TERAV KERA OÜ
Sarapuu 2, Tartu 50705
tel. 555 481 55
reg. nr. 11319822
e-post:
[email protected]
a/a: EE702200221034629731
Töö nr: DP-10-24
HARJU MAAKOND, KOSE VALD
KOSE ALEVIKUS
LAGEDA KATASTRIÜKSUSE
DETAILPLANEERING
Detailplaneeringu koostamise korraldaja Kose Vallavalitsus
Planeeringu koostamisest huvitatud isik Mootor Grupp AS
Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper
Maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg
Tartu 2025
KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 2
SISUKORD
SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3
1. Ülesande koostamise alus............................................................................................ 3
2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3
3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3
4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ........................................................................... 4
5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................. 4
5.1. Planeeringuala maakasutus........................................................................................ 4
5.2 Juurdepääsud ja teed .................................................................................................. 4
5.3 Haljastus ja maastik ..................................................................................................... 5
5.4 Tehnovõrgud ................................................................................................................ 5
5.5 Kitsendused ................................................................................................................. 5
6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed................................................. 6
7. Planeeringu lahendus................................................................................................... 8
7.1. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ................................................. 8
7.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine.............................................................. 9
7.3. Krundi ehitusõigus ................................................................................................... 9
7.4. Arhitektuurinõuded ehitistele .................................................................................... 9
7.5. Krundi hoonestusala piiritlemine .............................................................................10
7.6. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................11
7.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .................................................................13
7.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ...........................................................................13
7.9. Ehitistevahelised kujad ...........................................................................................13
7.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .....................................................................14
7.10.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi................................................................................14
7.10.2. Kanalisatsioon ja sademevesi ............................................................................14
7.10.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus .........................................................................15
7.10.4. Soojavarustus ....................................................................................................15
7.10.5. Sidevarustus ......................................................................................................15
7.11. Keskkonnatingimuste seadmine .............................................................................15
7.12. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud............................................................17
7.13. Servituutide vajaduse määramine ...........................................................................18
7.14. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ............................18
7.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ........................19
7.16. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks ..............................................19
8. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ..........................................................................21
JOONISED
1. Situatsiooniskeem…………………………………………………………………………..22
2. Tugijoonis………….………………………………………………………………………...23
3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalses seosed…………………………………24
4. Planeeringu põhijoonis..............…………………………………………………………..25
TERAV KERA OÜ
KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 3
SELETUSKIRI
1. Ülesande koostamise alus
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kose Vallavalitsuse 9. aprilli 2024.a. korraldus nr
117 Kose alevikus Lageda katastriüksuse detailplaneeringu algatamise kohta.
Planeeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Kose Vallavalitsus. Planeeringu
algatamise avalduse esitaja ja huvitatud isik on Mootor Grupp AS.
2. Detailplaneeringu koostaja
Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht,
maastikuarhitekt Jane Asper (Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus nr
223619) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg (dipl. MD 002126).
3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta
Planeeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi määrata ehitusõigus Lageda maaüksusele äri-
ja tootmishoonete püstitamiseks. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele,
heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.
Planeeritava maa-ala suurus on ca 3 ha.
Kose valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala puhul tegemist tiheasustusega alaga,
kus on ehitusloakohustusliku hoone püstitamisel detailplaneeringu koostamise kohustus.
Maakasutuse juhtotstarve on kaubandus- ja teenindushoone ning tootmise- ja
logistikakeskuse maa-ala, mis on ette nähtud kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-,
büroo- ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja
neid teenindavate rajatiste ehitamiseks. Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike
teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Äri- ja tootmismaade arendamisel ja
planeerimisel on oluline meeldiva töökeskkonna ja üldmulje loomine, kliimamuutustest
tulenevate mõjude leevendamise vajadusega arvestamine (haljaspindade kavandamine, mis
võimaldab sademevee immutamist). Maa-alal on suunaks keskkonda sobiva ja olulisi
keskkonnamõjusid mitteomava äri- ja tootmistegevuse arendamine, st kergetööstus- ja
keskkonnasõbralike ettevõtete rajamine. Detailplaneeringu algatamise eesmärgid on
kooskõlas Kose valla üldplaneeringuga.
TERAV KERA OÜ
KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 4
Andmed planeeritava maaüksuse kohta:
• nimi- Lageda (katastriüksuse tunnus 33801:001:0427);
• maakasutuse sihtotstarve- 100% tootmismaa;
• pindala- 25671 m2.
Tagamaks nõuetekohast juurdepääsu ja tehnovõrkudega liitumist hõlmab planeeringuala
osaliselt 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (33801:001:1442, transpordimaa 100%), Metsa
tänav (33801:001:0103, transpordimaa 100%) ja 14 Kose-Purila tee (33702:003:0239,
transpordimaa 100%) katastriüksuseid.
4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid
• Kose valla üldplaneering;
• Kose valla arengukava aastateks 2023-2035;
• Kose valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034;
• Planeerimisseadus;
• Ehitusseadustik;
• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“.
5. Olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeringuala asub Harju maakonnas Kose vallas Kose alevikus ja hõlmab Lageda
maaüksust ning 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee, Metsa tänava ja 14 Kose-Purila tee
maaüksuste osaala. Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem.
5.1. Planeeringuala maakasutus
Lageda maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa 100%. Lageda maaüksusel
asub olemasolev busside remonditöökoda (ehr kood: 121342591).
5.2 Juurdepääsud ja teed
Juurdepääs Lageda maaüksusele on 11720 Kose-Ardu teelt. Metsa tänavalt on
varujuurdepääs, mida igapäevaselt ei kasutata.
11720 Kose-Ardu tee on kahesuunalise liiklusega, mille asfaltkattega sõidutee on
planeeringualaga piirnevas osas 7,9 kuni 9,4 meetri laiune. Mõlemal pool sõiduteed on
haljasribad, kõnniteed puuduvad.
Metsa tänav on kahesuunalise liiklusega tänav, mille kruusakattega sõidutee on 2,9 kuni 4,0
meetri laiune. Mõlemal pool sõiduteed on haljasribad, kõnniteed puuduvad.
TERAV KERA OÜ
KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 5
5.3 Haljastus ja maastik
Lageda maaüksuse kõrghaljastuse moodustavad idaservas kasvav puistu, ida- ja lõunaosas
kasvavad okaspuud ning edelaosas kasvav üksik lehtpuu ja võsa. Ülejäänud ala on muruala.
Lageda maaüksuse reljeef langeb loodest kagu suunas. Maapinna absoluutkõrgused jäävad
alal vahemikku 66.19 (loodenurk) ja 64.12 meetrit (lõunaserv). Lageda maaüksuse lääneosas
on ümbritsevast maapinnast kõrgem küngas (66.73 meetrit) ning idaosas asub kraav, mis on
ümbritsevast maapinnast madalam (kraavi põhi 63.73 meetrit). Ala idaosas asub tuletõrje
veehoidla.
Lageda maaüksus asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi (1:50 000 geoloogiline kaart)
alusel nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb
Lageda maaüksus kõrge või väga kõrge radooniriskiga alal.
5.4 Tehnovõrgud
Lageda maaüksusel on olemasolevad liitumised vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja
sidetrassidega.
Lageda maaüksuse loodeosas asuvad vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning keskosas asuvad
sademeveetorustikud. Maaüksuse põhjapoolses keskosas asub vedelgaasimahuti. Läbi
Lageda maaüksuse lõuna- ja edelaosa kulgevad sidekaablid. Edelanurgas asub olemasolev
alajaam ning mööda edela- ja läänepiiri kulgevad madal- ja keskpinge elektrikaablid.
5.5 Kitsendused
Planeeringualale ulatub riigitee nr 11720 Kose-Ardu 30 meetri laiune tee kaitsevöönd, 11720
Kose-Ardu tee Kose aleviku poolne osa on määratud teeregistris tänavaks , mille kaitsevöönd
10 m laiune. Metsa tänaval on 10 meetri laiune tänava kaitsevöönd.
Planeeringualale ulatub sidekaabli kaitsevöönd, mis on 1 meeter sideehitisest või sideehitise
välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni.
Planeeringualale ulatub elektri maakaabelliini kaitsevöönd, mis on piki kaabelliini kulgev ala,
mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised
vertikaaltasandid.
Planeeringuala jääb Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi (U1552) alale.
Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on
ära toodud joonisel 2 Tugijoonis.
TERAV KERA OÜ
KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 6
Foto 1. Vaade planeeringualale (Maa-ameti ortofoto, jaan. 2025).
6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Kose vald on Harju maakonna lõunaosas asuv omavalitsus. Suuremateks keskusteks on Ardu,
Habaja, Kose, Kose-Uuemõisa ja Ravila alevikud. Planeeringuala paikneb Kose vallas, Kose
alevikus.
Lähim bussipeatus (Kose-Risti 3) asub planeeringualast edelasuunas ca 40 meetri kaugusel.
Planeeringuala jääb tiheasustusalale.
Planeeringuala piirneb põhjast Pika tänava lõik 5, 14 Kose-Purila tee, Pikk tn 107, Metsa tänav
ja Metsa tn 2 maaüksustega, idast Paunküla metskond 65 maaüksusega, lõunast 2 Tallinn-
Tartu-Võru-Luhamaa tee maaüksusega ja läänest Pikk tn 109, Tartu mnt 7 ja Tartu mnt 5
maaüksustega.
Planeeringuala ümbritsevad valdavalt maatulundusmaad. Planeeringualast põhjasuunas on
tootmismaa ja elamumaa krunt ning edela- ja läänesuunas on ärimaa ja elamumaa krundid.
Planeeringualast põhja- ja läänesuunas asuvad maatulundusmaa maaüksused on vastavalt
kehtivale üldplaneeringule kõrge puhkeväärtusega ja/või asula kaitseks vajalikud riigimetsad.
Planeeringualast põhja- ja idasuunas asuvad metsamaad on vastavalt kehtivale
üldplaneeringule rohelise võrgustiku tugialad ning kagusuunas asuvad metsamaad jäävad
rohelise võrgustiku koridori alale.
Kruntide suurused kontaktvööndi piirkonnas on varieeruvad. Põhja- ja kaugemal edelasuunas
on üldplaneeringuga planeeritud kaubandus- ja teenindushoone ning tootmise- ja
logistikahoone maa-ala. Kirdesuunas ja kaugemal põhjasuunas on väikeelamu maa-alad,
TERAV KERA OÜ
KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 7
looduslik haljasmaa ning haljasala ja parkmetsa maa-ala. Planeeringualast läänesuunas on
vastavalt üldplaneeringule kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa-alad ning väikeelamu
maa-alad.
Planeeringualal asuv busside remonditöökoda on kahekorruseline, kõrgusega 8,3 meetrit.
Hoonel on lamekatus, mille katusekatte materjaliks on bituumenrullmaterjal. Välisviimistluses
on kasutatud plekki.
Planeeringuala kontaktvööndis asuvad olemasolevad tootmishooned on valdavalt ühe- kuni
kahekorruselised viil- ja lamekatusega hooned. Esineb ka kaarhalle. Ärihooned on ühe- kuni
kahekorruselised viil-, kelp- ja lamekatusega hooned. Hoonete välisviimistluses on kasutatud
peamiselt plekki, kivi ja krohvi, aga ka palki Olemasolevate hoonete katusematerjaliks on
valdavalt plekk, bituumenrullmaterjal ja eterniit.
Skeem 2. Väljavõte Kose valla üldplaneeringust.
TERAV KERA OÜ
KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 8
7. Planeeringu lahendus
7.1. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused
Planeeringuga kavandatakse määrata ehitusõigus Lageda maaüksusele äri- ja tootmishoone
laiendamiseks ja uue püstitamiseks. Planeeritud tegevus sobitub põhimõtteliselt
kavandatavasse asupaika, tuginedes ümbritsevale maakasutuslikule situatsioonile ning
strateegilistele planeerimisdokumentidele. Kose valla üldplaneeringu kohaselt järgitakse
peamist maakasutussuunist ehk Lageda maaüksuse juhtotstarbeks on määratud kaubandus-
ja teenindushoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala, mis on ette nähtud kaubandus-
, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning
laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste ehitamiseks. Kaubandus- ja
teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Äri- ja
tootmismaade arendamisel ja planeerimisel on oluline meeldiva töökeskkonna ja üldmulje
loomine, kliimamuutustest tulenevate mõjude leevendamise vajadusega arvestamine
(haljaspindade kavandamine, mis võimaldab sademevee immutamist). Maa-alal on suunaks
keskkonda sobiva ja olulisi keskkonnamõjusid mitteomava äri- ja tootmistegevuse
arendamine, st kergetööstus- ja keskkonnasõbralike ettevõtete rajamine.
Kavandatava tegevuse maakasutuslikud eesmärgid järgivad kehtiva üldplaneeringu
põhimõttelisi arengusuundi, toetades piirkonna ja laiemalt valla arengut. Planeeringuala on
sobiv äri- ja tootmishoonete rajamiseks, kuna paikneb Kose alevikus ja põhimaantee nr 2
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa läheduses. Planeeringu realiseerimisel laiendatakse
olemasolevat busside remonditöökoda ja krundile antakse ehitusõigus vajadusel ehitada
perspektiivis väiksem abihoone. Ala arendamine loob uusi töökohti, sh elukohalähedasi
töökohti. Planeeringu realiseerimine võimaldab anda lisakasutust kvaliteetse ärimaa
potentsiaaliga maaüksusele, millel on kokkuvõttes positiivne mõju ka majandusele. Antud
lahendus on säästliku ruumi kasutusega, kuna sellega tihendatakse tiheasustusala, mis aitab
tagada tõhusama infrastruktuurikasutuse, vähendades transpordivajadust ning vähendada
survet looduskeskkonnale.
Liikluskorralduse seisukohast asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, kuna
planeeringualale on juurdepääs riigiteelt nr 11720 Kose-Ardu, mis viib 2 Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa teele. Planeeringu realiseerimisel ehitatakse krundilt mahasõit ning 11720 Kose-
Ardu tee ja 14 Kose-Purila ristmik ohutuks. Jalakäijate ohutuse tagamiseks nähakse ette
kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ja tagatakse kergliiklusteede jätkuvus, sh
ühendamine bussipeatustega.
Veega varustamine ja kanalisatsiooni ärajuhtimine on planeeritud keskkonda hoidvalt
olemasoleva ühisvee- ja kanalisatsioonitorustiku baasil.
TERAV KERA OÜ
KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 9
Äri- ja tootmishoonete planeerimisel on arvestatud nende sobivust ümbruskonda ja haakumist
olemasolevate äri- ja tootmishoonetega. Kavandatud tegevusega ei kaasne piirkonna
ebaproportsionaalset tihenemist ega mitteomast krundistruktuuri.
7.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeringuga olemasoleva katastriüksuse jagamist (sh piiride muutmist) ei kavandata.
7.3. Krundi ehitusõigus
Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim
lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud
maksimaalne kõrgus; 5) maksimaalne lubatud sügavus. Planeeritud krundi ehitusõigus on
esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis ja tabelis 1.
Tabel 1. Krundi ehitusõigus
Aadress Krundi Hoonete Hoonete Hoonete lubatud Hoonete
kasutamise suurim suurim maksimaalne kõrgus maksimaalne
sihtotstarve lubatud arv lubatud lubatud
krundil ehitisealune sügavus
pind
2 hoonet
Lageda Tootmismaa 4000 m² Hoone lubatud -
100% maksimaalne kõrgus on
10 m, erandina on
lubatud kuni 600 m²
suurune hooneosa
ehitada kuni 14 m
kõrgune. 14,0 m
kõrgune hooneosa ei
tohi paikneda
elamumaale lähemal kui
40 m.
Lageda maaüksusele võib ehitada 2 hoonet. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele
võib ehitada kaks kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust ehitist.
Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete
loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51.
Lageda maaüksuse ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:
• 12201 Büroohoone
• 12332 Sõidukite teeninduse hoone
• 12529 Muu laohoone
7.4. Arhitektuurinõuded ehitistele
Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse
hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga. Hoone projekteerimisel arvestada tabelis 2 toodud
arhitektuursete tingimustega.
TERAV KERA OÜ
KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 10
Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:
• Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema piirkonda sobiv ja kaasaaegne.
• Välisviimistlusmaterjalid peavad olema kvaliteetsed ja ajas vastupidavad.
• Krundile projekteeritavad hooned peavad olema olemasolevate hoonetega sarnase
arhitektuurse käekirjaga ning sobima olemasolevate hoonete üldise arhitektuurse
ilmega.
Tabel 2. Hoonestuse arhitektuursed nõuded
Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis.
Lubatud katusekalde vahemik Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis.
Katuseharja kulgemise suund Olemasolev hoonega paralleelselt või risti.
Katuse tüüp Lame-, kald- ja viilkatus.
Katusekatte lubatud materjalid Katuseplekk või –kivi, rullmaterjal jm kvaliteetne ja
nõuetele vastav materjal.
Põhilised Metall, puit, kivi, krohv, klaas, betoon (ka kombineeritult)
välisviimistlusmaterjalid vm kvaliteetne ja nõuetele vastav välisviimistluse
materjal.
±0,00 sidumine Lahendatakse edasise projekteerimise käigus. Sokli
lubatud kõrgus on kuni 1,0 m maapinnast.
Krundil säilib olemasolev piirdeaed. Uute piirete rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:
• Lageda maaüksuse piirile on lubatud rajada kuni 2,0 m kõrgune võrkpaneelaed.
Lubatud on kasutada ka võrkaia lahendusi (sh võrkpaneelaeda) või võrkaeda (sh
võrkpaneelaeda) koos hekkide mahuga.
7.5. Krundi hoonestusala piiritlemine
Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega
määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on ehitusõiguses toodud hoonete
püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt prügimaja,
jalgrataste varjualune). Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parklate, tehnovõrkude ja
haljasalade kavandamine.
Planeeritud hoonestusala on seotud krundi piiridega. Hoonestusala planeerimisel on
arvestatud olemasoleva vedelgaasimahuti asukohaga ning majandus- ja taristuministri
03.07.2015 määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja
gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele
esitatavad nõuded“ § 16 lg 2, mille alusel peab hoone paiknema vedelgaasimahutist
minimaalselt 5 m kaugusel (kuni 5 tonni mahutav mahuti).
TERAV KERA OÜ
KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 11
Joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis näidatud hoonestusala on krundil suurem, kui tegelik
lubatud suurim ehitisealune pind. Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida hoone kuju ja
paiknemist, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised
vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 7.9. Planeeringu joonisel 3 on toodud planeeritava
hoone laienduse võimalik illustratiivne paiknemine hoonestusalas.
Kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust ehitise (nt prügimaja, jalgrataste
varjualune jms) püstitamisel peab arvestama tuleohutuskujasid. Antud hoonete asukoht peab
haakuma teiste hoonetega ning nende asukoht ja visuaalne lahendus peab olema
kooskõlastatud omavalitsusega.
7.6. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Transpordiameti poolt 27.05.2024
väljastatud seisukohtadega detailplaneeringu koostamiseks nr 7.2-2/24/6642-2.
Vastavalt Maa- ja Ruumiameti Teeregistri teemakaardile külgneb planeeringuala riigiteega nr
11720 Kose-Ardu tee km 0.271 - 1.147. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on
1237 sõidukit ning kehtib kiirusrežiim 50 km/h.
Planeeringualale ulatub riigitee nr 11720 Kose-Ardu tee kaitsevöönd, mis on äärmise sõiduraja
välimisest servast 30 m. Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg-le 2 ja
§72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis
kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS §70 lg
3. Riigitee kaitsevööndisse hoonestust ja parkimisalasid kavandatud ei ole. Joonistele on
kantud planeeritud objektide kaugused riigitee sõiduteekatte servast.
Juurdepääsuna planeeringualale kavandatakse kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt
11720 Kose-Ardu (vt joonis nr 4 Planeeringu põhijoonis). Metsa tänavalt on varujuurdepääs,
mida igapäevaselt ei kasutata. Olemasolev ristumiskoht on rajatud ilma teeomaniku ehk
Transpordiameti nõusolekuta. Ristumiskoht on ette nähtud seadustada ja nõuetele vastavaks
ehitada. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja
asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks on planeeringu
koostamisse kaasatud EXTech Design OÜ teedeinsener Indrek Kustavus. Planeeringualalt
lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks on ette nähtud mahasõit ehitada ümber kitsamaks ehk
6 m laiuseks. Paika on jäetud Tallinna poolne teekatte serv ja Tallinna poolne pöörderaadius,
mis on vajalik ja piisav pöörde sooritamiseks. Idapoolset pöörderaadiust on vähendatud 8,0
meetrini, millega on võimalik kogu mahasõitu kasutades pööret sooritada. Planeeringu joonisel
4 Planeeringu põhijoonis on näidatud ning planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud
ristumiskoha nähtavuskolmnurgaga (vastavalt Tee projekteerimise normide lisa 1 tabelile 18
ja lisa 2 joonisele 8). Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel on
ette nähtud metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
TERAV KERA OÜ
KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 12
Teedeinsener on mahasõidu lahenduse koostamisel teinud koostööd Transpordiametis Krista
Einamaga, kes antud lahendust pidas sobivaks. Mahasõidu kohta koostatakse eraldi projekt
(kus esitatakse sh liikluskoosseis). Peale projekti Transpordiameti poolt heakskiitu sõlmivad
Transpordiamet ja huvitatud isik lepingu ehitamiseks riigitee alusel maal.
Planeeringuga on kavandatud 11720 Kose-Ardu tee äärde kergliiklustee algusega Tartu mnt
7 juures olevast kergliiklusteest kuni planeeringuala idapiirini. Kergliiklustee on planeeritud
asfaltkattega ja 3,0 meetri laiune.
Seoses kergliiklustee planeerimisega on vajalik ümber ehitada ohutuks nr 14 Kose – Purila ja
11720 Kose-Ardu teede ristmik. Ristmikule on planeeritud ohutussaar ja idapoolse
pöörderaadiuse vähendamine selliselt, et parempööret ei saaks sooritada suurel kiirusel.
Veokite pööramise tagamiseks on ette nähtud täringukividega ala (asfaltkattest eraldatakse 3-
4 cm kõrguse äärekiviga). Parempöördeks on ette nähtud sõidutee laiendamine. Lisaks on
ette nähtud ristmikule ülekäigurada, et tekiks kergliiklejatele terviklik võrgustik. Ristmikul on
näidatud 12 m pikkuste veokite pöördešabloonid.
Teedeinsener on ristmiku lahenduse koostamisel teinud koostööd Transpordiametis Jana
Prostiga, kes antud lahendust pidas sobivaks. Ristmiku ümberehituse ja kergliiklustee täpne
lahendus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Projekti koostamise käigus kaaluda
olemasolevate mändide säilitamise võimalikkust. Peale projekti Transpordiameti poolt
heakskiitu sõlmivad Transpordiamet ja huvitatud isik lepingu ehitamiseks riigitee alusel maal.
Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, riigiteel parkimine, sh manööverdamine on
keelatud. Lageda maaüksusel tuleb tagada nõuetekohane parkimine krundisiseselt
vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele. Joonisel 4 Planeeringu põhijoonis on
näidatud illustreeriv võimalik parkimislahendus. Parkimiskohtade täpne arv ja paigutus
täpsustatakse edasise projekteerimise käigus vastavalt konkreetse hoone suletud
brutopindalale, töötajate arvule ja kasutusotstarbele/vetele. Parkimisalade edasisel
projekteerimisel arvestada sh Ehitusseadustiku §65¹ lg 7-ga, mis reguleerib elektriauto
laadimistaristut.
Tabel 3. Parkimisnormatiivid vastavalt EVS 843:2016
Ehitise otstarve/liik Parkimisnormatiiv
Asutused 1/60
Ladu 1/150
Märkused:
• Projektis leitakse parkimiskohtade arv korrutades parkimisnormatiivi suletud brutopinnaga.
• Parkimiskohtade täpne arv määratakse hoonete projekteerimise faasis, kui on selge hoone
täpne otstarvete osakaal.
TERAV KERA OÜ
KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 13
• Ehitise kasutamise otstarbeid saab rakendada mahus, mis võimaldab tagada
normikohase parkimise.
7.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Metsa tn 2 ning Pikk 109 elamumaade poolsetele aladele on ette nähtud kõrghaljastusega
puhver, kuhu kõrghaljastuse istutamine on kohustuslik. Kõrghaljastus peab olema istutatud
enne hoonele kasutusloa taotlemist.
Olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:
• Krunt peab olema heakorrastatud.
• Lageda maaüksusel peab tagama, et haljastatud alade pind ei tohi olla väiksem
kui 20% krundi pindalast. Kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10%
krundi pinnast (täiskasvanud puude võra pindala järgi).
• Tagatud peab olema nähtavus krundilt väljasõidul. Parkimisala vahetus läheduses
kasutada soolatamisele vastupidavaid liike.
• Haljastamisel on soovitav kasutada nii kõrg- kui madalhaljastust. Kõrghaljastuseks
nimetatakse puittaime, mille rinnadiameeter (puu tüve läbimõõt 1,3 m kõrguselt) on
vähemalt 0,08 m. Kruntide lisahaljastamisel on soovitav kasutada nii heitlehiseid kui
igihaljaid puid ja põõsaid.
• Kõrghaljastuse likvideerimisel ja rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku
paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada
kõrghaljastust.
7.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Olemasolev lahtine tuletõrje veehoidla on ette nähtud likvideerida ja täita maapind piirneva
alaga tasa. Ülejäänud krundil maapinna olulist tõstmist ette ei nähta. Vajadusel on lubatud
reljeefi korrigeerida nt juurdepääsuteedel ja parkimisaladel, et oleks tagatud sademevee
äravool. Lageda maaüksuse vertikaalplaneerimine täpsustatakse edasise projekteerimise
käigus. Vertikaalplaneerimine peab arvestama naaberkruntide maapinna kõrgustega,
vertikaalplaneerimisel ei ole soovitav tekitada järske üleminekuid. Krundi maapinna kõrguste
muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda.
7.9. Ehitistevahelised kujad
Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt
Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ [RT I,
23.02.2021]. Detailplaneeringualal lubatud naaberkinnistute hoonetevaheline tuleohutuskuja
peab olema vähemalt 8 m. Kui naaberkinnistute hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb
tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.
Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.
TERAV KERA OÜ
KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 14
7.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Planeeringuala säilivad olemasolevad tehnovõrkude ühendused. Planeeringu realiseerimiseks
ei ole vajalik tehnovõrkude liitumiste ümberehitamine ega võimsuste suurendamine.
7.10.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi
Lageda maaüksusel säilib olemasolev veevarustuse ühendus Metsa tänaval asuvast
ühisveevärgi torustikust. Veetarbimist ei ole ette nähtud suurendada.
Lageda maaüksusel asuv olemasolev tuletõrje veevõtutiik on ette nähtud likvideerida.
Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10
„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 1 alusel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks
veekoguseks vähemalt 20 l/s 3 h jooksul ehk 216 m³ (arvestatud ehitise põlemiskoormus on
600 kuni 1200 mJ/m²). Vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha
rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,
tingimused ning kord“ § 6 lõige 3 peab veevõtukoht paiknema ehitise sissepääsust ja
tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Sama
määruse § 7 lg 5 kui ehitis on kaitstud AKS-iga, mis rakendumisel teavitab Häirekeskust või
turvaettevõtte juhtimiskeskust, võib veevooluhulga tagamise aega vähendada ühe tunnini.
Sama määruse § 6 lõige 1 alusel peab päästetehnika ohutuse tagamiseks veevõtukoht
paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS
812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ esitatud nõuetega.
Lageda maaüksuse loodeossa on planeeritud tee äärde tuletõrje veevõtukoht koos
kuivhüdrandiga (maa-alused mahutid). Mahutite täpne mahutavus määratakse
projekteerimisel vastavalt kehtivale seadusandlusele ja nõuetele. Hoonete põlemiskoormus ja
vajalik kustutusvee normvooluhulk täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Juhul kui
hoone põlemiskoormus on suurem kui 1200 mJ/m², siis tuleb krundile projekteerimisel näha
ette vajadusel täiendav tuletõrjeveemahuti, mis tagab puuduva osa tulekustutusveest.
7.10.2. Kanalisatsioon ja sademevesi
Lageda maaüksusel säilib olemasolev kanalisatsioonivarustuse ühendus Metsa tänaval
asuvast ühiskanalisatsiooni torustikust. Reovee hulka ei ole ette nähtud suurendada.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine olmekanalisatsioonitorustikku ei ole lubatud.
