dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Transpordiamet
KorraldusAvalik

Tee ehitusloa andmine riigitee 15 Tallinna–Rapla–Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla (nr 71) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet · 25. veebruar 2026
Viit
1.1-3/26/124
Registreeritud
25. veebruar 2026
Dokumendi liik
Korraldus
Funktsioon
1.1 Üldjuhtimine
Sari
1.1-3 Korraldused
Toimik
1.1-3/2026
Vastutaja
Tiit Vunk (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Projekteerimise üksus)

Failid

  • 📎1.1-326124 25.02.2026 Korraldus.asice4879 KB

Sisu (failidest)

Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju (KMH) eelhinnang Eelhinnangu tellija: Selektor Projekt OÜ Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet Töö koostaja: Alkranel OÜ Projektijuht: Elar Põldvere 2025 Publitseerimise üldised andmed;  Eelhinnangu objekt: Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekt (Selektor Projekt OÜ).  Töö vormistatud: 08.10.2025. a. Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang (EH)) koostajad: o Elar Põldvere (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaspetsialist. o Tanel Esperk (Alkranel OÜ), keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157). o Kätlin Pitman (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant.  Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999. 2 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus ............................................................................ 5 2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................... 9 2.1. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega ........................................................................................................... 9 2.2. Tegevuskoha paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgne lühikirjeldus ............................................................................................................... 10 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse määramine ................................................................................................................................ 12 3.1. Maa, maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus ............................................................. 12 3.2. Märgalad........................................................................................................................ 13 3.3. Veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad), põhjavesi, merekeskkond), sh oht keskkonnale..................................................................................... 13 3.4. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) .............................................. 15 3.5. Maavarade kasutus ........................................................................................................ 16 3.6. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke......................... 16 3.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) ................................................................ 17 3.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ......................... 17 3.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid .................................................... 19 3.10. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised................ 19 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 20 Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 22 3 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Sissejuhatus Käesoleva eelhinnangu objektiks on riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekt. Projekti (koostaja Selektor Projekt OÜ) eesmärgiks on olemasoleva Tõdva silla ümberehitamine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet. Vt täpsemalt ka ptk 1. Eelhinnangu tellijaks on Selektor Projekt OÜ ja töö koostajaks Alkranel OÜ. Töö on koostatud Transpordiameti poolt tellitud projektile. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Transpordiamet (otsustaja) kasutada täiendava töövahendina põhiprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt, keda kaasnev tõenäoliselt puudutab või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:  ületada mõjuala keskkonnataluvust;  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Töö koostamisel lähtutakse mh juhendist „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ja eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka dokumenti „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018). 4 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. 1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus Eelhinnangu objektiks on riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekt. Projekti (koostaja Selektor Projekt OÜ) eesmärk on Tõdva silla ümberehituse põhiprojekti koostamine olemasoleva silla ümberehitamiseks, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet. Sild, mis ületab Vääna jõge koordinaatidel X=6572911,34, Y=542031,90 (Maa- ja Ruumiamet, L-EST süsteemis), asub Harju maakonnas, Saku vallas, Lokuti ja Saustinõmme külas, vt ka ptk 2. Olemasolev Tõdva sild üle Vääna jõe on 1-avaline, monteeritavatest lihttaladest, 21,1 m pikkune. Sild on ehitatud 1975. aastal. Teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli teeregistri 2024. a andmetel 9560 autot/ööpäevas (sõidu- ja pakiautod 95%, veoautod ja autobussid 3%, autorongid 2%). Silla rekonstrueerimise projekteerimise ettevalmistamisel küsiti Transpordiameti poolt tegevuse osas seisukohti erinevatelt ametkondadelt. Käesoleva töö mõistes asjakohased seisukohad on järgnevad:  Saku Vallavalitsuse kirjas 7-7/2348-2 soov kavandada silla ühele küljele kergliiklustee.  Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA; 2025. a juuni kuu seisuga vastava valdkonna ülesandeid täidab Maa- ja Ruumiamet) kirja nr 6.2-2/38293 kohaselt - tagada tulenevalt maaparandusseaduse § 48 lg 2 maaparandussüsteemi eesvoolu (Vääna jõgi) toimimine.  Keskkonnaameti kirja nr 6-2/24/19905-2 kohaselt (esitletud projekti sisu kujundavate seisukoha loendi kokkuvõtted; arvestades mh veeseaduse (VeeS) § 188 lg 1 p 12, kehtiv alates 01.09.25. a); 1. Vältida koormust jõe hüdromorfoloogiale / veerežiimile. Võimalusel projekteerida sild selliselt, et veekogu ristlõike pindala ei väheneks. Koostatavas projektis välja tuua, kas võrreldes olemasolevaga muutub Vääna jõe ristlõike pindala. Veeluba on kohustuslik, kui tegevuse käigus muutub kaldajoon (VeeS § 187 p 17). 2. Projekt peab arvestama konkreetse jõe vooluhulkasid, tagada võimalikult looduslik voolurežiim. Rajatis ei tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada. Sild ei tohi tekitada paisutust ega vee-elustikule rändetõket, st rajatis ei tohi muuta jõe põhja kõrgust. 3. Projektis välja tuua veekogusse alaliselt ja ajutiselt allapoole veepiiri paigaldatava ja veekogust süvendatava materjali mahud ja liigid kuupmeetrites. 4. Silla kavandamisel tuleb arvestada, et kallasrada veekogu ääres on elustiku (väikeulukid jt) jaoks alati vajalik. Kallasrada peab saama kasutada nö kuival maal. Projekti koostamise käigus on teostatud mitmeid uuringuid, nt topo-geodeetilised uuringud, geotehnilised uuringud, hüdroloogilised uuringud ja hüdraulilised arvutused ning liiklusuuringud. Vastavaid uuringuid on arvestatud silla lahenduste väljatöötamisel, kus projektis on mh antud senise silla konstruktsioonide lammutamise ja uue silla üld- ja tehnilised andmed, plaanilahendused (sh vertikaalne), muldkeha, katendi, tee- ja sillakatendi ehitusmaterjalid ning liikluskorraldus – ja ohutusvahendite ja hoolduse korraldamise andmed. Projekteeritav uus sild (vt ka joonised 1.1 ja 1.2; 3-avaline integraal/raamsild) rajatakse olemasoleva silla asukohas (eelnevalt olemasolev sild järkjärguliselt lammutatud) sümmeetriliselt ületatava Vääna jõe suhtes. Projekteeritava silla laiusgabariit suureneb lääne suunal ning samuti toimub tee mulde ümberehitus selle korrigeerimise/laiendamise teel (tagades kallasrajad (3x5 m (kõrgus x laius)) mõlemal pool jõge (kuival maal) ja kergliikluse tarbeks ülekäiguala silla lääneosal). Projektlahendusega ei muudeta veekogu ehk Vääna jõe ristlõike pindala ning ei muudeta veekogus voolukiirusi, vee elustiku liikumistingimusi ega ka kaldajoont, ent olemasolev kallas kindlustatakse erosiooni tõkestamiseks. Veekeskkonnas toimuvad tööd (materjalide eemaldamine/paigaldamine) jäävad ≤100 m3 piiri. Allpool on välja 5 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. toodud veekogusse, allapoole veepiiri, paigaldatava ning veekogust süvendatava materjali mahud. Süvendi kaevamine allpool veepiiri < 50 m3 (kaldakindlustuse paigalduseks tehtav kaeve). Tahke aine uputamine < 50 m3 (projekteeritud kaldakindlustuse paigaldamine). Tööde ajal rakendatavaid meetmeid on käesoleval juhul esitatud eelhinnangu ptk-s 3, asjakohaste valdkondade all. Jõe ümbersuunamise ehk –juhtimise vajadust (ehituse ajaks) ei ole tuvastatud. Kuna tegemist on tugimaanteega, siis tee sulgemisele ja ümbersõidu lahendustele on eelistatum ajutiste silderajatiste (vastavalt sõidusuunale) kasutamine üle Vääna jõe. Toimuks ajutise muldelaienduse rajamine 50 m enne ja peale silda (vajadusel mõlemal suunal), ajutiste silderajatise paigaldus (monteeritav ca 10 m sildega) ning tööde lõpufaasis ajutiste rajatiste eemaldamine ja tööalade korrastamine. Projektis seatud tingimus, et vette ajutiste ehitistega ulatuda ei ole lubatud. 6 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Joonis 1.1. Tõdva uue silla asendiplaani väljavõte (allikas: Selektor Projekt OÜ, 2025). 7 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Joonis 1.2. Tõdva uue silla pikilõige väljavõte (allikas: Selektor Projekt OÜ, 2025). 8 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. 2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesoleva töö ptk 1, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena kasutatakse peamiselt EELIS andmebaasi (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaagentuur (29.09.2025. a)) ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2025). Antud töös on käsitletud projekteeritava silla võimaliku mõjuala eeldustega alana 100 m tsooni, igas suunas. Üldise taustteabe tagamiseks on siiski kirjeldatud vajadusel ka laiemat ala. Käesolevas töös kirjeldatav Tõdva sild asub Harju maakonnas, Saku vallas, Lokuti ja Saustinõmme külas (joonis 2.1.). Sild (15 Tallinn-Rapla-Türi tee (71816:001:0001) kinnistul) piirneb Kalda (71801:001:0229; maatulundusmaa), Silla (71801:006:0115; maatulundusmaa), Saksa (71801:006:0570; maatulundusmaa) ja Ülejõe (71801:001:0780; elamumaa) maaüksustega. Lähimad elamud asuvad ca 80 m kaugusel Ülejõe (71801:001:0780) ja Trummali (71801:006:0560) kinnistutel. Vetkatalu kinnistu on 2002. a detailplaneeringu alusel metallitöökoja ala. Keskkonnakaitseloa nr KL-515538 alusel asub seal mh autolammutus. Joonis 2.1. Kavandatud sild ja ümbruskonna kinnistud. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025. 2.1.Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades mh tegevuse iseloomu) ja asjakohastest ning kõrgematest planeerimisdokumentidest ja arengudokumentidest paikkonna osas. Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude asjakohaste aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2). Harju maakonnaplaneering 2030+ (2018) – määratud üldised maakonna arengu ruumilised põhimõtted. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+ (2012). Harju maakonnaplaneering 2030+ alusel paikneb Tõdva sild rohelises võrgustikus. Lähikeskusteks on teiste hulgas Tõdva-Kajamaa piirkonnad. 9 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Saku valla üldplaneering (2023) – paneb paika valla territooriumi arengupõhimõtted, ehitustingimused, teede ja tänavate asukohad. Kavandatav tegevus jääb rohevõrgustiku koridori, olemasolevale teele. Piirkonda on reserveeritud koostöös Transpordiametiga ka perspektiivse Tallinn-Rapla-Türi tee uuendatava tee trassikoridori asetused (Luige-Lokuti piirkonnas), koos võimaliku eritasandilise liiklussõlmega ja samatasandilise või eritasandilise ulukiläbipääsuga (ei ole käesoleva eelhinnangu (ptk 1) lahendusega seotud). Olemasoleva ja olulise transpordikoridori ehk autotee nr. 15 äärde (lääneserva) on kohaliku omavalitsuse poolt kavandatud ka perspektiivne jalgratta- ja jalgtee. Saku valla arengukava 2025-2035 (2024) – mõjutab Saku valla tulevikku järgneva 10 a jooksul, andes pikema sihi valla arengule olulistes valdkondades nagu haridus, sotsiaalteenused, kultuur, ühistransport, keskkonnahoid jt. Teiste hulgas on väljakutsed ja vajadused – liiklusohutuse parandamine, mh liiklejate turvalisus, soosides kergliiklejaid. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab mh Vääna jõge (VEE1094500), mis keskkonnaportaali järgi on 64,6 km pikk ning valgala suurus ca 312 km2. Vääna jõgi saab alguse Paekna külast lääne-edela pool, Kiili vallas ja suubub Lohusalu (Soome) lahte. Vääna jõge (lähtest Saku paisuni) seisund on kesine (hea seisundi saavutamise eesmärk seatud > 2027. a, lubatud EL erandite alusel). Veemajanduskava järgsed koormused on põllumaa kuivendus, metsakuivendus, süvendamine, füüsiliste omaduste muutmine. Meetmed ̶ keskkonnaharidusliku ja ennetava tegevuse korraldamine, eesvoolude (metsa- ja põllumaadel) hoiutööde koordineerimine, uuringu läbiviimine veekogu hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamise lahenduste hindamiseks ja elupaikade taastamiseks. Vääna jõe kohta vt ka ptk 2.2. 2.2.Tegevuskoha paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgne lühikirjeldus Käesolevas alampeatükis tuuakse välja eelkõige täiendavat teavet infole, mis on koondunud eelnevatesse peatükkidesse (mh ptk 1 ja ptk 2 sissejuhatav osa). Teabe koondamisel on lähtutud tegevuse iseloomust ja võimaliku tegevuskoha paikkonna eelduslikult tundlike objektide parameetritest. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste (2025) järgi ei asu kavandatava tegevuse alal ja lähiümbruses (ca 100 m) maardlaid, kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte, nitraaditundlikku ala ega ka ohtlikke käitiseid või nende ohualasid. Siiski saab välja tuua, et Tõdva sillast ca 200 m kaugusel kagu suunal on arheoloogiamälestis „Kalmistu“ (kultuurimälestiste register nr 18918). Tõdva silla ala naabruses ei ole teadaolevalt võõrliikide kolooniaid (nt karuputk). Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse (1:50 000) alusel moodustab kõige ülemise pinnakatte kihi (v.a muld) eriteraline liiv (purdsete valdava terasuurusega 0,063...2 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette mahust). Kõige ülemised aluspõhja üksuseks on Hirmuse kihistu (Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Hirmuse kihistu savikas lubjakivi ja mergel (stratigraafiline indeks onO3hr)). Kavandatava tegevusala muldkate (ca 100 m sillast; joonis 2.2) – peamiselt on gleistunud nõrgalt leetunud mullad (LkIg), leetjad gleimullad (GI), küllastumata turvastunud mullad (GI1) ja õhukesed madalsoomullad (M’’). Maa- ja Ruumiameti (2025) alusel on arendusala aluspõhjaline põhjavesi nõrgalt kaitstud (1:50 000 kaardistuse alusel). Lähimad puurkaevud asuvad ca 100 m kaugusel loode suunas 10 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. (PRK0001463; ehitamise aasta 1971; olmevee saamiseks, sügavus 95 m) ja ca 110 m kaugusel edela suunal (PRK0017495, olmevee saamiseks, sügavus 33 m). Joonis 2.2. Kavandatava tegevuse piirkond ja ümbritseva ala mullad. Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2025. Vääna jõgi on riigi poolt korras hoitav ühiseesvool (edaspidi riigieesvool), mille maaparandussüsteemi kood on 4109450020000. Eesvoolu pikkus on 12,65 km. Teisi maaparandussüsteeme naabruskonda (ca 100 m) ei jää. Vääna jõgi on hea seisundi tagamiseks ja tulevaseks hoidmiseks korrapärast hoiutööde tegemist vajav riigieesvool kogu pikkuses (Põllumajandus- ja Toiduamet, 2022). Vääna jõe lamm on olnud kuni jõe süvendamiseni ja 1960. aastate maaparanduse väljaehitamiseni ulatuslikult üleujutatav ala. Vääna jõe Saku paisust ülesvoolu jääv osa on maaparandustööde käigus tugevasti muudetud, jõge on süvendatud ja olulises osas suunatud kanalisse. EELIS (29.09.2025. a) põhjal jäävad DP kava ala ümbrusest (ca 100 m raadiuses) välja vääriselupaigad jakaitstavad looma-, taime-, seene-, samblike liikide leiu- ning elupaigad. Samuti ei ole tegevuse võimalikus mõjupiirkonnas kaitsealasid vms alasid (sh Natura 2000 alad). Lähim Natura ala on ca 9 km kaugusel lõuna suunal Rahaaugu loodusala (RAH0000338; EE0020319). Sillast ca 2 km kaugusel kagu suunal on Sausti soo ̶ põhitüüp on rikutud, kuid taastumisvõimega rabad (7120); elupaigatüübi nimetus/kood on 91D0*. 11 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse määramine Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud – arvestades mõju (otsene või kaudne) suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada) – olulised keskkonnaprobleemid ehk negatiivsed mõjud (mh koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused (määratakse vajadusel) võivad esineda järgmistes valdkondades (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal):  maa, maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus;  märgalad;  veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad), põhjavesi, merekeskkond), sh oht keskkonnale;  muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);  maavarade kasutus;  ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;  looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad);  elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;  suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid. Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide kaupa. Ptk-de sisustamisel on arvestatud mh ptk 1 ja 2 toodud teavet. Ptk 3.10 võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse osas. 3.1. Maa, maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus Tegevuse eesmärgiks on olemasoleva Tõdva silla ümberehitamine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet. Sild on seotud riigiteega nr 15 Tallinn-Rapla- Türi tee. Sillaga seotud tööde raames on esmajärjekorras eelistatud ajutiste sildade kasutamine, möödapääsuks töömaast, kuid võimalikud on ka alternatiivsed möödasõidu marsruudid. Seega esinevad ehitustööde ajal teatud mahus liikluse ümberkorraldused. Tegevus ei muuda maakasutust ja maastikku (sh pinnavormid), pigem toetab paikkonnas väljakujunenud maakasutuse jätkumist, mis on seotud väljakujunenud transpordikoridoridega, võimalikkust pikaajalises perspektiivis. Maaga seotud aspekte avatakse vähemalt ka ptk 3.3, 3.4 ja 3.8, kuid tegevuskavandi kohta koondatud teave ei näita negatiivsete mõjude (keskkonnataluvuse ületamine/pöördumatud muutused/oht inimese heaolule ja tervisele) ilmnemise võimalikkust. Seega puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik määrata ka täiendavaid meetmeid. 12 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. 3.2. Märgalad Ptk 2.2 alusel ei esine ETAK (Eesti topograafia andmekogu) andmetel kavandatava tegevuse asukohas märgalade ala ehk nende nähtusklassi (Keskkonnaministri 20.12.2013. a määrus nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“). Kokkuvõtvalt puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik määrata ka täiendavaid meetmeid. 3.3. Veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad), põhjavesi, merekeskkond), sh oht keskkonnale Tegevuse (ptk 1 esitatud kujul) eesmärgiks on olemasoleva Tõdva silla ümberehitamine (vt ka ptk 1 ja 3.1). Sild ületab Vääna jõge, mille osas ptk-st 2.1 nähtub, et jõe seisund (lõigul lähtest Saku paisuni) on kesine (põhjusteks põllumaa kuivendus, metsakuivendus, süvendamine, füüsiliste omaduste muutmine) ja hea seisundi eesmärgi saavutamist on pikendatud (pärast 2027. a). Eelnevalt nimetatud koormustegurite võimendumist kavandatav tegevus ei põhjusta. Seoseid maaparandusega kirjeldatakse ptk 3.4. Ehitustegevus on planeeritud Vääna jõe veekaitse- ja ehituskeeluvööndisse, mis on projekteerimisel kogutud teabe alusel vastavas asukohas lubatav. Keskkonnaluba on kohustuslik, kui tegevuse käigus muutub kaldajoon (VeeS § 187 p 17). Seda aga ei kavandata. Veekeskkonnariskiga tegevuse taotlemist ei ole avaliku tee silla puhul vaja taotleda alates 01.09.2025. a (VeeS § 188 lg 1 p 12). Ptk 1 alusel on veekeskkonnaga seotud mahud ka väga minimaalsed ehk ≤100 m3. Jõe ümbersuunamise ehk –juhtimise vajadust (ehituse ajaks) ei ole tuvastatud. Projektis on seatud ka tingimus, et vette ajutiste ehitistega ulatuda ei ole lubatud. Väheste ohtude minimeerimiseks rakendatavaid meetmeid on käesoleval juhul esitatud käesoleva alampeatüki lõpus. Kavandatava tegevuse asukohas on aluspõhjaline põhjavesi nõrgalt kaitstud, puurkaevude sanitaar- või hooldusalasid tööaladeni ei ulatu. Põhjavee ressursse silla rekonstrueerimisel ei vähendata. Teetööde ajal ja teedelt ei lähtu sellises koguses saastekoormust, mis võiks mõjutada põhjavett. Juba pinnaveekogumi osas riske vähendavad meetmed (esitatud käesoleva ptk lõpus) vähendavad mh riskide esinemise võimalikkust ka põhjaveekogumitele. Tegevusel ei ole otseseid seoseid merekeskkonnaga, st vastavat teemavaldkonda täiendavalt ei käsitleta. Veestikule sademeveest (ehitusalalt või hilisemast teekasutusest) tuleneda võivad ohud ei ole olulised, arvestades tee igapäevast kasutatavust ehk liiklussagedusi (vt ka ptk 1). Siinkohal saab välja tuua, et AS Maves (2013) „Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuringu“ alusel tuleb liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas. Käitlemise vajadust tuleb analüüsida alates 15 000 autost ööpäevas. Vaadeldavate teede liiklussagedus vastavate määrangute alla ei lähe (vt ka ptk 1). Seega juba vastavatest tingimustest lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv temaatika (sademevee koondamine ja suublasse juhtimine) käesoleva objekti puhul olulisi mõjueeldusi põhjustav. 2013. a järeldused peegeldavad mh Alkranel OÜ 2005. a dokumendi „Alternatiivsete sademevee äravoolu- ja kogumissüsteemide uurimistöö“ järeldusi. Mh nähtus sealt, et USA uuringutest tulenevalt on ca 9000 sõidukiga päevakoormusega maanteedelt nt heljuvaineid teelt koondatud veest fikseeritud vaid 19 mg/l (heljumisisaldus ei tohi > 40 mg/l (Keskkonnaministri 13 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. 08.11.19. a. määrus nr 61)). Transpordiamet on mitmeid aastaid teostanud omaseiret suure liiklussagedusega maanteelõikude (liiklussagedusega nii alla kui üle 10000 sõiduki/ööp) lähedases pinnases, sademeveekraavides (maanteelõigud u 15000 sõiduk/ööp) kui ka sademevee settebasseinides esinevate saasteainete osas. Omaseire tulemused on kokkuvõtlikult esitatud mh Maves OÜ (2019) töös „Eksperthinnang Maanteeameti sademevee väljalaskudele võttes aluseks omaseire andmed ja tellitud veeseire uuringud“. Maves OÜ (2019; sh Keskkonnaministri määrus nr 28 (vastu võetud 24.07.2019. a)) alusel:  perioodil 2016-2018 võetud kõikide pinnaseproovide tulemused vastasid pinnase piirarvule elamumaal. Enamike saasteainete sisaldused jäid ka vastavatest sihtarvudest madalamaks, üksikutel kordadel esines sihtarvu ületamisi Zn, Pb ja Cd korral. Eelneva alusel on maanteede ümbruse pinnas valdavalt heas seisundis;  perioodil 2013-2019 sademeveekraavide proovide tulemused näitasid, et aasta keskmisi sademevee saasteainete piirväärtusi maanteelt ärajuhitavas vees ei ületatud. Prioriteetsete ohtlike ainete aasta keskmisi piirväärtusi pinnavees ületasid üksikud proovid, suurima lubatud sisalduse ületamist ei esinenud. Näiteks tsingi puhul esines aasta keskmise piirväärtuse (10 μg/l) ületamist üksikproovides 10% suurusjärgus, vase puhul üksikjuhtudel. 2018. a seire alusel ületas tsingi keskmine sisaldus sademete vees 10 μg/l kümnes seirejaamas 18-st. Seega on suurem tsingi sisaldus maanteede läheduses tingitud ka sademete koormusest, sest tsink ei ole veel jõudnud keskkonnas neelduda. Naftasaaduste sisaldus pinnavees ja maanteelt ärajuhitavas sademevees viimastel aastatel probleemiks ei ole olnud;  2018. a maantee settebasseide seire alusel vastas Kukruse-Jõhvi sademeveesüsteemide, Kroodi ja Pirita sademeveesüsteemide ning Kurna, Kurna-Luige ja Luige sademeveesüsteemide vesi raskmetallide osas pinnaveekogude vee kvaliteedi aasta keskmistele piirväärtustele, va Kurna II settebassein, kus tsingi sisaldus vees oli 15 μg/l (Eestis piirväärtus 10 μg/l; Soome uuringutes tsingi ohutu sisaldus heitvees 52 μg/l). Heljumi ja naftasaaduste osas vastas sademeveesüsteemide vesi vastavatele heitveelaskude piirväärtustele. Maves OÜ (2019) toob välja, et Eesti maanteedelt ei juhita saasteaineid suublasse koguses, mis võiks põhjustada veekogude saastatuse riski. St, et maanteede liikluskoormus ei ole üldprintsiibis nii suur, et võiks põhjustada prognoositavas tulevikus veekogumite keemilise või ökoloogilise seisundi halvenemist, seda ka koosmõjus muude koormustega. See on tõendatud seniste uurimistööde, seireandmete ja naabermaade (Soome ja Rootsi) uurimistulemustega, kus liikluskoormus on kordades Eesti omast suurem. Lisaks on koos raskmetallide heidete vähenemisega atmosfääri käesoleval ajal oluliselt vähenenud ka raskmetallide sisaldus sademetes. Tulevikuprognoosid näitavad raskmetallide heidete edasist vähenemist, seda eelkõige põlevkivi põletamise vähenemise mõjul. Liiklussageduse suurenemisest tulenevat mõju kompenseerivad transpordisektoris karmistuvad nõuded autode mootoritele ning eeldatav elektriautode osatähtsuse tõus (Maves OÜ, 2019). Eeltoodust lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv temaatika käesoleva objekti puhul mõjueeldusi põhjustav. Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, mastaabist ning asupaigast, ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid veestikule, loodusliku mitmekesisuse ja kaitstavate loodusobjektide aspektidele (sh tagatud on liikide soodsa seisundi hoidmise eeldused). Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil), kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat 14 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. (tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):  erosiooni või reostuse vältimiseks – ehitusmaterjale ladustada ainult transpordimaal. Jõe kallastel või mujal veekaitsevööndis ehitusmaterjale mitte ladustada.  veesiseseid töid tuleb vastava veekogu puhul ajastada 01.06 kuni 31.03 ehk suvise, sügisese ja talvise madalvee perioodidele. Veesisesed ja jõe kaldal (10 m) toimuvad tööd peatada valingvihmade ajaks.  ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogust. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogu lähedal (kaugemal kui 10 m) on vältimatu, tuleb tööd kavandada selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja põhjavette. Tehnikat tankida väljaspool veekaitsevööndit. Vees kasutada masinaid, millede lekkekindluses on eelnevalt veendutud.  kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.  ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal reostustõrjevahendid) ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.  ehitustööde käigus kallaste kahjustamisel (väljaspool tulevasi püsivaid rajatisi) tuleb taastada nende võimalikult looduslähedane seisund, minimeerides ka erosiooniohtu.  kui kavandatakse veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raiet, siis projektis märkida, et tegevuseks on vajalik eelnev Keskkonnaameti nõusolek. 3.4. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) Silla ümberehitamise mõjuvõimalused mullale ja pinnasele (sh võimalikku reostust) on käesoleval juhul liigitatavad juba ptk 3.3 käsitletud teemade hulka. Viimast ka projekti sisu tõttu. Seega saab kohaldada ka juba ptk 3.3 esitatud järeldusi. Maaparanduse osas on järgitud projektile seatud tingimusi (vastavalt PTA kirjale, vt ka eelhinnangu ptk 1). Kavandatav tegevus ei takista ega kahjusta maaparandussüsteemide nõuetekohast toimimist ka naaberkinnisasjadel. Käesolevas asupaigas silla ümberehitamine ei oma sisulisi seoseid lokaalse või globaalse kliima mõjutamisega (mh ei ole ette näha olulist puittaimestiku eemaldamist). Silla ehitusaegseid mõjutegureid (seonduvalt õhuga) looduslikele valdkondadele, arvestades ka tegevuspaiga ümbrust (ptk 2), oluliseks pidada ei saa. Elanikkonna mõjutamise eeldusi müra ja vibratsiooni osas kajastatakse ptk 3.8. Inimeste tervise vaatest on liikluse poolt põhjustatud õhukvaliteeti mõjutavate saasteainete osas, suurte liikluskoormustega teedel, oluline tähelepanu pöörata eriti peenetele osakestele (PM2,5), peenosakestele (PM10) ja gaasilistele saasteainetele nagu lämmastikdioksiid (NO2), vääveldioksiid (SO2) ja süsinikmonooksiid (CO). Käesolev tee, millega seotud silda ümber ehitatakse, ei ole väikese liiklussagedusega (vt ka ptk 1). Õhusaaste temaatikat reguleerivad nt Rahvatervise seadus (RTerS), Atmosfääriõhu 15 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. kaitse seadus (AÕKS) ja keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus teostas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Topi-Kanama vahelise lõigul 2020. a õhusaaste mõõtmised (AKÖL 19 048 sõidukit). Uuringu kokkuvõttes tõdeti, et õhu saastatuse seisukohalt olid saasteainete kontsentratsioonid mõõtepunktis üldiselt madalad, seda nii gaasiliste saasteainete kui ka raskmetallide, ioonide ja EC/OC osas. Mõõtmistulemuste põhjal võis õhukvaliteedi taseme piirkonnas lugeda heaks, kuna kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuseid ei ohustatud. Käesoleva ehk eelhinnanguga käsitletava silla juures oli liiklussagedus 2024. a registri andmetel 9560 autot/ööpäevas, mis on tunduvalt väiksem analoogobjekti (ca 19 000 sõidukit ööp) liiklussagedusest. Arvestades, et juba analoogobjekti liiklussageduse korral oli õhukvaliteet piirkonnas hea, siis on ka käesoleva objekti piirkonnas hea õhukvaliteedi säilimine tagatud. Kokkuvõtvalt puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik määrata ka täiendavaid meetmeid. 3.5. Maavarade kasutus Eelhinnangu koostamise hetkel teadaolevalt vaadeldavas piirkonnas ehk silla ehitusalal maavaravarud puuduvad. Objekti jaoks tarnitav ja kasutatav ehitusmaterjal tarbitakse eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid sellistele ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Maavarade (sh mineraalpinnas) kasutamisel lähtutakse optimaalsest kulust ning ülemäärast ressursside kulutamist ette ei ole näha. Kokkuvõtvalt puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik määrata ka täiendavaid meetmeid. 3.6. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke Silla ümberehitamisel ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk-st 1 – 2 ning ptk 3.1 ja 3.3). Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa. Sellegipoolest on vaja ehitustööaegsete ohtude esinemise võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt minimeerida, seejuures järgides seadusest tulenevaid nõudeid. Ressursikasutuse valdkonnast võib esile tuua, et negatiivsete mõjutegurite avaldumise oht pikas ajaskaalas oleks hoopis silla ajakohastamata jätmisel, kuivõrd sild on osaks riigiteest nr 15 Tallinn-Rapla-Türi, millede ühenduskoridori katkematuse tähtsust ja eesmärgistatud kasutust on esile toodud mh kõrgemates strateegilistes dokumentides (vt ka ptk 2.1). Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu tuleb järgida projekti edasisel realiseerimisel (suunamaks mh teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist) järgnevat:  silla ehitusala tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida ümberehitamistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas 16 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. kõrvaldamise nõuded“ ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete järgimine. 3.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) Silla ja sellega seotud rajatiste (vt ka ptk 1) tsooni ei jää kaitstavaid loodusobjekte ning puuduvad seosed ka muude looduslike väärtustega või neid toetavate objektidega (mh vääriselupaigad), sh veekeskkonna elustiku osas. Veekeskkonnaga ja selle kvaliteedi ja elustikuga ning veekogude kalda tsoonidega seonduvat on kajastatud omakorda eelhinnangu ptk-s 1, 2.1, 2.2 ning 3.3 (esitatud mh asjakohased tingimused/suunised, suunamaks mh teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist). Rohevõrgustiku toimimise eeldused, koos võimalike liiklusohtlike olukordade vähenemisega, paranevad, kuna uue silla rajamisel on kavandatud piisavad liikumistsoonid elustikule, silla all, veekogu mõlemal kaldal (vt ptk 1). Kokkuvõtvalt puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik määrata ka täiendavaid meetmeid. 3.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Ptk 2 sissejuhatava osa alusel paikneb käesolevas töös kirjeldatav sild hajusalt asustatud piirkonnas. Samas on selle lähialas (vähemalt 100 m) ka elamuid. Maa ja maakasutuslikke aspekte, seonduvalt silla ümberehitamisega, võetakse kokku ka ptk 3 varasemates alampeatükkides. Mh juhindutud on ka ptk 2.2 esitatud teabest, et sild ei seondu kultuurimälestiste ja pärandkultuuriobjektidega ning ala naabruses ei ole võõrliikide kolooniaid ega ka ohtlikke ettevõtteid. Maaparandussüsteemidega seonduvat käsitleti ptk-s 3.4. Siinkohal keskendutakse lähimate elamute (vt ptk 2 sissejuhatav osa) temaatikale, võttes müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ning lõhna häiringutest fookusesse kaks kõige suurema häiringueeldusega teemat (vibratsioon ja müra). Täiendavad tingimused seati ptk lõppu müra häiringute minimeerimiseks. Soovimatu vibratsioon (mehhaaniline võnkumine) võib põhjustada ehitiste, masinate jt tarindite kahjustusi, võimalik on ka purunemine, eriti resonantsi korral. Liiklusest tuleneva vibratsiooni suurust mõjutavad teede olukord (konarliku tee korral suurem vibratsioon), sõidukite kaal (telje koormus), sõidukite kiirus, sõiduki konstruktsioon (pidurite konstruktsioon jne), pinnase tüüp (vetruv pinnas annab vibratsiooni paremini edasi), pinnase kihilisus, aastaajad, hoonete konstruktsioon jne. Üldjuhul vibratsioon väheneb teest kaugenemisega (Hunaidi, 2000 (Traffic Vibrations in Buildings)). Liiklusest tingitud vibratsioonitasemed on harva piisavalt kõrged, et olla otseseks hoonete lagunemise põhjustajaks. Hoonetel on enamasti sees pinged, mis tulenevad aluspinnase erinevast liikumisest (vajumised, kerked), niiskusest ning temperatuurikõikumistest. Seetõttu võib liiklusest tingitud vibratsioon hooneid mõjutada seeläbi, et vibratsioon võib soodustada hoonete aluse pinnase liikumisi (vajumisi, kerkeid). Kokkuvõtvalt võib öelda, et on äärmiselt 17 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. keeruline tekitada liikluse poolt sellist vibratsiooni, mis hooneid otseselt kahjustaks, kuid vibratsioon võib mõjutada hoonete kahjustamist kaudselt, olenevalt pinnase omadustest. Vibratsiooni piirtasemed on kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooni normid hoonetele (vibratsioon, mis hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav. Hooneid kahjustavat vibratsiooni tajutaks juba kui väga tugevat vibratsiooni (Hunaidi, 2000). Käesoleval juhul võib häiringuid tekkida ehitusperioodist, kus ehitusaegset vibratsiooni põhjustab ehitusmasinate/seadmete kasutus. Seejuures tihendajad, purustid, teerullid jm ning erinevad puurimis- või rammimistööd põhjustavad enim lühiajaliselt kõrgeid vibratsioonitasemeid. Akukon Eesti OÜ (2023; Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu–Nõo lõigu eelprojekt, vibratsiooni hinnang) alusel mõjutavad ehitusaegset vibratsiooni suurust paljud tegurid, sh kaugus, aluspinnas, hoone vundamendi tüüp ja seisukord ning ehitustöö iseloom ja kasutatavad seadmed. Kui kasutatakse töökorras ja nõuetele vastavaid ehitusmasinaid, siis ei ulatu tegevusega kaasnev tuntav vibratsioon töötsoonist oluliselt kaugemale. Siinkohal saab tuua näite tugevat vibratsiooni põhjustavast tegevusest – lubjakivi raimamine hüdrovasaraga. IB Steiger OÜ (2017; Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandamisega kaasneva vibratsiooni eksperthinnang) kohaselt (tugineb Väo lubjakivimaardlas läbiviidud hüdrovasara tööga kaasneva võnkekiiruste mõõtmisel) esinevad hüdrovasaraga lubjakivi raimamisel intensiivsed maavõnked vaid löökpunkti vahetus läheduses ning 3 - 4 m kaugusel sumbuvad mitmekordselt. Teatud kaugusel tekib küll nn järellainetus, kuid üldine trend on langev ning võnkekiiruse väärtused kustuvad miinimumini ~20 m kaugusel allikast. Antud näite puhul oli tegemist hüdrovasara kasutamisega, kuid enamus tee-ehituse käigus kasutatavatest seadmetest põhjustavad sellest tunduvalt väiksemat vibratsiooni. Seega ei ole ette näha, et ehitustegevus põhjustaks olulist vibratsiooni, mis võiks nt kahjustada maantee lähedal paiknevaid hooneid või rajatisi ning avaldada olulist ebasoodsat mõju piirkonna elanike heaolule. Tavapäraselt sätestatakse võimalike riskide maandamiseks ja hilisemate vaidluste vältimiseks suunis tööalast kuni 20 m tsoonis fikseerida ehitiste (elamud jms) seisund enne ehitustöid. Käesoleval juhul vastavas tsoonis olulised ehitised puuduvad. Kuna ehitusaegsed suure vibratsioonitasemega tegevused on üldiselt ka kõrge mürafooniga, siis on ka vibratsiooni võimalike häiringute vähendamiseks asjakohased mürarikaste ehitustöödega seonduvad leevendavad meetmed. Ehitusaeg võib esile kutsuda siiski lühiajalisi mürahäiringuid lähimate elamute juures kui töid teostatakse õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00- ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) taset. Kehtivate nõuete (müratasemete tagatavuse osas) täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb mürarikaste ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu tuleb järgida projekti edasisel realiseerimisel (suunamaks mh teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist) järgnevat:  ehitusmüra piirväärtusena rakendub ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) tase. Mürarikaste ehitustööde tegemist vältida 18 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00. 3.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa ning seetõttu puuduvad ka täiendavad meetmed ja ka olulise mõju avaldumise eeldus. 3.10. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine. Lähtudes peatükkides 3.1-3.9 esitatud infost, ei ole Tõdva silla ümberehitamisega olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Eelhinnangu ptk- s 3.3, 3.6 ja 3.8 on esitatud samas tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust (mh tekkida võivate häiringute täiendavat minimeerimist/vältimist). Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega). Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Asjaomaste ametkondade loendi üle otsustab otsuse eelnõu koostaja. Edasine otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. Võimaliku laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist. 19 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Kokkuvõte Käesoleva eelhinnangu objektiks oli riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekt. Projekti (koostaja Selektor Projekt OÜ) eesmärgiks on olemasoleva Tõdva silla ümberehitamine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet. Eelhinnang jagunes kolme osasse. Ptk 1 ja 2 andsid ülevaate kavandatavast tegevusest ning selle ümbrusest. Ptk 3-s läbiti asjakohaste aspektide kohane mõju eelduste analüüs. Kokkuvõtvalt – lähtudes peatükis 3.10 esitatud infost, ei ole Tõdva silla ümberehitamisega olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Eelhinnangu ptk-s 3.3, 3.6 ja 3.8 on esitatud samas tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust (mh tekkida võivate häiringute täiendavat minimeerimist/vältimist). Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega). Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Asjaomaste ametkondade loendi üle otsustab otsuse eelnõu koostaja. Edasine otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. Võimaliku laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist. Alljärgnevalt esitatakse ka loend KMH eelhinnangu ptk 3.3, 3.6 ja 3.8 tingimustest/suunistest, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust (mh tekkida võivate häiringute täiendavat minimeerimist/vältimist). Tingimused/suunised:  erosiooni või reostuse vältimiseks – ehitusmaterjale ladustada ainult transpordimaal. Jõe kallastel või mujal veekaitsevööndis ehitusmaterjale mitte ladustada.  veesiseseid töid tuleb vastava veekogu puhul ajastada 01.06 kuni 31.03 ehk suvise, sügisese ja talvise madalvee perioodidele. Veesisesed ja jõe kaldal (10 m) toimuvad tööd peatada valingvihmade ajaks.  ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogust. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogu lähedal (kaugemal kui 10 m) on vältimatu, tuleb tööd kavandada selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja põhjavette. Tehnikat tankida väljaspool veekaitsevööndit. Vees kasutada masinaid, millede lekkekindluses on eelnevalt veendutud. 20 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.  kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.  ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal reostustõrjevahendid) ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.  ehitustööde käigus kallaste kahjustamisel (väljaspool tulevasi püsivaid rajatisi) tuleb taastada nende võimalikult looduslähedane seisund, minimeerides ka erosiooniohtu.  kui kavandatakse veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raiet, siis projektis märkida, et tegevuseks on vajalik eelnev Keskkonnaameti nõusolek.  silla ehitusala tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida ümberehitamistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete järgimine.  ehitusmüra piirväärtusena rakendub ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) tase. Mürarikaste ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00. 21 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Kasutatud allikad Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):  Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. R. Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.  EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur (29.09.2025 a.).  Harju maakonnaplaneering 2030+. OÜ Hendrikson & Ko, 2013-2018.  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, … - 2025  Keskkonnaportaal (https://keskkonnaportaal.ee/) viimati alla laetud 29.09.2025 (Keskkonnaagentuur).  Lääne-Eesti vesikonna maaparandushoiukava 2022–2027 (Põllumajandus- ja Toiduamet, 2022).  Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 Kliimaministeerium, 2022.  Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused (www.maaamet.ee), 2025.  Saku valda kavandatava ratsaspordikeskuse detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Alkranel OÜ, 2020.  Saku valla arengukava 2025-2035. Saku vald, 2024.  Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021. 