Justiitsministeerium_vastus

Ülle Madise Teie 31.08.2023 nr 7-7/230789/2304415 Õiguskantsleri Kantselei Meie 24.01.2024 nr 10-2/5769 [email protected] Vastus kontrollkäigu kokkvõttele Austatud õiguskantsler! Tegite seoses 04.–06.05.2023 toimunud kontrollkäigul Tartu Vanglasse ja vanglate psühhiaatriaosakonda erinevaid soovitusi vanglale ja justiitsministeeriumile. Palusite kontrollkäikude raames tehtud soovitustele vastust hiljemalt 26. jaanuariks 2024. Peamised soovitused puudutasid vahistatute liikumisvõimalusi, eakate kinnipeetavate heaolu, kokkusaamiste korda ja vanglate tervishoidu. Vastame Teie soovitustele järgmiselt. Vahistatute liikumis- ja suhtlemispiirang Oleme arvesse võtnud Teie varasemaid ettepanekuid ning justiitsministeerium on esitanud muudatusettepaneku vangistusseaduse muutmise eelnõu1 227 SE juurde, millega tunnistatakse vangistusseaduse paragrahvi 90 lõiked 3 ja 5 kehtetuks. Kehtiva vangistusseaduse § 90 lg 3 kohaselt on vanglad kohustatud hoidma vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, kui vahistatu töötab või õpib ning hoidma eraldi vahistatuid, keda süüdistatakse ühes ja samas kriminaalasjas. Vangistusseaduse § 90 lg 5 kohaselt on vanglateenistus või arestimaja kohustatud võtma kõik meetmed, et välistada eri kambritesse paigutatud vahistatute omavaheline sidepidamine. Muudatuse tulemusena ei ole vanglatel enam kohustust hoida kõiki vahistatuid ööpäev läbi lukustatud kambris. Justiitsministeerium leiab, et selline imperatiivne piirang kõigi vahistatute suhtes võib ebaproportsionaalselt piirata vahistatute vabaduspõhiõigust, mistõttu tuleks muudatusettepanekute jõustumisel piirata suhtlust mitte automaatselt, vaid üksnes vajadusel – näiteks juhul, kui seda on kriminaalmenetluse huvides taotlenud prokuratuur või kohus. Eakad kinnipeetavad Nii nagu ühiskonnas üldiselt, on ka vanglas suurenemas eakate kinnipeetavate arv. Nõustume, et nende vajadused võivad erineda noorematest ning sellega tuleb vangistuse jooksul arvestada. Oleme seda täna võimaluste piires ka teinud. Terviseküsimustega tegelevad vanglad kinnipeetavate individuaalseid vajadusi silmas pidades, sest see ei sõltu nii palju vanusest kuivõrd inimese terviseseisundist. Huvitegevusi planeerides arvestatakse nii erinevate sihtrühmade vajaduste kui ka kinnipeetavate huvidega. Tavapäraselt tähistatakse vanglates erinevaid tähtpäevi ning regulaarselt korraldatakse mälumänge, viktoriine, spordivõistluseid, samuti tegutsevad aastaringselt lauamängu- ja raamatuklubid. Grupitegevused on vanglati erinevad, aga arvestatud on ka erinevate vanusegruppide huvidega, tegevusteks on peamiselt nendeks kunstiringid, muusika tegemise võimalused, 1 Vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) 227 SE Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 sporditrennid ja käsitööringid. Samuti kutsutakse vanglatesse külalisi erinevatest valdkondadest, kes viivad läbi temaatilisi loenguid või kontserte. Seega leiame, et huvitegevuste osas on vanglates pakutavad valikud piisavad selleks, et ka eakamad inimesed soovi korral neis osaleda saaksid. Sarnaselt tavaühiskonnale ei ole siiski päris igaühele võimalik just temale sobivat tegevust alati leida. Oleme viimastel aastatel toetanud ka seda, et kinnipeetavad ise saavad läbi viia huvitegevusi, mis annab taas võimaluse ka eakamatele endile ise sobivaid võimalusi kujundada. Samuti on käesoleval aastal plaanis ümber kujundada tööhõive korraldamine vanglates, eesmärgiga muuhulgas töötamise võimaluste mitmekesistamine ning lihtsamate ning väiksemat füüsilist võimekust nõudvate tööde osakaalu suurendamine, mis võiksid rohkem sobida ka eakamatele kinnipeetavatele. Aastal 2024 planeerime läbi viia kinnipeetavate sihtgruppide analüüsi, mille käigus vaatame üle ka eakate kinnipeetavate kohtlemise vangistuse ajal. Siiski on vanusest sageli olulisem konkreetne inimene ja tema isikupõhised vajadused, millest lähtuvalt karistuse täideviimist ja taasühiskonnastamist kujundame. Suhtlemine lähedastega Justiitsministeerium tänab Teid tähelepaneku eest, mis puudutab kokkusaamisele tulnud külastaja ulatuslikku läbiotsimist. Peame oluliseks selgitada, et läbiotsimine kehaskanneri abil toimub pääslas, kuid lahtiriietumisega läbiotsimiseks viiakse külastaja eraldi ruumi, et tagada toimingu läbiviimiseks privaatsus. Kui kehaskanner annab märku, et isiku