KASTRE VALLAVALITSUS
Keskkonnaamet Teie:
[email protected]
Meie: 20.02.2026 nr 6-3/245
Maa- ja Ruumiamet
[email protected]
Transpordiamet
[email protected]
Päästeamet
[email protected]
Seisukoha küsimine Veskimäe külas asuva Jõeääre katastriüksuse ning lähiala
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule
Austatud kaasatav
Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1 § 11 lõike 22
palume Teie seisukohta Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule.
Veskimäe külas asuva Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnanguga ning Jõeääre katastriüksuse ning lähiala
detailplaneeringu materjalidega on Teil võimalik tutvuda ja alla laadida (materjalid on
saatmiseks liiga mahukad) valla veebilehel planeeringute avalikustamise keskkonnas EVALD.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kati Kala
Kastre valla maaspetsialist
Lisa: Veskimäe külas asuva Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu.
Kati Kala 7446521,
[email protected]
Kastre Vallavalitsus Reg. kood 77000370 Konto:
Vallamaja, Kurepalu küla, Tel: 7 446 524 EE531010102034612006
Kastre vald E-post:
[email protected] SEB Pank
62113 Tartumaa http://www.kastre.ee
EELNÕU
KASTRE VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Kurepalu EELNÕU. märts 2026 nr
Veskimäe külas asuva Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine
Kastre Vallavalitsuse 15.01.2026 korraldusega nr 30 algatati Veskimäe külas asuva Jõeääre
katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu ning kinnitati lähteseisukohad. Detailplaneeringu
eesmärk on kaaluda võimalusi planeeringuala jagamiseks üheks sadama krundiks ja neljaks
elamukrundiks ning kaaluda moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramist sadama hoonestuse
ja elamute, abihoonete püstitamiseks ning teiste sadamarajatiste rajamiseks. Planeeringuga
lahendatakse ka juurdepääs, parkimine, haljastus, tehnovõrkudega varustatus ja heakord. Algatamisel
oli planeeritava ala pindala ligikaudu 95375 m2.
Kastre valla üldplaneeringu kohaselt tuleb uue sadama planeerimisel läbi viia keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang, et analüüsida vee-elustikule ja/või kaldataimestikule ja/või
linnustikule olulise negatiivse mõju avaldumise võimalikkust. Samuti tuleb kajastada
müraleevendavad meetmed ja anda sisend hoonete projekteerimiseks. Kuna planeeritud tegevused ei
ole toodud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi KeHJS) § 6
lg-s 1, peab otsustaja vastavalt § 6 lg 2 järgi andma eelhinnangu, kas planeeritud tegevusel on oluline
keskkonnamõju. Vastavalt KeHJS § 6 lg 4 järgi on tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestatud
Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade,
mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” § 11
punkti 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda sadama või
sadamarajatise rajamise või laiendamisel.
Eeltoodust tulenevalt on Kastre Vallavalitsuse tellimusel Hendrikson & Ko OÜ (registrikood
10269950) koostanud 10.02.2026 "Kastre valla Veskimäe küla Jõeääre katastriüksuse ning lähiala
detailplaneeringu KSH eelhinnangu“ (edaspidi eelhinnang), mille eesmärgiks oli välja selgitada
kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnev võimalik oluline keskkonnamõju ja selle
ulatus. Töö käigus hinnatakse võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse ette
leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks.
Eelhinnangu koostamise käigus jõuti järeldusele, et planeeringu realiseerimisel (kavandatava tegevuse
elluviimisel) ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ning detailplaneeringu
läbiviimiseks KSH algatamine ei ole otstarbekas.
Eelhinnangus on välja toodud tingimused/suunised, mida tuleks järgida edasistes tegevustes, et
välistada ebasoodsaid mõjusid ning rakendades järgmiseid leevendavaid meetmeid ning pöörates
tähelepanu järgmistele asjaoludele:
• projekteerimisel tuleb radooniohtu täiendavalt hinnata ning vajadusel kasutusele võtta ehituslikud
meetmed radoonisisalduse vähendamiseks eluruumides;
• sadama projekteerimisel tuleb arvestada üleujutusohuga ning näha ette tehnilised meetmed
üleujutuste esinemise korral;
EELNÕU
• elamute kavandamisel on soovitatav kaaluda sademevee kogumise ja kasutamise lahenduste
rakendamist tarbevee säästmise eesmärgil;
• planeeringu elluviimisel on ehitustööde ajal mürarikkamate tööde kavandamisel mõistlik vältida
tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus);
• tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel,
vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning
vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
• ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme;
• töödeks kasutatav tehnika peab olema tehniliselt korras ning vastama kehtivatele nõuetele.
Reostuse tekkimine peab olema välistatud, tehnilise rikke korral peab olema tagatud tekkinud
reostuse kohene likvideerimine;
• kasutada tuleb vähem intensiivseid valgusteid (nahkhiired väldivad liigvalgustatud kohti), mis on
suunatud jalgradadele ega valgusta ümbritsevat keskkonda ülemäära;
• ehitustegevust, mis teostatakse nahkhiirte sigimisperioodil (01. mai kuni 31. juuli), on soovitav
teostada päevasel ajal, et mitte häirida nahkhiirte öist toitumist;
• vee-elustiku kaitseks peab olema heljumi teke minimeeritud, töid teostada madalveeperioodil ning
kasutada vastavaid ekraane või muid lahendusi, mis välistavad heljumi jõudmise Emajõkke;
• veesisesed tööd Emajões on keelatud kalade kudeperioodil, et võimalikud negatiivsed mõjud
välistada. Kalade kudeperiood kestab aprillist juulini;
• ehitustegevuses vältida mürarikkaid töid lindude pesitsusajal (15. aprill kuni 31. juuli);
• kuna Emajõge võivad rändekoridorina kasutada mitmed linnuliigid, siis vältida tuleks ka suurte
klaaspindade kasutamist või kasutada vahendeid, mis aitavad vältida lindudega kokkupõrkeid
(LKS § 52);
• vältida tuleb piirete rajamist sadama ümber, või lahendada see viisil, millel on minimaalne mõju
rohevõrgustikule;
• kui DP ala planeerimise käigus nähakse ette vajadus juhtida sademevett otse suublasse, tuleb
tagada, et juhitava vee kvaliteet vastaks keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 § 5, § 7 ja §
11 nõuetele;
• ehitustegevus Kaarlimõisa kraavi eesvoolu kaitsevööndis tuleb kooskõlastada Maa- ja
Ruumiametiga.
KeHJS §11 lõikes 22 on sätestatud, et enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade
tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab
otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks
eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.
KeHJS § 23 kohaselt on asjaomased asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi või
kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või
kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu.
Eeltoodust tulenevalt edastas Kastre Vallavalitsus 20. veebruaril 2026. a kirjaga nr 6-3/245
asjaomastele asutustele (Keskkonnaametile, Transpordiamet, Päästeametile, Maa- ja Ruumiametile),
kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, Veskimäe külas asuva Jõeääre
katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koos
otsuse eelnõuga. Eelnõu täiendatakse vastavalt tagasisidele…
Käesoleva informatsiooni alusel Kastre Vallavalitsus nõustub eelhinnangus toodud põhjendustega
ning leiab, et antud juhul ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine vajalik.
Planeerimisdokumendi elluviimisega seotud tegevustega kaasnevad negatiivsed mõjud on valdavalt
ehitusaegsed ning kaovad peale ehituse lõppemist. Kavandatava tegevusega ei ületata keskkonna
taluvusvõimet planeeringualal. Vastavalt planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik
detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded, mis on
kajasatud koostatud eelhinnangus.
EELNÕU
Eelhinnang kuulub keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse juurde vastavalt
KeHJS § 11 lõikele 4.
Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Kastre Vallavalitsus (aadress
Vallamaja Kurepalu küla Kastre vald 62113 Tartumaa) ning koostaja AB Artes Terræ OÜ
(registrikood 12978320, aadress Küütri tn 14 Tartu linn 51007 Tartu maakond), planeerija Mart Hiob
(kutsetunnistuse nr 163360).
Arvestades eeltoodut ja lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 §
6 lõikest 1, § 6 lõike 2 punktist 8, § 11, § 33 lõigetest 2-6, § 34 lõikest 2, § 35 lõigetest 5-7; Vabariigi
Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 punktist 1 ning Hendrikson & Ko OÜ
(registrikood 10269950) koostanud 10.02.2026 "Kastre valla Veskimäe küla Jõeääre katastriüksuse
ning lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnangust", annab Kastre Vallavalitsus
korralduse:
1. Jätta algatamata Veskimäe külas asuva Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamine (eelhinnang Lisa).
2. Avaldada teade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta väljaannetes
Ametlikud Teadaanded, Kastre valla Infoleht, Postimees ja valla veebilehel.
3. Edastada teade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta
Keskkonnaametile, Päästeameti Lõuna päästekeskusele, Transpordiametile, Maa- ja
Ruumiametile ja planeerimisseaduse § 127 lõikes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning
KeHJS § 35 lõikes 6 nimetatud asutustele.
4. Korraldusega on võimalik tutvuda tööajal Kastre Vallavalitsuses (aadress Vallamaja, Kurepalu
küla, Kastre vald, 62113 Tartumaa), valla veebilehel planeeringute avalikustamise keskkonnas
EVALD ja igal ajal Kastre valla dokumendiregistris.
5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
6. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine on menetlustoiming.
Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu
kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
Priit Lomp Elen Heidok
vallavanem vallasekretär
Töö nr 25005347 | 10.02.2026
Kastre valla Veskimäe küla
Jõeääre katastriüksuse ning
lähiala detailplaneeringu KSH
eelhinnang
Aruanne
Tartu 2026
Allar Liiv | keskkonnakorralduse spetsialist
Ingrid Vinn | juhtekspert (litsentsi nr KMH0168)
Sisukord
SISSEJUHATUS ................................
................................
................................
................................
.................3
1. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ................................
................................
..........................
4
2. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE ................................
.....................5
2.1. Tartu maakonnaplaneering 2030+................................ ................................
................................
......5
2.2. Kastre valla üldplaneering................................
................................
................................
...................7
2.3. Kastre valla arengukava................................
................................
................................
.....................10
3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT
KAASNEV MÕJU ................................ ................................
................................
................................
..............11
3.1. Asukoht ja maakasutus................................ ................................
................................
........................11
3.2. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik................................ ................................
... 13
3.3. Taimestik ja loomastik ................................ ................................
................................
.......................15
3.4. Rohevõrk................................
................................
................................
................................
..............18
3.5. Geoloogia, pinnas, põhja- ja pinnavesi ................................ ................................
.............................19
3.6. Kultuuriväärtused................................ ................................
................................
...............................
23
3.7. Müra, õhk, vibratsioon................................ ................................
................................
.......................23
3.8. Jäätmeteke................................
................................
................................
................................
..........24
3.9. Avariiolukorrad ................................
................................
................................
................................
.. 24
3.10. Sotsiaalmajanduslik olukord................................ ................................
................................
..........24
3.11. Kumulatiivsed mõjud................................ ................................
................................
........................25
4. KOKKUVÕTE ................................
................................
................................
................................
..............26
LISA 1. DETAILPLANEERINGU ESKIISJOONIS ................................
................................
...........................28
Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 3
Sissejuhatus
Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Tartumaal Kastre
vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringuga (DP) kavandatavate
tegevustega kaasneva võimaliku keskkonnamõju väljaselgitamiseks.
Kinnistu omanik on esitanud avalduse (registreeritud Kastre Vallavalitsuse dokumendiregistris
24.10.2025 nr 4-11/1494 all) DP algatamiseks. DP ei ole algatatud.
Käesoleva KSH eelhinnangu eesmärk on välja selgitada kavandatava tegevuse elluviimisega
eeldatavalt kaasnev võimalik oluline keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinnatakse võimalikke
mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse ette leevendavad meetmedebasoodsa keskkonnamõju
minimeerimiseks ja/või vältimiseks.
Keskkonnamõju on (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse) KeHJS-e § 21
kohaselt kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt
kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või
varale. Vastavalt KeHJS -e § 2 2 peetakse keskkonnamõju oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada
mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Käesolev KSH eelhinnang on koostatud vastavuses KeHJS -ega (vastu võetud 22.02.2005, viimase
redaktsiooni jõustumise kuupäev01.09.2025).
KSH kohustuslikkus on sätestatud KeHJS -i § 33 lg 1. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS-i § 33 lõike 1
kohaselt KSH kohustusega tegevuste hulka, kuid sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb KSH
algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, ku i kavandatakse tegevust, mis võib
kaasa tuua olulise keskkonnamõju.
Vastavalt KeHJS § 6 lg 4 järgi on tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestatud Vabariigi
Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille
korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, t äpsustatud loetelu” § 11 p 1
kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda sadama või sadamarajatise
rajamise või laiendamisel. Eelhinnangu koostamise kohustus tuleneb lisaks kehtivast Kastre valla
üldplaneeringust, kus on sätestatud, et sadama rajamisel on seevajalik.
Eelhinnangu koostamisel on lähtutud KeHJS § 33 lg 4 ja lg 5 toodud kriteeriumitest.
Detailplaneeringu
algatamise otsuse eelnõu ja lähteseisukohtade kohaselt tuleb eelhinnangus lisaks
analüüsida mõjusid
vee-elustikule, kaldataimestikule ja linnustikule.
KSH eelhinnangu koostas Hendrikson & Ko OÜ keskkonnakorralduse spetsialist Allar Liiv ning
juhtekspert Ingrid Vinn .
Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 4
1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Kavandatavaks tegevuseks on elamuarenduse ja sadama rajamine Tartumaal Kastre vallas Jõeääre
katastriüksusel (kinnistu registriosa nr 4310304, katastritunnus 50101:006:0161, pindala on 953752,m
sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Planeeringuala hõlmab nimetatud katastriüksust tervikuna.
Detailplaneeringu eesmärk on kaaluda võimalusi planeeringuala jagamiseks üheks sadama krundiks
ja neljaks elamukrundiks ning kaaluda moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramist sadama
hoonestuse ja elamute, abihoonete püstitamiseks ning teiste sadam arajatiste rajamiseks.
Planeeringuga lahendatakse ka juurdepääs, parkimine, haljastus, tehnovõrkudega varustatus ja
heakord.
Planeeringuala asukoht on esitatudJoonis 1-1.
Joonis 1-1. DP ala asukohakaart (aluskaart: Maa- ja Ruumiameti põhikaart, 2026
). DP ala tähistatud oranži joonega.
Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 5
2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele
Alljärgnevalt tuuakse ülevaade planeeringuga seotud asjakohastest planeerimisdokumentidest,
milleks on:
▪ Tartu maakonnaplaneering 2030+;
▪ Kastre valla üldplaneering;
▪ Kastre valla arengukava.
2.1. Tartu maakonnaplaneering 2030+
Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ 1 lahenduse järgi jääb DP ala rohelise võrgustiku alale
(piirkondliku tasandi ribastruktuur) ning regionaalse tasandi väärtuslikule maastikule. Rohelist
võrgustikku ja väärtuslikke maastikke käsitletakse olulise ressursina, mis pakub puhverdavaid ja muid
ökosüsteemi teenuseid, sh puhkeväärtusi.Väljavõte on esitatudJoonis 2-1.
Joonis 2-1. Väljavõte Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ joonisest „Põhijoonis“ .
Rohelise võrgustiku toimimine tugineb suurte looduslike alade (kaitsealad, metsamassiivid, rabad,
sood) omavahelisele ühendatusele looduslike ja poollooduslike koridoride abil. Roheline võrgustik on
eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid
tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb
tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest, sh ka rohetaristust.
Rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks tuleb säilitada rohelist võrgustikku moodustavate maa -
alade omavaheline barjäärideta ühendatus.
1
Kehtestatud rahandusministri 27.02.2019kärkkirjaga nr 1.1-4/29
Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 6
Maakonnaplaneeringus on toodud järgmisedpõhimõtted rohevõrgustike alade säilitamiseks:
▪ uued asumid, elamugrupid ja teised kompaktse hoonestusega alad planeerida üldjuhul väljapoole
võrgustiku ala;
▪ teedevõrgu kavandamisel tagada võrgustiku võimalikult konfliktivaba toimimine, rakendades
selleks teede projekteerimise ja ehitamise normides toodud keskkonnakaitsenõudeid;
▪ võrgustiku koridoride alal ei planeerita ehituskeeluvööndi vähendamist;
▪ võrgustiku aladele jäävate metsa - ja põllumaade majandamisel vältida läbivaid lageraiealasid
ning looduslike rohumaade lausülesharimist;
▪ kalda piiranguvööndis olevale rohevõrgustiku alale rajatavad ehitised, s.h paadikanalid ja tarad ei
tohi rohevõrgustiku ala kalda piiranguvööndis tervikuna läbi lõigata;
▪ Tartu linna lähialal tuleb üldplaneeringutes rohelise võrgustiku sidususe tugevdamiseks säilitada
lagealade vahel paiknevad väiksemad metsatukad, kompenseerimaks rohealade vähenemist
ehitustegevuse tõttu ning tagamaks linnaümbruse maastiku piisava mitmekesisuse. Vältida niigi
väheste linnalähedaste metsaga kaetud alade muutumist ehituskruntideks;
▪ rohevõrgustiku toimimiseks ja sidususeks tuleb säilitada võrgustiku elementide suurus ja
maakatte tüüp, nende geograafiline asukoht võib seejuures nihkuda;
▪ karjääride, freesturbalade ja olulise ruumilise mõjuga objektide rajamisel rohelise võrgustiku
aladele tuleb hinnata kaasnevat mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja negatiivse mõju
ilmnemisel kavandada leevendusmeetmed.
Konkreetses asukohas on tegemist Emajõge ümbritseva rohelise võrgustiku koridoriga, mis valdavas
osas on inimtegevusest juba mõjutatud: suures osas on tegemist hoonestatud aladega , sh esineb
tööstust ning kompaktse hoonestusega alasid, põllumajanduslikku maad.
Kavandatav tegevus ei ole otseselt rohevõrgustiku aspektist tulenevalt vastuolus kehtiva Tartu
maakonnaplaneeringu suunist ega, kuivõrd uued asumid, elamugrupid ja teised kompaktse
hoonestusega alad tuleb üldjuhul rohevõrgustiku aladest kavandada väljapoole. Mõju rohelisele
võrgustikule on analüüsitud ptk-s 3.4.
Ala jääb I klassi väärtuslikule maastikule „ Emajõgi Luunjast Kastreni Mäksa, Luunja I “, mis on kõige
väärtuslikumad, valdavalt hästi hooldatud või säilinud alad.
Maastikuliste väärtuste säilimine tagatakse maakonnaplaneeringu kohaselt järgmiselt:
▪ maastike väärtust säilitavate ehitus- ja maakasutustingimuste määramisega üldplaneeringus;
▪ maastikuhoolduskavade koostamisega ja maastikuhooldustoetuste rakendamisega;
▪ maastikusse sobivust tagavate arhitektuurinõuete seadmisega ning harmoneeruvate
heakorrastuse ja haljastuse põhimõtete määramisega detailplaneeringutes;
▪ maaelu- ja külaarengutoetuste rakendamisega maastikku väärtustavate ehitiste korrastamiseks ja
taastamiseks;
▪ põllumajandustoetuste rakendamisega karjamaade ja karjatamise säilimise tagamiseks;
▪ loodushoiutoetuste rakendamisega seniste pärandkoosluste (inimmõjul püsivate koosluste)
säilimiseks tarvilikele töödele;
▪ ajaloolise külakeskkonna eksponeerimisele tugineva majandustegevuse toetamisega;
▪ elanike traditsiooniliste kooskäimispaikade avaliku kasutuse tagamisega;
▪ lagunenud ja kasutuskõlbmatute hoonete ja rajatiste lammutamisega ehk selleks omanikele ja
avalikkusele vastuvõetava toetussüsteemi loomisega;
▪ arhitektide, muinsuskaitse - ja looduskaitsespetsialistide kaasamisega üldplaneeringute
koostamisse;
▪ uute kompaktse hoonestusega alade (nn kinnisvaraarenduse) põllumajandus- ja metsamaadele
lubamisega vaid tiheasumite aladel;
▪ kohaliku omavalitsuse väljastatavates projekteerimistingimustes ehitiste maastikulise sobivuse
nõuete sätestamisega;
▪ hajaasustuses uute hoonete ehitamisega eelkõige endiste taluõuede alale;
▪ kaldaäärsete alade hoonestuse laienemise planeerimisel veekogule avanevate vaadetega
hoonestamata vaatekoridoride ettenägemisega;
Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 7
▪ kaldaäärsete maa-alade detailplaneeringute koostamisel avalikult teelt kaldani viivate avalikult
kasutatavate teemaade ette nägemisega;
▪ liiva- ja kliburanna kinnikasvamise tõrjega;
▪ mastide püstitamiskoha valikul maastikupilti sobivuse arvestamisega, vältides paiknemist
maastikku väärtustavate kultuurilis -ajalooliste ja loodusobjektide foonil ning ilusate vaadete
avanemissektoris;
▪ kogukonnaidentiteedil põhineva kohaliku omaalgatuse raames maastikuhoiutegevuse
käivitamisega, vastavate kampaaniate läbiviimisega.
Väärtuslike maastike ja maastiku üksikelementide määramisel ning nende kaitse - ja
kasutustingimuste seadmisel üldplaneeringus hinnatakse säilinud maastikuväärtused üle.
