülesõidukohtadel, mis on ainult liiklusmärkidega reguleeritud. Viie aasta avaliku raudteeohutustaseme keskmine näitaja on langustrendis (2023. a oli vastav näitaja 0,34, 2022. aastal 0,39, 2021. aastal 0,57), küll aga ületavad näitajad planeeritud sihttaset. Lennunduses registreeriti aasta jooksul ECCAIRS 2 andmebaasis kokku 2079 (2022. aastal 1595) juhtumit, mis eelnenud aastaga võrreldes on 23% rohkem. Neist lennuõnnetusi oli üks, 1 (0), tõsiseid intsidente 5 (2), intsidente 319 (419), vahetu mõjuta juhtumeid 1577 (1119), määramata klassifikatsiooniga 57, tähelepanekuid 89 (56) ja teisi 31. Kasvu põhjuseks võib pidada lennuliikluse taastumist ja kasvu ning parenenud raporteerimiskultuuri. Lennuõnnetuste ja tõsiste intsidentide arv 10 000 lennutunni kohta oli 0,84 (ohutusnäitaja 0,84 – eesmärk on <1). Eesmärk on täidetud. 2023. aastal toimus Eesti merealadel ja sisevetel 6 laevaõnnetust, registreeriti 10 ohtlikku juhtumit. Nende käigus ühtegi hukkunuga õnnetust ei olnud ja viga sai 1 inimene. Laevaõnnetused jagunesid Eesti lippu (50%) ja välisriigi lippu (50%) kandvate laevade vahel võrdselt. Põhjustena joonistusid välja eelkõige kontakt kaiga sildumisoperatsioonide käigus, põhjapuuted sadamasse sisenedes ja väljudes, tööõnnetused laevas ning tehnilised rikked. Meede 2. Liikuvus Programmi tegevus 1. Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine Olulised tegevused ja tulemused: • Jätkub ühistranspordi liinivedude (lennu-, laeva-, maakonnabussi-, rongitransport) toetus aastatel 2024–2027 kogusummas ligikaudu 689,5 miljonit eurot, sellest 2024. aastal ca 163,8 miljonit eurot, sh 1,1 miljonit eurot KOV laevaliinide dotatsioonideks ja 0,6 miljonit eurot kommertsliini vedajatele tasuta sõiduõiguse hüvitamiseks. • Jätkatakse ühistranspordi korraldusmudelite tõhustamisega. Töötatakse selle nimel, et tekitada suuremat sünergiat sotsiaal- ja tavatranspordi vahel, et kasutada olemasolevat sõidukiparki ning teenuseid optimaalselt. • Luuakse teenusmudel e-veoselehtede kasutusele võtmiseks ja piiriülese e-veoselehtede vahetuse võimaldamiseks (reaalajamajanduse edendamine). • Jätkatakse nõudetranspordi arendamistegevustega. • 2023. aastal lepiti kokku Tartu−Riia rongiliiklusega avaliku liiniveona alustamises. • eFTI4EU projekt ja CEF rahastus. Oktoobris 2023 sõlmiti CEF rahastusleping transpordi digitaliseerimise projekti eFTI4EU ellu viimiseks. Eesti Kliimaministeerium on selle projekti juhtpartner. Projektipartnerid on Soomest, Leedust, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Portugalist, Austriast ja Belgiast. Vaatlejad on Hispaaniast, Iirimaalt ning Hollandist. Kokku osaleb projektis 23 erinevat partnerit (avalik- ja erasektor) Projekti eelarve on 28,3 miljonit eurot (Eesti osa on 1 miljon, millest 50% tuleb CEFist). Projekt algas 2023 aastal ja kestab kuni 2026 aastani. Projekti eesmärk on arendada välja ja piloteerida eFTI Gate'i lahendust, et olla valmis eFTI määruse nõuetele vastava digitaalsete veodokumentide andmevahetuseks 2026. aastal. • Kliimaministeerium valmistas 2023. aasta sügisel ette transpordi digipöörde taotluse MKMile SF vahendite taotlemiseks. Digipöörde kava puudutab Liiklusjärelevalve infosüsteemi arendust ning Transpordiameti digivärava arendust, kuhu alla koonduvad: a) Tehnoülevaatuste mooduli arendus, b) Ühtse merenduse infosüsteemidega kaetud teenuste digivärava arendus ja c) E-teeninduse VEERA disainisüsteemi arendus. • 2023. aastal kinnitati alternatiivkütust taristu määrus (AFIR), mis seab nõuded alternatiivkütuste taristu arenduseks. 2023 aasta alustati tegevustega, mis on seotud raskeveokite laadimistaristu rajamise ettevalmistusega. • Ühistranspordi kasutajate osakaal on kogu Eesti lõikes taastunud pandeemiaeelsele tasemele, eelmise aastaga võrreldes tõusis reisijate arv laeva-, lennuki-, rongi- ja maakonnabussiliinidel 5,5%. • Alustati riikliku rattastrateegia koostamist, et suurendada aktiivsete liikumisviiside osakaalu ja tähtsustada jalgrataste rolli multimodaalses ahelas. Tähtaeg märtsis 2025. 10. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine Tabel 4. Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi ja programmi tegevuste 2023.a. eelarve täitmine, kulud tuhandetes eurodes. Transpordi Esialgne Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%) konkurentsivõime ja eelarve liikuvuse programm Programmi kulud -621 927 -683 769 -527 711 77,2% Programmi tegevus: Raudteetransporditaristu -198 148 -286 445 -146 426 51,1% arendamine ja korrashoid Kulud -198 148 -286 445 -146 426 51,1% Programmi tegevus: Veetransporditaristu -26 850 -45 200 -56 560 125,1% arendamine ja korrashoid Kulud -26 850 -45 200 -56 560 125,1% Programmi tegevus: Õhutransporditaristu -11 454 -7 873 -10 700 135,9% arendamine ja korrashoid Kulud -11 454 -7 873 -10 700 135,9% Programmi tegevus: Maanteetransporditaristu -190 211 -221 503 -113 969 51,5% arendamine ja korrashoid Kulud -190 211 -221 503 -113 969 51,5% Programmi tegevus: Keskkonnahoidlikku -26 067 -6 656 -6 657 100,0% liikuvust soodustav linnakeskkond  Kulud -26 067 -6 656 -6 657 100,0% Programmi tegevus: Ohutu ja säästlik -30 290 -30 118 -108 137 359,0% transpordisüsteem Kulud -30 290 -30 118 -108 137 359,0% Programmi tegevus: Liikuvusteenuse -138 908 -165 662 -160 026 96,6% arendamine ja soodustamine Kulud -138 908 -165 662 -160 026 96,6% Selgitus: Programmi tegevuste eelarve oli 683 769 tuhat eurot ning täitmine 527 711 tuhat eurot. Õhutransporditaristu arendamise ja korrashoiu ning ohutu ja säästlik transpordisüsteemi programmi tegevuses eelarve täitmise ülekulu põhjuseks on põhivaradelt arvestatud amortisatsioonikulu. Amortisatsioonikulude eelarve oli planeeritud maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoiu programmi tegevusse ja seega selles tegevuses on alatäitmine. Programmi tegevustes planeeritud eelarvest jäi kasutamata välisvahendeid 110 850 tuhat eurot. Riigieelarvelist eraldatud vahenditest ülekantavatest jääkidest olulisemad on: • 4 439 328 eurot Riigilaevastiku tegevuskulude jääk, millest enamuse moodustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 2023. aastal Riigilaevastiku käivitamiseks eraldatud vahendid, mis on ettenähtud uue asutuse käivitamisega kaasnevate kulude ja investeeringute katmiseks aastatel 2023-2024. • 2 141 251 eurot Transpordiameti tegevuskulude jääk, mida kasutatakse maanteetaristu arendamise ja korrashoiu ning veetransporditaristu arendamise ja korrashoiu programmi tegevustes tegevuskuludena. • 546 868 eurot Kadrina valla kergliiklustee tegevustoetuse jääk (objektikood IN050103), mis 2023.a riigieelarve seaduse muudatusega anti üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest koos Kadrina Vallavalitsusega sõlmitud eraldise kasutamise lepinguga, mille kasutamise lõpptähtpäev on 31.12.2024. • 645 128 eurot Tln-Tartu raudtee uuendus kiiruseks 135 km/h eraldatud vahendid (objektikood IN050059), mille osas on kohustus võetud ja kulud tekivad 2024. aastal. • 423 780 eurot Tapa-Narva raudtee uuendus kiiruseks 135 km/h eraldatud vahendid (objektikood IN050061), mille osas on kohustus võetud ja kulud tekivad 2024.aastal. • 235 370 eurot Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahendid väikeinvesteeringuteks ja lootsiteenusteks (objektikood VR050225). Vahendite eraldamine otsustati alles 2023. aasta sügisel, mistõttu 9 lootsikaatri hooldusremonttööde ning side- ja navigatsiooniseadmete uuendamistööd lükkusid 2024. aastasse. • 200 000 eurot Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahendid väikeinvesteeringud ja jäämurdeteenuseks (objektikood VR050240). Täiendav kütuse ostmine lükkus 2024.aastasse, kuna jäämurdja Tarmo kütusetankide hooldustööd lõppesid 2024. aasta alguses. • 448 906 eurot talviste navigatsioonikulude jäämurde teenuse majanduskulud, mida kasutatakse 2024. aastal. 2023/2024 jäämurde hooaja algus oodatust soojem ja seetõttu 2023. aastal olid tegelikud kulud planeeritust väiksemad.  • Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi 2023. aasta eelarvesse kanti 2022. aasta transpordi programmist tegevuskulusid üle kokku 13,4 mln eurot. Sellest 4,8 mln on TRAMi tegevuskulude jäägid, mis koosnevad lisaks asutuste tööjõu- ja majandamiskuludele (2,5 mln) veel ka jäämurde kuludest (481 tuh), ning dotatsioonidest ühistranspordi korraldamiseks (1 mln). MKMi kasutamata jäänud vahendid koosnesid KOVidele teede rekonstrueerimiseks eraldatavast juhtumipõhisest investeeringutoetusest (3,3 mln), dotatsioonist reisirongiliikluse korraldamiseks (1,1 mln), Haapsalu raudtee II etapi rekonstrueerimiseks (1,1 mln), reisiparvlaev Estonia allveeuuringu vahenditest (1 mln) ning rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksudest (340 tuh). Lisaks viidi 2023. aastasse üle 2,3 mln kommertsliiniveo teostajatele eelkooliealiste laste ja puuetega inimeste tasuta vedamise kohustuse eest hüvitiste ja kaasnevate põhjendatud nõuete maksmiseks. 1,9 mln eurot sellest anti ministeeriumite töö ümberkorraldamise käigus üle REMile. KLIMile anti samal põhjusel üle 2022. aastast 2023. aastasse ülekantud vahendeid 4,35 mln euro ulatuses - sh 3,1 mln eurot KOV teede juhtumipõhiseks investeeringutoetuseks, 1 mln eurot Haapsalu raudtee II etapi rekonstrueerimistöödeks ja 260 tuh eurot MKMist KLIMi üle viidud transpordivaldkonna osakondade tööjõu- ja majandamiskuludeks. 11. Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse Positiivsed arengud • AS Eesti Raudtee lõpetas 2023. aastal riigieelarvest Haapsalu raudtee II etapile eraldatud vahendite eest ettevalmistavad tegevused Turba−Rohuküla raudteelõigu ehitamiseks. Alustati ehitustegevusega Aegviidu−Tapa−Tartu raudteelõigu elektrifitseerimiseks. Lõpetati Lääne–Harju turvangusüsteemide uuendamine, mille tulemusel oli võimalik sellel suunal tihendada reisirongiliiklust ning lisada sõiduplaani kiirrongid. Teostati Aegviidu– Tapa lõigu kapitaalremont ja kõverate õgvendamine ning Riisipere – Vasalemma jaamavahe kapitaalremont. • Rail Baltica kohalike objektide projektlahendused valmisid 2023. aasta lõpuks. Käivitusid ehitustööd Ülemiste terminali piirkonnas, valmis Pärnu linna RB terminaliga ühendav Lao tänav. 2023. aasta lõpuks oli valminud või ehituses ca 30 RB põhitrassi objekti (sillad/viaduktid/ökoduktid), valminud on enamus eraldi hangitud trasside ümberehitusobjektidest. • 2023. aastal lõppes ASi Tallinna Lennujaam Ühtekuuluvusfondi projekt, mille eesmärk oli suurendada Tallinna lennujaama keskkonnahoidu ja turvalisust. Samal aastal suurendas lennujaam rahvusvaheliste regulaarliinide arvu 44 regulaarliinini. • 2023. aastal ehitati, rekonstrueeriti, remonditi ja ehitati tolmuvabasid katteid kokku 1 381 kilomeetril maanteedel. Ehitati kuus kilomeetrit neljarajalisi teelõike. Rekonstrueeriti 22 silda ja 20 kilomeetrit erinevaid teelõike. Katteid ehitati 18 kilomeetrile kruusateedele. Ehitati ümber 39 liiklusohtlikku kohta. • Liiklusohutuse osas vähenes 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga kergliikuriga toimunud õnnetuste arv, mida võis mõjutada nendega seotud ohtude teadvustamine, linnasüdametes sõidukiiruste piiramine ja parkimise korrastamine ning võrdlemisi jahe ja vihmane suvi. Joobes juhtimiste arv oli kümnendiku võrra väiksem kui 2022. aastal, samas suurusjärgus vähenes ka narkojoobes juhtide arv. • 2023. aastal tuli maakonnaliinidel gaasibussidega teenindatavat mahtu liiniveo mahule juurde diiselbusside arvelt 4 739 tuhat kilomeetrit. Kogu liinivõrgu maht suurenes vaid  0,5%. 27% kogu maakonnaliiniveo mahust teenindatakse gaasibussidega. • Liikuvusteenuste ühistranspordiliikide laiemaks integreerimiseks toetatakse avaliku sektori innovatsioonifondist 840 tuhande euroga liikuvusteenuste ja piletimüügi integreeritud andmevahetusplatvormi MaaS X-tee arendamist. Projekti eesmärk on luua standardiseeritud sõidupäringuid vahendava ja liikuvusteenuseid ühendava teenusplatvormi prototüüp ning piloteerida seda vahenduskanalina erinevate transporditeenuse pakkujate ühendamiseks ning süsteemis osalejate ühiste piletite, sõiduõiguste või soodustoodete loomiseks. • Jätkus uue keskkonnasäästliku parvlaeva ehitus suursaarte liinide teenindamiseks. Laev valmib 2026. aastaks. • eFTI4EU projekt ja CEF rahastus. Oktoobris 2023 sõlmiti Euroopa Komisjoniga CEF rahastusleping transpordi digitaliseerimise projekti eFTI4EU ellu viimiseks. Projekti eesmärk on arendada välja ja piloteerida eFTI Gate'i lahendust, et olla valmis eFTI määruse nõuetele vastava digitaalsete veodokumentide andmevahetuseks 2026. aastal. Projektis osaleb 9 liikmesriiki (Eesti KLiM on peapartner) ja 23 partnerit era- ja avalikust sektorist. Projekt kestab aastatel 2023−2026 ja kogueelarve on 28,3 miljonit eurot. Väljakutsed • Transpordisektori CO2-heitkoguste vähendamine. Uuendatud prognoosi kohaselt TLAKis püstitatud CO2 vähendamise eesmärki ei saavutata. Euroopa Liidu Kliimapaketi „Fit for 55“ raames Eestile võetud CO2 heite vähendamise kohustus proportsionaalse sektorite jaotuse korral on Transpordi ja liikuvuse arengukavaga (TLAK) võetud eesmärgist veelgi kõrgem (tinglikult 1600 kt CO2 ekv 2030. aastaks). Hetkel rakendatavate meetmetega on aastal 2030 transpordisektori heide ca 2089,23 kt CO2 ekv (eelmise aastaga võrreldes on prognoosides toimunud muutusi halvenemise poole). Transpordisektori CO2 heite vähendamise kohustuse mittetäitmine tähendab Eestile potentsiaalset kohustust hakata soetama kauplemisturult CO2 ühikuid, mis on lisakoormus eelarvele olukorras, kus on vaja leida rahastust erinevateks investeeringuteks. Uuringud näitavad, et transpordisektoris ei ole võimalik CO2 eesmärke täita ilma maksupoliitika muudatuste kasutusele võtmata (tarbimismaksud, mis motiveerivad inimesi valima aktiivseid liikumisviise, säästvat ühistransporti või keskkonnasõbralikumat autot). Järjepidevalt tuleb tegeleda ka inimeste teadlikkuse tõstmisega. • Transpordi energiakulu ei vähene loodetud kiirusega. Peamised põhjused: Eestis on jätkuvalt kõrged maanteede läbisõidud, mis iga-aastaselt kasvavad. Niisamuti eelistatakse uue autona soetada suurt ja energiamahukat sõiduautot säästvale väikeautole. • Kaubavahetuses on jätkuvaks väljakutseks kaupade transportimise suunamine maanteelt raudteele (nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt). Vaadata tuleb perspektiive põhja–lõuna- ja läänesuunalises koridoris. Raudtee moderniseerimine peab lisaks reisirongiliikluse teenindamisele panustama maksimaalselt ka kaubaveo teenindamisse. TLAKis seatud eesmärke ei ole siiski võimalik täita. • TLAK näeb ette vähendada liikluses hukkunute arvu ja raskelt vigastada saanute arvu kolme aasta keskmisena 2035. aastaks vastavalt 30 ja 187-ni. Liiklusohutusprogrammiga seatud vahe-eesmärgist 2023. aastal (44 ja 316) jääb tegelik tulemus kaugele (55 ja 395). Nende eesmärkide saavutamine ei ole realistlik ilma liiklusohutust oluliselt  mõjutavate täiendavate tegevuste elluviimiseta. • Samaaegselt on vajalik investeerida TEN-T põhivõrgu maanteede liiklusohutus- ja keskkonnanõutele vastavaks ehitamisesse, mis on seni takerdunud teehoiu rahastamise mahu olulise vähendamise tõttu. Ühtlasi on jätkuvaks väljakutseks riigiteede seisundi hoidmine ja remondivõla vähendamine. Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja seisundi mõningaseks parendamiseks iga-aastaselt 210 mln eurot. Järgneva nelja aasta jooksul on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt vaid 115 mln eurot aastas, mis toob endaga kaasa teede seisukorra halvenemise järgnevatel aastatel. • Jätkuvalt on väljakutseks mõõdiku „Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (kogumahutavus 500 või enam)“ täitmine, kus 2023. aastaks on Eesti lipu all 31 laeva. Seadusandlusest tulenevalt on raskusi laevade Eesti lipu alla toomisel ja hoidmisel ning konkureerivatel riikidel on selleks paremad tingimused. Uus konkurentsivõimeline pakett valmib 2026. aastaks, mis aitab eesmärkide täitmisele kaasa. • Seoses kavandatava reisirongide kiiruste tõusuga on vaja analüüsida samatasandiliste raudteeületuskohtade ohutust ning leida vahendid nende vastavusse, sh mitmetasandiliseks, viimiseks muudetud nõuetega (üle 100 miljoni euro). Taktsõiduplaani kehtestamiseks kuni 160 km/h ja kiiruste suurendamiseks raudteel on vajalikud investeeringud Liiva−Saku raudteelõigu teise peatee ehitusse ja kiiruste tõstmisse 15 miljonit eurot, Saku−Rapla raudteelõigu õgvendamisse ja kiiruste tõstmisse 15 miljonit eurot, Tapa−Narva raudteelõigul ohutuse tagamiseks 4,2 miljonit eurot, Aegviidu−Kehra I tee kapitaalremondiks 30 miljonit eurot. • 2023. aastal täpsustas Eesti koostöös teiste Balti riikidega Rail Baltica osas 2030. aasta lõpuks võimalikke saavutatavaid tulemusi ning nende saavutamiseks vajalike finantsvahendite mahtu. RB esimese etapi maksumuseks on pessimistlikult kalkuleeritud 3,1 miljardit eurot 2023. aasta hindades (senise ca 1,8 mlrd eurot kogumaksumuse asemel, mis oli antud 2017. aasta hindades). Peamised põhjused prognoosmaksumuse suurenemisele on inflatsioon (ehitushindade kasv 40%), projektlahenduse täpsustamine ning asjaolu, et RB ehitamist Eestis rahastatakse peamiselt CEF vahenditest (koos kohustusliku kaasfinantseeringuga), kuid osaliselt ka RRF ning SF vahenditest, mis teeb rahastuse suhteliselt ebastabiilseks. Käimasoleva MMF rahastuse raames eraldatavad rahalised vahendid on kavas ehituslepingutega katta juba 2025. aastal, mis tähendab seda, et 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks on vaja leida lisavahendeid ehitushangete korraldamiseks Tootsi ja Ikla vahelisel lõigul juba 2026. aastast alates. • Ühistranspordi baaseelarve on külmutatud 2020. aastast ja seetõttu on tekkinud eelarve puudujääk, mis ei võimalda katta sõlmitud avaliku teenindamise kohustusi. • Lennunduse konkurentsivõime tagamiseks on vaja lisavahendeid regionaalsete lennujaamade käigushoidmiseks ja investeeringuid taristu uuendamiseks, lennundusorganisatsioonide liikmetasudeks, samuti Tallinna lennujaama julgestuse- ja päästekuludeks ning Transpordiameti lennundusteenistuse töömahu kasvu katmiseks. • Oluline on tagada ka 2023. aastal loodud Riigilaevastiku baasrahastus.  Kinnitatud kliimaministri 11.06.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/256 Energeetika tulemusvaldkonna 2023. aasta tulemusaruanne Aruande on koostanud Kliimaministeerium vastavalt Rahandusministeeriumi juhistele. Tallinn 2024 Sisukord 1. Tulemusvaldkonna üldinfo 3 2. Tulemusvaldkonna mõõdikud 6 3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine 7 4. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs 8 5. Programmi üldinfo ............................................................................................................... 13 6. Programmi mõõdikud .......................................................................................................... 14 7. Programmi tegevuste täitmise analüüs................................................................................. 16 7.1. Meede „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ ......................................... 17 7.2 Meede „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ ........................................................................................................................ 19 7.3 Meede „Maapõueressursside uurimine ja kasutamine“ .................................................... 21 7.4 Valdkondlikud peamised väljakutsed 2024-2028 .............................................................. 22 7.4.1 Varustuskindlus ja energia julgeolek:...................................................................... 22 7.4.2. Taastuvenergia ........................................................................................................ 23 7.4.3 Energiatõhusus......................................................................................................... 24 7.4.4 Maapõueressursid .................................................................................................... 25 8. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine.................................... 26 LISA Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse .............. 28 2 1. Tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkond Energeetika Tulemusvaldkonna Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, eesmärk mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega. Panustada Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Valdkonna Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK)1 Maapõuepoliitika arengukava põhialused aastani 20502 Programmi nimi Energeetika ja maavarade programm 2023-2026 Programmi eesmärk Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Programmi periood 2023-2026 Peavastutaja Kliimaministeerium (KLIM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Eesti Geoloogiateenistus valitsemisala asutused) Kaasvastutaja Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, AS Eesti Varude Keskus ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) 1 https://valitsus.ee/media/323/download 2 https://kliimaministeerium.ee/media/909/download 3 Energeetika tulemusvaldkonda panustab energeetika ja maavarade programm, mis on koostatud „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (edaspidi ENMAK või arengukava) ja „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ eesmärkide saavutamiseks. Energeetika tulemusvaldkond hõlmab energeetika ja maavarade valdkondade tegevusi, mis on seotud või mõjutavad energia tootmist, ülekannet, jaotamist ja tarbimist, maapõueressursside (sh maavarade) haldamist ja kasutamist ning geoloogilise kompetentsi arendamist. Meetmete ja programmi tegevuste valikul on lähtutud Kliimaministeeriumi põhimääruses sätestatud tegevustest ja programmi eesmärkidest. Maapõue valdkond ja maavarade kasutuselevõtt on tihedalt seotud riigi keskkonna-, majandus- ja julgeolekupoliitikaga. Eesmärk on kasutada maapõue ja seal leiduvaid maavarasid Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades sotsiaalmajanduslikke, julgeoleku, geoloogilisi ja keskkonnaalaseid aspekte. Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm sh vastutavad (valdkonna arengukavad, poliitika põhialused ministeeriumid jms) Energeetika Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Energeetika ja maavarade programm 2023-2026 (Kliimaministeerium) Energeetika Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 Energeetika ja maavarade programm 2023-2026 (Kliimaministeerium) Energeetika ja maavarade programmi viiakse ellu läbi kolme meetme: energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus, primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine ning maapõueressursside uurimine ja kasutamine. Programmi ellu viimine on prognooside kohane, mida näitab 2023. aastal täidetud meetmete mõõdikud: Meede „Energiavarustuse Meede „Primaarenergia tõhusam Meede „Maapõue- tagamine ja energiaturu kasutus ja taastuvenergia osakaalu ressursside uurimine ja korraldus“ suurendamine lõpptarbimises“ kasutamine“ 2023. sihttaseme meetmete mõõdikud -Tagatud on energiataristu n-1 - Energia lõpptarbimine, -Tagatud on kriteerium ja energiaturu tõhus TWh*(2022=32,6 TWh) maapõueressursside toimimine (Täidetud) - Primaarenergia sisemaine tarbimine, kasutamise koordineerimine - Tagatud on elektri- ja gaasituru TWh* (2022=54,7 TWh) ning nende kasutamise toimimine Eestis (Täidetud) - Taastuvenergia osakaal potentsiaali jätkusuutlik lõpptarbimises %* (2022=38%) uurimine (Täidetud) Allikas: KLIM *2023 andmed avaldatakse kahe aastase viibega, 2022 aasta seisuga on mõõdikud saavutatud ENMAK 2030 mõõdikud on suures osas täidetud. 2023. aasta kohta puuduvad statistilised andmed primaarenergia tarbimise, energia lõpptarbimise ja taastuvate energiaallikate osatähtsuse kohta. Võimalik on toetuda toodanguandmetele, mille kohaselt moodustas 2023. aastal toodetud sisemaisest 4 elektrienergiast moodustas taastuvenergia osakaal 53%3. Primaarenergia tarbimise ja energia lõpptarbimise sihid olid 2022. aastal saavutatud. Strateegia Eesti 2035 näeb ette aastaks 2050 energiajulgeoleku tagamise kliimaneutraalse energiatootmisega. Vastavalt ENMAK 2035 koostamise ettepanekule4 koostati 2023. aastal ENMAK 2035 esimene versioon ja koostamisel on seonduvad mõjude hindamised5. Energeetika ja ENMAK 2030 meetmetesse panustavad ka teised tulemusvaldkonnad ja neis koostatud programmid. Järgnevaid ENMAK 2030 meetmeid käsitletakse transpordi ja ehituse valdkondade programmides ja tulemusaruannetes: • Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine. Tõhus sõidukipark • Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine • Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamine Lisaks on ENMAK 2030-s meede Avaliku sektori eeskuju, mis sisaldab meetmeid nii keskvalitsusele kui kohalikele omavalitsustele ning mida planeeritakse ja viiakse läbi mitmes asutuses. Avaliku sektori meetmed on kirjeldatud ja esitatud Euroopa Komisjonile REKK 2030 ajakohastamise versiooni kavandi lisas IV6. Keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimise määr oli 1% aastal 20227. Vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 5 kohaselt korraldab keskvalitsuse kinnisvara energiasäästu koordinaator, et igal aastal rekonstrueeritakse 3% keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete kasulikust üldpõrandapinnast. Keskvalitsuse kinnisvara energiasäästu koordinaatori ülesandeid täidab hetkel Rahandusministeerium. Ehituse programm aastateks 2023-2026 keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste hallatavate hoonete meetmeid ei käsitle8, Kuna taastuvenergia kasutusele võttu ja energia lõpptarbimist on keeruline energiamajanduse arengukava kaudu suunata peavad vastavad meetmed edaspidi olema kavandatud teiste sektorite arengudokumentides9, sh avaliku sektori hoonetega seotud energia tarbimine. Pikas plaanis tuleb Eesti energiamajanduses järjepidevalt tegeleda taastuvast energiaallikast toodetud energia osakaalu ning energiatõhususe suurendamisega ning energiajulgeoleku kõrge taseme hoidmisega. Maapõueressursside kasutamisel tuleb pöörata tähelepanu Maavarade kasutusest tingitud keskkonnamõjude vähendamisele. Tulemusaruannet tutvustati 10.04.2024 ENMAK juhtkomisjonile, kuid kuna koostamisel on ENMAK 2035, siis uusi programme10 lisaks energeetika ja maavarade programmile seoses ENMAK 2030 rakendamisega pole vajadust rakendada. 3 https://elering.ee/toodang-ja-prognoos 4 Dokumendid | Energiatalgud 5 Energiamajanduse arengukava | Kliimaministeerium 6 Vt meetmed HF1a ja HF1b Lisa IV Meetmete kirjeldused.xlsx (live.com) 7 REKK 2030 ajakohastamise versiooni kavand 10.08.2023 Riiklik energia- ja kliimakava | Kliimaministeerium 8 Ehituse programm aastateks 2023-2026 (3).pdf (kliimaministeerium.ee) 9 Taastuvenergia kasutuselevõtu ning lõpptarbitava energia tõhususe saavutamise konkreetsed tegevused (energiajuhtimine) kaetakse teiste sektorite (ettevõtlus, tööstus, hoonefond, transport, majapidamised, äri- ja avalikud teenused, põllumajandus ja kalandus, digimajandus, veemajandus jne) arengudokumentide (sh seonduva maakasutuse planeerimisega seotud dokumentides) raames. Lk 3 ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEK (energiatalgud.ee) 10 §4 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord– Riigi Teataja 5 2. Tulemusvaldkonna mõõdikud Eesti energiamajanduse visiooni kohaselt on aastal 2050 Eestist kujunenud Põhja-Balti energiaturul moodsaid ja keskkonnahoidlilike tehnoloogiaid kasutav energiat eksportiv riik. Eesti energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine on riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine alustala. Energiaressursside kasutamise eest saadav riigi omanikutulu suunatakse peamiselt kestliku energiavarustuse edendamise programmidesse, kindlustades sellega riigi energeetilise sõltumatuse jätkumise pärast fossiilkütuse varude ammendumist11. ENMAK 2030 visioonist ja üldeesmärgist lähtudes on tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikuks valitud Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud energia jätkusuutlikkuse komposiitindikaator Energy Trilemma Index, mis iseloomustab riigi energiamajandust läbi kolme aspekti: energiajulgeolek, energia kättesaadavus ja taskukohasus ning energeetika keskkonnamõju. Tabel 1. Energeetika tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik Sihttase Tulemusvaldkonna mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 2035* Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia kättesaadavus ABB ABA ABA ABB ABB tarbijale** Allikas: Maailma Energeetikanõukogu * märgitakse juhul, kui on tegemist strateegia „Eesti 2035“ mõõdikuga ** Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis, teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega “A” kirjeldatakse tulemust positsioonilt esimese 25% riikide seas – st parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kui AAA. Kõige kehvem tulemus väljendatakse tähega „D“ positsioonilt viimase neljandiku riikide seas. Seni tehtud ja kavandatud tegevuste tulemusel on energeetika põhinäitajate sihttasemete (2023. aastal uuendatud) täitmine, sh strateegia Eesti 2035 mõõdik taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimises aastaks 2030 saavutatav, vt joonis 1. 11 Ptk 2.2, tabel 1.1 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (mkm.ee) 6 Joonis 1. Energeetika põhinäitajad 2030 aasta sihttasemega 2015 2020 2022 2030 65 62 54 50 46 38 33 33 32 32 30 29 12 6 4 4 Taastuvenergia Energia lõpptarbimine, Primaarenergia tarbimine, Energeetika osakaal summaarses TWh TWh kasvuhoonegaaside heide lõppenergia (KHG), mln tCO2ekv kogutarbimises, % 3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine Energeetika tulemusvaldkonnas on üks programm „Energeetika ja maavarade programm 2023-2026“. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine on esitatud tabelis 2, mis on ühtlasi ka programmi eelarve täitmine, kuna valdkonda panustab üks programm. Programmi eelarve kulude jaotus tegevuste kaupa on esitatud peatükis 11. Tabel 2. Energeetika tulemusvaldkonna 2023. aasta eelarve ja selle täitmine tuhandetes eurodes. Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Programmi eelarve kokku: -258 326 -185 029 -81 917 Programmi vahendite jääkidest olulisemad on: • 1 863 304 eurot fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringuks (FIONA) eraldatud vahendid (objektikood SR050164), mis on ajalises nihkes, kuna projektiga seotud rahastuse üleandmine Eesti Geoloogiateenistusele viibis. 2024 aastal on plaanis tegevused ära teha. • 983 481 eurot Eesti Geoloogiateenistuse uurimis- ning arendustööd, mis lükkusid edasi puurimishindade väga suure kallinemise ja võimalike tegijate vähese puurimisvõimekuse tõttu, lisaks on vaja uuesti läbi analüüsida puurimistööde maht. Puurimistööd ja sellega seotud laboritööd on planeeritud 2024. aasta II poolaastal. Samuti nihkusid 2024.aastasse vajalikud meretööd (ilmastikuolude ja sobiva aluse puudumise tõttu) ning ülekantavatest jääkidest on kavandatud katta uuringuga seotud laborikulud ja uurimisaluse moderniseerimine. 7 4. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikuks on Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud energia jätkusuutlikkuse komposiitindikaator Energy Trilemma Index. Antud indeksi alusel oli Eesti energia jätkusuutlikkuses 2013. aastal 129 WEC liikmesriigi seas 68. kohal, 2019. aastal 128 riigi järjestuses 30. kohal ja 2020. aastal 108 riigi järjestuses 26. kohal. 2023. aastal on Eesti 126 riigi järjestuses 7. kohal (ABA12)13, ületades lähiaastateks seatud sihttaset. Koondindeksi heasse tulemusse panustavad siin nii energiajulgeoleku kui ka energeetika keskkonnamõju järjest paremad tulemused, energia kättesaadavuse tulemus on läbivalt olnud väga hea. ENMAK 2030 ja Eesti 2035 tegevuskavas14 toodud vajaliku muutuse saavutamisel on kõige suuremad väljakutsed energeetikas: 1. Varustuskindluse ja energiajulgeoleku tagamiseks elektrivõrgu desünkroniseerimine Venemaa energiasüsteemist ja sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga, kriitilise energia infrastruktuuri vastupanuvõime kasvatamine, energiataristu arendamine kasvava hajatootmise ja salvestuse nõudlusele vastavaks, 1000MW juhitava tootmisvõimsuse olemasolu tagamine eelistatult turutingimustel või läbi strateegilise reservmehhanismi loomise. 2. Taastuvenergia väljakutse on jõuda vähempakkumiste, pikaajaliste taastuvenergia ostulepingute ja turupõhiste taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamise tulemusena taastuvelektri toodangu olulise kasvuni oludes, kus maismaal on tuuleparkideks sobivaid alasid väga piiratult ning planeerimis- ja mõjuhindamiste menetlusprotsessid võivad võtta aastaid. Riiklike eesmärkide (sh kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek) täitmiseks vajalikus mahus taastuvenergia projektide tagamiseks on oluline leida ministeeriumide, kohalike omavalitsuste, arendajate jt koostöös taastuvenergia tootmiseks sobivad alad mahus, mis tagaks taastuvenergia osakaalu kasvu ning energiajulgeoleku. 3. Energiatõhususe osas on suurimateks väljakutseteks hoonete kavandatud rekonstrueerimismahtude realiseerimine (sh avaliku sektori hooned) ja transpordikütuste kasutuse vähendamine. Direktiivi elluviimine eeldab senisest suuremat valdkondade ülest riigipoolset sekkumist ja kõigi sektorite panust, tagamaks direktiivist tulenevaid nõudeid. 4. Maapõue temaatikas on suurimaks väljakutseks teadmisbaasi suurendamine suure majandusliku potentsiaaliga maapõueressursside valdkondades, eelkõige kriitiliste maavarade uurimisel. Samuti on jätkuv teema maapõueressursside majandamine sellises olukorras, kus arvestatakse sotsiaalmajandusliku olukorraga ning leevendatakse seonduvaid negatiivseid mõjusid. Maapõueressursside kasutuse suunamisel tuleb tagada ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Energiajulgeoleku, sh varustuskindluse tagamine Jätkuva Ukrainas toimuvaVenemaa agressioonisõja taustal on Eesti energia julgeoleku vaatest 2023. aastal oluline välja tuua järgmised peamised arengud. Eesti gaasivarustatus on tagatud läbi 12 Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis, teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega “A” kirjeldatakse tulemust positsioonilt esimese 25% riikide seas – st parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kui AAA. Kõige kehvem tulemus väljendatakse tähega „D“ positsioonilt viimase neljandiku riikide seas. (The value of the grade depends on which quartile the country’s score falls into: Grade A: top 25% countries; Grade B: between top 25% and 50%; Grade C: between 50% and 75%; Grade D: between 75% and 100% https://www.worldenergy.org/publications/entry/world-energy-trilemma- index-2022) 13 World_Energy_Trilemma_2024_Full_Report.pdf (worldenergy.org) 14 Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus 8 riikidevaheliste ühenduste, hästi toimiva turukorralduse ning riikliku 1 TWh gaasivaru hoiustamise Inčukalns gaasihoidlas (ca 29% Eesti eelmise aastasest tarbimisest). Täiendavalt panustab varustuskindlusesse Pakrineeme sadam, mis 2023. aastal saavutas täieliku valmisoleku erinevat tüüpi FSRU vastuvõtmiseks. Täiendav koostöö Lätiga Pakrineeme sadama ja sealse infrastruktuuri ühiseks kasutamiseks on oluline, tagamaks vastastikku Lätiga gaasitaristu toimimist kriisiolukordades Balti piirkonnas. Eesti ja Läti sõlmisid vastavasisulise ühiste kavatsuste memorandumi (MoU) 12.05.2023. 2023. toimus õnnetus Balticconnectoriga, välise jõu (ankruga lohistamine) tulemusel, mille tõttu sai gaasitoru kahjustada. Intsident tekitas täiendava vajaduse merealuse kriitilise taristu seire ja kaitselahenduste väljatöötamiseks, millega 2023. aasta lõpul algust tehti. 2023. aasta oktoobris esitati kinnitati ministri poolt ja esitati Euroopa Komisjonile uuendatud gaasi kavad. Komisjonile esitati „Eesti gaasisüsteemi tarnehäirega toimetuleku kava“ ja „Eesti gaasisüsteemi ennetav tegevuskava varustuskindlust mõjutavate riskide vähendamiseks“. Elektrisüsteemi toimimise tagamiseks on oluline välja tuua Eesti Elektrijaama jahutusvee püsilahenduse loomine 2023. aastal. Lahendus leevendab oluliselt sõltuvust Kulgu tammist, mille kaudu oli Venemaal võimalik tekitada ohtlikke olukordasid Narva elektritootmisele, mille kaudu on täna tagatud 1000MW juhitavaid võimsusi. Täiendavalt loodi täpsem hädaolukorra määratlust elektriga varustamisel. 2023. aasta detsembris jõustusid määruse “Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel” muudatused, millega sätestati arvuliselt piirid, millest alates kuulutatakse välja hädaolukord põhivõrgus ja jaotusvõrgus. Läbi selle on tulevikus võimalik kaasata täiendavat ressurssi, juhul kui tegemist on ulatuslike ja pikaajaliste riketega, mille lahendamisel es 2023. aasta augustis allkirjastati kolme Balti riigi peaministrite ühine poliitiline deklaratsioon Baltimaade Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise kiirendamiseks aasta võrra, 2025. aasta algusesse. Sünkroniseerimise ettevalmistused liiguvad kokkulepitud ajakavas, on paigaldatud kaks sünkroonkompensaatorit kolmest, kolmas on valmimas ajakava kohaselt (siht: 2024. aasta juuni) ning pingestati 330V Balti-Tartu kõrgepingeliin. Kaugkütte hinnaregulatsioon on seni taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus on tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud. Valminud uuring „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ andis vajalikud täiendavad lähteandmed edasiste tegevuste planeerimiseks. Täiendavalt toodi välja ka puudused andmete kättesaadavuse osas, mille parandamist edasiste tegevuste raames planeeritakse. Taastuvenergiale üleminek Esialgsetel andmetel oli taastuvenergia tootmine 2023. aastal (2,61TWh) sarnasel tasemel 2022. aastaga (2,62TWh)15. Taastuvenergeetikas on vastu võetud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus16, mille kohaselt on taastuvenergia eesmärk aastaks 2030 65% riigisisesest energia 15 https://elering.ee/toodang-ja-prognoos 9 summaarsest tarbimisest (sh elektrienergia tarbimisest vähemalt 100%). Võeti vastu õigusaktide muudatused merel ja maismaal tuuleenergeetika arendamisest saadava keskkonnahäiringu hüvitamise tasu määramise kohta (kogukonna kasu). Muudatused kohustavad alates 1. juulist 2023. a tuuleelektrijaamade rajajaid omavalitsusele ja kohalikele elanikele (kohalikele elanikele makstakse maismaa tuuleparkidelt keskkonnahäiringu hüvitamise tasu KOVile makstavast summast kuni 50% ulatuses) maksma tasu, et soodustada taastuvenergia tootmist. Taastuvenergia kiirema arendamise põhifookus on tuuleenergial ning soovitakse kiirendada eelkõige juba arenduses olevaid projekte, et tõsta taastuvenergiale ülemineku tempot. Samuti jätkatakse planeeritud taastuvelektri vähempakkumiste korraldamisega. Elektrivõrgus vajaliku tootmissuunalise liitumisvõimsuse vabastamiseks võeti vastu vajalikud elektrituruseaduse muudatused (seaduseelnõu 696SE17). Seaduse kohaselt kohustub elektrivõrguga liituja tasuma liitumisprotsessi alguses tagatist summas 38 tuh €/MVA ning tasuma kasutamata liitumisvõimsuse eest võimsustasu samuti 38 tuh €/MVA. 2023. a lõpuks oli võrgust vabanenud hinnanguliselt 4400 MVA liitumisvõimsust. Energiatõhususe suurendamine 2023. aastal raporteeris Eesti Euroopa Komisjonile seni seatud energiatõhususe eesmärkide täitmist. Järgmine fookus on 2021-2030 perioodi energiatõhususe eesmärkide täitmine. Euroopa Tehnilise toe instrumendi18 kaudu rahastatud uuringu põhjal selgusid peamised meetmete paketid aastaks 2030, kuidas seatud eesmärke kõige optimaalsemalt saavutada. Uuring valmis 2024 I kvartalis19. Maapõueressursside uurimine ja kasutamine Kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise poliitikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi maapõueressursside võimalikuks kasutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest moodustab maapõueressursside kompleksne teadmistepõhine uurimine – näiteks geotermaalenergia kasutamine energeetikas (nii maa süvaenergia kui ka põhjavee energia). 2023. aastal on ettevalmistatud ning alustatud erinevate pilootprojektidega. Roosna-Allikul ja Tiskres toimuvad puurimis- ja ehitustööd ca 500m sügavuste puuraukudega. Maapõue ressursside geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents Teostati plaanipärast kompleksset geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagati parimad võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja tegeleti avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning riskidest. Viidi läbi ka geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid; veevarude uuringuid; põhjavee kvaliteedi uuringuid; põhjaveekogumite seisundi uuringuid; põhjaveeseireid; mereranniku seiret; seismoseiret; radooniseiret ning interpreteeriti neid andmeid. 17 Seaduseelnõu Riigikogu veebis - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ad3cffe-ed19-4c4c-b456- 1a77f9bf0ac3/elektrituruseaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus 18 https://commission.europa.eu/funding-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/technical-support- instrument/technical-support-instrument-tsi_et 19 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud - Euroopa Komisjoni toel läbi viidud projekti "Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia" 10 Järgmise nelja aasta (2024-2028) suurimad väljakutsed on: • Kolme Balti riigi elektrisüsteemide edukas sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga ning sellega seonduvad tegevused (juhitava võimsuse tagamine, süsteemiteenuste turgude ülesehitus (nt sageduse hoidmine) Balti süsteemihaldurid plaanivad sagedusreservide turu käivitada juba 2025. aasta alguses. See viib Balti riikide elektrivõrkude täielikule koostööle Euroopa elektrivõrkudega, mis tagab Eestile parema pikaajalise elektri varustuskindluse ja julgeoleku. • Kriitilise energiataristu turbevõime kasvatamine (sh merealuse taristu seire- ja kaitsevõime tekitamine, taristu kiirema parandamise lepingute sõlmimine, kriitiliste seadmete varu tekitamine jm). • Elektrituru disaini direktiivi ülevõtmine. Elektrituru disaini pakett toob uued lähenemised elektrituru ja -süsteem vaatest, näiteks energiajagamise põhimõtte. • Vesiniku- ja gaasituru direktiivi ülevõtmine. • Taastuvelektri tootmise potentsiaali realiseerimine, mida on Eestis rohkem kui vajalik sisemaise tarbimise 100% katteks taastuvelektriga20, nagu on seatud 2030. aastaks eesmärk. Seega on järgmistel aastatel väljakutsed mitmes valdkonnas: võrguarenduste kiirendamine, liitumisprotsessi kiirendamine, võrgu ette arendamine, jaotusvõrgu kliimakindluse ja sealjuures ka hajatootmise vastuvõtuvõimekuse kasvatamine, meretuulikute turupõhine arendamine, salvestustehnoloogiate turu käivitamine, loamenetluste kiirendamine, vajalike regulatsioonide loomine või täiendamine. • Taastuvenergeetika kasutuselevõtul on jätkuvalt väljakutseks tuuleparkidele sobivaimate asukohtade leidmine, planeerimis- ja loamenetluste lõpuleviimine, sh kogukondade kaasatus otsuste tegemisse ja kohaliku kasu teadvustamine ning lubasid menetlevate asutuste piisav ressurss taastuvenergeetika taotluste menetluse prioriseerimiseks. • Kaugkütte peamine väljakutse tulevikus on kaugküttes salvestuse, keskkonna- ja heitsoojuse, madalatemperatuurilise kaugkütte rakendamine kliimaneutraalse kütte- ja jahutusmajanduse saavutamiseks. 2024. aastal on kavas muuta kaugkütte hinnaregulatsioon kahetariifseks Konkurentsiameti seniste parimate praktikate alusel. Eesmärk on vähendada lokaal- ja kaugkütte paralleeltarbimist tagamaks õiglasem taristukulude jaotus kaugkütte tarbijate vahel. Muudatuse tulemusel vähenevad kaugkütte kaod, väheneb tipukoormus, suureneb heitsoojuse kasutus ning vähenevad kasvuhoonegaasid. • Avaliku sektori kohustuste täitmine, sh keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimisele seatud eesmärgi täitmine on väljakutse. Avalikul sektoril on kasvavalt oluline roll võetud taastuvenergia eesmärkide saavutamisel ning kohustus näidata eeskuju enda tarbimisvalikutega. Avaliku sektori (keskvalitsus, KOV) roll taastuvenergia tarbijana on olla eeskujuks turuosalistele, samas on osutunud väljakutseks näiteks elektrienergia rohehanke käivitamine Riigi Kinnisvara AS-i poolt. • Energiatõhususe direktiivi täitmine, mille eest vastutab Kliimaministeerium. elukeskkonna ja ringmajanduse põhiüksus. Suurimaks väljakutseks on energiatõhususe meetmete horisontaalne rakendamine valdkondade üleselt ning avaliku sektori suurema panusega. 2023. aastal koostatud uuringu Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia kohaselt on energiatõhususe direktiivist Eestile 2030. aastaks tulenevate energiatarbimise sihttasemete täitmiseks vajalik hoonefondi, transpordi, 20 Varustuskindluse aruanded | Elering 11  teeninduse, tööstuse ja põllumajanduse energiatõhususe meetmetesse panustada aastani 2030 Eestis kokku 13,3 mlrd eurot, sh avaliku sektori rahastust 5 mlrd eurot21. • Teadmisbaasi suurendamine suure majandusliku potentsiaaliga maapõueressursside valdkondades, eelkõige kriitiliste maavarade uurimisel. Samuti on jätkuv teema maapõueressursside majandamine sellises olukorras, kus arvestatakse sotsiaalmajandusliku olukorraga ning leevendatakse seonduvaid negatiivseid mõjusid. Maapõueressursside kasutuse suunamisel tuleb tagada ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Rohepöörde võtmes vajalike ressursside teema koordineerimine ja hoidmine sh näiteks fookuse hoidmine kriitiliste maavarade ja sekundaarse toorme projektidel eesmärgiga saavutada oluline edasiminek strateegiliste ehk tulevikumaavarade ja maapõue muude ressursside uurimisel ja kasutuselevõtu edendamisel, mida aitab lahendada kontsessioonimehhanismi sisseviimine maapõue seadusesse. • Taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade jätkusuutlik ja samal ajal säästlik kasutamine, et saavutada kompromisse ehitusmaavarade kasutuselevõtul ja kohalike omavalitsuste huvide vahel, jätkub maakondlike ehitusmaavarade teemaplaneeringute koostamine ja elluviimine ministeeriumide üleses koostöös. • Dialoogi hoidmine ühiskonnas maavarade kasutamise üle kaasavate aruteludega kõigi mõjutatud osapooltega (kohaliku kogukonna, asutuste ja arendajatega), kuna hoonete energiatõhususe saavutamine ja teede korrashoid eeldab kasvavat ehitusmaavarade kasutuselevõttu on fookuses taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade jätkusuutlik ja samal ajal säästlik kasutamine. Uuendasime ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise juhendit, mis kinnitati 2023. märtsis. Et saavutada kompromisse ehitusmaavarade kasutuselevõtul ja kohalike omavalitsuste huvide vahel, jätkub maakondlike ehitusmaavarade teemaplaneeringute koostamine ja elluviimine koostöös Rahandusministeeriumiga. • Jätkuv dialoogi hoidmine ühiskonnas maavarade kasutamise üle – plaanis on konstruktiivsed arutelud ettevõtjate, kohaliku kogukonna, asutuste ja arendajatega, et leida lahendusi olukorras, kus ehitusmaavarade teemaplaneeringud on veel koostamisel. Tulemusvaldkonna areng on tugevalt seotud strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavaga22. Energeetika tulemusvaldkonna tegevused panustavad eeskätt strateegia „Eesti 2035“ sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning täpsemalt tegevuskava teemakimbu „Majandus ja kliima“ muutuse E „Lähme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagades energiajulgeoleku“ saavutamisse. Lisaks panustab tulemusvaldkond strateegia "Eesti 2035" tegevuskava teemakimbu "Ruum ja liikuvus" muutuse D "Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu" ning läbi maapõuepoliitika elluviimise muutuse B „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajadustega arvestades. 21 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud 22 Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus 12 5. Programmi üldinfo Programmi nimi Energeetika programm Programmi eesmärk Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Strateegia „Eesti Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik 2035“ siht (alasihi täpsusega) Programmi periood 2023-2026 Peavastutaja Kliimaministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Eesti Geoloogiateenistus, Eesti Varude Keskus AS (Eesti Vedelkütusevaru valitsemisala asutused) Agentuur AS) Kaasvastutaja Ei ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) Energeetika ja maavarade programm on koostatud „ENMAK ja maapõuepoliitika eesmärkide saavutamiseks. Joonis 2. Energiamajanduse osaliste panus ENMAK kaudu rohepöördesse. Kliimaneutraalsus, kliimanutikus, Rohepööre, elurikkus, sh õiglane ringmajandus, puhas üleminek energia, ressursi- ja Eesmärgid ja energiatõhusus, meetmed tervislik ja ENMAK 2030 keskkonnahoidlik toit, säästev ja arukas Energia- Eesti 2035 liikumine, tõhus majanduse ENMAK 2035 ehitamine ja osalised renoveerimine REKK 2030 13 Energeetika ja maavarade programmi viiakse ellu läbi kolme meetme: energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus, primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine ning maapõueressursside uurimine ja kasutamine. Programm koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja hoonete energiakasutusega ning maapõuepoliitika kujundamise ja elluviimisega seonduvad tegevused (elamumajanduse tegevused kuuluvad ehituse programmi). Programm käsitleb samuti riigi tegevusvaru moodustamise ja haldamisega seotud tegevusi. AS Eesti Varude Keskus (EVK) haldab hädaolukorraks vajalike elutähtsate kaupade varumist ja hoiustamist ning hoolitseb nende kasutusele võtmise korraldamise eest. Riigi tegevusvarudena haldab EVK vedelkütusevaru, maagaasivaru, tervishoiuvarusid ja toiduvaru. EVK ülesandeks on lisaks riigi tegevusvaru haldamisele valdkondliku varustuskindluse ja ettevõtjate toimepidevuse analüüsimine ning võimelünkade parandamine ja veeldatud maagaasi ujuvterminalide vastuvõtuvõimekuse tagamine Pakrineeme sadamas. 6. Programmi mõõdikud Programmi mõõdik energeetika osas ühtib energeetika tulemusvaldkonna mõõdikuga. Tabelis 3 esitatakse programmi tegevuste mõõdikud. Tabel 3. Energeetika ja maavarade programmi ja programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi tegevuste mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 Energia jätkusuutlikkus BAB ABB ABA ABB ABB Elektrivarustuse tagamine Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia 29,34 38,47 * 27% 27% summaarsest lõpptarbimisest, %23 Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus 158,1 218,6 * < 110 <100 minutites tarbimiskoha kohta aastas, minut24 Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus, MWh 13,8 49,6625 * <60 <60 Allikas: Elering AS Eesti on ühendatud Kesk-Euroopa sünkroonalaga aastaks 2025 Teostamisel Allikas: Elering AS Infrastruktuuri normi (N-1) täitmine Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Allikas: Elering AS Gaasivarustuse tagamine Gaasituru kontsentreeritus (HHI) 4 158 4028 * 3 750 3 500 kodutarbijate müük Transpordikütuste valdkonna reguleerimine ja kütusevarude säilitamine Regulatsioonile vastava kütusevaru olemasolu Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Allikas: Eesti Varude Keskus 23 https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares andmete koondamine toimub kahe aastase viibega 24 https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-maagaas/elekter/jarelevalve 25 sh 45,18 MW vandalism Lk 50 Elering_VKA_2023_WEB.pdf 14  Tegelik Sihttase Programmi tegevuste mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest 11,01 8,48 * 9,1% 9,6% lõpptarbimisest transpordisektoris, % Allikas: Eurostat % Transpordikütuste turul enam kasutatavate kütuste kvaliteet tagatud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Allikas: Keskkonnaministeerium Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, % 61,32 65,44 * 59% 59% Allikas: Eurostat Energiatõhususe suurendamine Energia lõpptarbimine, TWh 32,6 32,6 * 33,3 33,3 Allikas: Eurostat26 Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh 50,0 54,7 * 65,6 65,6 Allikas: Eurostat27 Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia 28,29 29,11 * 20% 25% summaarsest lõpptarbimisest, %28 Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest 11,1 8,48 * 9,1% 9,6% lõpptarbimisest transpordisektoris, % Allikas: Eurostat % Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse 61,32 65,44 * 59% 59% summaarsest lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents Maapõueressursside uurimine ja kasutamine on Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud jätkusuutlik ja koordineeritud Mõõtkavas 1:50000 geoloogilise kompleksse kaardistamisega - 38 42 42 46 kaetud ala % Eesti territooriumist Teavitusürituste arv 4 5 6 5 5 Seireprojektide arv 4 4 4 4 4 Allikas: EGT *Andmed viibega 2 aastat 26 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_07_11/default/table?lang=en 27 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_07_10/default/table?lang=en 28 https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares andmete koondamine toimub kahe aastase viibega 15 7. Programmi tegevuste täitmise analüüs Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2023-202729 kavandatud tegevused, mis panustasid programmi täitmisesse: - Analüüs ja ettepanekud valikukriteeriumide kohta, millele peavad taastuvenergiat tootvad projektid vastama, et nad panustaksid Eesti taastuvenergia 2030. a eesmärgi saavutamisse, ning millega saavad sellised projektid arendamisel kiirendatud korras edasi liikuda - Riigisisesed õigusaktide muudatused seoses loamenetluse kiirendamisega, mis EL tasandil 2022. a lõpus kokku lepiti - Määruse "Energiatõhususkohustuse jaotuskava" muutmine30. - Meetmemääruse "Toetuse andmise tingimused ja kord tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamiseks" muutmine - Analüüs ja ettepanekud, kas ja millises mahus on vaja meretuuleparkide tarbeks välja töötada spetsiifiline toetusmeede - Ülevaade energiavõrkude välisühenduste rajamise kohta - Eesti seisukohad EL elektriturureformi eelnõude kohta - Analüüs ja ettepanekud Eesti Mandri-Euroopa võrku ühendamise kiirendamise kohta - Analüüs ja ettepanekud energiasäästu investeeringute edendamise kohta Toodud tegevused panustasid erinevate meetmete eesmärkide saavutamisesse, millest allpool ülevaade antakse. Tegevuste ja meetmete kavandamisesse annavad olulist sisendit uuringud ja analüüsid. Energeetika valdkonda suunava „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ seonduvate mõjude hindamiste koostamise sisenditeks on mitmed seni uuringud31. Eelmise aasta uuringute ja analüüside tegevustest on oluline välja tuua: • analüüs ja ettepanekud energia salvestuse turu käivitamise kohta; • Hiiu mereala ruumiline ja juriidiline analüüs (ühishange Rahandusministeeriumiga); • „Support to the renovation wave. Energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia“ (lõppversiooni lõpp 2024 märts)32 • 2023. aasta augustis esitas Eesti Euroopa Komisjonile „Riikliku kliima- ja energiakava aastani 2030“ ajakohastamise versiooni kavandi33 • Energiamajanduse arengukava aastani 2035 ettevalmistavad tegevused (sh 3 töörühmade aruannet sisendiks eelnõu koostamisele)34 • Euroopa Komisjonist kaasatud rahastusel (ca 0,5 mln eurot) analüüs gaasivõrgu dekarboniseerimise võimalustest Eestis35 • Maardlatel ja maavarade perspektiiv- ning levialadele tuuleparkide rajamise analüüs (Lääne- Eesti piirkond)36 • „Elanike, ettevõtjate ja omavalitsuste energiatõhususe meelsusuuring37“ 29 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023-2027 täitmine | Eesti Vabariigi Valitsus 30 Energiasäästukohustuse jaotuskava–Riigi Teataja 31 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium 32 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud 33 National energy and climate plans (europa.eu) 34 ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud 35 Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuring 2022 | Energiatalgud 36 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium 37 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium 16  • Analüüs kliimaneutraalsest soojus- ja jahutusmajandusest Eestis38 Uuringutele tuginedes luuakse vajalikke meetmeid, tegevuskavasid seatud eesmärkide täitmiseks. Valdkondlikest meetmetest annavad ülevaate tabelid 4 ja 5, kus on vastavalt välja toodud 2023. aastal lõpetatud meetmete maht ning eelmisel aastal väljamakstud meetmed. Tabel 4. 2023. aastal lõpetatud energeetika toetusmeetmete summaarne ülevaade. Toetusmeede EUR Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine ja/või uue soojatorustiku rajamine 2 219 263,33 Biometaani tootmise ja transpordisektoris tarbimise toetamine 185 500,00 Elektri kõrge lõpphinna mõju vähendamiseks toetuse andmine 112 735 423,73 Energia hinna kompenseerimiseks toetuse andmine 421 266,50 Gaasi kõrge lõpphinna mõju vähendamiseks toetuse andmine 29 901 126,46 Kaugkütte kõrge lõpphinna mõju vähendamiseks toetuse andmine 13 558 169,01 Kaugküttekatelde renoveerimine ja/või rajamine ning kütuse vahetus 1 184 023,70 Nullheitega sõidukite ostutoetus 2 801 374,98 Soojusmajanduse arengukava koostamine 19 345,32 Tänavavalgustuse taristu renoveerimine 9 386 356,93 Kokku meetmed lõpetatud 2023: 172 597 520,89 Tabel 5. 2023 aastal energeetika toetusmeetme väljamaksete otsused. Toetusmeede EUR Energia hinna kompenseerimiseks toetuse andmine 16 846 253,25 Energia salvestuse pilootprogramm (siseriiklik) 4 552 500,00 Nullheitega sõidukite ostutoetus 2 882 239,82 Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine (siseriiklik) 40 821 233,76 Üldkokkuvõte 67 587 906,83 7.1. Meede „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ Energiahinnad on võrreldes 2022 aastaga stabiliseerunud, aasta keskmine elektribörsihind oli 90 eur/MWh39. Võrreldes 2021 aastaga on päikseparkide toodang tõusnud üle kahe korra, 300GWh-lt, 700GWh-ni. Elektrihinnad on olnud madalamad ning seetõttu ei ole fossiilset päritolu elektrienergia toodang endisel tasemel. Eelmisel aastal ületas taastuvenergia toodang fossiilset päritolu elektrienergia toodangut40. 2023. aasta tarbimine oli 8 TWh, mis on 1,3% väiksem 2022 kogutarbimisest. Elektri tiputarbimine oli 2023. aastal 1564 MW, mis on 6,2% kõrgem eelneva aastaga. Silmas tuleb pidada külmemat talveilma, mida varasemal aastal ei olnud. 2023 lõpetati kodumajapidamiste energiahinna kompensatsioonimeede, mille raames tehti möödunud aastal väljamakseid 16,8 (sh gaasitarbijate kompensatsioon) miljonit eurot. Võrdluseks 2022. aastal lõikes tehti väljamakseid üle 96 miljoni euro eest. 38 EESTI ÜLEMINEK SÜSINIKNEUTRAALSELE SOOJUS- NING JAHUTUSMAJANDUSELE AASTAKS 2050 | Energiatalgud 39 Elering Live (hinnad ilma käibemaksuta ja täiendavate tasudeta) 40 Toodang ja prognoos | Elering 17 Gaasi tarbimine on Eestis vähenenud vastavalt EL poolt seatud eesmärkidele, 2023. aastal oli gaasi tarbimine 3,42 TWh. Gaasi varustuskindlust tagavad solidaarsusmeetmete kokkulepped on Eestil sõlmitud Soome Vabariigi ja Läti Vabariigiga, kelle gaasisüsteemiga on Eesti otseselt ühendatud41 ning Eesti Varude Keskus hoiustab 1 TWh gaasivaru Inčukalnsi gaasihoidlas. Antud gaasikogus vastab ligikaudu 30% Eesti aasta keskmisest gaasitarbimisest. Täiendavalt on Pakrineeme haalamiskail paigaldatud laadimiskäpp ning tagatud on tehniline vastuvõtuvõimekus teenindamaks erinevat tüüpi ja suuruses FSRU-sid42. Täiendav gaasiühendus Poola ja Leedu vahel (GIPL) ning Inkoo (Soome) maagaasiterminal panustavad täiendavalt ka Eesti gaasivarustuskindluse tagamiseks. Samas regioonis olevad LNG terminalid (Klaipeda ja Inkoo) on piisava mahuga, et tagada regiooni, sh Eesti varustatus LNG baasilt. 2023. aastal toimus oktoobris õnnetus välise jõu tulemusel (ankruga lohistamine), mille tõttu on 2024. aprilli keskpaigani tööst väljas Balticconnector. Eesti varustuskindlus on tagatud nimetatud teistele ühendustele ja kokkulepetele. Täiendavalt tegeletakse kodumaise biometaani tootmise ja tarbimise arendamisega, mille kaudu järk-järgult asendatakse fossiilse päritoluga gaasi kodumaise biometaaniga. Elektrisüsteemis jätkusid olulised ettevalmistavad tegevused Baltikumi Mandri-Euroopa sünkroniseerimise ettevalmistamisega. Eesti elektrisüsteemi paigaldati kaks kolmest sünkroonkompensaatorist ning kolmas on ajakavakohases graafikus. Alates 2025. aastast plaanivad Balti süsteemihaldurid alustada elektrisüsteemi ühise sagedusreservide turuga, et tagada elektrisüsteemi toimimine ja varustuskindlus pärast Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimist mandri-Euroopa sünkroonalaga. Kaugemale tulevikku vaatavad analüüsid näitavad, et alates 2027. aastast ei pruugi Eesti põlevkivielektrijaamad enam olla elektriturul konkurentsivõimelised. 2023. aasta Eesti tootmise tulemused näitavad juba praegu selle trendi kiirenemist. Põlevkivist elektrienergia tootmise vähenemisel (otsepõletamise järkjärguline lõppemine, sest Eesti 2035 tegevuskava näeb ette põlevkivienergeetika osakaalu järkjärgulise vähendamise sama näeb ette Eesti Energia strateegia43) tagavad elektri varustuskindluse uued tootmisvõimsused ning ühendused naaberriikidega. Elektrisüsteemi varustuskindluse tagamiseks luuakse Eestis võimalus kohaldada reservvõimsuse mehhanismi, juhul kui esineb probleeme varustuskindluse normi täitmisel. ELis on Eesti sõltuvus energiakandjate impordist üks väiksemaid. Lisaks põlevkivile kindlustab omamaiste energiaallikate kõrge osakaalu taastuvenergia: biomass, tuul, päike ja energiatõhususe kasv energia tootmisel, edastamisel ja tarbimisel. Elektrienergia, gaasi, vedelkütuste ja tahkekütuste pakkujate paljusus on taganud tarbijatele turupõhised energiahinnad. Kaugkütte hinnaregulatsioon on seni taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus on tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud. Edasiste arengutele on sisendiks uuring „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ ning koostöös Konkurentsiameti ja turuosalistega on planeeritud läbi viia kaugküttereform tagamaks jätkusuutliku, süsinikuheite vähenemise Eesti soojus- ning jahutusmajanduses. Reformi käigus muudetakse kaugkütte ja ehitusvaldkonna regulatsiooni selliselt, et senisest kiiremas tempos vähendada sektori kasvuhoonegaaside (ennekõike CO2) heidet ning suurendada jääk- ning heitsoojuse kui emissioonivaba soojuse osakaalu kaugküttes. 41 https://www.espa.ee/et/gaasivaru-suurus-ja-asukoht 42 floating storage and regasification units 43 PowerPoint Presentation (energia.ee) 18 Olulised tegevused 2023. aastal varustuskindluse valdkonnas: • Gaasivarustuskindluse osas on saavutatud Pakrineeme sadama haalamiskai täielik valmisolek erinevat tüüpi FSRU vastuvõtmiseks. 2024. veebruaris paigaldati selleks ka Eleringi poolt laadimiskäpp. Lisaks sõlmiti 12.05.2023 Eesti ja Läti vahel ühiste kavatsuste memorandum (MoU), millega lepiti kokku töövoos ning vajaminevates tegevustes Pakrineeme haalamiskai ja sealse infrastruktuuri ühiseks kasutamiseks. MoU-st tulenevad tegevused jätkuvad ning Eesti ja Läti vahel arutatakse detailsemalt tegevusi, näiteks ühised reeglid hädaolukorras haalamiskai kasutamise puhul. • 2023 suvel muudeti gaasituru võrgueeskirjas ülekandevõrku sisestatava biometaani hapnikusisalduse piirmäära varasemalt 0,02 moolprotsendilt 0,5-le moolprotsendile, mis võimaldab edaspidi suuremas mahus biometaani ülekandevõrku sisestada • Sünkroniseerimise kiirendamine valmimisega 2025. aasta algusesse. Augusti alguses allkirjastati kolme Balti riigi peaministrite ühine poliitiline deklaratsioon sünkroniseerimise kiirendamiseks aasta võrra 2025 algusesse. Samasisuline kokkulepe sõlmiti ka Balti riikide süsteemihaldurite vahel. Taristu valmimise osas kiirendati 330 kV liini valmimist Viru ja Tsirguliina vahel ligi aasta, valmimistähtaeg nüüd detsember 2024. 2023. aasta alguses pingestati 330 kV Balti-Tartu kõrgepingeliin. Paigaldatud on kaks sünkroonkompensaatorit kolmest. Kolmas valmib 2024.a juunis ning tegevused vastavad ajakavale. • 2023 novembriks valmis Eesti Elektrijaama jahutusvee püsilahendus, mis vähendab oluliselt sõltuvust Kulgu tammist • Detsembris 2023 esitati Riigikogule varustuskindluse eelnõu 351SE, mis loob seadusandliku raamistiku vajadusel reservvõimsuse mehhanismi loomiseks, täpsustab gaasi varumaksemäära kulude arvestust ja tunnistatakse kehtetuks ühiskonnale liiga kulukas universaalteenus. • 2023 lõpus on käima lükatud merealuse kriitilise taristu seire ja kaitselahenduste väljatöötamise töövoog. Tõuke andis selleks 2023 oktoobris toimunud Balticconnectori gaasitoru kahjustamise intsident, mis toimus välise jõu (ankruga lohistamine) tulemusel 7.2 Meede „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ Meetme eesmärk: Primaarenergia tarbimine muutub oluliselt tõhusamaks. Primaarenergia tõhusama kasutuse eesmärgiks on saavutada olukord, kus Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. 2023 aastal lõpetati perioodi 2014–2020 EL rahastutest rahastatavad meetmed soojustorustike olukorra parandamiseks, kaugküttekatelde renoveerimisele, rajamisele ning kütuse vahetusele ja tänavavalgustuse taristu renoveerimisele. Meetmed panustasid 2023. aastal oluliselt energiatõhususe parandamise ja taastuvenergia osakaalu suurendamisesse. Meetmete kogumaht 2023 aastal oli 4,1 miljonit, millega suurenes taastuvenergia osakaal 240 GWh võrra, hoiti kokku 95 569 t CO2 ekv ning vähendati tarbimist 69 GWh võrra44. Aastal 2023 toimus täiendavate meetmete käivitamine kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja rajamise toetamisele (sh investeeringud keskmise võimsusega põletusseadmetesse) ja Ida-Virumaa kaugkütte taastuvkütustele ülemineku toetamiseks ligi 32 miljoni ulatuses. Toetuste tulemuslikkuse näitajad selguvad edasisel perioodil. 44 Keskkonnainvesteeringute Keskus - aruanne 19 Transpordisektori dekarboniseerimise toetamiseks valmistati 2023. aastal ette ning viidi ellu nii vesiniku väärtusahela toetusmeede (49,1 miljonit €) kui ka elektribusside ühistranspordis piloteerimise meede (2,6 miljonit €). Mõlemad meetmed panustavad transpordisektori heitmete vähendamise mõõdikusse ning tulemusi on võimalik raporteerida 2024. aastast alates. Taastuvenergia osakaalu suurendamise eesmärki panustas 2023. aastal läbi viidud taastuvenergia vähempakkumine, mille tulemusel kinnitati 2024. aasta alguses toetused täiendavale taastuvelektri tootmisele 720 GWh ulatuses ja tootmise alustamise tähtpäev on 01.07.2027. Järgmiste taastuvelektri arenduste soodustamiseks eraldatud RePowerEU 26 miljoni € suurust eelarvet on võimalik kasutada 2026. aasta keskpaigani. Nende vahendite abil luuakse eeldused loamenetluste ja arenduste kiirendamiseks läbi avaliku sektori andmete korrastamise ning täiendavate uuringute. Käivitatud on tuuleprojektide arenduste kvartaalne seire. ENMAKi üldeesmärgi täitmisesse sh programmi sihtidesse panustavad peamised olulised tegevused 2023. aastal olid: • Eesti-Läti ühise meretuulepargi (ELWIND) eelarenduse projekti Eesti meretuulepargi elektriühenduse rajamiseks rahastuse saamine EL rahastust. Projekti raames rajatakse kokku kuni 1000 MW meretuuleenergia tootmisvõimsust aastatoodanguga enam kui 3 TWh. Projekti kulud ja tulud jagatakse riikide vahel ja uuringuteks kui ka elektriühenduse rajamiseks saadi 50% ulatuses EL rahastus45 (Connecting Europe Facility - CEF). Tegemist on kogu maailma mõistes tähelepanuväärse riikidevahelise koostööga, kus soovitakse ühiselt parandada võrguühendust, suurendades taastuvenergia osakaalu ning elavdades majandust (luues võimalikult väikese kuluga võimalikult suurt kasu ühiskonnale). • Eesti-Läti neljanda elektriühenduste 330 kV pingeastmel riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine 2023. aastal. Välisühenduste loomine ning Eesti regionaalne kaetuse (sh mereala) parandamine 330kV ühendusega suurendab täiendavalt Eesti varustuskindlust, on vajalik ettevalmistustöö sünkroniseerimiseks Mandri- Euroopaga, panustab regionaalsesse arengusse (võimaldab piirkonda luua energiamahukaid ettevõtmisi) ning annab olulise tõuke meretuulikute arengusse. • 2023 kevadel jõustus Elektrituruseaduse muudatus SE696, mis eesmärk muuhulgas oli vähendada elektrivõrgus fantoomliitujate olemasolu, kes võrgu ressurssi kinni hoidsid. Fantoomide elimineerimine võrgust suurendab ülejäänud tootjate võimalusi võrguga liitumiseks. 2023 aasta lõpu seisuga on liitumistest vabanenud seisvat võimsust, mis suure tõenäosusega poleks kasutusele võetud, juba suurusjärgus 4000 MVA. • Taastuvenergia projektide rajamise planeerimisele aitab kaasa 2023. aastal õhuseireradarite hankelepingu sõlmimine Kaitseministeeriumi poolt, mille tulemusena on võimalik Lääne- Eestisse meretuulevõimsuste rajamine Eesti kaitsesüsteeme häirimata. • Lääne-Eestile täiendav võrguarenduse investeering 36 miljonit, mida 2023 aastal kasutati 8,5 miljoni euro ulatuses. Tegevuse tulemusel saab täiendavaid taastuvenergia tootmisseadmeid võrku liita Lääne-Eesti piirkonnas. Töödega on alustatud, nende kogumaksumus koos toetusega on üle 70 miljoni euro ning lõpptähtaeg on 2026. aasta keskpaik. • Tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu hoogustamiseks viidi ellu vastav meede kogumahus 9 miljonit eurot. • Viidi ellu energia salvestamise piloteerimise meede (kogumahus 7,8 miljonit eurot). 45 https://cinea.ec.europa.eu/programmes/connecting-europe-facility/about-connecting-europe-facility_en#cef-energy 20  • Gaasitaristu investeeringumeetme loomine, võimaldamaks biometaani gaasi ülekandevõrku sisestamist regionaalset tootmispotentsiaali arvestades. Meetme eeldatava tulemusena valmib 2024-2025 aastal vähemalt 3 sisestuspunkti üle Eesti. • Biometaani tootmise toetamiseks maksti ca 11 miljonit toetust meetme „Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis“ kaudu46. Rohegaasi tootmisele ning lõpptarbijatele suunatud toetusmeetme maht 2023. aastal oli ligikaudu 6 miljonit eurot. Kuivõrd kõrge maagaasi hind on vähendanud toetusvajadust, kavandati biometaani tootmise toetamise meedet pikendada maksimaalselt lubatud 2024. aastani ning viimased tegevustoetuse väljamaksed toimusid 2024. I kvartalis. 2023. aasta panus energiatõhususe valdkonna edendamiseks hõlmas peamiselt kahte tegevust: •Energiatõhususe uuringu läbiviimine, mida rahastas Euroopa Liit47. Uuring valmis 2024 I kvartalis. Uuringu eesmärk oli leida täiendavad ja kulutõhusad meetmed Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivist tulenevate ambitsioonikamate sihttasemete täitmiseks ning kaardistada selleks vajalikud tegevused, sh tulemuste seirega seonduv, võimalikud seadusemuudatused energiasäästukohutuse täitmiseks, arvestades energiatõhususe direktiivid tulenevate sihttasemete ja eesmärkidega48. • 2023. aasta novembris uuendati energiasäästukohustuse jaotuskava49, mille peamine ülesanne on energiamajanduse korralduse seaduse § 16 lõike 2 alusel määrata Eesti üldise energiatõhususkohustuse maht ja meetmed, millega üldist energiatõhususkohustust täidetakse. Jaotuskavaga fikseeritakse Eestis rakendatavate poliitikameetmete loetelu, millega täidetakse seaduses sätestatud riigi üldist energiatõhususkohustust. Poliitikameetmete rakendamise perioodi vältel hindab Kliimaministeerium energiasäästu koordinaatorina meetmete tulemuslikkust riikliku energia- ja kliimakava eduaruannete raames ja teeb vajaduse korral ettepanekuid uute poliitika- meetmete rakendamiseks. Kliimaministeeriumi moodustamisega seoses muutus 2023. aastal ministeeriumide ümberkorraldusega EnKS kohane energiasäästu koordinaator, kelleks alates 1.07.2023 on Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse põhiüksus (seni oli energiasäästu koordinaatoriks MKM energeetikaosakond). 7.3 Meede „Maapõueressursside uurimine ja kasutamine“ Meetme eesmärk: Tagada maapõueressursside teaduspõhine riigi majanduskasvule suunatud ressursitõhus haldamine ja kasutus • Maapõueressursside uurimine ja kasutamine. Kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise poliitikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi maapõueressursside võimalikuks kasutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest moodustab maapõueressursside kompleksne teadmistepõhine uurimine. • Geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents. Teostatakse kompleksset geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagatakse parimad võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja tegeletakse pidevalt avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning 46 Biometaani toetus | Elering 47 https://commission.europa.eu/funding-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/technical-support- instrument/technical-support-instrument-tsi_et Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud - Euroopa Komisjoni toel läbi viidud projekti "Support to the renovation 48 wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia" 49 Energiasäästukohustuse jaotuskava–Riigi Teataja 21  riskidest. Viiakse läbi ka geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid; veevarude uuringuid; põhjavee kvaliteedi uuringuid; põhjaveekogumite seisundi uuringuid; põhjaveeseireid; mereranniku seiret; seismoseiret; radooniseiret ning vajadusel seireandmete interpreteerimist ja nende baasil põhjendatud soovituste ja arengustsenaariumide koostamist. Valmis analüüs ja ettepanekud rohepöördeks vajalike kriitiliste toormete võimaliku kaevandamise ja tootmise kohta. Vabariigi Valitsus eraldas tulevikumaavarade teadus- ja arendusuuringuks 6 112 000 eurot, millest 2023. aastaks on planeeritud 2 090 000 eurot. Uuringu valmimise tähtaeg on 2025. aasta lõpp. Uuringu eesmärk on majanduslikult efektiivse ja keskkonnasäästliku kriitiliste toormete (sh fosforiidi ja haruldaste muldmetallide) eraldamise lahenduse leidmine. Majandusliku otstarbekuse korral tuleb leida viise kaasnevate ressursside (vanaadium, uraan, kaalium, lubjakivi, turvas, tööstusjäätmed) kompleksseks väärindamiseks. Uuringu tulemused võimaldavad otsustada, kas ja kuidas oma ressursse kasutada. • Valmis Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere maapõue uuringukeskuse teadusmaja. 7.4 Valdkondlikud peamised väljakutsed 2024-2028 Valdkondlikud peamised väljakutsed on tihedalt seotud erinevate majandusharudega ning on strateegilise tähtsusega kliimaeesmärkide saavutamiseks. Allpool nimetatud väljakutsed olid sisendiks rohereformi tegevusplaanile50. Tegevusplaan on koostatud lähima kolme aasta vaates, et hoida fookust tegevustel, mille elluviimisest sõltub kõige enam pikaajaliste sihtide saavutamine. 7.4.1 Varustuskindlus ja energia julgeolek: • Elektrisüsteemi edukas sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrguga Balti riikide elektrivõrkude lahti ühendamine Venemaa kontrollitavast elektrisüsteemist ja liitmine Mandri-Euroopa vastava sagedusala ja elektrisüsteemiga on Euroopa Liidu energiapoliitika strateegiline eesmärk ja prioriteet. See viib Balti riikide elektrivõrkude täielikule koostööle Euroopa elektrivõrkudega, mis tagab Eestile parema pikaajalise elektri varustuskindluse ja –julgeoleku, vähendab meie sõltuvust kolmandatest riikidest ning aitab kaasa elektrituru kiiremale arengule ja ausamale konkurentsile elektriturul. Rajatavad ühendused loovad uusi ärivõimalusi ja elektritootjate ning -müüjate jaoks paraneb ekspordipotentsiaal, suurema ja paindlikuma turuga kaasnevad uut tüüpi energiaturu tooted ja teenused. Sünkroniseerimise protsess nõuab seega rahvusvahelist koostööd, suuremahulisi investeeringuid, regulatsioonide uuendamist. • Taastuvelektri kasutuselevõtt ja selle kasvavateks mahtudeks ette valmistuste tegemine Taastuvelektri kasutusele võtmist on Vabariigi Valitsus otsustanud toetada suuremahulise vähempakkumisega, mis koosneb 4 TWh maismaatuule ja 4 TWh meretuule toetusskeemist, mille summaarset mahtu on heade pakkumiste olemasolul võimalik kasvatada veel 2 TWh võrra, kokku 10 TWh-ni • Elektrisüsteemi varustuskindluseks vajaliku juhitava võimsuse tagamine Juhitava võimsuse tagamiseks on vajalikud täiendavad regulatiivsed muutused ning tuleb taotleda riigiabi luba võimsusmehhanismi rakendamiseks. Need protsessid peavad liikuma tavapärasest kiiremini, tagamaks samaaegselt seatud eesmärgi saavutamise ja varustuskindluse. Lisaks piisavate reservide olemasolu tagamisele on oluline ühine sagedusreservide turg, et tagada elektrisüsteemi toimimine ja varustuskindlus pärast Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimist Mandri-Euroopa sagedusalaga, kui süsteemi juhtimiseks on vaja hakata kasutama tänasest olulisemal määral automaatselt ja manuaalselt käivitatavaid sageduse 50https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja- tegevused/rohepoliitika/tegevusplaan?view_instance=0&current_page=1 22  juhtimise reserve. Balti süsteemihaldurid plaanivad sagedusreservide turu käivitada 2025. aastal. • Tarbimise juhtimise ja salvestuse potentsiaali efektiivsem kasutuselevõtt Salvestustehnoloogiad saavad pakkuda lisaks salvestamisele ka muid teenuseid elektrisüsteemis, nt sageduse hoidmine, reservvõimsus jne, tänaseni on seda teenust osutanud sünkroonühendus Venemaa sagedusturuga. Turumudeli ning andmevahetuse toimimise arendamine ja loomine, vastavad regulatsioonimuudatused, turgude kaasatus nii kohalikul kui regionaalsel tasandil vajavad hoolikat ning põhjalikku protsessi juhtimist. Eelduslikult suureneb ka võrgu paindlikkus, kui võrguinvesteeringute asemel pakuvad vajalikku teenust turuosalised ning paraneb tarbijate teadlikkus ja kaasamine (tarbimise juhtimine ja salvestus). • Süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse tegevuste ettevalmistamine ja rakendamine Soojus- ja jahutusmajanduses on Eestis eeskujulik taastuvenergia kasutaja, mis baseerub peamiselt biomassi kasutamisel. Valminud analüüsid on toonud välja võimalikud lahendused soojus- ja jahutusmajanduse üleminekuks süsinikneutraalsusele, andes vajaliku alternatiivi biomassi kasutusele. Tänaseid suundumusi arvestades - biomassi kasutamise kriteeriumite täiendamine järjest suurenev nõudlus biomassi ressursi kasutusele – on tegevuste ettevalmistamine strateegiliselt oluline eeltöö kindlustamaks soojus- ning jahutusmajanduse jätkusuutlikkust kliimaneutraalses Euroopas. • Gaasisüsteemi dekarboniseerimise tegevuste ettevalmistamine ja rakendamine Eesti on osa Põhja-Balti gaasiturust. 2021. ja 2022. a energiakriis näitas ilmekalt, et fossiilsele gaasile ei saa edukat ja konkurentsivõimelist majandust rajada. Seetõttu on vajalik rakendada kogu regioonis tegevusi, mille raames on võimalik suurendada regioonis taastuvgaaside toodangut ning järk-järgult minna üle taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside, sealhulgas vesiniku kasutamisele. • Võrgukvaliteedi näitajate parandamine. Võrgukvaliteedi parandamiseks on plaan läbi vaadata määrus “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused51 kvaliteedinõuete rikkumise korral”, mille raames vaadatakse üle varustuskindluse ja pingekvaliteedi mõõdikud. 7.4.2. Taastuvenergia • Meretuule- ja salvestuse potentsiaali rakendamise käivitamine, sh regulatsiooni väljatöötamine ja sobiliku investeerimiskeskkonna loomine Meretuuleparke ja suuremaid salvestusprojekte ei ole Eestis veel ehitatud ning arendajate esmane soov on saada tegevuse alustamiseks riigipoolset finantsgarantiid. Järgnevatel aastatel tuleb leida meretuuleparkide ja salvestuse rajamiseks lahendused, mis ei hõlma riigipoolseid otsetoetusi. • Taastuvenergia arendamise kiirendamine elektrisüsteemis Täiendavad taastuvenergia vähempakkumised 4+4 TWh/a mahus aastateks 2024-2027 vähendavad toetusmeetmete üldist kulu ning pakuvad taastuvenergia arendajatele hinnagarantiid madalate hindade puhul. Täielikult turupõhisusele ülemineku eelduseks on sobiliku investeerimiskeskkonda panustamine, kus lisanduvale taastuvenergia kogusele on tarbija olemas, millega on võimalik tagada vajalik nõudluse/pakkumise tasakaal. • Eesti taastuvenergia potentsiaali rakendamise strateegia peale taastuvelektri 100 eesmärgi täitmist 51Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral– Riigi Teataja 23  Eesti eesmärki (toota 2030. aastaks 100% elektritarbimisest taastuvatest allikatest) ületava taastuvenergia potentsiaali rakendamiseks on kaks võimalikku lahendust: eksport või energiatõhusa tööstuse arengu (sh vesinik) kaudu elektrienergia tarbimise suurendamine. Tegevuste planeerimise ja rakendamine on pikaajaline (sageli +10 aastat), siis on oluline võimalike lahendustega seonduvaid väljakutsed (nt võrgutasude jaotus, võrkude arendamine, taastuvenergia potentsiaali rakendamise maht) varasemalt, tagamaks ühiskondlikku kõige kasulikumaid lahendusil (sotsiaalmajanduslik mõju, mõju keskkonnale, ühiskondlik mõõde). Taastuvenergia planeerimise ja lubade menetluse protsessi kiirendamine, arendamisele seatud bürokraatia vähendamine Taastuvenergia seatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik taastuvenergia projektid seatud ajaraamis ka lõpetada. Selleks on vajalik arendusprojektidega seotud protsesse kiirendada, võttes üle Euroopa Liidu regulatsioone Eesti õigusruumis (nt RED III direktiiv). Täiendavalt on vajalik tuuleparkide kõrguspiirangutest vabastamise otsused realiseerida, võimaldamaks taastuvenergia projekte ehitada, samal ajal seadmata ohtu Eesti kaitsevõimet (radarite häirete vältimiseks täiendavate radarite soetamise otsused) • Avaliku sektori järkjärguline üleminek taastuvenergiale Avaliku sektori (keskvalitsus, KOV) roll taastuvenergia tarbijana on eeskujuks turuosalistele, nt. elektrienergia rohehange Riigi Kinnisvara AS-i poolt52. Riigihangete (sh kohalikul tasandil) tingimuste kujundamisel on võimalik luua vajalikud eeldused, et taastuvenergia osakaal kasvab nii energeetikas kui transpordis (biometaan, vesinik, elekter). Väljakutseteks on renoveerimiskohustuse täitmine ning seni kasutud energeetika hangete tingimuste muutmine, et oleks tagatud tootjate ja tarbija vaates sobilikud tingimused. • Olemasolevate võrguplaneeringute kiirendamine Välisühenduste ning elektrivõrkude arendamiseks on aastal 2022 tehtud olulised otsused – Saaremaa 330kV võrk, EstLink3 Eesti ja Soome vahel ja Eesti-Läti neljas ühendus. Järgmiste aastate olulised väljakutsed on seotud tehtud otsuste realiseerimisega vajalikus tempos, tagamaks seatud eesmärkide saavutamist. • Taastuvenergeetika, looduskeskkonna ja tehiskeskkonna kooseksisteerimine Taastuvenergeetika arendamise ja keskkonnakaitse eesmärkide (sh inimeste elukeskkonnaga seotud huvid) eest seismine on loonud ühiskondlikke pingeid, millele on vajalik leida leevendus. Näiteks saab oluliseks keskkonnavaldkonna strateegilise arengudokumendi (KEVAD) „Mitte minu tagaaias“ kitsaskohaga arvestamine ning ühisosa suurendamine läbi sügavama energeetika integreerimise teiste valdkondadega (nt transport, tööstus). Üheks lisakriteeriumiks, millega peab arvestama, on „Kestliku rahastuse taksonoomia“ rakendamise kohustus. Valdkonnaüleste ebakõlade lahendamine nõuab paremat koostööd erinevate ministeeriumite, finantsasutuste ja turuosaliste vahel. Olulise eelduse loob 2023 ministeeriumite tööde ümberkorraldus, mille raames antud teemad koonduvad ühte ministeeriumisse. 7.4.3 Energiatõhusus • Energiatõhususe direktiividega seatud eesmärkide valdkondade ülene täitmine. Energiatõhususe direktiivist tulenevate eesmärkide täitmise eest vastutav energiasäästu koordinaator on Kliimaministeerium (alates 01.07.2023, varasemalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakond), täpsemalt elukeskkonna ja ringmajanduse põhiüksus. Koostamisel olev ENMAK 2035 eelnõu53 näeb ette energiatõhususe 52 https://www.rkas.ee/et/rohehange 53 Energiamajanduse arengukava | Kliimaministeerium 24  meetmete käsitlemist vastavate sektorite arengudokumentides, mitte enam energiamajanduse arengukavas. Energeetika arengudokumendi kaudu energia lõpptarbimise suunamine pole piisav energiatarbimisega seotud eesmärkide täitmiseks. Energiatõhususe eesmärgid (peamiselt energiasäästukohustus) perioodil 2014-2020 olid seni täidetud, kuid energiatõhususe direktiivi muudatustega seatud 2030. aasta eesmärkide ja sihttasemete täitmiseks on vajalik energeetikaosakonna eestvedamisel projekti "Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia54" raames välja töötatud meetmed rakendada erinevates sektorites, mh seonduvate rahastusallikate leidmisega. 7.4.4 Maapõueressursid • Rohepöörde võtmes vajalike ressursside teema koordineerimine ja hoidmine sh näiteks fookuse hoidmine kriitiliste maavarade ja sekundaarse toorme projektidel; maapõueseaduse täiendamine tulevikumaavarade kontsessioonimehhanismi peatükiga. Eesmärgiks on saavutada oluline edasiminek strateegiliste ehk tulevikumaavarade ja maapõue muude ressursside uurimisel ja kasutuselevõtu edendamisel • Taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade jätkusuutlik ja samal ajal säästlik kasutamine Et saavutada kompromisse ehitusmaavarade kasutuselevõtul ja kohalike omavalitsuste huvide vahel, jätkub maakondlike ehitusmaavarade teemaplaneeringute koostamine ja elluviimine ministeeriumide üleses koostöös. • Dialoogi hoidmine ühiskonnas maavarade kasutamise üle - kõiki mõjutatud osapooli kaasavad arutelud kohaliku kogukonna, asutuste ja arendajatega Energeetika tulemusvaldkonna ülene väljakutse on märtsis 2023 kehtestatud määrus millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (nullnetotööstuse määrus). Üleminek kliimaneutraalsele ja keskkonnasäästlikule majandusele ning vastav energiasüsteemi ümberkujundamine annavad märkimisväärseid võimalusi, mis on seotud nullnetotehnoloogia sektorite arendamise, kvaliteetsete töökohtade loomise ja majanduskasvuga. Peamiste masstoodetud nullnetotehnoloogiate üleilmne turg kolmekordistub eeldatavasti 2030. aastaks ja selle aastaseks väärtuseks kujuneb ligikaudu 600 miljardit eurot55.Maavarade, energeetika ja transpordi valdkondlikud tulemused ning nende õige turunduslik rakendamine võimaldab Eestil sellest turust osa haarata. 54 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud 55 Energiatehnoloogia perspektiivid (2023), Rahvusvaheline Energiaagentuur. 25 8. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine Tabel 6. Energeetika ja maavarade programmi 2023.a. eelarve ja selle täitmine tuhandetes eurodes. Esialgne Lõplik eelarve Täitmine Täitmine eelarve (%) Energeetika ja maavarade programmi eelarve kokku: -258 326 -185 029 -81 917 44,3% Kulud -258 326 -185 029 -81 917 44,3% Elektri- ja gaasivarustuse tagamine -160 298 -103 309 -23 336 22,6% Kulud -160 298 -103 309 -23 336 22,6% Transpordikütuse korraldus ja kütusevarude säilitamine -6 291 -10 217 -5 476 53,6% Kulud -6 291 -10 217 -5 476 53,6% Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -40 639 -47 350 -26 853 56,7% Kulud -40 639 -47 350 -26 853 56,7% Energiatõhususe suurendamine -1 980 -3 307 -2 673 80,8% Kulud -1 980 -3 307 -2 673 80,8% Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises -44 485 -11 230 -17 739 158,0% Kulud -44 485 -11 230 -17 739 158,0% Maapõueressursside uurimine ja kasutamine -2 646 -6 275 -3 235 51,6% Kulud -2 646 -6 275 -3 235 51,6% Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents -1 986 -3 341 -2 605 78,0% Kulud -1 986 -3 341 -2 605 78,0% Selgitus: Programmi tegevustes vahendite jääkidest olulisemad on: • 1 863 304 eurot fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringuks (FIONA) eraldatud vahendid (objektikood SR050164), mis on ajalises nihkes, kuna projektiga seotud rahastuse üleandmine Eesti Geoloogiateenistusele viibis. 2024. aastal on plaanis tegevused ära teha. • 983 481 eurot Eesti Geoloogiateenistuse uurimis- ning arendustööd, mis lükkusid edasi puurimishindade väga suure kallinemise ja võimalike tegijate vähese puurimisvõimekuse 26 tõttu, lisaks on vaja uuesti läbi analüüsida puurimistööde maht. Puurimistööd ja sellega seotud laboritööd on planeeritud 2024. aasta II poolaastal. Samuti nihkusid 2024. aastasse vajalikud meretööd (ilmastikuolude ja sobiva aluse puudumise tõttu) ning ülekantavatest jääkidest on kavandatud katta uuringuga seotud laborikulud ja uurimisaluse moderniseerimine. 27 LISA Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse POSITIIVSED ARENGUD Positiivsed arengud 2023. aastal varustuskindluse valdkonnas: • Varustuskindlus ja energiajulgeolek. Eestis on torugaasi import Venemaalt keelustatud alates 01.01.2023. Gaasitarbimine on 2023. aastal 3,42 TWh. Eesti omab 1 TWh strateegilist gaasivaru Läti maa-aluses gaasihoidlas Incukalnsis. Antud gaasikogus vastab ligikaudu 29%- le Eesti aasta keskmisest gaasitarbimisest. • Gaasivarustuskindluse osas on saavutatud Pakrineeme sadama haalamiskai täielik valmisolek erinevat tüüpi FSRU vastuvõtmiseks. 2024. veebruaris paigaldati selleks ka Eleringi poolt laadimiskäpp. Lisaks sõlmiti 12.05.2023 Eesti ja Läti vahel ühiste kavatsuste memorandum (MoU), millega lepiti kokku töövoos ning vajaminevates tegevustes Pakrineeme haalamiskai ja sealse infrastruktuuri ühiseks kasutamiseks. MoU-st tulenevad tegevused jätkuvad ning Eesti ja Läti vahel arutatakse detailsemalt tegevusi, näiteks ühised reeglid hädaolukorras haalamiskai kasutamise puhul. • 2023. a suvel muudeti gaasituru võrgueeskirjas ülekandevõrku sisestatava biometaani hapnikusisalduse piirmäära varasemalt 0,02 moolprotsendilt 0,5-le moolprotsendile, mis võimaldab edaspidi suuremas mahus biometaani ülekandevõrku sisestada • Sünkroniseerimise kiirendamine valmimisega 2025. aasta algusesse. Augusti alguses allkirjastati kolme Balti riigi peaministrite ühine poliitiline deklaratsioon sünkroniseerimise kiirendamiseks aasta võrra 2025 algusesse. Samasisuline kokkulepe sõlmiti ka Balti riikide süsteemihaldurite vahel. Taristu valmimise osas kiirendati 330 kV liini valmimist Viru ja Tsirguliina vahel ligi aasta, valmimistähtaeg nüüd detsember 2024. 2023. aasta alguses pingestati 330 kV Balti-Tartu kõrgepingeliin. Paigaldatud on kaks sünkroonkompensaatorit kolmest. Kolmas valmib 2024.a juunis ning tegevused vastavad ajakavale. • 2023. a novembriks valmis Eesti Elektrijaama jahutusvee püsilahendus, mis vähendab oluliselt sõltuvust Kulgu tammist • Detsembris 2023 esitati Riigikogule varustuskindluse eelnõu 351SE, mis loob seadusandliku raamistiku vajadusel reservvõimsuse mehhanismi loomiseks, täpsustab gaasi varumaksemäära kulude arvestust ja tunnistatakse kehtetuks ühiskonnale liiga kulukas universaalteenus. • 2023 lõpus on käima lükatud merealuse kriitilise taristu seire ja kaitselahenduste väljatöötamise töövoog. Tõuke andis selleks 2023 oktoobris toimunud Balticconnectori gaasitoru kahjustamise intsident, mis toimus välise jõu (ankruga lohistamine) tulemusel • Kaugkütte hinnaregulatsioon on seni taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus tarbijate ja teenusepakkujate huvid on tasakaalustatud. Valminud uuring „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ andis vajalikud täiendavad lähteandmed edasiste tegevuste planeerimiseks. Täiendavalt toodi välja puudused andmete kättesaadavuse osas, mille parandamist edasiste tegevuste raames planeeritakse. Positiivsed arengud taastuvenergias ja energiatõhususe suurendamisel 2023. aastal olid: • Eesti-Läti ühise meretuulepargi (ELWIND) eelarenduse projekti Eesti meretuulepargi elektriühenduse rajamiseks rahastuse saamine EL rahastust. Projekti raames rajatakse kokku kuni 1000 MW meretuuleenergia tootmisvõimsust aastatoodanguga enam kui 3 TWh. 28  Projekti kulud ja tulud jagatakse riikide vahel ja uuringuteks kui ka elektriühenduse rajamiseks saadi 50% ulatuses EL rahastus56 (Connecting Europe Facility - CEF). Tegemist on kogu maailma mõistes tähelepanuväärse riikidevahelise koostööga, kus soovitakse ühiselt parandada võrguühendust, suurendades taastuvenergia osakaalu ning elavdades majandust (luues võimalikult väikese kuluga võimalikult suurt kasu ühiskonnale). • Eesti-Läti neljanda elektriühenduste 330 kV pingeastmel riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine 2023. aastal. Välisühenduste loomine ning Eesti regionaalne kaetuse (sh mereala) parandamine 330kV ühendusega suurendab täiendavalt Eesti varustuskindlust, on vajalik ettevalmistustöö sünkroniseerimiseks Mandri- Euroopaga, panustab regionaalsesse arengusse (võimaldab piirkonda luua energiamahukaid ettevõtmisi) ning annab olulise tõuke meretuulikute arengusse. • 2023 kevadel jõustus elektrituruseaduse muudatus SE696, mis eesmärk muuhulgas oli vähendada elektrivõrgus fantoomliitujate olemasolu, kes võrgu ressurssi kinni hoidsid. Fantoomide elimineerimine võrgust suurendab ülejäänud tootjate võimalusi võrguga liitumiseks. 2023 aasta lõpu seisuga on liitumistest vabanenud seisvat võimsust, mis suure tõenäosusega poleks kasutusele võetud, juba suurusjärgus 4000 MVA. • Taastuvenergia projektide rajamise planeerimisele aitab kaasa 2023. aastal õhuseireradarite hankelepingu sõlmimine Kaitseministeeriumi poolt, mille tulemusena on võimalik Lääne- Eestisse meretuulevõimsuste rajamine Eesti kaitsesüsteeme häirimata. • Lääne-Eestile täiendav võrguarenduse investeering 36 miljonit, mida 2023 aastal kasutati 8,5 miljoni euro ulatuses. Tegevuse tulemusel saab täiendavaid taastuvenergia tootmisseadmeid võrku liita Lääne-Eesti piirkonnas. Töödega on alustatud, nende kogumaksumus koos toetusega on üle 70 miljoni euro ning lõpptähtaeg on 2026. aasta keskpaik. • Tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu hoogustamiseks viidi ellu vastav meede kogumahus 9 miljonit eurot. • Viidi ellu energia salvestamise piloteerimise meede (kogumahus 7,8 miljonit eurot). • Gaasitaristu investeeringumeetme loomine, võimaldamaks biometaani gaasi ülekandevõrku sisestamist regionaalset tootmispotentsiaali arvestades. Meetme eeldatava tulemusena valmib 2024-2025 aastal vähemalt 3 sisestuspunkti üle Eesti. • Biometaani tootmise toetamiseks maksti ca 11 miljonit toetust meetme „Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis“ kaudu57. Rohegaasi tootmisele ning lõpptarbijatele suunatud toetusmeetme maht 2023. aastal oli ligikaudu 6 miljonit eurot. Kuivõrd kõrge maagaasi hind on vähendanud toetusvajadust, kavandati biometaani tootmise toetamise meedet pikendada maksimaalselt lubatud 2024. aastani ning viimased tegevustoetuse väljamaksed toimusid 2024. I kvartalis. • Taastuvenergeetikas õnnestus suurem vähempakkumine mahus 780 GWh/a. Vähemapakkumiste mehhanismidega jätkatakse tulevikus. Kohaliku kasu instrumendi rakendamine algas 1.07.2023, mille kohaselt tuleb tuuleelektrijaamade rajajatel tasuda omavalitsusele ja kohalikele elanikele tasu, soodustamaks taastuvenergia tootmist. • Taastuvenergeetika arendusprojektide ülevaate arendus võimaldab paremini monitoorida ning kiirendada taastuvenergia projektide menetlusi. • 2023. aastal raporteeris Eesti Euroopa Komisjonile energiatõhususe eesmärkide saavutamise kohta. Eesti täitis seatud eesmärgid. 56 https://cinea.ec.europa.eu/programmes/connecting-europe-facility/about-connecting-europe-facility_en#cef-energy 57 Biometaani toetus | Elering 29 Positiivsed arengud maapõue kasutamisel aastal 2023: • Maapõueressursside uurimine ja kasutamine. Kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise poliitikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi maapõueressursside võimalikuks kasutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest moodustab maapõueressursside kompleksne teadmistepõhine uurimine. 2023. aastal on ettevalmistatud ning alustatud erinevate pilootprojektidega. Roosna-Allikul ja Tiskres toimuvad puurimis- ja ehitustööd ca 500m sügavuste puuraukudega. • Geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents. Teostati plaanipärast kompleksset geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagati parimad võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja tegeleti avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning riskidest. Viidi läbi ka geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid, veevarude uuringuid, põhjavee kvaliteedi uuringuid, põhjaveekogumite seisundi uuringuid, põhjaveeseireid, mereranniku seiret, seismoseiret ja radooniseiret ning tõlgendati neid andmeid. PEAMISED VÄLJAKUTSED 2024-2028 Varustuskindlus ja energia julgeolek: • Elektrisüsteemi edukas sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrguga Balti riikide elektrivõrkude lahti ühendamine Venemaa kontrollitavast elektrisüsteemist ja liitmine Mandri-Euroopa vastava sagedusala ja elektrisüsteemiga on Euroopa Liidu energiapoliitika strateegiline eesmärk ja prioriteet. See viib Balti riikide elektrivõrkude täielikule koostööle Euroopa elektrivõrkudega, mis tagab Eestile parema pikaajalise elektri varustuskindluse ja –julgeoleku, vähendab meie sõltuvust kolmandatest riikidest ning aitab kaasa elektrituru kiiremale arengule ja ausamale konkurentsile elektriturul. Rajatavad ühendused loovad uusi ärivõimalusi ja elektritootjate ning -müüjate jaoks paraneb ekspordipotentsiaal, suurema ja paindlikuma turuga kaasnevad uut tüüpi energiaturu tooted ja teenused. Sünkroniseerimise protsess nõuab seega rahvusvahelist koostööd, suuremahulisi investeeringuid, regulatsioonide uuendamist. • Taastuvelektri kasutuselevõtt ja selle kasvavateks mahtudeks ette valmistuste tegemine Taastuvelektri kasutusele võtmist on Vabariigi Valitsus otsustanud toetada suuremahulise vähempakkumisega, mis koosneb 4 TWh maismaatuule ja 4 TWh meretuule toetusskeemist, mille summaarset mahtu on heade pakkumsite olemasolul võimalik kasvatada veel 2 TWH võrra, kokku 10 TWh-ni • Elektrisüsteemi varustuskindluseks vajaliku juhitava võimsuse tagamine Juhitava võimsuse tagamiseks on vajalikud täiendavad regulatiivsed muutused ning tuleb taotleda riigiabi luba võimsusmehhanismi rakendamiseks. Need protsessid peavad liikuma tavapärasest kiiremini, tagamaks samaaegselt seatud eesmärgi saavutamise ja varustuskindluse. Lisaks piisavate reservide olemasolu tagamisele on oluline ühine sagedusreservide turg, et tagada elektrisüsteemi toimimine ja varustuskindlus pärast Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimist Mandri-Euroopa sagedusalaga, kui süsteemi juhtimiseks on vaja hakata kasutama tänasest olulisemal määral automaatselt ja manuaalselt käivitatavaid sageduse juhtimise reserve. Balti süsteemihaldurid plaanivad sagedusreservide turu käivitada 2025. aastal. • Tarbimise juhtimise ja salvestuse potentsiaali efektiivsem kasutuselevõtt Salvestustehnoloogiad saavad pakkuda lisaks salvestamisele ka muid teenuseid elektrisüsteemis, nt sageduse hoidmine, reservvõimsus jne, tänaseni on seda teenust osutanud sünkroonühendus Venemaa sagedusturuga. Turumudeli ning andmevahetuse toimimise 30  arendamine ja loomine, vastavad regulatsioonimuudatused, turgude kaasatus nii kohalikul kui regionaalsel tasandil vajavad hoolikat ning põhjalikku protsessi juhtimist. Eelduslikult suureneb ka võrgu paindlikkus, kui võrguinvesteeringute asemel pakuvad vajalikku teenust turuosalised ning paraneb tarbijate teadlikkus ja kaasamine (tarbimise juhtimine ja salvestus). • Süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse tegevuste ettevalmistamine ja rakendamine Soojus- ja jahutusmajanduses on Eestis eeskujulik taastuvenergia kasutaja, mis baseerub peamiselt biomassi kasutamisel. Valminud analüüsid on toonud välja võimalikud lahendused soojus- ja jahutusmajanduse üleminekuks süsinikneutraalsusele, andes vajaliku alternatiivi biomassi kasutusele. Tänaseid suundumusi arvestades - biomassi kasutamise kriteeriumite täiendamine järjest suurenev nõudlus biomassi ressursi kasutusele – on tegevuste ettevalmistamine strateegiliselt oluline eeltöö kindlustamaks soojus- ning jahutusmajanduse jätkusuutlikkust kliimaneutraalses Euroopas. • Gaasisüsteemi dekarboniseerimise tegevuste ettevalmistamine ja rakendamine Eesti on osa Põhja-Balti gaasiturust. 2021. ja 2022. a energiakriis näitas ilmekalt, et fossiilsele gaasile ei saa edukat ja konkurentsivõimelist majandust rajada. Seetõttu on vajalik rakendada kogu regioonis tegevusi, mille raames on võimalik suurendada regioonis taastuvgaaside toodangut ning järk-järgult minna üle taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside, sealhulgas vesiniku kasutamisele. • Võrgukvaliteedi näitajate parandamine. Võrgukvaliteedi parandamiseks on plaan läbi vaadata määrus “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused58 kvaliteedinõuete rikkumise korral”, mille raames vaadatakse üle varustuskindluse ja pingekvaliteedi mõõdikud. Taastuvenergia: • Meretuuleenergia ja salvestuse potentsiaali rakendamise käivitamine, sh regulatsiooni väljatöötamine ja sobiliku investeerimiskeskkonna loomine Meretuuleparke ja suuremaid salvestusprojekte ei ole Eestis veel ehitatud ning arendajate esmane soov on saada tegevuse alustamiseks riigipoolset finantsgarantiid. Järgnevatel aastatel tuleb leida meretuuleparkide ja salvestuse rajamiseks lahendused, mis ei hõlma riigipoolseid otsetoetusi. • Taastuvenergia arendamise kiirendamine elektrisüsteemis Täiendavad taastuvenergia vähempakkumised 4+4 TWh/a mahus aastateks 2024-2027 vähendavad toetusmeetmete üldist kulu ning pakuvad taastuvenergia arendajatele hinnagarantiid madalate hindade puhul. Täielikult turupõhisusele ülemineku eelduseks on sobiliku investeerimiskeskkonda panustamine, kus lisanduvale taastuvenergia kogusele on tarbija olemas, millega on võimalik tagada vajalik nõudluse/pakkumise tasakaal. • Eesti taastuvenergia potentsiaali rakendamise strateegia peale taastuvelektri 100 eesmärgi täitmist Eesti eesmärki (toota 2030. aastaks 100% elektritarbimisest taastuvatest allikatest) ületava taastuvenergia potentsiaali rakendamiseks on kaks võimalikku lahendust: eksport või energiatõhusa tööstuse arengu (sh vesinik) kaudu elektrienergia tarbimise suurendamine. Tegevuste planeerimise ja rakendamine on pikaajaline (sageli +10 aastat), siis on oluline võimalike lahendustega seonduvaid väljakutsed (nt võrgutasude jaotus, võrkude arendamine, taastuvenergia potentsiaali rakendamise maht) varasemalt, tagamaks ühiskondlikku kõige kasulikumaid lahendusil (sotsiaalmajanduslik mõju, mõju keskkonnale, ühiskondlik mõõde). 58Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral– Riigi Teataja 31  Taastuvenergia planeerimise ja lubade menetluse protsessi kiirendamine, arendamisele seatud bürokraatia vähendamine Taastuvenergia seatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik taastuvenergia projektid seatud ajaraamis ka lõpetada. Selleks on vajalik arendusprojektidega seotud protsesse kiirendada, võttes üle Euroopa Liidu regulatsioone Eesti õigusruumis (nt RED III direktiiv). Täiendavalt on vajalik tuuleparkide kõrguspiirangutest vabastamise otsused realiseerida, võimaldamaks taastuvenergia projekte ehitada, samal ajal seadmata ohtu Eesti kaitsevõimet (radarite häirete vältimiseks täiendavate radarite soetamise otsused) • Avaliku sektori järkjärguline üleminek taastuvenergiale Avaliku sektori (keskvalitsus, KOV) roll taastuvenergia tarbijana on eeskujuks turuosalistele, nt. elektrienergia rohehange Riigi Kinnisvara AS-i poolt59. Riigihangete (sh kohalikul tasandil) tingimuste kujundamisel on võimalik luua vajalikud eeldused, et taastuvenergia osakaal kasvab nii energeetikas kui transpordis (biometaan, vesinik, elekter). Väljakutseteks on renoveerimiskohustuse täitmine ning seni kasutud energeetika hangete tingimuste muutmine, et oleks tagatud tootjate ja tarbija vaates sobilikud tingimused. • Olemasolevate võrguplaneeringute kiirendamine Välisühenduste ning elektrivõrkude arendamiseks on aastal 2022 tehtud olulised otsused – Saaremaa 330kV võrk, EstLink3 Eesti ja Soome vahel ja Eesti-Läti neljas ühendus. Järgmiste aastate olulised väljakutsed on seotud tehtud otsuste realiseerimisega vajalikus tempos, tagamaks seatud eesmärkide saavutamist. • Taastuvenergeetika, looduskeskkonna ja tehiskeskkonna kooseksisteerimine Taastuvenergeetika arendamise ja keskkonnakaitse eesmärkide (sh inimeste elukeskkonnaga seotud huvid) eest seismine on loonud ühiskondlikke pingeid, millele on vajalik leida leevendus. Näiteks saab oluliseks keskkonnavaldkonna strateegilise arengudokumendi (KEVAD) „Mitte minu tagaaias“ kitsaskohaga arvestamine ning ühisosa suurendamine läbi sügavama energeetika integreerimise teiste valdkondadega (nt transport, tööstus). Üheks lisakriteeriumiks, millega peab arvestama, on „Kestliku rahastuse taksonoomia“ rakendamise kohustus. Valdkonnaüleste ebakõlade lahendamine nõuab paremat koostööd erinevate ministeeriumite, finantsasutuste ja turuosaliste vahel. Olulise eelduse loob 2023 ministeeriumite tööde ümberkorraldus, mille raames antud teemad koonduvad ühte ministeeriumisse. Energiatõhusus: • Energiatõhususe direktiividega seatud eesmärkide valdkondade ülene täitmine Energiatõhususe direktiivist tulenevate eesmärkide täitmise eest vastutav energiasäästu koordinaator on Kliimaministeerium (alates 01.07.2023, varasemalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakond), täpsemalt elukeskkonna ja ringmajanduse põhiüksus. Koostamisel olev ENMAK 2035 eelnõu60 näeb ette energiatõhususe meetmete käsitlemist vastavate sektorite arengudokumentides, mitte enam energiamajanduse arengukavas. Energeetika arengudokumendi kaudu energia lõpptarbimise suunamine pole piisav energiatarbimisega seotud eesmärkide täitmiseks. Energiatõhususe eesmärgid (peamiselt energiasäästukohustus) perioodil 2014-2020 olid seni täidetud, kuid energiatõhususe direktiivi muudatustega seatud 2030. aasta eesmärkide ja sihttasemete täitmiseks on vajalik energeetikaosakonna eestvedamisel projekti "Support to the renovation wave - energy 59 https://www.rkas.ee/et/rohehange 60 Energiamajanduse arengukava | Kliimaministeerium 32  efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia61" raames välja töötatud meetmed rakendada erinevates sektorites, mh seonduvate rahastusallikate leidmisega. Maapõueressursid: • Rohepöörde võtmes vajalike ressursside teema koordineerimine ja hoidmine sh näiteks fookuse hoidmine kriitiliste maavarade ja sekundaarse toorme projektidel; maapõueseaduse täiendamine tulevikumaavarade kontsessioonimehhanismi peatükiga. Eesmärgiks on saavutada oluline edasiminek strateegiliste ehk tulevikumaavarade ja maapõue muude ressursside uurimisel ja kasutuselevõtu edendamisel • Taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade jätkusuutlik ja samal ajal säästlik kasutamine Et saavutada kompromisse ehitusmaavarade kasutuselevõtul ja kohalike omavalitsuste huvide vahel, jätkub maakondlike ehitusmaavarade teemaplaneeringute koostamine ja elluviimine ministeeriumide üleses koostöös. • Dialoogi hoidmine ühiskonnas maavarade kasutamise üle - kõiki mõjutatud osapooli kaasavad arutelud kohaliku kogukonna, asutuste ja arendajatega 61 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud 33  Kinnitatud kliimaministri 11.06.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/256 Regionaalministri 31.05.2024 käskkiri nr 172 Lisa 1 Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna 2023. aasta aruanne Sisukord 1. Tulemusvaldkonna üldinfo .............................................................................................................. 3 2. Tulemusvaldkonna mõõdikud.......................................................................................................... 4 3. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes ............................................... 5 4. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine ........................................................................... 5 5. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs ............................................................................................... 6 6. Hindamised ja tõhustamiskavad ..................................................................................................... 9 7. Põllumajandus, toit ja maaelu programm ......................................................................................... 9 7.1 Programmi mõõdikud.............................................................................................................. 10 7.2 Programmi olukorra analüüs ................................................................................................... 14 7.2.1 Põllumajandus ja toiduainetööstus ................................................................................... 14 7.2.2 Toiduohutus .................................................................................................................... 18 7.2.3 Maaelu ............................................................................................................................ 19 7.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs .................................................................................... 19 7.3.1 Meede – Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine ................................................ 19 7.3.2 Meede – Taimetervis, loomade tervis ja heaolu ................................................................. 23 7.3.3 Meede – Toiduohutus ...................................................................................................... 30 7.3.4 Meede – Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses............................................................... 36 7.3.5 Meede – Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine .......................... 39 7.3.6 Meede – Maa- ja rannapiirkonna areng ............................................................................. 47 7.4 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ........................................... 49 8. Kalanduse programm.................................................................................................................... 50 8.1 Programmi mõõdikud.............................................................................................................. 51 8.2 Programmi olukorra analüüs ................................................................................................... 53 8.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs .................................................................................... 54 8.4 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ........................................... 56 LISA Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse ............................ 57 2 1. Tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab. Tulemusvaldkonnaga on enim seotud strateegia „Eesti 2035“ neli sihti: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna Programm sh vastutavad strateegiadokumendid (valdkonna ministeeriumid arengukavad, poliitika põhialused jms) Põllumajandus ja Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna Programm „Põllumajandus, kalandus arengukava aastani 2030 toit ja maaelu 2023–2026“ (Põllumajandus- ja Regionaalministeerium) Programm „Kalandus 2023– 2026“ (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium) „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“1 (PõKa 2030) seob tervikuks põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arengusuunad. Arengukava eesmärk on kaasa aidata nende valdkondade konkurentsivõime suurenemisele, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade kestlikule arengule, heale taime- ja loomatervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Sellega loob PõKa 2030 neis valdkondades lisandväärtuse suurendamise eeldused, võttes arvesse biomajanduse, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, ning loob võimalusi valdkondadevaheliseks koostööks. Esimese alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“ saavutamisega on seotud seitse lõimuvat tegevussuunda. Teine alaeesmärk „Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ja kalavarude jätkusuutliku majandamise“ hõlmab ühte tegevussuunda. Arengukava eesmärgid ja tegevussuunad arvestavad nii kestliku arengu kui ka kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise vajadustega. Horisontaalsed arendusteemad hõlmavad biomajandust, eksporti ning keskkonda ja maapiirkondade terviklikku arengut. Arengukava alaeesmärkide saavutamiseks on koostatud programmid: „Põllumajandus, toit ja maaelu 2023–2026“ ning „Kalandus 2023–2026“(ühisprogramm Kliimaministeeriumiga). Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostab igal aastal põhjaliku põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja toiduainetööstuse ülevaate, mida on võimalik lugeda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt2. 1 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee) 2 https://www.agri.ee/maaelu-pollumajandus-toiduturg/pollumajandus-ja-toiduturg/ulevaated-ja-statistika 3 2. Tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud3 Tegelik Sihttase Tulemusvaldkonna mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 2030 Põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduainete tootmise ning joogitööstuse loodud lisandväärtus 31697 35762 41691 33800 29100 hõivatu kohta kolme aasta liikuv keskmine, eurot Põllumajandussaaduste ja toidukaupade 0,83 0,89 0,84 0,81 0,80 0,82 ekspordi ja impordi väärtuse suhe Kodumaist toitu osta eelistavate Eesti - 61 - 75 75 tarbijate osakaal, % Toiduohutuse baromeeter 99,22 99,63 100,69 ≥ 100 ≥ 100 Kasvuhoonegaaside heide põllumajandustoodangu väärtuse kohta, 2,48 2,42 - ≤ 2,5 ≤ 2,5 tonni tuhande euro kohta** Maapiirkonna elanike vanuses 20–64 78,3 82,1 82,9 78,4 78,7 80,5 tööhõive määr, % * märgitakse juhul, kui on tegemist strateegia „Eesti 2035“ mõõdikuga ** Kasvuhoonegaaside heite inventuuri tehakse aasta n–2 kohta ehk 2023. aasta põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite väärtus saadakse 2025. aasta inventuurist. Kui andmed puuduvad või pole andmeid antud aastal kogutud on lahtrisse märgitud „-„. 3 Tulemusvaldkonna mõõdikutega seotud lisandmaterjaliga on võimalik tutvuda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel Lisandmaterjal. „"Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eesmärgid ja mõõdikud (agri.ee) 4 3. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes Eelarve jaotus programmide lõikes (tuhat €) 34 340 462 786 Põllumajandus, toit ja maaelu Kalandus Joonis 1. Tulemusvaldkonna eelarve jaotus programmide lõikes 4. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine Tabel 2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhat €) Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Põllumajandus ja kalandus 487 049 512 499 446 272 Kulud 470 230 488 045 421 991 Põllumajandus, toit ja maaelu 446 134 462 786 403 263 Kulud 446 134 462 786 403 263 Kalandus 30 880 34 340 26 410 Kulud 30 880 34 340 26 410 Käibemaks 5 869 6 498 5 536 Investeeringud 4 166 8 875 11 063 sh käibemaks 561 827 133 5 5. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna eesmärkideks on, et Eesti tarbijad eelistaks kodumaist toitu, tagatud on hoitud elukeskkond, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad elujõulised. Eesmärkide saavutamiseks on kaks programmi – „Põllumajandus, toit ja maaelu 2023– 2026“ ja „Kalandus 2023–2026“. Programmide kaudu panustab põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkond ka mitmesse Eesti 2035 arengustrateegia sihti, näiteks „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“, „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamist jälgitakse erinevate mõõdikute kaudu, mis on välja toodud tabelis 1. Majanduskasvu seisukohalt on väga oluline ettevõtete tootlikkuse kasvatamine. Investeeringud uude tehnoloogiasse ja tehnikasse aitavad suurendada loodavat lisandväärtust ja suurendada efektiivsust. 2023. aastal oli põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduainete tootmise ning joogitööstuse loodud lisandväärtus hõivatu kohta kolme aasta liikuva keskmisena 41 691 eurot. Sellega ületati ka 2023. aastaks ette nähtud sihttaset. Inflatsioonist tingitud hinnatõusud võimaldasid ettevõtetel müüa oma tooteid kõrgema hinnaga, suurendades seeläbi nende tulusid ja lisandväärtust. Siiski tuleb märkida, et liiga kiire inflatsioon võib kaasa tuua ka negatiivseid mõjusid. Kiire inflatsioon raskendab tulevaste kulude ja tulude prognoosimist, mis võib vähendada investeeringute atraktiivsust ja tõsta riske. Seetõttu on oluline, et inflatsioon oleks mõõdukas ja prognoositav. Eestist eksporditi 2023. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 2,0 mld euro (~11% kogu ekspordist) väärtuses ning imporditi Eestisse 2,5 mld euro eest. Võrreldes 2022. aastaga eksport jäi samale tasemele ja import kasvas 7%. Ekspordi puhul kahanes Eesti päritolu kaupade väljavedu 3,7% ning re-ekspordi ehk välismaalt sisse toodud kaupade taasväljavedu kasvas 12,3%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 74,0% ekspordist. Kaubavahetuse puudujääk oli 441,2 mln eurot, mis oli 160,3 mln euro võrra suurem kui aasta varem. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi väärtuse suhe oli 2023. a 0,84, mis oli veidi rohkem kui planeeritud siht 0,81. 2022. aastal toimus kiire hinnakasv, mis mõjutas oluliselt kaubavahetuse väärtuste suurenemist ja tekitas kõrgema võrdlusbaasi. Põllumajandus- ja kalandussektoril koostöös toidutööstustega on oluline roll eestimaalaste toiduga varustamisel. Riigi seisukohalt on väga oluline võimekus ennast ise tähtsamate toiduainetega varustada, mida on viimaste aastate väljakutsed jätkuvalt tõestanud. Isevarustatuse tase on piisav teravilja, piima ja liha osas ning peaaegu piisav kartuli osas. Ülejäänud valdkondades, sh sool, suhkur, maitseained, puuviljad toetume täna kaubavahetusele. Üle poole tarbitavast toidust ja tootmissisenditest tuleb täna piiriülese kaubandusena. 2021. aasta lõpus alanud keeruline olukord põllumajandussektoris: energiakriis ja kiire inflatsioon on toonud kaasa tootmiskulude märkimisväärse kasvu ning on kohati ületanud toodangust saadavat tulu. Seetõttu on 2023. a kujunenud sektorile keeruliseks, suurenenud on kahjumid ja võlgnevused. 2023. aastat põllumajanduses iseloomustasid lisaks heitlikud ilmaolud, mis vähendasid saagikust ja kogusaaki. 2023. aastal rakendati mitmeid olulisi erakorralisi toetusmeetmeid kriisidega toimetulemiseks: • 2023. aastal toetati toiduainetööstusi ning põllumajandustootjaid, kes tegelevad sea- või linnulihakasvatusega, munatootmisega, kartuli-, puuvilja- või köögiviljakasvatusega või katmikaiandusega 10 mln euroga. Toetuse eesmärk oli leevendada energia, kütuse ja toorme hinnatõusu mõju põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõimele ja seeläbi tugevdada toidujulgeolekut. 6  • 2023. aastal toetati piimatoomist, kitse- ja lambakasvatust, lihaveisekasvatust ning õuna- ja sõstrakasvatust 3,5 mln euroga, et aidata leevendada muutlikest ilmastikutingimustest tulenevaid mõjusid. • Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega ning vesiviljelustoodete tootmisega tegelevatele ettevõtjatele võimaldati elektrienergia hinnatõususust tingitud lisakulude kompenseerimiseks ja ettevõtjate konkurentsivõime säilitamiseks 2023. aasta alguses EMKF vahenditest elektrienergia hinnatõusu hüvitamist selles osas, mis ilmnes pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas. Ettevõtjatele maksti toetustena välja üle 1,3 mln euro. • Läänemere traalpüügi ning kaugpüügiga tegelevatele ettevõtjatele võimaldati kütuse hinnatõususust tingitud lisakulude kompenseerimiseks ja ettevõtjate konkurentsivõime säilitamiseks 2023. aasta alguses EMKF 2014-2020 vahenditest kütuse hinnatõusu hüvitamist selles osas, mis ilmnes pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas. Ettevõtjatele maksti toetustena välja üle 1,6 miljoni euro. Koroonapandeemia järelmõjud ja sõda Euroopas, ka loomataudide levik ja rahvusvahelised kauplemispiirangud on põhjuseks, et aina rohkem pööratakse tähelepanu rahvusvaheliste tarneahelate haavatavusele ja toidu varustuskindlusele. 2023. aastal koostati koostöös suuremate toidutootjate ning erialaliitudega toidu varustuskindluse strateegia ja tegevuskava. Defineeriti põhilised ohud, võimelüngad ning vajalikud tegevused nii riigi kui erasektori poolt. Strateegia tegevuskava ülesanded kiitis Vabariigi Valitsuse heaks 15.06.2023. 2023. aastal käivitusid ka mitu toidujulgeolekutegevusliini, mille eesmärgiks on tagada tarneahela kriitilistele ettevõtetele kriisides eelisjuurdepääs elektrile, vedelkütusele ning kõrgendatud julgeoleku olukorras toetada nende julgeoleku tagamist. 1. jaanuaril 2023 jõustus Eesti ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava aastateks 2023– 2027. Strateegiakava on peamine vahend Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika elluviimiseks Eestis. ÜPP strateegiakava eesmärgid on tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse; edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse; parandada maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda. Sellega suunatakse põllumajandus- ja toiduainesektori ning maaelu arenguks 1,6 miljardit eurot EL vahendeid koos riigipoolse rahastusega. Kokku on toetusteks välja töötatud 54 sekkumist. Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arenguks maksti 2023. aastal toetusi kokku ~340 mln eurot. Suurima maksete mahu 2023. aastal moodustasid maaelu arengukava 2014–2020 toetused ca 152,7 mln euroga, järgnesid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 toetused üle 141,2 mln euroga. Erakorralisi toetusi maksti välja üle 11,4 mln euro. Euroopa Komisjoni strateegia „talust taldrikule“ nägi ette ühe algatusena kestliku toidusüsteemi õigusraamistiku väljatöötamise, mille eesmärk on muuta ELi toidusüsteem kestlikumaks ning integreerida kestlikkus kõikidesse toiduga seotud poliitikavaldkondadesse. Komisjon ei ole seni raamõigusakti eelnõuga välja tulnud, küll aga on läbi viidud esialgsed avalikud konsultatsioonid, mille osas on läbiviidud Eesti riigisisesed konsultatsioonid ning sisend antud Euroopa Komisjoni mõjuhinnangute ja eelnõu koostamiseks. Kestlik toidusüsteem hõlmab põllumajandus- ja keskkonnapoliitikat, toiduohutust ning tervist. Praegu ei ole EL tasemel raamõigusakti kestlikkuse kohta, nagu nt on EL toiduseadus toidu- ja söödaohutuse kohta. Kestlikkusel on kolm mõõdet - majanduslik, keskkondlik ning sotsiaalne. Selleks, et süsteem oleks tasakaalus, peab olema tagatud majanduslik kasu kõigile osalistele. Kuid majanduslik kasu ei saa tekkida keskkonna ega inimeste tervise arvelt. Meie praegune toidusüsteem pakub meile võimalust tarbida laias valikus, kvaliteetset ja ohutut toitu, kuid sellel on suur ülemaailmne keskkonna- ja sotsiaalmajanduslik jalajälg, mis pikas plaanis ei ole enam jätkusuutlik. Roheüleminek, kliimamuutuste pidurdamine ja elurikkuse säilitamine on sektori jaoks oluliseks väljakutseks, kuid pakub ka võimalusi keskkonnahoidlike ärimudelite kasutuselevõtuks. Hea keskkonnaseisund panustab Eesti kui atraktiivse elukeskkonna ja kvaliteetse toidu tootja kuvandisse. Nii 7 loodusressursside olukord, kliimamuutused kui ka laiem ühiskondlik ootus eeldab, et toidu tootmisel arvestataks keskkonnaga ning selle täiendavaks tagamiseks soodustatakse peamiselt ÜPP toetuste abiga põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist. Hinnanguliselt kuni 37% maailma kasvuhoonegaaside heistest tuleneb toidusüsteemist, sh taime- ja loomakasvatusest, transpordist ahela lülide vahel, maakasutuse muutusest, toiduraiskamisest. Kui jätkame tänaste praktikatega, siis toidusüsteemist tulenev kasvuhoonegaaside kogus kasvab kuni 30- 40% aastaks 2050. 2022. aastal pärines Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest 11,1% põllumajandusest. Võrreldes varasema aastaga heide suurenes minimaalselt. Põllumajanduse majandusharu kogutoodang suurenes võrreldes 2021. aastaga 44%, vääruse kasvu panustas peamiselt saaduste hinnatõus, koguste kasv jäi pigem tagasihoidlikuks. Kasvuhoonegaaside heide põllumajandustoodangu väärtuse kohta oli 2022. aastal 2,42 t CO2 ekv/tuh EUR, mis on vähem kui aasta varem (2,48). Tulemus on kooskõlas seatud sihiga (madalam kui 2,5). Tarbitava toidu ohutus ja kvaliteet ning võimalus teha teadlikke ja tervist toetavaid toitumisvalikuid on olulised elanikkonna tervist mõjutavad tegurid. Toiduohutuse poliitika põhineb integreeritud lähenemisel, hõlmates erinevaid etappe toidutarneahelas ehk „põllult lauale“ lähenemist. Võtmesõnad on teadusel põhinev riskihindamine ja tarbijakaitse, mis võetakse aluseks poliitikate kujundamisel, seadusandluse väljatöötamisel ja rakendamisel. Sealjuures on toiduohutuse tagamisel oluline nii ELi sisene kui ka ülemaailmne koostöö. Toiduohutuse eesmärgid toetavad toidutootmise, ekspordi ja keskkonna eesmärke ning rahvatervise arengukava eesmärke. Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse, oli 2023. aastal 100,69. Eesmärgiks on, et näit oleks vähemalt 100 ehk ei langeks võrreldes eelmise aastaga. Toiduohutus tähendab bioloogilise, keemilise või füüsikalise ohu vältimist ja vähendamist toidus. Toiduohutuse baromeeter näitas 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga toiduohutuse olukorra paranemist. Programmi tegevus „Toiduohutus“ panustab arengustrateegias „Eesti 2035“ tervist toetava elukeskkonna kujundamisse (sh inimeste keskkonnaalase ja tarbijateadlikkuse parandamine, toiduohutuse riskide maandamine ning tervist ja keskkonda hoidva õigusruumi kujundamine) ning toidujäätmete vähendamisse ja ülejääva ohutu toidu annetamisse läbi tegevuse – jäätmemajanduse tõhus ja innovaatiline ümberkorraldamine. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas on üheks arenguvajaduseks ka kestliku toidusüsteemi edendamine, mis on kaetud tegevusega ― rohepööret toetava raamistiku kujundamine. Maapiirkonnas elab jätkuvalt kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik ettevõtetest. Eesti rahvaarv oli 2023. aastal 2,5% võrra suurem kui eelneval aastal. Ka maapiirkonna elanike arv kasvas eelmisel aastal märgatavalt. Maalises asustuspiirkonnas elas 2023. aasta 1. jaanuari seisuga 400 737 inimest, mis on 5579 võrra rohkem, kui aasta varem. Kõige suurema kasvuga on olnud jätkuvalt Harjumaa (3,2%) ja Tartumaa (2,6%), kus eelkõige kasvavad linnalähedased piirkonnad. 2023. aastal oli vanuses 20-64 maapiirkonna elanike tööhõivemäär 82,9%. Võrreldes eelmise aastaga kasvas tööhõivemäär 0,8 protsendipunkti. Eesti kalandussektor on konkurentsivõimeline ja kvaliteetse toodanguga ning meil on head eeldused kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks. Kalanduse majanduslike eesmärkide täitmiseks on oluline luua tingimused elujõulisele ja konkurentsivõimelisele vesiviljelus-, kalapüügi- ja vee-elusressursside töötlemise sektorile, pöörates enim tähelepanu tootlikkuse tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule. Kestliku ja konkurentsivõimelise kalanduse edendamisel on eelnevatel aastatel olnud üheks peamiseks instrumendiks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 (EMKF) rakenduskava elluviimine. Keskkonnasäästliku ja konkurentsivõimelise kalanduse arenguks maksti 2022. aastal EMKF rakenduskava elluviimisel toetusi kokku 15 926 353 eurot. 2022. aasta lõpu seisuga on EMKF rakenduskava 128 mln euro suurusest eelarvest välja makstud 79%. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 (EMKVF) Eesti rakenduskava kiitis Euroopa Komisjon heaks 8. detsembril 2022. EMKVF rakenduskava on üheks peamiseks vahendiks kestliku ja konkurentsivõimelise kalanduse arendamiseks, Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika 8 rakendamiseks ning kalanduse valdkonnas Euroopa rohelise kokkuleppe, Euroopa Liidu strateegia "Talust taldrikule" ja "Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030" eesmärkide täitmisele Eestis järgmisel 7 aastal. EMKVF rakenduskava elluviimiseks koos riigipoolse kaasfinantseerimisega on kokku 139,1 mln eurot. 9. novembril 2022. a vastu võetud kalandusturu korraldamise seadus (jõustus 1. jaanuar 2023) paneb aluse siseriiklikule õigusraamistikule EMKVF rakenduskava elluviimiseks. Riigi ressursside tõhusamaks kasutamiseks ja uute väljakutsetega toime tulekuks korraldati 2023. aastal ministeeriumite vastutusvaldkonnad ümber. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist sai Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning ministeeriumi valitsemisalaga liitusid kalavarude haldamise poliitika kujundamine, ühistranspordi valdkond ja postiside teenus, regionaalvaldkond ja maapoliitika ja riigivara valdkond ning Maa-amet. 6. Hindamised ja tõhustamiskavad Aruandeaastal ei viidud läbi hindamisi ega koostatud tõhustamiskavasid. 7. Põllumajandus, toit ja maaelu programm Programmi nimi Põllumajandus, toit ja maaelu Programmi eesmärk Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond Strateegia „Eesti 2035“ Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed, sh „Tervist hoidev siht (alasihi täpsusega) inimene on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning keskkonda hoidvalt. Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest.“ Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud, sh „Koostöömeelne ühiskond põhineb ühtekuuluvustundel ning inimeste valmisolekul aktiivselt panustada ühiste eesmärkide saavutamisse ning hüvede loomisse. Iga inimene, pere- ja kogukond ning vabaühendus saab ja tahab ühiskonnakorralduses kaasa lüüa ja koostööd teha.“ (vt PõKa 2030, ptk 3.6, sh Leader) Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond, sh „Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus“ ja „ Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt“. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik, sh“ Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil“ ja Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abi“. Programmi periood 2023–2026 9  Peavastutaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Maaelu Teadmuskeskus (METK), Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Riigi valitsemisala asutused) Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 7.1 Programmi mõõdikud Tabel 3. Programmi (nimetus) ja programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 Kasutuses oleva põllumajandusmaa 986 672 986 206 987 785 990 000 990 000 pindala (ha) Tarbija kindlustunde 67 - 69 69 69 indeks, %* Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse 6,6 osatähtsus kogu 7,7 (2020) 7,2 7,2 (2021) - ettevõtlussektori lisandväärtuses, % Keskkonnasõbralikult majandatava maa 88,4 87,97 91,10 80 80 osakaal, % Maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40 osatähtsus sama 27,52 26,65 26,40 27,76 27,76 vanusegrupi noorte üldarvus, % Programmi tegevus Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine Integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtetele 99 99 99,8 95 95 vastamine, % Püsirohumaade osakaal kogu 24 23,93 27,67 25,63 25,63 põllumajandusmaast, % Programmi tegevus Toiduohutus 10  Toiduohutuse 99,22 99,63 100,69 ≥100 ≥100 baromeeter Tarbija teadlikkuse 69,4 - 65,8 72,4 baromeeter (2019) Programmi tegevus Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine Ohtlike taimekahjustajate 3 3 1 4 4 puhangute arv Eriti ohtliku loomataudi 2 2 2 1 1 esinemine, arv Programmi tegevus Maakasutus Toetatud Natura 2000 erametsamaa pindala 66 093 67 077 66 920 66 000 67 875 aastas (ha) Programmi tegevus Maaparandus Kuivendatud maatulundusmaa pind 1 384 536 1 388 246 1 392 143 1 395 300 1 396 300 (ha) Programmi tegevus Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal Sertifitseerimise läbinud 91 87 90 95 95 partiide suhtarv, % Programmi tegevuse mõõdik - Tuvastatud nõuetele vastavuste 86 95 84 90 90 osakaal kontrollitud köögiviljaseemnepartiide arvust, % Tuulekaeraga saastunud 156 173 132 275 -4 151 000 - pind, ha Paljundusmaterjali tootmisega tegelevate 330 315 297 300 300 ettevõtete arv 4 Alates 2023. a enam ei seirata, sest Riigikogu võttis vastu seadusemuudatuse, millega lõpetatti tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel riiklik sekkumine. Põllumajandustootjate teadlikkus tuulekaeraga saastatusest tekkinud kahjudest on järjepidevalt kasvanud ja praegu reguleerib turg tuulekera tõrjumist tõhusalt. Selle tulemusena on tuulekaera laialdane levik peatunud ja toimub tuulekaera leviku vähenemine. 11  Uute Eestis aretatud Sordilehte võetud sortide 0 2 3 3 3 arv aastas Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal kontrollitud 86 93 97 95 95 tegevusloaga põldtunnustajate poolt tunnustatud põldudest Programmi tegevus Põllumajandusloomade aretus Kohalike ohustatud tõugu(del) loomade arv (tõuti): Eesti hobune 2517 2651 2940 2620 2630 Eesti raskeveohobune 358 324 344 360 360 Tori TA 591 570 586 615 615 Vana-Tori 25 32 36 48 33 Eesti maatõug 889 909 894 840 910 Kihnu maalammas 388 1288 1894 500 960 3726 4467 Eesti vutt 2555 3700 3750 (aretuses) (aretuses) Programmi tegevus Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime Põllumajandussektori netolisandväärtus tööjõu 27 963 (2019- 37 131 (2020- aastaühiku kohta (kolme - 27 597 28 284 2021) 2022) aasta liikuv keskmine, FADN) Toiduainetööstuste netolisandväärtus 34 041 36 382 42 283 35 300 36 200 töötaja kohta Programmi tegevus Põlvkondade vahetus Noorte (kuni 40- aastaste) juhtide osatähtsus 17 (2020) - - 17 17 põllumajanduslikes majapidamistes, % 12  Programmi tegevus Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal Netolisandväärtus faktorhinnas aasta 19 536 (2019- tööjõuühiku kohta (3 24 003 21 598 17 100 17425 2021) aasta liikuv keskmine) (EAA alusel) Kindlustusega hõlmatud põllukultuuride ha arv 0,21 0,05 0,05 4 4 põllukultuuride pinnast, % Programmi tegevus Ühistegevus ja koostöö Kvaliteedikavadega 102 87 79 107 108 liitunud tootjate arv Põllumajandus- ühistutesse koondunud põllumajandustootjate 27 (2020) - - 22 22 osakaal FADNi põllumajandustootjate üldkogumist, % Programmi tegevus Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbilansi 21 34 0,3 25 20 defitsiidi langus võrdluses algtasemega (2018), % Kodumaise toidukauba eelistamine 74 61 - 75 75 toiduostudes, % Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi 29 79 72 15 14 väärtuse kasv võrdluses algtasemega (2018), % Programmi tegevus Mahepõllumajandus Tunnustatud ettevõtete 2428 2398 2095 2400 2400 arv Tarbijate osakaal, kes 13 (2020) 9 - 11 12 tarbivad mahetoitu 13  regulaarselt (vähemalt kord nädalas), % Programmi tegevus Maa- ja rannapiirkonna arendamine Maapiirkonnas elavate 21–40-aastaste noorte osatähtsus sama 27,52 26,65 26,2 27,76 27,76 vanusegrupi noorte üldarvus, % Maapiirkonnas töötavate inimeste arv 186 000 189 000 193 100 179 900 189 000 põhitöökoha asukoha alusel Maapiirkonnas töötavate inimeste osatähtsus koguhõives osalejates põhitöökoha asukoha 28,4 27,8 27,6 27,4 27,4 alusel, % (Statistikaamet, TT210) Kui andmed puuduvad või pole andmeid antud aastal kogutud, on lahtrisse märgitud „-„. 7.2 Programmi olukorra analüüs Programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu“ eesmärgiks on tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond. Programmi eesmärkide saavutamist jälgitakse tabelis 3 toodud mõõdikute ja sinna alla kuuluvate programmi tegevuste mõõdikutega. 7.2.1 Põllumajandus ja toiduainetööstus Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus on sektorid, mis katavad meie toidulaua, kuid annavad ka olulise panuse Eesti majandusse, eksporti ja tööhõivesse. Nimetatud sektorid annavad ~3,4% Eestis loodud lisandväärtusest, ~11% Eesti päritolu toodete ekspordist ja seal töötab ~4,8% hõivatutest. Maapiirkonna elanikest töötab eeltoodud valdkondades 15 tuhat hõivatut ehk 9% maapiirkonna hõivatutest. Eesti põllumajandusmaa on koondunud suurematesse ettevõtetesse, samas tegutseb suurte kõrval ka palju väikeseid põllumajandusettevõtteid. Arvestades suhteliselt suurt mahemaa pindala ja suurenevat nõudlust mahetoodangu järele ELis, on Eestis mahepõllumajandusliku tootmise arenguks palju potentsiaali. Tööjõu tootlikkus on nii põllumajanduses kui ka toidutööstuses aastatega oluliselt suurenenud, kuid on ELi keskmisest väiksem. Tootlikkus on kasvanud peamiselt suurtes, tehnoloogiliselt tõhusates ja uuenduslikes põllumajandusettevõtetes. Suurte ja väikeste ettevõtete tootlikkuse erinevus suureneb. Esialgsel hinnangul oli 2023. a põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus5 1,30 mld eurot, mida oli võrreldes eelmise aastaga 20% vähem. Toodanguga seotud toetused moodustasid kogutoodangust 2,2%. Kogutoodangu väärtusest moodustas taimekasvatussaaduste kogutoodang ~39%, 5 Väärtus alushindades (koos tootetoetustega) 14 loomakasvatussaaduste kogutoodang ~50% ning lahutamatud kõrvaltegevused ja põllumajanduslikud teenustööd ~11%. Kogukulud ületasid kogutoodangu väärtust tootjahinnas ehk turult saadavas hinnas (ilma toetusteta) 28%. Tootetoetuseid, mis kajastuvad kogutoodangu väärtuses (28,4 mln €) ja tootmistoetuseid (185 mln €) määrati 2023. aastal kokku 22% vähem kui 2022. aastal. Toodangu väärtuse ja toetuste summa suhtena kogukuludesse on 0,91, mis tähendab, et vaatamata toetuste toele ületavad kulud tulusid (-134 mln €). Maailmas kasvava nõudluse rahuldamine toiduainete ja muude põllumajandustoodete järele ning piisava toiduvarustuse tagamine on oluline väljakutse. Toiduga kindlustatuse, majandusliku jätkusuutlikkuse, ressursitõhususe, keskkonnahoiu ja innovatsiooni tagamiseks on väga oluline põllumajanduse kogutootlikkuse suurendamine, Kõrgem tootlikkus aitab rahuldada kasvavat toidunõudlust, parandada põllumajandustootjate majanduslikku olukorda, säästa loodusressursse ja vähendada põllumajanduse keskkonnamõju. Selle saavutamiseks on oluline investeerida teadusuuringutesse, arendada uusi tehnoloogiaid ja edendada teadmiste jagamist põllumajandussektoris. Samal ajal on oluline arvestada toidutootmise jätkusuutlikkust, vähendada keskkonnamõjusid ja suurendada ettevõtete konkurentsivõimet. Tootmise efektiivsuse suurendamine võimaldab toota rohkem toiduaineid ja muud põllumajandustoodangut sama tööjõuressursi kasutamisel. Parem ning ressursitõhusam tehnoloogia ja targemad töötajad võivad aidata vähendada tootmiskulusid. Aastate 2021-2023 keskmine netolisandväärtus faktorhinnas aasta tööjõuühiku kohta oli 22 342 eurot, mis ületab sihttaseme. Kiire kasvu mõjutajaks oli põllumajandustootjate 2021. ja eriti 2022. aasta head majandustulemused. Netolisandväärtus vaadeldaval perioodil suurenes, kuid kasutatud tööjõuühikud vähenesid. Eesti töötlevas tööstuses on toiduainetööstus (sh joogitootmine) pikaajaliste traditsioonidega haru, kus töötab umbes 3% hõivatutest ning sektor annab 3% Eestis loodud lisandväärtusest. Statistikaameti lühiajastatistika andmetel toodeti 2023. aastal toiduainetööstuse ettevõtete poolt kokku ligi 2,3 mld euro eest toodangut. Toiduainetööstuse toodangu väärtus moodustas vaadeldaval perioodil 17% töötleva tööstuse kogutoodangu väärtusest. Suurima osa Eesti toiduainetööstuse toodangu väärtusest annavad jätkuvalt piima- (23%) ja lihatööstus (17%). Toiduainetööstuse toodangu väärtusest rohkem kui kolmandik (ligi 900 mln €) eksporditi, see moodustas töötleva tööstuse ekspordist peaaegu kümnendiku. Aastases võrdluses oli toiduainetööstuse kogutoodangu väärtus ~5% suurem kui eelmisel aastal, mis peegeldab eeskätt toodangu kallinemist, sest toodangu kogumaht samal ajal vähenes (-5%). Kiire hinnatõus pärssis tarbija ostujõudu, mis tõi kaasa nõudluse vähenemise. Seni pole toiduainetööstuste investeeringute tase olnud piisav tootlikkuse kasvuks EL riikide keskmisele tasemele, kuid aasta-aastalt vahe väheneb. PõKa tegevussuuna 5 üks eesmärk on: Eesti toiduainesektor on konkurentsivõimeline nii sise- kui ka välisturul, mille ühe mõõdikuna on välja toodud toiduainetööstuses loodav lisandväärtus töötaja kohta kasvab kiiremini kui EL keskmine. Toiduainetööstuste netolisandväärtus töötaja kohta 2023. a oli 42 283 eurot, jäädes siiski kolmandiku võrra madalamaks EL keskmisest. Kogu tarneahela — põllumajanduse, toidutööstuse, toitlustamise ja kaubanduse, tõhus toimimine nõuab tihedat koostööd kõigi osapoolte vahel ning pidevat tarneahela toimimise jälgimist ja täiustamist, et tagada toidukauba kvaliteet, ohutus ja kättesaadavus tarbijatele. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ja tootmise automatiseerimine võimaldavad ettevõtetel efektiivsemalt toota, jälgida tarneahelat ja kohandada tooteid vastavalt tarbijate eelistustele. Toidutrendid on muutunud tervislikuma, orgaanilisema ja jätkusuutlikuma toidu suunas, mis sunnib ettevõtteid pakkuma kvaliteetsemaid ja innovaatilisemaid tooteid ning teenuseid. Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus kogu ettevõtlussektori lisandväärtuses 2021. aastal oli 6,6%. 2021. aastaks seatud sihttaset (7,2%) ei saavutatud. Sihttaseme täitumist mõjutas koroonaaegne majanduslik ebakindlus. COVID-19 epideemia mõjutas toidusektorit mitmel viisil, mõjutades tarbimisharjumusi, tarneahelaid ja töökorraldust. 15 Siseturg on Eesti toiduainetööstusele olnud läbi aegade peamine müügikoht. Ostueelistuste uuringud on näidanud, et Eesti tarbija eelistab küll kodumaist toitu, kuid olenevalt tootegrupist tuleb tootjatel vähem või rohkem konkureerida ka importtoodanguga. Eurostati andmetel on Eesti tarbija majapidamiskulutuste osakaal toidu, joogi ja toitlustusele EL liikmesriikide võrdluses suurim — 31,1%, sellest tuleneb ka tarbija hinnatundlikus. 2022. aastat iseloomustas väga kiire hinnatõus, sh toidukaupade hinnatõus, mis mõjutas ka ostukäitumist — kodumaist toitu eelistavate tarbijate arv vähenes. Järgmine tarbijate ostueelistuste uuring viiakse läbi 2024. aasta lõpus. Tarbijate osakaal, kes ostab mahetoitu kord nädalas on vähenenud 2020. ja 2022. aasta võrdluses 4% (2020. aastal 13%, 2022. aastal 9%). Kui varasemalt ei ostetud mahetoitu peamiselt kõrge hinna tõttu, siis viimases küsitluses toovad vastanud kõige sagedamini välja, et ei pea mahetoidu ostmist vajalikuks või ei tunneta selle erinevust tavatoidust. 2023. aasta kohta andmeid ei koguta, järgmised andmed tulevad 2024. aasta kohta. Vaatamata tehnoloogia kiirele arengule on tööjõul nii põllumajanduses, kalanduses kui ka toidutööstuses endiselt väga oluline roll täita ja seda vajadust ei asenda tehnoloogia kunagi täielikult, kuigi muutuda võib töö sisu. Tööjõuvajaduse seire uuringus OSKA6 prognoositakse, et nii põllumajanduses kui ka toiduainetööstuses väheneb järgneva kümnendi jooksul hõive umbes 10–11% võrra ja põhiosa hõivatute arvu kahanemisest annab lihttöötajate arvu vähenemine, samas spetsialistide arv võib mõnevõrra suureneda. Ettevõtete poolt tehtavad investeeringud on üheks hõivet vähendavaks teguriks, mis ühelt poolt vähendavad nõudlust tööjõu järele, aga samas toovad ka muudatusi töö sisusse. Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 2023. aastal küündis hinnanguliselt 1,5 mld euroni. Võrreldes 2022. aastaga vähenes eksport 57,9 mln euro võrra ehk 3,7%. Põllumajandussaadusi ja toidukaupu veeti sisse 2023. aastal 2,5 mld euro eest, 2022. aastaga võrreldes kasvas impordi väärtus 7%. Kui 2022. aastal vähenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbilansi puudujääk võrreldes algtasemega (2018.a) 22%, siis 2023. aastal vaid 0,3%. 2022. aastal vähendas puudujääki rekordiline vilja eksport ja selle kõrge hind. 2023. aasta tagasihoidliku defitsiidi languse taga on eelkõige impordi väärtuse kasv ja teravilja ja õliseemnete langenud eksport ning ka teravilja madalam hind. Ligi kolmandiku ekspordist moodustab endiselt tooraine väljavedu. Tooraine hinnad maailmaturul on muutumises ja seega ei pruugi ekspordikäibe kasv olla stabiilne. Seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas on majanduse lähiväljavaade endiselt seotud ebakindlusega ning hetkeolukord soosib pigem ekspordi vähest kasvuootust. Kallinenud energiahinnad, sisendite hinnakasv, ostujõu vähenemine oodatust kiirema hinnakasvu tõttu ning lähiturgude majandusarengud ja inflatsiooni kontrolli alla saamine rahapoliitiliste otsuste abil mõjutavad kaubavahetust. Ekspordi seisukohalt on Eesti toidusektori lähiaastate suurimaks väljakutseks leida uusi turustusvõimalusi väärindatud toodetele, mis aitaks maandada tooraine ekspordil hindade volatiilsusest tulenevaid riske ja ebakindlust ning tugevdada Eesti ettevõtete positsiooni välisturgudel. Oluline on kriisist mõjutatud ettevõtete seniste turustusvõimaluste taastumine välisturgudel ning uute ärikontaktide leidmine, mis aitab ettevõtjatel oma tavapärase majandustegevusega jätkata. Hoitud ja hooldatud põllumajandusmaastikud ning elurikkus on osa Eesti identiteedist. Eestis on põllumajandusmaana kasutuses 987 785 hektarit (2023. aastal). Põllumajanduskeskkonna hea seisundi säilitamisel ja parendamisel mängib olulist rolli seadusandluse efektiivne rakendamine, põllumajandusettevõtjate kasvanud keskkonnateadlikkus ja vabatahtlikud tegevused. Samuti on kasvanud ühiskonna üldine teadlikkus keskkonnaküsimustes. Riigi roll on siin liigirikkuse ja elukeskkonna kaitsemeetmete rakendamine ning põllumajandustootjate innustamine veelgi keskkonnasõbralikumale tootmisele. Aitame kaasa kliimamuutuste mõju vähendamisele ja kliimamuutustega kohanemisele, õhukvaliteedi hea seisundi tagamisele ning mulla, vee, maastikulise mitmekesisuse ja elurikkuse hea seisukorra säilimisele ja parandamisele. 6 „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: põllumajandus ja toiduainetööstus“, Tallinn 2022 16 Kogu põllumajandusmaa on seotud tingimuslikkuse süsteemiga, mis tagab, et toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad keskkonnakaitse, loomade heaolu tagamise, rahva-, loomatervise, taimekaitse ning põllumajandusmaa heas korras hoidmise nõudeid. Keskkonnasäästlikult majandatava maa (maa millele on määratud ökokava- või keskkonnatoetust ning püsirohumaa säilitamise kohustuses arvesse läinud püsirohumaa väljaspool eelnimetatuid) osakaal kasutuses olevast põllumajandusmaast oli 2023. aastal 91,10%.7 Jätkuvalt on probleemiks põhjavee kohatine saastumine nitraatidega ning osade järvede ja rannikumere eutrofeerumine. Põllumajanduse mõju pinna- ja põhjaveele, aga ka muldadele saab leevendada keskkonnahoidlike majandamisviisidega. Selliste majandamisviiside eelduseks on teaduspõhisus, kuid mitmes keskkonnavaldkonnas puuduvad kaasaegsed ning Eesti oludesse kohandatud uuringud, näiteks kuidas hinnata erinevate saasteainete võimalikku akumuleerumist ja (koos)toimet keskkonnas. Inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks on tõhustatud järelevalvet ning keskendutakse peamistele ohukohtadele, mis eelnevatel aastatel on ilmnenud. Oluline on parandada taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise järelevalve, taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamise, asjakohaste kasutuspiirangute seadmise ning uute ja ohutumate taimekaitsevahendite turule toomise protsessi võimekust. Arvestades ELi poliitika üldist suundumust kestliku toidutootmise suunas, tegeletakse ka keemilistele taimekaitsevahenditele alternatiivsete lahenduste kättesaadavuse edendamisega. Pärandniitude pindala kaitstavatel aladel on 60 000 hektarit. Keskkonnameetmete abil hooldatakse sellest üle poole. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis on liigirikkad ja kus on säilinud looduslik taimestik. Selliste alade inventeerimisega on alustatud ning 2024. aastast rakendub nende säilitamiseks toetusskeem. Hetkeolukord taimetervise tagamisel on Eestis hea. ELi taimetervise määruse rakendamisel on oluline kindlustada ressurss liikmesriikidele kohustuslike seirete läbiviimiseks ja muude lisanduvate ülesannete täitmiseks. Suurenenud on ettevõtjate omavastutus, mistõttu tuleb enam tähelepanu pöörata teadlikkuse tõstmisele. Biomajandusel on määrav roll nii Euroopa roheleppes ja kliimaneutraalse majanduse poole liikumisel kui ka majandusarengus, sest bioressursi toel on võimalik asendada (peamiselt imporditud) fossiilseid tooraineid kestlikemate alternatiividega ning pakkuda uusi tooteid ja teenuseid ning käivitada uute tehnoloogia- ja ettevõtlussektorite teke. Globaalne nõudlus toidu, sööda, bioenergia, biomaterjalide ja muude taastuval bioressursil põhinevate toodete järele kasvab. Biomajandus on nii „Põllumajanduse ja kalanduse arengukavas aastani 2030“ kui seda ellu viivates programmides horisontaalne ja mitmeid tegevusi läbiv teema. Kestliku biomajanduse arendamist peetakse oluliseks ka strateegias „Eesti 2035“, kus on seatud eesmärgiks kujundada Eesti biomajanduse tunnustatud arenduskeskuseks Euroopas. 2023. aastal valmis koostöös Kliimaministeeriumiga Eesti ringbiomajanduse teekaart, mis määratleb Eesti ringbiomajanduse arengu peamised tegevussuunad ja arenguks vajalikud tegevused lühi- (2023‒ 2027) ja pikas perspektiivis (kuni aastani 2035). Biomajandus on taastuva biomassi tootmine ja muutmine peamiselt toiduks, söödaks, biotoodeteks ning bioenergiaks. Biomajandus hõlmab põllumajandust, metsandust, kalandust, vesiviljelust, toidu-, kiu- ja paberitööstust ning osaliselt keemia-, biotehnoloogia- ja energiatööstust. Kuna kestlikkuse, majandusarengu ja lisandväärtuse tõstmise vaates on biomajandus interdistsiplinaarne kontseptsioon, mis lähtub ringmajanduse põhimõttest, siis kasutame mõistet ringbiomajandus, markeerimaks nende lähenemiste ühendamise olulisust ning bioressursi võimalusi asendamaks (imporditud) fossiilseid materjale kestlikemate biopõhiste alternatiividega. 7 Täpsemalt käesoleva aruande peatükis 7.3.1 17 Tallinna Ülikooli eestvedamisel valmis piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide koostamise metoodika, mille alusel alustati Lääne- ja Kesk-Eestis piirkondlike teekaartide koostamist, et suunata arendusi ja initsiatiive, mis püüavad leida lahendusi ja praktikaid suure keskkonnajäljega toorme asendamiseks taastuvatega ning võimendada kohalike biomajanduse arengut toetavate algatuste ja koostöövormide (nt klastrid, ühistulised ärimudelid, tööstussümbioos jms) teket. Piirkondlike teekaartide koostamist veab ja toetab Eesti Maaülikool. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi juhtimisel käivitus 2022. aastal Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) raames investeeringutoetus bioressursside väärindamiseks (eelarve ligikaudu 28 mln eurot), mis on suunatud eelkõige ettevõtete rohepöörde eesmärkide täitmisele. Toetus panustab bioressursile kõrgema majandusliku lisandväärtuse andmisse, teadus- ja arendustegevuse võimekusse ning innovatsioonivõimekuse kasvatamisse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamisse. Rahastusotsuse sai 14 projekti. Euroopa Horisondi ringbiomajanduse partnerluse (CBE JU ) 2023. aasta taotlusvoorus oli mitu Eesti partneriga projekti. 7.2.2 Toiduohutus Tarbija kindluse indeksi väärtus oli 2023. aastal 69%. Selle alusel võib öelda, et 66% kuni 72% Eesti elanikest olid toidu ohutuses pigem kindlad. See, j osakaal ei ole suures plaanis võrreldes 2019. (68,3%) ja 2021. (67,4%) aastaga muutunud. Toiduohutusega seonduv õigusruum on reguleeritud peamiselt ELi õigusaktidega, lisaks arvestatakse rahvusvahelist toidukaubandust reguleeriva ühtsete toidustandardite programmiga Codex Alimentarius. Toiduohutuse valdkonna õigusraamistik on välja kujundatud, kuid seda ajakohastatakse lähtuvalt uutest teadusandmetest ja riskiteguritest, nagu e-kaubandus, otseturundus, globaliseerumine, tehnoloogiate areng, kliimamuutused, tarbijate toiduvalikud (nt toitumisalased valikud) jne. Eestis on riskipõhine toidujärelevalve süsteem, mida toetab laborite võrgustik ja paljud erinevad IT-lahendused (Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteem, erinevad registrid), mis vajavad aga järjepidevat arendamist. Järelevalveasutuste prioriteediks on otsesed rahvatervise riskid (toidutekkelised nakkushaigused). Pikaajalise mõjuga riske (nt saasteained, lisaained, GMO) hinnatakse ebapiisavalt. Toidu ohutuse järelevalve, sh tööjõuressurss ja kompetentsid vajavad kohandamist tegelemaks uute riskidega (nt uuendtoidud, uued tehnoloogiad toiduga kokku puutuvate materjalide valdkonnas, toidu reformuleerimine, toidulisandite üha laienev turg, kestlikule toidusüsteemile ülemineku mõjutused), seirete ulatuse ja mahu suurendamist. Toidu ohutuse eest vastutavad toidukäitlejad, kes peavad lahendama järjest keerukamaid probleeme, mis tulenevad erinevatest riskiteguritest ning vajadusest muuta tänane toidusüsteem pikas perspektiivis kestlikumaks8. Toidukäitlejate teadlikkus toiduohutusest on kasvanud eeldatavasti tänu toiduohutuse valdkonna pikaajalise teadmussiirde programmi tõhusale tegevusele, kuid on veel ebaühtlane. Teadmiste edendamine jätkub teadmussiirde pikaajalises programmis põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas. Positiivsena võib välja tuua, et osa neist on lisaks kehtivate nõuete täitmisele juurutanud täiendavaid vabatahtlikke kvaliteedisüsteeme (nt ISO, BRC). Lisaks toidukäitlejatele tuleb tähelepanu pöörata tarbijate toiduohutuse alasele teadlikkusele ja oskusele teha kestlikke, sh tervist toetavaid valikuid. Tarbijale ei ole läbi viidud suunatud süstemaatilisi toiduohutuse teemalisi teavitusprogramme, mistõttu on teadlikkus ebaühtlane. Oluline on ka üldsust teavitada toiduohutusega seotud riskidest ning tugevdada avalikkuse usaldust toiduohutussüsteemi vastu. EL toiduseaduse (määrus 178/2002) hindamise (REFIT 2018) peamine järeldus oli, et „riskikommunikatsiooni ei peeta üldiselt piisavalt tõhusaks” ning sellel on olnud mõju tarbijate usaldusele riskianalüüsi protsessi tulemuste suhtes. Läbipaistvusmäärusega on kehtestatud üldised riskidest 8 Kestliku toidusüsteemi all mõistame majanduslikku, sotsiaalset ja keskkondlikku jätkusuutlikkust, et tagada piisav, ohutu ja tervist toetav toit, samal ajal tootes süsinikuneutraalselt ja elurikkust säilitades ning tootmise konkurentsivõime. 18 teavitamise eesmärgid ja põhimõtted ning määrus rõhutab koordineeritud teabevahetuse tähtsust riskihindajate ja riskijuhtide vahel. 7.2.3 Maaelu Sarnaselt teistele ELi liikmesriikidele seisavad ka Eesti maapiirkonnad silmitsi struktuursete probleemidega, nagu rahvastiku vähenemine, atraktiivsete töökohtade vähesus, oskuste nappus, arvestatav hooajatööjõu vajadus ning teenuste kehv kättesaadavus ja halb kvaliteet. Suur väljakutse on sotsiaalse ja materiaalse heaolu tagamine, selle ühtlustamine linnapiirkonna tasemega ning teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine maapiirkonnas. Maapiirkonnas elab jätkuvalt kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik ettevõtetest. Hoolimata riigi pakutavates toetustest ja sekkumistest nii töökohtade loomisel kui elutingimuste parandamisel, on maapiirkonnas elavate noorte (vanuses 21–40) osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvust jätkuvalt languses, olles 2023. aastal 26,4%. See jääb alla 2030. aastaks seatud PõKa eesmärgile (27,76%). Seega on veelgi enam vaja suunata tähelepanu võrdsete võimaluste ning sobilike elu- ja ettevõtluskeskkonna loomisele kõikjal Eestis. Maapiirkonnas tegutsevatest ettevõtetest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega, ligikaudu kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega ning viiendik töötleva tööstusega. Maapiirkond pakub tööd 27,6%-le koguhõives osalejale, so 193 100 inimesele. See on 3,6 protsendipunkti kõrgem, kui PõKa-s 2030. aastaks seatud siht (24,4%). 2023. aastal oli vanusegrupis 20-64 maapiirkonna elanike tööhõivemäär 82,9%. Tulenevalt primaarsektori hõive jätkuvast vähenemisest (primaarsektori hõivatute osatähtsus maa- asulates oli 2005. aastal 15,1%, 2010. aastal 11,3%, 2015. aastal 10,8%, 2023. aastal 7,6%), sõltub maapiirkondade majanduslik areng ja elujõud üha enam maapiirkonnas sekundaar- ja tertsiaalsektoris tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimest, hästi tasustatud eripalgeliste töökohtade kättesaadavusest ning tugevatest ja toimivatest kohalikest kogukondadest. Hõive languse primaarsektoris on tänaseks maapiirkonnas kompenseerinud tertsiaarsektor, kus hõivatute osatähtsus on aastatega stabiilselt kasvanud ning on 2023. aasta seisuga 59,8%. Eestis on elanike sissetulekud piirkonniti väga erinevad. Linnalises asustuspiirkonnas on elanike sissetulekud maapiirkonnaga võrreldes oluliselt suuremad. Suur erinevus on elanike sissetulekutes ka maakonniti. Kui Harjumaal on palgatöötaja kuu keskmine brutotulu Statistikaameti andmetel 1 835,20 eurot, siis Valgamaal 1 284,88 eurot. Maapiirkonnas on tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv suurem, kui sinna sisenevate noorte arv. Kui linnapiirkonnas 21–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. Toetusmeetmete rakendamisel ja sihtide seadmisel tuleb üha enam tähelepanu pöörata uute hästi tasustatud töökohtade loomisele maapiirkonnas, ettevõtete konkurentsivõime tagamisele ning kõrgemat lisandväärtust loovate valdkondade edendamisele. 7.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs 7.3.1 Meede – Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine Meetme eesmärk on asjakohastel juhtudel vähendada põllumajandustootmisega seotud väetiste, taimekaitsevahendite ja gaaside emissiooni negatiivset keskkonnamõju ning tagada põllumajandusmaa elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilimine. Meetme all on üks programmi tegevus, mis omakorda koosneb kolmest valdkonnast: taimekaitse, väetised, täiendav keskkonnahoid. Programmi tegevuse eesmärkide saavutamist jälgitakse tabelis 3 toodud mõõdikutega. 19 Eestis on mitmekülgne põllumajandusmaastik. 2023. aastal oli keskkonnasõbraliku majandamise toetusega hõlmatud üle 60% ja mahepõllumajanduse toetusega 19% kasutatavast põllumajandusmaast. Kaitstavatel aladel hooldatavad poollooduslikud kooslused ehk pärandniidud, mis kliima- ja elurikkuse eesmärke kõige enam toetavad, moodustavad 3% kasutatavast põllumajandusmaast. Need on tolmeldajate ja üksikute taimekahjustajate looduslike vaenlaste tuumikalad, mis pakuvad ökosüsteemiteenust kogu põllumajandusmaale. Uuel perioodil (alates 2023. aastast) pärandniitude hooldamise toetus jätkus tõhustatud kujul ning lisaks valmistati ette uus toetusskeem ka muude pikaajaliste väärtuslike püsirohumaade säilimiseks. Tingimuslikkuse süsteemi esimene nõue on kohustus püsirohumaid säilitada. Püsirohumaade osakaal kogu põllumajandusmaast oli 2023. aastal 27,67%. Püsirohumaade osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda üle 5% võrreldes 2018. aastal kindlaks määratud võrdlussuhtarvuga. 2023. aastal vähenes püsirohumaa osakaal 4,75%. Kõigi ÜPP pindala- ja loomatoetuste eelduseks on mahukas tingimuslikkuse süsteem, mis on täiendav nõuete- ja kontrollimehhanism selleks, et toetuse saamiseks täidetaks peamisi valdkonnale seatud nõudeid. Sellest osa moodustavad põllumajandustegevusega seotud erinevate valdkondade õigusaktide nõuded ning teise osa täiendavad keskkonnanõuded. Väetise valdkonna eesmärk on tagada, et Eesti turul oleksid ohutud ja soovitud omadustega väetised, mis ei tekitaks lubamatut kahju keskkonnale või inimesele. Samal ajal võimaldavad väetised parandada mulla viljakust, suurendada põllumajanduslikku saaki ning tõsta põllumajandustootja konkurentsivõimet. Väetiste tootmise ja turustamise kontrollidel tuvastatud peamisteks probleemideks olid väetiste registreeringu või CE teavituse puudumine, enesekontrolli plaani või analüüsi puudumine väetise tootjal ning vead pakendi märgistusel. Märgistuse vead sarnanesid eelnevatele aastatele – puudus eestikeelne märgistus või esinesid tõlkevead. Eestis kasutatakse ELi keskmisega võrreldes kordades vähem taimekaitsevahendeid põllumajandusmaa hektari kohta ning kogu ELis kasutatud taimekaitsevahenditest on Eesti osakaal alla 1%. Taimekaitsevahendite kasutuse vähendamisele on kaasa aidanud integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamine, mida praktiseerib enamus Eesti põllumajandustootjaid. Taimekaitsevahendite kasutamise kohta avaldatakse statistilisi andmeid iga viie aasta järel, seetõttu kajastatakse iga-aastaseid suundumusi ja kujundatakse taimekaitsepoliitikat (sh ELis) hetkel veel toimeaine põhiste turustusandmete baasil. Suurenenud on üldsuse negatiivne hoiak taimekaitsevahendite vajalikkuse ja kasutamise suhtes, mis on kaasa toonud ka suurema järelevalve vajaduse. Põllumajandus- ja Toiduameti 2023. aastal läbiviidud kontrollide alusel olid peamised puudused taimekaitsevahendite turustamisel seotud toote märgistusega, mis ei vastanud nõuetele, turustuskohas müügiarvestuse pidamisega või müüjate taimekaitsetunnistuse puudumise või kehtivuse lõppemisega. Olulisemad rikkumised taimekaitsevahendi kasutamisel olid turule mittelubatud või konkreetsele kultuurile keelatud taimekaitsevahendi kasutamine, õitsvate taimede pritsimine, täiendavast puhvertsoonist mitte kinni pidamine, taimekaitsetunnistuse puudumine, taimekaitseseadme korralise tehnilise kontrolli protokolli puudumine, lubatust suurema kulunormi kasutamine ning nõutud isikukaitsevahendite mittekasutamine. Euroopa Komisjoni poolt läbi viidud taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise kontrolli auditi kohaselt on Eestis süsteem hästi struktureeritud. Pädevate asutuste kohustused on korralikult määratletud ja asutuste vaheline koostöö on hea. Ametliku kontrolli kavandamisel lähtutakse riskipõhisest lähenemisviisist ja iga-aastaseid programme rakendatakse kavakohaselt. Inspektorid kasutavad põhjalikke juhiseid ning vajalikud koolitused on hästi kavandatud. Süsteemi tõhusust suurendavad täiendavad tegevused, näiteks kontrollkäigud ja oluline hulk kohapeal võetud proove. Vaatamata eelnevale soovitati veelgi suurendada etteteatamata kontrollide osakaalu, mis on ka Põllumajandus- ja Toiduametil 2024. aasta tööplaanis. Olulisemad tegevused ja arengud 2023. aastal: • 2022. aastal esitati ELi liikmesriikidele taimekaitsevahendite säästva kasutamise määruse (SUR) eelnõu, millega sooviti saavutada taimekaitsevahendite kasutamise ja nendega seotud riskide 20  vähendamine 50% võrra aastaks 2030. Määruse eelnõu fookusvaldkonnad olid sarnased kehtiva direktiiviga (SUD). Eesti Maaülikoolilt telliti eksperthinnang keemiliste taimekaitsevahendite vähendamisest tingitud mõjudele Eesti taimekasvatuses9, mis oli oluliseks sisendiks Vabariigi Valitsuse seisukohtade kujundamisel. 