Kiri

Austatud menetlusosaline 13.07.2020 nr 6-3/20/11588-2 Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamise progrmm Sarmeks Grupp OÜ esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks Jõgevamaal Mustvee vallas Voore külas Voore seafarmi keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu (koostaja: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)). KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). KeHJS § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates seisukohad Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnakompleksloa taotluse KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata teie pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Lõuna regioon Lisa: 1. Keskkonnamõju hindamise programm 1 eksemplar 32 leheküljel (Sarmeks Grupp OY programm_ELLE.asice) Teadmiseks: Mustvee vald ([email protected]), Keskkonnainspektsioon ([email protected]), Põllumajandusamet ([email protected]), Maa-amet ([email protected]), Maanteeamet ([email protected]), Terviseamet Lõuna regionaalosakond ([email protected]). Ivo Ojamäe 730 2252 [email protected] Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine Programm Tartu 2020 Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine Nimetus Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine Versioon Ülevaatamiseks Töö nr KL-19-057E KMH tellijad Sarmeks Grupp OÜ Registrikood: 10457634 Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Tähe tn 106a, 51013 Telefon: +372 512 0717 E-post: [email protected] KHM koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Registrikood: 10705517 Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn Telefon/faks: +372 61 17 690 / +372 61 17 699 E-post: [email protected] Vastutav ekspert Toomas Pallo, MSc, litsents KMH0090 Eksperdid Kaido Soosaar, PhD Kerli Leetsaar, MSc Birgit Kena, MSc Hanna Vahter, MSc Liisi Nõgu, MSc . Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. 2/32 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine SISUKORD 1 Sissejuhatus --------------------------------------------------------------------------------------- 4 2 Kavandatava tegevuse eesmärk --------------------------------------------------------------- 6 3 Käitise täpsem asukoht ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus --------------- 7 4 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus -- 9 4.1 Reaalsed alternatiivsed võimalused ........................................................ 9 4.2 Kavandatav tegevus .......................................................................... 10 5 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega --------------- 14 6 Keskkonnamõju hindamise ulatus ja sisu --------------------------------------------------- 16 7 Keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus ---------------- 19 7.1 Avalik protsess ................................................................................ 19 7.2 Teabe lähteallikad ja kasutatavad materjalid ........................................... 19 7.3 Keskkonnamõju hindamine .................................................................. 19 7.4 Alternatiivide võrdlemine ................................................................... 20 8 Keskkonnamõju hindamise protsessi ja selle tulemuste avalikustamise ajakava --- 21 9 KMH osapooled ----------------------------------------------------------------------------------- 22 10 Tegevusloa taotluse koopia ----------------------------------------------------------------- 24 Lisad ---------------------------------------------------------------------------------------------------- 25 Lisa 1. Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus ........................................ 26 Lisa 2. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad ................................................ 30 Lisa 3. KMH programmi kohta esitatud kirjalikud ettepanekud ja vastuväited ja nende vastused ........................................................................................... 31 Lisa 4. KMH programmi avaliku arutelu protokoll, osalejate registreerimisleht ning KMH programmi tutvustavad slaidid................................................................. 32 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/32 Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine 1 SISSEJUHATUS Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) algatati Keskkonnaameti poolt 21.03.2019 kirjaga nr DM-101676-2 (Lisa 1). Algatamise aluseks oli keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 27 ja p 35, § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja 3, tööstusheite seaduse § 27 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkiri nr 1-1/16/306 “Osakondade põhimääruste kinnitamine” lisa 1 punktidega 2.3.1, 2.3.3 ja 3.9.4 ning ettevõtte Sarmeks Grupp OÜ keskkonnakompleksloa taotlus. Kompleksloa taotlus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 14.02.2019 nr DM-101676-1. Jõgeva maakonnas asuva Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi põhitegevusalaks on sigade intensiivkasvatus. Ülesseatud tootmisvõimsuseks on 3480 nuumseakohta. Keskkonnamõju hindamise (KMH) objektiks on Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Voore külas Kaalukoja (kinnistu registriosa nr 2314435, katastritunnus 71301:002:1510) ja Veisefarmi alajaama (kinnistu registriosa nr 957435, katastritunnus 71301:002:1140) katastritel asuva suurenenud tootmisvõimsusega seafarmi laiendamine ja tegevus. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on tootmismahu suurendamine võrreldes Sarmeks Grupp OÜ olemasolevas õhusaasteloas (nr L.ÕV/323115) tooduga. Lisaks soovitakse efektiivistada seakasvatust. Ettevõte soovib laiendada olemasolevat Voore seafarmi. KMH programmi koostamise ajal on Voore seafarmis õhusaasteloa alusel kohti kuni 2000 nuumseale ja 2400 võõrdepõrsale. Kavandatav tegevus on rekonstrueerida laudad selliselt, et nendes hakatakse pidama ainult nuumikuid ning seda suuremas mahus kui on toodud kehtivas õhusaasteloas. Planeeritav mahutavus peale kõiki laiendustöid on 3480 nuumseakohta. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on:  hinnata laiendatud farmi tegevusega kaasnevaid tagajärgi ja selle eeldatavat keskkonnamõju;  hinnata farmi sulgemisega kaasnevaid tagajärgi ja eeldatavat keskkonnamõju;  välja tuua olulised keskkonnamõjud;  prognoosida võimalikke muutusi keskkonnas, sealjuures nii positiivseid kui ka negatiivseid;  välja valida parimad alternatiivsed lahendused;  negatiivsete mõjude olemasolul välja pakkuda nende mõjude vältimise ning leevendamise võimalusi ja positiivsete mõjude suurendamise võimalusi;  esitada soovitusi keskkonna- ja seirenõuete seadmiseks, et kontrollida ja minimeerida käitise tegevusest tulenevat potentsiaalset negatiivset keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise programmi eesmärgiks on kindlaks määrata keskkonnamõju hindamise ulatus, täpsustada valdkonnad, kus mõjude ilmnemine on võimalik ning need valdkonnad, kus hindamine ei ole asjakohane. Keskkonnamõju hindamisel tuginetakse KeHJS-ele ning selle rakendusaktides KMH protseduurile ja sisule esitatud nõuetele. Keskkonnamõju hindamise raames hinnatakse kahte reaalset alternatiivset olukorda: 4/32 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine  olukorda, kui olemasolevas käitises jätkub sigade pidamine õhusaasteloaga lubatud mahus (kuni 2000 nuumseakohta ja 2400 võõrdepõrsakohta) ehk nullalternatiivi;  olukorda, kui käitis on laiendatud tootmismahuni – 3480 nuumseakohta ehk laiendatud farmi tegevuse alternatiivi (alternatiiv 1). Asukoha alternatiive ei hinnata, sest tegemist on olemasoleva sigalaga ja omanike eesmärk on tegevust jätkata samas asukohas. Keskkonnamõju hindamise näol on tegemist ühe abivahendiga keskkonnalubade väljaandmise üle otsustamise protsessis. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud protseduuri kohaselt on läbiviidava hindamise eesmärk anda otsustajale informatsiooni kavandatava tegevuse võimalikust keskkonnamõjust. Lõplik otsus tehakse erineva teabe alusel, millest keskkonnamõju hindamise aruanne ja selles toodud järeldused on vaid üks ja ilmtingimata mitte määrav osa informatsioonist. Keskkonnamõju hindamise viib läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE) Toomas Pallo kuuluva KMH isikulitsentsi (KMH 0090) alusel. Keskkonnamõju hindamise osapoolte andmed on esitatud käesoleva programmi viimases peatükis. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/32 Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK Arendaja, Sarmeks Grupp OÜ, poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on sigade intensiivkasvatuse jätkamine, liha tootmine ning Voore seafarmis tootmismahu suurendamine ja loomakasvatuse efektiivsemaks muutmine olemasolevas asukohas. Rekonstrueerimistööd on KMH programmi koostamise ajaks sigalas lõpule viidud. Võrreldes kehtiva olukorraga laiendatakse tegevust loomade arvu näol, hooned selle jaoks on juba olemas. Farmikomplekside laiendamisel lähtutakse loomade heaolust ning arvestatakse keskkonnaga. 6/32 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine 3 KÄITISE TÄPSEM ASUKOHT JA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Sarmeks Grupp OÜ olemasolev Voore sigala asub Jõgeva maakonnas, Mustvee vallas, Voore külas Kaalukoja (katastritunnus 71301:002:1510) ja Veisefarmi alajaama (katastritunnus 71301:002:1140) katastriüksustel (Joonis 1). Kaalukoja kinnistu suuruseks on 4,42 ha, millest 0,05 ha on haritav maa ja 4,37 ha on muu maa. Kinnistu sihtotstarbeks on tootmismaa (100%). Veisefarmi alajaama kinnistu suuruseks on 132 m2, millest 132 m2 on muu maa. Kinnistu sihtotstarbeks on tootmismaa (100%). Kavandatud tegevuse alal asub KMH programmi koostamise ajal töötav sigala ning tootmisterritooriume ümbritsevad maatulundusmaad, tootmismaad ja transpordimaa. Voore seafarmi ümbritseb pea igast ilmakaarest tootmishoonetega maad või põllud. Idast piirneb farmikompleks kruuskattega Jaama-Tuulavere-Voore teega (katastrinumber 71301:002:2122). 450 m kaugusel lõunast möödub püsikattega Palamuse-Veia-Otsa tee (tee number: 14133, katastrinumber: 71301:002:1501). Käitise eeldatavas mõjupiirkonnas asub OÜ-le Linika kuuluv farmikompleks. Teisi töötavaid loomapidamiskomplekse ega muid käitisi, kellele oleks väljastatud õhusaasteluba, kompleksluba või registreering või mille toimimise tõttu võiks tekkida käitistest eralduvate saasteainete vahel koosmõju, ei ole.1,2 Farmikompleksist lõuna suunas ca 500 m kaugusele jääb lähim tiheasustusala – Voore küla. Lähim elamu jääb lähimast heiteallikast mõõdetuna ca 65 m kaugusele ida suunda. Käitise eeldatavasse mõjupiirkonda ei jää looduskaitselisi objekte. Lähim kaitsealune objekt jääb ca 650 m kaugusele lõunasse ning selleks on Roela mõisa park (registrikood KLO1200481).3 Käitise eeldatavasse mõjupiirkonda pärandkultuuriobjekte ei jää. Lähim pärandkultuuriobjekt asub ca 650 m kaugusel kagus: Noorteklubi "Hekto" rajatud puistu (registrinumber: 713:AJM:001).4 Käitise eeldatavasse mõjupiirkonda kultuurimälestisi samuti ei jää. Lähimad kultuurimälestised asuvad käitisest ca 700 m kaugusel lõunas: Roela mõisa park ja allee (registrinumber 24057).5 Käitisest 450 m kaugusel läänes möödub Kullavere jõgi (registrikood VEE1052600). Käitisest 610 m kaugusel lõuna suunda jääb Voore paisjärv (registrikood VEE2071330) ja Voore ökopaisjärv (registrikood VEE2055720). Lisaks jääb farmi lähiümbrusesse mitmeid kraave.6 1 EELIS, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/ 2 https://eteenus.keskkonnaamet.ee 3 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee 4 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee 5 Kultuurimälestiste riiklik register, https://register.muinas.ee/public.php 6 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/32 Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt asub Voore seafarm suhteliselt kaitstud põhjaveega alal.7 Sigala ei asu nitraaditundlikul alal.8 Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht Voore külas 7 Eesti põhjavee kaitstuse kaart, https://www.envir.ee/sites/default/files/kaitstusekaart400.pdf 8 https://xgis.maaamet.ee 8/32 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 4.1 Reaalsed alternatiivsed võimalused Keskkonnamõju hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi saavutamise erinevaid võimalusi. Käesoleva arenduse peamine eesmärk on sigade kasvatamine liha tootmise eesmärgil. Kavandatava tegevuse alternatiivid peavad vastama eesmärgile. Keskkonnamõju hindamisel käsitletavad reaalsed kavandatavad alternatiivid peavad vastama järgnevatele kriteeriumitele:  olema vastavuses õigusaktidega;  ei kaasne vastuvõetamatut keskkonnamõju;  vastama eesmärgile;  olema majanduslikult teostatavad;  olema tehniliselt teostatavad;  vastama parimale võimalikule tehnikale;  arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima. Keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel on ekspert koos arendajaga leidnud kaks alternatiivi, mille tagajärgi ja võimalikke mõjusid aruande koostamisel hinnatakse. Kavandatav tegevus ehk Alternatiiv 1 Alternatiiv 1 on KMH käsitluses arendaja soov suurendada loomakohtade arvu Voore seafarmis. Suuremate loomakohtade tarbeks on rekonstrueerimistööd KMH programmi koostamise ajaks sigalates ära tehtud. Loomakohti nuumsigadele hakkaks olema 3480 (Joonis 2). Õhusaasteloaga kehtestatud olukord ehk nullalternatiiv Lisaks hinnatakse olukorda, kus kavandatavat arendustegevust läbi ei viida. Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmis jätkuks tegevus õhusaasteloaga (L.ÕV/323115) lubatud mahus (2000 kohta nuumsigadele ja 2400 kohta võõrdepõrsastele) (Joonis 2). Tegemist oleks nn nullalternatiiviga. Kuna tegemist on olemasoleva töötava sigalaga, siis teisi asukoha alternatiive ei hinnata. KMH käigus hinnatakse tehnoloogilisi lahendusi, lähtudes arendaja kavadest, parima võimaliku tehnika kirjeldusest ja ehitusprojektist. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/32 Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine Joonis 2. Voore seafarmi asendiplaan 4.2 Kavandatav tegevus Hinnatavat kavandatavat tegevust võib jagada laias laastus kolme etappi:  farmi laiendamiseks vajalikud ehitustegevused;  laiendatud farmi tegevus;  tegevuse lõpetamine. Alljärgnevalt kirjeldatakse arendajate plaane kavandatava tegevuse elluviimiseks. Toodud tegevuse kirjeldus võib detailide osas muutuda või modifitseeruda ehitusprojekti koostamisest ning KMH tulemustest sõltuvalt. Laiendustööde käigus viidi läbi järgmised tegevused:  rekonstrueeriti Voore seafarm (kokku hakkab olema kaks lauta, esimeses laudas hakkab olema 8 sektsiooni ja teises laudas 4 sektsiooni; kohti on kokku 3480 nuumseale). 10/32 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine Ehitatud rajatised ja rekonstrueeritud hooned on tänapäevased ja parima võimaliku tehnika nõuetele vastavad. Kavandatud tegevuse tehnoloogiline skeem (tegevuse sisendid ja väljundid) on esitatud järgneval joonisel (Joonis 3). Joonis 3. Tehnoloogiline skeem Alljärgnevalt on kirjeldatud kavandatavat tegevust. Sigade pidamisviis Nuumikute pidamiseks on Voore seafarmis kaks omavahel ühendatud lauta, kus esimeses on kaheksa sektsiooni ja teises neli sektsiooni. Hügieeninõuete täitmiseks (desinfitseerimistööde läbiviimiseks) ja söötmise paremaks korraldamiseks toimub ühe sektsiooni sigadega täitmine ja tühjendamine korraga. Nuumikud on kasvatusperioodi alguses 12 nädala vanused ja 25-30 kg raskused. Tapaküpseks saavad nuumikud 100-110 kg raskustena, mis intensiivse seakasvatuse puhul saavutatakse 3-4 kuuga. Sulu pindala ühe nuumiku kohta on vähemalt 0,65 m2. Loomi peetakse vabapidamisel vedelsõnniku tehnoloogial täisrestpõrandal. Sõnniku eemaldamiseks on kasutusel vaakumsüsteem. Õhuvahetuseks sigalates on kasutusel sundventilatsioon. Sigade söötmine ja jootmine Söötmiseks kasutatakse automaatseid söötmis- ja jootmisseadmeid. Sööda jagamine söödaautomaatidesse ja künadesse toimub automaatselt söödaliinide kaudu. Eelnevalt on sööt segatud vastavalt ratsioonile söödatehases. Söötadena kasutatakse madala proteiinisisaldusega söötasid, millele lisatakse ensüüme. Nuumikuid söödetakse vedelsöödaga ning sulus olevad loomad mahuvad korraga söödaküna juurde, st. optimaalne künafront looma kohta on 0,3-0,5 m. Nuumikute söötmine toimub kuni 85 kg kehakaaluni ad libitum printsiibil (piiranguteta), edasi kuni realiseerimiseni piiratud printsiibil (kuni 2,9 söötühikut päevas). Nuumikute jootmiseks on igasse sulgu paigaldatud sõnnikuala kohale üks automaatjootur. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/32 Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine Söödamahuti-jagajad asuvad eraldi ruumis. Söödapunkrid asuvad väljaspool lautasid. Ventilatsioon Voore seafarmis on kasutusel saastunud õhu väljatõmbeks väljatõmbekorstnad. Katuse väljatõmbeavadesse paigaldatud ventilaatoritega tekitatakse ruumidesse alarõhud. Tänu tekkivale alarõhule imetakse sama kogus värsket õhku sissetõmbeavade kaudu ruumi sisse. Kuna sigalas kasutatakse sundventilatsiooni, siis on seal olemas tagavara- ja alarmsüsteem. Voore seafarmis on 12 sektsiooni peale 23 väljatõmbekorstent. Sõnnikukäitlus sealautades Voore seafarmis peetakse loomi täisrestpõrandatel, mille tulemusena tekib farmis vedelsõnnik. Maksimaalne vedelsõnniku kihi paksus restpõrandate all on kuni 60 cm. Pärast loomade väljaviimist sulust, suunatakse vedelsõnnik läbi torustiku vedelsõnnikuhoidlasse. Sõnnikut hoiustatakse ühes vedelsõnnikuhoidlas, mille mahutavus on 10 000 m3. Vedelsõnnikuhoidla on laguuntüüpi hoidla, mille küljepikkused on 35x75 m ning kõrgus maapinnast 4 m. Kasutusel olev hoidla on vastupidav mehaanilisele, keemilisele ja soojusmõjule. Hoidla lekkepidavuse kontrolliks on hoidlale rajatud drenaaž kontrollkaevuga. Vedelsõnnikuhoidla täitmine toimub pumba abil hoidla põhjast. Sõnnikumahuti tühjendamine toimub vastavalt vajadusele ning sõnnik antakse lepingu alusel üle Sadala Agro OÜ-le. Voore seafarmis tekkivat sõnnikut kasutatakse väetisena mullaviljakuse tõstmiseks. Enne väljavedu segatakse vedelsõnnik hoidlas, et eri fraktsiooniks eraldunud ja settinud kihid ühtlustada ning võimaldada ka tahkema fraktsiooni väljavedu. Veevarustus ja reoveekäitlus Käitis saab oma tarbevee lepingu alusel 147 meetri sügavusest OÜ-le Linika kuuluvast puurkaevust (katastri nr 52371). Vett kasutatakse farmis:  nuumikute jootmiseks ja söötmiseks;  loomapidamishoonete pesuks;  inventari pesuks;  töötajate olmevajadusteks;  muuks otstarbeks. Tehnoloogiline reovesi ja olmereovesi juhitakse vedelsõnnikuhoidlasse. Heitvett ei juhita suublasse ega pinnasesse. Hoonete katustelt ja katendiga maapinnalt juhitakse sademevesi kalletega territooriumi haljastatud osadesse, kus see infiltreerub pinnasesse. Jäätmekäitlus Peamised Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmis tekkivad jäätmed on olmejäätmed, luminesentslambid, ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud jäätmed jm. Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi konteineritesse. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud jäätmed antakse üle ainult jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale käitlejale saatekirja vastu. Loomsed kõrvalsaadused Keskkonnaohutuse seisukohalt on eelkõige oluline üldine veterinaarohutuse tagamine ja loomsete jäätmete käitlemise nõuete järgimine. Haiged loomad eraldatakse sektsioonidest ning paigutatakse teistest loomadest eraldi. Lõpnud loomad eraldatakse koheselt selleks ettenähtud 12/32 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine kohta ning antakse üle Vireen AS-ile asukohaga Väike-Maarjas. Kuni lõpnud loomade üleandmiseni paigutatakse need selleks ettenähtud kohta, kust võimalike nakkuste ja ebameeldiva lõhna levik on viidud miinimumini. Tööjõud Käitisesse planeeritakse kolm täistööajaga töökohta. Transpordimaht Käitise tegevuse tagamiseks transporditakse raskeveokitega sinna loomad, söödad ja mitmesuguseid abimaterjale. Käitisest veetakse raskeveokite või traktoritega ära loomad, vedelsõnnik, loomsed jäätmed, olmejäätmed ning vajadusel muud jäätmed. Raskeveokite liikumine on kavandatud Jaama-Tuulavere-Voore teele (tunnus: 71301:002:2122), kuhu saab mööda Palamuse-Veia-Otsa teed (tee nr 14133, tunnus: 71301:002:1501). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/32 Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“9 peamine eesmärk on ruumilise arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes. Eesmärgiks on tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine. Lisaks on üleriigilises planeeringus seatud eesmärgiks rohelise võrgustiku sidususe ja väärtuslike maastike hoidmine ja seada nende säilimist tagavad tingimused. „Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030“ eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 on püstitanud mitmeid eesmärke nii loodusvarade säästlikuks kasutamiseks kui ka jäätmetekke vähendamiseks.10 Seafarmi tegevus vastab PVT-le. Seafarmis seiratakse saasteainete levikut, hoidmaks looduskeskkonna head seisundit. Sarmeks Grupp OÜ kavandatav tegevus Voore seafarmis loob inimestele rohkem töökohti. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020“11 visioon aastani 2030+ on piirkondade eripäradele toetuv majanduskasv ja riigi konkurentsivõime ning inimeste heaks elukvaliteediks vajalike hüvede tagatus toimepiirkondades. Ühtlasi on „Jõgeva maakonnaplaneeringu 2030+“12 kontekstis regionaalarengu strateegiast lähtuvalt olulised järgmised meetmed ja prioriteetsed arendustegevused:  keskenduda Lõuna-Eesti elanike töövõimaluste ning sissetulekute suurendamise meetmetele, mis on suunatud toimepiirkondade ettevõtluse ja majanduskasvu stimuleerimiseks ning inimressursi tõhusamaks kasutuselevõtuks tööturul ja majandusarengus;  piirkonna majandusstruktuuris ja hõives suure osatähtsusega traditsiooniliste ja tööjõumahukate tootmisharude (nt põllumajandus, metsandus, toiduainetööstus) tõttu on siin oluline pöörata suuremat tähelepanu nende harude lisandväärtuse kasvatamisele. Sarmeks Grupp OÜ kavandatav tegevus Voore külas toetab Jõgevamaal põllumajanduse valdkonnas majandussektori kasvu ning loob inimestele rohkem töökohti. Enne haldusreformi olnud Saare valla üldplaneeringu seletuskirja13 kohaselt on majanduslikus ja keskkonnakaitselises mõttes esmajärjekorras mõistlik korrastada, renoveerida ja kasutusele võtta olemasolevad mittekasutuses olevad tootmisalad, kuna aladel on olemas vajaminev infrastruktuur 9 Üleriigiline planeering Eesti 2030+, https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/eesti_2030.pdf 10 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf# 11 Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020, 2014, https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/eesti_regionaalarengu_strateegia_2014-2020.pdf 12 Jõgeva maakonnaplaneering 2030+, https://maakonnaplaneering.ee/jogeva-maakonnaplaneering-2030- 13 Saare valla üldplaneering, seletuskiri, https://mustveevald.kovtp.ee/documents/17771826/18682294/Seletuskiri+Saare.pdf/c3f0f0cd-9726-4b4f-982c-08a2e67d0228 14/32 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine ning samuti paiknevad alad olemasolevast asutusest piisavalt kaugel. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Voore seafarmi tootmisterritoorium tootmismaa (Joonis 4). Joonis 4. Väljavõte Saare valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/32 Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine 6 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ULATUS JA SISU Alljärgnevalt antakse ülevaade keskkonnamõju hindamise sisust ehk valdkondadest, millele pööratakse kogu keskkonnamõju hindamise protsessis olulist tähelepanu. Keskkonnamõju hindamisel analüüsitakse rajatiste käitamisega ja sulgemisega kaasneda võivat mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule. Hinnang toob välja käitise kasutamisega seotud keskkonnariskid ja vajadusel nende leevendamise võimalused. Hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale etteantud maa-alade piires ning nende lähiümbruse ulatuses, kus käitise mõju on tuntav. Käitise tegevuse eeldatav mõjupiirkond on kauguseni, kus saasteainete sisaldus maapinnalähedases õhukihis küünib 10% tasemeni nende ainete ühe tunni keskmisest saastetaseme piirväärtusest või mis võrdub selle tootmisterritooriumi kõrgeima õhusaasteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast. Seafarmi heiteallikad on 8 m kõrgusel, seega eeldatav mõjupiirkond on kuni 400 m. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju. Järgnevalt esitatav keskkonnamõju hindamise sisu rakendub kõigile eelpool toodud alternatiividele. Peamised kavandatava arendustegevusega kaasnevad olulised mõjud on:  sõnniku tekkest ja käitlemisest tulenev keskkonnamõju, sh mõju välisõhu kvaliteedile;  vee tarbimisest tulenev keskkonnamõju;  jäätmekäitlusest tulenev keskkonnamõju;  farmi teenindavast transpordist tulenev keskkonnamõju;  võimalike avariiolukordade keskkonnamõju. Nende ja ka teiste vähem oluliste mõjude suurust, ulatust, olulisust ning negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi hinnatakse ja käsitletakse keskkonnamõju hindamise aruandes. Aruanne koosneb järgmistest osadest ning näeb ette järgmiste teemade kajastamist: Sissejuhatus. Kirjeldatakse keskkonnamõju hindamise eesmärki ja alust. Viidatakse KMH algatamise otsusele. Määratletakse keskkonnamõju hindamise ulatus. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus. Kirjeldatakse eesmärki ning vajadust arendaja poolt kavandatava tegevuse järele. Keskkonnamõju hindamise meetodid. Kirjeldatakse ning selgitatakse keskkonnamõjude prognoosimisel kasutatud lähenemist ning alternatiivide võrdlemise meetodit. Alternatiivide valik ja eelhindamine. Selgitatakse alternatiivide valimise ja sõelumise protsessi ning esitatakse mõttekäik reaalsete alternatiivideni jõudmiseks. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning piirkonna keskkonnaseisundi hinnang. Kirjeldatakse eeldatavalt mõjutatavat keskkonda ning hinnatakse selle seisundit. Antakse ülevaade piirkonda jäävatest loodus- ja muinsuskaitse objektidest, looduskaitse- ja muinsuskaitsealadest ning tehisobjektidest. Kirjeldatakse erinevate keskkonnaelementide seisundit, põhja- ja pinnavee seisundit, välisõhu seisundit. 16/32 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine Olemasoleva olukorra kirjeldus. Kirjeldatakse kavandatava tegevuse ala enne kavandatava tegevusega alustamist. Olemasoleva tegevusega kaasnevad tagajärjed ja keskkonnamõju hinnang. Hinnatakse olemasolevast olukorrast tuleneda võivaid tagajärgi ning keskkonnamõjusid. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus. Kirjeldatakse kavandatavat tegevust koos mahtude ning võimalusel kavandatavat tegevust iseloomustavate skeemide-joonistega. Selgitatakse kavandatavat sõnnikukäitlust (sh sõnnikuvedu) ja reovee ning jäätmete kogumist. Käitise tegevusega ning sulgemisega kaasnevate tagajärgede ja eeldatava keskkonnamõju hinnang. Käitise ehitamisega kaasnevaid mõjusid ei hinnata, kuna kavandatava tegevuse elluviimiseks pole ehituslikke tegevusi vaja enam läbi viia. Eesmärk on välja selgitada mõju suurus erinevatele keskkonnavaldkondadele ning keskkonnaelementidele ja eristada olulised mõjud ebaolulistest. Mõju maastikule ja pinnasele ning taimedele ja loomadele. Hinnatakse nii pinnase seisundi ja pinnavormide muutust kui ka visuaalseid muutusi maastikuvaadetes. Samuti mõju taimedele ja loomadele. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna. Mõju põhja- ja pinnaveele. Käitise mõju põhja- ja pinnaveele hinnatakse eksperthinnanguna, lähtudes veetarbe eeldatavast suurusest, kasutatavast põhjaveekihist, piirkonna põhjaveevarust, geoloogilistest tingimustest jms. Arvestatakse käitisesisese sõnnikukäitlusega kaasneda võivate võimalike mõjudega veekeskkonnale. Võetakse arvesse asjaolu, et käitis asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna. Mõju välisõhu kvaliteedile, sh lõhn. Välisõhu lenduvate saasteainete heitkogused ning saasteainete saastetaset modelleeritakse, võttes arvesse käitise tehnilisi omadusi, mahtusid, kavandatavat tehnoloogiat, prognoositakse heitmeid, arvestatakse kohalikke meteoroloogilisi tingimusi (nt tuule suund, temperatuur). Saasteainete emissioonid arvutatakse vastavalt keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määrusele nr 6614. Sarnaste parameetritega heiteallikad grupeeritakse koondheiteallikateks. Lõhna hindamine viiakse läbi vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrusele nr 8115. Õhusaaste leviku modelleerimiseks ja visualiseerimiseks kasutatakse saasteainete hajumisarvutuste arvutimudelit ADMS, mis vastab välisõhus saasteainete hajumisarvutuste arvutimudelitele Eestis kehtestatud nõuetele16. Saasteainete modelleerimine teostatakse kõigi alternatiivide puhul ning koosmõjus teiste asjakohaste heiteallikatega. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 92 lõige 3 kohaselt võetakse iga saasteaine hajumise arvutuslikul hindamisel arvesse kõik käitise tootmisterritooriumil paiknevad heiteallikad ja kõik õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavad heiteallikad, mis jäävad saasteainete hajumise arvutuslikuks hindamiseks kasutatava arvutusprogrammi hindamise piirkonda.17 Mõju müra tasemele. Hinnatakse müra allikaid ning nende levikut ja mõju. Muuhulgas käsitletakse käitist teenindavat transpordikoormust ja selle muutust. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna. Jäätmetekke mõju. Eksperthinnanguna hinnatakse tekkivate jäätmete (olmejäätmed, ohtlikud jäätmed) käitlusega kaasneda võivaid mõjusid. Mõju kliimale. Käitise mõju kliimale on seotud eelkõige loomade elutegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heitega (eelkõige metaan, dilämmastikoksiid ja süsinikdioksiid) välisõhku. 14 Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid. Keskkonnaministri 12. detsembri 2016. a. määrus nr 66 15 Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016 a määrus nr 81 16 Õhukvaliteedi hindamise kord1. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016 a määrus nr 84 17 Atmosfääriõhu kaitse seadus1. Riigikogu poolt 15.juuni 2016 a vastu võetud seadus Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/32 Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine Lähtudes kliimamuutuste mastaapsusest ning üksiku farmi suhteliselt väiksest panusest kliimamuutustele, võib eeldada, et kavandatud mahus tegevuste läbiviimine ei too kaasa olulist mõju kliimale ning selle hindamine ei ole vajalik, mistõttu mõju kliimale ei hinnata. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuuripärandile. Mõju kultuurimälestistele, kaitstavatele loodusobjektidele ja pärandkultuuriobjektidele hinnatakse eksperthinnanguna. Mõju valguse, soojuse, kiirguse ja vibratsioon tasemele. Kavandatava tegevuse käigus ei eraldu olulisel määral valgust, soojust, kiirgust ega teki vibratsiooni. Järelikult puuduvad ka eelpool mainitud tagajärjed ning neist tulenev mõju. Selle põhjal ei pea keskkonnamõju hindamise ekspert vajalikuks hinnata mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele. Mõju hädaolukordadest. Viidatakse võimalikele riskidele ja avariiolukordadele ning tuuakse välja riskide maandamise meetmed. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna. Kaudne mõju. Kaudse mõju all käsitletakse mõju, mis avaldub käitise tegevuse tulemusena mõnes teises asukohas. Samuti mõju, mis on kandunud ühest keskkonnaelemendist teise ning avaldub läbi selle. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna. Mõju vastuvõtvale keskkonnale. Mõju inimese tervisele, mõju elusloodusele ja mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale. Siinkohal hinnatakse mõjusid nn retseptorile (täpsemalt selgitatud peatükis 6.3). Võrdlus parima võimaliku tehnikaga (PVT-ga). Esitatakse tehnika võrdlus parima võimaliku tehnikaga. Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi seakasvatus ületab nii olemasolevate kui kavandatavate mahtude juures tööstusheite seaduses toodud künniskoguse, millest tulenevalt vajab tegevuseks keskkonnakompleksluba ning ettevõtte tegevus peab vastama parima võimaliku tehnika referentsdokumendis toodud nõudmistele. Peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja leevendavate meetmete kirjeldus ning meetmete kasutamise eeldatav efektiivsus. Tuuakse välja olulise keskkonnamõjuga valdkonnad ning kirjeldatakse planeeritavaid leevendavaid meetmeid. Võimalusel esitatakse tehnoloogilisi lahendusi saastuse vähendamiseks ja/või heitmete kontrolliks. Loodusvara kasutamise otstarbekuse hinnang ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavuse hinnang säästva arengu põhimõtetele. Hinnatakse erinevate loodusressursside tarbimist säästva arengu seisukohast. Kavandatava tegevuse võrdlus reaalsete alternatiivsete võimalustega ning nende paremusjärjestus. Sobivat meetodit kasutades hinnatakse alternatiive ning võrreldakse neid omavahel. Hindamist täiendatakse seletustega ning võrdlusprotsessi sisu analüüsiga. Ettepanekud seire korraldamiseks. Antakse soovitusi keskkonnamõju hindamise käigus välja selgitatud eeldatavalt oluliste keskkonnamõjude seireks kavandatava tegevuse elluviimise etapis. Ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise tulemuste kohta. Antakse ülevaade keskkonnamõju hindamise protsessist ning avalikkuse kaasamisest väljapanekute ning avaliku arutelu käigus. Kokkuvõte ja järeldused. Juhitakse tähelepanu mõju hindamise käigus leitud olulistele keskkonnamõjudele ning rõhutatakse negatiivsete mõjude leevendamise ning positiivsete mõjude suurendamise võimalusi. Kasutatud kirjandus. Tuuakse ära loend mõju hindamise käigus kasutatud andmebaasidest, alusdokumentidest, metoodikatest jne. Lisad. Lisatakse nõuetekohased lisad ning teised aruande juurde kuuluvad dokumendid. 18/32 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine 7 KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS 7.1 Avalik protsess KMH protsessi saavad sekkuda ja aruannet täiendada oma põhjendatud soovituste, ettepanekute ja kommentaaridega kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid võib käitise laiendamine ja selle tegevus mõjutada, vähemalt keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisel, hindamise protsessis ja aruande avalikustamise käigus. Ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega võib pöörduda nii otsustaja, keskkonnamõju hindaja kui ka arendaja poole. 7.2 Teabe lähteallikad ja kasutatavad materjalid Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse olulisi valdkondi, mida sigalate tegevus võib mõjutada. Olemasoleva keskkonnaseisundi kohta hangitakse teavet vähemalt järgmistest allikatest:  Mustvee Vallavalitsus ja tema käsutuses olev ning eksperdile kättesaadavaks tehtud teave;  Keskkonnaministeeriumi avalikud tasuta ja vajadusel tasulised andmebaasid (nt EELIS);  Maa-ameti aluskaart;  KAUR andmed kliimatingimuste kohta;  ekspertide kohapealsed vaatlused välitöödel;  tehniliste ekspertide esitatud teave ehitiste ja rajatiste ning tootmistehnoloogia kohta. Keskkonnamõju hindamise protsessis ei plaanita läbi viia täiendavaid mõõtmisi. 7.3 Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamises lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad kavandatava tegevuse elluviimisel. Selleks kirjeldatakse loodus-, tehis- ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale avaldatava otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud negatiivse mõju vältimiseks või leevendavate meetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. Mõjude hindamisel on oluline teada tegevusega kaasnevaid aspekte (tagajärgi), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides (näiteks tegevusega välisõhku eralduvad saasteained on tagajärg ning nendest tulenev mõju on välisõhu kvaliteedi muutus). Lõpuks vaadatakse keskkonnaelementides (välisõhk, pinnavesi, põhjavesi jne) toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Seejuures lähtutakse keskkonnamõju hindamisel, et sellised vastuvõtjad on:  sotsiaalne keskkond, s.h. inimese tervis;  elusloodus;  majanduskeskkond. Põhimõtteline hindamismetoodika on toodud alljärgneval joonisel (Joonis 3). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/32 Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine Joonis 5. Keskkonnamõju hindamise metoodika Täpsem mõju ulatus selgitatakse välja, iga mõjuvaldkonna puhul eraldi, KMH aruande käigus, ning selleks kasutatakse õhusaaste modelleerimist, sõnnikumahu arvutusi, hinnatakse ettevõtte kasutuses olevate põllumaade pindala piisavust kompleksis aastas tekkiva sõnniku kasutamiseks orgaanilise väetisena. Töö teostamisel võetakse arvesse avalikkuse ettepanekud ning tuuakse välja nendega arvestamise või mittearvestamise põhjendused. 7.4 Alternatiivide võrdlemine Alternatiive võrreldakse välja selgitatud mõjude kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid hinnanguid kõrvutades ning analüüsides. Võrdluse tulemusena esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste paremusjärjestus. 20/32 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine 8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA Alljärgnev tabel (Tabel 1) annab ülevaate KMH protsessist ning programmi koostamise hetke orienteeruvast ajakavast. Tabel 1. Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmis KMH läbiviimise ja tulemuste avalikustamise orienteeruv ajakava KMH etapp Menetluse aeg KeHJS järgi päevades Eeldatav aeg KHM algatamine - 21.03.2019 KMH programmi koostamine - Aprill-juuni 2020 Programmi esitamine otsustajale, otsustaja kontrollib programmi Kuni 14 Juuli 2020 sisu vastavust nõuetele Otsustaja küsib asutustelt seisukohti programmi sisu kohta 30 Juuli-august 2020 Otsustaja menetleb saabunud seisukohti ja esitab enda seisukoha Kuni 14 August 2020 Märkuste menetlemine ja programmi parandamine - September 2020 Programmi esitamine otsustajale, otsustaja kontrollib programmi Kuni 14 September 2020 sisu ning esitab avalikustamisele Programmi avalik väljapanek Vähemalt 14 September 2020 KMH programmi avalik arutelu - Oktoober 2020 Programmi täiendamine vastavalt märkustele ja ettepanekutele, - Oktoober 2020 vastamine kirjadele KMH programmi esitamine otsustajale, otsustaja tunnistab Kuni 30 Oktoober 2020 programmi nõuetele vastavaks KMH aruande koostamine - Aprill-november 2021 Aruande esitamine otsustajale, otsustaja kontrollib aruande sisu Kuni 21 Detsember 2021 vastavust nõuetele Otsustaja küsib asutustelt seisukohti aruande sisu kohta 30 Detsember 2021 Otsustaja menetleb saabunud seisukohti ja esitab enda seisukoha Kuni 21 Jaanuar 2021 Märkuste menetlemine ja aruande parandamine - Jaanuar 2021 KMH aruande esitamine otsustajale, otsustaja kontrollib aruande Kuni 14 Veebruar 2021 sisu ning esitab avalikustamisele Aruande avalik väljapanek Vähemalt 21 Veebruar 2021 Aruande avaliku arutelu - Märts 2021 Aruande täiendamine vastavalt märkustele ja ettepanekutele, - Märts 2021 vastamine kirjadele Otsustaja esitab aruande asutustele kooskõlastamiseks Kuni 30 Aprill-mai 2021 Otsustaja kontrollib aruande vastavust kooskõlastustest lähtuvalt Kuni 30 Mai-juuni 2021 Otsustaja tunnistab aruande nõuetele vastavaks ja teavitab Kuni 14 Juuli 2021 otsusest Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21/32 Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine 9 KMH OSAPOOLED Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohased osapooled on arendaja, ekspert ja otsustaja (Tabel 2). Tabel 2. KMH osapooled Arendajad Ekspert Otsustaja Sarmeks Grupp OÜ ELLE OÜ Keskkonnaameti Lõuna regioon Esindaja: Esindaja: - Toomas Pallo Marko Kutman - (KMH litsents nr 0090) Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Tähe tn 106a, 51013 Tõnismägi 3a-15 10119 Tallinn Aia 2, 48306, Jõgeva Tel: +372 512 0717 Tel: 6117692 Tel: +372 680 7438 - Faks: 6117699 Faks: +372 680 7427 [email protected] [email protected] [email protected] Käesoleva keskkonnamõju hindamise puhul on juhteksperdiks Toomas Pallo (litsents: KMH 0090). Juhteksperdi juhtimisel koostab töörühm, mis koosneb peamiselt arendajapoolsetest tehnilistest ekspertidest ja ELLE OÜ erinevate valdkondade keskkonnaekspertidest (Tabel 3), keskkonnamõju hindamise aruande. Vajadusel kaasatakse KMH protsessi täiendavaid eksperte ka väljastpoolt ELLE OÜ-d. Tabel 3. ELLE OÜ ekspertrühm ja täiendavad eksperdid Ekspert Positsioon Ülesanded Mõjuvaldkonnad: pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, õhusaaste, jäätmeteke, soojus, juhtekspert, KMH Toomas Pallo müra ja vibratsioon, kiirgus, lõhn, maismaa taimestik, maismaa loomastik, kaitstavad litsents nr 0090 loodusobjektid. Alternatiivide võrdlus. Mõjuvaldkonnad: maavara, pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, õhusaaste, jäätmeteke, Kaido Soosaar ekspert soojus, müra ja vibratsioon, kiirgus, lõhn, maismaa taimestik, maismaa loomastik, kaitstavad loodusobjektid. Alternatiivide võrdlus. Mõjuvaldkonnad: pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, õhusaaste, jäätmeteke, soojus, Kerli Leetsaar ekspert müra ja vibratsioon, kiirgus, lõhn, maismaa taimestik, maismaa loomastik, kaitstavad loodusobjektid, kultuuripärand, geoloogia, maavara, vee-elustik. Alternatiivide võrdlus. Inimese tervis, veesaaste ja veetase, õhusaaste, müra ja vibratsioon, jäätmeteke, lõhn, Hanna Vahter ekspert maismaa taimestik, maismaa loomastik, mets, kaitstavad loodusobjektid, alternatiivide võrdlus. Pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, õhusaaste, jäätmeteke, maismaa taimestik, maismaa Birgit Kena ekspert loomastik, kaitstavad loodusobjektid, kultuuripärand, alternatiivide võrdlus. Liisi Nõgu ekspert GIS, kaartide koostamine Lisaks eeltoodule tuleb arvestada ka teiste huvirühmadega, kellele farmi tegevus võib huvi pakkuda (Tabel 4). Tabel 4. Muud huvirühmad Isik või asutus Mõju või huvi Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid Avaliku huvi esindaja keskkonnavaldkonnas Piirnevate kinnistute omanikud Huvi mõju osas, mis lähtub käitise kinnistutelt Voore küla elanikud Mõju elukeskkonnale Mustvee valla elanikud Mõju elukeskkonnale Jõgeva Maavalitsus Maakonnas toimuva arendustegevuse osas Mustvee Vallavalitsus Vallas toimuva arendustegevuse osas 22/32 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine Isik või asutus Mõju või huvi Arendaja ja tema poolt palgatud isikute tegevuse keskkonnajärelevalve ja Keskkonnainspektsioon otsustamise osas Sotsiaalministeerium (Terviseameti Lõuna Rahvatervis ja selle kaitse regionaalosakonna Jõgevamaa esindus) Maanteeamet Teehoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks riigimaanteedel Laiem avalikkus Erinev võimalik huvi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23/32 Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine 10 TEGEVUSLOA TAOTLUSE KOOPIA Tegevusloa koopia on leitav infosüsteemist KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) keskkonnalubade dokumentide registri alt dokumendi numbri DM-101676 alt. 24/32 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine LISAD Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus (Lisa 1). Asjaomaste asutuste kirjade koopiad lisatakse programmile pärast KMH programmi avalikustamist (Lisa 2). KMH programmi kohta esitatud kirjalikud ettepanekud ja vastuväited ja nende vastused lisatakse programmile pärast KMH programmi avalikustamist (Lisa 3). KMH programmi avaliku arutelu protokoll, osalejate registreerimisleht ning KMH programmi tutvustavad slaidid lisatakse KMH programmile pärast programmi avalikustamist ja avalikku arutelu (Lisa 4). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25/32 Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine Lisa 1. Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus 26/32 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27/32 Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine 28/32 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29/32 Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine Lisa 2. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad Lisatakse KMH programmile pärast programmi avalikustamist. 30/32 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine Lisa 3. KMH programmi kohta esitatud kirjalikud ettepanekud ja vastuväited ja nende vastused Lisatakse KMH programmile pärast programmi avalikustamist ja avalikku arutelu. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 31/32 Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamine Lisa 4. KMH programmi avaliku arutelu protokoll, osalejate registreerimisleht ning KMH programmi tutvustavad slaidid Lisatakse KMH programmile pärast programmi avalikustamist ja avalikku arutelu. 32/32 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Saatja: Kadri Riimak <[email protected]> Saadetud: 14.07.2020 12:47 Adressaat: Kadri Riimak <[email protected]> Teema: Ed: Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamise progrmm Manused: Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamise progrmm.asice Saatja: [email protected] <[email protected]> Saatmisaeg: 13 July, 2020 14:53 Adressaat: [email protected]; [email protected]; Mustvee Vallavalitsus <[email protected]> Teema: Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamise progrmm Keskkonnaamet edastab Teile dokumendi "Sarmeks Grupp OÜ Voore seafarmi keskkonnamõjude hindamise progrmm", mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 13.07.2020 14:49 numbriga 6-3/20/11588-2. Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee