dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Riigikogu õiguskomisjon_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 4. jaanuar 2024
Viit
7-4/231621/2400074
Registreeritud
4. jaanuar 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikogu õiguskomisjon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-4/231621
Vastutaja
Aigi Kivioja (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)

Failid

  • 📎1-6-23-184-2_-_ÕIGK_vastuskiri_eriteenistuja_lisapuhkuse_kohta.asice85 KB

Sisu (failidest)

Ülle Madise Teie 27.11.2023 nr 7-4/231621/2306036 Õiguskantsleri Kantselei Meie .01.2024 nr 1-6/23-184/2 Eriteenistuja lisapuhkusest Austatud õiguskantsler Tänan Teid eriteenistuja lisapuhkuse regulatsioone käsitleva pöördumise eest. Palusite õiguskomisjonil kaaluda, kas eriteenistujate lisapuhkust käsitlevaid norme eriseadustes tuleks muuta või täpsustada. Juhul, kui Riigikogu ei pea seadusemuudatusi vajalikuks, palusite selgitada, mis eesmärgil ja mis tingimustel on lisapuhkuse andmine eriteenistujatele kehtivate seaduste järgi lubatud. Õiguskomisjon arutas Teie pöördumist 19.12.2023 istungil, millest võtsid osa õiguskantsleri vanemnõunik Angelika Sarapuu, Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusnõunik Ingrid Puurvee, Politsei- ja Piirivalveameti personalibüroo personaliarvestuse ja -analüüsi talituse juht Svetlana Meister, Päästeameti õigusosakonna juhataja Eneken Kost ja Välisluureameti esindaja Jaana-Helen Luik. Arutelu tulemusena leidis õiguskomisjon konsensusega, et lisapuhkust reguleerivaid õigusmuudatusi politsei- ja piirivalve seaduses (PPVS), päästeteenistuse seaduses (PäästeTS) ega julgeolekuasutuste seaduses (JAS) ei ole vaja teha. Kehtivad lisapuhkust reguleerivad normid on komisjoni hinnangul kõnealustes seadustes piisavalt õigusselged, samuti on aastate jooksul erinevates ametkondades kujunenud välja vastav rakendamispraktika. Vaidlusi eriteenistujatele lisapuhkuse andmise küsimuses ega kehtivate õigusnormide põhiseaduspärasuse küsimuses ei ole. Arvestades, et õiguskomisjon seadusandja tööorganina ise kehtivaid seadusi ei tõlgenda, st ei saa anda suuniseid ega hinnanguid küsimuses, kuidas tuleb seadust õigesti mõista ja kohaldada, ei kujunda me seisukohta eelviidatud seaduste rakendamispraktika õiguspärasuse küsimuses, kuna see on alati esmalt normiadressaatide ülesanne ja lõppastmes kohtu ainupädevuses. PPVS-i § 81 lõike 3, PäästeTS § 202 lõike 3, samuti JAS § 201 lõike 1 kohaselt võib teenistujale anda põhjendatud juhul tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas. Põhjendatud juhul lisapuhkuse andmine on sätestatud ametiasutuse õigusena ja tema kehtestatud korras. Seadus ei reguleeri lisapuhkuse andmise tingimusi ega käsitle seda staažipuhkusena. Missugused on lisapuhkuse andmiseks põhjendatud juhud, kas seda antakse kalendriaasta või tööaasta eest, samuti ka muud tingimused, on ametiasutuse hinnata ja määrata. 2 Komisjonis toimus arutelu 19.12.2023 ning selle istungi protokolliga saate tutvuda Riigikogu veebilehel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eduard Odinets esimees Linnar Liivamägi 631 6457 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel