EHITUSÕIGUS JA MAAKASUTUS
18 1320
ML100
- -
- -
gu ist
6 lõi jekt
9, pro
,0 -15 skiis
2 e
15 e
km hitus Kulbilohu liivaladu
lva re 33101:003:0643
o -E mbe
Nõ ü
õ te ikele
v
lja stlõ
Vä 2 ri
2+
Alternatiivne ligipääs 4
m)
operatiivsõidukitele Kulbilohu
4
liivaladu kinnistul asuva tee kaudu
0
(5 Kulbilohu-Elva tee suunas
d
ön
.0
m)
.0
.0
66
ö
65
64.0
67
s ev (50 68.0 4
ait d 8
ek ön
63.0
69.0
e vö
at
9
62.0
se
1502
61.0
v ait
60.0
12
ta k
EP100
59.0
ta
tee
350 2(1/1)
0
u
12
55.
56.0
as
57.0
58.0
8.576 2/1
k va
lt ata
liku t
a su
Av a 11
lt k
iku
4
l
ava
e
4
ivn
14
ekti
p
P e rs
mast nr 3 8 2000
8
4 EP100
350 2 (1/1)
8.5/6 2/1
57.0 20
.0
4
67
.0
58
4
22
59.0
Lilli
33101:003:0593
7
60.0
4 2159
26 8 EP100
350 2 (1/1)
.0
10 mast nr 3
61
8.5/6 2/1
.0
62
.0
62
.0
26
64
.0
65
.0
4
66
MÄNGU- JA
14
.0
19961
.0
67
PUHKEALA
69
.0
68
ML100
4
- - 27
- -
0
68.
6 6 2303
8
EP100
10 4 350 2 (1/1)
8.5/6 2/1
15 2706
ER100
P10+1 Väike-Hansu
KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBED KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBED
670 1
28 8.5/6 2/1 17101:001:1791 E - elamumaa
EP - üksikelamu maa
26 M - maatulundusmaa
32 EPk - kaksikelamu maa
L - transpordimaa
ER - ridaelamu maa
4
LT - tee ja tänava maa
4
11 ML - muu looduslik maa
4
E2
16 8
4
4 8
20
4 5
4
4 1585 4
4 EP100
350 2 (1/1)
P10+1 8.5/6 2/1
10 2413
EP/EPk100
20
450 3(1/2)
16 2314 8.5/6 2/1
4
68.0
13 ER100
670 1
.0
2,5
69
4
8.5/6 2/1 H=83,39
2
13.06.2025 5 2
H=90.59 25,1°C
21 13.06.2025 66.69
25,1°C
8 KRUNDI EHITUSÕIGUSE SELGITUS JOONISEL
2
4 H=83,36 66.63
69.0
23 13.06.2025
4 4 1566
2 2
25,1°C
66.47
B 350
EP100
2 (1/1)
krundi nr
krundi suurus
15
B'
68
8.5/6 2/1
5
13 4 3
.0
MÄNGU- JA krundi kasutamise otstarve
C'
4
1 2933
31
PUHKEALA
4
1 4322 ER/EPk100
4
EP100 700(350) 3(1/2)
MÄNGU- JA 12 2203 450 3 (1/2)
max ehitisealune pind 8,5/5 2/1 hoonete arv
PUHKEALA LT100 8.5/6 2/1 (põhihoone/abihoone)
max hoonete kõrgus
-
4
-
67.0
- -
(põhihoone/abihoone) max hoonete korruselisus
P10+1 H=80,10
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (30 m)
13.06.2025
H=93,43
(põhihoone/abihoone)
4
13.06.2025 25,1°C
Sireli tee 8 25,1°C 68.30
Konguta tee 7
17 2857 33101:003:0536 68.02 33101:003:0587
4
ER100
H=78,73
13.06.2025 LEPPEMÄRGID
25,1°C
16 670 1 Planeeringuala piir
4
67.0
68.22
8.5/6 2/1
Olemasolev katastriüksuse piir
C
Planeeritud krundipiir
3 1512 4 21 Orienteeruv juurdepääs krundile
Pumbajaama
.0
15 EP100 4
68
4 A 17101:001:0207 Planeeritud hoonestusala
MA 350 2 (1/1)
16 AIA
8.5/6 2/1 Põhihoone peafassaadi vähim lubatud kaugus krundipiirist
puu H
rkae
v Olemasolev hoone
ori Planeeritud üksikelamu illustratiivne asukoht/harjajoone suund
en
t
Planeeritud kaksikelamu illustratiivne asukoht
4
4
Planeeritud ridaelamu illustratiivne asukoht
68
4
.0
Olemasolev asfaltkattega sõidutee
8 Olemasolev kruusakattega sõidutee
4
ÕU H=79,60
13.06.2025
.0
24,1°C Olemasolev pinnastee
68
A H=93,26
ÕU MA
AIA
66.89
13.06.2025
24,1°C
Planeeritud sõidutee
66.77
Planeeritud kõnnitee
ne
13 H=78,44
)
10 m
oo
1560
uh
13.06.2025
AA Planeeritud pinnasrada (orienteeruv asukoht)
M
d(
sv
24,1°C
AIA ML100 066.77
n
ka
.
- - 67
v ö ö Perspektiivne ümberehitatav riigitee
kuur - - 66
.0
ka itse Perspektiivne ümberehitatav kergliiklustee
Sireli tee 6
a va
Tän
33101:003:0537 Planeeritud avalikult kasutav haljasala
Olemasolev kõrghaljastusega ala
kuur
Sireli tee 10
H=78,26 14 4 Illustratiivne haljastatav ala
.0
33101:003:0696
A'
65
13.06.2025
24,1°C Kõrghaljastuse illustratiivne asukoht
ne
66.01
Konguta tee 9
oo
17101:001:1792 Madalhaljastuse illustratiivne asukoht
R50
H=89,98
2
uh
H=78,14 13.06.2025
.0 2716
13.06.2025
11 64
sv
24,1°C
24,1°C 5157 Planeeritud müratõkkesein
EP/EPk100
ka
65.90 65.74
LT100 450 3(1/2) Avaliku tee kaitsevöönd
- - 8.5/6 2/1
- - Perspektiivne avaliku tee kaitsevöönd
.0
63
Puurkaevu sanitaarkaitseala
Sireli tee 4
33101:001:0333 62.0 Olemasoleva tehnovõrgu kaitsevöönd
Likvideeritav objekt
A
61.0
9 ÕU
TEHNOVÕRGUD
60.0
INFO: Ilmajaama andmete järgi oli
5
13.06.2025 sellel ajal sooja 20°C. 3
8
59.0
ÕU 2
H=78,44
Olemasolev 110 kV õhuliin
Mõõdistamise hetkel paistis lauspäike ja 13.06.2025
25,5°C
seega said joonisele kirja kaablimõõtmisseadme Olemasolev 1-20 kV õhuliin
59.00
näidatud temperatuurid. H=90,57
Olemasolev alla 1 kV õhuliin
58.0
13.06.2025
25,5°C
Olemasolev keskpinge maakaabel
Sireli tee 2 59.05
Konguta tee
0
33101:001:0334 Olemasolev madalpinge maakaabel
57.
H=75,94
13.06.2025 33101:001:0327 Konguta tee 12
25,5°C
17003:001:0026 Olemasolev sidekanalisatsioon
11
59.05
Olemasolev ühisveetorustik
0k Olemasolev isevoolne ühiskanalisatsioon
W
Õh
õh
uli
Te
.0
uli
56ini
ed
H=78,45 ini
sih
13.06.2025
ej
25,5°C ka
ap
ial
Sireli tee 60.05 its
H=88,12
33101:001:0312
a(
ar
H=78,33 13.06.2025
ev
25,5°C
16
kla
13.06.2025
öö
25,5°C
60.05
m
te
nd
60.67
)
ka
PLANEERITUD TEEKORIDORIDE RISTPROFIILLÕIKED (M 1:200)
(2
ug
MÄRKUSED
5
mast nr 2
m
us
Te
)
Sireli tee 9 1. Planeeringuala moodustab 60159 m² suurune Väike-Hansu kinnistu (17101:001:1791).
Te
liin
ed
33101:003:0584
LÕIGE A-A' LÕIGE B-B' LÕIGE C-C'
ed
2. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500.
iel
e
ja
em
ej
Koostaja OÜ Wew (reg nr 10213694, litsents MTR EEG10213694-001), töö nr GEO-224-24
pa
ap
(jaanuar 2025). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
en
rk
3. Planeeringu koostamisel on arvestatatud Nõo-Elva km 152,0-159,6 lõigu 2+2 ristlõikele
dis
ar
lat
kl
Sireli tee 7 ümberehituse teeprojekti lahendusega. Väljavõte projektis on kantud planeeringu joonisele.
t
e
ate
33101:003:0548
ka
4. Projekteerimisel tuleb arvestada planeeringuala läbivate 110 kV õhuliinidega ning nende
Krundipiir
Krundipiir
Krundipiir
Krundipiir
Krundipiir
Krundipiir
ug
ka
kaitsevööndis kehtivate piirangutega ja planeeringuga antud tingimustega.
Te
us
ug
Lohu tn 12
e
us
liin
de
Sireli tee 5 17001:001:0160
Töö nr: DP-202346
mast nr 2
iel
liin
33101:003:0556
Õh
ja
A
MA
Sepavälja 33, Tartu,
[email protected]
em
iel
pa
AIA METSALAANE KÜLAS VÄIKE-HANSU KINNISTU
uli
Töö nimi:
Väliprojekt OÜ, reg nr 14339541
em
en
rk
DETAILPLANEERING
ini
lat
d
11
en
sih
ist
Sireli tee 3 Asukoht: METSALAANE KÜLA, ELVA VALD, TARTU MAAKOND
e
0k
2.5 2 3 5 9.2 2.5 2 2 5 2 4 5 2 2 2
dis
ial
33101:003:0003
ka
Haljasriba Kõnnitee Haljasriba Sõidutee Haljasriba Haljasriba Kõnnitee Haljasriba Sõidutee Haljasriba Haljasriba Sõidutee Haljasriba Kõnnitee Haljasriba
Projektijuht/ LIIS ALVER Joonise nimetus:
a
W
u
t
planeerija: PÕHIJOONIS
gu
(1
KÄTLINA VELTMANN
õh
21.7 13.5 15 Planeerija:
6
sl
Mõõtkava: Joonise nr:
uli
Planeeringust huvitatud isik:
m
1:500 4
iin
FELIKA TUUL
)
ini
Konguta tee 11 Formaat: Kuupäev:
iel
A0 08.01.2026
33101:003:0693
ka
em
its
en
ev
di
ö
Elva Vallavalitsus Teie 09.02.2026 nr 6-1/2-20
[email protected]
Kesk tn 32 Meie 26.02.2026 nr 7.2-2/26/19833-4
61507, Elva vald, Elva, Tartu
maakond
Metsalaane külas Väike-Hansu kinnistu
detailplaneeringu eskiisist
Olete pöördunud meie poole Tartu maakonnas Elva vallas Metsalaane külas Väike-Hansu kinnistu
detailplaneeringu (katastritunnus 17101:001:1791, edaspidi planeering) eskiislahendusega
päästeautole alternatiivse juurdepääsu kavandamiseks nõusoleku saamiseks.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 158,8-159,1 ja nr 2275 5.Kulbilohu
ühendustee km 0,15-0,4. Planeeringuala põhjaservast on kavandatud alternatiivne juurdepääs
operatiivsõidukitele Kulbilohu liivaladu kinnistu (katastritunnus 33101:003:0643) pinnasteede
kaudu ühendusega Kulbilohu-Elva kohaliku teega (tee nr 3310030).
Kavandatav lahendus suurendab liiklusohu riski. On tõenäoline, et eskiisil kavandatud päästeauto
juurdepääsu hakatakse kasutama ka tavaliikluses otseühendusena. Lahendus ei tohi olla
kujundatud viisil, mis võimaldab või soodustab selle regulaarset kasutamist igapäevase
juurdepääsuna.
Pakume lahenduse, kus kõnnitee katab kogu ümberpööramiskoha taguse ala (vt joonsi nr 1).
Füüsiline lahendus peab üheselt välistama mugava ja regulaarse läbipääsu võimaluse
sõiduautodele. Operatiivsõiduki liikumine selles asukohas eeldab kõnnitee ja äärekivide ületamist.
Hädaolukorras on päästetehnika selleks võimeline. Nõustume joonisel operatiivsõiduki
alternatiivse juurdepääsuga kui seletuskirjas kirjeldatakse selle kasutusloogikat ja tehnilist
lahendust.
