Teie 29.04.2024 nr 21-1/24/1181-3
Kliimaministeerium Meie 10.06.2024 nr 1.1-11/2026-2
[email protected]
Energiamajanduse arengukava
aastani 2035 keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande
esitamine seisukohtade küsimiseks
Austatud härra Uiga
Esitame Rahandusministeeriumi kommentaarid Energiamajanduse arengukava aastani 2035
ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande osas.
1. Vastavalt 2021.a. sügisel kinnitatud Taastekavale, tuleb KLIMil esitada 2025.a.
lõpuks Euroopa Komisjonile(EK) energiamajanduse arengukava, mis sisaldab
meetmeid, mis on seotud põlevkivi kasutamise järkjärgulise lõpetamisega elektri
tootmiseks 2035. aastal ja põlevkiviõli tootmiseks 2040. aastaks. Samuti sihte
elektrienergia tootmisvõimsuse asendamiseks taastuvenergia tootmisvõimsusega.
Oluline on hakata arengukava koostamise varases faasis EKga konsulteerima, et
tagada Taastekava raames sõlmitud kokkuleppe täitmine selliselt, et Eestit ei
ähvardaks Taasterahastu väljamaksete vähendamine.
2. Õiglase ülemineku fondist (ÕÜF) finantseeritakse meetmeid, mis aitavad leevendada
Ida-Virumaal põlevkivi energeetilisest kasutamisest väljumisel tekkivaid
sotsiaalmajanduslike tagajärgi. ÕÜF kava koostamisel lähtuti varasematest
kokkuleppetest, sh et põlevkivielektri tootmisest väljutakse aastal 2035 ning põlevkivi
energeetilisest kasutamisest tervikuna - 2040 a. Praegune ENMAK'i eelnõu neid
tähtaegu selgesõnaliselt välja ei too ning jääb suhteliselt ambivalentseks põlevkivi
energeetilisest kasutamisest väljumise osas. Samuti, ENMAK'i peame esitama
Euroopa Komisjonile (EK) ka EL'i struktuurfondide rakenduskava eeltingimuste
raames. Seega, ÕÜF kavas, SF rakenduskavas ning ENMAK'is sisalduvate sõnumite
vahel peab olema kooskõla. Vastasel juhul võib tekkida vajadus EK'le selgituste
andmiseks või hullemal juhul oht väljamaksete pausile panekuks. Seega, ideaalis võiks
ENMAK selgelt osundada 2035 ja 2040 tähtaegadele. Kui ENMAK'i protsessis aga
selgub, et varasemalt ÕÜF kontekstis öelduga tekib vastuolu, siis tuleb seda aegsasti
kommunikeerida ning EK'ga läbi rääkida.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
3. Eelnõu lk 32 viimases lõigus selgitatakse, et hetkel on juhitavate võimsuste piisavus
tagatud läbi omaniku ootuste seadmise Eesti Energia AS-le. Leiame, et selline
lähenemine on põhimõtteliselt vale: see ei ole omandineutraalne, läbipaistev ega
garanteeri varustuskindlust, kuna omaniku ootus ei ole ettevõttele vahetult õiguslikult
siduv. Riigivara seadus sätestab, et omaniku ootus on aluseks ettevõtte strateegia
kujundamisel, kuid strateegilised eesmärgid ei ole ettevõttele rangelt võttes
kohustuseks (erinevalt õigusaktidest või põhikirjast tulenevad nõuded) vaid sihid,
mille poole püüelda. Lisaks puudub riigil või süsteemioperaatoril
sanktsioonimehhanism ootuste mittetäitmise puhuks.
4. Vedelkütuste tootmine on eelnõust välja viidud. Seni on oma vedelkütuste tootmist
loetud energiajulgeoleku osaks, energiajulgeolek on ka eelnõu üks peamiseid sihte,
kuid seda ilma vedelkütusteta. Jääb arusaamatuks, milline on riigi strateegiline kava
seoses vedelkütuste tootmisega, kuna ENMAK 2035 vedelkütuste tootmist enam ei
kata. Vedelkütuste tootmise kohta on märgitud, et see on arengukavast välja võetud,
kuid jääb selgusetuks, kas kütuste tootmine liidetakse mõnda teise arengukavasse ja
millal. Vaid vedelkütuste kohta laiemalt (eeldatavasti kasutus ja kättesaadavus aga
mitte tootmine) on viide, et see kaetakse transpordi arengukavaga, mis aga kinnitati
2021. a lõpus 15 aastaks ning lähiajal ilmselt uuendamisele ei kuulu.
5. ENMAK eelnõus on kolmel korral viidatud riigiabi loa vajadusele, sh lk 39
kirjutatakse riigiabi loa muutmisest 2024. aastal (taastuvelektri spetsiifiliste
vähempakkumiste jaoks). Märgime, et vajalik on siiski Euroopa Komisjonilt uue
riigiabi loa taotlemine, s.o riigiabi teatise esitamine. Lisaks juhime tähelepanu, et
eelnõus on nimetatud mitmeid kavandatavaid toetusmeetmeid või maksuerisusi, mis
võivad kvalifitseeruda riigiabiks. Seepärast on vajalik juba meetmete kavandamisel
analüüsida ka võimalikku riigiabi ning seda, milliste riigiabi reeglite alusel saab abi
anda.
6. ENMAK 2035 eelnõu tabelis 8.1 on toodud juhitava võimsuse kulu (tabeli 1. rida).
Tabelist ei selgu, kas perioodi 2025-2030 kulude hulka on arvestatud ka Eesti Energia
poolt kaetav kulu, mis riigile väljendub väiksemas dividendis? Oluline on arvesse
võtta, et juba praegu toob 1000 MW juhitava võimsuse tagamine riigile kulu, mis Eesti
Energia hinnangul võib olla ka kuni 40 miljonit eurot aastas. Viidatud tabelireal on
rahastusallikaks märgitud võrgutasu, kuid täna Eesti Energia AS-i poolt kaetavat kulu
ei rahastata ei võrgutasust, riigieelarvest ega Eleringi poolt, selle katab Eesti Energia
omavahendite arvelt.
7. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandes on keskkonnaeesmärkidega
võrdluse ühe olulise alusena korduvalt viidatud Keskkonnavaldkonna arengukava
2030 eelnõule (KEVAD) seisuga 04.08.2023. Samas ei ole praeguseks teada, kas
KEVADe (töörühmade ja partnerite osalusel) protsessis valminud eelnõu on kavas
strateegilise arengukavana heaks kiita või ei, seega ei ole ka teada, kuivõrd asjakohane
on selles eelnõus määratletud sihttasemete kasutamine KSH protsessis võrdlusalusena.
Selle küsimuse lahendus ei sõltu KSH läbiviijast, vaid Kliimaministeeriumist, ent
lahendus tuleks otsustada ja selle alusel vajadusel KSH tulemusi uuendada (ning
vajadusel pakkuda välja leevendusmeetmed) enne ENMAK eelnõu heakskiitmiseks
esitamist.
8. KSH P 8.5 „Mõju kultuuripärandile“: juhime tähelepanu, et lisaks aruandes viidatud
korterelamute energiatõhususe toetusmeetmele panustatakse riigieelarve toel
kultuuriväärtuslike hoonete energiatõhususe parandamisse ka kultuuriväärtusega
2
avaliku sektori hoonete energiatõhususe toetusmeetmest (selle tingimused on leitavad
rahandusministri määruses https://www.riigiteataja.ee/akt/125042024004 ).
9. P 11 „Leevendavad meetmed“: alapunktis 1 tehakse ettepanek viia KOV tasandil
tehtavates planeeringute tuule-energia tootmisvõimaluste kavandamise kõrval läbi
üleriigiline tuuleenergeetika planeering: milline on konkreetsem ettepanek sellise
üleriigilise planeeringu tulemuste arvestamiseks ja edasiseks tegevuseks
planeeringudokumentide kooskõlla viimisel, ehituslubade andmisel jt seotud
protsessides potentsiaalselt tekkivas olukorras, kus üleriigilise planeeringu tulemusel
tehtav asukohavalik võib erineda selleks ajaks juba valminud KOV-de planeeringutes
tehtud asukohavalikutest? Kaaluda võiks ettepanekut arvestada ENMAK 2035 sihte ja
nende saavutamiseks pakutavaid meetmeid üleriigilise planeeringu Eesti 2050
koostamisel.
10. P 11 alapunktis 3 tehakse ettepanek püstitatud ja püstitatavate taastuvenergia
tootmisvõimsuste üle arve pidamiseks ning selle tulemusel püstitatud võimsuste
omanikega koostöös jäätmekäitluse lahendamiseks tootmisseadmete eluea lõpus.
Peame otstarbekaks arvestada ettepanekut käimasolevas ringmajanduse
arengudokumentide koostamise ja elluviimise (sh asjakohase õigusraamistiku
uuendamise) protsessis.
11. P 11 alapunktis 5 viidatakse võimalusele, et põlevkivielektrijaamad jäävad alles ja
müüvad teatud vahemikel elektrit välisriikidesse, ent seejuures ei ole arvestatud
võimalusega põlevkivielektrijaamade teatud perioodil käigushoidmiseks
elektritootmise (juhitava) reservvõimsuse tagamiseks. Teeme ettepaneku uuendada
KSH aruannet seda võimalikku arengut arvestades.
12. P 11 alapunktis 5 on Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamise sihttasemena 2030.
aastaks viidatud -24%, ent ei ole arvestatud selle sihttaseme kehtimisega nn EL
jõupingutuste jagamise määruse sektorile, millest energeetika on suuresti väljaspool -
EL heitkogustega kauplemise süsteemi sektoris, millele kehtib heitkoguste
vähendamise 2030.a sihttase -62%.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Pille-Liis Milvere 5885 1455
[email protected]
3