KIILI VALLAVALITSUS
Transpordiamet
[email protected]
Meie 27.02.2026 nr 8-1/1484-3
Seisukoha küsimine KSH mittealgatamise otsusele
Nabala küla Nabala mõisa detailplaneering
Kiili Vallavalitsuses on registreeritud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Kiili vallas Nabala
küla Nabala mõisa detailplaneeringu osas.
Lähtuvalt arendaja taotlusest on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Nabala külas Nabala
mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse
määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta.
Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus
kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud
ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m2. Vastavalt taotlusele planeeritakse Nabala mõisa krundile
rajada juurde mitu abihoonet (majandushoone 2 tk, kasvuhoone, paviljon 2 tk, prügikastide ja
kompostikastide varjualune, lehtla) ning laiendada olemasolevat abihoonet, mis asub mõisast
põhja suunas. Lisaks on planeeritud maastikukujunduse põhiprojekti alusel rajada mitmeid
väikevorme/elemente nagu näiteks dekoratiivne bassein, rosaarium, tarbeaed, võreseinu, varikäik,
grillala jms.
Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib
olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud
ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Mõisatalu (ja osaliselt ka Nabala mõisa krundile) tohib
rajada kroketiplatsi ja tenniseväljaku ning tribüüni koos abihoonega. Planeeritavat tenniseväljakut,
kroketiplatsi ja vajalikku varustust soovitakse välja rentida nii hobikorras mängimiseks kui ka
võistluste korraldamiseks.
Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa
kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik parkimisvajadused tuleb
lahendada planeeritavate kruntide piires.
Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, parkimine ja tehnovõrkudega
varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maastikuarhitekt ja
vajadusel maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist.
Nabala küla Nabala mõisa detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise
ettepanekut.
Nabala tee 2a tel 6790260 Registrikood 75020983
Kiili alev, Kiili vald fax 6040155 Swedbank EE142200001120218700
75401 Harjumaa www.kiilivald.ee
[email protected] SEB Pank EE211010052030588006
Nabala mõis katastriüksus on hoonestatud ja sellel asub hetkel mõisa hoone ja 3 abihoonet
(abihoone, kuur, kasvuhoone). Mõisatalu katastriüksus ei ole hoonestatud, kuid alustatud on
tenniseväljaku ja kroketiplatsi ehitusega.
Kehtiv üldplaneering lubab väikeelamumaal rajada 1 elamu ja 1 abihoone (kokku kuni 300 m2),
antud detailplaneeringuga tehakse ettepanek planeeringualal muuta suurimat lubatud hoonete arvu
12-ni. Nabala mõis ei ole klassikalises mõttes ühepereelamu vaid mõisakompleks, seega vajab
mõisale kohaselt abihooneid vastavalt mõisamajandamise vajadusele. Planeeritud hooned on
ehitisealuselt pinnalt 8-69 m2, seega ei ole tegemist suurte hoonetega. Planeeritud hoonete ja
rajatiste ning väikevormide/elementide rajamine on põhjendatud ning üldtulemus on harmooniline
ja kooskõlas mõisa hoonega. Planeeringulahenduse elluviimisel tõstetakse Nabala mõisa
populaarsust külastajate seas ning lisanduvad renditavad kroketi ja tenniseväljakud annavad
lisandväärtust aktiivse vaba aja veetmise näol nii külastajatele kui ka piirkonna elanikele.
Paabor Projekt OÜ (Malli tn 3 Lombi küla, Tartu vald, telefon +372 5358 6223, e-post
[email protected]) koostas keskkonnamõju strateegilise eelhindamise keskkonnamõju
strateegilise hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks planeeritud tegevustele.
Palume enne detailplaneeringule KSH mittealgatamise otsuse tegemist Teie seisukohta
kavandatava tegevuse osas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Vainola
vallavanem
Lisa: Kiili Vallavaolikogu otsuse eelnõu koos lisadega
Eduard Ventman, 6790272
[email protected]
KIILI VALLAVOLIKOGU
EELNÕU
OTSUS
Kiili nr
Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu koostamise algatamine
Otsus võetakse vastu planeerimisseaduse § 124 lg 6, § 128 lg 1 ja lg 5 ja § 142 lg 6,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 33 lg 2 p 1, lg-d
3, 4, 5 ja § 35, Vabariigi valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda kesk-konnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, § 16 p 1 ning
arvestades 20.06.2025 detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/1484 ja 01.12.2025 sõlmitud
halduslepingut nr 8-15/194-25.
Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Kiili Vallavolikogu (Nabala tee 2a, Kiili
alev, telefon 6790260, e-post
[email protected]) .
Detailplaneeringu koostamise menetleja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon
6790260, e-post
[email protected]).
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on PAABOR PROJEKT OÜ
(Malli tn 3, 60516 Lombi küla, telefon 53586223, e-post
[email protected]).
Detailplaneeringu koostaja on PAABOR PROJEKT OÜ (Malli tn 3, 60516 Lombi küla, telefon
53586223, e-post
[email protected]).
1. Algatada Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu koostamine (DP0384). Käesoleva otsuse
põhjendused on esitatud lisas 1.
2. Planeeritava maa-ala suurus on 20954,0 m 2, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on
esitatud lisas nr 2.
3. Planeeritaval maa-alal kehtib:
3.1. Kiili valla üldplaneering
4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu
katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine.
Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta.
Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa)
kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa
krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2. Vastavalt taotlusele planeeritakse
Nabala mõisa krundile rajada juurde mitu abihoonet (majandushoone 2 tk, kasvuhoone,
paviljon 2 tk, prügikastide ja kompostikastide varjualune, lehtla) ning laiendada olemasolevat
abihoonet, mis asub mõisast põhja suunas. Lisaks on planeeritud maastikukujunduse
põhiprojekti alusel rajada mitmeid väikevorme/elemente nagu näiteks dekoratiivne bassein,
rosaarium, tarbeaed, võreseinu, varikäik, grillala jms.
Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus
tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu
krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m 2. Mõisatalu (ja osaliselt ka Nabala
mõisa krundile) tohib rajada kroketiplatsi ja tenniseväljaku ning tribüüni koos abihoonega.
Planeeritavat tenniseväljakut, kroketiplatsi ja vajalikku varustust soovitakse välja rentida nii
hobikorras mängimiseks kui ka võistluste korraldamiseks.
Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa
kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik parkimisvajadused tuleb
lahendada planeeritavate kruntide piires.
Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, parkimine ja tehnovõrkudega
varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maastikuarhitekt ja
vajadusel maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist.
5. Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
6. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva
otsuse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.
7. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 5.
8. Mitte algatada Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringule KSH menetlus. Keskkonnamõju
strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse väljaselgitamiseks Nabala küla Nabala mõisa
detailplaneeringu osas on käesoleva otsuse lisa nr 6.
8.1. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste
põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.
9. Kiili Vallavolikogul on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste,
faktide, asjaolude ilmnemisel lõpetada detailplaneeringu menetlus. Oluliste põhjuste all
mõeldakse eelkõige:
9.1. Kiili vallale eraldatud veeressursi ületamine.
10. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt
planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.
11. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2
nimetatud isikuid ja asutusi.
12. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.
13. Otsus jõustub teatavaks tegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Merje Einmann
vallavolikogu esimees
Lisad:
1. Seletuskiri Kiili Vallavolikogu xx.xx.2026 otsusele nr xx;
2. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu ja kontaktvööndi ala skeem;
3. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu eskiislahenduse joonis;
4. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri;
5. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu lähteseisukohad;
6. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu KSH eelhindamine
Lisa 1 Seletuskiri Kiili Vallavolikogu xx.xx.202 6 otsuse nr xxx juurde Detailplaneeringu nimetus Nabala küla Nabala mõisa detailplaneering (DP038 4 ). Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib: Kiili valla üldplaneering Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Nabala külas . Planeeringuala suurus on 20954 ,0 m². Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1. Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 Nabala mõis 14433.0 30401:003:0240 Elamumaa 100% 2 Mõisatalu 6521.0 30401:003:0021 Maatulundusmaa 100% Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 : Planeeritava maa-ala katastriüksused Planeeringualaga külgnevad katastriüksused Detailplaneeringu ala piirne vad katastriüksused on esitatud tabelis 2. Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 11151 Tõdva-Nabala tee 114359.0 30401:002:0061 Transpordimaa 100% 2 Pääsukese tee 2a 911.0 30401:001:2653 Elamumaa 100% 3 Pääsukese tee 4 2935.0 30401:003:0018 Elamumaa 100% 4 Pääsukese tee 6 2149.0 30401:003:0030 Elamumaa 100% 5 Pääsukese tee 6a 366.0 30401:003:0205 Tootmismaa 100% 6 Pääsukese tee 3995.0 30401:003:0608 Transpordimaa 100% 7 Leevikese tee 799.0 30401:001:2488 Transpordimaa 100% 8 Nabala kergliiklustee 332.0 30401:001:2485 Transpordimaa 100% 9 Tihase tee 1 3722.0 30401:003:0040 Elamumaa 100% 10 Tihase tee 3 4119.0 30401:003:0045 Elamumaa 100% 11 11115 Kurna-Tuhala tee 217831.0 30401:003:0228 Transpordimaa 100% Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 : Planeeringuala piirinaabrid Olemasolev loodus keskkond Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised EHR kood Nimetus Seisund Kasutuselevõtu aasta Ehitisealune pind 1 116034348 Abihoone Olemas 116.0 2 121299976 Puukuur Püstitamisel 60.0 3 220770704 Puurkaev Kavandatav 0.1 4 291668249 piirdeaed 1 Püstitamisel 5 116034346 mõisahoone elamu Olemas 1939 473.8 6 221428694 piirdeaed 2 Püstitamisel Tabel 3 : Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised Olemasolev tehnovarustus Planeeringualal ja lähiala on olemas kõik vajalikud t rassid . Olemasolevad teed ja juurdepääsud Planeeringualale on ligipääs Pääsukese t eelt, 11151 Tõdva-Nabala teelt või 11115 Kurna-Tuhala teelt. Kehtivad piirangud Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: Liik ID Ulatus (m2) Nimi 1 Uuringu ala U1552 17,331.14 Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum 2 Sideehitise kaitsevöönd 82281839 22.02 Sideehitis maismaal 3 Sideehitise kaitsevöönd 82376160 48.03 Sideehitis maismaal 4 Sideehitise kaitsevöönd 82281841 87.61 Sideehitis maismaal 5 Sideehitise kaitsevöönd 57664189 2.53 Sideehitis maismaal 6 Sideehitise kaitsevöönd 82376210 120.98 Sideehitis maismaal 7 Sideehitise kaitsevöönd 82376203 68.02 Sideehitis maismaal 8 Sideehitise kaitsevöönd 82281823 13.35 Sideehitis maismaal 9 Sideehitise kaitsevöönd SIDE19000 26.98 Sideehitis maismaal 10 Sideehitise kaitsevöönd 180610167 1.46 Sideehitis maismaal 11 Sideehitise kaitsevöönd 199387617 47.90 Sideehitis maismaal 12 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd KAEV336836 12.43 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitis 13 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd KAEV336971 12.43 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitis 14 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd KAEV336835 12.43 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitis 15 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd KAEV336357 7.58 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitis 16 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd KAEV336834 12.43 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitis 17 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd STA251281 688.49 Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm 18 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd VTABB251281 954.39 Maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik alla250mm ja üle 2m süg . 