Keskkonnaluba
Loa registrinumber KL-525879
Loa omaja Ärinimi / Nimi Aktsiaselts TREF Nord
andmed
Registrikood / 10217746
Isikukood
Tegevuskoha Nimetus Soodevahe liiklussõlm
andmed
Aadress Rabametsa, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond
Katastritunnus(ed) 65301:001:6447
Territoriaalkood 7688
EHAK
Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: 11290 Tallinn-Lagedi tee T10
territoorium (65301:001:6416), 11290 Tallinn-Lagedi tee T9 (65301:001:5327), Betooni põik 20 //
Varivere tee 10 // Tallinn-Tapa 115-118,2 km (65301:011:0054), Lepikupõllu
(65301:011:0151), Nigula (65301:001:4859), Rabametsa (65301:001:6447), Suur-Sõjamäe
tn 45 (65301:001:5531), Tallinna-Rapla raudtee 250 (65301:001:6415), Tallinna-Rapla
raudtee 350 (65301:001:6516), Tallinna-Rapla raudtee 370 (65301:001:6531), Tallinna-
Rapla raudtee 390 (65301:001:6562), Tallinna-Rapla raudtee 400 (65301:001:6514), Topi
(65301:001:3554), Viimsi metskond 64 (65301:001:3825). Puudutatud veekogud:
Soodevahe peakraav (VEE1092700).
Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus;
reguleeritavad
tegevused
Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet
andmed
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse Loa versiooni 27.02.2026
periood kehtima
hakkamise
kuupäev
Lõppemise 30.11.2028
kuupäev
Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Vee erikasutus
V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa
Veehaarde jrk nr 1.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Rail Baltica Soodevahe I
Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024228
Puurkaevu katastrinumber
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6586073, Y: 551748
Põhjaveekihi nimi ja kood Q, S-O - Kvaternaari, Siluri-Ordoviitsiumi (Q, S-O)
Põhjaveekogumi nimi ja kood S-O_Harju - Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (S-O_Harju)
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu
Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Põhjavee ümberjuhtimine 2025 2027 180 000 180 000 180 000 180 000 720 000 2 000
Veehaarde jrk nr 2.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Rail Baltica Soodevahe II
Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024229
Puurkaevu katastrinumber
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6586259, Y: 551715
Põhjaveekihi nimi ja kood Q, S-O - Kvaternaari, Siluri-Ordoviitsiumi (Q, S-O)
Põhjaveekogumi nimi ja kood S-O_Harju - Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (S-O_Harju)
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu
Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Põhjavee ümberjuhtimine 2026 2027 45 000 45 000 45 000 45 000 180 000 500
Veehaarde jrk nr 3.
2/9
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Rail Baltica Soodevahe III
Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024230
Puurkaevu katastrinumber
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6586069, Y: 551671
Põhjaveekihi nimi ja kood Q, S-O - Kvaternaari, Siluri-Ordoviitsiumi (Q, S-O)
Põhjaveekogumi nimi ja kood S-O_Harju - Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (S-O_Harju)
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu
Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Põhjavee ümberjuhtimine 2025 2027 135 000 135 000 135 000 135 000 540 000 1 500
V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded
Veearvestuse pidamine Võetud vee osas peetakse arvestust, korrutades veepumba võimsuse töötatud tundide arvuga, mil seade töötab.
Põhjaveetaseme mõõtmine Mõõta staatilist veetaset puurkaevudes vähemalt kord kvartalis. Tulemuste esitamisel tuleb ära näidata veetaseme
mõõtmise aeg, mõõtepunkti maapinna absoluutkõrgus ja andmed veetaseme mõõtmise tehnoloogia, tehnika ja seadmete
osas.
Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb võtta
vastavalt kehtivale metoodikale. Proovid võtta enne põhjavee töötlemist.
Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks tuleb proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on
sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.
Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha L-EST97 koordinaadid Seire
Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad
_ Maripuu puurkaev X: 6586982, Y: 552000 Üks kord kvartalis Heljum
Sulfaat (SO42-)
Üldraud (Fe)
Hägusus
Elektrijuhtivus (proovivõtul)
Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)
pH (proovivõtul)
Veetase absoluutne kõrgus
__ Uuesauna puurkaev X: 6587428, Y: 552022 Üks kord kvartalis Heljum
Sulfaat (SO42-)
Üldraud (Fe)
Hägusus
Elektrijuhtivus (proovivõtul)
Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)
pH (proovivõtul)
Veetase absoluutne kõrgus
3/9
___ Liiva salvkaev X: 6587389, Y: 552085 Üks kord kvartalis Heljum
Sulfaat (SO42-)
Üldraud (Fe)
Hägusus
Elektrijuhtivus (proovivõtul)
Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)
pH (proovivõtul)
Veetase absoluutne kõrgus
PRK0019832 Killustiku põik 11 X: 6585511, Y: 552339 Üks kord kvartalis Veetase absoluutne kõrgus
Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks
V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete
4/9 kaupa
V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa
Väljalaskme jrk nr 1.
Väljalaskme nimetus Rail Baltica Soodevahe väljalask
Väljalaskme kood HA226
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Suubla nimetus Soodevahe peakraav
Suubla kood VEE1092700
Veekogumi nimetus
Veekogumi kood
Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6586124, Y: 552077
Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
2025 2028 360 000 360 000 360 000 360 000 Arvestuslik
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
arvutatakse
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastusaste Lubatud kogused tonnides
algus lõpp nr (mg/l)¹ %
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2025 2028 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 1
C40)
2025 2028 Heljum HEL 40
2025 2028 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2025 2028 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
2025 2028 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.
V4.1 Taaskasutusvee tootmine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
5/9
V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V7. Väljalaskme seire nõuded
Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale. Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine
peab vastama kehtestatud proovivõtmise nõuetele.
Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite
võrdluskatsed määratavate komponentide osas.
Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Seire
Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus
Rail Baltica Soodevahe väljalask HA226 X: 6586124, Y: 552077 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis
Heljum
Keemiline hapnikutarve (KHT)
Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)
Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)
Täiendavad nõuded väljalaskme seire Väljalaskme omaseiret teostada siis, kui toimub ehitustegevus ja sellega kaasneb põhjavee ümberjuhtimine.
läbiviimiseks
Igapäevaselt tuleb jälgida visuaalselt vee kvaliteeti (heljum, naftasaadused) ning vajadusel (vee läbipaistvuse halvenemisel,
õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava muutuse korral) võtta proovid vastavalt võimaliku reostuse
iseloomule. Eriti tähelepanelikult jälgida võimalikke masinate õlide, kütuste või määrdeainete lekkeid.
V8. Veekogu sh suubla seire
Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale. Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine
peab vastama kehtestatud proovivõtmise nõuetele.
Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite
võrdluskatsed määratavate komponentide osas.
Veekogu Veekogu Suubla Suubla Väljalaskme Väljalaskme Veekogumi Veekogumi Proovivõtukoha Proovivõtukoha koordinaadid Seire
nimetus kood nimetus kood kood nimetus nimetus kood nimetus (L‑Est) Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise Proovi võtmise
sagedus aeg
Pirita jõgi VEE1089200 X: 6586634, Y: 553472 Pinnaveeseire Biokeemiline hapnikutarve Üks kord kvartalis Vajadusel
(BHT7)
Heljum
Keemiline hapnikutarve (KHT)
Vesinikioonide kontsentratsioon
(pH)
Naftasaadused (süsivesinikud
C10 - C40)
6/9
Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Juhul, kui väljalaskmest Soodevahe väljalask (HA226) analüüsitavad näitajad on veeproovis ületatud, tuleb võtta proov ka
suublast, Pirita jõest, kord kvartalis.
V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V10. Süvendamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste
omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V14. Vesiviljelus
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V15. Laeva lastimine, lossimine, remont
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise
7/9 tähtajad
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad
Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise
nr tähtaeg
1. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) keskkonnareostusest informeerida alati Vajadusel
Keskkonnaametit ja
vajadusel Häirekeskust ning kohalikku omavalitsust.
2. Meetmed, millega vähendatakse või välditakse 1. Ehitustööde teostamisel järgida head ehitustava. Pidevalt
tegevuse mõju pinnaveekogumile,põhjaveekogumile 2. Tööd teostada maksimaalselt keskkonnanõudeid arvestades ja rakendada keskkonnakaitselisi meetmeid vältimaks vee- ja pinnasereostust.
või isiku varale
3. Muud asjakohased meetmed Loa andjal on õigus luba muuta ja seada täiendavaid tingimusi/meetmeid juhul kui selgub, et loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid või tegevus on Vajadusel
halvendanud vee seisundit. Loa omanikule kohalduvad kõikide veekeskkonna kaitset puudutavate õigusaktide otsekohalduvad nõuded, hoolimata sellest, kas need on
loas kajastatud või mitte.
4. Muud asjakohased meetmed Järgida muudest dokumentidest (KMH, ehitusprojektid, seirekava jm) tulenevaid nõudeid. Pidevalt
5. Meetmed kahju heastamiseks 1. Juhul, kui ehitustegevuse tõttu veetase kaevus alaneb ning vesi pole enam kättesaadav või kaevus veekvaliteet muutub ehitustegevuse tõttu joogikõlbmatuks, tuleb loa 1. Hiljemalt 8 tunni jooksul;
omanikul tagada 8 tunni jooksul puudutatud isikutele joogivesi. 2. Selgub osapoolte
2. Püsiva alanduse mõju korral tuleb leida koostöös kaevu omaniku, loa omaniku, osaühing Rail Baltic Estonia, vee-ettevõtja Aktsiaselts ELVESO ja Rae Vallavalitsusega kokkuleppel.
sobiv pikaajaline lahendus joogivee tagamiseks puudutatud kinnistutel.
6. Meetmed, millega vähendatakse või välditakse Soodevahe peakraavi on lubatud vett juhtida kuni 50 l/s. Pidevalt
tegevuse mõju pinnaveekogumile,põhjaveekogumile
või isiku varale
7. Muud asjakohased meetmed 1) Vee juhtimisel kraavidesse tuleb arvestada ka hetke tingimustega (sh lumesulavesi, sademete hulk), mis võivad tekitada täiendavaid suuremaid vooluhulkasid kraavides Pidevalt
ning seega tekitada kahjustusi riigiteede rajatistele ja konstruktsioonidele.
2) Ohu korral riigiteede rajatistele (sh kraavid, truubid, tee konstruktsioon (k.a truupide läbilaskevõime ammendumine)) tuleb keskkonnaloa omanikul reageerida koheselt
ning peatada pumpamine ja lisanduvate vooluhulkade juhtimine kraavidesse/truupidesse ja likvideerida tekkinud kahjustused riigiteede maaüksustel.
3) Riigiteede konstruktsioonidele tekkivast ohust (sh kraavid, truubid (k.a truupide läbilaskevõime ammendumine)) või kahjustusest tuleb koheselt teavitada
Transpordiameti teehoolde lepingupartnerit.
4) Vajadusel tuleb ette näha vee juhtimisel olemasolevatesse kraavitussüsteemidesse enne ehitust või ehituse ajal täiendavalt puhastada kraavide/truupide süsteemid.
Kindlasti tuleb arvestada, et kraavituse ja vee ligidal ei tohi masinaid tankida ega pesta (k.a segumasinaid).
5) Ehitustööde ajal ning pumpamistööde ja vee juhtimise ajal tuleb tagada eesvoolu järjepidev toimimine kuni Pirita jõeni ning vajadusel eesvoolud täiendavalt korrastada
ja igasugused takistused eemaldada sealhulgas taimestiku eemaldamine, samuti eesvoolust ja kuivenduskraavist voolutakistuse, risu ning vajadusel sette eemaldamine.
6) Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud.
7) Ehitus- ega muu tegevus ei tohi kaitsevööndis ohustada riigiteed ega selle korrakohast kasutamist. Keskkonnaloas ette nähtud pumpamistöödega ning vee juhtimisega
ei tohi riigitee püsivust ohustada, seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete äravoolamisele riigitee transpordimaalt ja
kaitsevööndist.
8) Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid ohustada mistahes viisil, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja
taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse ajutiseks muutmiseks on vajalik liikluskorralduse projekt, millele
on saadud tee omaniku nõusolek.
9) Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada
olemasolevate juurdepääsuteede kaudu.
10) Tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele
sõitmist.
11) Töövõtjal näha ette rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud teerajatiste taastamine. Järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle riigitee kaitsevööndi ulatuses
teostab Transpordiamet ehitusseadustikus kehtestatud korras.
V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale
Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus
1. Võetava vee arvestus Võetava vee arvestust pidada kuude kaupa. Teave vee arvestuse kohta esitada kord kvartalis veesaastetasu deklaratsiooniga. Kord kvartalis, vastavalt kehtestatud nõuetele
2. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Keskkonnatasu deklaratsioonid esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS deklaratsioonide moodulisse. Kord kvartalis, vastavalt kehtestatud nõuetele
3. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Kord kvartalis, vastavalt kehtestatud nõuetele
4. Teave meetmete rakendamise kohta Kui keskkonnaloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest Keskkonnaametit kirjalikult teavitada. Olukorra tekkimisel koheselt
5. Väljalaskme omaseire tulemused Omaseire analüüsiakt(id) esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kohustuste moodulisse. Vastavalt kehtestatud nõuetele
6. Veehaarde seire tulemused Omaseire analüüsiakt(id) esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kohustuste moodulisse. Vastavalt kehtestatud nõuetele
8/9
V18. Ajutise iseloomuga tegevused
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Loa lisad
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
9/9
KORRALDUS
27.02.2026 nr DM-133800-25
Aktsiaselts TREF Nord keskkonnaloa nr KL-525879 andmine
1. OTSUS
Arvestades Aktsiaseltsi TREF Nord poolt esitatud keskkonnaloa taotlust ja võttes aluseks
veeseaduse (VeeS) § § 187 p 12, 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg
1 p 1 ja lg 5 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 otsustab Keskkonnaamet:
1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Aktsiaselts TREF Nord (registrikood
10217746; aadress Lagedi tee 30, Rae vald, Harju maakond, Eesti) keskkonnaloa nr KL-
525879 taotluse menetluse raames;
1.2. Anda Aktsiaseltsile TREF Nord tähtajaline keskkonnaluba nr KL-525879 Harju
maakonnas Rae vallas Soodevahe külas Rail Baltica põhitrassi süvendi rajamisega seoses
põhjavee ümberjuhtimiseks 1 440 000 m3 aastas, 360 000 m 3 kvartalis ja 4 000 m 3
ööpäevas, kehtivusega kuni 30.11.2028;
1.3. Määrata keskkonnaloa nr KL-525879 ümberjuhitava põhjavee kogused (vorm V2),
põhjavee (V3) ning väljalaskme seirenõuded (vorm V4, V7), suubla seire (V8), meetmed
vee erikasutuse mõju vähendamiseks (V16) ja nõuded teabe esitamiseks loa andjale (V17),
nagu kirjas korralduse p 3;
1.4. Korraldus jõustub Aktsiaseltsile TREF Nord teatavaks tegemisel.
2. ASJAOLUD
2.1. Taotluse läbivaatamine
Aktsiaselts TREF Nord (edaspidi ettevõte) esitas 13.10.2025 Keskkonnaametile vee erikasutuse
keskkonnaloa taotluse nr T-KL/1030197 Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas
põhjavee ümberjuhtimiseks Rail Baltica trassi ehitustöödega seonduvalt (registreeritud
keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 13.10.2025 numbriga DM-133800-3). Nõuetekohane
taotlus nr T-KL/1030197-4 (registreeritud KOTKASes numbriga DM-133800-19) esitati
06.02.2026; edaspidi taotlus).
