Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

11.06.2024 TÄIENDAV SEISUKOHT JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Riigihange: „Operatsioonilauad 2“ viitenumber: 261546 Vaidlustaja: Osaühing Balti Intermed registrikood: 10170298 aadress: Tartu mnt 84d, 10112 Tallinn Vaidlustaja esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Hankija: sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla registrikood: 90006399 aadress: J. Sütiste 19, 13419 Tallinn e-post: [email protected] TAOTLUSED 1. Mõista sihtasutuselt Põhja-Eesti Regionaalhaigla Osaühingu Balti Intermed kasuks lepingulise esindaja kulu 5225 eurot ja riigilõiv 1280 eurot. 1. ASJAOLUD 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on Osaühingu Balti Intermed (vaidlustaja) vaidlustus sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (hankija) avatud hankemenetlusena läbi viidavas riigihankes „Operatsioonilauad 2“ (vr 261546) (riigihange) 20.05.2024 tehtud otsusele tunnistada riigihanke menetlus kehtetuks. 1.2. 05.06.2024 esitas hankija vastuse vaidlustusele. 1.3. VAKO on võimaldanud esitada täiendavaid seisukohti kuni 11.06.2024. 1.4. Vaidlustaja vaidleb hankija vastusele vastu, jäädes seejuures ka kõikide vaidlustuses esitatud argumentide juurde. 2. PÕHJENDUSED 2.1. Hankija väidab, et põhjendatud vajadus riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks seisneb selles, et: a. riigihanke menetlusega jätkates ei ole võimalik konkurentsi efektiivselt ära kasutada; b. halduskohtu ning ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr 3-23-2608 TK p-dele 9.1. ning 11.2. tingimuste sisule antud tõlgenduse tulemusena ei vasta TK enam hankija tegelikele vajadustele; c. hankija majanduslikud võimalused on oluliselt muutunud võrreldes riigihanke avaldamise Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610  ajaga. A. HANKIJA PÕHJENDUSED ON OTSITUD 2.2. Hankija põhjendused ei ole reaalsed, kontrollitavad ega võimalda järeldada, et riigihankega jätkamine pole võimalik. 1 Vaidlustaja juhtis vaidlustuses tähelepanu, et eelmises, 18.03.2024 tehtud otsuses, ei tuginenud hankija ühelegi nendest põhjendustest. Hankija väidab, et tal on „igal ajahetkel õigus oma eksimus parandada ja teha uus otsus, mis vastab RHSile“. 2 2.3. Esiteks, vaidlustatud otsus ei vasta RHSile. Teiseks, kuigi hankijal on arusaadavalt õigus teha pärast õigusvastast otsust uus, õiguspärane otsus, tuleks vaidluses riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise üle VAKO-l vaadata ka konteksti, millesse vaidlustatud otsus asetub. Hankija tegi eelmise otsuse kuu aega enne vaidlustatud otsust. Hankija ei viidanud sõnagagi konkurentsi puudumisele, oma majanduslikele võimalustele ega sellele, et kehtiv TK ei vasta tema tegelikele vajadusele. 2.4. Kahtlemata on hankijal soov tunnistada riigihanke menetlus kehtetuks, kuid selleks puudub reaalne, kontrollitav ja õiguspärane vajadus, mis ei võimalda riigihanke menetlusega jätkata. Hankija soov on tingitud tahtmisest sõlmida leping AB Medical Group Eesti osaühinguga (ABMG), millise tahte realiseerimiseks on hankija kahe aasta vältel, mil on vaidlustaja olnud hankelepingu esemele konkureerides edukas positsioonis, järjepidevalt erinevaid õigusvastaseid võimalusi otsinud. 2.5. Hankija on oma soovist lähtuvalt mõelnud välja põhjendused, mis teoorias võiksid menetluse kehtetuks tunnistamist õigustada, kuid need põhjendused on nii pealiskaudsed, et ei võimalda järeldada tegelikku võimatust riigihanke menetlusega jätkata. Samuti pole võimalik järeldada, et need põhjendused põhinevad tegelikkusel. Hankija viitab, et kehtiv TK ei vasta tema vajadustele, kuid hankija ei ole sõnagagi selgitanud, millised tema uued vajadused on. Hankija viitab majandusliku olukorra muutumisele, kuid ei ole näidanud, milles seisneks uues riigihankes kokkuhoid. Hankija viitab konkurentsi puudumisele, kuigi konkurents oli pakkumuste esitamise hetkel olemas, mis väljendub selgelt ka vaidlustaja pakkumuse maksumuses. B. HANKIJA POLE SELGITANUD VAJADUSTE MUUTUMIST 2.6. Hankija väidab, et „kohtumenetluse tulemusena on ta pandud olukorda, kus riigihanke menetluse tulemusena hangitavad tooted n-ö ületaksid hankija tegelikke vajadusi, sest kohtud tõlgendasid vaidlustatud tingimusi viisil, mis ei vasta hankija tegelikele vajadustele“.3 2.7. Otsusest ega vastusest vaidlustusele ei ole võimalik välja lugeda, millised on hankija „tegelikud vajadused". Hankija on seda sõnapaari kasutanud vastuses vaidlustusele 22 korda, kuid kusagil ei ole selgitatud, millised on hankija vajadused võrreldes kehtiva TK-ga. Hankija on üksnes selgitanud, et tema vajadus ei ole see, et „patsiendi kandevõime on koos kõikide võimalike lisaseadmetega vähemalt 250kg“.4 Hankija defineerib otsuses oma vajadusi üksnes läbi soovi tagada, et AMBG-l on võimalik osutuda edukaks, mida ei saa pidada õiguspäraseks kaalutluseks. 2.8. Kui lähtuda kohtumenetluses väljendatud tõlgendusest, ei ole hankijale üldsegi oluline see, kui rasket patsienti võib operatsioonilauale asetada. Kohtuniku küsimusele, kas hankija tõlgenduse järgi on TK-s ükski punkt, mis takistaks seda, et operatsioonilauale võib asetada maksimaalselt 50kg kaaluva patsiendi, vastas hankija eitavalt.5 Hankija kohtumenetluses väljendatud arvamuse järgi huvitas teda vaid see, kui rasket patsienti võib asetada alla meetri pikkusele keskmisele plaadiosale, millele ei tohi isegi patsienti asetada. 1 Vt kehtetuks tunnistamise õiguspärasuse eelduste kohta VAKO 120-18/196662, p 8. 2 Hankija vastus vaidlustusele, p 2.6. 3 Hankija vastus vaidlustusele, p 2.8.2. 4 Hankija vastus vaidlustusele, p 2.9.2. 5 Vt vaidlustus, p 2.10. 2/7 2.9. Juba halduskohus selgitas, et sellist seisukohta „ei saa pidada loogiliseks ega hanke eesmärgiga kooskõlas olevaks“. 6 Ringkonnakohus nõustus ja selgitas täiendavalt, et „üksnes keskmise lauaplaadi kandevõime ei võimalda tagada hankija vajadustele vastavate operatsioonilaudade saamist“. 7 Teises vaidluses sama sõnastusega TK tingimuse üle selgitas halduskohus: „Tõlgendust, et kaalunõue kehtib ainult [keskmisele plaadiosale], ei oska kohus mõistlikult põhjendada. Sellist eset reaalselt tervishoiuteenuste osutamisel kasutada ei saa. Kaalunõude mõte ja eesmärk jääb sel juhul arusaamatuks.“ 8 2.10. Hankija ei ole vastuses vaidlustusele üldse adresseerinud vaidlustuse ptk-d B, milles vaidlustaja selgitab, et on äärmiselt ebatõenäoline ja eluliselt ebausutav, et Eesti suurima haigla jaoks ei olegi oluline, kui rasket patsienti operatsioonilaual opereerida tohib. Põhja-Eesti Regionaalhaigla on kõrgema etapi raviasutus, mis tähendab seda, et kui muu Eesti haigla ei suuda patsiendile tervishoiuteenust osutada (nt põhjusel, et ravijuht on keeruline või just seetõttu, et patsient on teise haigla operatsioonilaudade jaoks kaalult liiga raske), suunatakse ta Põhja- Eesti Regionaalhaiglasse, kust enam kusagile edasi patsienti suunata ei saa. Vaidlustaja jaoks ei ole usutav, et kõrgema etapi raviasutuse vajaduseks ei ole tagada võimekus osutada tervishoiuteenust ka ekstreemkaalus olevatele inimestele. 2.11. Hankija ei andnud ka eelmises vaidlustusmenetluses vastust sellele, millised on siis hankija tegelikud vajadused võrreldes kehtiva TK-ga. Seda heitis ette ka VAKO: „Hankija on jätnud mitte üksnes otsuses vaid ka vaidlustusmenetluses isegi kõige üldisemalt näitamata, milliseid muudatusi peab hankija vajalikuks riigihanke alusdokumentides teha, et hanketingimused oma tegelike vajadustega kokku viia.“ 9 2.12. Kuna hankija ei ole otsuses selgitanud, milles seisneb tema vajaduste muutumine, ei saa hankija neid põhjendusi juurde mõelda ka vaidlustusmenetluses. VAKO peab hindama hankija otsuse õiguspärasust selle vastuvõtmise aja seisuga. 10 VAKO annab vaidlustatud otsusele hinnangu nende põhjenduste peeglis, mis on esitatud asjaomast otsust sisaldavas aktis või selle juurde kuuluvas dokumendis.11 C. TEHNILINE KIRJELDUS EI OLE EBASELGE 2.13. Hankija väidab, et kuna TK p-de 9.1 ja 11.2 sisu üle toimus vaidlus, on tegemist mitmeti mõistetavate ja ebaselgete tingimustega. Kuna hankijal enam tingimusi täpsustada ei ole võimalik, on tekkinud põhjendatud vajadus riigihanke menetlus kehtetuks tunnistada. 12 Hankija põhjendus on ebaõige. 2.14. Hankija põhjendas eelmises otsuses riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamist identselt. Selle põhjenduse üle juba toimus vaidlustusmenetlus ja VAKO on jõustunud otsusega tuvastanud, et see ei ole õiguspärane kaalutlus riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel. VAKO selgitas: 10.1. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et Hankija mõistab Tallinna Halduskohtu 19.12.2023 otsust nr 3-23-2608 ja Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2024 otsust nr 2608 valesti. Eelnimetatud otsustest ei tulene, et Riigihanke tehniline kirjeldus on mitmeti tõlgendatav, vaid see, kuidas TK p-te 9.1 ja 11.2 tuleb mõista, ehk mis on nende punktide tegelik sisu. Tõlgendamise tulemusena on TK p-ide 9.1 ja 11.2 sisu jõustunud kohtuotsusega tuvastatud ning mingit täiendavat eriarvamust nende osas enam olla ei saa. /…/ 10.3. Otsusest ei ole arusaadav, kuidas saab asjaolust, et kohtumenetluses on tuvastatud TK p-ide 9.1 ja 11.2 sisu, mille tulemusena tunnistati kehtetuks Hankija otsused AB Medical 6 TlnHKo 3-23-2608, p 12. 7 TlnRnKo 3-23-2608, p 18. 8 TrtHKo 3-23-2608, p 18. 9 VAKO 54-24/261546, p 11. 10 VAKO 177-20/217858, p 14. 11 VAKO 209-20/225529, p 16. 12 Hankija vastus vaidlustusele, p-d 2.9.6—2.9.8. 3/7  Group OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamiseks, tuleneda võimalus pakkujate võrdse kohtlemise ning riigihanke läbipaistvuse põhimõtete rikkumiseks, mille tõttu on vajadus muuta riigihanke alusdokumente. Pakkumused esitati juba 30.08.2023, lähtudes kehtivast RHAD-ist. Kohtud ei ole oma otsustega riigihanke alusdokumentides (s.h vaidluse esemeks olnud TK p-ides 9.1 ja 11.2) midagi muutnud vaid üksnes tuvastanud selle, kuidas neid algusest peale tuli mõista. 