Kiri

Pr Silja Jaska Meie 13.07.2020 nr 1-10/157-2020 Maanteeamet Teemaa osakonna karjääride juhtivinsener [email protected] Meiuste liivakarjääri korrastamine Meiuste liivakarjääri korrastamislahendi ettepanekuna esitab Eesti Teed AS Maanteeametile seisukohavõtuks tegevuskava, mis põhineb OÜ Insneribüroo Steiger inseneeria osakonna juhataja Erki Vaguri soovitusel ja Keskkonnaameti kirjal 06.07.2020 nr DM-110353-2. 1. Olemasolev Meiuste liivakarjääri kaevandamisluba L.MK/325441 (väljastatud 2 august 2016.a.) muuta tagasi, st taastada kaevandamiloa muutmisele eelnevale olukorrale vastav kaevandamisluba L.MK/325441 (viimane Keskkonnaameti poolt väljastatuna 18.11.2014 seoses loa omaniku ümbernimetamisega (Maanteeamet asendatud Eesti Teed AS-ga)). 2. Koostada karjääri korrastamise eskiislahendus veekogu rajamiseks. 3. Kaevandamise käigus jälgida veetaset. 4. Korrastamisprojekt koostada kaevandamise lõppfaasis 5. Veetaseme stabiliseerumisel madalamal tasemest 13,5 m, alandada veetaset korrastamise eesmärgil loomaks tingimused rohumaa või metsamaa rajamiseks. Tegevuskava punktid 1 ja 2 oleksid täitmiseks Eesti Teed AS-le, edasine aga tulevasele kaevandajale. Kirja lisad: 1. „Arvamus Meiuste liivakarjääri korrastamisprojektile ja korrastamistööde lahendusele.“ Koostanud Erki Vaguri OÜ Insneribüroo Steiger. 10.06 2020 2. Keskkonnaamti kiri 06.07.2020 nr DM-110353-2. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mati Nõmm Eesti Teed AS projektijuht, kaevandamise vastutav spetsialist (mäetehnik tase 5). [email protected] Eesti Teed AS [email protected] Registrikood 12249762 Linnuse 6 www.eestiteed.eu IBAN E272200221045980184 44306 Rakvere Tel +372 326 4681 KMKR nr EE101523114  Arvamus Meiuste liivakarjääri korrastamisprojektile ja korrastamistööde lahendusele Eesti Teed AS haldab Meiuste liivakarjääri (kaevandamisloa nr L.MK/325441), mille kohta on Keskkonnaamet välja andnud korrastamistingimused veekogu ja rohumaa kujundamiseks. 2017. a on OÜ Eesti Geoloogiakeskus koostanud korrastamisprojekti “Meiuste liivakarjääri korrastamise projekt”, mille kohaselt tuleb mäeeraldise teenindusmaa korrastada metsamaaks. Projektile on Keskkonnaamet andnud 18.10.2017. a korraldusega nr 1-3/18/2690 rakendamisnõusoleku. Käesolev arvamus on koostatud Eesti Teed AS soovil, eesmärgiga saada hinnang olemasolevale Meiuste liivakarjääri korrastamislahendile ja alternatiivlahendustele. 04.06.2020. a tehti Meiuste liivakarjääris koosolek Eesti Teed AS, Keskkonnaameti ja OÜ Inseneribüroo STEIGER esindajate vahel. Meisute liivakarjääri korrastamisprojektis on kirjeldatud järgmist: 2015. a juulis alustatud mäeeraldise korrastamisprojekti tegemisel selgus peale kaevandamise loa materjalidega tutvumist ja 09.09.2015. a tehtud piirkonnavaatlust järgmist. Karjääri alale on kujunenud kaevandamisjärgselt väike veekogu, kus veetase asub ligikaudu 12,5 m absoluutsel kõrgusel, samal ajal kui Meiuste karjääri lamam asub kõige madalamas kohas 10,9 m absoluutsel kõrgusel. Seega kujuneb veealuse varukaevandamisel väga madal veekogu, mis sügavamas kohas ulatub vaid 1,6 