19 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 11115 2,088.77 Maantee 20 Elektripaigaldise kaitsevöönd 168064916 415.75 Elektriõhuliin 1-20 kV ( Keskpingeliin ) 21 Muinsuskaitseala või kinnismälestise kv 17936 886.42 Kinnismälestis 22 Elektripaigaldise kaitsevöönd 1431293 15.11 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi 23 Elektripaigaldise kaitsevöönd 403657 95.14 Elektriõhuliin 1-20 kV ( Keskpingeliin ) 24 Elektripaigaldise kaitsevöönd 24035114 89.73 Elektriõhuliin alla 1 kV 25 Elektripaigaldise kaitsevöönd 326695966 35.28 Elektriõhuliin 1-20 kV ( Keskpingeliin ) 26 Elektripaigaldise kaitsevöönd 636588473 321.23 Elektrimaakaabelliin 27 Piiratud asjaõigusega ala PARI_436552 340.69 Isiklik kasutusõigus Tabel 4 : Nabala mõis katastriüksuse k ehtivad piirangud Liik ID Ulatus (m2) Nimi 1 Uuringu ala U1552 17,331.14 Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum 2 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 11151 2,017.37 Maantee 3 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 11115 2,116.38 Maantee Tabel 5 : Mõisatalu katastriüksuse kehtivad piirangud ÜVK kohustus ÜVK- ga liitumine on kohustuslik. Algatamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m2. Vastavalt taotlusele planeeritakse Nabala mõisa krundile rajada juurde mitu abihoonet (majandushoone 2 tk, kasvuhoone, paviljon 2 tk, prügikastide ja kompostikastide varjualune, lehtla) ning laiendada olemasolevat abihoonet, mis asub mõisast põhja suunas. Lisaks on planeeritud maastikukujunduse põhiprojekti alusel rajada mitmeid väikevorme/elemente nagu näiteks dekoratiivne bassein, rosaarium, tarbeaed, võreseinu, varikäik, grillala jms. Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Mõisatalu (ja osaliselt ka Nabala mõisa krundile) tohib rajada kroketiplatsi ja tenniseväljaku ning tribüüni koos abihoonega. Planeeritavat tenniseväljakut, kroketiplatsi ja vajalikku varustust soovitakse välja rentida nii hobikorras mängimiseks kui ka võistluste korraldamiseks. Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik parkimisvajadused tuleb lahendada planeeritavate kruntide piires. Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maastikuarhitekt ja vajadusel maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva otsuse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4. Käesolev detailplaneering sisalda b Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kiili valla üldplaneering 2638628 2328799 -20320 6313450 Joonis 1 : Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust Joonis 1 : Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust 335915 397510 0 0 Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Nabala külas Nabala mõisa katastriüksusele maakasutuse juhtfunktsiooni ks määratud väikeelamumaa (EV). Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. toodud tingimused: Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa, välja arvatud juhul, kui detailplaneeringuga nähakse ette kuni kolm üksikelamu krunti; Lisanduva asundusega aladel (tiheasustus) on soovituslikuks krundi suuruseks üksikelamu püstitamiseks on 2000 m² ja kaksikelamu püstitamiseks 3000 m²; Üksikelamu krundil lubatud ehitada kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone; Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,0 m ning abihoonel 4,5 m. Korruselisus ja kõrgus määratakse detailplaneeringuga. Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.3. väikeelamumaale (EV) toodud tingimused: Suurim lubatud ehitusalune pind uutel väikeelamukruntidel lubatud kuni 300 m²; Ehituskrunti ei hoonestata kui krundi pikkus avaliku tänava või platsi joonel on alla 15 m; Väikeelamu tervikkrundile on lubatud ehitada üks üksikelamu (ühe korteriga elamu) ja üks abihoone; Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning abihoonel 4,5 m. Korruselisus ja kõrgus määratakse detailplaneeringuga. Maakasutuse valdav sihtotstarve on väikeelamumaa (EV). Lubatud on elufunktsiooni teenindav teemaa (LT), soovitav koos tänavahaljastusega ning haljasala maa (HP). Üldkasutatavate haljasalade või haljaskoridoride osakaal minimaalselt 15%. Haljasribadega eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti. Abihooneid võib plokistada naaberkruntide piiril või kavandatakse krundi piirile naabrite ühise kirjaliku kokkuleppe alusel. Parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides. Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Nabala külas Mõisatalu katastriüksusele maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud haljasala ja parkmetsa maa ( HP ). Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.3. väikeelamumaale (EV) toodud tingimused: Maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus haljasala maa (HP) ja parkmetsa maa (HM). Planeeringus määratud haljasaladel ja parkmetsades ei ole ehitustegevus lubatud välja arvatud haljasala rajamistööd ning kergliiklusteede, tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste rajamine, näiteks alajaamad, laululava, lõkke- või peoplats jne. Hoonestamine on lubatud ainult olemasoleva hoonestuse mahus. Hoonestamata alade hoonestamine ei ole lubatud. Kiili valla üldplaneeringu muudatuse ettepanek Nabala mõis katastriüksus on hoonestatud ja sellel asub hetkel mõisa hoone ja 3 abihoonet (abihoone, kuur, kasvuhoone). Mõisatalu katastriüksus ei ole hoonestatud, kuid alustatud on tenniseväljaku ja kroketiplatsi ehitusega. Kehtiv üldplaneering lubab väikeelamumaal rajada 1 elamu ja 1 abihoone (kokku kuni 300 m 2 ) , antud detailplaneeringuga tehakse ettepanek planeeringualal muuta suurimat lubatud hoonete arvu 1 2 -ni. Nabala mõis ei ole klassikalises mõttes ühepereelamu vaid mõisakompleks, seega vajab mõisale kohaselt abihooneid vastavalt mõisamajandamise vajadusele. Planeeritud hooned on ehitisealuselt pinnalt 8-69 m 2 , seega ei ole tegemist suurte hoonetega. Planeeritud hoonete ja rajatiste ning väikevormide/elementide rajamine on põhjendatud ning üldtulemus on harmooniline ja kooskõlas mõisa hoonega. Planeeringulahenduse elluviimisel tõstetakse Nabala mõisa populaarsust külastajate seas ning lisanduvad renditavad kroketi ja tenniseväljakud annavad lisandväärtust aktiivse vaba aja veetmise näol nii külastajatele kui ka piirkonna elanikele. Koostatav Kiili valla üldplaneering 0 431851 Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Kiili alevis Sausti tee 4 katastriüksuse le maakasutuse juhtfunktsiooni ks määratud elamuala . Planeeringuala asub tiheasustusalas. 4468521 2671089 Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 : Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust Elamu maa-ala on ühe korteriga elamu (üksikelamu, rida- või kaksikelamu sektsioon) ja kahe või mitme korteriga elamu ehitamiseks ette nähtud maa-ala ning elamute vahelisse välisruumi mahuliselt sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Elamu maa-alal on lubatud: Erinevat tüüpi elamud - üksik-, kaksik-, rida-, kahe või mitme korteriga elamud. Elamutüüpide osas kehtivad täiendavad piirkondlikud tingimused (tabel 1). Kõrvalotstarbena hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, avalikud-, muuseumi-, raamatukogu-, haridus-, teadus-, haigla-, ravi-, spordi-, kultus-, tavandihooned ning garaažid kui need sobituvad arhitektuurselt ja funktsionaalselt piirkonda. Hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, haigla-, ravi-, spordihoonete kavandamisel kõrvalotstarbena elamu maa-alale, peab arvestama, et see ei häiriks piirkonna peamise otstarbe toimimist. Muud elamuid teenindavad ning keskkonda sobituvad hooned ja rajatised, sh tehnoehitised. Ehitustingimused elamu maa-alal: Krundistruktuur peab järgima väljakujunenud olukorda ja teede paiknemist. Moodustatavad krundid peavad olema mõistliku kuju ja jaotusega. Soovitav on mitte planeerida pikki ja kitsaid või teravnurkadega krunte. Tiheasustusega ala saab laiendada vaid olemasoleva struktuuri jätkuna, et ei tekiks üksikuid eraldipaiknevaid elamugruppe asustamata aladele. Alevis ja alevikes on maantee, peatänava ja teiste aktiivsemate tänavate äärde lubatud kavandada ümbritsevate elamutega sobituvat äriotstarbeid üldplaneeringus näidatud elamu maa-alale. Tegu on ärivööndi võimaldamise, tänavapildi elavdamise ja elamualade mitmekesistamisega, mis loob teenuste tarbimise- ning töökohti. Alev ja alevikud on olulised teenuskeskused, mille polüfunktsionaalsuse tugevdamiseks tuleb võimaldada eelkõige kaubandusliku ja teenindusliku iseloomuga ettevõtlust, büroopindu jm sarnaseid otstarbeid, millega ei kaasne olulist ruumilist mõju ümbritsevale elukeskkonnale. Korterelamute kavandamisel peab planeeritavale krundile mahtuma hoonet teenindav parkimine, mänguväljak, haljasala jm vajalikud objektid ja rajatised. Uue korterelamu kavandamisel tuleb jätta piisav kaugus naabrusesse jääva olemasoleva üksikelamu või kahe korteriga elamu vahele, et tagada privaatsus. Laiendatavate või uute elamualade planeerimisel tuleb tagada hästi toimiv juurdepääs avalikult teelt, sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega varustatus. Arendamine peab toimuma võimalikult terviklike, põhjalikult läbikaalutud ruumilise visiooni ja terviklahenduse alusel. Uute elamupiirkondade planeerimisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele vajaliku sotsiaalse taristu osade, ühistranspordi võimaluste, avaliku ruumi ja kohalike keskuste arenguga. Juurdepääsude kavandamisel eelistada lahendusi, mis maksimaalselt kasutavad olemasolevaid teid ja taristuid. Parkimine lahendada omal kinnistul planeeritava objekti parkimisvajadusest lähtuvalt. Detailplaneeringus näha ette nõuetekohane ruumivajadus taristu paigaldamiseks. Kohustuslik on uute elamute liitmine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga, kui ala asub reoveekogumisalal. Perspektiivsel reoveekogumisalal tuleb trassid rajada viisil, mis võimaldaksid ühendamist ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga vastavate liitumispunktide valmimisel. Algatamise põhjendused Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Planeerimisotsuste puhul on tegemist eelkõige kaalutlusotsustega, mille eesmärgiks on anda otsustajale iga üksikjuhtumi puhul võimalus konkreetses olukorras sobivaim lahendus leida. Kaalutlusotsuse tegemisele eelneb kaalutlusõiguse teostamine, mille raames tuleb kaaluda ja tasakaalustada vastandlikke ja põrkuvaid huvisid. Nõuded ruumilisele planeerimisele on sätestatud PlanS eraldiseisvate põhimõtetena §-des 8–12. Üheks üldiseks põhimõtteks on huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Lähtudes huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on Kiili Vallavalitsus detailplaneeringu koostamise korraldajana kohustatud planeeringu otsuste tegemisel kaaluma erinevaid huve. Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti. Kvaliteetne ruumiloome Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve. Elamumaa moodustamise mõjud Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumiloome töörühma lõpparuanne): ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi miinimumkriteeriumid; 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris – kõrge kvaliteediga ehituskultuuri edendamine; Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine; PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted; Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise juhend. Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi. Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne. Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „ Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone “ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“). Järgneval joonisel on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal. -9525 3860013 Joonis 3 : Kontrollküsimustiku võrkdiagramm Joonis 3 : Kontrollküsimustiku võrkdiagramm Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome nõuetele. Detailplaneeringu mõjud üldplaneeringust lähtuvalt Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6): atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks; elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise ning teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga. Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju. Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati: uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi; vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste teket piirkonna looduskeskkonnale; uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega; miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks; atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla sotsiaalse ja majandusliku arengu. Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende mõju detailplaneeringu elluviimise puhul. Mõju Tulemus E lukeskkonna kvaliteet ja elamistingimused Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2 . Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m 2 . Positiivne mõju: Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba suuremas osas välja ehitatud ja detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Ei kaasne ehitustegevusega kaasnevat negatiivseid häiringuid. Nabala mõisa krundile raja takse juurde mitu abihoonet (majandushoone 2 tk, kasvuhoone, paviljon 2 tk, prügikastide ja kompostikastide varjualune, lehtla) ning laienda takse olemasolevat abihoonet, mis asub mõisast põhja suunas. M aastikukujunduse põhiprojekti alusel raja takse mitmeid väikevorme/elemente nagu näiteks dekoratiivne bassein, rosaarium, tarbeaed, võreseinu, varikäik, grillala jms. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos uute ajastutruude hoonete rajamisega ja k orrastatud alade suurendamisega . Mõisatalu (ja osaliselt ka Nabala mõisa krundile) rajatakse kroketiplatsi ja tenniseväljaku ning tribüüni koos abihoonega. Planeeritavat tenniseväljakut, kroketiplatsi ja vajalikku varustust soovitakse välja rentida nii hobikorras mängimiseks kui ka võistluste korraldamiseks. K orrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. Negatiivne mõju : Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Lisandu vad mõisakompleksi külaliste auto d . Kontaktvööndis o lemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid. Mõju on ajutise iseloomuga, ehitustegevuse ajal. Üldplaneeringuga määratud haljasala ja parkmetsa maa pole avalikult ligipääsetav . Kokkuvõte: positiivne mõju. M ajandusliku arengu intensiivistumine Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2 . Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m 2 . Positiivne mõju: Nabala mõisa krundile rajatakse juurde mitu abihoonet (majandushoone 2 tk, kasvuhoone, paviljon 2 tk, prügikastide ja kompostikastide varjualune, lehtla) ning laiendatakse olemasolevat abihoonet, mis asub mõisast põhja suunas. Maastikukujunduse põhiprojekti alusel rajatakse mitmeid väikevorme/elemente nagu näiteks dekoratiivne bassein, rosaarium, tarbeaed, võreseinu, varikäik, grillala jms. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos uute ajastutruude hoonete rajamisega ja korrastatud alade suurendamisega. Mõisatalu (ja osaliselt ka Nabala mõisa krundile) rajatakse kroketiplatsi ja tenniseväljaku ning tribüüni koos abihoonega. Planeeritavat tenniseväljakut, kroketiplatsi ja vajalikku varustust soovitakse välja rentida nii hobikorras mängimiseks kui ka võistluste korraldamiseks. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud. Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine (mitte ainult kohalike teenuste tarbimine). Negatiivne mõju: Detailplaneeringuala kontaktvööndis infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid. Mõju on ajutise iseloomuga, ehitustegevuse ajal. Kokkuvõte: pigem positiivne mõju seoses suurenevate kohalike teenuste tarbimisega . Osa n egatiivse i d mõjusid on ajutise iseloomuga ja on võimalik leevendada täiendavate tingimuste seadmisega. U ute elanike tulek piirkonda, suurendab nii valla kui ka teenuse pakkujate tulusid (kulusid) Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2 . Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m 2 . KOV elanike arv ei suurene Positiivne mõju: Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud . Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine (mitte ainult kohalike teenuste tarbimine) . Negatiivne mõju: Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja infrastruktuuri hooldusele. Kokkuvõte: negatiivne mõju seoses KOV kulude kasvuga infrastruktuurile . T ranspordi-ja infrastruktuuri paranemine (halvenemine) Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2 . Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m 2 . Positiivne mõju: Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Ei kaasne ehitustegevusega kaasnevat negatiivseid häiringuid. Detailplaneeringualal suureneb liiklusohutus aga on võimalik seada täiendavad tingimused detailplaneeringus ohutuse suurendamiseks. Negatiivne mõju: Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud infrastruktuuri hooldusele. Kokkuvõte: pigem negatiivne . Osa negatiivseid mõjusid on ajutise iseloomuga ja on võimalik leevendada täiendavate tingimuste seadmisega. Ü histranspordi tasuvuse paranemine Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2 . Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m 2 . Positiivne mõju: Puudub. Negatiivne mõju: Detailplaneeringu lahendus ei näe ette ühistranspordi ega kergliikluse infrastruktuuri parendamist, vaid hoopis suureneb autokasutus ühistranspordi ja jalgsi (ja teiste kergliiklejate) liikumise arvelt. Kokkuvõte: kuna enamus külalisi kasutavad autotransporti on mõju pigem negatiivne. Liikumisvõimaluste ja juurdepääsetavuse paranemine (halvenemine) Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2 . Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m 2 . Positiivne mõju: Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Ei kaasne ehitustegevusega kaasnevat negatiivseid häiringuid. Detailplaneeringualal suureneb liiklusohutus aga on võimalik seada täiendavad tingimused detailplaneeringus ohutuse suurendamiseks. Negatiivne mõju: Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud infrastruktuuri hooldusele. Kokkuvõte: pigem negatiivne KOV võimalikke kulude suurenemisega infrastruktuurile. Osa negatiivseid mõjusid on ajutise iseloomuga ja on võimalik leevendada täiendavate tingimuste seadmisega. Loodusmaastiku asendumine tehismaastikuga (looduskoosluste hävimine) Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2 . Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m 2 . Positiivne mõju: Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba suuremas osas välja ehitatud ja detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Ei kaasne ehitustegevusega kaasnevat negatiivseid häiringuid. Nabala mõisa krundile rajatakse juurde mitu abihoonet (majandushoone 2 tk, kasvuhoone, paviljon 2 tk, prügikastide ja kompostikastide varjualune, lehtla) ning laiendatakse olemasolevat abihoonet, mis asub mõisast põhja suunas. Maastikukujunduse põhiprojekti alusel rajatakse mitmeid väikevorme/elemente nagu näiteks dekoratiivne bassein, rosaarium, tarbeaed, võreseinu, varikäik, grillala jms. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos uute ajastutruude hoonete rajamisega ja k orrastatud alade suurendamisega . Mõisatalu (ja osaliselt ka Nabala mõisa krundile) rajatakse kroketiplatsi ja tenniseväljaku ning tribüüni koos abihoonega. Planeeritavat tenniseväljakut, kroketiplatsi ja vajalikku varustust soovitakse välja rentida nii hobikorras mängimiseks kui ka võistluste korraldamiseks. K orrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. Negatiivne mõju: Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba välja ehitatud ja detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Lisanduvad mõisakompleksi külaliste autod. Kontaktvööndis olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid. Mõju on ajutise iseloomuga, ehitustegevuse ajal. Üldplaneeringuga määratud haljasala ja parkmetsa maa pole avalikult ligipääsetav. Kokkuvõte: pigem positiivne mõju seoses k orrastatud alade suurendamisega ja kogu küla elukeskkon na parendamisega. Maastiku killustumine Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2 . Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m 2 . Positiivne mõju: Nabala mõisa krundile rajatakse juurde mitu abihoonet (majandushoone 2 tk, kasvuhoone, paviljon 2 tk, prügikastide ja kompostikastide varjualune, lehtla) ning laiendatakse olemasolevat abihoonet, mis asub mõisast põhja suunas. Maastikukujunduse põhiprojekti alusel rajatakse mitmeid väikevorme/elemente nagu näiteks dekoratiivne bassein, rosaarium, tarbeaed, võreseinu, varikäik, grillala jms. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos uute ajastutruude hoonete rajamisega ja korrastatud alade suurendamisega. Mõisatalu (ja osaliselt ka Nabala mõisa krundile) rajatakse kroketiplatsi ja tenniseväljaku ning tribüüni koos abihoonega. Planeeritavat tenniseväljakut, kroketiplatsi ja vajalikku varustust soovitakse välja rentida nii hobikorras mängimiseks kui ka võistluste korraldamiseks. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. Negatiivne mõju: Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid on ajutised. Kokkuvõte: positiivne mõju seoses k orrastatud alade suurendamisega ja kogu küla elukeskkon na parendamisega. Põllumaastiku ja selle harimise tasuvuse vähenemine Detailplaneeringu alal põllumajandusmaastik puudub. Kokkuvõte: mõju puudub. Maaparandussüsteemide rikkumine Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2 . Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m 2 . Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Planeeringulahenduse koostamisse kaasata vajadusel maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist. Kinnisvaraarenduse muutumine valdavaks maakasutuseks – söötis kõlvikud Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2 . Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m 2 . Positiivne mõju: Ei toimu suuremahulist kinnisvara arendamist . Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos uute ajastutruude hoonete rajamisega ja korrastatud alade suurendamisega. K orrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. Negatiivne mõju: Puudub. Kokkuvõte: p ositiivne mõju . Ehitusalade stiihiline areng Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2 . Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m 2 . Positiivne mõju: Ei toimu suuremahulist kinnisvara arendamist. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos uute ajastutruude hoonete rajamisega ja korrastatud alade suurendamisega. K orrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. Negatiivne mõju: Puudub. Kokkuvõte: positiivne mõju . Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri rajamise vajadus – suur koormus valla eelarvele Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2 . Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m 2 . Positiivne mõju: Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud. Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine (mitte ainult kohalike teenuste tarbimine). Negatiivne mõju: Suurenevad KOV sotsiaalse infrastruktuuri kulud. Kasvava elanike arvuga vallal on vaja teha järjest suuremaid kulutusi haridusasutuste ehitamiseks ja ülalpidamiseks. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja infrastruktuuri hooldusele. Kokkuvõte: pigem negatiivne mõju seoses KOV kulude kasvuga. Võimalik loodusliku reljeefi muutmine, mõjud pinnasele (mõju avaldavad transport, pinnasetööd, ehitusprahi laokile jätmine) Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2 . Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m 2 . Positiivne mõju: Ei toimu suuremahulist kinnisvara arendamist. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos uute ajastutruude hoonete rajamisega ja korrastatud alade suurendamisega. K orrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. Negatiivne mõju: Detailplaneeringuala kontaktvööndis infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Ehitustegevust ei toimu ja ei soodusta majanduslikku arengut. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid on ajutised. Kokkuvõte: Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist. Pinna-ja põhjavete reostusohu suurenemine Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2 . Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m 2 . Positiivne mõju: ÜVK- ga liitumi ne on kohustuslik. Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate ehitus tingimuste seadmisega. Ökoloogiliste protsesside kulg võib olla takistatud Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2 . Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m 2 . Positiivne mõju: Ei toimu suuremahulist kinnisvara arendamist. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos uute ajastutruude hoonete rajamisega ja korrastatud alade suurendamisega. K orrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. Negatiivne mõju: Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja infrastruktuuri hooldusele. Kokkuvõte: Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist. Radoonioht siseõhus Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2 . Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m 2 . Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate ehitus tingimuste seadmisega. Võimalik visuaalne reostus Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2 . Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m 2 . Positiivne mõju: Ei toimu suuremahulist kinnisvara arendamist. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos uute ajastutruude hoonete rajamisega ja korrastatud alade suurendamisega. K orrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. Negatiivne mõju: Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Kokkuvõte: pigem positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Võimalik keskkonnakvaliteedi paranemine ning valla tuntuse ja maine tõus Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2 . Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m 2 . Positiivne mõju: Ei toimu suuremahulist kinnisvara arendamist. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos uute ajastutruude hoonete rajamisega ja korrastatud alade suurendamisega. K orrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud. Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine (mitte ainult kohalike teenuste tarbimine). Negatiivne mõju: Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Kokkuvõte: positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Loodusressursside tarbimise suurenemine Detailplaneeringuga eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2 . Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m 2 . Positiivne mõju: Ei toimu suuremahulist kinnisvara arendamist. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos uute ajastutruude hoonete rajamisega ja korrastatud alade suurendamisega. K orrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud. Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine (mitte ainult kohalike teenuste tarbimine). Kokkuvõte: p igem positiivne mõju. ÜVK- ga liitumine on kohustuslik. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 6 : Detailplaneeringu mõjud. Lähtudes tabelis 6 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mitmed negatiivsed mõjud ja on ka positiivseid mõju sid kuid positiivsed mõjud ületavad negatiivseid . Lähtudes eelnevast saab väita, et Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele suurema ehitusõiguse määramine vastab suuremas osas kvaliteetsele ruumiloomele ja võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Kokkuvõtvalt Lähtudes eelnevast saab väita, et Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine vastab suuremas osas kvaliteetsele ruumiloomele sest: K oostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek luua elamumaadele uued, tänapäevased tingimused on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome nõuetele . T abelis 6 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mitmed negatiivseid mõjusid, siiski positiivsed mõjud ületavad negatiivseid . D etailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) on juba suuremas osas välja ehitatud ja detailplaneeringuga olemasolevat infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Ei kaasne ehitustegevusega kaasnevat negatiivseid häiringuid . Nabala mõisa krundile rajatakse juurde mitu abihoonet (majandushoone 2 tk, kasvuhoone, paviljon 2 tk, prügikastide ja kompostikastide varjualune, lehtla) ning laiendatakse olemasolevat abihoonet, mis asub mõisast põhja suunas . Mõisatalu (ja osaliselt ka Nabala mõisa krundile) rajatakse kroketiplatsi ja tenniseväljaku ning tribüüni koos abihoonega. Planeeritavat tenniseväljakut, kroketiplatsi ja vajalikku varustust soovitakse välja rentida nii hobikorras mängimiseks kui ka võistluste korraldamiseks . M aastikukujunduse põhiprojekti alusel rajatakse mitmeid väikevorme/elemente nagu näiteks dekoratiivne bassein, rosaarium, tarbeaed, võreseinu, varikäik, grillala jms. Ü mbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos uute ajastutruude hoonete rajamisega ja korrastatud alade suurendamisega. Korrastatud alade suurendamisega luuakse turvalisem elukeskkond. Suureneb kohalike teenuste hulk . Ei toimu suuremahulist kinnisvara arendamist. V õimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maastikuarhitekt ja vajadusel maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise olulised põhjused Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline. Milline on põhjaveeressurss Kiili vallas? Kiili vallas on kinnitatud põhjaveevarud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ (edaspidi käskkiri). Käskkirjaga on Kiili vallas kinnitatud põhjavee prognoosvaru Ordoviitsium-Kambriumi (edaspidi O-C) vee kihis 800 m3/ööp ning Kambrium Vendi (edaspidi C-V) veekihis 500 m3/ööp. Põhjaveevarud Kiili vallas on kehtestatud aastani 2030. Peale OÜ Kiili KVH omab Kiili vallas kehtivat veeluba O-C veekihist veevõtuks veel Nabala Põllumajanduse OÜ. Kas põhjaveeressurssi suurendamine Kiili vallas on võimalik? Veeseaduse 7. peatüki esimene jagu reguleerib põhjaveevarude hindamist ja kehtestamist. Põhjaveevarusid on võimalik ümber hinnata veeseaduse § 206 lg 2 ning lg 3 toodud juhtudel. Põhjaveevarude ümberhindamise tulemusena on võimalik varasemalt kehtestatud põhjaveevarude hulka muuta. Põhjaveevarude hindamiseks tehakse vastavalt veeseaduse § 204 lg 5-le hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist koordineerib Keskkonnaministeerium, ja koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse põhjaveekomisjonile. Põhjaveevarude hindamise või ümberhindamise tellib isik, kes on huvitatud nende määramisest või muutmisest. Põhjaveevarude hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist (veeseadus § 204 lg 6). Vastavalt eelmainitud uuringuaruande põhjal annab soovituse põhjaveekomisjon valdkonna eest vastutavale ministrile põhjaveevaru kehtestamiseks. Valdkonna eest vastutav minister ei kehtesta põhjaveevaru , kui esineb veeseaduse § 205 lg 4- s toodud asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt ei ole hetkel võimalik Kiili valla põhjaveevarude suurendamise võimalikkuse kohta selget vastust anda. Vastava otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister koostatud põhjaveevarude uuringu aruande põhjal, tuginedes põhjaveekomisjoni soovitustele. Eesmärgiga täpsustada kehtestatud detailplaneeringutes fikseeritud ja menetluses olevate detailplaneeringutega kavandatava veevõtu vastavust kinnitatud prognoosvarule viis Kiili KVH OÜ läbi kontrollarvutuse. Kontrollarvutuse koostamisel liideti kokku 2024.a. veelubadega O-C ja C-V puurkaevudest prognoositava tegeliku veevõtu kogused ja veekogused, mis on kehtestatud detailplaneeringutes fikseeritud (lubatud). Kontrollarvutuse käigus selgus, et Kiili vallale eraldatud põhjaveevaru (1300 m3/d) katab hetke tegeliku veetarbimise (~847 m3/d), kuid ei kata kogu Kiili KVH OÜ tegevuspiirkonnas asuvate kehtestatud detailplaneeringutega fikseeritud veevajadust. Tulenevalt kontrollarvutusest on puudujääk ~388 m3/ d. Kui arvestusse lisada ka hetkel menetluses olevad detailplaneeringud, on puudujääk ~703 m3/ d. Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline. Tuleb arvestada, et veeressurss on elutähtis teenus ja kui sellise tempoga edasi mahtusid eraldada, võime ühel päeval olla olukorras, kus vett enam ei jätku. Hetkel on esmane prioriteet tagada senistele klientidele ja väljastatud mahtudele vastav ressurss, seda ka erinevatel tarbimisperioodidel, sh suvel. Detailplaneeringu menetlus 20 .0 6 .2025 – Kiri nr 8-1/ 1484 . Taotluse esitamine. 10 . 0 9 .202 5 – Kiili Vallavolikogu komisjoni koosolek. Kiili Vallavolikogu komisjon kiitis eskiislahenduse heaks. Otsus Lähtuvalt eeltoodust algatab Kiili Vallavolikogu Nabala küla Nabala mõisa (DP0384) detailplaneeringu (vastavalt 20 . 0 6 .202 5 kirjaga nr 8-1/ 1484 edastatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekule). Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt
Aleksandri põik 5
Aleksandri põik 3
Aleksandri põik 1
Aleksandri põik Aleksandri põik 14
Aleksandri põik 2
Aleksandri põik 12
Aleksandri põik 10
Aleksandri põik 8
Aleksandri põik 6
Aleksandri põik 4
Mõisatalu
Pääsukese tee 16
Pääsukese tee 10a
Pääsukese tee 18
Pääsukese tee 12
Pääsukese tee 14
Pääsukese tee 10
Nabala mõis
Pääsukese tee T3
Pääsukese tee 17
Pääsukese tee 21
Pääsukese tee 19
Mõisatalu
Pääsukese tee 23 Pääsukese tee 6a
Pääsukese tee 15
Pääsukese tee 6
Pääsukese tee
Pääsukese tee 13
Pääsukese tee 4
Mõisatalu
Pääsukese tee 11
Pääsukese tee 13a
Pääsukese tee T2
Pääsukese tee 7
Pääsukese tee 11a
Pääsukese tee 2a
Pääsukese tee 5 Pääsukese tee 2
Pääsukese tee 9
Pääsukese tee 7a
Pääsukese tee 3
Pääsukese tee 1
Jõeääre
Külakeskuse
Ööbikusalu
Vana-Mõisatalu
Vana-Mõisatalu
NABALA MÕISA JA MÕISATALU
MAAÜKSUSTE
DETAILPLANEERINGU
ESKIISJOONIS
3.0
6
7.0
5 9.0
6.5
4.4
2.4
5.8
4
3
2
4.00
4.00
P4
7
4.70
3.00
P5
7.00
+1 inva
4.00
16
1
2.0
9
5.0 10
14 433 m2 EP100%
1 11,3 / 4,5
2/1
1 / 10 950 m2* 11
Võresein
Linnu joogikoht
Võresein
8
d250
4.00
d110
Ümberpaigutatav
olemasolev
mänguvahend
14
TINGMÄRGID:
EKSPLIKATSIOON: 5.0
d250
Kontaktvööndis asuva katastriüksuse piir
Krundi piir 1 Olemasolev mõisa peahoone
Olemasolev hoone 2 Olemasolev/laiendatav abihoone (majandushoone)
23.0
d110
Planeeritav hoone/hoone osa 3 Olemasolev abihoone (garaaž/majandushoone) 12
Hoonestusala piir 4 Olemasolev abihoone (kasvuhoone)
5.00
Olemasolev aed 5 Planeeritav abihoone (majandushoone)
Likvideeritav/ümberistutatav puu Planeeritav abihoone (majandushoone)
16
6 13 d110
d250
Planeeritud paneelaed (tenniseväljakul) 6.9
P8
4.5
7 Planeeritav abihoone (kasvuhoone)
Planeeritud aed (lippaed, betoonpostidega)
8 Planeeritav abihoone (paviljon)
P8 Parkimiskohtade arv
9 Planeeritav abihoone (prügikonteinerid ja kompostikastid)
Planeeritav parkimiskoht 6521 m2 Ä100%
15
Olemasolev juurdepääs
10
11
Planeeritav abihoone (lehtla)
Planeeritav abihoone (paviljon)
2 7 / 4,5
1 /1
1 /1 150 m2
d250
Planeeritav juurdepääs 12 Planeeritav abihoone (tribüün+abiruumid)
Olemasolevad puud (viljapuud, okaspuud, lehtpuud) 13 Planeeritav abihoone (majandushoone)
Planeeritavad puud (okaspuud, viljapuud, lehtpuud) 14 Planeeritav kroketi plats 4.00 d110
15 Planeeritav tenniseväljak
Olemasolevad tehnovõrgud 16 Planeeritav parkla
4.00
Olemasolev veetorustik
Olemasolev kanalisatsioonitorustik
Liugvärav
Olemasolev madalpingekaabel
Olemasolev sidekaabel
Olemasolev drenaazitorustik
Krundi kasutamise tingimused
Määratav ehitusõigus
Krundi koormusindeks (KKKI)
Korterite/elamuühikute arv (tk)
Krundi koha-aadressi ettepanek
Krundi planeeritud suurus (m2)
Krundi kasutamise sihtotstarve
Katastriüksuse sihtotstarve ja
katastriüksuse sihtotstarvete
Suurim hoonete kõrgus (m)
ja osakaal (%) DP liikides
Hoonetealune pind (m2)
Suletud brutopind (m2)
(põhihoone/abihoone)
Hoonete korruselisus
Krundi planeeritud suurus (m2)
Hoonete arv krundil
(kõrgus maapinnast)
Arhitektuurinõuded
(põhi-/abihoone)
Suurim hoonete kõrgus (m) (põhi-/abihoone)
osakaal (%)
kaupa
Suurim korruselisus (põhi-/abihoone)
14433m2 EP100%
Pos nr
1 9 / 4,5
2/1
1 / 10 950m2
MÄRKUSED:
- Geodeetilise alusplaani on koostaniud Radiaan OÜ detsembris 2024.a., töö nr 2635G24;
Elamumaa Üksikelamu maa - Detailplaneeringu aluseks on osaliselt kasutatud KIVISILLA OÜ maastikukujunduse
Pos 1 Nabala mõis 14 433 1 /10 950 2 / 1 11,3 1420 1 - täpsustub
100% (EP) 100% Suurim hoonealune pind (m2) põhiprojekti, töö nr. 28-22, 07.02.2023.
Hoonete arv krundil (põhi-/abihoone)
Pos 2 Mõisatalu 6521 1/1 150 1/1 7 Ärimaa 100% vt. seletuskirja 150 - - täpsustub Krundi kasutamise sihtotstarve ja osakaal (%) * millest planeeritud hoonete ja juurdeehitiste maht ca 280 m2.
NABALA KÜLAS NABALA MÕIS JA MÕISATALU MAAÜKSUSTE
DETAILPLANEERING
ASUKOHT: Nabala mõis ja Mõisatalu, Nabala küla, Kiili vald, Harju maakond
TELLIJA: Kiili Vallavalitsus
Aadress: Nabala tee 2a, Kiili alev, Kiili vald, 75401
E-mail:
[email protected]
Tel: 6790260
DP KOOSTAJA: Paabor Projekt OÜ
Aadress: Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald, Tartu maakond
Pr. Juht: Gerly Toomeoja
Arhitekt tase: volitatud maastikuarhitekt tase 7
E-mail:
[email protected]
Tel: 5358 6223
TÖÖ NR: 24-03
HUVITATUD ISIK: Maie Matšenas
2025
2
SISUKORD
1. Planeeringuala ülevaade ...................................................................................................... 3
2. Kontaktvööndi analüüs ....................................................................................................... 4
3. Planeeringulahendus ........................................................................................................... 4
3.1 Krundijaotus ............................................................................................................... 4
3.2 Hoonestusala .............................................................................................................. 4
3.3 Krundi soovitud ehitusõigus....................................................................................... 4
3.4 Liikluslahenduse skeem ning parkimise lahendus ..................................................... 5
3.5 Haljastuse lahendus .................................................................................................... 5
3.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 5
3.6.1 Olemasolev ............................................................................................................. 5
3.6.2 Planeeritud .............................................................................................................. 5
4 Üldplaneeringule vastavus ja põhjendused ......................................................................... 5
3
1. Planeeringuala ülevaade
Planeeritav ala asub Kiili vallas Nabala külas. Planeeringualasse kuuluvad Nabala mõis
(30401:003:0240) ja Mõisatalu (30401:003:0021) katastriüksused. Nabala mõis
katastriüksuse pindala on 14 433 m2 ja sihtotstarbeks on elamumaa 100%. Mõisatalu
katastriüksuse pindala on 6521 m2 ning selle sihtotstarve on maatulundusmaa 100%.
Kinnitatud teated mõisa asumisest Nabala külas räägivad aastast 1475.
Planeeringualal asuvad järgmised kitsendused:
• Sidekaabli kaitsevöönd 1 m kummalegi poole
• Elektri madalpingekaabli kaitsevöönd 1 m kummalegi poole
• Elektriõhuliini 1-20 kV kaitsevöönd 10 m kummalegi poole
• Ühisveetorustiku kaitsevöönd 2 m kummalegi poole
• Ühiskanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m kummalegi poole
• Avalikult kasutatava tee (11115 Kurna-Tuhala tee) kaitsevöönd 30 m kummalegi
poole
• Avalikult kasutatava tee (11151 Tõdva-Nabala tee) kaitsevöönd 30 m kummalegi
poole
• Kinnismälestise (Kultusekivi) kaitsevöönd r = 50 m
Kehtiva üldplaneeringu järgselt asub planeeringuala väikeelamumaa maa-alal ja osaliselt
haljasala ja parkmetsa maa-alal. Koostamisel oleva üldplaneeringu järgselt asub Nabala
mõis katastriüksus väike-elamu maa alal ja Mõisatalu katastriüksus ärimaa juhtotstarbega
alal.
Skeem 1. Kehtiv üldplaneering
Nabala mõis katastriüksus on hoonestatud ja sellel asub hetkel mõisa hoone ja 3 abihoonet
(abihoone, kuur, kasvuhoone). Mõisatalu katastriüksus ei ole hoonestatud, kuid alustatud
on tenniseväljaku ja kroketiplatsi ehitusega.
