Harjumaa Lääne-Harju vald Valkse küla Väljaotsa tee 3 kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumistorustike ehitusprojekt

Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 14.07.2020 13:16 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa tee 3 VK liitumistorustike ehitusprojekt Manused: 125520_PP_v01_Valjaotsa3-liitumistorustikud_2020-07-08.asice; 125520_PP_VK-4- 01_asendiplaan_BIND.dwg; Skeem_8 Tallinn-Paldiski tee 27,04 km.pdf; Skeem_8 Tallinn- Paldiski tee L2.pdf; Skeem_Paldiski maantee T1.pdf From: Ülar Jõesaar <[email protected]> Sent: Thursday, July 09, 2020 11:10 AM To: [email protected] Subject: Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa tee 3 VK liitumistorustike ehitusprojekt Tere! Esitame Teile kooskõlastamiseks Väljaotsa tee 3 VK liitumistorustike ehitusprojekti. Torustikud ulatuvad lisaks Lääne-Harju vallale ka Keila linna piiridesse. Projekteeritud veetorustik De 63 ja reovee survetoru De 90 on plaanis paigaldada kinnisel meetodil hülsis risti riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee alt läbi. Siinkohal edastame Teile vastavalt Teie kirjas 27.05.2020 nr 15-2/20/21755-2 toodule ehitusprojekti pdf ja dwg formaadis ning isikliku kasutusõiguse skeemid. Lugupidamisega Ülar Jõesaar OÜ Entec Eesti Tel 510 4645 [email protected] VÄLJAOTSA TEE 3 VK LIITUMISTORUSTIKE EHITUSPROJEKT Tallinn 2020 TÖÖ NIMETUS: VÄLJAOTSA TEE 3 VK LIITUMIS- TORUSTIKE EHITUSPROJEKT TÖÖ NUMBER: 1255/20 TÖÖ STAADIUM: Põhiprojekt OBJEKTI ASUKOHT: 8 Tallinn-Paldiski tee L2 (29501:001:0285), 8 Tallinn- Paldiski tee (29501:007:0657) ja Paldiski maantee T1 (29601:001:0097) TELLIJA: AS Valdek, Piiri tn 12a, Keila 76610, Harjumaa registrikood: 10088533 PROJEKTEERIJA: OÜ Entec Eesti, Pärnu mnt 160J, 11317 Tallinn, registrikood: 10449959, MTR: EP10449959-0001 PROJEKTIJUHT: Ülar Jõesaar /allkirjastatud digitaalselt/ KOOSTATUD: 05.2020 – 07.2020 ÜLEANTUD: 08.07.2020 OÜ Entec Eesti; Pärnu mnt 160J, 11317 Tallinn, registrikood: 10449959 tel 617 7430; e-mail: [email protected]; MTR: EP10449959-0001  Ando Talvar 09.09.2018 Valdek AS Piiri 12a 76610 Keila [email protected] VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI TEHNILISED TINGIMUSED nr.1711/18 Lääne-Harju vallas Valkse külas Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ja lähiala detailplaneeringu muudatuse koostamiseks Tehnilised tingimused täiendavad AS Keila Vesi poolt 21.06.2015 väljastatud tingimusi nr 1623/15 pikendades tingimuste kehtivusaega. Planeeringuala majandus-joogivee vajadus ja ärajuhitava reovee kogus 24 m3/ööpäevas. Planeeringuala liitumine Keila linna ühisveevärgiga näha ette ühenduspunktiga olemasoleval veetorustikul Geoloogide 1a kinnistu kohal 6575627, 523212 De150 met. Ühisveevärgi liitumispunktis tagatud veerõhk 2,0 bar, suurema rõhu vajadusel ette näha rõhutõsteseadmed. Planeeringuala liitumine Keila linna ühiskanalisatsiooniga näha ette olemasoleval isevoolsel torustikul Geoloogide 1a kinnistu kohal 6575625, 523220 De315 PVC. Sademe- ja pinnasevee juhtimine reoveekanalisatsiooni ei ole lubatud. Sademevee eelvool Keila linna ühiskanalistsiooni ei ole planeeringuala lähistel välja ehitatud. Välis- ja sisetulekustutusvett ühisveevärgist ei ole AS-l Keila Vesi planeeringualal võimalik tagada. Tulekustutusvesi lahendada alternatiivselt ühisveevärgile, lahend kooskõlastada Päästeametiga. Ehitusprojekti koostamiseks taotleda täpsustavad veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused. Detailplaneeringu koostamiseks väljastatud tehnilised tingimused kehtivad kuni 09.09.2019.a. Harri Keba AS Keila Vesi 5145187  OÜ Entec Eesti Teie 04.05.2020 nr 1255-001 [email protected] Meie 27.05.2020 nr 15-2/20/21755-2 Nõuded vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimiseks riigiteede nr 8 ja 11194 teemaal ja kaitsevööndis Olete küsinud Maanteeametilt seisukohta vee- ja kanalisatsioonitorustike ehituseks riigitee nr 8 km 27,04 piirides (teemaal) ja kaitsevööndis ning riigitee nr 11194 kaitsevööndis km 0,18-0,25 Valkse külas, Lääne-Harju vallas. Tehnovõrgu teemaasse kavandamisel tuleb koostada projekt või selge, ruumiliselt määratletud tööde kirjeldus, sh peab määratletud olema tehnovõrgu sügavus, kaevikute ulatus ja vahemaad tee konstruktsioonidest. Kavandatava tehnovõrgu planeeritud asukoht on lisatud asendiskeemil, tehnovõrgu täpsem paiknemine määratakse koostatava projektiga (täpsed km-id projekteerimisel). Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6, lg 10, § 97, § 99 lg 3 lg 4 ning Maanteeameti põhimääruse esitame nõuded vee- ja kanalisatsioonitrassi (edaspidi tehnovõrk) projekteerimiseks riigitee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis. Tehnovõrkude projekti koostamisel riigiteede teemaal ja kaitsevööndis palume arvestada alltoodud asjaolude ja nõuetega: 1. Riigitee nr 8 teelõik km 24,70-29,50 rekonstrueeriti 2015. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele remondijärgselt väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele on antud ja kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates vastuvõtmise kuupäevast 2015. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. 2. Projekti koostamisel juhinduda Maanteeameti tüüpnõuetest: Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel. 3. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST- is. 4. Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008. a. käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ (https://www.mnt.ee/et/ametist/ Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  juhendid/projekteerimisjuhendid). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, põrkepiirded jne). 5. Projekt tuleb koostada vastavalt selle tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud paigaldada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustataks tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne). 6. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine, teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed. 7. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam lahendus. 8. Kõik tehnovõrkude ristumised riigiteedega (läbiminek tee muldkehast min 1,5 m ümbritsevast maapinnast, torustikel min 1,8 m), riigiteelt algavate kohalike teedega ja mahasõitudega teemaa piirides kavandada kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. 9. Riigiteega ristumisel ja teemaal paigaldada tehnovõrgud kogu teemaa ulatuses kaitsehülssi. 10. Projekti koosseisus esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristprofiil, millel on näidatud riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast (sügavused ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad. Mõõtahelad siduda riigitee teljega. 11. Erandkorras, kui kinnine meetod ei ole teostatav, tuleb lahtisel meetodil tehnovõrgu maanteest risti läbi või maantee muldesse kavandamist põhjendada ja maantee mulde, rajatiste ning katendi (kogu tee laiuses) taastamiseks koostada teeprojekt. 12. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda „Tee ehitusprojektile esitatavatest nõuetest“ (MKM 02.07.2015 määrus nr 82), tee ehitamise kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Maanteeameti juhenditest (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid). Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteedele annab Maanteeamet. 13. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 14. Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse tuleb saada nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek. 15. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine, demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide, truupide, mulde ning teekatte taastamine. 16. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Maanteeametile MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000 elektroonselt e-posti aadressil [email protected]. Projektile lisada teemaa isikliku kasutusõiguse ala plaanid. 2 (3) 17. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. 18. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida teehoiutöödega seotud tegevusi. 19. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 20. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osaks Juhime tähelepanu, et projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/ blanketid. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet sama seadusega kehtestatud korras. Käesolev otsus jõustub teatavakstegemisest ja selle peale on võimalik esitada vaie Maanteeametile haldusmenetluse seaduses või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisa: asendiskeem Ave Voolaid 58505568 [email protected] 3 (3)  SISUKORD 1 LÄHTEDOKUMENDID 1.1 AS Keila Vesi väljastatud tehnilised tingimused, 09.09.2018 nr 1711/18. 1.2 Maanteeameti nõuded vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimiseks riigiteede nr 8 ja 11194 teemaal ja kaitsevööndis, 27.05.2020 nr 15-2/20/21755-2. 2 SELETUSKIRI ................................................................................................................................. 3 2.1 ÜLDANDMED .............................................................................................................................. 3 2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ja asukoht................................................................................... 3 2.1.2 Projekteerija ......................................................................................................................... 4 2.2 ALUSDOKUMENDID .................................................................................................................. 4 2.2.1 Lähteandmed ........................................................................................................................ 4 2.2.2 Normdokumendid.................................................................................................................. 4 2.3 EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED ................................................................................ 5 2.4 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK ...................................................... 6 2.4.1 Veevarustuse välisvõrk ......................................................................................................... 6 2.4.2 Kanalisatsiooni välisvõrk ..................................................................................................... 6 2.4.3 Sademeveekanalisatsiooni välisvõrk..................................................................................... 7 2.4.4 Tuletõrjeveevarustus ............................................................................................................. 7 2.4.5 Nõuded materjalidele ........................................................................................................... 8 2.4.5.1 Üldnõuded ...................................................................................................................................... 8 2.4.5.2 Survetorustikud .............................................................................................................................. 8 2.4.5.3 Vabavoolsed torustikud .................................................................................................................. 9 2.4.5.4 Kaevud, kaped ................................................................................................................................ 9 2.5 NÕUDED EHITUSTÖÖDELE.................................................................................................... 10 2.5.1 Teekatete taastamise nõuded .............................................................................................. 10 2.5.2 Teekatete eemaldamine ja taastamine ................................................................................ 10 2.5.2.1 Asfaltkatte eemaldamine .............................................................................................................. 11 2.5.2.2 Asfaltkatte lõplik taastamine ........................................................................................................ 11 2.5.2.3 Kahekordse pinnatud katte eemaldamine ja taastamine................................................................ 11 2.5.3 Haljastuse eemaldamine, kaitsmine ja taastamine ............................................................. 12 2.5.3.1 Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine ......................................................................................... 12 2.5.3.2 Haljastuse taastamine ................................................................................................................... 12 2.5.3.3 Puude likvideerimine .................................................................................................................... 12 2.5.4 Tööde läbiviimine ja kasutatavad meetodid ....................................................................... 13 2.5.4.1 Ehitustöödega seotud nõusolekud (load) ...................................................................................... 13 2.5.4.2 Ettevalmistustööd ......................................................................................................................... 13 2.5.4.2.1 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ........................................................................ 14 2.5.4.2.2 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine .............................................................. 14 2.5.4.3 Torustike paigaldus ...................................................................................................................... 14 2.5.4.4 Kaeviku rajamine ......................................................................................................................... 15 2.5.4.4.1 Pinnakatete eemaldamine ................................................................................................... 15 2.5.4.4.2 Kaeviku toestamine ............................................................................................................ 15 2.5.4.4.3 Kaeviku kaevamine ............................................................................................................ 15 2.5.4.4.4 Veetõrje kaevikust ............................................................................................................. 16 2.5.4.4.5 Tasanduskiht / aluskiht ...................................................................................................... 16 2.5.4.4.6 Algtäide.............................................................................................................................. 17 2.5.4.4.7 Lõpptäide ........................................................................................................................... 17 2.5.4.5 Torustike tähistamine, märkelint .................................................................................................. 18 2.5.4.6 Külmakaitse, soojusisolatsioon..................................................................................................... 19 2.5.5 Likvideeritavad rajatised .................................................................................................... 