Lageda maaüksuse vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Maapinna
kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Sademevesi on ette nähtud
immutada omal kinnistul pinnasesse. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele ega riigitee
koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimiseks
TERAV KERA OÜ
KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 15
vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga, tagada tuleb sademevee mittevalgumine
kõrvalkinnistutele.
Sademevee immutamiseks krundil kasutada looduslähedasi immutusviise. Krundil kasutada
kokkuvooluaega pikendavat vertikaali, nõva, puhverriba, immutuskraavi või immutusplokke vm
lahendusi. Kümne ja enamakohalise parkla puhul on tuleb kinnistule paigaldada õlipüüdur.
Õlipüüduri rajamisel parklale tagada puhastusmasina ligipääs püüduri teenindamiseks.
Õlipüüdur tuleb nõuetekohaselt paigaldada ja hooldada, regulaarselt puhastamata õlipüüdurid
võivad aja jooksul kujuneda ise keskkonnale reostusallikaks (parklast õlipüüdurisse juhitud
vihmavesi hakkab sinna kogunenud õli välja pesema).
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha
veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast
kasutamist.
7.10.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus
Lageda maaüksusel säilib olemasolev elektrivarustuse ühendus kinnistu lõunapiiril asuvast
olemasolevast elektriliitumiskilbist. Elektritarbimise võimsust ei ole ette nähtud suurendada.
Kinnistu edelanurgas asub olemasolev alajaam. Alajaam ja elektriliitumiskilp peavad olema
alati vabalt teenindatavad.
Lageda maaüksuse välisvalgustus lahendatakse edasise projekteerimise käigus.
7.10.4. Soojavarustus
Kinnistu põhjaosas säilib olemasolev 9 m³ suurune vedelgaasimahuti, mis mahutab ca 4 tonni
vedelgaasi. Olemasolevat vedelgaasimahutit ei ole planeeritud suurendada, vajadusel
täidetakse mahutit tihedamini. Vedelgaasi kasutatakse peamiselt olemasoleva värvikambri
tarbeks. Vedelgaasi kasutatakse ka hoone kütteks, aga selle osa tarbimisest on palju väiksem
kui värvimistööde tarbeks kulub.
Lageda maaüksusele on määratud lokaalne soojavarustus. Soovitav on kasutada süsteeme,
mis oleksid energiasäästlikud ning minimaalselt keskkonda saastavad. Võimalikud kütteallikad
on gaasi, elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), tahkeküte ja päikesepaneelid.
Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja
kivisüsi.
7.10.5. Sidevarustus
Lageda maaüksusel säilib olemasolev sidevarustuse ühendus kinnistu lõunapiiril asuvast
sidekapist.
7.11. Keskkonnatingimuste seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
TERAV KERA OÜ
KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 16
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,
pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja
järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste
realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist,
kultuuripärandit või vara.
Olmejäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse prügikonteineritesse, kus eri liiki
olmejäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Lahtised jäätmekonteinerid ei ole lubatud.
Prügikonteinerite arv ning paiknemine täpsustatakse hoone projekteerimise faasis. Jäätmete
käitlemine korraldatakse vastavalt Kose valla jäätmehoolduseeskirjale.
Planeeringuga kavandatav ei too kaasa müra suurenemist, häiringuid ega ületa müra
piirnorme, kuna tootmistegevus toimub hoone sees. Krundil laiendatakse olemasolevat
tootmistegevust (busside remondihall koos lao- ja kontoriruumidega), lisaks kavandatakse
hoonesse sadulseppade ruumid. Tootmistegevus hoonest väljas ei toimu. Krundil olevat
parkimisala kasutatakse töötajate ja remondis olevate busside vahepealseks parkimiseks.
Arvestades tootmistegevuse spetsiifikat, et leevendusmeetmena on elamute poolsetele
piiriäärsetele aladele on planeeritud kõrghaljastuse puhverala ja et lähimad elamud paiknevad
hoonestusalast ca 50-70 m kaugusel, siis ei ole ette näha elamute läheduses planeeringualalt
tulenevat lubatava mürataseme ületamist.
Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seadus § 58 tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei
ületataks piirkonna jaoks käesoleva seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud müra normtaset.
Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel
arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks
keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid.
Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et paigaldatavate
tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud. Hoone projekteerimisel arvestada Vabariigi
Valitsuse 12.04.2007 määruse nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud
töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ nõuetega ja
piirnormidega ja rakendada vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“).
Planeeringuala piirneb riigiteega nr 11720 Kose-Ardu tee, mille läheduses tuleb arvestada
olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsiooni,
õhusaaste). Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud
häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid
riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal.
Olukorra hindamise ning vajadusel leevendavate meetmete rakendamise kohustus ja vastutus
seisab planeeringu arendajal. Transpordiamet ja Kose Vallavalitsus ei võta kohustusi
TERAV KERA OÜ
KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 17
normatiive ületavate keskkonnaparameetrite osas, kõik leevendusmeetmetega seotud kulud
kannab arendaja.
Vibratsiooni hindamisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 01.10.2025 määrusest nr 54 „Vibratsiooni
piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“
kehtestatud nõuetest.
Tööde käigus tuleb vältida maastiku ökoloogilise mitmekesisuse vähenemist. Tööde
teostamisel tuleb vältida keskkonnariske ja viia läbi ehitustöid selliselt, mis avaldab
minimaalset võimalikku mõju ümbritsevale keskkonnale. Ehitustööde käigus tuleb kasutada
mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte ja määrdeainete sattumise vette ja
pinnasesse.
Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus võib esineda kõrge
või väga kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus
hoonete siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust teostada projekteerimise
käigus pinnase radoonisisalduse mõõtmine, et täpsustada radooniohtu. Kõrgendatud
radoonitaseme korral tuleb hoonete projekteerimisel kasutusele võtta õhu radoonisisaldust
vähendavad meetmed. Tagada tuleb ruumides Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri
28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi
ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi
viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse viitetase.