4
2. Kontaktvööndi analüüs
Planeeringualaga piirnevad transpordimaa, elamumaa ja tootmismaa sihtotstarbega
katastriüksused. Lähialal asuvad peamiselt üksikelamud ning kaks korterelamut. Nabala
küla tiheasustusalas on ka kolm ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega katastriüksust
millel pole hoonestust. Planeeringuala omab head ühendust teedevõrguga ning sellel on hea
juurdepääs sõiduteedelt kolmest küljest – peamine juurdepääs on riigiteelt 11115 Kurna-
Tuhala tee, lisaks on mahasõit rajatud Mõisatalu katastriüksuse lõunapiirile riigiteelt 11151
Tõdva-Nabala tee ning kolmas mahasõit on munitsipaalomandis olevalt Pääsukese teelt
planeeringuala läänepiiril.
Nabala küla tiheasustusalal pole peale Külakeskuse katastriüksusel asuva mänguväljaku ja
Kuldnoka tee 1 palliplatsi rohkem vaba aja veetmise võimalusi. Detailplaneeringu järgselt
on plaanis parandada piirkonna aktiivse vaba aja veetmise võimalusi tenniseväljaku ja
kroketiplatsi rajamisega.
3. Planeeringulahendus
3.1 Krundijaotus
Detailplaneeringuga ei kavandata katastriüksuste jagamist. Olemasolevaid piire ei muudeta.
3.2 Hoonestusala
Hoonestusala määratakse Nabala mõis katastriüksusele. Riigitee poolt on hoonestusala
planeeritud teekatte piirist 30 m kaugusele, põhja poolt Nabala kergliiklustee katastriüksusega
piirnevas küljes 2 m ning ülejäänud osas 4 m kaugusele katastriüksuse piirist. Mõisatalu
katastriüksusele hoonestust ei planeerita ja hoonestusala ei määrata.
3.3 Krundi soovitud ehitusõigus
Pos nr Pos 1 Pos 2
krundi kasutamise
elamumaa ärimaa
sihtotstarve või sihtotstarbed
hoonete suurim lubatud arv
11 2
krundil
hoonete suurim lubatud
950 m2* 150 m2
ehitisealune pind
hoonete suurim lubatud põhihoonel 11,3 m
Tribüünil 7 m, abihoonetel
kõrgus (olemasoleva mõisahoone
4,5 m
kõrgus), abihoonetel 4,5 m
*Millest planeeritud hoonete ja juurdeehitiste maht ca 280 m2.
Krundile Pos 1 planeeritakse rajada juurde 7 abihoonet (majandushoone 2 tk, kasvuhoone,
paviljon 2 tk, prügikastide ja kompostikastide varjualune, lehtla) ning laiendada olemasolevat
abihoonet, mis asub mõisast põhja suunas. Lisaks on planeeritud maastikukujunduse
põhiprojekti alusel rajada mitmeid väikevorme/elemente nagu näiteks dekoratiivne bassein,
rosaarium, tarbeaed, võreseinu, varikäik, grillala jms. Krundile Pos 2 (ja osaliselt ka krundile
Pos 1) planeeritakse rajada kroketiplats ja tenniseväljak ning 2 hoonet (tribüün koos abihoonega
ning eraldi abihoone). Krundil Pos 2 saab rentida tenniseväljakut, kroketiplatsi ja vajalikku
varustust nii hobikorras mängimiseks kui ka saab seal võistlusi korraldada. Hoonete
eskiislahendused on esitatud lisades.
5
3.4 Liikluslahenduse skeem ning parkimise lahendus
Planeeringualale on kolm olemasolevat juurdepääsu - riigiteelt 11115 Kurna-Tuhala tee,
riigiteelt 11151 Tõdva-Nabala tee ning munitsipaalomandis olevalt Pääsukese teelt. Planeeritud
on säilitada mahasõidud riigiteedelt, rekonstrueerida Pääsukese tee mahasõit ja juurdepääsutee
ning rajada Pääsukese tee katastriüksuselt planeeringuala loodeosasse üks lisanduv
juurdepääsutee.
Planeeritud on rajada planeeringualale 3 parkimisala (Pos 1 kaks parkimisala ja Pos 2 krundile
1), milles on kokku 18 parkimiskohta.
3.5 Haljastuse lahendus
Maastikukujunduse põhiprojekti on koostanud ettevõte OÜ Kivisilla, projekti tunnus 2822, töö
nr 28-22, kuupäev 07.02.2023.
3.6 Tehnovõrkude lahendus
3.6.1 Olemasolev
Nabala mõisa katastriüksusel on olemasolevad ühendused elektrivõrguga, sidevõrguga ning
ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga. Lisaks on kroketiplatsi ja tenniseväljaku alla
paigaldatud drenaaž, et oleks võimalik rajada kunstmuruväljakud. Olemasolevad ühendused
säilivad ja neid ei ole planeeritud likvideerida ega rekonstrueerida.
3.6.2 Planeeritud
Planeeritud ei ole uusi ühendusi elektri-, side ega ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga.
Planeeritud on planeeringuala siseselt rajada välisvalgustust õueala hubasemaks ja
turvalisemaks muutmiseks..
4 Üldplaneeringule vastavus ja põhjendused
Kehtiv üldplaneering lubab väikeelamumaal rajada kuni 3 abihoonet, antud detailplaneeringuga
tehakse ettepanek planeeringualal muuta suurimat lubatud hoonete arvu 10-ni. Nabala mõis ei
ole klassikalises mõttes ühepereelamu vaid mõisakompleks, seega vajab mõisale kohaselt
abihooneid vastavalt mõisamajandamise vajadusele. Planeeritud hooned on ehitisealuselt
pinnalt 8-69 m2, seega ei ole tegemist suurte hoonetega. Planeeritud hoonete ja rajatiste ning
väikevormide/elementide rajamine on põhjendatud ning üldtulemus on harmooniline ja
kooskõlas mõisa hoonega. Planeeringulahenduse elluviimisel tõstetakse Nabala mõisa
populaarsust külastajate seas ning lisanduvad renditavad kroketi ja tenniseväljakud annavad
lisandväärtust aktiivse vaba aja veetmise näol nii külastajatele kui ka piirkonna elanikele.
Lisa 5 Kiili Vallav olikogu xx.xx.202 6 otsuse nr xx juurde NABALA KÜLA NABALA MÕISA DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Üldandmed Detailplaneeringu nimetus : Nabala küla Nabala mõisa detailplaneering (DP03 8 4 ). Kehtivad planeeringud Planeeritaval maa-alal kehtib: Kiili valla üldplaneering Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Nabala külas . Planeeringuala suurus on 20954 ,0 m² . Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1. Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 Nabala mõis 14433.0 30401:003:0240 Elamumaa 100% 2 Mõisatalu 6521.0 30401:003:0021 Maatulundusmaa 100% Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 : Planeeritava maa-ala katastriüksused Detailplaneeringu eesmärk D etailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta. Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m 2 . Vastavalt taotlusele planeeritakse Nabala mõisa krundile rajada juurde mitu abihoonet (majandushoone 2 tk, kasvuhoone, paviljon 2 tk, prügikastide ja kompostikastide varjualune, lehtla) ning laiendada olemasolevat abihoonet, mis asub mõisast põhja suunas. Lisaks on planeeritud maastikukujunduse põhiprojekti alusel rajada mitmeid väikevorme/elemente nagu näiteks dekoratiivne bassein, rosaarium, tarbeaed, võreseinu, varikäik, grillala jms. Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m 2 . Mõisatalu (ja osaliselt ka Nabala mõisa krundile) tohib rajada kroketiplatsi ja tenniseväljaku ning tribüüni koos abihoonega. Planeeritavat tenniseväljakut, kroketiplatsi ja vajalikku varustust soovitakse välja rentida nii hobikorras mängimiseks kui ka võistluste korraldamiseks. Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik parkimisvajadused tuleb lahendada planeeritavate kruntide piires. Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maastikuarhitekt ja vajadusel maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist . Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva otsuse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4. Käesolev detailplaneering sisalda b Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Planeeringu ajakava Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel. Toiming Ajaskaala I aasta II aasta III aasta Detailplaneeringu algatamine x Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x Detailplaneeringu kooskõlastamine x x Detailplaneeringu vastuvõtmine x Detailplaneeringu avalikustamine x Detailplaneeringu heakskiitmine x Detailplaneeringu kehtestamine x Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 : Detailplaneeringu ajakava. Lähteseisukohtade koostamise alused kehtivad õigusaktid arengukavad ja -strateegiad planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd, mürauuringud). Eesti standardid Detailplaneeringu materjalide koostamise nõuded Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut; Detailplaneeringu materjalide koostamisel lähtuda „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu esitamise, koostamise ning vormistamise juhendist“ Täiendavad tingimused: drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele. Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus , sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi . Vajadusel kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ; vee- ja kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja ja keskkonnasäästlikele tingimustele ; küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele; teed ja tänavad: Juurdepääs lahendada kas Pääsukese Teelt, 11151 Tõdva-Nabala tee lt või 11115 Kurna-Tuhala tee lt . Vajadusel kaasata teedespetsialist ; p laneeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maastikuarhitekt . Esitada kvaliteetse avaliku ruumi loomise põhimõtted. Koostatakse säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamise ja loomise (ruumiloome) põhimõtted ja suunised eesmärgiga muuta olemasolev elukeskkond pikas vaates võimalikult paljudele paremaks. Avaliku ruumi osa on loodavad üldkasutatavad alad ja tänavate maa-alad. Arvamuste küsimine Planeering kooskõlastatakse (planeerimisseadus § 133 lg 1): Põhja päästekeskusega ; Transpordiametiga ; Muinsuskaitseametiga . Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1): planeeringust huvitatud isikult; planeeritavate tehnovõrkude valdajatega; vajadusel teistelt puudutatud isikutelt. Lähteseisukohtade kehtivus Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 3 aastat. Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada. Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt
1
Paabor Projekt OÜ
Reg nr: 14260182
Malli tn 3
Lombi küla, Tartu vald
Tel: +372 5358 6223
E-mail:
[email protected]
NABALA KÜLAS ASUVATE NABALA MÕISA JA
MÕISATALU KATASTRIÜKSUSE
DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAVATE
TEGEVUSTE KESKKONNAMÕJU EELHINNANG
Tellija: Maie Matšenas
Eelhinnangu koostas: PAABOR PROJEKT OÜ
Marlen Paabor
/allkirjastatud digitaalselt/
TARTU 2026
2
Sisukord
1. Tegevuse asukoht ja töö eesmärk .....................................................................................................3
2. Keskkonnamõju hindamise vajalikkus .............................................................................................4
3. Kavandatav tegevus ..........................................................................................................................5
3.1 Tegevuse iseloom ja maht ...........................................................................................................5
3.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna
praeguste ja planeeritavate tegevustega ..........................................................................................10
3.3 Ressursside kasutamine ............................................................................................................ 11
3.4 Tegevuse energiakasutus...........................................................................................................12
3.5 Tegevusega kaasnevad tegurid..................................................................................................12
3.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine .................................................................................12
3.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ...........................................13
3.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht ...................................13
4. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond .................................................................13
4.1 Maakasutus ...............................................................................................................................13
4.2 Loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime .............................................13
4.3 Keskkonna vastupanuvõime .....................................................................................................14
4.3.1 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja kaldad, merekeskkond ........................14
4.3.2 Pinnavormid, maastik ........................................................................................................14
4.3.3 Metsad ................................................................................................................................14
4.3.4 Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrgustiku alad ..................................................14
4.3.5 Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada ...............14
4.3.6 Tiheasustusalad ja elanikkond............................................................................................14
4.3.7 Kultuuri või arheoloogilise väärtusega alad ......................................................................15
4.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond .................................................................................15
5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ..............................................................................................16
6. Eelhinnangu järeldus ......................................................................................................................17
3
ÜLDINFO
Töö nimetus: Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksuste detailplaneeringuga
kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnang
Objekti asukoht: Nabala mõis ja Mõisatalu, Nabala küla, Kiili vald, Harju maakond
Töö eesmärk: Töö eesmärk on detailplaneeringuga kavandatavatele tegevustele eelhinnangu
koostamine, selgitamaks välja, kas tegemist on olulise keskkonnamõjuga ning kas on vajalik
detailplaneeringu koostamisel läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Töö tellija: Maie Matšenas,
[email protected]
Töö koostas: Paabor Projekt OÜ, Marlen Paabor,
[email protected], tel 53586223
Koostaja teadmised:
• Tartu Ülikool, 2024-2025 mikrokraad „Planeerimine ja keskkond“, õppeained „Loodusvarad
ja nende säästlik majandamine (LOOM.02.122)“ mahus 4 EAP ja „Keskkonna- ja sotsiaalse
mõju hindamine (LOOM.02.164)“ mahus 3 EAP.