ülakehal võib olla keelatud esemeid, on külastajal läbiotsimisruumi liikudes võimalik keelatud ese peita alumisse kehapoolde. Seetõttu peab vangla julgeoleku tagamisel oluliseks otsida läbi kokkusaaja üla- ning alaosa mõlemad. Läbiotsimine viiakse läbi kahes osas üla- ja alakeha eraldi ning külastaja ei pea viibima läbiotsimise ajal üleni alasti. Aitäh ettepanekute eest, mis puudutavad pikaajalise kokkusaamise tasu ning kinnipeetavate riietust kokkusaamiste korral. Selgitame, et pikaajalise kokkusaamise tasu on kehtestatud vangistusseaduse §-i 25 ning justiitsministri määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ alusel ning tegemist on kinnipeetavale ja kokkusaajale eraldatud ruumide kasutamise, toitlustamise ja hügieenivahendite kuludega. Ruumide kasutamise tasud on püsinud samad alates 2016. aastast ning neid ei saa pidada märkimisväärselt suureks. 2023. aastal oli pikaajaliste kokkusaamiste kulu vanglatele ligikaudu 110 000 eurot, mille tasumist riigi poolt justiitsministeerium hetkel vajalikuks ei pea. Justiitsministeerium arvestab tähelepanekut, kuid leiab, et küsitav tasu ei ole liiga suur ning ei ole takistuseks kinnipeetava vanglavälisele suhtlemisele. Vangistusseaduse muutmise eelnõuga 227 SE laiendatakse ka vangistusseaduse paragrahvi 24 lõiget 1 ning lisatakse võimalus lühiajaliseks kokkusaamiseks telesilla vahendusel ning suurendatakse lühiajaliste kokkusaamiste maksimaalset kestust kolmelt tunnilt neljale, millega samuti soodustatakse vanglavälist suhtlemist. Tegite ettepaneku, et vangla võiks lubada kinnipeetavatel kanda enda riideid, kui nad kohtuvad lähedaste ja eelkõige lastega. Isiklike riiete kandmine kokkusaamise korral tooks endaga kaasa suurenenud halduskoormuse seoses laost riiete väljastamise ning tagastamisega ning nende läbiotsimisega. Hetkel ei pea justiitsministeerium ettepaneku rakendamist võimalikuks, kuid arvestab tähelepanekuga ning kaalub selle rakendamist tulevikus. Ametnikud Justiitsministeerium peab väga oluliseks, et kinnipeetavate ja vahistatutega vahetult kokku puutuvate vanglaametnike teenistuskohad oleks täidetud. Väga oluline on vanglateenistuses töötavaid inimesi hoida ning ka uusi teenistujaid värvata. Vanglates on rakendamisel vanglaametniku õppevorm õpe töökohal, mille puhul toimub õppimine nii Sisekaitseakadeemias kui vanglas kohal ning võimaldab teenistujatele paindlikumat hariduse omandamist. Lisaks tegeleb justiitsministeerium pidevalt uute lahenduste otsimisega, et vanglateenistujaid oleks teenistuses piisavalt ning et neile oleks võimalik pakkuda konkurentsivõimelist töötasu. Tervishoid Juhtisite tähelepanu asjaolule, et Tartu vangla meditsiiniosakonnas on endiselt täitmata ametikohti. Kinnitame, et meditsiiniosakonna vabade töökohtade täitmisega tegeleb vangla igapäevaselt, siiski peab tõdema, et nii vanglas kui väljaspool on mitmete ametikohtade komplekteerimine keeruline, sest vastavatest spetsialistidest on puudus ka väljaspool vanglat. Mis puudutab Tartu vangla meditsiiniosakonda (sh psühhiaatriateenus), siis täname teid ettepanekute eest, võtame neid oma töös võimalust mööda arvesse, samas oleme seisukohal, et vangla osutab täna kaasaegset meditsiiniteenust ning pakub psühhiaatrilist abi, mis vastab tavapärasele ravikvaliteedile väljaspool vanglat. Selleks, et edaspidi veelgi paremini tagada vanglas tervishoiuteenuse osutamine samadel alustel tavaühiskonnaga, anname käesoleval aastal vanglate meditsiinivaldkonna üle Sotsiaalministeeriumile. Seega alates 1. juulist 2024 korraldab ja rahastab tervishoiuteenuse tagamist kinnipeetavatele Sotsiaalministeerium, kellele anname üle kinnipeetavate tervishoiuteenuse korraldamiseks eraldatud eelarve, töötajad, seadmed jms. Teenust hakkavad edaspidi tagama piirkondlikud haiglad. Muudatuse tulemusel ei juhi ega korralda justiitsministeerium edaspidi eraldiseisvat tervishoiusüsteemi kinnipeetavatele, vaid kinnipidamiskohas viibivate inimeste vajadusi käsitletakse riigi tervisepoliitika osana, mida koordineerib Sotsiaalministeerium, kellel on selleks vajalik teadmiste pagas ja kompetents. Täname Teid kõigi asjakohaste ettepanekute ja soovituste eest ja kaalume kindlasti nende rakendamise võimalikkust edaspidi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rait Kuuse Asekantsler Kadri Margus 53090311 [email protected] Merike Sirendi 5156309 [email protected]