Vee erikasutusest puudutatud katastriüksused on taotluse kohaselt järgmised: 11290 Tallinn-
Lagedi tee T10 (65301:001:6416), 11290 Tallinn-Lagedi tee T9 (65301:001:5327), Betooni
põik 20 // Varivere tee 10 // Tallinn-Tapa 115-118,2 km (65301:011:0054), Lepikupõllu
(65301:011:0151), Nigula (65301:001:4859), Rabametsa (65301:001:6447), Suur-Sõjamäe tn
45 (65301:001:5531), Tallinna-Rapla raudtee 250 (65301:001:6415), Tallinna-Rapla raudtee
350 (65301:001:6516), Tallinna-Rapla raudtee 370 (65301:001:6531), Tallinna-Rapla raudtee
390 (65301:001:6562), Tallinna-Rapla raudtee 400 (65301:001:6514), Topi (65301:001:3554),
Viimsi metskond 64 (65301:001:3825).
Ettevõte taotleb tähtajalist luba põhjavee ümberjuhtimiseks, kehtivusega kuni 30.11.2028.
Taotlusele on lisatud keskkonnamõjude hindamise aruanded „RAIL BALTICU
RAUDTEETRASSI LÕIGU „ÜLEMISTE-KANGRU“ EHITUSPROJEKTI
KESKKONNAMÕJU HINDAMINE (KMH)“ (edaspidi Ülemiste-Kangru KMH) ning „RAIL
BALTICU RAUDTEETRASSI LÕIGU „SOODEVAHE-MUUGA“ EHITUSPROJEKTI
KESKKONNAMÕJU HINDAMINE (KMH)“ (edaspidi Soodevahe-Muuga KMH), mille
raames on muuhulgas hinnatud ka taotletava tegevusega seotud keskkonnamõju. Lisaks on
taotlusele lisatud OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437) poolt koostatud
eksperthinnang „Rail Balticu Soodevahe-Muuga trassilõigus hüdrogeoloogiline uuring põhjavee
alandusest ning selle mõju lähedalasuvatele jääkreostusobjektidele“ (edaspidi eksperthinnang),
kus on täiendavalt ja täpsustavalt hinnatud põhjavee ümberjuhtimise mõju.
Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 2 lg 2, § 191 lg 1 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse
(edaspidi KeÜS) § 41 lg 1 p 1 ja lg 5 kohaselt annab Keskkonnaamet vee erikasutuseks
keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaluba). Keskkonnaloa taotluse menetlusele kohaldatakse
KeÜS 5. peatüki ja haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätteid, arvestades VeeS sätestatud
erisusi.
2.2. Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine
2.2.1. Taotluse avalikustamine
Loa andja edastas 13.10.2025 esmase taotluse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt
pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Rae Vallavalitsusele
(edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2).
Loa andja teavitas ettevõtet menetluse algatamisest ning küsis kohalikult omavalitsuselt
täiendavalt arvamust (registreeritud KOTKASes 27.10.2025 numbriga DM-133800-5) taotluse
kohta (KeÜS § 43 lg 2¹). Kohalik omavalitsus esitas 05.11.2025 seisukoha taotluse kohta
(registreeritud KOTKASes 06.11.2025 numbriga DM-133800-10; täpsemalt kirjeldatud
peatükis 3.4.1.1.).
Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 27.10.2025 väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Lisaks teavitas piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest
(registreeritud KOTKASes 27.10.2025 numbriga DM-133800-6; KeÜS § 46 lg 1 p 1 ja 2). Loa
andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud
tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik
huvi (KeÜS § 47 lg 2).
2(14)
Taotluse kohta esitas Transpordiamet ettepaneku 07.11.2026 ja 11.12.2025 (registreeritud
KOTKASes: 10.11.2025 numbriga DM-133800-11 ja 12.12.2025 numbriga DM-133800-17).
Kirjadele vastas ettevõte 19.11.2026 (registreeritud KOTKASes numbriga DM-133800-13) ja
06.02.2026 (registreeritud KOTKASes numbritega DM-133800-19 ja DM-133800-20).
Seisukohti kirjeldatud peatükis 3.4.1.2..
OÜ Rail Baltic Estonia saatis 10.12.2025 arvamuse taotluse kohta (registreeritud KOTKASes:
11.11.2025 numbriga DM-133800-15). Ettevõte saatis selgituse 06.02.2026 (registreeritud
KOTKASes numbriga DM-133800-20). Peatükis 3.4.1.3. seisukohad kirjeldatud.
2.2.2. Loa eelnõude avalikustamine
Loa andja teavitas 11.02.2026 loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja
arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 4; registreeritud KOTKASes numbriga
DM-133800-21).
Keskkonnaamet tegi eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui
menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes
vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3).
Transpordiamet esitas 23.02.2025 eelnõude osas ettepaneku (vt p 3.4.2.1. all). Keskkonnaamet
edastas 25.02.2026 laekunud arvamuse ettevõttele, millele ettevõte vastas 26.02.2026
(registreeritud KOTKASes numbriga DM-133800-24).
2.3. Kehtivad keskkonnakaitseload
Ettevõtte omab keskkonnaluba nr KMIN-098 maavara kaevandamiseks ja kahte
välisõhusaasteluba nr L.ÕV/323971 ning L.ÕV/327779.
3. KAALUTLUSED
3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine
Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa
olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2).
Ettevõtte vee erikasutus on seotud Rail Balticu raudteetrassi rajamisega. Kavandatava tegevuse
mõju on hinnatud Ülemiste-Kangru KMH-s ning Soodevahe-Muuga KMH-s. Seega puudub
taotletava tegevuse puhul vajadus eelhinnangu andmiseks või keskkonnamõjude hindamise
algatamiseks, sest keskkonnamõjude hindamine on läbiviidud.
3.2. Kaalutlused loa andmisel
Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse
3(14)
eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik
kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p
13).
Keskkonnaluba vee erikasutuseks on tähtajatu, välja arvatud juhul, kui vee erikasutus on
ühekordne või põhjavett võetakse kinnitatud põhjaveevarust (VeeS § 189 lg 1). Ettevõte
taotleb keskkonnaluba tähtajaliselt, kehtivusega kuni 31.11.2028, seega annab
Keskkonnaamet keskkonnaloa kehtivusega kuni 31.11.2028.
3.2.1. Vee erikasutus
3.2.1.1. Lubatav tegevus
Keskkonnaluba on vajalik kui juhitakse ümber põhjavett (VeeS § 187 p 12). Keskkonnaluba ei
ole vajalik põhjavee ärajuhtimiseks: kõrge põhjavee tasemega või liigniiskelt alalt õiguspäraselt
ehitatud ehitise toimimiseks ja kaitseks; ehitise ehitamiseks, kui põhjavett juhitakse ümber
maapinnalähedasest põhjaveekihist, mis ei asu kehtestatud põhjaveevaruga alal või
joogiveehaarde toitealal; ehitise ehitamiseks, kui põhjavett juhitakse ümber maapinnalähedasest
põhjaveekihist alla kuue kuu ja kõige rohkem 1000 kuupmeetrit ööpäevas (VeeS § 188 lg 1 p 2,
10 ja 11).
Taotletav tegevus on seotud Rail Baltica põhitrassi ja sellega seotud rajatiste ehitustöödega, vee
ärajuhtimisega rajatiste kaevikutest ning raudteesüvendist, Rae vallas lõigul Ülemiste–Kangru
(piketaažil 4+800 kuni 6+600). Paralleelselt põhitrassi ehitusega rajatakse ka Soodevahe tunnel,
mis tagab edaspidi ligipääsu Muuga suunal (lõik Soodevahe–Muuga). Soodevahe sõlmjaamast
kuni Tallinna ringtee viaduktini (lõigul 8+800 kuni 11+800, joonis 1) kulgeb trassilõik allpool
põhjaveetaset 2,65 km pikkuselt, olles maapinnast ja põhjaveetasemest maksimaalselt 10,8 m
sügavamal. Süvendi keskpaika rajatakse 1520 mm rööpmelaiusega raudtee alt kulgev 450 m
pikkune Soodevahe tunnel.
Soodevahe-Muuga KMH (lk 203) järgi on geotehniliste uuringute raames mõõdetud pinnakattes
asuva põhjavee sügavus 0-4,1 m. Riikliku geoloogilise kaardistamise andmetel on aluspõhjalise
põhjavee (maapinnalt esimese aluspõhjalise põhjavee) sügavus maapinnalt 1 kuni 5 m.
Vihmaperioodil võib savikama pinnasega aladel vesi tõusta maapinna tasemele ja püsida seal
kuu aega.
Ärajuhitava vee koguse on kuni 4 000 m³/ööpäevas, kuni 360 000 m³/kvartalis ning kuni 1 440
000 m³/aastas, seega on keskkonnaluba vajalik.
3.2.1.2. Nõuded vee erikasutusele
3.2.1.2.1. Nõuded põhjavee võtmisele ja veemajanduskava rakendamine
Ettevõtte taotletav tegevus on seotud pindmise põhjavee ärajuhtimisega ehitustegevuse
seonduvalt. Süvenditest ja tunneli kaevikust ära suunatav vesi juhitakse põhitrassi
4(14)
külgkraavidesse või ajutistesse kraavidesse, mis on ühendatud Soodevahe peakraaviga, seega on
ärajuhitava vee suublaks Soodevahe peakraav (VEE1092700) ning ärajuhitava vee kogus on
kuni kuni 4 000 m³/ööpäevas. Vee väljapumpamiseks süvendite kaevikutest kasutatakse
veepumpasid, võimsusega kuni 400 m3/h.
Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi ja KMH aruande kohaselt on kavandatava tegevuse
alal põhjavesi kaitsmata ja nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes
ning pinnakate õhuke.[1] Piirkonnas levinud maapinnalt esimeseks põhjaveekogumiks Siluri-
Ordoviitsiumi (S-O) veekompleks.
Vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks koostatakse iga vesikonna kohta
veemajanduskava (edaspidi VMK) ning nende juurde meetmeprogramm, mille põhieesmärgiks
on kõigi vete hea ökoloogilise ja keemilise seisundi saavutamine või säilitamine.
Meetmeprogramm sisaldab vee kasutamise ja kaitse meetmeid, mille elluviimine aitab
saavutada veepoliitika raamdirektiivis sätestatud põhieesmärki.
Ettevõtte kavandatav tegevus on seotud Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumiga.
Nimetatud veekogumile ei ole kehtivas Lääne-Eesti veemajanduskava meetmeprogrammis
meetmeid ette nähtud.[2] 2024. aasta hinnangu kohaselt on Siluri-Ordoviitsiumi Harju
põhjaveekogumi koguseline ja keemiline seisund hea.[3]
Soodevahe-Muuga KMH-s ja eksperthinnangus on leitud, et kavandatava tegevuse puhul tekib
põhjavee alanduslehter (vt joonis 1), aga tegevusel puudub mõju Siluri-Ordoviitsiumi Harju
põhjaveekogumi koguselisele ja keemilisele seisundile. Eksperthinnangus on toodud, et:
„Väljajuhitava vee kogus on suurusjärke väiksem kui põhjaveekogumi looduslik ressurss ning
põhjaveekogumil on antud piirkonnas vähe suuri tarbijaid./…/ Põhjavees veetaseme alanemise
tõttu toimuvad keemilised muutused ei mõjuta põhjavee keemilist seisundit negatiivselt.“
5(14)
Joonis 1. Põhjaveetaseme alanduslehter (allikas eksperthinnang, joonis 10).
Eksperthinnangu kohaselt võib süvendi lähiümbruses põhjavee hägusus suureneda süviku
rajamise tulemusena, kuna maapinna vibratsioon võib lubjakivilasundist pudedamaid setteid
lahti raputada. Selline põhjavee häguseks muutumine on lühiajaline ning võib esineda
Ordoviitsiumi lubjakivisid avavates kaevudes. Sügavamates veekihtides taolist mõju ei esine.
Lisaks tuuakse eksperthinnangus välja, et põhjaveetaseme alandamine võib süvendi
alanduslehtri piires kaasa tuua Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavee keemilise koostise
muutumise peamiselt sulfaatide, kaltsiumi, magneesiumi ja üldise mineraalsuse tõusu arvel.
Põhjaveetaseme alanemisel suureneb vaba hapniku juurdepääs seni vee all olnud kivimikihtidele
ning aeratsiooni tõttu intensiivistub lubjakivides sisalduva püriidi oksüdatsioon. Selle
tulemusena muutub vesi sulfaatide- ja rauarikkamaks. Intensiivistunud karbonaatkivimite
leostumise tulemusel tõuseb ka kaltsiumi ja magneesiumi sisaldus vees ning suureneb vee
karedus. Nimetatud komponentide kontsentratsiooni tõus ei mõjuta põhjavee sobivust
joogiveeks. Alanduslehtri piires on põhjavee liikumissuund üldiselt süvendi suunas ning seega
voolab keemiliselt mõjutatud vesi süvenditesse, kust see juhitakse edasi kraavidesse.
Eksperthinnangu alusel ei toetu trassilõigu piirkonnas suuremad veehaarded Kvaternaari ja
Ordoviitsiumi veekompleksidele, vaid sügavamal lasuvate Ordoviitsiumi-Kambriumi ja
Kambriumi-Vendi liivakivides leiduvatele põhjaveekompleksidele, mis ei ole planeeritud
ehitustegevuse poolt olulisel määral mõjutatud. Kvaternaari ja Ordoviitsiumi veekompleksist
saavad vee üksikmajapidamiste salvkaevud ja madalad, kuni 20 m sügavused puurkaevud.
6(14)
Eksperthinnangus tuuakse välja, et Soodevahe tunneli alanduslehtri piiresse jääb 10 puurkaevu
(vt joonis 2), millest enam kui poolte puhul jääb modelleeritud põhjaveetaseme alandus
väiksemaks kui 1 m, mida hinnatakse põhjaveetaseme loodusliku kõikumise valguses olulise
mõju piiriks. Olulise mõju raadiusesse jäänud puurkaevud toituvad kõik Ordoviitsiumi-
Kambriumi või Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksist, mis ei ole süvendite rajamisest
oluliselt mõjutatud. Soodevahe tunneli põhjaveetaseme alanduslehtri olulise mõju piiresse
jäävad Veneküla Maripuu (katastritunnus 65301:001:5020), Aaviku (65301:011:0015),
Uuesauna (65301:011:0158) ja Liiva (65301:011:0600) kinnistud, millel ei ole Eesti Looduse
Infosüsteemis märgitud puurkaeve ning kus on võimalik, et veevarustus on lahendatud
salvkaevude või registriväliste puurkaevudega, mis võivad olla süvendite rajamisest mõjutatud.
Taotlusmaterjalide alusel kavandab ettevõte seirata alanduse mõju kolme kaevu abil. Aaviku
kinnistu kasutab ühistu puurkaevu, mis asub Rangu kinnistul. Keskkonnaamet leiab, et põhjavee
seire on vajalik ning lisab eksperthinnangus ja taotlusandmetes toodud kaevude seire
keskkonnaloale.
Joonis 2. Alanduslehtri mõjualasse jäävad kaevud.
Lisaks on eksperthinnangus välja toodud, et Lagedi ABT jääkreostusala (JRA0000027) lähedal
paiknevas Ordoviitsiumi veekompleksi avavas puurkaevus tuleb seirata samuti veetaset.
Eksperthinnangus (lk 23) on selgitatud, et: „Alanduslehtrid võivad mõjutada reostuse levikut
jääkreostusalalt kaugemale läbi kahe mehhanismi. Esimene neist on varasemalt veeküllastunud
7(14)
pinnasekihtide (perioodiline) kuivamine, mis põhjustab hapniku ligipääsu reoainetele.
Reoainete oksüdeerumisel võivad need olenevalt reoaine keemiast mobiilsemaks või vähem
mobiilsemaks muutuda (viimane on tüüpiline paljude raskmetallide puhul) ning mõjutatud saab
ka nende toksilisus. Teisalt põhjustab alanduslehtri teke põhjaveetaseme gradiendi ja seega ka
põhjavee voolukiiruse suurenemist, mille tõttu võib reostunud pinnasest rohkem vett läbi
filtreeruda ja suureneda mobiliseeritud reoaine koguhulk .“ Killustiku põik 11 kinnistul paiknev
puurkaev katastri numbriga 19832, avab Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekihti.
Ettevõttel tuleb seirata kord kvartalis veetaset, pH-d, elektrijuhtivust, hägusust, heljumit,
raua sisaldust, sulfaate ning naftasaadusi (süsivesinikud C10-C40) järgmistes kaevudes:
1) Maripuu puurkaev (X: 6586982, Y: 552000; katastritunnus 65301:001:5020);
2) Uuesauna puurkaev (X: 6587428, Y: 552022; katastritunnus 65301:011:0158);
3) Liina salvkaev (X: 6587389, Y: 552085; katastritunnus 65301:011:0600);
Ning kord kvartalis veetaset järgmises kaevus:
4) Killustiku põik 11 puurkaev (katastri number 19832; X: 6585511, Y: 552339; katastritunnus
65301:003:0774).
Keskkonnaamet seab keskkonnaloaga tingimuse, et juhul, kui ehitustegevuse tõttu veetase
joogiveekaevus alaneb ning vesi pole enam kättesaadav või kaevus veekvaliteet muutub
ehitustegevuse tõttu joogikõlbmatuks, tuleb ettevõttel tagada 8 tunni jooksul puudutatud
isikutele joogivesi.
Püsiva alanduse mõju korral otsitakse koostöös kaevu omaniku, ettevõtte, osaühing Rail Baltic
Estonia, vee-ettevõtja ja Rae Vallavalitsusega sobivat pikaajalist lahendust joogivee tagamiseks
puudutatud kinnistutel.
Eelnevast tulenevalt, määrab Keskkonnaamet keskkonnaloaga lubatava veevõtu koguseks
veehaardetest kokku kuni 1 440 000 m3 aastas, 360 000 m 3 kvartalis, 4 000 m 3 ööpäevas,
kehtivusega kuni 31.11.2028.
3.2.1.2.2. Nõuded vee suublasse juhtimisele ja veemajanduskava rakendamine
Süvendist ärajuhitav põhjavesi juhitakse Soodevahe peakraavi. Soodevahe peakraavi mööda
liigub vesi ca 1,6 km kaugusel asuvasse Pirita jõkke (VEE1089200). Eksperthinnangu kohaselt,
moodustab Soodevahe tunneli süvendist väljapumbatav vesi vaid mõne protsendi Pirita jõe
vooluhulgast ja mõjutab seega selle seisundit vaid vähesel määral.
Eksperthinnangu kohaselt, mõjutab Rail Balticu trassi süvendite rajamine vee keemilisi omadusi
sarnaselt lubjakivikarjääride rajamisele. Lubjakivi väljamisest tulenev peamine saasteaine on
tekkiv peenosis (lubjakivitolm ja väikesed tükid), mis heljumina veekeskkonda sattudes
suurendavad vee hägusust. Ärajuhitava vee puhastamiseks kasutatakse settetiiki ning
setteekraane. Vajadusel rajatakse ärajuhitava vee kraavidesse killustikpadjad voolukiiruse
8(14)
aeglustamiseks ja sette kinnipüüdmiseks.
Soodevahe peakraav on VeeS mõistes veekogud (VeeS § 3 lg 1). Kõikide veekogude suhtes
rakendatakse üldist pinnavee kaitse eesmärki, mille alusel tuleb tagada kõikide
pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning
pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund.
Soodevahe peakraavi seisundi osas ei toimu pidevseiret veemajanduskavade raames.
Suublasse juhitav vesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 vastu võetud määruse nr 61
„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse
juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“
(edaspidi määrus nr 61) nõuetele.
Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) kohaselt on ümberjuhitava vesi võrdsustatud
karjääri- või kaevandusest ärajuhitava veega (KeTS § 10 lg 6). Vastavalt määruse nr 61 § 9 lg 1
ja 5 tohib kaevandus- ja karjäärivett suublasse juhtida, kui saastenäitajad ei ületa määruse nr 61
lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000-
9999 inimekvivalenti, v.a heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l. Kaevandus- ja
karjääriveele tuleb loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe (edaspidi BHT7),
keemilise hapnikutarbe (edaspidi KHT), pH ja heljumi sisalduse piirväärtused koos vastava
seirekohustusega. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja
seirenõuded määratakse loas sõltuvalt karjäärist ärajuhitava vee päritolu ja riskihinnangu põhjal.
Määruse nr 61 § 11 lg 1 kohaselt peab suublasse juhitava heitvee ohtlike ainete sisaldus vastama
määruse lisas 1 sätestatud piirväärtustele. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et vastavalt VeeS §
125 lg 3 on prioriteetse ohtliku aine suublasse juhtimine keelatud, välja arvatud erandjuhtudel
veeloa või kompleksloa alusel.
Eelnevast tulenevalt kehtestab Keskkonnaamet keskkonnaloaga seiratavad saasteained ja
nende piirväärtused järgnevalt: BHT7 15 mg/l, KHT 125 mg/l, heljum 40 mg/l,
naftasaadused (süsivesinikud C10-C40) 1 mg/l, pH 6-9. Nimetatud näitajaid tuleb seirata
sagedusega üks kord kvartalis. Kui selgub, et suublasse juhitav vesi ei vasta kehtestatud
piirväärtustele või põhjustab negatiivseid tagajärgi suublas, tuleb kasutusele võtta täiendavad
meetmed vee puhastamiseks ja nõuetele vastavuse tagamiseks.
Transpordiamet tõi oma seisukohtades välja, et maksimaalseks ehitustöödega seotud lisanduva
vee vooluhulgaks Soodevahe peakraavi on ette nähtud kuni 50 l/s. Seega, on Soodevahe
peakraavi lubatud vett juhtida kuni 50 l/s.
Soodevahe peakraavist liigub vesi Pirita jõkke, Pirita_4 veekogumisse (Pirita Vaskjalast
suudmeni). Pirita jõgi Sae paisust suubumiseni merre kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja
harjuse kudemis- ja elupaikade nimekirja[4]. Pirita_4 veekogumi seisund on 2024. aasta
koondhinnangu alusel halb ning hea seisund tuleb saavutada aastaks 2027. Taotluse alusel
kavandatav tegevus ei tohi veekogumi seisundit halvendada ja hea seisundi saavutamist
9(14)
takistada. Seetõttu lisab Keskkonnaamet keskkonnaloale täiendava nõude, et juhul kui
väljalaskme kaudu Soode peakraavi juhitav vesi ei vasta nõuetele, tuleb proove võtta ka Pirita
jõest, et selgitada välja ka võimalik mõju Pirita jõele.
Eelnevast tulenevalt seab Keskkonnaamet keskkonnaloaga seiratavad saasteained Pirita
jões (X: 6586634, Y: 553472): BHT 7, KHT, heljum, naftasaadused ( süsivesinikud C10-
C40), pH 6-9. Nimetatud näitajaid tuleb seirata Pirita jões kord kvartalis juhul, kui on
selgunud, et Soodevahe peakraavi juhitav vesi ei vasta nõuetele.
3.2.1.2.3. Nõuded proovide võtmisele
VeeS § 243 lg 1 on sätestatud, et kui proove võetakse veeuuringu käigus, peab proovivõtja
olema atesteeritud vastavas valdkonnas VeeS § 243 lg 5 alusel kehtestatud korra kohaselt,
kasutama veeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima
asjakohast mõõtemetoodikat. Tulenevalt VeeS § 236 lg 2 on veeuuring VeeS tähenduses vee,
vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate
ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise,
veeloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, veeloa omaja üle tehtava kontrollseire,
keskkonnatasu arvutamise ning veeloaga nõutava omaseire eesmärgil. Atesteerimisele kuuluvad
proovivõtuvaldkonnad määrab kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 53
„Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded,
õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni
töökord“.
3.2.1.2.4. Veekasutuse keskkonnatasu deklareerimine ja aruandlus
Keskkonnatasu deklaratsiooni suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses
maksudeklaratsiooni kohta sätestatut (KeTS § 333 lg 2). KeTS § 33 3 lg 1 järgi esitab ettevõte
keskkonnatasu deklaratsioonis keskkonnatasu arvutuse.
Ümberjuhitava vee erikasutusõiguse tasumäär sõltuvalt tegevuse olemuslikust sarnasusest
vastava vee erikasutusliigiga võrdne vee erikasutusõiguse tasumääraga, mis on kehtestatud
KeTS § 10 lg 4 p 9 või 10 sätestatud alam- ja ülemmäärast lähtuvalt (KeTS § 10 lg 6). Vee
erikasutusliigi, mille tasumääraga võrdseks ümberjuhitava vee erikasutusõiguse tasumäär
tunnistatakse, määrab olemasoleva teabe põhjal Keskkonnaamet. Ühe kuupmeetri veevõtu
erikasutusõiguse tasumäär on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee
erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ lisas. Lisaks
erinevatele põhjaveekihtidele on eraldi välja toodud joogiks kasutatav mineraalvesi,
ravivannimineraalvesi, karjääridest väljapumbatav vesi ja kaevandustest väljapumbatav vesi.
Arvestades asjaolu, et ettevõtte juhib põhjavett ümber pindmisest põhjaveekihist, määrab
Keskkonnaamet vee erikasutusõiguse tasumäära aluseks karjäärist väljapumbatava vee.
Ettevõttel tuleb iga kvartali kohta täita veekasutuse ja –saaste deklaratsioon. Keskkonnatasu
deklaratsioon esitatakse Keskkonnaametile hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17.
kuupäevaks. Keskkonnaameti eelistus on saada deklaratsioone elektrooniliselt
10(14)
Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Keskkonnatasu arvutus tuleb esitada ka juhul, kui
reaalset keskkonnakasutust pole toimunud. Keskkonnatasu tuleb maksta Maksu- ja Tolliameti
poolt avatud ettemaksukontole kvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Ettemaksukontolt maha
arvestamine toimub automaatselt kohustuse tähtaja saabudes. Keskkonnatasu deklaratsiooni
aluseks olevad keskkonnaseire tulemused ja muud sellised seireandmed esitatakse
keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vastavalt nõutule.
Ettevõte on kohustatud vastavalt VeeS § 195 lg 1 esitama üks kord aastas keskkonnaloa
veekasutuse aruande. Veekasutuse aruanne tuleb esitada vastavalt VeeS § 195 lg 2, 3 ning
vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 vastu võetud määrusele nr 6 „Veekasutuse aruande
täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“. Veekasutuse aruanne esitatakse
keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.
3.3. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine
Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2,
VeeS § 192).
3.4. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine
3.4.1. Taotluse osas esitatud ettepanekud
3.4.1.1. Rae Vallavalitsus
Rae Vallavalitsus saatis taotluse kohta järgmised ettepanekud (vt p 2.2.1):
1) Menetlusse tuleb kaasata Peetri tegevuspiirkonna vee-ettevõtja Aktsiaselts ELVESO.
2) Juhul, kui ehitustegevuse tõttu veetase kaevudes alaneb ning vesi pole enam kättesaadav või
kaevus veekvaliteet muutub ehitustegevuse tõttu joogikõlbmatuks, tuleb loa omanikul tagada 8
tunni jooksul puudutatud isikutele joogivesi. Loa omanikul tuleb taastada puudutatud
kinnistuomanike joogi- ja tarbevee kättesaadavus, nt sügavamasse põhjaveekompleksi rajatud
uue puurkaevu näol.
Keskkonnaamet arvestab Rae Vallavalitsuse ettepanekutega ning on menetlusse kaasanud vee-
ettevõtja ning lisanud p 2 tingimuse loale.
3.4.1.2. Transpordiamet
Transpordiamet juhtis saadetud seisukohtades tähelepanu taotluses esinevatele puudustele ja
küsimustele, mis puudutavad Soodevahe peakraavi vee juhtimist (vt p 2.2.1). Ettevõte esitas
selgitused ning täiendas taotlust vastavalt märkustele.
Keskkonnaamet võtab arvesse Transpordiameti märkuseid ning on seisukohal, et ettevõte on
tähelepanekutega arvestanud ja taotlust piisavalt täiendanud. Keskkonnaamet on loale lisanud
nõude, et Soodevahe peakraavi on lubatud vett juhtida maksimaalselt 50 l/s.
11(14)
3.4.1.3. OÜ Rail Baltic Estonia
OÜ Rail Baltic Estonia saatis Keskkonnaametile analüüsi tegevuspiirkonna vahetusse lähedusse
jäävate kinnistute ja kaevude kohta. Ettevõte esitas Keskkonnaametile selgituse, millest on
lähtunud taotlusele lisatud seire lisamisel (vt p 2.2.1).
Keskkonnaamet lähtub põhjavee seire seadmisel Soodevahe-Muuga KMH-st ja
eksperthinnangust (vt p 3.2.1.2.1.). Täiendava seire vajaduse seadmisel on võimalik
keskkonnaluba muuta. Seire on indikatiivne ning annab ülevaate võimaliku alanduse mõju
kujunemise osas piirkonnas. Mõju tekkimisel on loa omanikul kohustus kahju hüvitada.
3.4.2. Eelnõude osas esitatud ettepanekud
3.4.2.1. Transpordiamet
Transpordiameti tõi eelnõude osas välja, et ettevõte peab arvestama Transpordiameti poolt
esitatud ettepanekute ja järgmiste nõuetega:
1) Soodevahe peakraavi ehitusalalt juhitav ehitustööde aegne vooluhulk ei tohi ületada
hinnangus (Harju5_Soodevahe_toimivuse_analuus_20260206.asice) ja keskkonnaloas
kajastatud maksimaalset vooluhulka 0,05 m³/s (50 l/s).
2) Projekteeritava (II etapp) kraavi lõigu projektlahendus riigitee nr 11290 km 7,50-7,83 ja
riigitee nr 11 km 4,04-4,30 kaitsevööndis tuleb esitada kooskõlastamiseks Transpordiametile
ning lahenduses tuleb arvestada olemasoleva ja Rail Baltica arendustest lisanduva veekogustega,
selliselt et on tagatud Soodevahe peakraavi ja truupide toimimine kuni Pirita jõeni. Enne vastava
projektlahenduse Transpordiameti poolset kooskõlastust ei ole lubatud projekteeritavat (II
etapp) kraavi lahendust Nigula kinnistul (tunnus: 65301:001:4859) realiseerima asuda.
3) Vee juhtimisel kraavidesse tuleb arvestada ka hetke tingimustega (sh lumesulavesi, sademete
hulk), mis võivad tekitada täiendavaid suuremaid vooluhulkasid kraavides ning seega tekitada
kahjustusi riigiteede rajatistele ja konstruktsioonidele.
4) Ohu korral riigiteede rajatistele (sh kraavid, truubid, tee konstruktsioon (k.a truupide
läbilaskevõime ammendumine)) tuleb keskkonnaloa omanikul (Aktsiaselts TREF Nord)
reageerida koheselt ning peatada pumpamine ja lisanduvate vooluhulkade juhtimine
kraavidesse/truupidesse ja likvideerida tekkinud kahjustused riigiteede maaüksustel.
5) Riigiteede konstruktsioonidele tekkivast ohust (sh kraavid, truubid (k.a truupide
läbilaskevõime ammendumine)) või kahjustusest tuleb koheselt teavitada Transpordiameti
teehoolde lepingupartnerit. Kontaktid vastavalt piirkonnale: Ida-Harju, ETK Teed OÜ, tel
5048323,
[email protected], www.eteed.ee
6) Vajadusel tuleb ette näha vee juhtimisel olemasolevatesse kraavitussüsteemidesse enne
ehitust või ehituse ajal täiendavalt puhastada kraavide/truupide süsteemid. Kindlasti tuleb
arvestada, et kraavituse ja vee ligidal ei tohi masinaid tankida ega pesta (k.a segumasinaid).
7) Ehitustööde ajal ning pumpamistööde ja vee juhtimise ajal tuleb tagada eesvoolu järjepidev
toimimine kuni Pirita jõeni ning vajadusel eesvoolud täiendavalt korrastada ja igasugused
takistused eemaldada sealhulgas taimestiku eemaldamine, samuti eesvoolust ja
12(14)
kuivenduskraavist voolutakistuse, risu ning vajadusel sette eemaldamine.
8) Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud.
9) EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed
ega selle korrakohast kasutamist. Keskkonnaloa nr KL-525879 ette nähtud pumpamistöödega
ning vee juhtimisega ei tohi riigitee püsivust ohustada, seada takistusi liiklusele, tee ja
teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete äravoolamisele riigitee
transpordimaalt ja kaitsevööndist.
10) Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid ohustada mistahes viisil, tuleb ohutuse
tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri
13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse
ajutiseks muutmiseks on vajalik liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku
nõusolek.
11) Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine
riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate
juurdepääsuteede kaudu.
12) Tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid
leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.
13) Töövõtjal näha ette rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud teerajatiste taastamine.
Järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle riigitee kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet
ehitusseadustikus kehtestatud korras.
Ettevõte saatis selgituse, et on nõus Transpordiameti esitatud nõuetega, välja arvatus p 2 osas,
selgitades, et sõlmitud leping OÜ-ga Rail Baltic Estonia, antud puntki ei hõlma ning ettevõte on
esitanud nõude OÜ-le Rail Baltic Estonia edasiseks käsitlemiseks.
Keskkonnaamet lisab keskkonnaloale Tranpordiameti poolt esitatud nõuded, va arvatud p 2 (loa
vorm V16 p 6 ja 7).
Keskkonnaamet toob välja, et ettevõte ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega põhjustada:
üleujutust; kaldakindlustuse, tammi, paisu ega muu rajatise purunemist; pinnase olulist
erosiooni ega maalihet; maa sihipärast kasutamist takistavat liigniiskust (VeeS § 117 lg 1).
Veekasutaja peab võtma meetmed, millega vähendada või vältida tegevuse mõju
pinnaveekogumile, põhjaveekogumile või isiku varale (VeeS § 117 lg 2).
3.5. Otsekohalduvad nõuded
Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima
VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et
õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased
kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea".
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti
andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
13(14)
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
[1] https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia50k
[2] https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027-eelnou#veemajanduskavade-do
[3] https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2025-
09/2024_P%C3%B5hjaveekogumite%20ja%20nitraaditundliku%20ala%20p%C3%B5hjavee%20seire%20aruanne.pdf
[4] https://www.riigiteataja.ee/akt/898474?leiaKehtiv.
(allkirjastatud digitaalselt)
Karina Laasik
juhtivspetsialist
veeosakond
Lisa: Keskkonnaluba
Egle Avi
vanemspetsialist
veeosakond
14(14)
Keskkonnaluba
Loa registrinumber KL-525879
Loa omaja Ärinimi / Nimi Aktsiaselts TREF Nord
andmed
Registrikood / 10217746
Isikukood
Tegevuskoha Nimetus Soodevahe liiklussõlm
andmed
Aadress Rabametsa, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond
Katastritunnus(ed) 65301:001:6447
Territoriaalkood 7688
EHAK
Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: 11290 Tallinn-Lagedi tee T10
territoorium (65301:001:6416), 11290 Tallinn-Lagedi tee T9 (65301:001:5327), Betooni põik 20 //
Varivere tee 10 // Tallinn-Tapa 115-118,2 km (65301:011:0054), Lepikupõllu
(65301:011:0151), Nigula (65301:001:4859), Rabametsa (65301:001:6447), Suur-Sõjamäe
tn 45 (65301:001:5531), Tallinna-Rapla raudtee 250 (65301:001:6415), Tallinna-Rapla
raudtee 350 (65301:001:6516), Tallinna-Rapla raudtee 370 (65301:001:6531), Tallinna-
Rapla raudtee 390 (65301:001:6562), Tallinna-Rapla raudtee 400 (65301:001:6514), Topi
(65301:001:3554), Viimsi metskond 64 (65301:001:3825). Puudutatud veekogud:
Soodevahe peakraav (VEE1092700).
Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus;
reguleeritavad
tegevused
Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet
andmed
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse Loa versiooni 27.02.2026
periood kehtima
hakkamise
kuupäev
Lõppemise 30.11.2028
kuupäev
Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Vee erikasutus
V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa
Veehaarde jrk nr 1.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Rail Baltica Soodevahe I
Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024228
Puurkaevu katastrinumber
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6586073, Y: 551748
Põhjaveekihi nimi ja kood Q, S-O - Kvaternaari, Siluri-Ordoviitsiumi (Q, S-O)
Põhjaveekogumi nimi ja kood S-O_Harju - Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (S-O_Harju)
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu
Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Põhjavee ümberjuhtimine 2025 2027 180 000 180 000 180 000 180 000 720 000 2 000
Veehaarde jrk nr 2.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Rail Baltica Soodevahe II
Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024229
Puurkaevu katastrinumber
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6586259, Y: 551715
Põhjaveekihi nimi ja kood Q, S-O - Kvaternaari, Siluri-Ordoviitsiumi (Q, S-O)
Põhjaveekogumi nimi ja kood S-O_Harju - Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (S-O_Harju)
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu
Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Põhjavee ümberjuhtimine 2026 2027 45 000 45 000 45 000 45 000 180 000 500
Veehaarde jrk nr 3.
2/9
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Rail Baltica Soodevahe III
Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024230
Puurkaevu katastrinumber
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6586069, Y: 551671
Põhjaveekihi nimi ja kood Q, S-O - Kvaternaari, Siluri-Ordoviitsiumi (Q, S-O)
Põhjaveekogumi nimi ja kood S-O_Harju - Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (S-O_Harju)
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu
Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Põhjavee ümberjuhtimine 2025 2027 135 000 135 000 135 000 135 000 540 000 1 500
V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded
Veearvestuse pidamine Võetud vee osas peetakse arvestust, korrutades veepumba võimsuse töötatud tundide arvuga, mil seade töötab.
Põhjaveetaseme mõõtmine Mõõta staatilist veetaset puurkaevudes vähemalt kord kvartalis. Tulemuste esitamisel tuleb ära näidata veetaseme
mõõtmise aeg, mõõtepunkti maapinna absoluutkõrgus ja andmed veetaseme mõõtmise tehnoloogia, tehnika ja seadmete
osas.
Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb võtta
vastavalt kehtivale metoodikale. Proovid võtta enne põhjavee töötlemist.
Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks tuleb proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on
sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.
Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha L-EST97 koordinaadid Seire
Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad
_ Maripuu puurkaev X: 6586982, Y: 552000 Üks kord kvartalis Heljum
Sulfaat (SO42-)
Üldraud (Fe)
Hägusus
Elektrijuhtivus (proovivõtul)
Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)
pH (proovivõtul)
Veetase absoluutne kõrgus
__ Uuesauna puurkaev X: 6587428, Y: 552022 Üks kord kvartalis Heljum
Sulfaat (SO42-)
Üldraud (Fe)
Hägusus
Elektrijuhtivus (proovivõtul)
Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)
pH (proovivõtul)
Veetase absoluutne kõrgus
3/9
___ Liiva salvkaev X: 6587389, Y: 552085 Üks kord kvartalis Heljum
Sulfaat (SO42-)
Üldraud (Fe)
Hägusus
Elektrijuhtivus (proovivõtul)
Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)
pH (proovivõtul)
Veetase absoluutne kõrgus
PRK0019832 Killustiku põik 11 X: 6585511, Y: 552339 Üks kord kvartalis Veetase absoluutne kõrgus
Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks
V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete
4/9 kaupa
V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa
Väljalaskme jrk nr 1.
Väljalaskme nimetus Rail Baltica Soodevahe väljalask
Väljalaskme kood HA226
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Suubla nimetus Soodevahe peakraav
Suubla kood VEE1092700
Veekogumi nimetus
Veekogumi kood
Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6586124, Y: 552077
Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
2025 2028 360 000 360 000 360 000 360 000 Arvestuslik
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
arvutatakse
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastusaste Lubatud kogused tonnides
algus lõpp nr (mg/l)¹ %
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2025 2028 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 1
C40)
2025 2028 Heljum HEL 40
2025 2028 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2025 2028 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
2025 2028 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.
V4.1 Taaskasutusvee tootmine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
5/9
V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V7. Väljalaskme seire nõuded
Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale. Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine
peab vastama kehtestatud proovivõtmise nõuetele.
Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite
võrdluskatsed määratavate komponentide osas.
Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Seire
Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus
Rail Baltica Soodevahe väljalask HA226 X: 6586124, Y: 552077 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis
Heljum
Keemiline hapnikutarve (KHT)
Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)
Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)
Täiendavad nõuded väljalaskme seire Väljalaskme omaseiret teostada siis, kui toimub ehitustegevus ja sellega kaasneb põhjavee ümberjuhtimine.
läbiviimiseks
Igapäevaselt tuleb jälgida visuaalselt vee kvaliteeti (heljum, naftasaadused) ning vajadusel (vee läbipaistvuse halvenemisel,
õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava muutuse korral) võtta proovid vastavalt võimaliku reostuse
iseloomule. Eriti tähelepanelikult jälgida võimalikke masinate õlide, kütuste või määrdeainete lekkeid.
V8. Veekogu sh suubla seire
Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale. Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine
peab vastama kehtestatud proovivõtmise nõuetele.
Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite
võrdluskatsed määratavate komponentide osas.
Veekogu Veekogu Suubla Suubla Väljalaskme Väljalaskme Veekogumi Veekogumi Proovivõtukoha Proovivõtukoha koordinaadid Seire
nimetus kood nimetus kood kood nimetus nimetus kood nimetus (L‑Est) Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise Proovi võtmise
sagedus aeg
Pirita jõgi VEE1089200 X: 6586634, Y: 553472 Pinnaveeseire Biokeemiline hapnikutarve Üks kord kvartalis Vajadusel
(BHT7)
Heljum
Keemiline hapnikutarve (KHT)
Vesinikioonide kontsentratsioon
(pH)
Naftasaadused (süsivesinikud
C10 - C40)
6/9
Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Juhul, kui väljalaskmest Soodevahe väljalask (HA226) analüüsitavad näitajad on veeproovis ületatud, tuleb võtta proov ka
suublast, Pirita jõest, kord kvartalis.
V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V10. Süvendamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste
omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V14. Vesiviljelus
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V15. Laeva lastimine, lossimine, remont
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise
7/9 tähtajad
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad
Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise
nr tähtaeg
1. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) keskkonnareostusest informeerida alati Vajadusel
Keskkonnaametit ja
vajadusel Häirekeskust ning kohalikku omavalitsust.
2. Meetmed, millega vähendatakse või välditakse 1. Ehitustööde teostamisel järgida head ehitustava. Pidevalt
tegevuse mõju pinnaveekogumile,põhjaveekogumile 2. Tööd teostada maksimaalselt keskkonnanõudeid arvestades ja rakendada keskkonnakaitselisi meetmeid vältimaks vee- ja pinnasereostust.
või isiku varale
3. Muud asjakohased meetmed Loa andjal on õigus luba muuta ja seada täiendavaid tingimusi/meetmeid juhul kui selgub, et loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid või tegevus on Vajadusel
halvendanud vee seisundit. Loa omanikule kohalduvad kõikide veekeskkonna kaitset puudutavate õigusaktide otsekohalduvad nõuded, hoolimata sellest, kas need on
loas kajastatud või mitte.
4. Muud asjakohased meetmed Järgida muudest dokumentidest (KMH, ehitusprojektid, seirekava jm) tulenevaid nõudeid. Pidevalt
5. Meetmed kahju heastamiseks 1. Juhul, kui ehitustegevuse tõttu veetase kaevus alaneb ning vesi pole enam kättesaadav või kaevus veekvaliteet muutub ehitustegevuse tõttu joogikõlbmatuks, tuleb loa 1. Hiljemalt 8 tunni jooksul;
omanikul tagada 8 tunni jooksul puudutatud isikutele joogivesi. 2. Selgub osapoolte
2. Püsiva alanduse mõju korral tuleb leida koostöös kaevu omaniku, loa omaniku, osaühing Rail Baltic Estonia, vee-ettevõtja Aktsiaselts ELVESO ja Rae Vallavalitsusega kokkuleppel.
sobiv pikaajaline lahendus joogivee tagamiseks puudutatud kinnistutel.
6. Meetmed, millega vähendatakse või välditakse Soodevahe peakraavi on lubatud vett juhtida kuni 50 l/s. Pidevalt
tegevuse mõju pinnaveekogumile,põhjaveekogumile
või isiku varale
7. Muud asjakohased meetmed 1) Vee juhtimisel kraavidesse tuleb arvestada ka hetke tingimustega (sh lumesulavesi, sademete hulk), mis võivad tekitada täiendavaid suuremaid vooluhulkasid kraavides Pidevalt
ning seega tekitada kahjustusi riigiteede rajatistele ja konstruktsioonidele.
2) Ohu korral riigiteede rajatistele (sh kraavid, truubid, tee konstruktsioon (k.a truupide läbilaskevõime ammendumine)) tuleb keskkonnaloa omanikul reageerida koheselt
ning peatada pumpamine ja lisanduvate vooluhulkade juhtimine kraavidesse/truupidesse ja likvideerida tekkinud kahjustused riigiteede maaüksustel.
3) Riigiteede konstruktsioonidele tekkivast ohust (sh kraavid, truubid (k.a truupide läbilaskevõime ammendumine)) või kahjustusest tuleb koheselt teavitada
Transpordiameti teehoolde lepingupartnerit.
4) Vajadusel tuleb ette näha vee juhtimisel olemasolevatesse kraavitussüsteemidesse enne ehitust või ehituse ajal täiendavalt puhastada kraavide/truupide süsteemid.
Kindlasti tuleb arvestada, et kraavituse ja vee ligidal ei tohi masinaid tankida ega pesta (k.a segumasinaid).
5) Ehitustööde ajal ning pumpamistööde ja vee juhtimise ajal tuleb tagada eesvoolu järjepidev toimimine kuni Pirita jõeni ning vajadusel eesvoolud täiendavalt korrastada
ja igasugused takistused eemaldada sealhulgas taimestiku eemaldamine, samuti eesvoolust ja kuivenduskraavist voolutakistuse, risu ning vajadusel sette eemaldamine.
6) Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud.
7) Ehitus- ega muu tegevus ei tohi kaitsevööndis ohustada riigiteed ega selle korrakohast kasutamist. Keskkonnaloas ette nähtud pumpamistöödega ning vee juhtimisega
ei tohi riigitee püsivust ohustada, seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete äravoolamisele riigitee transpordimaalt ja
kaitsevööndist.
8) Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid ohustada mistahes viisil, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja
taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse ajutiseks muutmiseks on vajalik liikluskorralduse projekt, millele
on saadud tee omaniku nõusolek.
9) Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada
olemasolevate juurdepääsuteede kaudu.
10) Tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele
sõitmist.
11) Töövõtjal näha ette rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud teerajatiste taastamine. Järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle riigitee kaitsevööndi ulatuses
teostab Transpordiamet ehitusseadustikus kehtestatud korras.
V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale
Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus
1. Võetava vee arvestus Võetava vee arvestust pidada kuude kaupa. Teave vee arvestuse kohta esitada kord kvartalis veesaastetasu deklaratsiooniga. Kord kvartalis, vastavalt kehtestatud nõuetele
2. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Keskkonnatasu deklaratsioonid esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS deklaratsioonide moodulisse. Kord kvartalis, vastavalt kehtestatud nõuetele
3. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Kord kvartalis, vastavalt kehtestatud nõuetele
4. Teave meetmete rakendamise kohta Kui keskkonnaloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest Keskkonnaametit kirjalikult teavitada. Olukorra tekkimisel koheselt
5. Väljalaskme omaseire tulemused Omaseire analüüsiakt(id) esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kohustuste moodulisse. Vastavalt kehtestatud nõuetele
6. Veehaarde seire tulemused Omaseire analüüsiakt(id) esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kohustuste moodulisse. Vastavalt kehtestatud nõuetele
8/9
V18. Ajutise iseloomuga tegevused
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Loa lisad
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
9/9