• Tallinna Tehnikaülikool, 2012-2017 integreeritud õpe 5a „Keskkonnatehnika õppekava
maastikudisain peaerialal“, õppeained „Keskkonnakaitse (NTK0020)“ mahus 4 EAP,
„Keskkonnapsühholoogia (NTM0040)“ mahus 3 EAP, „Keskkonnamõju hindamine
(NTM0620)“ mahus 3 EAP.
Koostaja omab piisavat pädevust ja asjakohaseid teadmisi keskkonnamõju eelhinnangu koostamiseks
vastavalt KeHJS ja vastava juhendi nõuetele.
1. Tegevuse asukoht ja töö eesmärk
1.1. Tegevuse asukoht ja töö eesmärk
Käesolev eelhinnang on koostatud Maie Matšenas tellimusel. Töö eesmärk on algatamisel oleva
Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksuste detailplaneeringuga kavandatavatele
tegevustele eelhinnangu koostamine, selgitamaks välja, kas tegemist on olulise keskkonnamõjuga
ning kas on vajalik detailplaneeringu koostamisel läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine
(edaspidi KSH). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja
Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine.
Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta.
Käsitletav ala asub Kiili vallas Nabala külas. Planeeringualasse kuuluvad Nabala mõis
(30401:003:0240) ja Mõisatalu (30401:003:0021) katastriüksused. Nabala mõis katastriüksuse
pindala on 14 433 m2 ja sihtotstarbeks on elamumaa 100%. Mõisatalu katastriüksuse pindala on
6521 m2 ning selle sihtotstarve on maatulundusmaa 100% (vt asukohta joonis 1).
EELISE andmetel on Nabala mõis (304:MOA:003) pärandkultuuri objekt (tüüp mõisaarhitektuuri
objektid). Nabala mõis on rajatud 15. sajandil. Vanabalti poolkelpkatusega mõisahoone on ehitatud
arvatavalt 18. saj lõpul. 1991. a renoveerimise käigus lisati hoonele sammastega palkon. Objektist
või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%.
4
Joonis 1. Asukohaskeem (Maa-ja Ruumiamet 10.01.2026)
2. Keskkonnamõju hindamise vajalikkus
Eelhinnang annab informatsiooni, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju.
Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 mõistes. KSH pole seega otseselt
kohustuslik.
KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist kaaluda
ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse §142 lõikes 1
punktis 1 või 3 sätestatud juhul (üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik
muutmine või muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu
muutmine). Planeerimisseaduse § 142 lg 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda keskkonnamõju eelhinnang ja kaaluda
keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6
kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Vastavalt KeHJS § 61 lg 5 kehtestab eelhinnangu täpsustatud nõuded valdkonna eest vastutav
minister. Seega käesolev töö on koostatud Keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31
„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ alusel. Töö koostamisel on jälgitud Keskkonnaministeeriumi
poolt 2017.a. koostatud juhendit „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend“.
Lähtuvalt KeHJS § 33 lg 6 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel
enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha
võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktis 1 ja 2 ning lõikes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumite alusel tehtud
otsuse eelnõu.
5
3. Kavandatav tegevus
3.1 Tegevuse iseloom ja maht
Katastriüksuse omaniku soov on suurendada katastriüksusel suurimat lubatud ehitiste arvu,
rekonstrueerida olemasolevaid hooneid, rajada abihooneid, korrastada mõisa park ja rajada sinna
lisanduvaid teeradasid ning spordirajatisi. Krundile Pos 1 planeeritakse rajada juurde 7 abihoonet
(majandushoone 2 tk, kasvuhoone, paviljon 2 tk, prügikastide ja kompostikastide varjualune, lehtla)
ning laiendada olemasolevat abihoonet, mis asub mõisast põhja suunas. Lisaks on planeeritud
maastikukujunduse põhiprojekti alusel rajada mitmeid väikevorme/elemente nagu näiteks
dekoratiivne bassein, rosaarium, tarbeaed, võreseinu, varikäik, grillala jms. Mõisatalu
katastriüksusele (ja osaliselt ka Nabala mõis katastriüksusele) planeeritakse rajada kroketiplats ja
tenniseväljak ning 2 hoonet (tribüün koos abihoonega ning eraldi abihoone). Mõisatalu
katastriüksusel saab rentida tenniseväljakut, kroketiplatsi ja vajalikku varustust nii hobikorras
mängimiseks kui ka saab seal võistlusi korraldada.
Planeeringualal asuvad järgmised kitsendused:
• Sidekaabli kaitsevöönd 1 m kummalegi poole
• Elektri madalpingekaabli kaitsevöönd 1 m kummalegi poole
• Elektriõhuliini 1-20 kV kaitsevöönd 10 m kummalegi poole
• Ühisveetorustiku kaitsevöönd 2 m kummalegi poole
• Ühiskanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m kummalegi poole
• Avalikult kasutatava tee (11115 Kurna-Tuhala tee) kaitsevöönd 30 m
• Avalikult kasutatava tee (11151 Tõdva-Nabala tee) kaitsevöönd 30 m
• Kinnismälestise (Kultusekivi) kaitsevöönd r = 50 m
Detailplaneeringu lahendus arvestab kehtivate kaitsevöönditega. Kultuurimälestise kaitsevööndisse
kavandatavad hooned on väikesemahulised ja kerge konstruktsiooniga rajatised, mille kavandamisel
on arvestatud kultuskivi säilimise, nähtavuse ja kultuurilise väärtuse kaitsega.
Joonis 2. Kitsenduste mõjualad (Maa- ja Ruumiamet,27.01.2026)
6
Planeeringualaga piirnevad transpordimaa, elamumaa ja tootmismaa sihtotstarbega katastriüksused.
Lähialal asuvad peamiselt üksikelamud ning kaks korterelamut. Nabala küla tiheasustusalas on ka
kolm ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega katastriüksust millel pole hoonestust. Planeeringuala
omab head ühendust teedevõrguga ning sellel on hea juurdepääs sõiduteedelt kolmest küljest –
peamine juurdepääs on riigiteelt 11115 Kurna-Tuhala tee, lisaks on mahasõit rajatud Mõisatalu
katastriüksuse lõunapiirile riigiteelt 11151 Tõdva-Nabala tee ning kolmas mahasõit on
munitsipaalomandis olevalt Pääsukese teelt planeeringuala läänepiiril.
Nabala küla tiheasustusalal pole peale Külakeskuse katastriüksusel asuva mänguväljaku ja Kuldnoka
tee 1 palliplatsi rohkem vaba aja veetmise võimalusi. Detailplaneeringu järgselt on plaanis parandada
piirkonna aktiivse vaba aja veetmise võimalusi tenniseväljaku ja kroketiplatsi rajamisega.
Maastikukujunduse põhiprojekti on koostanud ettevõte OÜ Kivisilla, projekti tunnus 2822, töö nr 28-
22, kuupäev 07.02.2023. Põhiprojekti järgselt on kavas rajada lisaks abihoonetele ka suuremal hulgal
lisanduvat kõrg- ja madalhaljastust, lisaks rajada erinevaid teeradasid ja parkimisalasid. Teekatted on
dekoratiivkivist, graniitsõelmetest, looduskivist, betoonkivist kui ka murukivist. Kavandatud teede
äärde on ette nähtud välisvalgustus.
7
Joonis 3. Detailplaneeringu algatamise eskiis
8
Joonis 4. Mõisa peahoone eskiislahendus (Arhitektibüroo Allan Strus)
Joonis 5. Olemasolev (laiendatav) abihoone/majandushoone eskiislahendus (Arhitektibüroo Allan Strus)
Joonis 6. Planeeritav abihoone (kasvuhoone)
eskiislahendus (Arhitektibüroo Allan Strus)
Joonis 7. Planeeritav abihoone (prügikastide ja
kompostikastide varjualune) eskiislahendus
(Arhitektibüroo Allan Strus)
9
Joonis 8. Planeeritav abihoone (majandushoone)
eskiislahendus (Arhitektibüroo Allan Strus) Joonis 9. Planeeritav abihoone (paviljon)
eskiislahendus (Arhitektibüroo Allan Strus)
Joonis 10. Planeeritav abihoone (tribüün ja abiruumid)
eskiislahendus (Arhitektibüroo Allan Strus)
Joonis 11. Planeeritav abihoone
(paviljon) eskiislahendus
(Arhitektibüroo Allan Strus)
Joonis 12. Planeeritav abihoone (majandushoone)
eskiislahendus (Arhitektibüroo Allan Strus)
Joonis 14. Planeeritav abihoone (lehtla) eskiislahendus
(Arhitektibüroo Allan Strus)
Joonis 13. Planeeritav abihoone (majandushoone)
eskiislahendus (Arhitektibüroo Allan Strus)
10
3.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna
praeguste ja planeeritavate tegevustega
Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (Kiili Vallavolikogu 16. mai 2013 otsus nr 26 "Kiili valla
üldplaneeringu kehtestamine") asub planeeringuala väikeelamumaa maa-alal ja osaliselt haljasala ja
parkmetsa maa-alal. Koostamisel oleva Kiili valla üldplaneeringu järgselt asub Nabala mõis
katastriüksus väike-elamu maa alal ja Mõisatalu katastriüksus ärimaa juhtotstarbega alal. Lisaks on
koostatavas üldplaneeringus planeeritud rajada Lähtse-Nabala kergliiklustee mis kulgeb paralleelselt
Kurna-Tuhala maanteega (asukoht jääb teisele poole teed). Kuna planeeritud hoonete arv ületab
üldplaneeringus lubatud 2 hoonet üksikelamumaa kohta, on tegemist üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga.
Skeem 1. Kehtiv üldplaneering
Harju maakonnaplaneering 2030+ järgselt
ei asu planeeringuala kultuurimälestise alal,
väärtuslikul maastikul ega looduskaitsealal.
Kavandatava detailplaneeringuga ei nähta
ette muudatusi maakonnaplaneeringus.
Ala jääb Kiili valla ÜVK arengukava
kohaselt Nabala küla reoveekogumisalasse.
Nabala mõis katastriüksus on juba
ühendatud ühisveevärgi ja ühis-
kanalisatsioonisüsteemiga.
Detailplaneeringud naaberaladel (infosüsteemi EVALD, seisuga 21.01.2026 andmetel):
-alast lõuna suunal: „Külakeskuse kinnistu ja lähiala detailplaneering“. Detailplaneeringuga
kavandati Nabala külas 4,26 ha suurusel maa-alal kinnistu moodustamine Külakeskuse ja Vana-
Mõisatalu kinnistust, sihtotstarbe määramine, ehitusõiguse seadmine nelja kuni kahekorruselise
hoone ja spordirajatiste rajamiseks ning heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse, parkimise ja
tehnovõrkudega lahendamine. Detailplaneering on kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16.02.2012
otsusega nr 10. Detailplaneeringut ei ole ellu viidud.
-alast edela suunas: „Pääsukese tee 7 kinnistu detailplaneering“. Detailplaneeringuga kavandati
Nabala külas 0,5 ha suuruse maa-ala kolmeks krundiks jaotamine (2 elamumaa sihtotstarbega krunti
ja 1 transpordimaa sihtotstarbega krunt), moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine ühe
kuni 2-korruselise üksikelamu ja ühe kuni 1-korruselise abihoone ehitamiseks, hoonete suurima
lubatud ehitisaluse pinnaga kuni 300 m2 krundi kohta, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsu teede,
parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneering on kehtestatud Kiili
vallavolikogu 22.01.2015 otsusega nr 2. detailplaneering on ellu viidud.
11
- alast lääne suunas eemal: „Üldplaneeringut muutev Jõeääre detailplaneering“. Detailplaneeringu
eesmärgiks oli Jõeääre katastriüksuse (katastritunnus 30401:001:2632) kruntideks jagamine.
Detailplaneeringuga nähti ette Nabala külakeskme kõrvale 6 elamumaa sihtotstarbega krundi rajamist
olemasoleva kõrghaljastusega alale. 5-le krundile määrati tingimused tiheasustus põhimõttel ja
ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise üksikelamu ja 1 kuni 1-korruselise abihoone püstitamiseks,
ehitisealuse pinnaga krundil kokku kuni 300 m². Ühele moodustatavale krundile määratati tingimused
hajaasustus põhimõttel ja ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise üksikelamu ja 3 kuni 1-korruselise
abihoone püstitamiseks, ehitisealuse pinnaga krundil kokku kuni 500 m². Planeeringu lahendusega
anti suunitlused ala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega
varustamise osas. Detailplaneering on kehtestatud Kiili Vallavolikogu 18.04.2019 otsusega nr 12.
Detailplaneering on osaliselt ellu viidud.
- alast põhja suunas eemal: Uus Sepa maaüksuse detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärgiks oli
Uus Sepa kinnistul oleva elamumaa jagamine kruntideks (4 elamumaa krunti, millest üks oli
ehitusõiguseta) ja lähiümbruse ala piiride korrastamine, et tagada juurdepääs olevale elamule ja
perspektiivsetele elamutele olemas olevalt teelt ja lahendada tuletõrjevee mahuti reaalne kasutamine.
Detailplaneering on kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16.01.2007 otsusega nr 3. Detailplaneering on
ellu viidud.
Kiili valla arengukava 2024-2035 ptk 6.1 all on välja toodud: „Lisaks on vallas tekkimas
sportimisvõimalusi erasektori initsiatiivil, näiteks 2023. aasta sügisel avatav jõusaal Luige Keskuses
või Nabala mõisa spordiplatsid.“, mistõttu planeeritud tegevused toetavad arengukava elluviimist.
Kiili valla territooriumil paikneb mitmeid heitvee väljalaskeid, mis suubuvad otse või kaudselt Vääna
jõkke. Nende hulgas on turbatootmisalade sademe- ja drenaaživee väljalasked, Nabala farmi heitvee
väljalase ning ühe väikese elamugrupi biopuhasti väljalase. Nabala farm asub planeeringualast
ligikaudu 0,5 km kaugusel. Tegemist on olemasolevate, keskkonnalubade alusel toimivate
tegevustega, mille mõju on hinnatud vastavate lubade menetlemisel. Kavandatav detailplaneering ei
ole hüdroloogiliselt ega tehniliselt seotud nimetatud heitvee väljalaskudega ega suurenda nende
koormust.
3.3 Ressursside kasutamine
Maakasutus: Nabala mõisa katastriüksuse pindala on 14 433 m2, millest vaid 487 m2 on looduslik
rohumaa ja ülejäänud osas on tegemist õuealaga. Mõisatalu katastriüksuse pindala on 6521 m2, millest
vaid muu maa on 158 m2 ja ülejäänud osas on tegemist loodusliku rohumaaga. Nabala mõis koos
pargiga on juba pikka aega olnud kasutusel sama funktsiooniga, ning detailplaneeringu
realiseerimisel tõstetakse planeeringuala ruumikvaliteeti ja esteetilist välisilmet. Planeeritav tegevus
toob kaasa minimaalsed muudatused maakasutuses kuna lisanduv hoonete alune pind (ca 500 m2) on
kogu planeeringualast vaid 2,3 %, ning lisanduv spordirajatiste maht (ca 2130 m2) on kogu
planeeringualast 10,2 %. Sealhulgas on maastikuarhitektuurse projekti järgselt kavandatud jätta
looduslikuks murualaks ca 10 750 m2, mis on 51,3% kogu planeeringualast.
Vee kasutus: Planeeritav tegevus ei too kaasa olulisel määral veekasutuse suurenemist, sest Nabala
mõis katastriüksus on juba ühisveevärgisüsteemiga ühendatud ning lisanduv veemaht ei ole
abihoonete sihtpärasel kasutamisel märkimisväärne. Maastikuarhitektuursest projektist tulenevalt
suureneb taimestiku osakaal Nabala mõisa pargis ja seetõttu võib suureneda suveperioodil põua ajal
kastmisvee hulk. Kastmisvesi saadakse eraldiseisvast puurkaevust, mitte ühisveevärgisüsteemist.
Kastmisvee hulk ja selle ajaline kasutus ei ole nii suuremahuline, et sellel võiks olla negatiivne mõju
12
piirkonna põhjavee varudele. Kiili valla piirkonnale on iseloomulik õhuke pinnakate ning kohatine
karstinähtuste esinemine, mistõttu on põhjavee looduslik kaitstus suhteliselt nõrk (nõrgalt kaitstud)
ja pinnasevesi paikneb maapinna lähedal. Kavandatav tegevus ei hõlma siiski põhjavee reostusohtu
suurendavaid tegevusi (nt ohtlike ainete käitlemine või pinnasesse immutamine), mistõttu mõju
põhjavee seisundile ei ole eeldatav. Nabala mõis katastriüksus on liidetud ka ühiskanalisatsioonivõrku
ning käesoleva tegevusega kaasneb vähesel määral kanaliseeritava reovee maht. Kavandatav tegevus
ei hõlma tegevusi, mis suurendaksid oluliselt reostusohtu, mistõttu põhjavee seisundit eeldatavalt ei
mõjutata.
Muude loodusressursside kasutus: Planeeritud tegevusega ei kaasne muutusi maavarade, kalavarude,
metsa, ulukite jne kasutuses. Planeeringuala on juba kasutusel õuealana ja seega puuduvad ulukite ja
teiste suuremate loomade elupaigad mida planeeritud tegevus võiks häirida. Maastikuarhitektuurse
projekti elluviimisel rajatakse mitmeid dekoratiivpeenraid ja lisanduvat kõrg- ning madalhaljastust,
mis loovad uued elupaigad lindudele ja putukatele.
Muude ressursside kasutus: Kavandatavate ehitiste ehitamiseks kasutatakse täiendavaid
ehitusmaterjale ja energiat (elekter tööriistadele või nende akude laadimiseks, kütus ehitusmaterjalide
transpordiks). Ehitustegevuse käigus kasutatavad ehitusmaterjalid, sh loodusvarad (näit.
graniitsõelmed, liiv, puit jms) tuuakse teistest piirkondadest sisse, sest kohapeal neid ei ole. Kuna
kavandatud tegevus on suhteliselt väikesemahuline, on materjalide kulu mitte eriti oluline.
3.4 Tegevuse energiakasutus
Minimaalselt vajab energiat aiavalgustus kuid selle kogus on väga väikene. Enamikele abihoonetele
ei ole kavandatud rajada kütteallikat ega valgustust ning lisanduv energiakasutus ei ole ülemäära suur.
3.5 Tegevusega kaasnevad tegurid
Müra ja vibratsioon: Ehituse ajal on eeldatav lühiajaline müra ja vibratsioon. Pikemaajalist ja püsivat
müra ja vibratsiooni planeeritud tegevusega ei kaasne.
Õhusaaste: Planeeritavate ehitiste eesmärgipärasel kasutamisel ei ole ette näha õhusaaste
suurenemist.
Heide vette või pinnasesse: Planeeritavate ehitiste eesmärgipärasel kasutamisel ei ole näha ette heiteid
vette ega pinnasesse. Minimaalsel määral võib pinnasesse sattuda taimeväetistest heiteid kuid nende
kogus planeeritud peenarde pinna juures ja väetamise väikese sageduse puhul on minimaalne.
Valgusreostus: Piiriülest valgusreostust ei ole ette näha. Mõningane lisanduv valgustus on
õuevalgustuse näol kuid tegemist on vähese valgusega, mistõttu häiringud sellest ümbritsevale
piirkonnale ei suurene.
Soojus, kiirgus ja lõhn: Planeeritud ehitiste eesmärgipärasel kasutamisel ei ole ette näha lisanduvat
soojuskiirguse levikut, kuna enamikel planeeritavatel abihoonetel puudub küte. Kavandatav tegevus
ei suurenda ka kiirguse ja lõhna teket.
3.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Planeeritud ehitustegevusega ei teki suures mahus jäätmeid kuna ehitustegevuse alguses
kalkuleeritakse materjalikulu täpselt välja. Seega tekkivate jäätmete kogus on väga väikene ja
põhineb vaid üksikutest üle jäävatest ehitusjäätmetest. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki
tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete
13
taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki
võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel
lähtutakse jäätmeseadusest ja Kiili Vallavolikogu poolt kehtestatud „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri“
(Vastu võetud Kiili vallavolikogu 20.06.2024 määrusega nr 7) nõuetest.
3.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus on korraldatud selliselt, et
oleks välistatud hilisemad avariiolukordade esinemise võimalused ning oht inimese tervisele või
keskkonnale.
3.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht
Keskkonnateabe keskuse keskkonnalubade infosüsteemi andmetel ei asu planeeringualal ega
naaberkatastriüksustel keskkonnalubasid omavaid ettevõtteid. Oht kemikaalseaduse ja jäätmeseaduse
kohaste mõiste „suurõnnetus“ definitsiooni järgi puudub. Oht hädaolukorra seaduse kohase mõiste
„katastroof“ järgi puudub.
4. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
4.1 Maakasutus
Nabala mõis katastriüksuse sihtotstarve on elamumaa ja pindala on 14 433 m2. Mõisatalu
katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa ning pindala on 6521 m2. Kiili valla üldplaneeringu
kohaselt on planeeritava ala puhul tegemist tiheasustusalaga. Seega tegemist on juba asustatud
piirkonnaga ja lisanduvate hoonete alust pinda ei saa pidada oluliseks maakasutuse muutuseks.
Visuaalselt samuti ulatuslikku mõju maakasutusele pole, sest abihooned ei ole kõrged ja sulanduvad
parki kavandatud maastikuarhitektuursesse lahendusse (jäävad puude vahele). Abihoonete välisilme
sobitub olemasoleva mõisa arhitektuurse lahendusega ja ei riiva silma (vt jooniseid lk 7 ja 8).
Maastikuarhitektuurse projekti järgselt on kavandatud jätta looduslikuks murualaks 51,3% kogu
planeeringualast, mistõttu võib öelda, et suures plaanis säilib tänane maakasutus.
4.2 Loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime
Planeeringuala hõlmab Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksusi, mille maakasutus on valdavalt
õueala ja looduslik rohumaa. Alal ei paikne maavarasid ega muid loodusressursse, mille
kättesaadavus või kasutamine oleks kavandatava tegevusega seotud. Pinnas ja muld on piirkonnale
iseloomulikud ning kavandatav tegevus ei mõjuta nende kvaliteeti ega taastumisvõimet.
Planeeritav ehitustegevus on mahult väike ning keskendub olemasoleva hoonestusala täiendamisele
ja hoonete rekonstrueerimisele. Lisanduva hoonestuse ja spordirajatiste alune pind moodustab
ligikaudu 12,5% kogu planeeringualast, mistõttu ei kaasne olulisi muutusi maakasutuses ega
loodusvarade kasutuses. Ehitustegevusel kasutatakse tavapäraseid ja looduslikke ehitusmaterjale (nt
puit ja kivi), millel puudub oluline mõju kohalike loodusvarade seisundile.
Planeeringuala on ajalooliselt kujunenud kultuurmaastik, kus Nabala mõis koos pargialaga täidab
olulist rolli nii kultuurilise kui ka ökoloogilise väärtusega rohealana. Kavandatavate tegevuste käigus
ei likvideerita ulatuslikult kõrghaljastust ega vähendata ulatuslikult rohealade pindala. Vastupidi,
mõisapargi korrastamine, haljastuse hooldus ning maastikuarhitektuursete elementide rajamine
parandavad pargi seisundit ja funktsionaalsust.
14
Mõisapark pakub olulisi ökosüsteemi teenuseid, sealhulgas puhke- ja virgestusvõimalusi, maastiku
esteetilist väärtust ning kohalikku elurikkust toetavat rohestruktuuri. Planeeringu elluviimisel
suureneb nende teenuste kvaliteet ja kasutatavus ning kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju
loodusvarade kättesaadavusele, kvaliteedile ega taastumisvõimele.
4.3 Keskkonna vastupanuvõime
4.3.1 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja kaldad, merekeskkond
Planeeritav ala ei piirne märgala, jõeäärse ala, jõesuudme, ranna, kalda ega merekeskkonnaga. Lähim
veekogu on planeeringualast ca 100 kaugusel edelasuunal asuv Mõisakraav (Ratassepa
maaparandussüsteemi eesvool, kood VEE1094601), mis suubub Nabala peakraavi (kood
VEE1094600). Planeeritud ehitised ei too kaasa lähiala veekogude seisundis suuremaid muutuseid.
4.3.2 Pinnavormid, maastik
Planeeritava ala reljeef langeb lääne suunas, pinnavorme loovad üksikud erinevad kõrgemad ja
madalamad künkad. Pargis asuv küngas meenutab mõisa ammust ajalugu, mis tähistab keskaegse
tornlinnuse kunagist kohta. Maapinna absoluutkõrgus planeeritaval alal on valdavalt vahemikus
43,19 – 47,04 m. Pinnavorme ja maastiku muudetakse vähesel määral planeeritud tegevuse käigus
seoses maastikuarhitektuurse projekti elluviimisega.