Joonis nr 1. Väljavõte eskiisist. Kõnnitee pikendus.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Nõo-Elva km 152,0-159,6 lõigu 2+2 ristlõikele ümberehituse järgselt muutub oluliselt
põhimaantee ja ümberkaudsete teede liikluslahendus. Perspektiivis on kavandatud põhimaanteel
Kulbilohu-Elva kohaliku tee ristmiku sulgemine (vt joonis nr 2). Sellest tulenevalt käsitleda
seletuskirjas, millisel viisil on tagatud operatiivsõidukite juurdepääs ristmiku sulgemise järgses
olukorras. Arvestada tuleb, et operatiivsõidukid saabuvad üldjuhul lõuna poolt, Elva linna suunalt.
Joonis nr 2. Operatiivsõiduki juurdepääsu võimalus peale ristmiku sulgemist.
Oleme 17.12.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/19833-2 andnud seiskohad planeeringu koostamiseks. Meie
kirja punkti 14 kohaselt täiendada planeeringu seletuskirja punkti 6.7.4. Müratõkkesein. Lisada
seletuskirja, et Transpordiamet ei võta endale kohustust kavandatava arendusega seotud
müraleevendusmeetmete projekteerimiseks ega väljaehitamiseks. Müratõkkeseina rajamise
kohustus on arendajal. Joonisel pikendada müratõkkeseina tingmärki, sest müra modelleerimise
tulemusel võib tekkida vajadus pikemale seinale (vt joonis nr 3).
Joonis nr 3. Müraseinaga katmata ala.
2 (3)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisad:
1. 0_Väike_Hansu_DP_seletuskiri_2026.01.08
2. 4_Väike-Hansu_DP_põhijoonis_2026.01.08
Kristi Kuuse
58603278,
[email protected]
3 (3)
Väliprojekt OÜ
Reg nr 14339541
Sepavälja 33, Tartu
50115 Tartu maakond
METSALAANE KÜLAS
VÄIKE-HANSU KINNISTU DETAILPLANEERING
PLANEERINGUALA ASUKOHT
Tartumaa, Elva vald, Metsalaane küla
Töö nr: DP-202346
Kuupäev: 08.01.2026
PLANEERINGU PLANEERINGUST PLANEERINGU KOOSTAJAD
KORRALDAJA HUVITATUD ISIK
Elva Vallavalitsus Felika Tuul Projektijuht-planeerija:
Liis Alver
(Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7)
Planeerija:
Kätlina Veltmann
(Diplomeeritud maastikuarhitekt, MSc)
TARTU 2026
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
SISUKORD
SELETUSKIRI ........................................................................................................................................................... 4
1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ............................................................................................... 4
2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ........................................................................... 4
3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ja alusplaanid ........................................................................... 6
4. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ....................................................................... 7
5. Olemasolev olukord .............................................................................................................................................. 8
6. Planeerimisettepanek ........................................................................................................................................10
6.1. Ruumilise lahenduse eesmärgid ............................................................................................................10
6.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ...............................................................................................11
6.3. Krundi ehitusõigus .......................................................................................................................................11
6.4. Krundi hoonestusala piiritlemine .........................................................................................................11
6.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded ja ehituslikud tingimused ......................................12
6.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .........................................................................13
6.6.1. Teed ja tänavad ................................................................................................................................13
6.6.2. Parkimislahendus ...........................................................................................................................14
6.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ......................................................................................................14
6.7.1. Üldkasutatavad alad ja tänavahaljastus ................................................................................15
6.7.2. Kruntide haljastus ..........................................................................................................................15
6.7.3. Piirded..................................................................................................................................................15
6.7.4. Müratõkkesein .................................................................................................................................16
6.7.5. Heakord ja jäätmete kogumine .................................................................................................16
6.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted .......................................................................................................16
6.9. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded ..................................................................................16
6.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ..........................................................................................16
6.10.1. Üldised põhimõtted .......................................................................................................................16
6.10.2. Veevarustus .......................................................................................................................................17
6.10.3. Tuletõrje veevarustus ...................................................................................................................17
6.10.4. Reoveekanalisatsioon ...................................................................................................................18
6.10.5. Sademevesi ........................................................................................................................................18
6.10.6. Elektrivarustus.................................................................................................................................18
6.10.7. Telekommunikatsioonivarustus ..............................................................................................19
6.10.8. Soojavarustus ...................................................................................................................................19
6.11. Servituutide vajaduse määramine .................................................................................................20
6.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ........................................................20
6.13. Liiklusmüra modelleerimine ............................................................................................................20
6.14. Keskkonnatingimusi tagavad nõuded ..........................................................................................23
6.14.1. Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning
bioloogilisele mitmekesisusele .................................................................................................23
6.14.2. Mõju kliimamuutuste leevendamisele...................................................................................24
6.14.3. Loodusvarade kasutamine, jäätmekäitlus ja saasteriski tagavad nõuded ............24
6.14.4. Mõju pinna- ja põhjaveele ...........................................................................................................25
6.14.5. Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .................................................25
6.14.6. Pinnase radoonisisaldus ..............................................................................................................26
6.14.7. Insolatsioonitingimusi tagavad nõuded ...............................................................................26
6.14.8. Avariiolukordade esinemise võimalikkus............................................................................26
6.15. Kultuurilised ja sotsiaalmajanduslikud mõjud .........................................................................26
6.16. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning
nende ulatus .............................................................................................................................................27
6.17. Planeeringu elluviimise võimalused .............................................................................................27
2
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
JOONISED (eraldi failidena) ........................................................................................................................... 31
Joonis 1. Asukohaskeem ..........................................................................................................................................32
Joonis 2. Tugiplaan .....................................................................................................................................................33
Joonis 3. Kontaktvööndi analüüsiskeem ..........................................................................................................34
Joonis 4. Põhijoonis ....................................................................................................................................................35
Joonis 5. Tehnovõrgud ja kitsendused ..............................................................................................................36
Joonis 6. Arendusetapid ...........................................................................................................................................37
Joonis 7. Illustratsioon (koostamisel) ................................................................................................................38
3
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
SELETUSKIRI
1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk
Detailplaneeringu koostamise aluseks on 01.12.2023 esitatud detailplaneeringu algatamise
ettepanek ning Elva Vallavalitsuse 12.11.2024 korraldus nr 566, millega otsustati algatada Elva
vallas Metsalaane külas Väike-Hansu kinnistu detailplaneeringu koostamine, ning anda välja
detailplaneeringu lähteseisukohad.
29.10.2024 on sõlmitud haldusleping nr 13-16/58 Väike-Hansu kinnistu detailplaneeringu
koostamiseõiguse üleandmiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ning
detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja väljaehitamise
rahastamiseks huvitatud isikule.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Elva Vallavalitsus.
Detailplaneeringust huvitatud isik on Felika Tuul.
Planeeringu koostamise eesmärk on Väike-Hansu kinnistu (kü
17101:001:1791) sihtotstarbe muutmine osaliselt elamumaaks, elamukruntide ja neid
teenindava transpordimaa moodustamine ning elamukruntidele ehitusõiguse määramine üksik-,
kaksik- ja ridaelamute, abihoone ja hoonete teenindamiseks vajalike tehnorajatiste
püstitamiseks. Parkimiskorralduse, juurdepääsutee lahenduse koostamine ning vajalike
servituutide märkimine.
Planeeritava ala suurus on 60159 m².
Kehtivad detailplaneeringud planeeringualal puuduvad.
2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele
Planeeringuala asub Elva vallas Metsalaane külas. Elva valla üldplaneeringuga on tehtud
ettepanek arvata osa Metsalaane külast (sh planeeringuala) Elva linna koosseisu ja Kulbilohu
asumisse (vt skeem 1). Üldplaneering määrab detailplaneeringu ala tiheasustusega alaks, kus on
detailplaneeringu koostamise kohustus kruntide moodustamiseks ja ehitusloakohustuslike
hoonete püstitamiseks.
Kulbilohu asumi arengusuunaks on muuhulgas Jõhvi-Tartu-Valga maantee lähedusse
segahoonestuse maa-ala juhtotstarbega arenguala loomine. Segahoonestuse maa-alale jääb ka
Väike-Hansu maaüksus (vt skeem 2).
4
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
Skeem 1. Väljavõte Elva valla üldplaneeringust (planeeringuala tähistatud musta ringiga, Elva linna Kulbilohu
asum on tähistatud punase joonega)
Skeem 2. Väljavõte Elva valla üldplaneeringust (segahoonestuse maa-ala tähistatud roosaga (ÜS) ning
planeeringuala musta pidevjoonega)
Segahoonestuse maa-ala on elamu, ameti- ja valitsusasutuse, kaubandus- ja teenindusasutuse,
büroo, kultuuri- ja spordiasutuse, vaba aja veetmise ning muu suuremasse keskusesse sobiva
maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Vastavalt üldplaneeringule on sätestatud, et kuna
segahoonestuse maa-ala juhtotstarve võimaldab erinevate juhtotstarvete kooskasutust, tuleb
5
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
segahoonestuse maa-alale kavandatava maaüksuse iseloomust lähtuvalt järgida vastava
juhtotstarbe täiendavaid tingimusi. Arendamisel tuleb lähtuda terviklikkuse printsiibist – uued
hoonestatud alad peavad moodustama ühtse arhitektuuriliselt tervikliku piirkonna ja jalgsi
liikumist soodustava elukeskkonna.
Üldplaneeringuga on antud ehitus- ja kasutustingimused väikeelamu maa-alal:
Suurim lubatud ehitisealune pind on 35% krundi pindalast.
Maaüksuse vähim lubatud suurus üksikelamu ja ridaelamu krundi moodustamisel on
1200 m2.
Maaüksuse vähim lubatud suurus kaksikelamu krundi moodustamisel on 1500 m2.
Koormusindeks KI ridaelamu krundi korral on 400 m2 krundi pinda korteri kohta.
Suurim lubatud hoone kõrgus määratakse igakordse kaalutlusotsusena vastavalt
asukohas väljakujunenud keskkonnale, sealhulgas hoonestuslaadile. Üksik- või
kaksikelamu ning ridaelamu maksimaalne kõrgus maapinnast on kuni 9 m, kui
ümbritsev keskkond seda toetab.
Kõrghaljastuse minimaalne protsent maaüksusel elamu ehitamise korral on 15%.
Planeeringuala on sobiv elamuarenduseks, kuna on funktsionaalselt seotud Elva linnaga. Osa
maaüksusest säilitatakse avalikku kasutusse määratava rohealana, kuhu ehitusõigust ei
kavandata.
Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Elva valla üldplaneeringuga.
3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ja alusplaanid
Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-
4/29);
Elva valla üldplaneering (kehtestatud 06.05.2024 määrusega nr 121);
Elva valla arengukava;
Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise kord;
Elva valla jäätmehoolduseeskiri;
Transpordiameti seisukohad (17.12.2024, kiri nr 7.2-2/24/19833-2);
Nõo-Elva km 152,0-159,6 lõigu 2+2 ristlõikele ümberehituse projektlahendus;
Metsalaane külas Väike-Hansu kinnistu detailplaneeringu mürahinnang (Hendrikson
DGE, töö nr 25005193, 25.03.2025);
Võrguvaldajate tehnilised tingimused;
Planeerimisseadus;
Ehitusseadustik;
Muud kehtivad õigusaktid ja standardid.
Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500.
Koostaja OÜ Wew (reg nr 10213694, litsents EG10213694-0001), töö nr GEO-224-24 (jaanuar
2025). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on lähtutud planeerimisseadusest ning
17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitamisele esitatavad nõuded“.
Arvestatud on Siseministeeriumi poolt 2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise
planeerimise leppemärgid“.
Planeeringu koostamise käigus toimunud koostööd kajastav dokumentatsioon, kirjavahetus ning
6
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
teised dokumendid asuvad lisades.
4. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Planeeringuala asub Tartu maakonnas Elva vallas Metsalaane külas, piirnedes vahetult Elva
linna piiriga. Kaugus Elva linna keskusest on ca 2,5 km. Vastavalt üldplaneeringule on
planeeringuala arvatud Elva linna Kulbilohu asumi piiridesse.
Ala paikneb Elva linnast põhja suunas, Elva linna piiri ja Jõhvi-Tartu-Valga maantee vahelisel alal
ning külgneb üksikelamute alaga. Olemasolev elamurajoon asub Konguta ja Sireli tee, Vellavere
tee ja Tartu mnt vahelisel alal ning on kujunenud erinevatel ajaperioodidel, järgides erineva
põhimõttega ruumiplaneeringut.