22 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuv a Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõju (KMH) eelhinnang Eelhinnangu tellija : Selektor Projekt OÜ Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet Töö koostaja: Alkranel OÜ Projektijuht: Elar Põldvere 2025 Publitseerimise üldised andmed; Eelhinnangu objekt: Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuv a Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekt (Selektor Projekt OÜ). Töö vormistatud: 08 . 10 .202 5 . a. Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang (EH)) koostajad: Elar Põldvere (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaspetsialist. Tanel Esperk (Alkranel OÜ), keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157). Kätlin Pitman (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant. Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999. Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc210817218 \h 4 1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus PAGEREF _Toc210817219 \h 5 2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus PAGEREF _Toc210817220 \h 9 2.1. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega PAGEREF _Toc210817221 \h 9 2.2. Tegevuskoha paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgne lühikirjeldus PAGEREF _Toc210817222 \h 10 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse määramine PAGEREF _Toc210817223 \h 12 3.1. Maa, maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus PAGEREF _Toc210817224 \h 12 3.2. Märgalad PAGEREF _Toc210817225 \h 13 3.3. Veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad), põhjavesi, merekeskkond) , sh oht keskkonnale PAGEREF _Toc210817226 \h 13 3.4. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) PAGEREF _Toc210817227 \h 15 3.5. Maavarade kasutus PAGEREF _Toc210817228 \h 16 3.6. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke PAGEREF _Toc210817229 \h 16 3.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) PAGEREF _Toc210817230 \h 17 3.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn PAGEREF _Toc210817231 \h 17 3.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid PAGEREF _Toc210817232 \h 19 3.10. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised PAGEREF _Toc210817233 \h 19 Kokkuvõte PAGEREF _Toc210817234 \h 20 Kasutatud allikad PAGEREF _Toc210817235 \h 22 Sissejuhatus Käesoleva eelhinnangu objektiks on riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuv a Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekt . Projekti (koostaja Selektor Projekt OÜ) eesmärgiks on olemasoleva Tõdva silla ümberehitami n e, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet . Vt täpsemalt ka ptk 1. Eelhinnangu tellijaks on Selektor Projekt OÜ j a töö koostajaks Alkranel OÜ. Töö on koostatud Transpordiameti poolt tellitud projektile. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Transpordiamet (otsustaja) kasutada täiendava töövahendina põhiprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja § 12 alusel . Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt, keda kaasnev tõenäoliselt puudutab või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 2 2 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt: ületada mõjuala keskkonnataluvust; põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi; seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Töö koostamisel lähtutakse mh juhendist „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ja eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka dokumenti „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018). Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus Eelhinnangu objektiks on riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuv a Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekt . Projekti (koostaja Selektor Projekt OÜ ) eesmärk on Tõdva silla ümberehituse põhiprojekti koostamine olemasoleva silla ümberehitamiseks, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet. Sild , mis ületab Vääna jõge koordinaatidel X=6572911 ,34, Y=542031, 90 (Maa- ja Ruumiamet, L-EST süsteemis) , asub Harju maakonnas, Saku vallas, Lokuti ja Saustinõmme külas , vt ka ptk 2 . Olemasolev Tõdva sild üle Vääna jõe on 1-avaline, monteeritavatest lihttaladest, 21,1 m pikkune. Sild on ehitatud 1975. aastal. Teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli teeregistri 202 4 . a andmetel 9560 autot/ööpäevas (sõidu- ja pakiautod 95 %, v eoautod ja autobussid 3 %, a utorongid 2 %). Silla rekonstrueerimise projekteerimise ettevalmistamisel küsiti Transpordiameti poolt tegevuse osas seisukohti erinevatelt ametkondadelt. Käesoleva töö mõistes asjakohased seisukohad on järgnevad : Saku Vallavalitsus e k ir jas 7-7/2348-2 soov kavandada silla ühele küljele kergliiklustee. Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA; 2025. a juuni kuu seisuga vastava valdkonna ülesandeid täidab Maa- ja Ruumiamet) kirja nr 6.2-2/38293 kohaselt - t agada tulenevalt maaparandusseaduse § 48 lg 2 maaparandussüsteemi eesvoolu (Vääna jõgi) toimimine. Keskkonnaameti kirja nr 6-2/24/19905-2 kohaselt (esitletud projekti sisu kujundavate seisukoha loendi kokkuvõtted ; arvestades mh veeseaduse ( VeeS ) § 188 lg 1 p 12, kehtiv alates 01.09.25. a ); V ältida koormust jõe hüdromorfoloogiale / veerežiimile. V õimalusel projekteerida sild selliselt, et veekogu ristlõike pindala ei väheneks. Koostatavas projektis välja tuua, kas võrreldes olemasolevaga muutub Vääna jõe ristlõike pindala. Veeluba on kohustuslik, kui tegevuse käigus muutub kaldajoon ( VeeS § 187 p 17). Projekt peab arvestama konkreetse jõe vooluhulkasid , tagada võimalikult looduslik voolurežiim. Rajatis ei tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada. Sild ei tohi tekitada paisutust ega vee-elustikule rändetõket, st rajatis ei toh i muuta jõe põhja kõrgust. P rojektis välja tuua veekogusse alaliselt ja ajutiselt allapoole veepiiri paigaldatava ja veekogust süvendatava materjali mahud ja liigid kuupmeetrites. Silla kavandamisel tuleb arvestada, et kallasrada veekogu ääres on elustiku (väikeulukid jt) jaoks alati vajalik. Kallasrada pea b saama kasutada nö kuival maal. Projekti koostamise käigus on teostatud mitmeid uuringuid, nt t opo-geodeetilised uuringud , geotehnilised uuringud , hüdroloogilised uuringud ja hüdraulilised arvutused ning l iiklusuuringud . Vastavaid uuringuid on arvestatud silla lahenduste väljatöötamisel , kus projektis on mh antud senise silla k onstruktsioonide lammutami s e ja uue silla ü ld- ja tehnilised andmed , p laanilahendus ed (sh vertikaalne) , m uldkeha , k atend i , t ee- ja sillakatendi ehitusmaterjalid ning l iikluskorraldus – ja ohutusvahendi te ja hoolduse korraldamise andmed . Projekteeritav uus sild ( vt ka joonised 1.1 ja 1.2 ; 3-avaline integraal/raamsild ) rajatakse ol emas oleva silla asukohas (eelnevalt olemasolev sild järkjärguliselt lammutatud) sümmeetriliselt ületatava Vääna jõe suhtes. Projekteeritava silla laiusgabariit suureneb lääne suunal ning samuti toimub tee mulde ümberehitus selle korrigeerimise/ laien damis e teel (tagades kallasrajad (3x5 m (kõrgus x laius) ) mõlemal pool jõge (kuival maal) ja kergliikluse tarbeks ülekäiguala silla lääneosal) . Projektlahendusega ei muudeta veekogu ehk Vääna jõe ristlõike pindala ning ei muudeta veekogu s voolukiirusi, vee elustiku liikumistingimusi ega ka kaldajoont, ent olemasolev kallas kindlustatakse erosiooni tõkestamiseks. Veekeskkonnas toimuvad tööd (materjalide eemaldamine/paigaldamine) jäävad ≤ 100 m 3 piiri. Allpool on v älja toodud veekogusse , allapoole veepiiri , paigaldatava ning veekogust süvendatava materjali mahud. Süvendi kaevamine allpool veepiiri &lt; 50 m 3 ( kaldakindlustuse paigalduseks tehtav kaeve ). Tahke aine uputamine &lt; 50 m 3 ( proj ekteeritud kaldakindlustuse paigaldamine ). Tööde ajal rakendatavaid meetmeid on käesoleval juhul esitatud eelhinnangu ptk-s 3, asjakohaste valdkondade all. Jõe ümbersuunamise ehk –juhtimise vajadust (ehituse ajaks) ei ole tuvastatud. Kuna tegemist on tugimaanteega, siis tee sulgemisele ja ümbersõidu lahendustele on eelistatum ajutiste silderajatiste (vastavalt sõidusuunale) kasutamine üle Vääna jõe. Toimuks ajutise muldelaienduse rajamine 50 m enne ja peale silda (vajadusel mõlemal suunal), ajutiste silderajatise paigaldus (monteeritav ca 10 m sildega) ning tööde lõpufaasis ajutiste rajatiste eemaldamine ja tööalade korrastamine. Projektis seatud tingimus, et vette ajutiste ehitistega ulatuda ei ole lubatud. Joonis 1.1. Tõdva uue silla asendiplaani väljavõte (allikas : Selektor Projekt OÜ, 2025). Joonis 1. 2 . Tõdva uue silla pikilõige väljavõte (allikas : Selektor Projekt OÜ, 2025) . Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesoleva töö ptk 1, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena kasutatakse peamiselt EELIS andmebaasi (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaagentuur ( 29.09.2025 . a)) ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2025). Antud töös on käsitletud projekteeritava silla võimaliku mõjuala eeldustega alana 10 0 m tsooni, igas suunas. Üldise taustteabe tagamiseks on siiski kirjeldatud vajadusel ka laiemat ala. Käesolevas töös kirjeldatav Tõdva sil d asub Harju maakon nas, Saku val las, Lokuti ja Saustinõmme küla s (joonis 2.1.) . Sild ( 15 Tallinn-Rapla-Türi tee ( 71816:001:0001 ) kinnistul ) piirneb Kalda ( 71801:001:0229 ; m aatulundusmaa ), Silla ( 71801:006:0115 ; m aatulundusmaa ), Saksa ( 71801:006:0570 ; m aatulundusmaa ) ja Ülejõe ( 71801:001:0780 ; e lamumaa ) m aaüksustega . Lähim ad elamu d asu vad ca 80 m kaugusel Ülejõe ( 71801:001:0780 ) ja Trummali ( 71801:006:0560 ) kinnistutel. Vetkatalu kinnistu on 2002. a detailplaneeringu alusel metallitöökoja ala. Keskkonnakaitseloa nr KL-515538 alusel asub seal mh autolammutus. Joonis 2. 1 . Kavandatud sild ja ümbruskonna kinnistud. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades mh tegevuse iseloomu) ja asjakohastest ning kõrgematest planeerimisdokumentidest ja arengudokumentidest paikkonna osas. Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude asjakohaste aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2). Harju maakonnaplaneering 2030+ (2018) – määratud üldised maakonna arengu ruumilised põhimõtted. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+ (2012) . Harju maakonnaplaneering 2030+ alusel paikneb Tõdva sild rohelises võrgustikus. Lähikeskusteks on teiste hulgas Tõdva-Kajamaa piirkonnad . Saku valla üldplaneering ( 2023 ) – p ane b paika valla territooriumi arengupõhimõtted, ehitustingimused, teede ja tänavate asukohad. Kavandatav tegevus jääb rohevõrgustiku koridori, olemasolevale teele. Piirkonda on reserveeritud koostöös Transpordiametiga ka perspektiivse Tallinn-Rapla-Türi tee uuendatava tee trassikoridori asetused (Luige-Lokuti piirkonnas), koos võimaliku eritasandilise liiklussõlmega ja samatasandilise või eritasandilise ulukiläbipääsuga (ei ole käesoleva eelhinnangu (ptk 1) lahendusega seotud) . Olemasoleva ja olulise transpordikoridori ehk auto tee nr. 15 äärde (lääneserva) on kohaliku omavalitsuse poolt kavandatud ka perspektiivne jalgratta- ja jalgtee. Saku valla arengukava 2025-2035 ( 2024 ) – mõjutab Saku valla tulevikku järgneva 10 a jooksul, andes pikema sihi valla arengule olulistes valdkondades nagu haridus, sotsiaalteenused, kultuur, ühistransport, keskkonnahoid jt. Teiste hulgas on väljakutsed ja vajadused – l iiklusohutuse parandamine , mh liiklejate turvalisus, soosid es kergliiklejaid. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab mh Vääna jõge (VEE1094500 ), mis keskkonnaportaali järgi on 64 , 6 km pikk ning valgala suurus ca 31 2 km 2 . Vääna jõgi saab alguse Paekna külast lääne-edela pool, Kiili vallas ja suubub Lohusalu (Soome) lahte. Vääna jõg e ( lähtest Saku paisuni ) seisund on kesine ( hea seisundi saavutamise eesmärk seatud &gt; 2027. a, lubatud EL erandite alusel ). Veemajanduskava järgsed koormused on põllumaa kuivendus, metsakuivendus , süvendamine, füüsiliste omaduste muutmine . Meetmed ̶ k eskkonnaharidusliku ja ennetava tegevuse korraldamine , eesvoolude (metsa- ja põllumaadel) hoiutööde koordineerimine, u uringu läbiviimine veekogu hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamise lahenduste hindamiseks ja elupaikade taastamiseks . Vääna jõe kohta vt ka ptk 2.2. Tegevuskoha paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgne lühikirjeldus Käesolevas alampeatükis tuuakse välja eelkõige täiendavat teavet infole, mis on koondunud eelnevatesse peatükkidesse (mh ptk 1 ja ptk 2 sissejuhatav osa). Teabe koondamisel on lähtutud tegevuse iseloomust ja võimaliku tegevuskoha paikkonna eelduslikult tundlike objektide parameetritest. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste (202 5 ) järgi ei asu kavandatava tegevuse alal ja lähiümbruses (ca 1 00 m) maardlaid, kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte, nitraaditundlik k u ala ega ka ohtlik k e käitiseid või nende ohualasid. Siiski saab välja tuua, et Tõdva silla st ca 200 m kaugusel kagu suunal on a rheoloogiamälestis „ Kalmistu “ (kultuurimälestiste register nr 18918 ). Tõdva silla ala naabruses ei ole teadaolevalt võõrliikide kolooniaid ( nt karuputk). Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse (1:50 000) alusel moodustab k õige ülemise pinnakatte kihi (v.a muld) e riteraline liiv (p urdsete valdava terasuurusega 0,063...2 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda &lt;50% sette mahust ). Kõige ülemised aluspõhja üksuse ks on Hirmuse kihistu ( Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Hirmuse kihistu savikas lubjakivi ja mergel (s tratigraafiline indeks on O3hr )). Kavandatava tegevusala muldkate ( ca 100 m sillast ; joonis 2. 2 ) – peamiselt on g leistunud nõrgalt leetunud mul lad ( LkIg ), leetjad gleimullad (GI), küllastumata turvastunud mullad (GI1) ja õhuke sed madalsoomul lad ( M’’ ). Maa- ja Ruumiameti (2025) alusel on arendusala aluspõhjaline põhjavesi n õrgalt kaitstud ( 1:50 000 kaardistuse alusel ). Lähim ad puurkaev ud asuvad ca 100 m kaugusel loode suunas ( PRK0001463 ; e hitamise aasta 1971 ; olmevee saamiseks , s ügavus 95 m ) ja ca 110 m kaugusel edela suunal ( PRK0017495 , olmevee saamiseks , sügavus 33 m ). Joonis 2. 