4.3.3 Metsad
Planeeringuala vahetus läheduses metsi ei asu. Lähimad suuremad metsamassiivid asuvad
planeeringualast ca 650 ma kaugusel kirde suunas, 540 m kaugusel kagu sunnas ja lisaks asub üks
väiksem metsatukk planeeringualast ca 250 m kaugusel lääne suunas. Lähiala metsadele ega
metsloomadele ei avalda planeeritud ehitiste rajamine negatiivset mõju oma väikse mahu ja rajamise
lühiajalisuse tõttu.
4.3.4 Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrgustiku alad
Lähtudes elektroonilisest keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardiserveri andmetest, ei ole
detailplaneeringu alal ega selle vahetus lähialas Natura 2000 võrgustiku ala. Lähim Natura 2000 ala
paikneb planeeringualast märkimisväärsel kaugusel ning puudub funktsionaalne seos kavandatava
tegevuse ja Natura ala kaitse-eesmärkide vahel. Lisaks asub Kiili valla territooriumil ainsa
looduskaitsealana Nabala-Tuhala looduskaitseala (KLO1000634), mis paikneb planeeringualast
ligikaudu 3,2 km lõuna suunal. Antud looduskaitseala on oma kaitsealuste väärtuste ja režiimiga
kaugel kavandatavast tegevuspiirkonnast ning kavandatav detailplaneering ei avalda sellele
eeldatavalt olulist negatiivset mõju. Lähtudes looduskaitseregistri andmetest, ei esine
detailplaneeringu alal ja lähiümbruses looduskaitseseaduse § 4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte.
Lähtudes kättesaadavast teabest ei esine detailplaneeringu alal ega selle vahetus lähiümbruses
kaitstavaid loodusobjekte, mistõttu kavandataval tegevusel puudub neile mõju.
4.3.5 Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada
Teadaolevalt selliseid alasid lähialal ei ole.
4.3.6 Tiheasustusalad ja elanikkond
Planeeringuala jääb Nabala küla tiheasustusalasse. 2024. aastal vähenes, võrreldes eelneva aastaga,
Nabala küla rahvaarv 6 elaniku võrra. Koostamisel oleva üldplaneeringu järgi pole Nabala
tiheasustusalale täiendavat tihendamist ette nähtud. Planeeringuala paikneb Nabala külas piirkonnas,
15
kus elanikud kasutavad ümbruskonda elukeskkonna, puhke ja vaba aja veetmise eesmärgil. Piirkonna
elanikkonna struktuur on aga tüüpiline maapiirkonnale – valdavalt püsielanikud, kelle heaolu on
seotud rahuliku elukeskkonna, rohealade ja kultuurmaastiku säilimisega. Kavandatud tegevusega ei
kaasne Nabala küla rahvaarvus muutusi ega tiheasustusala suurenemist.
4.3.7 Kultuuri või arheoloogilise väärtusega alad
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel paikneb planeeringuala lähipiirkonnas neli
arheoloogiamälestist: kultusekivid (koodid 17936, 17941 ja 17937) ning kivikalme (kood 17932).
Lähim arheoloogiamälestis, kultusekivi (kood 17936), asub ligikaudu 25 meetri kaugusel
planeeringualast, ülejäänud mälestised jäävad 220–250 meetri kaugusele.
Planeeringualal ei asu kultuuri- ega arheoloogiamälestisi. Kultuskivi kaitsevööndisse kavandatud
rajatised on väikesemahulised ja kerge konstruktsiooniga (prügikastide ja kompostikastide varjualune
ja paviljon), mille rajamine ei eelda sügavaid kaevetöid ega pinnase ulatuslikku eemaldamist.
Kavandatud hooned ei ole massiivsed, ei muuda maapinna reljeefi ega piira kultuskivi nähtavust ega
tajutavust maastikus. Rajatised on kavandatud maastikku sobituvalt ning vajadusel on võimalik nende
paiknemist ja lahendust täpsustada koostöös Muinsuskaitseametiga.
Arvestades kavandatavate tegevuste iseloomu, mahtu ja paiknemist, ei ole eeldatavalt mõju
arheoloogiamälestiste säilimisele, nähtavusele ega kultuurilisele väärtusele. Planeeringu elluviimine
ei muuda oluliselt maastikupilti ega alade kasutusviisi viisil, mis kahjustaks lähipiirkonnas
paiknevaid kultuuriväärtusi. Juhul kui ehitustööde käigus avastatakse arheoloogilise väärtusega leide
või kultuurkihi elemente, peatatakse tööd vastavas piirkonnas ning teavitatakse viivitamatult
Muinsuskaitseametit vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
Kokkuvõttes ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset mõju kultuuri- ega
arheoloogilise väärtusega aladele. Mõisakompleks ja pargiala on piirkonna jaoks olulised kultuuri- ja
maastikuväärtused, mille korrastamine aitab pigem kaasa kultuuriväärtuste säilimisele, seda enam et
mõis ise on pärandkultuuri objekt.
4.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
Kavandatav tegevus ei too kaasa olulisi negatiivseid mõjusid inimeste tervisele ega heaolule.
Ehitustegevus on ajutise iseloomuga ning selle võimalikud häiringud (müra, tolm, ajutine
liiklussageduse suurenemine) on lühiajalised ja kohalikud ning tavapäraste leevendusmeetmetega
hallatavad. Planeeringu elluviimisega ei kaasne püsivaid mürataseme ega õhukvaliteedi halvenemisi,
mis võiksid mõjutada kohalike elanike tervist.
Planeeringuga kavandatav mõisapargi korrastamine ning spordi- ja puhkevõimaluste lisandumine
avaldab pigem positiivset mõju inimeste heaolule. Puhke- ja virgestusalade, sh pargi, spordiväljakute
ja teeradade arendamine toetab aktiivset eluviisi, sotsiaalset suhtlust ning parandab elukeskkonna
kvaliteeti. Mõisakompleks ja pargiala on piirkonna jaoks oluline maastikuväärtus, mille korrastamine
ja kasutusvõimaluste mitmekesistamine tõstab ala atraktiivsust nii kohalike elanike kui ka külastajate
jaoks. Liikluskoormuse osas ei ole oodata olulisi muutusi. Planeeritavad tegevused ei eelda
ulatuslikku täiendavat liikluskorraldust ning spordi- ja vabaajategevustega seotud liiklus on ajaliselt
hajutatud ja mõõdukas. Spordiväljakute kasutamine on eeldatavalt hooajaline ja ajaliselt piiratud ning
ei kaasne püsivat ega olulist mürataset tõstvat tegevust. Võimalike ürituste korraldamisel järgitakse
kehtivaid müra- ja avaliku korra nõudeid. Mõisa territooriumil ei ole plaanis korraldada tihedalt
rahvarohkeid üritusi mis võiksid piirkonna elanikke häirida. Seetõttu ei ole kavandataval tegevusel
16
eeldatavalt negatiivset mõju liiklusohutusele ega kohaliku elanikkonna heaolule. Kokkuvõttes ei
kaasne detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset mõju inimeste tervisele ega heaolule.
Vastupidi, planeering toetab elukeskkonna kvaliteedi paranemist, puhkevõimaluste säilimist ja
kultuurmaastiku väärtustamist.
Planeeringualal ja selle vahetus läheduses ei paikne teadaolevaid objekte ega tegevusi, mis kujutaksid
endast kõrgendatud terviseriski (nt tööstuslik müra, saasteallikad või ohtlikud rajatised).
5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Hinnangud keskkonnamõju olulisusele:
• mõju suurus ja ulatus
Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalikud keskkonnamõjud valdavalt madala tõenäosusega
ning seotud eeskätt ehitusperioodiga. Tegemist on väikesemahulise arendusega olemasoleval
hoonestatud ja kujundatud alal, mistõttu ei ole eeldatav oluliste otseste ega kaudsete
keskkonnamõjude ilmnemine. Püsiva iseloomuga negatiivsete keskkonnamõjude tekkimine ei ole
tõenäoline.
• mõju avaldumise tõenäosus ja aeg
Võimalikud negatiivsed mõjud (nt ajutine müra, tolm ja ehitusaegne liiklussageduse suurenemine) on
nõrgad kuni mõõdukad, lühiajalised ja ajaliselt piiratud ehitusperioodiga. Mõjud on pöörduvad ning
lõppevad ehitustegevuse lõppedes. Planeeringu realiseerimisel ei kaasne püsivaid ega korduvaid
keskkonnahäiringuid, mis mõjutaksid keskkonna seisundit pikaajaliselt. Kasutusfaasis on mõju
keskkonnale väike või positiivne, eelkõige elukeskkonna ja puhkevõimaluste paranemise kaudu.
• mõju laad, tugevus, kestus, sagedust ja pöörduvust;
Ehitusalusele pinnale ehk maale on tegemist pöördumatu mõjuga. Ehitustegevusest tulenevad mõjud
mööduvad ja suure tõenäosusega lähitulevikus lisanduvat hoonestust katastriüksustele ei planeerita.
• mõju piiriülesus
Kavandatava tegevuse mõju on lokaalne ning piirdub planeeringuala ja selle vahetu lähiümbrusega.
Piiriülest mõju ei esine, kuna tegevus ei ole seotud saasteainete, müra ega muude keskkonnamõjurite
levikuga, mis võiks ulatuda riigipiiridest väljapoole. Kavandataval tegevusel puudub potentsiaalne
piiriülene mõju.
• mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustel ega vahetus läheduses puuduvad Natura 2000 võrgustiku
alad. Lähim, Tammiku loodusala, asub ca 5 km kaugusel ja seda kavandatav tegevus ei mõjuta.
• kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate
tegevustega
Planeeringuala ümbruses esineb üksikuid keskkonnalubade alusel toimivaid tegevusi (nt Nabala
farmi heitvee väljalasked), kuid need ei ole kavandatava tegevusega funktsionaalselt seotud ega
põhjusta koosmõjus olulist keskkonnamõju. Kavandatav tegevus on kooskõlas piirkonna senise
maakasutuse ja funktsiooniga ning ei võimenda olemasolevaid keskkonnakoormusi.
• ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused
Võimalikud ebasoodsad keskkonnamõjud on tõhusalt ennetatavad ja leevendatavad tavapäraste
meetmetega. Ehitustööde käigus järgitakse kehtivaid keskkonna-, tööohutus- ja ehitusnõudeid,
sealhulgas müra ja tolmu vähendamise meetmeid ning ehitusaegset korrastatust. Haljastuse
säilitamine ja pargiala korrastamine vähendab võimalikke mõjusid elukeskkonnale ning toetab
ökosüsteemi teenuste säilimist ja paranemist.
17
6. Eelhinnangu järeldus
Kavandatava tegevuse eesmärk on Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele lisanduvate
abihoonete rajamine, olemasolevate hoonete rekonstrueerimine ning spordiväljakute rajamine.
Kavandatavad abihooned paiknevad mõisa pargialal ning tegevus toimub olemasoleval kujundatud
ja varasemalt kasutusel olnud alal. Kavandatavad hooned ja rajatised on planeeritud pargiala
struktuuri, ajaloolist ilmet ja vaadeldavust arvestavalt ning ei vähenda mõisapargi terviklikkust ega
selle kultuurilist ja maastikulist väärtust.
Kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes
olulise keskkonnamõjuga tegevus. Eelhinnangu koostamisel on arvesse võetud võimalike mõjude
suurust, ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, samuti mõjude ilmnemise tõenäosust ja
kumulatiivsust. Kavandatav tegevus ei too kaasa piiriülest mõju.
Eelhinnangu tulemuste põhjal võib järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset
mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule ega Natura 2000 aladele. Võimalikud
keskkonnamõjud on valdavalt ajutised ja seotud ehitusperioodiga ning need on tavapäraste
meetmetega ennetatavad ja leevendatavad.
Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb järgida kõiki kehtivaid õigusakte ja keskkonnakaitse
nõudeid, sealhulgas ehitus- ja ohutusnõudeid, vältimaks vee, pinnase ja õhu saastatust. Ehitised
peavad olema projekteeritud ja rajatud vastavalt heale ehitustavale ja üldtunnustatud ehituslikele
põhimõtetele.
Eelhinnangu lõppjäreldusena võib öelda, et Kiili vallas Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu
katastriüksustele koostatava detailplaneeringu puhul ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine vajalik, kuna kavandatav tegevus ei põhjusta olulist keskkonnamõju. Kavandatava
tegevuse iseloomu, mahtu ja asukohta arvestades ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine proportsionaalne meede.