2023. aastal jätkusid eelnõu läbirääkimised ELi tasandil, omaltpoolt juhtisime tähelepanu erinevatele kitsaskohtadele (puudulik mõjuhinnang, ebasobiv vähendamise eesmärkide kalkulatsioonimetoodika, lisanduvate nõuete rakendamisega sektorile kaasnev liigne koormus) ja seisime Eesti huvide eest vastavalt kinnitatud positsioonidele. SUR eelnõu võeti tagasi 2024. aasta alguses ning jätkatakse SUDi rakendamist. • Koostasime taimekaitseseaduse, riigilõivuseaduse ja veeseaduse muutmise eelnõu, mis saadetakse kooskõlastamisele 2024. aastal. Taimekaitse valdkonnas soovitakse ajakohastada taimekaitsekoolituste ja -seadmete, taimekaitse valdkonna riigilõivude ja tasude, kontrolltehingu tegemise õiguse ja õhusõidukite kasutamist puudutavaid sätteid. • Taimekaitsevahendite kasutamisest tingitud mesinike teavitusi laekus viiel korral. Ühelgi juhul ei saanud tõestust hukkumise seos taimekaitsevahendite sihipärase kasutamisega või nende nõuete rikkumisega. Tänu kõigi osapoolte (põllumehed, mesinikud ja valdkonna ametnikud) ühistele pingutustele ei ole Eestis taimekaitsetööd teadaolevalt põhjustanud mesilasperede hukkumist juba viis aastat. • Koostati aruanne „Taimekaitsevahendite kasutus ja mõjud Eestis 2023“10. Ülevaade sisaldab teavet ühtlustatud riskinäitajate kohta ja selles kirjeldatakse toimeainete kasutamise arengusuundi, integreeritud taimekaitse põhimõtete arenguid, eeskuju andvaid tavasid ning tehtud ja tehtavaid uuringuid taimekaitse valdkonnas. • Eesti Maaülikoolilt telliti taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand, mille koostamise ajal konsulteeriti ka mitmete erinevate huvigruppidega. Tegevuskava jõustub 2024. aastal. • Valmis koostöös Eesti Maaülikooliga roheülemineku teekaart neljas põllumajandus- ja toidusektoris: piima-, liha-, teravilja- ja aiandussektoris. Teekaart aitab mõtestada roheülemineku eesmärgi ja selleni jõudmiseks vajalikud tegevused põllumajandus- ja toidusektoris. • ÜPP strateegiakava alusel rakendusid 2023. aastat põllumajanduslikud keskkonnatoetused, mis on kas üheaastase kestusega (otsetoetuste ökokavad) või viie järjestikuse kalendriaastase kohustuseperioodiga (maaelu arengukava keskkonnatoetused). • 2023. aastal valmistati ette maaparandusseaduse muudatust, et lihtsustada maaparandussüsteemide ehitusloamenetluse ja kooskõlastamise protsessi ning vähendada seoses sellega bürokraatiat ning töö- ja halduskoormust. • Valmistati ette ÜPP SK alusel rakenduvaid maaparanduse ja metsanduse toetuste määruseid. Uue perioodi esimesed EL metsandustoetuse taotlusvoorud toimusid 2023. aastal. Huvi taotluste järgi oli suur, taotleti rohkem, kui oli kavandatud eelarve. Esimene maaparanduse investeeringutoetuse taotlusvoor on 2024. a aprillis. • Seoses julgeolekuolukorra muutumisega alustati 2022. aastal kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) piirangute analüüs, kas on vaja kaasajastada põllumajandusmaa ja metsamaa omandamise kitsendusi kolmandate riikide, eelkõige Venemaa ja teda toetavate riikide, isikutele. Analüüs jätkub 2023. aastal ja ilmselt päädib KAOKS muudatusega. • 2023. a andsime kohaliku omavalitsuste üldplaneeringute koostamise protsessi sisendit väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste kohta. Enamikesse üldplaneeringutesse on sisestatud tingimus, et väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse kehtestamise korral kehtivad antud seadusest tulenevad nõuded. Valmistame ette ka vastava seaduse muudatust, et väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatakse lõplikud kaitse- ja kasutustingimused õigusakti tasemel. Selle eesmärk on tagada üldplaneeringuga määratud 9 https://www.pikk.ee/wp-content/uploads/2022/09/Eksperthinnang-keemiliste-taimekaitsevahendite-vahendamisest-tingitud- mojudele-Eesti-taimekasvatuses.docx 10 Taimekaitsevahendite kasutus ja mõjud Eestis 2022 (agri.ee) 21  väärtuslike põllumajandusmaade kaitsele ühelt poolt võimalikult kõrge õiguskindlus, kuid teiselt poolt püüda välistada juba koostatud üldplaneeringute ulatuslikku muutmist (aja- ja ressursikulukas). Sellisel viisil on tagatud nii väärtuslike põllumajandusmaade õiguslik kaitse kui ka kohaliku omavalitsuse autonoomia. • 2023. a oli EL ja Eesti mullapoliitikas märgilise tähendusega, kuna Komisjon andis juulis välja EL mullaseire direktiivi11 ning 2023. a teisel poolel algasid intensiivsed arutelud, et jõuda lõpliku tekstini eeldatavasti 2024. a lõpus. Direktiivi eesmärgiks on aidata kaasa kõigi muldade hea seisundi saavutamisele 2050. aastal. Mulla hea seisund on pakutavate looduse hüvede kaudu majanduse, ühiskonna ja keskkonna tervise alus. Vaatamata sellele, et muld on strateegiliselt väärtuslik ja taastumatu ressurss, mis pakub paljusid meile vajalikke ökosüsteemiteenuseid, on teadlaste hinnangul 60-70% EL muldadest halvas seisundis. Seejuures on muldade kaitse ja ka nende seire olnud suuresti liikmesriikide endi pädevuses ja keskset EL õigusakti ning muldade seisundist ülevaate saamiseks vajalikku ühtset seiret ei ole ELs seni tehtud. Seetõttu puuduvad ka täpsed andmed liikmesriikide muldade degradeerumise ja selle mõju kohta ökosüsteemi teenuste kättesaadavusele. Lisaks maa ja mulla kohta parema ülevaate saamisele ja parema seisundini viivate eesmärkide seadmisele on direktiivis eraldi fookuses maahõive ning mulla katmine ja hävimine eelkõige ehitiste ja rajatiste tõttu, samuti saastunud alade määratlemine ja tervendamine. • 2023. aastal valmistati koostöös Kliimaministeeriumiga ette konkursipõhine teadus- arendusprojekt „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks. Uurimisprogramm.“, mille rahastus aastateks 2024-2027 kiideti ka heaks. Uurimisprogrammi eesmärk on luua riigile innovaatiline ja ressursikestlik maa- ja mullakasutuse seire- ja juhtimissüsteem, mis on edaspidi terviklike ja kvaliteetsete maahõive ruumiotsuste planeerimise ja suunamise aluseks. Eelduseks on kvaliteetsed alusandmed ehk sidus teaduslikult loodud alusandmestik, selle digitaliseerimine ja funktsionaalsuse tagamine. • 2023. a võeti Maaelu Teadmuskeskusesse tööle mullamissiooni (Euroopa mullakokkulepe) koordinaator12. „Euroopa mullakokkulepe“ on üks viiest ELi missioonist, mille Euroopa Komisjon käivitas 29. septembril 2021 eesmärgiga leida lahendusi ühiskonna suurimatele väljakutsetele. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist: • Põllumajandussektori ettevõtete kohanemine roheülemineku väljakutsetega, sh kliimamuutuste leevendamisega ja samas toidu varustuskindlusega seotud riskide maandamine on valdkonna oluline kompleksne väljakutse. • Rohepöörde eesmärkide ja väljakutsetega arvestava kestliku põllumajandustootmise tarvis on vaja suurendada interdistsiplinaarse ja holistilise lähenemisega teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni võimekust. • Muld on tõenäoliselt looduse kõige alahinnatum osa, mille tähtsusele ja funktsioonidele ei pöörata hariduses ja ühiskonnas laiemalt piisavalt tähelepanu. Muldade kaitse ja kestliku majandamise ja ka teiste keskkonnavaldkondade eesmärkide saavutamiseks on olulised just laiapõhjalised teadmised mullast, selle toimimisest ja ülesannetest. Muld on otseselt seotud elurikkuse, kliima (sh LULUCF), veekaitse jt küsimustega, maakasutusega seotud majandusega ja seega laiemalt rohepöörde eesmärkide täitmisega. Seda kõike tuleb ühiskonnas enam teadvustada ning mullateaduse perspektiivikust selgemalt teadvustada. Mullateadlaste vähesus on Eestis üks mullaalaste eesmärkide saavutamise kõige piiravamaid faktoreid. 11 EL mullaseire direktiiv 12 Euroopa Horisondi mullamissiooni kokkulepe 22 7.3.2 Meede – Taimetervis, loomade tervis ja heaolu Meetme eesmärk on tagada olukord, kus Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest ja eriti ohtlikest loomataudidest ning loomade tervis ja heaolu on paranenud. Meetme alla kuulub üks programmi tegevus, mis omakorda jaguneb neljaks valdkonnaks: taimetervis, loomatervis, söödaohutus ja loomade heaolu. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse Tabelis 3 toodud mõõdikutega. Koos positiivse mõjuga rahvatervisele, keskkonnale ja toidusektori konkurentsivõimele kujundavad kõrged taimetervise, loomatervise ning loomaheaolu standardid meie elukeskkonda ning on aluseks eetilisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele. Taimede ja loomade hea tervis ning loomade heaolu toetavad jätkusuutlikku ja kasumlikku tootmist ning võimaldavad põllumajandus- ning kalandustoodete vaba liikumist ELi siseturul ja ligipääsu välisturgudele. Taimetervise olukord Eestis on jätkuvalt hea. Seire tulemusena tuvastati 2023. aastal ühe ohtliku kahjustaja esinemine: EL karantiinsete taimekahjustajate nimekirja kuuluv taimekahjustaja kartuli- ringmädanik (Clavibacter sepedonicus). Uusi ohtlike taimekahjustajate koldeid seire käigus ei tuvastatud. Seisuga 01.01 2024. a. on varasematest puhangutest PTA jälgimisel 8 kollase kartuli-kiduussi (G.rostochiensis) ja 2 valkja kartuli-kiduussi (G.pallida) kollet, kus on kehtestatud piirangud kartuli tootmisel. Eesti on alates 2005 aasta 15. maist tunnistatud viljapuu-bakterpõletiku tekitaja Erwinia amylovora suhtes kaitstavaks piirkonnaks. Kaitstava piirkonna staatus antakse riigile või piirkonnale, kus see taimekahjustaja kohastunud ega levinud ei ole, kuid kus on soodsate tingimuste tõttu oht selle levimiseks. Kaitstava piirkonna staatuse säilitamiseks seiratakse igal aastal ulatuslikult muu hulgas peremeestaimi tootvaid puukoole, viljapuuaedu ja metsi. Viimati tuvastati kahjustaja puhang 2019. aastal, misjärel rakendati tõrjemeetmeid ning kahjustaja levik tõkestati edukalt, viimastel aastatel puhanguid pole tuvastatud. Antibiootikumide kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel on langenud viimase 10 aastaga 35%, kuid vähenemine on peatumas13. 2022. aastal jäi müüdud toimeainete kogus võrreldes eelneva aastaga samale tasemele. Antibiootikumide kasutamisega kaasneb mikroorganismide omadus mitte alluda antibiootikumide toimele ehk mikroobide antibiootikumiresistentsus (AMR). AMR regulaarset seiret sigadel ja kodulindudel ning nende saadustel teeb Põllumajandus- ja Toiduamet. Seiretulemused näitavad, et AMR esinemise kasvutrend ilmneb ka Eestis. Samas juhtis RITA1 AMR uuring (2019-2022) tähelepanu asjaolule, et AMRi andmeid pole piisavalt või puuduvad täielikult veiste ja lemmikloomade kohta. 2023. aastal alustati uuringutega nende andmete saamiseks. Vastutustundliku antibiootikumide kasutamise kohta teadlikkuse tõstmine ning erinevate ennetavate tegevuste rakendamine loomakasvatuses antibiootikumide kasutamise vajaduse vähendamiseks peab olema pidev tegevus. 2023. aastal oli märgata kasvu loomataudide esinemises. Eriti ohtlikest loomataudidest esines endiselt sigade Aafrika katku (SAK) ja kõrge patogeensusega linnugrippi (KPLG). Metssigadel oli SAKi juhtumeid 53, mis on sarnane 2022. aastaga tasemega, kuid levimus metssigade hulgas on eelneva aastaga võrreldes suurenenud. KPLG juhtumeid metslindude seas oli üksteist, 2022. aastal vaid kaks. 2022. aastal neid loomataude peetavatel loomadel ei esinenud, kuid 2023. aastal tuvastati SAK kodusigadel kahes seafarmis ja üks KPLG puhang kodulindudel. SAK taudikoldes haiguse likvideerimisega seotud kulud kaetakse riigi eelarvest. Loomapidajale hüvitatakse taudi tõttu hukkunud sead ning järelevalveametniku ettekirjutuse alusel hukatud sead, hävitatud sööt, seade ja pakkematerjal. Kuna SAK viirus ei ole metssigade populatsioonist kuhugi kadunud, on oluline, et PTA-le, kes loomapidajale hüvitised välja maksab, kompenseeritakse taudikoldes SAKi likvideerimisega seotud kulud, et tagada efektiivne loomataudide ennetamisega seotud tegevus. Peetavatel loomadel loomataudide esinemise ärahoidmiseks on oluline bioturvameetmete järjepidev rakendamine, metsloomade puhul on suur roll 13 Sales of veterinary antimicrobial agents in 31 European countries in 2022 - Trends from 2010 to 2022 - Thirteenth ESVAC report (europa.eu) 23 taudijuhtude tuvastamisel ja leviku tõkestamisel jahimeeste, PTA, LABRISe ja Keskkonnaameti omavahelisel koostööl. Suuri söödaohutuse probleeme ei esinenud. 2023. a menetleti 4 söödalast RASFF teadet, kus tegemist oli saastunud söödapartii tagasikutsumise või turult kõrvaldamisega. 2023. aasta lõpu seisuga oli riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmetel Eestis 4398 söödakäitlejat, neist 18 tegevusloaga. Aasta jooksul lisandus 2012 söödakäitlejat. Suurema osa Eestis toodetavast söödast kasutavad ära Eesti loomapidajad. 81% söödakäitlejaid tegelesid esmatootmise tasandil sööda käitlemisega ja toidu tootmise eesmärgil peetavate loomade söötmisega. Lisaks tööstuslikult toodetavale söödale toodetakse arvestatav osa loomade söötmiseks kasutatavast söödast põllumajandusettevõttes kohapeal, sh kasvatatakse teravilja ja heina, valmistatakse silo või segasööta. Eestisse imporditakse peamiselt proteiinirikkaid söödamaterjale (nt mais, rapsikook, sojasrott) ja söödalisandeid, millest toodetakse loomaliigile vajalik segasööt. Inimeste ootus ja tähelepanu loomade heaolule nii lemmik- kui põllumajandusloomade pidamisel on ühiskonnas tunnetuslikult tõusnud. Avalik diskussioon loomade heaolu teemadel on suurendanud inimeste teadlikkust PTAst kui asutusest, millel on esmane ja juhtiv roll selles valdkonnas järelevalve tegemisel. Neid asjaolusid ilmestab PTA-le esitatud vihjete arvu jätkuv tõusutrend, mis on omakorda suurendanud ka kontrollide arvu. Vaatamata sellele, et inimeste teadlikkus loomade heaolust ja väärkohtlemise märkamine on tõusuteel, on endiselt oluline tõsta ühiskonna teadlikkust loomade heaolu arvestava loomapidamise kohta ja parandada sellega loomapidamiskultuuri Eestis. Olulisemad tegevused ja arengud 2023. aastal: • Taimetervis o 2023. aastal tuvastati üks ohtliku taimekahjustaja leid. Kartulikahjustajate seirete käigus tuvastati EL karantiinsete taimekahjustajate nimekirja kuuluv taimekahjustaja kartuli- ringmädanik. Uusi ohtlike taimekahjustajate koldeid ei tuvastatud, kartuli ringmädaniku puhangu korral oli tegemist 2022. a tuvastatud koldega. o Ohtlike taimekahjustajate avastamisel on oluline roll ka üldisel teavitustegevusel ja teadlikkuse tõstmisel. Rahvusvahelise taimetervise päeva tähistamisega juhime igal aastal tähelepanu eelkõige laste ja noorte teadlikkuse tõstmisele. 2023. aastal Tartu Loodusmajas toimunud taimetervise nädalal said külastajad osa võtta erinevatest töötubadest, võistlusmängudest ja kuulata taimetervise teemalisi loenguid. Lisaks avaldati lastele ja koolinoortele suunatud taimetervise-teemaline töövihik, mille illustratsioonideks valiti joonistuskonkursile “Taimetervise inspektori põnev töö” laekunud 300 tööst parimad. Koostöös PTA ning METKi taimetervise ja mikrobioloogia laboriga avaldati 2022. a teenusedisaini arenguprogrammi raames esimene taimetervise valdkonda käsitlev infokiri, infokirja väljaandmine jätkus ka 2023. aastal. Järgnevatel aastatel on eesmärgiks infokirja lugejaskonna kasvatamine. Taimede tootmise ja turustamisega tegelevate ettevõtjate enesekontrollisüsteemi tõhustamiseks töötati välja uuendatud enesekontrolliplaani vorm. o 2023. aastal võtsime osa EFSA poolt koordineeritud taimetervise teemalisest teavituskampaaniast #PlantHealth4Life, mille tegevused jätkuvad ka 2024. aastal. Tegemist on mitmeaastase kampaaniaga, mille algatajaks on Euroopa Komisjon ning mis põhineb EL riikides tehtud põhjalikul analüüsil, kus uuriti taimetervisega seotud arusaamasid ja käitumismustreid. Sihtrühmadeks on reisijad, hobiaednikud ja noored lapsevanemad. Kampaania jaoks loodi kõigile osalevatele riikidele koduleht, kampaania väliplakatid ning muu visuaalne identiteet. Eelmisel aastal avaldati kampaania raames kaks taimetervise-teemalist artiklit, toimusid raadio- ja teleintervjuud ning avaldati pikem telelugu Osoonis. o 2023. aastal lõppes taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse koostamine ja konsultatsioon. Väljatöötamiskavatsuse ja sellele laekunud tagasiside alusel jätkus eelnõu väljatöötamine. Taimetervise valdkonnas on muudatuste peamiseks eesmärgiks taimetervise ekspordi fütosanitaarsertifikaatide ning puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemise ja vastavusmärgiga märgistamise ning 24  puidust pakkematerjali parandamise nõuete täitmise üle järelevalve teostamise eest võetava riigilõivude süsteemi üleviimine järelevalvetasudeks, samuti piirkonna kahjustajavabaks tunnistamise taotluse menetlusega kaasnevate kulude katmine edaspidi ettevõtja enda poolt. Seoses veebikaubanduse suure mahuga on muudatuste eesmärgiks ka sätestada taimekaitseseaduses sobivad õiguslikud alused kontrolltehingu tegemise võimaldamiseks ning tagada seeläbi tulemuslikum järelevalve. • Loomatervis o 2022. ja 2023. aastal ajakohastati salmonellooside tõrje eeskirja, et ohjata ja võimalusel vähendada Salmonella levikut kulutõhusamal viisil. Tõrje eeskirja uuendamise aluseks võeti Eesti Maaülikooli teadlaste poolt antud soovitused, mis koostati, võttes arvesse Eestis esinevaid riske nii loomakasvatuses kui tapamajas. Tõrje eeskirja valmimisse kaasati nii sea- kui ka veisekasvatussektorit ja nendega koostöös valiti välja sektorile sobivad ja tõhusad lahendused. Linnukasvatussektorile uue tõrje eeskirja kehtestamine muudatusi ei too, sest neile kehtivad otsekohalduvad Euroopa Liidu määrused. Vutikasvatajatele muutub tõrje eeskiri soodsamaks – seire- ja tõrjemeetmete rakendamine muutub neile vabatahtlikuks. Uuendatud salmonellooside tõrje eeskiri võeti vastu 2023. aastal ja jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. o 2023. aastal jõustus EL loomatervise õigust täiendav ministri määrus SAKi täpsemate ennetamise ja tõrje meetmete kohta. Lähtudes liigiomastest loomatervise ja -heaolu pidamisnõuetest, on vaja loomadel viibida ka väliaedikutes. Seetõttu kehtestati muudatusega erandid sigade väljas pidamise lubamiseks teatud ettevõtetes, nagu loomaaiad, looduspargid, vabaõhumuuseumid. o 2023. aasta 1. jaanuaril jõustus ÜPP perioodi 2023–2027 sekkumise „Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus“ rakendusmäärus, millega kehtestati toetuse andmise tingimused ja kord. Selle sekkumise kaudu toetatakse regulaarset karjatervise jälgimist ja selle kohta igal kuul protokolli täitmist piimaveisekarjades eesmärgiga tõsta loomakasvatajate teadlikkust karjatervise olulisusest ning vastata seeläbi ühiskonna ootustele loomakasvatuslikus toidutootmises. Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete kohustuse võtmine aitab tõhusamalt ennetada haiguste tekkimist ja antimikroobsete ravimite kasutamise vajadust. Toetus avanes 2023. aasta mais, kuid määruse kohaselt rakendus toetust taotlevatele loomapidajatele karjatervise protokolli täitmine juba 1. jaanuarist 2023. o 2023. aasta lõpus jõustus ÜPP perioodi 2023–2027 sekkumise „Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetuse“ rakendusmäärus. Selle sekkumisega toetatakse põllumajandusettevõtjate ja neid ühendavate tulundusühingute vahelist koostööd, eesmärgiga töötada välja majandusliku mõjuga loomataudide nagu infektsioosne rinotrahheiit (IRT) ja veiste viirusdiarröa (VVD) kontrolli- või likvideerimisprogrammid ning rakendada neid programmiga liitunud ettevõtjate karjades. Pikemas perspektiivis väheneb läbi karjatervise näitajate paranemise ravimite, sealhulgas AMRi tekitavate antibiootikumide kasutamine ning tõuseb tootmise konkurentsivõime ja ekspordivõimekus. Sellist toetust antakse Eestis esimest korda ning toetuse taotlemine algab 2024. aasta veebruaris. o 2022. aastal valmis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Maaülikoolis rakendusuuring „Loomatervise ja -heaolu baromeetri väljatöötamine“. Baromeetrisse hõlmatakse põllumajandusloomade loomatervise ja -heaolu näitajad, mille kohta kogutakse andmeid riikliku järelevalve ja kontrolli raames (sh riigi loomade registrisse kogutavad andmed). Lisaks kaasatakse baromeetrisse ka loomapidajate poolt vabatahtlikkuse alusel Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASis kogutavad andmed. Üheskoos summaarselt kajastavad need andmed üldist loomatervise olukorda. Loomatervise ja -heaolu baromeeter annab võimaluse hinnata Eesti loomatervise ja -heaolu olukorda aasta põhiselt võrrelduna eelneva perioodiga. Tulemust saab kasutada ministeeriumi poliitikate kujundamisel. Järgmistel programmperioodidel kajastub baromeeter programmi tegevuse mõõdikuna o Koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiametiga on alustatud õigusruumi ja võimaluste kaardistamist, et veterinaarias võtta kasutusele digiretsept. Digiretsepti eesmärk on ravimite 25  väljakirjutamise ja sellega seotud jaemüügi protsessi lihtsustamine ning mugavamaks muutmine ja loomapidajale loomade raviks kasutatavate ravimite apteegi kaudu toimuva müügi soodustamine. Samuti on digiretsepti kasutuselevõtmine üks osa AMR vähendamise meetmetest, mis aitab kaasa antibiootikumide kasutamise andmete paremale laekumisele ja andmete usaldusväärsuse tõusule. o 2023. aastal valmis riikliku veterinaararstide registri osana antibiootikumide kasutamise e-andmekogu, kuhu sisestavad andmeid veterinaararstid. Edaspidi on kogutavate andmete põhjal võimalik näha, milline on suhe antibiootikumide müügikoguste ja tegeliku kasutamise vahel ning planeerida tegevusi antibiootikumide kasutamise vähendamiseks valdkondades, kus on tuvastatud vajadus täiendavaks sekkumiseks. Praegu esitatakse andmekogusse andmeid ainult toiduloomadel kasutatud antibiootikumide kohta, kuid alates 2030. aastast lisandub andmete esitamise kohustus lemmikloomadel kasutatud antibiootikumide kohta. Andmekogule arendati 2023. aastal lisamoodul, kuhu veterinaararstid saavad alates 2024. aastast sisestada andmeid teostatud vaktsineerimiste kohta. Vaktsineerimisandmete kogumine on oluline loomataudide ja zoonooside ennetuse korraldamiseks ning kaubanduspartneritele rakendatavate meetmete tõenduspõhiseks esitamiseks. o 2023. aastal telliti Eesti Maaülikoolilt uuring „Lemmikloomadelt (sh linnud, tuhkrud ja eksootilised lemmikloomad) isoleeritud E. coli, Staphylococcus spp., Pseudomonas aeruginosa ja metitsilliinresistentne stafülokokk (MRSA) AMR uuring seoses „Üks Tervis“ lähenemisega ja neile loomaliikidele ravijuhiste koostamine“. Tegu on teadusliku läbilõikeuuringuga lemmikloomadena peetavatelt loomadelt isoleeritud haigustekitajate resistentsusest. Eesmärgiks on muuhulgas hinnata antibiootikumide kasutamise ja resistentsuse seoseid Eestis. Uuringule tuginedes koostatakse lemmikloomadele ravijuhised. Uuringu valmimistähtaeg on 2025. aastal. o ReMi tellimusel alustas 2023. aasta sügisel LABRISe riskihindamisüksus kolme seireprojektiga, mille käigus saadakse ülevaade lihaveistelt, väikemäletsejalistelt ja piimaveistelt pärinevate haigustekitajate antibiootikumiresistentsuse ja seose kohta antibiootikumide kasutamisega. Piimavesitel esinevad mikroobiliigid, mille AMR hindamine on oluline nii inim- kui loomatervise seisukohalt. Lihaveiste ja väikemäletsejaliste karjatamine ning selle mõju looduskeskkonnale on positiivne, kuid puuduvad uuringud nimetatud loomaliikidelt pärineva normaalmikrofloorasse kuuluvate enterobakterite AMR kohta. Nimetatud uuringud toetavad AMR tegevuskava rakendamist ja antibiootikumide kasutamises vajalike muutuste elluviimist. • Söödaohutus o 2022. aastal kohaldus uus EL ravimsöödamäärus. 2023. aastal töötati välja EL ravimsöödamääruse rakendamiseks delegeeritud määrus, mis käsitles mikroobivastaste toimeainete ristsaastumise piirmäärade kehtestamist mitte-sihtsöödas ja analüüsimeetodeid nende toimeainete määramiseks ning delegeeritud määruse eelnõu, mis käsitles teatavate soovimatute ainete piirmäärade muutmist või uute lisamist söödas (menetlus lõpetatakse 2024. aastal). o 2023. a oktoobris lõpetati rakendusmääruse ajakohastamine, mis käsitleb sööda ametlikuks kontrolliks kasutatavate proovivõtu- ja analüüsimeetodeid (komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/771). o Loomadele on lubatud sööta üksnes selliseid söödalisandeid sisaldavat sööta, millel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohane kehtiv luba selle kasutamiseks Euroopa Liidus. Selleks, et saada söödalisandile kasutusluba või pikendada olemasolevat luba, tuleb esitada Euroopa Komisjonile asjakohane taotlus. Söödalisandi kasutusloa taotluse esitamise toetamiseks tuleb teha eri ohutus- ja efektiivsuskatseid, mis võivad olla seotud teatavate uute ainete või mikroorganismide (loata söödalisandid) ja neid sisaldavate söötade loomadele söötmisega. Enne loata söödalisandite ja neid sisaldavate söötade teadustegevuses kasutamist tuleb saada Põllumajandus- ja Toiduametilt kirjalik nõusolek sellise tegevusega tegelemiseks. Võimaldamaks kasutada teadustegevuses ka Eesti päritolu loata söödalisandeid ja neid sisaldavaid söötasid, täpsustati põllumajandusministri 10. detsembri 2007. a määrust 26  nr 149 „Teadustegevuses, sealhulgas katsete tegemisel kasutatava söödalisandi ja seda sisaldava sööda Eestisse toimetamise ja teadustegevuseks kasutamise kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatava taotluse sisu- ja vorminõuded ning taotluse menetlemise kord“. o Aasta aastalt omab suuremat rolli söödalisandite kasutamine söödas, seda nii loomade heaolu suurendamise kui ka keskkonnamõjude vähendamise aspektist. 2023. a anti või pikendati 55 ohutu ja efektiivse söödalisandi kasutusluba. o Järjepidevalt tegeldakse söödas leiduvate soovimatute ainete suhtes võetud meetmete ülevaatamisega ning täiendavate meetmete võtmisega, et tagada ohutu sööt turul. 2023. aastal oli jätkuvalt fookuses loomade kokkupuute piiramine PFAS-idega, mis võivad üle kanduda näiteks mullast, mida karjamaal toituvad põllumajandusloomad alla neelavad, või loomade joogiveest või söödast. Teise olulise teemana oli jätkuvalt fookuses mükotoksiinide piirmäärade arutelu söödas. Otsustati, et mükotoksiinide lubatud maksimumsisaldusi edasi ei arutata, vaid ajakohastatakse mükotoksiinide soovituslikud sisaldused ning kaalutakse täiendavaid meetmeid soovituslike sisalduste paremaks rakendamiseks. Aruteludega jätkatakse. o Söödaohutuse alast teavet avaldati asutuste kodulehtedel. Valmis elektroonne infoleht „Söödaohutuse viis võtit“, mis koondab endast 5 valdkonnaspetsiifilist põhitõde. o Sööda käitlemise valdkonnas teostas PTA 2023. aastal kokku 285 kontrolli, mis moodustab 89% aastaplaanist. Sööda nõuetekohasuse hindamiseks võeti kokku 182 proovi (2022.a 281 proovi). 2023. a tehti söödakäitlejatele 57 ettekirjutust. Sööda ja söödaohutuse valdkonnas tuvastati nõuetele mittevastavuse osas rikkumisi peamiselt sööda märgistamisnõuete ja söödahügieeni nõuete osas. o 2023. a alustati projektiga „Teatud mükotoksiinid toidus ja söödas“, kus eesmärgiks on määrata riskitase erinevate elanikkonnarühmade korral (saadavushinnang) ja riskitase tundlikele loomaliikidele. Lisaks hinnatakse kliima muutuste mõju teatud mükotoksiinide sisaldusele Eestis kasvatatud teraviljades. Esimesel projekti tegevuse aastal koostati kokkuvõte milliseid mükotoksiine on Eestis uuritud ja sellest lähtuvalt koostati projekti tegevusdisain. Kuulutati välja mükotoksiinide analüüside teenuse hange. Projekt lõppeb 2026. aastal. o 2023. aastal valmis LABRIS-es tellimustööna „Harilikust kanepist saadud toodete loomasöödas kasutamisega kaasnevate riskide hindamine“ (kirjanduse ülevaade) o Koostöös Põhja- ja Baltimaadega alustati 2023. a lõpus suunise koostamist mikroobse biomassi kasutamise koha söödana. Suunis peaks valmima 2024. a ja see esitatakse Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Põhja- ja Baltimaade koostööformaadi raames kujundatakse regiooniüleseid seisukohad sööda tootmise, turustamise, kasutamise ja kontrolliga seotud küsimustes. • Loomade heaolu o 2023. aastal jõustus ÜPP perioodi 2023–2027 sekkumise „Loomade heaolu toetus” rakendusmäärus. Toetuse eesmärk on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomade heaolust ja toetada põllumajandustootjaid, kes täidavad loomade heaolu kõrgemaid nõudeid ning parandavad sellega loomade elutingimusi ja tervist. Lisaks aitab toetus vähendada loomakasvatuse negatiivset keskkonnamõju õhule ja mullale ning suurendada karjatatavate loomade hulka rohumaade elurikkuse säilitamiseks. Alanud programmiperioodil toetatakse piimatõugu veiste ja hobuste keskkonnahoidlikku karjatamist, suuremat pidamispinda sea kohta, sigade söötmisplaani koostamist ja sööda täiendamist, põrsaste kastreerimise korral anesteesia ja analgeesia kasutamist, alternatiivsüsteemide rakendamist linnukasvatuses ning suuremat pidamispinda munakana ja vuti kohta. Toetuse taotlemine algas 2023. aasta mais. o Koostöös teadlastega on välja töötatud loomade tervise ja heaolu baromeeter, mille kaudu saab hinnata heaolu taseme muutusi põllumajanduslikus loomakasvatuses erinevate mõjukomponentide kaudu. 2023. aasta andmed saavad baromeetri algtasemeks. Baromeetri andmed aitavad planeerida riskipõhist järelevalvet ja võimaldab järelevalve ressursse paigutada tähelepanu vajavatesse teenustesse. o 2023. aasta veebruaris sõlmiti raamleping teadmussiirde pikaajalise programmi teise etapi elluviimiseks (ÜhendPIP-2). Leping kehtib kuni 2025. aasta juuni lõpuni. ÜhendPIP-2 raames 27  toimusid erinevad koolitused, infopäevad, õppereisid koos farmi külastustega ja konverentsid, mille raames tõsteti loomakasvatajate teadlikkust loomakasvatusest ja loomade heaolust. Avaldati ka lambakasvatuse videofilm. o 2023. aastal valmis LABRIS-es tellimusena järgmised tööd: alustati projektiga „Piimaveistel pärinevate haigustekitajate antibiootikumiresistentsus ja seos antibiootikumide kasutamisega“, mis jätkub 2024. ja 2025. aastal. „Loomataudi maale toomise kiire ohuprognoosi mudelit“ täiendati II etapis veel 10 haigusega. o 2023. aastal jätkus 2021. aastal alustatud veterinaarseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamine. VTKs analüüsiti võimalusi lemmikloomadena peetavate loomade heaolu parandamiseks, toetades samal ajal ka kohalikke omavalitsusi ja järelevalveasutusi ülesannetes, mis on seotud lemmikloomadega. VTK-ga välja pakutud lahendused hõlmavad üleriigilise koerte, kasside ja valgetuhkrute mikrokiibiga identifitseerimise kohustuse kehtestamist koos kohustusega nimetatud liiki lemmikloomade ja nende omanike (loomapidajate) asjakohased andmed registrisse kanda. Selleks tarbeks on plaanis luua riigi lemmikloomaregister. VTK saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse esitamiseks huvirühmadele 2023. aasta novembris. o 2023. aasta jooksul toimusid kohtumised loomade heaolu eest seisvate organisatsioonide ja valdkonnaga seotud asutuste esindajatega, mille käigus koondati loomakaitseseaduse (LoKS) rakendamisega seotud hetkeolukorra kohta seisukohti, nende hulgas ka muresid ja ettepanekuid õigusruumi võimalikuks parendamiseks ja efektiivsuse ning ühiskonna ootuste tagamiseks. Nende kohtumiste käigus saadud teabe põhjal alustati LoKSi muutmiseks VTK koostamist, et analüüsida milliseid muudatusi Eestis ellu viia ja millisel viisil – kas peab muutma LoKSi ja selle allakte või on võimalik tõstatatud murekohti lahendada teisiti. Analüüsitavate teemade hulgas on nii loomaheaolu probleemide ennetamise kui ka järelevalvega seotud aspektid. VTK avaldatakse 2024. aasta mais. o Tulenevalt „Talust taldrikule“ strateegiast on Euroopa Komisjonis käsil loomaheaolu õigusraamistiku läbivaatamine (loomade vedu, loomade pidamine, loomade hukkamine ja loomaheaolu märgistus), mille eesmärk on õigusaktid viia vastavusse uusimate teadusandmetega. Komisjon avaldaski 2023. aasta detsembris eelnõu elusloomade veonõuete ajakohastamiseks ning nende koerte ja kasside heaolu ja jälgitavuse reguleerimiseks, kellega EL ühisturul kaubeldakse. REMis alustati ettevalmistustega, et 2024. aasta alguses kaasata sektori esindajaid ja valdkonnaga seotud asutusi nende eelnõude kohta Eesti seisukohtade kujundamiseks. o Seoses sõjaolukorraga Ukrainas leevendati 2022. aastal Ukrainast sõjapõgenikega kaasas olevate lemmikloomade EL-i sisenemise nõudeid. Lihtsustatud korra kohaselt pääsesid Eestisse ka sellised koerad, kassid ja valgetuhkrud, kellel puudus nõuetekohane märgistus, marutaudivastane vaktsineerimine ja muud tavaolukorras vajaminevad dokumendid. PTA korraldas loomaomaniku asemel looma ülevaatuse, marutaudivastase vaktsineerimise, märgistamise mikrokiibiga ning registrisse kandmise ning kandis sellega seotud kulud. 2022. aasta lõpuks oli näha tugevat langustrendi Eestisse saabuvate sõjapõgenikega kaasas olevate lemmikloomade arvus. Lisaks sellele teavitas Ukraina esindaja 2023. aasta mai lõpus, et neil on taastunud võimekus laborite töö tagamiseks ja lemmikloomade liikumiseks vajalike dokumentide väljastamiseks. Neil põhjustel otsustati juunis 2023 kaotada erisus ja naasta tavaolukorra juurde. o Alates 2023. aasta algusest koordineerib PTA loomkatseprojektide loataotluste menetlemist ja annab loomkatseprojekti läbiviimiseks loa. Põhjalikum katseloomade kaitse valdkonna käsitlus asutuses toob kaasa võimaluse tõhustada järelevalvet loomkatsete läbiviimise üle. 2023. aastal andis PTA loa 25-le loomkatseprojektile. Aastal 2022 kasutati loomkatsetes 3324 looma. Võrreldes eelmise paari aastaga, on näha väikest langust katseloomade kasutamises. 2023. aastal loomkatsetes kasutatud loomade arvud selguvad hiljemalt 2024. aasta novembri alguseks. 28  o Kõigist PTA-le laekunud vihjetest ja kaebustest loomaheaolu valdkonnas jõuti järelevalvemenetlus lõpuni viia ligi pooltel. Nende hulgas tavapäraselt lemmikloomadena peetavate loomade pidamise üle teostati kontrolle 491 korral, 12 neist olid plaanilised, 378 vihjepõhised ning 73 järelkontrolli. Kõrvalekaldeid tuvastati 61% juhtudest. Põhilised tähelepanekud või tuvastatud puudused olid seotud loomade märgistamise, registreerimise ja vaktsineerimisega ning pidamistingimuste nõuetekohasusega. Loomade nõuetekohase pidamise kohustuse ülevõtmist kohaldati 270 looma puhul, kellest valdava osa moodustasid koerad ja mäletsejalised. Väärteomenetlus algatati ühel juhul. Loomapidamiskohtades teostati kokku 2193 kontrolli, millest 1643 plaanilist, 137 vihjepõhist ja 107 järelkontrolli. Kõrvalekaldeid ettenähtud nõuetest tuvastati 28% juhtudest. Peamised tähelepanekud ja puudused olid seotud teavitamise, identifitseerimise ja registreerimise ning loomade heaolu nõuete järgimisega. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist: • Taimetervis o Alates 2015. aastast on Euroopa Komisjon andnud liikmesriikidele võimaluse taotleda kaasrahastust teatud seirete läbiviimiseks. Aastatel 2015–2020 kaasrahastati 75% Eesti taotletud seirete kuludest. Alates 2021. aastast on seirete kaasrahastuse põhimõtted muutunud ning kõikide kohustuslike seirete jaoks taotletud eelarve edaspidi kaasrahastuse alla ei kuulu. See tähendab, et kohustuslike seirete läbiviimiseks tuleb riigi poolt katta ka varem kaasrahastuse toel kaetud seirekulud. Karantiinsete jt ohtlike taimekahjustajate seired on vajalikud, et kahjustajad võimalikult varakult tuvastada, vältides nõnda nende edasi levimist ning hilisemat veelgi ressursimahukamat tõrjemeetmete kohaldamist. o Taimetervises on METK taimetervise ja mikrobioloogia laboril viis referenttegevuse valdkonda, milles igal aastal toimuvad kõigis valdkondades võrdluskatsed. Labori kanda on kõik võrdluskatsete teostamise kulud. Siiani on referenttegevus taimetervise valdkonnas olnud ilma rahastuseta, kuigi muudes valdkondades on referenttegevustel riigipoolne rahastus. • Loomatervis o Antibiootikumide kasutamise langus veterinaarmeditsiinis on peatunud. 2022. aastal jäi müüdud toimeainete üldkogus samale tasemele kui 2021. aastal, ulatudes 6,4 tonnini, ning püstitatud sihttasemeid antibiootikumide kasutamises (mg/PCU) ei saavutatud. Peamised väljakutsed on lisaks vastutustundliku kasutamise kohta teadlikkuse tõstmisele ka väärkasutuste tuvastamine. 2023. aastal rakendunud aruandluse esitamine läbi e-andmekogu aitab suurendada läbipaistvust antibiootikumide kasutamises. o Loomatervise, loomaheaolu aga ka toiduohutuse tagamisel on tõstatatud võimaliku probleemina veterinaararstide vähesus. Loomaarstide koolitustellimus on olnud juba mitmeid aastaid sama, kuid lõpetajate arv on aasta-aastalt vähenenud. Sektori hinnangul on tekkinud olukord, kus vajadus on suurem kui koolitatute arv. See võib viia olukorrani, kus langeb suutlikkus tagada piisavalt kõrget loomatervise ja –heaolu taset, mis mõjutab ka inimeste tervist ja meie tarbitava toidu ohutust. Täpsema ülevaate saamiseks on vaja kaardistada veterinaararstide tööhõivet puudutav seis riiklikus veterinaararstide registris. See annab selgema pildi sellest, kui paljud tegevusluba omavatest veterinaararstidest tegelevad põllumajandus- või lemmikloomadega ning kui paljud on tööl riigiametites. Seejärel saab vajadusel olukorra parandamisega tegelema hakata. o Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on vaja tõsta PTAs suutlikkust tegeleda olemasolevate ja uute riskide haldamisega loomatervises. • Söödaohutus o Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on tarvis tõsta Põllumajandus- ja Toiduameti suutlikkust tegeleda erinevate riskidega ning laiendada tegevusi olemasolevate ja uute riskide haldamiseks söödast. Aasta-aastalt käitlejate arv kasvab, kuid läbiviidavate kontrollide hulk langeb. o Söödaohutuse tagamiseks on vaja suurendada söödast võetavate kontrollproovide ning tellitavate analüüside mahtu arvestades olemasolevaid (nt dioksiinid, mükotoksiinid, 29  looduslikud toksiinid, raskmetallid, ohtlikud botaanilised lisandid) ja uusi riske (nt ergotalkaloidid, nikkel, mis on välja toodud komisjoni soovitustes (EL) 2016/1110, 2012/154 jt). Ametliku kontrolli käigus võetavate proovide analüüsimise planeerimisel lähtutakse eeskätt eelarvelistest võimalustest ning riskipõhist lähenemist arvestades tuleks proovide hulka tõsta minimaalselt 30%. o Jätkata tuleb söödakäitlejate süsteemse teavitamisega kehtivatest ja uutest nõuetest ning käitlejate ja loomapidajate teadlikkuse tõstmisega söödaohutusest. Arendada tuleb olemasolevat nõuandesüsteemi söödaohutuse osas. Varasematel aastatel on teadmussiirde pikaajalise programmi (loomakasvatuse tegevusvaldkond) raames korraldatud infopäevi söödaohutuse teemal, kus on antud osalejatele teavet aktuaalsetest teemadest valdkonnas, nt muudatused õigusaktides, järelevalve asutuse kontrollitulemused, uuringute tulemused, valminud infomaterjalide tutvustused jmt. Viimastel aastatel selliseid infopäevi ei ole korraldatud. Teemakohase infopäeva korraldamine võimaldab järjepideva valdkonna teabe edastamist sihtrühmale. Teabeedastuse formaat võimaldab osalejatel saada vastuseid tekkinud küsimustele jooksvalt. o Järelevalve toimingud peavad põhinema analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetoditel, mis vastavad tänapäevastele teaduslikele standarditele ja mis annavad usaldusväärseid tulemusi. Laboriteenus peab olema operatiivselt kättesaadav, et olukordi hinnata ning tõenduspõhiseid inimeste ja loomade tervist puudutavaid otsuseid langetada. Seetõttu on oluline tagada suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel (seniste teenuste jätkumine ja uued teenused Eesti väliste laborite teenuste kasutamise osakaalu vähendamiseks). Riigi poolt investeeringute tegemiseks vahendite eraldamine on olnud ebastabiilne ning seetõttu on investeeringuvajadused kuhjunud. • Loomade heaolu o Vihjete arv loomade heaolu ja pidamisnõuete rikkumiste kohta on pidevas tõusutrendis, kuid vihjete menetlejate arv PTA-s pole kasvanud, mistõttu on järelevalveametnike töökoormus väga suur. Töömaht on aastatega vihjete märkimisväärse tõusu tagajärjel mitmekordistunud, mis on omakorda suur väljakutse PTA-le loomade heaolu valdkonna töö korraldamisel ja ühiskonna ootustele vastamisel, sest lisaks vihjepõhisele järelevalvele teeb PTA ka plaanilisi kontrolle. Kui 2019. aastal sai PTA 394 vihjet loomade heaolu võimalike rikkumiste kohta, siis 2023. aastal oli vihjete arv tõusnud 852ni. Aasta lõpuks oli menetlemata või menetlus pooleli 30% vihjetest. Võrreldes 2022. aastaga, mil poolikuid või veel alustamata menetlusi oli aasta lõpuks 48%, on järelevalveolukord paranenud, vaatamata sellele, et vihjete arv on suurenenud. Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on PTA-l vaja täiendavat ressurssi suureneva töökoormusega toime tulekuks ning sihitatult planeerida nii rikkumisi ennetavaid kui ka rikkumistele järgnevaid tegevusi. 7.3.3 Meede – Toiduohutus Meetme eesmärk on tagada olukord, kus Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbijad on toiduohutusest teadlikud. Toiduohutuse baromeeter14 näitaja võrrelduna eelmise perioodiga on paranenud ja on 2023.a 100,69. Eesmärgiks on, et see näitaja oleks vähemalt 100. Toidutekkeliste nakkushaiguste osas on tulemused viimastel aastatel liikunud halvemuse suunas. Selle näitaja osas vaadeldakse 2023.a tulemusi võrrelduna kolme eelneva aasta keskmisega. 2023.a nakkushaigustesse haigestumuse näitaja 100 000 elaniku kohta on jäänud võrreldes eelmise aastaga sarnasele tasemele (2021−101,2; 2022−179,4; 2023−173,6), jõudes tagasi COVID-19 pandeemiaeelsesse aega. Toidutekkelistesse nakkustesse haigestumine oli aastatel 2020−2021 ebatavaliselt madal ja alates 2022. aastast hakkas tõusma COVID-eelsele tasemele. Haigestumist on soodustanud eeskätt inimeste 14 Toiduohutuse baromeeter on tööriist (sisaldab 22 näitajat), mis võimaldab anda üldhinnangu toiduohutuse olukorrale Eestis aasta põhiselt võrrelduna eelnevasse aastasse. Mõõdetavat perioodi iseloomustab taseme langus alla või tõus üle 100. 30 suurem liikuvus aga ka eksimused toiduhügieeni põhimõte vastu. Haigustekitajad ja bakterid satuvad inimese organismi peamiselt määrdunud käte tõttu. Samal ajal jäid toidutekkeliste nakkushaiguste puhangud võrrelduna eelneva aastaga sarnasele tasemele (2020−14; 2021–8; 2022−5; 2023−7). Eestis on peamised toidutekkelised nakkushaiguste puhangute põhjustajad Salmonella spp ja Campylobacter spp. 2023. aastal on nii salmonelloosi kui kampülobakterenteriiti haigestumine kasvanud võrreldes viimase paari aastaga. Toiduohutuse ennetavate meetmete osas oli kerge paranemine. Ennetavate meetmete näitajatest on tulemust kõige rohkem mõjutanud eeltingimuste programmi tulemuste langus, mis on olnud languses juba mitu viimast aastat. Ennetavate meetmete näitajatest on endiselt nõuete vastavuse osas kõige madalamal tasemel ettevõtete ohu ja riski analüüs (HACCP -i nõuete kontrolli osa (kontrolle, milles tuvastati nõuetele vastavus on olnud: 2021 – 57,7%; 2022 – 59,8%; 2023 – 67,3%)), kuigi 2023.a toimus juba teist aastat võrreldes eelneva perioodiga siin kerge olukorra paranemine. Samas eeltingimuste programmis oli nõuetele vastavuse osas tagasilangus võrreldes eelneva aastaga (2022 77,2%; 2023 67,3%). Jälgitavuses on toimunud olukorra paranemine (2022 – 80,4%; 2023 – 88,7%). Jälgitavus aitab toidu liikumist käitlemisahelas jälgida ning toetab vajaduse korral ohtliku toidu sihipärast turult kõrvaldamist või tagasikutsumist. Mida rohkem ja täpsemaid andmeid käitlejal on, seda lihtsam ja kiirem on tuvastada nõuetele mittevastavat toitu ning see turult kõrvaldada ja tagasi kutsuda. Üldiselt on vähem ettevõtjatel läbi mõeldud, kuidas kiiresti ohtlik toit turult kõrvaldada või tagasikutsuda, kuid puudusi on ka jälgitavuse nõuete täitmisel. Seetõttu jääb jälgitavuse teema ka järgnevatel aastatel järelevalve fookusesse. Keemiliste riskides on 2023.a tulemus võrreldes eelneva perioodiga mõnevõrra paranenud. Kõige madalam nõuetele vastavate proovide osakaal on jätkuvalt polüaromaatsete süsivesinike (PAH-ide) sisalduste korral lihatoodetes (77,85%), kuigi nõuetele mittevastavate proovide osakaal on vähenenud 15%. Järelevalves pööratakse jätkuvalt suuremat tähelepanu põhiliselt elamiseks kasutatavatele käitlemiskohtadele, kus toodetakse suitsutatud lihatooteid ning kasvanud on ka võetud proovide arv. PAH-ide sisaldust toodetest on võimalik vähendada head tava järgides ning tõsta tuleb nii praktilisi teadmisi suitsutustehnoloogiast kui ka teadlikkust PAH-ide vältimise ja vähendamise meetmetest. Toiduga kokkupuutuvate materjalides 2023.a proove ei analüüsitud labori puudumise tõttu. Samuti on 2023.a lisaainete osas uuritud oluliselt vähem proove võrreldes eelnevate aastatega, mis võib mõjutada baromeetri tulemust. Võrreldes 2020. aastaga on lisaainete uurimiseks võetud proovide arv vähenenud 12,5%. Samas kontrollitakse sagedamini ettevõtetes lisaainete kasutamist (2022. a 91 korral, 2023. a 135 korral). Lisaainete nõuetele mittevastavuste tuvastamise määr on võrreldes eelmise aastaga langenud 10%. Toidualase teabe kontrolli nõuetele vastavuse olukord tegi 2023.a läbi kerge languse võrrelduna eelmise perioodiga (-3,6%), jäädes ka üldises pildis nõuete vastavuse osas väga madalaks (68,9%). Kontrollide arv 2023. a oli 6022, mis on ca 10% vähem kui 2022. aastal. Kontrollide arvu ja nõuetele vastavuse vähenemine oli põhjustatud kontrolli planeerimise riskipõhisemaks muutmisest. See tähendab, et kui eelmisel aastal toidualase teabe kontrolli käigus puudusi ei tuvastatud, võis toidualase teabe kontrolli 2023. a vahele jätta. Samuti muudeti mõnevõrra nõuete liigi kirjeldajaid järelevalve infosüsteemis, et parandada kontrollitulemuste andmete kvaliteeti. Kõige vähem puudusi on jätkuvalt tuvastatud lahtise toidu müügikohas esitatud toidualase teabe osas (puudusi 19% kontrollidest). Nõuetele vastavuse osakaal 2023. a võrreldes 2022. aastaga on suurenenud 2-3 protsendipunkti võrra müügipakendi märgistuse ja kodulehel, e-poes või mujal esitatud toidualase teabe osas (kus ei ole esitatud toitumis- ja tervisealaseid väiteid). Jätkuvalt on nõuetele vastavuse osakaal kõige väiksem toitumis- ja tervisealaste väidetega toidualase teabe osas, mis on esitatud kas müügipakendi märgistusel või e-poes, kodulehel või mujal. 2023. aasta järelevalvetulemuste põhjal vajavad suuremat tähelepanu jätkuvalt ettevõtete valmisolek toodete tagasikutsumiseks, HACCP ja eeltingimuste programmi nõuete täitmine, PAH-ide sisaldused lihatoodetes, toidualasest teabest toitumis- ja tervisealaste väidete ning e-kaubanduse valdkonnad. 31 Tõhustamist vajab ka toiduga kokkupuutuvate materjalide ja lisaainete järelevalve. Vaja on tõsta nii käitlejate teadlikkust nõuetest kui ka parandada nende praktilisi toidukäitlemise oskusi ning probleemsed valdkonnad tuleb hoida suuremas järelevalvefookuses. Tarbija teadlikkuse baromeeter15 – tarbija teadlikkust toiduohutusest hinnati 2023 ning tulemuseks oli 65,8%, mis tähendab, et teadlikkus võrreldes 2019. aastaga (tulemus 69,4%) ei ole oodatavalt mitte kasvanud, vaid pisut langenud (-3,6%). Kõige enam on mõjutanud baromeetri tulemust säilimisaja väljendist „kõlblik kuni” arusaamine, mis on muutunud oluliselt halvemaks. Pea pooled vastanutest ei tea „kõlblik kuni” õiget tähendust, arvates, et pärast seda kuupäeva võib toitu veel tarbida. Kui 2019.a teadis selle väljendi õiget tähendust 62% inimestest, siis 2023. a oli selleks 52%. 47% andis mõistele „kõlblik kuni“ mõiste „parim enne” tähenduse. Samas „parim enne“ tähenduse mõistmisega muutust toimunud ei ole. Kusjuures muust rahvusest tarbijate seas on „parim enne” õigesti mõistmine probleemsem kui eestlaste seas. Olulist muutust pakendil toidu või joogi kohta esitatud teabe lugemisel ei ole toimunud. Mõnevõrra on küll suurenenud nende vastajate osakaal, kes loevad pakendil esitatud infot alati või sageli (57% vastanutest). Toiduohutuse alane teadlikkus ja käitumine on mõnevõrra paranenud. Valdav osa (92%) vastanutest teavad isikliku hügieeni tähtsust toidu valmistamisel ja peseb käsi enne toidu valmistamist alati või enamasti, mis on jäänud sarnaseks 2019. a. Toiduohutuse tagamiseks ning ristsaastumise vältimiseks kasutab kolmandik küsitletuist toore liha ja kala jaoks eraldi lõikelaudu alati ning pisut enam vastajaid (37%) ei kasuta eraldi lõikelaudu, kuid peseb seda vahepeal. Küsitlusele vastanu osakaal, kes ei kasuta toore liha või kala jaoks eraldi lõikelauda on langenud (8% vastajatest). Plastist toidunõude ostmisel jälgib nende kasutustingimusi enda sõnul alati 43%, mis on mõnevõrra vähem kui 2019.a, kui selliseid inimesi 47%. Samas vastajate hulk, kes kunagi ei jälgi kasutustingimusi on jäänud samaks. Kokkuvõttes võib järeldada, et tarbijate teadlikkuse taseme hoidmiseks ja parandamiseks on vajalik jätkata teavitustegevustega. Eriti on vajalik järgnevatel aastatel pöörata säilimisaja märgistuse teemale ja püüda jõuda sõnumitega ka eesti keelt mittekõnelevate tarbijateni. Tarbija kindlustunde indeksi väärtus oli 2023. aastal 69%. Selle alusel võib öelda, et 66% kuni 72% Eesti elanikest olid toidu ohutuses pigem kindlad. See osakaal ei ole suures plaanis võrreldes 2019. (68,3%) ja 2021. (67,4%) aastaga muutunud. Sarnaselt varasemale oli toidu võrdluses tarbijate kindlus endiselt seotud eelkõige kindlustundega lihatoodete ohutuse suhtes. Tarbija kindlust mõjutasid endiselt olulisel määral isiklikud kokkupuuted juhtumitega, kus toidu ohutuse suhtes esines kahtlus. Tarbija kindlus oli kõrgem eestikeelsete, vähemalt 500-eurose kuusissetuleku, meessoost ja alla 25-aastaste Eesti elanike seas. Olulisemad tegevused ja arengud 2023. aastal: • Ümberkorraldused valitsemisalas o 1. jaanuaril 2023. a alustas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tööd Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi baasil moodustatud Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS), mille tegevusvaldkondade hulka kuulub ka toiduohutuse valdkonna riskide hindamine, toiduahela riskidest teavitamine ja teadusnõu andmine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Põllumajandus- ja Toiduametile. 15 Tarbija teadlikkuse baromeeter on väljatöötatud 2019. a Eesti Maaülikooli, MeM-i ja ekspertide paneeli koostöös. Baromeeter hõlmab 8 alanäitajat, mida mõõdetakse sotsioloogilise küsitlusega. Baromeeter näitab positiivseks loetavate vastuste % 32  o 19. jaanuari 2023. a valitsuskabineti protokolli märgitud otsusega lõpetati ministeeriumide esindajatest koosnev laborite nõukogu tegevus. Laborite nõukogu moodustati Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi juurde vastavalt valitsuskabineti 2018. aasta 15. märtsi nõupidamise otsusele. Laborite nõukogusesse kuulus JuMi, HTMi, SoMi; MeMi, MKMi, KeMi; SiMi ja RaMi esindaja. Nõukogu tööd juhtis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Nõukogu peamine roll oli riigipoolsete investeeringute korraldamiseks/planeerimiseks ja Rahandusministeeriumile ettepanekute tegemine. • Uuringud ja ekspertarvamused o 2023. aastal valmisid LABRIS-es järgmised tellitud tööd: „Salmonella spp, Listeria monocytogenes ja Shiga toksiini tootva Escherichia coli põhjustatud toidutekkeliste haiguspuhangute esinemissageduse hindamine“ (statistiline kokkuvõte 2020–2022 PTA järelevalve andmetest), „Kartulites sisalduvate glükoalkaloidide ning plii ja kaadmiumi saadavuse hindamine“, „Tarbijate toiduohutusalast teadlikkust hindava regulaarse uuringu küsimustiku väljatöötamine“ (koostöös REM-iga), „Uuring - kas väikestest plastpakenditest toitu erituv summaarne kogus on ohutu“. Lisaks on LABRIS koostanud 9 ekspertarvamust REM-i või PTA tellimusel jooksvalt üleskerkinud teemadel. o 2023. a jätkus rakendusuuring mee Eesti (geograafilise) päritolu tõendamiseks täiendava viisi loomisega. Võimalus määrata laboris analüütiliselt mee Eesti päritolu avaldab positiivset mõju ausale konkurentsile meeturul, sealjuures aitab see tõhusamalt võidelda toidupettustega seoses mee võltsimisega. Meeproove võeti kolmel järjestikusel aastal (s.o 2021—2023), meetodi loomise tähtaeg on kaks aastat arvates viimase meeproovide saadetise saamisest (eeldatavasti 2025. a sügis). o 2023. a alustati projektiga „Teatud mükotoksiinid toidus ja söödas“, kus eesmärgiks on määrata riskitase erinevate elanikkonnarühmade korral (saadavushinnang) ja riskitase tundlikele loomaliikidele. Lisaks hinnatakse kliima muutuste mõju teatud mükotoksiinide sisaldusele Eestis kasvatatud teraviljades. Esimesel projekti tegevuse aastal koostati kokkuvõte milliseid mükotoksiine on Eestis uuritud ja sellest lähtuvalt koostati projekti tegevusdisain. Kuulutati välja mükotoksiinide analüüside teenuse hange. Projekt lõppeb 2026. aastal. o 2023.a viidi läbi tarbijate uuring, kus hinnati tarbijate teadlikkust toitumisharjumuste, toidu hügieeni, keemiliste riskide ja märgistuse teemal. Taoline uuring viidi läbi viimati 4 a tagasi. Üldjoontes ei ole inimeste teadlikkus oluliselt muutunud. Lisaks osalesime Taani Aarhursi ülikooli projektis, mis tegeles kestlikkuse märgistamise teemaga. Selle raames viidi 2022. a Põhja- ja Baltimaades läbi tarbijauuring, mille raport avaldati 2023. a sügisel. o 2023. a anti toiduraiskamise valdkonnas sisend nii Euroopa Komisjoni küsimustikku, mis kaardistas toiduannetamise kitsaskohti ning võimalusi, kui ka OECD küsimustikku, millega kaardistati riiklike poliitikaid ja parimaid praktikaid. • Õigusloome o 2023.a valmistati ette maaeluministri määruse „Põllumajandusministri määruse nr 2416 „Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded“ muutmine“ eelnõud. Eelnõus kavandatavad nõuded on vajalikud tarbijate paremaks teavitamiseks ja toidualase teabe esitamise nõuete lihtsustamiseks müügipakendisse pakendamata toidu ümberjagamisel tarbijale. Eelnõu valmimise tähtaeg on 2024.a lõpus. o 2023. aastal võeti meetmeid EL üleselt arseeni, kaadmiumi, deoksünivalenooli (DON), T-2 ja HT-2 toksiinide, perkloraadi ning pestitsiidijääkide saadavuse piiramiseks toidust. Lisaks täpsustati radioaktiivse saastatuse meetmeid kolmandatest riikidest pärit toidu ja sööda imporditingimuste kohta pärast Tšernobõli tuumaelektrijaama avariid. 16 RT I, 13.03.2015, 19. 33  o Bisfenool A (BPA) tõusis ELi tasandil fookusesse, kui EFSA avaldas 2023. a ohutushinnangu bisfenool A (BPA) kasutamisele toiduga kokkupuutuvates materjalides. EFSA teadlased jõudsid järeldusele, et BPA-ga kokkupuude toidu kaudu on terviseoht kõigi vanuserühmade tarbijate jaoks ning peamine terviseoht on mõju immuunsüsteemile. Eelnõu menetlus toimub 2024.a. Lisaainete ning lõhna- ja maitseainete puhul oli 2023. a olulisema teemana üleval Komisjoni lisaainete seire dokumendi vastuvõtmine ja selle rakendamise ettevalmistamine Eestis. Teiseks peamiseks teemaks oli nitritite ja nitraatide piirmäärade muutmine. Vähendati nitritite piirnorme juustus ja juustutoodetes, lihatoodetes ning töödeldud kalas ja kalatoodetes ja kehtestati nitritite ja nitraatide jääknormid. o 2023. a menetleti Euroopa Komisjoni poolt avaldatud nn hommikusöögidirektiivide eelnõu, millega muudetakse mooside, mee, mahlade ning piimapulbrite ning kondenspiimade direktiive. Hommikusöögidirektiivid on üks osa tootegruppe reguleerivatest turustamisnõudeid kehtestavatest õigusaktidest. Eelnõu peamised muudatused käsitlevad mee päritolu esitamist, vähendatud suhkrusisaldusega puuvilja- ja marjamahlade uusi tootekategooriaid ning puuvilja- ja marjasisalduse suurendamist džemmides ja ekstra džemmides. o Koostati sisend Reklaamiseaduse VTK-sse, millega tehti ettepanek anda PTA-le tõhusama järelevalve tagamiseks järelevalveõigus toidualase teabenõuete täitmise kontrolliks toidu reklaamis, ja vajadusel täiendatakse asjakohaseid seadusi. o Euroopa Komisjonis on alustanud tööd kestliku toidusüsteemi raamõigusaktiga ning paralleelselt alustati ka kestliku toidusüsteemi monitooringusüsteemi, mis sisaldab toiduahela kestlikkuse aspekte hindavaid indikaatoreid, väljatöötamisega. See saab olema avalik virtuaaltahvel, mis näitab toidusüsteemi liikumist kestlikkuse suunas. Viimase nimetatud töö raames koostasime Eesti sisendi. • Teavitustegevused o Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ressursside abil töötatakse liikmesriikidega välja koordineeritud kommunikatsiooni põhimõtteid toiduohutuse valdkonnas. 