2.15. Halduskohtu ega ringkonnakohtu otsustest ei tulene, et TK on mitmeti tõlgendatav, nagu hankija vastuses vaidlustusele väidab. Ainuüksi see, et hankija TK tingimusele vastavust ebaõigesti kontrollis, ei tee TK tingimust objektiivselt mitmeti mõistetavaks. Selle loogika alusel võiks iga TK tingimust pidada mitmeti mõistetavaks – piisab üksnes sellest, et hankija seda valesti kohaldab. Nagu ringkonnakohus selgitas: „Hankija määrab hanketingimused kindlaks, kuid ta ei saa pärast pakkumuste esitamist tõlgendada ja kohaldada hanketingimusi meelevaldselt.“13 2.16. Kehtiv TK ei ole ebaselge ega mitmeti mõistetav. Ringkonnakohus järeldas reservatsioonita, et ainuõige tõlgendus TK p-dest 9.1 ja 11.2 on vaidlustaja tõlgendus, selgitades mh: a. „TK p-de 9.1 ja 11.2 tõlgendamisel ei võimalda nende tingimuste sõnastus ega TK-s üldiselt kasutatud sõnastus jõuda järelduseni, et pakkujad ei pidanud pakkuma selliseid operatsioonilaudu, mille puhul maksimaalne patsiendi kaal võib olla väiksem kui 250 kg, kui vastavalt õlaoperatsiooniks kasutatavale operatsioonilauale ja ortopeedilisele operatsioonilauale koos ekstensiooniseadmega on lisatud sambale ja lauaplaadi keskmisele osale ka vajalikud lisaplaadid;“ 14 b. „TK p-s 9.1 on kasutatud patsiendi maksimaalse kaalu mõistet. Seda mõistet ei saa samastada samba ja lauaplaadi kombinatsioonis lubatava koormustaluvusega. Patsiendi opereerimiseks ei kasutata õlaoperatsioonide puhul üksnes keskmist operatsioonilaua osa, mis on kinnitatud sambale. /…/ Lauaplaadina ei ole TK-s selgelt mõistetud üksnes operatsioonilaua seda keskmist osa, mis kinnitub sambale ja mille külge kinnitatakse vajalikud lisaplaadid ja -seadmed;“15 c. „Olukorras, kus õlaoperatsioonideks kasutatav operatsioonilaud peab koosnema mitmest moodulist (lisaks sambale ja keskmisele lauaplaadile ka jalaosa ja seljaosa plaadid, peatugi, günekoloogilise väljalõikega vaagnaosa plaat ja küljetoed), tuleb lauaplaadina õlaoperatsioonidele silmas pidada nende operatsioonilaua osade vajalikku kombinatsiooni. /…/ Sama järeldus tuleb teha ka TK p 11.2 osas;“ 16 d. „Teistsuguse tõlgenduse välistab juba see, et hankija eesmärk ei saanud olla selliste operatsioonilaudade ostmine, millel on küll tugev sammas ja operatsioonilaua keskmine plaat, ent mille lisaplaadid ja -seadmed on sellise konstruktsiooniga ja sellisest materjalist, mis vähendavad patsiendi maksimaalset kaalu kogu operatsioonilaual märgatavalt. Üksnes keskmise lauaplaadi kandevõime ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul tagada hankija vajadustele vastavate operatsioonilaudade saamist.“17 2.17. Ringkonnakohus nõustus otsuses halduskohtu seisukohtadega, kes oli omakorda nõus vaidlustajaga. Halduskohus märkis mh järgmist: „Loogiliseks ja hanke eesmärgiga kooskõlas olevaks ei saa pidada vastustaja väljendatud seisukohta, mille kohaselt seadis hankija kaalupiirangu kombinatsioonile, mis konkreetset operatsiooni läbi viia ei võimalda.