meetrini. Kuna kaevandamisjärgne veekogu peab olema valdavas enamuses üle kahe meetri sügav, siis pole Meiuste liivakarjääris veealuse varu väljamine lubatav ja ka korrastamisprojektis ei saa ette näha karjääri ala veekoguks korrastamist. Karjääri ala, mis asub riigi maal männimetsade keskel, korrastamine rohumaaks pole kuidagi põhjendatud. Maaomaniku ehk riigi seisukohast oleks kõige otstarbekam ala korrastada metsamaaks (istutada mändi), seda põhjusel, et karjääri alal mullakiht puudub (ka pealmine kiht, huumusesisaldusega liiv on arvutatud kaevandatava varu hulka) ja mänd kasvab edukalt liivpinnasel, kus maapind asub põhjaveetasemest piisaval (0,7 m) kõrgusel. Kidura taimestikuga rohumaal puudub praktiline otstarve. Arvestades eelnevat muudeti (korrastamisprojekti koostamiseks) Meiuste karjääri kaevandamise luba L.MK/325441 02.08.2016. a. järgmiselt: 1. Karjääri ala korrastatakse metsamaaks. 2. Kuna veealuse varu kaevandamine pole võimalik, siis vähendatakse loas määratud mäeeraldise ja kaevandatava varu kogust. Meiuste liivakarjääri lamamiks jääb 13,2 m absoluutne tase. Enne 02.08.2016. a kehtinud kaevandamisloa mäeeraldise lamam asus kõrguste vahemikus 10,85 … 14,39 m (BK 77), mis ühtis Meiuste liivamaardla varuploki 6 aT lamamiga. Pärast korrastamisprojekti valmimist on selgunud, et karjäärisüvendis on veetase stabiliseerunud võrreldes korrastamisprojektis määratuga oluliselt kõrgemal tasemel, sealjuures kõrgemal kui mäeeraldise põhi (13,2 m, BK77), mille tõttu ei ole karjäär ilma täiendavate täitmistöödeta metsamaaks korrastatav. Varasemate mõõdistuste ja uuringute kohaselt on veetase karjääris olnud suures ulatuses varieeruv. 2013. a koostatud Meiuste liivakarjääri kaevandamisloa taotluses on kirjeldatud järgmist: Geoloogiliste uuringutes (2014. a) ning viimases jääkvaru arvutuses (2008. a, 2011.a) on keskmiseks põhjavee tasemeks võetud abs kõrgus 14,0 m, mida karjääri külastuse ning ortofoto põhjal võib pidada suhteliselt ligilähedaseks kõrgveeaegsele tasemele (karjääri lõunapoolses avatud alas oli 2013. a välitööde käigus üleujutuse jälgi näha ka abs kõrgustel 14,30 - 14,40 m. Markšeiderimõõdistamise käigus 2008. a mõõdeti karjääri erinevates osades veetasemete abs kõrgusi vahemikus 13,61 - 14,78 m. Seisuga 15.10.2013 on põhjaveetase karjääris abs kõrgusel 12,44 m ning seda võib kuiva suve tõttu pidada miinimumilähedaseks veetasemeks. Pikemaajalisi veetaseme uuringuid ning jälgimist karjääris tehtud ei ole. Korrastamistöödega seotud välitöödel hinnati karjääris veetase madalamaks kõrgusarvust 12,5 m. 2017. a novembris tehtud markšeiderimõõdistuses on veetase mõõdetud tasemele 13,3 m. Objekti külastusel 04.06.2020. a määrati veetase veekogus kõrgusele 13,44 m. Samuti leiti karjääris üleujutusjälgi , mis paikesid kõrgusel kuni 14,1 m. Eeltoodud andmete kohaselt on pigem reaalne, et tänaste maapinna kõrguste korral on minimaalne veetase karjäärisüvendus ligikaudu absoluutkõrgusel 13,5 m ja kõrgveeperioodil kõrgusest 14 m kõrgemal. Arvestades metsastamise nõudeid, kus vegetatsiooni perioodil peab veetase asuma maapinnast ~ 0,7 m