2023.aastal käivitusid EFSA teabekeskuste uue raamistiku nn. rätsepatöö tegevustena kaks koordineeritud teabevahetusega seotud projekti, milles Eesti osales. Üks projekt keskendus koordineeritud kommunikatsiooni metoodika väljatöötamisele ja teine oli pilootprojekt liikmesriigis koordineeritud kommunikatsiooni rolli loomiseks. Eestis võeti teise projekti raames tööle koordineeritud kommunikatsiooni spetsialist LABRISesse. Spetsialist keskendus toiduohutuse valdkonna riskihinnangutest teavitamisele, EFSA taimetervise kampaania koordineerimisele riigis ning alustas ka koordineeritud kommunikatsiooni arendamiseks vajaliku koostöövõrgustiku loomisega. Mõlema projekti tulemusena valmisid EFSA ja liikmesriikide koostöös raportid 2023. aasta töö kohta. 2024. aastal jätkab EFSA koordineeritud kommunikatsiooni arendamise rahastamist liikmesriikides. o Teadmussiirde pikaajalises programmis (nii Ühend-PIP 1 kui Ühend-PIP 2) on toidu käitlejatele läbiviidud toiduohutuse alaseid teabepäevi, koolitusi, konverentse ning koostatud infomaterjale. 2023. a viidi ellu järgmised tegevused: neli hübriidkonverentsi (toiduohutuse konverents, pakendikonverents, tootearendus, tasakaalustatud toitumine); erinevatel toiduohutusega seotud teemadel toimus 15 veebipõhist ja 5 kontaktset infopäeva (nt õigusaktid, märgistamine, trendid, toiduohutuskultuur, toidupettuste ennetamine, laboriuuringud, toidu jälgitavus, toiduhügieen, lühikesed tarneahelad, pakendid, nõuded kodukohvikutele, puhastusprotsessid, toiduraiskamise vähendamine) ning 29 veebipõhist ning 1 kontaktset täienduskoolitust; ilmus seitse elektroonilist teabematerjali; avaldati üheksa veebiseminari ja salvestatud loengut. o 2023. aastal töötati välja toidu märgistuse ja teksti paigutuse hea tava koostöös pakendidisainerite ja toidutööstuse esindajatega, et anda märgistuse koostajale ja kujundajale praktilisi soovitusi hästi nähtava ja loetava märgistuse loomiseks. Hea tava aitab muuta toidupakenditel esitatava teabe tarbija jaoks paremini loetavaks. Läbimõeldud ja hästi 34  kujundatud märgistus teeb teabe leidmise ja lugemise lihtsamaks ning loob olulise eelduse selleks, et tarbijad märgistusi loeksid. o Toiduohutuse alast teavet laiemale avalikkusele on avaldatud erinevate kanalite kaudu: ajalehed, ajakirjad, avaldatud on pressiteateid ning sotsiaalmeedia ja blogi postitusi toiduohutuse teemadel. Maablogis selgitati näiteks järgmisi toiduohutuse teemasid: aspartaami tervisemõjud; soola, seleeni ja joodi tarbimine; pestitsiidide toimeainete jääkide aruande ülevaade 2021. aasta kohta; e-ainetest ning toidu märgistuse ja toiduhügieeni uuring. Valmis elektroonne infoleht „Toidujagamiskapi viis võtit“, mis koondab endast 5 valdkonnaspetsiifilist põhitõde. Samuti tehti tarbijatele suunatud teavitust säilimisaegade teemal. Viidi läbi kampaania „Korralik toit ei vaja toidulisandeid“, mille eesmärk oli julgustada tarbijaid tegema oma tervisele õigeid valikuid ning suurendada üldist teadlikkust toidulisandite ohutust ja läbimõeldud tarbimisest. Neli nädalat kestnud kampaania toimus meedias ja raadios ning kampaania materjalid suunasid inimesed kampaania kesksele veebilehele. Lisaks töötati toidulisandite teavituskampaania raames välja loovlahendused, tekitati PR/ meediakajastused, kaasati sotsiaalmeedia. II ja III kooliastme õpilastele jätkus SA Eesti Maaelumuuseumi õppeprogramm „Toidu eluring“, milles lapsed õpivad hindama inimtegevuse mõju looduskeskkonnale, lahatakse toiduraiskamise tekkepõhjuseid ning leitakse toidujäätmete probleemile lahendusi. Toiduraiskamise vähendamise teema oli ka Eesti toidu kuu kampaania üheks fookuseks ning terve septembri kuu jooksul viidi läbi erinevaid teavitustegevusi. • Järelevalve o Toiduohutuse järelevalve eesmärgiks on tulemusliku kontrolli teostamisega kaasa aidata, et tarbijani jõuab ohutu ja nõuetekohane toit, ning toidu käitleja rakendab kõiki temast olenevaid abinõusid toidu käitlemise ja toidu nõuetekohasuse tagamiseks. 2023. aasta prioriteetseteks teemadeks olid toiduohutuskultuuri ning toidu tagasikutsumise nõuete kontroll. Toimusid ettevalmistused salmonellooside tõrje eeskirja määruse rakendamiseks alates 01.01.2024 ning paika pandi kontrollikava. Ajakohastati mitmeid järelevalve juhendeid, näiteks tegevusjuhised PAHide ületuste korral, SAK tõrje erimeetmete juhend, juhend toidukäitlejate tegevuste kontroll seoses patogeeni juurpõhjuse väljaselgitamise kohta, PRIMO mudeli rakendamise juhis. Ametnike pädevuse tõstmiseks on järjepidevalt korraldatud ja osaletud nii välis- kui sisekoolitustel ning toidukäitlejate teadlikkuse tõstmiseks on panustatud erinevatesse teavitustegevustesse (ümarlaudadel, infopäevadel, teabematerjalide koostamises osalemine, kodulehe uuendused, jms). o 2023. a lõpu seisuga oli toidukäitlemise tegevuskohtade arv 16144. 2023. a oli planeeritud 7147 kontrolli, teostati 6652 kontrolli ning tegemata jäi 6,8% plaanilistest kontrollidest. Planeeritud kontrolle jäi teostamata eelkõige nendes valdkondades, kus on jätkuvalt ametnike puudus. Enim teostati kontrolle keskmise riskiga tegevuskohtadele (3800 kontrolli), ja seejärel kõrge riskiga tegevuskohtadele (1407 kontrolli). Kontrollide hulgas olid ka järelkontrollid, RASFF teadete ja vihjete menetlemine, teavitusjärgsed ning puhangutega seotud kontrollid. 2023. a jooksul esitati 577 vihjet, millest 178 (31%) olid põhjendatud. 2023. a koostati 743 ettekirjutust erinevate toiduohutuse nõuete rikkumisele. Prioriteetsetest teemadest kontrolliti toiduohutusekultuuri nõudeid 322 korral, millest 44% juhtudest tuvastati mittevastavusi, ning toidu tagasikutsumist 3599 korral, millest 17% juhtudest tuvastati mittevastavusi. 2023. a jooksul võeti 8422 toiduproovi, millest 421 ei vastanud nõuetele (4,9%). Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist: • Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse tagamine eeldab teadmuspõhist lähenemist, järjepidevat kohanemist ühiskonna ootustega riskide maandamisel ja laiapõhjalist järelevalvet ning tarbija teadlikkuse tõusu. Seetõttu on vaja oluliselt tõsta riigi suutlikkust tegeleda tõhusalt toiduohutuse järelevalvega, sh andmeanalüüsi ja riskihindamisega. 35  • Tänases toidujärelevalve süsteemis kasutusel olevad IT-lahendused (Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteem, erinevad registrid) vajavad olulist ajakohastamist ning edasiarendamist. Samuti peaks järelevalve tõhustamiseks kasutusele võtma IT-lahendustel põhinevad eelkontrolli võimalused, nt e-kaubanduses toidulisandite ning toidualase teabe, sh tervise- ja toitumisalaste väidete valdkondades. • Vaja on suurendada seirete ulatust ja mahtu riskihindamiseks vajalike algandmete kogumiseks (nt pestitsiidide, antibiootikumide jääkide jm toidu saasteainete seire nii Eesti kui importtoodetes, toidupettused, päritolu, eksportturgude avamisega seonduvad seired). Muuhulgas on vaja tagada laboriteenuse kättesaadavus seirete läbi viimiseks. • Järelevalve toimingud peavad põhinema analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetoditel, mis vastavad tänapäevastele teaduslikele standarditele ja mis annavad usaldusväärseid tulemusi. Laboriteenus peab olema operatiivselt kättesaadav, et olukordi hinnata ning tõenduspõhiseid inimeste ja loomade tervist puudutavaid otsuseid langetada. Seetõttu tuleb pidevalt kaasajastada labori seadmeparki, et see vastaks ajas muutuvatele vajadustele, nõuetele ja tehnilisele arengule ning võimaldaks kasutusele võtta uusi metoodikaid. Oluline on tagada suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel (seniste teenuste jätkumine ja uued teenused Eesti väliste laborite teenuste kasutamise osakaalu vähendamiseks). Riigi poolt investeeringute tegemiseks vahendite eraldamine on olnud ebastabiilne ning seetõttu on investeeringuvajadused kuhjunud. Samuti tuleb uuesti luua riigis teenuse pakkumise võimekus nt töötlemisel tekkivate toidu saasteainete, toiduga kokkupuutuvate materjalide analüüside pakkumiseks. See nõuab investeeringuid nii inimestesse, seadmetesse kui ka laboriruumidesse. • Järelevalve toimimiseks on vaja tagada piisavas mahus ametliku kontrolli ja teiste ametlike toimingute käigus võetud proovide analüüsimine. Viimase 10 a jooksul on ametlike kontrollide mahud oluliselt tõusnud ja seetõttu tõusnud ka laborianalüüside läbiviimisega seotud kulud (puudutab LABRIS ja METK laboreid), kuid rahastus jäänud samale tasemele. • Eesti toiduohutuse alase situatsiooni hindamiseks on oluline tagada piisavas mahus teadusuuringute tegemine (laiaulatuslikum toidu kaudu saadavate saaste- ja lisaainetest ning toiduga kokkupuutuvatest materjalidest tulenevate riskide hindamine, toidupettuste tuvastamise meetodite arendamine, toidus esinevate pestitsiidide jääkide uurimine, sh ainete koosmõju hindamine, biomonitooring). • Oluline on üldsuse teavitamine toiduohutusega seotud riskidest ning riigi kommunikatsiooni alase võimekuse tõstmine. Tarbija teadlikkuse tõstmiseks on vaja kujundada süstemaatiline toiduohutuse teemaline teavitusprogramm. 7.3.4 Meede – Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses Meetme eesmärk on võimaldada mitmekesist põllumajandustootmist. Meede jaguneb neljaks tegevuseks: maakasutus, maaparandus, sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal ning põllumajandusloomade aretus. Eesmärkide saavutamist jälgitakse tabelis 3 toodud mõõdikutega. Põllumajandusmaa on Eestis üldiselt ekstensiivses kasutuses, kuid looma- ja taimekasvatuse intensiivsus on ebaühtlane. See tekitab teatud piirkondades keskkonnasurvet ning teistes piirkondades võib osa põllumajandusmaast jääda kasutuseta. Eesti põllumuld kannatab orgaanilise aine ja toitainevaru vähenemise, tihenemise, ning piirkonniti ka hapestumise all. Endisel põllumajandusmaal on muld hävinenud teede ja hoonete ehitamise tõttu. Maaparandussüsteemide toimimisest sõltub üle poole põllumajandusmaa (01.01.2024 seisuga 637 020 ha) ja kolmandiku metsamaa (01.01.2024 seisuga 755 123 ha) sihtotstarbeline kasutamine. Maaparandussüsteemide kogupind suurenes võrreldes 2022. aastaga 3897 ha võrra eelkõige seni registrisse kandmata metsakuivenduse arvele võtmise tõttu. Samas kujunes maaparandussüsteemide pind 2023. aastal plaanitust ligi 3160 ha võrra väiksemaks. Maaomanikel on huvi maaparandussüsteemide arvele võtmiseks, sest enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud 36 maaparandussüsteemi, mis on maaparandussüsteemide registrisse kandmata, võib lihtsustatud korras kanda maaparandussüsteemide registrisse 2026. aasta 1. jaanuariks ning seda võimalust kasutatakse aktiivselt. Osa 2023. aastal esitatud maaparandussüsteemi arvele võtmise taotlustest on veel Põllumajandus- ja Toiduametil menetluses, sest avaldused puudutavad paljusid katastriüksuseid ja maaomanikke, mis võis mõjutada 2023. aasta eesmärgi saavutamist. Uute kuivendussüsteemide osatähtsus korrastatud maaparandussüsteemidest on marginaalne, põllumajandusmaale rajati 41 ha ja erametsamaale 23 ha kuivendussüsteeme. Fookuses on olemasolevate maaparandussüsteemide rekonstrueerimine. Põhiliselt keskendutakse maaparandussüsteemide korrastamisele, millega parandati 2023. aastal 17 879 ha maatulundusmaa viljelusväärtus. See on aga 1450 ha võrra ehk 8% vähem kui 2022. aastal. Korrastatud maaparandussüsteemid hõlmasid 22% erametsa- ja põllumajandusmaad ning 78% riigimetsamaad. Põllumajandus- ja Toiduamet korraldas riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude korrastamist 2023. aastal 322 km ulatuses, sellest toetusega (MAK investeeringumeetme 4.3.1 kaudu) uuendati 75 km. Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude korrastamise tempo aeglustus seoses korrastustööde ja nende ettevalmistavate tööde kallinemisega. Sellest tulenevalt uuendati riigi poolt korras hoitavaid ühiseesvoolusid aasta jooksul vähem, kui vajadus oleks. Toetatud Natura 2000 erametsamaa pindala püsib stabiilsena. Toetusega hüvitatakse erametsaomanikele looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu. 2023. aastal määrati toetus 67 077 hektarile erametsamaale. Toetust antakse ka uuel ÜPP SK perioodil, mis kestab 2023. aastast kuni 2027. aastani. See on jätk vana perioodi Natura 2000 erametsamaa toetusele, kuid senisest enam pööratakse tähelepanu piiranguvööndis ja hoiualadel paiknevatele metsaelupaikadele, mis saavad sihtkaitsevööndiga võrdset, kõrgemat toetusmäära ühe hektari kohta. Toetusega hoitakse elupaiku ja soodsat kasvukohta erametsades üle 2000-le kaitsealusele loomaliigile, üle 4000-le kaitsealusele taimeliigile ning 90-le kaitsealusele seene- ja samblikuliigile. Eesti sordiaretuse põhirõhk on muutuvatesse kliimatingimustesse sobivate, haiguskindlate ja hea kvaliteediga teraviljade, õlikultuuride, heintaimede, köögiviljade ning puuvilja- ja marjasortide aretamisel. 2022. aastal jätkus „Sordiaretusprogramm 2020–2030“, mille eesmärgiks on aretada tarbijate nõudlusele ja vajadusele vastavaid Eesti sorte. 2023. aastal lisandus sordilehte kolm sorti: roheliseviljaline must sõstra sort ´Alli` ja kaks oranživiljalist tomatisorti ‘Pille’ ja ‘Siive’. 2024.a on juba sordilehele kantud kink-aruhein `Ruhnu´. Sordi sordilehte võtmiseks peab sort läbima lisaks registreerimiskatsetele ka majandusviljelusväärtuse katsed selleks, et teha kindlaks, kas sordid sobivad Eesti kliima- ja mullastikutingimustes kasvatamiseks. Viimased aastad on nii Eestis kui ka Euroopas näidanud, et majandusviljelusväärtuse katsete tulevik on tihedalt seotud kliimamuutustega. Ilmastik muutub üha ekstreemsemaks ning põua ja veedefitsiidi tingimustes saab peamiseks probleemiks olema katsete säilimine. Teiselt poolt võib katseid ohustada tugev vihmasadu ja tuul, mis võib põhjustada lamandumist. Kvaliteetne seeme on saagi alus. Eestis toodetakse sertifitseeritud seemet järjest enam. Sertifitseeritud seemnekartuli ning puuvilja- ja marjakultuuride istutusmaterjali tootmisel on veel potentsiaalset kasvuruumi. Kuna 2023. aasta seemnesaagi sertifitseerimise protsess kestab kuni 30. juunini 2024. a, siis järelduste tegemiseks saame kasutada 2022/23 hooaja andmeid, võttes aluseks 2022. aasta seemnesaagi sertifitseerimise perioodi, mis lõppes 30. juunil 2023. Sertifitseeritud seemet toodeti selles perioodis kokku 38 288 358 kg. Seda on võrreldes 2021. aasta saagiga 10 992 951 kg rohkem. Viimastel aastatel on toimunud märgatav paranemine sertifitseerimise läbinud partiide suhtarvus (2022. aastal 90%), mis näitab kvaliteedi tõusu nii põldtunnustamises kui ka proovide võtmises ning tasusüsteemi muutmises proovide analüüsimisel. 1. juulist 2023 algas 2023. aasta seemnesaagi sertifitseerimise periood. Põllumajandusloomade aretamise eesmärk on tagada loomade jõudlusvõime, geneetilise väärtuse suurenemine, genofondi säilimine ja loomakasvatuse majanduslik tasuvus. Põllumajandusloomade 37 aretus on üldiselt Eestis heal tasemel. Piimatoodangult lehma kohta on Eesti jõudnud ELis esimeste sekka, lihaveisekasvatuses on suurenenud puhtatõuliste aretusloomade arv. Riik toetab tõuraamatu ja aretusregistri pidamist, jõudluskontrolli ning geneetilise väärtuse hindamist. Vaatamata pidamis- ja aretustoetustele on eesti maatõugu veis, eesti vutt, kihnu maalammas, eesti hobune, eesti raskeveohobune ning tori hobuse universaalsuund ja vana-tori suund jätkuvalt ohustatud tõu staatuses ja vajavad kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse säilimiseks erilist tähelepanu. Olulisemad tegevused ja arengud 2023. aastal: • Kuni 2019. aastani vastas keskmiselt 88% sertifitseerimisse tulnud partiidest puhtuse nõuetele, sealt edasi on see osakaal tõusnud 95%-ni. Paranemisele on oluliselt kaasa aidanud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse 2019. aastal jõustunud muudatus, mille kohaselt tasub sertifitseerimise taotleja seemnete analüüsimise eest otse seemnekontrolli laborile. 2022. aastal oli sertifitseerimise läbinud seemne partiide suhtarv 90%. • 2022. aasta seemnesaagi sertifitseerimise perioodil (01.07.2022–30.06.2023) tootis 73 ettevõtet kokku 38 288 tonni seemet. Seda on võrreldes 2021. aasta saagiga 10 993 tonni võrra rohkem. 2022. a sertifitseerimisperioodi jooksul väljastati 1460 seemnepartiile sertifitseerimise otsus ja seemnepakendi etiketid. Etikette väljastati selle perioodi jooksul kokku 79684 tükki, nendest ettevõtjaile trükkimiseks PDF failina 28 073 tükki ehk 35%. Eelmisel perioodil oli see osakaal vaid 30%. Seitse seemne pakendamise ettevõtet omavad õigust trükkida etikette enda ettevõttes. See kiirendab nende ettevõtete jaoks oluliselt seemnete sertifitseerimise protsessi ning väheneb PTA kulu etiketipaberile ja postiteenusele. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse (TPSKS) kohaselt on PTA-l kohustus sertifitseerimist tõendavad dokumendid väljastada ning ettevõtjal on teatud tingimustel ja soovi korral õigus need välja printida. • 2022. a valmis Põllumajandusuuringute Keskuses muldade niiskusrežiimi kaardirakendus, mis võimaldab põllumajandustootjal langetada kultuuride ja agrotehnoloogia valikul paremaid otsuseid ökoloogilisest ja ökonoomilisest vaatepunktist lähtuvalt. Lisaks on alates 2022. a algusest kättesaadav ka uuendatud muldade kasutussobivuse kaardirakendus ning varasemalt on valminud muldade lõimiste kaardirakendus ja mullaerosiooni kaardirakendus. Need kaardirakendused on hea võimalus mullainfo levitamiseks laiale huviliste spektrile, tavalisest inimesest kuni teadlasteni välja. Eeskätt aga pakuvad need olulist infot põllumajandustootjatele oma muldade paremaks tundmaõppimiseks ning seeläbi mullast lähtuvate ja mullasõbralike otsuste tegemiseks.17 • 2022. aastal alustati ning 2023. aastal jätkati loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise programmi väljatöötamist aastateks 2024–2030. Töö jätkub 2024. aastal. Programm peaks saama vastu võetud 2024. aasta esimeses kvartalis ning selle järgnevalt kavandatakse programmi täitmise tegevusi. Esimesel aastal kavandatakse peamiselt ettevalmistavaid tegevusi programmi rakendamiseks, kuid plaan on alustada ka geneetilise materjali kogumist. Selleks tuleb sõlmida hankelepingud nii materjali võtjate, kui ka materjali säilitamise teenust pakkuvate osapooltega. Samuti on vajalik leida andmete säilitamiseks turvalised võimalused. • Samuti on kavandatud 2024. aastal kuulutada välja uuesti hange eesti raskeveohobuse populatsiooni olukorra uuringu teostaja leidmiseks. 2023. aastal hange luhtus. • 2024. aastal töötatakse välja põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu tulenevalt vajadusest võtta üle hobuste võistlusi reguleeriv direktiiv. • 2024. aastal tuleb uuendada andmed FAO andmebaasis DAD-IS eesti peetavate loomatõugude kohta. Selleks on vajalik koguda andmeid ning neid analüüsida ning sisestada vastavasse andmebaasi. 17 https://metk.agri.ee/teadus-uuringud/mullastik/kaardirakendused 38  • 2025. aasta põllumajandusloomade aretustoetuse määruse muutmise eelnõu ettevalmistamiseks on vajalik teha analüüsid võttes arvesse 2024. aasta toetuse taotlemise andmeid ning uute aretusprogrammide heakskiitmise järgselt tekkinud murekohti. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist: • Sordiaretus seisab silmitsi mitmete väljakutsetega. Nendest olulisemateks on aretuse võimalikult kiire reageerimine muutuvatele kliimatingimustele ning tootja ja tarbija nõudlusele (väiksema keskkonnamõjuga tootmine), uute aretustehnoloogia meetodite kasutuselevõtt (ja selle lubamine tavaaretuses) ning aretajate järelkasvu tagamine. Nende väljakutsete lahendamiseks tuleb panustada inim- ja tehnoloogilise võimekuse tõstmisse ning luua võimalus kasvatatavate sortide info kogumiseks. Uute aretustehnoloogiate arengutega kaasas käimiseks osaleme aktiivselt Euroopa Liidu otsustusprotsessis. Järjest olulisem on tootjate keskkonnahoidliku tootmise alane nõustamine. • Maaparandussüsteemide amortiseerumise tempo ületab nende korrastamisse võimekuse. Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude toimimisest sõltub u 640 000 ha põllumajandusmaa kasutatavus ning see on otseselt seotud toidujulgeoleku tagamisega. Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude ebapiisav maaparandushoid ei maanda piisavalt ilmastikuriske põllumajandustootjale ja metsakasvatajale. Maaparandussüsteemid vajavad investeeringuid hea kuivendusseisundi tagamiseks, veekaitseliste ja elurikkuse eesmärkide saavutamiseks ning üha enam ka kliimamuutustega kaasnevate ekstreemsete ilmastikuoludega kohanemiseks. • Loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise programmi väljatöötamine on olnud keeruline protsess, kuhu on püütud kaasata võimalikult palju osapooli. Tulenevalt sellest on olnud vajadus korraldada rohkem töökohtumisi, et kuulata ära erinevate osapoolt arvamused ning püüda leida kompromisse programmi dokumenti. Programmi tegevuste elluviimiseks on vajalik püsiv rahastus, mis võimaldaks geneetilise materjali kogumist ning selle uurimist ja säilitamist. • Maa kui piiratud ressursi kasutusele on konkurents erinevate valdkondlike poliitikate eesmärkide ja huvigruppide poolt, mis tervikliku maakasutuspoliitika vaate puudumisel võivad vastanduda (sh põllumajandus- ja metsandussektoris). Seetõttu on oluline teha roheülemineku alaseid otsuseid kõigi asjakohaste poliitikate ja ühiskonna kui terviku huvidest lähtudes, võttes seejuures aluseks laiapõhjalised mõjuhinnangud. Kogu roheülemineku protsessis tuleb poliitika toetuseks koguda kaasaegsete meetodite abil kõrge kvaliteediga keskkonnaandmeid. • Olemasolev mullastikukaart on suure väärtusega, ent see vajab nii muldade kaitse ja kasutamise kui kõigi teiste keskkonnavaldkonna otsuste parendamise seisukohalt uuendamist. Eesti mullastiku kaarti ehk Eesti maakatastri maa kvaliteedi ja hindamise kaarti ei ole selle loomisest saadik ca 30 aasta jooksul ajakohastatud. Sisuliselt on mullastikukaardi näol tegemist staatiliste, ühekordse projekti raames kogutud andmetega. Tänaseks on mullastikukaart osaliselt nii tehniliselt kui sisuliselt vananenud ja vajab ajakohastamist. 7.3.5 Meede – Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine Meetme eesmärk on tagada Eesti põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime. Meede jaguneb seitsmeks tegevuseks: põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime, põlvkondade vahetus, riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal, ühistegevus ja koostöö, ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand, mahepõllumajandus ning toidu varustuskindlus. Eesmärkide täitmist jälgitakse tabelis 3 toodud mõõdikutega. Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse sektoritel on oluline roll Eesti majanduses. Nimetatud sektorid annavad ~3% Eestis loodud lisandväärtusest ja seal töötab ~4% hõivatutest. Maapiirkonna elanikest töötab eeltoodud valdkondades 15000 hõivatut, ehk 9% maapiirkonna hõivatutest. Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstusega tegelevates ettevõtetes loodi 2023. aastal 1,05 mld eurot lisandväärtust ehk 3% Eestis loodavast lisandväärtusest. Võrreldes eelneva aastaga suurenes lisandväärtus 2%. Põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi, toiduainete tootmise ning joogitööstuse 39 loodud lisandväärtus hõivatu kohta 2021–2023 aastate keskmisena oli 41 691 eurot. Majandustulemuste paranemist võib eelkõige seostada kiire hinnatõusuga. Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ettevõtetes oli 2022. aastal hõivatud keskmiselt 27 200 inimest, moodustades koguhõivest 4,8%. Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks koos tootetoetustega (ehk alushindades) kujunes 2022. aasta andmetel 1,59 mld eurot, millest toodanguga seotud toetused moodustasid 2%. Toodangust moodustas taimekasvatussaaduste kogutoodangu väärtus (826 mln eurot) ~52%, loomakasvatussaaduste kogutoodangu väärtus (651 mln eurot) ~41% ning lahutamatud kõrvaltegevused ja põllumajanduslikud teenustööd ~7% (kokku 118 mln eurot). Suurima osatähtsuse kogutoodangu väärtusest moodustasid piimatoodang (23%) ja teraviljatoodang (24%). Brutolisandväärtuseks, mis väljendub alushinnas toodangu väärtuse ja vahetarbimise vahena, kujunes esialgse korrigeeritud hinnangu alusel 2022. aastal 488 mln eurot. Netolisandväärtus (brutolisandväärtus lahutatud kulum) oli 292 mln eurot. Netolisandväärtuseks faktorhinnas18, millest toetused (va investeeringutele) moodustasid 51% kujunes 539 mln eurot. Netolisandväärtusest faktorhinnas kaetakse tööjõu, rendi- ja intressikulud, millest üle jääv osa moodustab ettevõtjatulu. Alates 2015. aastast ei ole sektor ilma toetusteta jõudnud positiivse ettevõtjatuluni. 2023. aasta esialgsel korrigeeritud hinnangul kujuneb põllumajandussektori kogutoodangu väärtuseks 1,30 mld eurot19, mida oli 20% vähem võrreldes eelmise aastaga Taimekasvatus mõjutab väga palju Eestis põllumajanduse majandustulemust. Taimekasvatustoodangu väärtus vähenes 39% võrreldes 2022. aastaga. Tulemust mõjutas teravilja ja rapsi madalam saagikus, väiksem kasvupind, madalam kokkuostuhind ning varude muutuse negatiivne väärtus. Esialgse prognoosi järgi oli ettevõtja tulu 2023. aastal negatiivne -134 mln eurot. Toiduainetööstus (sh joogitootmine) on pikaajaliste traditsioonidega haru Eesti töötlevas tööstuses. Eestis tegutseb toiduainetööstuse valdkonnas üle tuhande ettevõtte (2022. a andmetel 1023) (juriidilisi isikuid). Suurusgrupiti (tööga hõivatud isikute arvu järgi) on kõige enam alla 10 töötajaga mikroettevõtteid, mis moodustavad ~80% kogu ettevõtete arvust. Samas annavad mikroettevõtted vaid ~5% toiduainetööstuse müügitulust ja ~70% tuleb ettevõtetest, kus on üle 100 töötaja. Toiduainetööstuses töötab umbes 3% hõivatutest ning sektor annab 3% Eestis loodud lisandväärtusest. Toiduainetööstuste müügitulu oli 2023. aastal 3,04 mld eurot, suurenedes aastaga 9%. Müügitulu kasv tulenes eelkõige toodangu kallinemisest, sest toodangu mahud samal ajal vähenesid 5%. Kiire hinnatõus pärssis tarbija ostujõudu, mis tõi kaasa nõudluse vähenemise. Toiduainetööstuse kasumlikkus20 kasvas võrreldes eelmise aastaga, kuid siiski jäi madalamaks nii koroonaeelsest ajast kui ka pikaajalisest keskmisest. Kogukasum 2023. aastal21 oli 104 mln eurot, mis võrreldes eelneva aastaga suurenes enam kui kaks korda (+55,4 mln eurot). Kahjumiga lõpetas vaid lihatööstus (-4,9 mln eurot). Suurima osa Eesti toidutööstuste toodangust annavad jätkuvalt piima- (23%) ja lihatööstus (17%). Toiduainetööstuses loodi 2023. aastal 463 mln eurot puhast lisandväärtust22, mida oli peaaegu kolmandiku võrra rohkem võrreldes eelneva aastaga. Suurima panuse toiduainetööstuse lisandväärtuse loomisse andsid muude toiduainete (valmistoit, kastmed jm) ning pagaritööstuse ettevõtted. Põllumajanduse tööhõive on alates Eesti taasiseseisvumisest pidevalt vähenenud. Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ettevõtetes oli 2023. aastal hõivatud keskmiselt 25 000 inimest, 18 Netolisandväärtus faktorhinnas - netolisandväärtusele lisatud tootmisest lahti seotud toetused (v.a investeeringutele) ja lahutatud tootmismaksud 19 Avaldatud 01.04.2024 (SA) 20 Kogukasumi ja käibe suhe 21 Kasutatud on Statistikaameti andmebaasis lühiajastatistikas avaldatud ettevõtete kogukasumit, mis ei ole võrreldav aastastatistikas avaldatava puhaskasumiga, kuna nende arvutamisel on kasutatud erinevaid metoodikaid. 22 Puhas lisandväärtus = (müügitulu-kulud kokku) + tööjõukulud 40 moodustades koguhõivest 4%. Aasta-aastalt on põllumajanduse ja toidutööstuse tööhõive vähenenud, kuid viimastel aastatel on langus olnud aeglasem. Ettevõtete poolt tehtavad investeeringud on üheks hõivet vähendavaks teguriks. Tööjõuvajaduse seire uuringu OSKA andmetel prognoositakse, et nii põllumajanduses kui ka toiduainetööstuses väheneb järgneva kümnendi jooksul hõive umbes 10–11% võrra ja põhiosa hõivatute arvu kahanemisest annab lihttöötajate arvu vähenemine, samas spetsialistide arv võib mõnevõrra suureneda. Ettevõtete poolt tehtavad investeeringud on üheks hõivet vähendavaks teguriks, mis üheltpoolt vähendavad nõudlust tööjõu järele, aga samas toovad ka muudatusi töö sisusse. Aastases võrdluses suurenes 2022. aastal põllumajanduse, kalanduse ja toidutööstuse sektorite hõive 1000 inimese võrra ehk 3,8%. Vaadates muutusi hõivatute vanusegruppide lõikes, siis üldiselt iseloomustab põllu-, metsamajanduse ja kalanduse sektorit vananemine. Noorema ja keskealise rahvastiku osakaal ühiskonnas väheneb ning vanemate inimeste osatähtsus suureneb, sarnane trend iseloomustab Euroopat üldiselt. Näiteks vanusegrupi 50-74-aastased osatähtsus hõives on võrreldes sajandivahetusega 14 protsendipunkti suurenenud, mille tulemusel on lähiaastatel töötajate asendusvajadus keskmisest suurem. Põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõimeliseks arenguks on vajalik sissetulekute stabiilsus, mida mõjutab oluliselt põllumajandussektori avatus riskidele, mis võivad olla nii ettevõttesised kui ka - välised ning tekitada suuri nõudluse ja pakkumise tasakaalu muutumisi, mis suurendavad hindade ja põllumajandusturgude volatiilsust. Põllumajandustootjate sissetulekutele avaldavad olulist mõju hinna- , tootmis-, ilmastiku-, makromajanduslikud ja poliitikariskid. Riskijuhtimismeetmete kasutusele võtmise soodustamiseks on väga oluline tõsta teadlikkust riskijuhtimise vajalikkusest ja arendada selle rakendamise oskusi. Nõudlus toidu järele maailmas üha kasvab ja tarbijate ootused toidu kvaliteedile on üha kõrgemad. Põllumajanduse ebastabiilsus ja sissetulekute kõikumine vähendab ettevõtjate tulu, mille tulemusel võivad ettevõtjad sattuda majanduslikesse raskustesse, väheneb investeerimisvõimekus ja ettevõtete jätkusuutlikkust satub ohtu. Seetõttu on oluline rakendada riskijuhtimise meetmeid, nagu kindlustus, mitmekesistamine ja riiklikud toetused, et leevendada riskide mõju ja tagada sektori pikaajaline stabiilsus ja jätkusuutlikkus. Eestil on head eeldused kvaliteetsete põllumajandussaaduste, toidukaupade ja muude tootmissisendite tootmiseks ja ekspordiks. Seda toetavad nii puhas keskkond, hea looma- ja taimetervise seisund kui ka toimivad järelevalvesüsteemid. Väga oluline on panustada riigi ühtse ja eksporti toetava kuvandi loomisele, mis aitaks suurendada Eesti toodete ja tootjate tuntust. Riik on panustanud eksportööridele kontaktide leidmisele ja kontaktvõrgustike loomisele kaasa aitamisse. Kolmandate riikide turgude avamisel on väga tähtis osa Eesti taime- ja loomatervise ning toidujärelevalve toimival korraldusel, samuti tihedatel diplomaatilistel suhetel, mis saavutatakse läbi kõrgetasemeliste kohtumiste. Eestist eksporditi 2023. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 2,0 mld euro (~11% kogu ekspordist) väärtuses ning imporditi Eestisse 2,5 mld euro eest. Võrreldes 2022. aastaga jäi eksport samale tasemele ja import kasvas 7%. Kaubavahetuse puudujääk oli 441,2 mln eurot, mis oli 160,3 mln euro võrra suurem kui aasta varem. 2022. aastal toimus kiire hinnakasv, mis mõjutas oluliselt kaubavahetuse väärtuste suurenemist ja tekitas kõrgema võrdlusbaasi. PõKa tegevussuuna 5 üheks eesmärgiks on Eesti toiduainesektori konkurentsivõimelisus nii sise- kui ka välisturul, mille ühe mõõdikuna on välja toodud põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi suhtarv. 2018. aasta algtase oli 0,74. Nimetatud näitaja oli 2023. aastal 0,84. Eesmärgiks on seatud, et suhtarv paraneb võrreldes algtasemega. Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 2023. aastal küündis hinnanguliselt 1,5 mld euroni. Võrreldes 2022. aastaga vähenes eksport 57,9 mln euro võrra ehk 3,7. Ligi kolmandiku ekspordist moodustab tooraine väljavedu. Tooraine hinnad maailmaturul on muutumises ja sõltudes tooraine hindadest ei pruugi ekspordikäibe kasv olla stabiilne. Vene-Ukraina sõja tõttu on majanduse lähiväljavaade endiselt seotud ebakindlusega ning hetkeolukord soosib pigem ekspordi vähest kasvuootust. Lähiturgude majandusarengud, inflatsiooni kontrolli alla saamine rahapoliitiliste 41 otsuste abil mõjutavad kaubavahetust. Ekspordi seisukohalt on Eesti toidusektori lähiaastate suurimaks väljakutseks leida uusi turustusvõimalusi väärindatud toodetele, mis aitaks maandada tooraine ekspordil hindade volatiilsusest tulenevaid riske ja ebakindlust ning tugevdada Eesti ettevõtete positsiooni välisturgudel. Oluline on kriisist mõjutatud ettevõtete seniste turustusvõimaluste taastumine välisturgudel ning uute ärikontaktide leidmine, mis aitab ettevõtjatel oma tavapärase majandustegevusega jätkata ning kriisist võimalikult kiiresti välja tulla. Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist ligi poole moodustab väljavedu nelja lähiriiki (Leetu, Lätti, Soome ja Rootsi), samas on sihtriikide arv aasta-aastalt suurenenud. Mida laiem on stabiilsete sihtturgude ring, seda kiiremini saavad ettevõtted reageerida nõudluse muutusele ja seda väiksem on ühe turu äralangemisest tulenev äriline risk. Erinevad sekkumismeetmed aitavad Eesti põllumajandussaaduste tootjatel ja töötlejatel uutele sihtturgudele siseneda ning oma positsioone olemasolevatel sihtturgudel kindlustada. Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe „Talust taldrikule“ strateegia näeb ette, et 2030. aastaks moodustab mahepõllumajandusmaa 25% Euroopa Liidu põllumajandusmaa pindalast. Mahepõllumajandusliku maa (sealhulgas üleminekuajal olev maa ja karjatatav mittepõllumajanduslik maa) pindala oli 2023. aasta lõpus 227 741 hektarit, vähenemine võrreldes 2022. aastaga 6131 ha võrra (2,6%). Mahetootmisega tegelevaid põllumajandusettevõtteid oli 2023. aastal 1968, võrreldes eelmise aastaga vähenes nende arv 78 võrra ehk 3,8%. Mahepõllumajandusettevõtted on aastatega järjest suuremaks kasvanud – 2023. aastal oli keskmises mahepõllumajandusettevõttes ligikaudu 116 ha mahepõllumajandusmaad. 2023. aastal tegeles mahepõllumajandusliku toidu töötlemise ja sööda tootmisega kokku 195 ettevõtet. Palju toodetakse puu- ja köögiviljatooteid ning jooke, sh mahlu, nektareid, mahlajooke jms. Toodetakse ka tera- ja kaunviljatooteid, pagari-, pasta- ja kondiitritooteid, liha- ja piimatooteid, teesid ning õlisid. Järjest enam kasutatakse mahetooteid ka toitlustusasutustes, sealhulgas lasteasutuste toitlustamisel. 2023. aasta lõpuks oli Põllumajandus- ja Toiduametit mahetoitlustamisest teavitanud 174 toitlustusettevõtet. Biomajandus on nii „Põllumajanduse ja kalanduse arengukavas aastani 2030“ kui seda elluviivates programmides horisontaalne ja mitmeid tegevusi läbiv teema. Kestliku biomajanduse arendamist peetakse oluliseks ka pikaajalises strateegias „Eesti 2035“, kus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile on antud teema osas juhtroll. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium panustab ka „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“ fookusvaldkonna „Kohalike ressursside väärindamine“ arendamisse. Taaste- ja vastupidavuskava (RRF) ressursitõhusate rohetehnoloogiate investeeringute tegevuse „Bioressursside väärindamine“ (kogueelarve on 28,8 mln eurot) raames toetatakse investeeringuid tootmistehnoloogia uuendamiseks, tootearenduseks ja bioressursside (sh kõrvalsaaduste ja jääkide) väärindamiseks, uuenduslike ressursitõhusate ja kõrge lisandväärtusega toodete väljatöötamiseks ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonivõimekuse kasvatamiseks. Toetuse taotlusvoor avati 2022. aastal ja tegevused viiakse ellu 2026. aasta esimeseks poolaastaks. Taastekava bioressursside väärindamise investeeringutega viiakse ellu mahukad, Eesti majanduse jätkusuutlikku kasvupotentsiaali tugevdavad suurprojektid. ÜPP strateegiakava 2021–2027 raames valmistatakse samuti ette bioressursside väärindamise investeeringute sekkumist (alates aastast 2024), keskendudes eelkõige esmatootjatele suunatud väikeprojektidele (perioodi kogueelarve 3 mln eurot). Olulisemad tegevused ja arengud 2023. aastal: • Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime: o Jätkati otsetoetuste maksmist väikepõllumajandustootjatele ja tootmisega seotud toetuste maksmist piimakarja-, puu- ja köögivilja ning ute ja kitse kasvatamise sektoris. 2023. aastast lisandusid tootmisega seotud toetused lihaveisekasvatusele, teravilja- ja kaunviljakasvatusele ning kartulikasvatuses seemnekartuli tootmiseks. o Jätkati põllumajandustootjate tulemuslikkuse meetme, väikeste põllumajandusettevõtete arendamise meetme, mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning 42  turustamise investeeringutoetuse meetme, keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse meetme, mesilaspere toetuse ja mesindusprogrammi ning koolikava toetuse rakendamist. o Vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse muudatuste alusel saavad alates 1. jaanuarist 2023 erimärgistatud diislikütust (EDK) osta ainult juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel ostuõigus ning nende esindajad, kellel on esindusõigus erimärgistatud diislikütuse ostmiseks. Eesmärk on vähendada põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist ja seeläbi suurendada aktsiisilaekumist. Erimärgistatud diislikütuse näol on põllumajandus- ja kalandussektori konkurentsivõime seisukohast tegemist olulise soodustusega (ligikaudu 30 mln eurot aastas). o Koostöös Kliimaministeeriumiga valmis Eesti ringbiomajanduse teekaart ja piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide koostamise metoodika, mille alusel alustati Lääne- ja Kesk-Eestis piirkondlike teekaartide koostamist. Tehti RRFi bioressursside väärindamise toetuse rahastamisotsused ja valmistati ette sarnast sekkumist ÜPP SK raames. o 2023. a alustas Maaelu Teadmuskeskuses (METK) nn AKIS keskus, mille eesmärk on suurendada põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) sidusust ning arendada ja koordineerida teadmussiirde- ja nõustamisteenuseid, tagada teadmussiirde- ja nõustamistegevuste kättesaadavus ning täita muid Euroopa Liidu õigusaktidest ja ÜPP strateegiakavast tulenevaid ülesandeid. • Põlvkondade vahetus: o Jätkus põllumajandusliku tegevusega alustava noore põllumajandustootja toetuse meetme rakendamine ja noore põllumajandustootja otsetoetuse maksmine. o Alates 2022. aastast sätestati noortele põllumajandustootjatele kohustus osaleda ettevõtlusalasel infopäeval, mis sisaldas äriplaani koostamise tutvustust ning mis on korraldatud arengukava meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus” tegevuse liigi 1.4 „Pikaajalised programmid” raames, kui nad soovivad toetust taotleda „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ meetmest. Infopäeva eesmärk on pakkuda noortele põllumajandustootjatele omandamiseks või seniste teadmiste täiendamiseks põllumajandusliku ettevõtlusega alustamiseks vajalikke baasteadmisi äriplaani kirjutamisest ja koostamisest ning tegevuste pikaajalisest planeerimisest (sh nt tagasiside, näpunäited, ohukohad), mis aitavad noortel põllumajandustootjatel oma äriplaani kvaliteeti tõsta ja senisest enam mõelda läbi ning planeerida oma tegevusi. • Ühistegevus ja koostöö: o Jätkus ühistegevuse pikaajalise programmi rakendamine ja selle raames ühistute arendamisse suunatud tegevuste elluviimine. o Jätkati ka tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse meetme rakendamist. o Jätkus põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektide elluviimiseks rakendamine, mille raames valmib uus ühistuline piimatööstus. o 2023. aastal tunnustati viis tootjaorganisatsiooni, neist kaks tegutsevad piimasektoris, kaks veiselihasektoris ja üks lambalihasektoris. Aasta varem tunnustati üks piimasektoris tegutsev tootjaorganisatsioon. o ÜPP strateegikava raames avati 2023. aastal sekkumine „Perioodi 2023–2027 tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetus.“ Toetuse andmise eesmärk on parandada tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu juhtimisvõimekust ning seeläbi tagada nende jätkusuutlik areng. 43  Kuuest tunnustatud tootjaorganisatsioonist viis esitasid taotluse tootjaorganisatsiooni arendamise toetuse saamiseks. o Kvaliteedikavades osalemine võimaldab tootjatel saada toodangu eest kõrgemat hinda ja seetõttu on kvaliteedikavade arendamisel oluline roll tootjate konkurentsivõime tõstmisel. Eestis on kaks riiklikult tunnustatud kvaliteedikava – „Rohumaaveise liha tootmine“ ja 2022. aastal lisandus „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas“. Mõlemad kavad keskenduvad rohumaal kasvatatud loomade liha tootmisele. Kvaliteedikavades osalejate arvu kõikumist on mõjutanud erinevad asjaolud. Viimase viie aastaga (2019/2023) on lihatõugu lehmade arv vähenenud 2672 võrra ning lihatõugu lehmade pidamise on lõpetanud üle 200 loomapidaja. Kuna seni on Eestis kvaliteedikavade võimalusi tagasihoidlikult kasutatud, on oluline jätkuvalt toetada kvaliteedikavade arendamist ning tõsta laiema avalikkuse teadlikkust kvaliteedikavade olemusest. Selleks, et tõsta kvaliteedikavades osalejate arvu ja suurendada nende turujõudu, rakendatakse mitmeid erinevaid toetusmeetmeid. 2023. aastal jätkus põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavas osalemise toetuse ning toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamise toetuse rakendamine. Uue toetusmeetmena töötati ÜPP strateegiakava alusel 2023. aastal välja kvaliteedikava arendamise toetus, mis avaneb 2024. aastal. Toetuse eesmärk on motiveerida põllumajandustootjaid koostööle, kasvatada kvaliteedikavade turujõudu ning seeläbi tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas. • Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal o ÜPP strateegikava raames rakendusid 2023. aastast põhisissetulekutoetus (endise ühtse pindalatoetuse asemel) ning uue toetusena ümberjaotav toetus. o 2022. aastal töötati välja meede „Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“ eesmärgiga toetada selliste investeeringute tegemist, mis aitavad tagada toidu tarneahela varustuskindlust ja toiduainetööstuse toimepidevust ning senisest suuremal määral toiduainetööstuse energiajulgeolekut ja vähendada sõltuvust fossiilsetest kütustest, sealhulgas Venemaa fossiilsetest kütustest. Energia varustuskindluse tagamiseks antav toiduainetööstuse investeeringutoetus on Eesti maaelu arengukava 2014– 2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse alaliik. Toetust antakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ning „Eesti maaelu arengukava 2014– 2020“ alusel. Ka 2023. aastal jätkus nimetatud meetme rakendamine. Taotlusvooru eelarve 2023. aastal kokku oli 4 000 000 eurot, mis jaguneb vastavalt ettevõtete suurusele kaheks: mikro- ja väikeettevõtjatele 2 000 000 eurot ning keskmise suurusega ettevõtjatele ja suurettevõtjatele 2 000 000 eurot. o 2023. aastal toetati toiduainetööstusi ning põllumajandustootjaid, kes tegelevad sea- või linnulihakasvatusega, munatootmisega, kartuli-, puuvilja- või köögiviljakasvatusega või katmikaiandusega 10 mln euroga. Toetuse eesmärk oli leevendada energia, kütuse ja toorme hinnatõusu mõju põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõimele ja seeläbi tugevdada toidujulgeolekut. o 2023. aastal töötati välja erakorralise toetuse tingimused, millega toetati piimatootmist, kitse- ja lambakasvatust, lihaveisekasvatust ning õuna- ja sõstrakasvatust, et aidata leevendada muutlikest ilmastikutingimustest tulenevaid mõjusid. Toetuse eelarve oli 3,5 mln eurot ja toetus maksti välja 2024. a jaanuaris. o Jätkati tegevusi EL turu läbipaistvuse rakendamiseks. Olulisemaks tegevuseks oli turuinfo kogumise ettevalmistus, et METK saaks 2024. a algusest turuinfot kogumisega alustada. o 2021. aastal jõustus põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus (edaspidi PTEKS), millega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/633, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid. Seadus aitab kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Sellega keelustatakse 16 erinevat ebaausat kaubandustava, millest 9 on alati keelatud ja 7 on 44  keelatud juhul, kui lepingu pooled pole selles kokku leppinud. Enne PTEKSi jõustumist sõlmitud põllumajandustoote ja toidu müügilepingud tuli seadusega kooskõlla viia 12 kuu jooksul alates seaduse avaldamisest Riigi Teatajas ehk 2022. aasta 21. septembriks. Konkurentsiamet algatas 2022. aastal omal algatusel ühe menetluse, mis jätkus ka 2023. aastal. o Jätkus põllumajanduskindlustuse meetme rakendamine, mille raames toetati ka saagikindlustust ja loomakindlustust. 2023. aastal esitati põllumajanduskindlustuse taotlusvoorus kaks saagikindlustuse taotlust ja kaks loomakindlustuse taotlust, mille eest maksti kahele taotlejale loomade kindlustamise eest kokku 28 324,01 EUR ning saagikindlustuse eest maksti kahele taotlejale kokku 21 605,86 EUR. Kokku maksti põllumajanduskindlustuse toetust 49 929,87 EUR. 2023. a voorus taotleti toetust järgmistele kindlustusobjektidele kokku: talinisu 153,49 ha, talioder 66,27 ha, taliraps 169,47 ha, veised 7 684 tk. • Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand o 2023. aastal jätkati visioonidokumendi „Eesti toit 2022–2025“ raames erinevate tegevuste rakendamist, mille eesmärk on Eesti toidu mainekujundus ja toidukultuuri edendamine, ettevõtete ekspordivõimekuse tõstmine ja tarbijate harimine. o Visioonidokumendis „Eesti toit 2022–2025“ on koduturu lähiaastate suurima väljakutsena kirjeldatud toidusüsteemide kestlikkuse arendamist ja kohaliku toidu väärtustamist tarbijate poolt. Visioonidokumendi üks eesmärk on tõsta elanikkonna toidualast teadlikkust, kaasates olulise sihtgrupina lapsi ja noori, et tarbija oskaks teha teadlikke valikuid. o Koostöös Eesti Peakokkade Ühendusega viidi koolides läbi projekt „Peakokad kooli“. SA Eesti Maaelumuuseumid rakendas lastele suunatud toidu- ja maaelu teemalisi haridusprogramme ning korraldas haridusliku sisuga maaelu ja toidu teekonda tutvustava laagriprogrammi. Lastele oli suunatud ka Eesti toidu kuu ajal ETV 2 eetris saatesari „Magus Molekul“, mis tutvustab Eestile tüüpilisi toiduaineid ning samal ajal populariseerib teadust. Üheksandat korda tähistati septembris Eesti toidu kuud. 2024. aastal oli Eesti toidu kuu fookusteemaks läbimõeldud ja säästlik tarbimine. Teavituskampaania raames kutsuti üles tarbimisharjumustele senisest enam tähelepanu pöörama, tarbitava toidu teekonnale mõtlema ning Eesti toidu kuu programmi sündmustel osalema. Eesti toidu kuu viimane nädal oli pühendatud toidutööstustele. Videote vahendusel oli võimalik tutvuda kolme Eesti toidutööstuse tegemistega ning tähelepanu all olid tegemised, mis panustavad toidutootmise kestlikumaks muutumisse. Eesti toidu kuu tähistamise eesmärk on tõsta kohalik toit ja toidukultuur tähelepanu keskpunkti ja väärtustada tööd ja maaelu, mille kaudu toit meie lauale jõuab. Eesti toidupiirkonnaks valiti 2023. aastal Mulgimaa. Samuti panustas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Eesti kokkade meeskonna erialasesse ettevalmistamisse rahvusvahelisteks kokandusvõistluseks Bocuse d´Or ning IKA Culinary Olympics. o Lõppes 2021. aasta kevadel alustatud teadmussiirde pikaajaline programm toidusektori müügivõime edenduse tegevusvaldkonnas, mille eesmärk oli Eesti eksportööride ekspordialaste teadmiste ning müügialaste oskuste parandamine. 2023. aastal korraldati koolitusprogrammid nii ekspordiga alustavatele ettevõtetele kui juba kogenud eksportööridele, toimusid erinevad infopäevad ja õppereisid ning ettevõtete personaalsed nõustamised. Kokku osalesid 3 aasta jooksul 222 ettevõtja esindajad, neist suurem osa osales tegevustes korduvalt. o Turuarendustoetuse raames oli võimalik sektori esindusorganisatsioonidel taotleda toetust rahvusvahelistel toidumessidel ühisstendide korraldamiseks, messide külastamiseks ja turundusürituste korraldamiseks. • Mahepõllumajandus: o Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 kinnitati 2023. aasta juulis. o 2022. aasta septembrist alates rakendus toetusmeede haridusasutustele, mille raames toetatakse lastele mahetoitu pakkuvaid üldhariduskoole ja lasteaedu. Toetusmeede on 45  suurendanud haridusasutuste huvi pakkuda lastele mahetoitu. Kui enne toetuse rakendamist oli 2021. aastal mahetoitlustamisest teavitanud koole ja lasteaedu 45 (6% Eesti lasteaia- ja koolilastest), siis 2023. aasta lõpus pakuti mahetoitu juba 153 haridusasutuses (ligikaudu 20% Eesti lasteaia- ja koolilastest). Toetuse andmisega soovitakse 2030. aastaks jõuda tasemele, kus vähemalt 50%-le Eesti lasteaialastest ja üldhariduskoolide õpilastest pakutakse mahetoitu. Toetusega hüvitatakse mahepõllumajandusliku toidu kõrgema hinnaga seotud lisakulud haridusasutuste pidajatele. Lastele mahepõllumajandusliku toidu pakkumine aitab kaasa toidutootmise kestlikkusele ning laste teadlikkuse suurendamisele mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust laiemalt. Toetuse rakendamine aitab kaasa ka kohaliku mahepõllumajandussektori arengule, suurendades mahepõllumajandusliku toodangu turunõudlust. Mahepõllumajanduslikku toitu pakkuvad haridusasutused tagavad stabiilse ja kasvava nõudluse kohalike mahepõllumajandussaaduste järele ning annavad tootjatele suurema kindlustunde mahetootmisega jätkamiseks või sellega alustamiseks. • Toidu vastustuskindlus: o Alustati toimepideva jaekaubanduse võrgustiku loomist, mis peab olema võimeline ka pikemate massiivsete elektriga varustatuse häirete korral kaupa sisse võtma ning müüma, sh tagama jahelettide töö. Viimane on oluline siseriikliku tootmise mahu ära kasutamiseks, sest märkimisväärne osa isevarustatusest on liha- ja piimatooted. Kriisipoodide võimearendus jätkub ka lähiaastatel. 2024. aastal algab reageerimisvarude süsteemi välja töötamine, mille eesmärk on kasvatada eelhoiatuse peale riigis oleva toidu varusid ning tootmise võimekust. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist: • Põllumajanduse majandusarvestuse 2023 prognoosi järgi on ettevõtja tulu negatiivne -134 mln eurot ja nii madal ei ole see näitaja peale Eesti liitumist ELga olnud ehk turult saadav tulu koos pindala- ja loomatoetustega (v.a investeeringutoetused) ei katnud eelmisel aastal ära põllumajandustoodangu tootmiseks tehtud kulusid. Sellel on mitmed põhjused, mis eelmisel aastal sektori olukorda mõjutasid: ebasoodsad ilmastikutingimused (kevadine põud, hiline öökülm, liigsed sademed koristusperioodil), intressimäärade tõus, mis tõi kaasa laenuraha olulise kallinemise, kõrgete hindadega ostetud sisendid 2023. aasta saagiks, taimekasvatussaaduste hindade oluline langus, ÜPP põllumajanduspoliitika uue programmperioodi rakendumine ja olulised muudatused toetuste ümbersuunamisel suurematelt ettevõtjatelt väikestele ja noortele ettevõtjatele. • Põllumajandussektori finantsolukord on raske ja sellele otsitakse lahendusi. Väga oluline on, et põllumajandusmaaressurss jääks põllumajandustootjatele, kui tekkinud võlgade tasumiseks on hakatud kasutama põllumajandusmaad, kas seda müües või pantides tingimustel, mis tekitavad väga suuri lisakulusid tulevikus. Rendimaade osakaalu tõusuga väheneb tulevikus põllumajandussektori kasumlikkus veelgi ja tekkinud võlgnevustest välja saamine pikeneb. Võlgnevuste ja kahjumite tõttu on pankadest laenuraha kättesaamine raske ja samas on ka suur laenukoormus, mis aeglustab oluliselt investeeringute tegemiseks nii ressursitõhusese kui ka keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. Põllumajandusettevõtete raskusi süvendab veelgi 2023. aasta detsembri lõpus ja 2024. a jaanuari alguses toimunud järsk temperatuurilangus, mis põhjustas taliviljadele ulatuslikke külmakahjustusi, kuna lumekiht oli kohati väga õhuke või olematu. • Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu ning Euroopa Liidu ja tema rahvusvaheliste partnerite kehtestatud sanktsioonid ning Venemaa vastumeetmed on ettevõtjatele tekitanud majanduslikku ebakindlust, häirinud kaubavoogusid ja toidu tarneahela toimimist ning toonud kaasa erakordselt suure ja ootamatu sisendite (näiteks maagaas ja elekter) hinnatõusu, millest tulenevalt tekkis vajadus pikendada põllumajandustootjatele ning toiduainetööstustele suunatud investeeringutoetuste meetmetes investeeringute tegemise tähtaega. Sõjategevuse tagajärjel tekkinud majanduslike mõjudega toimetulekuks on väga oluline suunata täiendavaid rahalisi vahendeid toiduainetööstusesse investeeringute tegemiseks ja luua tingimused selleks, et nende 46  investeeringute tegemisega ka lõpuni jõutakse, et kaasa aidata toiduainetööstuse ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele ja lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamisele, mis võimaldaks turult kõrgema ja stabiilsema sissetuleku kõigile tarneahela lülidele. • Kriisivalmidus koos toidu varustuskindlusega on kõrge prioriteediga teema, mille tagamine nõuab laiemat koostööd erinevate osapoolte vahel (ministeeriumid, ministeeriumite valitsemisala asutused), kuid nii rahaline kui ka inimressurss on selleks piiratud. On oluline, et kriisivalmidus koos toiduvarustuskindluse ja selle järjepidevusega oleksid üleriigiliselt läbivaks teemaks kõigi poliitikate kujundamisel koos piisava ressursi ja investeeringutega. • Mahepõllumajanduslik tootmine on range kontrolli all ja maheettevõtete arvu ja mahemaa kiire kasv on esitanud täiendavaid ülesandeid järelevalvesüsteemile. Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on tarvis tõsta Põllumajandus- ja Toiduameti suutlikkust tegeleda erinevate riskidega. Järelevalve kompetents vajab tõstmist, et anda sektorile eksperthinnanguid mahepõllumajandusliku tootmise jaoks. Mahepõllumajanduse valdkonnas jõuab turule järjest enam erinevate tootenimetuste ja koostisega väetisi ja taimekaitsevahendeid, mida mahepõllumajandustootjad soovivad kasutada. Enne on aga vaja veenduda, et need tooted on mahepõllumajanduses kasutamiseks sobilikud. 7.3.6 Meede – Maa- ja rannapiirkonna areng Meetme eesmärk on aktiivne ja elujõuline maapiirkonna elanikkond. Meetme all on üks programmi tegevus. Eesmärgi täitmist jälgitakse tabelis 3 toodud mõõdikutega. Maapiirkonnas elab ja tegutseb pea kolmandik Eesti elanikkonnast, kellest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega, ligikaudu kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega ning viiendik töötleva tööstusega. Kokku pakub maapiirkond tööd 27,6% koguhõives osalejatest, s.o 193 100 inimesele. Maapiirkonnas varasemalt domineerinud põllumajanduslike ettevõtete panus tööhõivesse on viimastel kümnenditel prognoositult vähenenud. Majandus maapiirkonnas on kohanenud ning muutunud oluliselt mitmekesisemaks tänu erinevates valdkondades tegutsevate tootmis- ja teenindusettevõtete osakaalu kasvule ja aktiivsete kohalike kogukondade kiirele arengule. Samas inimeste sissetulekud maapiirkonnas on keskmisest madalamad ning hea palgaga töökohti napib. Üldise rahvastiku vananemise tõttu on tekkinud olukord, kus tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv maapiirkonnas on suurem kui sinna sisenevate noorte arv. Kui linnapiirkonnas 20–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. Olulisemad lahendamist vajavad probleemid on eelduste loomine uute hästi tasustatud eripalgeliste töökohtade tekkeks ja kohalike kogukondade aktiivsuse suurendamine hea elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamisel. Uute töökohtade tekkeks eelduste loomiseks rakendatakse maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse meedet. 2023. aasta lõpu seisuga on toetus määratud kokku summas 68,9 miljonit eurot. Väljamakseid oli tehtud summas 48,9 miljonit eurot. Ettevõtjate huvi meetme kasutamise vastu vajalike investeeringute tegemiseks on suur. Meetme mõju uute töökohtade tekkimisele maapiirkonnas on märkimisväärne, arvestades taotlustes prognoositud uute loodavate töökohtade arvu. 2022. aastal loodi nimetatud meetmega 188,6 uut töökohta, sh 78,7 töökohta naistele ja 109,9 töökohta meestele. Töökohtade loomisel on suure panuse andnud ka LEADER meede. 2023. aasta lõpu seisuga on kasutatud ligi 97% planeeritud eelarvest ning välja makstud umbes 86% planeeritud eelarvest. Senised tulemused LEADER rakendamisel on olnud head. Ettevõtjate ja kogukondade huvi pakutavate võimaluste vastu on suur, mida näitab esitatud taotluste suur hulk ning taotlustes prognoositud loodavate töökohtade ja kohalike kogukondade omaalgatuslike tegevuste märkimisväärne arv. 2022. aastal loodi kokku 266,4 uut töökohta, sh 102 töökohta naistele ja 164,4 töökohta meestele. Kokku on 2022. a seisuga maaelu ja kohaliku kogukonna tegevuse all maapiirkonda loodud üle 2071 uue töökoha. ÜPP strateegiakava 2023– 47 2027 rakendamisega seoses on tööga alustanud ka ÜPP võrgustik, kes jätkab senise Maaeluvõrgustiku tegevust. Finantsinstrumendid on tõhusad turutõrke kõrvaldamiseks valdkondades, kus pangad ei anna laenu ning puuduvad muud investeerimise võimalused, näiteks väikeste põllumajandus- või maapiirkonnas tegutsevate või alustavate ettevõtete puhul, kellel puudub piisav krediidiajalugu või tagatisvara. Investeeringute turutõrgete kõrvaldamiseks tuleb aina rohkem rakendada uuenduslikke, põllumajanduse, kalanduse ja maapiirkonna eripära arvestavaid rahastamisvahendeid. 2023. aastal jätkus finantsinstrumentide rakendamine MAK-rahastamisvahendis kahe toote, mikro- ja väikeettevõtete kasvulaenu ning pikaajalise investeerimislaenu kaudu. 2023. seisuga oli MAK-rahastamisvahendist laenu lõppsaajate arv 317. Saavutatud mõju mõlema finantstoote puhul viitab sellele, et lisaks laenusaajatele on finantstoodete kaudu kaasatud täiendavalt ka erakapitali, mis võimaldab toetada suuremas ulatuses ettevõtjaid. Mikro- ja väikeettevõtete kasvulaenu saavutatud võimendav mõju 2023. aasta lõpuks oli 1,15 ning pikaajalise investeerimislaenu puhul 2,53. Olulisemad tegevused ja arengud 2023. aastal: • Jätkus Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 rakendamine. Koos üleminekumäärusega kaasati MAK vahendite hulka ka Euroopa nõukogu määruse (EL) 2020/2094 alusel vahendid COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (edaspidi taastekava vahendid). 2023. aastal toimusid taotlusvoor nii maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meetmes kui ka oli jooksvalt avatud LEADER meede. • LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 ettevalmistamise toetuse raames alustasid 26 kohalikku tegevusrühma uute arengustrateegiate koostamist. Uute arengustrateegiate välja töötamiseks said tegevusrühmad toetust tegevuspiirkonna sidusrühma võimestamiseks ja koolitamiseks, tegevuspiirkonda käsitleva uuringu tellimiseks, tegevuspiirkonna sidusrühmaga konsultatsiooni pidamiseks või eksperthinnangu tellimiseks ning kohaliku tegevusrühma toimimiseks. Valmis strateegiad esitati 2023. a juunis PRIAle. Augustis edastas PRIA strateegiad Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumile hindamiseks. Kuna kõik 26 esitatud strateegiat sisaldasid ka Euroopa Sotsiaalfond+ tegevusi, siis moodustati strateegiate hindamiseks ühiskomisjon. Strateegiate hindamisprotsess toimus 2023.aasta novembris. Kõigi 26 tegevusrühma strateegid kiideti heaks ning nad saavad neile määratud eelarve raames tegevustega alustada. • 2023. aastal sai alguse ÜPP strateegikava 2023–2027 raames rakendatavate sekkumiste välja töötamine. Peamine fookus oli LEADER arengustrateegiate rakendamise sekkumise välja töötamisel, mille kaudu on võimalik perioodi 2023–2027 strateegiaid rakendada. Samuti toimus ettevõtluse konkurentsivõime sekkumise tingimuste ja skeemi ülesehitus. Esimene neist sekkumistest oli planeeritud avada 2023. aastal ja teine 2024. aastal ning nende rakendamisel kasutatakse lihtsustatud kulumeetodeid, mis tähendab, et toetuse maksmine läheb oluliselt kiiremaks ja lihtsamaks ning toetuse saajad ei pea enam esitama kuludokumente. • 2023. aastal jätkas MES eluaseme kaaslaenu väljastamist maapiirkonnas kodu ehitamiseks või rekonstrueerimiseks. Katseprojektina rakendatakse kaaslaenu alla 1000 elanikuga asustusüksustes, v.a Harjumaal ja teatud Tartumaa valdades. Sihtasutuse kaaslaenu maksimaalne summa on 100 000 eurot. 2023. aasta lõpuks oli sõlmitud lepinguid 132 summas 8,35 mln eurot. Krediidiasutuste kaaslaenu summa oli 10,81 mln eurot ning laenu saajate omafinantseering 4,4 mln eurot. Laenusid on väljastatud kõigis sihtpiirkonda kuuluvates maakondades ning kõige rohkem on väljastatud laenusid Ida-Virumaal (18), Võrumaal (17) ning Valgamaal (16). • Põllumajandus ja kalandusvaldkonna ettevõtjatele jätkati Ukraina kriisi laenukäenduse pakkumist kuni 2023. aasta lõpuni. MES käendus on kuni 5 mln eurot, kuid mitte rohkem kui 90% proportsionaalselt käendatavast laenu põhisummast või 35% fikseeritult käendatavast laenu põhisummast. 48  • Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) lõi 2023. aasta lõpus ebasoodsate ilmastikuolude kriisilaenu. Laen on mõeldud mikro-, väikese ja keskmise suurusega põllumajandustoodete esmatootjatele, kelle majandustegevus on saanud kahju ebasoodsate ilmastikuolude tõttu. Tegemist on käibelaenuga, mille tagasimakse aeg on kuni 3 aastat. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist: • Venemaa agressioon Ukrainas ning sellega seonduvad takistused (nt tarneahelate muutused) on takistanud teatud investeeringute elluviimist ning võivad suurendada katkestatud projektide arvu. • 2023. aastal jätkas EURIBOR kasvamist. Koos langeva majanduse ning ebakindlusega vähenes nõudlus ka investeeringute finantseerimisele. Teatud valdkondades kadus nõudlus täielikult ning tekkis vajadus suunata vahendeid valdkondadesse, kus nõudlus on suurem. Samuti on vajalik luua eluaseme kaaslaenu jaoks kahjude katmise reserv, mis kataks võimalikud allahindlused ja kahjud, mida MES peab eluaseme kaaslaenu pakkumisel sisse võtma, kuna pakutav toote intress on samaväärne krediidiasutuste pakutava laenu intressiga. Kahjude katmise reservita ei ole võimalik tagada eluaseme kaaslaenu järjepidev rakendamine üle-Eesti ja väljuda pilootprogrammi staatusest nagu seda näeb ette VVTP 2023–2027 (tegevus nr 7.1.8). Eluaseme kaaslaenu meetme rakendamise lõpetamine võib kiirendada programmi mõõdiku „Maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40 osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus, %“ negatiivset kulgu. 7.4 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Tabel 4. Programmi (nimetus) ja programmi tegevuste 2023. a eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Põllumajandus, toit ja 446 134 462 786 403 263 maaelu Kulud 446 134 462 786 403 263 Taimetervise, loomade 21 440 23 017 25 458 tervise ja heaolu tagamine Kulud 21 440 23 017 25 458 Põllumajanduskeskkonna 82 297 83 732 53 498 hea seisundi tagamine Kulud 82 297 83 732 53 498 Toiduohutuse tagamine 11 572 13 020 11 435 Kulud 11 572 13 020 11 435 Maakasutus 10 050 10 973 9 721 Kulud 10 050 10 973 9 721 Maaparandus 13 373 13 690 9 521 Kulud 13 373 13 690 9 521 49  Sordiaretus ja taimne 10 895 13 458 11 623 paljundusmaterjal Kulud 10 895 13 458 11 623 Põllumajandusloomade 6 222 6 543 5 330 aretus Kulud 6 222 6 543 5 330 Põllumajandustootjate ja 79 544 82 050 79 602 toiduainetööstuste konkurentsivõime Kulud 79 544 82 050 79 602 Põlvkondade vahetus 10 912 11 014 4 764 Kulud 10 912 11 014 4 231 Riskijuhtimine ja 129 141 129 323 130 039 põllumajandusturgude tasakaal Kulud 129 141 129 323 130 039 Ühistegevus ja koostöö 4 439 4 515 1 329 Kulud 4 439 4 515 1 329 Ekspordivõimekus ja 2 651 6 021 2 847 Eesti toidu kuvand Kulud 2 651 6 021 2 847 Mahepõllumajandus 28 334 29 825 28 256 Kulud 28 334 29 825 28 256 Maa- ja rannapiirkonna 35 264 35 606 29 840 arendamine Kulud 35 264 35 606 29 840 8. Kalanduse programm Programmi nimi Kalanduse programm 50  Programmi eesmärk Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Strateegia „Eesti 2035“ Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. siht (alasihi täpsusega) Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Programmi periood 2022–2025 Peavastutaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Põllumajandus- ja (valitsemisala asutused) Toiduamet (PTA) Kaasvastutaja Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet (KeA) ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) 8.1 Programmi mõõdikud Tabel 4. Programmi (nimetus) ja programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 Lisandväärtus töötaja kohta ettevõtetes, mis tegelevad kalandusega 25 711 34 190 - 29 000 29 000 (kutseline kalapüük, vesiviljelus ja kala töötlemine), € Töökohtade arv ettevõtetes, mis tegelevad kalandusega 1903 1823 - 1850 1855 (kutseline kalapüük, vesiviljelus ja kala töötlemine) Heas seisus 39 42 - 60 61 kalavarud, % Programmi tegevus Kutseline kalapüük 51  Ranna- ja sisevete kalapüügi sektoris 53,9 54 54,9 54 54 hõivatute keskmine vanus Kutselise kalapüügi ettevõtete keskmine 79 84,5 - 96 85 palk (suhe Eesti keskmisesse), % Kutselise kalapüügi ettevõtete müügitulu, 57, 9 mln 75,5 mln - 66, 4 mln 67,7 mln (EUR) Programmi tegevus Vee-elusressursside töötlemine Eesti päritolu eksporditavate 129 mln 153,8 mln 152,9 mln 138 mln 155 mln toodete koguväärtus, € Kalandustoodete tarbimine Eestis, (kg inimese kohta) 15 17 17,5 19,5 17 Kalatöötlemise lisandväärtus 21 501 27 100 - 22 000 22 500 sektoris töötaja kohta, € Programmi tegevus Vesiviljelus Vesiviljelusettevõtete 4,3 mln 4,9 mln - 7,6 mln 7 mln müügitulu, € Vesiviljelussektori 849 801 - 1800 1200 toodang, tonni Programmi tegevus Kalavarude ja -püügi haldamise ning kaitse korraldamine Madalas seisus 23 22 - 15 15 varude arv Jõgedel avatud rändetakistuste arv 114 118 125 125 130 (tk) 52 8.2 Programmi olukorra analüüs Kalanduse programmi eesmärk on kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Programmi eesmärkide täitmist jälgitakse tabelis 3 toodud mõõdikutega. Tegemist on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Kliimaministeeriumi ühisprogrammiga kuni 1. juulini 2023. aastal. Alates 1.07.2023 on kalanduse valdkonna poliitika kujundamine tervikuna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis. Majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalandussektori areng sõltub suuresti kalavaru seisundist ning piiratud ressursi tingimustes tehtud otsustest selle varu kasutamisel ja haldamisel. Lisaks tuleb leida võimalused, kuidas kasutada võimalikult efektiivselt maa- ja veeressurssi kalakasvatamisel. Kalapüük, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine, vesiviljelus – need valdkonnad peavad põhinema konkurentsivõimet, sissetulekuid, lisandväärtust ja teadmisi suurendaval majandamisel, mis on samaaegselt keskkonnahoidlik ja sünergiaid loov. Eesti kutselise kalapüügi sektor jaguneb ranna- ja siseveekogude püügiks, Läänemere traalpüügiks ning kaugpüügiks. 2023. aasta seisuga tegutseb sektoris 1428 püügiloa omanikku ning 2282 kalurit. Piiratud kalavaru tingimustes tagab oskusteabe ja traditsioonide kestmise, konkurentsivõime püsimise ning ettevõtjate tehtud investeeringute järjepidevuse ajaloolisel püügiõigusel põhinev kalapüügivõimaluste jaotussüsteem. Peamised väljakutsed püügisektoris on seotud püügikoormuse vähendamise ja sissetulekute tõstmisega. Majanduslikult olulistest kalavarudest on praegu heas seisus alla poole ning kalapüügivõimalused vähenevad, mistõttu tuleb püügitegevust viljeleda senisest tunduvalt säästlikumalt ning majanduslikult kasumlikumalt. Kalavarude looduslikuks taastumiseks tuleb taastada kalade elupaiku ja kudealasid ning tagada nende säilimine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks on vaja vähendada kalavaru kasutamise koormust tervikuna kõigi selle varu kasutajate hulgas (kutselised kalurid, harrastuskalurid, hülged, kormoranid) ning ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid. Jätkuvalt on vajalik teha jõupingutusi ebaseadusliku ja teatamata kalapüügi ohjamiseks, püütud eluvõimetu kala tagasiheite lõpetamiseks ning soovimatut kaaspüüki vähendavate püügimeetodite ja -vahendite kasutusele võtuks. Ranna ja siseveekogude kalapüügi- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime ja tulusus on madal, mis muuhulgas tuleneb ebapiisavast ühistegevusest toodangu väärindamisel ja turustamisel ning on tingitud ka kalapüügi hooajalisusest, mistõttu on vaja tähelepanu pöörata ranna- ja siseveekogude kalurite tegevuste mitmekesistamisele ja sissetulekute tõstmisele. Säästva sinimajanduse kasvu toetab kestliku kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja vee-elusressursside väärindamise kõrval ka majanduslikult elujõuliste rannikukogukondade areng. Vee-eluressursside töötlemist iseloomustab vähene tootearendus. See tähendab ühelt poolt seda, et tooted on tagasihoidliku lisandväärtusega, teisest küljest on senini vähe tähelepanu pööratud nende ressursside töötlemisele, mille potentsiaal on kasutamata või vähe kasutatud ja mille väärindamine ei suurenda survet keskkonnale, et tagada vastavus elurikkuse, kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse eesmärkidega. Kuna Eestis püütakse kala kordades rohkem, kui siin ära tarbitakse, siis sõltub tänase sektori majanduslik kestlikkus paljuski ekspordist. Kalandussektori ettevõtete investeeringute soodustamiseks tuleb toetada keskkonnasõbralike ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, soosides ressursside tõhusamat kasutust. Kalatöötlemis- ja vesiviljelussektoris tegutsevatele mikro- ja väikeettevõtjatele, kellel on madal omafinantseeringuvõime, ning väikeste ja keskmiste suurustega ettevõttetele (VKE), kellel on raske saada pikaajalisi laene, võimaldatakse turutõrgete leevendamiseks ligipääsu laenurahale. Töötlemissektori konkurentsivõime tõstmiseks, sh lisandväärtuse kasvatamiseks on vaja toetada vee-elusressursside tootearendust ja uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ettevõtete ja teadus- ja arendusasutuste koostöö ning Eesti teadlaste rahvusvahelises teaduskoostöös osalemise kaudu. 53 8.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs Kalanduse programmi kuulub kestliku kalanduse meede, mille eesmärk on kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Meede jaguneb viieks programmi tegevuseks: kutseline kalapüük, vee-elusressursside töötlemine ja turustamine, vesiviljelus, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine ja kalavarude haldamise ja kaitse ning harrastuspüügi korraldamine. Kalavarud on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Seetõttu tuleb kalavarude kasutamist ja kaitset korraldada viisil, mis tagab varude kestlikkuse, võimaldades samas saada nende kasutamisest võimalikult suurt sotsiaalset ja majanduslikku tulu. Kalanduse majanduslike eesmärkide täitmiseks on oluline luua tingimused elujõulisele ja konkurentsivõimelisele vesiviljelus-, kalapüügi- ja vee- elusressursside töötlemise sektorile, pöörates enim tähelepanu tootlikkuse tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule. Heas seisus ja madalas seisus kalavarude kohta puuduvad praeguse seisuga 2023. a andmed. Mõlemad mõõdikud on omavahel seotud ja 2023. a tulemus selgub juunis 2024, kui kõik kalavarude seisundi lõpparuanded (uuringute tulemused) on esitatud. Heas seisus varude osakaal kukkus 2020. aastal 39% peale, kuhu jäi pidama ka 2021. aastal (2018. a oli 50% varudest heas seisus). Seega võib varude seisundit pidada halvaks. Üks suur teema, millega peame jätkuvalt tegelema, et seda kurssi muuta on püügikoormuse vähendamine rannapüügis, st et püügivahendeid on liiga palju võrreldes kala populatsiooni suurusega (nõuab head koostööd kaluritega). Vajalik on pidev kalavarude seisundi hindamine ja vastavalt sellele kaitsemeetmete ajakohastamine. Oluline on mereimetajate ja lindude mõju vähendamisega kalavarudele. 2024. aastal jätkub kormoranide ohjamine munade õlitamise näol. 2024. aastal tõusid haugi ja ahvena alammõõdud, uuendati vooluveekogude püügikeelualasid, viidi sisse harrastuspüügil päevalimiidid vimmale ja säinale. Eesmärgiks on tõsta 60% kalavarudest heale tasemele 2030. aastaks. Sotsiaalmajanduslik mõju 2022. aastal ühe harrastaja kohta aastas oli 323 eurot. Selle mõõdiku tulemused selguvad üle aasta. 2020. a oli see näitaja 210 eurot ja ilmselt andsid siin osalise tagasilöögi rangelt kehtestatud koroonapiirangud. See mõõdik on otseselt seotud Eesti majanduse üldise taseme ja heaoluga. Kui majanduse üldnäitaja paraneb, suurenevad ka kulutused harrastuspüügile, ja vastupidi. 2022. a oli vastav näitaja tõusnud 323 eurole. Kalade rändetakistusi oli 2023. aastaks lõheliste jõgedel avatud kokku 125 tk. 2023. aastal avati seitse paisu: Vanaveski Vasalemma jõel, Helme pais Helme jõel, Mäeküla Peeda jõel, Parmu Võhandu jõel, Jõekalda ja Oandu paisud Purtse jõel ning Varja pais Varja ojas. Rändetakistuste likvideerimine on pidev töö ning käib aktiivne lahenduste otsimine koostöös teadlaste ning haldusala asutustega. Olulisemad tegevused ja arengud 2023. aastal: • Merevesiviljeluse arendamiseks valmis 2022. aastal EMKF rahastamisel uuring Rohevetika Ulva Intestinalis kasvatamise tehnoloogia välja töötamiseks, mis on Läänemere tingimustes potentsiaalseks liigiks madala troofilisusega vesiviljeluses, ja uuring karbikasvatuse lahenduste loomiseks kogu väärtusahela ulatuses. Vetika- ja karbikasvatust nähakse keskkonnast toitaineid välja viivate vesiviljeluse lahendustena, mis kombineerides kalakasvatusega võimaldaks merevesiviljeluse arendamist ja vesiviljeluse toodangumahu suurendamist merekasvanduste toel. • Kutselisel kalapüügil elektrooniliselt andmete esitamise nõude sisseviimiseks anti 25. oktoobril 2022. a vastu võetud kalapüügiseaduse muudatusega Vabariigi Valitsusele õigus kehtestada määrusega kohustus andmete esitamiseks elektrooniliselt ka seal, kus see ei ole juba nõutud Euroopa Liidu määrusega. 2023. aastal töötati välja jõustati Vabariigi Valitsuse määrus nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“, millega rakendatakse elektroonilist andmeesitust alates 1. juulist 2024. aastast. 54 • 2023. aasta algusest rakendati Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel esmakordselt uut püügikorraldust, millega teostati üleminek 5 kalaliigi (koha, ahven, haug, latikas, rääbis) osas nn „olümpiapüügilt“ individuaalse lubatud püügivahendipõhise aastaagi rakendamisele. Püügikorralduse muutuse esialgsetel tulemustel on aastane püügidünaamika stabiilsem ning esmakokkuostu hinnad tõusnud. • Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks võimaldati ka 2023. aastal EMKF 2014–2020 vahendite toel kalandussektori ettevõtjatele üleminekut taastuvenergeetika kasutuselevõtuks, võimaldades seeläbi lisaks keskkonnahoidlikule tootmisele vähendada ka energiakandjate hinnatõusust tulenevaid mõjusid lõpptootele, soodustades seeläbi energiajulgeoleku ja varustuskindluse toimepidevuse tagamist ja kliimaneutraalsema tootmise tagamist. • Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega ning vesiviljelustoodete tootmisega tegelevatele ettevõtjatele võimaldati elektrienergia hinnatõususust tingitud lisakulude kompenseerimiseks ja ettevõtjate konkurentsivõime säilitamiseks 2023. aasta alguses EMKF vahenditest elektrienergia hinnatõusu hüvitamist selles osas, mis ilmnes pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas. • Läänemere traalpüügi ning kaugpüügiga tegelevatele ettevõtjatele võimaldati kütuse hinnatõususust tingitud lisakulude kompenseerimiseks ja ettevõtjate konkurentsivõime säilitamiseks 2023. aasta alguses EMKF 2014-2020 vahenditest kütuse hinnatõusu hüvitamist selles osas, mis ilmnes pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas. • Valdkonna teadus- ja arendustegevusele ning teadmispõhisema poliitika kujundamisele aitas kaasa osalemine mitmesugustes rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes, nagu näiteks JPI Oceans, SCAR-Fish strateegiline töögrupp, ERA-NET Cofund BlueBio’s ja Euroopa Horisondi Blue Economy partnerluses. Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös, sh ERA-NET Cofund BlueBio’s ja Blue Economy partnerluses toetatakse ministeeriumi rakendusuuringute programmi kaudu. Lisaks jätkati ettevõtete omavahelise koostöö soodustamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega Kalanduse Teabekeskuses kuni juunini 2023 (teabekeskuse töö jätkub uue fondi alt 2024. aastal). • Lisaks Kalanduse Teabekeskuses valminud mitmetele väiksematele uuringutele ja katseprojektidele lõppesid 2022. aastal innovatsioonimeetmete raames toetatud mitmeaastased uuringud nii kalapüügi- kui vesiviljeluse valdkonnas. Mitmeaastaste uuringute raames uurisid teadus- ja arendusasutused koostöös kalandussektori ettevõtjatega lahendusi hülgekahjude vähendamiseks mõrrapüügis, kalaõli ja kalajahu väärindamise võimalusi ning efektiivset kalajääkide kasutamist uudsete toormaterjalide saamiseks. Vesiviljelussektori ettevõtjatega koostöös uuriti veel säga Silurus glanis kunstliku paljundamise ja kasvatamise tehnoloogiaid, jõevähkide söötmise keskkonnasäästlikke lahendusi ning vetika Ceramium tenuicorne kasvatustehnoloogiat fükoerütriini eraldamiseks. • Kalandusuuringud kalavarude olukorra kohta nii siseveekogudel kui ka merel läbi viidud ning saadud soovitused teadlastelt. • Õigusaktid kehtestatud (kutseliste püügivõimaluste ja tasude määrus, ajutised püügipiirangud nii kutselistele kui ka harrastajatele jt). • Rändetakistused avaldavad negatiivset mõju nii kaladele (nt kasvukiirus, toitumis- ning rändevõimalused) kui ökosüsteemile laiemalt. 2023. avati 7 rändetakistust. • Parendatud on kontrolli- ja järelevalve süsteeme. • Toetatud on KIKi abiga harrastuspüügi taristute arendust. • Kalanduse valdkonna kontrollide (harrastuspüük, keelualad ja -ajad, kutseline kalapüük) tulemustest vastab nõuetele 72%, viimaste aastate tase on stabiilne. • 2023. aastal langesid Eesti päritolu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kogused aastaga ca 15 000 tonni (82 909 tonnilt 67 745 tonnile). Samas ekspordi koguväärtus püsis aasta varasemaga võrreldes samas suurusjärgus, jäädes 152,9 miljoni euro juurde. Viimastel aastatel langustrendis olnud ekspordimahtudest hoolimata suudeti välisturgudelt saada kauba eest suurem väärtus, kui eelnevatel aastatel. 55 Peamised kitsaskohad haldusalas, mis takistasid tulemuste saavutamist: • Merevesiviljeluse arengu peamiseks takistuseks on Läänemere kesine seisund liigsete toitainete sisalduse tõttu, mistõttu on vajalik välja töötada ja riiklikul tasemel kokku leppida sellised meres kalakasvatamisega kaasneva negatiivse keskkonnamõju leevendusmeetmed, mis on ka majanduslikult kestlikud. 2022. a vähenesid vesiviljelustoodete müügimahud, mida mõjutasid kallinenud sisendihinnad (energia, sööt). Samas kasvatatud kala keskmine kilohind on järk-järgult kasvanud, olles viimasel kümnendil pea kahekordistunud, mis tooraine nõudluse suurenemisel soosib valdkonna arengut. • Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu ning Euroopa Liidu ja tema rahvusvaheliste partnerite kehtestatud sanktsioonid ning Venemaa vastumeetmed neile tekitasid märkimisväärset majanduslikku ebakindlust, häirisid kaubavoogusid ja toidu tarneahela toimimist ning tõid kaasa viimaste aastakümnete suurima ootamatu toidu tootmiseks vajalike sisendite hinnatõusu ning see tendents tõenäoliselt jätkub, põhjustades turuhäireid ja mõjutades nii kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootjate kui ka töötlejate käekäiku. Kõik sellega kaasnev on muutnud turu ebastabiilsemaks. Lisaks toimus 2023. aasta lõpus Poola autojuhtide streik piiridel, mis tõi esile seisakud tarnetes ja mille järelmõjud olid tunda veel ka 2024. aasta alguses. • Seoses lausalise üleminekuga kutselise kalapüügiga seotud andmete elektroonilisele esitamisele alates 1. juulist 2024. aastast, tuleb palju rõhku pöörata teavitustegevustele sektoris, vastavate juhendmaterjalide pakkumisele ja kalurkonna koolitamisele ja nõustamisele. Ranna- ja siseveekogude kalurkond on suhteliselt vanemaealine, mis pärsib kiiret andmete esitamise üleminekut ja nõuab rohkem aega ja panustamist selgitamisse ja koolitamisse. 2023. aastal toimusid koolitused 8 rannapiirkonnas ning 2024. aastal jätkab koolituste korraldamist Põllumajandus- ja Toiduamet. • Laiapõhjalised kalakaitsemeetmed nõuavad tugevat poliitilist tahet (püügivahendite piirarvu korrigeerimine, püügivahendite silmasuuruse korrigeerimine, kalade rändeteede avamine). • Kutselises kalapüügis on väljakutseks EL nõuete tagamine, mis muuhulgas sätestavad kontrollide % kogu püügitegevusest. Seetõttu püsib ka selle valdkonna kontrollide arv stabiilsel tasemel. 2022. aasta tõi kaasa Ukraina sõja ja seetõttu oli komplitseeritud Peipsi koostöö Venemaaga – kohtumised toimusid distantsilt. Harrastuspüügis on õnnestunud vabatahtlike kalakaitsjate kaasamine. • Sisendhindade tõus koos tööstuste poolse tooraine nõudluse suurenemisega vedas kutselise kalapüügi ettevõtete müügitulu kasvu, kuid samas mõjutas ka lõpptoote hindu tarbijatele negatiivses suunas. 8.4 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Tabel 4. Programmi (nimetus) ja programmi tegevuste 2023. a eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Kalandus 30 880 34 340 26 410 Kulud 30 880 34 340 26 410 Kutseline kalapüük 8 638 8 765 6 913 Kulud 8 638 8 765 6 913 Vee-elusressursside töötlemine 8 665 8 780 9 592 56  Kulud 8 665 8 780 9 592 Vesiviljelus 3 044 3 103 1 144 Kulud 3 044 3 103 1 144 EMKFi keskkonnakaitsemeetmete 3 748 3 780 523 rakendamine Kulud 3 748 3 780 523 Kalavarude haldamise ja kaitse 6 785 9 912 8 238 ning harrastuspüügi korraldamine Kulud (ReM) 0 831 556 Kulud (KLIM) 6 785 9 081 7 682 LISA Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht: Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik Valdkonna arengukavad: Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Tulemusvaldkonda kuuluvad programmid: Põllumajandus, toit ja maaelu Kalandus Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala Kliimaministeeriumi valitsemisala TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE Positiivsed arengud • Koroonapandeemia ja ärev julgeolekuolukord Euroopas, sealhulgas loomataudide levik ning rahvusvahelised kauplemispiirangud, on toonud kõrgendatud tähelepanu alla toidu varustuskindluse ja rahvusvaheliste tarneahelate haavatavuse. 2023. aastal koostati koostöös suuremate toidutootjate ning erialaliitudega toidu varustuskindluse strateegia ja tegevuskava. Defineeriti põhilised ohud, võimelüngad ning vajalikud tegevused nii riigi kui erasektori poolt. Strateegia tegevuskava ülesanded said heakskiidu Vabariigi Valitsuse poolt 15.06.2023. 2023. aastal käivitusid mitu toidujulgeolekutegevusliini, mille eesmärgiks on tagada tarneahela 57  kriitilistele ettevõtetele kriisides eelisjuurdepääs elektrile, vedelkütusele ning kõrgendatud julgeoleku olukorras toetada nende julgeoleku tagamist. • Koostöös sektoriga töötati 2023. aastal välja mitmeid põllumajandus-, kalandus- ja maamajandussektorile olulisi erakorralisi toetusmeetmeid kriisidega toimetulemiseks. Erakorralisi toetusi maksti üle 11,4 miljoni euro. • 1. jaanuaril 2023 jõustus Eesti ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava aastateks 2023–2027. Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arenguks maksti 2023. aastal toetusi kokku ~340 mln eurot. • 2023. aastal oli Regionaal- ja Põlluministeeriumi teadus- ja arendustegevustest töös 65 projekti, millest 17 koostöös rahvusvaheliste konsortsiumidega. Nende projektide rahastamiseks tehti 2023. aastal väljamakseid 3,3 miljoni euro väärtuses. Lisaks rahastati LABRIS riskihindamistegevusi 0,5 miljoni euro väärtuses ning pikaajaliste programmide „Sordiaretusprogramm 2020-2030“ ja „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2021-2027“ tegevusi vastavalt 1,1 miljoni euro ja 0,4 miljoni euro eest aastas. • 2023. aastal valmis kokku 18 uuringut, millest üks koostöös rahvusvahelise konsortsiumiga, kogueelarvega 0,87 miljonit eurot. • Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodustatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja kasutamise jätkamist ühise põllumajanduspoliitika toetuste abil. Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal kasutuses olevast põllumajandusmaast oli 2023. aastal 91.10 protsenti. • Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse, oli 2023. aastal 100,69. Eesmärgiks on, et näit oleks vähemalt 100 ehk ei langeks võrreldes eelmise aastaga. Toiduohutuse baromeeter näitas 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga toiduohutuse olukorra paranemist. • 2022. aasta septembrist alates rakendus toetusmeede haridusasutustele, mille raames toetatakse lastele mahetoitu pakkuvaid üldhariduskoole ja lasteaedu. Kui mahetoitlustamisest teavitanud koole ja lasteaedu oli 2021. aastal 45 (kuus protsenti Eesti lasteaia- ja koolilastest), siis 2023. aasta lõpus pakuti mahetoitu juba 153 haridusasutuses (ligikaudu 20% Eesti lasteaia- ja koolilastest). Väljakutsed • Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse tagamine eeldab teadmuspõhist lähenemist, järjepidevat kohanemist ühiskonna ootustega riskide maandamisel ja laiapõhjalist järelevalvet ning tarbija teadlikkuse tõusu. Seetõttu on vaja oluliselt tõsta riigi suutlikkust tegeleda tõhusalt toiduohutuse järelevalvega, sh riskihindamise ja –kommunikatsiooniga. • Antibiootikumide kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel on langenud viimase 10 aastaga 35%, kuid vähenemine on peatumas23. 2022. aastal jäi müüdud toimeainete kogus võrreldes eelneva aastaga samale tasemele. Antibiootikumide kasutamisega kaasneb mikroorganismide omadus mitte alluda antibiootikumide toimele ehk mikroobide antibiootikumiresistentsus (AMR). AMR regulaarset seiret sigadel ja kodulindudel ning nende saadustel teeb Põllumajandus- ja Toiduamet. Seiretulemused näitavad, et AMR esinemise kasvutrend ilmneb ka Eestis. 23 Sales of veterinary antimicrobial agents in 31 European countries in 2022 - Trends from 2010 to 2022 - Thirteenth ESVAC report (europa.eu) 58 • 2023. aastal oli märgata kasvu loomataudide esinemises. Eriti ohtlikest loomataudidest esines endiselt sigade Aafrika katku (SAK) ja kõrge patogeensusega linnugrippi (KPLG). • Maapiirkonnas elab jätkuvalt kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik ettevõtetest. Seejuures pakutakse maapiirkondades tööd 27,6 protsendile koguhõives osalejatest. Olenemata asjaolust, et Eesti üldine rahvaarv eelmisel aastal jätkuvalt kasvas, on maapiirkonnas elavate noorte (vanuses 21–40) osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvust jätkuvalt languses, olles 2023. aastal 26,4 protsenti, mis jääb alla 2030. aastaks seatud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava eesmärgile (27,8 protsenti). Peamised probleemid maapiirkonda elama asumisel on teenuste kättesaadavus, atraktiivsete töökohtade vähesus ning probleemid elamumajandusega. 2023. aastal jätkus eluaseme kaaslaenu pakkumine üle-eestiliselt, mis võimaldab maapiirkonda kodu soetada või ehitada või renoveerida olemasolev hoone. 2023. aasta lõpu seisuga on kaaslaenu lepinguid sõlmitud kokku 132 leibkonnaga 8,35 miljoni euro väärtuses. • Põllumajandussektori ettevõtete kohanemine roheülemineku väljakutsetega, sh kliimamuutuste leevendamisega ja samas toidu varustuskindlusega seotud riskide maandamine on valdkonna oluline kompleksne väljakutse, millele lahenduste leidmiseks on koostatud „Roheülemineku teekaart neljas põllumajandus- ja toidusektori valdkonnas“ ning rakendatud eri meetmeid toidu varustuskindluse tagamiseks koostöös eraettevõtetega. Samuti toetab roheülemineku väljakutse lahendamist ka uuendatud Rohepöörde tegevusplaan 2023– 2025. • Kodumaist päritolu toitu eelistas 2022. aastal osta 61% vastanutest, mis on vähem kui varasematel aastatel (2016-2020. a oli see 74%). Selleks, et kodumaise toidukauba eelistamine ei jätkaks langemist, vaid pöörduks tagasi senisele tasemele, on ühelt poolt vajalik jätkata meetmetega, mis tõstavad sektori konkurentsivõimet ning teiselt poolt kavandada tarbijatele suunatud teavitustegevusi, mis aitavad tarbijatel teha teadlikke ostuotsuseid. • Heas seisus kalavarude osakaal püsis nii 2021. kui ka 2020. aastal 39 protsendi piires, varude seisund on halb. Kalavarude seisundi parandamiseks tuleb jätkuvalt ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid, vähendada püügikoormust rannapüügis jm. 59  Kinnitatud kliimaministri 11.06.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/256 Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ 2023. aasta TULEMUSARUANNE Koostatud 31.05.2024 Haridus- ja Teadusministeeriumis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ja Kliimaministeeriumis Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE NING ETTEVÕTLUSE TULEMUSVALDKOND ......... 3 1.1. Tulemusvaldkonna üldinfo ..........................................................................................3 1.2. Tulemusvaldkonna mõõdikud......................................................................................4 1.3. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes .........................4 1.4. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine ......................................................5 1.5. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs ...........................................................................5 2. TEADUSSÜSTEEMI PROGRAMM ........................................................................................ 11 2.1. Programmi üldinfo.....................................................................................................11 2.2. Programmi mõõdikud ja analüüs ...............................................................................11 2.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs .....................................................................13 2.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ...........................17 3. TEADMUSSIIRDE PROGRAMM ........................................................................................... 19 3.1. Programmi üldinfo.....................................................................................................19 3.2. Programmi mõõdikud ................................................................................................19 3.3. Programmi olukorra analüüs .....................................................................................21 3.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs .....................................................................22 3.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ...........................27 ETTEVÕTLUSKESKKONNA PROGRAMM .............................................................................. 29 3.6. Programmi üldinfo.....................................................................................................29 3.7. Programmi mõõdikud ................................................................................................29 3.8. Programmi olukorra analüüs .....................................................................................30 3.9. Programmi tegevuste täitmise analüüs .....................................................................31 3.10. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ...........................33 4. EHITUSE PROGRAMM ..................................................................................................... 36 4.1. Programmi üldinfo.....................................................................................................36 4.2. Programmi mõõdikud ................................................................................................36 4.3. Programmi olukorra analüüs .....................................................................................37 4.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs .....................................................................39 4.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ...........................44 2  1. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE NING ETTEVÕTLUSE TULEMUSVALDKOND 1.1. Tulemusvaldkonna üldinfo Valdkondlikest arengukavadest panustab tulemusvaldkonda Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE). TAIE on Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ühiselt elluviidav arengukava, mida viiakse ellu erinevate programmidega. Lisaks kuulub tulemusvaldkonda ehituse programm, mis 2023. aastal toimunud valitsemisalade ümberkorralduste tõttu liikus 1. juulil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast Kliimaministeeriumi valitsemisalasse. Tulemusvaldkonna eesmärk peegeldab TAIE üldeesmärki: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Tulemusvaldkonnaga on strateegia „Eesti 2035“ sihtidest enim seotud sihid: • Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik • Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond • Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm sh vastutavad Tulemusvaldkond (valdkonna arengukavad, poliitika põhialused ministeeriumid jms) 1. Teadussüsteemi programm – vastutaja haridus- ja teadusministeerium Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning 2. Teadmussiirde programm – vastutajad haridus- ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE). teadusministeerium ning Lisaks on tulemusvaldkonna programmide majandus- ja Teadus- ja sisendiks ehitusvaldkonna strateegiad „Ehituse kommunikatsiooniministeerium arendustegevus ning pikk vaade 2035“ ja „Hoonete 3. Ettevõtluskeskkonna programm – ettevõtlus rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“ ning vastutaja majandus- ja turismivaldkonna strateegia “Turismistrateegia kommunikatsiooniministeerium 4. Ehituse programm – vastutaja 2022-2025" majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, alates 01.07.2023 kliimaministeerium 3  1.2. Tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik Sihttase Tulemusvaldkonna mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 2035* Riigieelarves kavandatud TA rahastamine 1 1 1 1 ≥1 osakaaluna SKP-st (%) Allikas: Riigieelarve seletuskiri Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%)** 0,99 1 -*** 1,1 1,30 2 Allikas: Statistikaamet Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 84 80,7 77,5 88 90,0 110 keskmisest (%)**** Allikas: Eurostat Koht Euroopa innovatsiooni Tugev Mõõdukas Mõõdukas tulemustabelis (koht Tugev Tugev innovaator innovaator innovaator tulemusrühmas) innovaator innovaator (9. koht) (12. koht) (12. koht) Allikas: Euroopa Komisjon * Märgitakse juhul, kui on tegemist strateegia „Eesti 2035“ mõõdikuga ** Vastavalt TAIE metoodikale mõõdetakse ettevõtlussektori TA kulutuste osakaalu (BERD, Statistikaamet tabel TD052) *** Andmeid ei ole veel avaldatud **** Andmeid on tagantjärele redigeeritud vastavalt Eurostatis tehtud korrektsioonidele 1.3. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna kulude eelarve jaotus 2023. aasta kohta ja programmide lõikes on esitatud sektordiagrammina. Programmide lõplikud eelarved, tuhat eurot Teadussüsteemi programm -70 735 Teadmussiirde programm -205 653 -94 165 Ettevõtluskeskkonna programm Ehituse programm -168 371 4  1.4. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine Tulemusvaldkonna eelarvesse kavandatud kulude täitmine on olnud 82% (tabel 2), enim vastab täitmine lõplikule eelarvele ehituse programmi korral (90%). Täpsemalt on programmide eelarvete täitmisi analüüsitud vastavates alapeatükkides. Tabel 2. 2023. aasta teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eelarve täitmine programmide lõikes, kulud tuhandetes eurodes. Esialgne eelarve, tuh Lõplik eelarve, tuh Täitmine, tuh eurot Täitmine eurot eurot (%) Kulud -646 304 -538 925 -441 923 82% 1.5. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs Valdkonna toimimiskeskkond 2023. aastal 2023. aastal langes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) esialgsetel andmetel 3 protsenti, mis oli oluliselt sügavam kui aasta varasem 0,5-protsendiline langus. Kiire hinnatõusu tõttu jätkasid nii majanduse kogutoodang kui ka lisandväärtus jooksevhindades siiski kasvu. Jooksevhindades oli SKP 2023. aastal 37,7 miljardit eurot. Aasta arvestuses tulid suurimad positiivsed panused kaubandusest ja kinnisvaraalasest tegevusest, negatiivsed info ja side tegevusalalt. Suurem langus oli ka energeetikas ja töötlevas tööstuses. Tegu on kõige laiapõhjalisema majanduslangusega alates 2008. aasta finantskriisist. Eratarbimine vähenes aastaga 1,5 protsenti ja valitsussektori tarbimine 0,9 protsenti. Seejuures vähenesid kulutused kaupadele, kuid teenuseid osteti veidi rohkem kui aasta varem. Tarbimist pidurdas kiire hinnakasv, mis aasta lõpus küll oluliselt aeglustus, kuid kogu aasta peale jäi siiski 9,2 protsendi juurde. Netoeksport oli 2023. aastal kolmandat aastat järjest negatiivne. Kokku kahanes kaupade ja teenuste ekspordi aheldatud väärtus aastaga 6,9 protsenti, sh kaupade eksport kukkus lausa 12,3 protsenti. Eelkõige pidurdas teenuste poolelt majandustegevust langus transpordisektoris, mille peamine mõjutaja oli transporditeenus raudteel. 2022. aasta lõpus moodustas väliskaubandus 86 protsenti sisemajanduse koguproduktist, 2023. aasta lõpuks vähenes see aga 78 protsendi peale. Valdkonna olukorra analüüs Kulutused teadus- ja arendustegevusele. Lähtudes 2018. a detsembris sõlmitud ühiskondlikust kokkuleppest teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamiseks tegi Teadus- ja Arendusnõukogu 2019. aasta veebruaris valitsusele ettepaneku tõsta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) rahastamine riigieelarvest 1%-ni SKP-st. Alates 2021. aastast on riigieelarves TAI rahastamist hoitud 1% juures SKP prognoosist. 2022. ja 5 2023. aastal TAI rahastamise tase säilitati1, teadus- ja arendustegevuseks kavandatud vahendid moodustasid 2023. a riigieelarves kokku 390,7 mln eurot. 2023. aasta kulutuste statistika koondab Statistikaamet 2024. aasta detsembriks. 2022. aasta avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutused jäid statistika kohaselt riigieelarve eraldistele oluliselt alla (0,78 protsenti SKP-st). Näitajate vahe tuleneb erinevast arvestuse metoodikast, ent paranemisruumi on ka avaliku sektori kulude arvestuses. Statistikas võetakse teadus- ja arendustegevuse kulutustena arvesse üksnes rahvusvaheliselt kokkulepitud kulutusi OECD Frascati käsiraamatu2 kohaselt. Eestis kasutatakse riigieelarves valdkonnale eraldatud vahendeid ka teadus- ja arendustegevust toetavate tegevuste rahastamiseks (näiteks teadusasutuste tegevustoetuste, teaduspreemiate või teaduse populariseerimisega seotud tegevuste rahastamiseks). Samuti tuleb silmas pidada, et riigieelarve eraldised planeeritakse võttes arvesse riigieelarve eelnõu koostamisel kehtivat majandusprognoosi. Tegelik SKP erineb prognoosist ja võib tuua kaasa mõningast kõikumist 1 protsendi tasemest. Eesti investeeringud teadus- ja arendustegevusse on viimasel kuuel aastal suurenenud. Positiivseks tuleb pidada erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastamise hoogustumist. 2022. aastal raporteeris statistikaametile teadus- ja arendustegevuse kulutusi 399 ettevõtet, mis on läbi aja suurim teadus- ja arendustegevusele kulutusi teinud ettevõtete arv. Ligi pooled teadus- ja arendustegevusse panustavatest ettevõtteist on suured ehk 250 ja enama hõivatuga ettevõtted, samas on märgatavalt kasvanud mikro- ja väikeettevõtete panus. Kokku investeeris erasektor teadus- ja arendustegevusse 2022. aastal 361 miljonit eurot, mida oli 53 miljoni võrra rohkem kui aasta varem. SKP-st on viimastel aastatel kasvanud, ületades 2022. aastal ühe protsendi piiri Eestis on arenenud riikide eeskujul seatud strateegiliseks eesmärgiks jõuda avaliku ja erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastuses proportsioonini üks kahele. Nüüd, kui avaliku sektori 1 protsendi eesmärk on saavutatud, tuleb erasektorit tagant tõugata 2 protsendi saavutamisel. Selleks tuleb leida sobivad poliitikavahendid ja luua innovatsiooni soodustav keskkond, et motiveerida ettevõtteid rohkem investeerima. Eesti innovatsioonisuutlikkus. Ettevõtete innovatsioonisuutlikkus on viimastel aastatel pigem langust näidanud. Innovatsioonisuutlikkust iseloomustab tööjõu tootlikkus hõivatu kohta. Selle mõõdiku näitaja oli kuni 2021. aastani tõusutrendis ja lähenes EL keskmisele, kuid aastatel 2022 ja 2023 on toimunud kukkumine 84 protsendilt (2021) 77,5 protsendile (2023). Eesti majandus langes, kuid see ei peegeldunud tööturul. Ettevõtted hoidsid oma töötajaid viimase võimaluseni tööl ning seetõttu tootlikkus hõivatu kohta vähenes. Euroopa innovatsiooni tulemustabelis lootis Eesti 2023. aastal jõuda tugeva innovaatori tasemele, mis oli kaks aastat varem saavutatud. Napilt jäi aga Eesti sarnaselt eelmisele aastale ka 2023. aastal mõõdukaks innovaatoriks3, olles siiski viimase kaheksa aasta jooksul läbi teinud suurima arenguhüppe. See viitab asjaolule, et ka teised riigid panustavad aktiivselt oma innovatsioonisüsteemide parendamisse ja toetamisse, konkurents tiheneb ning Eestil on tarvis panustada senisest rohkem, et soodustada Eesti ettevõtete püsimist rahvusvahelises 1 Rahandusministeerium. Riigieelarve. 2 OECD (2015), Frascati Manual 2015: Guidelines for Collecting and Reporting Data on Research and Experimental Development, The Measurement of Scientific, Technological and Innovation Activities, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/9789264239012-en. 3 Peamiselt on langus toimunud tooteinnovatsiooni vähenemise tõttu. Indeksisse lisatud uue alamindikaatori „environment-related technologies“ osas on Eestil samuti palju arenguruumi. 6 konkurentsis. Alates 2015. aastast kuni 2022. aastani tõusis Eesti innovatsiooniindeks 24 protsenti, kuid 2023. aastal tegi läbi hoopis 15-protsendilise languse. Kukkumine tulenes suuresti asjaolust, et tulemustabelisse pandi uue Community innovation survey’i tulemused, kus innovaatiliste ettevõtete arv Eestis kukkus erinevate segmentides. Parema tulemuse saavutas Eesti valdkondades, mis puudutavad inimressursse, koostööd ja uurimissüsteeme. Endiselt on nõrk keskkonnasäästlikkuse osa. Positiivsed arengud • Eesti on seadnud strateegiliseks eesmärgiks ja hoidnud riigieelarves teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastust vähemalt 1% juures SKPst. 2023. a kavandati teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetamiseks riigieelarves kokku 390,7 mln eurot. • 2023. a käivitusid mitmed uue struktuurivahendite perioodi (2021-2027) teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmed. Mobilitas 3.0 ja TeaMe 3.0 tegevused toetavad teadussüsteemi programmi eesmärkide saavutamist. SekMo, RITA+ ja Õiglase Ülemineku fondi teadusvõimekuse toetamise sekkumised panustavad teadmussiirde programmi eesmärkide täitmisesse. • Jätkati doktoriõppe reformi elluviimist. Alates 2022. a sügisest võimaldatakse doktorantidel ülikoolides tööle asuda nooremteaduri ametikohal ning neile makstakse Eesti keskmist palka. 2023. a lisandus doktorantidele võimalus töötada positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses. Struktuurivahenditest rahastatud SekMo meetme abil on doktorantidel võimalik töötada ka ettevõttes või avaliku sektori asutuses (teadmussiirdedoktorantuuris). Muudatus aitab ette valmistada doktorikraadiga tippspetsialiste ja teadus- ja arendustöötajaid era- ja avalikule sektorile ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori jt asutuste tihedamat ja pikemaajalist koostööd. • 2023. aastal töötati välja ja kinnitati teaduse tippkeskuste ja riikliku tähtsusega teadustaristu toetamise tingimused. Kui varasemalt on mõlemaid tegevusi rahastatud EL-i struktuurivahenditest, siis alates 2024. aastast rahastatakse ka neid teadussüsteemi põhiinstrumente riigieelarvelistest vahenditest. Teaduse tippkeskuste toetuse andmise eesmärgiks on arendada silmapaistvalt kõrge tasemega Eesti uurimisrühmade koostööd ja ühistegevust Eesti arenguvajadustest lähtuvate kõrge riski ja suure kasupotentsiaaliga teadusküsimuste lahendamisel. Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamise eesmärk on kindlustada taristu jätkusuutlik majandamine ja kasutus ning pakkuda taristuteenuseid teadusasutustele, kõrgkoolidele, ettevõtjatele ja avalikule sektorile. • Jätkati teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu väljatöötamisega. Seaduse eelnõuga on kavas luua senisest selgem raamistik teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklikul korraldamisel ja rahastamisel. Uute teemadena käsitletakse seaduse eelnõus ka teaduseetika ja avatud teaduse valdkonda. • 2023. aastal asutati riigi omanduses olevas ASis Metrosert Eesti esimene rakendusuuringute keskus ja alustati värbamistega. Rakendusuuringute keskuses käivitatakse 5 ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed, vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad ning autonoomsed sõidukid. Rakendusuuringute keskuse eesmärk on pakkuda teenuseid ja koostöövõimalusi ettevõtete sisemise arendus- ja innovatsioonivõimekuse suurendamiseks. • Käivitusid või alustasid teist toimimisaastat mitmed teadmusmahukat iduettevõtlust soodustavad tegevused (äriarenduse meede, CDL, NATO DIANA, AI arenguprogramm jts), 7  mis panustavad süvatehnoloogia iduettevõtluse tegevuskava ambitsioonikasse eesmärki: kasvatada jõuliselt süvatehnoloogia iduettevõtete arvu. • Rakendati erinevad ettevõtete arendustoetused (nt innovatsiooni- ja arendusosak, tootearenduse toetus, arenduskeskuste investeeringutetoetus, ettevõtte arenguprogramm jt)struktuurivahenditest. Et ettevõtete jaoks vahendid võimaldada võimalikult kiiresti, siis avati enamik vahenditest 2023. aasta esimeses pooles. • 2023. aastal käivitati ka kõik ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 perioodi turismimeetmed (rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetuse määrus, Eesti turismivaldkonna konkurentsivõime tõstmiseks toetuse andmise käskkiri). Ühtlasi lõpetati edukalt 2014- 2020 periood ja REACT-EU tootearenduse ning kesksete digilahenduste meede, mis tõid turule uued kvaliteetsed turismitooted ja lõi eeldused ettevõtete digitaliseerimisele. • Käivitusid õiglase ülemineku fondi teadusmahukuse ja investeeringute toetusmeetmed (suurinvesteeringute toetus, Ida-Viru väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetus, Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus). • Eesti taastekava raames käivitus ettevõtja varutuskindluse toetus. • Elukeskkonna arengukava koostamist ette valmistav alusuuring andis soovitusi ruumipoliitika ümberkujundamiseks, saades muuhulgas kaalukeeleks Maa- ja Ruumiameti loomisel. • Uus ehitisregistri menetluskeskkond lühendas ehitus- ja kasutuslubade menetlusaegu enam kui 25% ning ühtlustada KOVide menetlusprotsesse. • BIM-ehitusloa kuvamise ja kontrollide piloteerimine võimaldab avalikku beetat 2024. aastal, valmisades ette BIM-ehituslubadele juriidilise tähenduse andmist ühe esimese maailma riigina). • Kredexi kaudu suunati elamuvaldkonda kodutoetuseks 3 miljonit, korterelamute rekonstrueerimiseks 81,6 miljonit, tehaseliseks rekonstrueerimiseks 2,3 miljonit, väikeelamute rekonstrueerimiseks 7,8 miljonit ning üürielamutele 5 miljonit eurot. • Kredexi kaudu suunati elamuvaldkonda kodutoetuseks 3 miljonit, korterelamute rekonstrueerimiseks 81,6 miljonit, tehaseliseks rekonstrueerimiseks 2,3 miljonit, väikeelamute rekonstrueerimiseks 7,8 miljonit ning üürielamutele 5 miljonit eurot. • Energiasõltumatuse ja keskkonnasäästu eesmärgil valmistati ette koondluba taastuvenergia rajatiste ehitamise kiirendamiseks ja valmistati ette hoonete energiatõhususe määruste uuendamine. • Rekonstrueerimise TA-programmi LIFE IP BuildEst raames valmisid elamute renoveerimisvõimekuse, rekonstrueerimist vajava ärikinnisvara, energiatõhususe baastaseme ja parendusmeetmete eelhinnangu uuringud. Eesti 2035“ strateegiliste sihtide suunas liikumine Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus raames seatud eesmärgid kajastuvad TAIE arengukavas. Mitmed TAIE arengukava mõõdikud on ühtlasi „Eesti 2035“ mõõdikud: 1) erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutused osakaaluna SKP-st; 2) tööjõu tootlikkus EL-i võrdluses; 3) erasektoris täistööajaga hõivatud teadlaste ja inseneride arv 1000 elaniku kohta.Erasektori kulutuste kohta 2023. aasta andmeid veel avaldatud ei ole, mistõttu on analüüsitud 2022. aastat. Üldiselt võib mõõdikute osas märgata ootuspärast paranemist, kuigi nominaalne tööjõutootlikkus kukkus 2023. aastal tagasi 2018. aasta tasemele. 8 Positiivseks tuleb pidada erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastamise hoogustumist ka majandusele keerulistel aastatel. Avaliku sektori 1 protsendi kokkulepe on lubanud käivitada uued riigipoolseid meetmed erasektori TAI võimekuse kasvatamiseks ja erasektori võimestamiseks 2 protsendi eesmärgini jõudmisel. Erasektori investeerimisjulguse tõstmiseks on oluline aidata neil teadus- ja arendustegevusega seotud riske maandada. . Võrreldes 2021. a on oluliselt kasvanud erasektori teadlaste ja inseneride arv, jõudes 2022. aastal 2,23-ni 1000 elaniku kohta (2021. aastal 1,81 täistöökohta 1000 elaniku kohta). Sellega ületab näitaja ka oluliselt TAIE arengukavas 2022. a seatud eesmärki (1,9 ametikohta 1000 elaniku kohta). Ehkki progress on märgatav, on näitaja 2035. aasta sihttaseme saavutamine (4,53 töötajat 1000 elaniku kohta) veel kaugel ning seetõttu tuleb jätkata teadlaste ja inseneride arvu kasvatamist erasektoris. „Eesti 2035“ Vabariigi Valitsuse tegevuskava vaates on plaanipäraselt edasi liigutud. Nii eespool loetletud tulemusvaldkonna 2023. aasta kõige olulisemad edusammud kui ka HTMis ja MKMis käivitatud uued toetusmeetmed on otseselt seotud „Eesti 2035“ tegevuskava tegevustega. Ka järgnevalt käsitletud tulemusvaldkonna väljakutsed on seotud tegevuskava majandust ja kliimat ning riigivalitsemist käsitlevas osas esitatud vajalike muutustega. Kokkuvõtlik ülevaade pikaajalise arengustrateegia elluviimisest on leitav Riigikantselei dokumendist „Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest 2023. aastal“4, mis keskendub „Eesti 2035” sihtide ning valitsuse prioriteetsete üldeesmärkide saavutamiseks ellu viidud tegevustele 2023. aastal. „Eesti 2035“ Vabariigi Valitsuse tegevuskavas toodud vajalike muutuste saavutamiseks ellu kutsutud meetmeid ja tegevusi on pikemalt käsitletud järgnevate programmiaruandluse peatükkide raames. Väljakutsed • TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti praegusest mitu korda rohkem teadlasi ja insenere, eriti väljaspool akadeemiat nii era- kui avalikus sektoris. Eestis napib väljaspool akadeemilist sektorit inimesi, kes oskaksid ja tahaksid tegeleda teadus- ja arendustegevusega. Teisalt vajab järelkasvu ka eestikeelne akadeemiline töötajaskond. Juba mitmeid aastaid sihiks seatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas ei ole seni saavutatud, üha suuremaks probleemiks on kujunenud siinsete noorte vähene huvi doktoriõppe vastu. Seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata nii teadlaste ja inseneride järelkasvule kui akadeemilise karjääri atraktiivsuse suurendamisele. • Vaja on tagada kõrgel tasemel teadussüsteemi baasvõimekus. Teadussüsteemi kõrge taseme ja kestliku kvaliteedi kindlustamine vajab sihipärast ja järjekindlat riigipoolset tuge, sh teadusasutuste kõrge kvaliteediga tegevuste järjepidevat toetamist, uurimisprojektide ja eesliini teadus- ja arendustegevusega kursis olevate teadusrühmade rahastamist, heal tasemel teadustaristu kindlustamist, nii rahvusvahelise kui riigisisese teaduskoostöö edendamist. Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine on vältimatu eeldus, et jõuda teadussaavutuste ühiskondlike ja majanduslike rakendusteni ja aidata kaasa ühiskonna väljakutsete lahendamisele. Seejuures on vaja tagada tõukefondide toel saavutatud tulemuste jätkusuutlikkus ning kindlustada EL rahastuse lõppedes jätkuv tugi 4 https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2024- 01/%C3%9Clevaade%20Vabariigi%20Valitsuse%20tegevusest%202023.%20aastal.pdf 9  riiklikes rahastusskeemides. • Teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivatsiooni ja võimekust teha koostööd. Eesti teadus on heal tasemel, aga vaid vähesed teadustulemused jõuavad uute toodete või teenusteni ettevõtetes või avalikus sektoris. Teadusasutuste ja ettevõtete vahel on liiga vähe sünergiat ja üksteise rollide mõistmist. Selle muutmiseks tuleb jätkata teadusasutuste ja ettevõtete koostöö soodustamist nii uurimisülesannete püstitamisel kui teadustöö tulemustele rakenduste leidmisel ning veelgi enam panustada ettevõtete rakendusuuringutesse. Senisest enam tuleb rõhku panna ka teadustaristu avamisele välistele kasutajatele, mis võimaldab Eesti heal tasemel teadustaristut kasutada ka ettevõtjate ja avaliku sektori poolt. • Riigihangete turg on innovaatilistele ettevõtetele ja innovaatilistele toodetele-teenustele ebapiisavalt avatud. Seeläbi kannatavad nii avaliku sektori teenused (neid ei uuendata piisavalt) kui ka ettevõtete konkurentsivõime, sest riigihanked moodustavad koguturust olulise osa – olenevalt aastast 10-12% SKPst ehk ligikaudu 3 miljardit eurot aastas. • Eesti võimekus toetada majanduse kasvu ja konkurentsivõimee kasvuks vajalikke strateegilisi investeeringuid on madal. Selleks, et suurendada ettevõtjate investeeringuid suurprojektidesse (näiteks uute tootmiste rajamine) ja rohetehnoloogiatesse (sh ressursitõhususe suurendamiseks) ning soodustada suuremahuliste eksporditehingute sõlmimist, on oluline suurendada Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (edaspidi EIS) rahastamisvahendite pakkumise võimekust. • Ekspordi, investeeringute ning turismi mahtude suurendamiseks on oluline jätkata välismajanduse edendamist ning suurendada tuge eksportivatele eesti ettevõtjatele. • Äriturismi kui kõrge lisandväärtusega teenussektori kasvatamiseks tuleb Eestisse rajada multifunktsionaalne ja suure mahutusega konverentsi- ja messikeskus. Lisaks tuleb äriturismi arendamiseks, aga ka välisinvesteeringute meelitamiseks ja ekspordi toetuseks tekitada tihedad strateegilised lennuühendused ärikeskuste ja sõlmjaamadega. • Riik peab muutuma ettevõtja jaoks proaktiivseks ja terviklikuks teenusepakkujaks. Ettevõtjatele suunatud info ja teenused tuleb panna suhtlema ja koondada maksimaalses ulatuses eesti.ee ettevõtja digiväravasse. • Tagada tuleb järjepidev ja tõhus Venemaa-vastaste sanktsioonide rakendamine ja järelevalve. • Ettevõtjate aruandlust riigile tuleb kaasajastada ja reformida. Selleks tuleb luua riigi kogutavate andmete ühtne süsteem, teha investeeringuid masinloetavate andmete vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjaid ülemineku kiirendamiseks. • Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärkide täitmiseks tuleb tagada stabiilsed ja järjepidevalt kasvavad vahendid, et ehitusturg ja omanikud saaks kohaneda. • Vaja on juurutada ringmajanduse põhimõtted ning võtta kasutusele hoonete süsinikujalajälje arvutamise metoodika. • Keskkonnasäästuks, ressursitõhususeks ja elukeskkonna kvaliteedi parandamiseks on vaja riigi tasandil tervikvaadet elukeskkonna kujundamiseks ehk riigi ruumilist arengut koordineerivat arengukava. • Ehitusvaldkonna digitaliseerimine vajab jätkamist ja välisvahendite lõppemise tõttu riigieelarve rahastuse tõusu. • Investeeringutes tuleb lähtuda kvaliteetse ruumi ja Euroopa uue Bauhausi põhimõtetest. Uue Bauhausi põhimõtete rakendamine on tingimus ka välisvahendite abil elukeskkonna, sh taristu arendamiseks. 10  2. TEADUSSÜSTEEMI PROGRAMM 2.1. Programmi üldinfo Programmi nimi Teadussüsteemi programm Programmi eesmärk Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Strateegia „Eesti Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik 2035“ siht Programmi periood 2023-2026 Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) (ministeerium) Kaasvastutajad Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG) (valitsemisala Haridus- ja Noorteamet (Harno) asutused) 2.2. Programmi mõõdikud ja analüüs Tabel 3. Teadussüsteemi programmi mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal (%) 9,4* 8,7* 8,8 9,6 8,9 Allikas: European Innovation Scoreboard Positiivselt evalveeritud TA-asutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht akadeemilise töötaja kohta (eurodes) 39 343 40 404 ** 29 800 38 077 Allikas: Baasfinantseerimise alusandmed, Statistikaamet Meede 1 (mõõdikud ühilduvad tegevuste Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine omadega) Eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Programmi tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Eesmärk: Toetada teadusasutustes ja uurimisrühmades tehtavat teadus- ja arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, tegevusi, sh tagada võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös. Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste ja inseneride arvu kohta 1,7 1,5 ** 1,4 1,4 Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS), Statistikaamet Teaduse mitmekesisuse mõõdik *** Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Euroopa Horisont: koht 5. koht 4. koht 3. koht riikide võrdluses võidetud lepingute mahu Top 5 Top 5 (252) (273) (376) alusel SKP kohta, % EL keskmisest (EL = 100) Allikas: eCorda, Eurostat EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi Euroopa Horisont 255**** 99***** 156***** 70***** 118 projektides osalevate Eesti organisatsioonide arv 11  Allikas: eCorda Programmi tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine Eesmärk: Kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine. Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv****** 920,38 1101,27 1176 ≥827,58 - Allikas: EL tõukefondide meetme aastaaruannete alusel * Korrigeeritud aegrida vastavalt EIS andmebaasi andmetele. ** Andmeid ei ole veel avaldatud. *** Metoodika, alg- ja sihttase fikseeritakse hiljemalt 2024. a lõpus. **** Kumulatiivselt, 2021. a osas vastavalt perioodil 2014-2021. ***** Alates 2022. a on mõõdikusse loetud uus raamprogrammi periood (2021‒2027) ning selle sisse ei arvata enam lõppeva perioodi (2014‒2020) näitajat. ****** Mõõdik kasutusel kuni 2023. a, kui lõppeb SF toetusperiood. Alates 2024. a võetakse kasutusele teadustaristu kasutamist näitav mõõdik, mille metoodika, baas- ja sihttasemed seatakse hiljemalt 2024. a lõpuks. Teadusartiklid. Teaduspublikatsioonide kaudu väljendub teadlase, asutuse ja teadussüsteemi kvaliteet ja kõrge tase. Teadustöö kvaliteedi näitajana jälgitakse Euroopa innovatsiooni tulemustabelis riigi teadlaste publikatsioonide osakaalu 10% enim tsiteeritud teadusartiklite hulgas. Eesti teadlaste publikatsioonide osakaal aastate lõikes pisut kõigub, 2022. a ja 2023. a saavutatud tasemed (vastavalt 8,7% ja 8,8%) jäävad mõnevõrra alla TAIE arengukavas seatud sihttasemetele (vastavalt 9,0% ja 9,6%). Siiski tuleb arvesse võtta, et publikatsioonide andmete eripäradest tulenevalt võivad näitajate tasemed aastate lõikes mõnevõrra varieeruda. Näitaja eesmärkide täitmisesse panustab 2023. a kinnitatud teaduse tippkeskuste toetusmeede, mille eesmärk on kõrge tasemega ja suure läbimurdepotentsiaaliga teadus- ja arendustegevuse toetamine. Teadusasutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht. Mõõdik näitab TA-asutuste osalemist ühiskonna ees seisvate ülesannete lahendamises koostöös avaliku sektori, erasektori ja rahvusvaheliste partneritega. See iseloomustab TA-asutuste valmisolekut pakkuda era- ja avalikule sektorile vajalikke konkurentsivõimelisi teenuseid ja Eesti TA-asutuste tegevuste asjakohasust rahvusvahelistes teadmusvõrgustikes. Alates 2021. a on positiivselt evalveeritud teadusasutuste lepingulise koostöö maht hüppeliselt suurenenud ja jõudnud 2022. a 104 miljoni euro juurde. Tõusu tulemusena on näitaja oluliselt ületanud TAIE arengukavas seatud eesmärke (40 404 eurot/akadeemilise töötaja kohta vs 28 300 eurot/akadeemilise töötaja kohta). Kõrgetasemeliste publikatsioonid. Näitaja on teadustöö üks oluline väljund, mis näitab teaduse taset, aga ka rahvusvahelist konkurentsivõimet ja teaduse akadeemilist mõju. Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste ja inseneride arvu kohta on 2022. a mõnevõrra vähenenud (1,5 artiklit/töötaja kohta) kuid ületab siiski TAIE arengukavas seatud eesmärki. Rahvusvaheline teaduskoostöö. Välismaised rahastusallikad on väga olulised nii avaliku sektori teadus- ja arendusasutustele kui ka ettevõtjatele. Eesti jaoks on kõige suurem välisrahastaja Euroopa Komisjon Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi kaudu. Eesti teadlaste ja ettevõtjate edukust raamprogrammis näitab nii välisvahendite suur maht teadusrahastuses kui ka võrdlus teiste Euroopa Liidu riikidega. Riikide võrdluses paistab Eesti eriti positiivselt silma saadud toetuste suhtega SKP-sse (3. koht EL-i võrdluses). EL raamprogrammi Horisont projektides osalevate Eesti organisatsioonide arv on eelmisel aastal oluliselt tõusnud, kuid jääb veel alla 2020. ja 2021. a tasemetele. Näitaja tasemete kõikumine on 12 tingitud EL raamprogrammi perioodilisusest (vana perioodi lõpp, uue algus). Võrreldes lõppenud perioodiga, oodatakse uuel perioodil organisatsioonide arvu kasvu eelkõige lisanduvate ettevõtete, riigiasutuste jt arvelt. Teadustaristu kvaliteet ja kättesaadavus. Mõõdik on täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv, mis näitab, kui palju on teadlasi, kes töötavad tipptasemel teadustaristuga asutustes. Mõõdiku algne sihttase on tublisti ületatud (algne siht 2023. aastaks oli 750). Mõõdik ei hõlma kogu teadustaristut ega sellega seotud teadlasi, vaid on seotud nende konkreetsete taristutega, mis on toetust saanud, samuti kajastab mõõdik töötajaid taandatuna täistööajale. 2.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs Teadussüsteemi programmi eesmärk on tagada Eesti teaduse üldine toimevõime, sealhulgas kõigi eluvaldkondade vajadusi arvestav teadussüsteemi toimimist tagava keskkonna loomine ja teadusvaldkonna üldise võimekuse kasvatamine. Teadussüsteemi programmi tegevusi viidi ellu plaanipäraselt ja tulemuslikult. Tegevuste elluviimine oli võimalik tänu teadus- ja arendustegevuse rahastamisele 1% ulatuses SKP-st, sealjuures võimaldas teadus- ja arendustegevuseks eraldatud lisanduv rahastus ellu viia doktoriõppe reformi ning teha ettevalmistusi mitmete teadus- ja arendustegevuse rahastamisskeemide väljumiseks EL struktuurivahendite rahastamisest. 2023. a programmi tegevuste elluviimisel oli olulisel kohal eelmise struktuurivahendite perioodi meetmete lõppemine ning uute toetusmeetmete käivitamine. Tegevuste tulemuslikkus peegeldub mõõdikute tasemes. Siiski tuleb arvestada, et teadus- ja arendustegevuse jõudmine mõõdetavate tulemusteni ja mõjusate rakendusteni võib võtta aastaid või isegi aastakümneid, mistõttu on oluline säilitada teadus- ja arendustegevuse keskkonna (sh rahastamise) stabiilsus ja järjekindlus. Programmi tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Tegevuse eesmärk on toetada teadusasutustes ja uurimisrühmades tehtavat teadus- ja arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, sh tagada Eesti teadlastele võimalused osaleda rahvusvahelises koostöös. Programmi tegevused keskenduvad eelkõige teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamisele, selleks vajaliku keskkonna tagamisele ja uue teadmise loomise toetamisele. 2023. a. olulisemad arengud, mis panustavad programmi tegevus 1.1. eesmärkide täitmisesse: • Doktoriõppe reform. 2022. aasta II poolaastal käivitus doktoriõppe reform, mille põhieesmärk on kujundada doktoriõpe ümber nii, et enamusele doktorantidele oleks tagatud nooremteaduri ametikoht ülikoolis või neil oleks sõlmitud tööleping ülikoolivälises asutuses oma doktoritööga seotud valdkonnas. Lisaks ülikoolides nooremteadurite töökohtade rahastamisele, toetab Haridus- ja Teadusministeerium alates 2023. aastast nooremteadurite palkamist ka positiivselt evalveeritud TA asutustes (toetuse tingimused on kinnitatud 25. novembril 2022. a haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Nooremteadur-doktorandi palkamiseks toetuse andmise tingimused ja 13  kord“). 2023. a lõpuks töötas seitsmes teadus- ja arendusasutuses kokku 12 nooremteadurit. Tegevus panustab teadlaste järelkasvu kindlustamisse, tõstab doktoriõppe atraktiivust ning kindlustab doktorantidele sotsiaalsed tagatised ja püsiva sissetuleku. • Teaduse tippkeskuste toetamine. 2023. a töötati välja teaduse tippkeskuste toetusmeetme uued tingimused (kinnitatud haridus- ja teadusministri 13. mai 2023. a määrusega „Teaduse tippkeskuste nimetamise ja finantseerimise tingimused ja kord“) ning viidi läbi taotlusvoor uute tippkeskuste nimetamiseks. Võrreldes eelnevate teaduse tippkeskuste toetusmeetmetega, seati uues meetmes fookusesse kõrge riski ja suure kasupotentsiaaliga teadus- ja arendustegevuse toetamine ning tippteaduse kooskõla suurendamine ühiskonna ja majanduse vajadustega. Sellest lähtuvalt toetati 2023. a taotlusvoorus tippkeskusi, kes panustasid „Eesti 2035“ arenguvajaduste lahendamisse, sealhulgas TAIE arengukava fookusvaldkondade arendamisse. 10 uut teaduse tippkeskust alustasid tegevust 2024. a alguses5. Teaduse tippkeskused panustavad mitmete teadussüsteemi programmi eesmärkide ja näitajate (sh 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal) tulemuste saavutamisse, tippkeskused toetavad teadusrühmade interdistsiplinaarset ja asutusteülest koostööd. • Teadussüsteemi põhiinstrumentide mahu kasvatamine. Teadussüsteemi programmi eesmärkide saavutamisel on olulisel kohal kahe põhiinstrumendi, uurimistoetuste ja baasfinantseerimise, stabiilne rahastamine ja rahastusmahu kasvatamine. Sealjuures on võetud eesmärgiks hoida uurimistoetuste ja baasfinantseerimise omavahelist suhet 50:50 proportsioonis. 2023. a. kasvas nii baasfinantseerimise kui uurimistoetuse maht 3 mln euro võrra, jõudes mõlemas rahastusinstrumendis 55 310 000 euroni. Baasfinantseerimine võimaldab teadus- ja arendusasutustel seada ja täita asutuse strateegilisi eesmärke, rakendada asutuses akadeemilist karjäärimudelit, leevendada tihedat konkurentsisurvet teadus- ja arendustegevuse rahastamisel ning tulla toime ka kiire hinnakasvuga. Uurimistoetused on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks (sh järeldoktori teadustöö toetamiseks) antav toetus. 2023. a. alustati 39 uue rühmaprojektiga, 18-ne stardiprojektiga ning anti välja 9 granti järeldoktori projekti läbiviimiseks välisriigis. 2023. a jätkati uurimistoetuste hindamist rahvusvahelistes eksperdikomisjonides. Uurimistoetused toetavad teadussüsteemis akadeemilist vabadust, toetusmeede panustab teadussüsteemi programmi eesmärgi (Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine) saavutamisse. • TeaMe 3.0 toetusmeetme käivitamine. 2023. a lõpus kinnitati sekkumise „Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine“ (edaspidi TeaMe 3.0) toetuse andmise tingimused. TeaMe 3.0 meetmest toetatakse nelja tegevust: teadusteemade tutvustamine laiemale avalikkusele; teadusliku maailmavaate kujundamine ja seostamine loodus- ja täppisteaduste ja tehnoloogia (edaspidi LTT) karjäärivalikuga kõigil haridustasemetel; uurimusliku õppe juhendajate võimestamine ning teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise edendamine. Tegevuse eesmärgiks on suurendada Eesti inimeste (eelkõige laste ja noorte) teadlikkust teadus- ja arendustegevusest, sh teadlase ja inseneri elukutsest ja töö sisust. Oodatud tulemusena 5 https://etag.ee/rahastamine/uurimistoetused/teaduse-tippkeskuste-toetus/teaduse-tippkeskuste-toetuse- taotlusvooru-tulemused-2023/ 14  nähakse, et noored valivad suurema tõenäosusega õppimiseks LTT valdkonna, sooline lõhe LTT valdkonnas on vähenenud ning elanikkonna teadlikkus teadus- ja arendustegevuse olulisusest on suurenenud. • Mobilitas 3.0 toetusmeetme käivitamine. 2023. aastal käivitus struktuuritoetustest rahastatav sekkumine „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ (edaspidi Mobilitas 3.0). Mobilitas 3.0 tegevusega toetatakse Euroopa Teadusnõukoja (European Research Council, ERC) teadusgrandi edukuse tõstmist, Marie Skłodowska Curie järeldoktori grandi projektide elluviimist, rahvusvahelistes teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalemist, Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindust ning Eesti teaduse välisturundust „Research in Estonia“. Meetme sihtrühmaks on Eestis teadustööd tegevad ja siia teadustööd tegema tulla soovivad teadlased ja teadusrühmade liikmed ning teadus- ja arendusasutuste tugipersonal, kes toetavad teadlaste osalemist teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes. Meetme tegevused toetavad otseselt TAIE arengukava teadussüsteemi baasvõimekuse suurendamise tegevussuunda, täpsemalt selle alaeesmärke nagu teaduse kõrge taseme hoidmine, teadusasutuste ja teadlaskonna võimekuse suurendamine ning rahvusvahelise teaduskoostöö võimaluste tagamine. Tegevuse eesmärgiks on sellest johtuvalt tõsta ja tugevdada Eesti teaduse kõrgetasemelisust, konkurentsivõimet ja mõjusust, toetades rahvusvahelises teadmusringluses osalemist. • Rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevuse tegevustoetus. Rakenduskõrgkoolidele on kõrgharidusseadusega antud ülesanne tegeleda teadus- ja arendustegevusega, kuid siiani ei ole rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevust eraldi toetatud. Alates 2023. aastast eraldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas olevatele rakenduskõrgkoolidele teadus- ja arendustegevuse toetust. Toetuse suurus on 5% rakenduskõrgkoolile eraldatud kõrghariduse tegevustoetuse mahust. Toetuse abil avaneb rakenduskõrgkoolidel võimalus tõsta asutuse võimekust teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, värvates selleks inimesi, täiendades taristut ning rahastades valdkonna jaoks oluliste rakendusuuringute läbiviimist. Teadus- ja arendustegevusega tegelemine toetab rakenduskõrgkoolides ka teaduspõhise kõrgharidusõppe andmist. Meede on seotud teadussüsteemi programmiga, aidates kaasa Eesti teadusvaldkonna üldise võimekuse kasvatamisele ning selle mitmekesisuse tagamisele. • Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu väljatöötamine. 2023. a jätkati teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu (edaspidi TAIKS) väljatöötamisega. Oluliste sihtrühmade eriarvamuste tõttu peatus eelnõu menetlemine Riigikogus pärast esimest lugemist, kui lõppesid eelmise Riigikogu volitused. Jätkusid arutelud erinevate sihtrühmadega evalveerimise, teaduseetika riikliku korralduse ning teadus- ja arendusasutuste rahastamise üle. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus loob senisest selgema raamistiku teadus- ja arendustegevuse riiklikuks korraldamiseks ning toob selgemalt esile ka erinevate osapoolte rollid innovatsiooni riiklikul korraldamisel. Uute teemadena on võrrelduna kehtiva teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega sisse toodud teaduseetika ning avatud teaduse teemad ning osapoolte ülesanded seoses nende teemadega. Seaduse eelnõu loob õigusliku raamistiku, mille jõustumine on aluseks mitmete TAIE arengukavas seatud eesmärkide täitmiseks (sh baasfinantseerimise ümberkujundamine teadus- ja arendustegevuse toetuseks, teaduseetika riiklikuks reguleerimiseks jm). 15 Valdkonna olulisemad väljakutsed: • Teadussüsteemi kõrge taseme ja kestliku kvaliteedi kindlustamine vajab järjekindlat ja sihipärast riigipoolset tuge. Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine on vältimatu eeldus, et jõuda uue teadmise rakendamiseni ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Sellest lähtuvalt on vaja jätkata nii asutuste baasfinantseerimisega, uurimistoetuste väljaandmisega, rahvusvahelise teaduskoostöö toetamisega, teaduse populariseerimisega kui ka teiste teadussüsteemi baasvõimekust tagavate toetuste eraldamisega. Seetõttu on oluline, et ka edaspidi peetakse riigieelarve koostamisel kinni 1% kokkuleppest. • TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitmeid kordi rohkem teadus- ja arendustöötajaid ning insenere, kui meil hetkel on. Eesti jääb teadlaste arvult 1000 töötaja kohta OECD riikide võrdluses maha juhtivatest innovatsiooniriikidest ning eriti suur erinevus on erasektori teadlaste ja inseneride hõivatuse osas. TAIE arengukavas on seatud eesmärgiks jõuda erasektoris 2035. a 4,53 teadustöötajani 1000 elaniku kohta, seetõttu tuleb veelgi rohkem tähelepanu pöörata teadlaste ja inseneride järelkasvule ning teadus- ja arendustöötajate sektoritevahelisele liikumisele. • Teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamiseks on Eesti jaoks oluline osaleda rahvusvahelises teadusloomes ja -võrgustikes. Nii on võimalik Eestisse tuua maailma eesliiniteadust ja uusi tehnoloogiaid, samuti panustatakse Eestis loodud teadmusega maailma tippteadusesse. Kuigi Eesti teadlaste ja ettevõtete osalemine EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi Euroopa Horisont tegevustes on silmapaistev, vajab jätkuvalt tugevdamist Eesti teadlaste võimekus võtta rahvusvahelises koostöös juhirolli. Programmi tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine Teadussüsteemi programmi tegevuse 1.2. eesmärk on kindlustada kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele teadustaristule ning teadustaristu teenuste arendamine ja pakkumine teadusasutustele, era- ja avalikule sektorile. Tegevuse raames toetatakse riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringuid, juurdepääsu rahvusvahelistele teadustaristutele, samuti ligipääsu andmetele ja teadustulemusele. 2023. a. olulisemad arengud, mis panustavad programmi tegevus 1.2. eesmärkide täitmisesse: • Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamise tingimuste kinnitamine. 28. septembril 2023. a kinnitati haridus- ja teadusministri määrus „Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine“. Siiani on riiklikult olulisi taristuid toetatud struktuurifondide rahastustest, siis selle määrusega luuakse esimene riigieelarveline rahastus Eesti teadustaristutele. Riigi huvides on kindlustada teadus- ja arendustaristu optimaalne kasutus ja jätkusuutlik majandamine. Lisaks sellele on oluline pakkuda taristuteenuseid nii teadusasutustele, kõrgkoolidele kui ettevõtetele ja avalikule sektorile. Määrus annab aluse ka riikliku tähtsusega teadustaristu teekaardi uuendamise protsessi käivitamiseks, selle raames saavad teekaardile kandideerida juba olemasolevad teekaardiobjektid kui ka uued konsortsiumid. Kvaliteetseks teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks nii akadeemilises sektoris kui väljaspool seda on vaja heal tasemel teadustaristut, ning seetõttu ajakohastatakse teekaarti regulaarselt (samm 5 aastat). Mitte kõik teadustaristud ei asu Eestis, sest arvestades teadustaristute kõrgeid investeerimis ja ülalpidamiskulusid on Eestil mõistlik osaleda ka taristute arendamise ja kasutamise 16  rahvusvahelises koostöös. Nii saab Eesti teadlastele kindlustada juurdepääsu uurimis- ja arendustööks vajalikule tipptasemel rahvusvahelisele taristule. • Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumiga liitumine. 2023. aastal jõudis lõpule Eesti liitumise protsess maailma juhtiva molekulaarbioloogia organisatsiooni Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumiga (edaspidi EMBL). Eesti sai selle organisatsiooni 28. täisliikmeks. Enne täisliikmeks saamist läbis Eesti kolmeaastase EMBLi eeldatava liikme perioodi, mis avas võimaluse tasuta osaleda organisatsiooni tegevustes. Eesti vastuvõtmine EMBLi täisliikmeks kinnitab Eesti eluteaduste kõrget taset ning avardab veelgi meie teadlaste koolitus- ja koostöövõimalusi. Paraneb meie teadlaste, eriti aga kraadiõppurite, ligipääs spetsiifilisele uurimistaristule – aparatuurile, oskusteabele ja andmebaasidele EMBLi teaduskeskustes. Eesti vastuvõtmine EMBL-i täisliikmeks tuli põneval ajal, mil algas EMBLi uus tänapäeva väljakutsetele suunatud teadusprogramm „Molekulidest ökosüsteemini“. Eesti koostöö EMBLiga on edukalt käivitunud. Möödunud aasta suvel jõudis Tallinnasse EMBLi ekspeditsioon TREC, mis uurib ranniku ökosüsteeme ja nende reaktsiooni keskkonnale molekulidest kogukondadeni. Ekspeditsioonis osalesid teiste seas Eesti teadlased, et lahendada paljudele riikidele ühiseid keskkonna-alaseid väljakutseid. Valdkonna olulisemad väljakutsed: • Stabiilse rahastamise toel on Eestisse tekkinud heal tasemel teadustaristud ning Eesti teadlastel ja teadus- ja arendusasutustel on ligipääs mitmetele olulistele rahvusvahelistele teadustaristutele. Siiski on valdkonna väljakutseks teadustaristu arendamine väliste kasutajate huvidest lähtuvalt ning taristu teenuste kättesaadavaks tegemine era- ja avalikule sektorile. TAIE arengukava eesmärgiks on siduda Eesti kõrgetasemelised teadustaristud rohkem ühiskonna ja majanduse vajaduste ja ootustega, eesmärgi saavutamine vajab jätkuvalt riigipoolset sihistatud suunamist ja tuge. 2.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Teadussüsteemi programmi eelarve oli 2023. a 205,6 mln eurot, millest 183,8 mln eurot panustas tegevus 1.1. (teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine) eesmärkide saavutamisse. Programmi tegevus 1.2. (teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine) eelarve oli kokku 21,8 mln eurot. Programmi eelarve täideti 85% ulatuses. Eelarvest jäi 14 miljonit eurot kasutamata, kuna riigieelarve seaduse muudatusega suunati teadmussiirde programmist 14 miljonit eurot teadussüsteemi programmi tegevusse 1.1. teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine. Vahendite ületõstmine oli vajalik, kuna esialgu kavandatud rohetehnoloogiate teadmuskeskuse tegevus oleks dubleerinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas käivitatud rakendusuuringute keskuse tegevusi. Teadussüsteemi programmis suunatakse vahendid olemasolevatesse rahastusinstrumentidesse, et hoiduda teadusrahastuse killustamisest ning ühekordsete investeeringute ja tegevuste läbiviimiseks sh energiatõhusate nutikate roheinvesteeringute toetamiseks, mille eesmärk on teadussüsteemi jaoks oluliste arenduste ja vajaduste katmine. Vahendid kasutatakse ära 2024. aastal. Teadussüsteemi programmi lõplik eelarve suurenes 18 miljoni euro võrra, sh eelmisest perioodist üle kantud vahendite arvelt 10,2 mln eurot, seaduse muudatusega lisandunud vahendite arvelt 14 mln eurot ning välistoetuste ja omatulude laekumise arvelt vähenes eelarve 6,2 mln euro võrra. 17 Teadussüsteemi eelarve kulude jääk on 31,2 mln eurot sh piirmäärata vahendid – välistoetused ja omatulud – 2,3 mln eurot ning piirmääraga vahendid 28,9 mln eurot. Lisaks eespool nimetatud 14 mln eurole, kantakse 2024. aastasse üle 2,3 mln eurot teadusraamatukogude teavikute soetamise toetust, et katta järgmise aasta vajadused täies mahus. Haridusteaduste programmi projektid ei käivitunud 2023. aastal, vahendid summas 1,2 mln eurot on samaks otstarbeks vajalikud 2024. aastal. Tegevused jätkuvad juba sõlmitud lepingute alusel ning kasutatakse teadus- ja arendustegevuse valdkonna sihttoetusteks ning strateegilise analüüsi võimekuse kasvatamiseks. Rahvusvaheliste liikmemaksude jääk 2,7 mln oli reserveeritud rahvusvaheliste liikmemaksude tõusuks, mis ei rakendunud. Vahendeid kasutatakse järgmisel aastal rahvusvahelistumiseks ja rahvusvahelisteks liikmemaksudeks vajalikeks tegevusteks, sh osalemiseks Ukraina teadussüsteemi ülesehituses koostöös USA-ga ning osaliselt suunatakse 2024. aastal ühekordsete investeeringute ja tegevuste läbiviimiseks. Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavate uue perioodi tegevuste olulisemad jäägid on mobiilsuse ja järelkasvu toetamise tegevustes ning teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise tegevustes, mille käivitumine uuest perioodist viibis. Planeeritud oli selleks 5,5 mln eurot. Mõlemad toetusmeetmed kinnitati 2023. a ning tegevused viiakse ellu struktuurivahendite rakendusperioodi jooksul. Tabel 4. Teadussüsteemi programmi ja programmi tegevuste 2023. a kulude esialgne ja lõplik eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes (esialgne, täiendatakse enne kinnitamist) Teadussüsteemi Esialgne eelarve, tuh Täitmine, tuh Lõplik eelarve, tuh eurot Täitmine, % programm eurot eurot Programmi kulud -186 829 -205 653 -174 450 85% kokku Programmi tegevus 1.1.Teadusasutuste -167 136 -183 796 -155 563 85% ja teadlaskonna arengu toetamine Programmi tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja -19 692 -21 857 -18 887 86% kättesaadavuse kindlustamine 18  3. TEADMUSSIIRDE PROGRAMM 3.1. Programmi üldinfo Programmi nimi Teadmussiirde programm Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Strateegia „Eesti 2035“ siht Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik Programmi periood 2023-2026 Peavastutaja Haridus- ja teadusministeerium (HTM) ning Majandus- ja (ministeerium) Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Kaasvastutajad Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG) (valitsemisala asutused) Haridus- ja noorteamet (HARNO) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) Riigi infosüsteemi amet (RIA) AS Metrosert Kaasvastutaja Kliimaministeerium (KLIM) ministeerium ja selle Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) valitsemisala asutused 3.2. Programmi mõõdikud Tabel 5. Teadmussiirde programmi, meetmete ja tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris, arv 1,81 2,23 -* 1,9 2,1 1000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse 7,3%** 3,3% 3,0 % 3,2% osakaaluna SKP-st (%, mld -* ( 2,3 mld) (1,2 mld) (1 mld) (1,1 mld) eurodes) Allikas: Statistikaamet Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine (MKM vastutusalas) Eesmärk: Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja Meede 1 valmisolekut TAI-mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna, et töötada välja üha efektiivsemaid teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest. Innovaatiliste ettevõttete osakaal, % -* 53 -*** >75 >75 Allikas: The Community Innovation Survey (CIS) 19  Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine Programmi tegevus 1.1. Eesmärk: luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde läbiviimiseks. Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest (suhe kogu -* 9,7 -*** >15 >16 müügitulusse), % Allikas: Statistikaamet Ettevõtete digitaliseeritus (robotid jms) 14. 13. -**** Top 7 Top 10 Allikas: DESI Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine Programmi tegevus 1.2. Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut Riskikapitali maht eurodes 962 1333 395 >500 >500 Allikas: Startup Estonia Kiirendites osalevate ettevõtete arv 44 53 51 40 40 Allikas: Startup Estonia Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse Meede 2 (mõõdikud ühilduvad võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas) tegevuse omadega) Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine Programmi tegevus 2.1. Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste 5,3 7,2 -* 8,0 9,0 osakaal, % Allikas: Statistikaamet Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise 3,5 3,7 -* 3,4 3,45 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta, tase EL keskmisest 191 198 183 - 189 (EL keskmine = 100) %***** Allikas: European Innovation Scoreboard Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud 19 25 -* 25 28 TA eraldistest, % Allikas: Statistikaamet, HTM * Andmeid ei ole veel avaldatud ** Ettevõtete immateriaalsete varade indikaator sisaldab ühekordseid Volkswagen grupi tehinguid. Kontsern on juba teatanud oma plaanide muutmisest ning järgnevatel aastatel peaks selle ettevõtte mõju välja taanduma näitajast. *** Andmed avaldatakse maikuus. **** Antud kujul on indikaatori avaldamine lõpetatud. ***** EISil põhineva mõõdiku metoodika on muutunud, mille osas tehtavad muudatused, sh sihttasemetes hakkavad kajastuma järgmises teadmussiirde programmis ja edaspidi tulemusvaldkonna aruandes. Korrigeeritud aegrida vastavalt EISi andmetele, sihttasemed korrigeeritakse teadmussiirde programmi uuendamisel. Seoses EISil põhineva mõõdiku metoodika muutusega ei kehti 2022. ja 2023. a seatud sihttasemed. Alates 2024. a on mõõdiku sihttasemed järgmised: 2024 – 189%; 2025 – 195%; 2035 – 250%. 20  3.3. Programmi olukorra analüüs Valitud mõõdikud peegeldavad laiemalt ühiskonna teadusmahukuse kasvu ja loodavate teadmiste ja tehnoloogiate siiret ja rakendamist ühiskonnas: kuivõrd erasektor (ettevõtted) peab oluliseks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, kuivõrd kasvab teadus- ja arendustegevusega tegelevate inimeste arv, kuivõrd teevad omavahel tõhusat teadus- ja arendusalast koostööd akadeemiline, era- ja avalik sektor, kuivõrd oluline on TA rahastuse kaudu toetada teadmus- ja tehnoloogiasiiret ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamiseks. Teadlased ja insenerid. TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitu korda rohkem teadlasi ja insenere kui meil täna on, eriti väljaspool akadeemiat, nii era kui avalikus sektoris. Eesti jääb teadlaste arvult 1000 töötaja kohta OECD riikide võrdluses kaugelt maha juhtivatest innovatsiooniriikidest, eriti suur on lõhe erasektoris. Samal ajal on ka doktoriõppe atraktiivsus madal ja varem sihiks seatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas ei ole seni saavutatud6. Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise elaniku kohta on siiski ootuspäraselt kasvanud (2022. a 3,7), samuti on kasvanud teadlaste ja inseneride arv erasektoris (2022. a 2,23). Seoses doktoriõppe reformi elluviimisega, näeme doktorikraadide kaitsmiste trendi muutust ilmselt alles mõne aasta pärast. Vaatamata positiivsetele muutustele viimastel aastatel jääb Eesti teadlaste ja inseneride arvult EL keskmisele selgelt alla (Eestis 2022. a teadlaste osakaal hõivatutest 0,87% ja EL27 1,04%, sh erasektoris Eestis 0,38% ja EL27 0,58% hõivatutest)7. Teiste EL riikidega võrreldes on selge, et edukamates riikides on erasektoris hõivatud märksa rohkem teadlasi kui avalikus sektoris. Teadus- ja arendustegevustega hõivatud töötajate arv ettevõtlussektoris 2022. a kasvas, kokku oli teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajaid 5 164, kellest 3 373 olid teadlased ja insenerid. Töötajate täistööaja ekvivalent oli kõigil kokku 4 188,6 ning teadlaste ja inseneride täistööaja ekvivalent 2 924,2. 2023. aastal tehtud OSKA uuringus ettevõtlussektori teadus- ja arendustöötajate tööjõu- ja oskuste vajaduse kohta tõdeti, et 84% erasektori teadustöötajatest koondus kümnele tegevusalale (info ja side, energeetika, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning töötleva tööstuse tegevusaladest keemia, farmaatsia, elektroonika, elektriseadmed, mootorsõidukid, muud transpordivahendid, masinad ja seadmed), mille arvele langes 21% ettevõtlussektori kogu hõivest ja 26% loodavast lisandväärtusest. Teadustöötajate äärmiselt madal või lausa olematu osatähtsus iseloomustab aga pea pooli Eesti töötleva tööstuse tegevusalasid, tooraine hankimisega tegelevat sektorit ning valdavat osa teenuste pakkumisega seotud aladest. Erasektori teadlaste töökohtade hulk on Eestis küll kasvanud, ent madala stardipositsiooni tõttu jääme endiselt EL keskmisest oluliselt maha ja teadustöötajad koonduvad jätkuvalt piiratud tegevusaladel tegutsevatesse ettevõtetesse. Seetõttu on oluline jätkuvalt suurendada teadlaste ja inseneride arvu erasektoris, pöörata erilist tähelepanu just teadlaste ja inseneride järelkasvule ning leida võimalusi teadusvõimekuse kasvatamiseks uutes sektorites. Teadmussiire ja innovatsioon. Innovatsiooni indikaatoritega müügitulu uutest toodetest ja teenustest ning innovatiivsete ettevõtete osakaal ei ole püsitud soovitud trendil. Samas on siin 6 2022. a oli 250, 2021.a 222 ja 2020.a 221 doktorikraadi kaitsmist. 7 Eurostat 21 ka eesmärgid väga ambitsioonikad, kuna 75 protsendini on innovaatiliste ettevõtete osakaal jõudnud viimaste uuringute järgi vaid üksikutes riikides. 2022. aastal kukkus innovaatiliste ettevõtete osakaal allapoole Euroopa Liidu keskmist ehk 53 protsendini. Müügitulu uutest toodetest ja teenustest langes 9,7 protsendini. 2021. aasta kiire majanduskasv ilmselt vähendas motivatsiooni oma käitumises muutusi teha ning 2022. aastal alanud sõda tegi ettevõtteid veelgi ettevaatlikumaks. Samas, kui ettevõtted ei panusta enam innovatsiooni, võivad nad oma konkurentsivõime kaotada. See on koht, kus riik saab aidata riske hajutada ning ettevõtjatele toeks olla. Riskikapitaliinvesteeringutes oli 2023. aastal oluline tagasilangus. Eelnevatel aastatel väga kõrgel tasemel püsinud investeeringute maht kukkus mullu enam kui kolm korda, jäädes üle pika aja alla 400 miljoni euro. Seda põhjustas nii ülemaailmne intressimäärade tõus kui ka Eesti paiknemine sõjapiirkonna läheduses. Investorid on muutunud ettevaatlikumaks ning oluliselt on kasvanud suhteliselt riskivabade riiklike võlakirjade eelistamine. Ettevõtete digitaliseerituse kohta senisel kujul enam andmeid ei avaldata, kuid 2023. aastal toimunud küsitluste põhjal võib öelda, et Eesti ettevõtete digitaliseeritus paranes. Tehisintellekti kasutanud ettevõtete osakaal kasvas ligi kaks korda, ERP (ing k enterprise resource planning) tarkvara kasutanud ettevõtete osakaal kasvas 2023. aastaks 30,4 protsendini võrreldes 22,6 protsendiga kaks aastat varem. Vähemalt minimaalsel tasemel digitaliseeritud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osakaal kasvas aastaga 54 protsendilt 66,9 protsendini. Samas oli Euroopa Liidus kasv veelgi kiirem ning Eesti jäi liidu keskmisest veelgi rohkem maha. Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta on aastate lõikes kõikuv, jõudes 2023. a 183%-ni EL-i keskmisest. TAIE arengukava võtab selgelt sihiks tugevdada teadussüsteemi ja ettevõtluse koostööd, seega eeldatavasti kasvab ka ühispublikatsioonide arv. Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest peegeldab teadmussiirde ja laiemalt ühiskonna arenguvajaduste täitmise võimekust. Näitaja tase võib kõikuda, kuna on sõltuv arvestuse aluseks olevatest rahastusallikatest, sh valdkondlike ministeeriumide tegevusest ja EL struktuuritoetuste eelmise perioodi lõppemisest ja uue perioodi käivitamisest. 2022. a moodustas sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarve TA eraldistest 25%, täites 2023. a sihttaseme. Eelduste kohaselt tõuseb näitaja tase lähiaastatel seoses kokkuleppega, et kui TAI rahastus püsib 1% SKP-st, eraldatakse lisanduvatest vahenditest 20% ministeeriumidele valdkondlike poliitikate teaduspõhise kujundamise ja elluviimise toetamiseks. 3.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs Programmi tegevused 1.1. Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine ja 1.2 Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine (MKM vastutusalas) Strateegia “Eesti 2035” muutuste saavutamiseks sihis „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ olulisemad tegevused 2023. aastal: • 2023. aastal asutati riigi omanduses olevas ASis Metrosert Eesti esimene rakendusuuringute keskus ja alustati värbamistega. Töö jätkub 2024. aastal ning edaspidi. Rakendusuuringute keskuses käivitatakse esialgu viis ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed, vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad ning autonoomsed sõidukid. Rakendusuuringute keskuse ülesanne on anda hoogu ettevõtete 22  arendustegevusele, toetada nende konkurentsivõimet globaalsel turul ja muuta Eesti majandust nutikamaks. • Jätkus aina suureneva populaarsusega ettevõtete teadus- ja arendustegevuse võimekust kasvatav rakendusuuringute programm. • Toimus esimene konkurss kahese kasutusega tehnoloogia arendust edendavasse NATO DIANA kiirendisse, kuhu pääses ka üks Eesti ettevõte. Eestis asuvas kiirendiprogrammis alustab 2024. aastal tööd üheksa ettevõtet üle alliansi. NATO DIANA raames rajatakse üle Alliansi iduettevõtete kiirendivõrgustik, testkeskuste võrgustik ning usaldusväärse kapitali andmebaas. Samal ajal jätkus töö NATO Innovatsioonifondi mehitamisega ning investeerimisstrateegia koostamisega. NATO Innovatsioonifondi eesmärk on säilitada ja tugevdada NATO liikmesriikide tehnoloogilist eelist ning investeerida kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtetesse. Lisaks jagavad London ja Tallinn DIANA Euroopa peakontorit. • Teist toimimisaastat alustas Creative Destruction Lab, mille eesmärk on kiirendada digitaalseid tehnoloogiaid arendavaid iduettevõtteid. Creative Destruction Lab-Estonia (CDL-Estonia) programm on kohordipõhine Tartu Ülikooliga seotud üheksakuuline (mentorlus-)programm, mida rakendatakse aastatel 2022-2026. CDL-Estonia aitab teadusprojektidel liikuda kiiresti kasvavateks ettevõteteks. CDL-Estonia programmi läbiviimine tugineb Toronto Ülikooli poolt välja töötatud metoodikal, mis on kokku lepitud Tartu Ülikooli ja Toronto Ülikooli vahel 4. märtsil 2022. aastal sõlmitud lepingus. CDL tegutseb kaheteistkümnes erinevas asukohas, kus igal asukohal on oma unikaalne ressurss, et toetada varajase faasi ettevõtteid skaleerimisel. Eesti haru fookus on Digital Society’il ehk Digitaalse Ühiskonna valdkonnal. • Struktuurivahenditest käivitati 2023. aasta alguses kõik ettevõtete arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvu toetavad meetmed (innovatsiooni- ja arendusosak, tootearendus, TAI teadlikkuse kasvatamise teenused, Start-Up Estonia tagevused ning innovatsioonihangete-suunalised omategevused). • Töötati välja Seal of Excellence, mis võimaldab Eesti riiklikest vahenditest rahastada tugevaid ettevõtete projekte, mis jäävad Euroopa Innovatsiooninõukogu kiirendiprogrammi väga suure konkurentsiga rahastusest napilt ilma. Ettevõtete jaoks vähendab see taotlemisega kaasnevad halduskoormust. • 2023. aasta alguses avati esmakordselt inseneritudengite toetusmeede, mille eesmärk on innustada tudengeid koostöös ettevõtetega arendama konkreetseid rakenduslikke projekte nagu seda on nt Solaride, EstCube, Tudengivormel jpt. • Käivitusid ka küberkaitse kompetentsikeskuse meetmed, mille eesmärk on toetada ettevõtetes kübertehnoloogiate arendamist ja enamat kasutuselevõttu. • Koostöös Tööandjate Keskliiduga toimus Innovatsioonitrepi arendus ja testimine, sh veebiplatvormi arendus, eesmärgiga avalikustada see 2024. aasta I kvartalis. Innovatsioonitrepi eesmärk on pakkuda klassikalise majanduse ettevõtetele samm- haaval innoveerimise teel abi, diagnoosides esmalt nende innovatsioonivõimekuse taseme. Innovatsioonitrepi eri astmetelt üles liikumiseks on EIS-il ja eraturu konsultantidel teenused, mis on sel teel abiks. • Tööstuse erialaliitude arendusnõunike meede liikus HTMi eelarvest MKMi eelarvesse. EIS korraldas konkursi, mille tulemusel valiti välja 13 arendusnõunikku, kes on EISile ja MKMile partnerid ettevõtete arendusmahukuse kasvatamisel. Lisaks aitavad arendusnõunikud toetada enda erialaliite kui organisatsioone innovatsioonivõimekuse kasvu teel. 23  • 2023. aasta alguses kinnitati Süvatehnoloogia iduettevõtluse tegevuskava8 ja juba testiti ka tegevuskavas meedet – süvatehnoloogia start-up’ide äriarenduse toetust. Piloot oli edukas ning meetmega jätkatakse. • Lisaks alustasid MKM ja EIS koostööd New Nordic Deep Tech Valley sisustamisel ja põhjamaade partneritega läbirääkimisel. Töö jätkub 2024. aastal. • Toimimist jätkas tehisintellekti programm Tehnopolis, mis toetas andmepõhiste AI (artificial intelligence – ingl k) lahenduste kasutuselevõttu tööstusettevõtetes ja teistes TAIE fookusvaldkondades tegutsevates ettevõtetes ning AI tehnoloogiatel põhinevate uude toodete ja idufirmade tekkimist. • Smartcapi kaudu tegevust alustanud Rohefond tegi oma esmased investeeringud. Rohefondi peamine eesmärk on suurendada riskikapitali kättesaadavust kõrge kasvupotentsiaaliga Eesti varase faasi rohetehnoloogia ettevõtetele. • Reaalajamajanduse valdkonnas liiguti edasi mitme olulise projektiga: jätkati 2022. aastal valminud tehisintellekti baasil ettevõtja elujõulisuse hindamise tööriista esmase versiooni täiendamise ja eesti.ee keskkonda toomisega, et katsetada lahendust ettevõtjatega. Andmepõhise aruandluse raames jätkus asutuste (enam kui 20) ülese ühtse taksonoomia loomine rakendamaks andmete ühekordse küsimise printsiipi riigiga suhtluses. Jätkus ka laiapõhjaline andmete korrastamine ja standardiseerimine, sh jäätme-, pakendi-, kütuse-, õhu-, vee- ja metsavaldkonna aruandlusandmetega, mis on aluseks kestlikkuse aruandluse esitamise lihtsustamiseks tulevikus. Kutsusime ellu ettevõtjatele erinevad toetusmeetmed nii uudse äritarkvara kui ka andmepõhise aruandluse lahenduste arenduseks, äriprotsesside innovatsiooni ja uute teenuste piloteerimiseks ja testimiseks koostöös avaliku sektori asutustega. Ettevõtjate toetamiseks viisime läbi laialdaselt koolitusi ning ülikoolidega koostöös toetatud uute ideede ja lahenduste uurimist ja katsetamist läbi teaduspreemia konkursi. Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM vastutusalas) Teadmussiirde programmi tegevuse 2.1. eesmärk on ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine. Tegevusega luuakse eeldused sektoritevaheliseks teadmussiirdeks ning toetatakse teadmussiirde protsesside toimumist. 2023. a. olulisemad arengud, mis panustavad programmi tegevus 2.1. eesmärkide täitmisesse: • SekMo toetusmeetme käivitamine. 16. mail 2023. a kinnitati toetuse andmise tingimused tegevuse „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine" elluviimiseks, mille eesmärgiks on teadus- ja arendustöötajate liikumise kaudu tõsta teadmusalast koostööd erinevates sektorites. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, mis aitavad tõsta Eesti era- ja avaliku sektori asutuste TA-alast võimekust, parandada asutuste suutlikkust teadustulemuste rakendamisel ja kohandamisel, mitmekesistada teadlaskarjääri läbi teadlaste töötamise eri sektorites, paremini seostada tööturu vajadusi õppe- ja teadustööga ning suurendada teadustöö potentsiaalset rakendatavust, et vastata ühiskonna vajadustele. Meetme raames toetatakse teadlaste liikumist positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusest ettevõttesse või avaliku sektori asutusse tegema rakendusuuringu või tootearendusega. Samuti toetatakse tippspetsialistide liikumist ettevõtlusest või avalikust sektorist positiivselt evalveeritud ülikooli või akrediteeritud riigi rakenduskõrgkooli läbi viima õppe-, teadus- või arendustegevust. 8 https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2023-03/DeepTech%20tegevuskava_01032023.pdf 24  Kolmanda olulise tegevusena toetatakse teadmussiirdedoktorantide palkamist ettevõttesse, avaliku sektori asutusse või riigi rakenduskõrgkooli. Tegevuse põhifookus on teadmussiirde suunal, mis vähendab teaduse eraldatust majandusest ja ühiskonnast, võimendades TAI ühiskondlikku kasu. Teadmussiire toetab mitte ainult teadustulemuste rakendamist ettevõtluse ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele vastavate uurimissuundade kujundamist. • Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetusmeetme käivitamine. 04.07.2023 allkirjastas haridus- ja teadusminister käskkirja „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida- Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“. Eesmärk on toetada sihtpiirkonna ettevõtete ja asutuste teadmusmahukuse suurenemist ülikoolide Ida-Virumaa kolledžites teadustulemuste kommertsialiseerimiseks teadus- ja arendustegevuse- ning eksperimentaalarenduse teostamise võimekuse tõstmise kaudu, et tõhustada koostööd teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete vahel ja arendada Ida-Virumaal alternatiivina põlevkivienergeetikale kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning luua sellega seotud uusi töökohti. Meetme raames toetatakse Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli konsortsiumi tegevusi Ida-Virumaal (TalTech Virumaa Kolledžis ja TÜ Narva Kolledžis) vastava tegevuskava alusel. Elluviijaks on Harno. Tegevuskava alusel rahastatakse aastatel 2023-2029 alus- ja rakendusuuringuid ning eksperimentaalarendusi (22 uurimisprojekti), taristuinvesteeringuid laborivõimekuse loomiseks sihtpiirkonnas teadus- ja arendustegevuse pakkumise edendamiseks, kõrgel teaduslikul tasemel teadlaste kaasamist Ida-Virumaal tegutsevatesse üksustesse ning TA-tegevuse tulemuste levitamist ja tutvustamist ettevõtetele ja laiemale avalikkusele ning tegevuskava elluviimise koordineerimist. Tegevuste elluviimise tulemusena on piirkonnas loodud jätkusuutlik võimekus teadus-, arendus- ja innovatsioonialaste teadmiste, teenuste ja taristu pakkumiseks ettevõtetele. • RITA+ toetusmeetme käivitamine. 21. novembril 2023. a kinnitati haridus- ja teadusministri käskkiri nr 317 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks (edaspidi RITA+). Tegemist on eelmise struktuurivahendite perioodi meetme „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ jätkutegevusega. Võrreldes eelmise meetmega on RITA+ fookuses senisest enam pädevuse kasvatamine ning ühiskonna suurtele ja valdkonnaülestele väljakutsetele uuenduslike lahenduste leidmine. Sekkumise raames toetatakse nelja tegevust: 1) suurte interdistsiplinaarsete rakendusuuringute läbiviimist ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamiseks; 2) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika analüüsimist ja seiret; 3) ministeeriumide teadusnõunike ning erialaliitude arendusnõunike pädevuse kasvatamist; 4) Eesti Teadusinfosüsteemi arendamist. Sekkumine panustab TAIE arengukava järgmiste eesmärkide saavutamisse: suurendada ministeeriumide võimekust ja vastutust teadus- ja arendustegevuse alal, suurendatakse riigi rolli teadus- ja arendustööde tellijana ja uuenduste eestvedajana. • Teaming tippkeskuste toetamine. Teaming on EL raamprogrammi konkurentsipõhine toetusskeem, mille eesmärk on luua koos Euroopa juhtivate teadusasutustega uusi tippkeskusi riikidesse, kelle innovatsioonivõimekus on veel Euroopa tipptasemega võrreldes madal. Teaming projektide eesmärk on tagada riigis mõjus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus, teadmussiire ning aidata kaasa riigi arengule. Teaming projektide kaudu on Eesti teadus- ja kõrgharidusasutustel, ettevõtjatel ja avalikul sektoril võimalik osaleda Euroopa Teadusruumis, sh teadmiste ja teadlaste vabas ringluses. Vabariigi Valitsuse otsusega kaasrahastatakse kolme Euroopa Komisjoni poolt programmist Horisont 2020 ja Euroopa Horisont osaluse laiendamise 25  meetmest Teaming toetatud projekti. Finest Targa Linna tippkeskuse projekti juhib Tallinna Tehnikaülikool ning seda rahastatakse perioodil 2019-2027. 2023. a sai toetust kaks uut Tartu Ülikooli Teaming tippkeskust – Bioinseneeria tippkeskus ja Personaalmeditsiini tippkeskus. Neid rahastatakse perioodil 2023-2029. • TAIE arengukava fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ teekaardi kinnitamine. 