Regionaal ministri xx.xx.xxxx käskkiri nr x Lisa 1 right 5052 EELNÕU xx.xx.xxxx 0 0 EELNÕU xx.xx.xxxx ÜHISTRANSPORDI programm 202 5 –202 8 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Programmi üldinfo PAGEREF _Toc167880810 \h 3 2. Sissejuhatus PAGEREF _Toc167880811 \h 3 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava PAGEREF _Toc167880812 \h 4 4. Hetkeolukorra analüüs PAGEREF _Toc167880813 \h 5 Ühistranspordi valdkonna senised olulised arengud 2023.aastal: PAGEREF _Toc167880814 \h 5 Vajab tähelepanu: PAGEREF _Toc167880815 \h 6 Liikuvusreform PAGEREF _Toc167880816 \h 9 5. Olulised tegevused PAGEREF _Toc167880817 \h 10 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused PAGEREF _Toc167880818 \h 11 6.1.1. Programmi tegevus – Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine PAGEREF _Toc167880819 \h 11 7. Programmi juhtimiskorraldus PAGEREF _Toc167880820 \h 13 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus PAGEREF _Toc167880821 \h 13 LISA 2. Teenuste rahastamiskava PAGEREF _Toc167880822 \h 14 PROGRAMM Programmi koostaja ja vastutaja Biomajanduse asekantsler, põllumajanduspoliitika osakond, põllumajanduskeskkonnapoliitika osakond ja kalanduspoliitika osakond Programmi eelnõu valmimise aeg 01.06.2024 Vormi sisu kasutamise selgitus Vormis toodud info on sisendiks riigi eelarvestrateegia (RES) ja riigieelarve seaduse (RE) protsessi koostamisele. Programmi eelnõu kohandatakse RES-ist ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus, merendus Tulemusvaldkonna eesmärk … Valdkonna arengukava / Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 Programmi nimi Ühistranspordi programm 202 5 – 202 8 Programmi eesmärk Eestis on reisijate vajadusi arvestav paindlik ning efektiivne ühistranspordisüsteem. Programmi periood 4 aastat Peavastutaja (ministeerium) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused) Transpordiamet Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2021. a protokollilise otsusega nr 72 kinnitat i „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 ˮ (edaspidi TLAK) , mille üldeesmär k on : „Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.“ TLAK-i üldeesmär ki panustavad kaks programmi: 1) Transpordi ja liikuvuse programm (kliimaministri vastutusala), mis hõlmab kõikide liikumisviiside planeerimise ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist; 2) Ühistranspordi programm (regionaalministri vastutusala), mis hõlmab ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist. Ühistranspordi programm viib ellu TLAKi teist tegevussuun d a : „Liikuvus kui teenus. Üleriigline ühendatud transport“ . Nimetatud programmide planeerimistasandites tehti 2023. ja 2024. aasta võrdluses olulisi muudatusi vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse muudatuse le , millega kujundati ümber ümber ministrite ja ministeeriumide tööjaotus, et viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist . Mõlemad programmid kuulusid kuni 2024. aasta lõpuni t ranspordi tulemusvaldkonda, kuid alates 2025. aastast tõsteti mõlemad programmi d tulemusvaldkonda „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“, mis ühendab endas tervikliku ruumiplaneerimise, liikuvuse ja piirkondliku arengu teemad. Seega panustab ühistranspordi programm ka uue tulemusvaldkonna eesmärki: „….. “ Programmi rakendami sel arvesta kse riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027, „Eesti 2035“ seatud sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega. Käesolev programm on seotud strateegia „Eesti 2035“ sihiga „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ , panustades eeskätt tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud tegevustesse ja mõõdikute „kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris“ ning ka „ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal“ sihttasemete saavutamisse . Kaudselt panustab programm ka teistesse „Eesti 2035“ sihtidesse , sh sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Ühistranspordi programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks tulemusvaldkonnas „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ programmipõhiseks eelarvestamiseks Regionaal- ja Põllumajand usministeeriumis (edaspidi ka Re M ). Programmi eesm ärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi e esmärk: Eestis on reisijate vajadusi arvestav paindlik ning efektiivne ühistranspordisüsteem. Tabel 1: Programmi mõõdikud Mõõdik Tegelik (2023) Sihttase (202 5 ) Sihttase (202 6 ) Sihttase (202 7 ) Sihttase (202 8 ) Reisi j ate arv ühistranspordis 194 013 649 203 130 605 208 278 421 213 202 938 218 005 688 Piletitulu osakaal ühistranspordi maksumusest, % 23,53% 23,72% 23,81% 23,90% 24,00% Alates 2025. aastast muutuvad ka programmi mõõdikud, et paremini hinnata programmi eesmärgi poole liikumist. Programmi tasandil on kaks mõõdikut: 1) Ühistranspordiga reisijate arv – ü histranspordiga tehtud sõitude arv ehk ostetud piletite ja sõitude valideerimiste arv. Arvestatud on reisijate/sõitude andmeid maakonna bussiliinidel, lennuliinidel, laevaliinidel, rongiliinidel, linnaliinidel ja siseriiklikel kaugliinidel . 2) Piletitulu osakaal ühistranspordi maksumusest, % – ü histranspordi teenuse maksumus kaetakse riigieelarvest, KOV i de eelarvest ja piletitulust. M õõdik näitab piletitulu osakaalu kogu maksumusest. Ühistranspordi teenuse hulka on arvatud maakonna bussiliinid, lennuliinid, laevaliinid ja rongiliinid. Mõlema mõõdiku puhul soovitakse näha kasvutrendi. Mida rohkem inimesi kasutab liikumiseks ühistransporti, seda suurem on ka piletitulu osakaal ühistranspordi maksumusest. Oluline on välja tuua, et ü histranspordi programm panustab olulisel määral ka TLAK mõõdikusse „transpordi CO 2 e heitkoguste vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga“ . Tabel 2. programmi eelarve Eelarve kulude jaotus 202 4 eelarve 202 5 eelarve eelarve 202 6 2027 2028 Programmi tegevus Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine 128 792 560 139 598 256 141 848 738 134 098 738 Hetkeolukorra analüü s Ühist ranspordi valdkonna senised olulised arengud 2023 .aastal: 1. juulil 2023. aastal toodi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse üle Transpordiametist ühistranspordi korraldami ne ja Majandus- ja Kommunikatisooniministeeriumist rongliliikluse reisijateveo korraldamine. Ettevalmistused tööealistele piletihinna tagasi toomiseks maakondlikel bussiliinidel. N õudepõhise transpordi kontseptsioon ja Saaremaa pilootprojekti sai d valitsusest heakskiidu. Eesmärk on projekti lõppedes see kasutusele võtta laialdasema nõudepõhise ühistranspordi pakkumiseks erinevates ühistranspordikeskustes. 2023. aastal kuulutati välja Suursaarte parvlaevaliinide sõitjateveo hange ning j ätkub uue keskkonnasõbraliku parvlaeva ehitus suursaarte liinide teenindamiseks (hinnanguline maksumus 39 mln eurot). Parvl aeva kontseptsioon on valminud ning Laev valmib 2026. aastaks. Kuresaare-Tallinn ja Kärdla-Tallinn lennuühenduse hanke läbiviimine. 2023. aasta mä rtsis valmis Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi (praegu Kiimaministeeriumi vastutusalas) tellimusel „Rongiliikluse taktipõhise sõiduplaani analüüs“, mille teostas LocoSmart OÜ. Taktsõiduplaan on liiklusgraafiku koostamise printsiip, mille kohaselt allub ühistransport päeva jooksul korduvale mustrile väljumisaegades (enamasti iga tunni või paari tagant). Võimalused rongiliikluse tihendamiseks kasvavad lähiajal oluliselt: liinile tuleb 16 uut elektrirongi, Tartu ja Narva suuna elektrifitseerimine, kiiruste tõstmine kuni 160 km/h Tartu ja Narva suunal ning Rapla–Lelle vahel, Lääne-Harju raudteeprojekti valmimine, liiklusjuhtimissüsteemi uuendamine, uus depoo Ülemistele. Taktipõhisusest rongireisijate arvu kasvuks siiski üksi ei piisa, kuna viimasega jõuaks aastane reisijate arv vaid 12,8 miljonini, samas TLAK eesmärk 2035. aastal on 20 miljonit aastast rongireisijat . Viimase saavutamiseks on vajalik teha ka taristu muudatusi . Ette on valmistatud liikuvusreformi kontseptsioon, miskeskendub ühistranspordi arendamisele ja mille eesmärgid võib jagada nelja omavahel põimunud kategooriasse : Toimepiirkondade äärealade elanikele ligipääsu tagamine igapäevaeluks vajalikele teenustele, haridusele ja töökohtadele. Ühistranspordi kasutajate osakaalu kasvatamine suurte keskuste mõjupiirkonnas ja nende vahel. Kuluefektiivsuse tõstmine. Veondussektori keskkonnamõju ja ühiskondlike kulude vähendamine. Vajab tähelepanu: Seoses C OVID-19 kriisiga vähenes oluliselt ühistranspordi kasutajate arv . K uigi reisijate arv on viimastel aastatel suurenenud ja peaaegu taastunud C OVIDi eelse ajale, on jätkuvalt probleemiks linnapiirkondade autostumine ja kulutõhusa ühistransporditeenuse pakkumine hajaasutuses . Ü histranspordikeskuste v äljakutsed on seotud eelkõige reisijate tegelikele nõudlustele vastava ühistransporditeenuse pakkumise tagamisega , inimeste sundkulutuste vähendamisega transpordile ja nõudluspõhise transpordi arendamisega piirkondades, kus see on mõistlik. Pikemas perspektiivis tuleb senise maakondliku liinivõrgu ümberkorraldamisel välja tööta d a uu s liinivõr k regulaarsete intervallidega sõiduplaanidele (ehk taktipõhisusele) tuginedes, mis on eelduseks tõhusale liinide omavahelisele sidumisele. Võrgu ülesehitusel luuakse kolmetasandiline liinide hierarhia, mille eesmärgiks on ebatõhusa liiniläbisõidu vähendamine, töökohtade ja teenuste kättesaadavuse parandamine ning ühendusaegade lühendamine : Kaugliinid (rong, kaugbuss ) tagavad kiire ühenduse suurte tõmbekeskuste vahel. Taktipõhine liiklus (baasintervalliks on 1 või 2 tundi), iga päev hommikust õhtuni. Võrk maksimeerib raudtee mõju aeg-ruumiliste vahemaade vähendamisel. Regionaalsed põhiliinid tagavad kiired ja sagedased ühendused regionaalsete tõmbekeskustega, teostades mh ettevedu ka kaugliinidele . Põhiliinid sõidavad kindla takti alusel (baasintervalliks on enamasti 1 või 2 tundi, mida saab vajadusel lühendada nt 30, 20, 15 või 10 minutini), iga päev hommikust õhtuni. Hõlmab nii maakonnabusse kui regionaalseid ronge. Kohalikud liinid teenindavad tõmbekeskuste tagamaad ning toidavad põhiliine. Tava- või nõudepõhine teenus. Tagab toimepiirkondade äärealade elanikele elementaarse ligipääsu keskuses paiknevatele töökohtadele ja igapäevaeluks vajalikele teenustele. Selleks, et tagada õiglasemat ühistranspordi rahastamist oleks perspektiivikas kaaluda varianti, kus kohalikud omavalitsused rahastaksid ühistranspordi korraldamist võrdselt per capita . Järgnevalt on toodud vastavat transpordi liigile reisijate arvud siseriiklikul regionaalsel reisijateveol ning riiklikud dotatsioonid: Tabel 4: Rongireisijate arv ning riiklik dotatsioon reisija kohta SÕITJATE VEDU RAUDTEEL Sõitjad (tuhat) 2022 2023 2024* 2025* 2026* 2027* 2028* Kokku (tuhat in.) 7100 7807 8400 9400 10700 11700 12500 Riigi toetus liiniveo korraldamiseks (eurodes) 29 599 040 32 461 128 34 613 995 40 900 000 43 800 000 47 300 000 46 900 000 Indikatiivne riigi toetus reisija kohta (eurodes) 4,17 4,16 4,12 4,35 4,09 4,04 3,75 * prognoos Tabel 5: Reisijate arv regionaalsetes sadamates ning riiklik dotatsioon reisija kohta SÕITJATE ARV Parvlaevad 2022 2023 2024* 2025* 2026* 2027* 2028* Virtsu- Kuivastu ja Rohuküla- Heltermaa 2 298 753 2 411 446 2 459 675 2 508 868 2 533 957 2 559 297 2 584 890 Sõru -Triigi 43 938 47 989 48 949 49 928 50 427 50 931 51 441 Ruhnu 8 635 8 785 8 961 9 140 9 231 9 324 9 417 Vormsi 71 738 74 414 75 902 77 420 78 195 78 976 79 766 Kihnu 81 753 82 353 84 000 85 680 86 537 87 402 88 276 Piirissaare 9 772 10 630 10 843 11 059 11 170 11 282 11 395 KOKKU 2 514 589 2 635 617 2 688 329 2 742 096 2 769 517 2 797 212 2 825 184 Muutus,% 5% 5% 2% 2 % 1% 1% 1% Riigi toetus (eurodes) 24 891 311 26 609 889 26 899 408 27 437 396 27 986 144 28 545 867 28 545 868 Indikatiivne riigi toetus reisija kohta (eurodes) 9,90 10,10 10,01 10,01 10,11 11,43 12,43 * prognoos Tabel 6: Lennureisijate arv ning riiklik dotatsioon reisija kohta SÕITJATE ARV Lennuk 2022 2023 2024* 2025* 2026* 2027* 2028* Kärdla 1 1 849 16 275 16 763 17 266 17 784 18 318 18 867 Kuressaare 36 784 41 237 42 474 43 748 45 061 46 413 47 805 Ruhnu 1 528 1 400 1 442 1 485 1 530 1 576 1 623 KOKKU 50 161 58 912 60 679 62 500 64 375 66 306 68 295 Muutus,% 26% 17% 3% 3% 3% 3% 3% Riigi toetus (eurodes) 5 559 522 6 885 078 7 022 779 7 163 235 7 306 500 7 452 630 7 452 631 Indikatiivne riigi toetus reisija kohta 110,83 € 116,87 € 115,74 € 114,61 € 113,50 € 112,40 € 109,12 € * Prognoos Tabel 7: Bussireisijate arv maakonnaliinidel ning riiklik dotatsioon reisija kohta SÕITJATE ARV MAAKONNABUSSILIINIDEL 2022 2023 2024* 2025* 2026* 2027* 2028* Sõitjaid kokku 22 203 440 23 168 838 23 632 215 24 104 859 24 586 956 25 078 695 25 580 269 Muutus,% 23% 4% 2% 2% 2% 2% 2% Riigi toetus (eurodes) 62 643 568 74 600 450 76 092 459 77 614 308 79 166 595 80 749 926 80 749 927 Indikatiivne riigi toetus reisija kohta 2,82 € 3,22 € 3,22 € 3,22 € 3,22 € 3,22 € 3,16 € * Prognoos Liikuvusreform Elanikkonna liikuvusharjumuste muutumine, alternatiivide (ennekõike auto) suurem kättesaadavus ja killustunud korraldus on loonud Eestis olukorra, kus ühistranspordi areng ei vasta ühiskonna ootustele. Teenuse turuosa on langustrendis vaatamata reisijate arvu kasvule viimastel aastatel . Seniste trendide ümberpööramine säästlike liikumisviiside osakaalu suurendamiseks eeldab fundamentaalseid muutusi liikuvuskorralduses, mille teostamiseks on ellu kutsutud liikuvusreform . Liikuvusreformi ühistranspordivaldkonna eesmärkide elluviimiseks on kavas viis peamist tegevussuunda. Liikuvuse analüüs ja ühenduste planeerimine vastavalt andmepõhisele inimeste liikuvusvajadusele ja -potentsiaalile. Liinivõrgureform, mille keskmes on taktipõhise kolmetasandilise liinivõrgu ülesehitus ning nõudepõhise ühistranspordi laiapõhjaline juurutamine. Ühtne piletisüsteem, mis soosib reisijate ümberistumist ning võimaldab koos taktipõhise liinivõrguga vähendada liinide dubleerimist. Toetavad investeeringud säästlikesse sõidukitesse ja taristusse bussipeatuste, kergliiklusteede ning raudtee näol, tõstmaks ühistranspordi atraktiivsust. Administratiivsed muudatused, mis parandavad ühistranspordi üleriigilist juhtimissüsteemi, osapoolte tööjaotust ning õiguslikke raamtingimusi. Reisirongiteenuse ja kohalike/maakonnabussiliinide integreerimist ei ole seni Eestis süsteemselt arendatud. Sellest tulenevalt on mitmes maakonnas rongipeatuste läheduses nii maa konnakeskusi, suuremaid linnu kui ka tiheasustusalasid, kust ei pääse rongiteenusele mugavalt ligi kohalikku või maakonnaliini ühistransporti kasutades. Üheks põhjuseks on ka see, et tihtipeale ei ole busside ja rongide väljumisajad omavahel sünkroonitud. COVID-19 pandeemia tulemusel on vähenenud kaugliinide väljumiste arv ning reisirongi teenindusalast välja jäävate linnade ühistranspordiühendused on võrreldes pandeemia eelse ajaga muutund kehvemaks. Pu udub süsteemne lähenemine rongiteenuse ning maakondliku- ja muu regionaalse bussiteenuse integreerimiseks. Samuti puudub selge ja ühtne kommunikatsioon rongidega sünkroonitud bussiliinide kohta nii bussiteenuse kui ka Elroni poolel. Siiski on mitmed ühistranspordikeskused (edaspidi ÜTK), kus juba praegu sünkroniseeritakse bussiliine rongiaegadega (nt Põlva, Rapla, Rakvere), kuid puudub ühtne kommunikatsioon, kus kõik rongide väljumised ei ole alati bussidega teenindatud ning ÜTKdel on raske tihti muutuvate rongiaegadega sammu pidada. Eesmärk oleks m uuta kiire ja mugav ühistransporditeenus kättesaadavamaks nii elu-, töö- kui ka koolikohtade vahel. Samuti tagada rongipeatustele piisavalt lähedal paiknevatele, kuid nende praegusest teenindus raadiusest kaugemal oleva te le , suure asustustihedusega piirkondade elanikele rongi ajagraafikutest lähtuv bussiühendused selliselt , et: ettevedavad bussiliinid moodustaks rongide väljumisaegadega loogilise terviku ; rongi ja bussi kombineerides tekib konkurentsieelis ning ajaline ja rahaline kas u võrreldes isikliku sõiduauto kasutamisega; ettevedavad bussiliinid oleksid teistest liinidest arusaadavalt eristatavad ning potentsiaalsed kasut ajad mõistaksid selle tähendust; sõitjatel oleks kindlustunne, et ümberistumine toimib ja buss ootab rongi ära ka pa ariminutilise hilinemise korral; kogu reisi hind ol eks sarnane rongipileti hinnaga; Elroni jt reisiplaneerijate otsingus tulevad ühildatud rongi- ja bussiliinid selgelt välja ning on kergesti leitavad. Pikas perspektiivis tuleb ühistranspordi korraldust väga põhjalikult analüüsida ja teha muudatusi ülalnimetatud ettepanekutest lähtuvalt. Kiire ja laialdane üleminek üle-eestilisele nõudepõhisele ühistranspordile ei ole 2024. aastast siiski veel võimalik , sest pilootprojekt pole selleks ajaks veel lõppenud. Olulised tegevused Ühistranspordi programmi olulised tegevused programmiperioodil 2025 ― 2028 : Jätkub ühistranspordi liinivedude (lennu-, laeva-, maakonnabussi-, rongitransport) toetus aastatel 2025 – 2025 kogusummas ligikaudu 722,8 miljonit eurot, 2025 . aastal on vajaminev toetus ca 168 miljonit eurot. Kaasaegse ühistranspordi registri välja arendamine Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamine (VVTP) Liikuvusreformi tegevuste läbiviimine (VVTP): Jätkatakse ühtse üle-eestilise piletimüügisüsteemi ja piletisüsteemi väljatöötamist. Jätkatakse ühistranspordi korraldusmudelite tõhustamisega. Jätkatakse nõudetranspordi arendamistegevustega. P arvlaeva- ja lennuühenduste parandamisvõimaluste analüüsi läbiviimine (VVTP) Meetmed , programmi tegevus ed ja teenused 6.1.1 . Programmi tegevus – Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine Tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused Eesmärk Eestis on reisijate vajadusi arvestav paindlik ning efektiivne ühistranspordisüsteem Mõõdik Tegelik tase Trend Sihttase 2023 ↗ 2025 2026 2027 2028 Rongireisijate arv tellitud rong/km kohta 1,29 ↗ 1,43 1,44 1,44 1,45 Maakondlike bussiliinide sõitjate arv/ lkm kohta 0,48 ↗ 0,55 0,56 0,57 0,59 Siselendude täitumus tellitud reisi istekoha kohta (reisijad reisi kohta) 42,5 ↗ 43 44 45 46 Parvlaeva reisijad reisi kohta 86,0 ↗ 98,69 99 99,9 100 Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Ü histranspordi toetuste puudujäägi katmi ne. L innapiirkondade autostumi ne ja hajaasustuses kulutõhusate ühistransporditeenuste pakkumi ne. R eisijate tegelikele nõudlustele vastava ühistransporditeenuse pakkumise tagami ne ühistranspordikeskustes ja inimeste sundkulutuste vähendami ne transpordile Nõudluspõhise transpordi arendamine piirkondades, kus see on mõistlik. S õiduautode kasutamise kasvu ohjeldamine tiheasustustes läbi ruumilise planeerimise, ajaliselt konkurentsivõimelise ühistransporditeenuse ja ühtse liinivõrgu ning piletitoodete arendamise linna, maakonna ja rongiliinidega. S üsteem s e lähenemise puudumine rongiteenuse ning maakondliku- ja muu regionaalse bussiteenuse integreerimiseks. P uudub ka selge ja ühtne kommunikatsioon rongidega sünkroonitud bussiliinide kohta nii bussiteenuse kui ka Elroni poolel. Tegevused: Töötada välja ühtne tööprotsess (sõiduplaanide muudatustest teavitamine, kommunikatsioon) Elroni , ÜTK-de ja rongiga seotud linnaliinide korraldajate vahel ning motivatsiooniskeem ÜTK- dele , mis tagaks regiooni olulistes rongipeatustes kohalike- ja maakonnaliinide teenuse sünkroonimise rongidega. Tekitada 202 5 . aastal liikuvusreformi eelarve raames rahastus rongide ja busside sünkroniseerimiseks ja selle kommunikatsiooniks , eesmärgiga alustada seostatud ühistranspordivõrgu juurutamisega . 2025. aastal käivitatakse liikuvureformi raames uue liinivõrgu piloodid Saaremaal ja Lääne-Harjumaal Raudteetaristu remondi- ja hooldusrežiimi muutmine regulaarseks ja taristulõigupõhiseks praeguse töötüübi põhise režiimi asemel. Eesmärk o n , et kõik tööd tehakse konkreetsel lõigul korraga ära ja sekkumine konkreetse tsooni graafikusse oleks minimaalne. Kvaliteetsete ja atraktiivsete ümberistumissõlmede ja nendeni viiva vajaliku taristu väljaarendamine. Üleriigilise ühtse piletisüsteemi loomine (sh kuukaardid, tsoonipiletid jms), mis loob eelduse selleks, et ühistranspordiga sõitmine oleks üksikpiletite kasutamisest ja autosõidust oluliselt soodsam. Taktipõhise rongisõiduplaani juurutamine ( LocoSmart OÜ, “Rongiliikluse taktipõhise sõiduplaani analüüs”). Lähtuvalt ü histranspordikorralduse alternatiivsete haldusmudelite uuring ust (AS Civitta) haldusmudeli uuendamine. Oodatav( ad ) tulemus( ed ): Plaanitavate tegevuste tulemusena suureneb ühistranspordi kasutusmugavus ja kasutajate ar v ning suureneb ka piletitulu osakaal ühistranspordi maksumusest. Juurutatud saab takti põhine rongisõiduplaan ja ühtne tööprotsess maakonnaliinide ja rongide sõiduplaanide ühildamiseks on välja töötatud . Ühistranspordikorralduse haldusmudel on vastavalt soovile uuendatud . 7. Programmi juhtimiskorraldus Ühistranspordi programmi juhib maa- ja ruumiloome asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Valdkonna eest vastutav minister kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ tulemusaruandesse. Programm on arengukavas „ Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 “ seatud eesmärkide rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument. LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Programmi tegevuse alla kuulub kaks teenust: Siseriikliku ühistranspordi kavandamine ― Siseriikliku ühistran spordi ja ühistranspordipoliitika (maismaa-, õhu- ja veetranspordis) kujundamine ja transpordi poliitikameetmete välja töötamine. Ühistranspordipoliitika meetmete elluviimise ja järelevalve koordineerimine, sh uuringute ja analüüside tellimine transpordipoliitika kujundamiseks või elluviimise hindamiseks, ühistranspordi arengu ülevaadete koostamine, valdkondlike strateegiate koostamisel osalemine, õigusaktide välja töötamine, rahvusvahelistes töögruppides ja organisatsioonides osalemine, erinevate avalike veoteenuste ühistransporditoetuse vajaduste kaardistamine ja arvutamine, rahastuskavade koostamine, lepingute sõlmimine, riigiabi küsimuste lahendamises osalemine jmt. Parema ühistranspordikorralduse tagamise eesmärgil erinevate uuenduslike transpordisuundade ja lahenduste kaardistamine, sh pilootprojektides osalemine ja projektide edukate tulemuste laiemalt kasutusele võtmine, uudsete võimaluste tutvustamine KOVidele ja laiemale avalikkusele ning vajadusel ühistranspordipoliitikasse muudatuste sisse viimine. Ühistranspordi korraldamine ― Avalike teenuselepingute sõlmimine, veomahtude kokkuleppimine, hankelepinguga volitamine bussitranspordi ja veetranspordi korraldamiseks, rahvusvaheliste ja riigisiseste kaugliinilubade andmine ja sõiduplaanide kinnitamine, maakonnasisese ühistranspordi korraldamine ja sõiduplaanide väljatöötamine avalikule liiniveole, lepingute täitmise järelevalve, piletihinna kehtestamine ja toetuste väljamaksmine. Ühistranspordi registri pidamine. Ühistranspordi korraldamise teenuse eesmärgi täitmist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Mõõdik Trend Tegelik tase (2023) Sihttase (2025) Sihttase (2026) Sihttase (2027) Sihttase (2028) Sõitude arv (miljonit) riigi poolt doteeritava ühistranspordiga (rong, lennuk, laev, maakonnabuss) ↗ 33,7 36,3 38,1 39,6 40,9 LISA 2. Teenuste rahastamiskava Programmi teenuste rahastamiskava Eelarve 2025 2026 2027 2028 Siseriikliku ühistranspordi kavandamine 813 048 818 744 819 226 819 226 Ühistranspordi korraldamine 127 979 512 138 779 512 141 029 512 133 279 512
Regionaalministri xx.xx.xxxx käskkiri nr x Lisa 1 right 5052 EELNÕU 1.06.2024 0 0 EELNÕU 1.06.2024 TOIDUOHUTUS 202 5 –202 8 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u PROGRAMM PAGEREF _Toc167368708 \h 3 1. Programmi üldinfo PAGEREF _Toc167368709 \h 3 2. Sissejuhatus PAGEREF _Toc167368710 \h 3 3. Programmi mõõdikud ja rahastamiskava PAGEREF _Toc167368711 \h 5 4. Hetkeolukorra analüüs PAGEREF _Toc167368712 \h 6 5. Olulised tegevused PAGEREF _Toc167368713 \h 10 6. Programmi tegevused PAGEREF _Toc167368714 \h 12 6.1 Programmi tegevus – Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine PAGEREF _Toc167368715 \h 12 6.2 Programmi tegevus – Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine PAGEREF _Toc167368716 \h 15 6.3 Programmi tegevus – Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine PAGEREF _Toc167368717 \h 16 6.4 Programmi tegevus – Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine PAGEREF _Toc167368718 \h 18 6.5 Programmi tegevus – Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine PAGEREF _Toc167368719 \h 27 6.6 Programmi tegevus – Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja korraldamine PAGEREF _Toc167368720 \h 33 7. Programmi juhtimiskorraldus PAGEREF _Toc167368721 \h 35 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus PAGEREF _Toc167368722 \h 36 PROGRAMM Programmi koostaja ja vastutaja Toiduohutuse osakond, taimetervise osakond, toiduohutuse asekantlser Programmi eelnõu valmimise aeg 1.06.2024 Vormi sisu kasutamise selgitus Vormis toodud info on sisendiks riigi eelarvestrateegia (RES) ja riigieelarve seaduse (RE) protsessi koostamisele. Programmi eelnõu kohandatakse RES-ist ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga. 1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised. Valdkonna arengukava Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Valdkonna visioon Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada Programmi nimi Toiduohutuse programm Programmi eesmärk Eestis on k estlik toidutootmine, ohutu toit ja hoitud keskkond. Programmi periood 4 aastat (202 5 –202 8 ) Peavastutaja (ministeerium) Regionaal- ja P õllumajandusministeerium Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused) Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Maaelu Teadmuskeskus (METK) 2. Sissejuhatus Toiduohutuse p rogrammi eesmärk on planeerida ja ellu viia tegevusi, mis aitavad tagada kestlik u toidutootmi s e, ohutu toi du ja hoitud keskkon na . Programmi tegevused on suunatud toitainerik ka , tervist toetav a , kõrge loomaheaolu standardi ning madala keskonnamõjuga toodetud toi du tootmisele nii praegustele kui tulevastele Eesti elanikele . Programmi eesmärgid toetavad lisaks põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava eesmärkidele ka rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 ja keskkonnavaldkonna arengukava 2030 eesmärke. Programm „Toiduohutus“ panustab arengustrateegias „Eesti 2035“ tervist toetava elukeskkonna kujundamisse (sh inimeste keskkonnaalase ja tarbijateadlikkuse parandamine, toiduohutuse riskide maandamine ning tervist ja keskkonda hoidva õigusruumi kujundamine) ning toidujäätmete vähendamisse ja ülejääva ohutu toidu annetamisse läbi tegevuse – jäätmemajanduse tõhus ja innovaatiline ümberkorraldamine. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas on üheks arenguvajaduseks ka kestliku toidusüsteemi edendamine, mis on kaetud tegevusega ― rohepööret toetava raamistiku kujundamine. Regionaalminister annab igal aastal Riigikogus ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ( ReM ) panusest arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisse. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023-2027 (VVTP) näeb ette mitmed valdkondlikud tegevused: Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkt 5.1.5 täitmiseks esitas ReM memorandumi „Analüüs ja ettepanekud põlevkivi töötlemisel tekkivate jäätmete kasutamise võimaluste kohta väetisena“. Valitsuse otsuse kohaselt võimaldatakse nii ladestatud põlevkivituhka kui ka põlevkivituha väärindamise tulemusel tekkivaid kõrvalprodukte kasutada väetisena, kui sellel on tõendatud soodne mõju taimele ja taimekasvatussaadusele ning need on ohutud inimese ja looma elule ja tervisele ning keskkonnale. Väetisena kasutamiseks peavad tooted vastama väetise koostisele esitatud nõuetele ning need on erinevate liikide lõikes kehtestatud ministri määrusega. Määruse muutmiseks on vajalik teostada erinevaid katseid ning tellida ekspertarvamus teadlastelt, et määrata kindlaks väetisena kasutatavas põlevkivituhas ja kõrvalproduktides sisalduvatele potentsiaalselt ohtlikele ühenditele või ainetele asjakohased piirväärtused Veterinaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ning loomakaitseseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus - lemmikloomade pidamisega seotud seadusandluse ja lemmikloomade registreerimisega seonduva ajakohastamine (VVTP 7.3.12) Analüüsida võimalusi avaliku sektori asutuste toitlustamises kohaliku, mahe ja taimse toidu osakaalu suurendamiseks (VVTP 7.3.8; 7.3.11). Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostas Vabariigi Valituse istungile tööplaanis ettenähtud tegevuste elluviimiseks memorandumi. Memorandub kiideti Valitsus e poolt heaks 2.05.2024 ja selles otsustati , et Kliimaministeerium töötab välja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tehtud toitlustusteenuse ja toidu analüüsi põhjal keskkonnahoidlikkuse kriteeriumid ja kliimaminister kehtestab need määrusega 1. jaanuariks 2027. a. Sotsiaalminister kehtestab institutsionaalset toitlustamist reguleerivad uuendatud määrused 1. jaanuariks 2026. a. Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium viivad ellu memorandumi koolitoidu teekaardi tegevused järgneva viie aasta jooksul alates valitsuse otsuse vastuvõtmisest. Detsembriks 2024 nähakse ette Põllumajandusministri 11. märtsi 2015. a määruse nr 24 "Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded" muutmi ne, mi s puudutab toidu annetamis e edendamist ning liha päritolu esitami st toitlustuses (VVTP 7.3.10) . Lisaks panustasime Regionaal- ja Põllumajandusministeerumi poolt kliimaministrile pandud toidujäätmete tekke vältimise kava ajakohastamisse, mille tähtaeg oli 2023. lõpp. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkt 7.3.6. kohaselt suurendab valitsus mahetoodangu eelistamist nügimismeetoditega ning jätkab laste tervislike toitumisharjumuste kujundamise toetamiseks mahetooraine kasutamise kompenseerimist koolides ja lasteaedades. Regionaalministrile tehti selle raames ülesandeks mahetoodete toetamise meetme toetuse andmise tingimusi täpsustada. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas Vabariigi Valitsuse istungile m emorandum i – „ Mahetoodete toetamise meetme toetuse andmise tingimuste täpsustamine “ . . Memorandumis pakuti välja 3 võimalust haridusasutustes mahetoidu toetuse edendamiseks: toetuse ühikumäära tõstmine, kõrgem toetuse ühikumäär neile koolidele ja lasteaedadele, kus kasutatakse mahepõllumajanduslikku toorainet suuremal määral kui 50% ning toetuse sihtrühma laiendamine kutsekoolide õpilastega. Memorandum kiideti valitsese poolt heaks ning otsustati, et Eesti haridusasutuste toitlustuses mahetoidu osakaalu suurendamise soovi korral tuleb kaaluda valitsusel eelpool kirjeldatud alternatiive järgnevate aastate RES protsesside raames. Muudatused Toiduohutuse programm on alates 2025. aastast eraldiseisev programm, mille eesmärkide saavutamise eest vastutab toiduohutuse asekantsler. 3. Programmi mõõdikud ja rahastamiskava Programmi mõõdikud: Mõõdik Tegelik (20 2 3 ) Sihttase (202 5 ) Sihttase (202 6 ) Sihttase (202 7 ) Sihttase (202 8 ) Tarbija kindlustunde indeks, % 67 (2021) 69 - 69 - Antibiootikumide kasutamise tase , mg/PCU 45,8 (2022) - - 37 3 7 (2030) Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkide proovide osakaal Eesti päri t olu toidus , % 0 (2022) 1 1 1 1 Tarbija kindlustunde indeksi väärtus oli 2023. aastal 69%. Selle alusel võib öelda, et 66% kuni 72% Eesti elanikest olid toidu ohutuses pigem kindlad. See osakaal ei ole suures plaanis võrreldes 2019. aastaga (68,3%) ja 2021. aastaga (67,4%) muutunud. Tarbija kindlust mõjutasid endiselt olulisel määral isiklikud kokkupuuted juhtumitega, kus toidu ohutuse suhtes esines kahtlus. Tarbija kindlus oli kõrgem eestikeelsete, vähemalt 500-eurose kuusissetuleku, meessoost ja alla 25 aastaste Eesti elanike seas. Antibiootikumide kasutamise tase ( müügikogus arvestades populatsiooni korrigeerimise ühikut mg/PCU ) iseloomustab loomade üldist tervise ja heaolu seisukorda, sest näitab haiguste ennetamise efektiivsust ja ravimite kasutamise vajaduse vähenemist. Antibiootikumide kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel on võrreldes 2010 . aastaga langenud 3 0 %, kuid edasine vähenemine on peatumas. 202 1. ja 202 2. aastal jäi antibiootikumide kasutus samale tasemele , vastavalt 46,6 ja 45,8 mg/PCU . 2023. aasta tase selgub 2024. aasta novembris. Aasta aastalt a ntibiootikumide kasutamis e vähendamine toetab EL „Talust taldrikule“ strateegia eesmärki vähendada EL üleselt antibiootikumide kasutust 2030. aastaks 50%. Piirnorm i ületavate taimekaitsevahendite jääkide proovide osakaalu mõõdik Eesti päritolu toidus iseloomustab lubatud taimekaitsevahendite korrektset kasutust ja tarbimiseks ohutu toidu tootmist . Taimekaitsevahendite jääkide seire eesmärk on vältida taimekaitsevahendite jääkide lubatust kõrgema taseme esinemist toidus. ELis on kehtesta tud taimekaitsevahendite jääkide piirnormid toidus ja söödas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ega (EÜ) nr 396/2005. Toit vastab nõuetele, kui selles tuvastatud jääkide sisaldused jäävad alla toimeaine suurima lubatud koguse ( MRLi ). Eesti päritolu toodetel kontrollitakse täiendavalt, kas analüüsi käigus tuvastatud toimeainet on lubatud Eestis antud kultuuri kasvatamisel kasutada. Kui kasvõi üks taimekaitsevahendi jääk ületab MRLi väärtuse, loetakse toit nõuetele mittevastavaks ning seda ei lubata turustada . Programmi eelarve: Programmi tegevus Eelarve Eelarve prognoos 2024 2025 2026 2027 2028 Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine 2 258 194 2 194 298 2 194 474 2 194 340 Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine 5 005 047 5 002 168 5 002 308 5 002 308 Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine 10 794 255 10 804 601 10 802 068 10 804 768 Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine 25 686 770 26 625 515 24 953 741 24 953 201 Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine 12 319 220 12 332 918 12 333 612 12 333 072 Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine 28 293 472 29 663 594 30 954 026 30 954 026 4 . Hetkeolukorra analüüs Programmis kajastuvad tegevused, mis aitavad saavutada tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ eesmärke taimekaitse ja väetiste, põllumajandusloomade aretuse, sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali, taimetervise, loomade tervise ja heaolu , toiduohutuse ja mahepõllumajanduse valdkondades. Taimekaitse valdkond on valdavalt stabiilses seisus, muutlikkus tuleneb nii ELi ülestest õigusaktidest, kliimamuutustest, globaalsetest trendidest kui ka turu suurusest. Ilmastiku muudatused on kaasa toonud suundumuse erinevate kultuuride kasvatamiseks (nt suviviljadelt taliviljadele), millel on erinevad kahjustajad ja seega ka taimekaitsevajadused. Mitmed varem laialdaselt kasutatud taimekaitsevahendite toimeained on ELi üleselt turult eemaldatud ning alternatiivsete toodete turule lubamine on ajamahukas ning mõnikord piiratud turu suurusega ja kasvatatavate kultuuride pindalaga (väiksematele turgudele ei soovita tooteid registreerida). Taimekaitsevahendite registrisse on kantud 442 toodet, mis on Eestis turule lubatud 31. mai seisuga. Taimekaitsevahendite turustamine toimeaine kogusesse ümberarvestatuna ulatus 777 tonnini 2022. aastal, mis on kuuendiku võrra väiksem kui eelneval aastal ja ka vähem kui üle-eelmisel aastal. Eestis turustatavad kogused moodustavad hinnanguliselt kuni 0.2% kogu ELs turustatud taimekaitsevahenditest. Väetiste käitlemine on heas seisus , väetiseregistrisse lisati 2023. aastal 151 väetist ja CE väetiste nimekirja lisati 111 toodet, kus oli aasta lõpu seisuga 144 toodet. Paljud Eesti maaletoojad ei registreeri tooteid enam väetiste registris, vaid lisavad CE väetiste nimekirja. Väetiseregistris olevate toodete tootmise ja turustamise osas tehti 140 kontrolli, mille tulemusel koostati 2 ettekirjutust ja 4 kirjalikku tähelepanujuhtimist. Teostati 4 CE väetise kontrolli ja võeti 6 proovi, mis kõik vastasid nõuetele. Tulenevalt ringmajandusele fokusseeritusest soovitakse luua täiendavad võimalused põlevkivi ja selle töötlemisel tekkinud kõrvalproduktide väetisena kasutuselevõtmiseks , kui uuringutega tõendatakse nende soodne mõju taimedele ning ohutus inimesele, loomale ja keskkonnale. . Põllumajandusloomade aretus Eestis on kõrgel tasemel. Piimaveiste kasvatuses on kõrgeimad toodangunäitajad Euroopa Liidu riikide seas. Samas piimaveiste karjaspüsimise aeg on suhteliselt lühike. Eesti punase veise tõugu loomade arv on jätkuvalt langustrendis. Tulenevalt rasketest söödavarumise tingimustest möödunud aastal, on lihaveiste arv vähenenud. Lambakasvatuses on vähenenud just kohalikest tõugudest eesti valgepealise ja eesti tumedapealiste lammaste arv, samas on tõusnud välismaiste tõugude arvukus. Ohustatud tõugude loetelusse kantud tõugudest on eesti hobuse arvud tõusnud aastate vältel, samas eesti raskeveohobuse populatsioon on väikesearvuline. Eesti maaveise arvud on olnud stabiilsed. Kihnu maalamba populatsioon on viimastel aastatel suurenenud. Põlistõugude ning kohalike tõugude säilitamine panustab bioloogilise mitmekesisuse säilimisse. Tänu kohalikule sordiaretusele saavad põllumehed kasutada järjest enam Eestis aretatud sorte. Sordiaretuse edendamine on vajalik ka muutuvate keskkonnatingimuste ning keemiliste taimekaitsevahendite kasutuspiirangutega toime tulemiseks. Tänu biotehnoloogia arengule on võimalusi, mis mh aitavad kiirendada sordiaretuse protsessi ning luua kliima- ja keskkonnamuutustele vastupidavamaid sorte. Selle võimaluse kasutamiseks on vaja aktiivselt osaleda soodustava regulatiivse keskkonna loomisel ning suure ndada põllumajandustootjate ja avalikkuse teadlikkust nende lahenduste olemusest ja mõjust. Seemnekasvatus on Eesti teraviljasektori tugevus. Seemnepõldude pindala on viimastel aastatel järjest kasvanud olles 2020. aastal 12 972 ha, 2021. a astal 13 527 ha, 2022. a astal 14 547 ha ja 2023. aastal juba 15 552 ha. Isevarustatuse tase on samuti tõusujoones, sest kasutades külvisenormi 180 kg/ha , sai Eestis 2023. aastal külvata 2022. aastal Eestis toodetud sertifitseeritud teraviljaseemnega kuni 50% teravilja kasvupinnast. Põllumajandusliku toidu tootmisahela alguspunktiks on taimne paljundusmaterjal . Hetkel on töös taimse paljundusmaterjali valdkonda reguleeriv ate osaliselt 1960. aastast pärinevate Euroopa Liidu seemne ja paljundusmaterjali turustamisdirektiivid e läbivaa tus . Taimetervise olukord Eestis on jätkuvalt hea. Ohtlike taimekahjustajate puhanguid esineb, kuid tõhusate tõrjemeetmete rakendamise tulemusel on kahjustajate edasine levik tõkestatud. Taimetervis e hea seisundi hoidmine on väga oluline nii taimekasvatuse, metsade, looduslike ja täisistutatud alade, looduslike ökosüsteemide, ökosüsteemi teenuste ja elurikkuse seisukohalt. Taimetervist ohustavad taimedele ja taimsetele saadustele kahjulikud liigid, mille Euroopa Liidu territooriumile sissetoomise risk i suurendab rahvusvaheli n e kaubavahetus ja kliimamuutus ed. T aimetervise valdkond on reguleeritud peamiselt Euroopa Liidu õigusaktidega, lisaks järgitakse rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni (IPPC) raames kokkulepitud põhimõtteid ja rahvusvahelisi standardeid. Töö õigusaktide ja standardite ajakohasena hoidmiseks on järjepidev ja tingitud taimekahjustajate levikust, mille põhjusteks võib olla nii inimtegevus kui ka levikupiirkondade laienemi ne loodusliku leviku või kliimamuutuste tõttu. EL õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks on oluline kindlustada ressurss kohustuslike seirete läbiviimiseks ja muude lisanduvate ülesannete täitmiseks. Suurenenud on ettevõtjate omavastutus, mistõttu tuleb enam tähelepanu pöörata teadlikkuse tõstmisele. Eesti on alates 2005 aasta 15. maist tunnistatud viljapuu-bakterpõletiku tekitaja Erwinia amylovora suhtes kaitstavaks piirkonnaks. Kaitstava piirkonna staatus antakse riigile või piirkonnale, kus see taimekahjustaja kohastunud ega levinud ei ole, kuid kus on soodsate tingimuste tõttu oht selle levimiseks. Kaitstava piirkonna staatuse säilitamiseks seiratakse igal aastal ulatuslikult muu hulgas peremeestaimi tootvaid puukoole, viljapuuaedu ja metsi. Viimati tuvastati kahjustaja puhang 2019. aastal, misjärel rakendati tõrjemeetmeid ning kahjustaja levik tõkestati edukalt, viimastel aastatel puhanguid pole tuvastatud. Samas esineb probleeme Eestisse saadetud viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimed ega , mis ei vasta kaitstava piirkonna nõuetele. Ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamisel on ettevõtjatel jätkuvalt võimalik taotleda tõrjeabinõude rakendamise toetust, kui on tegemist kas viljapuu-bakterpõletiku või kartuli ringmädaniku tõrjeabinõu de rakendamisega. Olukord l ooma tervise ja heaolu tagamisel on stabiilne . Olulisim aks riskiks loomatervises on loodusliku reservuaariga sigade A afrika katku ja lindude gripi jõudmine loomakasvatusettevõttesse, kus taudi esinemisel tuleb kõik loomad hukata ning taudikolle likvideerida. Viimased juhtumid olid 2023. aastal. Olulisi muutusi teavituskohustuslike loomataudijuhtude esinemises ei ole. Samuti ei ole esinenud suuri söödaohutuse probleeme. Oluline on kindlustada ressurss kohustuslike programmiliste tegevuste ning seirete läbiviimiseks loomataudide leviku varajaseks tuvastamiseks , bioturvalisuse hindamiseks ja muude ülesannete täitmiseks. Euroopa Komisjoni kaasrahastamine on vähenevas trendis ja nõuab iga- aastaselt täiendvat riigipoolset panust. Seiremahtude vähenemine tõstab oluliselt loomataudide esnemise varajast tuvastamist ning suurendab nende tõrje kulusid. 2023. aastal kasutusele võetud antibiootikumide kasutamise e andmekogu aitab tuvastada neid valdkondi, kus on võimalik võtta täiendavaid meetmeid antibiootikumide kasutamise vähendamiseks, et liikuda iga-aastase oodatava languse poole. Vastutustundliku antibiootikumide kasutamise kohta teadlikkuse tõstmine ning erinevate ennetavate tegevuste rakendamine loomakasvatuses antibiootikumide kasutamise vähendamiseks peab olema pidev kõrge prioriteediga tegevus. Mikroobide resistentsus (AMR) mikroobivastaste ravimite suhtes on muutunud üheks inim - ja veterinaarmeditsiini tõsiseimaks ohuks. AMR suurendab nii inimeste kui ka loomade haigestumust ja suremust ning tõstab tervishoiuga kaasnevaid kulusid. Söödaohutus on otseselt seotud loomade tervise ja heaolu tagamisega ning selle kõrge tase toetab kasumlikku põllumajandustootmist ning kaitseb inimest ja ühiskonda inimtervise ning keskkonnaga seotud riskide vähendamise kaudu. Söödaohutuse tagamiseks tuleb kindlustada vajalikud ressursid nii tõhusamaks järelevalveks, optimaalsete kontrollproovide võtmiseks, tellitavate ks analüüside ks, laborivõimekuse arendamiseks kui ka tõst a käitlejate ja loomapidajate teadlikkus t söödaohutusest . Ühiskonna s uurenenud ootus loomade heaolu edendamiseks toob kaasa suurema töökoormuse PTA- le , kes tegeleb loomade tervise ja heaolu järelevalvega . PTA- le esitatud vihjete arvu jätkuv tõusutrend suurend ab kontrollide arvu ning ressursside vajadust tõhusamaks järelvalveks . Vaatamata sellele, et inimeste teadlikkus loomade heaolust ja väärkohtlemise märkamine on tõusuteel, on endiselt oluline tõsta loomapidamiskultuuri Eestis. Ettevõtjate omavastutuse võimestamiseks loomade heaolu parandavate pidamistingimuste tagamisel tuleb enam tähelepanu pöörata teadlikkuse tõstmisele. Põllumajandusloomade heaolu edenda miseks uute nõuete kehtestamine (loomade pikaajaline vedu, puurispidamise keelamine jt) toob vastavale sektorile kaasa loomakasvatussektorile vajaduse kohandada oma ärimudeli d muutunud tingimustele . O lulisimad mõjutajad nõuetega kohanemiseks on vajaminev investeeringute maht ja aeg. Eestis on riskipõhine toiduohutuse järelevalve süsteem , mida toetab laborite võrgustik ja erinevad IT-lahendused ( Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemid , erinevad registrid ) . Nii järelevalvesüsteemi teenindavad riiklikud laborid ( Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus ja Maaelu Teadmuskeskus) kui IT-lahendused vajavad olulist ajakohastamist ning edasiarendamist. Oluline on tagada riiklike laborite suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel (seniste teenuste jätkumine ja uued teenused ) ja stabiilne rahastus i nvesteeringute tegemiseks, et vältida investeeringuvajaduste kuhjumist. Samuti peaks järelevalve tõhustamiseks kasutusele võtma IT-lahendustel põhinevad seire võimalused, nt e-kaubanduses toidulisandite ning toidualase teabe, sh tervise- ja toitumisalaste väidete valdkondades. Järelevalveasutuse prioriteediks on otsesed rahvatervise riskid − toidutarneahelas bioloogilise ohutuse tagamine . Jätkuvalt tuleb tagada valmisolek operatiivseks reageerimiseks toidutekkelistele haiguspuhangutele ning selle tarbeks kaasaegsete tööriistade kasutusele võtmiseks, sealhulgas laboratoorse võimekuse arendamine. Pikaajalise mõjuga riskidele (nt saasteained, lisaained, lõhna- ja maitseained, GMO, toiduga kokkupuutuvad materjalid) ei jätku piisavalt ressurssi . Tulenevalt uutest riskiteguritest tuleb järelevalveasutusel oma tegevust kohandada, arvestades toidusüsteemi kestlikumaks muutmise vajadust, tarbimistrende ja teadusuuringute tulemusi. 2024. aasta 6. mai seisuga oli riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmetel Eestis 16 001 toidukäitlemisettevõtet . Toidu ohutuse eest vastuta b toidukäitleja , kes pea b lahendama järjest keerukamaid probleeme, mis tulenevad erinevatest riskiteguritest ning vajadusest muuta tänane toidusüsteem pikas perspektiivis kestlikumaks . Toidukäitlejate teadlikkus e tõusu toiduohutusest on panustanud tegevused toiduohutuse valdkonna teadmussiirde programmi raames. Teadmiste edendamine jätkub teadmussiirde tegevustega Ühise põllumajanduspoliitika AKIS (põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi) sekkumises . Positiivsena võib välja tuua, et osa toidukäitlejatest on lisaks kehtivate nõuete täitmisele juurutanud täiendavaid vabatahtlikke kvaliteedisüsteeme (nt ISO, BRC). Lisaks toidukäitlejatele tuleb tähelepanu pöörata ka tarbijate toiduohutuse alasele teadlikkusele ja oskusele teha teadlikult kestlikke ja tervist toetavaid valikuid. Sealjuures on oluline ka üldsuse teavitamine toidu ga seotud riskidest ehk ennetustöö . Tarbijale ei ole läbi viidud suunatud süstemaatilisi toiduohutuse teemalisi teavitusprogramme, mistõttu on teadlikkus ebaühtlane. Lisaks tarbijate teadlikkusele peab nende tervist toetatavaid valikuid toetama ka tarbijate ümbritsev toidukeskkond (nt toidu koostis, märgistus, väljapanek, reklaam jne). Selleks on vajalik toidukeskkonda erinevate meetmetega parendada, nii läbi õigusaktidega nõuete kehtestamise, avaliku sektori hangetes kasutatavate kriteeriumite, kui ka läbi sektoriga tehtavate vabatahtlike kokkulepete. Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse, oli 2023. aastal 100,69 . Eesmärgiks on, et näit oleks vähemalt 100. Toiduohutus tähendab bioloogilise, keemilise või füüsikalise ohu vältimist ja vähendamist toidus . 2023. aasta järelevalvetulemuste põhjal vajavad suuremat tähelepanu jätkuvalt ettevõtete valmisolek toodete tagasikutsumiseks, HACCP ja eeltingimuste programmi nõuete täitmine, PAH-ide sisaldused lihatoodetes, toidualasest teabest toitumis- ja tervisealaste väidete ning e-kaubanduse valdkonnad. Tõhustamist vajavad ka toiduga kokkupuutuvate materjalide ja lisaainete järelevalve. Jätkuvalt on v aja tõsta nii käitlejate teadlikkust nõuetest kui ka parandada nende praktilisi toidukäitlemise oskusi ning probleemsed valdkonnad tuleb hoida suuremas järelevalvefookuses . Tarbija teadlikkuse baromeeter – tarbija teadlikkust toiduohutusest on võrreldes 2019. aastaga ( 2019.a 69,4% ja 2023.a 65,8% ) vastupidiselt ootustele pisut langenud (-3,6%). Toiduohutusega seonduv õigusruum on reguleeritud peamiselt ELi õigusaktidega, lisaks arvestatakse rahvusvahelist toidukaubandust reguleeriva ühtsete toidustandardite programmiga Codex Alimentarius . Toiduohutuse valdkonna õigusraamistik on välja kujundatud ja seda ajakohastatakse lähtuvalt uutest teadusandmetest ja riskiteguritest. Toiduohutuse taseme tõstmiseks Eestis ning uute riskidega (nt kliimamuutused, globaliseeruv kaubandus ja toidutootmise tehnoloogiate areng) toimetulekuks on vajalik kõigi osapoolte pidev panustamine, sh toiduohutuse poliitika kujundamine vastavalt muutuvale keskkonnale ja väljakutsetele ning järelevalveasutuse haldussuutlikkuse tõstmine, toidukvaliteedi ja –ohutuse seirete mahu suurendamine ning tarbijate teadlikkuse tõstmine. Mahepõllumajandussektor on viimastel aastatel kasvanud hoogsalt nii maailmas, Euroopas kui ka Eestis. Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe „Talust taldrikule“ strateegia näeb ette, et 2030. aastaks moodustab mahepõllumajandusmaa 25% Euroopa Liidu põllumajandusmaa pindalast. Eestis oli mahepõllumajanduse registri andmetel 2023. aastal 227 741 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustab kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu 23%. Võrreldes aasta varasemaga vähenes mahepõllumajandusmaa 2,6%. Mahetootmisega tegelevaid põllumajandusettevõtteid oli 2023. aastal 1968, võrreldes eelmise aastaga vähenes nende arv 3,8%. Mahepõllumajandusettevõtted on aastatega järjest suuremaks kasvanud – 2023. aastal oli keskmises mahepõllumajandusettevõttes ligikaudu 116 ha mahepõllumajandusmaad. Mahetooraine väärindamisega tegelevate ettevõtete arv on jäänud stabiilseks. 2023. aastal tegeles mahepõllumajandusliku toidu töötlemise ja sööda tootmisega kokku 195 ettevõtet. Palju toodetakse puu- ja köögiviljatooteid ning jooke, sh mahlu, nektareid, mahlajooke jms. Toodetakse ka tera- ja kaunviljatooteid, pagari-, pasta- ja kondiitritooteid, liha- ja piimatooteid, teesid ning õlisid. Järjest enam kasutatakse mahetooteid ka toitlustusasutustes. 2023. aasta lõpuks oli Põllumajandus- ja Toiduametit mahetoitlustamisest teavitanud 174 toitlustusettevõtet. 2022. aasta septembrist alates rakendus toetusmeede haridusasutustele, mille raames toetatakse lastele mahetoitu pakkuvaid üldhariduskoole ja lasteaedu. Toetusmeede on suurendanud haridusasutuste huvi pakkuda lastele mahetoitu. Kui mahetoitlustamisest teavitanud koole ja lasteaedu oli 2021. aastal 45 (6% Eesti lasteaia- ja koolilastest), siis 2023. aasta lõpus pakuti mahetoitu juba 153 haridusasutuses (ligikaudu 20% Eesti lasteaia- ja koolilastest). Toetuse andmisega soovitakse 2030. aastaks jõuda tasemele, kus vähemalt 50%- le Eesti lasteaialastest ja üldhariduskoolide õpilastest pakutakse mahetoitu. Mahetoidukaupade jaeturumaht oli 2022. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi arvutuste kohaselt 98 miljonit, mis on 6% enam kui 2021. aastal, mil see oli 92,6 miljonit. 2022. aastal moodustas mahetoidukaupade jaeturumaht kogu toidukaupade jaeturumahust 4,6% (2021. aastal 5,0%). Kodumaiste mahetoodete osa oli toidukaupade jaemüügist 1,4% (koos otsemüügiga). Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel ostis 2022. aastal regulaarselt ehk kord nädalas mahetoitu 9% elanikest. 2020. aastal oli see osakaal 13%. 5 . Olulised tegevused L aiendatakse põlevkivi tuha ja selle töötlemisel tekkivate kõrvalsaaduste väetisena kasutamise võimalusi. Järelevalveasutuse sõltuvuse vähendamiseks riigieelarvest muudetakse taimekaitseseaduses kehtestatud riigilõivusid ja järelevalve tasusid. Rakendatakse „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava“ , mille eesmärk on vähendada taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevaid riske tervisele ja keskkonnale. Tagatakse kohustuslike programmiliste tegevuste ning loomataudide ja ohtlike taimekahjustajate seire. Rakendatakse loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise programmi aastateks 2024-2030. Ajakohastatakse ja rakendatakse „Mikroobide antibiootikumi resistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas“ . Lemmikloomade heaolu parandamiseks muudetakse veterinaarseadust, et parandada koerte, kasside ja valgetuhkrute kui Eestis peamiselt lemmikloomadena peetavate liikide isendite jälgitavus t. Loomaomanikule kehtestatakse kohustus kiibistada ja registreerida oma lemmikloomad selleks otstarbeks loodavas lemmikloomade ja nende pidajate andmeid koondavas riiklikus registris. L oomaheaolu taseme tõusu soodustava keskkonna loomiseks vaa datakse üle ja kujundatakse muudatused l oomakaitse seadus es ja selle rakendusaktid es ning kaitstakse eesti seisukohti Euroopa Komisjo ni 2023. aastal „Talust taldrikule“ strateegia raames tehtud ettepaneku te (põllumajandusloomade vedu ja lemmikloomade heaolu ja jälgitavus) aruteludes. Koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga viiakse ellu koolitoidu teekaardi tegevused . L ihtsustatakse toidualase teabe nõudeid toidu annetamisel. H aridusasutustele suunatud toetusmeetme raames toetatakse lastele mahetoitu pakkuvaid üldhariduskoole ja lasteaedu . T öötatakse välja kõrgem toetuse ühikumäär neile koolidele ja lasteaedadele, kus kasutatakse mahepõllumajanduslikku toorainet suuremal määral kui 50%. Investeeritakse LABRISe seadmeparki, laboriruumidesse ja tehnoloogia kaasajastamisesse ning bioohutuse - ja bioturvalisuse nõuete tagamiseks töötamisel kõrge ohuklassiga patogeenidega. Tõstetakse t oidukäitlejate ja tarbijate teadlikkus t . Alustavatele toidukäitlejate teadlikkuse tõstmiseks töötatakse välja toiduohutuse alane e-õppeprogramm, mis selgitab toiduohutuse tagamise põhimõtteid ja valdkonna nõudeid, mis peavad olema täidetud enne toidukäitlemisega alustamist. T arbija teadlikkuse tõ stetakse läbi Euroopa Toiduohutusameti ja liikmesriikide koordineeritud riskihindamise kommunikatsiooni tegevuste ning AKIS süsteemi arendamise, millesse tarbijad on lisandunud uue sihtgrupina. Tarbijate kestlike toiduvalikute edendamiseks alustatakse pakendi esikülje märgisüsteemi väljatöötamist. 6 . P rogrammi tegevused 6.1 Programmi tegevus – Taimekaitse ja väetis te poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projekti d ; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused Eesmärk Taimekaitsevahendite ja väetiste ohutuse tagamine inimeste ja loomade elule, tervisele ning keskkonnale ja soodsa mõju tagamine taimedele ja taimekasvatussaadustele. Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2023 2025 2026 2027 2028 Integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtetele vastamine, % 99,8% 95 95 95 95 Taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamisega seotud rikkumiste osakaal tehtud kontrollidest, % 4,9 % 6 6 6 6 Väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide arvust (%) 98% 93% 93% 93% 93% Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed : Taimekaitsetööde tegemine ja taimekaitsevahendite kasutamine viisil, mis oleks ohutu inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. O skamatu ja hooletu taimekaitsevahenditega ümberkäimine võib kahjustada nii inimeste ja loomade tervist kui ka keskkonda. Samuti võib taimekaitsevahendi kasutusnormide ületamine võib kahjustada inimese ja looma tervist, keskkonda ning põhjustada märkimisväärse saagikao . Arendamist vajab PTA võimekus reageerida ohtudele ja väärtegu de avastamisele , et tagada nende tõhus menetlus . Taimekaitsevahendite turulelubamise menetlus on aeglane. Tähtaegade ületamine mõjutab taimekaitsevahendite kättesaadvust lõppkasutajate le , see on eriti suure mõjuga olukorras, kus alternatiivseid lahendusi napib. ITK põhimõtete laiem kasutamine ja ITK alase teabe kättesaadavaks tegemine taimekaitsevahendite kasutajale. Uute väetiseliikide järkjärgulise turuletulekuga suureneb PTA-l kontrolliobjektide maht ning METK-le kaasneb täiendavate laborianalüüside tegemise vajadus ja seetõttu peab labor olema valmis kõiki (sh uusi) ELi väetistooteid analüüsima. Keeruline on hinnata, millises mahus ja kui kiiresti ELi väetisemääruse nõuetele vastavaid tooteid Eesti turule jõuab, kuid pikemas perspektiivis püsib nii järelevalve võimekuse kui ka laborianalüüside võimekuse tõstmise vajadus ja see suurendab kulu sid . ELi väetisetoodete määruse alusel turule lubatud toodete mahu suurenemine tähendab labori vaates uute meetodite väljatöötamist ja akrediteerimist ning võimalik, et ka täiendavaid seadmete soetamis i . Tegevused : PTA taotles Ühisturu programmi ( SMP Food ) raames liikmesriikidele pakutavat toetust, millega rahastatakse taimekaitsevahendeid käsitlevate määruste rakendamise parandamiseks suunatud tegevusi. Eeldatakse, et meede võimaldab pädevatel asutustel paremini täita oma kohustusi ja vähendada viivitusi toimeainete heakskiitmise ja toodetele loa andmise taotluste hindamisel. Selle toetuse saamisega kaasneb liikmesriigile kohustus tagada kõnealuste taotluste hindamistööd teostavatele asutustele kulude katmiseks vajalike struktuursete muudatuste ellu viimine. Nimetatud nõude täitmiseks on koostamisel Taimekaitseseaduse muutmise eelnõu, mille väljatöötamiskavatsus läbis kooskõlastusringi 2022 . -2023. a. ja mis on kavandatud jõustuma 202 5 . a. Lisatakse funktsionaalsusi ja laiendatakse kasutajate hulka 01.04.2024. aastal kasutusele võetud keskse e-põlluraamatu osas. Luuakse andmevahetusliidesed erasektori e-põlluraamatu tarkvara pakkujatega andmete edastamiseks kesksesse e-põlluraamatu andmekogusse. Eesmärgiks on perspektiivis tagada ELi õigusaktidele vastavus kogudes taimekaitsevahendite ja väetiste kasutusandmete infot . Taimekaitsekoolitusel on väga oluline roll taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate riskide vähendamisel ja säästvama taimekaitse ning integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise edendamisel. PTA poolt kinnitatud programmi alusel on koolituste korraldamise õigus antud 5 koolitusasutusele , millest 2 ei korralda avalikke koolitusi Seisuga 31 .05.202 4 o li Eestis kokku 4 792 kehtivat taimekaitsetunnistust, sellest 4 323 professionaalse kasutaja tunnistust, 43 0 turustaja tunnistust ja 39 nõustaja tunnistust. Taimekaitsekoolitusi korraldati 202 3 aastal 56 ja väljastati 923 taimekaitsetunnistust . Nõustajate koolitus toimus peale kolme aastast pausi 2024. aastal, kus väljastati 19 nõustaja tunnistust. Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise edendamise eesmärgil alustati 2022. a kolme kolmeaastase rakendusuuringu projektiga. Uuringuprojektide tulemusel valmivad ajakohastatud kultuuripõhised integreeritud taimekaitse suunised ja põhiliste taimekahjustajate kohta töötatakse välja tõrjekriteeriumid. Eestis kasutatakse taimekaitsevahendeid põllumajandusmaa hektari kohta kordades vähem kui mujal maailmas . Samas on turul puudu s efektiivsetest taimekaitsevahenditest, eriti putukatõrjevahendite osas ning endiselt tuleb koostöös tootjate organisatsioonidega pingutada, et Eesti turul oleks piisav valik eri toimega taimekaitsevahendeid. Seetõttu keskendub ka üks eelnevalt mainitud teadusuuringute projekt keemilistele taimekaitsevahenditele bioloogiliste alternatiivide otsimise ja Eesti tingimustes katsetamisega. Samal ajal on meedias ja sotsiaalmeedias suurenenud üldsuse negatiivne hoiak taimekaitsevahendite kasutamise ja nende vajaduse suhtes. Seetõttu on jätkuvalt oluline asjakohase teavitustegevusega tegelemine eelkõige läbi blogipostituste ja artiklite avaldami s e. Heade tulemuste saavutamisel on olulisel kohal ka osapoolte vaheline koostöö ―põllumeeste , mesinike ja valdkonna ametnike ühiste pingutuste tulemusel ei ole taimekaitsetööd Eestis teadaolevalt põhjustanud mesilasperede hukkumist juba viiel järjestikusel aastal. Taimekaitse on üks valdkondadest , mille suundumuste muutmiseks on Euroopa Komisjon i poolt vastu võetud „Talust taldrikule“ strateegias kindlaks määratud ambitsioonikad eesmärgid. Kõnealuste ambitsioonikate eesmärkide mõjude selgitamiseks telliti Eesti Maaülikooli teadlastelt ek s perthinnang „Eksperthinnang keemiliste taimekaitsevahendite vähendamisest tingitud mõjudele Eesti taimekasvatuses“ , mille tulemusi kasutatakse erinevate õigusaktide, tegevuskavade ja strateegiate sisendis. Ringmajanduse edendamiseks ja ELi ekspordisõltuvuse leevendamiseks analüüsime põlevkivi kaevandamisjääkide väetisena kasutamise võimalusi. Tagame, et tarbijal on võimalus kasutada soovitud omadustega ja lubamatut ohtu mitte põhjustavat väetist. Eestis turustatav väetis peab olema kantud väetiseregistrisse, või kandma ELi vastavusmärgist „CE“. Väetise koostis peab vastama kas ELi määruse või väetiseseaduse alusel kehtestatud ministri määruses esitatud nõuetele. Kui esitatud dokumendid on nõuetekohased ja väetise koostis vastab kehtestatud nõuetele, kantakse väetis väetiseregistrisse ühe tööpäeva jooksul. Analüüsitakse nii väetiste kui ka taimekaitse valdkonda reguleerivate õigusnormide toimimist ja rakendamist ning tagatakse vajalike muudatuste tegemine õigusnormides. Tagatakse õigusnorme tutvustava avaliku kommunikatsiooni toimimine, et nõuete täitmise eest vastutavad isikud oleksid teadlikud oma kohustustest ja nõuetest. Analüüsitakse väärtegude põhjuseid ning nende ennetamiseks rakendatavate abinõude mõjusust . Analüüside tulemustest lähtuvalt koordineeritakse arendusi, tehakse strateegilisi plaane ning kujundatakse õigusnorme. Oodatavad t ulemus ed : Taimekaitsevahendeid ja muid abinõusid kasutatakse majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning teostatud tööd on minimaalse ohuga inimese tervisele ja keskkonnale. Integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtetele vastamine, ei lange alla 95%. Eestis kasutusel olevad taimekaitsevahendid on ohutud inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamisega seotud rikkumiste osakaal tehtud kontrollidest ei lange alla 6%. Eestis kasutusel olevad väetised on ohutud inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale . Väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide arvust ei lange alla 93%. 6. 2 Programmi tegevus – Tõu aretus e poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused Eesmärk Põllumajandusloomade aretuse valdkonna eesmärk on tagada tõuaretusega Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus. Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2023 2025 2026 2027 2028 Puhtatõuliste tõuraamatu põhiosasse kantud loomade arv 105155 106000 106500 107000 108000 Kohalike ohustatud tõugude loomade arv tõuti: Eesti hobune 2940 2640 2640 2650 2640 Eesti raskeveohobune 344 360 360 360 360 Tori TA 586 615 615 615 615 Vana-Tori 36 34 35 36 34 Eesti maatõug 894 915 920 925 915 Kihnu maalammas 1894 970 980 990 970 Eesti vutt 4467 3770 3790 3800 3770 Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Aretustoetuste üldsumma vajab pidevat tõstmist seoses üldise elu kalliduse tõusuga. Aretustoetuse abil ei ole võimalik toetada tõuloomade sisseostu. Kuna aretustoetusest ei ole võimalik toetada aretusloomade ostu, siis oleks vaja kaaluda, kas seda saaks toetada mõne muu toetusskeemi raames. Selline toetus parandaks loomsete saaduste tootmise potentsiaali. Aastaid on põllumajandusloomade aretusel lähtutud ühekülgselt vaid toodangu näitajate suurendamisest. Selle tõttu on vähenenud oluliselt veiste karjas püsivuse aeg. Tootmisele ja kaubandusele orienteeritud aretustöö tulemusel on hakatud laialdaselt kasvatama intensiivpidamiseks sobilikke tõuge. Seetõttu on ohtu sattunud kohalikud väärtuslikud geneetilised ressursid. Aretajate järelkasvu tagamine. Loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise programmi valmimisel on selle tegevuste elluviimiseks vajalik püsiv rahastus, mis võimaldaks geneetilise materjali kogumist ning selle uurimist ja säilitamist. Tegevused: L oomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise tegevuskava väljatöötamine ning rakendamine alates 202 4 . aasta st . Tegevuskavas planeeritud tegevuste elluviimiseks on vajalik kindlustada piisavad vahendid järjepidevaks loomageneetiliste ressurssidega tegelemiseks vähemalt 100 000 euro ulatuses aastas. Uuringud ohustatud tõugude loetellu kantud tõugude populatsioonide olukorra väljaselgitamise osas tuleb läbi viia kõigi nende tõugude osas. Viiakse läbi on eesti raskeveohobuse populatsiooni uuring. Aretusühistutele makstakse aretustoetust tõuraamatu pidamise ja jõudluskontrolli läbiviimise eest. 2025. aasta põllumajandusloomade aretustoetuse määruse muutmise vajaduse analüüs lähtuvalt 2024. aastat toetuse maksmise tulemustest ning uute aretusühingute ning aretusprogrammide lisandumisest. Ohustatud tõugu loomade pidajatele makstakse alates 2004. a ÜPP SK toetust. See on aidanud mõne tõu arvukuse languse pöörata tõusule ning mõnel juhul pidurdanud loomade arvu vähenemist. FAO andmebaasis DAD-IS uuendatakse põllumajandusloomade tõugude populatsiooni andme d . 2024. aastal on ettevalmistamisel põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tulenevalt vajadusest võtta üle hobuste võistluste direktiiv on vajalik seadusesse kirjutada vajalikud sätted, millest tulenevalt ei tohi teha vahet hobuste võistlustel Eestist pärit ning siin registreeritud hobustel ning muudest Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit või seal registreeritud hobuslastel . Teatud võislutste puhul on lubatud vahe tegemine seaduses toodud tingimustel. Loomapidajate ja aretajate teavitamine ja koolitamine toimub loomakasvatuse teadmussiirde pikaajalis t e programmi de kaudu. Nende raames toimu vad erinevad koolitused ja infopäevad põllumajandusloomade aretuse teemadel. Oodatavad tulemused: Puhtatõuliste tõuraamatu põhiossa kantud loomade arv kasvab. Kohalike ohustatud tõugu loomade arv kasvab. 6.3 Programmi tegevus – S ordiaretus e ja paljundusmaterjal i poliitika kujundamine Programmi tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused Eesmärk Sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali valdkonna eesmärk on tagada mitmekesised, kvaliteetsed ja kohalikesse oludesse sobivad põllu- ja aiakultuuride sordid. Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2023 2025 2026 2027 2028 Sertifitseerimise läbinud seemne partiide suhtarv, % 90 95 95 95 95 Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal kontrollitud köögiviljaseemnepartiide arvust, % 84 85 85 85 85 Eestis toodetud sertifitseeritud seemne kogus, t 3 7 400 50 000 50 000 50 000 50 000 Uute Eestis aretatud ja sordilehte võetud sortide arv aastas 3 3 3 3 3 Sordilehte võetud sortide arv , sh puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sordid 746 840 840 840 840 Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Sordi a retuse võimalikult kiire reageerimine muutuvatele kliimatingimustele ning tootja ja tarbija nõudlusele (väiksema keskkonnamõjuga tootmine). Uute aretustehnikate kasutuselevõtt ja nende lubamine tavapärases sordiaretuses. Kohalik u sordiaretusega on vaja suurendada sordiaretajate ja põllumeeste koostööd. S ertifitseeritud s eemne toot mise suurendamiseks on seemnekeskustel vaja teha investeering uid ja soetada uu si kaasaegse id sorteer e , et tagada seemnepartiide puhtus teiste taimeliikide seemneist, sh tülikatest umbrohtude seemnetest. Tegevused: Seemnetootmisel tegevusloaga põldtunnustajate poolt tunnustatud põldudest tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal on jätkuvalt üle 95 %. Seemnepartiides ei esine teiste taimeliikide seemneid, sh tuulekaera seemneid. Osaletakse soodustava regulatiivse keskkonna loomisel taimse paljundusmaterjali tootmiseks ja turustamiseks ning biotehnoloogia lahenduste kasutuselevõtuks Eestis. „Sordiaretusprogramm 2020–2030“ toetab ja edendab kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate, turunõudlusele vastavate ja hea ekspordipotentsiaaliga põllumajanduskultuuride sortide aretamist ning resistentsusaretust, sellekohase teabe levitamist. Programmiga luuakse eeldused elurikkuse säilitamise ja säästva arengu tagamiseks kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste arengudokumentide, lepingute ja konventsioonidega. Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2021–2027“ – põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside kogumine, säilitamine, uurimine ja kasutamine ning kollektsioonide haldamine, korraldus- ja teavitustöö, lisaks rahvusvahelise koostöö edendamine. Programmi tegevused säilitavad elurikkust, leevendavad kliimamuutusi ja aitavad nendega kohaneda, tagavad toidujulgeoleku ja kultuuripärandi säilimise. Geneetilist ressurssi kasutatakse ka teadus- ja arendustegevuses, sh sordiaretuses. Oodatav( ad ) tulemus( ed ): - Taimekasvatussaadused on kvaliteetsed. Selle saavutamiseks on oluline kasutada Eesti keskkonnatingimustesse sobivaid taimesorte ja kvaliteetset seemet ning kahjustajatest vaba ja nõuetekohast taimset paljundusmaterjali. - Igal aastal võetakse sordilehte uusi Eestis aretatud sorte, mis tagavad meie oludes ja muutuvates keskkonnatingimustes (taimekahjustajakindlus, talve- ja põuakindlus jm), kestliku tootmise, võimaldades pakkuda mitmekesist toidulauda, kvaliteetset loomasööta ning on sisendiks biomajanduse erinevatele suundadele. - Säilitatavate sortide arv tagab põlumajanduskultuuride geneetilise mitmekesisuse ja elurikkuse säilimise. - Taimse paljundusmaterjali valdkonnas on uue perioodi oluline eesmärk suurendada sertifitseeritud seemnete tootmist ning seeläbi tagada isevarustatuse tase. - Sertifitseerimise läbinud partiide suhtarv jõuab 95%- ni . Viimastel aastatel on toimunud märgatav paranemine sertifitseerimise läbinud partiide suhtarvus (202 3 . aastal 90%), mis näitab kvaliteedi tõusu nii põldtunnustamises kui ka proovide võtmises ning analüüsimisel. Teraviljaseemne idanevus on olnud hea, üle 95%, kuid probleeme esineb osade kaunvilja seemnepartiide idanevusega. Puhtuse nõuetele vastavate partiide osakaal on jõud nud 95%- ni . Kui seemnekeskused soetavad kaasaegsemad sorteerid, siis suureneks ka seemnepartiide sertiftseerimise läbimise suhtarv, sest seemnest on võimalik välja sorteerida eelviljadeks olnud taimeliikide, tuulekaera jt tülikate umbrohtude seemneid . - Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal protsen t ides kontrollitud köögiviljaseemnepartiide arvust näitab köögiviljaseemnete tootmise ja turustamise nõuetele vastavust. S tandardkategooria köögiviljaseemne te tootmine ja kvaliteedinõuetele vastavuse tagamine on tootja vastutusel . PTA kontrollib köögiviljaseemnete kvaliteedi nõuetele , sh idanevuse ja puhtuse nõuetele vastamist turukontrolli käigus. Eestis toodetakse peamiselt köögiviljaseemneid METKis ja kvaliteedi nõuetele vastavusega probleeme pole olnud, kuid teistes riikides toodetud ja turustatavate seemnete osas on tuvastatud nõutele mittevastavat madalamat idanevust või ka lubatust suuremal määral umbrohuseemneid. 6. 4 Programmi tegevus – Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused Programmi tegevus „Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine“ hõlmab tegevusi taimetervise, loomatervise, söödaohutuse ja loomade heaolu valdkondades. Eesmärk Programmi tegevuse eesmärk on tagada olukord, kus Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest ja eriti ohtlikest loomataudidest ning loomade tervis ja heaolu on paranenud. Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2023 2025 2026 2027 2028 Ohtlike taimekahjustajate puhangute arv 1 4 4 4 4 EL teavituskohustuslike loomataudijuhtude arv 120 1 2 0 1 2 0 1 2 0 1 2 0 Loomatervise ja heaolu baromeeter 101,71 ≥ eelmise aasta tase ≥ eelmise aasta tase ≥ eelmise aasta tase ≥ eelmise aasta tase Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Taimetervis: Taimekahjustajate levik võib negatiivselt mõjuta da põllumajandustootmise ja metsamajanduse tasuvust, looduskeskkonda ja rahvusvahelist kaubandust (piirangud ekspordile). Taimekahjustajate leviku t mõjutavad nii inimtegevus sh reisimine ja kaubandus kui ka kliimamuutused. Oluline on asutustevaheline koostöö ning toimiv riiklik järelevalve ja taimekahjustajate seire , usaldusväärsed analüüsitulemused, samuti koostöö teadusasutustega erinevate riskide võimalikult varajaseks tuvastamiseks. Taimekahjustajate seirekava kaasrahastus väheneb, mis teeb seiretegevuse kvaliteedi hoidmise keeruliseks. Alates 2015. aastast on Euroopa Komisjon andnud liikmesriikidele võimaluse taotleda kaasrahastust seirete läbiviimiseks. Aastatel 2015–2020 kaasrahastati 75% Eesti taotletud seirete kuludest. Alates 2021. aastast on seirete kaasrahastuse põhimõtted muutunud ning kõikide kohustuslike seirete jaoks taotletud eelarve edaspidi kaasrahastuse alla ei kuulu. See tähendab, et kohustuslike seirete läbiviimiseks tuleb riigi poolt katta ka varem kaasrahastuse toel kaetud seirekulud. Perioodiks 2023-2027 on kaasrahastust vähendatud 60%. Karantiinsete jt ohtlike taimekahjustajate seired on vajalikud, et kahjustajad võimalikult varakult tuvastada, vältides nõnda nende edasi levimist ning hilisemat veelgi ressursimahukamat tõrjemeetmete kohaldamist. Loomatervis: Loomataudide levikut ja jõudmist Eestisse mõjutavad mitmed tegurid nagu kliimamuutused, loomade ja lindude ränne, globaliseeruv kaubandus ja inimeste reisimine . Karjatervise tasandil mõjutavad kriisid põllumajanduses loomapidaja suutlikkust panustada loomatervise taseme tõusu. Suureks ohuks on sigade Aafika katk (SAK) ja linnugripp ning uued võimalikud esilekerkivad taudid . Peetavatel loomadel loomataudide esinemise ärahoidmiseks on oluline bioturvameetmete järjepidev rakendamine, metsloomade puhul on suur roll taudijuhtude tuvastamisel ja leviku tõkestamisel jahimeeste, PTA, LABRISe ja Keskkonnaameti omavahelisel koostööl. Oluline on labori (LABRIS) suutlikkus haigustekitajaid kiiresti ja täpselt diagnoosida. Samuti on oluline PTA ja Keskkonnaameti tööjaotuse täpsem määratlemine metssigade populatsioonis SAKi tõrjumisel. 2021. aastal vähendas EL t audiennetuse ks ettenähtud kaasrahastuse osakaalu . Varasem kaasrahastus e osakaal oli sõltuvalt taudist 50 - 70% , nüüd vaid 20-30% , mis tähendab, et t audijuhtumite esinemise korral kompenseeri b EL väiksema osa kogukulutusest. Seega on jätkuvalt oluline, et tagatud on valmisolek riigieelarve s PTA- le ette näha vajalikud vahendid taudiennetuse ja taudi puhkemisel leviku ohu kõrvaldamisega kaasnevate kulude katteks ning loomapidajale ettenähtud kahjude kompenseerimise tagamiseks . Antimikroobsete ravimite vastutustundetu kasutamine suurendab mikroobide resistentsuse (AMR) kujunemist. Eestis müüdud antibiootikumide toimeainete kogused on varasematel aastatel vähenenud, kuid langustrend on peatunud. Ettenähtud eesmärkide saavutamiseks on seega vaja järgnevatel aastatel teha järjest suuremaid pingutusi. Tulenevalt AMR tegevuskavast (Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–2026) on vaja jätkuvalt lisaressurssi, et suurendada koolitustellimust antibiootikumide teadliku kasutamise kohta ning tõsta sidusrühmade teadlikkust antibiootikumide kasutamise osas. Peamised väljakutsed on lisaks vastutustundliku kasutamise ja selle olulisuse kohta veterinaararstide seas järjepideval e teadlikkuse tõstmisele ka väärkasutuse tuvastamine ja sellele mõjusalt reageerimine ning loomapidajate teadlikkuse tõstmine peetavate loomade head tervisealast seisundit tagavatest korralduslikest meetmetest . Riiklikud registrid ja valdkonnaga seotud asutuste (PTA, LABRIS) infosüsteemid vajavad lisa arend usi ja täiendavaid funktsionaalsusi vastavalt ajas muutuvatele vajadustele . Oluline on, et andmekogude funktsionaalsus aitab kaasa PTA ja LABRISe töö efektiivsemaks muutmise le ja arenduste hankimisel tagatakse, et andmekogu kasutamine lihtsusta b tööülesannete täitmist . Olemasolevate andmete tegelikkusele vastavus andmekogudes vajab samuti pidevat kontrolli ja korrigeerimist nii järelevalve korraldamise kui ka poliitika kujundamise jaoks asjakohase sisendi saamiseks . Arendamist vajavad IT ühendused asutuste (PTA, LABRIS, PRIA) vahel. Olemasoleva ressursi tingimustes ei ole tagatud ühtlane järelevalvega kaetus ja sündmustele reageerimise võimekus . Kriitilistes punktides on vähe inimesi ja kompetentsi, mis ei võimalda kõiki riske järjepidevalt ja süsteemselt hinnata ega juhtida. Samuti on probleeme PTA loomatervise ja -heaolu valdkonnas personali värbamise ja kaadrivoolavusega . Põhjuseks v eterinaararsti haridusega järelevalveametnike pal kade madal konkurentsivõime tööturul võrreldes praktiseerivate veterinaararstidega . Veterinaararsti haridusega (ja ka muu taustaharidusega) laborispetsialistide puudus ning madal palgatase takistab ka LABRIS e l vajaliku kvalifikatsiooniga inimeste leidmist ning juba väljaõppinud spetsialistide püsimist. Loomatervise, loomaheaolu aga ka toiduohutuse tagamisel on probleemiks veterinaararstide vähesus. Loomaarstide koolitustellimus on olnud juba mitmeid aastaid sama, kuid lõpetajate arv on aasta-aastalt vähenenud, mis on tinginud olukorra, kus sektori vajadus on eeldatavalt suurem kui koolitatute arv. See võib omakorda viia olukorrani, kus me ei suuda tagada piisavalt kõrget loomatervise ja - heaolu taset, mis mõjutab ka inimeste tarbitava toidu ohutust. Olukorra lahendamist riigi tasandil takistab otsustusprotsesside s vajaminevate tegelik kust peegeldavate andmete puudumine veterinaararstide hõivatuse kohta tööturul. Ootused laboranalüüside kvaliteedile, kiirusele ning täpsusele on kõrgemad kui kunagi varem. LABRIS on loomatevise valdkonnas võimeline ja valmis diagnoosima laia nimekirja erinevate loomaliikide nakkushaigusi. Lisaks peab LABRIS e l olema valmisolek diagnoosida operatiivselt eriti ohtlike loomataude (nt lindude gripp, SAK , suu- ja sõrataud jt) ja teatavaid ohtlikke loomataude (nt marutaud, brutselloos, siberi katk). Oluline on tagada LABRISe suutlikkus (aparatuur, metoodikad, tehnoloogiad, kompetents, ruumid , bioohutuse - ja bioturvalisuse nõuete täitmi ne ) teenuseid vajalikul tasemel osutada, sh stabiilne rahastus investeeringute tegemiseks, et vältida investeeringuvajaduste kuhjumist . Alarahastus võib seada ohtu laboriteenuse arendused ja kvaliteedi ning põhjustada ohtu laboritöötajate tervisele. Söödaohutus: Söödaohutus on otseselt seotud loomade tervise ja heaolu tagamisega ning selle kõrge tase toetab kasumlikku põllumajandustootmist ning kaitseb inimest ja ühiskonda inimtervise ning keskkonnaga seotud riskide vähendamise kaudu. Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on tarvis tõsta PTA suutlikkust tegeleda erinevate riskidega ning laiendada tegevusi olemasolevate ja uute riskide (söödapettused, kol ma ndatest riikidest pärit sööt, e-kaubandus, kliimamuutuste mõju, uued tehnoloogiad, uued söödamaterjalid) haldamiseks söödast. Aasta-aastalt sööda käitlejate arv tõuseb, aga PTA kontrollide arv langeb. Seda mõjutab nii inimeste kui ressursside puudus. Imporditud proteiinsööda asendamine kohalike proteiinsöötadega, et vähendada loomakasvatuse keskkonnamõjusid. Suuremat tähelepanu ja ressurssi vajab teaduse arendamine söödaohutuse valdkonnas, suurendades teadlaste arvu ja teadustööde, sh rakenduslike teadustööde mahtu. Loomade heaolu: Vihjete arv loomade heaolu ja pidamisnõuete rikkumiste kohta nii lemmik- kui ka põllumajandusloomade pidamisel on pidevas tõusutrendis, kuid vihjete menetlejate arv PTA-s pole kasvanud, mistõttu on järelevalveametnike töökoormus väga suur. Töömaht on aastatega vihjete märkimisväärse tõusu tagajärjel mitmekordistunud, mis on omakorda suur väljakutse PTA- le loomade heaolu valdkonna töö korraldamisel ja ühiskonna ootustele vastamisel . Kui 2019. aastal sai PTA 394 vihjet loomade heaolu võimalike rikkumiste kohta, siis 2023. aastal oli vihjete arv tõusnud 852ni. Aasta lõpuks oli menetlemata või menetlus pooleli 30% vihjetest. Võrreldes 2022. aastaga, mil poolikuid või veel alustamata menetlusi oli aasta lõpuks 48%, on järelevalveolukord paranenud, vaatamata sellele, et vihjete arv on suurenenud. Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks ja vihjete menetlemiseks on PTA-l vaja sihitatu ma lt planeerida nii rikkumisi ennetavaid kui ka rikkumistele järgnevaid tegevusi. S iiski vaja b PTA ka täiendavat ressurssi järjest suureneva töökoormusega toime tulekuks . L emmikloomade arvukus ja nendega seo tud piiriülene kaubandus kasvab pidevalt . Tegemist on tähelepanu vääriva valdkonnaga eelkõige zoonooside leviku, illegaalse kaubanduse ja pettuste esinemise tõttu. Lisaks koertele ja kassidele, kes on Eestis kõige tavapärasemad lemmikloomad, peetakse mitmesuguseid eksootilisi ja muid harva lemmikloomana peetavaid loomaliike. Loomapidaja te vähene teadlikkus oma lemmikloomale vajalikest liigiomastest pidamistingimustest ning ebaausaid kauplemistaktikaid kasutavate lemmikloomadega kauplejate hoolimatus looma vajadustest on suur oht lemmik loomade heaolule ja tervisele. E sineb lemmikloomade dokumentide võltsimist ja loomapidajate teadmatust neile kehtivatest nõuetest, mis muuhulgas seab ohtu Eesti marutaudivaba staatuse. Samuti ei pruugi leiduda Eestis veterinaararsti, kes oleks teadlik harvapeetava lemmikloomaliigi bioloogiast, füsioloogiast või puudub veterinaaril piisav ettevalmistus ja kogemused selliste isendite raviga. Vaatamata sellele, et tunnetuslikult on inimeste teadlikkus lemmikloomade heaolust ja väärkohtlemise märkamine tõusuteel, on endiselt oluline tõsta ühiskonna teadlikkust loomade heaolu arvestava loomapidamise kohta ja parandada lemmik loomapidamiskultuuri Eestis. Veterinaararstide sõnul on lemmikloomade arv viimastel aastatel järsult tõusnud. Lemmikloomade kohta arvestuse pidamise kohustus on kohalikel omavalitsustel (KOV) . Erinevates KOVides on erinev rahaline võimekus ja moodused arvestuse pidamiseks, mistõttu ülevaade tegelike lemmikloomade arvude kohta on tõenäoliselt puudulik. Siiski on see oluline lemmikloomaomanike ja lemmikloomade jaoks vajalike teenuste pakkumiseks: koerte jalutusväljakud, prügikastid väljaheidete jaoks, teavitustöö KOVis vastavalt seal peetavatele loomaliikidele jne. Ka riigi tasandil puudub ülevaade Eestis peetavate lemmikloomade liigilisest kooslusest, isendite arvust ja paiknemisest. Samuti puudub üleriigiline nõue lemmikloomade kiibistamiseks ja registreeri miseks , mis on kõige efektiivsem moodus lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks ning lahti pääsenud lemmikloomade tagastamiseks omanikele. Müüdud lemmikloomatoidu koguste põhjal on aga teada, et üle poolte Eestis peetavatest koertest ja kassidest ei ole üheski KOVi registris registreeritud . See asjaolu suurendab KOVide kulu hulkuvate loomade pidamise korraldamisel varjupaikades, sest kui lemmiklooma omanikk u ei ole võimalik tuvastada , katab loomale tehtud kulutused KOV . KOVid ja loomakaitseorganisatsioonid on pöördunud riigi poole, et kirjeldatud olukord saaks lahenduse nii KOVide kui ka Eestis peetavate lemmikloomade hüvanguks. Tegevused: Taimetervis: Ohtlike taimekahjustajate seired on väga olulised kahjustajate võimalikult varajaseks tuvastamiseks, et ära hoida nende laialdasemat levikut ning ressursimahukate tõrjeabinõude rakendamist. 2021. aastast viiakse läbi ohtlike taimekahjustajate seireid mitmeaastase seirekava alusel. Eesti mitmeaastane seirekava on koostatud seitsmeks aastaks (2021-2027) ning hõlmab EL-i karantiinseid taimekahjustajaid (sh prioriteetsed taimekahjustajad), EL-i erakorraliste meetmetega reguleeritud taimekahjustajaid ning ühte kaitstava piirkonna karantiinset taimekahjustajat (viljapuu-bakterpõletik). Igal aastal tehakse prioriteetsete taimekahjustajate seireid, EL-i erakorraliste meetmetega reguleeritud taimekahjustajate seireid ning kaitstava piirkonna kahjustaja seiret. Teiste karantiinsete taimekahjustajate seired peab läbi viima vähemalt kord seitsme aasta jooksul. Seired viiakse läbi selliste taimekahjustajate puhul, mida Euroopa Liidus teadaolevalt ei esine (või on piiratud levikuga ja rakendatakse tõrjemeetmeid) ning mille laiema leviku korral nähakse ohtu kohalikele taimedele ja läbi selle keskkonnale ning majandusele. Riikliku referentlaborina on taimetervise valdkondades (putukad, lestad, ümarussid, bakterid, seened, munasseened , viirused, viroidid , fütoplasma ) määratud METK. Referentlabori tegevuse eesmärk on tagada uurimustulemuste usaldusväärsus ja võrreldavus nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasemel. Ühiskonna teadlikkuse tõstmiseks jätkame teavitustegevusi ja infomaterjalide levitamist. Üheks oluliseks tegevuseks on r ahvusvahelise taimetervise päeva tähistami ne, millega juhime igal aastal tähelepanu taimetervise valdkonna olulisusele . Lastele ja noortele on välja töötatud erinevaid infomaterjale nagu taimetervise-teemaline töövihik ja koolides ringlev rändnäitus. Koostöös PTA ning METKi taimetervise ja mikrobioloogia laboriga jätkub taimeterviseteemalise infokirja väljaandmine kaks korda aastas ja selle levitamine. 2023. aastal võtsime osa EFSA poolt koordineeritud taimetervise teemalisest teavituskampaaniast #PlantHealth4Life, mille tegevused jätkuvad ka 2024. aastal. Tegemist on mitmeaastase kampaaniaga, mille algatajaks on Euroopa Komisjon ning mis põhineb EL riikides tehtud põhjalikul analüüsil, kus uuriti taimetervisega seotud arusaamasid ja käitumismustreid. Sihtrühmadeks on reisijad, hobiaednikud ja noored lapsevanemad. Kampaania jaoks loodi kõigile osalevatele riikidele koduleht, kampaania väliplakatid ning muu visuaalne identiteet. Taim e tervisealane koostöö on oluline erinevatel tasemetel, sh regionaalsel ja rahvusvahelisel. Rahvusvahelist teaduskoostööd koordineerib koostöövõrgustik Euphresco , milles osalemine toetab riigi jaoks olulist teadustööd taimetervise valdkonnas . Eesti teadlaste osalus nendes projektides jätkub. 2024. aastal on lõppemas koostööprojekt „ Diagnosis and epidemiology of viruses infecting cereal crops “ j a alustama s kaks uut projekti, üks neist („ Virulence of potato cyst nematode populations used for testing potato varieties to assess resistance “) Eesti Maaülikooli koordineerimisel. Teises 2024.a alustavas projektis ( „ Improving detection of quarantine rust fungi ( IDQRusts ) “) ja osalevad teadlased Eesti Maaülikoolist ja METKist . Loomatervis: Alates 2024. a toetatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) sekkumise kaudu loomade heaolu, mahepõllumajandusliku loomakasvatuse, loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete ja loomatauditõrje programmi rakendamist. Vajadus on karjatervise programmi toetusmeetmete rakendamineka teistes loomakasvatussektorites lisaks piimakasvatussektorile. Loomataudide ennetamise ja efektiivse tõrje korraldamiseks peetakse jooksvat arvestust taudidele vastuvõtlike loomade, nende pidamiskohtade ning liikumiste kohta. Kui seni on kehti nud kohustus bioturvalisuse kava koostamiseks sigade, kodulindude, kalade ja koorikloomade pidamise korral, siis t audiennetuse lisameetmena alustatakse 2024. aastal kohustus e laiendamise ettevalmistust veiste ja hobuste pidamisel. Vastav muudatus jõustub 2025. aastal. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa s l oetellu kantud loomataudide riskipõh i se passiivse seire süsteemi arendamine . Tulenevalt loomatervise määruse nõudest pea b iga loomapidamisettevõtte kohta olema märgitud karja staatus erinevate loomataudide osas. 2024. aastal alga s ettevalmistus, et lähiaastatel PRIA põllumajandusloomade registrisse vastav võimekus luua . Lisaarenduse jaoks vajaduste kaardistamisse ja töö ettevalmistusse on kaasatud nii R e M , PRIA, PTA kui ka LABRIS. Viiakse läbi eelanalüüs arendamaks loomapidajatele e-teenus PRIA tehnilisse keskkonda, et hallata ja/või edastada olulisi karjaarvestusega seonduvaid andmeid ühtsesse riiklikku andmekogusse (nt. põllumajandusloomade registri osana). Lahenduse eesmärgiks on luua tehniline keskkond loomatervisega seotud detailandmete keskseks ja kvaliteetseks haldamiseks, sh andmete ristkasutus (mille eelduseks on agregeerimata kujul masintöödeldavad andmed). Sisuliselt saaks olema tegemist keskse e-põlluraamatu (võeti kasutusele 01.04.2024) analoogiga loomakasvatuses . P õllumajanduslindude pidamine kodumajapidamistes on viimasel ajal Eestis märgatavalt kasvanud . Eriti tähelepanuväärne on väikeste põllumajanduslindude karjade (hobilinnukarjade), suurusega 10-200 lindu, hulga suurenemine. Mitmed kodumajapidamised peavad linnukarju otse tarbijale mune, linnuliha ja paljundusmaterjali turustamiseks, kuid selliste linnukarjade terviseseisundi kohta ei ole riigil piisavalt teavet. Seetõttu on oluline uurida neis karjades peetavate lindude loomatervise seisundit, sealhulgas haiguste levikut ning kasutatavaid ravimeetodeid ja vaktsineerimispraktikaid. Selleks viiakse aastatel 2024-2026 läbi uuring „ Väikestes kodumajapidamistes peetavate põllumajanduslindude karjade terviseuuring seoses ”Üks Tervis” lähenemisega “. PTA alustab ja jätkab e ttevõttepõhis t riiklik k u seire t ettevõtetes, mis soovivad taotleda vabadust taudidest veiste infektsioos n e rinotrahheii t ja viirusdiarröa . 2023. aastal valmis riikliku veterinaararstide registri osana antibiootikumide kasutamise e andmekogu, kuhu sisestavad andmeid veterinaararstid. Kogutavate andmete põhjal võimalik näha, milline on suhe antibiootikumide müügikoguste ja tegeliku kasutamise vahel ning planeerida tegevusi antibiootikumide kasutamise vähendamiseks valdkondades, kus on tuvastatud vajadus täiendavaks sekkumiseks. Koos antibiootikumde kasutuse e- andmekogu kasu tus elevõtuga paraneb programmperioodil antibiootikumide kasutuse läbipaistvus loomakasvatuses ning tõhustub veterinaarseks otstarbeks kasutatavate ravimite ja ravimsöötade kasutuse üle tehtav järelevalve. Järjepidevalt tõstetakse veterinaararstide, loomapidajate, ravimsööda käitlejate ja toidukäitlejate teadlikkust antibiootikumide kasutamisest ning jätkatakse AMRi seire ning teadus- ja rakendusuuringutega vastavalt tegevustele. A ntibiootikumide kasutamise e-andmekogu juurde on arendatud lisamoodul, kuhu veterinaararstid saavad alates 2024. aastast sisestada andmeid teostatud vaktsineerimiste kohta. Vaktsineerimisandmete kogumine on oluline loomataudide ja zoonooside ennetuse korraldamiseks ja kaubanduspartneritele rakendatavate meetmete tõenduspõhiseks esitamiseks. 2023. aastal telliti Eesti Maaülikoolilt uuring „Lemmikloomadelt (sh linnud, tuhkrud ja eksootilised lemmikloomad) isoleeritud E. coli , Staphylococcus spp . , Pseudomonas aeruginosa ja metitsilliinresistentne stafülokokk (MRSA) AMR uuring seoses „Üks Tervis“ lähenemisega ja neile loomaliikidele ravijuhiste koostamine“. Tegu on teadusliku läbilõikeuuringuga lemmikloomadena peetavatelt loomadelt isoleeritud haigustekitajate resistentsusest. Eesmärgiks on muuhulgas hinnata antibiootikumide kasutamise ja resistentsuse seoseid Eestis. Uuringule tuginedes koostatakse lemmikloomadele ravijuhised. Uuringu valmimistähtaeg on 2025. aastal. ReMi tellimusel alustas 2023. aasta l LABRISe riskihindamisüksus seireprojekti de ga, mille käigus saadakse ülevaade piimaveistelt , lihaveistelt ja väikemäletsejalistelt (lambad, kitsed) pärinevate haigustekitajate antibiootikumiresistentsuse ja seose kohta antibiootikumide kasutamisega. Piimave i stel esine b mikroobilii ke , mille AMR hindamine on oluline nii inim - kui ka loomatervise seisukohalt. V äikemäletsejaliste ja lihaveiste karjatamine ning selle mõju looduskeskkonnale on positiivne, kuid puuduvad uuringud neilt pärineva normaalmikrofloorasse kuuluvate enterobakterite AMR kohta. Nimetatud uuringud toetavad AMR tegevuskava rakendamist ja antibiootikumide kasutamises vajalike muutuste elluviimist. Uuringud väikemäletsejaliste ja lihaveiste kohta kestavad 2025. aasta lõpuni , piimaveiste kohta 2024. aasta lõpuni . Kõigil loomagruppidel hakkavad toimuma teatava regulaarsusega kordusuuringud olukorra kaardistamiseks aastate vältel. Enamik uu test esilekerkivatest inimesi ohustavatest nakkushaigustest on zoonoosid ehk loomadelt inimestele (ning ka vastupidi) üle kanduvad nakkused. Kuna loomade tervis, inimeste tervis ja keskkond on omavahel seotud , on tungiv vajadus zoonootiliste haiguste kiiremaks ja tõhusamaks tõrjeks . Seda on võimalik saavutada üleminekuga kitsamalt valdkonnapõhiselt lähenemiselt lähenemisviisile „Üks Tervis“. 2024-2026 kestva projekt i „Koordineeritud seiresüsteemi loomine ühe tervise lähenemisviisi alusel“ raames seira takse loomi ja haigustekitajate siirutajaid Lääne Niiluse palaviku, puukentsefaliidi, Lyme’i tõve, Q-palaviku ning esilekerkiva taudi (haigus Y) tekitajate või nende vastaste antikehade tuvastamiseks. Eesmärk on toetada prioriteetsete haigustekitajate koordineeritud seiresüsteemi loomist ja laiendamist igas osalevas riigis. Projektis osaleb 11 Euroopa riiki , Eestis koordineerib projekti LABRIS, partneriteks PTA, Eesti Maaülikool ja Terviseamet. LABRIS osaleb Soome partnerina EFSA projektis „Suutlikkuse loomine kõrge patogeensusega lindude gripi aktiivseks seireks metslindudel Euroopas“ Soome lahe piirkonna lindude gripi seires. Seire toimub kolme aasta jooksul (2024-2026) ja viiakse läbi sügiseti rändlindudelt proovide kogumisega. Projekti eesmärk on parandada ja täiendada olemasolevadi seiretegevusi, et tagada riiklikul tasemel pikaajaline suutlikkus lindude gripi viiruste aktiivseks seireks metslindudel (koostöös REMi, PTA, ornitoloogide, jahimeeste ja LABRISega ) ja luua süsteem kiireks viiruse avastamiseks ja viiruse tüvede täpseks iseloomustamiseks. Täpsem viiruse tüvede geneetiline iseloomustamine aitab määrata nende patogeensust ja selgitada võimalikku imetajatele ülekandumist ning on abiks ennetavate tegevuste planeerimisel, et taudi levikut kontrolli all hoida. Jätkub 2023. a astal alustatud PTA ja LABRIS e koostöö loomataudide prognoosmudelite ja mõjude hindamise mudelite väljatöötami s e l ja ohuprognoosidena sõnastami s e l ning tauditõrjeprogrammide ja nende rakenduskavade ajakohastami s e l . Olemasolevad ja loodavad digilahendused ja infosüsteemid loovad PTA- le võimalusi järelevalvega seotud kitsaskohadega tegelda ning liikuda efektiivse riskipõhise järelevalve suunas . Andmete analüüsimine ja neist saadava info kasutamine omakorda võimaldab järelevalve ressursse paigutada asjakohastesse teenustesse. Teadlikuks ja vastutustundlikuks loomapidamiseks vajalike teadmiste omandamist toetab riik teadmussiirde pikaajaliste programmide kaudu , 2025. aastast ÜPP AKIS sekkumise kaudu . T oimu vad erinevad koolitused, infopäevad, õppereisid koos farmi külastustega ja konverentsid, mille eesmärk on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomakasvatusest ja loomade heaolust. Loomapidajate koolitamise ja tarbijate teavitamise kaudu motiveeritakse neid tegema otsuseid, mis panustaks loomade tervise ja heaolu tõusu, parandaks tootja konkurentsivõimet ning suunaks tarbijate ostuotsuseid. Selleks, et tõsta süsteemselt tarbijate teadlikkust loomade tervise ja heaolu teemadel, tuleb leida täiendavaid ressursse. Loomakasvatajate teadlikkus loomatervise riskidest ja kehtivatest nõuetest vajab järjepidevat tõstmist. LABRIS täidab volitatud labori ja riikliku referentlabori ülesandeid. Lisaks tagatakse AMR riiklike seirete läbi viimine. T agatud on valmisolek diagnoosida operatiivselt eriti ohtlikke ja teatavaid ohtlikke loomataude, luuakse võimekus tuvastada senisest paremini võimalikke uusi ja esilekerkivaid loomataude. Algavad labori infosüsteem i (LIS) loomatervise valdkonna arendused. Muuhulgas kavandatakse ühendused PTA ja PRIA andmebaasidega. Veterinaararstide vähesuse probleemistikust t äpsema ülevaate saamiseks on vaja kaardistada veterinaararstide tööhõivet puudutav seis riiklikus veterinaararstide registris. See annab selgema pildi sellest, kui paljud tegevusluba omavatest veterinaararstidest tegelevad põllumajandus- või lemmikloomadega ning kui paljud on tööl riigiametites. Käimas on arutelud, millisel viisil veterinaararstide registris töökoha kohta esitatavate andmete kogumisega edasi liikuda – kas on esmalt vaja muuta selleks veterinaarseadust või piisab praegusest õigusruumis sätestatust ja saab kohe edasi liikuda veterinaararstide registris sellekohase IT-arendusega. Söödaohutus: Söödaohutuse tagamiseks on vaja suurendada söödast võetavate kontrollproovide ning tellitavate analüüside mahtu arvestades olemasolevaid (nt dioksiinid , mükotoksiinid , looduslikud toksiinid, raskmetallid, ohtlikud botaanilised lisandid) ja uusi riske (nt ergotalkaloidid , nikkel, mis on välja toodud komisjoni soovitustes (EL) 2016/1110, 2012/154 jt). R iskipõhist lähenemist arvestades tuleks proovide hulka tõsta minimaalselt 30%. Aasta-aastalt omab suuremat rolli söödalisandite kasutamine söödas, seda nii loomade heaolu suurendamise kui ka keskkonnamõjude vähendamise aspektist. Söödas kasutataval söödalisandil peab olema kehtiv luba selle kasutamiseks Euroopa Liidus ning kasutusloaga söödalisandid on kantud söödalisandite registrisse. Strateegia „Talust taldrikule“ all on planeeritud algatus söödalisandite määruse ülevaatamiseks, et hõlbustada kestlikult toodetud ja innovaatiliste söödalisandite (nt zootehnilised lisandid, mis soodustavad toitainete omandamist või vähendavad metaani emissiooni) turuleviimist , vähendamaks loomakasvatuse keskkonnamõju. Euroopa Komisjon peaks esitama vastava õigusaktiettepaneku söödalisandite määruse muutmiseks. Jätkata tuleb söödakäitlejate süsteemse teavitamisega kehtivatest ja uutest nõuetest (näiteks teemakohased infopäevad) ning käitlejate ja loomapidajate teadlikkuse tõstmisega söödaohutusest. Arendada tuleb olemasolevat nõuandesüsteemi söödaohutuse osas. EL otsustusprotsessis osalemine, kus toimub pidev nõuete ajakohastamine . Söödaohutuse õigusnormide kaasajastamine ja õiguse korrastamine. Ülevaatamisel on valdkonna riigisiseste õigusaktide aja- ja asjakohasus, et tagada kehtivate õigusnormide eesmärgipärasus. Koostatakse vajalikud analüüsid ja analüüsist lähtuvad vajalikud tegevused viiakse ellu etapiviisiliselt vastavalt kokkulepitud ajakavale. Järelevalve toimingud peavad põhinema analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetoditel, mis vastavad tänapäevastele teaduslikele standarditele ja mis annavad usaldusväärseid tulemusi. Laboriteenus peab olema operatiivselt kättesaadav, et olukordi hinnata ning tõenduspõhiseid inimeste ja loomade tervist puudutavaid otsuseid langetada. Seetõttu on oluline tagada suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel (seniste teenuste jätkumine ja uued teenused Eesti väliste laborite teenuste kasutamise osakaalu vähendamiseks). Ebastabiilne vahendite eraldamine investeeringute tegemiseks viib investeeringuvajadus te kuhju miseni . 2024. aastal on kavas alustada uuringuga „ Proteiinsöötades Eesti päritolu tooraine osakaalu suurendamise võimalused “. Eesmärk on suurendada Eesti päritolu tooraine osakaalu Eestis peetavatele põllumajandusloomadele söödetavates proteiinsöötades, kaitsmaks keskkonda ja vähendamaks majanduslikku ebakindlust. 2023. aastal alustati uuringuga „Teatud mükotoksiinid toidus ja söödas“. Töö raames määratakse riskitase erinevate elanikkonnarühmade korral ( saadavushinnang ) ning riskitase tundlikele loomaliikidele. Lisaks hinnatakse kliima muutuste mõju teatud mükotoksiinide sisaldusele Eestis kasvatatud toidu ja sööda teraviljades.Projekt lõpeb 2026. a astal . Loomade heaolu: EK volitas Euroopa Toiduohutusametit (EFSA) koostama teaduslikke arvamusi erinevate loomaliikide ja rühmade kohta kuni 2030. aastani. Praeguseks on avaldatud arvamused mitmete loomaliikide pidamis- ja vedamistingimuste kohta. Kõigi loomarühmade puhul on leitud heaolu riske ja esitatud soovitused nende leevendamiseks. Käimas on tegevused arvamuse koostamiseks karusnaha tootmise eesmärgil peetavate loomade (rebased, tšintšilja d, kährikud, naaritsad) heaolu kohta. EFSA arvamuste alusel esitab EK eelnõud heaolu reguleerivate õigusaktide muutmiseks. Kuna põllumajandussektori tegevussuunad riigiti erinevad, on oluline eelnõude läbirääkimistel seista samaaegselt loomade heaolu ja põllumajandussektori elujõulisuse eest Eestis ning arvestada Eesti loomakasvatajate ja –pidajate jaoks oluliste vajadustega. Samuti on oluline juba praegu motiveerida ja toetada põllumajandusettevõtteid kõrgemaid heaolustandardeid rakendama, et üleminek oleks sektori jaoks võimalikult valutu. Miinimumnõuetest kõrgemate standardite kasutamist ja põllumajandus loomade heaolu kohta teadlikkuse tõstmiseks loomapidamisel toetatakse ÜPP sekkumisega „Loomade heaolu toetus”. EK avaldas detsembris 2023 kaks eelnõu ettepanekut loomade heaolu parandamiseks: määrus koerte ja kasside heaolu ja jälgitavuse kohta ning loomade kaitsest vedamise ja sellega seotud tegevuste ajal. Mõlema eelnõu kohta tagasiside ja seisukohtade saamiseks korraldati 2024. aastal kaasamisüritused sektorite esindajatega ning lepiti kokku ühises lähenemises, mille Vabariigi Valitsus ka heaks kiitis. Koerte ja kasside heaolu ja jälgitavuse reguleerimise eesmärk on vastata EL elanike ootustele lemmikloomade heaolu tagamisel, ühtlustada erinevate liikmesriikide vahel koerte ja kassidega kauplemisega tegelevatele ettevõtjatele kehtestatud nõudeid ning võidelda efektiivsemalt koerte ja kasside ebaseadusliku kaubandusega. Määrust loomade kaitse st vedamisel ja sellega seonduvate toimingute ajal ei ole uuendatud ligi 20 aastat, mistõttu kõrgenenud ühiskonna ootustele vastamiseks ja loomade heaolu tagamiseks on plaanis vedamise tingimusi muuta rangemaks. Loomapidajate teavitamine ja koolitamine toimub loomakasvatuse teadmussiirde programmi de kaudu , 2025. aastast ÜPP AKIS sekkumise kaudu. T oimu vad erinevad koolitused, infopäevad, õppereisid koos farmi külastustega ja konverentsid, mille eesmärk on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomakasvatusest ja loomade heaolust. Kuna e ndiselt esineb teadmatust ja loomaheaolunõuete eiramist, on vaja järjepidevalt teha tööd loomakasvatajate teadlikkuse taseme tõstmiseks. Sellele aitab muuhulgas kaasa nimetatud programmide raames loodud teabematerjalide, infopäevade ja täiendõppe võimaluste olemasolu kohta teadlikkuse tõstmine, nende jagamine ja loomapidamise käigus nende teadmiste rakendamise kontroll kõigi, kuid eelkõige madalama teadlikkusega loomapidajate seas. 2025. aastal avaldatakse veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu , mille ga on soov kehtestada üleriigili n e koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamise ja lemmikloomaregistris registreerimise nõue. Lisaks sellele luuakse õiguslik alus PRIA loomade registri juurde riigi lemmikloomaregistri loomiseks , kuhu tuleb edaspidi eelpoolmainitud lemmikloomaliikide kiibistatud isendid registreerida . Seaduse muudatuse eesmärk on parandada lemmikloomadena peetavate loomade heaolu , leida võimalusi omaniku juurest lahti pääsenud looma kiireks tagastamiseks omanikule ja toetada nii KOV e kui PTA-d, Maksu- ja Tolliametit ning Politsei- ja Piirivalveametit lemmikloomadega seonduvate ülesannete täitmisel . Muudatuse aluseks on veterinaarseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus (VTK) , mis sai kooskõlastuse 2023. aasta lõpus . 202 5 . aastal on plaanis tulla välja loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Eelnõuga tehakse ettepanek peamiselt lemmikloomade heaolu parandavate muudatuste tegemiseks, nende hulgas koerte ketis pidami s e ja zoofiilia keelustamine, lahenduste kirjeldamine varjupaika jõudvate ja hulkuvate lemmikloomaliikide isendite arvu vähendamiseks ning järelevalvega seotud aspektide täpsustamiseks . Eelnõu tugineb loomakaitseseaduse muutmise seaduse VTK -l , mis avalikustati mais 2024. PTA teeb fokusseeritud järelevalvet ü hiskonna ootusetele vastamiseks loomade heaolu tagamisel nii põllumajanduslikus loomakasvatuses kui lemmikloomade pidamisel . Oodatav( ad ) tulemus( ed ): Ohtlike taimekahjustajate puhangute arv ei ületa 4. EL teavituskohustuslike loomataudijuhtude arv ei ületa 1 2 0 . Loomatervise ja -heaolu baromeetri tase võrreldes eelmise aastaga ei lange . 6. 5 Programmi tegevus – Toiduohutus e poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused Eesmärk: Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad. Mõõdik 202 3 202 5 202 6 202 7 202 8 202 9 Sihttase Toiduohutuse baromeeter 100,69 ≥100 ≥100 ≥100 ≥100 ≥100 Tarbija teadlikkuse baromeeter 65,8% - - - - - Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse tagamine eeldab kohanemist ühiskonna ootustega, mistõttu on vaja järjepidevalt tõsta riigi suutlikkust tegeleda tõhusalt toiduohutuse riskide maandamisega ning toiduohutuse järelevalvega, sh riskihindamise ja –kommunikatsiooniga. Toidu ohutuse järelevalve, sh tööjõuressurss ja kompetentsid vajavad kohandamist tegelemaks uute riskidega (nt uuendtoidud , uued tehnoloogiad toiduga kokku puutuvate materjalide valdkonnas, toidu reformuleerimine , toidulisandite üha laienev turg, toidu reklaam ja keelatud väited, kestlikule toidusüsteemile ülemineku mõjutused), seirete ulatuse ja mahu suurendamist. P õllumajandus- ja Toiduameti võimekus toidupettuste valdkonnas vajab tõst mist . Ebaausate tegevusetega toidu tarneahelas võib kaas neda risk rahvatervisele, majanduslik kahju tarbijatele ja käitlejatele, samuti seab see ohtu Euroopa Liidu siseturu efektiivse toimimise. Järelevalveasutusel peab olema teadlikkus ja võimekus eristada ja tõendada pettuse eesmärgil toime pandud tahtlikku nõuete rikkumist ja muud rikkumist ning vajalik on koostöö teiste ametiasutustega. Toidupettuste kontroll peab olema üheks osaks riskipõhises järelevalves. Tõhusa pettuste tuvastamisele suunatud järelevalvesüsteemi osa arendamiseks on vaja tagada piisav ressurss (mh tööjõud, andmeanalüüs, IT-lahendused (sh masinõpe, seire, analüüsimeetodid jne), koolitada valdkonnale spetsialiseerunud eksperdid ja luua seire töörühm ning tõhustada nii riikide kui asutuste vahelist koostööd. Toidulisandite järelevalve vajab tõhustamist kuna nende toodete turustamisel kasutatakse palju keelatud väiteid. Samuti on probleemiks keelatud ained (nt loata uuendtoidud ) ja vitamiinide/mineraalainete kogused üle ohutu tarbimise ülempiiri. Toidulisandite kontroll peaks hõlmama ka analüütilist kontrolli, kuid selleks on vajalik tõhustada analüütilist võimekust. Turul on ka taimsed toidulisandid, mille ohutust pole uuritud. Toidualases teabes sh reklaamis on probleemiks, et kasutatakse selliseid toitumis- ja tervisealaseid väiteid, mis ei ole teaduspõhised ning lubatud . Kuna aga tarbijate teadlikkus on madal ja järelevalvel ei ole piisavalt resursse , siis teatud toidu (sh toidulisandite) tootjad ja müüjad saavad turustamisel konkurentsi eelise. Tänases toidujärelevalve süsteemis kasutusel olevad IT- lahendus te (Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteem, erinevad registrid) elutsükkel on lõppemas ning vaja on uusi IT-lahendusi, mis täidaksid muutuvast maailmast tulenevaid nõudmisi. Samuti peaks järelevalve tõhustamiseks kasutusele võtma IT-lahendustel põhinevad seire võimalused, nt e-kaubanduses toidulisandite ning toidualase teabe, sh tervise- ja toitumisalaste väidete valdkondades. Toiduohutuse tagamise üheks oluliseks osaks on seired. Tagamaks, et mitmeaastased riiklikud kontrollikavad hõlmaks igakülgselt toidus esinevate saasteainete (sh veterinaarravimite jäägid, pestitsiidide jäägid) kontrolli, on EL tasandil täpsustatud proovivõtukavade koostamise põhimõtteid ning ette on antud miinimummahud. Toidu keemiliste riskide maandamise eesmärgil on lisaks vajalik koguda täiendavaid andmeid mitmete toidu saasteainete kohta (nt perfluoralküülühend , elavhõbe, nikkel jmt) ning toidu lisaainete ja toiduga kokkupuutuvatest materjalidest toitu migreeruvate ainete kohta, et hinnata võimalikku terviseriskitaset erinevatele elanikkonnarühmadele arvestades tarbimismustreid ning riskijuhtimismeetmete võtmise vajadust sh anda tarbimissoovitusi. 2024. a alustati toidu lisaainete ning lõhna- ja maitseainete pilootseirega ( EL üleselt on kokkulepitud uuritavad ühendid ) ja 2027. a algab regulaarne seire. J ärelevalve tegevus e toetamiseks on o luline, et järelevalveasutusele oleks tagatud ajas muutuvatele vajadustele ja nõuetele vastav analüüsiteenus. Viimase 10 a jooksul on kontrollivajadus toidutarneahelas kasvanud ja ühes sellega on kasvanud vajadus võtta suuremal hulgal kontrollproove ning telli da analüüs e , arvestades olemasolevaid ja uusi riske . Ajas on tõusnud ka laborianalüüside ga seotud kulud (puudutab LABRIS ja METK laboreid ning välislaboritest tellitavat teenust ), kuid rahastus on jäänud samale tasemele. Järelevalve ja seire toimingud peavad põhinema analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetoditel, mis vastavad tänapäevastele teaduslikele standarditele ja mis annavad usaldusväärseid tulemusi. Seetõttu tuleb pidevalt kaasajastada labori seadmeparki, et see vastaks ajas muutuvatele vajadustele, nõuetele ja tehnilisele arengule ning võimaldaks kasutusele võtta uusi metoodikaid. Oluline on tagada suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel (seniste teenuste jätkumine ja uued teenused (nt taimetoksiinid, orgaanilised saasteained, toidu lisaained, toiduga kokkupuutuvatest materjalidest toitu migreeruvad ained, j mt) Eesti väliste laborite teenuste kasutamise osakaalu vähendamiseks). I nvesteeringute tegemiseks on vajalik stabiilne rahastus, et vältida investeeringuvajadus te kuhju mist . Strateegilistes valdkondades on kohapealne võimekuse loomine ülioluline, et kiiresti reageerida esile kerkivatele ohtudele, tuvastada t oidupettuseid ning saada sisendit riskihinnangu teks . Eesti toiduohutuse alase situatsiooni hindamiseks on oluline tagada piisavas mahus teadusuuringute tegemine ( sh laiaulatuslikum toidu kaudu saadavate saaste- ja lisaainetest ning toiduga kokkupuutuvatest materjalidest tulenevate riskide hindamine, toidupettuste tuvastamise meetodite arendamine, toidus esinevate pestitsiidide jääkide uurimine, sh ainete koosmõju hindamine, biomonitooring ). Toiduohutuse riskihinnagute tegemisel on üheks oluliseks komponendiks rahvastiku toitumisan d mete olemasolu. Praeguseks ei ole Eesti rahvastiku t oitumist kajastavad andmestikud ajakohased. Oluline on üldsuse teavitamine toiduohutusega seotud riskidest ning riigi kommunikatsiooni alase võimekuse tõstmine. Tarbija teadlikkuse tõstmiseks on vaja kujundada süstemaatiline toiduohutuse teemaline teavitusprogramm. Vajadus on edendada kestlik k u toidukeskkon da ning tarbijate kestlikumaid toiduvalikuid. Eesti rahvastiku toitumine ei ole piisavalt kestlik, kuna süüakse Eesti riiklikes toitumis- ja toidusoovitustes soovitatust oluliselt rohkem liha ja lihatooteid, magustatud piimatooteid, magusaid ja soolaseid näkse. Samas tarbitakse soovitatust vähem puu- ja köögivilju, täisteratooteid ja kala. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmed aastast 2022 näitavad, et rohkem kui pooled kõigist 16 − 64 aastastest vastanutest on kas ülekaalus või rasvunud ning Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kohaselt oli 2021/2022. õppeaastal ülemäärase kehakaaluga 11 − 15 aastaseid õpilasi 20%. Tasakaalustatud toitumisega maandab tarbija muuhulgas ka toiduohutuse riske (nt lisa- ja saasteainete saadavus ). Tegevused: Õigusloome ja analüüsid R ahvusvaheliste organisatsioonide töös ja EL otsustusprotsessis osalemine EL ning EE toiduseaduse reguleerimisala ulatuses (toidu keemilised ja bioloogilised riskid, töötlemisviisid, toidugrupi nõuded jm) , kus toimub pidev nõuete ajakohastamine lähtuvalt uutest teadusandmetest ja loataotlustest. Tulenevalt Euroopa Komisjoni Rohelisest kokkuleppest ja selle raames esitatavatest strateegiatest peame tähelepanu pöörama toidusüsteemi kestlikuks muutmisele. Toidusüsteemi kestlikkumaks muutmisse panustavad erinevad algatused strateegiatest „Talust taldrikule“, „Euroopa Vähitõrjeplaan“, „Kemikaalistrateegia“, „Ringmajanduse tegevuskava“ jne. Euroopa Komisjonis on alustanud tööd üldise toiduseaduse ja kestlike toidusüsteemide töögrupp, mis hõlmab põllumajandus- ja keskkonnapoliitika, toiduohutuse ning tervise aspekte. Strateegia „Talust taldrikule“ näeb ette kestlikkuse õigusraamistiku väljatöötamise algatuse. A valiku konsultatsiooni käigus on kogutud sisend, sh Eestist, kuid õigusakti eelnõu on ootel. Lisaks on Komisjon alustanud kestliku toidusüsteemi monitooringusüsteemi, mis sisaldab toiduahela kestlikkuse aspekte hindavaid indikaatoreid, väljatöötamist. See saab olema avalik virtuaaltahvel, mis näitab toidusüsteemi liikumist kestlikkuse suunas. Komisjoni strateegia „Talust taldrikule“ raames alustatud toidu märgistamisega seotud algatused ( pakendi esikülje toitaineline märgisüsteem, tervise- ja toitumisalaste väidete aluseks olevate toitaineliste põhijoonte loomine, toidu päritolu ja säilimisaja esitamine ning alkoholi märgistus ) ning toiduga kokkupuutuvate materjalide õigusraamistiku algatus ed on ootel . 2023. aasta juulis tuli Euroopa Komisjon välja EL jäätmedirektiivi muudatusettepanekuga, milles nähakse ette mh toidujäätmete vähendamise riiklike sihtmäärade kehtestamine. Eelnõu menetlus toimub 2024 . aastal ning seejärel võetakse direktiivi muudatused üle riigisisesse õigusesse. Toiduraiskamise vähendamise riigisisesed tegevused toimuvad ministeeriumide (REM, KLIM, SOM) koostöös ning riikliku toidujäätmete tekke vältimise kava alusel. 202 4 . a aprillis võeti vastu Euroopa Komisjon ja Parlamendi direktiivide ehk nn hommikusöögidirektiivide muudatus , millega muudetakse mooside, mee, mahlade ning piimapulbrite ning kondenspiimade direktiive s nõudeid . Olulisematest muudatustest võib välja tuua meesegude päritolu märgistamise, uue mahla liigi „vähendatud suhkrusisaldusega mahl“ lisandumine ning moosides puuvilja/marja sisalduse tõstmine. Nende läbivaatamine o li ettenähtud strateegias „Talust taldrikule“, eesmärgiga võtta neis arvesse kestlikkust. 2024. a alusta me ettevalmistusega nende direktiivide ülevõtmiseks riigisisestesse õigusaktidesse. Lisaks vajavad ülevaatamist riigisised mooside toidugrupi nõuded. Toidu valdkonna õigusnormide kaasajastamine ja õiguse korrastamine. Ülevaatamisel on valdkonna riigisiseste õigusaktide aja- ja asjakohasus , et tagada kehtivate õigusnormide eesmär gipärasus. Koostatakse vajalikud analüüsid ja analüüsist lähtuvad va jalikud tegevused viiakse ellu etapiviisiliselt vastavalt kokkulepitud ajakavale. Pakendamata toidu märgistust reguleeri va Põllumajandusministri määruse nr 24 nõuded on ülevaatamisel eesmärgiga toetada enam liikumist kestlike toidusüsteemide poole. Muudatused hõlmavad 4 peamist aspekti: toidu annetamisel toiduala s e teabe lihtsustamine; toitlustusettevõttes pakendamata toidu põhilise koostisosana kasutatud värske, jahutatud ja külmutatud liha looma kasvatamise riik ; lahtiselt müüdava õlle ja siidri alkoholisisalduse esitamine; koostisosade loetelu (jaekaubandus) ja toitumisalase teabe (jaekaubandus k.a toitlustus) esitamine tarbija juuresolekuta vahetult müügiks pakendatud toi dul. Planeeritav määruse valmimise aeg on 2024. a IV kvartal. Annetamisel nõuete muudatustega seonduvalt on vajalik ka täpsusta da Põllumajandus- ja Toiduameti juhendit „Toiduohutus annetamisel“ ning jätkata teavitustegevustega . Adresseerimaks vajadust edendada tarbijate kestlikumaid toiduvalikuid kinnitati V abariigi Valitsuses 2.05.2024 memorandum , millega otsiti võimalusi kasutamaks avalikus toitlustuses senisest suuremas mahus kohalikku, sh mahepõllumajanduslikku ja tervislikku toitu ning suurendada taimse toidu osakaalu. Otsustati järgmised tegevussuunad: Kliimaministeeriumil töötada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tehtud toitlustusteenuse ja toidu analüüsi põhjal välja keskkonnahoidlikkuse kriteeriumid ja kliimaministril kehtestada need määrusega 1. jaanuariks 2027. a.; Sotsiaalministril kehtestada institutsionaalset toitlustamist reguleerivad uuendatud määrused 1. jaanuariks 2026. a.; Sotsiaalministeeriumil, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil ning Haridus- ja Teadusministeeriumil viia ellu koolitoidu teekaardi tegevused järgneva viie aasta jooksul alates valitsuse otsuse vastuvõtmisest. Kestlike toiduvalikute edendamist toetab pakendi esikülje märgisüsteem (nt Nutriscore ), mis aitab tarbijal mõista toidu toitainelist koostist ning teha tervist toetavamaid valikuid. Oleme alustamas märgisüsteemi väljatöötamist (õigusliku aluse loomine, tegevuskava koostamine) Eestis, kuna EL ülese süsteemi väljatöötamine on teadmata ajaks seiskunud. Sellise süsteemi loomine on ettenähtud PÕKA-s ning see toetab arengukavas „Eesti 2035“ seatud tervisliku toitumise eesmärke. Toiduohutuse tervikteenuse raames analüüsitakse toiduga kokkupu u tuvate materjalide valdkonna järelevalve korralduse tõhusus t Eestis ning otsitakse parendustegevusi. Lisaks analüüsitakse toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve planeerimise, toimingute läbiviimise ja tunnitasude arvestamise protseduuri. Eesmärgipärase ja tulemusliku järelevalve tunnitasude (toit, sööt, veterinaaria) kogumiseks tuleb metoodikat rakendada asjakohaselt ja ühetaoliselt. Tagada tuleb algandmete sisestamise, toimingute fikseerimise ning tasuarvestuse kvaliteet, kaardistam isel on parendusvõimalused. Järelevalve Põllumajandus- ja Toiduamet kohandab tööjõuressurssi ja kompetentse, võttes arvesse uusi ja katmata riske ning seirete ulatuse ja mahu suurenemist (sh toidupettused, toidu reklaam, uuendtoidud , uued tehnoloogiad toiduga kokkupuutuvate materjalide valdkonnas, toidulisandid, toitumise- ja tervisealased väited, kestlikule toidusüsteemile ülemineku mõjud). Järelevalve riskipõhisuse edendamiseks arendatakse järelevalve - ja seire tulemuste analüüsi võimekust. PTA ja LABRIS tagavad valmisoleku lahendada operatiivselt rahvatervist ohustava i d zoonootilis i d haiguspuhangu i d ning teevad koostööd eriti ohtlike ja teatavate ohtlike ning esilekerkivate loomataudide kiireks diagnoosimiseks ning haigustekitajate täpsemaks iseloomustamiseks. PTA j ärelevalvesüsteemi ja – protsesside pidev arendamine. Välja arendatakse pettuste ennetamise ja tuvastamise süsteem ning võimekus kogu toidutarneahela ulatuses. 2024. a alustati toidu lisaainete ning lõhna- ja maitseainete pilootseirega (EL üleselt on kokkulepitud uuritavad ühendid) ja 2027. a algab regulaarne seire. PTA töötab välja EL seireprogrammi rakendusplaani Eestis. Olemasolevate riskihindamise süsteemide ülevaatamine ning ajakohastamine lähtuvalt uutest toiduohutuse riskidest ning arvestadas kätileja poolt vabatahtlikult rakendatud kvaliteedisüsteemi tulemusi. Valmisoleku loomine riskihindamise süsteemi üleviimiseks uude IT-süsteemi. Arendatakse uuele platvormile PTA ühtset infosüsteemi, millele luuakse planeerimise ja riskihindamismoodul ning liidestused teiste ametite andmebaasidega. Rahastus on planeeritud SF vahenditest 2025-2026. Uuele platvormile rajatav infosüsteem võimaldab asutuse üleselt andmekvaliteeti parandada ja analüüsivõim e kust, sh ennetustööd ja riskihindamist tõhustada. J ärelevalvesüsteemi toetav laborisüsteem E rinevate laborite uurimustulemuste usaldusväärsus e ja võrreldavus e tagamiseks on loodud ELis referentlabori te võrgustik. Referentlaboril on eelkõige nö nõustav funktsioon, näiteks koordineerib ja juhendab nimetatud labor vastavaid volitatud laboreid, nõustab järelevalveasutust ja ministeeriumit, korraldab vajadusel volitatud laborite vahel võrdluskatseid, korraldab vajadusel koolitusi volitatud laborite töötajatele , viib vajadusel läbi täiendavaid kinnitavaid anlüüse jne. I gal liikmesriigil on kohustus määrata referentlabor id iga määratud Euroopa Liidu referentlab orikohta . Eestis on enamik vajalikest referentlaboritest määratud, kuid teatud saasteainete ja loomataudide osas on Eestil jätkuvalt referentlaboratooriumid määramata, kuna Eestis puudub selleks praegu sobiv labor (näiteks tööstus l ikult tekkivad saasteained, toiduga kokkupuutuvad materjalid) või siseriiklik laboriteenuse välja arendamine ei ole otstarbekas (näiteks merelised biotoksiinid , hobuste aafrika katk ). Sellistel juhtudel tuleb teenusepakkuja leida mõnest teisest EL i liikmesriigis ist . Teenusepakkujate leidmine mõnest teisest ELi liikmesriigist referentvaldkondades, ku s Eestis puudub selleks praegu sobiv labor või siseriiklik laboriteenuse välja arendamine ei ole otstarbekas . 2024. aastal otsitakse teenusepakkujaid viies referenttegevuse valdkonnas. L abori seadmepar gi kaasa egsena hoidmine ning l abori võimekuse tõstmine, et vähendada välislaborite teenuste kasutamise osakaalu vastavalt kokkulepetele . Eestis on vaja taastada l abori võimekus esmajärjekorras loomset päritolu toidus ja suure rasvasisaldusega tooraines esinevat pestitsiide jääkide analüüsimiseks ning pestitsiide jääkide analüüsimine loomsest toidust üksiku jäägi meetodi l. Toiduohutuse tervikteenuse raames on ü levaatamisel on referentlaboriga seotud protsessid ning samuti analüüsitakse senist volitatud laborite volitamissüsteemi toimimist ning kavandatakse täiendavaid meetmeid laborite (tervik)süsteemi paremaks toimimiseks , sh lepitakse kokku laboriteenuse arengusuunad valdkonnas. Teadlikkuse tõstmine Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) rahastuse toel jätkub riskihindamisvaldkonnaga seonduva teema koordineeritud kommunikatsiooni arendamine, kaasates riskihindajaid ja riskijuhte Eestis ja naaberriikides, et tagada avalikkuse parem teavitamine toiduohutuse valdkonna riskidest ja teaduspõhistest meetmetest nende riskide vähendamisel. T oiduohutusealas teks teavitustegevus t e ks kasutatakse erinevaid kanaleid, mis valitakse lähtuvalt sihtgrupist, kelleni soovitakse jõuda, sh maablogi, sotsiaalmeedia, televisioon, raadio. Tarbija teadlikkust toiduohutusest hinnati 2023. aastal ning uuring andis hea sisendi järgnevate aastate teavitustegevuste planeerimiseks. J ärgmine hindamine toimub 2027. aastal. Teadmussiirde programmi raames ( põllumajanduse, toidu ja maamajanduse programm ) viiakse läbi kuni 202 4 . aasta lõpuni toidu käitlejatele toiduohutuse alaseid teabepäevi, koolitusi, konverentse ning koostat akse infomaterjale. Nimetatud teadmussiirde tegevuste koordinatsiooni võtab üle Maaelu Teamuskeskus e loodud AKIS kompetentsi keskus . Selleks, et toimuks sujuv üleminek AKIS teadmussiirde tegevustele valmistatakse ette ja lepitakse osapooltega kokku teadmussiirde teenuste uus korraldus ja juhtimismehhanismid. Samal ajal t agatakse ka programmist katmata, kuid sihtrühmale oluliste tegevuste elluviimine (näiteks e-õppe ettevalmistamine toiduohutuse ABC teemal). Toiduohutuse ABC teemali s e e-õppe ettevalmistamine, piloteerimine, vajadusel laiendamine. 2025. aastaks luuakse AKIS kompetentsikeskuses e-õppe tehnilised lahendused ning arendustega samaaegselt toimub toiduohutuse alase koolituse sisuloome. Toiduohutuse e-õppe näol luuakse täiendav süsteemne teadlikkuse tõstmise kanal alustavale ettevõtjale ning millega eelkõige selgitatakse peamisi toiduohutuse põhimõtteid ja nõudeid, mida on vaja teada enne toidukäitlemisega alustamist. PTA t õsta b tarbijate ja käitlejate teadlikkust toiduohutusest avalikustades süstemaatiliselt järelevalvetulemus i (nt RASFF teated; järelevalve proovide tulemused). Jätkatakse Maaelumuuseumide II ja III kooliastmele suunatud õppeprogrammiga „Toidu eluring“, milles õpitakse hindama inimtegevuse mõju looduskeskkonnale, lahatakse toiduraiskamise tekkepõhjuseid ning leitakse toidujäätmete probleemile lahendusi. Koostöös KLIM ja SoM töötatakse välja toidu raiskamise vähendamise teemalised õppematerjalid haridusasutustele õppetegevuses kasutamiseks arvestades erinevaid vanuseastmeid. Teaduspõhisus Toidu ohutuse ga seotud meetmed peavad tuginema teadusliku riskihindamise tulemustele. LABRIS riskihindamise osakonna roll on tagada toiduohutuse valdkonnas riskide hindamine, toiduahela riskidest teavitamine ja teadusnõu andmine Re M ile ning P TA le . LABRIS r iskihinnangute projektid ja ajakava lepitakse kokku iga-aastaselt. Täiendavalt tellime rakendusuuringuid, töösolevad teemad loetletud järgnevalt. 2024. a alustakse uuringu ga „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“ , mis sisaldab endas ka pestitsiide jääkide biomonitooringut . Uuringu teostamise ajaks on planeeritud 36 kuud lepingu sõlmimise ajast arvates. Uuringu tellijateks on SOM ja REM. 2023. aastal alustati uuringuga „ Teatud mükotoksiinid toidus ja söödas “. Töö raames määratakse riskitase erinevate elanikkonnarühmade korral ( saadavushinnang ) ning riskitase tundlikele loomaliikidele. Lisaks hinnatakse kliima muutuste mõju teatud mükotoksiinide sisaldusele Eestis kasvatatud toidu ja sööda teraviljades. Projekt lõ p eb 2026.a . 2024. aastal on kavas alustada uuringuga „Teatud saasteained ( dioksiinid , PCB-d, BFR-d, perfloralküülühendid ) loomses toidus (piim, liha, või, munad, mesi)“,kus on eesmärgiks määrata riskitase erinevate elanikkonnarühmade korral ( saadavushinnang ). Toiduohutuse riskide hindamiseks on vajalik läbi viia Eesti rahvastikupõhi n e toitumisuuring . Selle pilootuuringu viib läbi Tervise Arengu Instituut 2025.a ja seda finantseerib REM. Ka edaspidi on vajalik toitumisuuringu ettevalmistustes osalemine ja vajalik on leida rahastus; 2021. aastal alustati rakendusuuringuga mee Eesti (geograafilise) päritolu tõendamiseks täiendava viisi loomiseks. Võimalus määrata laboris analüütiliselt mee Eesti päritolu avaldab positiivset mõju ausale konkurentsile meeturul, sealjuures võimaldab see tõhusamalt võidelda mee võltsimisega. Meetodi loomise tähtaeg on eeldatavasti 2025. aasta sügis. 2023.aastast osaleme EFSA rahastatud nn. rätsepatöö projektides, mis on lühikeses ja keskpikas perspektiivis kasulikud ELi toiduohutuse süsteemile, toetavad pikaajaliste partnerluste loomist ja valmisolekut riskihindamistegevusteks tulevikus. Projektide ettepanekuid saavad esitada nii EFSA kui liikmesriigid lähtuvalt oma strateegilistest eesmärkidest ja prioriteetidest. Projekti tegevustesse on kaasatud asjakohased R e M haldusala asutused. 2024.aasta l alustasime järgmis te projekt id e ga : "Andmete kaardistamine liikmesriigis" ; „ Riskihindamistegevuste ühise planeerimise ja partnerluste tekke soodustamine“ ; „Liikmesriigi kommunikatsioonikoordinaatorid“ . Kavas on nn. rätsepatöö projektides osalemist jätkata ka järgnevatel aastatel . 2025.aasta projektide planeerimine toimub 2024.aasta lõpus. 2025.aasta lõpuks analüüsib Re M toitlustusteenuse ja toidu avalikes hangetes võimalike keskkonnahoidlikkuse kriteeriumite kehtestamise võimalusi . Oodatavad tulemused: Tarbija tervis ja huvid on kaitstud kõrgel tasemel. Toiduohutuse baromeet ri näit , mis mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse , on vähemalt 100 ja tarbija teadlikkus toiduohutusest kasvab. 6. 6 Programmi tegevus – Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja korraldamine Eesmärk: Mahepõllumajanduse valdkonna eesmärk on tõsta mahepõllumajanduse konkurentsivõime t ja tagada mahepõllumajandustoodangu usaldusväärsus tarbija silmis. Mõõdik 202 3 202 5 202 6 202 7 202 8 202 9 Sihttase Tunnustatud ettevõtete arv 2428 2400 2400 2400 2400 2400 Tarbijate osakaal, kes tarbivad mahetoitu regulaarselt (vähemalt kord nädalas) (%) 9% (2022) 15 15 16 16 16 Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Vaatamata mahetoodete populaarsusele tarbijate seas on takistuseks mahetöötlemise ja turuarenduse mahajäämus, millest tulenevalt tuleb edaspidi keskenduda rohkem töötlemis- ja turustusskeemide arendamisele. Mahepõllumajandussektori varasemate aastate kiire areng on too nud kaasa järelevalve kasvu PTA le . Siiani on suudetud tagada Eesti mahetoodete usaldusväärsus nii kohalikul turul kui ka välismaal. Eesti mahetoodete usaldusväärsuse aitab ka tulevikus tagada senisest tõhusam järelevalve. Eesti mahetoodete eksport suur enes 2022. aastal võrreldes 20 21 . aastaga. Kokku eksporditi Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) hinnangul 202 2 . aastal mahetooteid ligikaudu 41 miljoni euro väärtuses. Kõige rohkem, ligi 1 7 miljoni euro väärtuses eksporditi teravilja. „Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava 2023-2030“ eesmärk on mahetoodete ekspordikäibe kasv 80 miljoni euroni 2030. aastaks. Mahepõllumajandusmaa ja mahepõllumajandusettevõtete arv on hakanud vähenema. Eestis oli 2023. aastal 227 741 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustab kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu 23%. Võrreldes aasta varasemaga vähenes mahepõllumajandusmaa 6131 hektari võrra ehk 2,6%. Mahetootmisega tegelevaid põllumajandusettevõtteid oli 2023. aastal 1968, võrreldes eelmise aastaga vähenes nende arv 78 võrra ehk 3,8%. Samas on m ahepõllumajandusettevõtted on aastatega järjest suuremaks kasvanud – 2023. aastal oli keskmises mahepõllumajandusettevõttes ligikaudu 116 ha mahepõllumajandusmaad. Tegevused: Mahepõllumajanduse register liidestatakse põllumajandusloomade regist ri ning põllumajandustoetuste ja põllumassiivide regist riga , et luua kvaliteetne andmestik mahepõllumajandusloomade ja mahepõllumajandusmaade osas, kus põllumajandusloomade ning põllumassiividega seotud alusandmestik on täiendatud mahetunnustamisega seotud andmetega . Alates 2022. aastast toetatakse haridusasutustes mahetoidu pakkumist. Toetuse peamised eesmärgid on mahepõllumajandusliku toidu kõrgema hinnaga seotud lisakulude hüvitamine haridusasutuste pidajatele, toidutootmise kestlikkusele kaasa aitamine, laste teadlikkuste suurendamine mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust ning mahetoidu tarbimise ja seeläbi ka turunõudluse suurendamine. Toetus on suunatud lasteaedadele ja üldhariduskoolidele üle Eesti. Mahetooraine kasutamist kompenseeritakse koolidele ja lasteaedadele, kus kasutatakse lastele toidu valmistamiseks igas kuus vähemalt 20% mahepõllumajanduslikke koostisosi ja kelle toitlustaja on sellest teavitanud PTAd . Toetus on suurendanud haridusasutuste huvi mahetoidu pakkumise vastu. Kui 2021/2022 õppeaastal pakuti mahetoitu 45 haridusasutuses, siis 2023. aasta lõpus pakuti mahetoitu juba 153 haridusasutuses (ligikaudu 20% Eesti lasteaia- ja koolilastest). „ Eesti mahepõllumajanduse tegevuskava aastateks 2023-2030 “ eesmärk on 2030. aastaks jõuda tasemele, kus vähemalt 50%- le Eesti lasteaialastest ja üldhariduskoolide õpilastest pakutakse mahetoitu. Isikud (füüsilised või juriidilised), kes soovivad tegeleda mahepõllumajandusliku tootmisega, peavad olema tunnustatud ja kantud mahepõllumajanduse registrisse. Kontrolle tehakse vähemalt kord aastas. 10% ulatuses kontrollitakse tootjaid teistkordselt. 5% tootjate ettevõtetes võetakse proove ja analüüsitakse neid, et tuvastada võimalikku mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodete kasutamist. Mahepõllumajanduse arendamiseks on v ajalik taga da m ahepõllumajanduse nõuandeteenus kõikides valdkondades (mahepõllumajanduslik taime- ja loomakasvatus, mahemesindus, mahetöötlemine ja - toitlustamine). Mahepõllumajanduse konsulentide arvu suurendamiseks on vaja olemasolevaid konsulente koolitada, neid ühtses infovoos hoida ning luua nõustajatele asjakohane mentorluse süsteem. Mahepõllumajanduse arendamisel on oluline korraldada pikaajalisi mahepõllumajanduse kompleks-uuringuid vastavalt sektori vajadustele. Lisaks on oluline teha lühemaid ja perioodilisi uuringuid, mis sisaldaksid valdkonnapõhiste vajaduste, sh vähem arenenud sektorite, nagu köögivilja- ja linnukasvatus, piimakarjakasvatus ja vesiviljelus, uurimist. Mahetoodete ekspordi edendamist käsitleva Eesti mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava 2023–2030 III samba eesmärk on Eesti mahetoodete tuntuse ja usaldusväärsuse tõstmine ning kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordi edendamine. Selleks, et hinnata eesmärgi täitmist ning vajadusel võtta kasutusele vajalikud abinõud eesmärgi täitmise soodustamiseks, on sõlmitud Eesti Konjunktuuriinstituudiga leping, mille raames selgitatakse välja eksporditud ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse turustatud mahetoodete kogus ja rahaline väärtus tootegruppide lõikes ning olulisemad eksporditurud. Järelevalve PTA on mahepõllumajanduse registri volitatud töötleja. 2024. aastal arendatakse terviklik mahepõllumajanduse register, kuhu kantakse lisaks mahepõllumajandusliku esmatootmisega tegelevatele ettevõtetele ka mahepõllumajanduslike toodete käitlemise ning mahetoitlustamisega tegelevad ettevõtted, hetkel paiknevad ettevõtete andmed erinevates andmekogudes. Mahepõllumajanduse registri arenduse käigus arendatakse ka andmevahetus mahepõllumajanduse registri ja PRIA põllumajandusloomade registri vahel, PRIA põllumajandusloomade registrisse lisandub sinna kantud põllumajandusloomade puhul andmeväli looma mahepõllumajandusliku staatuse kohta, selle arenduse tulemusena on mahepõllumajanduslikult peetavate loomade kohta kättesaadavad pidevalt ajakohased andmed. Järelevalve ühetaolisuse parandamiseks on välja töötamisel meetmete kataloog, mille eesmärk on mahepõllumajanduse nõuete rikkumise tuvastamisel ühetaoline ja mõjus meetmete rakendamine, et nõuetele mittevastav tegevus ei jätkuks. 2024. aastal viiakse läbi analüüs valdkonna üleminekuks riigilõivudelt järelevalvetasudele. Vajadus on analüüsida järelevalvetasude mõju PTAle ja ettevõtjatele. Kavas on ärianalüüs võimaluste ja vajaduste väljaselgitamiseks mahepõllumajanduse järelevalves PRIA pinnaseire süsteemi ja fotoäpi IVA kasutuselevõtuks. Pinnaseire süsteemi ja fotoäpi rakendamine võimaldab kasvatatavate põllumajanduskultuuride tuvastamist kohapealset kontrolli tegemata, samuti aitavad need süsteemid kaasa ka võimalike nõuete rikkumiste tuvastamisele. Süsteemide kasutuselevõtt toob ka ajalist kokkuhoidu nii PTAle kui ka mahetootjatele. Oodatav( ad ) tulemus( ed ): selgitada läbi pr. teg mõõdikute. Vähemalt 15% tarbijatest eelistab osta mahetoitu, tunnustatud ettevõtete arv on 2400. 7 . Programmi juhtimiskorraldus Toiduohtuse programmi juhib toiduohutuse asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Valdkonna eest vastutav minister kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks tulemusvaldkonna „ Põllumajandus ja kalandus “ tulemusaruandesse. Programm on arengukavas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ seatud eesmärkide rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument. Programm viib ellu arengukava „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ 1., 2 ., 3 . , 4 . ja 5. tegevussuundade eesmärke. LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Programmi tegevus – Taimekaitse ja väetis te poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ( ReM ), PTA ja METK oma teenuste kaudu. Väetiste ja taimekaitsevahendite ohutus inimesele ja keskkonnale tagatakse ReM taimekaitse- ja väetiste turustamise poliitika kujundamisega. PTA teostab taimekaitse ja väetiste turustamise ja kasutamise valdkonnas järelevalvet . METK panustab valdkonda teadustegevustega, analüüsides maakasutuse keskkonnamõju, viies läbi taimekaitse ja taimekasvatuse uuringuid ning hinnates taimekaitsevahendite tõhusust. METK teeb laboratoorseid analüüse (mullaproovid, taimekaitsevahendid, väetised jm) ning panustab ka teadmussiirde ja innovatsiooniteenustega. Programmi tegevus – Tõu aretuse poliitika kujundamine ja rakendamine , Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab ReM poliitikat põllumajandusloomade aretuse ja loomageneetiliste ressursside säilitamise valdkondades. PTA teostab järelevalvet aretuse üle. PRIA kaudu makstakse ohustatud tõugu looma pidamise toetust ning põllumajandusloomade aretustoetust. Programmi tegevus – S ordiaretus e ja paljundusmaterjal i poliitika kujundamine Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab ReM poliitikat sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali valdkondades. PTA tegeleb seemnete ja seemnekartuli sertifitseer i mise ja turustamise nõuetele vastavuse kontrollidega, sordi registreerimise ja –kaitsega ning paljundusmaterjali ja erinevate taimede turustamise nõuetele vastavuse kontroll i dega . Olulisemad teenused METK poolt on põllumajanduskultuuride sordiaretus, seemnete kvaliteedi määramine , s eemnepartiide jär elkontrolli põld katsete , sordi registreerimiskatsete ja sordi võrdluskatsete (majanduskatsete) läbiviimine ning geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine. METK panustab valdkondadesse teadmussiirde ja innovatsiooni teenustega. PRIA kaudu makstakse kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust ning sertifitseeritud seemnekartuli tootmise toetust. Programmi tegevus – Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada ReM , PTA, PRIA, LABRIS ja METK oma teenuste kaudu. Hea taimetervise ja loomade tervise alane olukord ning kõrge loomade heaolu tagatakse ReM taimetervise, söödaohutuse, loomatervise ja loomade heaolu poliitika kujundamisega. PTA teostab järelevalvet taimetervise, söödaohutuse, loomade pidamise, heaolu, kõrvalsaaduste käitlemise ja puidutöötlemisettevõtete üle. PTA teostab looma- ja taimetervise alase väljaveo ja sisseveo kontrolli. PRIA kaudu makstakse loomade heaolu, karjatervise kõrgemate majandamisnõuete ning loomataudide kontrollprogrammi alase koostöö toetust. Ohtliku taimekahjustaja puhangu korral on võimalik anda toetust ohtliku taimekahjustaja kartuli ringmädaniku või viljapuu-bakterpõletiku tõrjeabinõude rakendamise eest. METK uurib taimekahjustajaid ja teeb kahjustajate seiret, teeb taimse materjali ja sööda laborianalüüse ning taimekahjustajate määramise analüüse. LABRIS teeb laboriuuringuid ja annab riskihinnanguid loomatervise ja söödaohutuse valdkonnas. Programmi tegevus – Toiduohutus e poliitika kujundamine ja rakendamine Toiduohutuse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu ReM toiduohutuse poliitika kujundamisega, PTA toiduohutuse järelevalve (sh väljaveo ja sisseveo kontroll) ja haiguspuhanguteks valmisoleku tagamisega ning LABRIS toidu ja alkoholi laboratoorse kontrolli, toiduvaldkonna referentvolituste täitmise ja toiduohutuse valdkonna riskihindamisega. Programmi tegevus – Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja korraldamine Mahepõllumajanduse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu ReM poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA (toetuste rakendamine), PTA (järelevalve) teenuste kaudu. Mahepõllumajanduse konkurentsivõime tõstmiseks ning mahepõllumajanduses tunnustatud ettevõtjate arvu säilitamiseks rakendatakse mahepõllumajanduse toetusi: mahepõllumajanduse ökokava , l oomade heaolu toetus mahepõllumajandusloomadele , h aridusasutustes mahetoidu pakkumise toetus PTA põhitegevuseks on mahepõllumajanduslike ettevõttete tunnustamine ning riikliku järelevalve korraldamine . METK panustab teadmussiirde ja innovatsiooni teenustega. LISA 2. Teenuste rahastamiskava Programmi teenuste rahastamiskava Eelarve 2025 2026 2027 2028 Toiduohutuse p rogrammi kulud 84 356 957 86 623 094 86 240 229 86 241 715 Toiduohutuse meede 84 356 957 86 623 094 86 240 229 86 241 715 Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus 25 686 770 26 625 515 24 953 741 24 953 201 Loomade heaolu järelevalve teenus 866 923 866 923 866 923 866 923 Loomade heaolu poliitika kujundamine teenus 461 680 477 578 477 728 477 594 Loomade pidamise ja kõrvalsaaduste käitlemise järelevalve teenus 1 209 673 1 209 673 1 209 673 1 209 673 Loomahaiguste laboratoorne diagnoosimine teenus 563 600 563 600 563 600 563 600 Loomahaiguste referentvolitused ja valmisolek teenus 466 829 470 689 430 533 430 533 Loomaheaolu toetuste andmine teenus 6 254 666 6 287 263 6 327 416 6 327 416 Loomataudide leviku riski haldamine teenus 4 285 707 4 285 707 4 285 707 4 285 707 Loomatervise poliitika kujundamine teenus 1 320 811 1 329 403 1 329 537 1 329 402 Loomatervise toetuste andmine teenus 4 948 307 5 858 674 4 218 812 4 218 812 Loomatervise valdkonna riskihindamine teenus 178 574 181 732 148 877 148 877 Põllumajandusloomade registri andmete haldamine teenus 899 607 855 349 855 840 855 840 Puidutöötlemisettevõtete järelevalve teenus 224 144 224 144 224 144 224 144 Sööda käitlemise järelevalve teenus 299 577 299 577 299 577 299 577 Sööda ohutuse riskide haldamine teenus 118 283 118 283 118 283 118 283 Söödaohutuse poliitika kujundamine teenus 171 284 175 132 175 204 175 069 Söödaohutuse uuringud teenus 496 112 496 112 496 112 496 112 Taimede ja taimsete saaduste väljaveo kontroll teenus 225 228 225 228 225 228 225 228 Taimekahjustajate laboratoorne määramine teenus 266 566 266 566 266 566 266 566 Taimekahjustajate riski haldamine teenus 516 989 516 989 516 989 516 989 Taimetervise järelevalve teenus 919 440 919 440 919 440 919 440 Taimetervise poliitika kujundamine teenus 217 160 221 843 221 943 221 808 Taimse paljundusmaterjali kontroll teenus 256 627 256 627 256 627 256 627 Teadus ja innovatsioon (Taimetervis) teenus 10 726 10 726 10 726 10 726 Väljaveo sertifikaadid loomadele ja kõrvalsaadustele teenus 328 279 328 279 328 279 328 279 Veterinaararstide järelevalve teenus 179 980 179 980 179 980 179 980 Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus 28 293 472 29 663 594 30 954 026 30 954 026 Mahepõllumajanduse järelevalve teenus 1 433 099 1 433 099 1 433 099 1 433 099 Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine teenus 114 358 114 902 114 948 114 948 Mahepõllumajanduse toetuste andmine teenus 26 746 015 28 115 592 29 405 978 29 405 978 Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine programmi tegevus 10 794 255 10 804 601 10 802 068 10 804 768 Algseemnekasvatus teenus 524 036 524 036 524 036 524 036 Geneetilised ressursid teenus 316 747 316 747 316 747 316 747 Põldkatsete läbiviimine teenus 1 613 088 1 613 088 1 613 088 1 613 088 Põllumajanduskultuuride sordiaretus teenus 3 802 555 3 802 555 3 802 555 3 802 555 Seemne sertifitseerimine teenus 255 199 255 199 255 199 255 199 Seemne turustamise järelevalve teenus 183 492 183 492 183 492 183 492 Seemnekartuli sertifitseerimine teenus 180 147 180 147 180 147 180 147 Seemnete kvaliteedi määramine teenus 698 234 698 234 698 234 698 234 Sertifitseeritud seemnekasvatus teenus 1 835 671 1 835 671 1 835 671 1 835 671 Sordi registreerimine ja kaitse teenus 143 303 143 303 143 303 143 303 Sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali poliitika kujundamine teenus 820 620 830 965 828 432 831 132 Teadus ja innovatsioon (Sort) teenus 421 164 421 164 421 164 421 164 Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus 2 258 194 2 194 298 2 194 474 2 194 340 Taimekaitse teadus ja innovatsioon teenus 484 451 484 451 484 451 484 451 Taimekaitse valdkonna kujundamine teenus 339 494 275 053 275 183 275 183 Taimekaitsevahendi toimeaine hindamine teenus 268 855 268 855 268 855 268 855 Taimekaitsevahendi turule lubamine teenus 435 695 435 695 435 695 435 695 Taimekaitsevahendite järelevalve teenus 506 949 506 949 506 949 506 949 Väetiste turustamise järelevalve teenus 136 483 136 483 136 483 136 483 Väetiste valdkonna kujundamine teenus 86 267 86 812 86 858 86 723 Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus 12 319 220 12 332 918 12 333 612 12 333 072 Toidu ja alkoholi laboratoorne kontroll teenus 1 984 152 1 984 152 1 984 152 1 984 152 Toidu ohutuse riskide haldamine teenus 1 729 320 1 729 320 1 729 320 1 729 320 Toidu väljaveo sertifikaadid teenus 257 660 257 660 257 660 257 660 Toiduohutuse järelevalve teenus 6 275 120 6 275 120 6 275 120 6 275 120 Toiduohutuse poliitika kujundamine teenus 1 372 396 1 386 095 1 386 789 1 386 249 Toiduohutuse valdkonna riskihindamine teenus 391 146 391 146 391 146 391 146 Toiduvaldkonna referentvolitused ja valmisolek teenus 309 425 309 425 309 425 309 425 Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus 5 005 047 5 002 168 5 002 308 5 002 308 Aretuse järelevalve teenus 200 056 200 056 200 056 200 056 Aretustoetuste andmine teenus 4 646 679 4 641 446 4 641 518 4 641 518 Põllumajandusloomade aretuse poliitika kujundamine teenus 158 312 160 667 160 734 160 734
R e gionaal ministri xx . xx . xxxx käskkiri nr x Lis a x right 43200 EELNÕU 1.06.2024 0 0 EELNÕU 1.06.2024 Maa ja ruumiloome programm 202 5 – 202 8 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sisukord PAGEREF _Toc167696087 \h 2 1. Programmi üldinfo PAGEREF _Toc167696088 \h 3 2. Sissejuhatus . PAGEREF _Toc167696089 \h 3 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava PAGEREF _Toc167696090 \h 5 4. Hetkeolukorra lühianalüüs PAGEREF _Toc167696091 \h 6 5. Olulised tegevused/sekkumised PAGEREF _Toc167696092 \h 11 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused PAGEREF _Toc167696093 \h 13 6.1. Programmi tegevus – Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine PAGEREF _Toc167696094 \h 13 6.2 Programmi tegevus – Maakasutuse ja maatoimingute korraldamine PAGEREF _Toc167696095 \h 18 6.3 Programmi tegevus – Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine PAGEREF _Toc167696096 \h 22 6.4 Programmi tegevus – Maaparanduse poliitika kujundamine ja korraldamine PAGEREF _Toc167696097 \h 24 7. Programmi juhtimiskorraldus PAGEREF _Toc167696098 \h 27 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus PAGEREF _Toc167696099 \h 27 LISA 2. Teenuste rahastamiskava PAGEREF _Toc167696100 \h 28 Programmi koostaja ja vastutaja Maa ja ruumiloome asekantsler, maapoliitika ja riigivara osakond, ruumilise planeerimise osakond Programmi eelnõu valmimise aeg 01.06.2024 Vormi sisu kasutamise selgitus Vormis toodud info on sisendiks riigi eelarvestrateegia (RES) ja riigieelarve seaduse (RE) protsessi koostamisele. Programmi eelnõu kohandatakse RES-ist ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus Tulemusvaldkonna eesmärk Valdkonna arengukava/ Eesti 2035, Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030, Üleriigiline planeering (edaspidi ÜRP ) 2035 (ÜRP 2050) Programmi nimi Maa ja ruumiloome programm 2025―2028 Programmi eesmärk Kõikjal Eestis on kvaliteene ja konkurentsivõimeline elu- ja ettevõtluskeskkond ning kestlik maakasutus koos kvaliteetsete ja kättesaadavate teenustega. Programmi periood 4 aastat (2025–2028) Peavastutaja (ministeerium) Regionaal- ja põllumajandusministeerium Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused) Maa- ja Ruumiamet (edaspidi MaRu ) Sissejuhatus . Programmis kajastuvad tegevused, mis aitavad kaas a tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja mer endus “ eesmärkide saavutamisele. Maa ja ruumil oo me programm koosneb neljast programmi tegevusest: ruumlise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine, maakasutuse ja maatoimingute korraldamine, ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine ning maaparanduse poliitika kujundamine ja korraldamine. Seos ed : Eesti pikaajaline strateegiaga „Eesti 2035 “ ; Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027 ; Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“; „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ ; Euro o pa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023 – 2027 ( edaspidi ÜPP SK ) . Perioodi 2022 – 2027 v eemajanduskavad ja programmi tegevus „ruumiline planeerimine“ panustab peamiselt riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilise sihi „ Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elu keskkond“ valdkonnas vajalike muutuste saavutamisse. Ruumiline planeerimine on seotud lisaks tulemusvaldkonnale elukeskkond, liikuvus ja merendus ka kõigi teiste tulemusvaldkondade ning riigi arengut suunavate arengukavadega, mille ruumiliseks väljundiks on üleriigiline planeering. Planeeringu koostamine on ainus võimalus kaaluda erinevate valdkondade ruumilisi vajadusi kindlas asukohas ja vastastikuses koosmõjus. Erinevate v aldkondade vajaduste terviklik ruumiline lahendamine näitab ka võimalusi ruumilise lahenduse sünergiaks . Koostamisel olev üleriigiline planeering „Eesti 2050“ seab omakorda sihid kõikide uute valdkondlike arengukavade ja riigi pikaajalise arengustrateegia koostamiseks. Programmi tegevus „maakasutus ja m aatoimingud “ on seotud ruumilise planeerimise programmi tegevusega , sest m aakasutust korraldatakse ruumilise planeerimise ja maatoimingute koosmõjus. Maa on piiratud ressurss, mille väärtus ajas kasvab, seetõttu kasvavad ka konkurents maale ning nõudmised maa omandi ja kasutusega seotud infole . Maa on vajalik erinevate valdkonnapoliitikatega seotud eesmärkide elluviimiseks . Ü hiskonnas muutuvatele vajadustele kiireks reageerimiseks on vaja järjest paindlikumaid maakasutuse suunamise ja ümberkorraldamise võtteid. Maaressurssi, sh riigi maareservi on vaja hoida ja hallata heaperemehelikult, mh täites omanikukohustusi, suunates seda käibesse ja väärtustades lähtuvalt planeeringujärgsest parimast kasutusest . Programmi tegevus aitab kaasa „Eesti 2035“ strateegilise sihi „ Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes “ täitmisele . Programmi tegevus „r uumiandmete tagamine “ on tihedalt seotud tulemusvaldkonnaga „digiühiskond“ , sest hõlmab asukohaga seotud andmete kogumist, hoidmist, töötlemist ja jagamist ning ruumindmete taristu riiklikku koordineerimist . Ruumiandmed on andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sealhulgas andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis. Teenuseid saab luua ja andmeid otsuste tegemiseks kasutada, kui andmed on ajakohased ning kogutud ühtsel korrastatud viisil. Asjakohased, ajakohased, usaldusväärsed ja kvaliteetsed e teenustega kasutajasõbralikult kättesaadavad ruumiandmed on seotud ühiskonna kõigi eluvaldkondadega ning toetavad Eesti keskkon na , julgeoleku , turvalisus e , pärandi , kultuuri jm hoidmist ning riigi, selle erinevate piirkondade ja ettevõtete konkurentsivõimet parandamist . Kvaliteetset elukesk k on d a mõjutab ka säästlik u maakasutus e eesmärgil vajaliku kestlikku taristu põllumajandus-ja metsandustaristu arendamine ja haldamine . Samuti s äästlik metsandus ja seda eesmärki ergutavad tegevused aitavad kaasa kvaliteetse elukeskkon na loomise le . Programmi tegevus „ m aaparandus e poliitika kujundamine ja korraldamine “ hõlmab ma aparandus poliitka kujundamist ja maaparanduse korraldamist, s amuti Euroopa Liidu maaparandus e- ja metsandus toetuste andmist ja korraldamist . Programmi tegevusega k eskendutakse jätkusuutliku maaparanduse ehitustegevuse ja säästlikule maaparandushoiule, et tagada põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine . Programmi m etsandustoetused panustavad metsamaa sihipärasse kasutusse , kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse , säästvasse energiasse ning elurikkuse kaitsesse. Programmi tegevusega luua kse eeldused tõhusaks maaparand u se ehitustegevuseks , säästlikuks maaparandus hoiuks ja kestlikuks metsamajanduseks, et taga da Eesti põllumajandus-ja metsandussektori konkurentsivõime ja majanduska sv ning väljakujunenud maastik u säilimine . Maaparanduse valdkonna tegevus ed panusta vad „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ ( edaspidi PõKa ) alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“ saavutamisse. Täpsemalt panustab valdkond PõKa tegevussuuna 4 „Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses“ eesmärgi „Põllumajandusmaa võimaldab mitmekesist põllumajandustootmist “ eesmärgi täitmisesse . Selle eesmärgi kohaselt tuleb põllumajanduslikus kasutuses hoida vähemalt üks miljon hektarit põllumajandusmaad . 62% kasutuses olevate põllumajandusmaade viljelusväärtus sõltub veevarusid reguleerivatest maaparandussüsteemide tehnilisest seisundist sh riigi poolt korras hoitavatest ühiseesvooludest . Muudatused: Maa ja ruumiloome programm on uus programm, kuhu on koondatud tegevused, mis olid varasemalt põllumajandus, toit ja maaelu programmis (maaparandus ja osaliselt maakasutus ) ning regionaalarengu programmis (ruumiline planeerimine, ruumiandmete tagamine ning maakasutus ja maatoimingud) . Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk : Kõikjal Eestis on kvalitee t ne ja konkurentsivõimeline elu- ja ettevõtluskeskkond ning kestlik maakasutus koos kvaliteetsete ja kättesaadavate teenustega. Programmi mõõdikud: Mõõdik Tegelik (20 2 3 ) Sihttase (202 5 ) Sihttase (202 6 ) Sihttase (202 7 ) Sihttase (202 8 ) Elukeskkonnaga rahulolu 73,5% 74 % 75 % 75 % 76 % Programmi tegevus Eelarve Eelarve prognoos 2024 2025 2026 2027 2028 R uumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine 3 480 228 3 496 123 3 497 468 3 497 469 Maakasutuse ja m aatoimingute korraldamine 7 288 806 6 790 430 6 857 519 6 857 519 Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine 6 357 953 6 252 955 6 131 391 6 131 391 Maaparanduse poliitika kujundamine ja korraldamine 23 330 698 21 720 704 21 357 362 21 357 262 P rog rammi teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu selleks, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes. Eelarve maksumus on ilma käibemaksuta. Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele või ettevõtetele suunatavad toetused või teenuskohtade ülalpidamine) ja kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majanduskulud). Investeeringute eelarvet kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel. Hetkeo lukorra lühianalüüs 2023. a uuringust „ Elukeskkonnaga rahulolu hindamise metoodika täiendusvõimalused ja andmete kasutamine säästva arengu suunamisel“ selgus, et Eesti elanike rahulolu oma elukoha elukeskkonnaga 100-punk t i skaalal on 73,5. Võrdluses 2020. aasta tulemustega on Eesti inimeste rahulolu tõusnud . Ruumiloomes kasutatakse rahulolu hinnangut sisendina planeerimistegevusele. Elukeskkonnaga rahuolu peegeldab erinevaid valdkondi nagu looduskeskkonda, majanduskeskkonda, ehitatud keskkonda, kogukonda ja valitsemist. Ühiskonna püsitatud ruumilise arengu eesmärke ja kvaliteetset elukeskkonda ei ole üheski ühiskonnakorralduses võimalik saavutada ilma eri valdkondade panuseta. Praegu on koostamisel üleriigiline planeering „Eesti 2050“ , millega määratakse kogu riigi ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Võrreldes kehtiva üleriigilise planeeringuga tuleb enam tähelepanu pöörata kliimamuutustele ja julgeoleku olukorrale. Ruumi kvaliteet sõltub siiski olulisel määral valdkondlikest otsustest, mis langetatakse sageli väljapool ruumilist planeerimist. Silmas tuleb pidada, et pelgalt planeeringu koostamisega ei ole võimalik lahendada kõiki eri valdkondades esinevaid probleeme ning eri valdkondadel peab olema valmisolek rakendada planeeringu koostamisel ilmnevat teavet ka valdkondlike otsuste tegemisel. Oluline on seegi, et planeerimissüsteem peab ühiskonnas toimuvate muutustega pidevalt kohanema. Selleks on arendamisel riiklik planeeringute menetlemise infosüsteem ning koostamisel planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu . Eelnõu koostamisele eelnes ruumilise planeerimise rohelise raamatu koostamine, planeerimisseaduse järelhindamine ja väljatöötamiskavatsuse koostamine . Taastuvenergeetika kiiremaks arendamiseks vajalikke seaduse muudatusi on tehtud ka väljaspool planeerimisseaduse üldist ülevaatamist. Ruumilise planeerimise valdkonna probleemkohad ja võimalikud lahendused on kirjeldatud 2019. aastal valminud ruumilise planeerimise rohelises raamatus ning 2021. aastal koostamisel olnud Vabariigi Valitsuse juures töötanud rohepoliitika ekspertrühma aruande ruumiplaneerimist käsitlevas osas . Parenduste elluviimine toimub ruumilise planeerimise poliitika ja praktika suunamise kaudu ning vajalikke arendusprojekte ellu viies. Avalikes huvides maade omandamist viiakse läbi planeeringute elluviimiseks ning MaRu omandab maid Rail Balticu ja Eesti Raudtee projektides . Maade omandamisel on töömaht hüppeliselt kasvanud, sest ehitusprojektid on korraga valminud, samuti on läbiviidud ehitushankeid ning ajaline surve maade omandamiseks on suurenenud. Töös on arvestatav hulk keerukamaid menetlusi, seotult õigusküsimuste ja vaidlustega, peamiselt väärtuse määramise osas, mis võivad jõuda sundvõõrandamiseni. Ettevalmistamisel on maade omandamised rohetaristu projektide elluviimiseks. Omandamise protsessi on muutnud keerukamaks asjaolu, et omandamistega on tulnud alustada enne ehitusprojektide valmimist kui täpsed maavajadusel ei ole veel teada . Maakataster viidi 2022. – 2024. aastal üle uuele maatoimingute platvormile. Katastri kui riigi põhiregistri eesmärgiks on registreerida kinnisasja piirid ja ruumiline ulatus, väärtus, looduslik seisund ja kasutamist kajastav informatsioon (sh kitsendused), Eesti haldus- ja asustusüksuste ulatus ning tagada selle informatsiooni kvaliteet, säilitamine ning avalikkusele kättesaadavus. Uuele maatoimingute platvormile üleminek tähendab, et seniselt maaüksuse põhiselt katastrilt minnakse üle punktipõhisele, mis loob olulised eeldused andmete täpsustamiseks. Katastriandmete kvaliteedi parandamine on olnud pidev ja saab olema jätkuv tegevus. Maareformi käigus kanti maad katastrisse kiiresti ja ebatäpsete kaardiandmete ning mõõdistusviiside alusel, seetõttu on katastriandmete kvaliteet ebaühtlane. Vaid veidi üle poole katastrisse kantud maaüksustest (51%) ja alla poole piiripunktide arvust (41%) on 2023. aasta lõpu seisuga nõuetekohases kvaliteedis ehk registreeritud riiklikus ristkoordinaatsüsteemis L-EST. Katastriandmed on aluseks, ehitus- ja planeerimisalasele tegevusele, maamaksu arvestusele jms, mistõttu ühiskonna ootus korrektsete piiriandmete järele on tõusvas trendis. Mida enam tehakse ühiskonnas andmepõhiseid otsuseid, seda kõrgemat kvaliteeti ka katastriandmetelt oodatakse. Üheks katastriandmete parandamise meetmeks on Eesti Topograafia Andmekogu ( edaspidi ETAK ) ja katastriandmete automaatne sidumine, mis muutus võimalikuks uuete maatoimingute platvormile üleminekul. A vaandmete kasutusvõimaluste laienemisega tõuseb maaomanike teadlikkus enda kinnisasjade kohta käivast informatsioonist , s eetõttu on tõusvas trendis ka piiriandmete madalast kvaliteedist tulenev piirivaidluste kasv. Ühiskonnal on ootus, et kataster tegeleks senisest enam piiriandmete parandamismenetlustega. Katastriandmete kvaliteediga seotud kulude katteks on omandireformi fondist ( edaspidi ORF ) taotletud 1 057 760 eurot ning projektiga seotud arvutitarkvara soetamiseks on Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusel vaja ORF ist 63 000 eurot. 2023. aasta veebruaris jõustusid maakatastriseaduse ja tõestamisseaduse muudatused piiratud asjaõiguste ruumiandmete kindlaks määramiseks. Seonduvalt lisandus 2024. aastal maatoimingute platvormile uue teenusena piiratud asjaõiguse ruumiandmete infosüsteem ( edaspidi PARI ), mis võimaldab piiratud asjaõiguse ja sundvalduse ruumiandmete ettevalmistamise enne notaritehingut . Piiratud asjaõiguste digitaliseerimise korraldamisega seotud kulude katteks on ORFist taotletud 782 880 eurot Vabariigi Valitsusele anti volitus riigi maareservi säilitamise põhimõtete ja maa maareservi arvamise korra kehtestamiseks. Volitusnormist lähtuvalt sisustatakse määruses kinnisasja reservi arvamise ja reservist välja arvamise kord ja säilitamise põhimõtted. Kuni 2023. aastani on maareservi jäetud maad analüüsitud vajaduspõhiselt enne müüki või kasutusse suunamist. 2023. aastal töötati välja analüüsi metoodika ja pilootprojektina analüüsiti 1040 kinnisasja. Kogu analüüsi viimine uutele alustele vajab õigusliku regulatsiooni muutmist ja infosüsteemi arendust. ORF-ist on taotletud lisarahastust 315 000 eurot maareservi analüüsi läbiviimisega seotud kulude katteks. Infotehnoloogiline arendus aitab lihtsustada riigivara haldmaist , lõpetada riigivara ja reformimata maa analüüsimine erinevates andmekogudes, vähendada andmete töötlemisel käsitööd ningi tagada riigi kinnisasjade kohta käivate andmete omavaheline võrreldavus. Maareform on suures osas läbiviidud, maareformi toiminguid on vaja teha 2023. aasta lõpu seisuga veel umbes 12 600 maaüksusel (ligikaudu 0, 26 % Eesti maismaa pindalast). Hinnanguliselt 14% neist maaüksustest jäetakse riigi omandisse või antakse munitsipaalomandisse, 21% erastatakse või seatakse maal asuva ehitise omaniku kasuks hoonestusõigus ja ligi 1% maaüksustest tuleb tagastada õigustatud subjektidele või seada korteriomandid. 50% reformimata maatükkidest moodustavad kinnisasjade vahele jäänud iseseisva kasutusvõimaluseta maad (n-ö ribad), mis on tekkinud erinevate maareformi vigade tõttu ja mis on otstarbekas liita mõne piirneva kinnisasjaga. Reformimata maaüksustest 14 % osas ei ole tulevane maaomanik teada. Menetluste arv ja liigid võivad muutuda seoses menetluste käigus ilmnevate asjaoludega, sh võib maaüksuste arv kasvada maaüksuste jagamisel. Paljudel juhtudel on maareformi tegevused peatunud õigustatud isikute tegevusetuse (nt lõpule viimata pärimismenetlus) või õigusega kooskõlas mitteolevate soovide tõttu või kohaliku omavalitsuse tegevusetuse tõttu maareformi eeltoimingute tegemisel. Maareformi alaste teadmistega ametnike hulk MaRu-s ja kohalikes omavalitsustes väheneb, see vähendab maareformi tempot ning suurendab MaRu koormust nõustamisel ja riigipoolsetes toimingutes. ORF-i kasutamise esmane ja peamine eesmärk on maa- ja omandireformi läbiviimine, seega on maareformi toimingute rahastus suures osas tulnud ORF-ist. Alates 2025. aastast on planeritud ORF-i vahenditest 1 700 344 €, millega tagatakse 14 töökoha rahastamine ( lisaks on baaseelar v est rahasta vad 14- 16 töökohta) , mis iga-aastaselt väheneb. Kuna maareformi läbiviimine on spetsiiline valdkond, siis lisarahastuse mitte saamisel väheneb oluliselt kompetents , toimingute läbiviimine hiljem on oluliselt ressursimahukam ja on vajalik muuta õigusakte, sest kõikide seaduses ettenähtud kohustuste täitmine ei ole võimalik . Maareformi käigus on jäetud ja jäetakse riigi omandisse maaüksusi, millel paikneb teadmata seisundis ja ebaselge õigusliku taustaga ehitisi, prügiladestus, ebaseaduslik maakasutus , või muu lahendamist vajav probleem. Sellised olukorrad vähendavad riigivara väärtust, takistavad nende kinnisasjade käibesse suunamist ja võivad olla elanikele ohtlikuks, nende lahendamine on ressursimahukas. Maareformi lõpetamise forsseerimisega selliste maaüksuste hulk kasvab. Aastateks 2022–2024 oli riigieelarvest selliste objektide likvideerimiseks ettenähtud lisarahastus 300 000 eurot aastas, tegevuse jätkamiseks vajab MaRu ka järgnevateks aastateks lisarahastust 300 000 eurot aastas. Lisaks on maareformist tulenevate ülesannete täitmisega seotud töötasu maksmiseks ja ehitiste likvideerimise tööde tellimiseks aastatel 2025– 2029 taotletud ORF-ist lisarahastust 7 864 281,60 eurot. Maareformi kiirema lõpuleviimise eesmärgil tuleb riigi omandisse jätta maaüksusi, mis vajavad korrastamist. Lisaks on MaRu kohustus hallata maareformi käigus sõlmitud kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepinguid, mille maht iga aasta väheneb. Eelmine ORF-i raha s tus lõppeb 2024. aasta lõpus ja ilma lisarahastuseta ei ole võimalik tegevustega vajalikus mahus jätkata. Ilma lisarahastusteta on MaRu võimekus eelarvega tasuda riigimaade maamaks ning teha ainult tavapäraseid hooldus töid , kuid puudub võimekus erakorralisteks haldus- ja hooldustegevusteks. Ülaltoodud prognoosid ei arvesta võimaliku maamaksu tõusuga, mis võib tekkida tulenevalt menetluses olevast maamaksu seaduse muudatusest. Maa väärtuse andmete ajakohastamiseks viis 2022. aastal Maa-ameti läbi maa korralise hindamise ning uued maksustamishinnad võeti kasutusele 0 1. 01. 2024 maa maksustamisel ja mitmete riigiga seotud kasutuslepingute kasutustasude hindamisel. Seaduse muudatuse tulemusena hakkavad korralised hindamised toimuma regulaarselt iga nelja aasta tagant, järgmine hindamine on 2026. aastal. 2022. aasta hindamine viidi läbi projektina, mille kulud kaeti ORF-ist. Korralise hindamise kvaliteetseks läbiviimiseks on vajalik, et see oleks r utiinprotsess ning selle ks on vajalik suurendada MaRu baaseelarvet 200 000 euro võrra aastas. Ruumiandmete tagamiseks hõivatakse topograafilisi andmeid, hallatakse geodeetilisi, aadressi- ja kohanimeandmeid, analüüsitakse ja avalikustatakse ruumiandmeid . Viimastel aastatel on tehtud rida arendustegevusi valmistamaks ette ruumiinfo digipööret , mille eesmärk on kaasaegsete maa- ja ruumiandmete ja -teenuste tagamine kvaliteetse elukeskkonna ja regionaalarengu toetamiseks . Valminud on kaks laiapõhjalist ärianalüüsi: Geo3D ärianalüüs andmetootmise ja kuvamise üleviimiseks 2D-andmetelt 3D andmetele ning aadresside ja kohanimede süsteemi ( edaspidi AKS ) ärianalüüs viimaks uuele kvalitatiivsele tasemele asukoha- ja ligipääsu andmed. Jooksvalt täiendatakse ja arendatakse 3D prototüüpi, katsetatakse tehisintellekti ( Artifical Intelligence , AI) kasutamist andmehõives ja analüüsis, arendatakse ja treenitakse andmehõive ja -analüüsi mudeleid. Ruumiinfo digipööre läbiviimise vajadus tuleneb kasvavast vajadusest reaalajas töödeldavate rikastatud ja ristkasutatavate ruumiandmete järele, et tuvastada inimeste liikumismustreid, keskkonda mõjutavaid tegevusi, ligipääsuvõimalusi ja teenuste kättesaadavust, hinnata ja ennetada kliimamuutuste mõjusid (nt üleujutuste riski), muuta linnu järjest nutikamateks. Selliste lahenduse olemasolu võimaldab ressursside jaotust optimeerida ja elukvaliteeti parandada. Ruumiinfo digipöörde läbiviimise rahaliseks vajaduseks on hinnatud perioodiks 2024 – 2029 kokku 45 miljonit eurot, sellest esimene etapp 3,08 miljonit eurot. E uroopa Liidu (edaspidi EL ) toetuse toel julgustatakse erametsaomanikke tegema metsa hooldust ning tegelema metsakahjude ennetamise ja kahjustatud metsa taastamisega . Tootlikumad, elujõulisemad ja mitmekesisemad metsad leevendavad kliimamuutusi ja kohanevad muutustega ning paremast puidust saab valmistada enam pika elueaga puittooteid, hoides puidus talletatud süsinik atmosfäärist eemal. Elurikkuse aspekti arvestatakse varasemast enam . Parand atakse kvaliteetse ja erinevat liiki metsa puu taime de kättesaadavust. EL toetuse toel kompenseeritakse erametsamaa valdajatele looduskaitseliste piirangute järgimisest saamata jäänud tulu Natura 2000 alal . Samas tuleks tagada, et looduskaitseliste piirangute järgmise kompensatsioon oleks õiglane. Eesti kliimas t aga takse toidutootmi ne korras maaparandussüsteemid e kaudu , mis suurendavad põllumuldade viljakust ja aitavad kohaneda kliimamuutustega, mille tulemusena tagatakse põllumajandussaaduste saagikus ja põllumajandustootjate sissetulekud. Valdav osa (62%) põllumajanduslikuks tootmiseks sobiv ast maa st on mitukümmend aastat tagasi kuivendatud, kuid maaparandussüstemid vajavad pidevaid investeeringuid, et tagada põllumajandustootmise tootmis-ja kliimakindlus ning keskkonnakaitselised eesmärgid. EL maaparandus toetuste toel ergutatakse maaparandussüsteemide kaasjastamis t ja leevendusmeetme te rakendamist . T oetuste eesmärkide edukaks saavutamise eelduseks on rakendusa s utuste administreerimi se võimekus . Maaparanduse valdkonna õigusraamistik on välja kujundatud ja seda ajakohastatakse lähtuvalt uuringute tulemuse st (leevendusmeetmed kuivendusmõju vähendamiseks) või muudest vajadustest ( nt halduskoormus e vähendamine seoses tehnoloogia arenguga ) . Näiteks jä rjest olulisemaks on muutunud ehitusprojektides keskkonnakaitselise osa sisukus sh mõjuala kirjeld us kaitstava tele loodusobjekt idele , samuti juhitakse kooskõlastamistel keskkonna ja kliima teemadel e en a m tähelepanu . Järjepidevalt tõstetakse teadlikkust maaparandussüsteemide ehitamise ja hoiu mõjust ning jätkatakse rakendusuuringutega. Maaparandussüsteemide kogupinna suurenemine toimub täna rohkem kui 20 aasta vanuste metsakuivenduse arvele võtmise tõttu. Lihtsustatud korras enne 0 1 .07. 2003 ehitatud maaparandussüsteemi arvelevõtmi ne on võimaldatud 2026. aastani. Arvele võtmine on oot a matult kaasa toonud suurenenud töökasv u MaRu -le nii suuremahuliste kohapealse te ülevaatus te kui ka keskonnamõjude eelhinnagu te tegemis e tõttu , sest sageli arvelevõetavad maaparandussüsteemid kattuvad kaitstav a te loodusobjektidega . Huvi maaparandussüsteemi arvele võtmise vastu on tekitanud erinevad EL algatused nagu looduse taastamise määrus, raadamise määrus ja ka KHG heite vähedamise ja elurikkuse eesmärgil rakendavad meetmed ( nt uue maaparandussüsteemi ehitamisel metsamaal on vajalik maksta raadamistasu , see on hoogustanud vanade kraavile arvelevõtmise , et pääseda raadamistasust ). Õigusaktide uuendamisel ja kliimaeesmärkide rakendamise väljatöötamise l tule ks senisest täpsemalt hinnata tegevuse mõjud kaasnevatele valdkon dadele , et sellega ei kaasneks eelarveta ülesande i d rakendatajetele ja ohtu ei satuks maaparandus taotluste õigeaegne menetlus ja maaparandus seaduses sätestatud tähtaeg a de kinnipidamine . M aaparandusinfo kättesaada vus ja kasutajasõbralik uks tegemine eeldab pidevaid GIS tarkavara-ja infosüsteemide arendusi , ennekõike automatiseeritud infovahetus t erinevate asutuste vahel ( ETAK, keskkonnaregistri, metsaregistri jt asjakohaste andmekogude ja maaparandusüsteemide registri vahel). 5. Olulised tegevused /sekkumised Jätkatakse üleriigilise planeeringu Eesti 2050 koostamist , et määrata kindlaks Eesti ruumiline struktuur, ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja suundumused aastani 2050 . T öötatakse välja viisid riiklike strateegiliste ja ruumiliste arengueesmärkide tihedamaks sidumiseks nii strateegiate kui ka nende elluviimise tasandil . Moodustatakse Maa- ja Ruumiame t. ( Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (edaspidi VVTP ) punkt 5.4.1). Ruumiloome valdkonna ümberkorraldamise eesmärgiks on moodustada amet, mis on asjatundlik partner nii Eesti inimestele, kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele kui ka teistele riigiasutustele ja seda ka rahvusvaheliselt. MaRu on maa- ja ruumivaldkonna kompetentsikeskus, kus on valdkonna terviklik juhtimine ja kujundamine. Ühendameti moodustamine toimub liites eeskätt maa ja ruumiloomega tegelevate asutuste funktsioonid, ühtlasi uuendades terviklikult struktuuri, identiteeti kui ka organisatsioonikultuuri. Jätkatakse ruumiandmete 3D digipöördega, et viia andmehõive ja kaarditooted vajalikul määral kolmemõõtmeliseks. See võimaldaks riiklikel registritel (aadressiandmete süsteem, maakataster, ehitisregister, planeeringute andmekogu jm) uutele 3D-mudelandmetele tuginedes paremini teenuseid osutada ning katta ühiskonna kasvavaid vajadusi kvaliteetsete ja tegelikkust adekvaatselt kujutavate ruumiandmete järele, sh võimaldada alusandmeid reaalaja digitaalkaksikutele. Arendatakse edasi kaugseire võimekust satelliidiandmete keskuse ESTHub baasil , et võimaldada erinevate kaugseirega kogutud andmete, sh kommertssatelliitide andmete ja ruumiandmete kooskasutust ja analüüsimist. Riigi kaugseire vajaduste koondumine ESTHubi kui kogukonna keskusesse. Ruumilise planeerimise valdkonna arenguks on oluline viia lõpuni planeerimisseaduse muutmise protsess ja jätkata planeeringute menetlemise infosüsteemi arendamist. Jätkatakse võimaluste väljatöötamist planeeringumenetluste lihtsustamiseks ja planeeringuandmete kättesaadavuse parendamiseks . Kehtestatakse r iigi reservmaa säilitamise põhimõtted ja reservmaaks määramise kord , mis on eelduseks terviklik u ülevaa te loomisele erinevatest avalikest huvidest ja vajadustest, säilitamist vajavatest maadest ja riigile mittevajalikest maadest, mida võib müüa või välja pakkuda vahetusmaana . Ülevaate loomist toetab infosüsteemi arendus. 2025. aastal valmistatakse ette ja 2026. aastal viiakse läbi järgmine maade korraline hindamine. Jätkatakse maakatastri andmete kvaliteedi parandamist ja katastri kaasajastamist . Uutele digitaalsele katastrilahendustele üleminek loob eeldused kiiremaks andmete parandamiseks. Vajalik on täiendada maatoimingute platvormi uute võimalustega: katastri kontrollmõõdistuste andmete haldamise võimalus, katastri piiriandmete parandamise menetlus kasutades kombineeritud maakorraldustoiminguid ja maareformi ribamenetlust; katastri piiriandmete sidumine ja automaatmenetluste lahendamine seoses Eesti topograafia andmekogus olevate maastikuobjektidega, andmevahetusteenused planeeringute ja ümberkruntimise süsteemiga, piiratud asjaõiguse ruumiandmete infosüsteemi täiendamine sundvalduse menetlusega tehnovõrgu omanikele Jätkatakse koostöös kohaliku omavalitsuse üksustega üldplaneeringutes keskmisest kõrgema mullaviljakusega põllumajandusmaade (väärtuslike põllumajandusmaade) määramise ja nende kaitse- ja kasutusingimuste seadmisega , tagatakse kõikides planeeringutes väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimustest kinnipidamine. Alustatakse ÜPP SK 2023–2027 maaparandustoetuste rakendamist, et maaparandussüsteemid oleksid kaasajastatud ning aitaksid kohaneda kliimamuutustega ja leevendada negatiivset keskkonnamõju looduskeskkonnale . Jätkatakse ÜPP SK 2023–2027 metsandustoetuste rakendamist , millega toetatakse tulevikupuistu kasvamist elurikkuse aspekti arvestavalt ja looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäänud tulu kompenseerimist metsaomanikele. 6. Programmi tegevused 6 .1. Programmi tegevus – Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine Meetmete kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused Eesmärk Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse tekkeks läbi avaliku protsessi . Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2023 2025 2026 2027 2028 2015. aastal jõustunud planeerimisseaduse alusel kehtestatud üldplaneeringute arv ( max 73) 20 56 73 73 73 Keskses planeeringute andmekogus digitaalselt kättesaadavate planeeringute osakaal 15% 50% 75% 80% 85% Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Ruumiplaneerimise volitused on piiratud ja ruumi kvaliteet sõltub oluliselt eri valdkondade otsustest, mis langetatakse väljaspool ruumilist planeerimist. Näiteks maksupoliitikast, transpordipoliitikast, keskkonnapoliitikast, regionaalpoliitikast, energeetikas tehtavatest otsustest ja seatavatest eesmärkidest. Suures osas määrab tegeliku ruumilise arengu üldine majandusareng, laiemad demograafilised suundumused, avaliku sektori ja erasektori koostöövõime ning kohalike omavalitsuste tugevus. Eesti ruumilises ja strateegilises planeerimises tuleb valdkondade üleselt teadvustada teravnenud julgeoleku olukorra, kliimamuutuste, kahanemise ja ( valg )linnastumise , sh tasakaalustamata tihendamisega seotud probleemide lahendamise vajadust. Rahvastikuprotsessid ja -prognoosid näitavad rahvaarvu jätkuvat kahanemist suures osas Eestis. Tagajärjeks on rahvastiku vananemine, väiksem maksutulu laekumine, piirkondlik ebavõrdsus maksutulude laekumisel, ebavõrdne teenuste pakkumine, laialivalgumisest tingitud suurem keskkonnakoormus ning suuremad teenuste osutamise ja taristu korrashoiuga seotud kulud kohalikele omavalitsustele elaniku kohta . Viimastel aastatel on tõusnud esile suure mõjuga Eesti maa- ja ruumikasutusega seotud teemad ― nt kliima- ja keskkonnaeesmärkide rakendamine ruumiloomes, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete juurutamine, asustusstruktuur ja pakutavad teenused, kahanemist kohandav planeerimine, elamumajanduse väljakutsed, suurte strateegiliste objektide asukohad jms. Jätkata tuleb uue Eesti kesk s e ruumilise arengu dokumen di – üleriigiline planeering „Eesti 2050“ koostamist . Eelmine, praegu kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, koostati aastatel 2010 – 2012. Kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamine kaasaegsete ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramiseks vajab jätkuvalt erinevate valitsusasutuste tihedat koostööd kohalike omavalitsustega. Uusi tänapäevaseid üldplaneeringuid või osaplaneeringuid koostab 202 3 . aasta seisuga 55 kohalikku omavalitsust, uued üldplaneeringud või omavalitsuse osaplaneeringud on kehtestanud 20 kohalikku omavalitsust. Üldplaneeringute koostamine kestab edasi ka pärast 202 4 . aastat. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata maakonnaplaneeringus määratud riigi huvide kajastamis ele kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes ja strateegiliste probleemide lahendamisele ruumiplaneerimise lahendustega. Vajalik on jätkata ruumilise planeerimise valdkonna digipöördega, et tõhustada ja lihtsustada planeeringute koostamist ja planeeringuandmete kasutamist. See eeldab muuhulgas ühtse andmemudeli väljatöötamist ja jõustamist nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste planeeringutes , mis on valdkonna arenguhüppes üheks suuremaks väljakutseks . Taastuvenergeetika ja kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb toetada kohalikke omavalitsusi tuuleparkide planeerimisel ja julgustada kohalikke omavalitsusi kasutama riigi poolt pakutavat meedet planeerimisel tekkivate raskuste ületamisel . Tegevused: Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja rakendamine Teenuse eesmärk on planeerimispraktika arendamine kohalikes omavalitsustes ja riigi tasandil. Tegevused eesmärgi saavutamiseks on järgmised: Planeerimisõiguse muudatuste ettevalmistamine , sh sotsiaalse taristu väljaehitamise kokkulepete ja tasu uuring u (2024) alusel vastava regulatsiooni loomine . Maakasutuse juhtotstarvete ja krundi sihtotstarvete kaardistamine ja analüüs ühtse süsteemi loomiseks arvestades, sh katastriüksuse sihtotstarvete ja ehitise kasutamise otstarvetega . Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse raames riigi eriplaneeringute protsessi kiirendamine taastuvenergeetika projektide tõhusamaks menetlemiseks . Ruumilise planeerimise protsessi parendamine lähtudes teenusdisaini põhimõtetest . Kestliku arengu ja nutika kahanemise põhimõtetest lähtuva ruumilise planeerimise tagamiseks tuleb tiheda asustusega alasid tugevdada ning töötada välja kestliku ruumiplaneerimise ja maakasutuse põhimõtted nii linnalise kui hajali maalise asustuse osas . Leida võimalusi kohalikes omavalitsustes planeeringuspetsialisti ja arhitekti positsiooni tugevdamiseks . Samuti leida lahendused pädevuse tagamiseks asutustes ja ametites, mis osalevad igapäevaselt planeeringumenetlustes, eriti enda valdkonna vajadustele tuginedes kooskõlastuse andjana . Kujundada planeerimispraktikat selliselt, et kaasamine planeeringute koostamisel tagaks kõigile võimaluse oma seisukohtade esitamiseks ja seeläbi leitaks parimaid ruumilahendusi konkreetses asukohas . Viia ellu arendustegevusi ja muudatusi ruumilise planeerimise rohelises raamatus välja toodud parendusvajaduste realiseerimiseks. R ahvusvahelistes võrgustikes osalemine riikliku planeerimispraktika edendamiseks ja makroregionaalsete ruumiliste arenguvajadu ste määratlemises osalemiseks , sh Eesti eesistumine Läänemere ruumilise planeerimise koostöövõrgustikus VASAB (2024–2025) . Planeeringumenetluste kiirendamine ja lihtsustamine digilahenduste abil: Planeeringute keskse andmekogu juurutamine planeeringute kättesaadavuse tagamiseks (sh varem kehtestatud planeeringute tagantjärele digiteerimine ) . Üleriigilise planeeringute menetluse infosüsteemi arendamine, et tagada tõhusam, kaasavam ja läbipaistvam planeeringute menetlemine (2024–2028) . Ruumilise planeerimise andmete uuring , mis on vajalik ehitise elukaarega seotud andmemudeli rakendamiseks ning PLANIS arendamiseks (2024–2025) . Ruumilise arengu seiremeetodite arendamine : maakasutusmuudatuste seireraamistiku välja töötamine, elukeskkonnaga rahulolu mõõtmise parem sidumine ruumilise planeerimise poliitika kujundamise ja rakendamisega. Üleriigilise, maakonna-, eri- ja kohalike omavalitsuste planeeringute alane tegevus Teenuse eesmärk on üleriigilise planeeringu, üleriigilise mereala planeeringu, maakonna- ja eriplaneeringute koostamine ja ajakohasena hoidmise korraldamine ning kohalike omavalitsuste planeeringute menetlemine ja heakskiit. Tegevused eesmärgi saavutamiseks on järgmised: Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ koostamine (2023–2026) . Üleriigilise planeeringu asustuse arengustsenaariumite koonduuring , mis on sisendiks üleriigilise planeeringu koostamisele . Maakonnaplaneeringute (sealhulgas teemaplaneeringud) algatamine ja koostamine , vajadusel muutmine , kehtestatud maakonnaplaneeringute asjakohasuse hindamine, tegevuskavade täitmise seire ning vajadusel tegevuskavade uuendamine . Pärnu maakonnas kogu jõe ulatuses maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamine (2022 ― 202 4 ) . Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (2020–2024) . Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu koostamine (2022 ― 2025) . Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringu koostamine (2023 ― 2026) . Kehtivate maakonnaplaneeringute planeerimisseaduse kohase ülevaatamise läbiviimine 2024–2025 . Eriplaneeringute koostamise algatami s e ettevalmistamine , koostamise korraldamine, menetlustoimingute tegemine ja kehtestamiseks ettevalmistamine. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamine (202 2 ― 202 9 ) . Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu asustuse ja liikuvuse uuring , mis on sisendiks ringraudtee planeerimisele ja planeeringu lähteseisukohtade täpsustamisele (2024–2025) . Tallinn ― Narva maantee Haljala ― Kukruse lõigu 2+2 riigi eriplaneeringu koostamine (2022 ― 2027) . Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu koostamine (2022 ― 202 6 ) . Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu koostamine (2024–2026) . Kohalike omavalitsuste planeeringute ( üld - ja detailplaneeringud) ja nende keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse õiguspärasuse kontroll, kohalike omavalitsuste planeerijate nõustamine, juhendamine ja koolitamine , , koostöös ülikoolidega valdkonna teadustööde levitamine ja tutvustamine . Kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakasti prototüübi loomine (2023 – 2024), et välja töötada kestlikku ruumilist planeerimist toetavaid mõõdikuid ja praktilised ruumilises planeerimises kasutatavad töövahended ning testida loodavat tööriistakasti . Keskkonnamõjude strateegilise hindamise, Natura mõjude hindamise ja asjakohaste mõjude hindamise koolitusprogrammi loomine ja läbiviimine (2024–2025) . Ruumiloome koolitusprogrammi loomine ja läbiviimine (2024–2025) . Oodatavad tulemused: Ruumiplaneerimine läbi avaliku protsessi on eri arenguvajadusi tasakaalustav ning ruumikasutus kvaliteetne ning säästlik. Ruumilise planeerimise seadusruum ja praktika edendavad häid ruumiotsuseid , mis tagavad inimeste rahulolu elukeskkonnaga . 6.2 Programmi tegevus – Maakasutuse ja maatoimingute korraldamine Eesmärk Maakasutuse otsused ja nende rakendamiseks tehtavad maatoimingud viiakse ellu kooskõlas maakasutuspoliitika põhimõtetega. Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2023 2025 2026 2027 2028 Osakaal M aRu haldamisel olevatest maaüksustest , mille osas on maareservi analüüs teostatud, % 74,06% 74,51% 75,85% 76,06% 76,39% Osakaal rendile antud Ma Ru hallatavatest põllumajanduslikest maadest , % 89,30% 90,01% 90,12% 90,16% 90,25% Kinnisomandi piiriandmete kvaliteet , % 41,4% 41,6% 41,7% 41,8% 41,9% Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Liikuda selle poole, et saaks koostada m aa ja ruumiloome valdkonna terviklik u arengukava ning sellest tulenevalt oleks võimalik ellu viia riiklikku kõiki valitsemisalasid katvat maa kasutus poliitika t . Maa-ameti maakasutuse ja maatoimingute valdkonna integreerimine MaRu tegevustesse. MaRu r essursside vastavusse viimine tegevuste tegelike vajadustega (seejuures keskendudes kriitiliste ja seadusest tulenevate kohustuste täitmisele) , võttes arvesse ka se da , et omandreformi reservfondi rahastus (ORF) lõppeb 2024 aastaga. Tervikliku ja detailse ülevaate loomine r iigi m aa reservist , selle seisundist ja tulevikuvaatest. Maareformi tegevuste lõpule viimine ja tööprotsesside ümberkorraldamine integreerides need teiste maatoimingute protsessidega . Maakatastriandmete kvaliteedi parandamine, täiendamine ja kolmemõõtmeliseks viimine (enne 2024. aasta sõlmitud piiratud asjaõiguste ruumikujude digiteerimine ). Väärtusliku p õllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste piisavus ja tagamine. Tegevused: R iigi maa kasutus poliitika kujundamine Kujundatakse riigi maa kasutus poliitika ja maakasutuse suundi üleriigilise planeeringu koostamisel ning töötatakse välja riigi maakasutuspoliitika põhimõtted. Vaadatakse üle ja vajadusel t äiendatakse olemasolevat õigusregulatsiooni eesmärgiga toetada riigi maa kasutus poliitika põhimõtete elluviimist, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse vaheliste maatoimingute muutmist lihtsamaks, kiiremaks ning läbipaistvamaks, andmekvaliteedi parandamist jms. MaRu ressursside vastavusse viimine tegevuste tegelike vajadustega Ülevaade tegevustest ja ressurssidest, ülevaade kahanevate st ja kasvavate st ülesannetest ning nende prioriteetidest ning sellest tulenevalt ümberkorralduste tegemine . Pikajalise finants- ja strateegilise vaate tekitamine . Riigimaade haldamine Riigi reservmaa sisu, eesmärgid ja reservmaa kasutamise kord reguleeritakse õigusaktis üheselt ja selgelt. Luuakse reservmaa analüüsi toetav infotehnoloogiline keskkond , mis võimaldaks koondada andmed erinevatest andmekogudest ja parandaks oluliselt ülevaadet riigi maareservis olevate maaüksuste vajalikkusest, kasutusvõimalusest, väärtusest, korrashoiuvajadustest ja sellega seotud kuludest . Riigivara portfellist tekib tervikvaade, riigimaaga seotud andmed on kergesti leitavad ning nendele tuginedes lepitakse kokku riigimaa kasutamise suunad. Valmib maareservi detailne analüüs , mida hoitakse ajakohasena. Tagatakse MaRu hallatavate maade heaperemehelik valitsemine ja korrashoid kuluefektiivselt vastavalt kokkulepitud reeglitele. Muuhulgas on olemas ülevaade lammutamist vajavatest objektidest, ebaseaduslikest riigimaa kasutusest , korrashoiukuludest jms . Riigimaade võõrandamine (sh avaliku huvi väljaselgitamine) ja kasutamiseks andmine. Koostatakse a nalüüs 2023. a muudetud riigivaraseaduse sätete rakendamisest KOV-dele riigimaa võõrandamisel (VVTP p unkt 7.1.7 ) . Väärtusliku põllumajandusmaa kaitse - ja kasutustingimused Töötatakse välja õ iguslik regulatsioon , mis toetab üldplaneeringutega määratud väärtuslik e põllumajandusmaa de kaitseks seatud tingimusi ja nende elluviimist . V äärtuslik e põllumajandusmaad e kaitse- ja kasutustingimustega arvestatakse kõikide planeeringute koostamisel ja elluviimisel . M aakasutus t käsitlevate otsustuste tegemisel ja asjakohaste dokumentide kooskõlastamise menetlestes kaalutakse erinevate maakasutusviiside vajalikkuse ja konkureerivate huvide vahel lähtudes eeldusest, et väärtuslik põllumajandusmaa ja selle mullastik on taastumatu loodusressurss. Koostöös teiste ministeeriumidega töötatakse välja kinnisasja omandamise kitsendused, millega tagatakse põllumajandus- ja metsamaa omandamisel riigi julgeolekuga seotud põhimõtete rakendamine ning millega välditakse kinnisasjade koondumi ne kui võimalik oht jätkusuutlikule põll u majandus- ja regionaalarengule. Maatoimingute läbiviimine R iigimaadega tehtavad toimingud on eesmärgistatud, tagatud on efektiivsus ja otstarbekus. Riigivara võõrand a mise ja kasutamiseks andmise põhimõtted on selged . Riigi kui maaomaniku huvide kaitsmine ja esindamine planeerimise, projekteerimise ja ehituse menetlustes , servituutide seadmisel ning maakorraldustoimingutes. Kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi vaheliste maatoimingute muutmine lihtsamaks, kiiremaks ja läbipaistvamaks. Avalikes huvides maade omandamine Riigi avaliku huviga taristuprojektide elluviimiseks kinnisasjade omandamise menetluste läbiviimine. Rail Balticu projektiga seotud kinnisasjade omandamine . Eesti Raudtee projektiga seotud kinnisasjade omandamine . RePowerEU (taskukohase, kindla ja kestliku energiavarustuse ) elluviimisel maaga seotud toimingud . Kinnisvara hindamine ja analüüsimine Kinnisvaratehingute andmebaasi pidamine , k innisvaraturu analüüside tegemine ja avalikustamine . Valmistatakse ette ja viiakse läbi 2026 aasta m aa korrali n e hindami n e . Vajadus on arendada edasi automaatseid hindamismudeleid, kuna maa hindamise metoodikas on kasutamata võimalusi, mis vajavad täiendavaid analüüse (näiteks tootmismaade ja taristute hindamine) ja masinloetavate andmete arendusi (planeeringute andmed ja tehinguregistri arendused ). Kinnisasja erakorralise hindamise korraldamine ja läbiviimine . Kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamine Kinnisasja piiri, ruumiline ulatuse, maa väärtuse, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kvaliteetne registreerimine maakatastris ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Maatoimingute platvormi väljaarendamine. Katastrimõõdistamise ja -kontrolli teostamine Katastriandmete kvaliteedi tagamine kontrollmõõdistamise korraldamisega. Katastriandmete kvaliteedi tagamine litsentseeritud maamõõtjate tegevuse järelevalve korraldamisega . Maareform Maareformi käigus omandisuhete seadusest tulenev ümberkujundundamine, sh läbi viia menetlusi reformimata maal asuvate ehitiste omanike kasuks, maa riigi omandisse jätmiseks või munitsipaalomandisse andmiseks. Maareformi käigus tekkinud iseseivat kasutusvõimalust mitteomavate maatükkide omandiküsimuste lahendamine. Oodatavad tulemused: Riigi maakasutuspoliitika ja sellekohased dokumendid , sh õigusaktid, on ajakohased ning riigi seisukohad maareformi, maatoimingute ja maakasutuse küsimustes on antud. Riigi reservmaa sisu, eesmärgid ja reservmaa kasutamise kord on õigusaktis üheselt ja selgelt reguleeritud. Riigi maareserv on hallatud ja hooldatud ning tagatud on parim kasutus. Maaüksus t e omandisuhe on seaduslikult ümberkujundatud. Maatoimingud on läbi viidud nõuetekohaselt. Kinnisomandi ulatust kirjeldavad andmed katastris on kvaliteetsed ja avaandmetena kättesaadavad. Katastrimõõdistamise ja –kontrolli toimingud on tähtaegselt läbi viidud. Maade väärtuse kohta oninfo olemas. 6.3 Programmi tegevus – Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine Eesmärk Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on igaühele kättesaadavad ja toetavad tarkade otsuste tegemist . Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2023 2025 2026 2027 2028 Kuni 4.a vanuste topograafiliste andmete osakaal, % 80 80 80 80 80 Ruumiandmete kättesaadavus avaandmetena 45 55 59 62 65 Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Ruumiandmete tootmine ja ruumiandmeteenuste arendamine lähtub kasutajate vajadustest ja toimub kaasaegselt. A sja- ja ajakohaste r uumiandmete oskuslik kasutamine peab olema integreeritud igal tasandil otsustusprotsessidesse. Selleks on vajalik ruumiandmeteenuste välja arendamine kasutajate vajadustest lähtuvalt, kasutajate pidev koolitamine andmeid leidma ja kasutama ning kaasajastada ruumiandmete hõivamise süsteem, sh rakendada kolmemõõtmelised andmed ja teenused ning tehisintellekti lahendused (kratid). R uumiandmed kui avaandmed on koostoimelised ja lihtsalt leitavad . Nii INSPIRE direktiiviga nõutud, kui ka siseriiklike andmestike metaandmete koondamise koht on Eesti geoportaali ruumiandmete kataloog, mis vahetab andmeid Eesti avaandmete teabeväravaga. Selliselt on hästi leitavad nii riigiasutuste, kohalike omavalitsuste kui ka vabatahtlike teabevaldajate ruumiandmed. Väljakutseks on, et kõik INSPIRE direktiiviga kaetud ruumiandmete teabevaldajad on teadlikud direktiivi nõuetest ja arvestavad nendega andmete hõivel, haldamisel, töötlemisel ning andmekogude arendamisel. Kesksete riiklike ruumiandmerakenduste arendamine . Riiklikud aluskaardid ja aadressiandmed lisatakse koosvõime raamistikku, et riiklike süsteemide arendajad kasutaks alati ajakohast ning kvaliteetset kaardiinfot. E-riigi koodivaramus avaldatakse taaskasutuse ning ühtse kasutajakogemuse eesmärgil kaardiakna kood. Väljakutseks on lisaks kahemõõtmelistele kaarditeenustele luua ka kolmemõõtmelised kaarditeenused ja kaardiakna teenused. Arvestades liikuvuse ja ligipääsetavuse nõudeid arendatakse huviobjektide (POI ― point of interest ) kogumist ja otsingusüsteemidega integreerimist, luuakse kaarditeenuste juurde teekonnaarvutuse süsteem. Paindliku analüütika platvormi aredamine . Platvorm, mis tagab keskse ligipääsu erinevatele kaugseire ja ruumiandmetele ning mida saab riigisektoris kasutada targa tellija või lõppkasut a ja lahenduste väljaarendamiseks. Tegevused: Aeromõõdistamine ja laserskaneerimine Aeromõõdistamise ja laserskaneerimise toimingute teostamine, et ruumiandmete lähteandmeteks olevad ortofotod ja lidarandmed saaksid vastavalt plaanile uuendatud. RePowerEU raames seadmete uuendamine . Baasruumiandmete tootmine Topograafia andmekogu andmete ajakohastena hoidmine. AI meetodite välja töötamine topograafia andmete tootmises . RePowerEU taastuvenergeetika arendamise alusandmete koostamine . Geodeetilise süsteemi haldamine RePower raames ESTPOS võrgu uuendamine. Riikliku GNSS satelliitandmete keskuse ESTPOS haldamine . Geodeetiliste andmete ajakohasuse tagamine. Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine Geo3D arenduste lõpuleviimine ja juurutamine. 2D ja 3D toodete ajakohastamine ja avaandme teenustena kättesaadavaks tegemine (sh API-d). Samuti 2D ja 3D ruumiandmete omavahelise ühilduvuse tagamine. INSPIRE ruumiandmeteenuste asjakohasuse ja direktiivi nõuetele vastavuse tagamine. Ruumianalüüside teostamine toetuste maksmiseks (KIK, PRIA jt toetused) Kasutajate koolitamine asutuse ruumiandmete ja lahenduste tutvustamiseks. Kaarditoodete stiiliraamatu välja töötamine. ESTHubi kaugseire ja ruumiandmete kättesaadavuse tagamine ning väliste teenuste peegeldamiseks. Taaskasutatavad protsessorid satelliidi andmete kasutamiseks. Valdkondi ühendav ruumiinfo toimemudel . Aadressi- ja kohanimeandmete haldamine Aadressiandmete kohanimeandmete ja huvipunktiandmete kvaliteedi tagamine. Aadressiotsingu teenuse ( In-ADS ) töökindluse tagamine. AKS -i arendamine ja juurutamine, tagades riigi infosüsteemile jätkusuutliku tugiteenuse. Oodatav ad tulemused: Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on kättesaadavad ja kasutuses nii avalikus kui erasektoris tarkade otsuste toetamiseks. Topograafilised andmed on valdavalt ajakohased (mitte vanemad kui 4 aastat) . Ruumiandmete hulk, mis on kättesaadavad avaandmetena kasvab. 6.4 Programmi tegevus – M aaparandus e poliitika kujundamine ja korraldamine Eesmärk Maaparanduse valdkonna eesmärk on tagada põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline ja jätkusuutlik kasutamine maaparanduss üsteemide toimimise sh riigi poolt korras hoitavate eesvoolude korrashoiu kaudu. Metsatoetuste eesmärk on ergutada metsaomanikke oma metsi säätslikult majandama ja tagada metsamaa sihtotstarbeline kasutus. Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2023 2025 2026 2027 2028 Maaparandussüsteemide pind (ha) 1 392 143 1 397 300 1 400 000 1 400 000 1 390 000 Maaparandussüsteemidega p õllumajandusmaa osatähtsus toetusalusest põllumajandusmaast 62% 62% 62% 62% 6 2% Teostusjoonised on avalikult kättesaadavad 0% 20% 30% 40% 50% Toet use abil säästvalt majandatud erametsamaade osakaal kogu erametsamaast 5,64 % 5,64 % 5,64 % 5,64 % 5,64 % Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: PTA maaparanduse valdkonna tegevuste integreerimine M a R u tegevustesse. Kuivendussüsteemide amortiseerumise tempo on kiirem, kui võimalused nende kaasajastamiseks (investeeringute nappus) . Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude ökoloogilise ja tehnilise seisundi tagamine muutuvates oludes (ilmastik, keskkonnapoliitika, piiratud ressursid) . Puudub järjepidev seire ja ülevaade m aaparandussüsteemide tehnilise st seisundi st ja põllumajandusmaa kuivendusseisundi st ning kuivendatud maatulundusmaa keskkonnamõju kohta . Maaparandusalane info avalikult kättesaadav aks tegemine ja kaasaegsete geoinfosüsteemide lahenduste arendamine valdkonnas . Maaomanike ja maakasutajate vähene teadlikkus maaparandusüsteemide olemasolust ja hoiutööde vajalikkusest, sh maaomanike koostöö olulisusest hoiutööde tegemisel. Maapar andusalal aktiivse lt tegutsevate ettevõtjate vähesus ja erialaste sh keskonna h oidlike maaparandusvõtete osas koolituste vähesus ja koolitajate huvi puudus . Maaparanduse valdkonna ametnike motivatsiooni hoidmine valdkonnas töötamisel ja ametikoha atraktiivsuse tõstmine ja järelkasvu leidmine . L ihtsustatud korras olemasolevate maaparandussüsteemide arve le võtmise taotluste menetlemise ga toimetulek, kuna nimetatud taotlusi on esitatud tavapärasest olulise lt enam. Sagenev maaparandussüsteemide e hituslubade vaidlustamine . Tasakaalu leidmine erinevate huvigruppide vahel maaparandustegevuse elluviimisel. Metsaomanike suunamine, et nad oma metsi säästlikumalt majandaksid ja teeksid elurikkusega arvestatavaid hooldusraieid. Üleminek saamata jäänud tulu õiglasemale kompenseerimisele ÜPP SK sekkumise st elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades. Tegevused: Maaparanduspoliitika kujundamine ja rakendamine M a R u- s maaparand use valdkonna teenust e osutamine ja tagamine sh riskipõhine järelevalve planeerimine ja teostamine. Maaparanduse valdkonna IT - süsteemide arenduste planeerimine , arendamine ja ühtlustamine loodavate M a R u infosüsteemide ga. Olemasolevate seni registrisse kandmata maaparandussüsteemide lihtsustatud korras arvelevõtmi se lõpuleviimine . Maaparandusõigusaktide ajakohastamine ja rakendamise koordieerimine : maaparandusseaduse muutmine ja maaparandusüssteemi projekteerimisnormides keskkon d a käsitleva osa täpsustamine . ÜPP SK 2023 – 2027 i nvesteeringutoetuste rakendamine maaparandussüsteemide sh riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude korrashoiuks. Riigi poolt korras hoitavatel eesvooludel vajaduspõhiste hoiutööde korraldamine, arvestades uuringute ja seire tulemustega ning teiste valdkondlike kavadega (veemajanduskavad, üleujutusohjamise kava, kliima muutuste kohanemise kava ja koelmualade programm jt). M aaparandussüsteemide andmete digiteerimine m aaparandussüsteemide teostusjooniste digitaliseerimine ja avalikustamine. M aaparandusüsteemide olemasolust, nende hoiu vajadusest ja ühishoiu korraldamise võimalusest maaomanike teavitamine (teavitamiseks väljundite leidmine ) . Uuringu, millega selgitatakse maaparandushoiutööde mõju ulatus vee-elustikule ja kaitsealadele , korraldamine. Maaparandushoiukavade ja veemajanduskavade, üleujutuste ohjamise kava, merestrateegia meetmeprogrammide rakendamine, sh LIFE SIP WetEST projektis osalemine. Maaparandusseire metoodika väljatöötamine ja seirega alustamine kliimamuutuste mõju tuvastamiseks kuivendatud põllumajandusmaade mullaveerežiimile vegetatsiooniperioodil ning kuivendatud maatulundusmaa, sh metsamaa kasutuse st tuleneva keskkonnamõju tuvastamiseks. Infopäevade korraldamine maaparandusüsteemi kasutajatele, projekteerijatele ja omanikujärelevalve tegijatele . Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames metsa ndus toetuste andmine Erametsades looduskaitseseadusest tulenevate piirangute kompenseerimiseks antakse perioodil 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetust ja metsade kliimamuutustega kohanemiseks investeeringutoetust. Oodatavad tulemused : Rakendatud m aaparandustoetused on aidanud muuta maaparandussüsteemid jätkusuut lik maks ja keskkonnahoidlikumaks . Maaparanduse õigusaktid on ajakohastatud keskkonnakaitse, kliimaeesmärkide , bürokraatia vähenemise ja kliendisõbralikkuse seisukoha lt. Maaparandusüsteemi ehitusotsused on põhjalikult ja piisavalt kaalutud ja maaparanduslikud tegevused on nõuetekohaselt elluviidud ja vastavad jätkusuutlikule maaparandussüsteemide korrastamisele. Maaparandussüsteemide omanikud on teadlikumad. Maaparandussüsteemide andmed on hõlpsamini kättesaadavad. Maaparanduses tegutsevad ettevõtjad on koolitatud . Maaparanduse valdkonna teenused on uues asutuses jätkuvalt toimivad ja lõimunud sarnaste valdkondadega . Euroopa Liidu metsandustoetused on rakendatud, suurenenud on metsade kestlik, metsa elurikkust arvestav ja tulemuslik kasutamine. Kliimamuutustega kohanemise kontekstis muutuvad metsad mitmeliigilisemaks , mis on vastupidavamad kliimamuutustele. E rametsaomanikele on toetusega õiglasemalt hüvitatud looduskaitselistest piirangutest saamata jäänud tulu. Programmi juhtimiskorraldus Maa ja ruumiloome programmi juhib maa- ja ruumiloome asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Valdkonna eest vastutav minister kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ tulemusaruandesse. LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Programmi tegevus – Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine Kvaliteetse ja säästliku ruumiplaneerimise eesmärkide saavutamiseks kujundab ReM ruumlise planeerimise poliitikat ja M a R u rakendab ruumilise planeerimise poliitikat. Programmi tegevus – Maakasutuse ja maatoimingute korraldamine Valdkonna eesmärkide saavutamiseks kujundab ReM r iigi maa kasutus poliitika t. M a R u haldab riigimaid, viib läbi maatoimingud, tegeleb avalikes huvides maade omandamisega, kinnisvara hindamise ja analüüsimisega, teostab katastrimõõdistamist ja -kontrolli ja viib läbi maareformi. Programmi tegevus – Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine Valdkonna eesmärkide saavutamiseks teostab M a R u aeromõõdistamise ja laserskanneerimise toiminguid, et uuendada ruumiandmeid, toodab baasruumiandmeid ja hoiab topograafia andmekogu ajakohasena, haldab geodeetilisi andmeid ja süsteeme ning analüüsib ja avalikustab ruumiandmeid. Programmi tegevus – maaparandus e poliitika kujundamine ja korraldamine Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks ja jätkusuutliku metsa majandamiseks kujundab ReM maaparanduse poliitikat ja rakendab metsandustoetusi . M a R u tegeleb maaparandussüsteemide ehitamise loamenetlusega ja nende toimi mi se tagamise ga , annab nõusolekuid ja kooskõlastusi ning esitab seisukohti , sh korraldab maaparandussüsteemi ehitamise ja kasutamisega seotud dokumentide , sh tõendusdokumentide taotlemist , samuti maaparandussüsteemide nõuetele vastavuse kontrolli ja järelevalvet ning korraldab hoiutöid riigi poolt korras hoitavatel eesvooludel. Põllumajandus e Registri te ja Informatsiooni A meti (PRIA) kaudu toetatakse maaparandusega seotud taristu arendamist ja hoid u ning keskkonnakaitserajatiste ehitamist. Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja PRIA kaudu toetatakse metsandustoetuse andmist. LISA 2. Teenuste rahastamiskava Programmi teenuste rahastamiskava Eelarve 2025 2026 2027 2028 Maa ja ruumiloome programmi kulud 40 457 685 38 440 211 37 843 741 37 843 742 Maa ja ruumiloome meede 40 457 685 38 440 211 37 843 741 37 843 742 Maakasutuse ja maatoimingute korraldamine programmi tegevus 7 288 806 6 970 430 6 857 519 6 857 519 Avalikes huvides maade omandamine teenus 374 809 341 710 324 474 324 474 Katastrimõõdistamise ja -kontrolli teostamine teenus 677 079 645 500 631 893 631 893 Kinnisvara hindamine ja analüüsimine teenus 352 952 311 262 304 004 304 004 Maakasutuse poliitika kujundamine teenus 588 793 608 718 608 916 608 916 Maareform teenus 1 305 404 1 193 675 1 160 109 1 160 109 Maatoimingute läbiviimine teenus 807 672 780 983 765 561 765 561 Riigi maapoliitika kujundamine ja rakendamine teenus 494 331 497 755 498 045 498 045 Riigimaade haldamine teenus 2 687 766 2 590 825 2 564 517 2 564 517 Maaparanduse poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus 23 330 698 21 720 704 21 357 362 21 357 362 Maaparanduse järelevalve teenus 241 697 241 697 241 697 241 697 Maaparanduse kooskõlastused teenus 902 609 902 609 902 609 902 609 Maaparanduse poliitika kujundamine teenus 213 142 219 395 219 444 219 444 Maaparanduse toetuste andmine teenus 7 780 679 6 757 265 6 273 646 6 273 646 Maaparandussüsteemi ehitamine teenus 1 133 770 1 133 770 1 133 770 1 133 770 Maaparandussüsteemide toimimise tagamine teenus 4 579 797 4 579 797 4 579 797 4 579 797 Metsanduse toetuse andmine teenus 8 479 002 7 886 169 8 006 398 8 006 398 Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine programmi tegevus 6 357 953 6 252 955 6 131 391 6 131 391 Aadressi- ja kohanimeandmete haldamine teenus 412 647 433 330 426 072 426 072 Aeromõõdistamine ja laserskaneerimine teenus 624 098 675 201 667 036 667 036 Geodeetilise süsteemi haldamine teenus 400 059 366 365 357 293 357 293 Geoloogiliste andmete haldamine teenus 443 517 433 747 425 582 425 582 Kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamine teenus 1 958 559 1 874 340 1 834 424 1 834 424 Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine teenus 1 268 572 1 250 198 1 229 333 1 229 333 Topograafiliste andmete hõivamine teenus 1 250 502 1 219 774 1 191 651 1 191 651 Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine teenus 3 480 228 3 496 123 3 497 468 3 497 469 Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine teenus 3 480 228 3 496 123 3 497 468 3 497 469
R e gionaal ministri xx . xx . xxxx käskkiri nr x Lis a x BIOMAJANDUS E PROGRAMM 202 5 – 202 8 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sisukord PAGEREF _Toc168315465 \h 2 PROGRAMM PAGEREF _Toc168315466 \h 3 1. Programmi üldinfo PAGEREF _Toc168315467 \h 3 2. Sissejuhatus. PAGEREF _Toc168315468 \h 3 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava PAGEREF _Toc168315469 \h 4 4. Hetkeolukorra lühianalüüs PAGEREF _Toc168315470 \h 6 Ringbiomajandus PAGEREF _Toc168315471 \h 6 Põllumajanduskeskkond PAGEREF _Toc168315472 \h 7 Põllumajandus ja toiduainetööstus PAGEREF _Toc168315473 \h 8 Kalandus PAGEREF _Toc168315474 \h 10 5. Olulised tegevused/sekkumised PAGEREF _Toc168315475 \h 12 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused PAGEREF _Toc168315476 \h 13 6.1. Programmi tegevus – põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine PAGEREF _Toc168315477 \h 13 6.2 Programm tegevus – ringbiomajanduse arendamine PAGEREF _Toc168315478 \h 17 6.3 Programmi tegevus – põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmine PAGEREF _Toc168315479 \h 19 6.4 Programmi tegevus – noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse arendamine PAGEREF _Toc168315480 \h 22 6.5 Programmi tegevus – turukorraldus ja kaubanduspoliitika rakendamine PAGEREF _Toc168315481 \h 23 6.6 Programmi tegevus – ühistegevuse ja koostöö arendamine PAGEREF _Toc168315482 \h 26 6.7 Programmi tegevus – Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse tugevdamine PAGEREF _Toc168315483 \h 28 6.8 Programmi tegevus – kutselise kalapüügi korraldamine PAGEREF _Toc168315484 \h 30 6.9 Programmi tegevus – vee-elusressursside töötlemine ja turustamine PAGEREF _Toc168315485 \h 32 6.10 Programmi tegevus – vesiviljeluse arendamine PAGEREF _Toc168315486 \h 34 6.11 Programmi tegevus – kalavarude haldamine ja kaitse PAGEREF _Toc168315487 \h 36 7. Programmi juhtimiskorraldus PAGEREF _Toc168315488 \h 37 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus PAGEREF _Toc168315489 \h 38 LISA 2. Teenuste rahastamiskava PAGEREF _Toc168315490 \h 40 PROGRAMM Programmi koostaja ja vastutaja Biomajanduse asekantsler, põllumajanduspoliitika osakond, põllumajanduskeskkonnapoliitika osakond ja kalanduspoliitika osakond Programmi eelnõu valmimise aeg 01.06.2024 Vormi sisu kasutamise selgitus Vormis toodud info on sisendiks riigi eelarvestrateegia (RES) ja riigieelarve seaduse (RE) protsessi koostamisele. Programmi eelnõu kohandatakse RES-ist ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised Valdkonna arengukava Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Valdkonna visioon Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada Programmi nimi Biomajanduse programm 202 5 ―202 8 Programmi eesmärk Tark ja k estlik põllumajandus, kalandus ja toidutootmine Programmi periood 202 5 –202 8 Peavastutaja (ministeerium) Regionaal- ja Põllumajandus ministeerium Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused) Põllumajandus- ja Toiduamet ( P TA), Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus ( LABRIS ) , Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) , Maaelu Teadmuskeskus (METK) Sissejuhatus Biomajanduse programm viib ellu „Põll u majanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030“ (PõKa) eesmärk i : „Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised. “ Programmis kajastuvad tegevused võimaldavad põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse valdkondades bioressurssi efektiivsemalt ning kestlikumalt kasutada ja väärindada , võttes arvesse biomajanduse arengusuundi, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke ning leida kohti valdkondade vaheliseks koostööks. Ü hise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tegevusi rahastatakse ELi finantsperioodil 2023-2027 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD). Kalandussektori arenguks vajalikke tegevusi rahastatakse ELi finantsperioodil 2021-2027 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) vahenditest. Mitmesuguseid harrastuskalapüügi tugevdamise meetmeid ja kalanduse teadlikkuse tõstmise tegevusi rahastatakse ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Lõhelistele rändeteede avamist kalanduslikult olulistele jõgedele rajatud paisudel on rahastatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Seosed arengustrateegiaga „Eesti 2035“ : Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas on seatud üheks arenguvajaduseks julgeolek ja turvalisus ning peetud oluliseks tagada julgeolek igas olukorras ja parandada kriisideks valmisolekut. Programmi tegevused panustavad sellesse, et toidujulgeolek oleks Eestis tagatud. Biomajandus panustab strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava muutusesse, millega soovitakse suurendada Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekust. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on peavastutaja kestliku ringbiomajanduse (sh sinimajanduse ) arendamisel. Strateegia „Eesti 2035“ kohaselt on elupaikade hoidmine ja taastamine, liigirikkuse suurendamine ning muldade kaitse piisavalt ulatuslikul territooriumil tähtis nii elurikkuse säilitamisel kui ka kliimamuutuste puhverdamisel ja nendega kohanemisel. Mida rohkem on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme (sh veekeskkonnas) , seda paremini oleme varustatud inimese eksistentsiks vajalikuga ning suudame taluda keskkonna saastatust ja kohaneda kliimamuutustega. Muudatused: Biomajanduse programm käsitleb endise P õllumajandus, toit ja maaelu teemasid, kuid ümberkorralduste ja struktuurimuudatustega liikusid välja toiduohutuse , taimeterv i se ja mahepõllumajanduse teemad ( toiduohutuse programm ) , maakasutuse ja maaparandusega seotud teemad ( maa ja ruumiloome programm ) ning maaelu arengu teemad (regionaalarengu programm ). Kuna põllumajandustootmine tähendab ühtlasi maakasutust, kajastatakse programmis endiselt põllumajandusmaa kestliku kasutamisega seotud teemasid. Programmi lisandus kestliku kalanduse valdkond koos programmi tegevustega, mis varem moodustasid eraldi kalanduse ühisprogrammi Kliimaministeeriumiga. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk : Tark ja kestlik põllumajandus, kalandus ja toidutootmin e . Tabel 1: Programmi mõõdikud Mõõdik Tegelik (20 2 3 ) Sihttase (202 5 ) Sihttase (202 6 ) Sihttase (202 7 ) Sihttase (202 8 ) Kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala, ha 987 785 990 000 990 000 990 000 990 000 Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal, % * 91,1 9 0 9 0 9 0 90 Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus kogu ettevõtlussektori lisandväärtuses, % 6,8 (2022) 7,2 7,2 7,2 7,2 Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal kogu eesti päritolu kaupade ekspordis, % 13 13 13 14 14 Kasvuhoonegaaside (KHG) heide põllumajandustoodangu väärtuse kohta 2,42 (2022) Madalam kui 2,5 t CO2 ekv /tuh EUR Madalam kui 2,5 t CO2 ekv /tuh EUR Madalam kui 2,5 t CO2 ekv /tuh EUR Madalam kui 2,5 t CO2 ekv /tuh EUR Heas seisus kala varude arv 42% 45% 45% 50% 60% Eesti kalandussektori esmatootmise kogu väärtus (mln €) 77,7 82,2 83,9 85,1 96,7 * Kõigi ökokavade ja keskkonnatoetuste ning püsirohumaa pindala ühekordselt suhtena põllumajandusmaasse, ei lange alla sihttaset Tabel 2. programmi eelarve Eelarve Eelarve prognoos 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud kokku 360 486 846 327 218 595 302 022 739 302 021 525 Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine 62 882 222 60 134 249 62 125 265 62 125 131 Ringbiomajanduse arendamine 7 706 479 11 303 204 348 369 348 369 Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmine 128 254 413 91 992 685 78 580 409 78 580 275 Noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse arendamine 11 683 540 10 018 787 10 019 251 10 019 251 Turukorraldus ja kaubanduspoliitika rakendamine 119 161 169 120 165 010 118 442 247 118 442 112 Ühistegevuse ja koostöö arendamine 1 627 138 1 418 024 1 418 134 1 418 134 Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse tugevdamine 3 689 340 4 347 506 4 047 852 4 047 852 Kutselise kalapüügi korraldamine 10 361 534 10 367 842 10 718 517 10 718 247 Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine 6 875 764 8 998 940 7 199 433 7 199 163 Vesiviljeluse arendamine 2 865 260 2 970 585 3 170 915 3 170 645 Kalavarude haldamine ja kaitse 5 379 988 5 501 762 5 952 346 5 952 346 Programmi teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu selleks, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes. Eelarve maksumus on ilma käibemaksuta. Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele või ettevõtetele suunatavad toetused või teenuskohtade ülalpidamine) ja kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majanduskulud). Investeeringute eelarvet kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel. Hetkeo lukorra lühianalüüs R ingbiomajandus Eesti on bioressurssidega hästi varustatud, kuid kitsaskohaks on madal lisandväärtus ning suur osatähtsus toorme (nt töötlemata või vähetöödeldud teravili, toorpiim, puit) ekspordil. Eestis annavad biomajandusega seotud sektorid ja tegevusalad ligikaudu 13% majanduse lisandväärtusest ning 17% ekspordist, lisandväärtus töötaja kohta on olnud aga ligikaudu 30% allpool ELi keskmist. Kui jõukamate Euroopa riikide biomajanduses on olulisel kohal kapitali- ja tehnoloogiamahukad tegevusalad (mh farmaatsia- ja keemiatööstus), siis Eesti biomajandus on olnud väga tooraine (metsa/puidu, põllumajanduse/toidu) keskne – neis väärtusahelates luuakse 90% Eesti biomajanduse lisandväärtusest. Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi koordineerimisel ja koostöös Kliimaministeeriumi, teadlaste, ettevõtjate , avaliku sektori ja Eesti Maaülikooli ga valmis 2023. aasta l ringbiomajanduse teekaart , mis määratleb Eesti ringbiomajanduse arengu peamised tegevussuunad ja arenguks vajalikud tegevused. See on ühtlasi aluseks piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide koostamisele, mis lähtuvad kohalikest bioressurssidest, kogukondade ja omavalitsuste vajadustest ja võimalustest. P iirkondlike ringbiomajanduse teekaartide loomiseks koostas Tallinna Ülikool metoodilise raam i ja 2024. aastal viiakse Eesti Maaülikooli juhtimisel lõpule piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide koostami n e kahes Eesti piirkonnas. B ioressursside , sh kõrval saaduste ja jääkide väärindamiseks ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonivõimekuse kasvatamiseks on t aaste- ja vastupidavusrahastu st (RRF) käivitatud investeeringutoetus kogueelarvega 28,8 mln eurot. Lisaks o li RRF REPowerEU raames 2024. aasta I poolaastal käivitamisel investeeringutoetus biometaani tootmise suurendamiseks (eelarve ca 20 mln eurot). Vastavalt RRFi reeglitele on rahastus ette nähtud vaid kuni 2026. aasta keskpaigani ning vastavate tegevuste edasiseks toetamiseks rahastus puudub. Kõrvalsaaduste ja jääkide väärindamise investeeringuteks on ette valmistamisel ÜPP strateegiakava aastateks 2021–2027 sekkumine, mille piiratud eelarve võimaldab toetust anda vaid väga väikeses mahus. Põllumajanduskeskkond Põllumajandustootmine põhineb loodusressursside kasutusel, mistõttu on oluline tagada nende hea seisund. Hoitud ja hooldatud põllumajandusmaastikud ning elurikkus on osa Eesti identiteedist. Eesti põllumuldade seisund on üldiselt hea, põllumajandustootjad on enamasti kasutusele võtnud mitmekesised külvikorrad ning üha enam rakendavad ka mullasõbralikke harimispraktikaid. Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata turvasmuldade harimise vähendamisele, mulla positiivse süsinikubilansi tagamisele ning taastava põllumajanduse praktikate viljelemisele, millele aitavad toetusmeetmete kõrval kaasa eelkõige asjakohased uuringud ning teadmussiirde tegevused. Jätkuvalt on probleemiks põhjavee kohatine saastumine nitraatidega ning osade järvede ja rannikumere eutrofeerumine . Põllumajandusest pärit lämmastik ja fosfor moodustavad Eesti siseveekogudesse jõudvast lämmastikukoormusest ligikaudu poole ja fosforikoormusest umbes kolmandiku. Põllumajanduse negatiivset mõju pinna- ja põhjaveele saab vähendada keskkonnahoidlike majandamisviisidega. Põllumajandusmaastikus toetavad kõige enam elurikkuse ja kliimaeesmärke pärandniidud. Nende pindala kaitstavatel aladel on 60 000 hektarit. Keskkonnasekkumiste abil hooldatakse sellest üle poole. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis on liigirikkad ja kus on säilinud looduslik taimestik. Väljapool kaitsealasid asuvate pärandniitude ja teiste liigirikaste niitude säilitamise toetamiseks on 2024. aastal alustatud nende alade inventeerimisega. Kui põllumajandusmaastike kimalasenäitajad on olnud stabiilsed, siis liigirikkust iseloomustav põllulindude indeksi trend on langev . Peamistes põllumajanduspiirkondades on elurikkust ja mitmekesisust suurendavate liigirikaste rohumaade, sopistunud servaalade ja maastikuelementide hulk liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. Põllumajanduskeskkonna hea seisundi säilimisel ja parendamisel mängivad olulist rolli seadusandluse tõhus rakendamine, vabatahtlikud keskkonnameetmed, kohalikke olusid arvesse võtvad teadusuuringud ja teadmussiire ning põllumeeste kasvanud keskkonnateadlikkus. Riigi roll on siin liigirikkuse ja elukeskkonna kaitsemeetmete rakendamine ning põllumajandustootjate innustamine veelgi keskkonnasõbralikumale tootmisele. Aitame kaasa KHG heite ohjamisele, kliimamuutuste mõju vähendamisele ja kliimamuutustega kohanemisele, õhukvaliteedi hea seisundi tagamisele ning mulla, vee, maastikulise mitmekesisuse ja elurikkuse hea seisukorra säilimisele ja parandamisele. Põllumajandus mõjutab mitmeti ka maakasutust, meie loodusressursse, maastikke ja elurikkust, olles ise nende kasutajana neist sõltuv. Samuti mõjutab põllumajandus kliimat ja vastupidi – on kliimamuutustest otseselt mõjutatud. Põllumajanduse KHG heide moodustas 2022. aastal KHG koguheitest 11%. Kui arvestada kogu kestliku toidusüsteemi heidet, kuhu alla kuuluvad lisaks KHG heite inventuuri põllumajanduse osa all raporteeritud heitele ka kütuste kasutamisest ja maakasutuse muutusest tulenev heide, oli 2022. aastal heide 2515 kt CO2ekv. Põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heite vähendamist ei ole hetkel Eestis õiguslikult reguleeritud, vastav eesmärk on väljatöötamisel kliimakindla majanduse seadusega. Üheks mõõdikuks põllumajanduse tulemuslikkuse hindamisel on kasvuhoonegaaside heide põllumajandustoodangu väärtuse kohta, mis on olnud madalam kui 2,5 t CO2 ekv /tuh EUR. Kestliku toidusüsteemi KHG heite vähendamiseks on vaja rakendada täiendavaid kliimameetmeid ja teha investeeringuid, kuna prognoosid näitavad, et olemasolevate meetmetega ei ole võimalik KHG heite vähendamist saavutada. Põllumajandus ja toiduainetööstus Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus tagavad toiduga kindlustatuse ja annavad olulise panuse Eesti majandusse, eksporti ja tööhõivesse. Nimetatud sektorid annavad ~3% Eestis loodud lisandväärtusest ja nendes töötab ~4% hõivatutest. Maapiirkonna elanikest töötab eeltoodud valdkondades 15 tuhat hõivatut, ehk 9% maapiirkonna hõivatutest. Uute ettevõtjate sisenemist põllumajandusse takistab põllumajandusmaa piiratus, suur kapitalivajadus ja majanduslik ebakindlus. Paremad väljavaated on köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatuses, kus saab tegevust alustada ka väiksemal põllumajandusmaa pinnal, kuid ka seda tüüpi ettevõtete kapitalimahukus on suur. Tööjõuvajaduse seire uuringu OSKA andmetel prognoositakse, et nii põllumajanduses kui ka toiduainetööstuses väheneb järgneva kümnendi jooksul hõive ning seda ennekõike lihtsamate tööde tegijate arvelt, keda võiks tulevikus üha enam asendada tehnoloogia. Spetsialistide puhul prognoositakse mõningast tööhõive kasvu. Valdkonna hõivet ja tööjõuvajadust mõjutab oluliselt tööjõu vananemine, samas on tööjõupuudust suudetud leevendada välistööjõu abil. Tööjõu voolavus on murekoht ennekõike liht- ja oskustööliste seas ning seda mõjutavad nii madal palgatase kui ka töötingimused. Ettevõtete poolt tehtavad investeeringud on üheks hõivet vähendavaks teguriks, mis üheltpoolt vähendavad nõudlust tööjõu järele, aga samas toovad ka muudatusi töö sisusse. Eestis on 978 364 ha põllumajandusmaad, mis on koondunud suurematesse ettevõtetesse (umbes 80% põllumajandusmaast on 20% ettevõtete kasutuses), kuid seal kõrval tegutseb ka palju väikseid põllumajandusettevõtteid. Tööjõu tootlikkus on nii põllumajanduses kui ka toidutööstuses aastatega oluliselt suurenenud, kuid jääb siiski veel ELi keskmisest madalamaks (põllumajanduses ~10% ja toiduainetööstustes ~30% madalam EL keskmisest). Põllumajanduse majandusarvestuse esialgsetel andmetel vähenes 2023. a põllumajanduse majandusharu toodangu koguväärtus 2022. aastaga võrreldes ligikaudu 20%. Koos toetustega (ehk alushindades) oli väärtus 1,30 miljardit eurot. Suurima osatähtsuse kogutoodangu väärtusest moodustasid piimatoodang (29%) ja teraviljatoodang (17%). Toiduainetööstuse kogutoodangu väärtus aga suurenes, kuid see peegeldab eeskätt toodangu kallinemist, sest toodangu kogumaht samal ajal vähenes (-5%). Kiire hinnatõus pärssis tarbija ostujõudu, mis tõi kaasa nõudluse vähenemise. Suurima osa Eesti toiduainetööstuste toodangust annavad jätkuvalt piima- (23%) ja lihatööstus (17%). Põllumajandussektori kogutoodangu väärtus ei ole alates 2015. aastast katnud ära sektori kogukulusid ja lisandväärtus ning ettevõtjatulu on moodustunud läbi toetuste. 2023. aastaks prognoositud ettevõtja tulu langus -134 mln eurot ei ole peale Eesti liitumist EL-iga nii madal olnud. Turult saadav tulu koos sissetuleku- ja keskkonnatoetustega (v.a investeeringutoetused) ei katnud eelmisel aastal ära põllumajandustoodangu tootmiseks tehtud kulusid. Sellel on mitmed põhjused: ebasoodsad ilmastikutingimused (põud, hiline öökülm, liigsed sademed koristusperioodil); intressimäärade tõus, mis tõi kaasa laenuraha kallinemise , kõrgete hindadega ostetud sisendid 2023. a saagiks , taimekasvatussaaduste hindade langus , EL ühise põllumajanduspoliitika uue programmperioodi rakendumine ja olulised muudatused toetuste ümbersuunamisel suurematelt ettevõtjatelt väikestele ja noortele ettevõtjatele. Põllumajandussektori üheks suurimaks murekohaks on riskidest tulenev jätkuv ebakindlus. See omakorda vähendab soovi teha vajalikke investeeringuid nii ressursitõhususe tõstmiseks kui ka keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmiseks. Põllumajandusettevõtete majanduslik toimetulek ehk kulude vähendamine ja tulude suurendamine on oluline kriteerium, et roheülemine saaks toimuda . A inult majanduslikult kestlikud ja konkurentsivõimelised ettevõtted on suutelised investeerima uutesse tehnoloogiatesse ja neid rakendama. Sellega saame tagada ka kestliku toidutootmise ja toiduga kindlustatuse. Toiduainetööstuse probleemiks on eelkõige mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumine, väikesed tootmismahud ning vähene võimekus iseseisvaks tootearenduseks ja innovatsiooniks . Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 2023. aastal oli hinnanguliselt 1,5 mld eurot, vähenes aastaga 3,7%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 74,0% ekspordist. Kogu Eesti päritolu kaupade ekspordist moodustab Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport ~13% ja see osakaal suurenes 2 protsendipunkti võrra ehk põllumajanduse ja toidutööstuste panus Eesti eksporti kasvas ka majanduslanguse tingimustes . Ligi kolmandiku ekspordist moodustab tooraine väljavedu. Tooraine hinnad maailmaturul on muutumises ja sõltudes tooraine hindadest ei pruugi ekspordikäibe kasv olla stabiilne. Vene-Ukraina sõja , välisnõudluse nõrgenemise ja peamiste kaubanduspartnerite majanduste ebakindluse tõttu on ka Eesti majanduse lähi aja väljavaade endiselt ebakindel ning kasvuootus ekspordile madal. Kaubavahetust mõjutavad ka lähiturgude majandusarengud ja rahapoliitilised otsused inflatsiooni kontrolli alla saamiseks. Ekspordi seisukohalt on Eesti toidusektori lähiaastate suurimaks väljakutseks uute turustusvõimaluste leidmine väärindatud toodetele, mis aitaks maandada hindade volatiilsusest tulenevaid riske ja ebakindlust tooraine ekspordil ning tugevdada Eesti ettevõtete positsiooni välisturgudel. Selleks, et tagada ettevõtetele müügiedendusalane tugi ning tarbijate teadlikkuse tõus kestlikust toidutootmisest, rakendatakse visioonidokumendi Eesti toit 2022-2025 raames erinevaid teavitus- ja müüg i edendustegevusi . 2022. aasta lõpus viis Eesti Konjunktuuriinstituut läbi uuringu , mille tulemustest nähtus, et 61% vastajate hinnangul on nad toidupoes viimase aasta jooksul ostnud valdavalt kodumaist kaupa. Alates 2013. aastast on sama näitaja püsinud stabiilselt vahemikus 74–77% (2020. aastal 74%). Niisiis on koduturul toimunud suurim kodumaise toidukauba eelistamise langus viimase 10 aasta jooksul. Seetõttu näeme vajadust panustada senisest rohkem turuarendustoetuse kaudu nii riigisisestesse teavitustegevustesse , mis võimaldavad panustada sektori mainekujundusse ja tarbijate teadlikkuse kasvu kui ka jätkata rahvusvahelistel messidel ettevõtete ühisstendide toetamist. 2016. aastal oli turuarendustoetuse eelarve 900 000 eurot. Sellest ajast alates on toetuse eelarve pidevalt vähenenud, 2022. aastast alates on turuarendustoetuse eelarve olnud 400 000 eurot. Piiratud eelarve tingimustes ei ole olnud võimalik toetada Eesti turule suunatud teavituskampaaniaid, turu-uuringuid ega Eestis toimuvate messide korraldamist või neil osalemist. Viimasel kolmel aastal on toetatud vaid välisriikides toimuvatel messidel osalemise korraldamist, messide külastamist ning välisriigis turundusürituste korraldamist. Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet silmas pidades oli kriitilise tähtsusega toetada tegevusi, mille eesmärk on ekspordi toetamiseks väliskontaktide edendamine. Selleks, et säilitada kohaliku toidu eelistamise tase, on vajalik suurendada turuarendustoetuse eelarvet. Kalandus Majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõ imelise kalandussektori areng sõltub suuresti kalavaru seisundist ning piiratud ressursi tingimustes tehtud otsustest selle varu kasutamisel ja haldamisel. Lisaks tuleb leida võimalused, kuidas kalakasvatamisel kasutada maa- ja veeressurssi võimalikult efektiivselt. Kalapüük, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine, vesiviljelus ― need valdkonnad peavad põhinema konkurentsivõimet, sissetulekuid, lisandväärtust ja teadmisi suurendaval majandamisel, mis on samaaegselt keskkonnahoidlik ja sünergiaid loov. Tööjõu vananemine, erialaspetsialistide ja oskustööjõu nappus ning kalandussektori vähene atraktiivsus noorte silmis vajab sektori kestlikkuse tagamisel terviklikku käsitlust. Sektori atraktiivsuse tõstmiseks on vaja jätkata valdkonnast positiivse kuvandi loomist kõigis kalamajanduslikes valdkondades ning selle saavutamiseks tuleb tõhustada koostööd teadus- ja haridusasutuste, sektori ettevõtete ning administratsiooni vahel. Eesti kutselise kalapüügi sektor jaguneb ranna- ja siseve ekogude püügiks, Läänemere traalpüügiks ning kaugpüügiks . 202 3 . aasta alguse seisuga tegutseb sektoris 1 524 püügiloa omanikku ning 2304 kalurit. Piiratud kalavaru tingimustes tagab oskusteabe ja traditsioonide kestmise, konkurentsivõime püsimise ning ettevõtjate tehtud investeeringute järjepidevuse ajaloolisel püügiõigusel põhinev kalapüügivõimaluste jaotussüsteem. Peamised väljakutsed püügisektoris on seotud püügikoormuse vähendamise ja sissetulekute tõstmisega, kuivõrd m ajanduslikult olulistest kalavarudest on praegu heas seisus alla poole. Kalavarude loodu slikuks taastumiseks tuleb taastada kalade elupaiku ja kudealasid ning tagada nende säilimine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks on vaja vähendada püügikoormust nende kalavarude kasutamisel, mis ei ole heas seisundis (eelkõige ahven ja koha). Samuti on vaja ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid. Jätkuvalt on vajalik teha jõupingutusi ebaseadusliku kalapüügi ohjamiseks, püütud kala tagasiheite lõpetamiseks ning soovimatut kaaspüüki vähendavate püügimeetodi te ja püügivahendite kasutusele võtuks. Ranna ja siseveekogude kalapüügi- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime ja tulusus on madal, mis muuhulgas tuleneb ebapiisavast ühistegevusest to odangu väärindamisel ja turustamisel ning on tingit ud ka kalapüügi hooajalisusest. See tõttu on vaja tähelepanu pöörata ranna- ja siseveek ogude kalurite tegevuste mitmekesistamisele ja sissetulekute tõstmisele. Sääs tva sinimajanduse kasvu toetab kestliku kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja vee-elusressursside väärindamise kõrval ka jõukate rannikukogukondade areng. Vee-eluressursside töötlemist iseloomustab vähene tootearendus. See tähendab ühelt poolt seda, et tooted on tagasihoidliku lisandväärtusega, kuid teisest küljest on senini vähe tähelepanu pööratud nende ressursside töötlemisele , mille potentsiaal on kasutamata või vähe kasutatud ja mille v äärindamine ei suurenda survet keskkonnale ning on vastavuses elurikkuse, kliimaneutraalsu se ja ringmajanduse eesmärkidega . Kalandussektori ettevõtete investeer ingute soodustamiseks tuleb toetada keskkonnasõbralike ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, soosides ressursside tõhusamat kasutust. Kalatöötlemis- ja vesiviljelussektoris tegutsevatele mikro- ja väi keettevõtjatele, kellel on madal omafinantseeringuvõime, ning väikeste ja keskmiste suurustega ettev õttetele (VKE- dele ), kellel on raske saada pikaajalisi laene, võimaldatakse turutõrgete leevendamiseks ligipääsu laenurahale. Töötlemissektori konkurentsivõime tõstmiseks, sh lisandväärtuse kasvatamiseks, on vaja toetada vee-elusressursside tootearendust ja uuenduslike tehnoloogiliste lahendu ste väljatöötamist ettevõtete ning tead us- ja arendusasutuste koostöö ning Eesti teadlaste rahvusvahelises teaduskoostöös osalemise kaudu. Vaatamata faktile, et Eestis püütakse aastas ligikaudu 74 000 tonni kala ja kasvatatakse veel lisaks 800 tonni , ei ole riigis kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimine suur. Aastas tarbitakse keskmiselt umbes 17 kg kalatooteid elaniku kohta, mis on tunduvalt alla Euroopa keskmise – Euroopas on see näitaja 23,2 kg inimese kohta. Kalatarbimise suurendamiseks Eesti leibkondades on plaanis jätkata üleriigilise kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tutvustamise ja teavitamise kampaaniaga, mis pööraks tähelepanu kalatoodete tarbimise olulisusele kõikides vanusegruppides ja aita ks kaasa Eesti kala toodete väärindamisele ning turustamisele. Eestis tegutseb kaheksa kalanduspiirkonna tegevusrühma (Joonis 1). K alapüük on alati olnud tähtsal kohal ning mitmed asundused on tekkinud just kalapüügiga tegelemise toetusel. Kalanduspiirkondade moodustamisega on rannakalanduses välja kujunenud tugev kalurite tuumik, kes saab ka lapüügist märkimisväärset tulu. Joonis 1. Kalanduspiirkonna tegevusrühmad Seoses püügi hooajalisusega on siiski enamikul ranna- ja siseveekogude kutselistel kaluritel vajadus leida täiendavaid sissetulekuallikaid, sest hooajaline püügitegevus ei anna piisavalt tulu ega sissetulekut terveks aastaks. Ranna- ja siseveekogude kalurite v ähene inves teeringusuutlikkus vähendab oluliselt nende võimalusi võtta kas utusele uusi keskkonnasäästlikke ja väiksema kasvuhoonegaaside emissiooniga energiaallikaid ning seista vastu kliimamuutustest tulenevatele ohtudele. Kalanduspoliitika sotsia almajanduslike eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada püüki nii ranna- kui ka siseve ekogudes nii, et püügitege vusest sõltuvad kogukonnad jõuaksid rahuldava elatustasemeni ja nende investeerimissuutlikkus kasvab. Vee-elusressursside väärindami n e ja o tseturustamise jätkuv toetamine loob võimalused lühikeste tarneahelate tekkeks ning soodustab väikeste , kuid kvaliteetsete koguste turustamist otse tar bijale. Kalanduspiirkondade ja kestliku sinimajanduse arengu soodustamiseks on vajalik koostöö jätkumine sektorite esi ndajate ja teadlaste vahel ning algatusrühmade töö koordineerimine riigisiseselt ja r ahvusvahelisel tasandil. Olulised tegevused /sekkumised Olulised tegevused 202 5 -202 8 eesmärkide täitmiseks: Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti Strateegiakava sekkumiste edukas rakendamine ja vajadusel nende ajakohastamine , et ettevõtjad saaksid väljakutsetele paremini vastata , sh liidetakse alates 2025. aastast liidetakse tingimuslikkuse süsteemi ka tööohutuse, töökeskkonna ja töötervishoiu valdkond , perspektiiv on ka kohustusliku e-põlluraamatu kasutuselevõtu laiendamine kõikidele tootjatele. Sekkumised panustavad targa ja kestliku põllumajandustootmise ja toidutöötlemise saavutamise ja toidujulgeoleku suurendamise eesmärki . Investeeringud on osalt kaetud ka Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest. Jätkatakse mullastikukaardi uuendamist ja erinevate agroökoloogiliste praktikate mõju uurimist, tõhustatakse põllumuldade seisundi seiret, mullaanalüüside tegemise võimekust ja teadmussiirde tegevusi. Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse visioonidokumendi „Eesti toit 2022-2025“ tegevuste rakendamine, mis panustavad kohaliku toidu kuvandisse, tarbijate teadlikkuse tõstmisse, kohaliku toidutootmise väärtustamisele, toidutootjate konkurentsivõime tõstmisesse. Konkurentsivõime tõstmiseks on plaanis erinevaid tegevusi. Leitakse võimalusi ja jätkata kse tegevusi uute eksporditurgude avamiseks ning avatuna hoidmiseks. Müügivõimekuse suurendamiseks ja ettevõtetele paremate võimaluste loomiseks ja välisriigi messidel osalemiseks on vajalik rakendada turuarendustoetust ning teadmussiirde programmi. Konkurentsivõime tõstmisele aitab kaasa ka erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus, mida laiendatakse põllumajandustöödeks kasutatavatele veoautodele ja mida plaanitakse rakendada 2025. aastast. Piisava rahastuse tagamine koolikava rakendamiseks, mille kaudu panustatakse laste toitumusharjumuste kujundamisse läbi puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete pakkumise ning haridusmeetmete toetamise. Jätkatakse Eesti roheülemineku teekaardi tegevuste neljas põllumajandus- ja toidusektoris valdkonnas (piima-, liha-, teravilja- ja aiandussektoris) rakendamist ja Eesti ringbiomajanduse teekaardi (2023–2027) tegevuste ja piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide tegevuste rakendamisega. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks kavandatakse liigse püügikoormusega piirkondades vähendada kasutatavate püügivahendite arvu ning ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis -ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed). EMKVFi rakenduskava sekkumiste edukas rakendamine ja vajadusel nende ajakohastamine, et ettevõtjad saaksid väljakutsetele paremini vastata . Lähiaastatel avanevad mitmed meetmed investeeringute tegemiseks. Rakenduskava elluviimiseks on aastateks 2024-2029 koos riigipoolse kaasfinantseerimisega kasutada 139 miljonit eurot. Kutselise kalapüügi elektroonilisele andmete edastamisele registri ja rakenduste (PERK, ERS) arendamine. Meetmed, p rogrammi tegevused ja teenused Meetmete kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused 6 .1. Programmi tegevus – p õll umajanduskeskkonna hea seisundi tagamine Eesmärk Põllumajandustootmisega seotud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisest tuleneva negatiivse keskkonnamõju vähendamine ning põllumajandusmaa elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilimise tagamine. Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2023 2025 2026 2027 2028 Püsirohumaade osakaal kogu põllumajandusmaast, % 27.67 2 8 . 75 2 8 . 75 2 8 . 75 2 8 . 75 Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Põllumajanduse intensiivistumise tagajärjel on kasvamas surve mulla ja vee heale seisukorrale. Kasvuteel on põllumajandussektori kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heide ning taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate mineraalväetiste kasutamine. Sõnnikumajanduses on probleemiks kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heidet vähendavate praktikate vähene rakendamine. Peamistes põllumajanduspiirkondades on elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente liiga vähe ning suured, üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ja ümbritsevate loodusalade sidusust. Põllumajanduskeskkonnas toimuvate muutuste tuvastamiseks ning vajalike meetmete kujundamiseks tehakse uuringuid ja hinnatakse keskkonnaseisundit, ent seirevõimekus ei ole sageli piisav teadmuspõhiste otsuste tegemiseks. Eesti põllumuldade peamised probleemid on orgaanilise aine vähenemine, tihenemine, kuivendussüsteemide amortiseerumine ja sellega seotud põllumajandusmaa kasutusvõimaluste vähenemine, muldade kurnamine ja muldade hapestumine , aga ka mulla ehitistega (rajatised, hooned) katmine, mis viib põllumullad põllumajanduslikust kasutusest välja muuks kasutuseks (hinnanguliselt 1000 hektarit aastas). Eestis on muldade (sh orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate) põllumajandus praktikate rakendamine ja levik ebapiisav. Tegevused: Eesti põllumuldade hea seisundi tagamiseks jätkatakse mullasõbralike majandamispraktikate toetamist, täiendatakse põllumuldade seisundi seiret, jätkatakse praktikate mõju kindlaks tegevate uuringute läbiviimist, tõhustatakse teadmussiirde tegevusi ja mullaanalüüside tegemise võimekust ning toetatakse põllumajandusettevõtjaid muldade ja muldi mõjutavate tegurite tundmaõppimisel. Koostöös Kliimaministeeriumiga valmistutakse EL mullaseire direktiivi ülevõtmiseks, sh mullaseaduse väljatöötamiseks ja mullaseire raamistiku uuendamiseks. Koostöös Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuriga viiakse ellu uurimisprogramm „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks“, sh tegeletakse mullastikukaardi uuendamise ning erinevate maakasutus- ja mullastikutüüpide orgaanilise süsiniku sidumise võime ja riigispetsiifiliste KHG eriheitetegurite kindlakstegemisega. Viiakse läbi riigisiseseid tegevusi, mis toetavad Euroopa Horisondi mullakokkuleppe missiooni eesmärki Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodustatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist, sh ka toetuste abiga . Täiendava keskkonnahoiu tegevusi toetab Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnaga seotud õigusloome, toimiv järelevalve süsteem, arenev seire- ja hindamisvõimekus, teadmiste levik ning toetuste rakendamine. Suur roll on digiteenuste arengul, mis muuhulgas aita b pidada põlluraamatut ja koostada toitainete bilansse ning an nab väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi ning. Need tegevused on seotud ka ÜPP strateegiakava 2023-2027 sekkumiste nõuetega. Pea kogu põllumajandusmaa on seotud tingimuslikkuse süsteemiga, mis kehtib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kõigile pindala- ja loomatoetuste taotlejatele. Süsteemi eesmärk on tagada, et toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad peamisi põllumajandusega seotud nõudeid. Süsteem koosneb ki nõuetest ja nende kontrollisüsteemist, mis peab finantskorrektsioonide vältimiseks olema kooskõlas ELi reeglitega. Nõuete rikkumisel vähendatakse kõigi pindala- ja loomatoetuste summat. Tingimuslikkuse süsteem laienes 2023. aastast oluliselt, kui m itmed seni toetatud nõuded sellega liideti. Üheks neist on p üsirohumaade säilitamise nõue , mille üle peetakse arvet riigi tasemel läbi tingimuslikkuse süsteemi ja seda mõõdetakse jooksva aasta suhtarvuga võrrelduna võrdlussuhtarvuga. Püsirohumaade osakaal on ka esmane programmi tegevuse mõõdik. See iseloomustab põllumajandusmaa kasutamisekstensiivsust. Pärast põlluraamatu andmete kogunemist (eeldatavalt mõne aasta pärast) on võimalik hinnata ka põllumajanduse keskkonnasuundumusi spetsiifilisemalt. 2025. aasta 1. jaanuarist liidetakse tingimuslikkuse süsteemi ka töökeskkonnaga seotud nõuded . Sotsiaalse tingimuslikkuse rakendamise eesmärgiks on tõsta taotlejate teadlikkust tööõiguse nõuetest ja kaitsta põllumajandussektoris hõivatud töötjate huve. Lisaks õigusaktide ja tingimuslikkuse nõuetele rakendatakse põllumajanduses kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu parendamiseks ÜPP Strateegiakavaüheaastaseid ökokavasid ja viieaastase kohustusega põllumajanduskeskkonnatoetusi . P õllumajanduskeskkonna toetused on kitsamalt suunatud mulla- ja veekeskkonna, õhukvaliteedi, elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse hoidmisele ning kliimamuutuse leevendamisele. Ökokavad on enamasti laiemad keskkonnatoetused, mille nõudeid ja keskkonnapraktikaid sobivad suuremale hulgale põllumajandustootja tele . Paralleelselt 2023. aastast rakendunud ÜPP strateegiakava 2023 ‒ 2027 keskkonnategevustega jätkatakse ka eelmise perioodi pikaajaliste kohustustega. Programmiperioodil 2023 ‒ 2027 on seniseid keskkonnameetmeid tõhustatud ning lisandunud on mitmeid uusi põllumajanduskeskkonna toetusi. Rakendatakse ka tõhustatud kontrollisüsteemi, kus suurem fookus on erinevatel digivõimalustel, nagu näiteks kaugseire . ÜPP strateegiakava sisaldab lisaks ÜPP II samba maaelu arengukava toetustele ka I samba otsetoetusi, sh kliima- ja keskkonnakavasid. Olulisemat mõju avaldavad keskkonnatoetused ja -tegevused on järgmised: Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kasutamine avaldab mõju viljavaheldusele, mullaproovide võtmisele, sertifitseeritud seemne kasutamisele ning glüfosaadi ja muude taimekaitsevahendite kasutamise piiramisele. Eraldi lisameetmed on välja töötatud aianduskultuuride keskkonnasõbralikuks kasvatamiseks, vahekultuuride kasvatamiseks, happeliste muldade neutraliseerimiseks jms. Alates 2024. aastal on võimalik vahekultuuride kasvatamise lisategevuse elluviimise eest toetust saada. Vahekultuuride kasvatamisel on oluline roll nii mulla seisukohalt kui ka on vahekultuurid hea valik mitmekesistamaks külvikorda. Mulla- ja veekaitse toetus aitab kaasa erodeeritud- ja turvasmuldade säästlikule kasutamisele, muldade degradatsiooni vähenemisele ja muldades orgaanilise süsiniku talletamisele maa pikaajalise rohumaana hoidmise kaudu. Pinna- ja põhjavee kaitsele suunatud täiendavad tegevused aitavad kaasa veekeskkonna seisundi parandamisele. Liikide ja elupaikade säilimise tagamiseks ning ekstensiivse põllumajanduse soodustamiseks rakendatakse Eestis juba alates 2001. aastast pärandniidu hooldamise toetust. Pärandniitude kõrval pööratakse senisest enam tähelepanu ka muudele kõrge loodusväärtusega rohumaadele. REM tellimusel viib Pärandniitude Kaitse Ühing läbi püsirohumaade inventuure 27 000 ha-l. Inventeeritud ja väärtuslikuks püsirohumaaks hinnatud maale saame hakata maksta väärtuslike püsirohumaa säilitamise toetust. Vastav toetusmeede rakendu s 2024. aastast. Põllumajanduse veekaitsemeetmed on nii Läänemere tegevuskavas, nitraaditundliku ala tegevuskavas kui ka veemajanduskavades. Enamik vajalikest meetmetest viiakse ellu ÜPP strateegiakava sekkumiste abil. Lisaks on väljatöötamisel regionaalministri määrus taimetoitainete bilansiarvestuse õiguslikuks regulatsiooniks. Plaanis on uuendada määrust sõnniku arvestuslike näitajate koh t a, kaasajastatud andmete saamiseks on sõlmitud leping EMÜga. REM osaleb ametliku partnerina mitmes rahvusvahelises projektis. Viimastel aastatel on alanud kaks 10-aastast LIFE integreeritud projekti – veemajanduse ja -poliitika teemaline ( CleanEST ) ning looduskaitse, metsanduse ja agroökosüsteemide teemaline ( ForEst&FarmLand /Elurikas Eesti). Mõlemad projektid tegelevad põllumajanduse ja põllumajandusmeetmete keskkonnamõju uurimisega ning aitavad välja töötada senisest tõhusamaid põllumajanduskeskkonna sekkumisi, lisaks töötatakse välja tolmeldajate tegevuskava, testitakse meetmeid põllulindude kaitseks jmt. REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa horisont partnerluses Biodiversa + ( Biomitmekesisuse päästmine elu tagamiseks Maal ) ning rahastab riikidevahelis e teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas. Koolituste, infopäevade ja infomaterjalidega suurendatakse põllumajandustootjate teadlikkust ökosüsteemiteenustest, keskkonda säästvatest põllumajanduspraktikatest ja kliimariskidest. Keskkonnameetmete seirega uuritakse muuhulgas põllumajanduse mõju mullale, veele ja elurikkusele. Veeseaduse alusel on põlluraamatu pidamine igale põllumajandusega tegelevale isikule kohustuslik, kuid selle pidamise vorm ja viis on isiku enda valida. See ei võimalda riigil teha neil andmetel põhinevaid otsuseid või teadlastel ära kasutada potentsiaali pakkumaks põllumajandussektorile näiteks roheülemineku või parema majandamisega seotud lahendusi. 1. aprillil avati PRIA digitaal n e e-põlluraamat põllumeestele tutvumiseks ja testimiseks. Alates 15. juulist 2024. aasta on kõigil keskkonnasõbraliku majandamise toetust taotlejail kohustus pidada e-põlluraamatu kas PRIA e-teenuse keskkonnas või mõnes muud eratarkvaras. Alates 1. jaanuarist 2025 on plaanis rakendada taimetoit eelementide bilansi kohustus t ka keskkonnasõbraliku majandamise toetusskeemi s . Järk-järgult liigutakse selles suunas, et andmed oleksid riigile kättesaadavad ja kasutatavad nii statistikas, teadustöödes kui ka põllumajandus- ja keskkonnapoliitika kujundamisel. 202 3 . aastal valmis süsiniku jalajälje hindamise tööriist põllumajandusettevõtetele . 2024. aastal plaanitakse läbi viia hin damised põllumajandusettevõtetes, et tööriista testida ning kaardistada ettevõtete süsiniku jalajälge. Kehtestada nõuded, mis tagavad põllumajandusmaa ja mullastiku kaitse Töötada välja asjakohane infosüsteem põllumajandusmaa ja mullastiku kaitseks . T õsta põllumajandusmaa omanike ja maakasutusega seotud huvigruppide teadlikkust mullastikust kui taastumatust loodusressursist, toiduga varustamiskindlusest sh toidujulgeolekust ja vajadusest rakendada põllumajandusmaa kaitseks asjakohaseid kaitsemeetmeid Oodatav tulemus: Tegevuse mitmed meetmed on seotud EL ÜPP strateegiakava rakendamisega, seega on peamised eesmärgid ja mõõdikud määratud just seal. Näiteks, et põllumajandusmaad majandatakse jätkuvalt keskkonnahoidlikke praktikaid rakendades, millest annab märku erinevate täiendavate keskkonnameetmete pindalaline või loomade arvu sihttaseme saavutamine. Lisaks ei lange püsirohumaa suhtarv põllumajandusmaasse alla seatus sihttaset, mis muuhulgas näitab ka mitmete strateegiakava sekkumiste mõju maakasutusele. E-põlluraamatu kasutamise laienemine ja rakendamine tagab selle, et p õllumajandusmaa ja põllumuldade kohta on olemas kvaliteetsed andmed maakasutusega seotud otsuste tegemiseks. 6.2 Programm tegevus – r ingbiomajanduse arendamine Eesmärk R ingbiomajanduse põhimõtete suurem kasutuselevõtt Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2023 2025 2026 2027 2028 Tootmiskadu esmatootmises (t) 90 909 väheneb väheneb väheneb väheneb Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: R ingmajanduse põhimõtted pole biomajanduse sektorites seni laialt levinud ning tekkivaid kõrvalsaadusi ja jääke väärindatakse vähe või tehakse seda madala majandusliku lisandväärtusega. K ohaliku taastuva bioloogilist päritolu tooraine vähene väärinda mine ning biomassi piiratud töötlemisvõimekus, eriti lisandväärtuse kasvatamise perspektiivika mates arengusuun dades ( biomassi keemiline väärindamine , tööstuslik biotehnoloogia jmt) . Biomassi hajutatus ja sellega seotud väikesed toormekogused eeldavad aga koostööd ning sageli ka väiksema mastaabiga lahendusi , mistõttu on vajalik senisest enam panustada ringbiomajanduse lisandväärtuse kasvu toetavate uudsete algatuste ja koostöövormide (nt klastrid, ühistulised ärimudelid, tööstussümbioos, rahvusvaheline koostöö jms) teket, mis ühtlasi toetavad ka ettevõtete ekspordivõimet ning välisinvesteeringuid ringbiomajandusse . Lisandväärtuse kasvatamine ja ringbiomajanduslike ärimudelite kasutuselevõtt põhineb teadus-arendus- ja innovatsioonitegevusel. Uute tehnoloogiate laiemaks kasutuselevõtuks ei ole aga piisavalt investeeritud katse- ja piloteerimise ning tehnoloogia skaleerimise võimaluste loomisse. Bioloogilist päritolu jäägid, jäätmed ja kõrvalsaadused, eriti põllumajandusest pärinev sõnnik, leia vad suhteliselt tagasihoidlikku kasutust biogaasi ja -metaanitootmisel, mis pakub lahendust nii lokaalse energia tootmisel kui aitab vähendada põllumajandusega seotud kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heidet. Tekkiv kääritusjääk ehk digestaat on ringmajanduslikult väärtuslik materjal, mida oleks võimalik kasutada sünteetiliste mineraalväetiste asendajana. Ringbiomajanduse valdkonna statistikas on andmelüngad, puudub tervikpilt tekkivatest bioloogilist päritolu kõrvalsaadustest ning nende tekkekohtadest ja kogustest. Süsteemne ü levaade kõrvalsaadustest ning muust kasutamata või vähekasutatud bioressursist võimaldaks neid võrreldes praegusega oluliselt paremini väärindada , planeerida muu hulgas teadus- ja arendustegevust, logistilisi- ja töötlemislahendusi ning toetusmeetmeid. Tegevused: Toetame investeeringuid bioressursside töötlemisvõimekuse suurendamiseks ning bioloogilist päritolu jääkide, jäätmete ja kõrvalsaaduste väärindamiseks. Rakendame ringbiomajanduse teekaarti , mille peamised tegevussuunad on seotud lisandväärtuse kasvatamise, k estlik u ressursi kasutuse ja elurikkuse hoidmi se , teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, ettevõtluskeskkonna ning hariduse, oskuste ja teadlikkusega. Anname p õllumajandus-, metsandus-, kalandus-, vesiviljelus- ja toiduainetööstuse ettevõtetele ning teadus- ja arendusasutustele Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest toetust, et investeerida tootmistehnoloogia uuendamisse, tootearendusse ja bioressursside väärindamisse . Toetame ettevõtete ja TA-asutuste rahvusvahelistes partnerlustes, võrgustikes ja konsortsiumites osalemis t ringbiomajanduse teemaliste ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisvõimaluste (Euroopa Horisont, Interreg jt) kasutami seks . Ringbiomajanduse kui uue majandusmudeli käsitluse ja põhimõtete leviku ning kommunikatsiooni korraldamine. Uuringu „ Bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste ja tootmiskadude andmekogumise metoodika väljatöötamine“ tulemus te põhjal r ingbiomajandusega seotud mõistete (jäätmed, sh biolagunevad jäätmed, kõrvalsaadused) ja nendega seotud nõuete ajakohastamine õigusaktides ning b iomassi ja kõrvalsaaduste andmete kättesaadav use parandamine. Oodatav( ad ) tulemus( ed ): Suureneb r ingmajanduse põhimõt ete kasutuselevõtt ja kohaliku taastuva bioloogilist päritolu ressursside, sh kõrvalsaaduste ja jääkide töötlemisvõimekus ning väärindamine , millega väheneb tootmiskadu esmatootmises. 6.3 Programmi tegevus – p õllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmine Eesmärk T agada põllumajandusettevõtjatele sissetulekute stabiilsus, tõhustada riskijuhtimist ja tõsta Eesti põllumajandusettevõtete ja toidutööstuste konkurentsivõime t nii sise - kui välisturul. Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2023 2025 2026 2027 2028 Põllumajandussektori netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta (kolme aasta liikuv keskmine, FADN) 37 131 (2022) 28 991 29 716 30 205 30 452 Toiduainetööstuste netolisandväärtus töötaja kohta 34 041 37 300 38 200 38 900 38 900 Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi väärtuse kasv võrdluses algtasemega (2018) , % 72 16 19 21 24 Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Põllumajandustootjate väljakutseks on Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisesse panustamine, mis aitab leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda, säästes energiat, edendades loodusvarade nagu vesi, muld ja õhk tõhusat majandamist. Oluline on, et ressursitõhusus, mis aitab kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisele, parandab samal ajal põllumajandustootjate majanduslikku tulemuslikkust ja tagab ettevõtete majandusliku kestlikkuse ja lisandväärtuse säilimi s e . Alates 2015. aastast o n põllumajandussektori ettevõtjatulu ilma sissetulekutoetusteta negatiivne, 2023. a ka koos sissetulekutoetustega on ettevõtjatulu negatiivne (- 134 mln eurot ) , mis tekitab suurt ebakindlust tuleviku osas, lükkab edasi vajalike investeeringute tegemist ja viib osade ettevõtete tegevuse lõpetamiseni. Kuigi p õllumajanduse majandusharu toodangu väärtus on Euroopa Liiduga liitumisest alates kahekordistunud , jääb toodangu väärtus hektari kohta oluliselt madalamaks ELi keskmisest, kuna peamiselt toodetakse väiksema lisandväärtusega toodangut. Ka lisandväärtus faktorhinnas hõivatu kohta, mis on oluliselt suurenenud, jääb alla ELi keskmise taseme Eesti põllumajandussektori struktuur on duaalne ehk põllumajandusmaa on koondunud suurematesse ettevõtetesse, samas tegutseb nende kõrval ka palju väikseid põllumajandusettevõtteid. Tootlikkuse kasvu on soodustanud eelkõige põllumajandusettevõtete suurenemine ja suured, tehnoloogiliselt tõhusad, ressursimahukad ja uuenduslikud põllumajandusettevõtted. Samas jäävad brutoinvesteeringud kasutuses oleva maa hektari kohta alla ELi keskmist taset. Tugev konkurents nii sise - kui ka välisturul sunnib tööstuseid tootma efektiivsemalt ning klientide järjest kasvavad vajadused ja kvaliteedinõuded nõuavad ettevõtetelt uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, paindlikkust, tootlikkust ning innovaatilisust. Vaatamata tööviljakuse kasvule pole s eni Eestis toiduainetööstuste investeeringute tase olnud piisav tootlikkuse kasvuks EL riikide keskmisele tasemele , kuid aasta-aastalt vahe väheneb. Eesti toidukaupade väliskaubanduse struktuuri põhjal ei ole Eesti toiduainetööstused maailmaturul kohanenud nii kiiresti kui põllumajandussektor . Toidutööstuse probleemiks on mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumine, millest tulenevad väiksed tootmismahud ning madal konkurentsivõime. Samuti kaasneb sellega madal võimekus iseseisvaks tootearendus- ja innovatsioonitegevuseks . Riskijuhtimise tähtsus põllumajandussektoris on suurenenud koos põllumajandustootmise suurema turule orienteeritusega . Ebakindlus põllumajandustoodete ja -tootmissisendite hindades ja sissetulekutes avaldab mõju põllumajandustootjate tootmisotsustele ja tootlikkust suurendavate investeeringute tegemisele. Põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõimeliseks arenguks on vajalik sissetulekute stabiilsus, mida mõjutab oluliselt põllumajandussektori avatus riskidele, mis võivad olla nii ettevõttesised kui ka -välised ning tekitada suuri nõudluse ja pakkumise tasakaalu muutumisi, hindade ja põllumajandusturgude volatiilsust . Järjest suuremat mõju avaldavad kliimamuutused koos sellest tingitud ebasoodsate ilmastikutingimuste ning taime- ja loomahaiguste levikuga, mis põhjustavad ka tootmispotentsiaali hävimist. Tegevused: Põllumajandustootjate konkurentsivõime tõstmiseks, sissetulekute stabiilsuse tagamiseks on vajalik rakendada erinevaid EL eelarvest makstavaid toetusmeetmeid (sh põhisissetulekutoetus, tootmiskohustusega seotud toetused, kindlustustoetust), mis vähendavad tootjate sissetulekute kõikumist turu- ja tootmisriskide puhul . Põllumajandustootjate konkurentsivõime tõstmiseks on oluline jätkata ka erimärgistatud diislikütuse akt s i isi soodustusega. Mesindussektori arengu toetamiseks rakendatakse mesilasperede toetust ja m esindussektori sekkumisi eesmärgiga parendada mesinike teadmis i ja oskusi, soodustada investeeringuid, monitoorida paremini haigus i ning kahjur eid, tõhustada koostöö d teadusasutustega ja t õsta t arbijate teadlikkus t . I nvesteeri ngu sekkumiste kaudu tõhustatakse põllumajandus tootmise moderniseerimis t ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmis t (väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus) , soodust atakse põllumajandustootmises ressursitõhusust, vähenda takse põllumajandustootmisest tulenevat keskkonnamõju, jäätmete ja heitmete teket ning suurenda takse loomade heaolu ja bioohutust (Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud). Toiduainetööstustele suunatud investeeringu sekkumised aita vad tõsta toiduainetööstuse ettevõtete majanduslik k u võimeku s t ja konkurentsivõime t ning toetavad keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamis t . Põllumajandustootjal on võimalik taotleda riiklikku põllumajandustootja asendamise toetust . Riskijuhtimisele on vajalik pöörata suuremat tähelepanu põllumajandusettevõtete igapäevases juhtimises, seejuures on oluline põllumajandustootjate nõustamine ja koolitus läbi AKISe . Eesti põllu- ja maamajandusliku teadmussiirde ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) tõhus rakendamine, mille peaeesmärk on põllu- ja maamajandussektori lisandväärtuse tõstmine ning innovatsioonivõimekuse suurendamine. E L ÜPP Eesti strateegiakava, riiklike sekkumiste jm muude meetmete rakendamine võttes arvesse roheülemineku teekaardi tegevusi neljas põllumajandus- ja toidusektori valdkonnas – piima-, liha-, teravilja- ja aiandussektoris. Kuna põllumajandussektori lisandväärtus ilma toetusteta on olnud alates 2015. aastast negatiivne, siis on v ajalik teha põhjalikum uuring lisandväärtuse vähenemise põhjustest ja selle suurendamise võtmekriteeriumitest . REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa horisont partnerluses Agroökoloogia (Põllumajanduse kiirendatud üleminek: agroökoloogia eluslaborid ja teadustaristud) ning rahastab riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte agroökoloogia põhimõtete rakendamise valdkonnas ja alates 2024. aasta teisest poolest partnerluses FutureFoodS ( Ohutud ja kestlikud toidusüsteemid ) , rahastab riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte söömisharjumuste, toidu töötlemise ja tarnimise ümberkujundami s e jm teemadel. Oodatav tulemus: Tegevuste tulemusena suureneb põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate teadlikkus kestlikust tootmisest, suureneb ettevõtete konkurentsivõime ja läbi selle ka toidusektori eksport ja toi d u varustuskindlus. 6.4 Programmi tegevus – n oorte põllumajandusettevõtjate tegevuse arendamine Eesmärk T õsta noorte põllumajandustootjate osakaalu põllumajandussektoris. Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2023 2025 2026 2027 2028 Noorte (kuni 40-aastaste) juhtide osatähtsus põllumajanduslikes majapidamistes, % 21 21 21 21 21 Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Arvestades väljakujunenud põllumajandus sektori struktuuri, on uute ettevõtjate sisenemine sektorisse raskendatud nii põllumajandusmaa piiratuse kui ka tootmise alustamiseks vajaliku suhteliselt suure kapitalinõudluse tõttu. Tegevused: Noorte põllumajandustootjate osakaalu suurendamiseks ja põlvkondade vahetuse toetamiseks rakendatakse põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust ning täiendavat sissetulekutoetust noortele põllumajandustootjatele . Mõlema sekkumise eesmärk on hõlbustada põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu põllumajandussektoris. Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus saavad taotleda noored ettevõtjad (kuni 40 aastased isikud), kes esmakordselt alustavad põllumajandusliku tegevusega äriplaanis kirjeldatud tegevuste elluviimiseks. Täiendava sissetulekutoetuse noortele põllumajandustootjatele raames toetatakse noorte põllumajandustootjate sissetulekuid, andes seeläbi täiendavaid vahendeid põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks. Täiendavalt pakutakse noortele esmakordselt põllumajandustootmisega alustavatele ettevõtjatele inkubatsiooniprogrammi s osalemise võimalus , mille eesmärk on toetada põllumajandusliku tegevusega alustava noore põllumajandustootja baasteadmiste ja oskuste suurendamist . Programm rakend us 2024. aastast. Oodatav tulemus : Plaanitavate tegevuste tulemusena suureneb alla 40-aastaste juhtide osatähtsus põllumajanduslikes majapidamistes ning tagatud on põllumajandus- ja toidutootjate järelkasv . Koos noorte ettevõtjatega suureneb ka sektori innovatsiooni tase . Programmi tegevus – t urukorraldus ja kaubanduspoliitika rakendamine Eesmärk R akendada meetmed põllumajanduse turgude ja tarneahela tasakaalustamiseks ning läbipaistvuse suurendamiseks Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2023 2025 2026 2027 2028 Turud on stabiilsed – rakendatud erakorraliste ja turule sekkumiste meetmete arv 2 0 0 0 0 Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Ebakindlused nii põllumajanduse tootmissisendite kui ka põllumajandustoodete turgudel tulenevalt erinevates teguritest, sh välisnõudluse nõrgenemisest, ebasoodsatest ilmastikutingimustest, geopoliitiliste st sündmustest, Venemaa agressiooni jätkumisest Ukrainas, mõjuta vad kaubandust ja survestada hindasid. Kuigi EL annab ulatuslikku teavet põllumajandustoodete tootja- ja tarbijahindade kohta, on vähem kättesaadav teave, mis käsitleb hindu toiduainete tarneahela vaheetappides. Teabe esitamine hindade kohta vaheetappides suurendab turu tõhusust, aidates teha paremaid äriotsuseid ja suurendada usaldust sidusrühmade vahel tarneahela igas etapis. J uurdepääs turu arengut käsitlevale teabele on oluline ka selleks, et võimaldada toiduainetootjatel turul tõhusalt konkureerida. Toidutarneahela lülidel on erinev turujõud, esineb ebaausaid kauplemistavasid ja turutõrgete mõju jaotub ahela lülide vahel ebaühtlaselt. Jaekaubandus on kontsentreerunud ning omab võrreldes põllumajandustootjate ja töötlejatega oluliselt tugevamat turupositsiooni , riskid kantakse üle nõrgema positsiooniga lülile. E baausate kaubandustavade tõkestamine toidutarneahela osapoolte vahel . T oidutarneahel on ülekaalukalt olulisim kanal, mille kaudu jõuavad toidukaubad tootjalt tarbijani. Ettevõtjate arv ja suurus on toidutarneahela eri etappides erinev, kuid kõik tarneahela ettevõtjad on ühtemoodi olulised, et tarbijani jõuaks mitmekesine ja kvaliteetne toit. Seega on väga oluline, et kaubanduspartnerid ei kasutaks võtteid ega suruks peale lepingulisi suhteid, mis kalduvad oluliselt kõrvale heast äritavast, on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõtetega . 2021. aasta 1. novembril jõustus põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus (PTEKS), mille eesmärk on korrastada ettevõtjate vahelisi kaubandussuhteid toidu teekonnal tootja juurest poeletile. Seaduses on sätestatud ebaausate kaubandustavadena tehingud ja teod, mis on seotud maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega ning mis on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ostja ja müüa vahel keelatud. Raadamisvabade kaupade tarneahela t toetava riikliku süsteemi väljatöötamisse panustamine koostöös Kliimaministeeriumiga ja selle ressursitõhus rakendamine nii riigi kui tarneahelas osalejate vaates . Koolikava meetme rahastamine selle tõhusaks rakendamiseks on olnud ebapiisav, samas panustab see meede laste toitumisharjumuse kujundamisse ja selle kaudu pakutakse piima , piimatooteid ning puu- ja köögivilj u ning rakendatakse kaasnevaid haridusmeetmeid. Tegevused: Ebaausate kaubandustavade kasutamist ning nende tõkestamiseks kehtestatud põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus e (PTEKS) rakendamise mõju ja tulemuslikkust analüüsi me 2025. aasta 31. detsembriks . Turukorraldusmeetmete rakendamine ja vajadusel muutmine. Turukorraldusmeetmed aitavad stabiliseerida põllumajandusturgu, vältida turukriiside eskaleerumist, suurendada nõudlust ja aidata ELi põllumajandussektoritel turumuutustega paremini kohaneda . Teatud põllumajandustoodete kokkuostuhindade langemise korral tasemele, mis ei ole jätkusuutlik, kasutatakse sekkumiskokkuostu ja eraladustamist. Nende meetmete kasutamine vähendab ajutiselt ülepakkumise mõju ja stabiliseerib seeläbi turgu. Erakorralised meetmed kasutatakse juhul, kui on tekkinud kriis või kriisioht ning on vaja konkreetselt tegutseda, et hoida ära hindade järsku langust ja/või leevendada selle tagajärgi. Need meetmed võimaldavad tegutseda järgmistel juhtudel: ajal, mil turgudel valitseb suur tasakaalustamatus ; inimeste, loomade või taimede tervisele tekkinud ohust põhjustatud tarbijate usalduse kaotuse puhul; konkreetse probleemi puhul . Põllumajandustoodete kvaliteedi parandamiseks, tarbijate kaitsmiseks ning standardite ühtsuse tagamiseks on kehtestatud puu- ja köögivilja, oliiviõli, linnuliha ja kanamuna sektoris turustusstandard id . Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassidesse määramine loob aluse hindade EL üleseks võrdlemiseks. Lisaks turustusstandarditele rakendatakse piima- ja piimatoodete ning veise- ja vasikaliha sektorites erimõisteid ja müüginimetusi . Euroopa Liidu päritoluga kaupade eelistamise tagamiseks ning imporditariifide rakendamiseks kasutatakse impordilitsentside ja ekspordilitsentside, sertifikaatide ja tagatiste süsteemi. Tariifikvoodid võimaldavad importida eelnevalt kindlaksmääratud tootekoguse madalamate imporditollimaksu määradega kui tavaliselt selle toote puhul kohaldatav tollimaksumäär. Kõigile toiduainete tarneahelas osalejatele on oluline info turul toimuva kohta, mistõttu on oluline tagada turu läbipaistvu s . Eestis kogub turuinfot ja edastab seda Euroopa Komisjonile METK . See annab turul osalejatele võimaluse teha teadlikke äriotsuseid, tagades seeläbi põllumajandusturgude nõuetekohase toimimise. Teiseks eesmärgiks on jälgida põllumajandusturgude arengut ja teha õigeaegselt kindlaks võimalikud turuhäired, võimaldades komisjonil võtta vajaduse korral viivitamata asjakohaseid ELi turumeetmeid. Koolikava toetuse osas analüüsida kohaliku toidu eelistamise võimalusi ning välja töötada kaasnevate haridusmeetmete toetuse muudatused. Eesti toiduainete tarneahela vaheetappides hinnakujunemise jälgimiseks ja turu läbipaistvuse suurendamiseks on oluline jätkata uuringuga Eesti põllumajandussaaduste turgu enam iseloomustavate toidukaupade hinna kujunemise ja tootja ning töötleja positsiooni kohta tarneahelas. Valmistume ELAN ( Electronic System for DG AGRI Non- Customs Formalities ) moodulite kasutuselevõtmiseks valitsemisalas, millega kaasneb lähiaastatel tõenäoline vajadus IT arendusteks. ELAN moodulid on osa Euroopa komisjoni loodavast IT süsteemist, mis saab katma põllumajandustoodete impordi- ja ekspordilitsentse ning rahvusvahelises kaubanduses kasutatavaid vastavusdokumente (nt turustamisstandarditele vastavussertifikaat) . Muudatused tagavad automaatse infovahetuse ning seeläbi vähendavad halduskoormust nii ettevõtetele kui ka pädevatele asutustele. Oodatav tulemus: T urukorraldusmeetmete rakendamise ga, mis loovad eelduse turu tasakaalustamiseks, ja ebaausate kaubandustavade kasutamise vähenemisega suureneb tarneahela tasakaal , mis tagab tarneahela osalistele õiglase sissetuleku ja tarbijale kvaliteetse ja mitmekesise toidu . Programmi tegevus – ü histegevus e ja koostöö arendamine Eesmärk S uurendada põllumajandusettevõtjate sissetulekut läbi koostöö arendamise toidusektoris ning nende positsiooni tugevdamise väärtus eahelas . Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2023 2025 2026 2027 2028 Kvaliteedikavadega liitunud tootjate arv 79 84 95 10 0 105 Põllumajanduslike majapidamiste kuulumine põllumajandusühistutesse , % 15 16 17 18 20 Tunnustatud t ootjaorganisatsioonide arv 6 8 9 10 1 1 Tunnustatud tootjaorganisatsioonide turustatud toodangu väärtus kogu põllumajandustoodangu väärtusest, % 10 13 16 19 23 Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Eesti toidusektor tegutseb Euroopa Liidu siseturu osana, seega mõjutavad põllumajandussaaduste hindu otseselt ELi siseturuhinnad ning ELi väliskaubanduspoliitika. Samas on turutõrgete korral Eestis kokkuostuhindade langus järsem kui ELis keskmiselt ehk raskused võimenduvad kiiremini. Selle põhjuseks on toidutarneahela tasakaalustamatus ja vähene koostöö ahela lülide vahel , mis vähendab põllumajandustootjate sissetulekuid . Kaubavooge vaadates iseloomustab Eesti toidusektorit suhteliselt vähene sidusus. See tähendab, et ka suurematele sektoritele (teravili, liha ja piim) on iseloomulik tooraine eksport, ehkki samas kasutab valdkonna töötlev tööstus sisseveetavat toorainet. Tarneahelad on pikad (otseturundust ning avaliku sektoriga seotud toitlustuses toimiva tarneahela sidususust on vähe (koolid ja koolieelsed lasteasutused, vanglad, kaitsevägi jne)). Kui Euroopa Liidus on põllumajandusühistute keskmine turuosa 40%, siis Eestis on ühistegevus eri sektorites väga erineval arengutasemel. Eestis on kõige tugevam koostöö piimasektoris. Üle poole toodetud piimast ostavad kokku piimatootjate ühistud ning ühistutele kuuluvad piimatööstused. Arvuliselt tegutseb enim ühistuid teraviljasektoris, kuid ühistud on killustunud ning turujõud pigem madal (erandina paar suuremat ühistut). Ülejäänud sektorites on ühistegevus nõrk: tegutsevad vaid üksikud ühistud, esineb usaldamatust koostööpartnerite vahel ning puudub valmisolek investeerida ühistu arendamisse. Takistuseks on põllumajandustootjate vähene usaldus ühistegevuse vastu, ühistegevus kompetentsi puudumine, ühistute võimetus kaasata kapitali ning puudujäägid ühistute juhtimisstruktuuris. Tegevused: P õllumajandustootjate positsiooni tugevdamiseks toidutarneahelas arendatakse ü histegevus t ja koostöö d järgmiste sekkumise abil : tootjaorganisatsioonide tunnustamine ja tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetus ü histulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (sh suurprojektide elluviimine) lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus Kvaliteedikava arendamise toetus Oodatav tulemus: T egevuste tulemusena suureneb põllumajandustootjate arv, kes on koondunud ühistutesse ja ka ühistute kaudu turustatud toodangu väärtus. Läbi kvaliteedikavade arendamise, suureneb kvaliteedikava liitunud tootjate arv ja suureneb kvaliteedikava raames toodetud toodangu kogus. Need tegevused aitavad kaasa tootjate positsiooni parandamisele tarneahelas ja ettevõtjate sissetulekute suurenemisele. 6.7 Programmi tegevus – Eesti toidu kuvand i ja müügi võimekuse t ugevdamine Eesmärk Tugevdada Eesti toidu positiivset kuvandit ja rakendada müügiedendustegevusi , mis suurendavad Eesti põllumajandus- ja toidusektor i ettevõtjate konkurentsivõimet nii sise - kui välistur ul . Mõõdik Tegelik tase Sihttase 202 2 2025 2026 2027 2028 Osatähtsus Eesti tarbijatest, kes eelistavad osta kodumaist toidukaupa , % * 61 75 7 5 75 75 * Uuring viiakse läbi üle aasta, järgmine uuring kavas 2024. aasta lõpus Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Kohaliku toidu eelistamine on viimase kümnendi madalaimas seisus. Tarbija teni on vaja viia info kestlikust toidutootmisest ja sellega seotud väljakutsetest . Nii põllumajanduse, toidutööstuse kui ka HoReCa sektori hea käekäigu ja kindlustunde tagamiseks on oluline, et tarbija hindaks vastutustundlikult toodetud toitu ning ettevõtjate panust, mistõttu tuleb tegeleda teadlikult ja eesmärgistatult toidusektori kuvandiloome ja teavitustegevustega. Nii ko halikku kui eksporditurg e silmas pidades tuleb pöörata tähelepanu toidukultuuri edendamisele ja toidupärandi säilitamisele. Toidukultuur hõlmab riigile või piirkonnale iseloomulikke toite ja jooke, nende valmistamist ja pakkumist ning kohaliku tooraine väärindamist . Toidukultuuri kujundajad on lisaks toidutootjatele ka toidupakkujad koos teenindussektoriga, mis on toidupakkumise lahutamatu komponent Välisturgudel on väljakutseks leida turustusvõimalusi kõrgema lisandväärtusega toodetele, mis aitaksid maandada tooraine ekspordil hindade volatiilsusest tulenevaid riske ja ebakindlust ning tugevdada Eesti ettevõtete positsiooni välisturgudel. Eesti toidukaupade väliskaubandust iseloomustab negatiivne kaubandusbilanss, välisriikidesse väärindamiseks minevate kaupade suur osatähtsus ekspordis ja tugev orienteeritus lähiturgudele . Kaubandusdefitsiit on suurim valmistoodete puhul. Kaubamärgiga tarbijatoodete ekspordi eripära on see, et erinevalt toorainest ja vahetoodetest, on valmistoodete turundusse vaja üldjuhul rohkem investeerida. Lõpptarbijatele mõeldud kaubad nõuavad keerukamaid turule sisenemise strateegiaid . Tugeva konkurentsi tingimustes ja geograafiliselt ning kultuuriliselt kaugetel sihtturgudel valmistoodetega läbilöömise eelduseks on toidusektori eksportööride tugev müügivõimekus. Eesti ettevõtete tagasihoidlik müügi- ja turunduskompetents on uutele turgudele sisenemist pärssiva tegurina välja toodud ka erinevates analüüsides. Tegevused: Visioonidokument „Eesti toit 2022-2025“ kujundab Eesti toidu tutvustamise ja müügiedendustegevuste suunad nii siseturul kui välisriikides, keskendudes tarbijate toidualase, sh toiduohutuse, keskkonnasäästlikkuse ning kestliku toidutootmise alase teadlikkuse suurendamisele, kohaliku toidutootmise väärtustamisele, toidutootjate konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tagamisele ning toidukultuuri populariseerimisele laiemalt. Dokumendi alusel vii akse läbi erinevaid teavitustegevusi, mille eesmärk on selgitada tarbijatele kestliku toidusüsteemi kontseptsiooni ning toetada sektori ettevõtete müügiedendustegevusi välisturgudel , samuti tõsta tarbijate teadlikkust tarbimisotsuste tegemisel ning kujundada kohaliku toidu mainet läbi erinevate ürituste. Kohaliku toidukultuuri väärtustamisse panustavad mitmed projektid nagu avatud talude päev, avatud kalasadamate päev, Eesti toidupiirkonna valimine ja Eesti toidu kuu korraldamine. Ettevõtete müügi- ja turunduskompetentside tõstmiseks jätkatakse läbi AKISe 2023. aastal lõppenud toidusektori müügivõime arendamise tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajali st programm i . Programmi eesmärgiks on põllumajandustootjate ja töötlejate turundus- ja ekspordialaste kompetentside tõstmine ning koostöövõimaluste arendamine erinevate infopäevade, konverentside, täiendkoolituste, õppereiside ja ettevõtete juhendamiste abil. Ettevõtete müügi- ja turundustegevuste toetamiseks on kavandatud turuarendustoetus , mis võimaldab toetust taotleda ettevõtete ühisstendide korraldamiseks rahvusvahelistel messidel, välismesside külastamiseks ning turundusürituste korraldamiseks. Ka koduturul tuleb põllumajandustootjatel konkurentsivõime tõstmiseks keskenduda senisest enam toodete kvaliteedile ja selle esile toomisele. Kvaliteedikavades osalemine võimaldab toidutootjatel saada toodangu eest kõrgemat hinda ja seetõttu on kvaliteedikavade arendamisel oluline roll tootjate positsiooni parandamisel tarneahelas . Alates 2016. aastast saab Eesti maaelu arengukavast taotleda toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamise toetust , millega jätkatakse ka uuel ÜPP rahastusperioodil. Toetuse abil on võimalik tõsta tarbijate teadlikkust nii koduturul kui välisturgudel . Visioonidokument „Eesti toit 2022―2025“ seab koduturul fookusesse tarbija, et Tarbijate seas on oluliseks sihtgrupiks lapsed ja noored, kellest kujuneb uus põlvkond teadlikke tarbijaid. Planeeritud on mitmed haridusliku sisuga tegevused, mida haridusasutustes läbi viiakse. Tõhusa koostöö ja infovahetuse eesmärgil on ellu kutsutud Eesti toidu sise - ja välistegevuste ümarlauad. Oodatav tulemus: P õllumajanduse ja toidusektori müügivõimekus se panustavate tegevuste abil suuren eb Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõime nii sise - kui välisturul , st kvaliteedikavade raames toodetud toodete ja lõpptarbijale suunatud toodete müük suureneb, mida näitab ka kohalik k u toi t u eelistavate tarbijate hulga kasv. 6. 8 Programmi tegevus – k utseli s e kalapüü gi korraldamine Eesmärk E lujõuline ja konkurentsivõimeli s e kutseli s e kalapüügisektor i tagamine . Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2023 2025 2026 2027 2028 Kutselise kalapüügi kogu püügi ja koguväärtuse suhe 1 , 0 6 1 , 15 1 , 2 1 , 25 1 , 3 Ranna püügi kalapüügiloa omanike aastasaagi mediaan 0,45 0,6 0,8 1 1,2 Lühiajaline majanduslik tõhusus rannapüügis (kuni 10m laevade puhul) 0,59* 1 1, 2 1,4 2 * 2023. aasta andmed avaldatakse novembris kalanduse riikliku andmekogumisprogrammi raames. Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Kalavarud vähenevad ning majandusliku elujõulisuse saavutamiseks tuleb väiksema püügikoguse eest saada rohkem tulu. See tähendab ühelt poolt, et jätkuv nõudlus peab suurendama kala esmakokkuostu hindasid ning teis alt peab saaki väärindama , et tõsta püütud saagi tulusust. Mere rannaalade kalanduses on püügiga tegelevate isikute arv väga suur . Sektoris tegutseb 1200 kalapüügiloa omanikku ja 1900 loale kantud kalurit. Kuna kalavarud vähenevad ja seega vähenevad ka püüda lubatud püügikogused, on püügist saadav keskmine tulu ühe isiku kohta madal : keskmiselt püüab rannakalur aastas 11 ,7 t kala ning teenib keskmiselt 7400 eurot aastas. Rannapüügisektori lühiajaline majanduslik tõhusus ehk tasakaal selle vahel, kui suured on kaluri igapäevased majandustegevusega seotud kulud ja püügitegevusest saadav tulu, näitab tegelikkuses sektori suutmatust jätkata igapäevast kalapüüki kulutõhusalt. Samuti on sektori koosseisus palju neid kalureid, kellele kutseline kalapüük ei ole peamine majandustegevus, millega teenida elatist ja anda sisend piirkonna eluvõimelisu se tugevdamisele . Seega on rannapüügil jätkuvalt suurim väljakutse see, kuidas leida tasakaal kutselise kalapüügiga tegelejate ja kasutada oleva kalavaru vahel sektori konkurentsivõime saavutamiseks. Kalapüük nagu iga teine majandusharu peab olema arenemisvõimeline ja sektori majandamiseks peab kasutusele võtma tarku tehnoloogili si jm lahendusi nii püügitegevuse vahendites (püügivahendi d ja nende selektiivsus , hea varustusega ökonoomsed ja kesk k onnasõbraliku kütusega laevad , lossimiskohtade multifunktsionaalne infrastruktuur) kui ka püügitegevuse aruandluses. Täpsed ja operatiivsed andmed võimaldavad täpsemat kvoodijälgimist ning annavad ka püüdjale endale adekvaatse tagasiside oma püügitegevusest ja selle majandamisest. Alakasutatud on elektrooniliste lahenduste potentsiaal kutselise ranna- ja siseveekogude kalapüügi kohta andmete esitamises ja nende analüüsimises, kus olemasolevate e-lahenduste kasutamine on ei ole aktiivne . Samuti on sisuliselt välja arendamata vajalikud e- teenused kutselistele kaluritele (elektrooniline kalapüügilubade menetlemine, püügistatistika moodul , müügifoorum jne). Tegevused: Kutseline kalapüük on majandussektor, mille elujõulisus ja kestlikkus sõltub suuresti vähenevate kalavarude tingimustes selle varu ratsionaalsest kasutusest. See tähendab, et kui ressurssi napib, peab ka kasutajate arv olema sellega tasakaalus. Riigisiseselt tuleb analüüsida sektori majanduslikku olukorda ja leida võimalused sektoris toimijate arvu optimeerimiseks eesmärgiga suurendada kutselise kalapüügisektori tulusust . See tähendab nii vastavate püügikorralduslike abinõude (näiteks individuaalsed lubatud saagid) rakendamist kui ka püügivõimaluste jaotuse mudelite ümberdisainimist. Kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõt jate majandusnäitajate parandamiseks tuleb toetada ka püütud saagi väärindamist ja otseturustamist . Kalapüügiga kaasnevate kulutuste vähendamiseks toetame investeeringuid kalalaevade energiatõhususe suurendamiseks. Kalasadamate ja lossimiskohtade väljaarendamise toetamisega loome eeldused selleks, et maale toodav kala oleks kvaliteetne ning mitut eesmärki täitvad ehk multifunktsionaalsed kalasadamad teeniksid tagasi vähemalt osa ülalpidamisega seonduvatest kuludest. Väikesemahulisel ranna- ja sisevete kalapüügil tuleb enam keskenduda selliste passiivpüüniste kasutuselevõtmise toetamisele, mis tagavad liigilise mitmekesisuse säilimise rannikumeres ja siseveekogudes (näiteks hülgekindlad püünised rannikumeres ja selektiivsed püünised siseveekogudel), samuti tuleb toetada hülgepeletite kasutuselevõtmist rannapüügi l . Sektoris vajalike muutuste esilekutsumiseks on vajalik avatud ja pidev dialoog sektori esindajatega ning koolitustegevused. See aitab saavutada ühiselt jagatud teadmist, et mikrolahendustega ei ole täna enam võimalik eesmärke saavutada, vaid vajalikud on korralduslikud meetmed, mille mõju kutselise püügi kui majandussektori eluvõimelisuse säilimisele oleksid tõhusamad. Pidev suhtlus sektoriga aitab muutuste esilekutsumiseks suurendada ka sektori enesereguleerimise võimet, et muutusi juhtida ka sektori siseselt . Tuleks üle vaadata ja kaardistada tänased rutiinid ministeeriumi-sektori formaalse ja mitteformaalse dialoogi pidamisel ning vajadusel välja pakkuda asjakohasemad formaadid ja need institutsionaliseerida. Kalapüügisektori ettevõtete omavahelise parema koostöö tagamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks tuleb jätkata teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega Kalanduse Teabekeskuse kalapüügi teadmussiirde suuna l. Kavandame 1. juuli 2024 . a üleminekut üksnes elektroonilisele andmeesitusele ranna- ja siseveekogude kalapüügil, samuti kala esmamüükide, ülevõtmiste ja transpordi vormistamisel . Kutselistele kaluritele on loodud rakendus, mille kaudu võimaldada operatiivselt kalapüügiga seotud andmete esitamist tegevuse toimumisel ja seda kõikides püügi segmentides (traal- ja kaugpüük , ranna- ja siseveekogude püük). Nii jõuab ka kutselise kalapüügi aruandlusesse tänapäevane käsitlus, mil paberdokumentidega esitatavaid andmeid ei pea andmesisestaja abiga registrisse sisestama. Paanis on elektrooniliste andmete kaudu arendada välja statistikamoodul, millega pakkuda andmete esitajatele ehk kaluritele ülevaateid ja andmeid püügitegevuse kohta. Samuti on plaanis välja arendada kutselise kalapüügi sektori elektroonilised teenused, et pakkuda sektori ettevõtjatele nende majandustegevuse haldamiseks ühtset keskkonda. Oodatav tulemus: Poliitika kujundamise ja elluviimisega ning sektoris toimuva pideva analüüsimisega loome paremad tingimused elujõulise ja konkurentsivõimelise kutselise kalapüügi sektori arenguks, mis põhineb loodusliku kalavaru säästlikul kasutamisel ning arvestab saada oleva varu ja selle kasutajate tasakaalu. Teadlike otsustega loodame suurendada sektoris toimijate kasumlikkust ehk tõsta rannapüügis lühiajalist majanduslikku tõhusust ning kalurite keskmise aastasaagi mediaani , mis tähendab, et keskmise aastasaagid muutuvad võrdsemaks ja liiguvad kasvu suunas. 6. 9 Programmi tegevus – v ee-elusressursside töötlemine ja turustamine Eesmärk K alandus- ja vesiviljelussektori kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga toodang. Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2023 2025 2026 2027 2028 Eesti päritolu eksporditavate toodete koguväärtus, € 152 959 888 160 000 000 165 000 000 167 000 000 169 000 000 Kalandustoodete tarbimine Eestis, (kg inimese kohta) 17,5 18 19 19 19,5 Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Tootmissisendite kallinemine on avaldanud suurt mõju kogu sektorile, tõstes kulutusi nii tootmises, töötlemises kui ka kasvatuses, mõjutades seega kalatoodete hinda jaekettides . Inimesed tunnetavad toiduainete hindade muutusi poes käies vahetumalt ja reageerivad hinnatõusule kala-ja kalatoodete asemel odavamate alternatiivsete tootegruppide ostmisega. Kuna Eestis püütakse kala üle kolme korra rohkem, kui siin ära tarbitakse, siis sõltub tänase kalapüügisektori majanduslik kestlikkus paljuski ekspordist. Oluliste turgude äralangemine võib vähendada sektori tulusust. Näiteks vähenes kilu- ja räimepüügisektori tulusus, kui Venemaa turule kehtestati ekspordipiirangud. Pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas kasvas 2022. aastal oluliselt elektrienergiatoodete hind . vajadus toodete mitmekesistamise ja tootearenduse järele Tööjõu vananemine, erialaspetsialistide ning oskustööjõu nappus ja kalatöötlemise valdkonna vähene atraktiivsus noorte silmis vajab sektori kestlikkuse tagamisel terviklikku käsitlust. Sektoris tegutsevatel mikro- ja väikeettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime, samuti on raskendatud VKE-de ligipääs pikaajalistele laenudele. Tegevused: Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustame keskkonnahoidlikku töötlemist ning tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ning seni kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsema kasutamise kaudu, liikudes seejuures väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Olulind roll on siin ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö tulemusel väljatöötatavatel vee-elusressursside väärindamise uuenduslikel tehnoloogilistel lahendustel. Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu. Kvaliteetse ja kõrge lisandväärtusega kala- ja vesiviljelustoodangu pakkumine ning sellega käsikäes kulgev tarbijateadlikkuse kasv loovad eeldused toodete tarbimise suurendamiseks. Riigisisese kalatarbimise tõstmiseks algatasime 2021. aasta alguses teavituskampaania kalatoodete tarbimise propageerimiseks, mis kestis 2023. aasta märtsini ning plaanime sellele jätkutegevusi 2026. aastal. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja väärindamise etappides toetame taastuvenergeetika kasutuselevõttu ettevõtetes, mis võimaldab lisaks keskkonnahoidlikule tootmisele hoida ära energiakandjate hinnatõusust tulenevaid mõjusid lõpptoodete hindadele. Selleks soodustame valdkonnast positiivse kuvandi loomist ning tõhusamat koostööd teadus- ja haridusasutuste, ettevõtete ja administratsiooni vahel, sh õppekavade kaasajastamisel, täiendusõppe korraldamisel ning vajalike erialaspetsialistide koolitamisel. Võimaldame ettevõtjate investeeringute soodustamiseks ligipääsu laenurahale. Jätkuva kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudluse rahuldamiseks maailmas ja Eesti kalatoodetega isevarustatuse kõrge taseme juures soodustame kvaliteetse ja kõrge lisandväärtuse ning suure ekspordipotentsiaaliga toodete tootmist. Ühe teenusena aitame kaasa uute turgude leidmisele ja vähendame võimalikke riske peamistel sihtturgudel. Oodatav tulemus: Poliitika kujundamise ja rakendamisega loome tingimused majanduslikult elujõulisema ja konkurentsivõimelisema kala ndustoodete töötlemissektori arenguks, pöörates enim tähelepanu lisandväärtuse kasvule tootearenduse kaudu ja kaasates selle saavutamiseks senisest enam teaduspotentsiaali. Eesti päritolu eksporditavate toodete koguväärtus ja kalatöötlemise lisandväärtus sektoris töötaja kohta kasvavad. Kalatoodete tarbimine elaniku kohta ulatub 19kg-ni aastas. 6. 10 Programmi tegevus – v esiviljelus e arendamine Eesmärk E lujõuli s e ja konkurentsivõimeli s e vesiviljelussektor i tagamine . Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2023 2025 2026 2027 2028 V esiviljelussektori toodang kokku , tonni 9 18 1400 1600 1700 3500 Merev esiviljelus e toodang, tonni 200 300 9 00 1 0 00 28 00 Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: T ähelepanu tuleb pöörata tootlikkuse tõstmisele, uute liikide kasvatusele, toodangu mahu ja lisandväärtuse kasvule . Vesiviljeluse tasakaalustatud arengu soodustamiseks tuleb senisest enam teha koostööd ministeeriumide ja nende valitsemisalade asutuste vahel, sh merevesiviljeluse arendamisel, sest prognoositavat toodangu kasvu saame oodata merevesiviljeluse arvelt. Ühtlasi tuleb merevesiviljeluse arendamisel arvestada Läänemere keskkonnaseisundiga ning merealade planeerimisest ja keskkonnahoiust lähtudes luua võimalusi koostoimeliste lahenduste tekkeks. Sektoris tegutsevatel ettevõtjatel on madal omafinantseeringuvõime. Samuti on olnud finantsvahendid sihtgrupile raskesti kättesaadavad. Eesti vesiviljelussektori suur killustatus ja huvide lahknevus väikese toodangumahuga toodete ja tootmisviiside vahel pärsib tõhusat koostöövõimet nii erialaliitude vahel kui ka tootjaorganisatsioonis. Tegevused: Toetame keskkonna- ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, soosides ressursside efektiivsemat kasutust. Aitame EMK V Fi vahendite vesiviljelusse suunamisega kaasa tootmismahtude kasvule edendades merevesiviljeluse arengut ning muudame tootmise tõhusamaks ja mitmekesisemaks. Selleks, et tagada ettevõtjatele merevesiviljeluse arendamisel investeerimiskindlus, loome süsteemi, kus merevesiviljeluseks sobivatel aladel korraldab lubade andmise riigiasutus, kes paneb need load ettevõtjate vahel enampakkumisele. Sellega loome merevesiviljelusega alustavatele ettevõtjatele võimaluse tootmistegevusega koheselt alustada ning vähendame ettevõtjatele hoonestuslubade taotlemiseks kuluvat aega. Soodustatakse valdkonna teadus- ja arendustegevust. Teadmispõhisema poliitika kujundamisele aitab kaasa osalemine mitmesugustes rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes, nagu näiteks JPI Oceans , SCAR-Fish ja raamprogrammi „Euroopa horisont“ missioonivaldkonna „Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed “ töörühm. Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu. Vesiviljelussektori ettevõtete omavahelise koostöö soodustamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks jätkame teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega, mis toimub läbi sektori ja teadus-arendusasutuste teadmussiirde. Ettevõtjate investeeringute soodustamiseks v õimaldame ligipääsu laenurahale. Ühistegevuse soodustamine sektori säilimise ja konkurentsivõime tagamiseks. Toetame tootearenduse ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist investeeringute ning teadus - ja arendustegevuse soodustamise kaudu. REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa horisont partnerluses „ Kestlik sinimajandus “ ning rahastab riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte sinimajanduse rohelise arengu valdkonnas . Oodatav tulemus: Poliitika kujundamise ja rakendamisega loome tingimused majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise vesiviljeluse arenguks. Vesiviljelusettevõtete müügitulu kasvab ning vesiviljelussektori toodang suureneb. 6.1 1 Programmi tegevus – k alavarude haldamine ja kaitse Eesmärk K alavarude püügitingimused ja võimalused on aja- ja asjakohased, kalavarud on kestlikult majandatud ja harrastuspüük on arendatud. Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2023 2025 2026 2027 2028 Kalade rändetakistuste avamine lõheliste jõgedel (tk) 125 135 140 145 150 Majanduslik mõju (sots-maj mõju EUR) 1 harrastaja kohta aastas* 400 400 410 415 420 * tulemus selgub harrastusuuringust mida tehakse üle aasta Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Rohkem t ähelepanu tuleb pöörata püügikoormuse ja kalavarude vastavusse viimi sele aga ka röövloomade nagu kormoranide ohjamisele, sest kalavarud on kesises seisus ning kalavarusid mõjutavad mõlemad tegurid pea võrdselt, mistõttu vaid ühte neist käsitledes on pea võimatu kalavarude seisu parandada. Rannakalanduse tulemuslikkust mõjutab tugevalt ka hallhülge poolt tekitatud kahjustuste tõus viimase 15 aasta vältel nii püünistele kui ka saagile. Harrastuskalapüügi korralduses tuleb tagada optimaalne püügikorraldus ning väljapüük, mis tagaks tulemusliku saagi võimalikult paljudele harrastuspüüdjatele. Kalade kudealade parandamine ja rändeteede avamine parandamaks looduslike kalade paljunemisvõimalusi ja seeläbi tõstab püügiks sobivate kalade hulka veekogudes. Tegevused: Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks on liigse püügikoormusega piirkondades vaja oluliselt vähendada lubatud püügivahendite arvu ning ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis -ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed). Lõheliste rändeteede probleemi lahendamiseks avatakse kalanduse seisukohalt olulistele jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele. Lisaks taastatakse elupaiku ning koelmuid, et tagada varude parem looduslik taastumine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke, arvestades seejuures vajadusega säilitada looduses geneetiline mitmekesisus. 2022. aastal alustati ettevalmistusi eksperimentaalse uuringu „Tuulikute müra mõju olulisus räime rändele Eesti rannikumeres“ teostamiseks. Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilise kontrollimise võimalusi. Harrastuskalapüügi edendamiseks ajakohastatakse püügikorraldust tagamaks ladusama osalemise ning suurema saagi võimalikult paljudele püüdjatele. Jätkatakse harrastuskalastuse infrastruktuuri arendamist eesmärgiga tagada parem ligipääs kalapüügile. Toetatakse harrastuspüügiks vajalike taristute rajamist, mis aitab tõsta teenuse kvaliteeti ja populaarsust ning vähendab keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele. Oodatav tulemus: Poliitika kujundamise ja rakendamisega taga me kalavarude hea seisund i , seejuures võimalda des nii kutselist kui harrastuspüüki. Tagada püüdjatele arusaadav reeglistik ning reeglite üle järelevalve. 7 . Programmi juhtimiskorraldus Biomajanduse programmi juhib biomajanduse asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Valdkonna eest vastutav minister kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks tulemusvaldkonna „ Põllumajandus ja kalandus “ tulemusaruandesse. Programm panustab Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030 kahte alaeesmärki. Programm viib ellu arengukava „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ 1., 5. , 8. ja 9. tegevussuundade eesmärke. Programmi elluviimise seisukohalt on suure kaaluga ka Rohelepe koos selle strateegiatega "Talust taldrikule" ja „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uue finantsperioodi planeerimine ja käivitumine. Nende protsesside käigus tuleb tagada kooskõla ja loogiline sidusus programmi, "Talust taldrikule" strateegia, „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ ning ÜPP järgmise finantsperioodi eesmärkide ja tegevuste vahel. LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Programmi tegevus – põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ( ReM ), PRIA ja METK oma teenuste kaudu. Põllumajandustootmisega seotud negatiivse keskkonnamõju vähendamine, elurikkuse säilimine ja maastiku mitmekesisus tagatakse ReM põllumajanduskeskkonna poliitika kujundamisega. METK panustab valdkonda teadustegevustega, analüüsides maakasutuse keskkonnamõju, viies läbi põllumajanduskeskkonna seiret ja teostades maakasutuse ning muldade laborianalüüse. PRIA kaudu on võimalik taotleda põllumajanduskeskkonna toetusi (sh näiteks püsirohumaade säilitamise toetus, pärandniidu hooldamise toetus ja erinevad ÜPP kliima-ja keskkonnakava toetused). Programmi tegevus – ringbiomajanduse arendamine Programmi tegevuse oodatavat tulemust aita b saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium , kes tegeleb ringbiomajanduse põhimõtete laialdasemaks levikuks vajaliku poliitika kujundamise ga ja maksab bioressursside väärindamise toetust. Programmi tegevus – põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmine Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ( ReM ), PRIA ja METK oma teenuste kaudu. Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmiseks ja innovatsiooni toetamiseks kujundatakse poliitikat ReMis . METKi kaudu on võimalik taotleda konsulendi kutsetunnistust. Konsulendi töö on anda kliendile põllu-, metsa- ja muud maamajanduse alast nõu. METK panustab valdkonda ka teadustegevustega läbi innovatsiooni ja teadmussiirde võrgustikukoostöö ja erinevate uuringute. Näiteks viiakse läbi maamajanduslikke uuringuid. Samuti on METKi hallata põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN) ja vajalike andmete edastamine Euroopa Komisjonile. PRIA kaudu makstakse toetusi põllumajandus- ja toidusektorile, mida rahastatakse ÜPP vahenditest. Näiteks on võimalik taotleda loomade ja taimede kasvatamisega seotud toetusi ja investeeringutoetusi. Programmi tegevus – noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse arendamine Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kes tegeleb noorte põllumajandustootjate toetamiseks vajaliku poliitika kujundamisega, et kindlustada sektori kestvus ja vajalik põlvkondade vahetus, ja PRIA, kelle kaudu on võimalik taotleda noore põllumajandustootja, noortaluniku ja alustava noore põllumajandusettevõtja toetusi ning noorte põllumajandustootjate täiendavat sissetulekutoetust. Programmi tegevus – turukorraldus ja kaubanduspoliitika rakendamine Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal-ja Põllumajandusministeerium, PRIA ja PTA. ReM kujundab poliitikat, et tagada põllumajanduse turgude ja tarneahela tasakaal ning suurendada tarneahela läbipaistvus t. PRIA maksab sektori toetamiseks turukorraldustoetusi, sh näiteks erakorralist toetust põllumajandussektorile seoses põllumajandustootjate elujõulisust ohustava majandusliku kahjuga , riskijuhtimistoetus t , kindlustustoetus t , põhili st sissetulekutoetus t jätkusuutlikkuseks ja täiendavat ümberjaotatavat sissetulekutoetust. Samuti on võimalik PRIA kaudu taotleda sekkumiskokkuostu toetust. PTA tegeleb alkoholiregistri pidamise ja selle järelevalve teostamisega. Programmi tegevus – ühistegevuse ja koostöö arendamine Programmi tegevuse tulemusi aitavad läbi teenuste saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PRIA ja PTA. Toidusektori koostöö arendamiseks ja nende positsiooni tugevdamiseks väärtusahelas kujundab poliitikat ReM . Turukorralduse järelevalvet teostab PTA. PRIA kaudu makstakse ühistegevuse ja koostöö arendamiseks vajalikke toetusi (kvaliteedikavade toetus, tarneahela toetus, tootjarühmade toetus), tunnustatakse tootjaorganisatsioone ja tootjaorganisatsioonide liitu, Programmi tegevus – Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse edendamine Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PTA ja PRIA. Eesti toidu müügiedendustegevuste suurendamiseks vajalikku poliitikat kujundab ReM , mis aitab suurendada ka Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet nii sise - kui välisturul. PTA tegeleb uute eksportturgude avamisega ja PRIA maksab müügivõimekuse edendamiseks vajalikke toetusi (näiteks turuarendustoetus, toodete edendamise toetus, toidu ekspordivõimaluste edendamise toetus). Programmi tegevus – kutselise kalapüügi korraldamine Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PTA ja PRIA. Elujõulise ja konkurentsivõimelise kutselise kalapüügisektori tagamiseks vajalikku poliitikat kujundab ReM . PTA tegeleb kutselise kalapüügi korraldusega, sh kutselise kalapüügi lubade väljastamise, kalalaevade riikliku registri haldamise ja kalapüügiga seonduvate andmete arvestusega. PRIA kaudu on võimalik taotleda kutselise kalapüügi toetusi, näiteks innovatsioonitoetused, püügivahendite parendamise toetus, investeeringutoetused (kalalaevad, kalasadamad) ja kalanduspiirkondade arendamise toetused (tegevuskulud ja koostöö). Programmi tegevus – vee-elusressursside töötlemine ja turustamine Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja PRIA. Majanduslikult elujõulisema ja konkurentsivõimelisema kalandustoodete töötlemissektori arenguks vajalikku poliitikat kujundab ReM , võimaldades ühtlasi ligipääsu laenurahale. PRIA toetab kalandussektorit läbi erinevate toetuste andmise, mida rahastatakse suures osas EMKVFi vahenditest (nt ladustamisabi, rannapüügilaeva energiatõhusustoetus, kalalaeva energiatõhusus jpm). Samuti pakub PRIA kriisiabi, erinevaid uuringutoetusi ja innovatsioonitoetusi, mis aitavad edendada vee-elusressursside töötlemise sektorit. Programmi tegevus – vesiviljeluse arendamine Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja PRIA. Elujõulise ja konkurentsivõimelise vesiviljelussektori arenguks vajalikku poliitikat kujundab ReM ., võimaldades ühtlasi ligipääsu ka laenurahale. PRIA panustab vesiviljelussektori arengusse läbi erinevate toetuste andmise, mida rahastatakse suures osas EMKVFi vahenditest (nt vesiviljelussektori innovatsioonitoetused, tootmisega seotud investeeringutoetused, vesiviljeluse energiatõhususe toetus jpm). Samuti pakub PRIA teadmussiirde toetust ja riiklike vesiviljelusuuringute toetust. Programmi tegevus – kalavarude haldamine ja kaitse Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaa l - ja Põllumajandusministeerium ja PRIA. Kestlikuks kalavarude majandamiseks ja harrastuspüügi arendamiseks vajalikku poliitikat kujundab ReM . PRIA kaudu on võimalik taotleda kalanduse kontrolli ja järelevalve toetust, riiklike keskkonna-alaste uuringute toetust, kalanduse kontrolli ja järelevalve toetust ning samuti kalade kudemistingimuste parendamise toetust, et tagada kalavarude kestlikkus. LISA 2. Teenuste rahastamiskava Programmi teenuste rahastamiskava Eelarve 2025 2026 2027 2028 Biomajanduse programmi kulud 360 486 846 327 218 595 302 022 739 302 021 525 Biomajanduse meede 360 486 846 327 218 595 302 022 739 302 021 525 Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse edendamine programmi tegevus 3 689 340 4 347 506 4 047 852 4 047 852 Eksporditurgude avamine teenus 63 576 63 576 63 576 63 576 Ekspordivõimekuse ja Eesti toidu kuvandi poliitika kujundamine teenus 711 568 725 165 725 398 725 398 Müügivõimekuse edendamise toetuste andmine teenus 2 914 196 3 558 765 3 258 878 3 258 878 Kalavarude haldamine ja kaitse programmi tegevus 5 379 988 5 501 762 5 952 346 5 952 346 Kalanduspoliitika kujundamine ja rakendamine teenus 543 916 524 854 525 230 525 230 Kalavarude kaitse toetuse andmine teenus 4 836 072 4 976 908 5 427 115 5 427 115 Kutselise kalapüügi korraldamine programmi tegevus 10 361 534 10 367 842 10 718 517 10 718 247 EMKF tehnilise abi toetus teenus 92 017 93 955 93 987 93 987 Kutselise kalapüügi korraldus teenus 966 990 966 990 966 990 966 990 Kutselise kalapüügi poliitika kujundamine teenus 747 482 766 930 767 231 766 961 Kutselise kalapüügi toetuste andmine teenus 8 555 045 8 539 968 8 890 309 8 890 309 Noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse arendamine programmi tegevus 11 683 540 10 018 787 10 019 251 10 019 251 Noorte põllumajandusettevõtjate toetuste andmine teenus 11 445 532 9 772 272 9 772 676 9 772 676 Põlvkondade vahetuse poliitika kujundamine teenus 238 008 246 515 246 576 246 576 Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime arendamine programmi tegevus 128 254 413 91 992 685 78 580 409 78 580 275 Innovatsiooni ja teadmussiirde võrgustikutöö teenus 166 781 166 781 166 781 166 781 Kattetulu arvestused taime- ja loomakasvatuses teenus 59 224 59 224 59 224 59 224 Konsulendi kutsetunnistuse taotlemine teenus 39 317 39 317 39 317 39 317 Maamajanduslike uuringute läbiviimine teenus 216 431 216 431 216 431 216 431 Põllumajandus- ja toidusektori arengu toetuste andmine teenus 112 189 135 84 549 004 76 412 013 76 412 013 Põllumajandus-ja toidusektori konkurentsivõime poliitika kujundamine teenus 15 280 281 6 658 683 1 383 398 1 383 264 Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN) teenus 291 524 291 524 291 524 291 524 Teadus ja innovatsioon teenus 11 720 11 720 11 720 11 720 Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine programmi tegevus 62 882 222 60 134 249 62 125 265 62 125 131 Mulla laboratoorsed analüüsid-maakasutus teenus 754 489 754 489 754 489 754 489 Põllumajanduskeskkonna hindamine ja seire teenus 499 711 499 711 499 711 499 711 Põllumajanduskeskkonna poliitika kujundamine teenus 2 256 780 1 369 558 1 369 997 1 369 862 Põllumajanduskeskkonna toetuste andmine teenus 58 979 629 57 152 878 59 143 456 59 143 456 Põllumuldade uuringud ja seire teenus 391 613 357 613 357 613 357 613 Ringbiomajanduse arendamine programmi tegevus 7 706 479 11 303 204 348 369 348 369 Ringbiomajanduse poliitika kujundamine teenus 114 007 117 692 36 262 36 262 Ringbiomajanduse toetuse andmine teenus 7 592 472 11 185 513 312 107 312 107 Turukorraldus ja kaubanduspoliitika rakendamine programmi tegevus 119 161 169 120 165 010 118 442 247 118 442 112 Alkoholiregistri pidamine ja järelevalve teenus 338 785 338 785 338 785 338 785 Turukorraldus ja kaubanduspoliitika kujundamine teenus 744 506 758 353 758 733 758 598 Turukorralduse toetuste andmine teenus 118 077 877 119 067 872 117 344 728 117 344 728 Ühistegevuse ja koostöö arendamine programmi tegevus 1 627 138 1 418 024 1 418 134 1 418 134 Turukorralduse järelevalve teenus 554 205 554 205 554 205 554 205 Ühistegevuse ja koostöö poliitika kujundamine teenus 374 645 382 964 383 009 383 009 Ühistegevuse ja koostöö toetuste andmine teenus 698 287 480 854 480 920 480 920 Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine programmi tegevus 6 875 764 8 998 940 7 199 433 7 199 163 Finantsinstrument (investeerimislaen) teenus 15 680 15 763 15 770 15 770 Kala töötlemise poliitika kujundamine teenus 583 922 598 102 598 318 598 048 Vee-elusressursside töötlemise toetuste andmine teenus 6 276 163 8 385 075 6 585 344 6 585 344 Vesiviljeluse arendamine programmi tegevus 2 865 260 2 970 585 3 170 915 3 170 645 Finantsinstrument (investeerimislaen) teenus 8 192 8 276 8 283 8 283 Vesiviljeluse poliitika kujundamine teenus 469 894 481 717 481 898 481 628 Vesiviljeluse toetuste andmine teenus 2 387 174 2 480 592 2 680 734 2 680 734
Regionaalministri xx.xx.xxxx käskkiri nr x Lisa 1 right 5052 EELNÕU 1 . 06 . 2024 0 0 EELNÕU 1 . 06 . 2024 REGIONAAL ARENGU programm 202 5 –202 8 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Programm PAGEREF _Toc167794259 \h 3 1. Programmi üldinfo PAGEREF _Toc167794260 \h 3 2. Sissejuhatus PAGEREF _Toc167794261 \h 3 3.Programmi mõõdikud ja rahastamiskava PAGEREF _Toc167794262 \h 5 4. Hetkeolukorra analüüs PAGEREF _Toc167794263 \h 6 5. Olulised tegevused PAGEREF _Toc167794264 \h 8 6. Programmi tegevused PAGEREF _Toc167794265 \h 9 6.1 Programmi tegevus - Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine PAGEREF _Toc167794266 \h 9 6.2 Programmi tegevus - Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine PAGEREF _Toc167794267 \h 15 7. Programmi juhtimiskorraldus PAGEREF _Toc167794268 \h 18 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus PAGEREF _Toc167794269 \h 18 LISA 2. Teenuste rahastamiskava PAGEREF _Toc167794270 \h 19 P rogramm Programmi koostaja ja vastutaja Regionaalarengu asekantsler Programmi eelnõu valmimise aeg 1.06.2024 Vormi sisu kasutamise selgitus Vormis toodud info on sisendiks riigi eelarvestrateegia (RES) ja riigieelarve seaduse (RE) protsessi koostamisele. Programmi eelnõu kohandatakse RES-ist ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga. 1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja mer endus Tulemusvaldkonna eesmärk Valdkonna arengukava/ Programmi nimi Regionaalarengu programm Programmi eesmärk Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed avalikud teenused ja meeldiv elukeskkond. Programmi periood 4 aastat (202 5 –202 8 ) Peavastutaja (ministeerium) Regionaal- ja põllumajandusministeerium Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused) PRIA , METK 2. Sissejuhatus Programmis kajastuvad tegevused, mis aitavad saavutada tulemusvaldkon na „ Elukeskkond, liikuvus ja mer endus " eesmärke regionaal aren gu valdkon n as. Regionaalarengu programm hõlmab: kohaliku omavalitsuse poliitika kujundamist ja regionaalhalduse koordineerimist; regionaal- ja maaelupoliitika kujundamist ja rakendamist. Kohalike omavalitsuste poliitika ning regionaalareng on seotud lisaks tulemusvaldkon n ale „ Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ ka tulemusvaldkonnaga „Põllumajandus ja kalandus“ ning kõigi teiste tulemusvaldkondade ja riigi arengut suunavate arengukavadega. Regionaalarengu programmi eesmär kide saavutamisele aitab kaasa muude programmide (transpordipoliitika, ettevõtluspoliitika jm) eesmärkide saavutamine . Regionaal arengu programm hõlmab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala regionaalarengule ja kohaliku omavalitsustele suunatud meetmeid ja tegevusi. Regionaal arengu programmi abil tagatakse ka muude programmide regionaalselt tasakaalustatud elluviimine. Regionaal arengu programm panustab peamiselt riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ „majandus ja kliima“, „ruum ja liikuvus“ ning „riigivalitsemine“ valdkonna vajalike muutuste saavutamisse. Programmi alusdokumendid: Eesti pikaajaline strateegia “Eesti 2035” Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 202 3– 202 7 ; Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 ; Eesti regionaalse arengu tegevuskava; Ühtekuuluvuspoliitika fondide partnerluslepe ja rakenduskava perioodiks 2021 – 2027 ning perioodi 2021 – 2027 Interreg programmide programmdokumendid ; EL ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 Maakondade arengustrateegiad ning kohalike omavalitsuste arengukavad. Joonis 2. Regionaal arengu programmi struktuur Muudatused programmis: Alates 2025. aastast kajastatakse maakasutuse ja maatoimingute ning ruumilise planeerimisega seotud teemad maa- ja ruumiloome programmis. Maa- ja ruumiloome valdkonnas toimuvad ümberkorraldused, mis muudavad valdkonna poliitikate planeerimise ja rakendamise terviklikuks. 3 .Programmi eesmärk mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk : Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed avalikud teenused ja meeldiv elukeskkond. Mõõdik Tegelik 2023 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027 Sihttase 2028 Sihttase 2035 Harju maakonna elanike osakaal Eesti rahvaarvust, %, <= 46, 7 % 46,8% 46,8% 46,8% 46,8% 46,8% Väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal Eesti SKPst , %, >= 39,8% (2022) 40 % 40 % 40 % 40% 40 % Kohaliku omavalitsuse institutsiooni usaldusväärsus elanike seas , %, > 54,3% 55 % 56 % 57 % 58 % 6 5 % KOV teenustega rahulolu , > küsitlus üle aasta 61 62 62 63 66 Elukeskkonnaga rahulolu , > Küsitlus üle aasta 74 75 75 76 76 Maapiirkonna elanike, vanuses 20-64, tööhõive määr => 80.5 80.7 80.8 80.9 81 .2 8 2 .5 Programmi tegevus Eelarve Eelarve prognoos 2024 2025 2026 2027 2028 Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine 141 836 986 149 090 669 1 13 035 246 94 578 677 Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine 41 979 301 65 141 300 70 537 652 82 777 652 Programmi tegevuse „ Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine “ kulude eelarvest valdav osa antakse toetusteks regionaalsete erinevuste ühtlustamiseks ning maapiirkondade arendamiseks . Vastavalt regionaalse arengu tegevuskavale töötatakse selle nimel, et tagada kõigi piirkondade ühtlane areng, rakendades muuhulgas nende eripäradest tulenevat potentsiaali. Nendeks sihipärasteks tegevusteks ja paremaks regionaal - ja maaelu poliitika elluviimiseks eraldatakse nii siseriiklikke kui ka Euroopa Liidu toetusi. Lisainfot kodulehelt: https://agri.ee/regionaalareng-planeeringud/regionaalareng-ja-poliitika/regionaalpoliitika-kujundamine ja https://www.agri.ee/maaelu-pollumajandus-toiduturg/maaelu-maaettevotlus-maakasutus . 4 . Hetkeolukorra analüüs Arvestades Eesti territooriumi väiksust on Eesti-sisesed piirkondlikud erinevused ülejäänud ELi ja OECD riikidega võrdluses suured. Viimati , 2023. aastal valminud regionaalse arengu tegevuskava seire ülevaate põhjal on piirkondade vahelised erisused püsinud suured või jätkanud kasvutrendi eelkõige SKPs ja ettevõtlusarengu näitajates ning elanike sissetulekutes ja vaesuses. Suurem piirkondlik ebavõrdsus ilmneb ka mitmetes rahvatervise näitajates ning rahulolus kohalike omavalitsuste juhtimise ja arenguga. Piirkondlik areng on polariseerunud eriti selgepiiriliselt suuremate linnapiirkondade ning nendest kaugemale jäävate hõreasustusega maa piirkondade võrdluses. Väljaspool Harju maako n d a loodud SKP osakaal Eesti SKP-s oli 2022. aastal 39,8%. Harju maakonna elanike osakaal Eesti rahvaarvust oli 202 4 . aastal 47%, mis on viimasel 5 aastal kasvanud keskeltläbi 0,3-0,5 %-punkti võrra aasta kohta . Siiski on viimastel aastatel olnud piirkonniti märgata üksikuid positiivseid arenguid ka väljaspool kahte suuremat linnapiirkonda , kus rahvastik on näiteks rände arvelt mõnel viimasel aastal kasvanud - nt Hiiu, Saare, Pärnu maakon nas ning ka mõnes maalis es asustuspiirkon nas . Eesti m aapiirkon dade s elab praeguseks ligikaudu kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik ettevõtetest. Kui Eesti rahvaarv oli 2024. aastal 3,5% võrra suurem kui 4 aastat varem , siis maapiirkonna elanike arv on aastatel 2020-23 Statistikaameti andmetel 3448 inimese võrra kahanenud. S iiski on pärast 2022. aastat maapiirkondade rahvaarvus toimunud Statistikaameti andmetel nihe kasvu suunas. Rahvaarvu märkimisväärsem kasv on viimasel 4 aastal olnud jätkuvalt Harjumaal ( + 6,8%) ja Tartumaal ( + 7,3%), kus eelkõige kasvavad linnalähedased piirkonnad. Seevastu 5 maakonnas Kagu-Eestis, Jõgevamaal ja Lääne-Eesti saarmaakondades on rahvastik samal ajal kahanenud koguni üle 3%. 2023. aastal oli vanuses 20-64 maapiirkonna elanike tööhõivemäär 80,5%. Võrreldes eelmise aastaga kasvas tööhõivemäär 0,2 protsendipunkti. Nelja eelneva aasta võrdluses on kasv olnud üle 5 protsendipunkti võrra. Üldise rahvastiku vananemise tõttu kestab ka olukord, kus tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv maapiirkonnas on tunduvalt suurem kui sinna sisenevate noorte arv. Kui linna lises asustuspiirkonnas 20–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maa lises asustuspiirkonnas see selgelt kahaneb. Haldusreformi eesmärk oli suuremate ja tugevamate omavalitsuste loomine. Haldusterritoriaalse reformi järel on järgmiseks oluliseks väljakutseks omavalitsuste otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt kohalikule tasandile täiendavate ülesannete üleandmine ning seeläbi omavalitsuste tulubaasi suurendamine. Haldusreformi elluviimisega on loodud eeldusi arenguhüppe saavutamiseks omavalitsuste võimekuses, teenused on kättesaadavad ja muutunud kvaliteetsemaks. Sellegi poolest on k ohalike omavalitsuste võimekus ebaühtlane. Väiksemates omavalitsustes ei ole võimalik tagada kõiki vajalikke kompetentse piisaval tasemel. Omavalitsuste jätkuvaks tugevdamiseks ja teenuste osutamise võimekuse parandamiseks saab üheks meetmeks olla kohalike omavalitsuste edaspidine ühinemine , mis või ks olla vabatahtlik ja mida saaks toetada ühinemistoetuse taastamisega. Ühinemistoetuse taastamise eesmärk on soodustada KOVide võimekuse kasvu ja jätkuvat halduskorralduse ajakohastamist. Näha on piirkondlike erinevusi omavalitsuse teenuste osutamises . Minuomavalitsuse veebilehe hindamise järgi jäävad väljaspool Harjumaad KOVide teenuste olukord nõrgemaks . KOV teenustega rahulolus on 2022.a hinnangute põhjal eri piirkondade kõrgeim rahulolu Harjumaal (keskmiselt 65,5 punkti 100-st) ja Tartumaal (62,3 punkti) , samas sellest tunduvalt madalamaks jääb rahulolu Ida-Virumaal, Valga- , Põlva- ja Jõgevamaal (vahemikus 49–52 punkti). Sarnased piirkondlikud erinevused on ka rahulolus koduomavalitsuse juhtimise muutusega viimasel kolmel aastal, mille osas on inimesed kõige rahulolevamad Harju -, Võru- ja Lääne-Viru maal (51–59 punkti) ja kõige rahulolematumad Järva-, Ida-Viru-, Põlva- , Valga- ja Jõgeva maal (alla 40 punkti 100-st). Kohaliku omavalitsuse institutsiooni usaldusväärsus elanike seas 2021- 2023. aasta keskmisena oli 54,33% , mis on alla Euroopa Liidu sama perioodi keskmise 55,67% . Kohalike omavalitsuste usaldus elanike seas on viimastel aastatel langenud. Perioodi 2018-2020 keskmine näitaja oli 59%. Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on OECD riikide seas kõige madalam. Finantsautonoomiat jaguneb tulu- ja kuluautonoomiaks. Tuluautonoomia näitab võimalusi ise makse ja tasusid kehtestada. Väga madal tulu autonoomia on oluline riskitegur KOVide eduka toimimise tagamisel. Peamiseks puuduseks on KOVide piiratud võimalus ressursse jaotada vastavalt kohapealsetele vajadustele ja olukorrale. Uuringute kohaselt töötavad KOVid kõige tõhusamalt siis, kui elanikud maksavad kohalike teenuste eest läbi kohalike maksude ja tasude. Tulu autonoomia suurendab avalikku vastutust pakutavate teenuse osas, kuna võimaldab leida tasakaalu avalike teenuste soovide ja selle eest makstavate maksude vahel. Tuluautonoomia parandamiseks on R iigikokku esitatud maamaksu seaduse muutmise eelnõu, mis suurendab hüppeliselt KOV autonoomiat maamaksu määramisel. Lisaks on plaanis laiendada KOV-de võimalusi kohalike makse kehtestada ning laiendada omavalitsuste õigusi haridusvaldkonna arvlemisel. Kuluautonoomia näitab õigust oma eelarve vahendite kasutamise üle ise otsustada, sisuliselt mitte-sihtotstarbelisuste tulude osakaalu. 2024. aastal suunati kolm sihtotstarbelist toetust (asendushooldus, matusetoetus, pikaajaline hooldus) KOV tulubaasi. Täiendavalt võiks vähendada ka teiste sihtotstarbeliste toetuste osakaalu nende tulubaasi suunamise arvelt. Erinevatest uuringutest ja raportitest on tulnud välja, et KOV-id panustavad ettevõtluskeskkon na arengusse ebaühtlaselt . Esineb palju positiivseid praktikaid, kuid ettevõtluskeskkonna arendamine ei ole üldreeglina süsteemne ning tervikpildina läbimõeldud. Analüüsid , ettevõtjate küsitlused on peamise kitsaskohana välja toonud asjaolu, et KOV-id ei saa töökohtade loomisest otsest tulu. Tulumaksu jaotus on elukohapõhine, kohalike maksude kehtestamise võimalused piiratud ning muud ettevõtlusest mõjutatud maksud (ettevõtte tulumaks, käibemaks, aktsiisid) laekuvad riigieelarvesse. Kui KOVidele anda osa nt juriidilise isiku tulumaksust töökohtade järgi, see võiks suurendada huvi tegeleda ettevõtlusele soodsa toimekeskkonna loomisega. Eestit iseloomustab võrreldes Põhjamaade g a vähene detsentraliseeritus. Eesti omavalitsuste osakaal valitsussektori kuludes on poole väiksem (2 5 %) kui meile eeskujuks olevates Põhjamaades (valdavalt 40% ja rohkem) või teistes OECD riikides. Regionaalarengu programmis on seatud eesmärgiks, et k ohalike omavalitsuste t ulude osakaal valitsussektori st oleks kasvav, enam kui 25%. 2023. a oli osakaal 24,9%. Valdkonnapoliitikate regionaalse mõju koordineerimisel on puudujääke. Eeltoodud regionaalse arengu suundumustest tulenevalt vajab lisatähelepanu poliitikasekkumiste kavandamine regionaalsete erisuste vähendamiseks, eriti ettevõtluse arengu- ja konkurentsivõime, ettevõtlusarenguks vajamineva tööjõu kättesaadavuse, inimeste hõives osalemise, kohalike omavalitsuste haldus- ja arendusvõimekuse ning rahvatervise valdkonnas. Tasakaalustatud regionaalarengu saavutamiseks on vaja, et ministeeriumid suunaksid teadlikumalt oma tegevuse mõju regionaalarengule . Muuhulgas on p ikaajalises strateegias “Eesti 2035” käsitletud regionaalsete arenguvajaduste lahendamiseks tegelik praktika välja kujunemata, sh puuduvad kesksed suunised valdkonnapoliitikate regionaalarengu mõju suunamiseks, seire mõõdikute piirkondlike andmete analüüsiks ning oluliste piirkondlike erisuste püsimise korral valdkonna arengukavade ja programmide eesmärgipüstituste ning tegevuste muutmiseks , et toetada ühtlasemat regionaalarengut . Sealhulgas peaksid kesksed suunised regionaalarengu mõju suunamiseks arvestama, et kui probleem või lahendus mõjutab maapiirkondi, siis avalduva mõju paremaks hindamiseks tuleb lähtuda maaeluga arvestamise juhendist . Nii Eesti piirkondade edukus kui ka riigi terviklik areng sõltuvad üha enam meie aegruumilisest ja funktsionaalsest seotusest ning koostööst Euroopa muude piirkondade ja tuumaladega. Interreg koostööprogrammide kaudu rahastati aastatel 2007–2014 kokku 319 Eesti osalusega projekti. Perioodi 2014–2020 kestel rahastati 345 Eesti osalusega koostööprojekti ning ka Eesti juhtpartnerite arv on samuti märgatavalt kasvanud. 2023. a juuli seisuga kõik perioodi 2021-2027 Interreg programmid on käivitunud v.a Interreg NEXT Eesti-Vene programm, mille ettevalmistamine on 2022. a lõpetatud Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukraina vastu. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 regionaaltoetuste ettevalmistamine on olnud plaanitust mõnevõrra hilisem, kuid kõige suuremate eelarvetega meetmete ettevalmistused õnnestus 2022. aastal valdavalt lõpule viia ning 2023. aasta juuli seisuga on rakendatavate meetmete toetusmahust üle ¾ kehtestatud toetuse andmise tingimused kinnitatud ning meetmete taotlusvoorud avatud. 96% regionaaltoetustest on kavas kasutusele võtta avatud taotlusvoorudes. Postside valdkond on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Edastatud postisaadetiste koguarv vähenes 2022. aastal 9% võrra peamiselt postisaadetiste, otseposti saadetiste ja perioodiliste väljaannete arvu langusest, kus kullerpostiteenuste maht jäi sarnasele tasemele mis eelmisel aastal. Samas hoolimata koguste vähenemisest kasvas postituru kogukäive aastaga 2,0% võrra. Tõusu vedasid kullerpostiteenused ja perioodika. Universaalse postiteenuse (UPT) , mille osutamine on Ülemaailmse Postikonventsiooni ja postidirektiivi kohaselt kohustuslik ja mida täna osutab eesti Post, käive kahanes 2022. aastal võrreldes eelneva aastaga 23,0%, samas kui UPT maht langes koguni 38,1%. lähiaastatel tuleb lahendada UPT jätkusuutlikkuse küsimus. 5 . Olulised tegevused Valdkonnapoliitikate regionaalse ja maapiirkondadele kohalduva mõju koordinatsioonisüsteemi loomine (sh kesksed suunised, mõõdiksüsteem). Piirkondlike arenguerinevuste suundumuste regulaarne analüüsimine, valdkonnapoliitikate panuse tõhusam suunamine nende erinevuste tasakaalustamisel. Järgnevatel aastatel käivituvad EL Ühtekuuluvuspoliitika ja Üh ise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames rahastatav a d toetusmeetme d ja 2028+ finantsperioodi ettevalmistused . Oluline on tagada toetuste jõudmine vähemarenenud piirkondadesse regionaalarengu tasakaalustamiseks ja maapiirkondade arengu toetuseks , seda nii piirkonnapõhiste toetusmeetmete kaudu kui kõigi teiste toetusmeetmete kavandamise viisil, mis arvestab piirkondade eripärasid ning toetab regionaalse ebavõrdsuse vähendamist. Postside valdkonna korralduse reformimine . Postiseaduse muutmine, tagamaks kvaliteetne ja jätkusuutlik universaalne postiteenus kõikjal Eestis . R egionaalsete arengulep ped ja pilootprojektid. Regionaalsete arengulepete alusel selekteeritud tegevuste ellu viimine (Lõuna-Eestis ja Kesk-Eestis) . Lepped on suunatud p iirkondade arenguerinevuste tasakaalustamisele ja regionaalsete eripäradega arvestamisele , eeskätt ettevõtluse edendamiseks. KOVide tulubaasi osas on regionaalsed erinevused suured, mille vähendamiseks kavandatakse KOVide tulumaksu ümberkorraldust. Selle raames suurendatakse pensionitulult laekuvat tulumaksu osa üldiselt tuludelt (eelkõige palgatulu) tulumaksuosa arvelt, mille tulemusel väheneb tulukate KOVide tulumaksu laekumine ja suureneb vähem tulukate oma. KOVide maksuautonoomia on väga madal. Selle suurendamiseks kavandatakse KOVidele maamaksu suuruse üle suurema otsustusõiguse andmist ning vaadatakse üle võimalused uute kohalike maksude kehtestamiseks. 6 . P rogrammi tegevused 6.1 Programmi tegevus - Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine Meetmete kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projekti d ; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused Programmi tegevus 1 Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine Tegevuse eesmärk: Üle Eesti ühtlasem areng, kus ettevõtlus, inimeste elujärg ja -keskkond areneb eri piirkondade vahel tasakaalustatumalt. Tegevuse mõõdikud 2023 (tegelik) 2025 (sihtase) 2026 (sihtase) 2027 (sihtase) 2028 (sihtase) Maakondade SKP kasv (15/15, kõigis maakondades) 6/15 15 15 15 15 Maapiirkonna SKP elaniku kohta ( Eurostat ) > 20 100 (2022) 21 000 2 1 2 00 21 3 00 21 500 Keskmiste sissetulekute kasv kõigis maakondades suurem kui THI muutus (15/15), % 14/15 (Läänemaal <-0,4%) 15/15 15/15 15/15 15/15 Maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40 osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus, % => 26,17 27,76 27,76 27,76 27,76 Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed : Eesti-sisesed piirkondlikud erinevused on riigi tervikliku arengu ja inimeste üle-Eesti ühtlasema heaolu vaatenurgast jätkuvalt peamisi pikaajalisi strateegilisi väljakutse id Eesti arengus . Ühtlasema arengu tagamine on väljakutseks eriti Tallinna ja Tartu linnapiirkondade ning suurematest keskustest kaugemale jäävate maapiirkondade ja Eesti ELi idapiiri regioonide võrdluses. Piirkonniti ebaühtlase arengu väljakutse vajab lahendamist regionaalarengu (toetus)meetmete ja valdkonnapoliitikate sekkumiste regionaalse mõju tugevama suunamise koostoimes. Selgelt joonistuvad piirkondlike arenguerisuste taustal välja maapiirkondade pikemajajalised arenguväljakutsed . Erilist tähelepanu vajavad nt i nimeste keskmisest madalamad sissetulekud, tööjõu ja noorte arvu kahanemine ning hea palgaga töökohtade nappus maapiirkondades. Valdkonnapoliitikate regionaalse ja maapiirkondadele kohalduva mõju koordineerimisel on puudujääke. Tasakaalustatud regionaalarengu saavutamiseks on vaja, et ministeeriumid kaaluksid ja suunaksid teadlikult oma tegevuse mõju regionaalarengule ja maapiirkondadele . Välja kujunemata on t oimiv praktika pikaajalises strateegias “Eesti 2035” käsitletud regionaalsete arenguvajaduste lahendamiseks, mõõdikute piirkondlike erisuste alusel valdkonna arengukavade ja programmide eesmärgipüstituse täpsustamiseks ning strateegia Vabariigi Valitsuse tegevuskavas kokku lepitud tegevuste elluviimiseks valdkondlike programmide alusel . Välisvahendite toetusmeetmete regionaalse mõju suurendamiseks on 2021 – 2027 perioodiks loodud vajalikud õiguslikud ja arengudokumentidest lähtuvad eeldused, kuid tuge ja suunamist vajab ministeeriumite ametnike ning rakendusüksuste töötajate valmisolek ja oskus otstarbekalt ja mõjusalt siduda valdkonnapoliitilisi ning regionaalpoliitilisi eesmärke. Sageli ollakse küll teadlik oma valdkonna regionaalsetest erisustest, kuid ei nähta enda tegevusel seoseid nende tekkimise ega leevendamisega. Tulenevalt Eesti kapitalituru iseloomust, ei ole väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel piisavat ligipääsu alternatiivsetele rahastusallikatele , eriti väljaspool elavama majandusega piirkondi . Krediidiasutuste vahendatav laenuraha on raskesti kättesaadav olukorras, kus tagatise väärtus pole piisav ja rahavood on ebastabiilsed. Sellest tulenevalt on vaja parandada tagastamatu abi toetusmeetmete kõrval kindlustada ka ettevõtlus- ja eluasemelaenude parem kättesaadavus ning riiklikud laenugarantii mehhanismid turuõrkepiirkondades . Elektroonilise side leviku ning inimeste mitmepaikselisuse ja liikumismustrite muutuste taustal on vaja kindlustada ka kohustuslike posti teenuste (UPT ja perioodika) majanduslik jätkusuutlikkus ja tagada teenuste kvaliteet igal pool Eestis . Üleriigilste regionaalse arengu suundumuste taustal vajab erilist tähelepanu jätkuvalt Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti areng. Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavade seireprotsessis tuli muuhulgas esile vajadus ministeeriumitel rohkem tähelepanu pöörata sellele, et riigi toetusmeetmetest jõuaks proportsionaalne osa nendesse piirkondadesse , toetada elanike sinna elama asumist muudest piirkondadest, tagada piirkon n as kaasaegse (üüri)elamufondi parem kättesaadavus ning kiirendada Ukraina sõja põgenike integreerimist tavaellu, et saavutada seeläbi nende suurem panus eelkõige Ida-Virumaa arengusse. Tegevused : P iirkondliku arengu toetamise vajaduste ja põhimõtete kujundamine ja regionaalarengu toetusmeetmete väljatöötamine . V aldkonnapoliitikate sekkumiste koordineerimine ja nõustamine nende mõju tugevdamiseks regionaalse arengu tasakaalustamisele Regionaalse arengu tegevuskava (integreerituna Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavadega) elluviimise seire ühildatuna pikaajalise strateegia “Eesti 2035” regionaalsete sihtide ja muutuste edenemise seirega . Euroopa Liidu 2021 – 2027 perioodi struktuurivahendite ning taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete ettevalmistamisel eelnõude koostajate juhendamine ja nõustamine toetuste regionaalsete mõjude teadlikuks suunamiseks nii eelnõude koostamisel , sekkumiste uuendamisel kui nende tulemuslikkuse hindamisel kogu rakendusperioodi jooksul . 202 4 . aasta l käivitusid EL ja Eesti tasandil ettevalmistused 2028+ struktuuritoetuste perioodi rakendamiseks . 202 4 . aastal jätkame Interreg programm ide elluviimisega . U uen datud riigieelarveliste toetusmeetmete rakendus mehhanism kehtib 2027. aastani, hiljemalt 2027. aasta sügiseks vaadatakse regulaarse ülevaatuse käigus kõigi programmide eesmärgid, eelarvejaotus ja otsustakse programmide jätkumine ja lisandumine aktuaalsetest regionaalarengu väljakutsetest lähtuvalt järgmiseks neljaaastaseks perioodiks . Maakondlike arendusorganisatsioonide nõustamine maakonna arengustrateegia koostamisel ja elluviimisel. Maakonna arengustrateegiate regulaarse uuendamise järgmine tähtaeg seaduses on 2027. I kvartal. Võrgustikutegevused maakondlike arendusorganisatsioonide, suuremate linnade arendusjuhtide, kohalike omavalitsuste arendusjuhtide omavahelise kogemuste vahetuse soodustamiseks ning teabe jagamiseks. Keskselt korraldatud koolitus- ja arendustegevused maakondliku ja kohaliku tasandi arendusvõimekuse parandamiseks, ekspert- ja rakkerühmade ellukutsumine riigi ja KOVide ühiste väljakutsete lahendamiseks. 202 5. aastal algavad ruumiloome elukaart käsitlevad koolitused KOV planeerimisspetsialistidele, samuti on maakonna arengustrateegiate uuendamise vajadust silmas pidades kavas arengu kavandamise töötoad . Kavas on käivitada KOV koostöömudelite arendamiseks rakkerühm ministeeriumite, ELVLi , omavalitsuste ja nende ühisorganisatsioonide , valdkonna huvirühmade ning ekspertide osalusel . Osalemine valdkondlike strateegiliste dokumentide koostamisel , et tagada piirkonniti erinevate arenguvajaduste ja -väljakutsetega parem arvestamine. Valdkonnapoliitikaid elluviivate õigusaktide ning strateegiadokumentide eelnõude regionaal arengule ja maapiirkondadele avalduvate mõjudega arvestamise jälgimine ning koostajate nõustamine mõjude varasema ja sisulisema arvestamise soodustamiseks. Osalemine rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ning regionaal arengu valdkonna EL -i ja OECD töörühmade tegevuses. ÜPP võrgustiku tegevuse peamine eesmärk uuel perioodil on parandada ÜPP 2023―2027 rakendamise kvaliteeti, suurendada sidusrühmade kaasatust, teavitada laiemat üldsust ja võimalikke kasusaajaid ÜPP poliitikast ning aidata kaasa uuendusmeelsuse edendamisele põllumajanduses, toidu tootmises, metsanduses ja maapiirkonnas. Maaeluvõrgustiku eesmärkide elluviimiseks kogutakse, koondatakse ja levitatakse häid tavasid, võrgustikutöö ja uudsete lähenemiste näiteid, aidatakse otsida koostööpartnereid ning osaletakse innovatsioonialases võrgustikutöös. Lisaks sellele on oluline roll ka avalikkuse teavitamisel ja informeerimisel. Vajaduspõhised statistikapäringud ja analüüsid regionaalarengu suundumiste seireks ning vajadusel ettepanekute tegemine riikliku regionaalstatistika tootmise täiendamiseks . Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 20 21-2027 piirkondliku elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmete tulemuslikkuse hindamine (2025 -2026 ). Maakondliku arendustegevuse uuring (võimalik, alates 2025). Piirkondliku arendustegevuse ja regionaalse ettevõtluse toetamine Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmeid rahastatakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest, taaste- ja vastupidavusrahastus es t (RRF) , Moderniseerimisfondist ja riigieelarvest. R egionaal- ja Põllumaj andusministeeriumi ülesandeks on toetusmeetmete kavandamine, toetuse andmise tingimuste kujundamine ning elluviimise ja tulemuste seire. Toetusmeetmete rakendamisel on peamiseks partneriks Riigi Tugiteenuste Keskus ja PRIA , kes täida vad enamiku meetmete puhul rakendusüksuse rolli. Lisaks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja PRIAle võivad rakendusüksuseks olla mõnel juhul ka maakondlikud arendusorganisatsioonid, maakondlikud arenduskeskused või muud partnerid vastavalt toetuse spetsiifikale. Toetusmeetmed piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks on: toetused kohaliku omavalitsuse hoonete energiasäästu edendamiseks (kasvuhoonegaaside kvootide müügi vahendid , Moderniseerimisfond ); maakondliku arendustegevuse toetus ühiselt täidetavatele ülesannetele ning maakondlike arenduskeskuste tegevustoetus ; toetus maakonna arengustrateegiate elluviimiseks; toetus hajaasustuse majapidamistele ( hajaasustuse programm); toetus kohaliku omaalgatuse edendamiseks (kohaliku omaalgatuse programm); väikesaarte programm; Ida-Virumaa programm; Kagu-Eesti programm kolme maakonna ühiste prioriteetide toetamiseks ; toetus Setomaa ja Peipsiveere piirkonna elujõulisuse suurendamiseks ; toetus VKEde konkurentsivõime tugevdamiseks Kagu-Eestis (ERF); toetus ettevõtluskeskkonna ja maakondlike teenusvõrgustike arendamiseks (ERF); toetus maakondlikele arenduskeskustele nõustamisteenuse pakkumisel ja VKEde võimekuse kasvatamisel (ERF) ; toetus avalike teenuste ümberkorraldamiseks ja linnaruumi arendamiseks (ERF); toetus kohalikku ja piirkondlikku arendustegevust toetavatele uuringutele, ekspertiisidele ja pilootprojektidele (ERF); toetus Ida-Virumaa linnapiirkondade arendamiseks (ERF); toetus suuremates linnapiirkondades nutikate lahenduste toetamiseks (ERF); toetus KOVide investeeringutele jalgratta- ja/või jalgteedesse ( RRF, Ühtekuuluvusfond); toetus õiglast üleminekut võimaldavatele piirkondlikele algatustele Ida-Virumaal (õiglase ülemineku fond, ÕÜF); toetus Ida-Viru KOV investeeringutele ülemineku mõjude leevendamiseks (ÕÜF) ; toetus KOVidele tuuleenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks ( RePowerEU ) ; toetus kohaliku algatuse toetamiseks ehk LEADER programm (EAFRD); toetus m aapiirkonnas uute töökohtade lisandumiseks eelduste loomiseks rakendatakse maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamisele suunatud investeeringutoetust ja finantsinstrumente (EAFRD); eelduste loomiseks innovaatiliste ja arengule suunatud ettevõtete osakaalu suurendamiseks maapiirkonnas rakendatakse ettevõtluskeskkonna arendamise toetust (EAFRD). Piiriülese koostöö toetamine Kohaliku, regionaalse ja riikliku tasandi piiriülest koostööd toetatakse põhiliselt Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa naabruspoliitika piiriülese koostöö programmide kaudu, mis rahastatakse ERFi , Euroopa Liidu väliskoostöö ja riigieelarve vahenditest. Eesti osaleb seitsmes Euroopa territoriaalse koostöö ehk Interreg programmis , mille raames toetatakse koostööd: piiriüleselt: Euroopa Liidus - Eesti-Läti, Kesk-Läänemere programmid riikide vahel: Läänemere piirkonna programm; piirkondade vahel: Interreg Euroopa, URBACT III, ESPON 2020, INTERACT III programmid. Eesti EL i välispiiri ( Eesti-Vene ) programmi kahepoolne rakendamine on alates Vene-Ukraina sõja algusest peatatud, kuid Eesti partnerid saavad oma projektitegevustega jätkata , 2022. a novem b rist jõustu s uus ELi määrus, mis võimalda s häiritud piiriülese koostöö programmide tegevust leebemate tingimustega jätkata ja need ühepoolselt lõpule viia. Perioodil 2021-2027 jätkavad kõik seitse Interreg programmi . Kesk-Läänemere, Läänemere piirkonna, Interreg Euroopa programmid es on läbivii mas kolmandat taotlusvooru. 202 4 . a maiks tehti teise taotlusvooru rahastamisotsused URBACT ja Eesti-Läti programmide seirekomiteed . Interreg NEXT E esti-Vene programmi ettevalmistamine on peatatud Venemaa agressiooni tõttu Ukraina vastu ning programmile eraldatud Eesti ERFi vahendi d suunat i ümber Eesti-Läti ja Kesk-Läänemere programmidesse. Interreg p rogramme viivad ellu koostöös teiste riikidega erinevates riikides asuvad institutsioonid. Programmi otsused langetatakse konsensuslikult seirekomiteedes, mille liikmeteks on erinevad ministeeriumid, regioonid (omavalitsusliitude esindajad) ja sotsiaal-majanduslikud partnerid (nt Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Vabaühenduste Liit). Eesti-Läti programmi ja Eesti ELi välispiiri programmi rakendamise eest vastutab Eesti riik ning nende programmide korraldusasutus ja tehnilised sekretariaadid asuvad Riigi Tugiteenuste Keskuses. Finantskontrolli teostamine projektipartnerite üle on iga programmis osaleva riigi kohustus. Kontrolli läbimine on eelduseks programmide vahendite väljamaksmiseks Eesti toetuse saajatele. Eestis täidab finantskontrolli funktsiooni Riigi Tugiteenuste Keskus. Postside korraldamine Maapiirkonnas perioodi liste väljaannete kohale toimetamise dotatsioon on vajalik tagamaks kõigile Eesti elanikele võrdsed tingimused, sõltumata elukohast ning majanduslikust sissetulekust. Kuigi perioodiliste väljaannete mahud on aasta aastal vähenenud, on oluline tagada väljaannete kättesaadav u s nõrgematele sihtrühmadele, kellel puudub ligipääs muudele infoallikatele või kes jätkuvalt kasutavad pabervälj a andeid . Postiseaduse muutmine, mille eesmärgiks on tagada kvaliteetne ja jätkusuutlik postiteenus kõikjal Eestis . 2025. aastal toimub 28. Ülemaailmse Postiliidu kongress Dubais. Tulemus: Kõikide Eesti piirkondade arengueeldused on majanduskasvuks kasutatud, mida näitab SKP ning keskmiste sissetulekute kasv igas piirkonnas ning kõigis piirkondades pidevalt parane v elukvaliteeti tõstvate hüvede kättesaadavus. Saavutatakse riigi arengudokumentides määratud regionaalse arengu eesmärgid. Regionaalmeetmete rakendamisel on võimalikult suur mõju regionaalpoliitika eesmärkide saavutamisele ning meetmete abil saavutatakse mahajäänumate piirkondade areng. 6. 2 Programmi tegevus - Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Programmi tegevus 2 Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Tegevuse eesmärk: Võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik kohalik tasand ja toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus Tegevuse mõõdikud 2023* (tegelik) 2025 (sihtase) 2026 (sihtase) 2027 (sihtase) 2028 (sihtase) KOV teenustega rahulolu piirkondlikud erinevused: KOV teenustega rahulolu näitaja 10% kõrgeima ja 10% madalaima hinnanguga KOV-de vahe , <= Küsitlus üle aasta 25 25 25 25 Elukeskkonnaga rahulolu piirkondlikud erinevused: 10% kõrgeima ja 10% madalaima hinnanguga KOVide vahe , <= Küsitlus üle aasta 15 15 15 15 Teenusvaldkondade osakaal, milles vähemalt 90% KOVidest saavutab vähemalt taseme 3 (9 skaala) , % Selgub juunis 2024 35 40 40 40 Kohalike omavalitsuste tulude osakaal valitsussektorist , % 24,9% 25 25 25 25 Riigieelarvest KOV-de sihtotstarbeliste toetuste (sh toetusfond) osakaal KOV-de põhitegevuse tuludest, % 26,3% 23% 18% 18% 18% Tasandusfondi mittesaavate KOVide ja tasandusfondi saavate KOVide põhitulu (tulumaks ja maamaks) elaniku kohta erinevus kordades 1,28 1,26 1,25 1,24 1,23 Finantsraskustes KOV-de arv 0 0 0 0 0 Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed : Eesti riigi vähene detsentraliseeritus võrreldes Põhjamaadega. Eesti omavalitsuste osakaal valitsussektori kuludes on poole väiksem (24%) kui meile eeskujuks olevates Põhjamaades (valdavalt 40% ja rohkem) või teistes OECD riikides. Haldusreformi eesmärk oli suuremate ja tugevamate omavalitsuste loomine. Haldusterritoriaalse reformi järel on järgmiseks oluliseks väljakutseks omavalitsuste otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt kohalikule tasandile täiendavate ülesannete üleandmine ning seeläbi omavalitsuste tulubaasi suurendamine. Kohalike omavalitsuste vähene koostöö teenuste osutamisel ja regionaalses arendustegevuses . Kuigi haldusreformi tulemusena omavalitsuste haldusterritooriumid suurenesid, on meil jätkuvalt omavalitsuslikke ülesandeid, mida oleks mõistlik täita omavalitsuste koostöös – näiteks erivajadustega laste haridus, teatud sotsiaal- ja haridusteenused jne. Kohalike omavalitsuste enda rahaline panus ühiselt täidetavate ülesannete täitmiseks on vähene, olulisel määral sõltutakse riigilt laekuvast maakondliku arendustegevuse toetusest. Lisaks peab suurenema üleriigilise omavalitsusliidu roll kohalike omavalitsuste IT- ja personaliarenduste koordineerimisel ja muude keskselt omavalitsustele pakutavate toetavate tegevuste korraldamisel. Suurendada tuleb kohaliku omavalitsuse rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel . Selleks, et tagada riigi ühtlane majanduslik areng ning elanike heaolu ka väljaspool Harjumaad, on oluline laiendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni ja tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamisel. Kohaliku omavalitsuse valmidus kaasas käia ühiskonna ja riigi arengust tulenevate väljakutsetega, näiteks teenuste tagamine arvestades inimeste kasvavat mobiilsust, asümmeetrilise detsentraliseerimise rakendatavus Eesti õigusruumis, kohaliku demokraatia ja juhtimise uued väljakutsed, rohepööre. See eeldab pikemas perspektiivis nii omavalitsuste demokraatliku olemuse, teenuste tagamise kui ka territoriaalsuse ümbermõtestamist. Kohalike omavalitsuste võimekus on ebaühtlane . Väiksemates omavalitsustes ei ole võimalik tagada kõiki vajalikke kompetentse piisaval tasemel. Omavalitsuste jätkuvaks tugevdamiseks ja teenuste osutamise võimekuse parandamiseks saab üheks meetmeks olla kohalike omavalitsuste edaspidine vabatahtlik ühinemine . Vabatahtlikku ühinemist toetaks omal algatusel ühinevatele omavalitsustele riikliku ühinemistoetuse taastamine. Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on OECD riikide seas kõige madalam . Väga madal finantsautonoomia on oluline riskitegur KOVide eduka toimimise tagamisel. Peamiseks puuduseks on piiratud võimalus KOVidel jaotada ressursse vastavalt kohapealsetele vajadustele ja olukorrale. Uuringute kohaselt töötavad KOVid kõige tõhusamalt siis, kui elanikud maksavad kohalike teenuste eest läbi kohalike maksude ja tasude. Finantsautonoomia suurendab avalikku vastutust pakutavate teenuse osas, kuna võimaldab leida tasakaalu avalike teenuste soovide ja selle eest makstavate maksude vahel. Tegevused : Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse poliitika kujundamine Eesmärgiks on v õimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik kohalik tasand ja toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus . Toetada detsentraliseerimise pikaajalises plaanis kavandatud tegevuste elluviimist. Soodustada ja toetada KOV koostöös ülesannete täitmist (toetusmeetmed, juhendid jms), sh suurendada Eesti Linnade ja Valdade Liidu rolli KOV koostöö arendamisel. Kujundada kohaliku ja regionaalse mõjuga valdkondlike poliitikate koordinatsioonimehhanismid regionaalsel tasandil. Tagada regulaarne andmete uuendamine (sh KOVide küsitlus ja elanike rahulolu uuring ) minuomavalitsus.ee veebilehel. A rendada rakendust edasi , muutes selle igapäevaseks tööriistaks kohalike omavalitsuste teenuste arendamisel, omavalitsuste ülesannetega seotud poliitika kujundamisel ning siduda omavalitsuste rahastamine teenustasemetega. Taotleda vahend e id ja valmistada ette regulatsioon kohalike omavalitsuste vabatahtlike ühinemiste toetamiseks ; Koordineerida ministeeriumi t e vahelise KOV inimvara arendamise võrgustiku tegevust ja tegevuskava elluviimist ; Uuendada kohaliku omavalitsuse korralduse seadust . K oostada KOV tulevikustsenaariumid aastaks 2035 ; Viia ellu regionaalsete arengulepete ja regionaalsete nõukogude pilootprojekt is kokkulepitud tegevused ; Toetada KOV IT arenguid Eesti Linnade ja Valdade Liidu kaudu. Viia läbi kohalike omavalitsuste tulumaksu osa ümberkorraldus, millega suurendatakse pensionidelt laekuvat tulumaksu osa ja vähendatakse muudelt tuludelt (nt palgatulu) laekuvat osa, Sellega suunatakse osa tulukamate KOVide tulumaksuraha vähem tulukatele. Suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ülesannete täitmise tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks, andes sihtotstarbelised toetused kohalike omavalitsuste tulubaasi ja jaotades vahendid tulumaksu ja tasandusfondi kaudu . suurendades maksuautonoomiat maade hindamise läbiviimise, kohalike maksude osakaalu suurendamise ja üksikisiku tulumaksu protsendi mä äramise õiguse kaudu . Leppida kokku võimalused kohalike omavalitsuste motivatsiooni tõstmiseks ettevõtluskeskkonna arendamisel juriidilise isiku tulumaksust osa jaotamisega töökohtade arvu järgi KOVis ja kohaliku kasu instrumentidele õigus liku aluse andmisega . Edasi arendada omavalitsuste finantsjuhtimist , sh regulatsioonide muutmi st , liikumaks tulemuspõhise, huvigruppe kaasava ning läbipaistva eelarvestamise poole . Seirata kohalike omavalitsuste finantsolukorda ja hinnata finantssuutlikkust omavalitsuste finantsilise jätkusu utlikkuse tagamiseks . Tulemus: Eestis on võimekas ja hästi korraldatud, kohalikele elanikkonnale kvaliteetseid teenuseid tagav kohalik tasand, mida usaldab üle 60% elanikest. Eestis on finantsiliselt kestlik kohalik tasand, kus finantsinformatsioon on läbipaistev ning finantsraskustes KOVe ei ole. 7 . Programmi juhtimiskorraldus Regionaalarengu programmi juhib regionaalarengu asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Valdkonna eest vastutav minister kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ tulemusaruandesse. LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Programmi tegevus 1. Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng Programmi tegevuse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu ReM poliitika kujundamisega, PRIA toetuse maksmisega ja METK maaelu võrgustiku teenuste osutamisega. ReM kujundab regionaalpoliitikat, postisideteenust ja piiriülese koostöö meetmeid. PRIA kaudu on võimalik taotleda mitmekesistamise meetme ja LEADER projektidele toetusi. RTK kaudu makstakse välja teiste regionaalarengu programmi toetusmeetmeid. Programmi tegevus 2. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimin e Programmi tegevuse eesmärkide saavutamiseks kujundab ReM kohalike omavalitsuste finantseerimise ja finantsjuhtimise ning kohaliku omavalitsuse ja regionaahalduse poliitikat. LISA 2. Teenuste rahastamiskava Programmi teenuste rahastamiskava Eelarve 2025 2026 2027 2028 Regionaalarengu programmi kulud 183 816 287 214 231 969 183 572 898 177 356 329 Reginaalarengu m eede 183 816 287 214 231 969 183 572 898 177 356 329 Kohaliku omavalitsuse ja reginaalhalduse poliitika kujundamine p rogrammi tegevus 41 979 301 65 141 300 70 537 652 82 777 652 Kohalike omavalitsuste finantseerimise ja finantsjuhtimise poliitika kujundamine t eenus 629 742 605 139 519 064 519 064 Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse poliitika kujundamine t eenus 41 349 558 64 536 161 70 018 588 82 258 588 Regionaal- ja maaelu poliitika kujundamine ja rakendamine p rogrammi tegevus 141 836 986 149 090 669 113 035 246 94 578 677 Maaelu toetuse andmine teenus 42 278 667 28 540 779 30 541 766 30 541 766 Maaeluvõrgustiku teenused teenus 432 985 432 985 432 985 432 985 Piiriülese koostöö toetamine teenus 11 012 605 4 901 783 4 493 380 4 493 380 Piirkondliku arengustegevuse ja regionaalse ettevõtluse toetamine teenus 78 991 430 104 567 891 65 812 240 52 625 646 Postside korraldamine teenus 1 923 631 1 924 343 1 924 403 1 924 403 Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine teenus 7 197 668 8 722 887 9 830 473 4 560 497
Mart Võrklaev 10.06.2024 nr 3.1-2/664
Rahandusministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi sisend riigi eelarve strateegia 2025-2028
protsessi
Austatud härra Võrklaev
Esitan Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi RES 2025-2028 sisendmaterjalid:
Biomajanduse programm 2025-2028,
Toiduohutuse programm 2025-2028,
Regionaalarengu programm 2025-2028,
Maa ja ruumiloome programm 2025-2028,
Ühistranspordi programm 2025-2028,
Õigusaktidest tulenevad lisataotlused.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Hartman
Regionaalminister
Lisad:
1. Biomajanduse_programm_2025-2028_eelnou.docx
2. Toiduohutuse_programm_2025-2028_eelnou.docx
3. Regionaalarengu_programm_2025-2028_eelnou.docx
4. Maa_ja_ruumiloome_programm_2025-2028_eelnou.docx
5. Ühistranspordi_programm_2025-2028_eelnou.docx
6. Õigusaktide_lisataotlused_xlsx
Karmeli Kinks
625 6172
[email protected]
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734