Väärtuslikel maastikel moodsate ja keskkonnasäästlike side-, energia jm rajatiste keelamise asemel
tuleb rajatised kujundada ja paigutada maastikku sobivalt. Väärtusliku kultuurmaastiku säilimine
vajab kohapealse elu pidevalt jätkuvust, mis omakorda eeldab kaasaegse tehnoloogia
kasutusvõimalust.
Tegevus ei ole vastuolus väärtuslike maastike säilitamise põhimõttega, kui kasutatakse
sobivaid ehitus e ja maakasutus e lahendusi , sh maastikku sobivaid arhitektuuri ja haljastuse
põhimõt teid.
2.2. Kastre valla üldplaneering
Kastre valla volikogu on Kastre valla üldplaneeringu kehtestanud 09.10.2025 otsusega nr 2192
. Kastre
valla üldplaneering on koostatud Kastre valla haldusterritooriumile, planeeringuala pindala on 496
km2.
Üldplaneeringuga soositakse juba väljakujunenud asustusega alade arengut. Eesmärk on kasutada
olemasolevat taristut ja võimalusel mitte kasutusele võtta inimtegevusest mõjutamata või vähe
mõjutatud alasid. Üldplaneeringuga määratakse üldised ehitus-ja kasutuspõhimõtted ning täpsemad
tingimused piirkondades maakasutuse juhtotstarvete kaupa. Lisaks on kirjeldatud põhimõtteid
seoses tehnilise taristu, tehnovõrkude ja taastuvenergia planeerimiseks.
Üldplaneeringu kohased maakasutuse kasutamisvõimalused on määratud üldplaneeringu
maakasutuse kaardil. VastavaltKastre valla üldplaneeringu maakasutuse kaardile jääb kavandatav DP
ala osaliselt rohelise võrgustiku alale (ulatuses, kus olemasolev põllumaa on sellest välja arvatud) ,
lisaks on ala määratud kui segaotstarbega ja sadama maa-alad. Taristu ja tehnovõrkude joonisel on
ala markeeritud kui perspektiivne sadam.Osaliselt on tegu haljasalaga.Ala on määratud kui väärtuslik
maastik.
2
Kastre valla üldplaneeringu kehtestamine. Dokumendiregister.Kasutatud 14.01.2026
Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 8
Joonis 2-2. Väljavõte Kastre valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist (alus: Kastre valla üldplaneering
).
Rohevõrgustiku osas sätestab üleplaneering, etselle eesmärgiks on väärtuslike ökosüsteemide kaitse,
säilitamine ning taastamine, säästlikkuse printsiibi jälgimine looduskasutusel, bioloogilise
mitmekesisuse säilitamine, kliimamuutuste leevendamine, sellega kohanemine ja stabiilse
keskkonnaseisundi tag amine, rohemajanduse (sh puhkemajanduse) edendamine. Rohevõrgustik
koosneb tugialadest ja koridoridest.
Osaliselt on kavandatud sadam koos selle juurde kuuluvate ehitistega rohevõrgustiku alale (vastavalt
üldplaneeringu väärtuste ja piirangute joonisele ). Üldplaneeringu menetluse käigus koostatud
keskkonnamõju strateegilise hindamise 3 käigus jõuti järeldusele, et väikesadama rajamisel Jõeääre
katastriüksusele negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale eelduslikult puudub.
Tegevuse võimalikke mõjusid, sh mõju rohelisele võrgustikule hinnatakse allpool ptk-s 3.4.
Haljasala maa -ala on peamiselt puhkamisele ja virgestusele suunatud looduslik haljasala, park,
poollooduslik metsaala või muu vastav maa-ala, mis täidab eelkõige vabaõhu puhkeala funktsiooni.
Lisaks kuuluvad nende alla eriomase koosseisu ja struktuuriga metsaalad või kõrghaljastusegaribad,
mille eesmärk on kaitsta külgnevaid alasid kahjuliku keskkonnamõju eest. Haljasala maa -ala
kasutustingimused on järgmised:
▪ ehitustegevus lubatud ei ole, välja arvatud uute teede rajamine, haljasala rajamistööd ning
tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvate ehitiste
rajamine;
▪ tuleb säilitada võimalikult palju olemasolevaid põlispuid.
DP eskiislahenduse kohaselt haljasalal ei ole tegevusi kavandatud, seega vastuolu
üldplaneeringuga selles osas puudub. Haljasala on võimalik säilitada maksimaalses ulatuses.
3
Kobras OÜ töö nr 2020-165, Kastre valla üldplaneeringu KSH aruanne. Kasutatud 14.01.2026
Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 9
Segaotstarbega maa -ala võimaldab erinevaid kasutamise otstarbeid ja kus täpsem maa -ala
kasutusvajadus selgub tulevikus vastavalt arengusoovidele ja –vajadustele. Välistatud on olulise
negatiivse keskkonnamõjuga kasutusotstarbed.
Segaotstarbega maa -ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais
kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa - ala, äri maa-ala, ühiskondlike ehitiste maa-ala,
transpordi maa-ala ja/või puhke - ja virgestustegevuse maa-ala. Omavalitsuse kaalutlusotsusel on
lubatud ka väiketootmine.
DP eskiisi kohaselt on sellele alale kavandatud telkimisala ning kämpinguala, mis oma olemuselt
vastab puhke- ja virgestustegevuse ja ärimaa kasutusotstarvetele.
Tegevus ei ole seega üldplaneeringuga vastuolus sega otstarbega maa-alale kavandatu osas.
Sadama maa-ala on üldplaneeringu kohaselt sadamateenuse osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse
tagamiseks kavandatud maa-ala ja akvatoorium. Lubat ud kõrvalotstarbed: äri, ühiskondlike ehitiste,
puhke- ja virgestustegevuse, tehnoehitise ning transpordi maa-ala. Üldplaneering toetab Kastre valla
väikesadamate arengut, kuna toimiva sadamate võrgustikuga kaasneb positiivne mõju nii kohalikule
majandusele kui ranna-asustuse püsimisele. Vastavalt valla arengukavale on oluline sadamate ja muu
toetava taristu arendamine. Üldplaneeringus on Jõeääre katastriüksusele kavandatudväikesadam.
Kuna DP -ga kavandatud sadam jääb vastava kasutusotstarbega maa -ala piiresse, siis vastuolu
üldplaneeringu ga ei esine.
Ala jääb üldplaneeringu kohaselt väärtuslikule maastikule. Väärtuslikud maastikud on määratud
Tartumaa maakonnaplaneeringus 2030+, kus maastike hindamise ja määratlemise aluseks olid
põhiliselt viit tüüpi väärtused: kultuurilis -ajalooline, looduslik, esteetiline, rekreatiivne ja
turismipotentsiaal ning identiteediväärtus.
Üldplaneeringus on sätestatud järgmised väärtuslike maastike kasutustingimused:
▪ säilitada võimalusel ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid
väärtuslikele maastikuelementidele;
▪ hajaasustuses eelistada ajalooliste hoonete korrastamist ja hävinud hoonete asemel uute hoonete
ehitamist talukohtadele;
▪ uute ehitiste kavandamisel või vanade ümberehitamisel arvestada antud piirkonnale
iseloomuliku traditsioonilise ehituslaadi ja -traditsioonidega ning tuleb jälgida, et uuendus ei
rikuks maastiku üldilmet;
▪ vältida mobiilside mastide ja tuulegeneraatorite, päikeseelektrijaamade või muud maastikus
domineeriva objekti rajamist väärtuslikule maastikualale ja kaunite vaadete vaatesektoritesse;
▪ kui väärtuslikul maastikul soovitakse kaevandada maavaravaru, siis tuleb hinnata kavandatava
tegevuse mõju väärtuslikule maastikule ning võimalusel säilitada ala väärtused maksimaalselt.
Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala korrastada selliselt, et korrastatud ala sobituks
väärtusliku maastikuga;
▪ päikeseelektrijaamade rajamine ei ole väärtuslikel maastikele lubatud.
Kavandatud tegevus ei toimu ajaloolises talukohas ega ajaloolises sadamas. Samas arvestades
üldplaneeringus antud üldisi soovitusi, on uute hoonete ehitamine väärtuslikul maastikul lubatud kui
arvestatakse antud piirkonnale iseloomuliku traditsioonilise ehituslaadi ja -traditsioonidega ning
jälgitakse, et uuendus ei rikuks maastiku üldilmet. Edasises planeerimistegevuses on võimalik nende
soovitustega arvestada.
Seega tegevus ei ole vastuolus väärtusliku maastiku säilitamise põhimõtetega.
Kokkuvõtvalt , detailplaneeringu algatamine ei ole vastuolus Kastre valla üldplaneeringuga ja
koostatava detailplaneeringuga ei muudeta kehtivat üldplaneeringut.
Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 10
2.3. Kastre valla arengukava
Kastre valla arengukava aastateks2025-20354 on koostatud eesmärgiga tagada erinevate piirkondade
tasakaalustatud areng, lähtudes inimlikust hoolivusest ja avatusest. Arengukava soosib erinevaid
piirkonda arendavaid tegevusi.
Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva Kastre valla are ngukava põhimõtetega.
4
Kastre valla arengukava
Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 11
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega
eeldatavalt kaasnev mõju
Vastavalt KeHJS § 33 lg 5 tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva
keskkonnamõju ja eeldatava mõjuala hindamisel lähtuda järgmistest kriteeriumidest:
▪ mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;
▪ oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;
▪ mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond;
▪ eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;
▪ mõju kaitstavatele loodusobjektidele;
▪ eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
Ekspertrühm on mõju hindamisel lähtunud kõigist seadusest tulenevatest kriteeriumidest ning
ekspertrühma hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline mõju järg mistes kriteeriumites,
mida eelhinnangus järgnevalt täpsemalt ei käsitleta:
▪ piiriülene mõju – kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju;
▪ õnnetuste esinemise võimalikkus - detailplaneeringuga ei kavandata sellist tegevust, mis võiks
kaasa tuua olulise õnnetuste esinemise ohu.
Käesolevas peatükis on hinnatud täpsemalt kavandatava tegevusega kaasnevat mõju maakasutusele,
kultuuriväärtustele, pinnasele, pinna- ja põhjaveele, kaitstavatele loodusobjektidele (sh Natura 2000
alad) ja rohevõrgustikule ning sotsiaalmajanduslikule olukorrale ja kumulatiivset mõju.
Planeeringuala keskkonnatingimuste kirjeldamiseks on kasutatud andmeid, mis on kättesaadavad
erinevatest andmebaasidest (EELIS, Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused, KOTKAS).
3.1. Asukoht ja maakasutus
Olemasolev olukord
Jõeääre katastriüksuse ja lähiala DP ala paikneb Kastre vallas Veskimäe külas , Tartumaal jäädes
Emajõe ning Vana-Kastre-Kastre-Võnnu tee vahelisele alale. DP ala piirneb järgmiste kinnistutega:
▪ Parveotsa vkt 11(KÜ tunnus 50101:006:0449), sihtotstarve 100% maatulundusmaa;
▪ Jõeniidu (KÜ tunnus 29101:001:0343),sihtotstarve 100% maatulundusmaa;
▪ 22270 Vana -Kastre - Kastre - Võnnu tee (KÜ tunnus 50101:006:0508), sihtotstarve 100%
transpordimaa;
▪ KÜ tunnusega 43201:001:2053, millel lähiaadress puudub (Emajõe veeala).
Planeeringuala hõlmab Jõeääre katastriüksust terves ulatuses, ala pindala on 95 375 m 2.
Detailplaneeringu eesmärk on kaaluda võimalusi planeeringuala jagamiseks üheks sadama krundiks
ja neljaks elamukrundiks ning kaaluda moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramist sadama
hoonestuse ja elamute, abihoonete püstitamiseks ning teiste sadamarajatiste rajamiseks. Vastavalt
eskiisjoonisele on kavandatud olemasolevale põllumajanduslikule maale 4 elamukrunti igaüks
suurusega 1-1,2 ha.Ligipääs elamuteni rajatakse Vana-Kastre-Kastre-Võnnu teelt. Elamutest idapoole
rajatakse sadam koos selle juurde kuuluvate ehitistega: maantee ääres on kämpingu- ja telkimisala,
mänguväljak, kaevatakse akvatoorium, kus ääres on vajalikud sadamaehitised ( slipp, kaid,
tehnovõrgud, parklad, hooned nt kapteni hoone, terminal). Sadamasse rajatakse maanteelt eraldi
ligipääs.
Detailplaneeringu eskiisjoonis on toodud käesoleva eelhinnangu lisas 1.
Planeeringuala jääb Emajõe (siin ja edaspidi EELISe andmete puhul vastav kood VEE1023600) äärde,
kuhu laienevad looduskaitseseadusest (LKS) tulenevad piirangud. LKS § 37 lg 1 p 2 alusel on Emajõe
kalda piiranguvööndi ulatuseks 100 m ning ehituskeeluvööndi ulatuseks LKS §38 lg 1 p 3 alusel 50 m.
Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 12
Ehituskeeluvööndi arvestamise lähtejooneks on LKS § 35 lg 3 ja vastava määruse 5 alusel alaliselt
liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piir , tegemist on korduvalt üleujutatava siseveekogu
kaldaalaga. Veekaitsevööndi ulatus on 10 m (veeseaduse, VeeS, § 118 lg2 p 2), mille lähtejooneks on
samuti soomuldade levikuala piir. Nende vööndite ulatust on võimalik vaadata Maa- ja Ruumiameti
kitsenduste kaardirakenduses6, nende kohta onJoonis 3-1.
DP alale jääb ka Kaarlimõisa kraav ( VEE1023614), mille kaldal on 1 m laiune veekaitsevöönd (VeeS§
118 lg 2 p 3). Tegu on maaparandussüsteemi Kaarli -Veskimäe II (kood 2102360010070) avatud
eesvooluga.
Joonis 3-1. Veekaitselised piirangud (aluskaart: Maa- ja Ruumiameti põhikaart, kitsenduste kaart 2026
)
Kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest
lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal
vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik ei ole, kuna valdav osa tegevustest toimub väljaspool
ranna ehituskeeluvööndit või tegevuseks rakendub vastav erisus LKS( § 38 lg 5 p2 ja 8: ehituskeeld ei
laiene kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele ning
tehnovõrgule ja -rajatisele). See kehtib eeldusel, et kõik sadamasse kavandatud ehitised, mis jäävad
kalda ehituskeeluvööndisse, vastavad sadama ehitiste nõuetele (täpsemad nõuded on toodud
sadamaseaduses).
5
Määrus „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord
“
6
Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaart
Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 13
Eeldatav mõju
DP eskiislahendus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Tegu ei ole üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga.
DP-ga kavandatakse seni hoonestamata maa -alale elamupiirkonna rajamist , koos sadama ja selle
juurdekuuluvate ehitistega. Planeeringuga lahendatakse juurdepääs, parkimine, haljastus,
tehnovõrkudega varustatus ja heakord.
Maastiku muutus planeeringuala väljaarendamisel on märgatav, senise maatulundusmaa
asemele on kavandatud elamualad ja sadam . DP planeerimisettepaneku koostamisel on
arvestatud olemasoleva üleujutusohu , maaparandussüsteemide eelvoolude ja rohealadega, et
säilitada tasakaalu loodusliku ja kunstliku keskkonna vahel. Detailplaneeringuga kavandataval
ehitusõiguse määramisel ning ala väljaarendamisel ei ole piirkonna maastikule ega
maakasutusele ette näha olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
3.2. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik
Olemasolev olukord
Kavandatava tegevuse alalejäävad kaitstavatest loodusobjektidest7 on kaitsealuste liikide leiukohad,
mida käsitletakse täpsemalt järgmistes peatükkides.
Lähim kaitstav ala on Kavastu park (KLO1200249), mis jääb kaugemale kui500 m ning asub teiselpool
Emajõge. See ala Natura 2000 alade võrgustikku ei kuulu ning on kaitstud vaid siseriiklikult.
Kaitstavad üksikobjektid Kavastu kohtukivi ja Kikaste suurkivi jäävad kaugemale kui Kavastu park ja
mõjusid nendele seetõttu ei hinnata (negatiivsed mõjud onebatõenäolised).
Kavastu pargi kaitse -eesmärkideks on planeeringu, sealhulgas ajalooliselt kujunenud planeeringu,
dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt ja esteetiliselt väärtusliku pargipuistu ja
maastikuilme ning pargi - ja aiakunsti kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja
arendamise suunamisega ning kaitsealuste liikide ja kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse.
Lähim ad Natura 2000 alad on 2,4 km kaugusel asuvad Peipsiveere linnu- ja loodusalad (EELIS koodid
vastavalt RAH0000690 ja RAH0000692 ). Siseriiklikult on need alad kaitse all Peipsiveere
looduskaitsealana. Natura 2000 võrgustiku eesmärk on säilitada või vajadusel taastada üle -
euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Nimetatud alade konkreetsemad kaitse
-
eesmärgid (liigid ja elupaigatüübid) on nimetatud vastava määruse p-des 1-3 ja 2-36.
8
Mitmed püsielupaigad (Kikaste hariliku kobarpea püsielupaik, Pajukurmu väike -konnakotka
püsielupaik, Kastre väike-konnakotka püsielupaik) asuvad kaugemal kui 1,1-1,5 km.
Natura 2000 alade ning Kavastu pargi paiknemine DP ala suhtes on esitatud järgneval Joonis 3-2.
Püsielupaiku joonisel ei kuvata, kuna selle välistab LKS § 53.
7
Looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lg 1 kohaselt on kaitstavad loodusobjektid kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja
kivitised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
8
Vabariigi Valitsuse korraldus „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“
Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 14
Joonis 3-2. Kavastu pargi, Peipsiveere looduskaitseala (sh Peipsiveere loodus- ja linnuala), Kavastu kohtukivi ja Kikaste
suurkivi paiknemine ( aluskaart: Maa- ja Ruumiameti põhikaart, Keskkonnaagentuur, 2026 )
Eeldatav mõju
Kavandatud tegevuse mõju piirdub suurestiplaneeringuala ja sell e vahetu lähiümbrusega, või ulatub
hajusalt planeeringualast kaugemale.Samas tegu on elamute ja väikesadama rajamisega, mille mõjud
valdavas osas on lokaalsed.
Mõju eespool nimetatud kaitstavatele aladele ei ole eeldada.Tegevus toimub piisavalt kaugel, kuhu
mõjutegurid ei ulatu.
Kavastu park jääb kaugemale kui 500 m. Planeeringu ellu viimiselja ala kasutamisel ei ole eeldada, et
erinevad tegurid mõjutaks parki negatiivselt. Vahemaa on piisav, et välistada mürahäiring, pargi
kasutuskoormus ei tõuse. Mürahäiring on kõige suurem ehitus perioodil, see on aga lokaalne ning
ajutine. Pargis on teada kaitsealuse linnuliigi, tamme-kirjurähn, esinemine, kuid arvestades tegevuse
iseloomu ja väikest mahtu, ei ole häiringute tekkimine tõenäoline. Tegu on liigiga, kes sageli pesitseb
parkides ja seetõttu talub teatudmääral inimmõjusid.
Emajõe kasutamine võib teatud määral suureneda, just veeliikluse eelduslik väike kasv, kuid maismaal
asuvat parki tegevus ei mõjuta. Mõjusid vähendavad asjaolud, et pargi ja DP ala vahele jääb
metsamaad (kõrghaljastust), mis on looduslik puhver ning inimtegevusega alad (olemasolevad
sadamad, elamukohad).
Seetõttu negatiivne mõju Kavastu pargile on ebatõenäoline.
Natura 2000 alad asuvad kaugemal kui 2,4 km ning objektiivsetel asjaoludel on negatiivne mõju
välistatud. SeetõttuNatura hindamise algatamine ei ole vajalik. Nii kaugele DP-ga kaasnevad mõjurid
(nt müra) ei ulatu. Teatud määral võib alal laevaliiklus suureneda, kuid arvestades et kavandatud on
väikesadam, mis ei suurenda laeva/paadiliiklust viidatud Natura 2000 aladel määral, et negatiivsed
mõjud võiks tekkida. Ujuvvahendite kasutamine, sh mootoriga, on Peipsiveere looduskaitsealal
kõnealuses asukohas lubatud.
Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 15
Sadama ehitamise mõjud on lokaalsed ning Emajõe seisundit ei mõjuta. Isegi kui ehitustegevuse
käigus tekib heljumit, siis nimetatud aladeni see ei jõua (settib enne Emajõe aeglase voolu tõttu ,
heljumis esinev raskem fraktsioon– liiva osakesed – settivad praktiliselt tööde piirkonnas9).
Seetõttu negatiivsed mõjud Natura 2000 võrgustiku Peipsiveere linnu - ja loodusalale on
välistatud.
Objektiivselt on välistatud, et tegevusega võidakse kaugemal kui 1 km asuvat Kikaste hariliku
kobarpea püsielupaiga seisundit negatiivselt mõjutada. Sellesse asukohta ükski tegevusega seotud
mõjutegur ei ulatu määral, mis liigi soodsat seisundit mõjutaks. Harilik kobarpea kasvab soostunud
kasvukohtades: jõgede lammisood, madalsood, sooniidud, hõredad madalsoometsad, allikasood.
Ohuteguriteks on elupaikade kuivendamine ja võsastumine. DP elluviimisel on sellised mõjud
püsielupaigale välistatud, eriti arvestades piisavat vahemaad ning tegevuse iseloomu.
Samamoodi ei ole eeldada mõjusidväike-konnakotka püsielupaikadele: müra pesitsust ei häiri, kuna
tegevus toimub piisavalt kaugel, elupaikade seisund jääb samaks (tegevusega ei kaasne kuivendavat
mõju). Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava10 kohaselt on kotka kodupiirkonnaks
2 km suurune ala ümber pesa. DP ala jääb selle ala sisse
, kuid mõju toitumisalale ei ole eeldada.Väike-
konnakotka toitumisaladeks on avamaastikud. Osaliselt toimub tegevuse tõttumaakasutuse muutus
ning võimalik toitumiskoht luhal väheneb, kuid muutus on väike ning piirkonnas säilibpiisavalt suur
toitumisalade kompleks. Arvestada tuleb, et piirkonna luht on võsastunud (võsastumas) ning selle
väärtus väike-konnakotka toitumisalana seetõttuajas vähenenud.
Negatiivsed m õjud piirkonda jäävatele püsielupaikadele on ebatõenäolised.
3.3. Taimestik ja loomastik
Olemasolev olukord
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel DP katastriüksusel või sellega piirneval alal teada
järgmiste loodusväärtuste esinemine:
▪ II kaitsekategooria nahkhiirte elupaik. Teada on liikide - põhja-nahkhiire ( Eptesicus nilssonii,
KLO9114002), suurvidevlase ( Nyctalus noctula, KLO9114003), veelendlase ( Myotis daubentonii,
KLO9114004) ja pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii, KLO9114004) , esinemine;
▪ Emajões III kaitsekategooria liikide hink ( Cobitis taenia, KLO9102663), võldas ( Cottus gobio,
KLO9102662), vingerjas ( Misgurnus fossilis, KLO9102664) ja laiujur ( Dytiscus latissimus,
KLO9200095) ning II kaitsekategooria liigi tõugjas ( Aspius aspius, KLO9102661).
Kaitsealuseid taime-, samblike- ja seeneliike alal teada ei ole.
Kaitsealuste linnuliikide esinemist ei ole teada, kuivõrd võib neid Emajõe ääres pesitseda või ala
kasutada toitumiskohana. Samas tuleb arvestada, et piirkond laiemal alal on tugevalt inimtegevuse
poolt mõjutatud. Umbes 350 m kaugusel on teada kaitsealuste linnuliikide tamme -kirjurähn
(Dendrocopos medius ) ja kodukakk ( Strix aluco) elupaigad. Liigid kuuluvad III kaitsekategooriasse,
elupaik on Kastre mõisa ümbritseval alal.
Tulenevalt asjaolust, et piirkonnas on teada II kaitsekategooria liikide esinemine, ei esitata nende
levikuala kohta selgitavat joonist, kuna see on LKS § 53 alusel keelatud. Alljärgneval Joonis 3-3 on
toodud III kaitsekategooria liikide paiknemine DP ala suhtes.
9
Järvet, A.,Pajula, R., Piir, A. Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee ettevalmistavad tööd. KMH aruanne
. Tartu, 2008.
10
Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava. Kasutatud 15.01.2026
Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 16
Joonis 3-3. Kaitsealuste liikide elupaigad (aluskaart: Maa- ja Ruumiameti põhikaart ja kitsenduste kaart, 2026
)
Eeldatav mõju
Nahkhiirlas ed
LKS § 55 lg 6 alusel on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise,
poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud, välja arvatud LKS - is toodud erandid.
Kõnealusel alal on nahkhiirlaste elupaik registreeritud Emajõe äärsele alale, osaliselt ka luhale. Tegu
on toitumisalaga, pesitsuskohti alal ei ole teada.
Nahkhiirtele sobivaks elupaigaks on pargid ja metsad, eriti need, mis asuvad veekogude lähedal
ja kus
esineb vanu õõnsustega puid . Nahkhiirlased toituvad põhiliselt putukatest, mistõttu on aeglase
vooluga jõed või seisva veega järved neile olulised toitumisalad.
Peamised ohutegurid nahkhiirtele on suvine häirimine sigimisajal ning talvitusaegne häirimine , sh
nende elupaikade hävimine, ning toitumisalade vähenemine. Mõju võib olla ka valgustite massiivsel
kasutamisel. Suviste varjepaikadena kasutatakse hoonetes olevaid avausi ja tühimikke, samuti
suuremaid õõnsustega puid. Talvituskohad on peamiselt stabiilse temperatuuriga maa -alused
käigud, keldrid, koopad, ka vanad kaevandused.
Perspektiivsele sadamaja elamutemaa-alale ei jää nahkhiirlastele talvitumiseks sobivaid maa-aluseid
ruume. Seega tegevuste tõttu on välistatud nahkhiirte häirimine talvitumise ajal.
Samuti on negatiivne mõju välistatud suvisestele varjumis - ja sigimiskohtadele, kuna neid
planeeringualal ei esine. Seal puuduvad hooned, koopad, vanad õõnsustega puud. Ala on valdavas
osas lage - või kaetud põõsastikuga, üksikute puudega (osaliselt põllumajandusmaa, osaliselt
põõsastikuga kaetud luht).
Teatud määral võib negatiivne mõju esineda nahkhiirte toitumisaladele, kuna luha ala väheneb
sadama maaala ulatuses. Põllumajanduslik ala eelduslikult oluline toitumisala ei ole. Samas hävineb
looduslik taimestikuga ala ning see asendub osaliselt sadama akvatooriumiga, mille seisev vesi on
sobilik putukate arenemiseks. Seega sadama akvatoorium võib muutuda nahkhiirlastele uueks
toitumiskohaks ja eespool viidatud mõju on väheoluline.
Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 17
Mõju võib esineda valgustite kasutamisel, kuna see võib häirida nahkhiiri ning mõjutada
saakobjektide (putukate) käitumist. Kasutada tuleb vähem intensiivseid valgusteid (nahkhiired
väldivad liigvalgustatud kohti) , mis on suunatud jalgradadele ega valgusta ümbritsevat keskkonda
ülemäära.
Ehitustegevust, mis teostatakse nahkhiirte sigimisperioodil (01. mai kuni 31. juuli), on soovitav
teostada päevasel ajal, etmitte häirida nahkhiirte öist toitumist.
Kokkuvõtvalt, negatiivne mõju nahkhiirlastele LKS § 55 tähenduses on välistatud , kui arvestada
eespool toodudmeetmeid.
Vee-elustik
Mõju kalaliikidele (vingerjas, võldas, tõugjas , hink ) ning putukaliikidele ( laiujur) on eelduslikult
ebaoluline, kuna Emajõge tegevus negatiivselt ei mõjuta.
Ehitustegevuses tuleb vältida heljumi jõudmist Emajõkke, see võib juhtuda peamiselt akvatooriumi
rajamisel. S elleks tuleb t öid teostada madalveeperioodil ning vajadusel kasutada heljumi levikut
takistavaid ekraane. Täpne lahendus heljumi tõkestamiseks tuleb anda sadama ehitusprojektis.
Heljum mõjutab negatiivselt Emajõe seisundit, sh ka kalade elupaiku, kudemisalasid. Veetaset
kavandatud tegevus ei muuda.
Veesisesed tööd Emajões on keelatud kalade kudeperioodil, et võimaliku d negatiivsed mõjud
välistada. Kalade kudeperiood kestab aprillist juulini.
Võimalik suurenev laevaliiklus negatiivset mõju ei oma. Emajõe kasutuskoormus eeldatavalt ei
suurene määral, et negatiivsed mõjud nimetatud liikide elupaikadele avalduksid.
Töödeks kasutatav tehnika peab olema tehniliselt korras ning vastama kehtivatele nõuetele. Reostuse
tekkimine peab olema välistatud, tehnilise rikke korral peab olema tagatud tekkinud reostuse kohene
likvideerimine.
Negatiivset mõju kaitsealustele kala- ja putukaliikidele LKS § 55 tähenduses ei teki.
Samal eeldusel puudub negatiivne mõju vee -elustikule laiemas tähenduses. Lisaks võib
sadamaakvatoorium pakkuda elu- ja toitumispaiku erinevatele veeliikidele.
Linnuliigid
Kaitsealuste linnuliikide pesitsuskohti DP alal ei ole teada. Lähimad jäävad Kastre mõisa parki
(kodukakk, tamme-kirjurähn ). Mõju nendele liikidele ei ole, kuna ei ole eeldada negatiivsete
mõjutegurite jõudmist nii kaugele ja määral, mis lindude pesitsust seal häiriks. Tuleb arvestada, et
tegu on inimmõjuga alaga ning need liigid teatud määral taluvad inimtegevust.
Emajõgi ja selle luhaalad on olulised lindude toitumisalad. Sellest aspektist tulenevalt võib esineda
negatiivne mõju, kuna toitumisala väheneb sadama maa -ala ulatuses. Samas kujuneb sadama
akvatooriumist ka lindudele toitumiskoht, mistõttu on need mõjud ebaolulise suurusega.
Küll aga tuleb ehitustegevuses vältida mürarikkaid töid lindude pesitsusajal (15. aprill kuni 31. juuli).
See aitab vähendada võimalikke negatiivseid mõjusid linnustikule.
Kuna Emajõge võivad rändekoridorina kasutada mitmed linnuliigid, siis tuleks hoonetel vältida
suurte klaaspindade kasutamist või kasutada vahendeid, mis aitavad vältida lindudega kokkupõrkeid
(LKS § 52).
Taimestik
Kaitsealuseid ja ohustatud taimeliike ei ole alal teada.
Tegevuse tõttu väheneb luhaalale omane taimestik ning see on vähesel määral negatiivse mõjuga.
Sadama rajamise tõttu maakasutus muutub ning alale omaste liikide levikuala kahaneb. Sadam
rajatakse olemasoleva kraavi äärde, kus on luhale kuivendav mõju avaldunud ning selle seisund on
Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 18
seetõttu halvenenud. ELME projekti käigus 11kaardistati maismaa ökosüsteemide seisundit ning selle
kohaselt on alal viletsas kuni keskmises seisundis ökosüsteemid.
Emajõe veepiiri äärne kaldataimestik väheneb vaid akvatooriumi laiuse ulatuses. Muus osas on seal
võimalik kaldataimestik säilitada. DP eskiisjoonise järgi kaldakindlustust ei rajata.
3.4. Rohevõrk
Olemasolev olukord
Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ alusel asub DP ala rohevõrgustiku koridoris (Joonis 2-1).
Üldplaneeringuga on seda täpsustatud ning osaliselt rohevõrgustikuala vähendatud (kultuurpõldon
välja arvatud, Joonis 3-4).
Joonis 3-4. Üldplaneeringus määratud rohevõrgustikuala (aluskaart: Maa-ameti ortofoto)
Seega jääb rohevõrgustiku koridorist välja valdavas ulatuses põllumajandusmaa, kuhu on kavandatud
elamute rajamine. Rohevõrgustikku kuulub piirkonnas esinev luhaala ning Emajõe ja maantee
vaheline ala.
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu on asjakohased järgmised üldplaneeringus
rohevõrgustiku toimimise tagamiseks sätestatud tingimused:
▪ looduslike ja/või pool-loodulike alade osatähtsus ei tohi langeda alla 90% tugiala pindalast;
▪ säilitada maastikuline mitmekesisus, oluline on maastikulist mitmekesisust suurendavate
põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide (kivikuhjad ja
metsatukad põldude vahel) säilimine;
▪ rohelise võrgustiku tugevdamiseks tuleb säilitada põllumaade vahel paiknevad metsatukad
metsamaana, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilises protsessis;
11
ELME projekti koduleht. Kasutatud 16.01.2026
Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 19
▪ rohelise võrgustiku aladel paiknevate puhkealade kasutamine tuleb korraldada nii, et
inimtegevusest lähtuv mõju looduskeskkonnale oleks minimaalne (tuleb piirata/suunata autode
liikumist, korraldada parkimine, lahendada prügi käitlemine, rajada telkimis -/puhke-
/lõkkekohad, käimlad jms) ning et ei takistata rohevõrgustiku toimimist;
▪ hoonekomplekside õuealade vaheline kaugus peab olema vähemalt 200 m , tingimus ei kehti
ehitamisel endisele talukohale ega sadama hoonetele;
▪ rohevõrgustiku aladele arendustegevuse kavandamisel ei tohi rohevõrgustiku koridore ega
tugialasid läbi lõigata, tingimus ei kehti sadama ehitisele;
▪ rohelise võrgustiku alal paikneva kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses, kuid see
ei tohi hõlmata rohkem kui 0,4 ha suurust maa-ala.
Eeldatav mõju
Kavandatava tegevuse elluviimisel planeeringualal asuvad looduslikud kooslused hävivad, seda
eelkõige luhaala ulatuses, kuhu on kavandatud sadama ja selle juurdekuuluvate ehitiste rajamine. See
ala on üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustikku kuuluv, kuid samas on sinna määratud sadama ja
segaotstarbega maa -alad. Üldplaneeringu koostamise käigus koostatud KSH -s on kokkuvõtvalt
leitud, et eelduslikult negatiivsed mõjud sadama rajamisel puuduvad. Rohevõrgustikualale sadama
ehitamiseks on üldplaneeringuga lubatu d erisused, sh rohelise võrgustiku ala läbi lõigata ning
hoonete vaheline kaugus võib olla väiksem kui 200 m.
Elamute ehitamine toimub väljaspool rohevõrgustiku ala – põllumaal, kus looduskooslused
puuduvad.
Peamine eeldatav negatiivne mõju avaldub ehitustegevuse käigus luhalal. See on üldplaneeringu
kohaselt lubatud. Sadam ja akvatoorium lõikab rohelise võrgustiku koridori läbi. See võib mõjutada
loomade liikumist Emajõe äärsel alal. Küll aga tuleb arvestada, et piirkonnas on suhteliselt tugev
inimmõju (olemasolevad hoonestusalad tükeldavad rohevõrgustikku) . Seda mõju on võimalik
minimeerida, kui sadama territooriumi ümber piirdeaedu ei rajatavõi need rajatakse nii, et loomade
liikumist ei takistata . Loomade peamised liikumisteed jäävad eelduslikult eemale kohtadesse, kus
need on vabamad (näiteks lõunapool üle põldude).
Muus osas luhala ja rohevõrgustik säilib. Looduslikuna säilitatav luhala osas võib eeldada, et selle ala
kasutamine inimeste poolt suureneb, kuna nii sadamat külastavad inimesed kui rajatavatesse
elamutesse kolivad elanikud hakkavad piirkonnas jalutama. S amas on tegu liigniiske alaga, kus
inimeste liikumine on raskendatud. Eeldada ei ole ka ehitiste rajamist, kuna see ala jääb kalda
ehituskeeluvööndisse, kus rakendub selleks LKS § 38 lg 3 keeld. See mõju on eelduslikult ebaolulise
suurusega.
Kokkuvõtvalt võib järeldada, et kavandatav tegevus ei too kaasa rohevõrgustiku toimimise
olulist kahjustamist. Sadama rajamisega kaasnev lokaalne negatiivne mõju luhalale on
üldplaneeringuga ette nähtud ning leevendatav asjakohaste planeeringuliste ja ehit uslike
meetmetega.
3.5. Geoloogia, pinnas, põhja- ja pinnavesi
Olemasolev olukord
Planeeringuala reljeef langeb põhja suunas oleva Emajõe poole,maapinna kõrguste vahe jääb u 10 m
piiridesse (maapinna absoluutsed kõrgused vahemikus 31…41m). DP alale jääv luhaala on madal ning
seetõttu üleujutusohuga.
Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 20
Eesti geoloogilise kaardi 1:400 000 alusel 12 alusel levivad piirkonnas kvaternaarsed setted, mille
paksus on 1 m.Luhaalal (madalam piirkond) levivad soosetted ja turvas, kõrgemal alal agamoreen ja
rähk.
Eesti pinnase radooniriski kaardil 13 (andmed 202 3. a seisuga) on planeeringualal radoonitase
pinnaseõhus 100 kuni 150 kBq/m³ vahel ja piirkonda loetakse kõrge või väga kõrge radooniriskiga
alaks.
Maa- ja Ruumiamet i 1:50 000 geoloogilise kaardi põhjavee kaitstuse hinnangu kohaselt jääb
kavandatava tegevuse ala valdavalt piirkonda, kus põhjavesi on maapinnalt lähtuva reostuse suhtes
keskmiselt kaitstud.
DP alast põhjapoole, piirnevale alale jääb Emajõgi (VEE1023600). DP alale jääb ka Kaarlimõisa kraav
(VEE1023614), mis on osa maaparandussüsteemist.
Ühtegi pinnaveekogumit veeseaduse § 11 mõistes DP alale ei jää.Lähim pinnaveekogum on eespool
mainitud Emajõgi.
Kavandatava tegevuse ala reoveekogumisalale ei jää.
Eeldatav mõju
Kuna ala asub Emajõe üleujutuspiirkonnas, siis tuleb DP ala tõstaosaliselt kõrgemaks. Peamine oht ja
täitmise vajadus on sadama-alal. Elamud rajatakse kultuurpõllule, mis on luhaalast oluliselt kõrgem
(5-9 m).
Ala tõstmiseks sobib kasutada mineraalset täitepinnast, sh mineraalseid ehitusjäätmeid. Enne
täitmist tuleb eemaldada huumus - ja turbakiht kogu ala ulatuses, va kohtades, kus on vajalik
kasvupinnase säilitamine.
Üldplaneeringus on märgitud (ptk 3.2.1), et üldjuhul üleujutusaladel ei ole uute hoonete ehitamine
lubatud. Erandiks on muuhulgas sadamahooned. Seega sadama ehitamisele rakendub erand, kuid
siiski tuleb täpsemal projekteerimisel üleujutusohuga arvestada ning vastavad meetmed ohu
minimeerimiseks rakendada. Oluline on välistada, et sadam ujutatakse üle ja tekib reostusoht ning
vara saab kahjustatud.
Kaarlimõisa kraav jääb kavandatud ehitustegevuse alale.Kaarlimõisa kraav toimib Kaarli-Veskimäe II
maaparandussüsteemi eesvooluna (maaparandussüsteemi kood 2102360010070). Kraavi toimimine
peab olema tagatud ka pärast ehitustegevust, kraavist tulev vesi juhitakse eelduslikult sadama
akvatooriumisse. Maaparandussüsteemi alade maakasutuse muutmisel tuleb välja töötada
kuivendusvõrgu uus lahendus, et oleks tagatud naaberkinnisasjadel kuivendussüsteemi ja eesvoolude
nõuetekohane toimimine (vastavalt maaparandusseaduse § 47 ja § 48 lõigetele 2 ja 11).
Maaparandusseaduse § 48 lg 3 kohaselt tuleb ehitustegevus Kaarlimõisa kraavi eesvoolu
kaitsevööndis kooskõlastada Maa- ja Ruumiameti ga.
Projekteerimisel tuleb radooniohtu täiendavalt hinnata ning vajadusel kasutusele võtta ehituslikud
meetmed radoonisisalduse vähendamiseks eluruumides.
Mõju Emajõele
Peamine potentsiaalne negatiivne mõju seisneb eelkõige vahetult tööde ajal vette paisatavates setetes
ning heljumi tekkes. Heljumi sattumine ülemistesse veekihtidesse võib ohustada kalamarja ja -larve
ning vee-elustikku laiemalt. Samas on see ebatõenäoline, kuna sadam rajatakse maismaale ning seda
on tehnoloogiliselt võimalik ehitada nii, et ühendus Emajõega rajatakse kõige viimase etapina , töid
tehakse madalveeperioodil ning kasutatakse vastavaid heljumi- ja setete levikut takistavaid ekraane.
Otsest põhjataimestiku ja põhjaloomastiku hävitamist tööde käigus ei toimu, kuna sadam rajatakse
maismaale. Vähesel määral võib negatiivne mõju esineda akvat ooriumi ning Emajõe kokkupuute
12
Maa- ja Ruumiameti Geoloogia kaardirakendus. Kasutatud 15.01.2026
13
Eesti pinnase radooniriski kaart. Kasutatud 15.01.2026
Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 21
kohas, kuid see on ajutine(kaevetööd ühenduskohas toimuvad eelduslikult mõne päeva jooksul)ning
lokaalse iseloomuga omamata olulist negatiivset mõju.
Sadama kasutamine võib suurendada Emajõe kasutuskoormust (peamiselt paatide kasutamine ning
laevaliiklus) , kuid ei ole põhjust eeldada, et see kasv oleks nii suur, et omaks Emajõele negatiivset
mõju. Piirkonnas on ka praegu mitmeid sadamaid ja lautrikohti ning Emajõe kasutus
veeliiklusvahenditega on aktiivne.
Veekaitselised piirangud
Veekogu kalda kaitse eesmärk on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva
kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja
juurdepääsu tagamine (LKS § 34).
Emajõega seotud piirangutest on ülevaade toodud ptk-s 3.1 „Asukoht ja maakasutus “ ja vastaval
Joonis 3-1. Veekaitselised piirangud ( aluskaart: Maa- ja Ruumiameti põhikaart, kitsenduste kaart
2026)Joonis 3-1. Neid siinkohal täiendavalt üle ei korrata. Tegevus ei ole vastuolus Emajõe kalda
ehituskeeluvööndi kaitse-eesmärkide saavutamisega. Ehitatakse väljaspool ehituskeeluvööndit või
rakenduvad selleks vastavad LKS § 38erandid (juhul kui sadamas on kavandatud sadamaehitised).
Ala asub ka kalda piiranguvööndis, kus on keelatud:
▪ reoveesette laotamine;
▪ matmispaiga rajamine;
▪ jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud
sadamas;
▪ maavara kaevandamine;
▪ mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine,
välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või
tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul
kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks
ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.
Selliseid tegevusi piiranguvööndis ei ole kavandatud ning vastuolud puuduvad. Tegevus ei mõjuta
Emajõe kalda piiranguvööndit LKS § 37 tähenduses.
Veekaitsevööndis toimub tegevus vaid sadama rajamise käigus, sh seda ka Kaarlimõisa kraavi
veekaitsevööndis. VeeS § 118 kohaselt on veekaitsevöönd veekogu kalda või ranna erosiooni ja
hajuheite vältimiseks. Sadama rajamisel ei ole erosiooni tekkimist ette näha, seda saab ehituslike
võtetega vältida. Samamoodi toimub tegevus sadamas vastavalt kehtivatele nõuetele ning
hajureostuse jõudmist veekaitsevööndisse ei toimu (reoveesüsteemide rajamine ja kasutamine
toimub vastavalt kehtivatele normidele). VeeS § 118lg 5 alusel sadamatel veekaitsevöönd puudub.
Seega vastuolu DP ellu viimisel VeeS veekaitsevööndi nõuetega ei ole.
Teatud määral toimub kaldal asuvate looduskoosluste kahjustamine sadama rajamise käigus. Luht on
kaldale omane kooslus. Samas on tegevus kooskõlas LKS § 38 nõuetega(kehtivad vastavad erandid)
ning ka üldplaneeringus märgitud maakasutusega. Ala maakasutuse muutus on pöördumatu.
Inimtegevus kalda alal suureneb, kuid see toimub kehtivate normidega kooskõlas ning inimtegevusest
lähtuv kahjulik mõju kaldaalale on eelduslikult ebaolulise suurusega. Kaldale omane asustusmuster
tegevuse tõttu muutub: rajatakse uus sadam, kus seda teadaolevalt ajalooliselt asunud ei ole. Ka
hoonestusala on uus, kuid teatud määral see sobitu b asustusmustrisse, kuna on loogiline jätk
väljakujunenud asutusjoonele: see laieneb idasuunal, kus juba on hoonestatud alad (Kastre mõis ja
elamukohad). Vaba ligipääsu mõjutab kaldaalal sadama rajamine, mistõttu kallasrada suletakse, kuid
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel kallasrada sadamas ei ole (§ 391). Ligipääsu kallasrajale
tegevus ei mõjuta, kallasrajal liikumine on juba täna raskendatud, kunategu on liigniiske alaga (luht).
Sadama rajamine teatud määral just parandab ligipääsuEmajõe kaldale.
Kokkuvõttes kalda kaitse-eesmärgid säilitatakse LKS § 34 tähenduses ning nendega otsene vastuolu
puudub.
Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 22
Veevõtt, heit- ja sademevee juhtimine
Veevarustus kavandatakse eelduslikult puurkaevudega. Täpsem lahendus pannakse paika edasises
planeerimises. Puurkaevu projekteerimisel, rajamisel ja kasutusele võtmisel lähtuda ehitusseadustiku
ptk-s 14 sätestatud nõuetest.
DP koostamisel tuleb paika panna ka reoveekäitlussüsteemide lahendused. Puhastatud heitvett on
14
vastavalt keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 §-s 8 sätestatud nõuetele võimalik immutada
hajutatult pinnasesse kuni 50 m³/ööp, kasutades vähemalt reovee bioloogilist puhastamist või kuni 5
m³/ööp, kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist. Reovee kogumine on võimalik
lahendada ka lekkekindlate kogumismahutitega. Vastavalt veeseaduse § 127 lg 1 nõuetele peab heitvee
ja saasteainete pinnasesse juhtimise koht jääma vähemalt 50 m kaugusele veehaarde
sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist.
Veevõtu ja -heite lahenduste puhul e i ole eeldada, et nende rajamisel või kasutamisel tekiks
negatiivsed mõjud, kui lähtutakse kehtivatest normidest.
Kohtades, kus pinnase omadused ja hüdrogeoloogilised tingimused seda võimaldavad, on otstarbekas
kogutava sademevee immutamine pinnasesse. Lisaks on soovitatav elamute kavandamisel kaaluda
sademevee kogumise ja kasutamise lahenduste rakendamist tarbevee sä ästmise eesmärgil.
Sademeveesüsteemide projekteerimisel tuleb arvestada üleujutusohuga ning projekteerida need
selliselt, et sademevee äravool on tagatud ka kõrgvee esinemise korral. Vastavalt VeeS § 129 lg 3 ei
käsitata sademeveest vabanemiseks kasutatava id looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid,
viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda
eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, sademevee suublasse
juhtimisena. Maastikukujundusel põhinevaid lahendusi on veeseadusest lähtuvalt lubatud kasutada
ka siis, kui nõutav immutussügavus 1,2 m põhjavee kõrgeimast tasemest pole aastaringi täidetud. Kui
DP ala planeerimise käigus nähakse siiski ette vajadus juhtida sademevett otse suublasse, t uleb
15
tagada, et juhitava vee kvaliteet vastaks keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 § 5, § 7 ja § 11
nõuetele.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole ette näha olulise ebasoodsa mõju ilmnemist pinnasele ning
pinna - ja põhjaveele.
Pinnase täitmiseks e hitusjäätmete ga tuleb arvestada keskkonnaministri 21.04.2004 määruse
nr 21 §-s 4 1 sätestatud nõuetega ning registreerida tegevus Keskkonnaametis (jäätmekäitleja
registreering) .
Projekteerimisel tuleb arvestada üleujutusohuga ning näha ette tehnilised meetmed
üleujutuste esinemise korral. Sademeveesüsteemide projekteerimisel tuleb projekteerida need
selliselt, et sademevee äravool on tagatud ka kõrgvee esinemise korral eesvoolus. Kui DP ala
planeerimise käigus nähakse ette vajadus juhtida sademevett otse suublasse, tuleb tagada, et
16
juhitava vee kvaliteet vastaks keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 § 5, § 7 ja § 11
nõuetele. Teede, mullete ja hoonete vundamentide projekteerimisel tuleb arvestada üleujutusel
tekkiva veevoolu võimaliku erosiooniohtu. Projekteerimisel jälgida, et üleujutuse taandumisel
ei jääks taanduv vesi kõrgenduste (nt teetammid) taha kinni, tekitades sellega täiendavat
erosiooniohtu.
Maaparandusseaduse § 48 lg 3 kohaselt tuleb ehitustegevus Kaarlimõisa kraavi eesvoolu
kaitsevööndis kooskõlastada Maa- ja Ruumiameti ga.
14
Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit
-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja
jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“,
Riigiteataja
15 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit
-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja
jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“,
Riigiteataja
16 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit
-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja
jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“,
Riigiteataja
Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 23
3.6. Kultuuriväärtused
Olemasolev olukord
Kultuurimälestiste registri andmetel ei jää vahetult planeeringualale ega selle lähipiirkonda
kultuurimälestisi. Lähim registrisse kantud kultuurimälestis asub planeeringualastca 205 m kaugusel
(arheoloogiamälestis – Asulakoht nr 12850).
Maa-ja Ruumiameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt asub lähim pärandkultuuriobjekt 250
m kaugusele teisele poole Emajõge. Tegu on Kavastu mõisaga seotud erinevate objektidega.Maa- ja
Ruumiameti kaardirakenduse andmetel on objektid osaliselt säilinud. Muud pärandkultuuriobjektid
jäävad kaugemale kui 250 m ja tegevuse võimalikus mõjualas ei asu.
Eeldatav mõju
Planeeringuga kavandatud tegevused ei ohusta piirkonna kultuuriväärtuste ja pärandkultuuri
objektide kaitse-eesmärkide saavutamist.
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust, ei ole põhjust eeldada
kultuurimälestistele olulist ebasoodsat mõju.
3.7. Müra, õhk, vibratsioon
Olemasolev olukord
Keskkonnamüra normatiivsed väärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. aasta
määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“. Määruse nõudeid tuleb täita asulate planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel.
Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning
töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.
Välisõhus leviva müra normtasemed on:
▪ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;
▪ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.
Peamiseks müra allikaks planeeringuala piirkonnas võib pidada kõrvalmaanteed nr 22270 (Vana-
Kastre-Kastre-Võnnu). 2024. a. liiklussagedus andmete põhjal läbis lõiku keskmiselt kuni 384
autot/ööpäevas. Olemasoleva transpordikoridori läheduses müra normatiivsuse hindamisel tuleb
lähtuda liiklusmüra piirväärtuse nõuetest. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 alusel
kehtestatud liiklusmüra normtasemed on esitatud järgnevas tabelis.
Tabel 3.1. Liiklusmüra normtasemed vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele.
I II
Ala kategooria üldplaneeringu alusel virgestusrajatiste maa - elamu maa-alad,
alad ehk vaiksed alad rohealad
Müra sihtväärtus 50/40 55/50
Müra piirväärtus 55/50 60/55
651/60 1
1
lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel
Välisõhu kvaliteet
Õhusaaste keskkonnamõju ning eelkõige tervisele avaldatava mõju olulisuse hindamise aluseks on
mõjutatava välisõhu vastavus kvaliteedinormidele (väljendatuna saasteaine lubatava kogusena
välisõhu ruumalaühikus). Eestis on õhukvaliteedi piirväärtused kehtes tatud keskkonnaministri
27.12.2016. aasta määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid
ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Piirväärtustest madalamad saasteainete kontsentratsioonid ei
ohusta inimese tervist olulisel määral.
Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 24
Piirkonna peamiseks õhusaaste allikaks võib pidada liiklust. Piirnormide ületamine liikluskoormusest
lähtuvalt ei ole tõenäoline. Välisõhu paikseid saasteallikaid piirkonnas ei ole (Keskkonnaotsuste
infossüsteem KOTKAS andmebaasi 17 andmed seisuga 14.01.2026).
Vibratsioon
Inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks on sotsiaalministri 01.10.2025
määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni
hindamise kord“ kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid.
Eeldatav mõju
Hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal ei ole põhjust eeldada elamupiirkonna rajamise järgselt
ülenormatiivse müra, vibratsiooni või õhusaaste teket. Planeeringualal ei kavandata tegevusi, mis
oluliselt muudaks olukorda piirkonnas.
Samamoodi ei teki neid häiringuid ka sadama rajamisel. Ei kavandat a tegevusi, mis võiks
ülenormatiivset müra, vibratsiooni või õhusaastet tekitada.
Planeeringu realiseerumisel tuleb jälgida, et ehitusperioodil ei ületataks müra ja vibratsiooni
piirnorme. Leevendavaks meetmeks on müra ja vibratsiooni põhjustava ehitustegevuse
planeerimine selliselt, et see võimalikult vähe häiriks ümberkaudseid elanikk e. Soovitav on
müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid mitte teostada nädalavahetustel ning tööpäevadel pärast
kella 18. Kasutada tuleb tehniliselt korras seadmeid .
Kuival perioodil tuleb vältida tolmuheidet ning vajadusel ehituseks kasutatavaid teid kasta või
töödelda tolmu tõrjeks kloriididega.
3.8. Jäätmeteke
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks
tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Taaskasutuseks
mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed
(ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike
jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele.
3.9. Avariiolukorrad
Kavandatava tegevuse puhul ei ole avariiolukordade tekkimise võimalused suured, kuna tegemist ei
ole mastaapsete objektidega, ohtlike ainete jms, mille puhul võiks avarii oht tekkida. Kaasneda võivad
avariiolukorrad piirduvad ehitusprotsessiga ja kasutatava tehnikaga.
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega ja töökorras
tehnikaga. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt
tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitamaööde
t Tellijat, Päästeametit
ja Keskkonnaametit.
3.10. Sotsiaalmajanduslik olukord
Olemasolev olukord
Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJS kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat mõju inimese
tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale.
17
Keskkonnaotsuste infossüsteem KOTKAS. Kasutatud 15.01.2026
Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 25
Üldjuhul võib arendustegevus muuta piirkonna liikluskorraldust ja põhjustada liiklustiheduse kasvu,
muuta inimeste väljakujunenud harjumuste (sh kasutatavate radade, rohealade kasutamise) mustrit
ja teatud juhtudel mõjutada kinnisvara hindasid. Mõju inimese tervisele võib avalduda eelkõige läbi
muutuste vee- ja õhukvaliteedis ning mürahäiringute kaudu.
Planeeringuala on käesoleval ajal maatulundusmaa – rohumaa, haritav maa ja põõsastik . Seda
arvestades võib sotsiaalmajanduslik mõju avalduda eeskätt maakasutusväärtuse muutuse läbi.
Arvestades ala looduslikku seisundit, puudub sellel hetkel oluline rekreatiivne väärtus.
Eeldatav mõju
Kavandatava tegevuse ellu viimisega võib eeldada piirkonnas pigem positiivset mõju uute kaasaegsete
elamute rajamisega. Elamualaga koos kavandatavad virgestus- ja puhkealad suurendavad piirkonna
rekreatsioonivõimalusi. Samamoodi mitmekesistab sadam piirkonna kasutusvõimalusi. Sadam loob
lisaks piirkonda uusi töökohti.
Tegevus ei too kaasa olulist mürataseme või õhukvaliteedi muutust piirkonnas, mistõttu ei
eeldata olulist mõju inimese tervisele. Hetkel teadaoleva info põhjal ei ole alust eeldada, et
kavandatava tegevusega kaasneks oluline ebasoodne sotsiaalmajanduslik m õju KeHJS mõistes.
3.11. Kumulatiivsed mõjud
Olemasolev olukord
Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist (liitumine või
kombineerumine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud
mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada
loodusressursside seisundi halvenemist.
Tavaliselt eristatakse keskkonnamõju hindamisel otseseid ja kaudseid mõjusid, kumulatiivsuse
hindamisel arvestatakse mõlemaid. Seega võib kavandatava tegevuse kumulatiivse mõjuna käsitleda
kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste piirkonda mõjutatavat e tegevustega, sõltumatult
tegevuse kuuluvusest (riiklik, kohalik omavalitsus, era) avaldab ressursile, ökosüsteemile,
kogukonnale.
Eeldatav mõju
Kõige suurema inimmõjuga objekt piirkonnas hetkel on Kastre -Vana-Kastre-Võnnu maantee .
Suurtööstusi lähialal teada ei ole. Teiselpool Emajõge, ca 300 m kaugusel, asub puittoodete ettevõte.
Arvestades DP-ga kavandatud tegevuste iseloomu, ei ole koosmõjude tekkimine tõenäoline.Peamine
koosmõju võib tekkida ehitusperioodil, kuierinevate tegevuste tõttu müratase piirkonnas tõuseb. See
on ajutine ning lokaalse iseloomuga.
Piirkond on juba hoonestatud ning nelja elamu lisandumisega ei ole eeldada, et tekiks oluline
negatiivne koosmõju teiste piirkonna elamutega.
Koosmõju ei ole eeldada ka sadama rajamisega. Piirkonnas on juba olemasolevaid sadamaid ja
lautrikohti, mistõttu uut tegevust ei kaasne. Võib eeldada, etDP-ga kavandatud sadama kasutamine
ei too olulisel määral uusi kalastajaid, paadiga sõitjaid
, vaid olemasolevad kasutajadsaavad võimaluse
kasutada uut kohta. Kasutuskoormus võib tõusta turistide arvelt, kuid seda mahtu ei ole võimalik
prognoosida. Eelduslikult ei ole see määral, mis mõjutaks piirkonna keskkonda või tekitaks koosmõju
muude tegevustega.
Elamuala tihendamisega ja sadama arendamisega kasvab piirkonna kasutuskoormus. Kui aga
detailplaneeringu lahenduste välja töötamisel võetakse arvesse piirkonnas paiknevaid
loodusväärtusi, siis ei ole põhjust arvata, et kavandatava tegevuse ellu viimisega ületatakse
keskkonna talumisvõimet.
Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 26
4. Kokkuvõte
Käesolevas eelhinnangus käsitleti Tartumaal Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja
lähiala detailplaneeringuga kavandatava tegevuse vastavust asjakohastele strateegilistele
planeerimisdokumentidele, hinnati planeeringuga kavandatava tegevuse eeldatavaid
keskkonnamõjusid ning vajadusel pakuti välja leevendavad meetmed.
Eelhinnangu koostamise käigus jõuti järeldusele, et planeeringu realiseerimisel (kavandatava
tegevuse elluviimisel) ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ning
detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole otstarbekas.
Seda järgmistel põhjendustel:
▪ tegevus ei mõjuta negatiivselt Natura 2000 alasid, kaitstavaid alasid ega kaitsealuste liikide
elupaiku;
▪ tegevus ei ole vastuolus ala kohta käivate strateegiliste planeerimisdokumentidega;
▪ tegevus ei mõjuta negatiivselt rohevõrgustikku;
▪ mõju elustikule on ebaoluline;
▪ peamine mõju esineb ehitusperioodil, kuid see mõju on ajutine ning lokaalse iseloomuga;
▪ mõju kultuuripärandi objektidele puudub;
▪ vastuolu kalda kaitse-eesmärkidega ei esine;
▪ ülenormatiivset müra, tolmuheidet ja vibratsiooni ei teki;
▪ kumulatiivseid mõjusid ei teki.
Ebasoodsad mõjud tuleks välistada rakendades järgmiseid leevendavaid meetmeid ning pöörates
tähelepanu järgmistele asjaoludele:
▪ projekteerimisel tuleb radooniohtu täiendavalt hinnata ning vajadusel kasutusele võtta
ehituslikud meetmed radoonisisalduse vähendamiseks eluruumides;
▪ sadama projekteerimisel tuleb arvestada üleujutusohuga ning näha ette tehnilised meetmed
üleujutuste esinemise korral;
▪ elamute kavandamisel on soovitatav kaaluda sademevee kogumise ja kasutamise lahenduste
rakendamist tarbevee säästmise eesmärgil;
▪ planeeringu elluviimisel on ehitustööde ajal mürarikkamate tööde kavandamisel mõistlik vältida
tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus);
▪ tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel,
vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning
vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
▪ ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme;
▪ töödeks kasutatav tehnika peab olema tehniliselt korras ning vastama kehtivatele nõuetele.
Reostuse tekkimine peab olema välistatud, tehnilise rikke korral peab olema tagatud tekkinud
reostuse kohene likvideerimine;
▪ kasutada tuleb vähem intensiivseid valgusteid (nahkhiired väldivad liigvalgustatud kohti), mis on
suunatud jalgradadele ega valgusta ümbritsevat keskkonda ülemäära;
▪ ehitustegevust, mis teostatakse nahkhiirte sigimisperioodil(01. mai kuni 31. juuli), on soovitav
teostada päevasel ajal, et mitte häirida nahkhiirte öist toitumist;
▪ vee-elustiku kaitseks peab olema heljumi teke minimeeritud, töid teostada madalveeperioodil
ning kasutada vastavaid ekraane või muid lahendusi, mis välistavad heljumi jõudmise Emajõkke;
▪ veesisesed tööd Emajões on keelatud kalade kudeperioodil, et võimalikud negatiivsed mõjud
välistada. Kalade kudeperiood kestab aprillist juulini;
▪ ehitustegevuses vältida mürarikkaid töid lindude pesitsusajal (15. aprill kuni 31. juuli);
Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 27
▪ kuna Emajõge võivad rändekoridorina kasutada mitmed linnuliigid, siis vältida tuleks ka suurte
klaaspindade kasutamist või kasutada vahendeid, mis aitavad vältida lindudega kokkupõrkeid
(LKS § 52);
▪ vältida tuleb piirete rajamist sadama ümber, või lahendada see viisil, millel on minimaalne mõju
rohevõrgustikule.
▪ kui DP ala planeerimise käigus nähakse ette vajadus juhtida sademevett otse suublasse, tuleb
tagada, et juhitava vee kvaliteet vastaks keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 § 5, § 7 ja § 11
nõuetele.
▪ ehitustegevus Kaarlimõisa kraavi eesvoolu kaitsevööndis tuleb kooskõlastada Maa - ja
Ruumiametiga.
Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 28
Lisa 1. Detailplaneeringu eskiisjoonis
Saatja:
[email protected]
Saaja:
[email protected]
Teema: 6-3/245 Seisukoha küsimine Veskimäe külas asuva Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule
Kuupäev: 2026-02-20 09:00
Tere,
Edastame Teile seisukoha võtmiseks Veskimäe külas asuva Jõeääre
katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmise eelnõu.
Lugupidamisega
Kati Kala
Kastre valla maaspetsialist
<http://email.mg.kastre.ee/o/eJxEzr1OKzEQQOGnWXfXGs_4t3ARXSjS8gYzeJyswNnIa_H8CFHQHx19l_G8H5Pf9JOXtuvScX2pnjAFMq1SohiNVpeSCykDFnOvoRF4Ds4LOJ9YXcmli8SAGJ2wmL0iYAREgAKAxUJI8u4AfY-ZOLnNw7jZDz7XVKtqhp4n3_Tf3upG_8kilBwEqPUMIF6CQN888K_VFhc2ejWz7o9-bB7W5Mf5PGbbeej6Ga56-WvNV8XvAAAA__87nEKg>