2 . Kavandatava tegevuse piirkond ja ümbritseva ala mullad. Alus: Maa- ja Ruumiameti , 2025 . Vääna jõgi on riigi poolt korras hoitav ühiseesvool (edaspidi riigieesvool) , mille m aaparandussüsteemi kood on 4109450020000 . Eesvoolu pikkus on 12,65 km . Teisi maaparandussüsteeme naabruskonda (ca 100 m) ei jää. Vääna jõgi on h ea seisundi tagamiseks ja tulevaseks hoidmiseks korrapärast hoiutööde tegemist vajav riigieesvool kogu pikkuses ( Põllumajandus- ja Toiduamet , 2022 ). Vääna jõe lamm on olnud kuni jõe süvendamiseni ja 1960. aastate maaparanduse väljaehitamiseni ulatuslikult üleujutatav ala . Vääna jõe Saku paisust ülesvoolu jääv osa on maaparandustööde käigus tugevasti muudetud, jõge on süvendatud ja olulises osas suunatud kanalisse. EELIS ( 29 .0 9 .202 5 . a) põhjal jäävad DP kava ala ümbrusest (ca 1 00 m raadiuses ) välja vääriselupaigad ja kaitstavad loom a - , taim e - , seene - , samblike lii kide leiu - ning elupai gad . Samuti ei ole tegevuse võimalikus mõjupiirkonnas kaitsealasid vms alasid (sh Natura 2000 alad). Lähim Natura ala on ca 9 km kaugusel lõuna suunal Rahaaugu loodusala ( RAH0000338 ; EE0020319 ). Sillast ca 2 km kaugusel kagu suunal on Sausti soo ̶ p õhitüüp on rikutud, kuid taastumisvõimega rabad (7120); e lupaigatüübi nimetus/kood on 91D0* . Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse määramine Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud – arvestades mõju (otsene või kaudne) suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada ) – olulised keskkonnaprobleemid ehk negatiivsed mõjud (mh koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused ( määratakse vajadusel ) võivad esineda järgmistes valdkondades (sh KeHJS § 6 1 lg 5 põhjal): maa, maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus; märgalad; veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad), põhjavesi, merekeskkond) , sh oht keskkonnale ; muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale); maavarade kasutus; ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke; looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad); elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid. Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide kaupa. Ptk-de sisustamisel on arvestatud mh ptk 1 ja 2 toodud teavet. Ptk 3.10 võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse osas. 3.1. Maa, maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus Tegevuse eesmärgiks on olemasoleva Tõdva silla ümberehitamine , et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet. Sild on seotud riigiteega nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee . Sillaga seotud tööde raames on esmajärjekorras eelistatud ajutiste sildade kasutamine, möödapääsuks töömaast, kuid võimalikud on ka alternatiivsed möödasõidu marsruudid. Seega esinevad ehitustööde ajal teatud mahus liikluse ümberkorraldused. Tegevus ei muuda maakasutust ja maastikku (sh pinnavormid), pigem toetab paikkonnas väljakujunenud maakasutuse jätkumist, mis on seotud väljakujunenud transpordikoridoridega, võimalikkust pikaajalises perspektiivis. Maaga seotud aspekte avatakse vähemalt ka ptk 3.3, 3.4 ja 3.8, kuid tegevuskavandi kohta koondatud teave ei näita negatiivsete mõjude (keskkonnataluvuse ületamine/pöördumatud muutused/oht inimese heaolule ja tervisele) ilmnemise võimalikkust. Seega puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik määrata ka täiendavaid meetmeid. 3.2. Märgalad Ptk 2.2 alusel ei esine ETAK (Eesti topograafia andmekogu) andmetel kavandatava tegevuse asukohas märgalade ala ehk nende nähtusklassi (Keskkonnaministri 20.12.2013. a määrus nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“) . Kokkuvõtvalt puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik määrata ka täiendavaid meetmeid. 3.3. Veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ), põhjavesi, merekeskkond) , sh oht keskkonnale Tegevuse (ptk 1 esitatud kujul) eesmärgiks on olemasoleva Tõdva silla ümberehit amine (vt ka ptk 1 ja 3.1). Sild ületab Vääna jõge , mille osas ptk-st 2.1 nähtub, et jõe seisund (lõigul lähtest Saku paisuni ) on kesine (põhjusteks põllumaa kuivendus, metsakuivendus , süvendamine, füüsiliste omaduste muutmine ) ja hea seisundi eesmärgi saavutamist on pikendatud (pärast 2027. a). Eelnevalt nimetatud koormustegurite võimendumist kavandatav tegevus ei põhjusta . Seoseid maaparandusega kirjeldatakse ptk 3.4. Ehitustegevus on planeeritud Vääna jõe veekaitse- ja ehituskeeluvööndi sse, mis on projekteerimisel kogutud teabe alusel vastavas asukohas lubatav. Keskkonnaluba on kohustuslik, kui tegevuse käigus muutub kaldajoon (VeeS § 187 p 17) . Seda aga ei kavandata . V eekeskkonnariskiga tegevuse taotlemist ei ole avaliku tee silla puhul vaja taotleda alates 01.09.2025. a ( VeeS § 188 lg 1 p 12 ) . Ptk 1 alusel on veekeskkonnaga seotud mahud ka väga minimaalsed ehk ≤100 m 3 . Jõe ümbersuunamise ehk –juhtimise vajadust (ehituse ajaks) ei ole tuvastatud. Projektis on seatud ka tingimus, et vette ajutiste ehitistega ulatuda ei ole lubatud. Väheste ohtude minimeerimiseks rakendatavaid meetmeid on käesoleval juhul esitatud käesoleva alampeatüki lõpus . Kavandatava tegevuse asukohas on aluspõhjaline põhjavesi nõrgalt kaitstud, puurkaevude sanitaar- või hooldusalasid tööaladeni ei ulatu. Põhjavee ressursse silla rekonstrueerimisel ei vähendata. T eetööde ajal ja teedelt ei lähtu sellises koguses saastekoormust, mis võiks mõjutada põhjavett. Juba pinnaveekogumi osas riske vähendavad meetmed (esitatud käesoleva ptk lõpus) vähendavad mh riskide esinemise võim alikkust ka põhjaveekogumitele. Tegevusel ei ole otseseid seoseid merekeskkonnaga , st vastavat teemavaldkonda täiendavalt ei käsitleta. Veestikule sademeveest (ehitusalalt või hilisemast teekasutusest) tuleneda võivad ohud ei ole olulised, arvestades tee igapäevast kasutatavust ehk liiklussagedusi (vt ka ptk 1). Siinkohal saab välja tuua, et AS Maves (2013) „Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuringu“ alusel tuleb liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas. Käitlemise vajadust tuleb analüüsida alates 15 000 autost ööpäevas. Vaadeldavate teede liiklussagedus vastavate määrangute alla ei lähe (vt ka ptk 1). Seega juba vastavatest tingimustest lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv temaatika (sademevee koondamine ja suublasse juhtimine) käesoleva objekti puhul olulisi mõjueeldusi põhjustav. 2013. a järeldused peegeldavad mh Alkranel OÜ 2005. a dokumendi „Alternatiivsete sademevee äravoolu- ja kogumissüsteemide uurimistöö“ järeldusi. Mh nähtus sealt, et USA uuringutest tulenevalt on ca 9000 sõidukiga päevakoormusega maanteedelt nt heljuvaineid teelt koondatud veest fikseeritud vaid 19 mg/l (heljumisisaldus ei tohi &gt; 40 mg/l (Keskkonnaministri 08.11.19. a. määrus nr 61)). Transpordiamet on mitmeid aastaid teostanud omaseiret suure liiklussagedusega maanteelõikude (liiklussagedusega nii alla kui üle 10000 sõiduki/ööp) lähedases pinnases, sademeveekraavides (maanteelõigud u 15000 sõiduk/ööp) kui ka sademevee settebasseinides esinevate saasteainete osas. Omaseire tulemused on kokkuvõtlikult esitatud mh Maves OÜ (2019) töös „Eksperthinnang Maanteeameti sademevee väljalaskudele võttes aluseks omaseire andmed ja tellitud veeseire uuringud“ . Maves OÜ (2019; sh Keskkonnaministri määrus nr 28 (vastu võetud 24.07.2019. a)) alusel: perioodil 2016-2018 võetud kõikide pinnaseproovide tulemused vastasid pinnase piirarvule elamumaal. Enamike saasteainete sisaldused jäid ka vastavatest sihtarvudest madalamaks, üksikutel kordadel esines sihtarvu ületamisi Zn, Pb ja Cd korral. Eelneva alusel on maanteede ümbruse pinnas valdavalt heas seisundis; perioodil 2013-2019 sademeveekraavide proovide tulemused näitasid, et aasta keskmisi sademevee saasteainete piirväärtusi maanteelt ärajuhitavas vees ei ületatud. Prioriteetsete ohtlike ainete aasta keskmisi piirväärtusi pinnavees ületasid üksikud proovid, suurima lubatud sisalduse ületamist ei esinenud. Näiteks tsingi puhul esines aasta keskmise piirväärtuse (10 μg/l) ületamist üksikproovides 10% suurusjärgus, vase puhul üksikjuhtudel. 2018. a seire alusel ületas tsingi keskmine sisaldus sademete vees 10 μg/l kümnes seirejaamas 18-st. Seega on suurem tsingi sisaldus maanteede läheduses tingitud ka sademete koormusest, sest tsink ei ole veel jõudnud keskkonnas neelduda. Naftasaaduste sisaldus pinnavees ja maanteelt ärajuhitavas sademevees viimastel aastatel probleemiks ei ole olnud; 2018. a maantee settebasseide seire alusel vastas Kukruse-Jõhvi sademeveesüsteemide, Kroodi ja Pirita sademeveesüsteemide ning Kurna, Kurna-Luige ja Luige sademeveesüsteemide vesi raskmetallide osas pinnaveekogude vee kvaliteedi aasta keskmistele piirväärtustele, va Kurna II settebassein, kus tsingi sisaldus vees oli 15 μg/l (Eestis piirväärtus 10 μg/l; Soome uuringutes tsingi ohutu sisaldus heitvees 52 μg/l). Heljumi ja naftasaaduste osas vastas sademeveesüsteemide vesi vastavatele heitveelaskude piirväärtustele. Maves OÜ (2019) toob välja, et Eesti maanteedelt ei juhita saasteaineid suublasse koguses, mis võiks põhjustada veekogude saastatuse riski. St, et maanteede liikluskoormus ei ole üldprintsiibis nii suur, et võiks põhjustada prognoositavas tulevikus veekogumite keemilise või ökoloogilise seisundi halvenemist, seda ka koosmõjus muude koormustega. See on tõendatud seniste uurimistööde, seireandmete ja naabermaade (Soome ja Rootsi) uurimistulemustega, kus liikluskoormus on kordades Eesti omast suurem. Lisaks on koos raskmetallide heidete vähenemisega atmosfääri käesoleval ajal oluliselt vähenenud ka raskmetallide sisaldus sademetes. Tulevikuprognoosid näitavad raskmetallide heidete edasist vähenemist, seda eelkõige põlevkivi põletamise vähenemise mõjul. Liiklussageduse suurenemisest tulenevat mõju kompenseerivad transpordisektoris karmistuvad nõuded autode mootoritele ning eeldatav elektriautode osatähtsuse tõus (Maves OÜ, 2019). Eeltoodust lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv temaatika käesoleva objekti puhul mõjueeldusi põhjustav. Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, mastaabist ning asupaigast, ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid veestikule, loodusliku mitmekesisuse ja kaitstavate loodusobjektide aspektidele (sh tagatud on liikide soodsa seisundi hoidmise eeldused) . Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil), kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat (tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust): erosiooni või reostuse vältimi seks – ehitusmaterjale ladustada ainult transpordimaal. Jõe kallastel või mujal veekaitsevööndis ehitusmaterjale mitte ladustada. veesiseseid töid tuleb vastava veekogu puhul ajastada 01.06 kuni 31.03 ehk suvise, sügisese ja talvise madalvee perioodidele. V eesisesed ja jõe kaldal (10 m) toimuvad tööd peatada valingvihmade ajaks . ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogust. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogu lähedal (kaugemal kui 10 m) on vältimatu, tuleb tööd kavandada selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja põhjavette. Tehnikat tankida väljaspool veekaitsevööndit. Vees kasutada masinaid, millede lekkekindluses on eelnevalt veendutud. kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal reostustõrjevahendid) ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. ehitustööde käigus kallaste kahjustamisel (väljaspool tulevasi püsivaid rajatisi) tuleb taastada nende võimalikult looduslähedane seisund, minimeerides ka erosiooniohtu. kui kavandatakse veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raiet, siis projektis märkida, et tegevuseks on vajalik eelnev Keskkonnaameti nõusolek. 3.4. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) Silla ümberehit amise mõjuvõimalused mullale ja pinnasele (sh võimalikku reostust) on käesoleval juhul liigitatavad juba ptk 3.3 käsitletud teemade hulka. Viimast ka projekti sisu tõttu. Seega saab kohaldada ka juba ptk 3.3 esitatud järeldusi. Maaparanduse osas on järgit ud projektile seatud tingimusi (vastavalt PTA kirjale , vt ka eelhinnangu ptk 1). Kavandatav tegevus ei takista ega kahjusta maaparandussüsteemi de nõuetekohast toimimist ka naaberkinnisasjadel. Käesolevas asupaigas silla ümberehit amine ei oma sisulisi seoseid lokaalse või globaalse kliima mõjutamisega (mh ei ole ette näha olulist puittaimestiku eemaldamist). Silla ehitusaegseid mõjutegureid (seonduvalt õhuga) looduslikele valdkondadele, arvestades ka tegevuspaiga ümbrust (ptk 2), oluliseks pidada ei saa. Elanikkonna mõjutamise eeldusi müra ja vibratsiooni osas kajastatakse ptk 3.8. Inimeste tervise vaatest on liikluse poolt põhjustatud õhukvaliteeti mõjutavate saasteainete osas, suurte liikluskoormustega teedel, oluline tähelepanu pöörata eriti peenetele osakestele (PM 2,5 ), peenosakestele (PM 10 ) ja gaasilistele saasteainetele nagu lämmastikdioksiid (NO 2 ), vääveldioksiid (SO 2 ) ja süsinikmonooksiid (CO). Käesolev tee, millega seotud silda ümber ehit atakse , ei ole väikese liiklussagedusega (vt ka ptk 1). Õ husaaste temaatikat reguleerivad nt Rahvatervise seadus (RTerS), Atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS) ja keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus teostas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Topi-Kanama vahelise lõigul 2020. a õhusaaste mõõtmised (AKÖL 19 048 sõidukit). Uuringu kokkuvõttes tõdeti, et õhu saastatuse seisukohalt olid saasteainete kontsentratsioonid mõõtepunktis üldiselt madalad, seda nii gaasiliste saasteainete kui ka raskmetallide, ioonide ja EC/OC osas. Mõõtmistulemuste põhjal võis õhukvaliteedi taseme piirkonnas lugeda heaks, kuna kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuseid ei ohustatud. Käesoleva ehk eelhinnanguga käsitletava silla juures oli liiklussagedus 202 4 . a registri andmetel 9560 autot/ööpäevas , mis on tunduvalt väiksem analoogobjekti (ca 19 000 sõidukit ööp) liiklussageduse st. Arvestades, et juba analoogobjekti liiklussageduse korral oli õhukvaliteet piirkonnas hea, siis on ka käesoleva objekti piirkonnas hea õhukvaliteedi säilimine tagatud. Kokkuvõtvalt puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik määrata ka täiendavaid meetmeid. 3.5. Maavarade kasutus Eelhinnangu koostamise hetkel teadaolevalt vaadeldavas piirkonnas ehk silla ehitusalal maavara varu d puuduvad. Objekti jaoks tarnitav ja kasutatav ehitusmaterjal tarbitakse eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid sellistele ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. M aavarade ( sh mineraalpinnas) kasutamisel lähtutakse optimaalsest kulust ning ülemäärast ressursside kulutamist ette ei ole näha. Kokkuvõtvalt puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik määrata ka täiendavaid meetmeid. 3.6. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke Silla ümberehit amisel ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk-st 1 – 2 ning ptk 3.1 ja 3.3). Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa. Sellegipoolest on vaja ehitustööaegsete ohtude esinemise võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt minimeerida, seejuures järgides seadusest tulenevaid nõudeid. Ressursikasutuse valdkonnast võib esile tuua, et negatiivsete mõjutegurite avaldumise oht pikas ajaskaalas oleks hoopis silla ajakohastamata jätmisel, kuivõrd sild on osaks riigiteest nr 15 Tallinn-Rapla-Türi , millede ühenduskoridori katkematuse tähtsust ja eesmärgistatud kasutust on esile toodud mh kõrgemates strateegilistes dokumentides (vt ka ptk 2.1). Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu tuleb järgida projekti edasisel realiseerimisel (suunamaks mh teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist) järgnevat: silla ehitusala tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida ümberehit amistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete järgimine. 3.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) Silla ja sellega seotud rajatiste (vt ka ptk 1) tsooni ei jää kaitstavaid loodusobjekte ning puuduvad seosed ka muude looduslike väärtustega või neid toetavate objektidega (mh vääriselupaigad) , sh veekeskkonna elustiku osas . Veekeskkonnaga ja selle kvaliteedi ja elustikuga ning veekogude kalda tsoonidega seonduvat on kajastatud omakorda eelhinnangu ptk-s 1, 2.1, 2.2 ning 3.3 (esitatud mh asjakohased tingimused/suunised, suunamaks mh teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist ). Rohevõrgustiku toimimi s e eeldused, koos võimalike liiklusohtlike olukordade vähenemisega, parane vad , kuna uue silla rajamisel on kavandatud piisavad liikumistsoonid elustikule, silla all, veekogu mõlemal kaldal (vt ptk 1). Kokkuvõtvalt puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik määrata ka täiendavaid meetmeid. 3.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Ptk 2 sissejuhatava osa alusel paikneb käesolevas töös kirjeldatav sild hajusalt asustatud piirkonnas. Samas on selle lähialas (vähemalt 100 m) ka elamuid. Maa ja maakasutuslikke aspekte, seonduvalt silla ümberehit amis ega, võetakse kokku ka ptk 3 varasemates alampeatükkides. Mh juhindutud on ka ptk 2.2 esitatud teabest, et sild ei seondu kultuurimälestiste ja pärandkultuuriobjektidega ning ala naabruses ei ole võõrliikide kolooniaid ega ka ohtlikke ettevõtteid. Maaparandussüsteemidega seonduvat käsitleti ptk-s 3.4. Siinkohal keskendutakse lähima te elamu te ( vt ptk 2 sissejuhatav osa ) temaatikale, võttes m üra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ning lõhna häiringutest fookusesse kaks kõige suurema häiringueeldusega teemat (vibratsioon ja müra). Täiendavad tingimused seati ptk lõppu müra häiringute minimeerimiseks. Soovimatu vibratsioon (mehhaaniline võnkumine) võib põhjustada ehitiste, masinate jt tarindite kahjustusi, võimalik on ka purunemine, eriti resonantsi korral. Liiklusest tuleneva vibratsiooni suurust mõjutavad teede olukord (konarliku tee korral suurem vibratsioon), sõidukite kaal (telje koormus), sõidukite kiirus, sõiduki konstruktsioon (pidurite konstruktsioon jne), pinnase tüüp (vetruv pinnas annab vibratsiooni paremini edasi), pinnase kihilisus, aastaajad, hoonete konstruktsioon jne. Üldjuhul vibratsioon väheneb teest kaugenemisega (Hunaidi, 2000 ( Traffic Vibrations in Buildings )). Liiklusest tingitud vibratsioonitasemed on harva piisavalt kõrged, et olla otseseks hoonete lagunemise põhjustajaks. Hoonetel on enamasti sees pinged, mis tulenevad aluspinnase erinevast liikumisest (vajumised, kerked), niiskusest ning temperatuurikõikumistest. Seetõttu võib liiklusest tingitud vibratsioon hooneid mõjutada seeläbi, et vibratsioon võib soodustada hoonete aluse pinnase liikumisi (vajumisi, kerkeid). Kokkuvõtvalt võib öelda, et on äärmiselt keeruline tekitada liikluse poolt sellist vibratsiooni, mis hooneid otseselt kahjustaks, kuid vibratsioon võib mõjutada hoonete kahjustamist kaudselt, olenevalt pinnase omadustest. Vibratsiooni piirtasemed on kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooni normid hoonetele (vibratsioon, mis hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav. Hooneid kahjustavat vibratsiooni tajutaks juba kui väga tugevat vibratsiooni (Hunaidi, 2000). Käesoleval juhul võib häiringuid tekkida ehitusperioodist, kus ehitusaegset vibratsiooni põhjustab ehitusmasinate/seadmete kasutus. Seejuures tihendajad, purustid, teerullid jm ning erinevad puurimis- või rammimistööd põhjustavad enim lühiajaliselt kõrgeid vibratsioonitasemeid. Akukon Eesti OÜ (2023; Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu–Nõo lõigu eelprojekt, vibratsiooni hinnang) alusel mõjutavad ehitusaegset vibratsiooni suurust paljud tegurid, sh kaugus, aluspinnas, hoone vundamendi tüüp ja seisukord ning ehitustöö iseloom ja kasutatavad seadmed. Kui kasutatakse töökorras ja nõuetele vastavaid ehitusmasinaid, siis ei ulatu tegevusega kaasnev tuntav vibratsioon töötsoonist oluliselt kaugemale. Siinkohal saab tuua näite tugevat vibratsiooni põhjustavast tegevusest – lubjakivi raimamine hüdrovasaraga. IB Steiger OÜ (2017; Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandamisega kaasneva vibratsiooni eksperthinnang) kohaselt (tugineb Väo lubjakivimaardlas läbiviidud hüdrovasara tööga kaasneva võnkekiiruste mõõtmisel) esinevad hüdrovasaraga lubjakivi raimamisel intensiivsed maavõnked vaid löökpunkti vahetus läheduses ning 3 - 4 m kaugusel sumbuvad mitmekordselt. Teatud kaugusel tekib küll nn järellainetus, kuid üldine trend on langev ning võnkekiiruse väärtused kustuvad miinimumini ~20 m kaugusel allikast. Antud näite puhul oli tegemist hüdrovasara kasutamisega, kuid enamus tee-ehituse käigus kasutatavatest seadmetest põhjustavad sellest tunduvalt väiksemat vibratsiooni. Seega ei ole ette näha, et ehitustegevus põhjustaks olulist vibratsiooni, mis võiks nt kahjustada maantee lähedal paiknevaid hooneid või rajatisi ning avaldada olulist ebasoodsat mõju piirkonna elanike heaolule. Tavapäraselt sätestatakse võimalike riskide maandamiseks ja hilisemate vaidluste vältimiseks suunis tööalast kuni 20 m tsoonis fikseerida ehitiste (elamud jms) seisund enne ehitustöid. Käesoleval juhul vastavas tsoonis olulised ehitised puuduvad. Kuna ehitusaegsed suure vibratsioonitasemega tegevused on üldiselt ka kõrge mürafooniga, siis on ka vibratsiooni võimalike häiringute vähendamiseks asjakohased mürarikaste ehitustöödega seonduvad leevendavad meetmed. Ehitusaeg võib esile kutsuda siiski lühiajalisi mürahäiringuid lähima te elamu te juures kui töid teostatakse õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00-ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) taset. Kehtivate nõuete (müratasemete tagatavuse osas) täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb mürarikaste ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00 . Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu tuleb järgida projekti edasisel realiseerimisel (suunamaks mh teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist) järgnevat: ehitusmüra piirväärtusena rakendub ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) tase. Mürarikaste ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00. 3.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa ning seetõttu puuduvad ka täiendavad meetmed ja ka olulise mõju avaldumise eeldus. 3.10. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine. Lähtudes peatükkides 3.1-3.9 esitatud infost, ei ole Tõdva silla ümberehitamis ega olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Eelhinnangu ptk-s 3.3, 3.6 ja 3.8 on esitatud samas tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust (mh tekkida võivate häiringute täiendavat minimeerimist/vältimist). Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega). Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Asjaomaste ametkondade loendi üle otsustab otsuse eelnõu koostaja. Edasine otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. Võimaliku l aekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist. Kokkuvõte Käesoleva eelhinnangu objektiks o li riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekt. Projekti (koostaja Selektor Projekt OÜ) eesmärgiks on olemasoleva Tõdva silla ümberehitamine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet. Eelhinnang jagunes kolme osasse. Ptk 1 ja 2 andsid ülevaate kavandatavast tegevusest ning selle ümbrusest. Ptk 3-s läbiti asjakohaste aspektide kohane mõju eelduste analüüs. Kokkuvõtvalt – l ähtudes peatük is 3.1 0 esitatud infost, ei ole Tõdva silla ümberehitamis ega olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Eelhinnangu ptk-s 3.3, 3.6 ja 3.8 on esitatud samas tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust (mh tekkida võivate häiringute täiendavat minimeerimist/vältimist). Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega). Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Asjaomaste ametkondade loendi üle otsustab otsuse eelnõu koostaja. Edasine otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. Võimaliku l aekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist. Alljärgnevalt esitatakse ka loend KMH eelhinnangu ptk 3.3, 3.6 ja 3.8 tingimustest/suunistest, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust (mh tekkida võivate häiringute täiendavat minimeerimist/vältimist). Tingimused/suunised: erosiooni või reostuse vältimiseks – ehitusmaterjale ladustada ainult transpordimaal. Jõe kallastel või mujal veekaitsevööndis ehitusmaterjale mitte ladustada. veesiseseid töid tuleb vastava veekogu puhul ajastada 01.06 kuni 31.03 ehk suvise, sügisese ja talvise madalvee perioodidele. Veesisesed ja jõe kaldal (10 m) toimuvad tööd peatada valingvihmade ajaks. ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogust. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogu lähedal (kaugemal kui 10 m) on vältimatu, tuleb tööd kavandada selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja põhjavette. Tehnikat tankida väljaspool veekaitsevööndit. Vees kasutada masinaid, millede lekkekindluses on eelnevalt veendutud. kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal reostustõrjevahendid) ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. ehitustööde käigus kallaste kahjustamisel (väljaspool tulevasi püsivaid rajatisi) tuleb taastada nende võimalikult looduslähedane seisund, minimeerides ka erosiooniohtu. kui kavandatakse veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raiet, siis projektis märkida, et tegevuseks on vajalik eelnev Keskkonnaameti nõusolek. silla ehitusala tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida ümberehitamistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete järgimine. ehitusmüra piirväärtusena rakendub ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) tase. Mürarikaste ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00. Kasutatud allikad Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita): Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. R. Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur ( 29.09.2025 a. ). Harju maakonnaplaneering 2030+. OÜ Hendrikson &amp; Ko, 2013-2018. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, … - 202 5 Keskkonnaportaal ( https://keskkonnaportaal.ee/ ) viimati alla laetud 29.09.2025 (Keskkonnaagentuur). Lääne-Eesti vesikonna maaparandushoiukava 2022–2027 (Põllumajandus- ja Toiduamet , 2022 ). Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 Kliimaministeerium, 2022 . Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused (www.maaamet.ee), 2025. Saku valda kavandatava ratsaspordikeskuse detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) . Alkranel OÜ, 2020 . Saku valla arengukava 2025-2035 . Saku val d, 2024 . Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021. KORRALDUS 25.02.2026 nr 1.1-3/26/124 Tee ehitusloa andmine riigitee 15 Tallinna–Rapla– Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla (nr 71) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas 20.01.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 15 Tallinna–Rapla– Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla (nr 71) ümberehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev Tõdva sild paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 71816:001:0001) Harju maakonnas Saku vallas Lokuti ja Saustinõmme külas. Transpordiameti 28.11.2024 korraldusega nr 1.1-3/24/864 on antud projekteerimistingimused riigiteel 15 Tallinn–Rapla–Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (nr 71) ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2026. aastal vastavalt Selektor Projekt OÜ tööle nr P25001 „Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuv Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekt“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 30.12.2026 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/kmkZ4P8jun4ZK4P Projekti eesmärk on olemasoleva Tõdva silla asemele uue silla ehitamine. 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju 2 hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga ehitatakse olemasoleva silla asemele uus sild. Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 15 Tallinna–Rapla–Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla ümberehitamise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Maa- ja Ruumiamet, Keskkonnaamet, Saku Vallavalitsus. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet: 3 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 15 Tallinna–Rapla–Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla (nr 71) ümberehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata „Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuv Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojektiga“ kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti teehoiuteenistuse põhja osakonna ehituse üksus. 6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Tõdva silla tee ehitusluba; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. Tõdva silla keskkonnamõju eelhinnang. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Kruusmaa juhataja planeerimise osakonna projekteerimise üksus Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15 Tallinna–Rapla–Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla (nr 71) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 1.1-3/26/124 Tee ehitusloa andmise kuupäev 25.02.2026 Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Kaie Kruusmaa Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15 Tallinna–Rapla–Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla (nr 71) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 2. Erosiooni või reostuse vältimiseks ladustada ehitusmaterjale ainult transpordimaal. Jõe kallastel või mujal veekaitsevööndis ehitusmaterjale mitte ladustada. 3. Veesiseseid töid tuleb vastava veekogu puhul ajastada 01.06 kuni 31.03 ehk suvise, sügisese ja talvise madalvee perioodidele. Veesisesed ja jõe kaldal (10 m) toimuvad tööd peatada valingvihmade ajaks. 4. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogust. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogu lähedal (kaugemal kui 10 m) on vältimatu, tuleb tööd kavandada selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja põhjavette. Tehnikat tankida väljaspool veekaitsevööndit. Vees kasutada masinaid, millede lekkekindluses on eelnevalt veendutud. 5. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. 1 Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. 6. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal reostustõrjevahendid) ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 7. Ehitustööde käigus kallaste kahjustamisel (väljaspool tulevasi püsivaid rajatisi) tuleb taastada nende võimalikult looduslähedane seisund, minimeerides ka erosiooniohtu. 8. Veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raiumiseks on vajalik eelnev Keskkonnaameti nõusolek. 9. Silla ehitusala tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida ümberehitamistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete järgimine. 10. Ehitusmüra piirväärtusena rakendub ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) tase. Mürarikaste ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00. 11. Paigaldada silla alustele kallasradadele projektist erinev, sõralistele sobivam pinnakate. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 15 Tallinna–Rapla–Türi tee km 12,867 asuv Tõdva sild (nr 71) koos pealesõitudega 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Selektor Projekt OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12503887 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 6613925 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuv Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekt 2.7 Tee ehitusprojekti number P25001 (allkirjastatud digitaalselt) 2 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15 Tallinna–Rapla–Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla (nr 71) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja nr kooskõlastaja otsus esitatud kooskõlastuse osas 1 Maa- ja Ruumiamet Transpordiamet (registrikood 70001490) esitas 20. 01.2026.a nr 8-1/26-005/977-1 Maa- ja Ruumiametile (edaspidi ka MaRu) seisukoha andmiseks Otsus: või kooskõlastamiseks ehitusloa eelnõu „Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla (nr71) ümberehitamiseks. Tee ehitustööd 1. Lugeda ehitusloa eelnõu Maa- ja 28.01.2026 toimuvad 2026.aastal vastavalt projekti „Riigitee nr 15 Tallinn- Rapla- Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (nr 71) ümberehituse põhiprojekt“, Ruumiameti poolt Kiri nr 6.2-2/3584 koostajaks Selektor Projekt OÜ (registrikood 12503887) (töö nr P25001) alusel. Taotlus on registreeritud MaRu kooskõlastatuks. dokumendihaldussüsteemis 20.01.2026 nr 6-3/26/884. 2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited Käesolevas töös kirjeldatav Tõdva sild asub Harju maakonnas, Saku vallas, Lokuti ja Saustinõmme külas. Sild (15 Tallinn-Rapla-Türi tee, keskkonnamõju hindamise katastritunnus 71816:001:0001, kinnistul) piirneb Kalda (katastritunnus 71801:001:0229; maatulundusmaa), Silla (katastritunnus 71801:006:0115; algatamata jätmise osas. maatulundusmaa), Saksa (katastritunnus 71801:006:0570; maatulundusmaa) ja Ülejõe (katastritunnus 71801:001:0780; elamumaa) maaüksustega. Lähimad elamud asuvad ca 80 m kaugusel Ülejõe (71801:001:0780) ja Trummali (71801:006:0560) kinnistutel. Vetkatalu kinnistu on 2002. a detailplaneeringu alusel metallitöökoja ala. Keskkonnakaitseloa nr KL-515538 alusel asub seal mh autolammutus. Projekti alale jääb osaliselt riigi poolt korras hoitav ühiseesvool Vääna jõgi (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109450020000/001). Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA) on kooskõlastanud 01.10.2024 nr. 6.2-2/38293 Transpordiameti taotluse alusel projekteerimistingimuste eelnõu Saku vallas, riigiteel 15 Tallinn- Rapla-Türi tee km 12,829, asuva Tõdva silla ümberehituse projekti koostamiseks. Eelnevalt on PTA väljastanud antud põhitrassi (DS2-DPS2) raudtee lõigu kohta OÜ Reaalprojektile maaparanduse projekteerimistingimused (14.1- 1/7739 05.03.2020 RB Harju maakonna Saku valla lõik DS2-DPS2) raudtee lõigule jäävate maaparandussüsteemide ja eesvoolude rekonstrueerimiseks, eesmärgiga tagada olemasolevate maaparandussüsteemide toimimine ja liigvee äravool maaparandussüsteemi eesvooludest ka peale raudtee välja ehitamist. Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lg 4 olete esitanud nr 8-1/24-008/16616-1 meile 26.09.2024 kooskõlastamiseks projekteerimistingimuste eelnõu Harju maakonnas Saku vallas riigiteel 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla ümberehituse ehitusprojekti koostamiseks, mille kooskõlastas PTA täiendavate tingimustega. Samuti on eelnevalt kooskõlastanud Maa- ja Ruumiamet ehitusloa eelnõu vastavalt ehitusprojektile „Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla (nr 71), millele seati täiendavad tingimused. Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §11 lg 22 alusel olete esitanud samaaegselt MaRu-le kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. PTA on väljastanud Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru - Harju ja Rapla maakonna piir“ lõigu kohta OÜ Reaalprojektile maaparanduse projekteerimistingimused (14.1-1/7739 05.03.2020 RB Harju maakonna Saku valla lõik DS2-DPS2) raudtee lõigule jäävate maaparandussüsteemide ja eesvoolude rekonstrueerimiseks, eesmärgiga tagada olemasolevate maaparandussüsteemide toimimine ja liigvee äravool maaparandussüsteemi eesvooludest ka peale raudtee välja ehitamist. Tuginedes KeHJS § 22 lõikele 2, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveamet edastas kirjaga (TTJA kiri 16-6/19-3200-092 26.01.2023) Põllumajandus-ja Toiduametile Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru - Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande eelnõu kooskõlastamiseks. Aruandes on käsitletud pinnavee ja põhjavee mõjusid ning maaparandussüsteemide ja maaparandussüsteemi eesvoolude toimimist peale raudtee ja selle rajatiste välja ehitamist. Teie poolt kooskõlastatav ehitusprojekti „Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla (nr71) eelnõu jääb Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru - Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) piirkonda, mida läbib riigi poolt korrashoitav ühiseesvool Vääna jõgi (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109450020000/001). Põllumajandus- ja Toiduamet, tulenevalt Maaparandusseaduse § 50 lõikest 5 ja KeHJS § 13, kooskõlastas Rail Baltica raudteetrassi lõigu „Kangru - Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu (TTJA kiri 16-6/19-3200-092 26.01.2023) ja täiendavaid ettepanekuid ei esitanud. KMH aruandes on käsitletud pinnavee ja põhjavee mõjusid ning maaparandussüsteemide ja maaparandussüsteemi eesvoolude toimimist peale raudtee ja selle rajatiste välja ehitamist. Rail Baltica raudteetrassi lõigu „Kangru - Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu hõlmab kooskõlastatav ehitusprojekti „Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 12,867 asuva 1 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15 Tallinna–Rapla–Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla (nr 71) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Tõdva silla (nr71) KMH mõjusid (KMH aruandes, Lisa 6 „Ristumine vooluveekogude leevendusmeetmed“ on arvestatud maaparandussüsteemide toimimisega). Maa- ja Ruumiamet, tulenevalt eelnevatest asjaoludest ja Maaparandusseaduse § 50 lõikest 5 ning KeHJS § 13, kooskõlastab Riigiteel 15 Tallinn- Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla ümberehitamise ehitusloa eelnõu ja nõustub keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõuga. 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse nr osas 1 Saku Vallavalitsus Lugupeetud Transpordiameti esindaja. Olete kaasanud Saku Vallavalitsuse arvamuse avaldamiseks projekti „Riigitee nr 15 Põhjendus: Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuv Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekt“ (töö nr P25001) Tõdva silla 1. Silla ehitamist plaanitakse koos ajutise möödasõidutee ja 22.01.2026 ümberehitamise ehitusloa väljastamise eelnõu ja keskkonnamõju (KMH) algatamata jätmise eelnõu menetlusse. Kaasamise silderajatise rajamisega silla kõrvale, millega tagatakse 1+1 Kiri nr 7-2/5-2 hulka on lisatud ka eelnimetatud ehitusprojekt. Märgite oma pöördumises, et antud projekti eesmärk on Tõdva silla asemele sõidusuunad. Selle rajamiseks on vajalik saada kokkulepe uue silla ehitamine. Varasemalt olete kaasanud Saku Vallavalitsust Tõdva silla ümberehituse projekteerimis-tingimuste maaomanikuga, kuna see asub eramaal. Maaomanikuga andmise menetlusse 26.09.2024 nr 8- 1/24-008/16616-1, mille osas oleme teile saatnud enda seisukohad 2.10.2024 läbirääkimistega tegeldakse enne ehitustööde algust. vastuskirjaga nr 7-7/2348-2. Projekti seletuskirja punktis 4.3 on välja toodud projekteerija Saku Vallavalitsus on tutvunud teie poolt esitatud menetlusdokumentidega ja pidanud arutelu Tõdva silla ümberehitamise hinnang, kust kaudu on alternatiivina võimalik riigiteid ehitusloa eelnõu osas Saku Vallavalitsuse projektikomisjonis 22.01.2026. Projektikomisjonis tehti ehitusloa eelnõule mööda liiklust ümber suunata, kui selleks vajadus peaks tähelepanekud, mille osas soovib Saku Vallavalitsus, et Transpordiamet võtaks need ehitusloa väljastamisel ja projekti tekkima. korrigeerimisel arvesse. 2. Ajutise silderajatise püstitamiseks puudub kohustus anda Järgnevalt toome välja projektikomisjoni seisukohad. ehitusluba – ehitusseadustik seda ei reguleeri. Ajutise silla 1. Silla ehitusprojekti seletuskirja punktis 4.3 on märgitud, et Tõdva silla lammutustööde ja ehitustööde ajaks tuleb lahenduse pakub välja ehitaja ning selleks kasutatakse ajutise sõiduliiklus ja ühistransport ümber suunata. Alternatiivse marsruudiga on pakutud Saustinõmme-Kiili-Paekna-Tõdva silla tüüpkonstruktsioone. Kavandatav ajutine (ümbersõit ca 20km) varianti. Samal ajal on seletuskirja punktis 4.2 ja asendiplaanil toodud välja, et projektlahenduse liikluskorraldus ning ajutise tee ja silla lahendus realiseerimiseks tuleb töövõtjal arvestada ajutise silderajatise paigaldamisega Tõdva sillast ca 15m ida poole, koos kooskõlastatakse tellijaga ning nende toimimise eest vastutab ehitusaegse ümbersõidutee mulde rajamisega. Saku Vallavalitsuse jaoks jääb seetõttu selgusetuks, et millisel perioodil peab ehitaja. Kontrollimaks ajutiste rajatiste nõuetekohasust, toimuma sõiduliikluse ja ühistranspordi alternatiivse marsruudi (ca 20km) kaudu ümber suunamine ning kas ja millisel palgatakse silla ehitamisele omanikujärelevalve kes peab perioodil saab olema ajutine silderajatis sõiduliiklusele ja ühistranspordile kasutatav. Saku Vallavalitsuse jaoks on see info kontrollima ja hindama kõikide ehitaja poolt pakutavate äärmiselt oluline, sest ühistranspordiliini ümbersuunamine vajab kaalutletud otsust – kas ja kuidas jätta silla ehituse perioodil lahenduste sobivust ning need heaks kiitma. ühistranspordiliinid toimima. Juhul kui ajutine silderajatis ei saa olema tavapärasele sõiduliiklusele kasutatav, siis palume Kallasraja rajamine ajutise silla alla on ebaproportsionaalne ja vähemalt kaaluda võimalust ühistranspordiliinidel ajutist silderajatist kasutada. mittevajalik järgmistel põhjustel: Sarnaseid kokkuleppeid oleme saavutanud näiteks Rail Baltica trassi ületavate viaduktide ehitusetappidel.  Olemasoleval sillal kallasrajad puuduvad, ajutise silla 2. Ajutise iseloomuga silderajatise ja tee puhul tuleb koostada ehitusprojekt, mis vastab sarnaselt Tõdva silla ümberehituse rajamisega ei halvendata olemasolevat olukorda; põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnangus väljatoodud aspektidega. Sarnaselt Tõdva sillale peab ka ajutise silla projekt  Kallasradade rajamine ajutise silla alla suurendaks arvestama Vääna jõe vooluhulkasid ja tagama võimalikult looduslik voolurežiim. Ka ajutine rajatis ei tohi veevoolu ebaproportsionaalselt ajutise silla rajamise maksumust; aeglustada ega kiirendada. Ajutine sild ei tohi tekitada ka paisutust ega vee-elustikule rändetõket, st rajatis ei tohi muuta jõe  Ehitustööde ajal on läbipääs ulukitele ehitustööde tõttu põhja kõrgust. Ajutise silla kavandamisel peab samuti arvestama, et kallasrada veekogu ääres on elustiku (ulukid jt) jaoks Tõdva silla juures piki jõe kallast niikuinii takistatud. alati vajalik, mis tähendab, et kallasrada peab saama kasutada nö kuival maal. Palume siinkohal ajutise silla projekti Teiste ehitamist puudutavate KMH eelhinnangus välja toodud valmimisel kaasata ka Saku Vallavalitsust selle ehitusprojekti ehitusloa eelnõu menetlusse. aspektide laiendamine ajutisele sillale on asjakohane. 