Soovituslik on projekteerimisel järgida EVS-s 840:2023 “Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid.
Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele.
7.12. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud
Majanduslikud mõjud
Detailplaneeringu realiseerumine toob kaasa uusi töökohti, sh eelduslikult elukohalähedasi
töökohti. Ala arendamine loob eeldused lähipiirkonna uuteks arenguteks ja piirkonna
aktiivsuse hoogustumiseks. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule
keskkonnale puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või
nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset
kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud
asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad
TERAV KERA OÜ
KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 18
arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale
puudub.
Sotsiaalsed mõjud
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda
uute töökohtade lisandumine. Soodsa mõjuna võib välja tuua, et jalakäijate ohutuse
tagamiseks nähakse ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ja tagatakse
kergliiklusteede jätkuvus, sh ühendamine bussipeatustega. Lisaks ehitatakse ohutuks krundilt
mahasõit ning Kose-Purila ja Kose-Ardu teede ristmik.
Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse
elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme näol. Kuna tegemist on ajutise loomuga
tegevusega, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Ala ei kuulu väärtusliku maastiku koosseisu, rohevõrgustikku ega ühegi muu tundlikkust
iseloomustava kriteeriumi alla. Natura 2000 linnu- ega loodusalasid planeeringukavaga alal
ega selle vahetus läheduses ei paikne. Lähipiirkonnas puuduvad ka muud kaitstavad
loodusobjektid. Võttes arvesse piirkonnas olemasolevat ning käesolevat kavandatavat
tegevust, ei ole normatiive (sh riiklikud normatiive nt ehitustegevustele) ületatavat müra,
vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ja lõhna asjakohane prognoosida ei kava realiseerimis-
ega ka kasutusfaasis. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist
keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on
juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Tuginedes eeltoodule,
võib eeldada, et negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.
7.13. Servituutide vajaduse määramine
Lageda katastriüksusel on seatud järgmised servituudid:
• Olemasolevale alajaamale koos kesk- ja madalpinge elektrikaablitega on servituut
Elektrilevi OÜ kasuks.
• Olemasolevatele sidekaablitele servituut Tele2 Eesti AS kasuks.
Olemasolevad servituudialad on näidatud planeeringu joonisel 4 Planeeringu põhijoonis.
Täiendavaid servituudi seadmisega alasid planeeringuga ette ei nähta.
7.14. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.
Oluliseks on seatud:
• territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);
Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:
TERAV KERA OÜ
KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 19
• jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve);
• teealade korrashoid;
• võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;
• kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;
• vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,
piirded).
7.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et
kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega
kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt
planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt.
7.16. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi
teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
• Planeeritud krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne
omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos
kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad
tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.
• Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud
vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele,
standarditele ja heale projekteerimistavale.
• Kasutusloa väljastamise eelduseks on nõuetele vastava krundilt mahasõidu ning nr 14
Kose – Purila ja 11720 Kose-Ardu teede ristmiku ümberehitamine. Lisaks peab olema
välja ehitatud planeeritud kergliiklustee (v.a. perspektiivne kergliiklustee) ja rajatud
planeeringuala põhjapiiri äärde ehk Metsa tn 2 ning lääne- ja edelapiiri äärde ehk Pikk
tn 109 elamumaa poolsele alale kõrghaljastusega puhver. Nimetatud tegevuste
väljaehitamine või vastavate kulude kandmine on huvitatud isikute kohustus.
• Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse
omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.
• Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,
põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne
planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.
• Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb
esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
TERAV KERA OÜ
KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 20
• Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks.
• Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult
terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.
TERAV KERA OÜ
KOSE ALEVIKUS LAGEDA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 21
8. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte
Planeeringu on kooskõlastanud:
TERAV KERA OÜ
TINGMÄRGID
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
Kose alevikus Lageda katastriüksuse detailplaneering OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
14 KOSE-ARDU TEE KAITSEVÖÖND 30 m
(vt märkused pkt 3)
PLANEERINGU PÕHIJOONIS TÄNAVA KAITSEVÖÖND 10 m
ASUSTUSÜKSUSE PIIR
OLEMASOLEV HOONE
PLANEERITUD HOONESTUSALA
varujuurdepääs
HOONE ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK ASUKOHT
*vt märkus pkt 3
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE
LAGEDA/ T 100%
OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA SÕIDUTEE
10 m/14,0 m* 25671 m² 2
n av 4000 m² OLEMASOLEV FREESASFALTKATTEGA ALA
Metsa tä 2K/3K*
OLEMASOLEV KILLUSTIKKATTEGA ALA
PLANEERITUD KÕVAKATTEGA PARKIMISALA
14 K
PLANEERITUD ASFALTKATTEGA KERGLIIKLUSTEE
ose
P6
PLANEERITUD ASFALTKATTEGA KERGLIIKLUSTEE
-Pu
PLANEERITUD PERSPEKTIIVNE ASFALTKATTEGA
rila
KERGLIIKLUSTEE
tee
PLANEERITUD OHUTUSSAAR
PLANEERITUD TÄRINGUKIVIDEGA ALA
PLANEERITUD HALJASVÖÖND/MURUA
8
P1
OLEMASOLEV SERVITUUDIALA
R5,
50
P6
P2 TAGATAV PEATUMISNÄHTAVUS PROJEKTKIIRUSEL
4
50 km/h
11
72 OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/
0K
os PUU, PUISTU, VÕSA
e- A
rdu R5
,00
0
3,0
tee OLEMASOLEV / SÄILIV KÕRGHALJASTUS/ PUU
5
3,0
² PLANEERITUD KÕRGHALJASTUS
(illustratiivne asukoht, täpsustub projekteerimisel)
0
Planeeritav hoone laiendus
3,0
OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD
0
3,0
05
OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE
5,0
0
PLANEERITUD OLEMASOLEVA
3,0
TÄNAVAVALGUSTUSPOSTI
4
P2
5,1
PLANEERITUD PARKIMISKOHT/
ÜMBER TÕSTMINE 4 PARKIMISKOHTADE ARV
OLEMASOLEV VEDELGAASIMAHUTI
P6
0
3,0
PLANEERITUD TULETÕRJE VEEMAHUTID KOOS
0
5,0
6,0
0 KUIVHÜDRANDIGA
PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT
PLANEERITUD OLEMASOLEVA
0
R8,0
MAHASÕIDU KITSAMAKS EHK METSAALADE LOODUSKAITSEALA
3,0
6,0 m LAIUSEKS EHITAMINE
MÄRKUSED:
(projekteeritav)
0
5,0
1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Aamos Atlas Geodeesia OÜ
(EEG000352) poolt, 08.05.2024. a, töö nr 100-G-24.
