Eesti Keemiatööstuse Liit_avaldus

Õiguskantsleri Kantselei Tallinn Õiguskantsler pr Ülle Madise 4. jaanuar 2024. a. Kohtu 8 15193 Tallinn Edastatud e-posti teel: [email protected] Taotluse esitaja: Eesti Keemiatööstuse Liit Peterburi tee 46, 11415, Tallinn AVALDUS 22.12.2023 VÄLJA KUULUTATUD KESKKONNATASUDE SEADUSE, METSASEADUSE JA TÖÖSTUSHEITE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE PÕHISEADUSELE VASTAVUSE KONTROLLIMISEKS Käesolevaga esitame avalduse 22.12.2023 välja kuulutatud keskkonnatasude seaduse, metsaseaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. Eesti Keemiatööstuse Liidu liikmete veendumus on, et Keskkonnatasude seaduse, metsaseaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse (Seadus) §-ga 1, millega muudeti keskkonnatasude seaduse § 9 lg 3 punkt 7, § 19-21 ja 56 lg 12, on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega järgmistel põhjustel: 1) Seaduse vastuvõtmine seoti usaldushääletusega, mis on vastuolus PS §-st 4 tuleneva võimude lahususe ja PS §-st 1 tuleneva demokraatia põhimõttega kuivõrd sellega välistati parlamentaarne arutelu; 2) PS § 13 lg-st 2 tuleneva riigivõimu omavoli keeluga on vastuolus eelnõusse põhimõttelist laadi muudatusettepaneku lisamine seadusemuudatust põhjendamata ja asjaosalisi kaasamata. Eirati hea õigusloome reeglistiku, sh puudus väljatöötamiskavatsus ja mõjude hindamine; 3) Seadus on vastuolus PS §-ist 10 tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega, kuna keskkonnatasu määrasid tõstetakse järsult juba 1. juulist 2024. Seadusega kaasneb ebaproportsionaalne riive PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadusele. Eeltoodud põhjustel palume Õiguskantsleril kontrollida keskkonnatasude seaduse, metsaseaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse vastavust põhiseadusele ning esitada Riigikohtule taotlus selle kehtetuks tunnistamiseks vastavalt PSJKS § 6 lg 1 p 1. Eesti Keemiatööstuse Liit +372 613 9775 Peterburi tee 46, 11415 Tallinn [email protected] www.keemia.ee 1.1. Asjaolud 1. Vabariigi President kuulutas 22.12.2023 välja keskkonnatasude seaduse, metsaseaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse (300 SE – edaspidi Seadus). Seaduse §-ga 1 muudetakse muuhulgas keskkonnatasude seaduse (KeTS) § 9 lg 3 punkt 7, § 19-21 ja § 56 lg 12 järgmiselt (edaspidi – KeTS muudatus). 2. KeTS § 9 lg 3 punkt 7-ga tõstetakse põlevkivi kaevandamistasu ülemmäära 13 euroni senise 10 euro asemel. KeTS §-idega 19-21 tõstetakse saastetasumäärasid saasteainete väljutamisel välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse ning jäätmete kõrvaldamisel. KeTS §-ga 56 lg 12 lisatakse tasumääradele veel 0,35 EUR tonni kohta, eesmärgiga suunata see raha läbi keskkonnaprogrammi Ida-Virumaale. 1.2. Seadus on vastuolus PS §-ist 4 tuleneva võimude lahususe ja PS §-ist 1 tuleneva demokraatia põhimõttega 3. Seaduse sidumine usaldushääletusega on vastuolus PS §-ist 4 tuleneva võimude lahususe ja demokraatia põhimõttega. PS § 65 lg 1 kohaselt on Riigikogu ülesandeks seaduste vastuvõtmine. Usaldushääletusega sidumine on vastuolus võimude lahususe ja demokraatia põhimõttega, kuna välistab parlamentaarse arutelu eelnõude puhul, mis ei ole eelarvega seotud ja ka nende puhul, mis on seotud, kuid mille eelnev menetlus oli pinnapealne ja kus mõjude analüüsi ei ole tehtud. KeTS muudatus tõstab märkimisväärselt keskkonnatasusid mõjutades negatiivselt ettevõtluskeskkonda. Seaduse usaldushääletusega sidumisel võeti ära parlamentaarse arutelu võimalus. Eesti Keemiatööstuse Liidu liikmed ei ole parlamenditööd tõkestanud ja nende suhtes on ebaõiglane võtta ära võimalus nende tegevust oluliselt mõjutavate eelnõude menetlemisel kaasa rääkida. Usaldushääletusega sidumine oli liigne sekkumine Riigikogu kui seadusandja töösse. Riigikogu on Eesti rahva parlamentaarne esindusorgan, kelle aruteludest väljalülitamine seaduste vastuvõtmisel oli põhjendamatu. 