Planeeringualast lõunasuunda jäävas väikeelamute piirkonnas on krundi- ja hoonestusstruktuur
suhteliselt selge ja äratuntavalt korrapärane ning välja on kujunenud erinevatel tänavatel kindel
ehitusjoon, mis on omane linlikule regulaarsele ruumiplaneeringule. Keskmine krundi suurus
jääb vahemikku 1500–2000 m2. Planeeringualast idasuunda jäävatele Konguta tee äärsetele
üksikelamu kruntidele on omane teatav vabakujulisus, mis on kõigi eelduste kohaselt tekkinud
looduslikku keskkonda (reljeef, kõrghaljastus) arvestava planeerimise tulemusel. Krundid on
suuremad, ca 1600-8000 m2. Hoonestus on küll kompaktne, kuid paigutub krundil varieeruvalt,
nii tänava ääres kui ka krundi sügavuses. Regulaarset struktuursust, orientatsiooni ning kindlat
ehitusjoont ei ole välja kujunenud. Tegemist on looduslähedase vabakujulise kompaktse
hoonestusalaga, mida ilmestab maapinna reljeefsus ning märkimisväärne kõrghaljastuse
osakaal.
Lähimas kontaktvööndis püstitatud esimesed eluhooned pärinevad 1950ndatest ja kujutavad
endast madalaid 1-1,5–korruselisi suvila tüüpi viilkatusega suvilahooneid, mille vahel on
1970ndatest pärit 1,5–korruselised viilkatusega, valdavalt kivi- või krohvfassaadiga hoonestus.
Sireli tänava äärne hoonestus pärineb hilisemast ajast – hinnanguliselt alates 1990. aastatest.
Üksikud elamuid on piirkonda püstitatud ka viimase aastakümne jooksul.
Hooned on 1-2 korruselised, viil- ja kelpkatusega ning välisviimistluses on kasutatud
kombineeritud kujul erinevat tüüpi materjale – puitu, kivi, krohvi.
Planeeringuala piirneb lõunasuunast asulasisese Konguta teega, mille kaudu on tagatud
juurdepääs planeeringualale. Kõnniteed lähipiirkonna tänavatel puuduvad ning kergliiklejad
kasutavad liiklemiseks teepeenraid. Lähimad kergliiklusteed asuvad ca 300 m kaugusel
Vellavere tee ning ca 400 m kaugusel Tartu mnt ääres, mille kaudu on tagatud ühendused Elva
linna keskuse (sh haridusasutuste) ja teiste linna asumite suunal.
Lähimad ühistranspordipeatused asuvad ca 800 m kaugusel Tartu maanteel (Kulbilohu,
Arbimäe), mille kaudu on korraldatud bussiühendus muuhulgas Elva linna ja Tartu linna ning
valla erinevate piirkondade vahel.
Põhjasuunast piirneb planeeringuala riigiteega nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 158,8-159,1 ja nr
2275 5. Kulbilohu ühendustee km 0,15-0,4. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on
põhimaanteel 6717 autot ja rambil 1300 autot. Lähivööndisse jääb ka riigiteede 3 Jõhvi-Tartu-
Valga tee ning 22150 Elva-Puhja tee ristumiskoht – eritasandiline viadukt. Riigiteede kaudu
juurepääsu planeeringualale ei ole kavandatud.
Riigiteel on koostatud rekonstrueerimise eelprojekt, mille kohaselt Nõo-Elva km 152,0-159,6
lõigu 2+2 ristlõikele ümberehituse järgselt muutub oluliselt põhimaantee ja ümberkaudsete
7
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
teede liikluslahendus. Antud projektlahendusega on detailplaneeringu koostamisel arvestatud
(sh tee laiendamiseks vajalikus ulatuses maa eraldamine, tee kaitsevöönd ning perspektiivsed
liiklusest tulenevad häiringud ning nende leevendamise meetmed).
Planeeringuala piirinaabrid on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid
Aadress Katastriüksuse tunnus Pindala Katastriüksuse sihtotstarve
3 Jõhvi-Tartu-Valga tee 33101:003:0040 164812 m2 transpordimaa 100%
Kulbilohu liivaladu 33101:003:0643 11476 m2 transpordimaa 100%
Allaku 17101:001:2355 15804 m2 maatulundusmaa 100%
Lilli 33101:003:0593 13168 m2 maatulundusmaa 100%
Konguta tee 7 33101:003:0587 8688 m2 elamumaa 100%
Konguta tee 9 17101:001:1792 1997 m2 elamumaa 100%
Konguta tee 33101:001:0327 5929 m2 transpordimaa 100%
Sireli tee 33101:001:0312 2003 m2 transpordimaa 100%
Sireli tee 2 33101:001:0334 3415 m2 elamumaa 100%
Sireli tee 4 33101:001:0333 2720 m2 elamumaa 100%
Sireli tee 6 33101:003:0537 3765 m2 maatulundusmaa 100%
Sireli tee 8 33101:003:0536 4083 m2 maatulundusmaa 100%
Sireli tee 10 33101:003:0696 2745 m2 elamumaa 100%
Pumbajaama 17101:001:0207 1350m2 tootmismaa 100%
Elva linnas on kättesaadavad erinevad haridus- ja tervishoiuteenused, huvitegevus, sportimise ja
vaba aja veetmise võimalused ning esmatarbekaubandus ja -teenused. Haridusasutustest on
lähimad Elva Gümnaasium ning lasteaed Õnneseene maja.
Eeltoodust tulenevalt on planeeritud elurajoon piirkonda sobilik, jätkates väljakujunenud
asustusstruktuuri põhimõtteid. Uus planeeritud elamugrupp ning kavandatav hoonestus on
loogiliseks jätkuks Elva linna äärealal paiknevale vabakujulisele kompaktse hoonestusega
elamurajoonile. Ruumiplaneeringus on arvestatud olemasoleva loodusliku keskkonnaga, alal
paiknevate kitsendustega ning maa-ala tugeva reljeefsusega. Lisaks on planeeringuala hea
ligipääsetavusega, tagatud on juurdepääs nii autoga, ühistranspordiga kui ka kergliiklejatele.
Tagatud on erinevate igapäevaste teenuste hea kättesaadavus. Elva linnas on hästi toimiv
tehniline ja sotsiaalne taristu, võimaldades luua kõigi mugavustega elukeskkonna.
Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on toodud joonisel 2.
5. Olemasolev olukord
Detailplaneeringuala moodustab 60159 m2 suurune 100% maatulundusmaa sihtotstarbega
Väike-Hansu kinnistu (kü 17101:001:1791) ning lähialana on osaliselt haaratud Konguta tee
kinnistu (kü 33101:001:0327).
Planeeringuala on tugevalt reljeefne, suure kõrguste erinevusega kogu planeeringuala ulatuses.
8
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
Põhjaosasse jääb maastikul tuntavalt tajutav sügavik (ca 10 m ümbritsevast maapinnast), kus on
toimunud kruusa kaevandamine ning mis on tänaseks suures osas kaetud taimestiku ja
kõrghaljastusega. Sügaviku madalaima osa absoluutkõrgus on ca 55.00 m. Planeeringuala
kõrgemad osad jäävad ida- ja edelaosasse. Suurimad absoluutkõrgused on ca 69.90 m. Kõrguste
erinevus planeeringuala ulatuses on ca 15 m. Ala läbivad mitmed pinnasrajad.
Maa-ala on olnud aastaid kasutuseta looduslik roheala. Endine kruusakarjääri osa on kattunud
elujõulise metsaga. Kõrghaljastatud on ka planeeringuala idaserva jäävad järsud nõlvad.
Läänepoolne osa on kattunud noorendikuga. Liigilise koosseisu moodustavad valdavalt harilikud
männid. Lagedad alad on kaetud loodusliku rohumaaga.
Juurdepääs planeeringualale on Konguta tee kaudu, kust saavad alguse mitmed ala läbivad
pinnasrajad, mis ühendavad ka naaberalasid Kulbilohu liivaladu kinnistu suunal.
Konguta tee 9 kinnistu igakordse omaniku kasuks on seatud kehtiv servituut juurdepääsutee
kasutamiseks.
Väike-Hansu maaüksuse (planeeritud krundi Pos 1) kaudu on rajatud omavoliline juurdepääs
Konguta tee 7 kinnistule, mis on Väike-Hansu maaüksuse omanikuga kooskõlastamata.
Servituut juurdepääsutee kasutamiseks puudub.
Olemasolevatest ehitistest asub planeeringuala kaguosas ehitisregistrisse kandmata 1-
korruseline viilkatusega üksikelamu koos abihoonetega. Eluhoonel on olemas ühendused
ühisvee- ning ühiskanalisatsioonvõrguga ning elektrivõrguga.
Planeeringuala läbivad kagu-loodesuunalised Elering AS 110 kV õhuliinid L147 Elva-Rõngu ja
L148 Tartu-Elva. 110 kV õhuliini kaitsevöönd on 25 m liini telgjoonest mõlemale poole.
Põhjast ja loodest piirneb ala riigiteega nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee ning ühendusteega nr 2275 5.
Kulbilohu ühendustee. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 6717 sõidukit, rambil
1300 sõidukit.
Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused:
Riigitee kaitsevöönd (30 m, 50 m), kus on keelatud tegevused vastavalt ehitusseadustiku §
70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee
kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul
vastavalt EhS § 70 lg 3;
Tänava kaitsevöönd (10 m);
Veehaarde sanitaarkaitseala (50 m). Pumbajaama kinnistul asub ühisveevõrgu osaks olev
puurkaev.
Elektripaigaldise kaitsevöönd 25 m (110 kV õhuliin);
Elektripaigaldise kaitsevöönd 10 m (1-20 kV õhuliin);
Elektripaigaldise kaitsevöönd 1 m (0,4 kV maakaabelliin);
Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on valdavaks nõrgalt kuni keskmiselt happelised
leostunud mullad (Ko) ja kahkjas leetunud mullad (LP), ala kirdenurka jääb kaevandatud
madalam ala, mida iseloomustab paljandpinnas (Pp).
Planeeringuala asub kaitstud põhjaveega alal, kus reostusohtlikkuse tase on väga madal.
Planeeringualal ei esine kultuurimälestisi, loodusvarasid ega kaitstavaid loodusobjekte ja
loodusalasid.
Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt jääb planeeringuala kõrge või väga kõrge
radoonisisaldusega (100-150 kBq/m3) alale, kus võib esineda kõrge radoonisisaldusega
9
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
pinnaseid.
Olemasolev olukord on kajastatud joonisel 3.
6. Planeerimisettepanek
6.1. Ruumilise lahenduse eesmärgid
Väike-Hansu maaüksusest moodustatakse elamumaa, transpordimaa ja maatulundusmaa
sihtotstarbega krundid vastavalt üldplaneeringus toodud maakasutuse üldistele põhimõtetele
ning määratakse ehitusõigus üksik-, kaksik- ja ridaelamute ning neid teenindavate abihoonete
püstitamiseks. Planeeringuga lahendatakse liikluskorralduse põhimõtted, juurdepääsud
kruntidele, tehnovõrkudega varustamine ning antakse haljastuse ja heakorra põhimõtted.
Planeeringulahendus (sh maakasutuse põhimõtted ja planeeritud krundistruktuur) on näidatud
põhijoonisel (joonis 4).
Planeeringuala ruumilise lahenduse kavandamisel ning maakasutuse põhimõtete määramisel on
lähtutud põhimõttest, et arendatav ala on funktsionaalselt Elva linnaga seotud ning seda võib
käsitleda kui olemasoleva asustuskeskkonna laiendamist. Oluline roll on ka kontaktvööndis
väljakujunenud olemasoleva elamupiirkonna krundi- ja hoonestusstruktuuril ning
planeeringuala looduslikel oludel. Arvestatud on tehnilisest infrastruktuurist tulenevate
piirangutega. Sellest lähtuvalt on kavandatud uus elamuala, millele on omased kompaktse
hoonestuse põhimõtted, kuid tervikpildis moodustab kogu ala pigem hajusa ning rohke
haljastuse ja looduslähedase ilmega elukeskkonna. Maa-ala looduslik mitmekülgsus annab
suured eelised väärtusliku ja privaatse eluruumi loomiseks.
Looduslikest oludest ning tehnilisest taristust tulenevatest kitsendustest jaguneb planeeringuala
kaheks visuaalselt eristuvaks tsooniks – üksik- ja kaksikelamute alaks (Pos 1-10) ning
ridaelamute alaks (Pos 15-17), mille seob tervikuks ruumiks planeeringuala kesksed
looduslikud reljeefsed rohealad, mida läbivad katkematu liikumisvõimalusega pinnasteed.
Hoonestatavad alad on kavandatud looduslikult kõige sobivamatele aladele. Rakendatud on
lähenemist, mille kohaselt maakasutus ning krundistruktuur oleksid võimalikult optimaalsed
ning rajatava elukeskkonna visuaalne tervikpilt tänapäevane ja funktsionaalne, võimaldades
kasutada uuenduslikke ehituslikke ja arhitektuurseid võtteid. Kuna planeeringuala puhul on
tegemist tihe- ja hajaasustusala üleminekualal oleva alaga, on planeeritud keskkonda sobivalt
suuremad elamukrundid, mille pindalad jäävad vahemikku ca 1500–4300 m2.
Üksik- ja kaksikelamute krundid jäävad reljeefilt kõrgemale ja lagedale alale, mille kaudu on
võimalik säilitada suurimas võimalikus mahus olemasolevat kõrghaljastust ning vältida
ulatuslikku maapinna kõrguslikku ümberplaneerimist. Krundisiseselt on võimalik reljeefi
korrigeerimine, et luua sobivad ehitusalad planeeritud hoonetele.
Väikesemahulised ridaelamud on planeeritud eraldiseisva grupina planeeringuala lääneserva,
alale, mis jääb küll olemasolevate üksikelamute vahetusse lähedusse, kuid on seejuures
ruumiliselt ümbritsevast keskkonnast eraldatud, sh on juurdepääs kruntidele uue rajatava
tänavakoridori kaudu. Antud lahendus tagab nii olemasolevate üksikelamute kui ka planeeritud
ridaelamute privaatsuse.
Planeeringualale on kavandatud avalikku kasutusse määratav ulatuslik roheala. Võimalikult suur
osa olemasolevast kõrghaljastusest säilitatakse ning luuakse terviklik jalgteede võrgustik, mis
pakub vaba aja veetmise ja puhkamise võimalusi väliruumis.
10
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
6.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Planeeringuga moodustatakse kokku 18 krunti:
8 üksikelamu maa krunti (EP);
2 üksik- või kaksikelamu maa krunti (EP/EPk);
3 ridaelamu maa krunti (ER);
3 muu loodusliku maa krunti (ML), sh Pos 18 riigitee laienduseks.
2 transpordimaa krunti (LT);
6.3. Krundi ehitusõigus
Krundi planeeritud ehitusõigus on näidatud põhijoonisel toodud tabelis. Ehitusõigusega on
määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete
suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.
Ridaelamu kruntidel on lubatud ühe põhihoone püstitamine. Abiruumid tuleb kavandada
põhihoone mahus. Katmata terrassid võivad ulatuda hoonestusalast välja, kuid krundipiirile
mitte lähemale kui 2 m.
Kaksikelamu kruntidel on lubatud ehitada üks põhihoone ja kaks abihoonet.
Üksikelamu kruntidel on üldjuhul lubatud ehitada üks põhihoone ja üks abihoone (v.a Pos 1, 2 ja
10, kuhu on tulenevalt krundi suurusest lubatud püstitada kaks abihoonet).
Abihoonete püstitamine elamu esifassaadist tänava poole ei ole lubatud (v.a Pos 2).
Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud igal üksik- ja kaksikelamu krundil kahe
kuni 20 m2 suuruse väikeehitise rajamine elamuühiku kohta vastavalt kehtivatele
tuleohutusnõuetele. Ridaelamutel on väikeehitistest ja -rajatistest lubatud jäätmemajade,
jalgrataste varjualuste (sh suletud ruumina) ja mänguväljakute rajamine.
Planeeritud ehitise kasutamise otstarve:
11101 – üksikelamu
11212 – kahe korteriga elamu
11221 - ridaelamu
12744 – elamu abihoone
Planeeritud kruntidel Pos 2 ja 10 on antud võimalus projekteerimisel otsustada krundile
ehitatav elamutüüp – üksik- või kaksikelamu koos abihoonetega.
6.4. Krundi hoonestusala piiritlemine
Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega
määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on üldprintsiibis hoonete püstitamine keelatud.
Kuni 20 m2 suuruseid väikeehitisi (kasvuhoone, varikatus, grillnurk, aiamaja jms) võib rajada ka
väljapoole hoonestusala, kuid krundipiirile lähemale kui 4 m piirinaabrite vahel sõlmitud
kirjaliku kokkuleppe alusel. Seejuures peavad olema täidetud kõik seadustest tingitud nõuded
(sh tuleohutusnõuded). Väikeehitiste rajamise erisus hoonestusalast väljapoole ei kehti
tänavapoolse krundipiiri suhtes.
Riigitee kaitsevööndisse (30 m või 50 m äärmise sõiduraja välimisest servast) ei ole lubatud
ehitusõigusega määratud hoonete rajamine.
110 kV elektri õhuliini kaitsevööndisse (25 m) ei ole lubatud elamute püstitamine. Abihoonete
11
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
(sh väikeehitised) püstitamine on lubatud osaliselt õhuliini kaitsevööndisse, kuid väljapoole
õhuliini sihiala (16 m).
Ridaelamu kruntidel on lubatud hoonestusalast väljapoole (sh õhuliini sihialast väljapoole)
püstitada jäätmemaju, mänguväljakuid, jalgrataste varjualuseid jt teenindavaid rajatisi
Kohustuslikku ehitusjoont ei ole määratud. Kruntidel Pos 3-10 on määratud elamu (põhihoone)
põhimahu esifassaadi sidumise vähim lubatud kaugus transpordimaast. Kuni 4 m kaugusele
teemaast on lubatud kavandada autode varjualuseid.
Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja selle sidumine krundipiiridega on näidatud
põhijoonisel (joonis 4).
6.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded ja ehituslikud tingimused
Tabelis 2 on toodud üldised arhitektuurinõuded ehitistele, millega tuleb arvestada hoonete
edasise projekteerimise käigus.
Tabel 2. Arhitektuurinõuded ehitisele
Ehitise kasutamise
ÜKSIKELAMU KAKSIKELAMU RIDAELAMU
otstarve
Max korruselisus
2/1 2/1 2/-
(põhihoone/abihoone)
elamul 10-35O, elamul 10-35O
Katusekalle elamul 0-25O
abihoonel 10-25O abihoonel 10-25O
Katusetüüp viil, kelp, kald viil, lame, kald
Katusekatte materjalid kivi, plekk, bituumen, teras vm kvaliteetne materjal
Katusekatte värv Pruun, hall või must.
(soovituslik) Mitte kasutada erksaid toone.
Pos 2, 10, 15, 16, 17 – määramata
Harjajoone suund
Pos 1-9 – vt tähistus põhijoonisel (joonis 4)
Välisviimistlus-
krohv, kivi, puit, klaas (soovitavalt kombineerituna) vm kvaliteetne materjal
materjalid
Soovitatavalt kuni 0,6 m maapinnast, tulenevalt krundi reljeefsusest lubatud
+/- 0.00
ka rohkem. Täpsustatakse projekteerimisel.
Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete
järgi. Tuleb lähtuda tingimusest, et arhitektuur oleks kõrgetasemeline, kaasaegne, keskkonda
arhitektuurselt rikastav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale. Viimistlusmaterjalide
valikul kasutada kvaliteetseid, nõuetele vastavaid ja atraktiivseid materjale.
Hoonete arhitektuursete ja ehituslike lahenduste väljatöötamisel tuleb arvestada
mürahinnangus antud tingimuste ja meetmetega (vt ptk 6.13).
Ridaelamute boksid peavad olema liigendatud (sh erinevate materjalide kombineerimine,
võimalusel rõdud) ning fassaadid peavad olema kõikidest külgedest esinduslikud. Lubatud ei ole
kavandada korterelamutele iseloomulikku sirgjoonelist ja monotoonse materjalikäsitlusega
fassaadi.
12
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
Lubamatud on ümarpalk välisviimistlusena või imiteerida ümarpalkmaja ilmet. Lubamatud on
domineerivalt erksad ja intensiivsed värvitoonid.
Hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja
paigutamisel tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei
ületaks normtasemeid.
Hoonete eskiislahendused tuleb kooskõlastada vallavalitsusega.
6.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
6.6.1. Teed ja tänavad
Juurdepääs planeeringualale on Konguta tee kaudu, kust on kavandatud uus tänavavõrgustik.
Konguta tee on asulasisene madala liiklussagedusega tänav, mis teenindab kohalikke elanikke.
Läbiv transiitliiklus puudub.
Planeeringuala siseselt on kavandatud uued transpordimaa krundid (Pos 11, 12), mille kaudu on
planeeritud juurdepääsud elamumaa kruntidele ja haljasaladele. Tänavavõrgustiku
planeerimisel on suures osas arvestatud olemasolevate pinnasteede asukohaga.
Planeeringuala läbivate kõrgepingeliinide vahetus läheduses tuleb teede ja parklate rajamisel
lähtuda alljärgnevatest Elering AS tingimustest. Joonisele 4 ja 5 on kantud õhuliini
absoluutkõrgused planeeritud teede ristumiskohtades (mõõdistusaeg 13.06.2025, temp 25,1OC).
Sõidutee ning parklate rajamisel arvestada, et tee ning parkla ristumisel 110 kV
õhuliiniga peab olema tagatud 7,5 meetrine gabariit tee ning parkla pinna ja 110 kV
õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C.
Tagada 5 m puhasvahe tee peenra (parkla) ja 110 kV liini elemendist (mastist),
vajadusel takistada mastile pealesõidu võimalus äärekivi või põrkepiirdega.
Tee paralleelkulgemisel õhuliiniga peab olema tagatud vähemalt 5 m vahekaugus
õhuliini äärmise juhtme maapinna projektsiooni ja tee vahel.
Parkla rajamine liinijuhtmete alla toimub omal vastutusel. Elering AS ei vastuta liinist
tulenevate ohtude eest (nt. jäite kukkumine). Võimalusel kaaluda parkla rajamist
selliselt, et juhtmete alla parkimiskohti ei jääks.
Tööprojektis esitada õhuliini pikiprofiil visangutest, mis ristuvad planeeritavate või
rekonstrueeritavate teede ja parklatega. Pikiprofiilil peab olema juhtme ripe arvutatud
temperatuuril +60°C.
Õhuliini juhtmete alusele alale peab olema tagatud tehnikaga (tõstuk, kraana)
juurdepääsu võimalus.
Planeeritud juurdepääsutee (Pos 11) on kavandatud kahe õhuliinikoridori vahelisele alale. Kuna
alternatiivne võimalus juurdepääsutee kavandamiseks puudub, on kokkuleppel võrguvaldajaga
kavandatud sõidu- ja jalgteed välimisest liinist ca 2,2 – 2,8 m kaugusele.
Planeeritud teekoridorid on ühendatud haljasaladele jäävate pinnasradadega, mis on muuhulgas
vajalikud ligipääsuks olemasolevatele õhuliinidele.
Põhja poolt on säilitatud ühendus Kulbilohu liivaladu maaüksuse suunal, mida läbivate
pinnasteede kaudu (ühenduvad Kulbilohu-Elva teega) on võimalik tagada alternatiivne
juurdepääs operatiivsõidukitele.
Planeeritud transpordimaa Pos 12 kaudu säilivad olemasolevad juurdepääsud Pumbajaama,
Sireli tee 6 ja Sireli tee 8 maaüksustele.
13
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
Igale krundile on ette nähtud üks juurdepääs, v.a kaksikelamu krundid, millele on lubatud rajada
vajadusel kaks juurdepääsu juhul, kui arhitektuurse lahendusega kavandatakse bokside
parkimisalad ja autode varjualused kahele poole hoonet, mitte ühiselt keskele.
Juurdepääsu laius elamukruntidele on kuni 5 m, kaksikelamu kruntidel ühise keskse parkimisala
ja autode varjualuse rajamise korral kuni 12 m. Juurdepääsude projekteerimisel ridaelamu
kruntidele tuleb arvestada, et oleks tagatud nõuetekohane juurdepääs (sh pöörderaadiused)
jäätmeautole.
Planeeritud transpordimaa kruntidele on kavandatud 5,5 m laiune sõidutee ning 2 m laiune
ühepoolne jalgtee. Sõidu- ja jalgteed kaetakse kõvakatendiga. Haljasaladele on ette nähtud
olemasolevate pinnasradade säilitamine ning uute kergkattega radade rajamine, mis
ühendatakse tänavamaale planeeritud jalgteedega ühtseks sidusaks tervikuks. Haljasaladele
planeeritud radade lahendus (sh täpsed asukohad, laius, katend) antakse projekteerimisel.
Tänavate lõppu on ette nähtud ümberpööramisala, mõõtudega vähemalt 12x12 m.
Tänavaruumis on tagatud vajalik ruum lumevallitamiseks, millega tuleb arvestada ka
projekteerimisel.
Sõidukiiruste vähendamiseks ja liiklusohutuse parandamiseks tuleb projekteerimisel hinnata
liiklust rahustavate meetmete rakendamise vajadust ja võimalusi, et selgitada välja toimivaim
lahendus (nt kvartalisisene sõidukiiruse alandamine, parema käe reegel, tõstetud ristmikud
jms). Soovitatav on määrata planeeritud teemaad vähendatud sõidukiirusega õuealaks.
Teekoridoride profiillõiked koos põhimõttelise haljastuse ja tehnovõrkude paiknemisega on
näidatud tehnovõrkude joonisel (vt joonis 5).
Planeeritud transpordimaad antakse väljaehitamise järgselt üle kohalikule omavalitsusele ning
määratakse avalikult kastutatavaks.
Krundi Pos 1 kaudu rajatud omavoliline ligipääs Konguta tee 7 kinnistule tuleb likvideerida.
Konguta tee 7 kinnistule on tagatud ligipääs avalikult kasutatava Konguta tee kaudu ning
vajadus eraomandisse kuuluva juurdepääsutee kasutamiseks puudub. Ajalooliselt on Konguta
tee 7 kinnistule juurdepääsuks kasutatud avalikult teelt alguse saavat idapoolset
juurdepääsuteed, millest annavad kinnitust Maa- ja Ruumiameti ortofotod.
6.6.2. Parkimislahendus
Parkimine lahendatakse maapealselt ja krundisiseselt. Tänavamaale parkimist ei ole ette nähtud.
Igale elamuühikule (sh üksik-, kaksik- ja ridaelamud) on planeeritud vähemalt kaks
parkimiskohta. Lisaks tuleb projekteerimisel kavandada ridaelamute juurde parkimiskohad
külalistele (1-2 krundi kohta).
Edasise projekteerimise käigus, kui on selgunud projekteeritavate hoonete täpne suurus ja
asukohad, antakse parkimisalade täpne asukoht ja täpsustada kohtade arv. Arvestada
standardiga EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Krundisiseselt tuleb vältida suuri asfaltkattega
pindu, et vältida kuumasaarte tekkimist. Katenditest on eelistatud vähemalt osaliselt sademevett
läbilaskvad lahendused. Parkimisalad tuleb liigendada (nt madalhaljastus, mururibad, murukivi
vms). Täpne parkimisalade lahendus antakse projekteerimisel.
Jalgrataste parkimine ning parkimiskohtade vajadus korraldatakse vastavalt iga elamu
vajadustele.
6.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
14
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
6.7.1. Üldkasutatavad alad ja tänavahaljastus
Planeeritud krundid Pos 13 ja 14 jäävad loodusliku vabakujulise ilmega rohealadeks. Olemasolev
kõrghaljastus säilitatakse maksimaalses ulatuses. Lubatud on vajaduse korral hooldusraie.
Täiendava haljastuse rajamisel tuleb arvestada kõrgepingeliinist lähtuvate kitsendustega.
Vastavalt Elering AS tingimustele on lubatud 110 kV õhuliini kaitsevööndisse kuni 3 m
kõrguseks kasvavate puude/põõsaste istutamine.
Liinialuste lagedate alade vähendamiseks ning väliruumi liigendamiseks ja rikastamiseks on
soovitatav istutada madalakasvulisi põõsasgruppe ning luua mitmekesise kooslusega õitsevad
niidualad. Põhijoonisel on tähistatud illustratiivsed madalhaljastuse asukohad. Metsase
kõrghaljastuse säilitamine, täiendava põõsashaljastuse ja niidualade rajamine on oluline meede
elurikkuse säilitamiseks, luues sobivaid elukeskkondi väikeloomadele ja lindudele.
Olemasolevad pinnasrajad planeeritud looduslikel rohealadel säilivad. Rohealadele kavandatud
pinnasrajad ühendatakse transpordimaale planeeritud jalgteedega terviklikuks kergliiklejate
võrgustikuks.
Krundid Pos 13 ja 14 jäävad eraomandisse ning määratakse avalikult kasutatavateks aladeks.
Transpordimaale kõrghaljastust ei ole kavandatud, tulenevalt elektri õhuliinide kaitsevööndis
keelatud tegevustest. Lisaks on krunt Pos 11 põhjapoolses osas ääristatud metsase alaga, millest
tulenevalt täiendava kõrghaljastuse planeerimine tänavaruumi ei ole vajalik. Eesmärk on
säilitada piirkonna looduslähedane ilme.
Tehnovõrkude projekteerimisel tuleb arvestada puude kaugusega maa-alustest torudest ja
kaablitest vähemalt 2 m.
6.7.2. Kruntide haljastus
Elamumaa kruntide haljastatava ala pind peab olema suurem kui hoonete ehitisealune ja
kõvakattega alade pind kokku. Kõrghaljastuse osakaal on vähemalt 15%. Kruntidel, millele
jäävad olemasolevad puud, on võimalik kõrghaljastuse osakaal tagada olemasoleva haljastuse
abil. Teistel kruntidel tuleb istutada vajalikul määral uusi puid, mille liigilises koosseisus tuleb
kasutada soovitavalt piirkonnas valdavalt levinud kodumaiseid liike (nt harilik mänd, harilik
kuusk, arukask), et luua ühtse haljastusliku ilmega elamupiirkond. Teised liigid (sh võõrliigid) on
võimalik aktsendina. Joonisel 4 tähistatud haljastuse lahendus on illustratiivne.
Krundil Pos 17 asub Sireli tee 8 kinnistuga piirnevas osas vabakujuline kõrge hekk, mis on
soovitatav privaatsuse tagamise eesmärgil säilitada.
Elamumaade kõrghaljastuse lahendus tuleb anda elamu ehitusprojektiga.
6.7.3. Piirded
Elamukruntide piiramiseks on lubatud rajada kuni 1,2 m kõrguseid piirdeid, tänavapoolses osas
kombineerituna hekiga (kohustuslik). Piirdeaed peab sobima kokku hoone arhitektuuriga.
Lubatud on kaksikelamu bokside juurde kuuluva krundiosa eraldamine võrk- või
keevispaneelaiaga.
Ridaelamu kruntidel on lubatud ühise õueala piiritlemine piirdeaiaga, soovitatavalt kuni elamu
esifassaadini. Bokside juurde kuuluva õueala eraldamine keevispaneelaedadega ei ole lubatud.
Keelatud on avausteta müüride ja plankaedade rajamine.
15
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
6.7.4. Müratõkkesein
Kruntidele Pos 15-17 tuleb kogu riigiteega piirnevas ulatuses rajada müratõkkesein, kõrgusega
vähemalt 3 m, kuid võimalusel kõrgem ning pinnasvallile (vt täpsemalt ptk 6.13). Müratõkkesein
tuleb kavandada linnaruumi visuaalset pilt toetavatest materjalidest, nt puit kombineerituna kivi
või gabioonide/haljastusega vms lahendus. Joonisel 4 tähistatud müratõkkeseina asukoht on
illustratiivne ning see tuleb täpsustada projekteerimisel.
6.7.5. Heakord ja jäätmete kogumine
Elamukruntidel tuleb paigaldada konteinerid jäätmete liigiti kogumiseks vastavalt kehtivatele
nõuetele.
Ridaelamu kruntidel tuleb maapealsete konteinerite jaoks rajada jäätmemajad või ümbritseda
need piirdega, lahtised jäätmekonteinerid ei ole lubatud. Lubatud on paigaldada süvamahuteid.
Üksik- või kaksikelamu kruntidel on samuti soovitatav konteinerid ümbritseda piirde või
varjualusega.
Jäätmete kogumisel ja käitlemisel arvestada Elva valla jäätmekavaga. Kokku kogutud jäätmed
tuleb anda üle piirkonna jäätmekäitlust korraldavale ettevõttele.
6.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Planeeringuala on tugevalt vahelduva reljeefiga, millest tulenevalt võib teatud osades olla vajalik
maapinna kõrguste korrigeerimine, et oleks võimalik rajada normatiivsete kalletega sõidu- ja
kõnniteed, tagada isevoolse kanalisatsiooni nõuetekohane toimimine (sh vajadusel arvestada
kanalisatsiooni paisutustasemega) ning sademevee krundisisene pinnasesse juhtimine.
Kruntide pinnase korrigeerimisel tuleb arvestada, et oleks takistatud sademevee valgumine
naaberkinnistutele ja transpordimaale.
Kõrguslikult sobilike ehitusalade loomiseks on lubatud vajadusel elamukruntidel reljeefi
korrigeerimine ning pinnase ümberpaigutamine planeeringuala siseselt. Reljeefi korrigeerimisel
arvestada kõrghaljastuse võimalikult suures osas säilitamise võimalusega.
Vertikaalplaneerimise põhimõtted täpsustatakse edasisel projekteerimisel.
6.9. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded
Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega. Minimaalne
erinevate kruntide hoonete vaheline kuja peab olema 8 m. Juhul, kui kuja laius on alla 8 m, tuleb
tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.
Planeeritud hooned on I kasutusviisiga (elamud) ning nende vähim lubatud tulepüsivusklass on
TP3. Edasise projekteerimise käigus, kui on selgunud hoone täpsed mahud, tuleb vastavalt
kehtivatele tuleohutusnõudeid käsitletavatele normidele tulepüsivusklassi täpsustada.
6.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
6.10.1. Üldised põhimõtted
Planeeringuga on antud planeeritud kruntide vee- ja reoveekanalisatsioonilahendus, sademevee
ärajuhtimise põhimõtted, elektri- ja sidelahenduse ning soojavarustuse põhimõtted.
Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning seda on lubatud projekteerimise
käigus täpsustada (sh võrkude ja rajatiste asukohad).
16
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
Tehnovõrkude ja -rajatiste edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et rajatised ei jääks puude,
põõsaste ja muude elementide alla, mis võiks kahjustada nende seisukorda või takistada nende
hooldust. Planeeritud tehnovõrkudele ja -rajatistele tuleb tagada nõuetekohased kaugused
puudest, äärekividest ja teistest konstruktsioonidest.
Detailplaneeringu ala liitumisel ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga lähtutakse kohaliku
omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning kasutamise eeskirjadest ning
Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud liitumistasude arvutamise metoodikast.
Põhimõttelised tehnovõrkude lahendused on näidatud tehnovõrkude ja kitsenduste joonisel
(joonis 5).
6.10.2. Veevarustus
Veevarustuse planeerimiseks on AS Emajõe Veevärk väljastanud 08.01.2025 tehnilised
tingimused nr TT-25-00001.
Kogu planeeringuala orienteeruv veevajadus on ca 12 m3/d.
Planeeritud kruntide veega varustamiseks on planeeritud transpordimaale planeeritud
ringvõrguna uus ühisveetorustik alates olemasolevatest ühisveevärgi torustikest, mis asuvad
Konguta tee (33102:001:0327) ning Pumbajaama (17101:001:0207) kinnistutel, kuni
planeeritud kruntideni. Igale krundile on ette nähtud eraldi veevarustuse liitumispunkt, mis
asub toru ja krundipiiri ristumiskohas. Krundi piirist kuni ühe meetri kaugusele väljapoole
krundipiiri tuleb paigaldada maakraan.
Krundil Pos 1 on olemas liitumine ühisveevõrguga.
Kõigile ühisveevärgi torustike kaevudele peab olema tagatud juurdepääs hooldustehnikaga, 28T
(teljekoormus 11,5T).
6.10.3. Tuletõrje veevarustus
Tuletõrje veevarustuse planeerimisel on tuginetud siseministri 18.02.2021 vastu võetud
määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti Vabariigi standardile 812-
6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Veevõtukoht peab paiknema
hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri
kaugusel.
Ühe tulekahju normvooluhulgaks on elamukruntidel arvestatud 10 l/s 3 tunni jooksul. I
kasutusviisiga hoonel ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks
veekoguseks vähemalt 30 m³.
Tuletõrje veevarustus lahendatakse võimalusel ühisveevõrgule paigaldatud olemasolevate ja
rajatavate hüdrantide kaudu. Lähim olemasolev hüdrant asub Konguta teel, vahetult
planeeringuala läheduses. Planeeritud veetorustikele on võimalik hüdrantide paigaldamine, kuid
nende tootlikkus (vajalik vooluhulk) tuleb kavandatava tuletõrjehüdrandi asukohast lähtuvalt
projekteerimisel täpsemalt välja arvutada. Juhul, kui selgub, et ühisveevõrgust ei ole võimalik
saada kätte piisavas koguses kustutusvett, tuleb rajada lokaalne mahuti (täitmine
ühisveevõrgust).
Tuletõrje veevarustuse lahendus täpsustatakse tehnilise taristu projekteerimisel, sh hüdrantide
ja mahuti asukohad, mis peavad arvestama tuletõrje veevarustust reguleerivate kehtivate
nõuetega.
17
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
Hüdrandi ja mahuti võimalikud asukohad on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).
6.10.4. Reoveekanalisatsioon
Reoveekanalisatsiooni planeerimiseks on AS Emajõe Veevärk väljastanud 08.01.2025 tehnilised
tingimused nr TT-25-00001.
Kogu planeeringualalt ärajuhitava reovee orienteeruv kogus on ca 12 m3/d.
Planeeringualalt reovee ärajuhtimiseks on ette nähtud uus isevoolne
reoveekanalisatsioonitorustik kuni olemasoleva isevoolse ühiskanalisatsioonitorustikuni.
Ühenduskoht asub Konguta teel ja on näidatud joonisel 5.
Igale krundile on ette nähtud eraldi reoveekanalisatsiooni liitumispunkt, milleks on toru ja
kinnistu piiri liitumiskoht.
Krundil Pos 1 on olemas liitumine ühiskanalisatsioonivõrguga.
Kõigile ühiskanalisatsiooni torustike kaevudele peab olema tagatud juurdepääs
hooldustehnikaga, 28T (teljekoormus 11,5T).
6.10.5. Sademevesi
Sademeveekanalisatsioon ning looduslikud sademeveerajatised (kraavid, ojad, jõed, tiigid jms)
planeeringualal ja lähipiirkonnas puuduvad. Sademevee käitlemine tuleb lahendada
planeeringuala siseselt. Vastavalt veeseadusele tuleb sademevee käitlemisel eelistada
looduslähedasi lahendusi (rohealad, viibetiigid, imbkraavid, nõvad jms), mis võimaldavad
sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujunduse kaudu selle tekkekohas, vältides sademevee
reostumist.
Elamumaa kruntidel on ette nähtud sademevesi juhtida krundisiseselt pinnasesse. Krundisiseste
liiklusaluste pindade ja parkimisalade katendina tuleb kasutada võimalikult suures mahus vett
läbilaskvaid materjale, et vähendada kokkuvalguva sademevee hulka ning võimaldada
sademevee kiiremat pinnasesse juhtimist.
Transpordimaa kruntidel tuleb sõiduteedelt ja kõnniteedelt suunata sobilike kallete abil
sademevesi transpordimaale kavandatud haljasribadele. Arvestades planeeringualale
kavandatud rohealade suurt osakaalu, mis piirnevad vahetult transpordimaaga, on võimalik
valingvihmade ajal tekkiv sademevesi suunata rohealadele, kus see imbub pinnasesse. Vajadusel
tuleb haljasaladele ette näha täiendavad looduslikud lahendused (nt madalad nõvad, lohud)
liigse sademevee äravoolu piiramiseks ning naaberaladele valgumise takistamiseks.
Sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal on keelatud.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha
veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast
kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist on keelatud sademevee juhtimine
riigitee alusele maaüksusele.
Täpsed sademeveelahendused antakse projekteerimisel.
6.10.6. Elektrivarustus
Elektrivarustuse planeerimiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud 30.12.2024 tehnilised tingimused
nr 486658.
18
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
Kogu planeeringuala perspektiivne elektrivarustuse vajadus on hinnanguliselt ca 500 A, mis
tuleb täpsustada projekteerimisel.
Krundil Pos 1 on olemas liitumine elektrivõrguga.
Planeeringuala elektritoide on ette nähtud 0,4 kV maakaabliga eraldi fiidrite ringtoiteliinina
Metsalaane:(Elva) alajaamast, mis asub Metsalaane tee (33101:001:0311) kinnistul ja
Aiandi:(Elva) alajaamast, mis asub Tartu mnt 40c (17003:001:0037) kinnistul. Kruntide
elektrivarustus on ette nähtud krundipiirile planeeritud 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilpidest, mis
peavad olema ööpäevaringselt vabalt teenindatavad.
Ühenduskoht olemasoleva võrguga on tähistatud joonisel 5 ja alajaamade asukohad on kantud
kontaktvööndi kaardile (joonis 3).
Vajadusel tuleb krundil Pos 16 asub keskpingekaabel osaliselt ümber tõsta – põhimõtteline
lahendus tähistatud joonisel 5.
Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb jälgida, et nende paiknemine ei pimestaks naaberkrundi
elanikke ega jääks visuaalselt häirima või domineerima. Päikesepaneelid on lubatud paigaldada
hoone katusele ja fassaadile, kuid mitte maapinnale.
Planeeringuga on näidatud põhimõtteline tänavavalgustuse lahendus, mis tuleb täpsustada
projekteerimise käigus (sh tänavavalgustuspostide asukohad, tüüp ja parameetrid).
Valgustuspostide asukohtade valikul tuleb arvestada, et need ei jääks kõrgepingeliini alla.
Suurim lubatud valgustiposti kõrgus on 6 m.
6.10.7. Telekommunikatsioonivarustus
Telekommunikatsioonivarustus on planeeritud vastavalt MTÜ Eesti Andmesidevõrk 22.01.2025
väljastatud tehnilistele tingimustele nr TLVT25001.
Planeeritud sidekanalisatsiooni liitumispunktiks on Konguta teel asuvale sidekanalisatsioonile
planeeritud sidekaev ES009K05-2 (vt joonis 5).
Planeeringuala ühendamiseks sidevõrguga on sidekaevust ES009K05-2 kavandatud multitoru
planeeritud transpordimaale. Kõikidele elamukruntidele on planeeritud ühendused sidevõrguga
(vt joonis 5). Krundi Pos 1 sideühendus on võimalik rajada eraldiseisva ühendusena Konguta
teel asuvast sidevõrgust.
Projekteerimise käigus tuleb täpsustada planeeritud sidekanalisatsiooni võimalik ühenduskoht
olemasoleva sidevõrguga ning planeeritud liitumispunktide asukohad. Täpsemad tehnilised
tingimused sidevõrgu projekteerimiseks on antud võrguvaldaja tehnilistes tingimustes (vt
Lisad).
6.10.8. Soojavarustus
Soojavarustus lahendatakse lokaalküttena. Lubatud on kõik kütteviisid (sh taastuvenergial
põhinevad keskkonnasäästlikud lahendused, maaküte) v.a kivisöe ja raskete kütteõlidega
kütmine. Täpne küttesüsteemi lahendus tuleb anda hoonete projekteerimisel.
Hoonete välismõjuga tehnilised seadmed peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks
tänavatelt vaadeldavad ja ei eraldaks möödujaile mõjutusi (õhu puhumine, heitgaaside või
vedelike väljutamine, jää teke jms). Seadmete eelistatud asupaik on maapind või katus. Seadmed
peavad olema varjestatud.
19
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
6.11. Servituutide vajaduse määramine
Planeeringuala läbivad olemasolevad elektri õhuliinid ja maakaablid, mille osas on osaliselt
seatud Elektrilevi OÜ kasuks isiklik kasutusõigus ning osaliselt jääb kehtima võrgu talumise
kohustus vastavalt asjaõigusseadusele (20 kV ja 110 kV õhuliinid).
Planeeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks eraomandisse jäävatele kruntidele
juurdepääsuteede ning tehnovõrkude rajamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks (vt tabel 3).
Transpordimaale ja üldkasutatavale maale (antakse üle kohalikule omavalitsusele ja määratakse
avalikku kasutusse) planeeritud tehnovõrkudele ja -rajatistele seatakse vajadusel servituudid
võrguvaldaja kasuks kaitsevööndite ulatuses.
Planeeritud võimalikud servituudialad on näidatud planeeringu tehnovõrkude ja kitsenduste
joonisel (joonis 5), mille ulatus ja seadmise vajadus tuleb täpsustada projekteerimise käigus.
Tabel 3. Servituutide seadmise vajadus
Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/ isik Servituudi/avaliku kasutusõiguse sisu
Õigus rajada, kasutada ja hooldada läbi teeniva
Pos 16, 17 Elektrivõrgu valdaja
kinnisasja elektripaigaldisi.
Ajutine õigus kasutada läbi teeniva kinnisasja
juurdepääsuteed. Konguta tee 7 kinnistule ligipääsu
üle eraomandisse kuuluva krundi Pos 1 on võimalik
kasutada kuni Konguta tee 7 kinnistule uue
Konguta tee 7 juurdepääsu rajamiseni avalikult kasutatavalt
Pos 1
(33101:003:0587) Konguta teelt. Krunti Pos 1 läbiva juurdepääsutee
kasutamiseks tuleb sõlmida tähtajaline servituut,
millega lepitakse muuhulgas kokku juurdepääsutee
kasutamise tingimustes (sh ajaline kestvus) ning
tasus.
Kulbilohu liivaladu Operatiivsõidukite alternatiivne juurdepääsutee
Elva vald
(33101:003:0643) detailplaneeringu alale.
6.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud Eesti Standardist
EVS 809-1:2002.
Tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;
Tuleb rajada krundile konkreetsed juurdepääsud ning vältida tagumiste juurdepääsude
rajamist;
Eristada selgelt avalikud ja privaatsed alad;
Ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale;
Kasutada atraktiivset maastikukujundust, arhitektuuri ning väikevorme;
Tagada maa-ala korrashoid ning kasutada süttimatust materjalist suletavaid
prügianumaid.
6.13. Liiklusmüra modelleerimine
Planeeritav ala külgneb riigi põhimaanteega nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga, kus on võimalik normatiive
20
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
ületavate parameetrite esinemine. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 6808 autot,
kus on planeeringuala ulatuses lubatud kiirus 90 km/h. Olemasolev riigitee asub planeeritud
hoonestusaladest ca 50-255 m kaugusel.
Planeeringu koostamisel on teostatud mürahinnang (Hendrikson & Ko, töö nr 25005193,
25.03.2025) eesmärgiga hinnata maantee olemasolevast (ehk ehitusjärgse) ja perspektiivsest
liiklusest (ehk riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga teelõigu perspektiivse 2+2 ristlõikega lahendus)
põhjustatud liiklusmüra taset (sh müratase hoonete fassaadil) ning vastavust kehtivatele
nõuetele. Lisaks on mürauuringus arvestatud ka planeeringuala piirkonnas asuvate teiste
teedega. Planeeringualaga läänesuunast külgneva ühendustee nr 2275 5. Kulbilohu ühendustee
(Elva linnast Tartu suunas Jõhvi – Tartu – Valga maanteele pealesõit) liikluskoormus oli 2024. a
Transpordiameti andmetel ca 1300 a/ööp (mudelis Väike-Hansu kinnistu detailplaneeringu
mürahinnang 7 võeti väärtuseks 1500 a/ööp). Elva linnast väljuva riigitee nr 22150 Elva-Puhja
tee viimaste aastate suurim liikluskoormus on olnud 3600 a/ööp (2022. a), millest lähtuti ka
modelleerimisel. Teisi olulisi müraallikaid planeeringuala lähiümbruses teadaolevalt ei leidu.
Mürahinnangu koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ ning keskkonnaministri 03.10.2016 määrusest nr 32 „Välisõhus leviva müra
piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.
Atmosfääri kaitse seadusega on määratud müratundlike alade kategooriad vastavalt
üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Kehtiva Elva valla üldplaneeringu kohaselt asub
Väike-Hansu maaüksus segahoonestuse maa-alal, mis vastab III kategooria määratlusele. Kuna
detailplaneeringuga kavandatakse elamumaid ja eluhooneid, võrreldakse müraolukorda ka II
kategooria alade nõuetega.
Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:
müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;
müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.
Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt tuleb välisõhu müraolukorra normidele
vastavuse hindamisel müra piirväärtuse nõuetest lähtuda tiheasustusalal ja/või kompaktse
hoonestusega piirkonnas uute hoonestusalade kavandamisel.
Müra sihtväärtust (ehk rangemat normi) tuleb atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt rakendada
uute üldplaneeringutega aladel, mille alla võib lugeda ka seni hoonestamata aladel elamute
kavandamise.
Üldplaneeringuga on detailplaneeringuala määratud tiheasustusega alaks. Üldplaneeringu
peatüki 6 (maakasutuse juhtotstarbe ja peamiste ehitustingimuste määramine) kohaselt peab
müratundlike objektide kavandamise korral mürarikkasse keskkonda (nt raudtee, suure
liikluskoormusega autotee jms) hoonestuse kavandaja rakendama ise müra leevendavaid
meetmeid oma kinnistul müra piirväärtuste tagamiseks;
Mürahinnangus on teostatud võrdlus nii piir- kui sihtväärtustega ning antud meetmed
sihtväärtuste tagamiseks.
II kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 60 dB päeval (Ld) ning 55 dB öösel (Ln), sh on
hoonete teepoolsel küljel lubatud kuni 65 dB päeval (Ld) ning 60 dB öösel (Ln). II kategooria
alade liiklusmüra sihtväärtus on 55 dB päeval (Ld) ning 50 dB öösel (Ln).
III kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 65 dB päeval (Ld) ning 55 dB öösel (Ln), sh on
21
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
hoonete teepoolsel küljel lubatud kuni 70 dB päeval (Ld) ning 60 dB öösel (Ln). III kategooria
alade liiklusmüra sihtväärtus on 60 dB päeval (Ld) ning 50 dB öösel (Ln).
Liiklusmära arvutustulemuste analüüs:
Olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras esineb kõrgem müratase teele lähimate
hoonestusalade ehk positsioonide 15, 16, 17 puhul: liiklusmüra hinnatud tase päeval
(Ld, 7.00-23.00) jääb vahemikku 55…63 dB ning öisel ajal (Ln, 23.00-7.00) vahemikku
47…54 dB;
Teest kaugemal asuvate hoonestusalade müratase on mõnevõrra väiksem, kuid päevasel
ajal võib Ld 55 dB piir olla osaliselt ületatud ka positsiooni 9 puhul (krundi teepoolses
osas);
Olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras vastab hoonestusalade indikatiivses
asukohas kujunev müraolukord nii III kui ka II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse
nõuetele, kuid müratase teele lähimatel hoonestusaladel (pos 15, 16, 17 ja osaliselt ka
pos 9) võib ületada II kategooria alade sihtväärtust (55 dB päeval). Teiste
hoonestusalade puhul on tagatud nii piirväärtuse kui ka sihtväärtuse nõuded;
Perspektiivses liiklusolukorras (2045. a liiklusprognoos ning 2+2 tee väljaehitamine)
esineb kõrgem müratase teele lähimate hoonestusalade ehk positsioonide 15, 16, 17
puhul: liiklusmüra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00) jääb vahemikku 56…65 dB ning
öisel ajal (Ln, 23.00-7.00) vahemikku 48…56 dB;
Teest kaugemal asuvate hoonestusalade müratase (perspektiivses olukorras) on
mõnevõrra väiksem, kuid päevasel ajal võib Ld 55 dB piir olla osaliselt ületatud ka
positsiooni 9 puhul ning väiksemas mahus ka positsioonide 7 ja 8 teepoolses osas;
Perspektiivses liiklusolukorras vastab hoonestusalade indikatiivses asukohas kujunev
müraolukord jätkuvalt nii III kui ka II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse
nõuetele, kuid müratase teele lähimatel hoonestusaladel (pos 15, 16, 17 ja osaliselt ka
pos 7, 8, 9) võib ületada II kategooria alade sihtväärtust (55 dB päeval). Teiste
hoonestusalade puhul on tagatud nii piirväärtuse kui ka sihtväärtuse nõuded.
Müra leviku modelleerimise tulemuste kohaselt on kavandataval alal tagatud seadusega
ette nähtud minimaalsetele liiklusmüra nõuetele ehk müra piirväärtusele vastavad
tingimused, mis on seatud tingimuseks ka üldplaneeringuga.
Võimalike müra vähendavate meetmete analüüs
Kuigi üldplaneeringuga ette nähtud müra piirväärtused on planeeringuala ulatuses tagatud igas
olukorras, võivad riigiteele lähemal asuvate hoonestusalade puhul perspektiivsed müratasemed
ületada II kategooria alade sihtväärtusi. Sellest tulenevalt on planeeringu realiseerimisel seatud
eesmärgiks lisaks piirväärtuse nõuetele ka sihtväärtuse nõuete täitmine. Riigiteele lähematel
hoonestusaladel tuleb rakendada järgnevaid võimalikke müra vähendamise meetmeid:
Kruntide Pos 7, 8, 9 puhul on kavandatavate hoonestusalade sees võimalik eluhoonete
asukohaks valida teest kaugemale jäävad asukohad ning müratõkkerajatiste
kavandamine nimetatud kruntide puhul ei ole tõenäoliselt otstarbekas.
Riigiteele lähimate kruntide Pos 15, 16, 17 on müra leviku piiramise meetmena vajalik
rajada müratõkkesein. Optimaalseks lahenduseks on ca 140 m pikkune ja vähemalt 3 m
kõrgune müratõke.
22
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
Müratõkkeseina rajamisel on võimalik müra vähendada 5-10 dB võrra, mis valdavalt
tagab hoonestusalade (Pos 15, 16, 17) võimalikes asukohtades (või ka õuealal) lisaks
piirväärtuse nõude täitmisele ka müra sihtväärtuse nõude täitmise nii päeval (55 dB) kui
ka öösel (50 dB).
Müratõke omab väiksemat efekti hoone teise korruse akende kõrgusel (juhul kui
kavandatakse kahekorruselist hoonet) müra leviku tõkestamiseks, kuna müra levik
maapinnast kõrgemal ei ole enam nii otseselt takistatud.
Müratõkkeseina täpse asukoha määramisel tuleb arvestada ka ala maapinna reljeefiga.
Võimalikult efektiivse müra leviku tõkestamise tagamiseks tuleks tõkke asukohaks
valida kõrgem koht (nt nõlva ülemine serv). Ühtlase kõrguse tagamiseks tuleb vajadusel
kasutada ka pinnasetäidet. Eluhoone juures tagab paremad tingimused ka olukord, kus
hooned rajatakse künka varju (nt maapinna absoluutkõrgustes tõkkest madalamale
osale) ning maastik takistab müra otsest levikut.
Kavandatavate eluhoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb järgida standardit
EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ (või samaväärset uuemat
standardit), mille kohaselt:
Kavandades eluruume (elu- ja magamisruumid) Ld 61-65 dB müratsooni on standardi
kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 40 dB.
Hoovipoolsetel külgedel ja teest kaugemale jäävate hoonete puhul on eluruumide
rajamisel samuti soovitatav lähtuda välispiirde ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) väärtusest
suurusjärgus 40 dB;
Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni
suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.
Eluhoonete rajamisel on maantee poolsed küljed võimalusel soovitatav maksimaalselt jätta
üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (esik, koridorid, samuti köök,
wc, vannituba jm abiruumid). Magamisruumid on võimalusel soovitatav paigutada hoonete
hoovipoolsele küljele. Samas on rangete heliisolatsiooninõuete järgimisel tagatud siseruumides
head tingimused ka teepoolsetel külgedel (suletud akende korral) ning seetõttu ei ole mõistlik
tubade jaotuse osas ka liiga rangeid piiranguid seada.
On selge, et vaadeldava piirkonna (suhteliselt suure liikluskoormusega põhimaantee läheduses)
puhul on tegemist mõnevõrra mürarikka alaga ning seda asjaolu tuleb arvestada elukoha valikul.
Lisaks tuleb silmas pidada, et liiklusmüra võib teatud määral mõjuda häirivalt ka juhul, kui müra
normtasemetele vastavad tingimused on tagatud. Samuti ei välista müra vähendavate meetmete
rakendamine (nt müratõkked) täielikult häiringute esinemise võimalust.
Riigiteede omanik (Transpordiamet) ei võta maanteeäärsete uute arendusprojektide puhul
endale kohustusi teest tingitud võimalike mõjude leevendusmeetmete rakendamiseks. Vastavad
meetmed tuleb ette näha planeeringu või projekti raames ning meetmete rakendamine on
arendustegevusest huvitatud isiku kohustus.
6.14. Keskkonnatingimusi tagavad nõuded
6.14.1. Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning
bioloogilisele mitmekesisusele
Planeeringualal ega selle vahetus läheduses ei asu teadaolevalt EELIS (Eesti looduse
infosüsteem) andmetel looduskaitsealuseid objekte ja loodusvarasid, Natura 2000 võrgustiku
23
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
linnu- ja loodusalasid, millest tulenevalt mõju neile puudub. Planeeringualast linnulennult ca
400 m kaugusele jääb Elva maastikukaitseala Pirnaku sihtkaitsevöönd, mille kaitse-eesmärk on
metsakoosluste, elupaigatüübi siirde- ja õõtsiksood ning kaitsealuste liikide kaitse. Planeeritav
tegevusega ei ole ette näha mõju maastikukaitsealale.
Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Ei
kavandata keskkonnaohtlikke ehitisi ja tegevusi ning planeeringu realiseerimisel ei kaasne ohtu
olulise keskkonnamõju tekkeks.
Planeeringu realiseerimise tulemusel muudetakse planeeringualal paratamatult senist
keskkonda, mille tulemusel avaldub teatav mõju loomastikule ja linnustikule, vähendades
elutegevuseks sobilikku keskkonda. Planeeringualast ca 45% jääb loodusliku ilmega rohe- ja
haljasaladeks, kus säilib olemasolev kõrghaljastus. Antud alad pakuvad jätkuvalt sobivaid
elupaikasid lindudele ja väikeloomadele. Planeeringu realiseerimise tulemusel ei avaldata olulist
ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna taimestikule ega loomastikule.
6.14.2. Mõju kliimamuutuste leevendamisele
Paljud kliimamuutustega kaasnevad nähtused (sagenevad tormid, tulvad, suurenev sademete
hulk, üleujutused, temperatuuri äärmused) on osaliselt leevendatavad rohealade kaudu. Kliima
soojenemise pidurdamiseks on vajalik vähendada inimtekkeliste kasvuhoonegaaside atmosfääri
paiskamist. Planeeritud väikeelamute rajamisel ei kavandata uute oluliste heitallikate teket
(kasutatakse keskkonnasäästlikke küttelahendusi) ning metsamaa raadamist, mis võiks
vähendada süsiniku talletamist ja sidumist. Planeeringualal säilib ca 40% alast rohealadena,
mille kõrghaljastus säilitatakse.
Tõenäoliselt sagenevad tulevikus sajuperioodid ning sademete hulk, mis võib põhjustada
üleujutusi. Planeeringuala asub reljeefsel alal ning hoonestus on kavandatud maapinna
kõrgematele osadele. Ala ei jää veekogudest tingitud üleujutusohuga alale, millest tulenevalt
võib eeldada, et otsest üleujutusohtu alal ei esine. Sademetest tingitud lokaalse üleujutuste mõju
vähendamiseks tuleks kasutada looduslähedasi sademeveelahendusi, mis aitavad sademevee
koguseid puhverdada ning minimeerida kõvakatteliste pindade kasutamist. Planeeringualal
säilib suures ulatuses haljasalasid sademevee hajutamiseks ja immutamiseks. Arvestades
planeeritava tegevuse iseloomu ja mahtu ei ole ette näha kavandatava tegevuse olulist mõju
kliimamuutusele.
6.14.3. Loodusvarade kasutamine, jäätmekäitlus ja saasteriski tagavad nõuded
Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa,
veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid
ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
Pinnasetööde käigus ei avaldata pikaajalist ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele. Kavandatav
tegevus ei too kaasa välisõhu kvaliteedi halvenemist.
Pinnasereostuse vältimiseks tuleb ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed ladustada või
suunata taaskasutusse, lähtudes kehtivast seadusandlusest ja Elva valla
jäätmehoolduseeskirjast. Potentsiaalsed reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida.
Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna
keskkonnataluvust. Ehitustegevusel tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid.
Olmejäätmed tuleb liigiti koguda kinnistesse konteineritesse ning need tuleb anda üle
jäätmeluba omavatele ettevõtetele. Konteineritele tuleb tagada vaba juurdepääs. Jäätmete
24
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
käitlemine korraldatakse vastavalt Elva valla jäätmehoolduseeskirjale.
6.14.4. Mõju pinna- ja põhjaveele
Planeeringuala läheduses ei asu voolu- ja seisuveekogusid.
Planeeritavate hoonete olmeveega varustamine ning reovee ärajuhtimine toimub ühisvee- ja
ühiskanalisatsioonivõrgu kaudu. Reovesi kogutakse planeeringualalt kokku kinnises süsteemis
ning suunatakse ühiskanalisatsioonivõrku, mis aitab vältida pinnase- või põhjaveereostuse riski.
Uute puurkaevude rajamise vajadus puudub.
Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad
sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist ning eelisatatult
kasutada looduslähedasi sademeveesüsteeme (rohealad, viibetiigid, imbkraavid). Soovitatav on
poorsete tänavakattematerjalide kasutamine. Sellest tulenevalt on sademevesi planeeritud
suures osas käidelda planeeringualasiseselt immutamise ja vajadusel haljasaladele looduslike
lahenduste rajamise abil.
Arvestades kavandatud veevarustuse, reovee ja sademeveelahendust, ei ole DP realiseerimisega
oodata olulist mõju pinnaveele ega põhjavee režiimile või kvaliteedile.
6.14.5. Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus
Elurajooni rajamise (sh uus tänavavõrgustik) ning lisanduva liikluskoormuse tulemusel ei ole
ette näha müra- ja vibratsioonitaseme ülenormatiivset esinemist, ega õhukvaliteedi halvenemist.
Hoonete siseruumide nõuded tagatakse ning vajalikud heliisolatsiooni meetmed määratakse
standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ kohaselt. Nii ehitus-
kui ka kasutusaegsed vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002
määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.
Hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja
paigutamisel tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei
ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1
normtasemeid. Tehnoseadmete müra piirväärtusena tuleb rakendada tööstusmüra sihtväärtust.
Planeeringu elluviimisel suureneb piirkonna valgustatus. Detailplaneeringuala valgustuse
projekteerimisel ja rajamisel (sh kergliiklusteede valgustus) tuleb eelistada kaasaegseid
energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada
ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse
suunamist).
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni või lõhnahäiringu
tekkevõimalust.
Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid (müra,
vibratsioon, õhusaaste), mis on lühiajalised ning millega ei kahjustata püsivalt läheduses asuvat
elukeskkonda. Ehitustööde tegemisel tuleb võtta arvesse, et müra ja vibratsiooni tasemed ei tohi
ületada kehtivates õigusaktides väljatoodud piirväärtusi. Tuleb vältida öised mürarikkaid
ehitustöid. Ajavahemikus 21.00-7.00 rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena asjakohase
mürakategooria tööstusmüra normtaset vastavalt KeM 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Samuti
peavad käitamisaegsed territooriumilt lähtuvad müratasemed vastama KeM määruses nr 71
25
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
kehtestatud müra normtasemetele.
6.14.6. Pinnase radoonisisaldus
Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt jääb planeeringuala kõrge või väga
radoonisisaldusega piirkonda, kus esineb kõrge radoonisisaldusega pinnaseid (100-150
kBq/m3). Kõrge radoonisisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele
hoonete siseõhus. Radoon imbub ruumidesse maja alusest pinnasest ja põhjaveest ning
tulenevalt sellest esineb radooni peamiselt keldrites ja esimestel korrustel. Radoonisisaldus
siseõhus kõigub väga suurtes piirides. Mida tihedam on hoone vundament, seda vähem pääseb
radooni hoonesse. Lisaks mõjutab radooni taset siseõhus ilmastik, õhurõhud, tuulesuunad,
maapinna niiskusprotsent, maapinna külmumine, hoone ventilatsioon ning selle kasutamine,
akende ja uste avamine, küttekolded jne.
Enne hoonete projekteerimist tuleb planeeringuga hõlmatud maa-alal teostada radooniuuring,
et selgitada välja võimalik radoonioht.
Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Normidele
vastava radoonitaseme tagamiseks tööruumides tuleb projekteerimisel tulenevalt
radooniuuringu tulemustest vajadusel arvestada kõrgendatud rodooniriskiga ning meetmetega
radooni kaitseks.
6.14.7. Insolatsioonitingimusi tagavad nõuded
Insolatsiooninõuded (otsese päikesekiirguse pääsemine ruumi) on Eestis sätestatud standardis
EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Standardi alusel tuleb planeeringute
koostamisel hoonete asukoht ja orientatsioon valida selliselt, et eluruumides oleks tagatud
vähemalt 3-tunnine katkematu insolatsioon päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini.
Lisaks peab kuni kolmetoaliste korterite puhul 3-tunnine insolatsioon olema tagatud vähemalt
ühes toas, suuremate korterite puhul kahes toas.
Planeeritud krundistruktuur ja hoonestustihedus võimaldavad paigutada hooneid üksteisest
piisavalt kaugele, et vältida olemasoleva ja planeeritud naaberhoonestuse olulist varjutamist.
Samuti on oluliseks teguriks insolatsiooninõuete täitmisel hoonete kõrgus, millest tulenevalt
madalad 2-korruselised hooned varjutavad naaberhooneid oluliselt vähem võrreldes
kõrghoonetega. Võib eeldada, et insolatsiooniprobleemide tekkimine on vähetõenäoline.
6.14.8. Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole
oodata kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade
esinemist.
Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava
vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi.
6.15. Kultuurilised ja sotsiaalmajanduslikud mõjud
Planeeringualal ning selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised ning
pärandkultuuri objektid, millele võiks kavandatav tegevus mõju avaldada.
Planeeritud tegevus põhjustab muutuseid senises maakasutuses ning asula
hoonestusstruktuuris ja visuaalses ilmes – senine avar roheala asendub osaliselt kompaktse
26
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
elamurajooniga, kuhu kavandatakse nii uushoonestus kui ka infrastruktuur. Uus planeeritud
hoonestus jätkab kontaktvööndis olemasoleva ja varem planeeritud tiheasustuse põhimõtteid
ning on loogiliseks jätkuks väljakujunenud elukeskkonna laiendamiseks, pakkudes uusi
võimalusi uute kodude rajamiseks. Planeeritud arhitektuursed tingimused suunavad püstitama
kvaliteetseid ja keskkonda sobivat uushoonestust. Eeldatavalt ei põhjusta planeeringuala
korrastamine, seni kasutuseta ala asendumine elamumaaga ning olemasoleva asustuskeskkonna
laienemine negatiivset kultuurilist mõju.
Kaasaegse arhitektuuriga uushoonestus ning uute elanike lisandumine avaldab positiivset mõju
piirkonna jätkusuutlikule arengule ning kogukonnaelu elavdamisele, kasvatades laiemat huvi
piirkonna kui väärtusliku elukeskkonna vastu. Lisaks tõstab uus lisanduv kinnisvara piirkonna
olemasoleva kinnisvara väärtust.
Planeeringuga kavandatud ulatuslikul rohealal säilib olemasolev haljastus (sh kõrghaljastus),
mis loob kõrge roheväärtusega elukeskkonna uutele elanikele ning säilitab sobivad elupaigad
loomastikule ja kasvukohad taimestikule, soodustades elurikkuse kasvu. Kohalikele elanikele
luuakse säilitatavate jalutusradade näol avalik ruum rekreatsioonivõimaluste suurendamiseks.
Seega võib eeldada, et planeeringu realiseerimisega kaasneb positiivne sotsiaalne mõju.
Negatiivset mõju võib avaldada ehitustegevusaegne ehitusmasinatest tingitud liikluskoormuse
kasv ning suurenev müra- ja vibratsioonitase, mida saab käsitleda kui lühiaegset mõju.
Negatiivne pikaajaline sotsiaalne mõju eeldatavalt puudub.
6.16. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi
kitsendused ning nende ulatus
Planeeringualal piiravad tegevust muud seadustest tulenevad kitsendused, mis on loetletud
alljärgnevalt:
tegevuspiirangud avalikult kasutatava tee (sh tänava) kaitsevööndis, mis on reguleeritud
ehitusseadustikus sätestatuga;
tegevuspiirangud elektripaigaldise ja siderajatise kaitsevööndis, mis on reguleeritud
määruses „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi
tähistusele esitatavad nõuded“ sätestatuga;
tegevuspiirangud vee- ja kanalisatsioonitrasside kaitsevööndites, mis on reguleeritud
määruses „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ sätestatuga;
tegevuspiirangud puurkaevu sanitaarkaitsealas, mis on reguleeritud veeseadusega.
6.17. Planeeringu elluviimise võimalused
Detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele
maakorralduslikele toimingutele ning ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Projektid peavad
olema koostatud vastavalt kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale
ning ehitusprojekt (sh selle osad) peab olema koostatud või kontrollitud ehitusseadustikus
toodud nõuetele vastava isiku poolt.
Planeeringu realiseerimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb
tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi
omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või
27
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti tuleb
vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu
ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või kasutamise käigus
tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.
Elering AS tingimused:
Hoonestuse projektide ning kommunikatsioonide projektide koostamisel ja tööde
teostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise
korrast. Valdaja peab kinni pidama ehitusseadustiku §70 (ehitise kaitsevöönd),
ehitusseadustiku §77 (elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise kaitsevööndi
ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded".
Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele,
põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada
muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda.
Tööprojektis esitada õhuliini pikiprofiil visangutest, mis ristuvad planeeritavate või
rekonstrueeritavate teede ja parklatega. Pikiprofiilil peab olema juhtme ripe arvutatud
temperatuuril +60°C.
Kaevetööd õhuliini masti mistahes lähimale elemendile lähemal kui 5m ei ole lubatud.
Kaevetööde teostamine kõrgepingeõhuliini mastile ning mastielementidele lähemal kui
5 m on keelatud. Kaevetööde käigus mitte vigastada 110 kV õhuliini mastide
maanduskontuure.
Liini juhtmete alusele alale peab olema tagatud tehnikaga (tõstuk, kraana) juurdepääsu
võimalus.
Kaitsevööndis töötamisel tehnikaga, mille kõrgus on üle 4,5m, peab taotlema
kaitsevööndis tegutsemise loa. Taotlusvorm on leitav Eleringi kodulehel, aadressil
https://elering.ee/taotlusvormid-ja-kooskolastused.
Tõste- ja kaevetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast kooskõlastamist,
vormikohase taotluse esitamist ja kaitsevööndis töötamise loa väljastamist Elering AS-lt.
Kaitsevööndis tegutsemise loa taotlus saata aadressile:
[email protected]
Transpordiameti tingimused:
Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,
põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale
mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi
riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Detailplaneeringuga kavandatud ehitusõiguse realiseerimise eelduseks on avalikuks
kasutamiseks ette nähtud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks
otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud Rajatiste (juurdepääsuteed, jalgteed,
haljastus, välisvalgustus, sademeveerajatised ja teised tehnovõrgud) ehitamine ning avalikult
28
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
kasutatavate haljasalade (Pos 13 ja 14) heakorrastamine ja haljastamine detailplaneeringus
sätestatud viisil, mahus ja ulatuses, mille väljaehitamise ja kulude kandmise kohustus on
arendajal. Elva Vallavalitsus ei võta kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega.
Detailplaneeringu alusel moodustatud transpordimaa ja avalikku kasutusse määratavate
maatulundusmaa kruntide võõrandamisel kanduvad arendaja kohustused edasi kruntide uuele
omanikule.
Enne hoonetele ehitusloa taotlemist tuleb hoonete eskiislahendus esitada kooskõlastamiseks
vallavalitsusele. Planeeringu realiseerimine on lubatud etapiviisiliselt (vt joonis 6).
Etapiviisilise realiseerimise eelduseks on kogu arendusala ulatuses terviklikult läbi
projekteeritud Rajatiste (sh sõiduteed, jalgteed, tehnovõrgud ja -rajatised, haljastus)
projektlahendused.
Joonisel 6 on näidatud põhimõtteline jaotus etappideks, mida on lubatud täpsustada planeeringu
realiseerimisel (sh etappide järjekord ja ulatus). Lubatud on kogu arendusala terviklik
realiseerimine ühes etapis. Vajadusel tuleb planeeringu elluviimisel etapi ulatust täpsustada, et
oleks tagatud etappi kuuluvate elamukruntide teenindamiseks vajalikus mahus Rajatiste
väljaehitamine (nt III etapi realiseerimisel enne II etappi tuleb ehitada välja vajalikus ulatuses
transpordimaa krunt Pos 11 koos kõikide tänavaelementide ning tehnovõrkude ja -rajatistega
ning heakorrastada ja haljastada krunt Pos 13).
Planeeringu realiseerimise tegevuskava (vajadusel vastavalt etappidele):
1. Planeeringualasse hõlmatud maaüksuste jagamine katastriüksusteks vastavalt
kehtestatud maakasutusele.
2. Rajatiste ja avalikku kasutusse määratavate haljasalade terviklik projekteerimine ning
vajadusel eraomandisse kuuluvate kinnistute omanikega notariaalsete lepingutega
maakasutuskokkulepete sõlmimine isikliku kasutusõiguse vormis.
3. Ehituslubade taotlemine Rajatiste ehitamiseks (vajadusel vastavalt etappidele).
4. Rajatiste ehitamine (vajadusel vastavalt etappidele).
5. Avalikku kasutusse määratavate haljasalade (Pos 13 ja 14) heakorrastamine (sh
vajadusel pinnasradade ühendamine katkematuks terviklikuks võrgustikuks) ja
haljastamine ning notariaalse lepinguga avalikku kasutusse määramine (vajadusel
vastavalt etappidele).
6. Ehituslubade taotlemine hoonetele ning hoonete ehitamine, mille eelduseks on
Rajatistele väljastatud ehitusluba. Enne esimesele hoonele ehitusloa väljastamist peab
olema vähemalt killustikaluseni välja ehitatud planeeringulahenduse kohane (vajadusel
vastavalt etappidele) sõidutee ning vastavat hoonet teenindavad tehnovõrgud ja -
rajatised kuni liitumispunktini, s.h. planeeringuala välised funktsionaalselt seotud
rajatised.
7. Hoonete ehitamine ning kasutuslubade taotlemine ja väljastamine. Hoonetele
kasutuslubade väljastamise eelduseks on, et kõik muud kohustused on täidetud. Enne
esimesele hoonele kasutusloa väljastamist peab olema välja ehitatud ning kasutusload
väljastatud vastava etapi Rajatistele (sh terviklik tänavaruum koos teenindavate
tehnovõrkude ja -rajatistega) ning rajatud vastava etapi raamesse kuuluv avalikult
kasutatav haljasala.
8. Nõuetekohaselt rajatud ning kasutusloa saanud transpordimaa sihtotstarbega kinnistute
29
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
tasuta üleandmine vallale ning avalikku kasutusse määramine.
30
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
JOONISED (eraldi failidena)
31
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
Joonis 1. Asukohaskeem
32
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
Joonis 2. Tugiplaan
33
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
Joonis 3. Kontaktvööndi analüüsiskeem
34
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
Joonis 4. Põhijoonis
35
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
Joonis 5. Tehnovõrgud ja kitsendused
36
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
Joonis 6. Arendusetapid
37
METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla
DP-202346
Joonis 7. Illustratsioon (koostamisel)
38