Koordinaadid L-EST '97, kõrgused EH2000 süsteemis.
Mõõdistamisel kasutatud kõrgusmudel kannab viidet: „Ellmann, A.; Märdla, S.;
0
3,0
Oja, T.: Eesti geoidi mudel EST-GEOID 2017. Tallinna Tehnikaülikool 2017.“
0
5,0
Katastriüksuse piirid saadud Maa-ametistist, seisuga 25.04.2024.
Kihil "PIIR" esitatud piirijoonte asukohad on informatiivsed.
Mõõdistusaeg:07.05.2024.
0
3,0
2. Krundi planeeritud kasutamise sihtotstarbed on esitatud 2013 a. koostatud
MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSE AKEN
0
5,0
"Ruumilise planeerimise leppemärgid" juhendmaterjali alusel
AADRESS/ SIHTOTSTARVE % PLANEERINGU LIIKIDES 11 (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine).
72
SUURIM KÕRGUS KRUNDI
HOONETE 0K 3. Planeeringualale ulatub riigitee nr 11720 Kose-Ardu 30 meetri laiune tee
MAAPINNAST SUURUS
SUURIM os
SUURIM SUURIM EHITISEALUNE LUBATUD e-A kaitsevöönd, 11720 Kose-Ardu tee Kose aleviku poolne osa on määratud
KORRUSELISUS PINDALA ARV KRUNDIL rdu teeregistris tänavaks, mille kaitsevöönd 10 m laiune.
tee Metsa tänaval on 10 meetri laiune tänava kaitsevöönd.
0
3,0
0
4. Hoone lubatud maksimaalne kõrgus on 10 m ja kuni 2 korrust, erandina on lubatud
5,0
kuni 600 m² suurune hooneosa ehitada 3 korruseline ja kuni 14 m kõrgune.
14,0 m kõrgune hooneosa ei tohi paikneda elamumaale lähemal kui 40 m.
5. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED TERAV KERA OÜ
Reg. nr. 11319822
Mootor Grupp AS
Krundi Hoonete Hoonete lubatud Hoonete Hoone Märkused: Sarapuu 2, 50705 Tartu Töö nimetus
Katastriüksuse
Krundi Krundi planeeritud suurim lubatud Hoonete suurim maksimaalne lubatud suurim Lubatud ÄV - väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa e-post:
[email protected]
Kose alevikus Lageda katastriüksuse detailplaneering
kasutamise lubatud katusekalle www.teravkera.ee
aadress pindala kasutamise ehitisealune kõrgus (maapinnast) korruselisus lubatud ÄB- kontorihoone maa
sihtotstarve arv krundil Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus
sihtotstarve pind sügavus TT - tootmishoone maa
TL- laohoone maa Jane Asper PLANEERINGU PÕHIJOONIS
ÄV, ÄB, 10 m/ 14,0 m 2 korrust/ 3 korrust - TK - logistikakeskuse maa
Lageda 25671 m² Tootmismaa 100% 4000 m² 2 hoonet 0-15° Maastikuarhitekt-planeerija Kuupäev Joonis Jooniseid Mõõt Töö nr
TT, TL,TK (vt märkus pkt 3) (vt märkus pkt 3) LT- tee ja tänava maa
Merit Naruskberg jaan. 2026 4 4 1:500 DP-10-24
Kose Vallavalitsus Teie 26.01.2026 nr 7-1.2/659-4
[email protected]
Hariduse tn 1 Meie 26.02.2026 nr 7.2-2/26/6642-6
75101, Harju maakond, Kose vald,
Kose alevik
Kose alevikus Lageda katastriüksuse
detailplaneeringu kooskõlastamine
märkustega
Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harju maakonnas Kose vallas Kose alevikus
Lageda katastriüksuse detailplaneeringule (katastritunnus 33801:001:0427, edaspidi planeering).
Planeeringuga soovitakse luua eeldused ehitusõiguse määramiseks Lageda maaüksusele äri- ja
tootmishoonete püstitamiseks. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale,
juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeritava maa-ala
suurus on ca 3 ha.
Oleme 27.05.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/6642-2 väljastanud seisukohad planeeringu koostamiseks
ja teinud koostööd planeeringuala liikluskorralduse põhimõtete määramisel vahemikus 04.2025-
12.2025.
Kooskõlastamiseks esitatud planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskohtade ehitamise/ümberehitamise
puhul tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded ristumiskohtade
projektide koostamiseks.
2. Palume arvestada, et kinnistule kavandatava hoonete ehituslubade kooskõlastamise
eelduseks on Transpordiametiga sõlmitud ristumiskohtade ehitamise/ümberehitamise
leping. Nimetatud leping tagab, et ristumiskohtade lahendused on kooskõlas ja
elluviidavad ning huvitatud isik on teadlik oma kohustustest riigitee ümberehitamisel.
3. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit
menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jana Prost
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa:
- Lisa 1. Lageda DP_SELETUSKIRI
- Lisa 2. Lageda DP_PÕHIJOONIS
Jana Prost
5792 4753,
[email protected]
2 (2)