2024/2025. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta

Kooskõlastamiseks: 18.06.2024 nr 8-1/24/2764 Rahandusministeerium Arvamuse avaldamiseks: Eesti Üliõpilaskondade Liit Rektorite Nõukogu Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Eesti Pangaliit Swedbank LHV Pank Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „2024/2025. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Maarja-Liisa Vahi 735 0297 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 17.06.2024 KORRALDUS 2024/2025. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 20 lõike 2 alusel kehtestada 2024/2025. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmääraks ühe laenutaotleja kohta 3000 eurot. Kaja Kallas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär  Vabariigi Valitsuse korralduse „2024/2025. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eesmärk Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) § 20 lõike 2 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus igal aastal hiljemalt 1. juuliks riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära ühe laenutaotleja kohta ühes õppeaastas. 2023/2024. õppeaastaks oli nimetatud maksimaalmääraks kehtestatud 3 000 eurot. Haridus- ja Teadusministeerium teeb ettepaneku jätta 2024/2025. õppeaastal õppelaenu maksimaalmäär 3000 euro peale ühe laenutaotleja kohta. Vaatamata Vabariigi Valituse tegevusplaanis kokkulepitule „Suurendame õppelaenu mahtu 6000 euroni õppeaastas“, ei ole võimalik 2024. a võtta riigieelarves täiendavaid kohustusi. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu on ette valmistanud kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna peaekspert Hemminki Otstavel ([email protected]; tel 735 3015), strateegia- ja finantsosakonna eelarve peaekspert Tiina Kõllamaa ([email protected]; tel 735 0163) ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Maarja-Liisa Vahi (maarja- [email protected]; tel 735 0297). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Õppelaen on riiklikult garanteeritud laen, mille puhul tagab riik pankadele laenusaaja õppelaenu maksimaalmäära ulatuses ja sellelt õppelaenusummalt laenusaaja poolt krediidiasutusele tasumisele kuuluva intressi. Riigi tagatud õppelaenu kommertsintressimää r õppelaenu summalt on krediidiasutuse ja laenusaaja kokku lepitud intressimäär, kuid mitte rohkem kui 6 kuu euribor pluss 3 protsenti aastas. Kui kommertsintressimäär on kõrgem kui 5 protsenti aastas, tasub laenusaaja krediidiasutusele riigi tagatud õppelaenult intresse 5 protsendi ulatuses õppelaenu summalt ning riik tasub krediidiasutusele kommertsintressimäära ja laenusaaja poolt tasutava intressi vahe. ÕÕS § 15 lõike 1 alusel saavad õppelaenu võtta isikud, kes õpivad Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis, kutseõppeasutuses või välisriigis nimetatud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis ning kelle puhul on täidetud seaduses ettenähtud tingimused. Õppelaenu antakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses (üli)õpilasele üks kord õppeaastas. Kokku on õigus saada õppelaenu õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastav arv kordi. Eesti Panga andmetele tuginedes on kõige aktiivsem õppelaenude võtmise periood õppeaasta alguses, septembris-oktoobris. Kahe viimase õppeaasta võrdluses selgub, et õppelaenude käive perioodil september-oktoober 2022. aastal oli 2,8 mln € ning 2023. aastal vastavalt 3,5 mln €. 2023/2024. õppeaastal oli õppelaenu maksimumsumma 3000 eurot aastas. Õppelaenu väljastasid 2023/2024. õppeaastal Swedbank (intressiga 1,99% + 6 kuu euribor) ja LHV (intressiga 1,95% + 6 kuu euribor), kes andsid õppelaenu oma krediidiressursi arvelt. Õppelaenu antakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses (üli)õpilasele üks kord õppeaastas. Kokku on õigus saada õppelaenu õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastav arv kordi. Kõikidest õppelaenu võtjatest on 42% võtnud õppelaenu ühe korra oma õpingute jooksul, 28% kaks korda ja 21% kolm korda. Erandlikult on üksikud inimesed võtnud õppelaenu aastate jooksul kuni kümme korda. Aastatel 2006-2008 võttis õppelaenu ligi 20 000 üliõpilast (30% kõigist tudengitest) ja 2000 kutsehariduse õpilast (8%). Sellest alates on õppelaenu võtnute arv ja osakaal aasta-aastalt vähenenud (joonis 1). Peamiseks õppelaenu võtnute arvu vähenemise põhjuseks on tasuta kõrgharidusele üleminek ning õppelaenu kustutamisest loobumine seoses avalikus teenistuses tööle asumisega. Viimastel aastatel on sagenenud viited õppelaenu ebaatraktiivsusele üliõpilaste seas, mis on tingitud kõrgest intressimäärast ning madalast laenusummast, mis ei võimalda õpingutega seotud kulusid täies ulatuses katta. Kui õppelaenusüsteemi luues Eesti krooni kehtivuse ajal oli viieprotsendine intressimäär pikaajaliste laenude puhul pigem soodne, siis euro kasutuselevõtuga ja Eesti riigi krediidireitingut arvestades ei ole see enam nii. Joonis 1. Õppelaenu saanute osakaal õppurite koguarvust ning õppelaenuõiguslikest õpilastest (HTM). 2021. aastal langes esmakordselt õppelaenu võtnute koguarv kutse- ja kõrghariduses alla 1000 õpilase (tabel 1). 2022. aastal, pärast käendajate arvu vähendamist kahelt käendajalt üheni, intressiarvestuse põhimõtete ülevaatamist ja õppelaenu maksimummäära tõstmist 3000 euroni, on õppelaenu võtnute osakaal ja arv veidi tõusnud. 2022/2023. õa võttis laenu ligi 1500 üliõpilast (4%) ning 189 kutsehariduse õpilast (1%). Tabel 1. Õppelaenu võtnute osakaal eri haridustasemete lõikes 2018 - 2022 (HTM). Osakaal kõigist laenu võtnutest Laenu võtnute arv Laenu võtnute arv Aasta 1. aste 2. aste 3. aste Kutseharidus kõrghariduses kokku kutsehariduses kokku 2018 72% 14% 1% 1568 13% 229 2019 75% 14% 1% 1459 10% 171 2020 73% 14% 1% 1065 12% 141 2021 76% 12% 1% 789 11% 95 2022 73% 14% 1% 1481 11% 189 Haridus- ja Teadusministeerium teeb ettepaneku jätta 2024/2025. õppeaastaks õppelaenu maksimaalmäär 3000 euroni. Ettepanek tuleneb Eesti majandusolukorrast, kõrgest inflatsioonist ja elukallidusest. Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2024. aasta aprillikuus võrreldes eelmise aasta aprillikuuga 2,8%. Samal ajal on euribor jätkuvalt kõrgel tasemel (3,7350%), mis tähendab, et riik katab pankadele kulud kui panga intressiga + 6 kuu euribor ületab seadusega sätestatud 5% piiri. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga seonduvaid Euroopa Liidu õigusakte ei ole. 4. Korralduse mõjud Korraldusega jäetakse õppelaenu maksimaalmäär 3000 eurole. 5. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud 2023/2024. õppeaastal oli õppelaenu maksimumsummana kehtestatud 3000 eurot aastas. Kui õpingute kestus õppekava järgi on alla 9 kuu, saab õppelaenu võtta poole maksimummäära ulatuses, milleks oli kuni 1500 eurot. Käesoleva eelnõu ettepanek on kehtestada alates 2024/2025. õa õppelaenu maksimumsumma 3000 eurot õppeaastas. Rahandusministeeriumi 2024. a eelarves on planeeritud riigitagatiseks 370 000 eurot. Sotsiaalministeeriumi eelarves on planeeritud 2024. a 84 000 eurot, mis on ette nähtud laenude kustutamisega seotud kulude katmiseks puuduva töövõime ja sügava puudega lapse hooldamise korral. Viimastel aastatel on riigitagatisena tasutud kulud olnud langevas trendis (tabel 2). Riigitagatise hulka arvestatakse laenuvõlgnevustega seotud kulud, õppelaenu kustutamisega seotud kulud laenuvõtja surma või töövõime kaotuse korral, õppelaenu kustutamisega seotud kulud puudega laste vanematel ning intresside katmisega seotud kulud ajateenistuses viibimise ajal, kuni 3-aastast last kasvataval vanemal ning arst-residendil residentuuri lõpetamiseni. 2020. aastal rakendus riigitagatis õppelaenudega seotud kulude katteks 755 000 euro väärtuses, 2021. a 307 503 eurot ning 2022. aastal maksti riigitagatisena välja õppelaenuga seotult 234 838 eurot. Tabel 2. Riigi kohustused eelnevatel aastatel (HTM). 2019/20 2020/21 2021/22 2022/23 Intresside tasumisega seotud kulu kokku 218 259 216 766 130 315 97 528 Sellest: ajateenijate nn maksepuhkusega seoses 6 153 8 696 7 603 5 712 tasutud kuni 3-aastast last kasvatavate vanemate nn 201 225 200 342 116 017 86 220 maksepuhkusega seoses tasutud arst-residentide nn maksepuhkusega seoses 10 881 7 728 6 695 5 596 tasutud intressivahe katmine pankadele 0 0 0 0 Laenuvõlgnevuse tõttu rakendunud 171 544 80 208 63 705 50 313 riigitagatise summa Laenuvõlglaste arv, kelle suhtes riigitagatis 41 29 21 19 rakendus Õppelaenuvõlgnikelt riigile laekunud 430 483 291 709 247259 148504 Laenusaaja töövõime kaotusega seoses 65 861 43 495 55 596 36 735 tasutud summa Töövõime kaotanud laenu võtnud isikute arv 25 14 22 2 Laenusaaja surmaga seoses tasutud summa 24 341 5 608 6 022 9 364 Surnud isikute arv 14 4 3 4 KOKKU RIIGITAGATIS 480 005 346 077 255 638 193 940 Puudega laste vanematele õppelaenude 154 545 101 900 51 865 40 898 tagasimaksmisega seotud kulud Puudega laste vanemate arv, kelle eest on 69 45 22 2 õppelaen hüvitatud KOKKU RIIGITAGATIS (koos puudega 1 058 921 754 910 307 503 234 838 laste vanemate õppelaenude kustutamisega) Lisaks riigitagatisele, tagab riik krediidiasutustele kommertsintressimäära ja laenusaaja tasutava intressimäära vahe, mille jaoks on 2024. a eelarves planeeritud hinnanguliselt 260 000 eurot. 6. Korralduse kehtivus Korraldus jõustub üldises korras. Õppelaenu maksimaalmäär 3000 eurot kehtib 1 aasta ehk perioodil september 2024 - juuni 2025. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Rektorite Nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Pangaliidule ning laene väljastavatele pankadele Swedbank ja LHV Pank. Kristina Kallas haridus- ja teadusminister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/24-0662 - 2024/2025. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 26.06.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/95e78fb0-573d-489b-ac5b-f8a65af66826 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/95e78fb0-573d-489b-ac5b-f8a65af66826?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main