3. Juhime teie tähelepanu, et ehitusprojekti kooskõlastamise menetlusse tuleb kaasata ka piirinaabrid (sh Vetkatalu, Ülejõe, 3. Ehitusloa menetlusse kaasati kõik piirinaabrid, keda Saksa, Trummali ja Kuusalu kinnistute omanikud). Näiteks, Tõdva silla ümberehitamise projekti ja KMH eelhinnangu järgi ehitustööd otseselt puudutavad. tekitab silla ehitus ümberkaudsele piirkonnale müra ja vibratsiooni, mistõttu on oluline kaasata ehitusloa menetlusse piirinaabrid. Otsus: 1. Ehituse ajal anda Saku Vallvalitsusele aegsasti infot 4. Saku Vallavalitsus tänab Transpordiametit, et Tõdva silla ümberehituse projektis on arvestatud Saku Vallavalitsuse võimalike sulgemiste ja ümbersuunamiste kohta. sooviga ja kavandatud sõiduliiklusest eraldatud ruum ka kergliiklejatele. Seeläbi saab Saku Vallavalitsus perspektiivse 2. Rakendada järgmisi KMH eelhinnangust tulenevaid Saustinõmme-Lokuti vahelise jalgratta- ja jalgtee projekti koostamisel kavandada kergliiklejate läbipääsu uue Tõdva silla nõudeid ajutise silla rajamisele: kaudu. 2 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15 Tallinna–Rapla–Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla (nr 71) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2  Vältida koormust jõe hüdromorfoloogiale / veerežiimile. Veeluba on kohustuslik, kui tegevuse käigus muutub kaldajoon (VeeS § 187 p 17).  Arvestada konkreetse jõe vooluhulkasid, tagada võimalikult looduslik voolurežiim. Rajatis ei tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada. Ajutine sild ei tohi tekitada paisutust ega vee-elustikule rändetõket, st rajatis ei tohi muuta jõe põhja kõrgust. 3. Kallasradu ajutisele sillale mitte rajada. 4. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas. 2 Eesti Lairiba Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab ehitusloa eelnõu. Otsus: Arenduse Sihtasutus Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objekt ELA094. Lähtuda ELASA poolt antud kooskõlastusest KK5229, enne Enne ehitustöödega alustamist ELASA sidevõrgu (edaspidi ELASA) ehitustöid võtta tööluba Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/. kaitsevööndis võtta ELASA võrguhalduse infosüsteemi kaudu tööluba. 30.01.2026 Kiri nr 4114-1.17/19 3 Keskkonnaamet Esitasite Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 2 2 ja Otsus: ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks 1. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud 30.01.2026 korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15 Tallinna–Rapla–Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla (nr 71) ehitusloa eelnõule. Kiri nr 6-3/26/1262-2 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ eelnõu. 2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas. Menetluse esemeks olev sild asub Harjumaal Saku vallas Lokuti ja Saustinõmme külades. Projekti eesmärk on Tõdva silla ümberehituse põhiprojekti koostamine olemasoleva silla ümberehitamiseks, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kohaselt ei jää projektalale kaitseala, hoiuala, püsielupaika ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndit. Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet asjaomase asutusena seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning keskkonnamõju hindamise algatamine ehitusloa menetluses ei ole eeldatavalt vajalik. 4 Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada. 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr katastriüksuse tunnus 1 Ülejõe Ülejõe kinnisasja omanikena (Harju maakond, Saku vald, Saustinõmme küla, kinnistu Põhjendus: 71801:001:0780 registriosa nr 991102) kinnitame, et oleme Teie poolt edastatud dokumendid kätte saanud ning nendega tutvunud. Transpordiameti esindaja vastas 02.02.2026 e-kirjaga 30.01.2026 e-kiri Esitan selgitused esitatud küsimustele: Kinnitame ühtlasi, et oleme valmis igakülgseks koostööks, et menetlus ja ehitustööd saaksid kulgeda sujuvalt ning probleemideta. 1. Müratõkke rajamist olete soovinud ka projekteerimistingimuste etapis 2024. aasta Oleme varasemalt esitanud oma küsimused telefoni teel. Palume nendele küsimustele oktoobris. Projekteerimistingimustega on otsustatud müratõkkeseina mitte projekteerida, sest Transpordiameti välisõhu strateegilise mürakaardi kohaselt ei ületa liiklusest tulenev kirjalikke selgitusi ja vastuseid alljärgnevalt: müra Ülejõe kinnistul paikneva eluhoone juures müra normtasemeid. 1. 1. Müratõkke rajamine Projekteerimistingimused on projekteerimise aluseks ning müratõkkeseina projekteerimiseks puudub alus. Projekti kohaselt ei tule müra allikas ka elumajale 3 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15 Tallinna–Rapla–Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla (nr 71) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 2. Palume rajada maantee ja elumaja vahele müratõke. Kuivõrd omandatav äralõige on kaetud lähemale, sest uus sild rajatakse samasse asukohta võrreldes olemasolevaga. Kinnistu puudega, mis on praegu ainsaks privaatsuse, tolmu ja müra tõkkeks maantee ning elumaja poole laieneb vaid kergliiklustee, mis ei ole müraallikas. vahel (kõik magamistubade aknad asuvad maantee poole), peame müratõkke rajamist eluliselt Projekti kohaselt ei eemaldata kogu maantee ja eluhoone vahelist haljastust, vaid osa vajalikuks ja põhjendatuks. sellest. Ja sedagi vaid silla koonuste juurest mitte rohkem kui 10 meetri ulatuses 3. 2. Kergliiklustee asukoha põhjendus olemasolevast tee muldkehast. Taimestik aga paikneb laiemal alal kui 10 meetrit – seda 4. Palume selgitust, mis põhjusel on kergliiklustee kavandatud meie kinnisasja poolele. võib öelda nii mõõdistatud geodeetilise alusplaani, maa-ameti ortofoto kui ka kohapeal Kergliiklustee kulgeb muus osas alates Järve asumist kuni Saustinõmmeni teisel pool tehtud fotode põhjal. maanteed; palume täpsustada, miks on üks lõik planeeritud maantee vastasküljele. 5. 3. Aia ja heki võimalik ümberpaigutamine 2. Kergliiklustee pool on selgitatud välja koostöös Saku Vallavalitsusega ning arvestab 6. Palume selgitada, kuidas toimib aedade ja haljastuse (sh noore kuuseheki) ümberpaigutamine nende soovi ja vajadusega Saustinõmme ja Lokuti vahelise jalgratta- ja jalgtee projekti juhul, kui maamõõtmise järel selgub, et aeda ja seeläbi ka hekki tuleb liigutada. Palume koostamiseks. Üldplaneering annab kergliiklustee kavandamiseks aluse. täpsustada, kes korraldab vajalike tööde tegemise ning kes kannab sellega seotud kulud. 3. Projekti geodeetilise alusplaani kohaselt asub aed umbes samas asukohas, kus asub 7. 4. Mahavõetavad puud elektriõhuliin. See aed jääb ligikaudu 26 meetri kaugusele kõikidest projektiga 8. Palume täpsustada, kas meil on õigus mahavõetavad puud endale saada. Kui jah, siis palume kavandatavatest töödest. Ehitustöödega puudub seega vajadus aia ümber tõstmiseks. Hekki kirjeldada vastavat korda (sh millised sammud peame omalt poolt astuma ning kuidas toimub projekti geodeetilisele alusele pole märgitud, aga eeldatavasti asub see aia juures kui üleandmine). hinnata maa-ameti ortofoto põhjal situatsiooni. 9. 5. Elumaja võimalike kahjustuste fikseerimine ja hüvitamine Palume täpset kirjeldust, millised ülesvõtted, mõõdistused ja muud dokumentatsioonid on 4. Maha võetavad puud on võimalik anda üle maaomanikule. Täpsemad asjaolud lepib vajalikud, et vajaduse korral oleks võimalik tuvastada ehitustööde ja vibratsiooni tagajärjel ehitaja maaomanikuga kokku. tekkinud kahjustusi elumajal. Palume samuti selgitada, kas tööde teostajal on selliste juhtumite 5. Ehituse töövõtjal on kohustus enne tööde algust kõrval asuvad hooned üles pildistada, et katteks kindlustus ning milline on praktikas kahjujuhtumite lahendamise kord. Meie eesmärk tuvastada võimalikke ehituse käigus tekkivaid kahjustusi. on vältida hilisemaid vaidlusi ning loodame, et kahjustusi ei teki, kuid soovime veenduda, et võimalike probleemide korral on menetlus selge ja õiglane. Töövõtjal on kindlustus, mis katab kolmandatele isikutele ehitamise käigus tekitatud kahjud. Jääme ootama maamõõtjaga kohtumise aja kokkuleppimist. Otsus: 1. Müratõkkeseina Ülejõe kinnistu kaitseks mitte ehitada. 2. Lugeda, et Ülejõe kinnistu omanike poolt esitatud küsimustele on selgitused antud. 2 Silla 02.02.2026 e-kiri Põhjendus: 71801:006:0115 Tere, seose tõdva silla ümberehitusega olen huvitatud kui palju saavad minule kuuluvad Kalda kinnistud mis asuvad kahelpool silda katastriga 71801:006:0115 ja 71801:001:0229 Transpordiameti esindaja vastas 02.02.2026 e-kirjaga 71801:001:0229 kannatada. Saan aru, tuleb ajutine tee ehitusajaks. Sellest järeldan, et paratamatult liigub ehitus Silla ümberehitamiseks on tõepoolest projekti kohaselt vajalik rajada ajutine tee koos mulle kuuluvatele kinnistutele. Kuna mulle tuli teatis, et on mind kaasatud ehitusloa saamiseks, ajutise sillaga ja seda saab rajada vaid olemasoleva silla kõrvale. Mööda riigiteid 02.02.2026 e-kiri siis hetkel ma ei ole nõus selle ehitamisega. Saan aru, et sild vajab renoveerimist kuid loen ümbersõitude kavandamine tekitaks ligikaudu 22 km pikkuse ümbersõidu. Arvestades, et välja, et saab olema täis silla ehitus. Ja sellest tulenevalt ei ole selle ehitusega nõus, kuna tean, tegemist on tugimaanteega mille liiklussagedus on 9560 autot ööpäevas, ei ole selline 03.02.2026 e-kiri et mõlemad kinnistud saavad ehitus käigus kannatada. Ootan teie poolset vastust kirjalikult. ümbersõit mõeldav. Aitäh. Uue silla rajamine on vajalik, sest olemasolev sild on halvas seisukorras ja amortiseerunud. Sillal on ulatuslikke kahjustusi, mis on juba väga kaugele arenenud. Lisaks asub sild erivedude koridoris ning ei vasta tänapäevastele koormustele. Olemasoleva silla asemele 03.02.2026 e-kiri uue rajamine on antud situatsioonis ainuvõimalik variant. Ka projekteerimistingimustes oli Tere, aitäh vastamast. projekti eesmärgiks seatud olemasoleva Tõdva silla asemele uue silla ehitamine. Jah, saan aru teie selgitusest, et ajutise tee ja silla rajamine on vajalik. Kuid ka riik peab Kui oleks teisi realistlikke võimalusi, siis me kavandaksime selle silla ehitamist teisiti. mõistma kinnistu omaniku muret. Ajutise tee ja ajutise silla ehitamiseks koostab ehitaja tööprojekti, mis asub ligilähedaselt 1. On küsimus kui kauaks on vajalik see ajutine tee lahendus ja millal taastatakse kinnistud projekti asendiplaanil sinisega märgitud koridoris. See ajutine tee asub Silla ja Kalda algsesse seisu. kinnistutel, sest see on ainus koht kuhu seda on võimalik rajada. Pärast uue Tõdva silla 2. Nende kinnistute eest tuleb omanikul tasuda maamaks. valmimist on ehitaja kohustus ajutine tee ja sild likvideerida ning maa-ala korrastada ja 3. Kinnistuid ei saa selle aja jooksul kasutada ega ka müüa kui tekib soov. haljastada. Et kaitsta kinnistuomaniku huve, siis ma saan lisada ehitusloa eelnõule vastava 4. Küsimus ,kui suur on ühtekokku see maa-ala mida transpordiamet kavandab kinnistutel kõrvaltingimuse. Ehitaja peab ehitusloa kõrvaltingimustest lähtuma. rikkuda ja olgem ausad ajutiselt omandada. 5.Ja päris kindlasti arvan, et kinnistuid ei taastata algsesse seisu. Ma loodan, et mõistate miks selline projekt on vajalik ning et on võimalik saada ajutise tee Seega ei ole ikkagi nõus sellega, et transpordiamet hakkab rikkuma kinnistuid oma soovi ja silla ehitamiseks kokkuleppele. kohaselt. 4 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15 Tallinna–Rapla–Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla (nr 71) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Ilmselt jääb ikkagi see, et tuleb ajutine tee rajada ümbersõiduga mööda riigiteid. Loomulikult Transpordiameti esindaja vastas 05.02.2026 e-kirjaga võite pakkuda mõnda kompromisslahendust kuid antud momendil ei anna ma nõusolekut Olen vastusega viivitanud, kuna ma ei teadnud kohe kõiki vastuseid kõikidele küsimustele. ajutise tee rajamiseks enda kinnistutele. Olen neid erinevate osapoolte käest Transpordiameti siseselt küsinud. Vastused on järgmised: 1. Silla ehitamise planeeritav kestus on 8 kuud. Ehk aasta lõpuks peab sild saama valmis ja kõik ehitustööd lõpetatud. 2. Ajutise silla rajamiseks tuleb saada sellele kinnistule ehitusõigus. See eeldab mingil kujul kokkuleppe saavutamist. Ma tean nii palju, et meil tegeldakse selle teemaga ja lähiajal esitatakse teile ettepanek kokkuleppe sõlmimiseks. See ettepanek sisaldab ka rahalist kompensatsiooni. Kahjuks pole hetkel mulle teada, mis on selle kompensatsiooni suurus, aga selle eesmärk on kompenseerida tekkivat tüli, sh maamaksu katmist vähemalt selle kinnistu osa ulatuses mida ehitamise ajal kasutada ei saa. 3. Kasutada ei saa vaid seda kinnistu osa, kuhu rajatakse ajutine tee ja sild. Ülejäänud kinnistu osi saab endiselt kasutada tavapärasel viisil. Müümise võimalusi ma ei tea. Minu hinnangul võiks see olla võimalik, sest müügiga peaks minema üle ka kokkulepe ajutise tee ja silla ehitamiseks. Neil kinnistutel on ka teisi piiranguid peal – see ei tohiks välistada kinnistu müüki. Aga võibolla siinkohal ma eksin. 4. Kasutusala pindalad on Kalda kinnistul 483 m2 ning Silla kinnistul 486 m2. Lisasin ka need kasutusala joonised manusesse. Ehitaja on motiveeritud selle ümbersõidu rajamiseks kasutama võimalikult vähe materjale ja seda tegema võimalikult odavalt, mis tähendab, et tõenäoliselt ta teeb sinna nii minimaalse lahenduse kui võimalik, mis aga peab vastama tee laiuse nõuetele ja mis võimaldab tal endal uue silla ehitamist. Ehitaja peab lähtuma kasutusala piiridest. 5. Täpselt algsesse seisu ei ole võimalik neid taastada. Sellepärast eelmises kirjas sõnastasingi seda selliselt, et pärast ehitamist ajutine tee ja sild likvideeritakse ning maa- ala korrastatakse ja haljastatakse. Ajutiste ehitiste likvideerimisega saab alustada siis kui liikluse saab uuesti suunata üle Tõdva silla. Ma mõistan, et Te olete selle vastu hetkel. Kuid loodan, et ootate ära kuniks Teiega võetakse ühendust ja tehakse ettepanek. Meie jaoks on selle ajutise tee ja silla rajamine oluline, sest igapäevaselt 9560 auto suunamine 22 km pikkusele ringile lõhub kõrvalmaanteid mis ei ole sellistele koormustele mõeldud ning sellel oleks üsna suur negatiivne majanduslik mõju – seda nii teekonna pikenemistest kui ka hilisematest remondivajadustest kõrvalmaanteedel. Otsus: 1. Kavandada Tõdva silla ehitus eelistatult silla kõrvale rajatava ajutise ümbersõidutee ja ajutise silla ehitamisega. Enne ehitamist sõlmida Silla ja Kalda kinnistute omanikuga kokkulepe või muu õiguslik alus ehitamiseks. 2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus Saksa 71801:006:0570 5
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →