Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Riigikantselei Meie 13.06.2024 nr 1.1-10.1/1073-11 Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungil arutamiseks käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. 2. Eelnõu seletuskiri. Aet Külasalu 5885 1300 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt kavandatakse lihtsustada väikeettevõtjate tegutsemist teistes liikmesriikides, võrdsustades liikmesriigis asukohta mitteomavate ettevõtjate ja asukohta omavate ettevõtjate käibemaksukohustuse tekkimisega seotud õigused ja kohustused. Muudatuste eesmärk on vähendada Euroopa Liidus asuvate väikeettevõtjate halduskoormust, mis puudutab eri liikmesriikides tegutsemisel käibemaksukohustuse tekkimist ja täitmist. Kehtiva korra kohaselt on liikmesriikides kehtestatud käibe piirmäär, mille ületamiseni ei ole isikul kohustust ennast registreerida käibemaksukohustuslasena (edaspidi maksukohustuslane). See piirmäär kehtib üksnes liikmesriigis asukohta omavatele isikutele. Eestis on selleks piirmääraks 40 000 eurot. Ettevõtlusega tegeleval välisriigi isikul tuleb registreerida ennast maksukohustuslasena maksustatava käibe tekkimise päevast, st võrreldes asukohta omava ettevõtlusega tegeleva isikuga puudub tal õigus tegutseda maksukohustuslasena registreerimata kuni asjaomases riigis kehtiva käibe piirmäära ületamiseni. Selleks, et võrdselt kohelda nii liikmesriigis asukohta omavaid isikuid kui ka mitteresidente, kes omavad asukohta teistes liikmesriikides, kehtestatakse kord, mille kohaselt ettevõtja ei pea teises liikmesriigis tegutsedes ennast registreerima seal maksukohustuslasena samadel tingimustel, mis kehtivad selles teises liikmesriigis asukohta või püsivat tegevuskohta omavatele ettevõtjatele maksukohustuslasena registreerimiseks. Muudatus vähendab üle piiride tegutsevate väikeettevõtjate halduskoormust. Käibemaksulaekumisele on muudatuse mõju vähene. Lisaks näeb eelnõu ette kahe eraldiseisva maksudeklaratsiooni, käibedeklaratsiooni ja ühendusesisese käibe aruande liitmist üheks deklaratsiooniks, mille esitamise aluseks on senise vormi asemel andmekoosseisud. Muudatuse tulemusel väheneb maksukohustuslaste halduskoormus ja ka Maksu- ja Tolliameti (edaspidi maksuhaldur) töökoormus. Muudetakse ka käibemaksuga maksustamise põhimõtet, mis puudutab uusi kasutusele võetud ehitisi. Muudatuse järgi tuleb maksustada ehitise esmast võõrandamist pärast kasutuselevõttu, kui see on kasutusel olnud kuni aasta. Muudetakse ka põhivara sisendkäibemaksu korrigeerimise korda. Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) kohaselt lähtutakse põhivara soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamisel põhivara maksustatava käibe tarbeks kasutamise prognoositavast osatähtsusest. Muudatuse kohaselt, kui põhivara kasutusele võtmisel tegelik kasutamine erineb prognoosist, tehakse kogu sisendkäibemaksu ümberarvestus, lähtudes selle esmasest kasutamisest. Muudatustega tõhustatakse maksuhalduri tööd, väheneb maksukohustuslaste motivatsioon teha näilikke toiminguid ja kasvab käibemaksu laekumine. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) muudatusega laiendatakse maksuhalduri pädevust teha järelevalvet väikeettevõtete erikorra rakendajate arvestuse pidamise ja aruandluskohustuse täitmise üle ning täiendatakse maksukohustuslaste registrit väikeettevõtete erikorda rakendavate isikute andmetega. Eelnõu ettevalmistaja 1 Seaduse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialistid Aet Külasalu ([email protected], tel 5885 1300) ja Sirje Pulk ([email protected], tel 5885 1496). Eelnõu õigusekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], tel 5885 1493). Eelnõu mõju riigieelarve laekumisele hindas fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rait Kiveste ([email protected], tel 5885 1459). Keeleliselt toimetas eelnõu Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected], tel 5885 1468). Märkused KMSi muudatustega võetakse üle nõukogu direktiiv (EL) 2020/285, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) väikeettevõtete erikorra osas ning määrust (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ja teabevahetuse osas, mille eesmärk on teostada järelevalvet väikeettevõtete erikorra nõuetekohase kohaldamise üle (ELT L 62, 02.03.2020, lk 13–23)1, ning nõukogu direktiiv (EL) 2022/542, millega muudetakse direktiive 2006/112/EÜ ja (EL) 2020/285 käibemaksumäärade osas (ELT L 107, 6.4.2022, lk 1–12)2, mille norme liikmesriigid on kohustatud kohaldama alates 1. jaanuarist 2025. a. Väikeettevõtete erikorda puudutav direktiiv on seotud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses väikeettevõtete erikorraga (ELT L 407, 17.11.2021, lk 27–36)3. Nimetatud määrusega kehtestatakse liikmesriikide vahel automaatse teabevahetuse kord, mis puudutab ettevõtjaid, kes kohaldavad teistes liikmesriikides väikeettevõtete erikorda. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega muu menetluses oleva seaduse eelnõuga. Eelnõuga kavandatakse KMSi 2025. a 1. jaanuaril jõustuva redaktsiooni (RT I, 21.11.2023, 11) ja MKSi 2025. a 1. jaanuaril jõustuva redaktsiooni (RT I, 20.02.2024, 7) muudatused. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Väikeettevõtete erikord KMSi muudatustega kavandatakse vähendada Euroopa Liidus asukohta omavate väikeettevõtjate halduskoormust. Selleks sätestatakse ettevõtlusega tegelevatele isikutele võimalus teises liikmesriigis tekkiva käibe korral rakendada väikeettevõtete erikorda, mis annab õiguse võrdselt teises liikmesriigis asukohta omava isikuga tegutseda selles liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimata. Ettevõtjal on õigus väikeettevõtete erikorda rakendada teises liikmesriigis tekkiva käibe korral, kui tema kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot ja ka teises liikmesriigis tekkiv käive ei ületa selles liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise piirmäära. 2.2. Käibedeklaratsioon ja selle lisad Maksuhaldur kavandab aastatel 2023–2025 arendusprojekti „Uus käibedeklaratsioon ja andmete edastamine XBRL GL formaadis“ elluviimisel maksukohustuslaste maksukohustuste täitmise 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32020L0285&qid=1697804221418. 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32022L0542&qid=1698844050298. 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021R2007&qid=1698843656557. 2 lihtsustamiseks ja ajakohastamiseks muuta käibedeklaratsiooni ja ühendusesisese käibe aruande rakendusi. Eelnõuga kavandatakse asendada senine vormipõhine käibemaksukohustuse deklareerimine andmepõhiseks, mis tähendab käibemaksukohustuse väljaarvutamiseks vajalike algandmete edastamise võimaluse loomist otse maksukohustuslase raamatupidamisest ja maksuhalduri poolt maksukohustuse välja arvutamist. Kui seni toimub deklaratsiooni genereerimine raamatupidamistarkvaras, siis muudatuse tulemusena liigub maksukohustuse väljaarvutamine maksuhaldurile. Maksukohustuslasel säilib võimalus esitada andmed käsitsi või failist, laadides selle e-MTA kliendirakenduses. Eelnõuga kavandatakse liita KMSis kaks eraldiseisvat deklaratsiooni/aruannet käibedeklaratsioon (KMD) koos lisadega KMD INF A ja B osa (KMS § 27) ning ühendusesisese käibe aruanne (VD/VDP) (KMS § 28) – üheks deklaratsiooniks. Käibedeklaratsiooni andmekoosseisu koostamisel lähtutakse põhimõttest, et maksukohustuslane esitaks andmeid ühe korra. Näiteks kehtiva korra kohaselt tuleb kauba ühendusesisene käive deklareerida nii käibedeklaratsioonil kui ka ühendusesisese käibe aruandel. Muudatuse tulemusena deklareeritakse ühendusesisese käibe andmed üksnes käibedeklaratsioonil. Selliseid andmeid, mis on maksuhaldurile muude vorminõuete täitmise kaudu esitatud või on kättesaadavad teistest andmekogudest, andmekoosseisu ei lisata. Näiteks jääb ära autode arvu käibedeklaratsioonil deklareerimine, kuna vajaduse korral saab maksuhaldur andmed Transpordiameti registrist. Samuti jääb ära ühendusesisese käibe aruandele arvete koopiate lisamine. Ettevõtjale jääb lisaks x-tee kanali (masin-masin-liides) kaudu andmete edastamisele võimalus esitada andmeid ka käsitsi või failist laadides e-MTA kliendirakenduse kaudu. 2.3. Ehitiste maksuarvestus Käibemaksuga maksustatakse uute ehitiste võõrandamist. Kasutusel olnud ehitisi ei maksustata, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane on valinud ehitise maksustamise. Nimetatud valikuõigus puudub eluruumide käibe maksustamisel. Uue ehitistena käsitatakse ehitist, mis ei ole veel kasutusele võetud. Muudatuse eesmärk on vähendada olukordi, kus uus ehitis võetakse lühiajaliselt või näiliselt kasutusse eesmärgiga võõrandada see ehitis käibemaksu tasumata. Muudatuse järgi loetakse uueks ehitiseks ka ehitist, mis võõrandatakse esmakordselt ühe aasta jooksul pärast esmast kasutuselevõttu. Eesmärk on vähendada ettevõtete motivatsiooni esitada näilikke tõendeid ehitise kasutamise kohta enne selle võõrandamist, et vältida ehitise võõrandamisel käibemaksu tasumist. Ehitise maksustamisel on maksukohustuslasel selle soetamisel tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, seega muudatus käibemaksu ei kumuleeri. 2.4. Põhivara kasutusele võtmisel sisendkäibemaksu ümberarvestus Kehtiva korra järgi lähtutakse põhivara soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamisel prognoosist, millises ulatuses hakatakse põhivara kasutama maksustatava käibe jaoks. Seejärel korrigeeritakse põhivara soetamisel maha arvatud sisendkäibemaksu iga kalendriaasta lõpus, lähtudes sellest, kuidas seda põhivara tollel aastal on kasutatud. Selline kord annab põhjendamatu eelise nendele maksukohustuslastele, kes esialgu väidavad, et hakkavad põhivara kasutama maksustatava käibe jaoks, kuid tegelikult võtavad selle kasutusele maksuvaba käibe jaoks. Maksuhalduri töökogemuse kohaselt esitatakse valeandmeid eelkõige eluruumide prognoositava kasutamise kohta. Eelis tekib seetõttu, et maksustatava käibe tarbeks kinnisasja soetamisel saab maksukohustuslane sisendkäibemaksu maha arvata prognoosi kohaselt, kuid hiljem maksuvaba käibe jaoks kasutamisel korrigeerib maha arvatud sisendkäibemaksu tegeliku kasutamise põhjal iga aasta lõpus 1/10 osas ehk maksab tagastatud sisendkäibemaksu riigile tagasi kümne aasta jooksul. Maksuhalduril on maksukohustuslase ehitise kasutamise 3 prognoosi väga raske kontrollida ning enamasti eluruumi soetamisel makstav käibemaks tagastatakse maksukohustuslasele. Samas on ka juhuseid, kui maksukohustuslane plaanibki ehitada eluruumid müügiks, kuid plaan muutub ja ta annab need hoopis maksuvabalt üürile. Muudatuse kohaselt tuleb isikul põhivara kasutusele võtmisel teha kogu sisendkäibemaksu ümberarvestus selle põhjal, milleks see esmalt kasutusele võetakse. Eesmärk on sisendkäibemaksu mahaarvamine seada sõltuvusse sellest, milleks põhivara tegelikult kasutama hakatakse, mitte sellest, kuidas prognoositakse põhivara kasutamist. Eesmärk on ka vähendada maksuhaldurile valeinfo andmist soetatud põhivara kasutamise kavatsuse kohta ning vähendada maksuhalduri töökoormust ja suurendada käibemaksu laekumist. 2.5. Väljatöötamiskavatsuse koostamine Seaduseelnõu koostati eelneva väljatöötamiskavatsuseta. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei nõuta seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu (edaspidi liit) õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud lõikes 1 sätestatud nõuetest. Nõukogu direktiivide (EL) 2020/285 ja 2022/542 põhimõtete rakendamiseks tuleb liikmesriikidel võtta vastu asjakohased normid ja avaldada need hiljemalt 2023. aasta 31. detsembriks. Nimetatud direktiivide ülevõtmine direktiivis sätestatud tähtaega järgides on liikmesriigile kohustuslik ning selleks ei ole liikmesriigile jäetud diskretsiooni. Väikeettevõtete erikorda puudutavat mõju on hinnatud Euroopa Komisjoni dokumendis SWD(2018) 94, mille kommenteeritud kokkuvõte on esitatud komisjoni töödokumendis SWD(2018) 115. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas väikeettevõtete käibemaksu erikorda käsitleva nõukogu direktiivi eelnõu6 (COM(2018) 21) 2018. aasta 23. märtsi istungil7. Komisjon otsustas toetada kooskõlas rahanduskomisjoni arvamusega8 Vabariigi Valitsuse 2018. aasta 1. märtsil vastuvõetud seisukohti väikeettevõtete käibemaksu erikorda käsitleva nõukogu direktiivi eelnõu kohta9. Valitsus toetas nimetatud eelnõu eesmärke ja eelnõuga planeeritavaid väikeettevõtetele maksuvabastuse kohaldamise põhimõtteid. Valitsus ei toetanud nõuet, mis kohustaks maksukohustuslasest väikeettevõtja käibemaksuga maksustamise perioodiks kehtestama ühte kalendriaastat ning väikeettevõtjale lihtsustatud korras maksukohustuslasena registreerimise numbri saamist. Eelnõu menetluse käigus Euroopa Liidu Nõukogus jäeti nimetatud nõuded direktiivi tekstist välja. Käibedeklaratsiooni vormi asendamine andmekoosseisudega lihtsustab nendel ettevõtjatel andmete esitamist, kes soovivad oma aruandlust automatiseerida ja esitada andmed masin- masin-liidest kasutades andmete, mitte vormi põhjal. Seega muudatus laiendab ettevõtjate võimalusi käibeandmete esitamiseks. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Ehitiste ja põhivara maksuarvestuse muudatuse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018SC0009&qid=1698844890358. 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018SC0011&qid=1698845024238. 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018PC0021&qid=1707909627044. 7 https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/771db735-361e-4d0d-845e-f80e986c8733. 8 https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/864e1192-23fc-4d0e-96df-76b44783f386. 9 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b70555fe-015e-47df-a29e-7d5d7e8b93ca. 4 muudatust ega muud olulist mõju (hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkt 5). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Eelnõu § 1 punktid 1 ja 5 – KMSi § 2 lõike 31 punkt 5, § 15 lõige 31 Planeeritavast KMSi §-de 27 ja 28 muudatustest, mille kohaselt lisatakse ühendusesisese käibe aruanne edaspidi käibedeklaratsiooni koosseisu, asendatakse KMSis kasutatav nimetus „ühendusesisene käibe aruanne“ nimetusega „käibedeklaratsioon“. 3.2. Eelnõu § 1 punktid 2, 13–15 ja 24 – KMSi § 3 lõige 7, § 21 ja § 29 lõige 12 KMSi § 3 lõikes 4 on sätestatud maksukohustuslase maksukohustus ehk on loetletud tehingud, millelt peab maksukohustuslane arvestama ja maksma käibemaksu. Eestis tekkiva käibe korral maksustatakse lisaks maksukohustuslase enda käibele ka teenuste ja kaupade saamist ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult. Seega maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu ka juhul, kui käive tekib välisriigi isikul, kuid maksukohustus on kauba või teenuse ostjal. Lõikes 5 on nimetatud tehingud ja toimingud, millelt tekib maksukohustus piiratud maksukohustuslasel. Ka piiratud maksukohustuslasena registreeritud isikule sarnaselt maksukohustuslasena registreeritud isikuga rakendub maksukohustus teenuste ja kaupade saamisel ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult. Piiratud maksukohustuslase puhul tähendab maksukohustus reaalset käibemaksu maksmise kohustust, mitte üksnes arvestust, kuna tal puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Muudatusega nähakse ette, et maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isikul ei teki siiski maksukohustust, kui teenus või kaup, sealhulgas kokkupandav kaup, saadakse ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes on oma asukoha liikmesriigi maksuhaldurilt saanud Eestis väikeettevõtete erikorra rakendamiseks õiguse ja ta on kauba või teenuse arvele märkinud erikorra rakendaja registreerimisnumbri järelliitega „EX“. Seetõttu muudetakse ka KMSi §-s 21 sätestatud piiratud maksukohustuslasena registreerimise korda. Muudatustega lõigetes 1–21 sätestatakse, et piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustust ei teki, kui teenus saadakse teise liikmesriigi isikult, kes on oma asukoha liikmesriigi maksuhaldurilt saanud Eestis väikeettevõtete erikorra rakendamiseks õiguse ja ta on arvele märkinud erikorra rakendaja registreerimisnumbri järelliitega „EX“. Sellisel juhul ei arvata ka soetatud kauba maksustatavat väärtust ühendusesiseselt soetatud kaupade piirmäära arvestusse. Koosmõjus KMSi § 3 lõikega 7 muudetakse ka KMSi § 29 lõiget 1. Muudatusega jääb piiratud maksukohustuslase tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvestusest välja kaupade ja teenuste maksustav väärtus, kui müüja on teise liikmesriigi isik, kes on oma asukoha liikmesriigi maksuhaldurilt saanud Eestis väikeettevõtete erikorra rakendamiseks õiguse ja ta on kauba või teenuse arvele märkinud erikorra rakendaja registreerimisnumbri järelliitega „EX“. Näiteks: Eestis registreeritud maksukohustuslane tellib Läti ettevõtjalt reklaamiteenust. Üldreegli kohaselt tuleb Eestis registreeritud maksukohustuslasel sellise teenuse saamisel rakendada pöördmaksustamist ehk arvestada sellelt teenuselt käibemaks. Kui seda teenust kasutatakse maksustatava käibe tarbeks, on maksukohustuslasel õigus ka sisendkäibemaksu maha arvata. Kui teenuse osutaja on Lätis registreeritud väikeettevõtete erikorra rakendajana ja talle on antud õigus erikorda Eestis rakendada, siis teenuse saajal Eestis selle teenuse saamisel maksukohustust ei teki. Sellisel juhul märgib Läti ettevõtja arvele registreerimisnumbri järelliitega „EX“, mis näitab, et tal ei teki Eestis maksukohustust ja seda ei teki ka pöördmaksustamisena temalt teenuse saajal. 5 3.2. Eelnõu § 1 punktid 3 ja 4 – KMSi § 10 KMSi § 10 lõike 2 punktides 2 ja 21 ning lõike 4 punktides 2 ja 21 on sätestatud käibe tekkimise koht, kui osutatakse kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusüritusteenust või messi või näitusega seotud teenust või nimetatud üritustele sissepääsu teenust või sissepääsuteenusega seotud kõrvalteenust. Selliste teenuste käibe tekkimise koht on erinevalt üldreeglist ürituse toimumise koht. KMSi muudatusega täpsustatakse, et ürituse toimumise kohast lähtudes ei määrata käibe tekkimise kohta, kui teenus osutatakse voogedastuse teel või muul viisil virtuaalselt. Virtuaalselt osutatavad teenused on elektroonilised teenused ja maksustatakse selliste teenuste maksustamise reeglite järgi. Samuti muudetakse KMSi § 10 lõike 2 punkti 2 ja lõike 4 punkti 2, mis käsitlevad üritustega seotud teenuste käibe tekkimise kohta, kui teenus osutatakse isikule, kes ei ole maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik või ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik. Muudatusega täpsustatakse, et ürituse toimumise kohast lähtudes ei määrata käibe tekkimise kohta, kui üritus edastatakse voogedastuse teel või muul viisil virtuaalselt. Kui kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusüritusteenust või messi või näitusega seotud teenust osutatakse isikule, kes ei ole maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, siis sellise ürituse edastamisel voogedastuse teel või muul viisil virtuaalselt on teenuse osutamise kohaks isiku elu- või asukoht. Näiteks: kui näituse füüsilise toimumise koht asub Eestis, kuid seda näitust on võimalik lisaks füüsiliselt näitusesaali külastamisele külastada ka virtuaalselt, siis sellise virtuaalse näituse külastusõiguse müümisel on teenuse osutamise koht teenuse saaja elu- või asukoht või püsiv tegevuskoht. Kui sellise teenuse saaja on teise liikmesriigi maksukohustuslane, siis teenus maksustatakse Eestis 0% määraga ja maksukohustuslasest teenuse saajal tekib teises liikmesriigis sellelt teenuselt maksukohustus. Kui sellise teenuse saaja on teise liikmesriigi füüsiline isik, siis Eestis asuval teenuse osutajal tekib teenuse saaja riigis maksukohustus juhul, kui isiku piiriülene KMSi §-s 101 sätestatud käive ületab 10 000 eurot kalendriaastal. Seega kokkuvõtteks: olenemata üritustega seotud teenuste saaja isikust on selliste teenuste virtuaalsel osutamisel teenuse osutamise koht teenuse saaja elu- või asukoht või püsiv tegevuskoht. KMSi asjaomaste sätete muutmise tingib käibemaksudirektiivi artiklite 53 ja 54 täpsustamine, et ühtlustada liikmesriikide maksustamise praktikat. Eestis muudatus kehtivat korda ei muuda, kuna voogedastuse teel või virtuaalselt osutatavate teenuste osutamise koht määratakse kehtiva korra kohaselt teenuse saaja asukohast lähtudes KMSi §-s 101 sätestatud elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koha reeglite järgi. 3.3. Eelnõu § 1 punkt 6 – KMSi § 16 lõike 2 punkt 3 KMSi § 16 lõike 2 punkti 3 järgi on ehitise müük üldjuhul maksuvaba, kuid tuleb maksustada ehitist, mis ei ole veel kasutusele võetud ehk uut ehitist. Käibemaksudirektiivi artikli 12 lõike 2 kohaselt võib liikmesriik uue ehitise määratlemisel kohaldada muid kriteeriume kui ehitise esmane kasutuselevõtt, näiteks ajavahemik esmasest kasutuselevõtust kuni järgmise võõrandamiseni, kusjuures see vahemik ei või ületada kaht aastat. Seda võimalust kasutab mitu liikmesriiki, näiteks Leedu, Poola, Sloveenia, Horvaatia, Hispaania, Madalmaad. Muudatuse järgi tuleb maksustada ka ehitise esmast võõrandamist pärast kasutuselevõttu, kui kasutuselevõtust ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Näiteks kui ehitis soetatakse 2. jaanuaril 2025. a, kasutusele võetakse 5. aprillil 2025. aastal ning võõrandatakse 5. aprillil 2026.a, siis sellise ehitise võõrandamist tuleb maksustada. Kui võõrandamine selle näite puhul 6 toimub 6. aprillil 2026. a, siis sel juhul ehitise võõrandamist ei pea maksustama. Uue ehitise käsitluse muutmise eesmärk on vähendada olukordi, kus uus ehitis võetakse näilikult kasutusele ning mõne aja pärast müüakse käibemaksu tasumata. Sama põhimõtet rakendatakse ka ehitisele, mis on oluliselt parandatud. Sel juhul tuleb ehitist maksustada, kui see võõrandatakse aasta jooksul pärast parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu. 3.4. Eelnõu § 1 punktid 7, 9, 30 ja 31 – KMSi § 19 lõiked 1 ja 2 ning § 44 KMSi § 19 lõikes 1 on sätestatud maksustatava käibe piirmäär, mille ületamisel on isikul kohustus ennast registreerida maksukohustuslasena. Muudetakse maksukohustuse tekkimise piirmäära arvestamise aluseid. Eestis maksukohustuse tekkimise piirmäära arvestusse arvatakse üksnes käive, mille tekkimise koht on Eestis. Loetelu tehingutest, mis arvatakse maksukohustuse tekkimise piirmäära arvestusse, sätestatakse KMSi § 191 lõikes 3. Võrreldes kehtiva korraga lisatakse piirmäära arvestusse kindlustus- ja finantsteenuste ning kinnisasja kasutusse andmise ja kinnisasja käive, kui need ei ole juhusliku iseloomuga. Juhuslikud tehingud on sellised tehingud, mis ei kuulu isiku tavapärase kutsetegevuse hulka ning millel on ettevõtja kogukäibe suhtes vaid teisejärguline või juhuslik tähtsus (Euroopa Kohtu kohtuasi C- 716/18). Endiselt ei arvata piirmäära hulka põhivara käivet. Kuna piirmäära arvestusse arvatakse üksnes selline käive, mille tekkimise koht on Eestis, jääb võrreldes kehtiva korraga käibe piirmäära arvestusest välja näiteks KMSi § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse käive, kui teenust (näiteks tõlke-, konsultatsiooni- või õigusteenus või transpordivahendi lühiajaline renditeenus) osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale välisriigi isikule. Isikul ei teki siiski maksukohustuslasena registreerimise kohustust, kui kogu tema käibe moodustab maksuvaba käive ja nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive. Maksukohustuse tekkimise piirmäära arvestuspõhimõtte muudatuse põhjal muudetakse ka KMSi § 19 lõike 2 ning § 44 sõnastust ning viidatakse maksukohustuse tekkimise piirmäära arvestusel KMSi § 191 lõikes 3 sätestatud kalendriaasta käibe arvestuse aluseks olevale käibele. Käibe piirmäära arvestuse põhimõtete muutmise tingib kavandatud väikeettevõtete erikord (§ 191), mille kohaselt isikud arvestavad kogu liidus ühesugustel alustel aastakäivet nii oma asukoha liikmesriigis kui ka teistes liikmesriikides ning selle alusel saavad lisaks oma asukohariigile ka teistes liikmesriikides maksustatava käibe tekkimisel kohaldada väikeettevõtjatele ettenähtud maksuvabastust. Internetipõhist kauplemiskohta omaval isikul, kes võimaldab ühendusevälise riigi ettevõtlusega tegeleval isikul võõrandada ühenduses maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule kaupu, tekib registreerimiskohustus maksustatava käibe tekkimise päevast. Internetipõhist kauplemiskohta omav isik täidab sel juhul maksukohustuse ühendusevälise riigi ettevõtlusega tegeleva isiku eest, kellele ei kohaldu maksukohustuse tekkimise piirmäär 40 000 eurot. Isikud, kes rakendavad KMSi §-s 40, 41 või 42 sätestatud erikorda, mille kohaselt käibemaks arvestatakse kasumimarginaali alusel, siis käibe piirmäära arvestamisel tuleb lähtuda § 12 lõikes 1 sätestatud üldreeglist, mitte marginaali suurusest. Nimetatud erikordade alusel sätestatakse üksnes käibe maksustatava väärtuse määramise kord. Seega käibe piirmäära arvestusse arvatakse kõik tasud, mis kauba või teenuse eest saadakse või on saadud10. 3.5. Eelnõu § 1 punktid 8, 10 ja 11 – KMSi § 19 lõiked 11, 3 ja 4 10 Euroopa Kohtu lahend C-388/18. 7 KMSi § 19 täiendatakse uue lõikega 11, mille kohaselt on teise liikmesriigi ettevõtlusega tegeleval isikul maksustatava käibe tekkimisel Eestis õigus sarnaselt Eesti ettevõtjaga kohaldada väikeettevõtjatele ettenähtud maksuvabastust kuni kalendriaasta käibe piirmäära 40 000 euro ületamiseni, kui sellise isiku kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot. Selleks, et nimetatud tingimustele vastav teise liikmesriigi isik saaks käibemaksukohustuseta Eesti tegutseda, tuleb tal esitada oma asukohariigi maksuhaldurile eelteade väikeettevõtete erikorra rakendamiseks. Kui selline isik rakendab juba mõnes teises liikmesriigis väikeettevõtjatele ettenähtud käibemaksuvabastust, siis Eestis käibemaksuvabastuse rakendamiseks peab ta esitama oma asukohariigi maksuhaldurile esitatud eelteate asjakohase muudatuse. Sellised eelteated ja nende muudatused edastatakse automaatse infovahetuse teel elektroonilise süsteemi kaudu eelteates märgitud asjaomastele liikmesriikidele. Eelteates esitatud andmete alusel saab maksuhaldur hinnata isiku vastavust maksuvabastuse rakendamiseks kehtestatud tingimustele. Kui maksuhaldur kinnitab isiku käibemaksuvabastuse tingimustele vastavuse, siis isiku asukohariigi maksuhaldur annab isikule erikorra rakendamiseks registreerimisnumbri järelliitega „EX“ või eelteate muudatuse korral kinnitab juba isikule antud registreerimisnumbri eelteate muudatuse kohaselt Eestis käibemaksuvabastuse kohaldamiseks. KMSi § 19 lõikeid 3 ja 4 muudetakse lõike 11 muudatuse järgi. Selle kohaselt ei ole teise liikmesriigi isik kohustatud ennast Eestis registreerima maksukohustuslasena Eestis maksustatava käibe tekkimise päevast, kui ta on oma asukohariigis registreeritud väikeettevõtete erikorra rakendajana ja talle on antud õigus rakendada Eestis käibemaksuvabastust. Kehtiva korra kohaselt tuleb välisriigi isikul ennast registreerida Eestis maksukohustuslasena, kui tal tekib maksustatav käive Eestis, kuid mida kauba või teenuse saaja poolt ei maksustata. Muudatus puudutab teise liikmesriigi isikut, kes rakendab Eestis väikeettevõtete erikorda. Sellisel isikul ei teki Eestis maksukohustuslasena registreerimise kohustust, kui tema Eestis tekkivat käivet kauba või teenuse saaja poolt ei maksustata. Näiteks: kui Lätis asukohta omav ettevõtlusega tegelev isik võõrandab Eestis asuvale füüsilisele isikule seadme koos paigaldamise teenusega, mille kogumaksumus ei ületa 40 000 eurot, tekib Läti ettevõtjal maksukohustus Eestis. Kavandatud väikeettevõtete erikorra kohaselt ei teki Läti ettevõtjal maksukohustust Eestis, kui ta on esitanud Läti maksuhaldurile eelteate Eestis väikeettevõtete erikorra rakendamiseks ja saanud selleks registreerimisnumbri. 3.6. Eelnõu punkt 12 – KMSi § 191 KMSi täiendatakse uue §-ga 191, millega sätestatakse väikeettevõtete erikord. See erikord on mõeldud Eestis asukohta omavatele isikutele, kes soovivad kasutada teises liikmesriigis väikeettevõtjatele ettenähtud maksuvabastust. Kuigi Eestis püsivat tegevuskohta omavatele välisriigi isikutele rakendub KMSi § 19 lõikes 1 sätestatud registreerimiskohustus Eestis, ei saa nad taotleda teises liikmesriigis väikeettevõtete erikorra rakendamist. Väikeettevõtete erikorra rakendamist saavad taotleda üksnes Eestis asukohta omavad isikud. Lõike 1 järgi tuleb teises liikmesriigis maksuvabastust rakendada soovival Eestis asukohta omaval ettevõtjal esitada maksuhalduri veebilehel oleva portaali kaudu eelteade riikide kohta, kus ta soovib asjaomase riigi tingimuste kohaselt väikeettevõtetele ettenähtud maksuvabastust rakendada. Maksuhaldur edastab eelteated asjaomaste liikmesriikide maksuhalduritele. Kui eelteates märgitud liikmesriikide maksuhaldurid on kinnitanud isiku õigust nende riigis väikeettevõtetele ettenähtud maksuvabastust kasutada, väljastatakse isikule registreerimisnumber järelliitega „EX“. Lõikes 2 sätestatakse tingimused, mille täitmisel on Eestis asukohta omaval isikul õigus teises liikmesriigis rakendada maksuvabastust. Teises liikmesriigis maksuvabastuse rakendamiseks 8 on kaks tingimust: kalendriaasta käive ühenduses, sealhulgas Eestis, kokku ei ületa 100 000 eurot ja käive teises liikmesriigis, kus isik soovib maksuvabastust rakendada, ei ületa selles liikmesriigis kehtivat maksukohustuslasena registreerimise piirmäära. Nimetatud käibed ei tohi olla ületatud ka eelmisel kalendriaastal. Ühenduse kalendriaasta käibe piirmäära ületamisel ei ole isikul õigust üheski teises liikmesriigis väikeettevõtete erikorda rakendada isegi juhul, kui käive igas konkreetses liikmesriigis ei ületa selles liikmesriigis kehtestatud maksukohustuse tekkimise kalendriaasta käibe piirmäära. See puudutab üksnes KMSi § 191 alusel teistes liikmesriikides maksuvabastuse rakendamist, mitte KMSi § 19 lõike 1 alusel Eestis maksuvabastuse rakendamist. Kui Eestis asukohta omava isiku käive KMSi § 19 lõikes 1 sätestatud tingimustel ei ületa 40 000 eurost piirmäära, ei ole isikul endiselt kohustust ennast maksukohustuslasena Eestis registreerida, sealhulgas juhul, kui ühenduse kalendriaasta piirmäär 100 000 eurot on ületatud. Kui isik seda ei ületa, kuid ületab mõnes liikmesriigis kehtestatud kalendriaasta käibe piirmäära, ei ole tal õigust rakendada väikeettevõtete erikorda vaid selles liikmesriigis, kus ta piirmäära ületas. Näide 1. Eestis asukohta omava isiku kalendriaasta käive Eestis on 41 000 eurot. Eestis tekib isikul maksukohustus § 19 lõike 1 alusel, kuna kalendriaasta käibe piirmäär ületab 40 000 eurot. Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 8000 eurot. Seega kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot (41 000 + 8000 eurot) ja isikul on õigus rakendada teistes liikmesriikides väikeettevõtete erikorda. Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 8000 eurot, mis ei ületa selles liikmesriigis maksukohustuse tekkimise kalendriaasta käibe piirmäära. Seega on õigus isikul selles liikmesriigis väikeettevõtete erikorda rakendada ehk tal ei teki seal registreerimise ega aruandmise kohustust. Näide 2. Eestis asukohta omava isiku kalendriaasta käive Eestis on 5000 eurot. Eestis tal maksukohustust § 19 lõike 1 alusel ei teki, kuna kalendriaasta käibe piirmäär ei ületa 40 000 eurot. Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 10 000 eurot. Seega kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot (5000 + 10 000 eurot) ja isikul on õigus rakendada teistes liikmesriikides väikeettevõtete erikorda. Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 10 000 eurot, mis ei ületa selles liikmesriigis maksukohustuse tekkimise kalendriaasta käibe piirmäära. Seega on õigus isikul selles liikmesriigis väikeettevõtete erikorda rakendada ehk et tal ei teki seal registreerimise ega aruandluse kohustust. Näide 3. Eestis asukohta omava isiku kalendriaasta käive Eestis on 5000 eurot. Eestis tal maksukohustust § 19 lõike 1 alusel ei teki, kuna kalendriaasta käibe piirmäär ei ületa 40 000 eurot. Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 35 000 eurot. Seega kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot (5 000 + 35 000 eurot) ja isikul on õigus rakendada teistes liikmesriikides väikeettevõtete erikorda. Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 35 000 eurot, mis ületab selles liikmesriigis maksukohustuse tekkimise kalendriaasta käibe piirmäära. Seega ei saa isik selles konkreetses liikmesriigis väikeettevõtete erikorda rakendada. Näide 4. Eestis asukohta omava isiku kalendriaasta käive Eestis on 5000 eurot. Eestis tal maksukohustust § 19 lõike 1 alusel ei teki, kuna kalendriaasta käibe piirmäär ei ületa 40 000 eurot. 9 Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 98 000 eurot. Seega kalendriaasta käive ühenduses ületab 100 000 eurot (5 000 + 98 000 eurot) ja seega isik ei saa teistes liikmesriikides rakendada väikeettevõtete erikorda. KMSi § 101 järgi tekib Eestis asukohta omaval isikul käive Eestis, kui ühendusesisese kaugmüügi käive ja isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena, osutatava elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse piiriülene käive ei ületa 10 000 eurot kalendriaastas ja isik ei ole valinud käibe tekkimise kohaks nimetatud kaupade või teenuste sihtriiki. Kui selline piiriülene käive ei ületa 10 000 euro piirmäära kalendriaastal, võib maksukohustuslasena registreerimata isik eelistada käibe tekkimise kohaks valida kaupade ja teenuste sihtriiki, kui sellise piiriülese käibe tulemusena Eestis maksukohustuse tekkimise kalendriaasta käibe piirmäär 40 000 eurot ületatakse. Sellisel juhul, rakendades teises liikmesriigis väikeettevõtete erikorda, on võimalik isikul tegutseda maksukohustuseta mõlemas liikmesriigis. Isikud, kes rakendavad või soovivad rakendada teistes liikmesriikides maksukohustuse täitmise lihtsustamiseks KMSi § 43 alusel teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorda (nn OSSi erikord), peavad olema registreeritud või ennast registreerima maksukohustuslasena. Samas ei välista see teistes liidu liikmesriikides väikeettevõtete erikorra rakendamist, kui on täidetud KMSi §-s 191 sätestatud tingimused. Kui isik on registreeritud OSSi erikorra rakendajana ja samas rakendab mujal liikmesriigis väikeettevõtete erikorda, siis OSSi erikorra järgi deklareerib ta käibe, mis tekib üksnes nendes liikmesriikides, kus ta väikeettevõtete erikorda ei rakenda. Näide 5. Isiku kalendriaasta e-poe müük teise liikmesriiki seal asuvatele füüsilistele isikutele ehk ühendusesisese kaugmüügi käive on 5000 eurot. Seega ühendusesisese kaugmüügi kalendriaasta käibe piirmäära 10 000 eurot käive ei ületa, käibe tekkimise koht on Eesti ja maksukohustust teises liikmesriigis ei teki. Isiku muu käive Eestis kalendriaasta kohta on 15 000 eurot. Isikul Eestis KMSi § 19 lõike 1 alusel maksukohustust ei teki, kuna isiku käive Eestis, sealhulgas ühendusesisese kaugmüügi käive (15 000 + 5000 eurot), ei ületa maksukohustuse piirmäära 40 000 eurot. Näide 6. Isiku kalendriaasta e-poe müük teise liikmesriiki seal asuvatele füüsilistele isikutele ehk ühendusesisese kaugmüügi käive on 9000 eurot. Seega ühendusesisese kaugmüügi kalendriaasta käibe piirmäära 10 000 eurot käive ei ületa, käibe tekkimise koht on Eesti ja maksukohustust teises liikmesriigis ei teki. Isiku muu käive Eestis kalendriaasta kohta on 35 000 eurot. Isiku kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot (35 000 + 9000 eurot) ja seega on isikul õigus rakendada teistes liikmesriikides väikeettevõtete erikorda. Sellises olukorras on isikul valik, kas registreerida ennast maksukohustuslasena Eestis, kuna kogukäive ületab 40 000 euro piirmäära (35 000 + 9 000 eurot), või määrata KMSi § 101 lõike 3 alusel ühendusesisese kaugmüügi käibe tekkimise kohaks klientide asukoha järgi teine liikmesriik ning rakendada selles teises liikmesriigis väikeettevõtete erikorda eeldusel, et kaugmüügi käive ei ületa selle teise liikmesriigi maksukohustuse tekkimise kalendriaasta käibe piirmäära. Sellisel juhul ei teki maksukohustust Eestis ega teises liikmesriigis. Näide 7. 10 Eestis asukohta omava isiku kalendriaasta käive Eestis on 25 000 eurot. Isikul Eestis maksukohustust § 19 lõike 1 alusel ei teki, kuna kalendriaasta käibe piirmäär ei ületa 40 000 eurot. Isiku kalendriaasta e-poe müük teise liikmesriiki seal asuvatele füüsilistele isikutele ehk ühendusesisese kaugmüügi käive on 20 000 eurot, seega käibe toimumise koht on kauba saaja liikmesriigis. Samas ei ületa käive selle teise liikmesriigi maksukohustuse tekkimise aastakäibe piirmäära. Isiku kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot (25 000 + 20 000 eurot) ja seega on isikul õigus rakendada teistes liikmesriikides väikeettevõtete erikorda. Lõikes 3 sätestatakse ühenduse ja liikmesriigi, sealhulgas Eesti kalendriaasta käibe arvutamise põhimõtted. Kalendriaasta käive arvestatakse iga liikmesriigi kohta eraldi käibe tekkimise koha järgi. Ühenduse kalendriaasta käive on liikmesriikides tekkinud kalendriaasta käibed kokku. Kalendriaasta käibesse on arvatud enamik ettevõtja käibest. See sisaldab maksukohustuslase maksustatavat käivet või maksukohustuslasena registreerimata isiku kogu käivet, mis maksukohustuslase puhul oleks maksustatav käive, sealhulgas nullprotsendise määraga maksustatavat käivet, sealhulgas eksporti. Lisaks arvatakse kalendriaasta käibe arvestusse ka maksuvabad tehingud, nagu finants- ja kindlustusteenused, kinnisasjadega seotud tehingud, välja arvatud juhul, kui need on juhusliku iseloomuga. Piirmäära arvestusse ei arvata põhivara võõrandamist. Kauba ja teenuse käibe tekkimise koht on sätestatud KMSi §-des 9–101. Näiteks kauba ekspordi ja kauba ühendusesisese käibe tekkimise koht on liikmesriigis, kust kaup kas eksporditakse või lähetatakse teise liikmesriiki. Selline käive arvatakse kauba lähetamise liikmesriigi kalendriaasta käibe arvestusse. Teenuse puhul on üldreegel, et käive tekib liikmeriigis, kus asub maksukohustuslasena registreeritud teenuse saaja või ettevõtlusega tegelev ühendusväline isik. Kui teenust osutatakse maksukohustuslasena registreerimata ja ühendusvälise riigi ettevõtlusega mittetegelevale isikule, siis üldreegli kohaselt on teenuse osutamise kohaks teenuse osutaja asukoht. Samas kauba, eriti aga teenuse puhul on käibe toimumise koha määramisel mitu erandit. Arvestades, et liikmesriigi käibe piirmäära arvestusse arvatakse üksnes selline käive, mis tekib selles konkreetses liikmesriigis, siis näiteks üle piiride teise liikmesriigi maksukohustuslasena registreeritud isikule osutatavad teenused, mille käibe tekkimise koht üldreegli järgi on teenuse saaja liikmesriigis, teenuse osutaja käibe piirmäära hulka ei arvata. Sellised teenused on näiteks konsultatsiooni-, raamatupidamise- ja õigusteenus (KMS § 10 lõike 4 punkt 9). Samas näiteks kinnisasjaga seotud teenuste (ehitamine, hindamine, hooldamine), mis osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasena registreeritud isikule, käibe tekkimise koht on kinnisasja asukohariigis ja arvatakse kinnisasja asukoha riigi käibe piirmäära. Lõikes 4 sätestatakse teabe loetelu, mis tuleb maksuhaldurile esitatavas eelteates märkida. Eelteates märgitakse teate esitaja andmed – isiku nimi, tegevusala, õiguslik vorm ja aadress ning liikmesriik või -riigid, kus isik soovib maksuvabastust rakendada, arvestades, et lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud. Lisaks märgitakse eelteates isiku eelneva ja jooksva kalendriaasta käive iga liikmesriigi, sealhulgas Eesti kohta. Kalendriaasta käive märgitakse kõikide liikmesriikide kohta, ka nende liikmesriikide kohta, kus isik ei ole eelteates avaldanud soovi maksuvabastust rakendada. See teave on vajalik ühenduse kalendriaasta käibe arvutamiseks. Isiku eelmise kalendriaasta käive on oluline, kuna see on seotud lõigetes 14 ja 15 sätestatud tingimusega. Liikmesriigil on õigus pikendada perioodi, millal isik ei tohi maksuvabastust rakendada piirmäära ületamise 11 kalendriaastale järgevalt ühelt kalendriaastalt kahele. Seetõttu tuleb nende liikmesriikide puhul, kus seda valikut rakendatakse, märkida ka lisaks eelmisele ka üle-eelmise kalendriaasta käive. Kui isik esitab eelteate näiteks 1. jaanuaril 2025. a, märgib ta eelteatesse üksnes 2024. aasta jooksul tehtud käibe iga liikmesriigi kohta. Kui isik esitab eelteate näiteks 1. septembril 2025. aastal, märgib ta eelteatesse 2025. aastal kuni eelteate esitamiseni tekkinud käibe ja kogu 2024. aasta käibe. Kui tegemist on alustava ettevõttega, siis eelnevate perioodide kohta, millal ettevõttel käive puudus, märgitakse „0“. Summad esitatakse eurodes. Kui mõnes liikmesriigis on kehtestatud mitu maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkimise piirmäära, siis teave sellise liikmesriigi käibe kohta tuleb esitada seal kehtivate erinevate piirmäärade järgi. Näiteks kui riigis (nt Prantsusmaa) kehtivad kaupadele ja teenustele erinevad piirmäärad, tuleb käibe andmed esitada kaupade ja teenuste kaupa eraldi. Valdavalt kehtib riikides üksnes üks maksukohustuslasena registreerimise piirmäär ja sellisel juhul tuleb teave esitada kogu kindla liikmesriigi käibe kohta kokku. Lõikes 5 sätestatakse kohustus teatada maksuhalduri elektroonilise portaali kaudu eelteates esitatud andmete muudatusest. See puudutab ka olukorda, kui isik soovib lisaks eelteates esitatud liikmesriigile või liikmesriikidele veel lisaks muus liikmesriigis rakendada maksuvabastust. Sellisel juhul ei esitata uut eelteadet, vaid info esitatakse esialgse eelteate muudatusena. Eelteate muudatuse esitamisel kasutab isik temale väikeettevõtete erikorra rakendamiseks antud registreerimisnumbrit järelliitega „EX“, mis võimaldab esitatud info siduda tema eelteatega. Eelteate andmete muudatustest teavitamisel, näiteks uue liikmesriigi lisamisest väikeettevõtete erikorra rakendusalasse, ei esitata käibe kvartaliandmeid, mis sisalduvad lõike 8 alusel esitatavates aruannetes. Lõike 6 kohaselt on isikul õigus teises liikmesriigis maksuvabastust rakendada kuupäevast, millal ta on saanud pärast esitatud eelteadet maksuhaldurilt erikorra rakendamiseks registreerimisnumbri. Kui isik on eelteate muudatusega teavitanud soovist veel muus liikmesriigis maksuvabastust rakendada, saab ta seda teha alates kuupäevast, millal maksuhaldur kinnitab temale antud registreerimisnumbri kehtivuse. Lõike 7 kohaselt tuleb pärast maksuhalduril eelteate saamist anda väikeettevõtete erikorra rakendamiseks isikule kas registreerimisnumber järelliitega „EX“ või kui see on isikul juba olemas, siis selle numbri kehtivuse kinnitus eelteate muudatusega esitatud info põhjal, hiljemalt 35. tööpäeval pärast isiku eelteate või selle muudatuse esitamist. Maksuhaldur annab isikule registreerimisnumbri või kinnitab selle numbri kehtivuse, kui erikorra rakendamise tingimused on täidetud ja seda on kinnitanud ka selle teise liikmesriigi maksuhaldur, kus isik soovib erikorda rakendada. Seega sõltub maksuhaldur ka teise liikmesriigi maksuhaldurist, kuna alles pärast teise liikmesriigi maksuhaldurilt saadud tagasisidet, et konkreetne isik vastab selles riigis väikeettevõtete erikorra rakendamise tingimustele, saab ta isikule anda registreerimisnumbri või kinnitada isikule juba antud numbri kehtivust erikorra rakendamiseks. Kui teise liikmeriigi maksuhalduri hinnang viibib isiku suhtes vajalike kontrollide tõttu maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise ärahoidmise eesmärgil, teavitab maksuhaldur isikut tähtaja pikendamisest. Kui maksuhaldur ei anna isikule eelteate alusel registreerimisnumbrit või eelteate muudatuse korral ei kinnita registreerimisnumbri kehtivust või lõpetab isiku õiguse rakendada erikorda ühenduse piirmäära ületamise tõttu, on isikul võimalik sellise otsuse vaidlustamiseks pöörduda maksuhalduri poole. Kui isikule ei anta eelteate alusel registreerimisnumbrit või eelteate muudatuse korral ei kinnitata registreerimisnumbri kehtivust või lõpetatakse isiku õigus rakendada erikorda teise liikmesriigi piirmäära ületamise tõttu, tuleb isikul sellise otsuse 12 vaidlustamiseks pöörduda selle teise liikmeriigi maksuhalduri poole, kuna iga konkreetse riigi maksuhaldur annab kinnituse selle kohta, kas isik täidab selle riigi maksuvabastuse rakendamise tingimusi. Lõike 8 kohaselt tuleb igal isikul, kellele on antud õigus rakendada erikorda, esitada kvartali kohta kvartalile järgneva kuu jooksul teave kogu käibest kõikide liikmesriikide, sealhulgas Eesti kohta eraldi. Nende riikide kohta, kus käivet ei tekkinud, märgitakse „0“. Seega esimese kvartali kohta, mis hõlmab kalendrikuid jaanuar, veebruar ja märts, tuleb maksuhaldurile esitada teave aprillikuu jooksul. Teave esitatakse maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu, kasutades selleks isikule erikorra rakendamiseks antud registreerimisnumbrit. Teabes esitatakse üksnes lõikes 3 nimetatud käive. Summad esitatakse eurodes. Kui mõnes liikmesriigis on kehtestatud mitu maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkimise piirmäära, siis teave sellise liikmesriigi käibe kohta tuleb esitada kaupade ja teenuste kaupa eraldi. Eelteate esitamisele järgneva kvartali kohta esitatavas teabes tuleb esitada ka käibe andmed perioodi kohta, mis jääb eelteate esitamise ja sellele järgneva kvartali vahele, et vältida lünka, mis esitamisele kuuluvatest andmetest vastasel korral tekiks. Kui pärast kalendriaasta käibe kohta teabe esitamist tekib vajadus esitatud teavet muuta, tuleb see esitada konkreetse kvartali kohta uuesti. Eelnevate perioodide kohta esitatud teavet ei saa korrigeerida järgmises/jooksvas perioodis. Lõige 9 näeb ette, et kui erikorda rakendava isiku kalendriaasta käive ühenduses ületab piirmäära 100 000 eurot, on isikul kohustus sellest maksuhaldurit teavitada 15 tööpäeva jooksul alates nimetatud käibe ületamisest ja esitada teave jooksva kvartali algusest kuni ühenduses kalendriaasta käibe piirmäära ületamiseni. Näiteks, kui isiku kalendriaasta käive ühenduses ületab 5. mail piirmäära 100 000 euro, tuleb tal sellest maksuhaldurit teavitada 15 tööpäeva jooksul ja esitada teave jooksva kvartali käibe kohta liikmesriikide kaupa, milles on hõlmatud periood 1. aprillist kuni 5. maini. Lõike 10 kohaselt, arvestades, et eelteates ja kvartaliaruandes esitatakse summad eurodes, tuleb käibed, mis on tehtud muus valuutas kui euro, eurodeks ümber arvestada. Selleks kasutatakse kalendriaasta esimesel päeval Euroopa Keskpanga avaldatud vahetuskurssi või kui selle päeva kohta ei ole kursse avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskurssi. Lõikes 11 sätestatakse olukorrad, millal maksuhaldur lõpetab osaliselt või täielikult väikeettevõtete erikorra rakendamise õiguse ehk isiku õiguse teises liikmesriigis maksuvabastust rakendada. Arvestades, et erikorra rakendamine on isikute jaoks vabatahtlik, võib erikorda rakendav isik igal ajal sellest maksuhaldurit teavitades loobuda. Erikorda ei ole õigus rakendada juhul, kui asjaomase liikmesriigi maksukohustuslasena registreerimise piirmäär on ületatud, arvestades ka ülemineku meetmeid (vt lõike 13 selgitus), kui vastav liikmesriik on otsustanud need kehtestada. Kui ühenduse kalendriaasta käibe piirmäär 100 000 eurot on ületatud, ei ole õigus erikorda rakendada üheski teises liikmesriigis, välja arvatud Eestis, seda eeldusel, et KMSi § 19 lõikes 1 sätestatud maksukohutuse tekkimise piirmäär 40 000 eurot ei ole ületatud. Erikorra rakendamine lõpetatakse ka juhul, kui erikorda rakendav isik on teatanud oma tegevuse lõpetamisest või kui maksuhaldur võib seda muul viisil eeldada. Maksuhaldur saab eeldada isiku tegevuse lõpetamist näiteks, kui mitme järjestikuse kvartali jooksul isik käivet teistes liikmesriikides ei deklareeri. 13 Lõike 12 kohaselt on maksuhalduril õigus lõpetada isiku õigus rakendada erikorda, kui isik ei esita iga kvartali kohta lõikes 8 nimetatud teavet või korduvalt hilineb selle teabe esitamisega. Lõige 13 sätestab erikorra lõpetamise tähtajad. Maksuhaldur teavitab erikorda rakendavat isikut erikorra rakendamise lõpetamisest kõikides teistes liikmesriikides või üksnes konkreetses teises liikmesriigis otsusega elektrooniliselt. Kui erikorra rakendamise lõpetamine on seotud kalendriaasta piirmäära ületamisega, jõustub otsus asjaomase piirmäära ületamise kuupäevast. Seega, kui on tegemist ühenduse aastakäibe piirmäära ületamisega, lõpetatakse erikorra rakendamine kõigis teistes liikmesriikides ka juhul, kui igas konkreetses liikmesriigis nende riikide aastakäibe piirmäärad ei ole ületatud. Kui on ületatud ühe või mõne liikmesriigi, kus isik erikord rakendab, aastakäibe piirmäär, kuid mitte ühenduse piirmäär, lõpetatakse erikorra rakendamine üksnes selles liikmesriigis, kus selle riigi aastakäibe piirmäär on ületatud, piirmäära ületamise kuupäevast. Kui liikmesriik on kehtestanud üleminekumeetmed, lõpetatakse sellises liikmesriigis erikorra rakendamine üleminekumeetmeid arvestavatel tingimustel teisest liikmesriigist saadud teavituse põhjal. Üleminekumeetmena on liikmesriikidel õigus lubada isikutel rakendada maksuvabastust kuni kalendriaasta lõpuni, kui kalendriaasta käibe piirmäär ületatakse kalendriaastal olenevalt riigi valikust kas kuni 10% või 25%. See on liikmesriigi valik otsustada, kas seda meedet kasutada. Eesti sellist maksukohustuslasena registreerimisele eelnevat üleminekumeedet ei rakenda. Muudel juhtudel jõustub erikorra rakendamise lõpetamine otsuses nimetatud kuupäeval. See sõltub maksuhaldurile erikorda rakendava isiku või teise liikmesriigi esitatud või kättesaadavast teabest. Näiteks isik on ise teatanud tegevuse lõpetamisest või teine liikmesriik on teatanud isiku tingimustele mittevastamist. Lõike 14 kohaselt ei ole isikul õigus rakendada erikorda ühenduse kalendriaasta piirmäära ületamisel alates piirmäära ületamisest ka sellele järgneval kalendriaastal siis, kui erikorra rakendamise tingimused on täidetud. Siiski ei teki isikul seetõttu kohustust registreerida ennast Eestis käibemaksukohustuslasena, kui tema kalendriaasta KMSi § 19 lõike 1 kohane käibe piirmäär 40 000 eurot ei ole ületatud. Lõike 15 kohaselt ei ole isikul õigust rakendada erikorda teises liikmesriigis selle liikmesriigi kalendriaasta käibe piirmäära ületamisel piirmäära ületamise järgneval kalendriaastal ka siis, kui erikorra rakendamise tingimused on täidetud. Liikmesriikidel on õigus seda perioodi pikendada kahele kalendriaastale. 3.7. Eelnõu § 1 punkt 16 – KMSi § 22 KMSi § 22 lõike 1 kohaselt võib maksukohustuslasena registreeritud isik esitada avalduse enda registrist kustutamiseks, kui tema prognoositav maksustatav käive ei ületa järgneva 12 kuu jooksul KMSi § 19 lõikes 1 sätestatud piirmäära. Muudatusega täiendatakse isiku maksukohustuslasena registrist kustutamise tingimusi, et need oleks vastavuses kehtestatava uue korraga, mis annab isikutele võimaluse liidus väikeettevõtete erikorra alusel maksuvabastust rakendada. Seetõttu lisatakse tingimus, et kui isiku käive on ületanud jooksval ja eelneval kalendriaastal KMSi § 19 lõikes 1 sätestatud piirmäära 40 000 eurot, ei kustutata isikut maksukohustuslasena registrist ja tal tuleb kuni tingimuste täitmiseni jätkata tegevust maksukohustuslasena. Sellest põhimõttest lähtudes on täiendatud ka lõike 2 punkti 4 ja lõiget 21, mis puudutavad ettevõtlusega tegeleva teise liikmesriigi isiku registrist kustutamist. 3.8. Eelnõu § 1 punktid 17–22 ja 25 – KMSi §-d 26–28 ning § 30 lõige 6 KMSi § 27 muudatusega lisatakse käibedeklaratsiooni koosseisu ühendusesisese käibe aruanne (VD), mis on KMSi kohaselt kehtestatud eraldi vormina seaduse § 28 alusel. Kehtiva KMSi kohaselt moodustab käibedeklaratsiooni käibedeklaratsioon KMD koos lisaga KMD INF. Ühendusesisese käibe aruanne on käibedeklaratsioonist eraldi, sellele kehtib eraldi vorm ja selle 14 esitamist reguleerib KMSi § 28. KMSi § 28 tunnistatakse kehtetuks ja ühendusesisese käibe andmete käibedeklaratsioonil kajastamise põhimõtted sätestatakse § 27 lõikes 15. Muudatuse tulemusena saab ühise deklaratsiooni nimetuseks käibedeklaratsioon, st praegusest käibedeklaratsiooni nimetusest jäetakse välja sõna „lisa“. Kehtiva korra kohaselt esitatakse ühendusesiseste tehingute kohta aruanne käibedeklaratsioonist eraldi, millel tehingute väärtused esitatakse euro täpsusega, samas käibedeklaratsioonil esitatakse andmed eurodes sendi täpsusega. Muudatuse tulemusena esitatakse kõik andmed käibedeklaratsioonil ja need deklareeritakse eurodes sendi täpsusega. Muudatuse tulemusena jääb seadusest välja KMSi § 28 lõikes 5 sätestatud kohustus lisada teise liikmesriigi isikule võõrandatud uue transpordivahendi, mis toimetatakse teise liikmesriiki, puhul ühendusesisese käibe aruandele selle transpordivahendi müümisel väljastatud arve koopia. Lisaks kavandatakse asendada deklaratsioonide vormid andmekoosseisudega, mille kehtestab rahandusminister määrusega. KMSi § 30 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud sätte alusel on maksukohustuslasel kohustus maksuhaldurit käibedeklaratsioonil teavitada, mitu sõiduautot kasutab ta vaid ettevõtluse jaoks ja mitut nii ettevõtluse kui ka isiklikul otstarbel. Maksuhaldur saab vajaduse korral sellised andmed Transpordiametilt ja sellisel käibedeklaratsioonil teavitamisel vajadus puudub. 3.9. Eelnõu § 1 punkt 23 – KMSi § 29 lõige 1 KMSi § 29 lõike 1 kohaselt on isikul õigus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatud tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaks. Paragrahvis 191 sätestatud võimaluse tõttu rakendada teises liikmesriigis väikeettevõtete erikorda, st maksuvabastust, piiratakse sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust nende kaupade ja teenuste puhul, mida kasutatakse erikorra alusel kaupade võõrandamiseks või teenuste osutamiseks. Näiteks, Eesti maksukohustuslane osutab Lätis füüsilisele isikule kinnisasja remonditeenust. Sellisel juhul on Eesti ettevõtjal valik, kas registreerida ennast maksukohustuslasena Lätis või rakendada Lätis KMSi § 191 alusel väikeettevõtete erikorda. Eesti maksukohustuslasel on selline valik eeldusel, et erikorra rakendamiseks on tingimused täidetud. Kui ettevõtja registreerib end maksukohustuslasena Lätis, on tal õigus ka sisendkäibemaksu tagastusele. Kui ettevõtja valib väikeettevõtete erikorra rakendamise, siis tal Lätis maksukohustust ei teki ning tal puudub õigus Lätis teenuse osutamiseks kasutatavate kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu maha arvata. 3.10. Eelnõu § 1 punktid 26 ja 27 – KMSi § 32 lõige 4 KMSi § 32 lõike 4 järgi lähtutakse põhivara soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamisel prognoosist, milleks põhivara hakatakse kasutama. Seejärel korrigeeritakse põhivara soetamisel maha arvatud sisendkäibemaksu iga kalendriaasta lõpus, lähtudes sellest, kuidas seda põhivara tollel aastal kasutati. Sisendkäibemaksu korrigeerimise periood on kinnisasja puhul kümme kalendriaastat ja muu põhivara korral viis kalendriaastat. Prognoosi järgi sisendkäibemaksu mahaarvamine on eriti probleemne kinnisasja puhul. Selline kord annab põhjendamatu eelise nendele maksukohustuslastele, kes esialgu deklareerivad, et hakkavad kinnisasja kasutama maksustatava käibe jaoks, kuid tegelikult võtavad selle kasutusele maksuvaba käibe jaoks, näiteks eluruumi üürimiseks. Eelis tekib seetõttu, et kinnisasja soetamisel saab maksukohustuslane sisendkäibemaksu maha arvata prognoosi järgi, kuid hiljem maksuvaba 15 käibe jaoks kasutamisel korrigeerib maha arvatud sisendkäibemaksu 1/10 osas kalendriaastas kümne aasta jooksul. Kui põhivara esmasel kasutusele võtmisel selle kasutamine maksustatava käibe jaoks erineb prognoositud osatähtsusest, korrigeeritakse muudatuse kohaselt maha arvatud sisendkäibemaks täies ulatuses selle järgi, kuidas seda põhivara esmalt kasutatakse. Selline käsitlus on rohkem kooskõlas käibemaksuarvestuse põhimõttega, kuna sisendkäibemaksu mahaarvamisel lähtutakse prognoosi asemel sellest, milleks tegelikult põhivara hakatakse kasutama. Muudatuse tulemusena kaob ka maksukohustuslastel motivatsioon esitada prognoos tegelikkusest erinevalt. Euroopa Kohus kohtuasjas C-791/18 otsustas, et selline ümberarvestuse kord, mis tehakse põhivara esmasel kasutamisel, on kooskõlas käibemaksudirektiivi artiklitega 184–187. Edaspidist iga-aastast sisendkäibemaksu korrigeerimise korda, mis on sätestatud KMSi § 32 lõigetes 41 ja 42, ei muudeta. Näiteks, 2025. aastal hakatakse ehitama hoonet, mis kavandatakse võõrandada. Ehituskuludelt tasutakse käibemaksu 100 000 eurot ning see arvatakse sisendkäibemaksuna oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha. Ehitis valmib mais 2026, kuid esialgsed plaanid on muutunud ja see võetakse juunis 2026 kasutusele eluruumi üüriteenuse osutamiseks. Kuna kasutusotstarve muutus, tuleb maha arvatud sisendkäibemaksu korral teha ümberarvestus. Seega 2026. aasta juunikuu käibedeklaratsioonil vähendatakse mahaarvamisele kuuluvat sisendkäibemaksu 100 000 euro võrra. 3.11. Eelnõu § 1 punktid 28 ja 29 – KMSi § 41 lõiked 1, 5 ja 9 KMSi §-s 41 on sätestatud kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikord. Eelnõu kohaselt täpsustatakse lõike 1 sõnastust käibemaksudirektiivi artiklis 314 sätestatu kohaselt. Lõigete 5 ja 9 sõnastust muudetakse 2025. aasta 1. jaanuarist kehtima hakkava direktiivi artikli 316 muudatuse järgi. Selle kohaselt on õigus erikorda rakendada originaalkunstiteose edasimüügil lisaks sellele, kui teos on ostetud autorilt või autoriõiguse valdajalt, ka juhul, kui teose müüb edasimüüjale teine maksukohustuslane, kes erikorda ei rakenda. Enne käibemaksudirektiivi muudatust oli selline õigus üksnes juhul, kui liikmesriik oli kehtestanud originaalkunstiteostele vähendatud käibemaksumäära. Eestis sellist vähendatud määra ei ole kohaldanud ja seetõttu pole sellist olukorda seni ka kõnealuses erikorras sätestatud. 3.12. Eelnõu § 1 punkt 32 – KMSi normitehnilise märkuse täiendamine Normitehnilist märkust muudetakse, lisades viited ülevõetavatele direktiividele. 3.13. Eelnõu § 2 – MKSi § 10 lõige 2 ja § 17 lõige 2 MKS sätestab maksuhalduri tegevusele reeglid ning isikute õigused ja kohustused eelkõige maksumenetluse raamistikus. Maksuhalduri ülesanded on sätestatud MKSi §-s 10. Eelnõu kohaselt laiendatakse maksuhalduri pädevust ja lisatakse MKSi § 10 lõikesse 2 punkt 10, et amet saaks teha järelevalvet KMSi lisatava väikeettevõtete erikorra rakendajate arvestuse pidamise ja aruandmise kohustuse täitmise üle. MKSi § 17 lõike 2 punkti 18 kohaselt kantakse maksukohustuslaste registrisse andmed teise liikmesriigi ettevõtlusega tegeleva isiku kohta, kes soovib Eestis rakendada maksuvabastust ja on oma asukohariigi maksuhaldurile esitanud eelteate väikeettevõtete erikorra rakendamiseks Eestis (KMS § 19 lõige 11), ning Eestis asukohta omava ettevõtlusega tegeleva isiku kohta, kes soovib rakendada teises liikmesriigis väikeettevõtete erikorda (KMS § 191). 4. Eelnõu terminoloogia 16 Eelnõu ei näe ette uute mõistete kasutusele võtmist. 5. Eelnõu vastavus liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Nõukogu direktiivide (EL) 2020/285 ja (EL) 2022/542 normide ja KMSi sätete võrdlustabel on seletuskirja lisas 1. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga kavandatud muudatused on majandusliku mõjuga ja mõju on ka riigiasutustele. Üldist majanduskeskkonda muudatused ei mõjuta. Väikeettevõtete erikord lihtsustab väikeettevõtete piiriülest tegevust, kuid see üldist majanduskeskkonda, sealhulgas ettevõtete konkurentsi, ei mõjuta. Eeldatavat olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele ei tuvastatud. 6.1. Kavandatud muudatus: väikeettevõtete erikord ja maksukohustuslasena registreerimise tingimused (KMS §-d 3, 19, 191, 21, 22, 29 ja 44) Mõju valdkond 1: majanduslik mõju. Mõju sihtrühm 1: Eestis asukohta omavad ettevõtlusega tegelevad isikud. Mõju kirjeldus. Muudatus puudutab Eestis asukohta omavate selliste ettevõtjate tegevust, kellel tekib käive ka teistes liikmesriikides. Olenemata sellest, kas see ettevõtja on Eestis registreeritud maksukohustuslasena või mitte, on tal õigus rakendada teises liikmesriigis maksukohustuse tekkimisel väikeettevõtete erikorda (KMS § 191) ehk maksuvabastust, kui isiku aastakäive ühenduses ei ületa 100 000 eurot ja aastakäive teises liikmesriigis ei ületa selles liikmesriigis registreerimiskohustuse tekkimise piirmäära. Erikorra rakendamisel ei pea ettevõtja end registreerima teises liikmesriigis maksukohustuslasena, st tal on võrdselt teises liikmesriigis asukohta omavate isikutega õigus tegutseda maksukohustuslasena registreerimata kuni selles teises liikmesriigis kehtiva maksukohustuslasena registreerimise piirmäära ületamiseni. Tegemist on isiku valikuõigusega nimetatud erikorda rakendada. Kui isik seda ei soovi, tekib teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise kohustus seal kohe maksustatava käibe tekkimise päevast konkreetses liikmesriigis kehtiva korra kohaselt. Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatused ei too eeldatavalt kaasa kohanemisraskusi. Üle piiride tegutsevatele väikeettevõtjatele tekib juurde võimalus lihtsustada oma tegutsemist teistes liikmesriikides. Mõju avaldumise sagedus on väike või keskmine, kuna tegemist on ettevõtja valikuga väikeettevõtete erikorda teises liikmesriigis rakendada ning sellise soovi korral tekib ettevõtjal kohustus esitada elektrooniliselt käibe kvartaliaruandeid. Erikorra rakendamine lihtsustab ettevõtja igapäevast tegevust, kuna erikorra rakendamata jätmisel tuleks ettevõtjal teises liikmesriigis tegutsemisel registreerida ennast selles liikmesriigis maksukohustuslasena ja täita kõiki selles liikmesriigis maksukohustuslastele kehtestatud nõudeid. Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Tegemist on ettevõtja valikuõigusega, mis puudutab kõiki Eestis asukohta omavaid ettevõtlusega üle piiride tegelevaid isikuid, kelle kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot. Hinnanguliselt mõjutab see ligi 9000 ettevõtet, püsides äriregistri andmetele tuginedes 2022. aasta tasemel. 17 Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus on positiivse mõjuga üle piiride tegutsevatele ettevõtjatele, kelle kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot. Tegemist on lihtsustusega, mis vähendab isiku halduskoormust teises liikmesriigis maksukohustuse täitmisel, kui teises liikmesriigis toimuv käive on väike, jäädes alla teises liikmesriigis kehtestatud maksukohustuslasena registreerimise piirmäära. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Mõju sihtrühm 2: teises liikmesriigis asukohta omavad ettevõtlusega tegelevad isikud, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad. Mõju kirjeldus. Teises liikmesriigis asukohta omavad isikud ei pea ennast registreerima Eestis maksukohustuslasena, kui nende kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot ega ületa ka Eestis maksukohustuslasena registreerimise piirmäära 40 000 eurot. Nendel isikutel, kellel on nimetatud tingimused täidetud, kuid on ennast registreerinud Eestis maksukohustuslasena, on õigus taotleda enda registrist kustutamist. Tegemist on väikeettevõtjate halduskoormust vähendava muudatusega. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike, kuna sarnaselt sihtrühmale 1 ei too muudatused eeldatavalt kaasa kohanemisraskusi ega mõjuta ettevõtja igapäevast tegevust. Mõjutatud sihtrühm on väike. Eestis on registreeritud 400 teise liikmesriigi isikust mitteresidenti, kelle kalendriaasta maksustatav käive Eestis ei ületa 40 000 eurot. Nendel isikutel on õigus taotleda enda maksukohustuslaste registrist kustutamist, kui KMSi § 19 lõike 11 tingimused on täidetud. Hinnanguliselt jääb sihtrühma suurus alla 1% kogu maksukohustuslaste arvust (ca 119 000). Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus on positiivse mõjuga, kuna teises liikmesriigis asukohta omavad väikeettevõtjad, kelle kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot ega ületa ka Eestis maksukohustuslasena registreerimise piirmäära, ei ole kohustatud ennast maksustatava käibe tekkimisel Eestis maksukohustuslasena registreerima. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Mõju sihtrühm 3: kindlustus- ja finantsteenuseid osutavad ettevõtjad ning kinnisvaraettevõtjad. Mõju kirjeldus: võrreldes kehtiva korraga lisatakse maksukohustuslasena registreerimise piirmäära 40 000 eurot arvestusse mõned maksuvabad tehingud, nagu kindlustus- ja finantsteenused, kui need ei ole juhusliku iseloomuga, ja ka maksuvabad kinnisvaratehingud, välja arvatud põhivara võõrandamine ja juhuslikud tehingud. Piirmäära arvestusest jäävad välja üle piiride osutatavad teenused, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kuid need ei ole tavapäraselt väikeettevõtja tegevused. Seega muudatus puudutab eelkõige kindlustus- ja finantssektoris tegutsevaid ettevõtjaid ehk maksuvaba käibega isikuid, kelle maksustatav käive on alla 40 000 euro ja kes kehtiva korra kohaselt ei pea ennast Eestis maksukohustuslasena registreerima. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on keskmine, kuna muudatused ei too eeldatavasti kaasa kohanemisraskusi. Maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkimine ei mõjuta oluliselt kindlustus- ja finantssektoris tegutsevate selliste ettevõtjate igapäevast tegevust, kelle maksustatav käive jääb alla 40 000 euro piirmäära. Maksukohustuse tekkimine puudutab üksnes nimetatud sektoris tegutsevate isikute muude teenuste ja kaupade käivet. Kuid arvestades, et tegemist ei ole väikeettevõtjatega, siis käibemaksukohustusest tekkivate nõuete täitmine ei muuda nende tegevust majanduslikult ebasoodsaks. Muude teenuste ja kaupadega 18 seotud maksukohustuse tekkimine annab samas õiguse ka maksustatavatelt tehingutelt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ehk maksustamine toimub samadel alusel nagu teistes sektorites tegutsevatel ettevõtjate puhul. Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine: 2022. aasta majandusaasta aruande kohaselt on finantsteenuste osutamise, kindlustuse ja kinnisvara tegevusalal kokku 940 ettevõtet, kelle kasumiaruande põhjal ületab müügitulu (käive) 40 000 eurot, kuid kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena. Ühtlasi moodustab nende ettevõtete osakaal kõigi tegevusala ettevõtetest 11%. Järeldus mõju olulisuse kohta: maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkimisega suureneb isiku halduskoormus KMSi alusel maksukohustuslasele kehtestatud nõuete täitmise tõttu. Eelkõige peab selline isik esitama käibedeklaratsiooni ja maksustatavatelt tehingutelt arvestama ja tasuma käibemaksu. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna sihtrühma ei kuulu väikeettevõtjad, kelle käive on alla 40 000 euro kalendriaastas, ning maksukohustuse tekkimine puudutab üksnes selliste ettevõtjate kõrvaltegevust. Mõju valdkond 2: mõju riigiasutuste korraldusele. Mõju sihtrühm: maksuhaldur. Mõju kirjeldus. Muudatuse kohaselt kohustub maksuhaldur automaatse infovahetuse teel väikeettevõtete erikorda soovivate Eestis asukohta omavate isikute esitatud eelteated edastama komisjoni loodava veebiportaali kaudu eelteadetes märgitud teistele liikmesriikidele ja samas hindama teiste liikmesriikide edastatud Eestis maksuvabastust soovivate isikute eelteateid. Andmed edastatakse elektroonilise tüüpvormi abil. Seega töökoormuse suurenemine on seotud vajaliku IT-lahenduse väljatöötamisega ja maksumaksjate asjakohase teavituse- ja selgitustööga. Mõju ulatus on keskmine. Muudatus mõjutab maksuhalduri töökoormust, kuna väikeettevõtete erikorra rakendumisel lisandub eelteadete menetlemise kohustus ja see võib kaasa tuua vajaduse suurendada maksuhalduri personali. Mõju on väheoluline ja sagedus keskmine, kuna maksumaksjate teavitustöö ja kontrollitegevus on maksuhalduri igapäevane töö, kuid kehtima hakkavatest muudatustest tingituna on vahetult muudatustele eelneval ja järgneval perioodil teavitustegevuse vajadus suurem. IT-lahenduste väljatöötamisega seotud töökoormuse kasv on ühekordne. Pikemas perspektiivis IT-arenduste hooldus- ja jätkuarendus mõningal määral maksuhalduri töökoormust suurendavad. Nimetatud kulud on välja toodud punktis 7. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 6.2. Kavandatud muudatus: uue ehitise käsitluse laiendamine (KMS § 16 lõike 2 punkt 3) Mõju valdkond 1: majanduslik mõju. Mõju sihtrühm 1: maksukohustuslased. Mõju kirjeldus. Kehtiva korra järgi tuleb maksustada ehitise võõrandamist enne esmast kasutuselevõttu. Kasutuses olnud ehitisi ei pea maksustama. Selline kord võimaldab maksustamisest kõrvale hoiduda, võttes ehitise enne võõrandamist lühiajaliselt või näilikult kasutusele, et see võõrandada maksuvabalt lõpptarbijale. Maksuhalduri kontrollide käigus on täheldatud sellise suundumuse suurenemist. Üldjuhul võetakse eluruum näiliselt kasutusele, 19 näiteks majutusteenuse osutamiseks, kuni kuueks kuuks. Selline uue ehitise mittemaksustamine ei ole kooskõlas käibemaksu arvestuse põhimõttega. Käibemaksuarvestuse põhimõtte järgi peab kaupa, sealhulgas ehitist, käibemaksuga maksustama. Kasutusel olnud ehitise vabatahtliku maksustamise põhimõtte aluseks on käibemaksu kumulatsiooni vältimine, kuna ehitist kasutatakse aastaid ja igakordsel edasimüümisel käibemaksuga maksustamine võib kaasa tuua käibemaksu kumulatsiooni juhul, kui ei ole olnud sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalust. Uut ehitist tuleb maksustada kui tavalist kaupa. Uue ehitise mõistet laiendatakse selliselt, et maksustada tuleb ka ehitise esmakordset võõrandamist pärast kasutuselevõttu ühe aasta jooksul. Selline kord vähendab maksukohustuslase motivatsiooni näidata uue ehitise kasutamist tegelikkusest erinevalt või teha toiminguid käibemaksu tasumise vältimiseks. Samas ei too see kord kaasa käibemaksu kumulatsiooni, kuna ehitise maksustamisel on ka selle soetamisel tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Muudatus aitab parandada konkurentsitingimusi ka nende ettevõtete vahel, kes müüvad uusi ehitisi. Mõju ulatus on keskmine ja avaldumise sagedus on väike. See puudutab maksukohustuslasi, kes võõrandavad ehitise aasta jooksul pärast kasutuselevõttu või formaalset kasutuselevõttu. Maksuhalduri andmetel puudutab see eelkõige neid isikuid, kes esitavad valeandmeid maksuhaldurile, et uusi ehitisi võõrandada maksuvabalt. Kui isik on kavandanud maksuvabalt müüa uue ehitise, mis on kasutusel olnud kuni aasta, siis peab ta kohanema uue olukorraga ja arvestama asjaoluga, et tehingult tuleb tasuda käibemaks. Mõjutatud sihtrühm on väike. Muudatus puudutab ca 100 maksukohustuslast, kes kogu maksukohustuslaste arvust (119 000) on ca 0,1%. Maksuhalduri riskianalüüsi järgi jätavad riigile uusehitiste müügilt käibemaksu tasumata ca 130 isikut aastas. Ettevõtjate kontrollimisel väidab neist ca 75%, et tegemist on enne võõrandamist kasutusele võetud ehitisega. Üldjuhul on nende ehitiste võõrandamine toimunud kuue kuu jooksul arvates ehitise kasutusele võtmisest. Mõju on ebaoluline. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Maksuhalduri andmetel puudutab see muudatus ca 100 isikut, kes müüvad uusi ehitisi, kuid esitavad valeandmeid nende kasutamise kohta. Maksukohustuslased, kes võõrandavad ehitise aasta jooksul pärast selle esmast kasutuselevõttu, peavad ehitise võõrandamist maksustama. Samas ehitise maksustamise korral on õigus selle soetamisel tasutud sisendkäibemaksu maha arvata. Maksustamisele kuulub lisandväärtus, mille moodustavad tööjõukulu ja kasum. Käibemaksu kumulatsiooni ei teki. Muudatus, mille tulemusena maksustatakse kõiki uusi ehitisi, parandab samas konkurentsitingimusi uusi ehitisi müüvate ettevõtete vahel. Mõju sihtrühm 2: lõpptarbijad. Mõju kirjeldus. Isikud, kellele võõrandatakse n-ö kasutuses olnud uus ehitis, saavad selle osta käibemaksuvabalt ehk hinnaga, mille korral kauba võõrandaja tööjõukulu ja kasum on käibemaksuga maksustamata. Samas ei taga see hinnalangetust, kuna soodsate turuolude korral saab müüja jätta käibemaksu osa oma kasumiks. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike või puudub. Lõpptarbijad, eelkõige füüsilised isikud, ostavad elu jooksul harva uue elamu või eluruumi. Suur osa neist ei osta seda elu jooksul kordagi. Eeldatavalt ei ole muudatusel sellist mõju uute ehitiste müügihindadele, et uute ehitistega tehtavate tehingute arv ja füüsiliste isikute soov soetada uut ehitist väheneb. Mõjutatud sihtrühm on väike – ca 360 isikut aastas. Kogu elanikkonnast ja isikutest, kes ei ole 20 maksukohustuslased, moodustab see tühise osa. Maksuhalduri andmetel tehti 2023. aastal uute ehitistega 480 tehingut, kus müüja on jätnud käibe deklareerimata, viidates selle kasutusele enne võõrandamist. Sealjuures olid ostjatest 75% lõpptarbijad, kes ehitise maksustamisel ei oleks sisendkäibemaksu maha arvata saanud. Maa-ameti andmetel müüdi 2023. aastal 3657 uut korterit. Arvestades, et lisaks korteritele müüakse ka muid ehitisi, mida kasutatakse elamiseks või muul viisil mitteettevõtluseks, ja nende ostjad on 75% lõpptarbijaist, saab eeldada, et muudatus võib puudutada 12% uue ehitise ostjatest. Mõju on ebaoluline. Mõju valdkond 2: mõju riigiasutuste korraldusele. Mõju sihtrühm: maksuhaldur. Mõju kirjeldus. Maksuhaldurile on töömahukas üles leida maksukohustuslane, kes on esitanud valeandmeid ehitise maksuvaba võõrandamise kohta, ning tõendada, et esitatud andmed ei ole õiged. Muudatuse tulemusena selles valdkonnas valeandmete esitamine väheneb ja seetõttu väheneb ka maksuhalduri töökoormus uute ehitiste kontrollimisel. Maksuhaldur saab suunata vabanevat ressurssi muude kontrollitoimingute tegemisele. Mõju olulisus, ulatus ja sagedus on väike. Muudatus kergendab maksuhalduri tööd. Muudatusest mõjutatud maksupettusi on aastas ca 100 ning see ei too maksuhalduri töös kaasa olulisi muudatusi. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 6.3. Kavandatud muudatus: sisendkäibemaksu ümberarvestus põhivara kasutusele võtmisel (KMS § 32 lõige 4) Mõju valdkond 1: majanduslik mõju. Mõju sihtrühm: maksukohustuslased. Mõju kirjeldus: kehtiva korra järgi saab maksukohustuslane põhivara soetamisel sisendkäibemaksu maha arvata selle põhjal, kuidas ta prognoosi kohaselt hakkab põhivara kasutama. Selline prognoosi järgi sisendkäibemaksu mahaarvamine motiveerib maksukohustuslasi esitama prognoosi tegelikkusest erinevalt. Valeandmeid esitatakse eelkõige uute eluruumide soetamisel. Maksuhaldurile väidetakse, et eluruumi hakatakse kasutama maksustatava käibe jaoks, kuid tegelikult võetakse kasutusele maksuvaba käibe jaoks. Eelkõige väidetakse, et eluruum ostetakse müügiks, kuid tegelikult hakatakse seda üürima. Esineb ka juhuseid, kus ettevõtja plaanibki uusehitise osta müügiks, kuid plaan ei teostu ja antakse üürile. Kinnisasja kasutama hakkamisel maksuvaba käibe jaoks tuleb korrigeerida maha arvatud sisendkäibemaksu kümme aastat iga kalendriaasta lõpus 1/10 osas. Seega kehtiva korra kohaselt makstakse sel juhul maha arvatud sisendkäibemaks riigile tagasi kümne aasta jooksul. See annab maksueelise isikutele, kes prognoosivad põhivara kasutamist maksustatava käibe jaoks, kuid tegelikult võtavad selle kasutusele maksuvaba käibe jaoks. Seega parandab muudatus ka konkurentsitingimusi. Samuti vastab see muudatus paremini käibemaksuarvestuse põhimõttele, kuna sisendkäibemaks, mida hakatakse hiljem korrigeerima, arvatakse maha lähtudes sellest, milleks põhivara hakatakse kasutama, mitte prognoosist. Muudatus puudutab ka neid maksukohustuslasi, kes esialgu prognoosisid, et kasutavad põhivara maksuvaba käibe jaoks, aga tegelikult hakkavad kasutama maksustatava käibe jaoks. Nemad saavad põhivara kasutusele võtmisel maha arvata sisendkäibemaksu, mida nad soetamisel maha ei arvanud. Kui prognoos põhivara kasutamise kohta erineb selle esmasest kasutamisest, tuleb muudatuse 21 kohaselt teha sisendkäibemaksu ümberarvestus maksustamisperioodil, millal põhivara esmaselt kasutusele võetakse, lähtudes põhivara kasutusotstarbest. Sel juhul ei ole maksukohustuslasel motivatsiooni esitada prognoosi, mis erineks esmasest kasutamisest. Maksukohustuslased esitavad vähem valeandmeid ja väheneb neile põhjendamatu eelise andmine. Mõju ulatus on keskmine ja avaldumise sagedus on väike. See puudutab maksukohustuslasi, kes prognoosivad põhivara kasutamist erinevalt sellest, kuidas põhivara tegelikult esmalt kasutama hakatakse. Muudatus puudutab ettevõtte käibevahendite kasutamist. Maksukohustuslased, kes prognoosivad, et soetavad eluruumi maksustatava käibe jaoks, kuid tegelikult hakkavad kasutama seda üüriteenuse osutamiseks, ei saa muudatuse kohaselt tagastatud sisendkäibemaksu kasutada enam kümne aasta jooksul, vaid peavad põhivara kasutusele võtmisel tegema maha arvatud sisendkäibemaksu osas ümberarvestuse. Seega, sellistel ettevõtetel kaob turul eelis. Samas on positiivne mõju nendele maksukohustuslastele, kes kavandavad soetada põhivara maksuvaba käibe jaoks, kuid enne kasutusele võttu võõrandavad selle, kuna muudatuse kohaselt saavad nad maha arvata kogu sisendkäibemaksu põhivara võõrandamise kuul, mitte enam ehitiste puhul kümne aasta jooksul. Mõjutatud sihtrühm on väike, ca 600 isikut aastas ehk 0,5% maksukohustuslastest (119 000). Muudatus puudutab eelkõige maksukohustuslaste soetatud eluruume. Teiste põhivarade korral üldjuhul prognoos ei erine sellest, milleks põhivara tegelikult kasutama hakatakse. Eluruume soetavaid äriühinguid, kes on soetamisel sisendkäibemaksu maha arvanud, on maksuhalduri analüüsi kohaselt aastatel 2020–2022 olnud keskmiselt 684 aastas, seejuures riskiga (s.o kahtlusega, et prognoos ei vasta tegelikule kasutusele) on neist 52% ehk 356 ettevõtet aastas. Selliste ettevõtete kontrollide käigus on maksuhalduri tuvastatud rikkumistest ca 80% puhul tegemist juhtumitega, kus soetatud kinnisasja esmane kasutus ei vastanud sisendkäibemaksu mahaarvamisel esitatud prognoosile. Muudatus puudutab nii neid maksukohustuslasi, kes eluruumi kasutusele võtmise aastal teevad sisendkäibemaksu ümberarvestuse ise 1/10 osas, kui ka neid, kes on põhjendamatult selle arvestuse tegemata jätnud. Seega muudatus puudutab ca 600 isikut aastas. Mõju olulisus on väike. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Maksukohustuslased, kes prognoosivad, et hakkavad põhivara kasutama maksustatava käibe jaoks, kuid tegelikult võtavad kasutusele maksuvaba käibe jaoks, saavad kehtiva korra järgi sisendkäibemaksu maha arvata prognoosi kohaselt, mille maksavad riigi tuludesse tagasi kinnisasjade puhul kümne aasta ja muu põhivara puhul viie aasta jooksul. Kui ettevõte prognoosib, et hakkab põhivara kasutama maksustatava käibe jaoks, kuid tegelikult võtab esmalt kasutusele maksuvaba käibe jaoks, peab muudatuse kohaselt põhivara kasutusele võtmisel maha arvatud sisendkäibemaksu riigi tuludesse tagasi maksma. Samas maksukohustuslane, kes vastupidi prognoosib põhivara kasutamist maksuvaba käibe jaoks, kuid tegelikult võtab esmalt kasutusse maksustatava käibe jaoks, saab sisendkäibemaksu maha arvata kogu ulatuses selle kasutusele võtmisel. Seega muudatus puudutab ettevõtte käibevahendite kasutamist. Selline käibemaksuarvestus, mis lähtub sellest, milleks tegelikult hakatakse põhivara kasutama, vastab rohkem käibemaksuarvestuse põhimõttele. Edaspidist põhivara soetamisel sisendkäibemaksu iga- aastast korrigeerimiskorda ei muudeta. Mõju valdkond 2: mõju riigiasutuste korraldusele. Mõju sihtrühm: maksuhaldur Mõju kirjeldus. Maksuhalduril üldjuhul ei ole võimalik enne põhivara kasutuselevõttu kontrollida maksumaksja esitatud informatsiooni õigsust selle plaanitava kasutamise kohta. Kui maksumaksja väidab, et soetab eluruumi müügiks või majutusteenuse osutamiseks, kuid 22 tegelikult annab selle maksuvabalt üürile, on maksuhalduril raske tõendada, et ta seda ei tee, kui eluruumi ei ole veel kasutusele võetud. Maksuhaldur on vaidlustanud maksumaksja väidet juhul, kui maksuhaldurile esitatakse informatsioon, et eluruum soetatakse maksustatava käibe jaoks, kuid samas pannakse kinnisvara portaali üürikuulutus. Kuid kuulutuste jälgimine ja vaidlustamine on töömahukas ega anna ka igakordset tulemust. Muudatuse tulemusena kaob maksukohustuslasel motivatsioon esitada prognoos põhivara kasutamise kohta erinevalt selle esmasest kasutuselevõtust. See kergendab maksuhalduri tööd ja võimaldab ressurssi paremini kasutada. Mõju olulisus ja ulatus on väike. Muudatus kergendab maksuhalduri tööd, kuid see ei too maksuhalduri töös kaasa olulisi muudatusi. Muudatuse avaldumise sagedus on keskmine. Kõnealuse probleemiga puututakse kokku regulaarselt, kuid mitte iga päev. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 6.4. Kavandatud muudatus: käibedeklaratsiooni andmete esitamine (KMS § 2 lõike 31 punkt 5, § 15 lõige 31, §-d 26–28 ning § 30 lõige 6). Mõju valdkond 1: majanduslik mõju. Mõju sihtrühm: maksukohustuslased. Mõju kirjeldus: maksuhaldur ajakohastab käibedeklaratsioonide IT-rakendusi eesmärgiga muuta maksukohustuslastele maksukohustuse täitmine lihtsamaks ja mugavamaks. Rahandusministri määrusega kehtestatud deklaratsioonivormid asendatakse andmekoosseisudega. IT-lahendusega luuakse võimalus maksukohustuslasel esitada masin- masin-liidese kaudu maksuhaldurile oma raamatupidamisest algandmed, mille alusel arvutatakse välja isiku maksukohustus. Andmekoosseisude kehtestamisel lähtutakse põhimõttest, et selliseid andmeid, mis on maksuhaldurile muude vorminõuete täitmise kaudu esitatud või on kättesaadavad teistest andmekogudest, andmekoosseisu ei arvata. Mõju ulatus on keskmine, kuna maksukohustuslasele toovad maksuhalduri IT-rakenduste muudatused andmete esitamisel kaasa vajaduse muuta ka oma kasutatavat IT-rakendust. Näiteks andmete esitamisel masin-masin-liidese kaudu, sealhulgas failist laadimisel e-MTA kliendirakenduses, on vaja teha muudatusi faili struktuurides. Tegemist on suhteliselt mahukate muudatustega. Samas säilib maksukohustuslasele võimalus esitada andmed manuaalselt või failist laadides e-MTA kliendirakenduses masin-masin-liidest kasutamata. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna maksukohustuslase jaoks on tegemist ühekordse tegevusega. Ta peab end deklaratsiooni algandmete esitamist puudutavate muudatustega kurssi viima ja vajalikud IT-arendused tegema. Kui maksukohustuslane eelistab senist andmete esitamise viisi mitte muuta, ei kaasne ka lisakulusid. Majandustarkvara arendajad peavad tegema muudatusi oma IT-süsteemides ja süsteemi genereeritavate failides. Aruandlust lihtsustavate andmepõhise aruandluse arendamise tarkvara arendusi toetab riik reaalmajanduse toetusmeetmetest11. Väikeettevõtjale on tasuta kasutamiseks riigi arendatud veebipõhine raamatupidamistarkvara „e-arveldaja“12. Mõjutatud sihtrühma suurus: käibedeklaratsiooni esitajaid, sealhulgas piiratud maksukohustuslasi, on igal kuul umbes 120 000. 11 https://realtimeeconomy.ee/reaalajamajanduse-toetusmeetmed. 12 https://e-arveldaja.rik.ee/. 23 Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei ole olulise mõjuga, kuna nendega ei kaasne isikutele kohustust muuta käibedeklaratsiooni andmete esitamise viisi. Maksukohustuslasel on võimalus tehnilise lahenduse loomisega muuta käibedeklaratsiooni andmete esitamine koos arve andmetega lihtsamaks ja mugavamaks ning sel viisil vähendada halduskoormust. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Mõju valdkond 2: mõju riigiasutuste korraldusele Mõju sihtrühm: maksuhaldur Mõju kirjeldus. Andmekoosseisul põhinev aruandlus parandab esitatavate andmete kvaliteeti. Maksukohustuslaste masin-masin-liidese kaudu esitatavate algandmete automaatse töötlemise tulemusena väheneb maksuhalduri töökoormus olenevalt sellest, kui paljud maksukohustuslased sellist automaatset andmete esitamise võimalust kasutama hakkavad. Mõju olulisus, ulatus ja sagedus on keskmine, kuna ei tekita maksuhaldurile pikemas perspektiivis lisakoormust. IT-lahendusete väljatöötamisega seotud töökoormuse kasv on ühekordne. Mõningal määral suurendavad töökoormust IT-arenduste hooldus- ja jätkuarendused. Nimetatud kulud on välja toodud punktis 7. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 6.5. Kavandatud muudatused, mis puudutavad virtuaalselt üritustel osalemise võimaldamist ning kasutatud kaupade, originaalkunstiteoste ning kollektsiooni- ja antiikesemete edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorda (KMS §-d 10 ja 41) on tehnilist laadi õigusselguse tagamiseks. Muudatus ei too kaasa ettevõtjatele kohustusi. 6.6. Koondhinnang mõju olulisusele. Kokkuvõttes saab eeldada, et ettevõtjatele, sealhulgas füüsilisest isikutest ettevõtjatele, kavandatud muudatused halduskoormuse kasvu kaasa ei too ja halduskoormus üldjoontes ei muutu. Riigiasutuste töökoormus kokkuvõttes väheneb, arvestades IT-lahendustega tegevuste automatiseerimist, ning ehitiste ja põhivara käibemaksuarvestuse muudatusi, mis vähendavad maksuhalduri kontrollitegevuse vajadust. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 7.1. Maksuhalduri hinnangul on IT-arenduse, mis puudutab väikeettevõtete erikorda (KMS § 191), kogukulu 2024. aastal 1,7 mln eurot ning alates 2025. aastast jätkuarenduste ja hoolduskulu 350 000 eurot aastas. Kulud kaetakse maksuhalduri eelarvest. Muudatuse mõju käibemaksu laekumisele on väheoluline. Väikeettevõtete erikorra ja maksukohustuslasena registreerimise tingimuste muutmise mõju tuleneb teise liikmesriigi ettevõtja õigusest tegutseda Eestis maksukohustuslasena registreerimata kuni 40 000 euro (maksukohustuslasena registreerimise piirmäära) ületamiseni. 2023. aasta statistika põhjal tegutses Eestis ligi 400 mitteresidendist ettevõtet, kelle aastane (maksustatav) käive jäi alla 40 000 euro. Nende tasutud käibemaks küündis 2023. aastal kokku 161 000 euroni. Seega muudatuse hinnanguline mõju küündib 0,16 mln euroni aastas, vähendades mitteresidentidest teiste liikmesriikide ettevõtete tasutavat käibemaksu Eesti riigile. 7.2. Käibedeklaratsiooni andmete esitamist puudutav IT-arendus tehakse maksuhalduri aastate 2024–2025 arendusplaanis oleva arendusprojekti „Uus käibedeklaratsioon ja andmete edastamine XBRL GL formaadis“ käigus. Projekti kulu on 1,5 mln eurot ja see rahastatakse 1,3 mln euro ulatuses riigieelarve teadus- ja arendustegevuse eelarvest ja 200 000 euro 24 ulatuses maksuhalduri eelarvest. Käibemaksu deklareerimist puudutava muudatusega ei kaasne mõju käibemaksu laekumisele. 7.3. Uue ehitise käsitluse muutmise ja põhivara kasutusele võtmisel sisendkäibemaksu ümberarvestuse mõju. Uue ehitise käsitluse laiendamise, mille kohaselt tuleb maksustada lisaks ehitisele enne esmast kasutuselevõttu ka ehitise võõrandamist, mis on kasutusel olnud kuni aasta, mõju ei ole täpselt võimalik hinnata. Maksuhalduri riskianalüüsi andmetel jääb riigil saamata uusehitiste maksustamata jätmisest 2,7 mln eurot aastas. MTA kontrollide käigus on tuvastatud, et 75% juhtudest põhjendatakse maksustamata jätmist sellega, et ehitis on kasutusel olnud. Hinnanguliselt võib uue ehitise käsitluse muudatus vähendada uusehitise käibemaksukahju poole võrra (56%), küündides 1,5 mln euroni aastas. Põhivara kasutusele võtmisel sisendkäibemaksu ümberarvestuse mõju on hinnanguliselt 4,1 mln eurot aastas. Maksuhalduri hinnangul korrigeerib muudatuse tulemusena tõenäoliselt enamik maksukohustuslasi oma algselt maha arvatud sisendkäibemaksu vabatahtlikult täies ulatuses, kui selgub kasutusprognoosi muutmine. Osa maksumaksjatest, kes senini prognoosisid põhivara kasutamist erinevalt tegelikust kasutusest, esitavad edaspidi prognoosi selle järgi, milleks nad tegelikult põhivara kasutama hakkavad, kuna kaob motivatsioon saada maksueelis kümneks aastaks. Vähem seadusekuulekate isikute kontrollimisel suurenevad kontrollimenetluste tulemusena määratavad maksusummad, kuna muudatuse kohaselt tehakse ümberarvestus kohe kogu sisendkäibemaksu puhul (mitte enam 1/10 kaupa). Selle tulemusena on riigi ressursside kasutus kulutõhusam ning kontrollitegevusega jõutakse rohkemate maksudest kõrvalehoidjateni. Käibemaksutulu suurenemise mahtu ei ole aga eelnimetatud rühmade suuruse info puudumise tõttu võimalik täpselt hinnata, mistõttu on eeldatav mõju tuletatud eksperthinnangu alusel. Maksuhalduri andmetel aitab muudatus vähendada hinnangulist ehitiste soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamisega seotud maksupettuste 11,2 mln suurust käibemaksukahju aastas hinnanguliselt 37% ehk 4,1 mln euro võrra aastas. Muudatus ei puuduta kõiki ehitiste soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamisega seotud maksupettusi ning muudatusega võib kaasneda pettusemustrite muutmine. Näiteks ehitiste esmase kasutamise kohta võidakse hakata esitama valeandmeid. Samas aitab meede maksuhalduri ressurssi paremini kasutada ja tõhusamalt teha maksukontrolle. Maksuhalduril on laialdased kogemused ja tõhusad riskimudelid uute pettusemustrite tuvastamiseks. MKSi § 83 lõige 4 võimaldab näilikke tehinguid maksustamisel mitte arvestada. 7.4. Koondmõju riigieelarvele. 2025. aastast kehtima hakkavad seadusemuudatused vähendavad meie hinnangul maksukahju hinnanguliselt 5,6 mln eurot aastas (ehk 0,1% 2025. aastaks prognoositud käibemaksutulust), mille võrra käibemaksutulu suureneb. Väikeettevõtete erikorra ja maksukohustuslasena registreerimise tingimuste muutmisel on aga vähene negatiivne mõju (161 000 eurot) käibemaksu tasumisele. Seega on muudatuste koondmõju riigieelarvele käibemaksutulu kasvu arvelt 5,4 mln eurot. 8. Rakendusaktid Muudatused toovad kaasa vajaduse muuta Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrust nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“. Rakendusakti kavand on seletuskirja lisas 2. 25 Rahandusministri 28. detsembri 2009. a määrus nr 69 „Ühendusesisese käibe aruande vorm ja ühendusesisese käibe muutmise aruande vorm ning nende täitmise kord“13 ja rahandusministri 10. juuni 2014. a määrus nr 17 „Käibedeklaratsiooni vorm“ tunnistatakse kehtetuks14. Kehtestatakse uus rahandusministri määrus „Käibedeklaratsiooni andmekoosseis“. Rakendusakti kavand on seletuskirja lisas 3. Muudetakse rahandusministri 30. märtsi 2004. a määrust nr 39 „Osaliselt mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse käibedeklaratsioonis kajastamise kord ja soetatud põhivara ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu korrigeerimise kord“. Rakendusakti kavand on seletuskirja lisas 4. 9. Seaduse jõustumine Seadus on planeeritud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril. Sellest kuupäevast peavad liikmesriigid kohaldama nõukogu direktiividega (EL) 2020/285 ja (EL) 2022/542 sätestatud põhimõtteid. Punktid 1, 5, 17–22 ja 25 on planeeritud jõustuma 2026. aasta 1. jaanuaril, mil maksuhaldur on planeerinud kasutusele võtta maksukohustuslastelt andmekoosseisude vastuvõtmiseks loodava IT-rakenduse. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on kooskõlastatud ministeeriumidega ning esitatud arvamuse avaldamiseks Maksu- ja Tolliametile, Eesti Kaubandus–Tööstuskojale, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Pangaliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule ning Ametiühingute Keskliidule. Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel on seletuskirja lisas 5. 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/107012021006. 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/128062022019. 26  Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Euroopa Liidu õigusallikate ja käibemaksuseaduse muudatuste võrdlustabelid Euroopa Liidu õigusallika nimetus ja rekvisiidid: Nõukogu direktiiv (EL) 2020/285, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) väikeettevõtete erikorra osas ning määrust (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ja teabevahetuse osas, mille eesmärk on teostada järelevalvet väikeettevõtete erikorra nõuetekohase kohaldamise üle (ELT L 62, 02.03.2020, lk 13–23). Nõukogu direktiivi (EL) Nõukogu KMS säte Kommentaarid 2020/285 norm direktiivi (EL) 2020/285 normi ülevõtmise kohustus Artikkel 1 (1) (direktiivi Ei - Viite muudatus direktiivi normis. 2006/112/EÜ artikli 2 (1) (b) (i) muutmine) Artikkel 1 (2) (direktiivi Ei - Viite muudatus direktiivi normis. 2006/112/EÜ artikli 139 muutmine) Artikkel 1 (3) (direktiivi Ei - Direktiivi normi ajakohastamine. 2006/112/EÜ artikli 167a muutmine) Artikkel 1 (4) (direktiivi Jah § 29 (1) 2006/112/EÜ artikli 169a muutmine) Artikkel 1 (5) (direktiivi Jah § 37 KMSi muudatuse ei ole vajalik, 2006/112/EÜ artikli kuna ka kehtiva korra kohaselt ei 220a (1) muutmine) ole maksukohustuslasena registreerimata isikul arve väljastamise kohustust. Artikkel 1 (6) (direktiivi Valikuline - Eesti ei rakenda asjaomast erisust 2006/112/EÜ artikli 270 ühendusesisese käibe aruande (a) muutmine) esitamisel. Artikkel 1 (7) (direktiivi Ei Direktiivi normi ajakohastamine. 2006/112/EÜ artikli 272 (1) muutmine) Artikkel 1 (8) (direktiivi Jah § 191 (3) 2006/112/EÜ XII jaotise 1. peatükki lisatakse -1. jagu) Artikkel 1 (9) (direktiivi Ei - Direktiivi muudatus seotud 2006/112/EÜ XII astmelise maksuvabastuse jaotise 1. peatüki 2. jao kaotamisega, mida Eesti ei pealkirja muutmine) rakenda. Artikli 1 (10) (direktiivi Ei - Direktiivi muudatus seotud 2006/112/EÜ artikli 282 astmelise maksuvabastuse muutmine) kaotamisega, mida Eesti ei rakenda. 27 Artikli 1 (11) (direktiivi Jah § 19 lõige 2006/112/EÜ artikli 283 11 (1) muutmine) Artikli 1 (12) (direktiivi Jah § 19 (1) ja 2006/112/EÜ artikkel (2) 284 (1)) Artikli 1 (12) (direktiivi Jah § 19 (11), § 2006/112/EÜ artikkel 19 (3) ja 284 (2)) (4) Artikli 1 (12) (direktiivi Jah § 191 (1) ja 2006/112/EÜ artikkel (2) 284 (3)) Artikli 1 (12) (direktiivi Jah § 191 (5), 2006/112/EÜ artikkel (13) 284 (4)) Artikli 1 (12) (direktiivi Jah § 191 (6) ja 2006/112/EÜ artikkel (7) 284 (5)) Artikli 1 (12) (direktiivi Jah § 191 (10) 2006/112/EÜ artikkel 284 (6)) Artikli 1 (13) (direktiivi Jah § 191 (4), 2006/112/EÜ artikkel (5) 284a) Artikli 1 (13) (direktiivi Jah § 191 (8), 2006/112/EÜ artikkel (9) 284b) Artikli 1 (13) (direktiivi Jah § 191 (4), 2006/112/EÜ artikkel (8) ja (10) 284c) Artikli 1 (13) (direktiivi Jah § 19 (3), 2006/112/EÜ artikkel (4) ja § 191 284d) (12) Artikli 1 (13) (direktiivi Jah § 191 (11) 2006/112/EÜ artikkel 284e) Artikli 1 (14) (direktiivi Ei - Direktiivi normide tehnilised 2006/112/EÜ artiklid kohandused. 285, 286 ja 287 jäetakse välja) Artikli 1 (15) (direktiivi Jah § 191 (3) 2006/112/EÜ artikli 288 muutmine) Artikli 1 (16) (direktiivi Jah § 191 (14), 2006/112/EÜ lisatakse (15) ja § artikkel 288a) 22 (1) Artikli 1 (17) (direktiivi Valikuline - 2006/112/EÜ artikli 290 muutmine) Artikli 1 (18) (direktiivi Ei - Direktiivi normide tehnilised 2006/112/EÜ artiklid kohandused. 28 291 ja 292 jäetakse välja) Artikli 1 (19) (direktiivi Valikuline - Eestis ei ole maksukohustuslasena 2006/112/EÜ XII registreerimata isikul direktiivi XII jaotise 1. peatükki jaotise 1. peatüki jaos 2a sätestatud lisatakse jagu 2a) kohustusi. Artikli 1 (20) (direktiivi Ei - Direktiivi normide tehnilised 2006/112/EÜ XII kohandused. jaotise 1. peatüki 3. jagu jäetakse välja) Artikli 1 (21) (direktiivi Ei - Viite muudatus direktiivi normis. 2006/112/EÜ artikli 314 muutmine) Artikli 1 (22) (direktiivi Ei - Viite muudatus direktiivi normis. 2006/112/EÜ artikli 334 muutmine) Artikkel 3 jah KMSi muudatused jõustuvad 2025. a 1. jaanuaril. Euroopa Liidu õigusallika nimetus ja rekvisiidid: Nõukogu direktiiv (EL) 2022/542, millega muudetakse direktiive 2006/112/EÜ ja (EL) 2020/285 käibemaksumäärade osas (ELT L 107, 06.04.2022, lk. 1–12 ). Nõukogu direktiivi (EL) 2022/542 Nõukogu direktiivi KMSi säte Kommentaarid norm (EL) 2020/285 normi ülevõtmise kohustus Artikli 1 (1) (direktiivi Jah § 10 (2) 21) ja 2006/112/EÜ artikli 53 muutmine) (4) 21) Artikli 1 (2) (direktiivi Jah § 10 (2) 2) ja 2006/112/EÜ artikli 54 muutmine) (4) 2) Artikli 1 (5) (direktiivi Jah - KMSi muutmine 2006/112/EÜ artikli 94 muutmine) pole vajalik, kuna Eesti ei kohalda sättes viidatud kaupadele vähendatud maksumäära. Artikli 1 (7) (direktiivi Jah - KMSi muutmine 2006/112/EÜ lisatakse artikkel 98a) pole vajalik, kuna Eesti ei kohalda sättes viidatud kaupadele vähendatud maksumäära. Artikli 1 (12) (direktiivi Ei - 2006/112/EÜ artiklid 102 ja 103 jäetakse välja) 29 Artikli 1 (20) (direktiivi Jah § 41 (1) 1) ja 2006/112/EÜ artikli 316 (1) (5) 3) muutmine) Artikkel 2 (direktiivi 2006/112/EÜ Jah § 191 (3) artikli 288 muutmine) 30  Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 RAKENDUSAKTI KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel. § 1. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse § 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses: „17) käibemaksuseaduse § 19 lõikes 11 nimetatud isik ja väikeettevõtete erikorra rakendaja käibemaksuseaduse § 191 tähenduses, kelle andmeid säilitatakse ja töödeldakse nõukogu määruse (EL) nr 904/2010, halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1–18), artikli 17 lõike 1 punkti g, artikli 21 lõike 2b ja peatüki Xa alusel.“; 2) paragrahvi 27 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „kehtestatud käibedeklaratsiooni vormidel esitatud andmed“ sõnadega „käibedeklaratsioonil ette nähtud andmed“; 3) paragrahvi 341 lõike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa „käibedeklaratsiooni lisa vormil „KMD INF““ sõnaga „käibedeklaratsioonil“; 4) määrust täiendatakse §-ga 541 järgmises sõnastuses: „§ 541. Väikeettevõtete erikorra rakendus (1) Väikeettevõtete erikorra rakenduse ametlik lühend on VKE. (2) Väikeettevõtete erikorra rakendusse kantakse andmed, mis on ette nähtud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses väikeettevõtete erikorraga (ELT L 407, 17.11.2021, lk 27–36), II ja III lisas.“; 5) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 58 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „48–531,“ tekstiosaga „541,“; 7) paragrahvi 58 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „, 55 ja 56“ tekstiosaga „ja 55“; 8) paragrahvi 63 lõike 2 punktis 11 asendatakse tekstiosa „§-s 323 nimetatud alamregistri“ tekstiosaga „§-des 323 ja 541 nimetatud alamregistrite“; 9) paragrahvi 63 lõike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa „, 43 ja 56“ tekstiosaga „ja 43“; 31 10) paragrahvi 74 lõike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa „§-des 17 ja 56 nimetatud alamregistrite“ tekstiosaga „§-s 17 nimetatud alamregistri“; 11) paragrahvi 74 lõike 2 punkti 7 täiendatakse pärast tekstiosa „48–531“ tekstiosaga „, 541“; 12) määrust täiendatakse §-ga 814 järgmises sõnastuses: „§ 814. Ühendusesisese käibe aruande rakenduse andmete säilitamine ja hävitamine Kuni 1. jaanuarini 2026. a peetava ühendusesisese käibe aruande rakenduse andmeid säilitatakse kuni 31. detsembrini 2030. a. Pärast seda kuupäeva andmed hävitatakse viivitamata.“. § 2. Määruse jõustumine (1) Määruse § 1 punktid 1, 4, 6, 8 ja 11 jõustuvad 1. jaanuaril 2025. aastal. (2) Määruse § 1 punktid 2, 3, 5, 7, 9, 10 ja 12 jõustuvad 1. jaanuaril 2026. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Kaja Kallas Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär 32  Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 RAKENDUSAKTI KAVAND RAHANDUSMINISTER MÄÄRUS Käibedeklaratsiooni andmekoosseis Määrus kehtestatakse käibemaksuseaduse § 27 lõike 1 alusel. § 1. Käibedeklaratsiooni andmekoosseis (1) Määrusega kehtestatakse käibedeklaratsiooni tehingute ja toimingute koosseis (lisa). (2) Andmete edastamisel esitatakse: 1) maksukohustuslase registri- või isikukood; 2) maksustamisperiood. (3) Maksuhaldur eeltäidab käibedeklaratsioonil kauba impordilt arvestatud käibemaksu maksukohustuslasel, kes on kirjalikult teavitanud maksuhaldurit ja saanud maksuhaldurilt õiguse tasuda kauba impordilt arvestatavat käibemaksu käibedeklaratsioonil käibemaksuseaduse § 38 lõigetes 21–23 sätestatud tingimustel. § 2. Erisused väljastatud ja saadud arvete andmete kajastamisel (1) Maksuhaldurile edastatakse juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-, valla- ja linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed, millele kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud käibemaksu standard- või soodusmääraga maksustatava käibe, välja arvatud käibemaksuseaduse §-s 40 sätestatud erikorra alusel edastatud arvete andmed, kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot. (2) Andmete edastamisel tehingupartneri registri- või isikukoodi märkimata jätmine ei ole aluseks käibedeklaratsiooni esitamata jäetuks lugemiseks maksukorralduse seaduse § 90 lõike 2 mõttes, kui maksuhalduril on võimalik isik tuvastada esitatud andmete põhjal. (3) Käibedeklaratsioonil kajastatakse väljastatud arvete kohta järgmised andmed: 1) tehingupartneri registri- või isikukood; 2) arve number; 3) arve kuupäev (pp.kk.aaaa); 4) arve kogusumma ilma käibemaksuta; 5) maksumäär; 6) maksustamisperioodil käibedeklaratsioonil kajastamisele kuuluv maksustatav käive; 7) kreeditarve aluseks oleva arve kuupäev. (4) Väljastatud arvete andmeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 nimetatud maksustamisperioodil käibedeklaratsioonil kajastamisele kuuluv maksustatav käive, ei kajastata käibedeklaratsioonil, kui: 1) arve on väljastatud füüsilisele isikule (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjale) või mitteresidendile, kellele ei ole omistatud maksukohustuslaste registri registrikoodi; 33 2) arve ei sisalda käibemaksu standard- või soodusmääraga maksustatavat käivet (näiteks üksnes maksuvaba käibe, 0% käibemaksumääraga maksustatava käibe ja käibena mittekäsitatava tehingu või toimingu kohta edastatud arve); 3) arve on väljastatud üksnes reisiteenuste käibemaksuga maksustamise erikorra alusel (käibemaksuseadus § 40); 4) arve on väljastatud selliste tehingute või toimingute eest, millele laieneb seaduse alusel kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus. Teenuse saaja võib kajastada arvete andmeid, millele laieneb kutse- ja ametisaladuse hoidmise kohustus. (5) Saadud arvete andmeid ei kajastata käibedeklaratsioonil, kui arvele märgitud käibemaks ei kuulu sisendkäibemaksuna mahaarvamisele. (6) Käibedeklaratsioonil kajastatakse Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud isikutelt saadud arvete kohta järgmised andmed: 1) tehingupartneri registri- või isikukood; 2) arve number; 3) arve kuupäev (pp.kk.aaaa); 4) arve kogusumma ilma käibemaksuta; 5) maksustamisperioodil käibedeklaratsioonil kajastatud sisendkäibemaksu summa. (7) Käibedeklaratsioonil kajastatakse ühendusesiseste tehingute kohta järgmised andmed: 1) ostja riigi tunnus, välja arvatud punktides 7 ja 8 nimetatud juhtudel; 2) ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, välja arvatud punktides 7 ja 8 nimetatud juhtudel; 3) kauba ühendusesisese käibe väärtus; 4) 0% määraga maksustatav teise liikmesriigi maksukohustuslasele osutatud teenuste käibe, sealhulgas ettemaksu väärtus; 5) kauba ühendusesisese käibe, võõrandaja kolmnurktehingus, väärtus; 6) kauba ühendusesisese käibe, edasimüüja kolmnurktehingus, väärtus; 7) kauba ühendusesisese käibe, uue transpordivahendi võõrandamine teise liikmesriigi käibemaksukohustuslasena registreerimata isikule, väärtus; 8) kauba ühendusesisene käive, aktsiisikauba võõrandamine teise liikmesriigi käibemaksukohustuslasena registreerimata isikule, väärtus; 9) kauba ühendusesisene käive, mis on tolliagentuuri poolt kauba importija eest (tolliprotseduuri kood 42) deklareeritav käive. § 3. Määruse kehtetuks tunnistamine Rahandusministri 10. juuni 2014. a määrus nr 17 „Käibedeklaratsiooni vorm“ tunnistatakse kehtetuks. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1.jaanuaril 2026. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler 34 Lisa. Käibedeklaratsiooni andmekoosseis 35  Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 4 Rakendusakti kavand RAHANDUSMINISTER MÄÄRUS Rahandusministri 30. märtsi 2004. a määruse nr 39 „Osaliselt mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse käibedeklaratsioonis kajastamise kord ja soetatud põhivara ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu korrigeerimise kord“ muutmine. Määrus kehtestatakse käibemaksuseaduse § 32 lõike 6 alusel. § 1. Rahandusministri 30. märtsi 2004. a määruses nr 39 „Osaliselt mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse käibedeklaratsioonis kajastamise kord ja soetatud põhivara ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu korrigeerimise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „Põhivara ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu korrigeeritakse põhivara esmasel kasutusele võtmisel, kui see erineb põhivara soetamisel prognoositud maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusest. Sisendkäibemaks korrigeeritakse täies ulatuses selles maksustamisperioodis, millal põhivara kasutusele võetakse. Edaspidi korrigeeritakse sisendkäibemaks iga kalendriaasta lõpul, lähtudes põhivara maksustatava käibe tarbeks kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal.“; 2) paragrahvi 2 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmiselt: „Kui põhivara võetakse kasutusele hiljem, kui see võetakse kasutuses oleva põhivarana arvele, loetakse kasutusele võtmisele eelnevaid aastaid selliselt, nagu põhivara esmalt kasutama hakatakse.“; 3) paragrahvi 3 lõige1 sõnastatakse järgmiselt: „Kinnisasja ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu korrigeeritakse kinnisasja esmasel kasutusele võtmisel, kui see erineb kinnisasja ning selle tarbeks kauba soetamisel või teenuse saamisel prognoositud maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusest. Sisendkäibemaks korrigeeritakse täies ulatuses selles maksustamisperioodis, millal kinnisasi kasutusele võetakse. Edaspidi korrigeeritakse sisendkäibemaks iga kalendriaasta lõpul, lähtudes põhivara maksustatava käibe tarbeks kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal.“; 4) paragrahvi 3 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmiselt: „Kui kinnisasi võetakse kasutusele hiljem, kui see võetakse kasutuses oleva põhivarana arvele, loetakse kasutusele võtmisele eelnevaid aastaid selliselt, nagu kinnisasja esmalt kasutama hakatakse.“. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) 36 Mart Võrklaev Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks Kantsler 37  Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 5 Märkustega arvestamise tabel Arvamuse esitaja kommentaar Rahandusministeeriumi seisukoht Justiitsministeerium Märkused on normitehnilised ja mõju kohta. Märkustega on arvestatud, välja arvatud soovitusega teha eraldi paragrahv (§ 19.2) erikorra rakendamise erisuste/lõpetamise kohta. Meie hinnangul selline ühe erikorra tükeldamine mitmesse paragrahvi ei tee seaduse teksti selgemaks, arvestades, et KMS sisaldab mitmeid erikordasid, mis kõik on vastavalt reguleeritud ühes paragrahvis. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Erikorra kasutamine peaks väikeettevõtjatele Osaliselt arvestatud. tähendama tõepoolest halduskoormuse Võrreldes kehtiva korraga tuleb Eesti vähenemist, mitte suurenemist. Me ei saa ettevõtjal teises liikmesriigis tegutsemisel lõpuni nõustuda seletuskirjas (lk 18) toodud ennast selles teises liikmesriigis registreerida väitega, et erikorra kasutamine ei mõjuta käibemaksukohustuslasena, mis toob kaasa ettevõtja igapäevast tegevust, kuivõrd halduskoormuse teises liikmesriigis erikorra kasutamisega kaasnevad ettevõtjale käibemaksukohustuslase kohustuste erinevad kohustused, nt kvartaalsete täitmisel. Sellisel isikul tekib uue erikorra aruannete esitamise kohustus, teatud rakendumisel valik, kas jätkata teises teavitamiskohustused jm. Seletuskirja tuleks liikmesriigis käibemaksukohustuslasena täiendada, tuues täpsemini välja, milline on tegutsemist või mitte, eeldusel, et on täidetud ettevõtja halduskoormus väikeettevõtjate väikeettevõtete erikorra rakendamise erikorra kasutamisel. tingimused. Väikeettevõtete erikorra rakendamine toob kaasa üksnes kvartaliaruannete esitamise kohustuse ja see halduskoormus ei ole võrreldav teises liikmesriigis tavamaksukohustuslaste kohustustega. Seletuskirja on täpsustatud. Eesti Kinnisvarafirmade Liit I. Ehitise kohustusliku maksustamise Osaliselt arvestatud. laiendamine I. 1. Käibemaksudirektiivi artikli 12 lõike 2 Eelnõu kohaselt laiendatakse uue ehitise või kohaselt võib liikmesriik kehtestada muid oluliselt parendatud ehitise kohustuslikku meetodeid peale ehitise esmase maksustamist üheaastasele perioodile, mis kasutuselevõtu. Eelnõu on täiendatud järgneb ehitise (taas)kasutuselevõtule. tingimusega, et maksustatakse vaid esimest Seletuskirjas selgitatakse seda mh sellega, et võõrandamist pärast esmast kasutuselevõttu vastava võimaluse nägevat ette Direktiivi ühe aasta jooksul. See vastab artikli 12 lõige 2. käibemaksudirektiivis esitatud näitele. 1. Direktiiv sellist seadusemuudatust ei Võrreldes 04.03.2024 kooskõlastamisele võimalda. Direktiivi kohaselt on mõeldav saadetud eelnõu versiooniga jääb muudatuse olukord, kus ehitise kohustuslik eesmärk sisuliselt samaks. maksustamine rakendub üksnes 2. Käibemaksu (lisandunud väärtuse maksu) (taas)kasutuselevõtust järgnevale esimesele põhimõte seisneb selles, et maksustatakse võõrandamistehingule. Eeltoodu nähtub kaupade ja teenuste maksumust ning nende direktiivi järgnevast sõnastusest: „[…] tarbeks kaupade ja teenuste soetamisel 38 ajavahemik esmasest kasutuselevõtust makstud käibemaksu saab oma järgmise võõrandamiseni […].“ Eelnõu maksustatavalt käibelt arvestatud kohaselt rakenduks kohustuslik käibemaksust maha arvata ehk maksustamine aga kõikidele põhimõtteliselt maksustatakse ettevõtte enda võõrandamistehingutele, mis tehtaks ühe lisatud väärtust (kasum ja tööjõukulu). Ehitis aasta jooksul peale (taas)kasutuselevõttu. on kaup, mida tuleb maksustada nagu igat 2. Kavandatav muudatus tekitab teist kaupa. Seega ehitise võõrandamise põhjendamatult kõrgema maksukohustuse maksustamine aasta jooksul pärast selle seadusekuulekatele maksumaksjatele. (taas)kasutuselevõttu lähtub Maksumaksjad, kes võtavad ehitise käibemaksuarvestuse põhimõttest ega ole kasutusele ning müüvad selle esimese aasta põhjendamatu. jooksul peavad tasuma käibemaksu 3. Eelnõu pigem toetab maksukuulekaid müügihinnalt. Senise seaduse kohaselt ja maksukohustuslasi, kuna parandab ettevõtete olukorras, kus ehitist ei maksustatud konkurentsi. Üldjuhul uued ehitised vabatahtlikult optsiooni korras, pidi võõrandatakse enne kasutuselevõttu ja maksumaksja korrigeerima maksustatakse käibemaksuga. Maksuhalduri sisendkäibemaksu. Eeldusel, et kinnisvara hinnangul 100 ettevõtet jätab uusehitise projekt on olnud kasumlik suurendab käibemaksuga maksustamata, põhjendades sisendkäibemaksu korrigeerimine seda sellega, et ehitis on kasutusele võetud. käibemaksukohustust vähem võrreldes Need ettevõtted saavad kehtiva korra müügihinnale käibemaksu lisamisega. kohaselt konkurentsieelise võrreldes 3. Seadusemuudatuse vajadust põhjendatakse nendega, kes uusehitist maksustavad. paljasõnaliselt maksupettuste 4. vt punktid 2 ja 3 toimepanemisega. Esiteks, on seletuskirjas tunnistatud, et vastavate pettuste gruppide II. Punktid 1 ja 2. Muudatus ei ole seotud suuruse info puudub. Teiseks üksnes maksupettuste vähendamisega. maksupettustega võitlemine ei või olla Eesmärk on seada sisendkäibemaksu paljasõnaline ega tuua kaasa märgatavaid mahaarvamine sõltuvusse prognoosi asemel negatiivseid tagajärgi ausatele sellest, milleks põhivara tegelikult kasutama maksumaksjatele. hakatakse. Selline käibemaksuarvestuse 4. Kavandatav muudatus ei ole kord, mis arvestab põhivara tegelikku proportsionaalne. Eelnõu tagajärg on see, et kasutamist, vastab rohkem kõikidele asjassepuutuvatele käibemaksuarvestuse põhimõttele. Muudatus maksumaksjatele kaasneb kõrgem ei puuduta neid isikud, kes hakkavad maksukohustus (vt ülal p 2) sõltumata sellest, põhivara kasutama nii, nagu nad kas esmane kasutuselevõtt on näilik või prognoosisid. Samas muudatuse tulemusena mitte. Minimaalsel juhul peab kaob motivatsioon prognoosida põhivara seadusekuulekatel maksumaksjatel säilima soetamist maksustatava käibe jaoks, kuid võimalus tõendada, et esmane kasutuselevõtt tegelikult on plaanis see võtta kasutusse pole olnud näilik. Seega saab eelnõuga maksuvaba käibe jaoks. Seda, et prognoos ei soovitud eesmärgi saavutada ka vasta tegelikkusele, on maksuhalduril väga vähemproportsionaalse meetmega nähes raske tõendada. Samuti ka selleks ette pööratud tõendamiskoormise. maksukohustuslasel võib olla teatud juhtudel raske maksuhaldurile tõendada, milleks II. Põhivara sisendkäibemaksu hakatakse põhivara kasutama. Need korrigeerimine Seaduse muudatust probleemid oluliselt vähenevad, kui eelnõu põhjendatakse sellega, et senine kord annab kohaselt tehakse ümberarvestus põhivara põhjendamatu eelise nendele kasutusele võtmisel. Põhivara esmane maksukohustuslastele, kes esialgselt kasutuselevõtt on esmane pidev eesmärgiline väidavad, et hakkavad põhivara kasutama tegevus, mitte üks majutustehing. maksustatava käibe jaoks, kuid tegelikult Seadusemuudatus ei välista maksuhalduri võtavad selle kasutusele maksuvaba käibe kontrolli, küll aga vähendab isikute ringi, 39 jaoks. Eelnõu eesmärgina tuuakse välja ka kelle puhul tekib vajadus kontrolliks. maksuhaldurile valeinfo andmise Tõenäoliselt suur osa maksukohustuslasi, kes vähendamise. prognoosi esitasid endale sobivalt, ei hakka 1. Kavandatav muudatus on soovitud esitama maksuhaldurile valeandmeid eesmärkide saavutamiseks sobimatu või väga põhivara tegeliku kasutamise kohta. Kuna ebaefektiivne – eelnõu kavandatava eesmärgi kontrolliobjekte väheneb, saab maksuhaldur väärab see, kui esmane kasutuselevõtu tehing vähesematele objektidele suuremat teha maksustatavana. Nt piisab sellest, et tähelepanu pöörata, sealhulgas kontrollida enne pikka eluruumi üüri osutada üks kord lühiajalisi esmaseid maksustatavaid lühiajalist teenust nt AirBnB või tehinguid. booking.com kaudu. Eeltoodut möönab ka 3. Kinnisvarainvesteering on samuti seletuskiri märkides, et muudatusega võib raamatupidamise seaduse kohaselt põhivara. kaasneda pettusemustrite muutmine. Veelgi RTJ 5 käsitab materiaalset ja immateriaalset enam, muudatuse eesmärk võib olla põhivara ja RTJ 6 kinnisvara investeeringut. vastupidine soovitule, sest loob neile Mõlemad juhendid käsitavad põhivarasid. petturlikele maksumaksjatele täiendava võimaluse küsida kogu käibemaks riigilt Muudatused ei ole seotud tehingutega, mida tagasi, kes prognoosi tegemisel ei taibanud üldjuhul ette planeeritakse, seega need seda riigilt tagasi küsida. Kogu käibemaksu muudatused ei vaja pikka jõustumisaega. tagasiküsimine esmase kasutuselevõtu pinnalt muutub petturitel ka lihtsamaks – enam ei pea koostama prognoose, mida maksuhaldur nagunii ei kippunud uskuma. 2. Sisendkäibemaksu mahaarvamise korrigeerimise sidumine esmase kasutuselevõtuga on minimaalselt küsitav, sest ehitise kohustusliku maksustamise laiendamise (vt ülal ptk I.) osas liigutakse vastupidises suunas. Seejuures selgitab seletuskiri, et esineb näilikke esmaseid kasutuselevõtte. Seda enam jääb mõistmatuks, miks peaks sisendkäibemaksu korrigeerimisel lähtuma esmasest kasutuselevõtust. 3. Eelnõu jätab lahendamata erikohtlemised sõltuvalt sellest, kas tegu on raamatupidamislikus mõttes ’põhivaraga’ või ’kinnisvarainvesteeringuga’ (RTJ 5 vs 6). Muudetav kord puudutab vaid põhivara. Ühtlasi juhib EKFL tähelepanu, et mistahes muudatuste vastuvõtmisel tuleks anda mõistlik jõustumistähtaeg. Kinnisvaratehingud planeeritakse ja teostatakse teatavasti pika aja (aastate) jooksul. Täna planeeritud ja teostuses olevad projektid/tehingud ei tohiks majanduslikult negatiivselt mõjutatud saada. Fast Track Education OÜ a) Ettepanek: Palun kaaluda võimalust lisada Arvestatud osaliselt. Seletuskirja on KMS paragrahvi 16 lõike 2 punkti 3 täpsustatud. regionaalsed erisused või lisada summale a) Ettepanek on vastuolus Euroopa Liidu miinimum. Hetkel on sõnastus: „Ehitis või Nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ. KMS 40 selle osa on oluliselt parendatud, kui peab vastama nimetatud direktiivile. parendustega seotud kulutused ületavad Käibemaks peab olema neutraalne ja tagama vähemalt 10 protsenti ehitise või selle osa sarnase majandusliku sisuga tehingute soetusmaksumust enne parendamist;” ühetaolise maksustamise sõltumata sellest, Kinnisvara väikeinvestoritel (nn flippijatel) kus regioonis tehing tehakse. on palve muuta 10 protsendi reeglit regiooniti suuremaks või lisada summaline miinimum. Käibemaksudirektiivi artikli 12 lõike 2 kohaselt võib liikmesriik kehtestada b) Kommentaar: Käibemaksuseadus, kriteeriumid, millist ehitist käsitatakse käesolev eelnõu ning seletuskiri räägivad oluliselt parendatud ehitisena, mille kõik põhivarast. Kinnisvarainvestorid võõrandamist tuleb maksustada. Nende kajastavad enda projekte raamatupidamises kriteeriumite kehtestamisel tuleb arvesse Kinnisvarainvesteeringuna. Sellest on võtta sätte konteksti ja asjaomase õigusakti tekkinud arusaamatused, kas eesmärki ning järgida neutraalse Kinnisvarainvesteering on eraldiseisva maksustamise põhimõtteid. regulatsiooniga või on mõeldud, et Käibemaksudirektiivi kui ka Kinnisvarainvesteering on Põhivara käibemaksuseaduse eesmärgi kohaselt tuleb alamliik? Raamatupidamise Toimkonna maksustada kaupade lisandunud väärtust. juhendid eristavad neid kahte ning RTJ 5 Käibemaksuseaduse kohaselt on ehitis punkt 4 välistab selgelt Põhivara käsitluse parendatud, kui parendusega seotud kasutamise Kinnisvarainvesteeringu korral kulutused ületavad vähemalt 10% ehitise või (Kinnisvarainvesteeringute kohta on selle osa soetusmaksumust enne eraldiseisev RTJ 6). parendamist. Ei ole võimalik teha summalist erandit, mille puhul lisandunud väärtus c) Kommentaar, sisaldab ettepanekut: ületab soetusmaksumust rohkem kui 10%. Käibedeklaratsiooni asendamine andme- koosseisudega b) Kinnisvarainvesteering on samuti Käesoleva muudatuse selgitus on tüüpiline raamatupidamise seaduse kohaselt põhivara. näide, kus eesmärgina sõnastatakse ettevõtja RTJ 5 käsitab materiaalset ja immateriaalset elu lihtsustamine, kuid sisu on väga suure põhivara ja RTJ 6 kinnisvara investeeringut. hulga ettevõtjate elu oluliselt keerukamaks Mõlemad juhendid käsitavad põhivarasid. muutmine ning oluliste püsivate lisakulude tekitamine. Ja ühegi ettevõtja elu ei lähe c) Käibedeklaratsiooni asendamine tegelikult lihtsamaks. andmekoosseisudega on lisavõimalus esitada 1) Suur osa väikeettevõtjaid ei kasuta käibedeklaratsiooni masin-masin-liidese abil majandustarkvara või ei kasuta seda lihtsustatul kujul. Maksukohustuslasel on jooksvalt. Tean seda kuna käesoleval ajal võimalus muuta käibedeklaratsiooni andmete õpetan internetikoolituse raames enam kui esitamine koos arve andmetega lihtsamaks ja 250-le väikeettevõtjale kuidas esmakordselt mugavamaks ning seeläbi vähendada oma majandustarkvara kasutusele võtta ning see halduskoormust. Maksukohustuslasele säilib on väike hulk neist, kes sellist õpetust võimalus esitada andmeid manuaalselt või vajaksid. Need ettevõtjad sisestavad praegu failist, laadides e-MTA kliendirakenduses 2024 märtsis esmakordselt kogu 2023 (eelnõu seletuskirja p 6.4 lk 22 ja 23). dokumente ehk jooksvalt tegid nad Muudatusega ei kaasne isikutele kohustust käibedeklaratsioone teisiti. 1.1) Kui nad muuta oma käibedeklaratsiooni andmete kasutavad majandustarkvara, siis paljudel esitamise viisi ega deklareerida rohkem juhtudel selleks, et korra aastas kokku panna andmeid kui käesoleval ajal, mida raamatupidamine majandusaasta aruande deklareeritakse käibedeklaratsiooni lisal koostamiseks. 1.2) Jooksvalt peetakse KMD INF ja ühendusesisese käibe aruandel käibemaksu üle arvestust tabelarvestuses (KMS § 27 lg 12). Kui müügiarveid on ning kuu summa sisestatakse KMD deklareerimisperioodil kokku alla 1000 euro, 41 deklaratsiooni ühe numbrina. Lisa 1 üle 1000 saab ka edaspidi andmekoosseisus sisestada müükide kohta täidetakse käsitsi. andmeid summerituna. Planeeritud muudatus sisuliselt tekitab lisakohustuse igale väikeettevõtjale hakata Nõuded käibedeklaratsiooni ja arvetele kasutama ja tasuma majandustarkvara eest. esitatavate andmete kohta ei muutu, kuid Minimaalselt tähendab see 228 eurot + täpsustame selgituskirjas rahandusministri käibemaks lisakulu aastas (enamlevinud määruse „Käibedeklaratsiooni tarkvara Merit Aktiva Standard paketi andmekoosseis“ kavandit (KMSi eelnõu aastatasu). Või tuleb käsitsi sisestada kõik seletuskirja lisa 3) selgitava punktiga, mille arved e-MTA kliendirakenduses, mis kohaselt sarnaselt kehtiva korraga andmete tähendab tunde lisatööd võrreldes tänase edastamisel tehingupartneri registri- või olukorraga. isikukoodi märkimata jätmine ei ole aluseks 2) Väga paljudel ettevõtjatel pole eriti üle käibedeklaratsiooni esitamata jäetuks 1000 euroseid müüke ja seetõttu ei koguta lugemiseks maksukorralduse seaduse § 90 klientide registrikoode. Arvele läheb kliendi lõike 2 mõttes, kui maksuhalduril on ettevõtte nimi (ja aadress) või klient lisab võimalik isik tuvastada esitatud andmete need ise enda arvele/kviitungile. Ainult üle põhjal. 1000 euroste müükide korral otsitakse käsitsi üles ka registrikood. d) Maksuvaba käibe andmed jäävad 2.1) Edaspidi peaks iga kliendi seostama jätkuvalt andmekoosseisu. konkreetse registrikoodiga, mis tähendab olulist käsitsi lisatööd nii väikeettevõtetele e) Andmekoosseisu jäävad ka kui suurettevõtetele. Lisaks olulist ajakulu sisendkäibemaksu korrigeerimise tulemusel lisandumist igale ostule, mida väikeettevõtja sisendkäibemaksu vähenemine/suurenemine. teeb tavakauplusest (pool tundi iga ostu kohta mis kulub infoletis järjekorras seismisele). 3) Väikeettevõtjad kasutavad väga erinevaid e-poodide valmislahendusi – enamik neist ei toeta vaikimisi kliendi registrikoodi kogumist. Muudatus tekitab juurde olulisi arenduskulusid või välismaiste keskkondade puhul, millele ei saa lisaarendust teha, sunnib hiljem käsitsi lisama registrikoode. Registrikoodide käsitsi lisamine jääb igakuiseks jooksvaks kohustuseks, mis suurendab vajadust klienditoe järele. Lisaandmete küsimine müügil vähendab müüki. Iga e-poe pidaja teab, et iga lisalahter, mida klient peab täitma ostu vormistamiseks vähendab müüki. Kui klient ei tea enda ettevõtte registrikoodi, siis võib ta ostu edasi lükata või sootuks loobuda ostust. Kokkuvõtvalt: mõju maksukohustuslastele on pigem suur ja püsiv. d) Küsimus: Kas saan õigesti aru, et edaspidi ei edastata andmeid maksuvaba käibega väljastatud arvete kohta? Ei summaarselt ega üksikarvetena? Kuidas Maksuhaldur saab veenduda, et sisendkäibemaks on korrektselt korrigeeritud lähtuvalt müügist kui 42 Maksuhalduril puudub info maksuvaba käibe olemasolu ja suuruse kohta? e) Küsimus: Kuidas edaspidi kasutada praeguse KMD lahtreid 10 ja 11 ehk Täpsustused lahtrid? Mitmed ettevõtted peavad korrigeerima sisendkäibemaksu arvestust lähtuvalt müügikäibe osakaalust detsembri deklaratsioonil või jooksvalt. Näiteks olukorras kus ettevõte osutab nii käibemaksuvabu teenuseid kui ka käibemaksuga teenuseid. Sellised ettevõtted on näiteks kinnisvara väljaüürijad, kes pakuvad nii lühiajalist majutust kui pikaajalist üüri või ettevõtted, kes on otsustanud osa mitteeluruumidest välja üürida käibemaksuga ning osale üüridest lisada käibemaksu. 43  EELNÕU 28.05.2024 Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus § 1. Käibemaksuseaduse muutmine Käibemaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 31 punktis 5 asendatakse sõnad „ühendusesisese käibe aruandes“ sõnaga „käibedeklaratsioonil“; 2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Maksukohustuslane ja piiratud maksukohustuslane ei pea käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 alusel maksma käibemaksu teise liikmesriigi ettevõtlusega tegelevalt isikult soetatud kaupadelt või saadud teenustelt, kui selle teise liikmesriigi isik rakendab maksuvabastust käesoleva seaduse § 19 lõikes 11 sätestatud korra alusel ja tema registreerimisnumber sisaldab järelliidet „EX“.“; 3) paragrahvi 10 lõike 2 punkti 2 esimest lauset ja lõike 4 punkti 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „riigi isik“ tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui teenust osutatakse voogedastuse teel või muul viisil virtuaalselt“; 4) paragrahvi 10 lõike 2 punkti 21 ja lõike 4 punkti 21 täiendatakse pärast sõna „isikule“ tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui nimetatud üritustel osalemine on virtuaalne“; 5) paragrahvi 15 lõikes 31 asendatakse tekstiosa „ühendusesisese käibe aruandes vastavalt käesoleva seaduse §-le 28“ tekstiosaga „käibedeklaratsioonil vastavalt käesoleva seaduse § 27 lõikele 15“; 6) paragrahvi 16 lõike 2 punkti 3 teises lauses asendatakse tekstiosa „kasutuselevõttu,“ tekstiosaga „kasutuselevõttu või esmakordselt ühe aasta jooksul pärast esmast kasutuselevõttu,“ ja sõna „taaskasutuselevõttu“ tekstiosaga „taaskasutuselevõttu või esmakordselt ühe aasta jooksul pärast taaskasutuselevõttu“; 7) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui isiku käesoleva seaduse § 191 lõikes 3 sätestatud kalendriaasta käive, mille tekkimise koht on Eesti, ületab kalendriaasta algusest alates 40 000 eurot, tekib tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida (edaspidi registreerimiskohustus). Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu kalendriaasta käibe moodustab maksuvaba käive ja nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive. Internetipõhist kauplemiskohta omaval isikul tekib käesoleva seaduse § 4 lõikes 13 sätestatud juhul registreerimiskohustus alates maksustatava käibe tekkimise päevast.“; 8) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Teise liikmesriigi ettevõtlusega tegeleval isikul ei teki Eestis registreerimiskohustust, kui on täidetud järgmised tingimused: 1 1) isiku käesoleva seaduse § 191 lõikes 3 sätestatud kalendriaasta käive ühenduses, sealhulgas oma asukohaliikmesriigis, ei ületa kalendriaasta algusest alates ega ületanud ka eelmisel kalendriaastal 100 000 eurot; 2) Eestis tekkinud käibe korral ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud registreerimiskohustuse tekkimise tingimused täidetud; 3) isik on oma asukohariigi maksuhaldurile esitanud eelteate või varem esitatud eelteate muudatuse Eestis maksuvabastuse rakendamiseks ja saanud oma asukohariigi maksuhaldurilt selleks registreerimisnumbri järelliitega „EX“ või eelteate muudatuse korral registreerimisnumbri kinnituse.“; 9) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui maksukohustuslase andmed on käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud avalduse alusel registrist kustutatud ja kui registrist kustutamise päevale järgnevast päevast alates isiku käesoleva seaduse § 191 lõikes 3 nimetatud käive, mille tekkimise koht on Eesti, ületab veel samal kalendriaastal 40 000 eurot, tekib tal alates nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast uuesti registreerimiskohustus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erisuste puhul.“; 10) paragrahvi 19 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „tekkimise päevast“ tekstiosaga „alates, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul“; 11) paragrahvi 19 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „alates“ tekstiosaga „,välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul“; 12) seadust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses: „§ 191. Väikeettevõtete erikord (1) Ettevõtlusega tegeleval Eestis asukohta omaval isikul ei teki teises liikmesriigis käibe tekkimise korral kohustust ennast selles teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerida, kui ta rakendab käesolevas paragrahvis sätestatud väikeettevõtete erikorda (edaspidi käesolevas paragrahvis erikord). Erikorra rakendamiseks esitab isik maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu eelteate. (2) Erikorda rakendatakse juhul, kui isiku: 1) kalendriaasta käive ühenduses, sealhulgas Eestis, ei ületa jooksval ega ületanud eelmisel kalendriaastal 100 000 eurot; 2) kalendriaasta käive teises liikmesriigis, kus isik soovib maksuvabastust rakendada, ei ületa jooksval ega ületanud eelmisel kalendriaastal või kahel eelmisel kalendriaastal, kui see on asjaomases liikmesriigis ette nähtud, selles liikmesriigis kehtestatud piirmäära, mis on ette nähtud seal asuvatele ettevõtlusega tegelevatele isikutele maksuvabastuse saamiseks. (3) Kalendriaasta käive ühenduses või liikmesriigis, sealhulgas Eestis, vastavalt käibe tekkimise kohale moodustub järgmistest käivetest: 1) kaupade ja teenuste maksustatav, sealhulgas nullprotsendise määraga maksustatav käive, välja arvatud põhivara võõrandamine; 2) kinnisasjatehingute (§ 16 lõike 2 punktid 2, 3 ja 6) käive, välja arvatud põhivara võõrandamine ja juhuslikud tehingud; 3) kindlustusteenuste (§ 16 lõike 2 punkt 1) ja finantsteenuste (§ 16 lõige 21) käive, välja arvatud juhuslikud teenused. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelteade sisaldab vähemalt järgmist teavet: 1) isiku nimi, tegevusala, õiguslik vorm ja aadress; 2 2) liikmesriik või liikmesriigid, kus isik kavatseb maksuvabastust rakendada; 3) eelmise kalendriaasta jooksul igas liikmesriigis, sealhulgas Eestis, tekkinud käibe kogusumma eurodes; 4) jooksva kalendriaasta jooksul kuni eelteate esitamiseni igas liikmesriigis, sealhulgas Eestis, tekkinud käibe kogusumma eurodes; 5) liikmesriigi puhul, kus rakendatakse jooksva kalendriaasta käibe piirmäära ületamisel sellele järgneval kahel kalendriaastal erikorra rakendamise keeldu, üle-eelmisel kalendriaastal tekkinud käibe kogusumma eurodes; 6) liikmesriigi puhul, kus rakendatakse mitut registreerimiskohustuse tekkimise piirmäära, käesoleva lõike punktides 3–5 nimetatud käibe kogusumma eurodes eraldi kaupade ja teenuste kaupa. (5) Erikorda rakendav isik teatab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu maksuhaldurile esitatud eelteate teabes tehtavatest muudatustest, sealhulgas kavatsusest rakendada maksuvabastust muus kui eelteates märgitud liikmesriigis ning otsusest lõpetada maksuvabastuse rakendamine teises liikmesriigis. Erikorda rakendav isik ei pea esitama teavet, mis sisaldub käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel esitatud teabes. (6) Maksuvabastust rakendatakse teises liikmesriigis kooskõlas: 1) esitatud eelteatega alates kuupäevast, millal maksuhaldur teatas isikule väikeettevõtete erikorra rakendamiseks registreerimisnumbri või 2) eelteate muudatustega alates kuupäevast, millal maksuhaldur kinnitas isikule pärast temalt eelteate muudatustest teate saamist väikeettevõtete erikorra rakendamiseks antud numbri kehtivuse. (7) Kui erikorra rakendamiseks sätestatud tingimused on täidetud, teatab maksuhaldur registreerimisnumbri järelliitega „EX“ või registreerimisnumbri kehtivuse kinnituse isikule elektrooniliselt 35 tööpäeva jooksul eelteate või eelteate muudatuste esitamisest arvates, välja arvatud juhul, kui maksuhaldur on isikut teavitanud tähtaja pikendamisest maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise ärahoidmise eesmärgil vajalike kontrollide tegemiseks. (8) Erikorda rakendav isik esitab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu iga kvartali kohta kvartalile järgneva kuu lõpuks järgmise teabe: 1) kvartali jooksul Eestis tekkinud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 nimetatud käibe kogusumma eurodes või märge „0“, kui käivet ei tekkinud; 2) kvartali jooksul teises liikmesriigis tekkinud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 nimetatud käibe kogusumma eurodes või märge „0“, kui käivet ei tekkinud; 3) liikmesriigi puhul, kus rakendatakse mitut registreerimiskohustuse tekkimise piirmäära, käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käibe kogusumma eurodes eraldi kaupade ja teenuste kaupa; 4) eelmise kvartali jooksul pärast eelteate esitamist käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käibe kogusumma või märge „0“, kui käivet ei tekkinud, kui eelteade on esitatud enne kvartalit, millal algas erikorra rakendamine. (9) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud jooksva kalendriaasta käibe piirmäär ühenduses ületatakse, teatab erikorda rakendav isik sellest maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu 15 tööpäeva jooksul alates käibe ületamise päevast ning esitab teabe alates jooksva kvartali algusest kuni kalendriaasta käibe ületamiseni tekkinud käibe kohta. 3 (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 8 nimetatud käibe, mis on tehtud muus valuutas kui euro, ümberarvestamisel eurodesse kasutatakse kalendriaasta esimesel päeval Euroopa Keskpanga avaldatud vahetuskurssi või kui selle päeva kohta ei ole kursse avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskurssi. (11) Maksuhaldur lõpetab isiku õiguse rakendada erikorda või muudab isiku erikorra rakendamise ulatust, kui isik jätkab erikorra rakendamist teises liikmesriigis, järgmistel juhtudel: 1) isiku käive ületab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud piirmäära; 2) teine liikmesriik, kus isik erikorda rakendab või on esitanud eelteate kavatsusest rakendada, on teatanud, et isik selles liikmesriigis maksuvabastust rakendada ei saa või selle rakendamine on lõpetatud; 3) erikorda rakendav isik on teatanud maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu erikorra rakendamise lõpetamisest; 4) erikorda rakendav isik on teatanud maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu oma tegevuse lõpetamisest või maksuhaldur võib seda muul viisil eeldada. (12) Maksuhaldur võib lõpetada isiku õiguse rakendada erikorda, kui isik ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud teavet või on korduvalt hilinenud selle teabe esitamisega. (13) Maksuhaldur saadab erikorda rakendavale isikule tema suhtes erikorra rakendamise lõpetamise või muutmise otsuse elektrooniliselt. Kui erikorra rakendamise tingimused on täidetud, kuid isik on maksuhaldurit teavitanud erikorra rakendamise lõpetamisest, jõustub erikorra rakendamise lõpetamine maksuhalduri teavitamisele järgneva kvartali esimesel päeval, või juhul, kui maksuhaldurit on teavitatud kvartali viimasel kuul, siis järgmise kvartali teise kuu esimesel päeval. Kui erikorra rakendamise lõpetamine on seotud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud piirmäära ületamisega, jõustub otsus piirmäära ületamise kuupäeval. Muudel juhtudel jõustub erikorra rakendamise lõpetamine otsuses nimetatud kuupäeval. (14) Kui erikorda rakendava isiku kalendriaasta käive ühenduses ületab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud piirmäära, ei saa ta piirmäära ületamisele järgneva kalendriaasta jooksul erikorda rakendada. (15) Kui erikorda rakendava isiku kalendriaasta käive ületab teises liikmesriigis käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud piirmäära, ei saa ta selles liikmesriigis erikorda rakendada piirmäära ületamisele järgneva kalendriaasta jooksul või kahe järgneva kalendriaasta jooksul, kui see on asjaomases liikmesriigis ette nähtud.“; 13) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „päevast“ tekstiosaga „alates, välja arvatud juhul, kui teenust saadakse teise liikmesriigi ettevõtlusega tegelevalt isikult, kes rakendab maksuvabastust käesoleva seaduse § 19 lõikes 11 sätestatud korra alusel ja tema registreerimisnumber sisaldab järelliidet „EX““; 14) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses: „Nimetatud piirmäära arvestusse ei arvata kauba soetamist teise liikmesriigi isikult, kes rakendab maksuvabastust käesoleva seaduse § 19 lõikes 11 sätestatud korra alusel ja tema registreerimisnumber sisaldab järelliidet „EX“.“; 15) paragrahvi 21 lõike 21 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „tegevuskoht“ tekstiosaga „, välja arvatud teise liikmesriigi isik, kes rakendab maksuvabastust käesoleva seaduse § 19 lõikes 11 sätestatud korra alusel“; 4 16) paragrahvi 22 lõikes 1, lõike 2 punktis 4 ja lõikes 21 asendatakse tekstiosa „§ 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute maksustatav käive ei“ tekstiosaga „§ 191 lõikes 3 nimetatud tehingute käive, mille tekkimise koht on Eesti, ei ole ületanud jooksval ega eelmisel kalendriaastal ega“; 17) paragrahvi 26 lõike 11 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 27 lõike 1 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „ja selle lisa (edaspidi koos käibedeklaratsioon)“ ja viiendas lauses asendatakse sõna „vorm“ sõnaga „andmekoosseis“; 19) paragrahvi 27 lõigetes 11–14 asendatakse läbivalt sõnad „käibedeklaratsiooni lisal“ sõnaga „käibedeklaratsioonil“; 20) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses: „(15) Käibedeklaratsioonil kajastatakse ühendusesisese käibe andmed, kui: 1) maksukohustuslasel on maksustamisperioodi jooksul tekkinud kauba ühendusesisene käive, ta on maksustamisperioodi jooksul võõrandanud kaupa edasimüüjana kolmnurktehingus või ta on toimetanud Eestist teise liikmesriiki nõudmiseni varu, sealhulgas ka juhul, kui nõudmiseni varu soetaja muutub või nõudmiseni varu on toimetatud Eestisse tagasi; 2) maksukohustuslane on maksustamisperioodi jooksul osutanud teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele käesoleva seaduse § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenust, mis kuulub maksustamisele, välja arvatud nullprotsendilise maksumääraga maksustamisele, teenuse saaja liikmesriigis.“; 21) paragrahvi 27 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, ilma käibedeklaratsiooni lisata“; 22) paragrahv 28 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvi 29 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „tehingud (§ 16)“ tekstiosaga „ja teises liikmesriigis §-s 191 sätestatud tingimustel käibemaksust vabastatud tehingud“; 24) paragrahvi 29 lõiget 12 täiendatakse pärast sõna „käibemaks“ tekstiosaga „, arvestades § 3 lõikes 7 sätestatud erisust“; 25) paragrahvi 30 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 26) paragrahvi 32 lõiget 4 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses: „Põhivara esmasel kasutusele võtmisel korrigeeritakse sisendkäibemaksu täies ulatuses vastavalt põhivara tegelikule maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele põhivara kasutusele võtmise maksustamisperioodil.“; 27) paragrahvi 32 lõike 4 kolmandas lauses asendatakse sõnad „Sisendkäibemaksu korrigeeritakse vastavalt“ sõnadega „Edaspidi korrigeeritakse sisendkäibemaksu vastavalt“; 28) paragrahvi 41 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad „Eesti või teise liikmesriigi“; 29) paragrahvi 41 lõike 5 punktis 2 ja lõike 9 punktis 2 asendatakse sõnad „või autoriõiguse valdaja“ tekstiosaga „, autoriõiguse valdaja või maksukohustuslane, kes ei järgi seda teost edasi 5 müües käesolevas paragrahvis sätestatud käibemaksuga maksustamise erikorda“ vastavas käändes; 30) paragrahvi 44 lõike 1 esimeses lauses ja lõike 9 esimeses lauses asendatakse sõnad „maksustatav käive“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 191 lõikes 3 nimetatud tehingute käive, mille tekkimise koht on Eesti,“; 31) paragrahvi 44 lõike 1 neljandas lauses ja lõike 9 kolmandas lauses asendatakse sõnad „Maksustatava käibe piirmäära“ sõnaga „Piirmäära“; 32) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „(EL) 2021/1159 (ELT L 250, 15.07.2021, lk 1–3)“ asendatakse tekstiosaga „(EL) 2020/285 (ELT L 62, 02.03.2020, lk 13–23), (EL) 2021/1159 (ELT L 250, 15.07.2021, lk 1–3), (EL) 2022/542 (ELT L 107, 6.4.2022, lk 1–12)“. § 2. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) teostada riiklikku järelevalvet käibemaksuseaduses sätestatud väikeettevõtete erikorra rakendaja arvestuse pidamise ja aruandluskohustuse täitmise üle.“; 2) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses: „18) käibemaksuseaduse § 19 lõikes 11 nimetatud isik ja väikeettevõtete erikorra rakendaja käibemaksuseaduse § 191 tähenduses.“. § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 5, 17–22 ja 25 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn 2024 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus 2024 (allkirjastatud digitaalselt) 6