4. Seadus oli üks mitmetest seadustest, mille Vabariigi Valitsus otsustas usaldusküsimusega siduda. Pidev usaldusküsimusega sidumine on vastuolus Riigikohtu hiljutise seisukohaga, mille kohaselt liiga sage sidumine usaldusküsimusega on liigne sekkumine seadusandja tegevusse ja vastuolus võimude lahususe põhimõttega. Pidev seaduste usaldusküsimustega sidumine lülitavad tasa parlamentaarse debati ja demokraatia ning see on lõppastmes ohuks põhiseadusliku korra toimimisele. Konfliktid parlamendi töös tuleb lahendada eelkõige Riigikogul endal.1 1.3. Seadus on vastuolus riigivõimu omavoli keeluga 5. Seaduse menetlus on vastuolus hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga (HÕNTE).2 6. Seaduse väljatöötamisel ei koostatud väljatöötamiskavatsust, mis on hea õigusloome kohustuslik osa. Ehkki piiratud juhtudel ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, ei ole praegusel juhul need eeldused täidetud. Ka ei ole Seaduse seletuskirjas esitatud põhjendust, miks 1 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, 22.06.2023, 5-23-31, p 53. 2 Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ - RT I, 29.12.2011, 228 (HÕNTE). väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud ehkki hea õigusloome kohaselt on põhjenduse esitamine kohustuslik.3 7. Seaduse väljatöötmisel ei ole kohaselt hinnatud mõju ettevõtluskeskkonnale, mis on hea õigusloome kohustuslik osa.4 KeTS muudatusega kavandatakse mitmete tasumäärade tõusu olematu etteteatamisajaga. Põlevkivi kaevandamistasu ülemmääraks kavandatakse 13 eurot senise 10 euro asemel s.t määra tõstetakse 30%. Samuti kavandatakse KeTS muudatusega olulises määras saastetasude tõstmist. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. juulist 2024. Seaduse seletuskirjas on põlevkivi kaevandamistasude osas märgitud, et muudatuste sihtgrupp on neli põlevkivi kaevandavat ettevõttet ning otseselt ettevõtjatele mõju ei kaasne. Teisalt on seletuskirja tulude jaotises märgitud, et põlevkivi kaevandamistasu ülemmäära tõstmisel on 2024. aastal kavandatud täiendav laekumine 13,2 miljonit eurot ja 2025. aastast üle 26 miljoni euro.5 Seega suurendatakse nelja ettevõtte keskkonnatasude koormust märkimisväärselt (olenevalt aastast 13-26 miljonit eurot), mis kujutab ilmselgelt intensiivset sekkumist ettevõtjate põhiõigustesse. Seaduse seletuskirja mõju jaotises esitatakse sõnaselgelt ebaõiget teavet, et otsest mõju ettevõtjatele ei kaasne. Seletuskirjas vastuolulise ja ebaõige teabe esitamine, ettevõtjatele kaasneva olulise mõju eitamine ja sellisel puudulikul alusel keskkonnatasude tõstmine on vastuolus PS-ga. 8. Seadusesse lisati olulise mõjuga muudatus valdkonna ettevõtjaid esindava Eesti Keemiatööstuste Liidu ja ettevõtjatega arutamata. Keskkonnakomisjoni 16.11.2023. a istungil otsustas keskkonnakomisjon täiendada KeTS paragrahvi 56 lõikega 12 selliselt, et põlevkivi lend- ja koldetuha, põlevkivi poolkoksi ning tsemendi tootmisel tekkivate ohtlikke aineid sisaldavate või aluseliste tahkete gaasipuhastusjäätmete kõrvaldamise tasumääradele lisatakse veel 0,35 EUR tonni kohta. Kõnealune muudatus tõstab ettevõtjate keskkonnatasude koormust veelgi. Keskkonnakomisjon lisas muudatuse 16.11.2023. a istungil eelnõusse sisulise arutelu ja mõju hindamiseta. Komisjoni istungil osalesid üksnes riigiasutuste esindajad. Istungile ei kutsutud ettevõtjaid ega Eesti Keemiatööstuste Liitu. Ettevõtjad said neile olulist negatiivset mõju avaldavast muudatusest teada järgmisel päeval meedia vahendusel. Seejuures tõdes muudatuse olulist negatiivset mõju ettevõtjatele ka Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler sõnades istungil, et ministeeriumi prognoos näitab, et kui varasemale tasumäära ettepanekule lisatakse täiendav osa, siis keskmine tasumäär tõuseb järgmisest aastast 18% ja ülejärgmisest aastast 28% – sel on kindlasti põlevkivi ettevõtetele majanduslik mõju.6 9. Seadusega muudetakse kolme erineva kohaldamisalaga s.t teineteisega mitteseotud seadust. Sellise kobarseaduse menetlemine on vastuolus HÕNTE-ga, mille kohaselt seaduseelnõusse ei kavandata erinevate seaduste muutmise sätteid, mis ei ole seotud ühise reguleerimisobjekti või ühise eesmärgi saavutamisega.7 Nii näiteks lisati Kliimaministeeriumi ettepanekul tööstusheite seadusesse komplekslubade tähtaegse andmise sätted. THS muudatust ei ole menetletud tavapärasel ja õiguspärasel viisil – THS muudatus ei ole enne Riigikogu menetlust läbinud ministeeriumite vahelist kooskõlastusringi. THS muudatuse sisu 3 HÕNTE, § 1, § 42 lg 2. 4 HÕNTE, § 1, § 39-41, § 46. 5 Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse seletuskiri, lk 30 ja lk 34. 6 Riigikogu keskkonnakomisjoni 16.11.2023. protokoll, lk 5. 7 HÕNTE, § 32 lg 3. ei ole arutatud muudatusest mõjutatud turuosalistega ning THS muudatus ei ole ka Riigikogus läbinud esimest, teist ja kolmandata lugemist, mille käigus oleks saanud selle suhtes esitada kommentaare ja muudatusettepanekuid. Ettepaneku eelnõu täiendamiseks THS muudatusega esitas Riigikogule Kliimaministeerium 02.11.2023. Vabariigi Valitsus otsustas 23.11.2023. a istungil siduda Seaduse eelnõu vastuvõtmine usaldusküsimusega enne teist lugemist ja tegi samal istungil ettepaneku võtta eelnõu Riigikogu täiskogu 05.12.2023 istungi päevakorda. PS §-st 13 lg 2 tuleneva riigivõimu omavoli keeluga on vastuolus eelnõusse põhimõttelist laadi muudatusettepaneku lisamine ja seaduse vastuvõtmine ilma olulist seadusemuudatust põhjendamata ja asjaosalisi kaasamata. 10. Vabariigi Valitsus põhjendas Seaduse erikorras menetlemise vajadust argumendiga, et see mõjutab riigieelarve laekumisi ja ilma Seadust kiireloomuliselt vastuvõtmata ei ole riigil raha oma poliitika elluviimiseks. Viitame ja toetame selles küsimuses Eesti Kaubandus- Tööstuskoja poolt Riigikogule esitatud seisukohta, mille kohaselt keskkonnatasude suurendamine ei tähenda automaatselt, et ka riigieelarvesse selle arvelt rohkem raha tuleb. Keskkonnatasude tõstmine võib osutuda ettevõtjatele negatiivset mõju, mille tulemusel võib väheneda ettevõtete toodang ja seeläbi riigi maksutulu väheneda või jääda samale tasemele. Seetõttu on keskkonnatasude tõstmise ja riigieelarve seos kaudne ning puudub alus siduda KeTS muudatus usaldushääletusega. 11. Seaduse eelnõu menetlemine on seega olnud vastuolus hea õigusloomega. Eelnõule ei koostatud väljatöötamiskavatsust, olulise mõjuga muudatusi lisati eelnõusse asjaosalisi kaasamata ning oluliste muudatuste mõju ettevõtjatele ja ettevõtluskeskkonnale on jäetud hindamata. 12. Ka on seaduse menetlemise protsess vastuolus Eesti 2035 strateegia riigivalitsemise sihiga, mille kohaselt Eesti on inimesekeskne riik, kus poliitikakujundamine on koosloomeline ja inimesed saavad osaleda oluliste otsuste tegemisel8, kuna sõnamurdlikult ei ole ettevõtjaid kõnealuste muudatuste arutelusse kaasatud ning muudatuste mõjud on kohaselt hindamata. 