“ 18 2.18. Kohtute arvates on TK ühemõtteliselt selge („ei võimalda“, „selgelt mõistetud“, „välistab“, „ei saa pidada“). VAKO on jõustunud otsusega tuvastanud, et riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine ei saa põhineda väitel, et TK p-d 9.1 ja 11.2 on ebaselged. Kui hankija ei 13 TlnRnKo 3-23-2608, p 14. 14 TlnRnKo 3-23-2608, p 15. 15 TlnRnKo 3-23-2608, p 16. 16 TlnRnKo 3-23-2608, p-d 16 ja 17. 17 TlnRnKo 3-23-2608, p 18. 18 TlnHKo 3-23-2608, p-d 12 ja 15. 4/7  nõustunud ringkonnakohtu või VAKO järeldusega, oleks ta pidanud need otsused edasi kaebama. Hankija ei saa põhjendada vaidlustatud otsust identselt sellega, mille tunnistas VAKO kehtetuks. D. PÕHJENDUS KONKURENTSI PUUDUMISE KOHTA ON MEELEVALDNE 2.19. Hankija väidab, et Euroopa Kohus on jaatanud riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise õigust, kui menetlusse on jäänud üks hankija tingimustele vastav pakkuja.19 Hankija teeb viidatud Euroopa Kohtu lahenditest ebaõigeid järeldusi. 2.20. Euroopa Kohus ei väida otsustes nr C-27/98 ja C-440/13, et riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine on alati õiguspärane, kui menetlusse on alles jäänud üks pakkuja. Euroopa Kohus selgitab, et menetluse kehtetuks tunnistamine ei ole välistatud selle tõttu, et üks pakkuja on menetluses alles: a. „Hankija ei ole kohustatud algatatud riigihankemenetlust lõpuni viima ja asjaomast lepingut sõlmima, isegi kui hankemenetlusse on jäänud ainult üks pakkuja.“20 b. „Hankija ei ole kohustatud tunnistama edukaks ainsat menetlusse jäänud pakkujat.“ 21 2.21. Euroopa Kohus selgitab niisiis, et hankija ei ole kohustatud viima hankemenetlust lõpuni ainult sel põhjusel, et üks pakkuja on jäänud alles. Vaidlustaja ei väidagi, et hankijal selline kohustus on. Vaidlustaja väidab, et põhjendused, millega hankija õigustab menetluse kehtetuks tunnistamist, ei ole reaalsed, kontrollitavad ega võimalda järeldada, et riigihankega jätkamine pole võimalik. Hankija on ise viidanud vastuse vaidlustusele p-s 2.11 Euroopa Kohtu praktikale, mille järgi sellises olukorras hankemenetluse kehtetuks tunnistamine õiguspärane ei ole. 2.22. Riigihankes toimus hinnakonkurents. ABMG esitas pakkumuse (ebaõiges) teadmises, et tema pakutud tooted vastavad TK-le. Vaidlustaja esitas odavama pakkumuse, kui oli hankija ise riigihanke jaoks eeldanud ja eelarvestanud. Seega jäävad ainetuks väited, et konkurentsi ei ole efektiivselt ära kasutatud. Nagu vaidlustaja selgitas vaidlustuses, ei ole varem hankija tunnistanud riigihanke menetlust kehtetuks isegi siis, kui pakkumuse esitas vaid üks ettevõtja, veel vähem aga siis, kui ühe ettevõtja pakkumus tunnistati mittevastavaks. E. SELGITUS EELARVELISTE KULUDE PIIRAMISE KOHTA ON PÕHJENDAMATA 2.23. Hankija väidab, et 13.02.2024 nõukogu koosoleku otsusest lähtuvalt on 2024. aasta majandustulemiks planeeritud 5,6 miljoni euro suurune kahjum. Seega tuleb hankijal „uuesti hinnata, millised on hankija eelarvelised võimalused hangitavate toodete soetamiseks, vaadates üle nii hangitavate toodete loetelu kui ka mahu“.22 2.24. See, et nõukogu on planeerinud majandustulemiks kahjumi, ei tähenda, et iga riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine saaks sel põhjusel automaatselt olla õiguspärane. Nõukogu ei ole otsustanud, et kokkuhoid tuleb leida konkreetse riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisest ja uue menetluse alustamisest. Hankija ei ole millegagi põhistanud, et tal puuduvad konkreetseks soetuseks rahalised vahendid, samuti ei ole ta viidanud, millisel viisil saavutatakse uues riigihankes kokkuhoid. 2.25. VAKO heitis juba eelmises vaidluses ette, et „viide vajadusele eelarvelisi kulusid piirata on niivõrd üldsõnaline ning tõendamata, et sellest lähtudes ei ole võimalik asuda seisukohale, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine oleks põhjendatud“. 23 Ka praegu on hankija väited niivõrd üldsõnalised, et ei võimalda teha järeldust, et menetluse kehtetuks tunnistamine on põhjendatud. 19 Hankija vastus vaidlustusele, p 2.8.4. 20 EKo C-440/13, p 36. 21 EKo C-27/98, p 33. 22 Hankija vastus vaidlustusele, p 2.10.2. 23 VAKO 54-24/261546, p 11. 5/7 2.26. Hankija väidab, et on „võimalik, et osade toodete soetamine tuleb edasi lükata ning osade toodete mahtusid vähendatakse“. 24 Selleks, et üldse jõuda järelduseni, et kokkuhoiu saavutamiseks tuleb korraldada uus menetlus, peaks hankijal olema selge arusaam, mida ta muuta kavatseb ja kuidas sellega kokkuhoid saavutatakse. Hankija ei ole seda vastuses vaidlustusele selgitanud, viidates üksnes võimalusele, et osade toodete soetamine tuleb edasi lükata ning osade toodete mahtusid vähendatakse. 2.27. Millised on need tooted, mille soetamine lükatakse edasi ning mille mahtusid vähendatakse, hankija seisukohast välja ei ole võimalik lugeda. Niivõrd üldsõnaline põhjendus ei saa õigustada menetluse kehtetuks tunnistamist, kuna sellest ei ole võimalik järeldada, et põhjendus on reaalne. Vaidlustajale teadaolevalt on hankijal kõiki riigihanke esemeks olevaid tooteid vaja. Hankija üldsõnaline väide, et võib-olla vähendatakse mahtusid, ei ole samuti loogiline, kuna menetluse tulemusel sõlmitakse raamleping, milles ei ole hankija kohustatud ostma ainsatki toodet. Eeldatava mahu vähendamine ei mõjuta kuidagi seda, kui kulukaks leping lõpuks kujuneb. 2.28. Kuna hankija ei ole selgitanud, millisel viisil saavutatakse uues riigihankes kokkuhoid, on vaidlustaja jaoks ilmne, et hankija põhjendus on otsitud. Veel enam viitab sellele fakt, et hankija nõukogu koosoleku 13.02.2024 otsus oli tehtud juba enne eelmist hankija otsust, millega ta tunnistas riigihanke menetluse kehtetuks (18.03.2024). Hankija ei viidanud eelmises otsuses sõnagagi majanduslikele põhjustele. 2.29. Hankija väidab vastuses vaidlustusele vaid seda, et „kui ta ostab sõlmitava raamlepingu järgselt kõige kallimaid tooteid, mis turul pakutakse, siis ta reaalselt kulutab ka rohkem oma eelarves ette nähtud rahalisi vahendeid“.25 Esiteks, hankija annab selle väitega otseselt märku, et tema sooviks on osta operatsioonilauad AMBG käest, kuna Eestis ongi ainult kaks operatsioonilaudade pakkujat. See ei ole õiguspärane kaalutlus menetluse kehtetuks tunnistamisel. Teiseks, hankija jätab arvestamata, et hetkel on Põhja-Eesti Regionaalhaiglas vaidlustaja tooted. Kui hankija sõlmib lepingu ABMG-ga, tuleb tal kõik operatsioonilauad välja vahetada, kuna kaks erinevat operatsioonilauasüsteemi omavahel ei ühildu. Seega on eluliselt ebausutav, et hankija eesmärk riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel on leida kokkuhoid, mille tõttu tõenäoliselt hankija sellele ka eelmises otsuses ei viidanud. F. VAIDLUSEL ON PÕHIMÕTTELINE TÄHENDUS HANKEPRAKTIKALE 2.30. Nagu vaidlustaja selgitas vaidlustuses, on hankija üritanud riigihanke esemeks olevaid operatsioonilaudasid hankida alates 2022. aasta keskpaigast. Hankija tunnistas kehtetuks esimese menetluse ning soovib nüüd korraldada operatsioonilaudade saamiseks juba kolmanda menetluse. 26 Vaidlustaja on olnud kaks aastat olukorras, kus ta on esitanud majanduslikult soodsaima pakkumuse, kuid hankija ei soostu pakkumust edukaks tunnistama ega hankelepingut sõlmima. 2.31. Hankija väidab, et ta ei ole rikkunud RHS § 3 p-s 5 väljendatud põhimõtet viia riigihange läbi mõistliku aja jooksul, kuna kommenteeritud väljaandes on viidatud näitele, kus pakkumuste esitamise tähtaeg on kümne või enama aasta pärast. 27 RHSi seletuskirjas on öeldud, et „Ei ole võimalik piiritleda konkreetsemate tähtaegadega riigihanke maksimaalset kestust, kuivõrd riigihanked on olemuselt väga erinevad ning võivad ka objektiivsetel asjaoludel venida“. 28 Vaidlusalune menetlus ei veni objektiivsetel asjaoludel, vaid hankija otsib meelevaldseid põhjendusi menetluse kehtetuks tunnistamiseks. Väide, et hankija ei ole ise saanud mõjutada menetluse viibimist, ei vasta seega tõele. 24 Hankija vastus vaidlustusele, p 2.10.7. 25 Hankija vastus vaidlustusele, p 2.10.7. 26 Esimene riigihange oli „Operatsioonilauad“ (vr 237875), vrd praegune riigihange „Operatsioonilauad 2“. 27 Hankija vastus vaidlustusele, p 2.12.2. 28 450 SE, lk 14. 6/7 2.32. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ei tohi toimuda kergekäeliselt. Hankija põhjenduste aktsepteerimine tähendab seda, et menetluse kehtetuks tunnistamiseks piisab sellest, et hankija viitab abstraktsele „võimalikkusele“ „osade toodete“ soetamine edasi lükata ja „osade toodete“ mahtusid vähendada, selgitamata, milles täpsemalt kokkuhoid seisneb. Samuti piisab sellest, et hankija viitab abstraktsele „tegelikule vajadusele“, millele kehtiv TK enam ei vasta – milles aga seisnevad hankija tegelikud vajadused, otsusest ei selgu. 2.33. Kokkuvõttes soosiks hankija otsitud põhjenduste aktsepteerimine praktikat, kus hankija saab mis tahes ettekäändel hankemenetluse kehtetuks tunnistada nii kaua, kuni edukaks osutub soositud pakkuja. 3. MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 3.1. Vaidlustaja menetluskuluks on tasu Advokaadibüroo TGS Baltic AS poolt osutatud õigusabi eest 20,9 töötunni ulatuses summas 5225 eurot (käibemaksuta) ja riigilõiv summas 1280 eurot. Seega kokku on vaidlustajal vaidlustusmenetluses tekkinud menetluskulusid käibemaksuta summas 6505 eurot. 3.2. Kantud kulude koosseis nähtub detailselt lisaks olevast kuluaruandest (lisa 1 ). Vaidlustaja kinnitab, et kõik käesolevas nimekirjas nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusasjaga. 4. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 4.1. Tähtaegsus. VAKO määras täiendavate seisukohtade esitamise tähtpäevaks 11.06.2024. Seisukoht on tähtaegne. 4.2. Esitamine. Vaidlustus on esitatud VAKO-le ([email protected]) ja menetlusosalistele e-posti teel. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Erki Fels, Gregor Saluveer, vandeadvokaat vandeadvokaadi abi LISAD Lisa 1 Ajaaruanne 7/7