19 2.6 KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE .......................................................................... 19 2.6.1 Üldnõuded .......................................................................................................................... 19 2.6.2 Survetorustiku katsetamine ................................................................................................. 19 2.6.3 Ehitustööde üleandmine ..................................................................................................... 20 2.6.1 Teostusmõõdistuste koostamine .......................................................................................... 20 2.7 EHITUSAEGNE JÄÄTMEKÄITLUS JA JÄÄTMEKAVA ......................................................................... 20 3 MATERJALIDE LOEND 4 JOONISED 4.1 AS-4-01 ASUKOHASKEEM 4.2 VK-4-01 ASENDIPLAAN, PIKIPROFIIL JA KATETE TAASTAMINE 5 LISAD 5.1 LISA 1 Geodeetiline mõõdistusalus 5.2 LISA 2 Soojustusplaadi paigaldamine 5.3 LISA 3 Koordinaatide tabel 5.4 LISA 4 Kaevukellade tabel 5.5 LISA 5 Kooskõlastuste koondnimekiri ja kooskõlastused  Töö nimetus: Väljaotsa tee 3 VK liitumistorustike ehitusprojekt Töö number: 1255/20; Töö staadium: Põhiprojekt; Objekti asukoht: Väljaotsa tee 3, Valkse küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa 2 SELETUSKIRI 2.1 ÜLDANDMED 2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ja asukoht Käesolevas töös on esitatud Lääne-Harju vallas, Valkse külla Väljaotsa tee 3 kinnistule rajatava AS Valdek büroo- ja tootmishoone ühisveevõrgu ja -kanalisatsiooniga liitumise projektlahendus. Töö eesmärgiks on veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumistorustike ehitusprojekti koostamine ja ehituslubade taotlemine. Koostatav ehitusprojekt käsitleb veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni survetoru projekteerimist vastavalt AS Keila Vesi tehnilistele tingimustes nr 1711/18 toodud liitumispunktidest kuni kinnistu piirini. Projekteeritavad survetorud on planeeritud kinnistutele 8 Tallinn-Paldiski tee L2, 8 Tallinn-Paldiski tee ja Paldiski maantee T1 (vt skeem 1). Skeem 1. Reovee survetorude planeeritud asukoht Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 3 / 21 Välja trükitud: 8.07.2020  Töö nimetus: Väljaotsa tee 3 VK liitumistorustike ehitusprojekt Töö number: 1255/20; Töö staadium: Põhiprojekt; Objekti asukoht: Väljaotsa tee 3, Valkse küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa 2.1.2 Projekteerija Projekti tellijaks on AS Valdek. Koostajaks on OÜ Entec Eesti projektijuht-insener Ülar Jõesaar. Katendite taastamise osa kontrollis Klotoid OÜ vastutav isik Andri Põrk. 2.2 ALUSDOKUMENDID 2.2.1 Lähteandmed Töö teostamisel on aluseks võetud: • AS Keila Vesi väljastatud tehnilised tingimused, 09.09.2018 nr 1711/18. • Maanteeameti nõuded vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimiseks riigiteede nr 8 ja 11194 teemaal ja kaitsevööndis, 27.05.2020 nr 15-2/20/21755- 2. • OÜ Nivello poolt 09.2019 koostatud ja 05.2020 täiendatud topo-geodeetiline mõõdistusalus (töö nr 1080 ja 1143); • Lääne-Harju Vallavalitsuse 07.07.2020 korraldusega nr 661 kehtestatud „Lääne- Harju vallas, Valkse külas Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneering“ (OÜ Entec Eesti töö nr 1206/19); • „Harjumaa Lääne-Harju valla Valkse küla Väljaotsa katastriüksuse AS Valdek tootmise ja kontorihoone ehitusgeoloogilise uuringuaruanne“ (AS Maves töö nr 19016). 2.2.2 Normdokumendid Projekteeritud ehitustööd teostada vastavalt järgmistele normidele ja juhistele: • EVS 843:2016 Linnatänavad. Osa 10 Tehnovõrgud; • EVS 932:2017 Ehitusprojekt; • EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk; • EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk; • MA 2018-015 Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel; • Majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrus nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“; • EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine; • Lääne-Harju valla heakorra eeskiri – vastu võetud 27.12.2018 nr 41; • RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. Eelloetletud normdokumentidega peavad kooskõlas olema ka ehitustööde tehnoloogiad ja materjalid. Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 4 / 21 Välja trükitud: 8.07.2020  Töö nimetus: Väljaotsa tee 3 VK liitumistorustike ehitusprojekt Töö number: 1255/20; Töö staadium: Põhiprojekt; Objekti asukoht: Väljaotsa tee 3, Valkse küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate ja kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel. 2.3 EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED Käesolevas punktis toodud andmed on võetud AS Maves koostatud tööst „Harjumaa Lääne-Harju valla Valkse küla Väljaotsa katastriüksuse AS Valdek tootmise ja kontorihoone ehitusgeoloogilise uuringuaruanne“ (töö nr 19016). Vaadeldav ala paikneb Harju lavamaal, moreentasandikul, osaliselt alvaril. Kirdesuunalise kaldega maapinna absoluutkõrgus on 32…35 m. Pinnakate koosneb jääsetetest, mida katab muld või täitepinnas. Aluspõhjas avanevad Ülem Ordoviitsiumi Kahula 2 kihistu savikas lubjakivi ja mergel. Uuringuala geoloogilise lõike ülaosa on järgmine (vt lisad 1 ja 2): Täitepinnas (kiht 1) levib pindmise 0,15 m paksuse kihina puurauk PA-2 piirkonnas. Täitepinnas koosneb killustikust, liivast, kruusast ja on tihenenud. Täitepinnasel lasub 5 cm paksune asfaldi kiht. Muld (kiht 2) levib 0,25…0,45 m paksuse pindmise kihina. Muld sisaldab lubjakivi tükke. Mölline liiv (moreen) (grsiSa ja sasiGr) (kiht 3) levib mulla või täitekihi all kuni 0,45 m paksuse kihina. Ala edelaosas kiht puudub. Mölline liiv (moreen) on esindatud pruunikashalli kruusaga või rohke kruusaga väheplastse poolkõva kuni kõva konsistentsiga möllise peen- või keskliivaga. Pinnas sisaldab jämepurdu 20…50%. Pinnase peenpurruks on mölline peen- või keskliiv. Möllise liiva (moreeni) veesisaldus (wn) on 13,7…16,0%, keskmiselt 14,9%; plastsusarv (Ip s) on 5,6…9,6%, keskmiselt 7,6% ja voolavusarv (IL) on -0,20…0,21 keskmiselt 0,005. Aluspõhja lubjakivi kirdesuunalise langusega pealispind jääb 0,30…0,85 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusele 31,60…34,20 m. Lubjakivi ülaosa on 0,10…0,40 m paksuselt murenenud (kiht 4). Mõõdukalt murenenud lubjakivi on pruunikashall, õhukesekihiline ja sisaldab mergli vahekihte (kihi paksused 2…5 cm, alla poole kivimist on lõhustunud või lagunenud). Lubjakivi (kiht 5) jääb 0,60…1,00 m sügavusele maapinnast absoluutkõrgusele 31,45…33,80 m. Lubjakivi on hall, õhukese- kuni keskmisekihiline (kihi paksused 3…20 cm), keskmise tugevusega ja sisaldab õhukesi mergli vahekihte. Lubjakivi kompleksi paksus piirkonnas on 37 m. Põhjavee tase (Kvaternaari- Ordoviitsiumi ühendatud veekiht) jäi välitöö ajal (02.2019) sügavamale uurimissügavusest (1,5 m), madalamale absoluutkõrgusest 30,90 m. Ordoviitsiumi veekihi põhjaveetase jääb piirkonnas Maaameti geoportaali andmeil absoluutkõrgusele 25…30 m. Lumesula ja sademeterohkel perioodil võib lubjakivi pinnale koguneda ajutise iseloomuga ülavett. Põhjavee liikumise suund on maapinna kallakust arvestades kirdesse. Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 5 / 21 Välja trükitud: 8.07.2020  Töö nimetus: Väljaotsa tee 3 VK liitumistorustike ehitusprojekt Töö number: 1255/20; Töö staadium: Põhiprojekt; Objekti asukoht: Väljaotsa tee 3, Valkse küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa 2.4 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK Töövõtja peab arvestama kõigi vajalike materjalide ja toimingutega projektis kajastatud lahenduste väljaehitamiseks ka siis, kui need ei ole otseselt esitatud käesoleva projekti joonistel ja selgitustes. Töövõtja peab täitma kõik kooskõlastustes toodud tingimused ja märkused. Enne tööde alustamist, tuleb Töövõtjal koostöös võrguvaldajate esindajatega olemasolevate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad täpsustada ja tähistada. Torustike rajamisel tuleb Töövõtjal järgida isikliku kasutusõiguse (IKÕ) alasid. Torustike paigaldamine ja ehitamine peab vastama käesolevas projektis esitatud nõuetele. PE-torud ja liitmikud peavad vastama standardile EVS-EN 12201. 2.4.1 Veevarustuse välisvõrk Vastavalt AS Keila Vesi väljastatud tehnilistele tingimustele 09.09.2018 nr nr.1711/18 tuleb: • Planeeringuala liitumine Keila linna ühisveevärgiga näha ette ühenduspunktiga olemasoleval veetorustikul Geoloogide 1a kinnistu kohal 6575627, 523212 De150 met; • Ühisveevärgi liitumispunktis on tagatud veerõhk 2,0 bar, suurema rõhu vajadusel ette näha rõhutõsteseadmed. Väljaotsa tee 3 kinnistule kavandatava büroo- ja tootmishoone eeldatav keskmine veevajadus on kuni 23 m3/d. Maksimaalse tunni veevajadus on 6,4 m3/h ning hetkeline maksimaalne on 1,8 l/s. Projekteeritud veetorustiku De 63 mm kogupikkus on ca 107 m. Projekteeritud torustikust 52 m pikkune lõik tuleb rajada kinnisel meetodil hülsis. Kinnisel meetodil tuleb rajada torulõik, mis läbib riigitee kinnistut 8 Tallinn-Paldiski tee (29501:007:0657). Survetoru paigaldada hülssi minimaalse läbimõõduga De 160 mm. Lahtisel meetodil rajada veetorustiku lõigud transpordimaa kinnistutel 8 Tallinn- Paldiski tee L2 ja Paldiski mnt T1 (vt joonis VK-4-01). Ühendus AS Keila Vesi ühisveevõrguga teostada olemasolevast veekaevust väljuva DN50 toruga kasutades tõmbekindlat tolerantsmuhvi DN50. Ühenduskoha juurde paigaldada uuele torule sulgsiiber DN50. Kinnistu piiril sõlmes V-5 paigaldada torule elekterkeevis otsakork De 63. 2.4.2 Kanalisatsiooni välisvõrk Vastavalt AS Keila Vesi väljastatud tehnilistele tingimustele 09.09.2018 nr nr.1711/18 tuleb: Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 6 / 21 Välja trükitud: 8.07.2020  Töö nimetus: Väljaotsa tee 3 VK liitumistorustike ehitusprojekt Töö number: 1255/20; Töö staadium: Põhiprojekt; Objekti asukoht: Väljaotsa tee 3, Valkse küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa • Planeeringuala liitumine Keila linna ühiskanalisatsiooniga näha ette olemasoleval isevoolsel torustikul Geoloogide 1a kinnistu kohal 6575625, 523220 De315 PVC; • Sademe- ja pinnasevee juhtimine reoveekanalisatsiooni ei ole lubatud. Väljaotsa tee 3 kinnistule kavandatava büroo- ja tootmishoone eeldatav keskmine reoveekogus on kuni 23 m3/d ja maksimaalse tunni reoveekogus on 6,4 m3/h. Kinnistule on planeeritud rajada reoveepumpla (projekteeritakse büroo- ja tootmishoone ehitusprojekti raames). Projekteeritud reovee survetorustiku De 90 mm kogupikkus on ca 107 m. Projekteeritud torustikust 52 m pikkune lõik tuleb rajada kinnisel meetodil hülsis. Kinnisel meetodil tuleb rajada torulõik, mis läbib riigitee kinnistut 8 Tallinn-Paldiski tee (29501:007:0657). Survetoru De 90 mm paigaldada hülssi minimaalse läbimõõduga De 160 mm. Lahtisel meetodil rajada survetorustiku lõigud transpordimaa kinnistutel 8 Tallinn- Paldiski tee L2 ja Paldiski mnt T1 (vt joonis VK-4-01). Survetoru lõpetada voolurahustuskaevus VRK-1, millest reovesi juhtida isevoolse toruga De 160 mm olemasolevasse kanalisatsioonikaevu OK-1. Voolurahustuskaev VRK-1 rajada plastkaevuna De800/500. Kinnistu piiril sõlmes KS-3 paigaldada torule elekterkeevis otsakork De 90. 2.4.3 Sademeveekanalisatsiooni välisvõrk AS Keila Vesi kinnistul formeeruvate sademete ärajuhtimiseks liitumistingimusi ei väljasta, kuna antud piirkonnas puudub sademeveekanalisatsioon. Rajatava büroo- ja tootmishoone katuselt ning parklatest kogutavad sademeveed juhtida Valkse kraavi (SILLA) kinnistusisese sademeveekanalisatsiooniga. Kinnistu haljasalade sademeveed immutatakse haljasaladel. 2.4.4 Tuletõrjeveevarustus Välis- ja sisetulekustutusvett ühisveevärgist AS Keila Vesi planeeringualal ei taga. Väliskustutusvee allikana on plaanis kasutada Settebasseini kinnistul asuvaid sademeveetiike. Büroo- ja tootmishoone välistulekustusveega varustamiseks rajatakse päästeauto pumbaga survestatav tuletõrjehüdrantidega veetorustik De 160 mm (projekteeritakse büroo- ja tootmishoone ehitusprojekti raames). Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 7 / 21 Välja trükitud: 8.07.2020  Töö nimetus: Väljaotsa tee 3 VK liitumistorustike ehitusprojekt Töö number: 1255/20; Töö staadium: Põhiprojekt; Objekti asukoht: Väljaotsa tee 3, Valkse küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa 2.4.5 Nõuded materjalidele 2.4.5.1 Üldnõuded Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema uued. Materjale tuleb transportida, ladustada ja virnastada vastavalt tootja juhistele ja nõuetele. Defektsed materjalid ja tooted tuleb ehitusjärelevalve nõudel ehitusplatsilt eemaldada ja asendada Töövõtja kulul. Mõistliku aja jooksul pärast Lepingu sõlmimist peab Töövõtja esitama ehitusjärelevalvele lõplikuks heakskiitmiseks väljapakutavate tarnijate, materjalide/toodete nimekirja ning Töödes kasutada kavatsetavate materjalide/toodete kohta käiva tehnilise informatsiooni. Ehitusjärelevalve võib nõuda täiendavat informatsiooni (sertifikaadid, katsetulemused, paigaldusjuhendid jne) ja teeb oma otsuse mitte hiljem, kui kahe nädala jooksul pärast kogu vajaliku tarnijaid ja materjale/seadmeid puudutava informatsiooni kättesaamist. Ühtki materjali ei tohi hankida ega kasutada ehitusjärelevalve kirjaliku kooskõlastuseta. Kooskõlastus tuleb hankida piisavalt varakult, vältimaks viivitusi ehitustöödes. Ehitusjärelevalvel on õigus inspekteerida materjale/tooteid nende valmistamise kohas. Kui see on nõutav, korraldab Töövõtja sellise inspektsiooni ilma täiendava tasuta. Seadmete (pumbad) ja torustikuelementide (siibrid jne) valmistajatel peab Eestis olema heakskiidetud müügi- ja hooldusesindus. Kui on nimetatud mingeid kaubamärke, siis see on tehtud üksnes antud liiki toodete ja materjalide klasside ja omaduste näitamise eesmärgil. Ettepanekud kas samaväärse või kõrgema kvaliteediga toote või materjali pakkumiseks on lubatud. Ehitusjärelevalve kooskõlastus ei vabasta Töövõtjat lepingust tulenevast vastutusest vigade või mittevastavuse eest. 2.4.5.2 Survetorustikud Projekteeritud survetorustikud tuleb rajada HDPE (standard EVS-EN 12201) torudest surveklassiga PN10. Toruliitmikud nagu torukolmikud, muhvid, äärikud jne peavad olema kasutatava toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad. Erinevat tüüpi või klassi torude ühendamisel tuleb kasutada spetsiaalseid toruliitmikke või astmelisi muhve. Astmelised muhvid peavad vastama elastsete muhvide ja äärikadapterite nõuetele. Kinnisel meetodil rajatav survetorustik peab vastama PAS1075 nõuetele. Torustiku liitumisel äärikutega toruarmatuuriga tuleb äärik või selle krae kinnitada torule põkk- või muhvkeevituse abil. Poltühendused teostada kasutades roostevabast terasest polte (A2). Malmist maakraanid peavad vastama DIN3352 nõuetele. Surveklass peab olema vähemalt PN 10. Korpus peab olema tempermalmist minimaalse tugevusklassiga GG25-DIN. Maakraanide teleskoopne spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest (X20Cr13). Malmist maakraanid peavad olema seest ja väljast kaetud epoksiidpulbervärviga 250 µm, vastavalt standardile DIN 30677. Maakraanid peavad sulguma päripäeva. Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 8 / 21 Välja trükitud: 8.07.2020  Töö nimetus: Väljaotsa tee 3 VK liitumistorustike ehitusprojekt Töö number: 1255/20; Töö staadium: Põhiprojekt; Objekti asukoht: Väljaotsa tee 3, Valkse küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa Maakraanide spindlipikendused peavad olema korrosioonikindlad täismetallvardad varustatud PE-kaitsetoruga. Täismetall varda ja PE-toru vahel peab olema soojustusmaterjal. Ühendushülss peab olema malmist GG-25. Killustik ei tohi kahjustada tihendamisel spindlipikendust. Kaped peavad olema nn. vertikaalse poltkinnitusega.Väljaspool liiklusala paiknevatel kapedel peab olema betoonist tugirõngas. 2.4.5.3 Vabavoolsed torustikud Kanalisatsiooni vabavoolsete torustike materjalina kasutada täisseinalist PVC või PP toru rõngasjäikusega vähemalt SN8. PVC torud ja liitmikud peavad vastama standardile EVS-EN 1401. PP torud ja liitmikud peavad vastama standardile EN13476-2. Ning olema valmistatud sama tootja poolt. PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS 367612 ja SBR tihendid standardile SS 367611. Rajatavate kanalisatsioonitorustike miinimumkalle on 1/De. Kanalisatsioonitorustiku suunamuutus väljaspool kaevu ei ole lubatud. 2.4.5.4 Kaevud, kaped Kõik kaevud peavad olema tööstuslikult toodetud ning valmistatud, kas HDPE-st või PP-st, vastavalt EVS-EN 13598-le. Kaevud peavad olema veekindlad ja teleskoopilised. Teleskoop osa pikkus ei tohi olla üle 800 mm. Plastkaevudena võib kasutada ainult keeviskaeve. Elementidest monteeritavate plastkaevude kasutamine ei ole lubatud. Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevud kõrgusega kuni 4m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN 2, 4 m ja kõrgemad kaevud vähemalt SN 4. Kaevuluugid, nende raamid ja kaped peavad olema tempermalmist (DIN 1693), toodetud vastavalt EVS-EN 124-le, kandejõuga sõiduteedel 40T ja kergliiklusteedel ja haljasaladel 25T. Kaevuluugid peavad olema reguleeritava kõrgusega („ujuvad“) ja klassist D400. Kiviparketi korral tuleb kasutada mitteujuvaid luugikomplekte. Haljasaladel paigaldada kapede ja kaevu luukide alla tihendatud liivalusele betoonist tugirõngas. Asfaltkatendiga teedel peavad kaevuluugid olema teetasapinnaga ühel kõrgusel, kruuskatendiga teedel 150 mm sügavamal ja haljasalal 50 mm kõrgemal ja muldes. Arvestama peab, et tulevikus kruuskatendiga teede katte asfalteerimisel peavad kaevude teleskoobid võimaldama kaevuluukide paigaldamist asfaltkattega samale tasapinnale. Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 9 / 21 Välja trükitud: 8.07.2020  Töö nimetus: Väljaotsa tee 3 VK liitumistorustike ehitusprojekt Töö number: 1255/20; Töö staadium: Põhiprojekt; Objekti asukoht: Väljaotsa tee 3, Valkse küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa 2.5 NÕUDED EHITUSTÖÖDELE 2.5.1 Teekatete taastamise nõuded Teekatete taastamisel kasutada järgmisi Eesti riigis kehtivaid normdokumente: • Liiklusseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded; • Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr 101); • Elastsete katendite projekteerimise juhend (MA 2017-003); • EVS 843:2016 - Linnatänavad; • Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (MA 2016-012); • Kergkatete ehitamise juhis (Maanteeameti käskkiri 255, 12.12.2007. a); • EVS 814 Normaalbetooni külmakindlus, Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid; • Asfaltsegude täitematerjalid EVS 901-1 Tee-ehitus. Osa 1; • Bituumensideained EVS 901-2 Tee-ehitus. Osa 2, • Asfaltsegud EVS 901-3 Tee-ehitus. Osa 3; • Maanteeamet „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ MA 23.12.2015. a käskkiri nr 314; • Asfaltsegud. Materjalide spetsifikatsioonid. Osa 1: Asfaltbetoon EVS EN 13108-1:2007; • EVS 932:2017 Ehitusprojekt; • Teetööde tehniline kirjeldus 19.01.2016; • Liikluskorraldusnõuded teetöödel (MTM 13.07.2015 määrus nr 90); Eelloetletud normdokumentidega peavad kooskõlas olema ka ehitustööde tehnoloogiad ja materjalid. Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate ja kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel. 2.5.2 Teekatete eemaldamine ja taastamine Kõik tänavaelemendid, nagu tänavakate, äärekivid, jalgteed, piirded, teekattemärgistus haljasalad jne, mis on Töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu kas kõrvaldatud või kahjustatud, tuleb taastada või samale kohale tagasi paigaldada Töövõtja kulul nii, et see rahuldaks ehitusjärelevalve nõudmisi. Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiiresti, kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist. Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 10 / 21 Välja trükitud: 8.07.2020  Töö nimetus: Väljaotsa tee 3 VK liitumistorustike ehitusprojekt Töö number: 1255/20; Töö staadium: Põhiprojekt; Objekti asukoht: Väljaotsa tee 3, Valkse küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa Enne ehitustööde vastuvõtmist ehitusjärelevalve poolt peab omavalitsus ja vajadusel ka eraomanik(ud) olema haljastus ning teekatete taastamise tööd heaks kiitnud. Kirjaliku heakskiidu hangib Töövõtja. Teekatete taastamisel tuleb tagada Majandus- ja taristuministri määruses „Tee seisundinõuded“ (vastu võetud 14.07.2015 nr 92) esitatud nõuded. Tänavakatete korrektse taastamise eelduseks on nõuetekohaste materjalide kasutamine ja paigaldustehnoloogiate järgimine. Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud teisiti. Alljärgnevalt on kirjeldatud asfaltkatte ja kruusast- või killustikust katte ning murukatte taastamist. Katete taastamise kattekonstruktsioonid on esitatud joonisel VK-4-01. 2.5.2.1 Asfaltkatte eemaldamine Projektipiirkonnas on vajalik eemaldada olemasoleva kergliiklustee asfaltkate. Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud. Kui pinnase varingud säilitatava asfaltkatte alt või lõikeserva vigastused tingivad täiendava teekatte eemaldamise, siis toimub see Töövõtja kulul. Asfaltpinnad tuleb lahti freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. 2.5.2.2 Asfaltkatte lõplik taastamine Asfaltkatte taastamisel tuleb olemasoleva katte serv enne asfalteerimist katta bituumenemulsiooniga (nt Emulbit, erikulu 0,6-0,8 kg/m2). Katte ülemine kiht tuleb võimalikult suures ulatuses taastada korraga, ilma töövuukideta. Asfalteerimine vihma ajal ja/või märjale pinnale on keelatud. Asfaltkatendi konstruktsioon ja nõuded on esitatud joonisel VK-4-01. Kasutatavad asfaltsegud peavad vastama „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314) juhise nõuetele. Tööde tegemisel tuleb järgida „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) ja Liikluskorralduse nõuded teetöödel (Majandus- ja taristuministri määrus nr 90, vastu võetud 13.07.2015). 2.5.2.3 Kahekordse pinnatud katte eemaldamine ja taastamine Kahekordne pinnatud kate tuleb lahti lõigata selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures igale kaeviku küljele tuleb lisada min 0,5 m. Kahekordne pinnatav katend taastada vastavalt joonisel VK-4-01 toodud konstruktsioonis. Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 11 / 21 Välja trükitud: 8.07.2020  Töö nimetus: Väljaotsa tee 3 VK liitumistorustike ehitusprojekt Töö number: 1255/20; Töö staadium: Põhiprojekt; Objekti asukoht: Väljaotsa tee 3, Valkse küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa 2.5.3 Haljastuse eemaldamine, kaitsmine ja taastamine 2.5.3.1 Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine Ehitustöödel on kohustus vältida säilitamisele kuuluvate puu okste ja tüve vigastamist. 2.5.3.2 Haljastuse taastamine Taastamistööde tegemisel peab arvestama Lääne-Harju valla heakorra eeskirja (vastu võetud 27.12.2018 nr 41) nõuetega. Töövõtja tagab tööjõu ja materjalid, mis on vajalikud kasvupinnase, külvamis- ja istutustööde ja muude haljastusega seotud tööde teostamiseks. Pinnas, mida kasutatakse haljastuses ei tohi sisaldada kive, klompe, taimi, juuri ja muud kõrvalist materjali suurusega üle 20mm, samuti õlijäätmeid ja muid aineid, mis on kahjulikud taimedele. Muruga kaetavad alad eelnevalt planeerida, katta 15 cm kasvumulla kihiga ja külvata muru. Võimalik on kasutada olemasolevat kooritavat kasvupinnast, millest on kivid välja sõelutud ja muld ette valmistatud. Kasutatav muruseeme peab olema eestimaise päritoluga ja kvaliteetne. Seemne külvamistihedus min 30g/m². Muruseemnesegu võimalik koosseis: 1. Karjamaa raihein, 15% 2. Võsundiline punane aruhein, 25% 3. Puhmikuline punane aruhein, 20% 4. Aasnurmikas, 40%. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 0,10 m, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde tuua. Väljaspool heakorrastatavat ala tuleb pärast tööde lõpetamist üleliigne pinnas, tööde käigus eemaldatud puud ja põõsad ning ehitusjäätmed eemaldada ja maapind tasandada. Tööde käigus kahjustatud objektide (piirdeaiad, truubipäised, liikluskorraldusvahendid) taastamine on aktsepteeritav ainult sel juhul, kui neid on võimalik parandada sellisel moel, et tekkinud kahjustused on täielikult likvideeritud ning taastatud objekti väljanägemine ja kasutusomadused ei ole halvemad ehituseelsest olukorrast. Objektid, mida sel moel taastada ei ole võimalik, tuleb asendada. 2.5.3.3 Puude likvideerimine Torustike rajamisel puude likvideerimist plaanis ei ole. Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 12 / 21 Välja trükitud: 8.07.2020  Töö nimetus: Väljaotsa tee 3 VK liitumistorustike ehitusprojekt Töö number: 1255/20; Töö staadium: Põhiprojekt; Objekti asukoht: Väljaotsa tee 3, Valkse küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa 2.5.4 Tööde läbiviimine ja kasutatavad meetodid Enne ehitustöödega alustamist tuleb tuvastada kõikide ehitusalal olevate tehnovõrkude asukohad. Projekteeritud torustikud rajatakse nii lahtisel kui ka kinnisel meetodil. Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas. Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus- ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega. 2.5.4.1 Ehitustöödega seotud nõusolekud (load) Tööde tegemiseks vajalikud load hangib Töövõtja, kes kannab ka selleks tehtavad kulutused. Töövõtja hangib omal kulul kõik kohalikus ja riiklikus seadusandluses ette nähtud load ja nõusolekud nii ajutistele kui põhitöödele. Nõutavad võivad olla kaeveload, millega koos tuleb hankida tehnovõrkude valdajate load nende tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamiseks, muutmiseks või kasutamiseks. Üksikasjalikku teavet asjakohaste lubade ja nende kohta käivate nõuete osas saab omavalitsusest. Töövõtja peab arvestama ehitustööde planeerimisel aja kuluga, mis on vajalik kohalikel omavalitsustel ja tehnovõrkude valdajatel nõusolekute või lubade väljastamiseks. Kaeveluba jt load peavad olema väljastatud vähemalt üks nädal enne ehitustööde algust. Kohalik omavalitsus võib piirata kaevelubade väljastamist juhul, kui varem väljastatud kaevelubade alusel tehtavad tööd on lõpetamata. Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse ehitustööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule. Kasutusloa taotlemine ja saamine on Tellija ülesanne. Kasutusloa taotlusega seotud materjalid valmistab ette Töövõtja. 2.5.4.2 Ettevalmistustööd Enne ehitustöödega alustamist peab töövõtja filmima kogu tööpiirkonna ning edastama vaatluse elektroonilisel kandjal tellijale. Erilist tähelepanu pöörata kaevetööde lähedal paiknevatele hoonetele, sissesõitudele, aedadele, olemasolevatele truupidele ja kraavidele. Töövõtja peab olema suuteline ehitustööde ajal tõestama, milline oli olukord enne töödega alustamist. Enne ehitustööde algust tuleb selgitada kõikide ehitusalal olevate tehnovõrkude asukohad ja taotleda kaevetööde luba. Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 13 / 21 Välja trükitud: 8.07.2020  Töö nimetus: Väljaotsa tee 3 VK liitumistorustike ehitusprojekt Töö number: 1255/20; Töö staadium: Põhiprojekt; Objekti asukoht: Väljaotsa tee 3, Valkse küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa 2.5.4.2.1 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile (koostab tööde teostaja enne tööde algust). 2.5.4.2.2 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika, näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Kommunikatsioonide läheduses tuleb kaevata käsitsi. Lahtikaevatavad kommunikatsioonid tuleb toestada. Lahtised kaablid kaitsta vältimaks nende mehaanilist vigastamist. Kommunikatsioonide liivalused (soojatorustikul ümber kogu toru) tuleb taastada. Elektri õhuliinide all töötades rakendada vastavaid ettevaatusmeetmeid. Kaevetöödel kommunikatsioonide kaitsetsoonis lähtuda vastavatest eeskirjadest. Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). 2.5.4.3 Torustike paigaldus Torustike paigaldamisel ja ühendamisel tuleb järgida vastavate torude tootjate instruktsioone ning RIL 77-2013 – Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru pikkuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend, vältimaks toru toetumist muhvile. Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse torustikku võõriseid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemile. Ühendatavad torud peavad olema otstest suletud ja kaitstud saastumise eest kuni torud on paigaldatud. Torupaigaldustööde käigus tuleb järgida tootja(te) juhiseid. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu, vältida torude vigastamist. Torud või liitmikud, mis on vigastatud (nt paigaldustööde käigus), tuleb ehitusplatsilt eemaldada ja asendada uutega. Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 14 / 21 Välja trükitud: 8.07.2020  Töö nimetus: Väljaotsa tee 3 VK liitumistorustike ehitusprojekt Töö number: 1255/20; Töö staadium: Põhiprojekt; Objekti asukoht: Väljaotsa tee 3, Valkse küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa 2.5.4.4 Kaeviku rajamine 2.5.4.4.1 Pinnakatete eemaldamine Asfaltkatte eemaldamisel peab lahti freesitud teekattega lõik olema tähistatud. Pinnase varingul säilitatava asfaltkatte alt või lõikeserva vigastusel tuleb teekatte täiendavalt eemaldada. Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel. 2.5.4.4.2 Kaeviku toestamine Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustab Töövõtja sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Kaevikut tuleb toestada: • I kategooria pinnas, sõmer ja keskmiselt tihe liiv, sõmer kruus või sõmer moreen või vastav pinnas- kaeviku sügavusel alates 2 m; • II – III kategooria pinnased, vastavalt tihe liiv, keskmiselt tihe liiv või keskmiselt tihe moreen ja tihe kruus, tihe moreen või vastav pinnas vastavalt kohalikele tingimustele. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS 1997-1:2005 juhistest. 2.5.4.4.3 Kaeviku kaevamine Kaevikute kaevamistööde ulatus sõltub toru läbimõõdust ja pinnasest. Minimaalne kaeviku laius on 700 mm või torustiku läbimõõt +200 mm mõlemal pool toru. Kaevude kohal tuleb kaevik teha laiem, nii et kaevu serv jääb kaeviku seinast vähemalt 200 mm kaugusele. Talvetingimustes tuleb kaevikupõhi hoida külmumatuna. Kui võimalik, tuleb kaeviku põhi soojustada. Külmunud pinnas tuleb kaevikust eemaldada ning asendada tihendatud kuiva liivaga. Erilist hoolt tuleb kanda kaevikus oleva vee külmumise vältimiseks. Kaeviku kaevamisel tuleb järgida niivõrd, kui see on praktiliselt võimalik, etteantud suunda ja langu, tagamaks vajalikud mõõtmed kaeviku toestuseks ettenähtud kilpide ja toestuse paigaldamiseks, ning jätmaks piisavalt tööruumi. Kaeviku seinad tuleb rajada piisava nõlvusega või toestada, et oleks tagatud tööohutus ja välistatud lähedalasuvate rajatiste kahjustamine. Kaeviku küljed peavad olema ühetasased ilma oluliste sisselõigeteta pinnasesse. Kui sisselõige on siiski juhtunud, tuleb rakendada meetmeid tühemiku täitmiseks nii kiiresti kui võimalik või otsekohe pärast kaevikule toestuse paigaldamist. Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 15 / 21 Välja trükitud: 8.07.2020  Töö nimetus: Väljaotsa tee 3 VK liitumistorustike ehitusprojekt Töö number: 1255/20; Töö staadium: Põhiprojekt; Objekti asukoht: Väljaotsa tee 3, Valkse küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa Töövõtja peab arvestama, et geoloogiline info kirjeldab geoloogilist läbilõiget konkreetses kohas uuringu tegemise ajal, kuid tegelik maapinnakihtide paiknemine ja põhjavee tase võib oluliselt erineda torustiku rajamise erinevates kohtades. 1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevata käsitsi. Vajalike käsitsi kaevamistöödega peab Töövõtja arvestama. Kõiki teisi tehnovõrke, mis avatakse kaevetööde ajal, tuleb korralikult toestada ja kaitsta vigastuste eest. Toestuse lahendus tuleb kirjalikult kooskõlastada tehnovõrgu valdajaga. Töövõtja vastutab kõigi olemasolevate rajatiste ja hoonete kaitsmise eest ning võimalike vigastuste eest, mis võivad tööde käigus tekkida. Töövõtja tööd ei tohi häirida ühegi olemasoleva rajatise (tehnovõrgu) toimimist, väljaarvatud juhul kui on vastav kokkulepe tehnovõrgu operaatoriga. Juhul, kui mõni rajatistest on Töövõtja tegevusest tulenevalt kas purunenud või kahjustatud, tuleb omanikku sellest teavitada ning teha viivitamatult vajalikud remontööd. Kulud selliste remonttööde eest kannab Töövõtja. Maa-aluste rajatiste asukoht, mis on näidatud joonistel, on mõeldud üldise informatsioonina Töövõtjale. Tellija ei vastuta selle eest, et kõik rajatised on joonistele kantud või esitatud nende täpses asukohas. Töövõtja peab rakendama sobivaid ettevaatusabinõusid, et vältida olemasolevate torustike, kaablite ja teiste maa-aluste või maapealsete rajatiste kahjustusi. Kaeviku rajamisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkude toestamise ja ümberpaigutamise vajadusega. Kaeviku tagasitäite kihid tuleb teostada vastavalt EVS-EN 1610:2007-le „Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine”, RIL 77-2013 või tootja nõuete ja juhiste järgi. Kaevikute tagasitäite tegemisel tuleb arvestada ka Majandus- ja taristuministri määrusega „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101). 2.5.4.4.4 Veetõrje kaevikust Vajadusel tuleb teostada kaevikust veetõrjet. Selle vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnasest ehitustööde ajal. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist. 2.5.4.4.5 Tasanduskiht / aluskiht Kaeviku tagasitäite kihid tuleb teostada vastavalt EVS-EN 1610:2015-le „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine”. Lahtisel kaevamisel tuleb torustikud paigaldada kruusa ja/või killustiku alusele. Aluskihi rajamiseks kasutatava materjali valikul peavad olema täidetud järgnevad tingimused: • torustikud, mille läbimõõdud on suuremad De110mm ja väiksemad kui De 200 mm võib esmases täites kasutada looduslikku kruusa, mille osiste maksimaalne Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 16 / 21 Välja trükitud: 8.07.2020  Töö nimetus: Väljaotsa tee 3 VK liitumistorustike ehitusprojekt Töö number: 1255/20; Töö staadium: Põhiprojekt; Objekti asukoht: Väljaotsa tee 3, Valkse küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa läbimõõt ei ületa 20 mm. Killustiku kasutamise korral võib maksimaalne osise suurus olla 16mm ehk fraktsioon 8-16; • torustikud, mille läbimõõdud on vahemikus De200 mm kuni De600 mm võib rajada aluskihile kasutada kruusa ja/või killustiku mille maksimaalne terasuurus on 0,1×De; • torustikele (olenemata materjalist), mille läbimõõt on väiksem või võrdne De110 mm tuleb esmane täide teostada loodusliku kruusaga (maksimaalne osise suurus 20 mm). Alumise aluskihi paksus toru alt mõõdetuna ei tohi olla väiksem kui 150mm. Kui väljaspool liiklustsooni on pinnas aluskihiks sobiv, siis võib survetorustiku ≥PN10 rajada otse aluspinnasele. Siiski kehtib nõue, et aluspinnas ei sisaldaks aluskihi paksuse ulatuses kive (materjali ühe osa suurim suurus 10% toru läbimõõdust). Kui kaevikus on torustikud erineval kõrgusel (torustike vahe alumise torustikuga võrreldes on üle 1 m, mõõdetuna alumise toru laest kuni ülemise toru aluseni), tuleb iga torustiku alla teha oma aluskiht, kusjuures ülemise torustiku aluskiht pannakse alumise toru lõpptäitekihi peale. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega kogu kaeviku laiuselt. Tihendustestid tehakse vastavalt Inseneri poolt antud juhistele. 2.5.4.4.6 Algtäide Algtäide on tagasitäitekiht, mis asub aluskihi peal ja torustiku ümber. Algtäide peab ulatuma vähemalt 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäite puhul ei tohi täitematerjali kallata otse torustikule (selleks, et mitte nihutada ära torustikku oma asendist ja vigastada torusid). Algtäide tuleb teostada kahes etapis: • I etapis täidetakse torustik maksimaalselt toru keskkohani (jälgida tuleb, et toru aluspind toetub täielikult täitekihile ja et toru mõlemad pooled on täidetud võrdsele kõrgusele), täitepinnast I etapis võib tihendada käsitsi; • II etapis tehakse algtäide lõpuni (vt. nõuded eespool). Algtäite tihedus tuleb saavutada 95%. Vahetult toru peal asuvat algtäidet mehaaniliselt tihendada ei tohi. Algtäite täitematerjalile kehtivad samad nõuded, mis aluskihi materjalile. 2.5.4.4.7 Lõpptäide Lõpptäide tuleb tihendada kihtide kaupa, kihtide paksus määratakse vastavalt pinnase liigile, tihendamisseadmele ja ilmastikutingimustele. Tihendamine teostatakse vastavalt EPN-ENV 7.1, ptk 5. Lõpptäide kruus-, freespuru-, kahekordse pinnatava ja betoonkivist sillutiskivi katendite taastamisel teha kasutades võimalusekorral olemasolevat tihendatavat pinnast. Mitteliiklusaladel võib lõpptäiteks kasutada väljakaevatud pinnast, kui see on Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 17 / 21 Välja trükitud: 8.07.2020  Töö nimetus: Väljaotsa tee 3 VK liitumistorustike ehitusprojekt Töö number: 1255/20; Töö staadium: Põhiprojekt; Objekti asukoht: Väljaotsa tee 3, Valkse küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa mehaaniliselt tihendatav. Kaeviku tagasitäite materjal peab olema ehitusjärelevalve poolt heakskiidetud. Tihendamisel tuleb arvestada järgmiste minimaalsete väärtustega, mis sõltuvad kasutatavast masinast (vt. Tabelis 1). Tabel 1 Tihendatava kihi Läbimise kordade Masinad Maks. kaal (kg) arv paksus, maks. (m) Kõrgus toru pealt (m) 0.3-1.00 Vertikaalne vibraator 60 0.4 4 Vibraatorplaadid 300 0.3 5 Vibraatorrullid 600 0.3 6 Kõrgus toru pealt (m) > 1.00 Vertikaalne vibraator 200 0.5 4 Vibraatorplaadid 750 0.5 5 Vibraatorrullid >600 0.5 6 Kui ülaltoodud tabeli nõudeid pole võimalik täita, tuleb pinnase tihendamise operatsioonid läbi viia nii, et ei kahjustataks torustikku ning saavutataks nõutav pinnase taastamine. Täielikult täidetud kaeviku täite tihendustegur (Proctor-test) tiheduse määramiskatsel püsikatenditega teede all peab olema 0,98 (vastav tihedusnäitaja mõõdetuna seadmega Inspector – 1,30, mõõdetuna seadmega Loadman -1,24), haljasalal – 0,92. 2.5.4.5 Torustike tähistamine, märkelint Survetorusikule tuleb torustiku külge paigaldada asukoha määramiseks min 1,5 mm2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaablijätkud peavad olema veetihedad, isoleeritud kuumkahaneva kattega. Märkekaabel paigaldada torustiku külge ning tuua spindlipikenduse ja kaevu juures üles kape või kaane alla. Kõikidele projekteeritud torustikele tuleb paigaldada hoiatuslint. Hoiatuslint asetatakse vastavalt juhenditele 30 – 40 cm ülespoole toru pealmisest pinnast, piki toru telge. Lindi tekst peab olema järgmine: • Veetorustik – tekstiga VESI; • Kanalisatsioonitorustik – tekstiga KANALISATSIOON; • Survekanalisatsioonitorustik – tekstiga KANALISATSIOON. Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 18 / 21 Välja trükitud: 8.07.2020  Töö nimetus: Väljaotsa tee 3 VK liitumistorustike ehitusprojekt Töö number: 1255/20; Töö staadium: Põhiprojekt; Objekti asukoht: Väljaotsa tee 3, Valkse küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa 2.5.4.6 Külmakaitse, soojusisolatsioon Survetorustiku vähimaks lubatud paigaldussügavuseks torustiku soojustust kasutamata on 1,80 m (mõõdetuna toru laest), vabavoolutorustiku paigaldussügavuseks on 1,20 m (mõõdetuna toru laest). Torustikud, mis rajatakse eelnimetatud sügavustest kõrgemale soojustatakse antud lõigus juhindudes Lisast 2 „Soojustusplaadi paigaldamine“. 2.5.5 Likvideeritavad rajatised Käesoleva projekti mahus torustike likvideerimist ette nähtud ei ole. 2.6 Kvaliteedi- ja kontrollinõuded ehitajale 2.6.1 Üldnõuded Valmis ehitatud survetorustikel võib olla järgmisi kõrvalekaldeid projektist, juhul kui need ei kahjustata konstruktsiooni toimivust või torustiku harude ehitamist: • Mistahes projekteeritud punkti kõrvalkalle horisontaaltasapinnal 200 mm. • Mistahes projekteeritud punkti kõrgusmärgi kõrvalkalle +/- 100 mm. Valmis ehitatud isevoolsetel torustikel võib olla järgmisi kõrvalkaldeid projektist, juhul kui need ei kahjusta konstruktsiooni toimivust või torustiku harude ehitamist: • Mistahes projekteeritud punkti kõrvalkalle horisontaaltasapinnal 200 mm. • Isevoolne torustik peab kaevust kaevu kulgema sirgelt, lubatud kõrvalkalle horisontaaltasapinnal on 1/300 kaevuvahe kohta. • Lubatud maksimaalne ovaalsus plasttorudel on 8% pärast paigaldamist. • Isevoolsete torustike rajamisel on lubatud läbivajumise viga maksimaal-selt 8%. Lõpliku otsuse vea kõrvaldamise vajaduse kohta teeb omanikujärelevalve insener. 2.6.2 Survetorustiku katsetamine Survetorustiku kontrollimine veetihedusele tuleb teha vastavalt standardile SFS 3115 (vt paigaldusjuhend RIL 77-1990). Iga siibriga torulõik täidetakse aeglaselt veega ja õhk surutakse torust välja, katsetatakse kõiki ühendusi. Surveproov viiakse läbi pumba abil ning põhineb toru täitmisel veega madalamast otsast. Töövõtja tagab rõhumõõturite kasutamise, mida saab iseseisvalt jälgida. Insenerile esitatakse kuupäevaga varustatud tõend mõõturi mõõtmistäpsuse kohta. Kui katsetamise käigus avastatakse mõni defekt, siis Töövõtja kõrvaldab selle otsekohe omal kulul. Seejärel viib Töövõtja läbi uue katsetuse ja jätkab seda seni, kuni on saavutatud rahuldav tulemus. Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 19 / 21 Välja trükitud: 8.07.2020  Töö nimetus: Väljaotsa tee 3 VK liitumistorustike ehitusprojekt Töö number: 1255/20; Töö staadium: Põhiprojekt; Objekti asukoht: Väljaotsa tee 3, Valkse küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa Vaatamata katsetuste tulemusele, viib Insener läbi katsetamise perioodil ja pärast defektide kõrvaldamist ka visuaalse vaatluse. 2.6.3 Ehitustööde üleandmine Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse Tööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule (vastu võetud 11.02.2015.a, jõustunud 01.07.2015). Kasutusloa taotlemine ja saamine on Tellija pädevuses. Töövõtja valmistab Tellijale ette kõik kasutusloa saamiseks vajalikud materjalid. Kasutusloa eest tasub riigilõivu Tellija. Kasutusloa väljastamiseks omavalitsuse poolt peab Töövõtja ette valmistama, kopeerima ning kahes eksemplaris köidetuna esitama Tellijale järgmised dokumendid: 1. töövõtja poolt koostatud projektdokumentatsioon (kui sellist esineb); 2. projektdokumentatsiooni muudatused; 3. tehniline informatsioon kasutatud ehitusmaterjalide, toodete ja seadmete kohta (s.h. sertifikaadid, katsetulemused, kirjeldused, kasutusjuhendid jne); 4. ehituspäevik (isekopeeriva päeviku puhul esimene ja teine koopia); 5. kaetud tööde aktid; 6. teostusjoonised; 7. kuuaruanded ; 8. ehitusnõupidamiste protokollid; 9. katsetuste ja kontrolltoimingute aktid; 10. kasutus ja hooldusjuhendid; 11. kasutuslubade taotlused koos kõigi lisadega. 2.6.1 Teostusmõõdistuste koostamine Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitiste osas tuleb peale väljaehitamist koostada teostusmõõdistused. Töö tegijal peab olema MTR registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks ja omama vastutava kutsetunnistuste taset teostusmõõdistuste teostamiseks. Teostusmõõdistus tuleb läbi viia Töövõtjal vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“, Tellija Tingimuste Lisa 6 nõuetele „EVEL-i täpsustavad nõuded vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistamisele“ ning Tellija eritingimustele. Teostusmõõdistus tuleb teostada lahtise kaevikuga. 2.7 Ehitusaegne jäätmekäitlus ja jäätmekava Jäätmekäitluse Lääne-Harju vallas sätestab jäätmehoolduseeskiri, mille eesmärk on tagada Lääne-Harju vallas jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel antud rakendusaktide nõuete täitmine. Ehitamise käigus tuleb vältida tarbetut keskkonna kahjustamist. Töövõtja peab võtma kasutusele vastavad meetmed, tutvustamaks kõigile oma töötajatele Eestis kehtivaid keskkonnakaitse-seadusi ja –nõudeid ning rakendama kõigis tööpiirkondades kõiki vajalikke kontroll-meetmed, enne kui lubab töid jätkata. Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 20 / 21 Välja trükitud: 8.07.2020  Töö nimetus: Väljaotsa tee 3 VK liitumistorustike ehitusprojekt Töö number: 1255/20; Töö staadium: Põhiprojekt; Objekti asukoht: Väljaotsa tee 3, Valkse küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa Kui mõni töövõtja töötaja eirab keskkonnakaitse eeskirju, on see piisavaks põhjuseks, et tellija esindaja teeks vastavalt töövõtulepingule korralduse süüdlase eemaldamiseks ehitusplatsilt ja/või peataks omal äranägemisel täielikult või osaliselt väljamaksed, kuni on rakendatud heastavad meetmed. Ehitusjäätmed nagu pinnas ja kivid tuleb ära vedada ehitusjäätmeid käitlevatesse ettevõtetesse. Lähimad ehitusjäätmete käitlemisega tegelevad ettevõtted on ATI Grupp OÜ, mis paikneb Väo karjääris aadressil Peterburi tee 94 ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, mis asub aadressil Loovälja, Rebala küla, Jõelähtme vald. Kõik veokite ja ehitusmehhanismide poolt avalikele aladele (tänavatele jm) kantud pinnas ja praht tuleb koristada Töövõtja poolt. Vajadusel taastada esialgne katend (kruus, killustik, freespuru jm). Muu tekkiv ehituspraht tuleb koguda selleks ette nähtud jäätmekonteineritesse ja tuleb ära vedada jäätmekäitlusettevõtte poolt. Kõik üleliigsed materjalid või materjali jäägid, mis jäävad pärast kaeviku tagasitäite lõpetamist objektile, tuleb sobival moel 24 tunni jooksul pärast iga lõigu tagasitäite lõpetamist objektilt koristada. Juhul kui soovitakse kasutada kaevist väljapool kinnistut tuleb vastavalt maapõueseaduse § 60 lõikele 3 selleks taotleda Keskkonnametilt võõrandamise nõusolek. Hinnangulised ehitustööde käigus ladestuspaika viidavad ehitus-lammutusjäätmete mahud on järgmised: 1. Asfaltbetoonijäätmed (17 03 02) 1 m3 ; 2. Pinnas ja kivid (17 05 04) 100 m3. KOOSTAS: KONTROLLIS: Ülar Jõesaar Andri Põrk /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 21 / 21 Välja trükitud: 8.07.2020