1.4. Seadus on vastuolus PS §-ist 10 tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega, kuna põlevkivi kaevandamistasu ülemmäärasid tõstetakse järsult juba 1. juulist 2024 ning seadusega kaasneb ebaproportsionaalne riive PS-is 31 sätestatud ettevõtlusvabadusele; 13. Seadus on vastuolus PS §-ist 10 tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega, kuna põlevkivi kaevandamistasu ülemmäärasid ja saastetasumäärasid tõstetakse 1. juulist 2024. Tasumäärade muutus riivab ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust. 14. Maavarade kaevandamine on pika investeerimisperioodiga valdkond, kus ettevõtjad teevad investeerimis- ja finantsplaane pikaajaliselt. Riigikohus on leidnud, et igaühel on õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima, ning seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik.9 15. Arvestades KeTS muudatuse jõustumist 01.07.2024 on seletuskirjas toodud võimalused tasumääraga toimetulekuks meelevaldsed. Seletuskirja kohaselt on ettevõtetel mitmeid võimalusi kohaneda saastetasu tõusuga: kas kattes tõusu enda kasumi arvelt, kandes tarbijale 8 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 9 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, 30.06.2017, 3-4-1-5-17, p 64. edasi või võttes kasutusele saasteainete vähendamiseks alternatiivseid tehnoloogiaid ehk investeerides tehnoloogiatesse. 16. Eelnevalt nimetatud võimalused muudatustega kohanemiseks ei ole asjakohased. Seaduse seletuskirja kohaselt võib KeTS muudatuse mõju põlevkivisektori ettevõtjatele olla vahemikus ca 13-26 miljonit eurot aastas. Ettevõtjad on 2024. a eelarved kavandanud ning on vastuolus õiguskindluse põhimõttega teavitada 2023. a detsembrikuu keskpaigas olulise finantsmõjuga kohustuste lisandumisest poole eelarve aasta keskel s.t 1. juulist 2024. Näiteks põlevkivi kaevandamistasu ülemmäära tõstetakse 30% sisuliselt kuue kuulise etteteatamisajaga ning maksukoormus olenevalt aastast (13-26 miljonit eurot) jaguneb nelja ettevõtja vahel. Keskkonnatasude tõstmisel 1. juulist 2024 puudus ettevõtjatel võimalus muudatusega kohanemiseks. Ettevõtete 2024. aasta (investeerimis)tegevused ja finantskohustused on planeeritud juba enne kõnealuse seaduse vastuvõtmist. Seaduste vastuvõtmise ja jõustumise vaheline aeg tuleb planeerida selliselt, et see arvestaks konkreetse valdkonna eripärasid. Valdkond on investeerimismahukas ja uute tehnoloogiate juurutamine võtab mitu aastat. 17. Maavarade kaevandamine on investeerimismahukas valdkond. Viimati tõsteti kaevandamistasusid neli aastat tagasi. Seadus käsitleb saastetasude määrade tõstmist 2027. aastani, mis tähendab, et pika investeerimisperioodiga ettevõtjatele antakse neid puudutavate oluliste rahaliste kohustuste osas teavet üksnes neljaks aastaks. Tasumäärad peaksid olema ettevõtjatele ettenähtavad vähemalt 2035. aastani. Muudatustel on ebaproportsionaalne riive ettevõtlusvabadusele. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et üksnes riigi fiskaalhuvi ei kaalu põhiseaduslikku riivet üles.10 Arvestades eeltoodut palume Õiguskantsleril kontrollida keskkonnatasude seaduse, metsaseaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse vastavust põhiseadusele ning esitada Riigikohtule taotlus selle kehtetuks tunnistamiseks vastavalt PSJKS § 6 lg 1 p 1. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Hallar Meybaum tegevdirektor 10 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, 16.12.2013, 3-4-1-27-13, p 72.