Hankija täiendav seisukoht

Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 03.06.2024 nr 1.1-14/2024/427-3 [email protected] Meie 11.06.2024 nr 1.1-14/2024/427-5 Vaidlustaja: Enersense Aktsiaselts Registrikood: 11445550 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Stig Hendrikson Advokaadibüroo Magnusson OÜ Aadress: Maakri 19/1, 10145 Tallinn E-post: [email protected] E-post: [email protected] Hankija: Elering AS Registrikood: 11022625 Hankija esindajad: Pilleriin Peedosk E-post: [email protected] Elise Suurkuusk E-post: [email protected] Kolmas isik: Aktsiaselts Elektritsentrum Registrikood: 10166300 ELERING AS VASTUS ENERSENSE AKTSIASELTSI 06.06.2024 TÄIENDAVATELE SEISUKOHTADELE I TÄIENDAV TAOTLUS 1. Jätta Enersense Aktsiaseltsi 06.06.2024 esitatud täiendavad taotlused rahuldamata. II MENETLUSE KÄIK 1. Vaidlustuskomisjoni menetluses on Enersense Aktsiaseltsi 27.05.2024 esitatud vaidlustus. 2. Vaidlustuskomisjon edastas Hankijale vaidlustuse 28.05.2024 ning Hankija esitas vastuse vaidlustusele 31.05.2024. Hankija palus vastuses vaidlustusele jätta (i) Vaidlustaja vaidlustus rahuldamata ning (ii) kõik menetluskulud Enersense Aktsiaseltsi kanda. 1 3. 03.06.2024 otsustas vaidlustuskomisjon vaadata vaidlustuse läbi kirjalikus menetluses, andes pooltele tähtajad 06.06.2024 ja 11.06.2024 täiendavate seisukohtade esitamiseks. 4. Vaidlustaja esitas 06.06.2024 täiendavad seisukohad ja taotlused, kus palus (i) võtta täiendavate tõenditena vaidlustusmenetluse toimiku juurde täiendavad tõendid, (ii) paluda Hankijal esitada selgitus, kas Hankija arvates on 110kV õhuliinide nr L144A ja L140 kolme masti (16Y, 18Y ja 19Y) olemasolevate traaversite paigaldamise maksumuse (2 m kõrgemale) suurusjärk 600 000 eurot või pigem 30 000 eurot, (iii) kohustada GRK Eesti AS-i (12579850) väljastama dokument „Kulude loend nr 8: tehnovõrgud“ või tööde vastuvõtmise aktid perioodist 2021- 2023, (iv) alternatiivselt, kohustada Transporiametit väljastama dokument „Kulude loend nr 8: tehnovõrgud“ veendumaks milline oli artikli nr 80108 „110kV õhuliini visangu ümberehitus“ maksumus. III HANKIJA SEISUKOHAD 5. Hankija on seisukohal, et esitatud vaidlustus ning Vaidlustaja poolt esitatud täiendavad seisukohad ja taotlused ei ole põhjendatud ega asjakohased, mistõttu tuleb vaidlustus koos 06.06.2024 esitatud täiendavate taotlustega jätta rahuldamata. Eelnevalt täidetud lepingu maksumuseks pidi olema vähemalt 600 000 eurot 6. Kogu Vaidlustaja argumentatsioon põhineb eeldusel, et esitatud referentslepingutes pidid 110 kV või kõrgema pingega õhuliini ehitustööd olema tehtud summas 600 000 eurot.1 Hankija hinnangul ei saa viidatud kvalifitseerimistingimuse sõnastusest Vaidlustaja poolt tehtud järeldust teha, sest maksumuse nõue käib selgelt kogu lepingu, mitte 110 kV või kõrgema pingega õhuliini projekteerimise või ehituse kohta. 7. Hankija on riigihankes seadnud järgneva kvalifitseerimistingimuse: Pakkuja peab olema lihthanke menetluse alguse kuupäevale (arvestatuna alates Hanketeate avaldamise kuupäevast) eelneva kuuekümne (60) kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt kaks (2) 110 kV või kõrgema pingega õhuliini ehituslepingut, mis on sisaldanud 110 kV või kõrgema pingega õhuliini projekteerimist ja ehitamist, millest mõlemad on maksumusega vähemalt kuussada tuhat (600 000) EUR (käibemaksuta) või rohkem ühe (1) lepingu kohta. Leping tohib olla alanud enne kuutekümmend (60) kuud (arvestatuna alates Hanketeate avaldamise kuupäevast) ja leping ei pea olema Hanketeate avaldamise kuupäevaks lõppenud, aga lepingut peab olema täidetud (ehk teostatud märgitud ehitustöid) Hankija poolt sätestatud perioodil nõuetekohaselt ja vähemalt kuuesaja tuhande euro (600 000 EUR) ulatuses. 8. Seega on Hankija kehtestanud kvalifitseerimistingimuse, mille kohaselt peab pakkuja esitama referentsina kaks ehituslepingut: - mis mõlemad sisaldavad 110 kV või kõrgema pingega õhuliini projekteerimist; - mis mõlemad sisaldavad 110 kV või kõrgema pingega õhuliini ehitamist; - mille mõlema maksumus on vähemalt 600 000 eurot; - mis mõlemad on täidetud hanketeates nõutud perioodil; - juhul kui leping on alanud enne hanketeates nõutud perioodi või ei ole hanketeates sätestatud perioodiks lõppenud, peab: - lepingut olema nõuetekohaselt täidetud ehk teostatud märgitud ehitustöid; - lepingut olema täidetud vähemalt 600 000 euro eest. 9. Hankija selgitab, et sisult on tegemist põimlausega, kus kõrvallause, mis täpsustab pealauset, asub komade vahel. Väljend „millest mõlemad“ käib seejuures lepingute kohta, st mõlemad esitatud referentslepingud peavad olema maksumusega 600 000 eurot. Komade vahele asetatud kõrvallause täpsustas, et mõlemad ehituslepingud peavad sisaldama 110 kV või kõrgema pingega õhuliini projekteerimist ja ehitamist, täpsustamata, millises mahus neid töid lepingu raames teostada tuli. Seejuures, mõiste „ehitusleping“ on siinkohal üldmõiste, mida on kõrvallausega täpsustatud. Kui tõlgendada, et väljend „millest mõlemad“ viitab nii 110 kV või kõrgema pingega õhuliini projekteerimisele ja ehitusele, tuleb järeldada, et esitatud 1 Vaidlustaja 06.06.2024 seisukoht ja taotlused, p-d 6-9. 2  referentslepingus peavad nii projekteerimistööde maht kui ka ehitustööde maht olema eraldiseisvalt 600 000 eurot. Eeltoodu aga ei oleks reaalselt usutav. 10. Esiteks, Hankija kogemuse põhjal moodustavad projekteerimistööd ehituslepingutest tavaliselt kuni 10% (sõltuvalt projekti kogumahust). Seega olukorras, kus projekteerimistööde nõue oleks olnud 600 000 eurot, oleks referentslepingu maksumus pidanud olema ligi 6 000 000 eurot, mis oleks käesoleva hanke eset arvestades olnud ebamõistlikult palju. Lisaks oleks projekteerimistööde mahu nõue 600 000 eurot, olnud ka iseenesest ebamõistlik, sest vaidlustava hanke mahus ei ole niivõrd suures määras projekteerimistöid ette nähtud. Käesolevas riigihankes on pakkujad ise on arvestanud projekteerimistööde mahuks ca 1-4% lepingu maksumusest, mistõttu oleks 600 000 eurot maksva projekteerimistööde maksumuse nõue olnud igal juhul ebaproportsionaalne. 11. Teiseks, Hankija tõlgendust kinnitab ka teine riigihanke alusdokument – „Pakkuja kinnitused“, kus p-s 3.1 peab pakkuja välja tooma referentslepingu nime ja kirjelduse, tellija andmed, lepingu perioodi ja maksumuse. Hankija ei ole palunud välja tuua lepingu mahus sisalduvate ehitustööde maksumust või projekteerimise maksumust, vaid Hankija on palunud andmeid Lepingu maksumuse kohta, sest Hankija oli sätestatud nõude Lepingu maksumusele. Olukorras, kus Hankijale oleks olnud oluline konkreetselt 110 kV või kõrgema pingega õhuliini ehitustööde ja projekteerimise maksumus, oleks Hankija pidanud vormil „Pakkuja kinnitused“ neid eraldi küsima. RHAD „Juhised pakkujatele“ p 6.2 kohaselt on vorm „Pakkuja kinnitused“ esialgne tõend Pakkuja kvalifitseerimistingimustele vastamise kohta, mistõttu peab Hankija saama vormilt „Pakkuja kinnitused“ esialgse teabe selle kohta, kas pakkuja vastab seatud kvalifitseerimisnõuetele. Esialgse teabe, kas esitatud referentsleping sisaldab projekteerimist ja ehitustöid, sai Hankija referentslepingu nime ja kirjelduse kaudu. 12. Vaidlustaja on seisukohal, et maksumus 600 000 eurot peab ilmtingimata viitama 110 kV või kõrgema pingega õhuliini ehitamise mahule, sest muidu kaotaks konkreetse töö (110 kV või kõrgema pingega õhuliini projekteerimine ja ehitamine) nõude maht lepingu maksumuse kontekstis igasuguse mõtte.2 Hankija ei nõustu eeltooduga. Hankija rõhutab, et ei seadnud teadlikult projekteerimis- ja ehitustöödele mahu ja/või maksumuse nõuet. Oluline oli vaid, et referentslepinguna esitatud ehitusleping sisaldaks nii 110 kV või kõrgema pingega õhuliini projekteerimist kui ka ehitust, st pakkujal oleks vajalik kogemus, et käesoleva riigihanke tulemusel sõlmitavat hankelepingut täita. 13. Selline sõnastus oli Hankija teadlik valik. Hankija soovis eeltoodud nõudega suurendada konkurentsi, sest kõrgepingeliinide ehitustöid teostavaid ettevõtteid on Eestis vähe. Samas on elektriliinide ehitustööde arv seoses Mandri-Euroopa sünkroniseerimisega ning taastuvenergia võimekuse suurenemisega aga kasvanud.3 Eeltoodu tõttu on oluline suurendada turul pakutavat konkurentsi ning pakkuda ka väiksematele ning uuematele ettevõtetele võimalusi riigihangetel osaleda. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) paremate konkureerimistingimuste ja juurdepääsu võimaldamine hankelepingutele on mh ka üks RHSi regulatsiooni eesmärke.4 Liiga karmid kvalifitseerimistingimused on aga just VKE-dele turule pääsemisel takistuseks. 14. Vaidlustatud riigihange oli justnimelt üks sellistest riigihangetest, mida Hankija oma eesmärgi saavutamiseks rakendas, sest tegemist oli juba olemasoleva õhuliini renoveerimisega ning võrdlemisi lühikese (6,1 kilomeetri-pikkuse) liiniosa ehitusega. Seega oli Hankija hinnangul tegemist võimalusega pakkujate ringi laiendada ning võimaldada riigihankes osaleda ka väiksemate referentslepingutega ettevõtjatel. Vaidlustaja valis lepingu maksumuse kriteeriumiks 600 000 eurot, sest Hankija jaoks oli oluline, et pakkujatel oleks sarnases mahus ehituslepingu täitmise kogemus. Referentslepingu maksumuseks määrati pool vaidlustusmenetluse esemeks oleva riigihanke eeldatavast maksumusest. 2 Vaidlustaja 06.06.2024 seisukoht ja taotlused, p 9. 3 Perioodil 01.01.2016-01.01.2017 avaldati RHRis CPV koodiga „Elektriliinide ehitustööd“ 13 hanketeadet, perioodil 01.01.2017-01.01.2018 11 hanketeadet, perioodil 01.01.2018-01.01.2019 10 hanketeadet, perioodil 01.01.2019- 01.01.2020 26 hanketeadet, perioodil 01.01.2020-01.01.2021 33 hanketeadet, perioodil 01.01.2021-01.01.2022 22 hanketeadet, perioodil 01.01.2022-01.01.2023 38 hanketeadet. Pelgalt sel aastal on avaldatud juba 11 hanketeadet. 4 Riigihangete seaduse eelnõu seletuskiri (450 SE), lk 3, 6, 36 jne. 3 15. Selleks, et veenduda pakkuja tehnilises ja kutsealases võimekuses oli Hankija seadnud veel kaks kvalifitseerimistingimust – elektritöid juhtiva isiku nõue ning projekteerija nõue. Mõlematelt spetsialistidelt nõudis Hankija vähemalt A-pädevusnõude täitmist ja/või kehtivat elektriinsener tase 6 kutsetunnistust (elektritöid juhtiva isiku osas) ja/või elektriinsener tase 7 kutsetunnistust (projekteerija osas). Eeltooduga on Hankija hinnangul tagatud, et kvalifitseeritud pakkuja suudab teostada riigihanke mahus sisalduvaid töid nõuetekohaselt ning tähtaegselt. 16. Vaidlustaja on selgitanud, et GRK Eesti AS-i kinnitus ei ole korrektne, sest GRK Eesti AS ei ole kinnitanud, et Kolmas isik oleks teostanud 110 kV või kõrgema pingega õhuliini projekteerimis- ja ehitustöid vähemalt summas 600 000 eurot.5 Hankija toonitab, et sellekohast kinnitust ei pidanudki GRK Eesti AS esitama, sest 600 000-eurose maksumuse nõue oli seatud ehituslepingule endale, mitte teostatud 110 kV või kõrgema pingega õhuliini ehitus- ja projekteerimistööde mahule või maksumusele. 17. Sealhulgas on Vaidlustaja ette heitnud, et kinnituskirja meta-andmetest nähtub, et dokumendi koostajaks on Elering AS-i esindaja. Hankija märgib, et ei ole kordagi proovinud peita asjaolu, et kinnituskirja põhi oli Hankija enda poolt koostatud. Hankija esitas 31.05.2024 esitatud vastuse lisana 5 Hankija kirja GRK Eesti AS-ile, millest nähtus, et Hankija pani kinnituskirja projekti manusena GRK Eesti AS-ile kaasa. Hankija esitas GRK Eesti AS-i esindajale esitanud kuus küsimust, millega nõustumuse korral pidi GRK Eesti AS-i esindaja allkirjastama manuses oleva kinnituse. Kinnituskirja lisamise eesmärk oli kinnituse vormistamise võimalikult lihtsaks tegemine, sest referentslepingus märgitud tellijatel on käsil juba teised tööd ning varasemate töödele kinnituskirjade tegemine võib vähese prioriteetsuse tõttu tahaplaanile jääda. Hankija eesmärgiks on aga hanke võimalikult tõhus läbiviimine, mistõttu on mõistlik kinnituskiri hankija poolt ära vormistada, et tellijal oleks võimalikult kerge ning kiire kinnitust esitada. 18. Seejuures rõhutab Hankija, et tal ei tekkinud Kolmanda isiku referentside kontrollimisel kahtlust, et Kolmanda isiku referentsleping ei vasta riigihankes sätestatud tingimustele. GRK Eesti AS-le edastati info, et Kolmas isik on referentsina esitanud GRK Eesti AS-le täidetud lepingu „Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehitus elektriehitustööd, sh 110 kV liinide L144A ja L140 gabariitide tõstmine koosprojekteerimisega“. GRK Eesti AS-lt paluti mh kinnitust, et viidatud leping sisaldas nii 110 kV või kõrgema pingega õhuliini projekteerimis- kui ehitustöid. Samuti paluti kinnitada, et referentsina esitatud ehituslepingu maksumus oli enam kui 600 000 eurot. GRK Eesti AS on vastavad kinnitused andnud. Sellega on Hankija sisuline kontrollikohustus täidetud. 19. Hankija ei ole rikkunud oma hoolsuskohustust. Hankijal ei pidanud tekkima põhjendatud kahtlust, et Kolmanda isiku referents ei vasta hoolimata GRK Eesti AS kinnitusest riigihankes kehtestatud tingimustele. Seejuures ei pidanud Hankija küsima GRK Eesti AS-lt täiendavaid tõendeid selle kohta, kas lepingu maksumus oli kindlasti üle 600 000 euro (nt poolte vahel sõlmitud lepingu, aktide või arvete näol) või et kas lepingu alusel on teostatud kindlasti 110 kV või kõrgema pingega õhuliini projekteerimis- ja ehitustöid (nt küsides töödokumente, protokolle, pilte vms väljastamist). Kui asuda seisukohale, et kvalifitseerimistingimuste täitmise kontrollimiseks ei piisa referentslepingu teise osapoole kinnitusest ning et hankijad peavad hakkama igakordselt analüüsima ka referentslepingu esemeks olevate tööde sisulisi töödokumente, muutuksid riigihankemenetlused hankijate jaoks ilmselgelt ebamõislikult ja ebavajalikult koormavaks. 20. Kuivõrd on selge, et Hankija ei seadnud ehituslepingu alusel tehtavate 110 kV või kõrgema pingega õhuliini ehitus- ja projekteerimistöödele mahu või maksumuse nõuet, ei peatu Hankija pikemalt Vaidlustaja tõstatatud küsimusel, kas Kolmas isik teostas GRK Eesti AS-ile ning Hankijale 110 kV või kõrgema pingega õhuliini ehitustöid mahus vähemalt 600 000 eurot.6 Hankija jaoks oli oluline, et lepingu enda maksumus oleks olnud 600 000 eurot, st lepingu alusel teostati töid mahus 600 000 eurot ning et leping sisaldas 110 kV või kõrgema pingega õhuliini projekteerimist ning ehitust. Vaidlustaja ei ole väitnud, et Kolmanda isiku ja GRK Eesti AS lepingu täitmisel ei ole 110kV või kõrgema pingega õhuliini töid üldse teostatud. Vaidlustaja väide, et ümberehitamist ei ole võimalik pidada ehitamiseks on arusaamatu. Ümberehitamine on tavatähenduses samaväärne ehitamisega, vt nt ehitusseadustiku § 4 lg 3, mille kohaselt 5 Vaidlustaja 06.06.2024 seisukoht ja taotlused, p 11. 6 Vaidlustaja 06.06.2024 seisukoht ja taotlused, p-d 12-17. 4  on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine käsitletav ehitamisena. Muid sisulisi etteheiteid Vaidlustajal ei olnud. Vaidlustaja täiendavad taotlused tuleb jätta rahuldamata 21. Vaidlustaja 06.06.2024 esitatud täiendavad taotlused on põhjendamatud ning tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustaja taotlused on kõik seotud GRK Eesti AS-ile teostatud referentslepinguga, mille raames proovib Vaidlustaja näidata, et Kolmas isik ei teostanud 110 kV või kõrgema pingega õhuliinide ehitustöid vähemalt 600 000 euro ulatuses. Näiteks palub Vaidlustaja Hankijal selgitada, kas Hankija arvates on 110kV õhuliinide nr L144A ja L140 kolme masti (16Y, 18Y ja 19Y) olemasolevate traaversite paigaldamise maksumuse (2 m kõrgemale) suurusjärk 600 000 eurot või pigem 30 000 eurot.7 Hankija selgitab, et kolme masti traaversite paigaldamise maksumus ei ole käesolevas vaidlustuses asjakohane küsimus. Oluline on, kas sellekohane töö teostati ning kas see teostati nõuetekohaselt ning kas ehitusleping, mille alusel eelpool nimetatud tööd teostati maksis 600 000 eurot. Ehituslepingu maksumusele ega sisule ei ole Vaidlustaja aga vastu vaielnud ning GRK Eesti AS on kinnitanud, et lepingu maksumus oli 600 000 eurot.8 Seega ei ole Vaidlustaja taotlus ehitustööde maksumuse väljaselgitamiseks vaidlustuse lahendamisel asjassepuutuv. 22. Lisaks on vaidlustaja taotlenud GRK Eesti AS-i ning Transpordiametit väljastama ehitustööde maksumust kinnitavaid dokumente.9 Lisaks märgib Hankija, et sellekohaste tõendite nõudmine on ebavajalik, kuivõrd vaidlustuse esemeks ei ole küsimus, millises mahus referentslepingutes 110 kV või kõrgema pingega õhuliini ehitus- või projekteerimistöid teostati. 23. Eeltoodu tõttu tuleb jätta rahuldamata ka Vaidlustaja taotlus võtta vaidlustusmenetluse toimiku juurde täiendavad dokumentaalsed tõendid, mis tõendavad ehitustööde maksumuse kriteeriumi mittetäitmist.10 Esitatud tõendid ei ole asjasse puutuvad, sest need tõendavad asjaolusid, mille üle vaidlust ei ole ning mis ei saa olla vaidlustuse esemeks (ehitustööde maksumus, mitte lepingu enda maksumus). Hankija ei ole põhjendamatult madala maksumuse kontrollis teinud kaalutlusviga 24. Vaidlustaja leiab, et Hankija oleks pidanud Kolmanda isiku poolt esitatud selgituse osas nõudma täiendavaid tõendeid.11 Milliseid tõendeid oleks Hankija pidanud küsima, Vaidlustaja paraku ei täpsustanud. Samuti ei ole Vaidlustaja esitanud muid mistahes sisulisi vastuväiteid. Hankija hinnangul olid Kolmanda isiku poolt esitatud põhjendused piisavad, sealjuures kontrollis Hankija Kolmanda isiku poolt varasemalt Hankijale täidetud lepinguid ning nende täitmise nõuetekohasust.12 Hankijal ei olnud ka vajadust koguda tõendeid selle koha, et Kolmas isik on võimeline pakkumuses esitatud maksumusega hankelepingut täitma. Hankijal olid need tõendid endal olemas. 25. Hankija jääb 31.05.2024 esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde. Hankija rõhutab veelkord, et tegelikult oli Hankija antud riigihankes kehtestanud tingimuse, mille kohaselt kohustub Hankija kontrollima pakkumuse maksumuse põhjendatust siis, kui soodsaima ja maksumuselt järgneva pakkumuste hinnavahe on vähemalt 15%. Pakkumuste hinnavahe oli antud juhul 13,5%. Hankija on tingimuse kehtestamisel tuginenud oma senisele kogemusele, mille kohaselt võib elektriliinide ehitustööde puhul olla pakkumuste maksumuste vahe tavapärasest suurem. Seda näiteks soovitavate kasumimarginaalide, materjalide soetamiseks sõlmitud kokkulepete vms arvelt. Seega ei olnud hankija kohustatud üldse põhjendamatult madala maksumuse kontrolli läbi viima. Menetluskulud tuleb jätta välja mõistmata 7 Vaidlustaja 06.06.2024 seisukoht ja taotlused, taotlus nr 2. 8 Vastus vaidlustusele, lisa 6.2 – GRK kinnitus. 9 Vaidlustaja 06.06.2024 seisukoht ja taotlused, taotlused nr 3 ja 4. 10 Vaidlustaja 06.06.2024 seisukoht ja taotlused, taotlus nr 1. 11 Vaidlustaja 06.06.2024 seisukoht ja taotlused, p 20. 12 Vastus vaidlustusele, p-d 24-29. 5 26. Vaidlustaja palub Hankijalt välja mõista vaidlustamisega seotud menetluskulud. Hankija palub ka antud taotluse jätta rahuldamata. Hankija selgitab lisaks vastuses vaidlustusele toodule, et vaidlustus on suuresti sisutühi ja põhjendamatu, seejuures moodustab suure osa vaidlustuse sisulisest osast seaduse ja kohtupraktika tarbetu sõnasõnaline kordamine. Vaidlustaja esindajal (vandeadvokaat Stig Hendrikson) kulus vaidlustuse koostamisele 6 tundi 12 minutit. Vaidlustus on kokku 6 lehekülge, millest esimesed 2 lehekülge on menetlusdokumendi päis ja asjaolude kokkuvõte, millele järgneb 2 lehekülge seaduse teksti ja kohtupraktika sõnasõnalist kopeerimist. Viimased 2 lehekülge moodustavad Vaidlustaja menetluslikud avaldused ning tühi viimane leht. Sisulist teksti, mis ei oleks kohtupraktika või seaduse ümber kirjutamine, on menetlusdokumendis ligikaudu 0,5 lehekülge. Seega ei ole usutav, et Vaidlustaja esindajal hankedokumentidega tutvumiseks ning vaidlustuse koostamiseks 6 tundi ja 12 minutit. Põhjendatud ajakulu hankedokumentidega tutvumiseks ja vaidlustuse koostamiseks sai olla maksimaalselt 3 tundi. 27. Täiendava 06.06.2024 seisukoha koostamiseks kulus Vaidlustaja esindajal väidetavalt kokku 7 tundi ja 24 minutit, seejuures kulus Vaidlustaja esindajal 1 tund ja 36 minutit, et tutvuda Hankija ja Kolmanda isiku vastusega ning koostada õiguslik analüüs. Arvestades Hankija ja Kolmanda isiku vastuste pikkust ei ole 06.06.2024 seisukoha koostamisele kulunud ajakulu täies ulatuses põhjendatud. Samuti palub Hankija arvestada, et Vaidlustaja 06.06.2024 seisukoha sisulised põhjused on u 3 lehekülge pikad, millest poole moodustavad asjakohatud taotlused ning selgitused (taotlused ehitustööde maksumuse väljaselgitamiseks). Suure osa mahust moodustab ka kvalifitseerimistingimuse, kinnituskirja ning menetlusdokumendi lisana esitatud projektide ümber kirjutamine. 28. Hankija on seisukohal, et menetluskulude nimekirja koostamine ei saanud võtta tund aega. Tavapäraselt on menetluskulude nimekirja koostamise mall advokaadibüroodes olemas, mistõttu jääb menetluskulude dokumendi koostajal teha vaid tabeli täitmise töö. Isegi kui sellist dokumendimalli ei eksisteerinud, tuleb lähtuda eeldusest, et varasemalt menetlustoimingutele kulunud aeg oli esindajal juba üles märgitud ning esindaja ei hakanud meenutama, kui palju tal mingite toimingute tegemisele kulus. Vaidlustaja esindajaks on vandeadvokaat, kellel peaks olema piisav kogemus menetlusdokumentide koostamisel. Lisaks, tegemist ei ole ka keerulise vaidlustusega, kus oleks olnud palju mahukaid menetlusetappe. Eeltoodu tõttu leiab Hankija, et menetluskulude nimekirja koostamiseks oli reaalselt kulunud aeg maksimaalselt 15 minutit. 29. Hankija vaidleb täielikult vastu menetluskuludele, mis on tekkinud seoses T. Mälbergi osutatud õigusteenusega. T. Mälberg ei ole Vaidlustaja esindajana märgitud mitte üheski sisulises menetlusdokumendis. Lisaks ei ole T. Mälberg allkirjastanud mitte ühtegi menetlusdokumenti, va menetluskulude nimekiri. Mistõttu on kummastav ning arusaamatu, mida ning miks T. Mälberg täpselt käesolevas vaidlustusmenetluses tegi. Vaidlustaja poolt esitatud menetlusdokumentidest on alati olnud nähtav vaid üks esindaja (S. Hendrikson), kellega on toimunud ka kogu vaidlustusmenetluse kirjavahetus. Eelpool toodu tõttu on kõik T. Mälbergi poolt tehtud kuluread menetluskulude dokumendis asjakohatud ning ei saa kuuluda välja mõistmisele. 30. Juhul kui Vaidlustuskomisjon otsustab mõista Hankijalt välja Vaidlustaja menetluskulud RHS § 189 lg 2 alusel, tuleb väljamõistetavate menetluskulude suurust vähendada. Väljamõistmisele saavad kuuluda üksnes need menetluskulud, mis on põhjendatud ja vajalikud. 31. Eelpool toodule tuginedes on Hankija seisukohal, et Vaidlustaja poolt 27.05 esitatud kaebus ning 06.06.2024 esitatud täiendavad seisukohad ei ole põhjendatud ega asjakohased, mistõttu tuleb vaidlustus koos 06.06.2024 esitatud täiendavate taotlustega jätta rahuldamata. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Pilleriin Peedosk Elise Suurkuusk Hankija volitatud esindaja Hankija volitatud esindaja 6