1. novembril 2023. a kiitis Teaduspoliitika ja Innovatsioonipoliitika komisjon (TAIE juhtkomisjoni ülesannetes) heaks TAIE fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ teekaardi. TAIE juhtkomisjoni heakskiidu alusel kinnitas teekaardi haridus- ja teadusminister. Teekaart koosneb ühiskonna, keele, kultuuri ja hariduse valdkondadest ja on fookusvaldkonna arendamise ja juhtimise alusdokument. Keele ja kultuuri valdkondade sisustamisel toimusid kaasamisüritused, haridusvaldkonna sisu järgib teekaardis otseselt 2023. aasta alguses kinnitatud „Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi 2023-2027“ sisu. Ühiskonna protsesside valdkonna sisustamine liigub hilisemas tempos ja valmib 2024. a sügisel. TAIE fookusvaldkondi eelisarendatakse teadmussiirde tegevuste raames. Elujõulise Eesti valdkond hõlmab erinevaid eluvaldkondi ja teemasid, mida ühendab asjaolu, et need keskenduvad otseselt Eesti ühiskonnale, eesti rahvusele ja kultuuriruumile. Valdkonna arendamine on Eesti ühiskonna ja riigi toimimise seisukohalt vajalik ka siis, kui sel puuduvad otsesed siirded majandusse. • Nutikate roheinvesteeringute toetus. 2023. aasta alguses töötati välja „Toetuse eraldamise kord teadus-arendusasutustele ja nende tööd toetavatele asutustele hoonete energiatõhusust kasvatavateks nutikateks investeeringuteks“, mille alusel oli asutustel võimalik taotleda toetust hoonete energiatõhusust parandavateks nutikateks investeeringuteks kokku ca 15 miljoni euro ulatuses. Toetuse eraldamise eesmärk oli parandada asutuste hoonete energiatõhusamaks muutmist, sisekliimat ning elektrienergia varustuskindluse tõstmist. Lisaks tõsta hoonete energiatõhusaks muutmise mõju nähtavust ja sellealast teadlikkust ühiskonnas. Toetati päikesepaneelide soetamist; energiasäästlike valgustuslahenduste kasutuselevõttu, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide energiasäästlikumaks ehitamist; küttesüsteemide parendamist jmt, mis toetab taastuvenergiatehnoloogia lahenduste kasutusele võtmist, sisekliima parandamist, elektrienergia varustuskindlust ning energiasäästu. Toetuse eraldamise tulemusena on asutustes saavutatud märkimisväärne energiatõhusus ja parem sisekliima, väheneb energiatarbimine ja energiale tehtud kulutused, kasvab teadlikum energiatarbimine ning tagatud on asutuste elektrienergia varustuskindlus. Toetust anti 16-le asutusele (7-le HTMi hallataval asutusele ning 9 avalik-õiguslikul TA asutusele). Valdkonna olulisemad väljakutsed: • Kuigi teadus- ja arendustegevus ettevõtetes on kasvutrendis (nt erasektori kulutused TA-le, teadlaste ja inseneride arv erasektoris) ning teadusasutuste lepinguline koostöö era- ja avaliku sektoriga on suurenenud, on valdkonna jätkuvaks väljakutseks teadusasutuste ja ettevõtete koostöö suurendamine ning teadustulemuste rakendamine majanduse ja ühiskonna hüvanguks. Seetõttu tuleb Eestil leida viise ja kujundada keskkonda, mis soosiks teadmisi loovate asutuste ning teadmisi rakendavate asutuste koostööd nii uurimisülesannete püstitamisel kui teadustöö tulemustele rakenduste leidmisel. • TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti rohkem kvalifitseeritud teadus- ja arendustöötajaid. Teadlaskarjäär ei ole piisavalt atraktiivne, doktoriõppes ei ole siiani saavutatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas. Seetõttu tuleb rohkem tähelepanu pöörata nii teadlaste ja inseneride järelkasvule kui ka teadlaskarjääri atraktiivsuse suurendamisele (sh väljaspool akadeemiat). 26  3.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Teadmussiirde programmi eelarve kasutamises esines võrreldes kavandatuga suuri kõrvalekaldeid. Lõplik eelarve kujunes esialgsest 16,2 mln võrra väiksemaks ja seda täideti 75% ulatuses. Eelarve on alatäidetud kõigis programmi tegevustes, kuid protsendiliselt suurimad kõrvalekalded esinesid tegevustes „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ (täitmine 72%) ja „Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine“ (täitmine 85%). Programmi tegevuse 1.1. „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ eelarves kajastatakse vahendeid teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooni edendamiseks. Selleks on käivitatud nii EISi poolt rakendatavad toetusskeemid, kui ka antakse lepingute alusel tegevus- ja investeeringutoetusi asutustele ja organisatsioonidele. Lõplik eelarve kujunes 5,4 mln euro võrra esialgsest väiksemaks. Peamised muutused eelarves olid: • 2022. aastal kasutamata jäänud eelarve jääke toodi üle 39,2 mln; • 2024. aasta riigieelarve seaduse muudatustega lisandus 0,5 mln (valitsemisalade vahelised muudatused ja investeeringutest majandamiskuludesse suunatud); • välisvahendite eelarve vähenes toetusskeemide väiksemas mahus rakendamisest tingituna algsega (74,4 mln eurot) võrreldes 31,0 mln, sh arenguvajaduste välja selgitamine ja ettevõtete arendustegevused (11,1 mln), ettevõtjate tootearenduse toetus, ettevõtja arenguprogramm ja rakendusuuringute (9,8 mln), laenude, tagatiste ja eksporditehingute kindlustuse väljastamine (4,0 mln), ettevõtete TAI-mahukuse suurendamise toetusmeede (3,9 mln), Green ICT põhitoetusskeem (2,1 mln); • CO² kvoodimüügist saadud vahendite lõplik eelarve kujunes 14,6 mln võrra väiksemaks, kui algselt planeeritud. Tegevuse eelarvest kasutati ära 100,9 mln eurot (täitmine 72%), sellest piirmääraga vahendeid 58,8 mln, välistoetusi koos riikliku kaasfinantseeringuga 41,8 mln, CO² kvoodimüügist saadud vahendite arvelt tehti kulusid 0,1 mln euro ulatuses ja põhivaralt arvestati kulumit 0,2 mln eurot. Eelarvevahendite kasutamine on olnud oodatust madalam, sest toetuste taotlusvoorud on küll 2023. aastal avatud ja mahud kohustustega kaetud, kuid rahastatud projekte saab ellu viia kuni 36 kuu jooksul. Seetõttu kajastuvad need kulud järgmiste perioodide eelarvete täitmises. Kokku kantakse programmi tegevuse „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ piirmääraga vahendite eelarvest 2024. aastasse üle 36,5 mln eurot, sh 35,9 mln MKMi, 0,6 mln RIA ja 0,2 mln KLIMi tegevuskulud. Jääk koosneb peamiselt toetusskeemide vahenditest. KLIM suunab oma kõnealuse programmi tegevuse jäägi ehituse programmi, ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamise tegevustesse, seoses programmi ja programmi tegevuste ümberkorraldamistega. Tulemusvaldkonna programmi ümberkorraldamisega vahendite kasutuse eesmärk ei muutu ja vahendeid kasutatakse 2024. aastal ehitusvaldkonna teadus- ja arendustegevuseks, milleks MKMi poolt 2023. aastal üle antud vahendid olid ette nähtud. Välistoetustest jätkatakse 2024. aastal 1,5 mln kasutamist samade projektide tegevusteks, milleks need olid eraldatud. Programmi tegevuse 1.2. „Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine“ eelarvet täideti 91% ulatuses. Kasutamata jääk on 0,1 mln eurot koosneb MKMi tegevuskuludest, mille 27 kasutamist jätkatakse 2024. aastal samaks otstarbeks. Programmi tegevuse 2.1. „Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine“ 2023. a eelarve oli 27,8 mln eurot. HTM vastutusala eelarve kulude jääk on 4,1 mln eurot sh piirmäärata vahendid – välistoetused – 2,3 mln eurot ning piirmääraga vahendid 1,8 mln eurot. Eelarves moodustasid suurima jäägi Teaming projektide riigipoolseks kaasrahastamiseks planeeritud vahendid (1,8 mln eurot), kuna projektide käivitumine oli planeeritust aeglasem. Vahendid suunatakse 2024. aastal Teaming projektide kaasrahastamiseks, projektid on pikaajalised ja kestavad kuni 2029. aastani. Välistoetuste kasutamine ei realiseerunud oodatus mahus, kuna uue perioodi toetusmeetmete käivitamine võttis planeeritust rohkem aega. 2023. aasta lõpul kinnitati mitmed toetuse andmise tingimused ning kavandatud eelarved kasutatakse ära struktuurifondide rakendusperioodi jooksul. Tabel 6. Teadmussiirde programmi ja programmi tegevuste 2023. a kulude esialgne ja lõplik eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes. Teadmussiirde programm Esialgne eelarve, Lõplik eelarve, tuh Täitmine, tuh Täitmine, tuh eurot eurot eurot % Programmi kulud kokku -184 528 -168 371 -125 864 75% (HTM+MKM+KLIM) Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja -144 624 -139 179 -100 871 71% rohepöörde soodustamine (MKM) Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja arendusmahuka iduettevõtluse -1 361 -1 416 -1 295 91% arendamine (MKM) Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde -38 543 -27 777 -23 698 85% toetamine (HTM) 28  ETTEVÕTLUSKESKKONNA PROGRAMM 3.6. Programmi üldinfo Programmi nimi Ettevõtluskeskkonna programm Programmi eesmärk Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Strateegia „Eesti 2035“ siht Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik Programmi periood 2023-2026 Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Ettevõtluse ja innovatsiooni Sihtasutus (EIS) valitsemisala asutused) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) Kaasvastutaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM) ministeerium ja selle Kliimaministeerium (KLIM) valitsemisala asutused Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) 3.7. Programmi mõõdikud Tabel 7. Ettevõtluskeskkonna programmi ja programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 Eesti positsioon Doing Business indeksis (koht edetabelis)* -* -* -* -* -* Allikas: Maailmapank Kaupade ja teenuste eksport (mld eurot) 24,6 30,9 29,5 27 30 Allikas: Statistikaamet Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest 64,4 62,4 -** 45 62,05 (%) Allikas: Eurostat (MET_10R_3GDP) Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine Meede 1 Eesmärk: Eesti on ambitsioonikate äriideede kasvulava ning siinsed ettevõtted toodavad kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Eesti positsioon IMD World Competitiveness indeksi alamkategoorias „Äritegevuse 31. 22. 25. 25. 21. efektiivsus“9 Allikas: IMD konkurentsivõime raport 9 Hõlmab viite valdkonda: tootlikkus, tööjõuturg, finantsturud, ettevõtete juhtimine ja väärtushinnangud. 29  Digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris (Eesti koht DESI indeksis) 14. 13. -* 8. 12. Allikas: Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI)10 Tark ja õiglane tarbimiskeskkond (Eesti näitaja EL tarbijatingimuste indeksis)*** -*** -*** -*** -*** -*** Allikas: Euroopa Komisjon, Tarbijatingimuste tulemustabel Ettevõtluse arendamise soodustamine Programmi tegevus 1.1. Eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ja ettevõtted ambitsioonikad Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 200 000 € -** 1256 -** 1200 1400 (kolme aasta keskmisena) Allikas: Äriregister Eesti kui atraktiivse töökohariigi positsioon 20. 20. 20. 22. 24. Allikas: Rahvusvaheliste talentide konkurentsivõime indeks (GTCI raport) Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine Programmi tegevus 1.2. Eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt Eesti toodete ekspordihind kasvab Kasv oli Kasv oli kiiremini kui Euroopas keskmiselt Kasv oli kiirem aeglasem Kasv kiirem Kasv kiirem (2020 kuni sihtaasta) kiirem Eesti 21,8% ja EL +1,6% Allikas: Eurostat EL 15,6% Eesti -4,4% Turismiteenuste eksport 0,77 1,6 1,7 1,5 2,1 (mld/EUR) Allikas: Statistikaamet Tööstustoodangu mahuindeks, 2020 = 100 112,8 110,2 98,4 110 110 Allikas: Statistikaamet Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine Programmi tegevus 1.3. Eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule finantseerimisele ja kapitalile Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse (jooksevhindades, 3,3 3,9 4 3,8 4**** lühiaajastatistika mld eurot) Allikas: Statistikaamet Välisinvesteeringud töötlevas tööstuses (mld eurot) 3,4 4 3,6 4,0 4,2 Allikas: Eesti Pank11 *Andmeid ei avaldata enam. Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus sarnane tulemustabel tuleb esimest korda välja 2024. aasta sügisel. Siis saame seada uue algtaseme ning sihttasemed tulevikuks. **Andmeid ei ole veel avaldatud. *** Mõõdiku avaldamisega ei ole Euroopa Komisjonil plaanis jätkata. **** 2023-2027 aastate programmi sihttase. 3.8. Programmi olukorra analüüs Kokkuvõttes on programmi eesmärkide täitmine küllaltki varieeruv. 2023. aasta oli Eesti majanduse jaoks väga keeruline aasta ning ettevõtlussektori areng tegi vähikäiku. Kõige tugevamalt oli see tunda tööstussektoris, kus toodangumaht kukkus 1,6 protsenti allapoole 10 https://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=66938 11 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/MAJANDUSKOOND/r/2053/1902 30 2020. aasta taset ning jäi oluliselt alla ootustele. Nõudlus Eesti tööstustoodetele oli maailmaturul nõrk ning langust soodustas Rootsi krooni madal kurss, kuna Rootsi on üks olulisi sihtturge Eesti tööstusele. Lisaks näitab Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime langust ekspordihindade langus, mis ulatus 4,4 protsendini. Samal ajal Euroopa liidus ekspordi ühikuhinnad kasvasid mõne protsendi võrra. Üheks suuremaks põhjuseks on siin Eesti ekspordi struktuur, kus aasta varasemaga võrreldes kaotasid hinnas nii põlevkiviõli, puit kui ka elekter. Vastupidisel kaupade ekspordile läks väga hästi teenuste ekspordil, kus maht ületas 0,2 miljardi võrra oodatud taset. Edaspidi on oluline leida viise siia tulevate turistide kulutuste suurendamiseks, et eesmärk saaks täidetud. Kokku aitaski teenuste ekspordi kasv kaasa, et indikaatori kaupade ja teenuste eksport kokku sihttase sai varuga täidetud. Ühest küljest toetas seda inflatsiooniline keskkond, kuid teisalt püsis ka tugev nõudlus Eestis IT-teenuste järele. Negatiivselt panustas siin logistika sektor, kus teenuste müük vähenes. Rahvusvahelistes edetabelites läks Eestil üldiselt ootuspäraselt. IMD äritegevuse lihtsuse indeksis, me 2023. aastal küll kukkusime 3 kohta, kuid sellegipoolest vasta tulemus prognoositule. Talentide atraktiivsuse osas säilitasime 20nda koha, mis oli samuti parem oodatust. Kohalike investeeringute esikohalt vastasid arengud ootustele. Ettevõtete investeeringud kokku olid esialgsetel andmetel 4 miljardit eurot, mida oli veidi rohkem kui oodatud. Samas välisinvesteeringuid suutis töötleva tööstuse sektor kaasata 400 miljoni euro võrra vähem kui oodatud. Arvestades üldist konteksti ja hetke globaalseid arenguid siis võib tulemust pidada heaks. Eesti on siiski väga lähedal Venemaale ja meie peamiste kaubanduspartnerite majandused on languses, mistõttu ongi raske olla välisinvesteeringutele ahvatlev sihtkoht. Sellegipoolest jäime ootustele alla vaid kümnendiku võrra. Samas järgnevatel aastatel võib investeeringute kaasamine olla jätkuvalt keerukas. 3.9. Programmi tegevuste täitmise analüüs Strateegia “Eesti 2035” muutuste saavutamiseks olulisemad tegevused 2023. aastal (sihtide kaupa). Siht „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“: • Ettevõtjate kapitalile ligipääsu parandamiseks suurendati EISi sihtkapitali 100M € ulatuses, mille tulemusena on võimalik täiendavalt käendada ettevõtete investeeringuid kuni 25 miljoni euro ulatuses. • 2023. aastal avanesid Euroopa struktuurifondide uue rahastus perioodi toetusmeetmed. • Õiglase ülemineku fondi raames avanesid toetusmeetmed ettevõtete teadmusmahukuse ja investeeringute toetamiseks Ida-Virumaal. • Eesti taaste- ja vastupidavuskava raames avati toetusmeede ettevõtjate varustuskindluse toetamiseks 20 miljoni euro ulatuses. • Edendati toodete turujärelevalves osalevate asutuste koostööd ja teabevahetust, et Eestis müüdavad tooted oleks ohutud. Selleks järgiti riikliku turujärelevalve strateegia 2022-2025 täitmist ning korraldati turujärelevalve nõukogu kohtumise, mis tõi kokku tööstustoodete üle turujärelevalvet teostavate asutuste ja nende valitsemisalade ministeeriumide esindajad. • Vähendati väärismetalltoodete valdkonda reguleerivaid nõudeid ettevõtjatele ning 31  arendati (jätkuvalt töös) ettevõtjate vajadustele vastavat e-teenust (nimemärgise registreerimine). Selleks ajakohastati väärismetalltoodete seaduse nõudeid ning esitati vastav eelnõu Vabariigi Valitsusele menetlemiseks. • Elektrivaldkonnas tagati kahelt paralleelselt süsteemilt kutsesüsteemile üleminek, et tagada kõrge ja kvaliteetne elektritööde tase. 2031. aasta 1. jaanuariks peavad kõikidel elektrivaldkonnas elektri- või käidutöid tegevatel isikutel olema kutsetunnistused. • Suures mahus liiguti edasi Eesti ettevõtete ja kodanike piiriülese tegutsemise hõlbustamiseks eelduste loomisega. 2023. aastal viidi läbi mitmed piiriüleste avalike teenuste liikumise hõlbustamise mehhanismi ehk EL ühtse digivärava (SDG) rakendamiseks vajalikud arendustegevused. Lisaks on ette valmistatud SDGks vajalikud õigusmuudatused. • Toetati ettevõtjate halduskoormuse vähendamist. Selleks töötati välja halduskoormuse definitsioon ja juhend mõjuhindamiste jaoks. • Tagati tarbijate huvide kaitse vaidluste kohtuvälise lahendamise raamistiku läbivaatamisel. Esitati Vabariigi Valitsusele Eesti seisukohad seoses Euroopa Komisjoni vaidluste kohtuvälise lahendamise raamistiku läbivaatamisega ja kaitseti neid seisukohti Euroopa Liidu aruteludes. • Alustati ostutšekkide esitamise kohustuse vabatahtlikuks muutmise protsessiga. Selleks koostati tarbijakaitse seaduse muutmiseks väljatöötamiskavatsus ning analüüsiti turuosalistelt ja puudutatud ministeeriumitelt saadud tagasisidet. • Jätkati Turismistrateegia 2022-2025 elluviimist, et tutvustada Eestit kui atraktiivset turismisihtkohta, tagada Eesti külalistele positiivne kogemus ning suurendada sektori kohanemisvõimet. Valmis 2022. a turismistrateegia elluviimise seirearuanne, mille kohaselt on jätkuv väljakutse neli aastat kestnud välis- ja siseturistide proportsiooni muutus välisturistide kahjuks. Seda näitab ka turismiteenuste vähenemine Eesti teenuste ekspordis, turismi sesoonsus ja vähene regionaalsus, hariduse ja oskuste mittevastavus ettevõtjate vajadustele, oskustöötajate puudus, kuigi olulist ajutist leevendust on pakkunud Ukraina põgenikud, multifunktsionaalse konverentsikeskuse osas jätkub segadus ning paljud andmeallikad pole kiirelt kättesaadavad. • Turisminõukojas kinnitati VVTP eesmärgi täitmiseks turismi pika vaate 2035 väljatöötamise aja- ja tegevuskava12 ning alustati selle väljatöötamist koostöös turismisektori ja seotud osapooltega. • Lõpetati edukalt ühtekuuluvuspoliitika 2014-2020 perioodi elluviimine. Eesti turismi arendus- ja turundustegevusi toetati lõppenud perioodil kokku ligi 90 miljoni EL ja Eesti riigi vahenditega. Korraldati arvukalt võrgustikuüritusi, koolitusi, seminare, konverentse, infopäevi, arenguprogramme, meistriklasse ja õppereise. Teostati mitmeid uuringuid ja analüüse, nt festivalide uuring, testostude uuring, diginomaadide uuring, sihtturgude elanikkonna uuringud, konverentsiturismi uuring, mobiilpositsioneerimise uuring jt. Korraldati kontaktüritusi, tootetutvustusreise, pressireise ja nii B2B kui B2C turunduskampaaniaid, korraldati ja osaleti messidel, tehti sotsiaalmeedia jm digiturundust. Koostöös kommunikatsioonipartneritega ilmus arvukalt pressiteateid ja meediakajastusi. Ettevõtjate ja sihtkohtade kasutuses oli terve perioodi vältel VisitEstonia turismiinfosüsteem seitsmes keeles ning ReviewPro online jalajälje mõõtmise tööriist. Peamiste tulemustena saab välja tuua ettevõtjate ja sihtkohtade teadlikkuse kasvu, ülemineku neljakümnelt killustunud organisatsioonilt seitsme võimeka sihtkoha 12 www.mkm.ee/turism2035 32  juhtimisorganisatsiooni (DMO) mudelile, loodus-, kultuuri- ja toiduturismi teemastrateegiad, tegevuskavad ja koostöövõrgustikud, roheliste sihtkohtade (Green Destinations) võrgustik ja tunnustused, Rohelise võtme (Green Key) märgise levik turismiettevõtetes. Kokku osales arendustegevustes ca 2000 turismiettevõtjat ning nende rahulolu teenustega oli viiepallisüsteemis üle 4,5. VisitEstonia veebilehte külastas üle 15 miljoni külastaja. Turundustegevusi tehti kokku ligi 2000 ning meediakajastusi ilmus Eesti kohta ligi 8000. REACT-EU meetmetest valmis üle 70 uut kvaliteetset tootearendusprojekti ning “Turismi kesksete digilahenduste toetuse" raames sai 7 projekti kokku 2 miljonit eurot, et arendada ja juurutada uusi keskseid tarkvaratooteid Eesti turismiteenuste pakkujatele. • Turismi ettevõtluskeskkonna panustati Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 meetmetest ja riigieelarvest nii toetusmeetmete välja töötamise kui ka regulatiivse keskkonna arendamise ja andmeanalüüsi kaudu. Töötati välja ja kinnitati rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetuse määrus, Eesti turismivaldkonna konkurentsivõime tõstmiseks toetuse andmise käskkiri, suurkontsertide ja konverentside Eestisse toomise programmid ning turismisektori digitaliseerimise eesmärgil tarkvaradega liitumis- ja liidestamistoetus. Lisaks kaardistati turismile sobivad toetusmeetmed ja seisti laiemalt teenussektori abikõlblikkuse eest erinevates teiste ministeeriumite toetusmeetmete väljatöötamisprotsessides. Euroopa Liidu lühiajaliste üüriteenuste määrus vastab meie VV seisukohtadele. Tänu nende tegevuste ja välja töötatud meetmete elluviimisele EAS ja Kredexi ühendasutuse poolt on turismisektori konkurentsivõimet tugevdatud ja saavutatud 2023. a järgmised tulemused: o Eesti restoranide arv kasvas Michelini tunnustussüsteemis (34 restorani); o Eesti oli 2023. aastal kestliku turismi edetabelis (Sustainable Travel Index) maailmas neljandal kohal; o Tallinn oli Euroopa roheline pealinn; o Sauna-aasta oli nii edukas, et tegevustega jätkatakse ka tulevikus; o Platvorm Kongres Magazine valis Tallinna 2023. a Euroopa parimaks konverentsisihtkohaks; o Eesti on soovitatud reisisihtkohana 2024 edetabelites (Lonely Planet, Wanderlust, National Geographic, CNN jne); o Rahvusvaheline lennujaamade ühendus ACI World valis kuuendat korda Tallinna lennujaama parimate lennujaamade sekka 2-5 miljoni reisijaga lennujaamade kategoorias. Siht „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“: • 2023. aastal jõudsid ettevõtjateni järgmised ärisündmusteenuse ja kesksete komponentide esmased versioonid: pääsuhalduse ja postkasti keskne komponent, ettevõtja andmekardi lahendus ning ettevõtete finantseerimise ja tähtajaliste kohustuste sündmusteenus. 3.10. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Tabel 8. Ettevõtluskeskkonna programmi ja programmi tegevuste 2023. a kulude esialgne ja lõplik eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes. 33  Ettevõtluskeskkonna programm Esialgne eelarve, Lõplik eelarve, tuh Täitmine, tuh Täitmine, tuh eurot eurot eurot % Programmi kulud kokku -185 365 -94 165 -77 887 83% Programmi tegevus 1.1. Ettevõtluse arendamise -29 901 -24 345 -21 028 86% soodustamine Programmi tegevus 1.2. Ettevõtete konkurentsivõime ja -134 386 -56 565 -49 300 87% ekspordi edendamine Programmi tegevus 1.3. Tehnoloogia- ja arendusmahukate -21 078 -13 256 -7 559 57% investeeringute soodustamine Ettevõtluskeskkonna programmi eelarve koosneb peamiselt EISile eraldatud toetustest riiklike programmide ja toetusskeemide elluviimiseks (sh EL välistoetused koos riikliku kaasfinantseeringuga). Programmi lõplikuks eelarveks kujunes 94,2 mln eurot, mis oli 91,2 mln võrra väiksem esialgselt planeeritust. Ära kasutati 83% eelarvest. Alatäitumus esines kõigi programmi tegevuste eelarvetes. Programmi tegevuse 1.1. „Ettevõtluse arendamise soodustamine“ lõplik eelarve oli 5,6 mln võrra esialgsest väiksem. Peamised muutused eelarves olid: • 2022. aastal kasutamata jäänud eelarve jääke toodi üle 1,8 mln; • 2024. aasta riigieelarve seaduse muudatustega vähenes tegevuse eelarve tingituna ministeeriumite vahelisest töö ümberkorraldamisest 0,7 mln võrra; • välisvahendite eelarve vähenes toetusskeemide väiksemas mahus rakendamisest tingituna 6,7 mln eurot, sh ettevõtja sündmusteenus ja digivärav (3,2 mln), laenude, tagatiste ja eksporditehingute kindlustuse väljastamine (4,0 mln), nõustamine maakondlikes arenduskeskustes (1 mln). Samas suurenesid start-up ettevõtluse hoogustamise (0,8 mln), e-veoselehe teenuse arendamise (0,5 mln) ja ettevõtlusteadlikkuse projektide eelarved. Tegevuse eelarvest kasutati ära 21,0 mln eurot (täitmine 86%), sellest piirmääraga vahendeid 14,3 mln, välistoetusi koos riikliku kaasfinantseeringuga 6,5 mln ja põhivaralt arvestati kulumit 0,15 mln eurot. Kasutamata eelarvest viiakse piirmääraga vahendeid 2024. aastasse üle kokku 3 mln ulatuses. Sellest moodustavad EISi e-residentsuse ja Work-In-Estonia riiklikud programmid 1,8 mln, MKMi tegevuskulud 0,3 mln, TTJA tegevuskulud 0,6 mln ning KEMITi tegevuskulud 0,1 mln. Jääkide kasutamist jätkatakse samal otstarbel. KLIM suunab kõnealuse programmi tegevuse jäägi keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevusele „Kesksed IT teenused teistele valitsemisaladele“, kuna valitsemisalas toimusid programmi ja programmi tegevuste ümberkorraldamised ning tegevused suunati ümber. Vahendite kasutamise eesmärk sellega ei muutunud ja vahendeid kasutatakse 2024. aastal jätkuvalt samade IT rakenduste ülalpidamiseks. Välistoetustest jätkatakse 2024. aastal 0,2 mln kasutamist samade projektide tegevusteks, milleks need olid eraldatud. Programmi tegevuse 1.2. „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ lõplik eelarve oli 77,8 mln võrra esialgsest väiksem. Peamised muutused eelarves olid: • 2022. aastal kasutamata jäänud eelarve jääke toodi üle 9,3 mln; 34  • välisvahendite eelarve vähenes toetusskeemide väiksemas mahus rakendamisest tingituna 87,1 mln eurot, sh suurimad erinevused võrreldes planeerituga olid Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetuses (sh tööstus) (25,0 mln), ettevõtete varustuskindluse investeeringute toetuses (19,9 mln), investeeringutes arengusihtide saavutamisse (13,8 mln), ettevõtluskeskkonna arendamise ja rahvusvahelistumise toetamises (10,9 mln), turismisektori elavdamise programmis (5,7 mln), turisminõudluse suurendamises (4,7 mln), tootmisettevõtete ärimudeli muutused (2,5 mln), ekspordi arendamise tegevused (2,1 mln), väikeettevõtluse toetuses (1,5 mln) ning rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismiatraktsioonide ja toetava taristu väljaarendamises (1,0 mln). Tegevuse eelarvest kasutati ära 49,3 mln eurot (täitmine 87%), sellest piirmääraga vahendeid 19,0 mln ja välistoetusi koos riikliku kaasfinantseeringuga 30,3 mln. Välistoetuste kasutuselevõttu pidurdas ELi struktuurfondide perioodide vahetus ning uute meetmete avanemine, kasutuselevõtu suurendamiseks leevendati 2023. aasta lõpus toetusmeetmete tingimusi, mis on kaasa toonud toetuste taotlemise mahu suurenemise. Tegevuse piirmääraga vahendite eelarve jääk on kokku 7,2 mln eurot, millest peamise osa moodustavad EIS-ile eraldatud tegevustoetused riiklike programmide elluviimiseks. Suurimad jäägid tekkisid turismivaldkonnas - turismi arenduse ja nõudluse suurendamine, turismi sihtfinantseeringute programm, suurkontsertide sihtfinantseerimise programm, turismisihtkohtade juhtimisorganisatsioonide sihtfinantseerimine ning turismisektori digilahendustega liitumistoetuses. Programmi tegevuse 1.3. „Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine“ lõplik eelarve oli esialgsest 7,8 mln võrra väiksem. Peamised muutused eelarves olid: • 2022. aastal kasutamata jäänud eelarve jääke toodi üle 4,5 mln; • välisvahendite eelarve vähenes toetusskeemide väiksemas mahus rakendamisest tingituna 12,4 mln eurot, sh varajase faasi fondifondi loomine riskikapitali pakkumiseks (12,0 mln) ja ekspordi arendamise tegevused (0,4 mln). Tegevuse eelarvest kasutati ära 7,6 mln eurot (täitmine 57%), sellest moodustasid piirmääraga vahendid 7,1 mln ja saadud toetustest rahastati kulusid 0,5 mln ulatuses. Välistoetuste kasutuselevõttu pidurdas ELi struktuurfondide perioodide vahetus ning uute meetmete avamine. Tegevuse eelarvest jäi kasutamata kokku 5,7 mln eurot, millest saab 2024. aastasse üle viia 3,9 mln. Jääk koosneb EIS-ile eraldatud riiklike programmide jääkidest (2,5 mln suurinvestori investeeringutoetus ja 1,4 mln välisinvesteeringute kaasamise programm). Kesksesse eelarvesse tagastatakse 1,8 mln suurinvestori investeeringutoetust, kuna vahendite kasutamise periood lõppes 31.12.2023. 35  4. EHITUSE PROGRAMM 4.1. Programmi üldinfo Programmi nimi Ehituse programm Programmi eesmärk Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused elukeskkonna arenguks. Programmiga luuakse eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime ja sektori tootlikkuse kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste ja ettevõtete majanduslik võimekus. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja täpsusega) kvaliteetne elukeskkond. Programmi periood 2023-2026 Peavastutaja (ministeerium) Kliimaministeerium (KliM) Kaasvastutajad (oma valitsemisala Keskkonnaministeeriumi asutused) Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) Kaasvastutaja ministeerium ja selle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium valitsemisala asutused (ühisprogrammi (MKM) puhul) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) 4.2. Programmi mõõdikud Tabel 9. Ehituse programmi ja programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 Sektori tööjõutootlikkus EL keskmisega võrreldes, % 61% * -* 64% -* 66% Allikas: Eurostat Kodumajapidamiste elektri- ja soojusenergia tarbimine 6 TWH 5,9 TWh -* 5,3 TWh 5,2 TWh (5,951) Allikas: Statistikaamet Meede 1 Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine 36  Eesmärk: Parandada sektori protsesside juhtimist, tõhustada koostööd ehitise eluringi osaliste vahel, oluliselt säästa ressursse ning kasvatada ehituse tootlikkust vähemalt EL-i keskmisele tasemele. Sektori tööjõutootlikkus EL keskmisega võrreldes, % 61%* -* -* 64% 66% Allikas: Eurostat E-ehitus Programmi tegevus 1.1 Eesmärk: Tõhusale andmevahetusele loodud digiteenused tõstavad ehitusvaldkonna tootlikkust ja kvaliteeti. Ehitusloa menetlemise aeg 32 päeva päevades alates selle 35 päeva 37 päeva (30 päeva 30 päeva 29 päeva sisestamisest ehitisregistrisse ilma Allikas: Ehitisregister Tallinnata) Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine Programmi tegevus 1.2 Eesmärk: Ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks antakse usaldusväärset infot läbi riiklikult tagatud digitaalse keskkonna. Uute nõuetele vastavate eluruumide lisandumine, tk 6907 tk 7127 tk 9960 tk 7000 tk 7000 tk Allikas: Ehitisregister Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond Eesmärk: Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti. Meede 2 Toetatakse elamupiirkondade arengut, kus investeeringute tegemine ei ole erasektorile atraktiivne, kuid millel on Eesti majandusele, looduskeskkonnale ja sotsiaalsfäärile oluline positiivne mõju. Otsustes tuginetakse ehituse pikale vaatele ja hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele Jah Jah Jah Jah Jah strateegiale Allikas: Kliimaministeerium Eluasemepoliitika Eesmärk: Riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad Programmi tegevus 2.1 kohalikel omavalitsustel, korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt või erasektori kaasabil lahendada. Riiklike toetuste abil rekonstrueeritud eluruumide arv 6048 7060 5942 6189 9000 Allikas: Kliimaministeerium * Andmed ei ole avaldatud 4.3. Programmi olukorra analüüs Ehituse programm panustab strateegia “Eesti 2035” sihi “Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond” saavutamisse, millega on seotud pea kõik valdkonna tulemused. Lisaks aga panustab programm ka “Eesti 2035” sihti “Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik” läbi ringmajanduse kasutuselevõttu soodustavate tegevuste. 37 2022-2024 viidi läbi uuring “Sidusa ruumipoliitika kujundamine kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna saavutamiseks”, mille eesmärk oli ette valmistada elukeskkonna arengukava algatamine VV-s kinnitamiseks. Projekt lähtub „Eesti 2035“ koostamise käigus kujunenud arusaamast, et elukeskkonna areng peab hakkama arvestama ühiskonna baasvajadustega ja elukeskkonna kujundamine on terviklikult organiseeritud. Eesti ehitussektori tööjõutootlikkus EU keskmise suhtes, mis seni on järjepidevalt tõusnud (2019: 63% ja 2020: 64%), langes 2021. aastal 61%-le. Ehitussektori tootlikkust arvutatakse järgmiselt)1 tootlikkus = lisandväärtus/töötajate arv, kusjuures lisandväärtus = ärikasum + tööjõukulud + kulum. Seoses erinevate kriisidega on vaadeldaval perioodil kahanenud ehitusettevõtete kasum ning vähenenud investeeringud võrreldes EU keskmisega. Lisaks ehituse ja elukeskkonna osakonna tegevusele sõltub see mõõdik väga tugevalt ka majandustsüklitest. Visioonidokument „Ehituse pikk vaade 2035“ toob ära 7 suurt sammu sektori tootlikkuse tõusuks, mille lahendamisega järjepidevalt tegeletakse nii ministeeriumite kui ka teiste seotud organisatsioonide eestvedamisel. Kodumajapidamiste elektri- ja soojusenergia tarbimise väärtusi eelmise aasta kohta Statistikaamet veel esitanud pole. Statistiliste andmete vaatamise tuleb jälgida vähemalt viimase 2-3 aasta keskmist ja pikemaajalist trendi, mille järgi trend on pigem stabiilne. Elektri- ja soojusenergia tarbimine aasta lõikes sõltub mitmetest teguritest sh nii energia hinnast kui ka välitemperatuurist. Kodumajapidamiste soojus- ja elektrienergiatarbimise kerget suurenemist saab selgitada fossiilsete soojusallikate väljavahetamisega soojuspumpade ning kaugkütte baasil toimivate küttelahenduste vastu. Ehitusloa menetlemise aeg päevades alates selle sisestamisest ehitisregistrisse üldise tendentsina selgelt langeb, mis näitab, et eesmärgiks seatud ehitusvaldkonna digitaliseerimine ja loamenetluste läbipaistvaks muutumine edeneb hästi. 2022. aastal oli ehitusloa menetlemise pikenemise põhjuseks uuele ehitisregistrile üleminekuga seotud vana registrirakenduse tingitud andmeprobleemid. Lähtudes Eesti elanikkonna suurusest, peaks elamufondi taastootmiseks aastas lisanduma 7000 uut eluruumi. 2023. aastal sai kasutusloa 9960 uut nõuetele vastavat eluruumi. Keskmisest oluliselt suurem arv on seletatav 2020ndate alguse inflatsioonieelse kinnisvarasse investeerimise ja väikese ehitusbuumi järelmina. Kuna eluruumide rekonstrueerimine on seni toimunud välisrahastusel, siis riiklike toetuste abil rekonstrueeritud eluruumide arv sõltub aastas jagatavatest toetussummadest. 2023. aastal jagati toetusteks kogu plaanitud ressurss. 2024. aasta sihttase on ligi kaks korda kõrgem, sel aastal on võimalik kortermajade rekonstrueerimistoetusteks jagada kaks korda suurem summa. Programmi binaarne mõõdik “Otsustes tuginetakse ehituse pikale vaatele ja hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale” on täidetud. Viime ellu ehituse pika vaate eesmärke, sh elukeskkonna kvaliteedi parandamine. Soodustame eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust üle Eesti, sh integreerime oma toetustingimustesse renoveerimisteemalise TA programmi Life IP BuildEST tulemusi. Renoveerimistoetuste määr on piirkonniti diferentseeritud. 2023. aasta programmis rõhutatud väljakutsetest oleme osaliselt lahendanud keskkonnasäästliku ehituse valdkonna arendamise vajaduse (välisvahendite arvelt) ja osaliselt tõusis ehitisregistri baasrahastus riigieelarvest (kuid mitte piisavalt, arvestades Targa ettevõtluse programmi rahastuse lõppemist ja E-ehitusele suunatud taastekava vahendite lõppemist 2025. aasta lõpus). Kuna 2026. aastal lõppevad korterelamute välistoetused, on 38 vajalik elamute renoveerimistegevuse toetamise jätkamine riigieelarvest. Tervikuna vajab tähelepanu ehituse- ja elukeskkonna kvaliteediga seotud teadus- ja arendustegevus ning tulemuste elluviimine. Samuti investeeringutes lähtumine kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ja Euroopa uue Bauhausi põhimõtetest ning nende juurutamine Eesti ruumiloomes. 4.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs Tegevus 1.1 E-ehitus Peamised tegevused • Paljuski olid 2023. aasta tegevused suunatud seesmiste protsesside ja arenduskvaliteedi tõstmiseks – muuhulgas uus raamhange, andmehalduse ja arendusprotsesside ning arenduskeskkondade korrastamine – et 2024. ja 2025. aastal oleks võimalik tarkvaraprojekte võimalikult tõhusalt läbi viia. Arendustöödest olulisemad teemad: o Vanast EHRist uude toodud täiendav funktsionaalsus: näiteks arestid/keelud, KOV otsused, omaniku teatis. Lisaks ehitus, kasutusloa ja projekteerimistingimuste kehtestuks tunnistamine. o BIM-ehitusloa funktsionaalsus piloteeritud 1 omavalitsusega ja ettevalmistused tehtud selle avalikuks kasutuselevõtuks 2024. aasta 14. veebruaril. o Veevõtukohtade ja hüdrantide informatsiooni halduse projekt Päästeametiga ette valmistatud nii et selle funktsionaalsusega saaks välja tulla 2024. aasta märtsi lõpuks. o Energiamärgiste vanast EHRist uude toomine ettevalmistatud, et nendega oleks võimalik muudetud skoobis välja tulla 1. mail 2024. aastal. o e-ehituse platvormi kasutajaliidese komponentide välja vahetamise ettevalmistus mobiilisõbralikuma ja VEERA-kokkusobiva teegi vastu läbi viidud (rakendatakse 2024. aasta juunis kui toimub vana EHRi lõplik sulgemine). o Tõime välja 3D kaksiku täiendava funktsionaalsuse, muuhulgas renoveerimistööde kiireks arvutamiseks vajaliku horisontaalsete ja vertikaalsete välispindade arvutamine LOD2 kujudelt, tänaval navigeerimine, radoonikaart. • Käivitus e-ehituse platvormi 3D kaksiku järgmine arendusetapp, millega teeme mh senisest veelgi enam infot avalikult kättesaadavaks (sh andmed, mis oma olemuselt ongi ruumilised nagu nt haljastus või muinsuskaitse vaatekoridorid) ja laiendame võimalusi kasutada kaksikut ruumiotsuste tegemiseks (visandamistööriist) ning hoonestust puudutava statistika saamiseks. 3D kaksikus on ühendatud erineval detailsuse tasemel ja allikates pärit informatsiooni kuvamine ja allalaadimine, mis aitab kaasa projekteerijate töö tootlikkusele. • 2023. aasta lõpus avanes ehitusvaldkonna digitaliseerimise rahastusprogrammi "ehituse e-hüpe“ II voor, mille maht on 1,5 miljonit eurot. Ehituse e-hüpe on rahastusprogramm, mis toetab innovaatiliste digitaalsete tööriistade arendamist ja kasutuselevõttu ehitusvaldkonnas ning e-ehituse platvormi laiendamist uute teenustega. Kokku on tänu Euroopa taaste– ja vastupidavusrahastust Next Generation EU jagada 4,5 miljonit eurot. Väljakutsed • EL taasterahastu (RRF) ja Targa Ettevõtluse Programmi (TEP) projektirahastuse 39  vähenedes ja lõppedes on vaja tagada valdkonna arenduste jätkuv rahastus riigieelarvest 2023-2027 a mahus 2,2M€ (võrreldes eelmise tulemusaruandega on vajadust õnnestunud vähendada tänu täiendavatele allikatele ja platvormi arhitektuurist tulenevale arendusprotsessi efektiivsusele) ennekõike platvormi jooksvaks evolutsiooniliseks arendamiseks. • E-ehituse platvorm on oluline keskkond ehitusvaldkonna (kõige laiemalt ehk kaasaarvatud planeeringud, kinnisvara, jne) avalike teenuste koondamiseks ühte keskkonda, mis a) hõlbustab süsteemide kooskasutamist, b) väldib avaliku raha kulutamist analoogsete süsteemide arendamisele KOVides ja erinevates asutustes, c) hõlbustab andmete ja tarkvarakomponentide ristkasutust ning d) lühendab kasutajate õpikõverat kuna erinevad süsteemid on sarnase kasutusloogikaga. • E-ehituse platvormi tõhusamad protsessid hoiavad kokku nii pädevate asutuste (92 000 tundi (1,1M€) aastas) kui erasektori tööaega ja võimaldavad nügida kõiki osapooli suurema digitaliseerimise poole (sektori võit tootlikkuse kasvust kuni 750M€ aastas, riigieelarvest finantseeritava ehituse osas kuni 168M€). Tegevus 1.2. Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine Peamised tegevused • 2022. a sügisel alustati Riigikantselei juhtimisel koostöös Rahandusministeeriumi (täna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga) ja Keskkonnaministeeriumiga (täna Kliimaministeeriumiga) taastuvenergia ehitiste kiirendamiseks auditi koostamist. 2023. aastal koostati ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mis eelduslikult võetakse vastu 2024. aasta teises kvartalis. Sellega luuakse ühendloa menetlemise võimalus merel ning muudetakse keskkonnamõjude hindamise protsesse lühemaks. Lisaks on juba töös ehitisregistri arendus hoonestuslubade ja ühendloa menetlemise võimaluseks. Taastuvenergia kiirema kasutusele võtmisega seoses on alustatud koostöös energeetika osakonnaga taastuvenergia direktiivi ülevõtmise sätete väljatöötamist. • Ehitusseadustiku tervikmuudatusteks on varasemalt viidud läbi uuring „Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine“ ning VTK. 2022 jätkus ehitusseadustiku muudatustega töö ning viidi läbi 3 ümarlauda sektoriga, et arutada varasemalt edastatud VTK-le tulnud tagasisidet ning võimalikke lahendusi. Esimene eelnõu mustand esitati sektorile tagasisidestamiseks 2022 suvel. 2023. aastal hinnati saadud tagasisidet ning valmistati ette rahvusvahelise õiguse analüüsi hange, mis hindab kvaliteetse ruumi kriteeriumise ehitusseadustikku sisse viimise vajalikkust ja võimalusi. Eelnõule on oodata sisendit ka ehitusprojekti hankest ning ehitisregistri andmehalduse raamistiku analüüsist ja otsustest. 2024. aasta lõpus koostatakse lõplik eelnõu, mis esitatakse turuosalistele juba EIS-i kaudu tutvumiseks. • 2023. aastal hinnati ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse muutmise vajadust ning praktilisi probleeme. Tegemist on ehitusõiguses ühe kõige olulisema dokumendiga, mis muutub ehitusloa andmisel haldusakti resolutsiooni osaks. Ministeerium koostas 2023. aastal hanke alusmaterjalid ning avaldas 2024. aasta veebruaris hanke põhimõtteliste küsimuste analüüsimiseks. Selle töö tulemused annavad vajaliku sisendi nii ehitusseadustiku tervikmuudatuste tarbeks kui ka määruse uue versiooni koostamiseks. 40 • 2023 aastal avati määruse “Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele” uue tervikteksti loomise protsess. Vaadati üle kehtiva määruse sätted, praktikas esinevad probleemkohad ja võimalikud lahendused ning hinnati ligipääsetavuse rakkerühma lõpuaruandes toodud regulatiivseid ettepanekuid. Sellel aastal koostatakse määruse lõplik terviktekst koos seletuskirjaga ning edastatakse EIS-i kaudu turuosalistele tutvumiseks. • Koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga valmistati ette ruumiloome kompetentsi koondava Maa- ja Ruumiameti loomist. Vastavalt valitsuse otsusele hakkab amet tegutsema 1. jaanuarist 2025. Ruumiloome tervikvaadet koondav amet suunab strateegiliselt riigi ruumiloomet ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamist, on nõuandvaks ja analüüsivaks partneriks KOV-dele, koondab ja väärindab ruumiandmeid ning tagab tänu ruumilisele tervikpildile ressursside parema haldamise ja ettevõtluskeskkonna. • 2022.a märtsis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused, muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 305/2011. 2023. aasta suveni toimusid intensiivsed läbirääkimised (kokku 27 töörühma koosolekut), kus osales vastavalt käsitletavatele teemadele atašee või Eesti ekspert. 2023.a juulis jõudis CPR eelnõu triloogidesse, mille käigus küsiti liikmesriikidelt pidevat tagasisidet ja ettepanekuid kolmepoolsete kompromisside sõnastamisel. 2. veebruaril kinnitati alaliste esindajate komitee poolt lõplik kompromisstekst. 7. veebruaril 2024 esitas eesistuja riik eelnõu koos lisadega Euroopa Parlamendile. 2024. aasta kevadel (eeldatavalt aprillis) jõuab eelnõu parlamendis arutamisele, võimalik on corrigendum menetluse algatamine eelnõu teksti kärpimiseks. Eelnõu vastuvõtmist oodatakse 2024. aasta esimeses pooles. • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (täna Kliimaministeerium) tellis 2022. aastal ehitusgiidi rakenduse loomise ja 2023. aastal selle lahenduste testimise ja täiendamise. Kaasatud on nii haldusorgand kui ka turuosalised. Tegemist on ehitusalaste õigusaktide sisu koondamisega ühele veebilehele, mis aitab lihtsamalt orienteeruda ehitamist ja ehitisi puudutavates normides. Ehitusgiid on täiendatud visuaalse materjaliga ning kirjutatud tavakasutuses olevate mõistete ja sõnadega. Ehitusgiid on kavas avalikustada kevade lõpus/suve alguses. • 2021. a detsembris esitas Euroopa Komisjon oma muudatuseelnõu ja -ettepanekud hoonete energiatõhususe direktiivi kohta. 2022. a kujundas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium muudatusettepanekutele Eesti seisukohad, mida tutvustati nii Riigikogu majanduskomisjoni kui ka Valitsuses. 2022. a lõpuks jõuti liikmesriikide vahel kokkuleppele üldises lähenemises, mis tagas liikmesriikidele paindlikuma lähenemise kui algselt pakutud Komisjoni ettepanek. Alates 2023. a juunist toimusid kolmepoolsed läbirääkimised, mille tulemusena jõuti esialgse poliitilise kokkuleppeni 2023. a detsembris.. Hetkel toimetatakse direktiivi tõlgetega ning Euroopa Parlament kinnitab direktiivi kevadel 2024. Hinnanguliselt avaldatakse direktiiv uues sõnastuses EL Teatajas kevadel, hiljemalt suvel 2024. • Aastatel 2023-2024 uuendab Kliimaministeerium hoonete energiatõhususe seotud ministri määruseid (EIM määrus nr 63 „Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded“, MTM määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning MTM määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“). Arvestades, et suur osa 41  Eesti hoonetest on nõrgalt soojustatud ning Eesti hoonefondi energiatarbimine moodustas 2021. a ligi 53% energia lõpptarbimisest, on võimalik hoonesektoris märkimisväärselt suurendada energiasäästu, muutes majad energiatõhusamaks. Olemasolevaid hooneid korda tehes, uusi hooneid tõhusalt ning säästlikult projekteerides ja ehitades on võimalik oluliselt energiatarbimist vähendada ja seeläbi avaldada võimalikult väikest mõju keskkonnale ja kliimale. • Jätkus 2022. aastal käivitatud teadusarendusprojekt LIFE IP BuildEST. 2023. a valmis mitu uuringut elamute renoveerimisvõimekuse kohta, mis koondati kokku koos välisriikide rekonstrueerimise kogemusega üheks lõppraportiks. Samuti valmis uuring rekonstrueerimist vajava ärikinnisvara mahu, energiatõhususe baastaseme ja parendusmeetmete eelhinnangu osas. Jätkusid Tartu ja Võru renoveerimise õpilaborid, mille eesmärk on läheneda naabruskonnapõhiselt ning töötada välja sekkumismudelid piirkonnapõhiseks rekonstrueerimiseks. Ringmajanduse osas valmis renoveeritavate ja lammutavate hoonete materjalide ringkasutuse potentsiaali käsitlev uuring ning samuti kliimakindluse alusarvutuste raport. Kõik eelpool nimetatud teadusuuringud annavad sisendi poliitikate kujundamisse ning väljenduma ka konkreetsemalt rekonstrueerimist puudutavates meetmetes. • Algas Tänavaruumi standardi ning selle eel Tänavaruumi giidi koostamise protsess, kus Kliimaministeerium koos Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning MTÜga Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus veab tänavaruumi projekteerimise aluste uuendamist. 2023. aastal leidis aset standardi ja giidi hanke ettevalmistus, et kõigile avaliku ruumi ja liikumisruumi kujunemise huvilistele mõeldud, ruumilahenduste printsiipe tutvustav giid saaks valmida 2024. ning projekteerijatele ja kohalikele omavalitsustele mõeldud standard 2025. aastal. Eesmärk on oluliselt tõsta Eesti avaliku ruumi kvaliteeti ning vähendada autostumisest tulenevaid negatiivseid keskkonna- ja tervisemõjusid. Tulemused Tänu eelnimetatud tegevustele suurendame ehitussektori tõhusust ja kvaliteeti. Kiireneb taastuvenergia ehitiste ehitamine ning suureneb hoonestuslubade menetluse protsessi läbipaistvus ja väheneb halduskoormus. Ehitusõigus muutub selgemaks ja praktikas ilmnenud kitsaskohad on parandatud ning ehitusgiid aitab lihtsamalt norme selgitada. Võtame ehitusvaldkonnas järk-järgult kasutusele ringmajanduse põhimõtted (vastavalt Eesti 2035 tegevuskavale), arvestades valdkonna suurt mõju nii maavarade kaevandamisel kui ka jäätmetekkel. Süsinikujalajälje arvutamismetoodika väljatöötamine oli esimeseks sammuks teel süsinikujalajälge arvutamiskohustuse rakendamisel Eestis. Süsinikujalajälje arvutamisnõue suunab juba hoone projekteerimisfaasis läbi mõtlema hoone ja/või ehituse mõjule keskkonnale ning vähendada seda läbi teadlikkuse tõusu. Mida energiatõhusam on Eesti hoonefond, seda vähem kulub ressursse hoonete kütmisele ja jahutamisele ning seeläbi on võimalik vähendada sektorist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet ja negatiivset mõju kliimale. Selleks, et Eesti hoonefond saaks kliimaneutraalseks ning hooneid oleks võimalik ühtsetel alustel hinnata, uuendab Kliimaministeerium hoonete energiatõhususe ja -märgiste nõudeid ning arvutamise metoodikat. Tagamaks hoonete energiatõhususe miinimumnõuete ajakohasus, tuleb neid Euroopa Liidus iga viie aasta järel uuendada vastavalt hoonete energiatõhususe direktiivile. Uuendused toetavad Eestit nii riiklikul kui Euroopa Liidu tasandil seatud energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel. Lisaks energiatõhususele ja kliimamõjude vähendamisele on ehitussektoril oluline roll kanda kliimamuutustega kohanemisel. 42 Hooned peavad pakkuma kaitset mitte ainult külma, tuule ja vihma, vaid ka kuumuse ja kuumalainete eest. Energiatõhususe regulatsioonide täpsustamisel lähtutakse kuluoptimaalsetest tasemetest, arvestatakse tehnoloogiliste muutustega ehitussektoris, täpsustatakse arvutusmetoodikat, viiakse sisse liginullenergiahoone kohustus ka väikeelamutele, mis toob kaasa ka uute väikeelamute energiatõhususe kasvu (energiatarbimise vähenemise). Uuenevad energiatõhususe arvutuses kasutatavad kliimaandmed, mis aitab suurendada hoonete kliimakindlust, tuues paremini esile hoonete jahutusvajaduse ning võimaldades senisest paremini arvestada juba projekteerimisfaasis, milliseid passiivseid ja aktiivseid jahutuslahendusi tuleks kasutada, et saavutada hea sisekliima. KOVide halduskoormuse vähendamiseks, energiamärgise kvaliteedi parandamiseks ning valminud hoone energiatõhususe nõuetele vastavuse kontrolliks uuendatakse energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamise korda. Uue korra järgi tuleb energiatõhususe kontrollarvutus teha igal juhul enne kasutusloa või kasutusteatise taotlemist vastavalt tegelikult välja ehitatud hoonele. See ühtlustab KOVide halduspraktikat ning tagab, et projekteerimisel määratud energiaklass vastab reaalselt valminud energiaklassile. Tegevus. 2.1 Eluasemepoliitika Peamised tegevused • 2023. aastal suunati Kredexi kaudu elamuvaldkonda kodutoetuseks 3 miljonit eurot, korterelamute rekonstrueerimiseks 81,6 miljonit eurot, tehaselise rekonstrueerimise toetuseks 2,3 miljonit eurot, väikeelamute rekonstrueerimiseks 7,8 miljonit eurot ning üürielamutele 5 miljonit eurot. Lisaks pakuti Kredexi kaudu elamute rekonstrueerimistegevuse toetuseks laenu (4,2 milj eurot), käendust (3,2 milj eurot) ja lammutustoetust (0,55 milj eurot). Käendusega toetati ka eluasemete kättesaadavust summas 23,2 miljonit eurot. • 2023. aastal lisandus 366 mln eurot EL struktuurifondide raha. Kujundamaks Eestist rahvusvahelist renoveerimise kompetentsikeskust, on käivitatud LIFE IP BuildEst teadus- ja arendusprogrammi mahus 16,3 mln eurot (6 aastat). Sellest Euroopa toetus on 9,5 miljonit. Välja on töötatud meetmed korterelamute rekonstrueerimise toetamiseks. Meetmete kujundamisel lähtutakse kvaliteetse elukeskkonna tervikkäsitlusest, mille järgi hea elukeskkond ei peaks toimima hästi mitte ainult funktsionaalses, ökoloogilises või majanduslikus plaanis, vaid vastama ühtlasi ka inimeste sotsiaalsetele, kultuurilistele ja psühholoogilistele vajadustele. See vajadus ei tulene mitte ainult Eesti siseriiklikest arengusihtidest ja strateegilistest dokumentidest vaid ka Euroopa Liidu suunalt. Euroopa uue Bauhausi põhimõtete järgimine on tingimuseks ka välisvahendite kasutamisel, mis puudutavad elukeskkonna sh taristu arendamist. Tulemused Korterelamutele vajame täiendavalt eesmärkide täitmiseks riigieelarvest 2024-2027. a perioodil 193 mln eurot. Rahastust vajavad ka teised hoonekategooriad, näiteks väikeelamud mahus 108 mln eurot (graafik). Selle tempoga saame 2050. a-ks hoonete aastast energiatarbimist vähendada 7 TWh ehk 43% ja süsinikujalajälge 90% võrra, mis vastab hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärkidele. Säästame energiat, kulusid ning vähendame energia impordi ja tootmismahtude tõstmise vajadust. 43 Graafikud korterelamute ja väikeelamute renoveerimistoetuse lisavajaduse kohta 4.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Tabel 10. Ehituse programmi ja programmi tegevuste 2023. a kulude esialgne ja lõplik eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes. Ehituse programm Esialgne Lõplik eelarve, Täitmine, tuh Täitmine, eelarve, tuh tuh eurot eurot % eurot Programmi kulud -89 582 90% kokku -70 735 -63 723 Programmi tegevus -3 109 -4 706 -4 581 97% 1.1. E-ehitus Programmi tegevus -2 099 -2 754 -1 913 69% 1.2. Ehitatud keskkonna ja 44  ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine Programmi tegevus -84 374 - -63 275 -57 229 90% 2.1. Eluasemepoliitika Ehituse programmi eelarve muutus võrreldes esialgse eelarvega 18,8 mln eurot. Peamised muutused eelarves olid 2022. aastast ülekantavate jääkidest ja 2023. aasta seaduse muudatuse eraldatud vahenditest. 2023. aasta eelarve täitmine oli 90%, eelarves täitmata vahendid viiakse üle 2024. aastasse: • 5 000 000 eurot elukondlik kinnisvara maapiirkondades tegevustoetuse jääk (objektikood IN050100), mis 2023.a riigieelarve seaduse muudatusega tõsteti ümber Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest ja halduslepinguga oli antud kasutamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Sihtasutus viib projekte ellu 2024. aastal. • 1 938 920 eurot kodutoetuse jääk lasterikaste perede eluaseme parendamiseks (objektikood IN05A077). Eraldatud vahendid on lepinguga üle antud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, kes kasutab vahendeid programmi elluviimiseks lähtuvalt majandus- ja taristuministri 21.11.2019 määrusele nr 65 „Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord“. Sihtasutusele avati eelarve 2023.aastal, kui projekte viiakse ellu pikema perioodi jooksul kui üks eelarveaasta. • 358 000 eurot väikeelamute energiatõhususe suurendamiseks tegevustoetuse jääk (objektikood IN50079). Eraldatud vahendid on lepinguga üle antud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, kes kasutab vahendeid programmi elluviimiseks lähtuvalt majandus- ja taristuministri majandus- ja taristuministri 01.06.2020 määrusele nr 30 „Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“. Sihtasutusele avati eelarve 2023. aastal, kui projekte viiakse ellu pikema perioodi jooksul kui üks eelarveaasta. 45