sügavamal, peab metsastatava maapinna kõrgus jääma tasemest 14,0 – 14,2 m kõrgemale. Karjääri kaevadatud osa põhja kõrgused jäävad valdavalt tasemele 13,2 m ehk metsastamiseks peab täiendavaid täitmistöid tegema ~ 1 m ulatuses. Arvestades tänast olukorda tuleks täitmistöid teha ligikaudu 2,7 ha suuruselisel alal ja vajalik täitematerjali maht on ~ 30 tuh m³. Võttes arvesse asjaolu, et karjääris katendit ning piirkonnas üle jäävat täitepinnast pole, siis täitmistöid saab teha vaid hetkel kehtiva mäeeraldise lamamist või mäeeraldise kaevandamata osadest ammutatava maavaraga. Arvestama peab, et maavara kasutamisel tuleb maksta ka maavara kaevandamisõiguse tasu. Lähtudes maavara säästliku kasutamise printsiibist, siis on mõistlik eelistada mõnda teist korrastamise lahendit. Sellistes geoloogilistes tingimustes, kus Meiuste liivakarjäär asub, on väga keeruline stabiliseeruvat veetaset arvutuslikult prognoosida, kuna avalduv veekiht toitub otseselt sademetest ja lumesula veest ning ümberkaudne pinnas on kõrge filtreeruvusega. Sõltuvalt sadamete hulgast varieerub veetase mõõdistusandmete kohaselt 1 – 2 m. Veekogu veetase on seda stabiilsem, mida suurem on selle pindala. 2017. a korrastamise projekti koostamise eeldus oli, et veetase Meiuste liivakarjääris stabiliseerub tasemel 12,5 m. Sellest seisukohast lähtuvalt muudeti varasemalt kehtinud Meiuste liivakarjääri kaevandamise luba selliselt, et maavara ei oleks võimalik kaevandada sügavalt kui 13,2 m, eesmärgiga vältida karjääri nõuetele mitte vastava veekogu tekkimist. Veetaseme 12,5 m korral oleks kujunenud valdavalt alla 2 m sügavune veekogu, mis ei ole lubatud. Tänastele teadmistele tuginedes võime eeldada, et reaalne veetase stabiliseerub karjääris ~ 1 m kõrgemal, mille tõttu on võimalik kogu Meiuste liivamaardla varuploki 6 aT (asub osaliselt kehtiva loa lamamis, lamam asub kõrgusel 10,85 … 14,39 m) ammendamisel rajada karjääri nõuetele vastav veekogu. Veetaseme korral 13,5 m on kujuneva veekogu pindala kogu maavara ammendamisel ~ 8 ha. Juhul kui karjääri idaosas, täna kaevandatud kuival alal, maavara rohkem ei väljata, kujuneb veekogu pindalaks ~ 5 ha, millest üle 2 m sügavune veekogu on ~ 2 ha ja ülejäänud veekogu sügavus 1 - 2 m. Karjääri idaosast maavara väljamata jätmine mõjutab oluliselt kujuneva veekogu pindala ja sügavust, kuna antud piirkonnas tõuseb lamam laugemalt võrreldes karjääri lääneosaga. Suurveeperioodil oleks veekogu pindala, juhul kui karjääri idaosas enam ei kaevandata, samuti ~ 5 ha ja sellest üle 2 m sügavusega alasid ~ 3 ha. Ülejäänud osas jääks veetase ~ 1,5 m sügavuseks. Kuigi hooajaliselt võib veekogu valdav sügavus olla alla 2 m, siis tõenäoliselt sügis-kevad-talv perioodil on veekogu sügavus valdavalt üle 2 m. Kirjeldatud parameetritega veekogu vastab nõuetele ja kasvab vähem tõenäoliselt kinni. Ülejäänud karjääriosale on mõistlik rajada metsa- või rohumaa. Selleks, et kirjeldatud korrastamislahendit saaks karjääris rakendada tuleb kaevandamisluba tagasi muuta samaks nagu see kehtis enne 2016. a ehk hõlmata mäeeraldisse kogu varuplokk 6 aT. Alternatiiv veekogu rajamisele on rajada veetaseme reguleerimiseks veekõrvaldussüsteem. Mäeeraldisest ~ 250 m kauguselt põhjast (elektriliinide alt) algab kuivenduskraav, mis suubub ~ 200 m kaugusel algusest sohu. Antud kraaviga on alandatud veetaset Meiuste liivakarjäärist põhjas asuval endisel karjäärialal paikneval veekogul. Lisaks, kirjeldatud soost omakorda ~ 400 m põhjas asub kuivenduskraav, kuhu on samuti võimalik liigvesi ümber soo suunata, kuid arvestama peab oluliselt suuremate kaevemahtudega. Meiuste karjääris saab veetaset alandada juhtides selle sohu tasemele 12,5 m ja juhtides vee ~ 800 m kaugusel asuvasse kuivenduskraavi tasemele ~ 11,5 m. Täiendava liigvee juhtimisel sohu on vajalik keskkonnaalane eksperthinnang ja vee juhtimisel kuivenduskraavi on vajalik kraavihaldaja nõusolek ja vajadusel teha rekonstrueerimistöid. Mõlemal juhul on uue kraavi rajamiseks vajalik maaomaniku nõusolek, kuhu kraav planeeritakse. Soovitus: Muuta Meiuste liivakarjääri kaevandamisloaga määratud mäeeraldise piire selliselt, et on hõlmatud kogu varuplokk 6 aT. Seejärel koostada karjääri korrastamise eskiislahendus veekogu rajamiseks (~ 5 ha) ja kaevandamise lõppfaasis koostada detailne korrastamise projekt. Edasise kaevandamise vältel on oluline regulaarselt mõõta veetaset karjääris, et oleks võimalik operatiivselt hinnata korrastamise eskiislahenduse realiseeritavust. Juhul kui maavara edasisel ammendamisel veetase stabiliseerub madalamal tasemest 13,5 m, siis tuleb karjääris veetaset korrastamise eesmärgil alandada, et luua tingimused rohumaa või metsamaa rajamiseks. Alternatiiv on juba ka täna alandada veetaset ja rajada metsamaa, kuid sellisel juhul ei ole lähtutud säästlikust maavarade kasutamise printsiibist, kuna suur osa maardla ploki 6 aT varust muutub mitte kasutatavaks. Koostas: Erki Vaguri Diplomeeritud mäeinsener tase 7 Kutsetunnistus nr 127132 10.06.2020. a  Aktsiaselts Eesti Teed Teie 12.06.2020 nr 1-10/157-2020 [email protected] Meie 06.07.2020 nr DM-110353-2 Vastuskiri Meiuste liivakarjääri kohta Aktsiaselts Eesti Teed kaevandab Meiuste liivakarjääris maavara kaevandamise loa nr L.MK/325441 alusel. Aktsiaselts Eesti Teed edastas Keskkonnaametile 12.06.2020 kirjaga nr 1-10/157-2020 kirja (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 15.06.2020 nr DM-110353-1), milles märkis, et 2017.a on OÜ Eesti Geoloogiakeskus koostatud korrastamisprojektile “Meiuste liivakarjääri korrastamise projekt” on sattunud olukorda, kus põhjaveetase on kõrgem kui korrastamisprojekti koostamisel eeldati ja kaevandatud osa metsastamine ei ole võimalik. Uue lahenduse leidmiseks on tellitud arvamus OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER. Arvamuse on koostanud OÜ Inseneribüroo STEIGER projekteerimisosakonna juhataja Erki Vaguri ja sisaldab kahte lahendit, millele soovitakse Keskkonnaameti poolset hinnangut, saamaks juhist edasiseks tegevuseks. Arvamuses on välja toodud kaks lahendit: 1. Hõlmata kaevandamisloaga kogu varuplokk 6 aT ehk muuta kaevandamisluba samaks nagu see kehtis enne 2016 aastat ja korrastada ammendatud ala veekoguks. 2. Rajada veetaseme reguleerimiseks veekõrvaldussüsteem. Keskkonnaamet märgib, et Meiuste liivakarjäär on olemasolev karjäär, kus tegevus toimub vastavalt vajadusele aastaringselt. Karjääris kaitsealuste liikide elupaigad puuduvad. Vahetus läheduses asub kaitsealuse linnuliigi, hiireviu (buteo buteo) pesapaik, karjääri ulatub ka vastav elupaik. Samas liik karjääris ei pesitse, sest tegemist on nn metsaliigiga, kelle pesa asub metsas sobiva puu otsas. Karjäär talle elupaigaks ei sobi, kuid liik võib kasutada karjääri toitumisalana. 300 m kaugusel kirde suunal asub IIII kaitsekategooria linnuliigi, lõopistrik (Falco subbuteo) elupaik. Hiireviu pesa on alal leitud 2019. a, lõopistriku pesa 2009 (pesitsuse kohta edasised andmed puuduvad). Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lg 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Keskkonnaamet on seisukohal, et arvamuses välja toodud lahendid nimetatud kahte linnuliiki ei mõjuta, kuna karjäär on olemasolev ja linnuliigid on eeldatavalt sealse tegevusega harjunud. Muud looduskaitselised objektid asuvad kaugemal kui 1 km ning nendele tegevus negatiivset mõju ei avalda. Keskkonnaamet märgib, et lahend nr 1 lähtub maavarade säästliku kasutamise printsiibist. Lahendi korral ammenduks kogu ploki nr 6 aT varu, mis on kooskõlas maapõueseadusega (edaspidi MaaPS) § 1 lg 1. Mäeeraldise laiendamisel sügavuti tuleb lähtuda MaaPS § 68. Keskkonnaamet märgib, et lahendi nr 2 puhul puudub hinnang, kas piirkonna veetaseme alandamine toob kaasa põhjaveetaseme olulise alanemise ning kas veetaseme alanemine toob kaasa piirkonna kaevudes veetaseme alanemise. Puudub hinnang milline on veetaseme alanemisel mõjuraadius asustusele ja milline on veerežiimi muutumisest tingitud mõju loodusväärtustele. Puudub teave kui palju tuleb piirkonnas veetaset üldse alandada ning mis on selle võimalik mõju. Vee ärajuhtimist kaevandamisalalt ilma mõjude hindamiseta lubada ei saa. Lugupidamisega Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Rahe maapõue peaspetsialist juhataja ülesannetes maapõuebüroo Merike Rosin [email protected] Melika Paljak [email protected] Allar Liiv [email protected] 2(2) Saatja: Silja Jaska <[email protected]> Saadetud: 14.07.2020 12:55 Adressaat: Kadri Riimak <[email protected]> Teema: FW: AS Eesti Teed ettepanek Meiuste liivakarjäär Manused: image001.jpg; Meiuste liivakarjääri korrastamine 13_juuli_2020.asice Hei Kas palun registreeriksid kirja? Terv Silja From: Mati Nõmm <[email protected]> Sent: Monday, July 13, 2020 7:13 PM To: Silja Jaska <[email protected]> Cc: Andres Plaat <[email protected]>; Enn Jänes <[email protected]>; Irja Lepik <[email protected]> Subject: AS Eesti Teed ettepanek Meiuste liivakarjäär Tere! Edastan kooskõlastamiseks Eesti Teed AS tegevuskava Meiuste liivakarjääri korrastamisega seotud tegevusteks. Lugupidamisega Mati Nõmm Eesti Teed AS Projektijuht Marientali 27a, Kuressaare 93820 Tel +372 452 0441 Linnuse 6, Rakvere 44306 Mob +372 514 4779 [email protected] [email protected] www.eestiteed.eu Oleme töökas, vastutustundlik, usaldusväärne ja arenev partner