Kose valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu seisukohad

Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 15.07.2020 13:08 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: 7-1.2/981 Kose valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamise ja arvamuse esitamise ajal laekunud ettepanekutest ja arvamustest Manused: Kose valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindami.asice From: [email protected] <[email protected]> Sent: Tuesday, July 14, 2020 11:51 AM To: [email protected] Subject: 7-1.2/981 Kose valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamise ja arvamuse esitamise ajal laekunud ettepanekutest ja arvamustest Tere Saadan Kose valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamise ja arvamuse esitamise ajal laekunud ettepanekutsest ja arvamustest. Lugupidamisega Ivi Teras registripidaja 6339300 KOSE VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale 14.07.2020 nr 7-1.2/981 Kose valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamise ja arvamuse esitamise ajal laekunud ettepanekustest ja arvamustest Lugupeetud kooskõlastaja või arvamuse esitaja Esitasite Kose valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamise ja arvamuse esitamise etapis ettepanekuid või arvamusi. Laekunud ettepanekud ja arvamused on koondatud tabelisse ning Kose Vallavalitsus on sinna lisanud oma seisukoha. Palume Teil tabeliga tutvuda, sest Kose Vallavalitsus ei saada kooskõlastamise ja arvamuse esitamise kirjadele eraldiseisvalt vastuskirju. Muudatused viiakse sisse enne KSH aruande vastavaks tunnistamist ja üldplaneeringu vastuvõtmist (sellekohane märge on ka tabeli lõpus). Pärast üldplaneeringu vastuvõtmist korraldatakse üldplaneeringu avalik väljapanek, mille jooksul on igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu kohta arvamust. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Merle Pussak vallavanem Lisa: koondtabel Enelin Alter, [email protected], 6339325 ___________________________________________________ Hariduse tn 1 Telefon 633 9300 Registrikood 75011547 Kose 75101 GSM 53 739 942 E-post: [email protected] HARJUMAA Faks 675 6177 Konto 1120132608  KOSE VALLA ÜLDPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANDE EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE JA ARVAMUSE AVALDAMINE Jrk Kooskõlataja / arvamuse avaldaja, nr kirja kuupäev ja number, kirja Kooskõlatuse sisu / arvamuse sisu (kokkuvõtlikult) Kose Vallavalitsuse seisukoht registreerimise kuupäev ja number KOOSKÕLASTAJAD (kiri saadetud PlanS § 76 lg 1 nimetatud asutustele 27.04.2020 nr 7-1.2/649) 1. Politsei- ja Piirivalveamet Kooskõlastatud märkusteta. - 06.05.2020 nr 2.1-3/14185-3 (reg 06.05.2020 nr 7-1.2/649-1) 2. Põllumajandusamet Põhja regioon Kooskõlastatud märkusteta. - 06.05.2020 nr 14.5-1/776-1 (reg 07.05.2020 nr 7-1.2/649-2) 3. Maaeluministeerium Kooskõlastatud. Ettepanekut ei arvestata. Väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbeline 13.05.2020 nr 4.1-5/1108-1 Leiame, et üldplaneeringuga sätestatavad tingimused ehitiste ehitamiseks hajaasustuses ning kasutus on tagatud määratud kaitse- ja kasutustingimustega. Sellest (reg 14.05.2020 nr 7-1.2/649-3) väärtuslikele põllumajandusmaadele on veenvad ja üheselt mõistetavad, kuid peame siiski tulenevalt ei ole juhtotstarbe määramine vajalik. Samuti ei ole vajalik ja vajalikuks anda, tulenevalt seaduse eelnõus kavandatust, selles osas täiendavad selgitused. põhjendatud detailplaneeringu koostamise kohustuse seadmine, kui Käsitledes Kose valla üldplaneeringus maakasutuse juhtotstarbe ja detailplaneeringu koostamise järgitakse määratud kaitse- ja kasutustingimusi. kohustusega alade määratlust koosmõjus, märgime, et seaduse eelnõust tulenevalt ehk selguse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks tuleks väärtuslikule põllumajandusmaale määrata põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve. Seaduse eelnõus kavandataksegi täiendada planeerimisseaduse § 142 lõiget 1 punktiga 1primm, mille kohaselt kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on üldplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa maakasutuse juhtotstarbe muutmine. See tähendab, et üldplaneeringu kehtestamise järel võib väärtuslikku põllumajandusmaad hõlmata muul otstarbel kui põllumajanduslik otstarve üksnes detailplaneeringuga. Selgitame, et seaduse eelnõus nähakse sellega ette võimalus kohaliku omavalitsuse otsustusõiguse laiendamiseks olukordades, mida näiteks ei ole võimalik üldplaneeringu koostamise ajal ette näha. See tähendab, et kui väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamine ei vasta üldplaneeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimustele, kuid ehitamiseks esineb muu avalik huvi või erahuvi, mis kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi, võib kohaliku omavalitsuse üksus küsimuse detailplaneeringuga lahendada, kaasates kooskõlastusmenetlusse Põllumajandusameti. Meie arvates tagavad nimetatud õiguslikud meetmed tõhusamalt ja üheselt mõistetavamalt väärtusliku põllumajandusmaa kaitse. 4. Lennuamet Kooskõlastatud märkusteta. - 14.05.2020 nr 4.6-8/20/1735-2 (reg 14.05.2020 nr 7-1.2/649-4) 5. Kaitseministeerium Kooskõlastatud märkusteta. - 15.05.2020 nr 12-3/20/1429 (reg 18.05.2020 nr 7-1.2/649-5) 6. Rae Vallavalitsus Kooskõlastatud. 6.1. Ettepanekut ei arvestata. Üldplaneeringuga lahendatakse PlanS § 75 18.05.2020 nr 8-8/4258-1 Rae vald kooskõlastab Kose valla üldplaneeringu ja keskkonnamõjus strateegilise hindamise ülesandeid valla ruumilise arengu vajadustest tulenevalt. Lisaks märgime, et (reg 19.05.2020 nr 7-1.2/649-6) eelnõu, kuid juhib tähelepanu järgmistele asjaolule, mille alusel palume täiendada üldplaneeringu üldplaneering ei sea takistusi ühistranspordi arendamisele vastavalt materjale: nõudlusele. 6.1. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu alusel koostatud liikuvusuuringu alusel saab väita, et Tartu mnt läbilaskevõime on ammendumas ja piirkonnas puuduvad hetkel Tartu mnt 6.2. Ettepanekut ei arvestata. Üldplaneering põhimõtteliselt arvestab liikluskoormust oluliselt leevendavad alternatiivid Tallinna suunal. Lisaks Rae valla elanikele ühistranspordi arendamise vajadusega, olemasolev teedevõrk on selle jaoks kasutavad Tartu maanteed, kui peamist suunda Tallinnasse igapäevasel pendelrändel ka Kose piisav ja toimiv. Täiendavat vajadust omavalitsus põhjalikuma valla elanikud. Seetõttu on erilise tähtsusega elanike igapäeva liikumistes ühistranspordi teemakäsitluse järgi ei näe. 1 / 17  osakaalu suurendamine. Kose valla üldplaneering ei kajasta liikuvust valla territooriumilt välja. Kuigi kindlad andmed puuduvad, oleme arvamusel, et suur osa Kose valla elanikke liigub tööle 6.3. Ettepanekut arvestatakse. Üldplaneeringu ptk 7 „Radoon“ sõnastust samuti Tallinnasse. täpsustatakse. 6.2. Rae vald planeerib koostöös Tallinnaga trammiliini Lennujaama ja samuti on planeeritud Assaku aleviku lähistele linna ringraudtee peatust. Mõlemad on planeeritud ühendada Pargi ja Reisi parklatega. Trammi ja rongiliinide tasuvuse seisukohalt on oluline suurem kasutajaskond ka väljaspoolt Rae valda ning kindlasti vähendab see oluliselt autodega toimuvat pendelliiklust. Seega palume seletuskirjas tuua välja Kose valla elanike liikumisharjumused, käsitleda ühistranspordi osa ja toonitada ka ühistranspordi arendamise vajalikkust koostööd Rae vallaga. Viimane võib kajastuda näiteks ka Rae valda perspektiivselt rajatavate Pargi ja Reisi parklate kasutuse populariseerimises ja nende väljaehitamise kaasfinantseerimises. Palume antud teemat käsitleda KSH aruandes. 6.3. Üldplaneeringu peatükis 7 „Radoon“ jääb mulje, et radooniohu vältimiseks esitatud meetmed kehtivad ainult olemasolevatele hoonetele. 7. Saku Vallavalitsus Kooskõlastatud märkusteta. - 18.05.2020 nr 7-1/33-2 (reg 21.05.2020 nr 7-1.2/649-7) 8. Terviseamet Põhja Kooskõlastatud märkusteta. - regionaalosakond 21.05.2020 nr 9.3-4/20/4475-2 (reg 22.05.2020 nr 7-1.2/649-8) 9. Päästeamet Põhja päästekeskus Kose Vallavalitsus esitas 27.04.2020 Päästeameti Põhja päästekeskusele kooskõlastamiseks Kose Valla arhitekt saatis 25.05.2020 e-kirja Päästeameti Põhja päästekeskusele 25.05.2020 nr 7.2-3.1/4553-2 valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. Turvalisuse materjalide mahukuse kohta. 25.05.2020 toimus telefonivestlus Päästeameti (reg 25.05.2020 nr 7-1.2/649-9) kaalutlustel ei ole selle lehekülje http://gofile.me/6tNNn/ve4d18O4H külastamine kahjuks Põhja päästekeskuse juhtivinspektor Dmitri Peterson`iga, kes väitis, et võimalik. Palume esitada üldplaneeringu dokumentatsioon muul viisil – nt. e-kirja manusesse materjalide avamisega probleeme reaalselt ei ole. Kose Vallavalitsus esitas lisatud zip-failina. üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu uuesti kooskõlastamiseks Päästeameti Põhja päästekeskusele 01.06.2020 kirjaga nr 7-1.2/649-15. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu loetakse kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks tuginedes planeerimisseaduse § 85 lõikele 2. 10. Keskkonnaministeerium Pikendas 26.05.2020 vastamise tähtaega 25. juunini 2020. 10.1. Ettepanekuga arvestatakse. 26.05.2020 nr 7-15/19/5857-7 (reg 26.05.2020 nr 7-1.2/649-10) 10.1. Üldplaneeringu peatükis 4. Maakasutuse juhtotstarbed ja ehitustingimused on märgitud, et 10.2. Ettepanekut ei arvestata. Maakasutus järgib loodenurgas tiheasustusega maakasutuse juhtotstarbega maa-ala piirid maakasutusplaanil on üldplaneeringu ala (sh aleviku) piiri ning arvestab loodepool asuva elamugrupiga. 25.06.2020 nr 7-15/19/5857-8 üldistusastmest tulenevalt ligikaudsed ja nende ulatus täpsustatakse vajadusel Maatulundusmaana säilib elamugrupi ja ettevõtlusala vahel nö puhverala. (reg 25.06.2020 nr 7-1.2/649-16) detailplaneeringuga või maakorraldustoiminguga. Üldplaneeringu üldistusastmest tulenevalt Üldplaneeringu koostamise ajal oleme kaalunud jäätmejaama alternatiivseid vältida krundipiiridest lähtumist. Arvestame eeltooduga kõigi oma riigimaa maakasutusega asukohti ning oleme jõudnud seisukohale, et üldplaneeringusse märgitud seotud ettepanekute puhul, aga teeme ettepaneku Habaja alevikus asuva Päevalille alternatiivsed jäätmejaama asukohad on sobivad. (katastritunnus 33801:001:1043) kinnisaja osale, millele ei ole maakasutuse juhtotstarvet maakasutusplaanil märgitud, märkida kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja 10.3. Juhime Teie tähelepanu, et üldplaneeringuga ei ole Kose alevik terves logistikakeskuse maa-ala (ÄT) juhtotstarve. Samuti teeme ettepaneku kaaluda kinnisasjale ulatuses määratud tiheasutusega alaks. Kaasiku tn 2a katastriüksusele on kavandatud väikeelamu maa-ala (EV) juhtotstarbe otstarbekust või selle asendamist määratud liikluse ja liiklust teenindava ehitise maa-ala juhtotstarve, kuid kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala (ÄT) arvestame Teie ettepanekut ja määrame Kaasiku tn 2a juhtotstarbe juhtotstarbega. väikeelamu maa-alaks. 10.2. Kose alevikus asuvale maatulundusmaa sihtotstarbega Kangro (katastritunnus 33801:001:0595) kinnisasjale on osaliselt kavandatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoone 10.4. Ettepanekut ei arvestata. Oleme kaalunud ning jääme seisukoha juurde, ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala (ÄT) juhtotstarve selliselt, et kinnisasja loodenurka et piirkonna juhtotstarbest lähtuvalt on väikeelamu maa-ala juhtotstarve moodustub ala, millele maakasutuse juhtotstarvet ei ole määratud. Teeme ettepaneku sobilik. Maaüksuse elamumaaks määramist toetab ka asjaolu, et põhimaantee kavandada ka sellele alale eeltoodud juhtotstarve või alternatiivina kavandada juhtotstarbeta trassi lõigu valmimise järgselt suunatakse läbiv liiklus eemale. 2 / 17  ala suuremana. Oleme seisukohal, et käesolev planeeringulahendus piiraks tulevikus selle ala sihtotstarbelist kasutamist maatulundusmaana. Kangro kinnisasjale on märgitud ka 10.5. Ettepanekut arvestatakse. jäätmejaama alternatiivne asukoht. Teeme ettepaneku kaaluda jäätmejaama sobivust antud asukohta. 10.6. Ettepanekut ei arvestata. Ardu alevikku Jõe tee 19b katastriüksusele on 10.3. Üldplaneeringuga on Kose alevik määratud tiheasustusega alaks. Kose alevikus asuvale vabatahtlikel päästjatel projekteerimisel vabatahtlike komandohoone. Hoone Kaasiku tn 2a (katastritunnus 33801:001:1340) kinnisasjale ei ole kavandatud maakasutuse valmimisel on osa ruume võimalik kasutada Ardu alevikuseltsil. Hoone juhtotstarvet. Üldplaneeringu peatüki 3.1. Tiheasustusega alad kohaselt maa-alad kasutusotstarbest tulenevalt on vajalik arvestada parkimise vajadusega, tiheasustusega aladel, kus maakasutuse juhtotstarvet ei ole määratud, säilivad loodusliku samuti on plaanis laste mänguala, spordiala, väliürituste korraldamise ala maakattega aladena. See tähendab, et tiheasustusega alal nende hoonestamist ei planeerita, rajamine ning abiruumide rajamine (nt alevikuseltsi vara hoiustamiseks kuid piirkonda teenindava infrastruktuuri rajamine on lubatud. Kaasiku tn 2a kinnisasi on vms). Jõe tee 19e katastriüksuse põhjapoolsel osal on võimalik alevikuseltsil ümbritsetud hoonestatud elamumaadega, teeme lähtuvalt sellest ettepaneku kavandada need alad luua. Kaasiku tn 2a kinnisasjale väikeelamu maa-ala (EV) juhtotstarve. Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada koolieelsete lasteasutuste, 10.4. Kose alevikus asuvale tootmismaa sihtotstarbega Künka (katastritunnus 33801:001:0428) põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, kinnisasjale on kavandatud väikeelamu maa-ala (EV) juhtotstarve. Teeme ettepaneku kaaluda muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning antud juhtotstarbe sobivust antud alale ja kaaluda selle asemel kaubandus-, teenindus- ja teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Kuna elanike vajadused aja jooksul büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala (ÄT) juhtotstarbe määramist. muutuvad ja elanike arv näitab pigem kasvutrendi (viimastel aastatel on 10.5. Ardu alevikus asuvale Pala tee 19 (katastritunnus 33801:001:1387) kinnisasjale on hoogustunud noorte ja lastega perede valda elama asumine), siis on vaja kavandatud aianduse maa-ala (MA) juhtotstarve. Aianduse maa-ala on kasutatav püstitada ka uusi avaliku kasutuse hooneid ja selleks on määratud põllumajandussaaduste oma tarbeks kasvatamiseks. Piirkonnas asuvad kaks hetkel ühiskondliku hoone maa-alad. Kuhu täpselt rajatakse lasteaed või riigiomandis olevat kinnisasja, millele on kavandatud samuti aianduse maa-ala (MA) raamatukogu või ilmneb aja jooksul vajadus spordihoone rajamiseks, selgub juhtotstarve ja millele asuvad aiamaad, kasvuhooned ja muud rajatised. Pala tee 19 kinnisasi vajadusepõhiselt tulevikus ning üldplaneeringuga ühiskondliku hoone maa- ei ole nii aktiivses kasutuses ja sellega piirnevatele kinnisasjadele on valdavalt kavandatud ala kasutusotstarvet täpsustada ei ole otstarbekas. kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala (ÄT) juhtotstarve. Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku kavandada Pala tee 19 kinnisasjale samuti 10.7. Ettepanekut arvestatakse. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 3.2 punkti 4 kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala (ÄT) sõnastust täpsustatakse, et ehitusõigust hoonete püstitamiseks saab taotleda juhtotstarve. jagamise või liitmise teel moodustunud katastriüksusele, mille suurus on 10.6. Ardu alevikus asuvale riigi omandis olevale Jõe tee 19e (katastritunnus 33801:001:1383, vähemalt 2 ha. sihtotstarve sihtotstarbeta maa 100%) kinnisasjale on osaliselt ja selle kõrval asuvale eraomandis olevale Jõe tee 19b (katastritunnus 33801:001:0708, sihtotstarve tootmismaa 10.8. Ettepanekut arvestatakse. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 3.2 lisatakse 100%) kinnisasjale kogu ulatuses kavandatud ühiskondliku hoone maa-ala (AA) juhtotstarve. selgitav lause ettevõtlushoonete tingimuste kohta. Seisukoha kujundamiseks palume informatsiooni, millise ühiskondliku hoone jaoks on antud maa-ala reserveeritud ja kas tegemist on maa-alaga, mida kohalik omavalitsus vajab oma 10.9. Piiritlemisel lähtutakse maa-alast kui loogilisest ruumilisest tervikust ja seadusest tulenevate ülesannet täitmiseks. Arvestades, et Jõe tee 19e kinnisasi on valdavalt see on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus. Maa-ala võib olla piiritletud ümbritsetud tootmismaadega oleme seisukohal, et kinnisasjale sobiks paremini kogu ulatuses teede, veekogude ja/või teise juhtotstarbega maakasutusega aladega. Vastav kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala (ÄT) selgitus lisatakse joonealuse märkusena üldplaneeringu seletuskirja ptk 4. juhtotstarve. Samuti teeme ettepaneku üldplaneeringus välja tuua kõik avalikult kasutatavad maa-alad, mida kohalik omavalitsus vajab oma seadusest tulenevate ülesannet täitmiseks. 10.10. Ettepanekut arvestatakse. Jah, on mõeldud krunte. Üldplaneeringu Täiendavalt soovime üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta märkida järgmist: seletuskirja ptk 4.2 sõnastust täpsustatakse. 10.7. Üldplaneeringu peatüki 3.2. Hajaasustusega ala kohaselt hajaasustusega alal ei ole valdavalt määratud maakasutuse juhtotstarvet, ehitustegevuses tuleb järgida peatükis määratud 10.11. Ettepanekut arvestatakse. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.3 ehitustingimusi. Tingimuse 2 kohaselt ehitusõigust saab taotleda igale maakatastris sõnastust korrigeeritakse. Põllumaade vahel paiknevad metsatukad üldplaneeringu kehtestamise hetkel registreeritud hoonestamata katastriüksusele. Tingimuse säilitatakse metsamaana. 4 kohaselt ehitusõiguse põhihoone püstitamiseks saab taotleda jagamise teel moodustatavale katastriüksusele, mille suurus on vähemalt 2 ha. Tingimuse 5 kohaselt põhjendatud juhtudel 10.12. Selgitame teemat. Üldplaneeringus toodud tingimus täpsustab, et võib ehitusõiguse taotlemisel jagamise teel moodustatava katastriüksuse suurus olla erinev üldplaneeringuga asula kaitseks või kõrge puhkeväärtusega riigimetsa aladel punktis 4 toodust ja toodud on näited vastavatest erisustest. Seega enne üldplaneeringu on vajalik detailse kava koostamine, st metsaseaduse § 43 lg 9 on antud kehtestamist hoonestamata katastriüksuse suurusele piirangut ei ole seatud ja ehitusõigust konkreetne ja täpne rakendus. Samas ei tähenda tingimuse määramine, et saab taotleda ka katastriüksusele, mille suurus on väiksem kui 2 ha, ilma et see peaks vastama seaduse nõue ei kehtiks mujal asustusüksuse lähedastes metsades. mõnele erandile. Kuna tingimusega 5 määratakse erand tingimuse 2 osas, siis saab Üldplaneeringus määratud aladel peame koostööd omavalitsuse ja ehitusõigust põhihoone püstitamiseks taotleda ka pärast üldplaneeringu kehtestamist kogukonnaga eriti oluliseks. Alad on piiritletud koostöös RMK 3 / 17  maakatastris registreeritud katastriüksusele. Juhime tähelepanu, et jagamine on ainult üks Metsaosakonna Ida-Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai`ga. Lisaks maakorraldustoiming. Kui näiteks pärast üldplaneeringu kehtestamist moodustatakse märgime, et Ida-Harjumaa metsaülem tegi ettepaneku üldplaneeringu katastriüksus kinnisasjade liitmise teel, siis ehitustingimuste kohaselt sellele ehitusõigust seletuskirja ptk 5.4 sõnastuse muutmiseks, millega ka arvestame. taotleda ei saa. Samuti kuna tingimus 4 kehtib ainult põhihoonetele, siis ei saa pärast Ettepanekud sõnastuse ja tingimuste osas arutati läbi ka 17.06.2020 üldplaneeringu kehtestamist maakatastris registreeritud katastriüksusele abihoonete töökoosolekul koostöös Ida-Harjumaa metsaülema Andrus Kevvai`ga. püstitamiseks ehitusõigust taotleda olenemata, kas katastriüksus on väiksem või suurem kui 2 ha. Teeme ettepaneku üldplaneeringu peatükis 3.2. Hajaasustusega ala toodud 10.13. Ettepanekut ei arvestata. Üldplaneeringuga on määratud riigimetsa ehitustingimused üle vaadata. alad, mis on kõrge puhkeväärtusega või vajalikud asula kaitseks. Nende 10.8. Üldplaneeringu peatükis 3.2. Hajaasustusega ala on määratud ehitustingimused määramine toimus koostöös RMK Metsaosakonna Ida-Harjumaa ettevõtlushoonete püstitamiseks. Tingimuse 1 kohaselt eelistatud on tootmistegevus: juba metsaülema Andrus Kevvai`ga 17.06.2020 toimunud töökoosolekul. Eraldi tegutsevatel ettevõtlusaladel või nendega vahetult piirneval alal; maakatastris registreeritud tingimuste määramine ei ole seega vajalik. äri- ja tootmismaa sihtotstarbega maal; juba kasutusest väljas olevatel endistel tootmisterritooriumitel (põllumajandushooned, töökojad vms), mis on otstarbekas võtta 10.14. Selgitame, et RMK Metsaosakonna Ida-Harjumaa metsaülem Andrus taaskasutusse ettevõtlusalana. Ei ole määratud tingimust, et ettevõtlushoonete püstitamine Kevvai tegi ettepaneku üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.4 sõnastuse oleks väljaspool neid alasid keelatud, seega võib eeldada, et see on lubatud. Teeme ettepanek muutmiseks. Ettepanekud sõnastuse ja tingimuste osas arutati läbi ka täpsustada ja kaaluda, kas ettevõtlushoonete püstitamine väljaspool nimetatud alasid on erand, 17.06.2020 toimunud töökoosolekul koostöös Ida-Harjumaa metsaülema millele kehtib lisaks peatükis nimetatud ehitustingimustele veel tingimusi. Samuti palume Andrus Kevvai`ga. selguse huvides täpselt välja tuua, kas antud juhul on tegemist üldplaneeringu muutmisega või mitte. 10.15. Selgitame, et tingimus on suuniseks maaomanikule, eesmärk on 10.9. Üldplaneeringu peatükis 4. Maakasutuse juhtotstarbed ja ehitustingimused on märgitud, et säilitada väärtuslikud põllumaad. Juhul, kui ulatuslikud väärtuslikud käesoleva üldplaneeringu mõistes tähendab juhtotstarve, et üldplaneeringuga kavandatu põllumajandusmaad on jäänud põllumajanduslikust kasutusest kõrvale, elluviimisel peab maakasutusel ja täpsemal planeerimisel vähemalt 70% maa-alast vastama pööratakse teemale tähelepanu üldplaneeringu ülevaatamise käigus ja kasutusotstarbelt üldplaneeringus esitatud juhtotstarbele. Üldplaneering on ka vajadusel muudetakse lähenemist uues üldplaneeringus. Väärtuslike detailplaneeringute koostamise aluseks. Detailplaneeringuid koostatakse erineva suurusega põllumaade perioodilisele ülevaatamisvajadusele viitab ka vastav seaduse alade osas, mille puhul planeeringuala võib hõlmata ühte nn krunti või suuremat piirkonda, eelnõu. kuhu jäävad mitmed kinnisasjad. Teeme ettepaneku täpsustada, kuidas piiritletakse maa-ala, millest 70% peab täpsemal planeerimisel vastama kasutusotstarbelt üldplaneeringus esitatud 10.16. Ettepanekut ei arvestata. Üldplaneeringuga määratakse maakasutuse juhtotstarbele. juhtotstarve üldisel tasandil valla ruumilise arengu põhimõtetest lähtuvalt. 10.10. Üldplaneeringu peatüki 4.2. Korter- ja ridaelamu maa-ala (EK) kohaselt korter- ja Maakasutust planeerides ei ole kõiki teid, tehnovõrke ja -rajatisi jm ridaelamu maa-ala on kolme- ja enama korteriga elamu ja ridaelamu ehitamiseks ettenähtud Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 nimetatud ehitiste vajadust, kulgemist ja maa-ala ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid asukohti võimalik ette näha. Üldplaneering annab juba juhtotstarbe mõistest teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Peatükis on määratud tingimused, millest tulenevalt suure kaalutlusruumi kavandatu elluviimiseks. Üldplaneeringut hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda. Tingimus 3 on uute ridaelamute vähim suurus 3000 koostades ei ole võimalik ette prognoosida, kuidas arendustegevuste m2; suurim ehitisealune pind 4 boksiga ridaelamul 600 m2, 6 boksiga ridaelamul 800 m2. elluviimine täpselt toimub, kus rakendub nt kõrvalotstarve ja milline on Palume täpsustada, kas ridaelamute vähima suuruse 3000 m2 puhul on mõeldud krundi juhtotstarbele ja kõrvalotstarbele vastav krundijaotus, teede ja tehnovõrkude minimaalset suurust. vajadus. Jääme senise sõnastuse juurde, mida on Rahandusministeeriumi 10.11. Üldplaneeringu peatükis 5.3. Roheline võrgustik lk 35 punktis 5 tuuakse välja vajadus ettepanekul täpsustatud. säilitada põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad. Paluksime täpsustada millega on antud juhul tegemist – kas põllumassiive ja -tükke omavahel eraldava puittaimestikuga kaetud 10.17. Üldplaneeringu seletuskirja peatükki 5.6.2 täpsustatakse, et ribadega või on tegemist metsamaaga metsaseaduse tähenduses ning selgitada mida tähendab lammialade täimine ei ole lubatud ning väikehoonete (kohvik, hooajaline selles kontekstis nende alade säilitamine. Oluline on silmas pidada, et juhul, kui planeeritakse müügikoht vms) püstitamisel lammialadele tuleb kasutada vajadusel seada omandile kasutustingimusi, siis peavad need olema selgelt välja toodud ja üheselt erilahendusi (nt postvundament). arusaadavad. Seetõttu leiame, et selles punktis tuleb sõnastust täpsustada. Lisaks juhime Teie tähelepanu sellele, et nii põllu- kui metsamaadel asuv kuivendusvõrk on tihti kaetud 10.18. Ettepanekuga ei arvestata. KSH aruanne juba sisaldab kirjeldust puittaimestikuga, mida on vaja eemaldada juhul, kui kuivendusvõrku hooldatakse. Võrgu konfliktalade kohta. Järeldus põhineb analüüsil, mis näitab, et olulised võimalik hooldusvajadus tuleneb asjaoludest, mida on kirjeldatud KSH aruande eelnõu looduslikud alad, mis on määratletud tugialadena, on ÜP lahenduses säilivad peatükis 4.6. Kliimamuutusega kaasnevad mõjud. ja omavahel ühendatud koridoridega, mis tähendab, et sidusus on tagatud. 10.12. Üldplaneeringu peatüki 5.4. Metsad punktis 3 on toodud ettepanek, et tuleb tiheasustusega Hinnang üldjoontes toimiv põhineb asjaolul, et Kose valda läbib alal looduslikul haljasmaal, haljasala ja parkmetsa maa-alal ja puhke- ja virgestuse maa-alal rohevõrgustiku seisukohalt oluline konfliktala - riigitee nr 2 Tallinn–Tartu– asuvate, tiheasustusega ala lähialal ning väärtuslikul maastikul asuvate Riigimetsa Võru–Luhamaa ja selle uus trassilõik. 4 / 17  Majandamise Keskuse (RMK) poolt majandatavate metsade osas RMK-l koostöös omavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga koostada detailsed kavad metsade majandamiseks ja 10.19. Ettepanekut arvestatakse. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.14 ja KSH uuendamiseks. Kuna tegemist on üldplaneeringutes uudse lähenemisega, siis palume aruande ptk 4.3 lisatakse vastav viide. täpsustada, kas tegemist on metsaseaduse § 43 lõikes 9 kehtestatud kohustusega või on tegemist eraldi/paralleelse protsessiga ning viimasel juhul palume seda protsessi kirjeldada. 10.20. Ettepanekut arvestatakse. KSH aruande ptk 4.3 lisatakse vastav viide. Seetõttu on keeruline ka hinnata, kas see toob lisaks kaasa kohustusi, mille mõjusid üldplaneeringus ei ole hinnatud. 10.21. Ettepanekut ei arvestata. Kuna väljastatud keskkonnalubade alusel 10.13. Toetame üldplaneeringus kasutatud lähenemist määratleda valla tasemel olulise puhke- jm võib järeldada, et saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi piir- ja väärtusega alad (sh Lisa 1). Nendime, et seejuures võib olla asjakohane määratleda nende sihtväärtuseid väljaspool käitiste tootmisterritooriumite piire ei ületata, pole alade sees täiendavalt kõrge puhkeväärtusega osad, vaadata üle seatud kasutustingimused ning täiendav käsitlemine vajalik. Samuti rõhutame, üldplaneeringu KSH vajadusel eristada kasutustingimused vastavalt ala väärtusele. Juhime tähelepanu, et täpsusastmes ei pea sügavuti käsitlema olemasolevate tööstusettevõtete üldplaneeringus seatud tingimused peavad olema ka rakendatavad. õhukvaliteedi probleeme, vaid keskenduma planeeringuga kavandatud 10.14. Teeme ettepaneku üldplaneeringu seletuskirja peatüki 5.4. Metsad punktis 4 täpsustada tegevuse elluviimise mõjule. sõnastust, et „ /…/ asuvate RMK poolt majandatavate metsade osas eelistada võimalusel uuendusraiel turberaiet“. Sõnakasutuse „eelistada“ korral jääb ebaselgeks, kas mõeldakse, et 10.22. Võtame teadmiseks ja selgitame. Konkreetsete tingimuste alusel tuleb igal juhul tuleb uuendusraietest kasutada turberaiet või on siiski ruumi ka kaalutlusele. õhukvaliteedi piirväärtused tagada vastavalt atmosfääriõhu seadusele. Seetõttu tuleb sõnastust täpsustada. Pakume välja uue sõnastuse lähtuvalt sellest, et turberaie Üldplaneering juhib tähelepanu, et puhvertsoon on vajalik mitmest rakendamisel tuleb lisaks ala eesmärgile arvestada ka kasvukoha tingimuste ja puistu vaatenurgast ja toob välja selle laiuse. Vastav tingimus ei tähenda, et iseloomuga, mistõttu peab igal konkreetsel juhul olema võimalik välja selgitada turberaiete igakordset hindamist täpsemates etappides vastavalt seaduse nõuetele teha ei sobivus alale ning seejärel otsustada, kas seda on võimalik kasutada. tohiks.. 10.15. Üldplaneeringu peatüki 5.5.1. Väärtuslikud põllumajandusmaad punktis 1 on märgitud, et väärtuslik põllumajandusmaa hoitakse põllumajanduslikus kasutuses. Metsastamine ei ole lubatud. Palume selgitada kuidas on planeeritud seda tagada mh. takistada võimalike alade metsastumist juhul, kui maa jääb põllumajanduslikust kasutusest kõrvale. 10.16. Üldplaneeringu seletuskirja lk 40 on kirjas, et olemasolevate ja väljakujunenud ning üldplaneeringuga planeeritud hoonestatud alade teenindamiseks rajatavaid teid ning tehnovõrke ja –rajatisi käsitletakse looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 mõistes kui üldplaneeringuga kavandatuid ja neile ei laiene ehituskeeld kalda ehituskeeluvööndis. Peame nimetatud lähenemist liiga üldistatuks ja palume täpsustada, kuhu ja milliseid teed ning tehnovõrgud ja –rajatised üldplaneeringuga kavandatakse. Lisaks juhime tähelepanu, et vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lõikele 4 on seoses elamute juurde tehnovõrkude ja – rajatiste rajamisega tehtud looduskaitseseadusesse erisus ehk kalda ehituskeeluvööndis ei laiene ehituskeeld olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja –rajatisele. 10.17. Üldplaneeringuga taotletakse mitmeid kalda ehituskeeluvööndi vähendamisi. Ehituskeeluvööndi vähendamise taotlusala nr 1 puhul ei ole üldplaneeringus üheselt arusaadav, arvestades, et konkreetsed maaüksused jäävad osaliselt Pirita jõe lammialale, kuidas on arvestatud KSH aruande eelnõus välja toodud tingimusega, mille järgi peaks vältima hoonete rajamist Pirita jõeäärsetele madalamatele aladele. Juhime tähelepanu, et KSH aruande eelnõus on lisatud, et ehituskeeluvööndi vähendamine lammialadele, mille tagajärjeks on lammialade osaline täitmine, ei ole õigustatud ega kalda kaitse eesmärkidega kooskõlas. Palume üldplaneeringut täiendada ja vajadusel korrigeerida ehituskeeluvööndi vähendamise taotlust. 10.18. Palume KSH aruande eelnõu peatükis 4.1.1 Roheline võrgustik esitatud väidet, et Kose valla rohevõrgustik on üldjoontes toimiv, täiendada selgitusega, mille põhjal seda saab järeldada. Kuna rohevõrgustikku hinnatakse üldjoontes toimivaks, siis kas saab välja tuua piirkonnad, kus toimib halvemini, ja miks? 10.19. Anname teada, et Eesti Geoloogiateenistus teostas 2018. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel uurimistöö Harjumaa ehitusmaavarade levikust, kaevandamisest ja kasutamisest. Ülevaade keskkonnanõuetest ja alternatiivsetest ehitusmaterjalidest tehti koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Uuringus on välja toodud ka 5 / 17  Kose vallas paiknevate olemasolevate maardlate kui ka maavarade perspektiivalade info. Palume üldplaneeringu seletuskirjas ja KSH aruande eelnõus käsitleda antud perspektiivalasid. Uurimistööga saab tutvuda veebilehel https://www.egt.ee/et/eesmargid- tegevused/maapoueressursside-otsingud-ja-uuringud/projektid/harju-ehitusmaavarad. 10.20. KSH aruande eelnõu peatüki 4.3. Mõjud majandus- ja ettevõtluskeskkonnale mõjude hindamise osas on õhukvaliteedile mõjuvate tegurite osas viidatud mürale ja lõhnale, kuid oluline on tootmise puhul käsitleda ka vastavust saasteainete kohta kehtivatele õhukvaliteedi piirnormidele. Peatüki kokkuvõtvas osas puuduvad õhukvaliteeti säilitavad või parandavad soovitused. Palume KSH aruande eelnõud täiendada ja lisada peatükki 4.3. viide, et tööstuse mõju õhukvaliteedile on täpsemalt käsitletud punktis 4.5.2. Heited õhku, välisõhu kvaliteet. 10.21. Oleme seisukohal, et KSH aruande eelnõu peatükis 4.5.2. Heited õhku, välisõhu kvaliteet ei ole piisavalt käsitletud Kose valla tööstusettevõtteid, kelle tegevus põhjustab õhukvaliteedi probleeme. Palume KSH aruande eelnõud täiendada. 10.22. KSH aruande eelnõus on viidatud puhvertsooni läbimõõdule õhukvaliteedi häiringute (lõhn, müra) leevendamiseks, kuid välisõhu kvaliteedi seisukohalt ei rakendada Eestis puhvertsoone kauguse alusel vaid tuleb hinnata õhukvaliteedi ja lõhna piirväärtuste tagamist vastavalt konkreetsetele tingimustele. Tuginedes PlanS § 85 lõigetele 1 ja 3 kooskõlastab Keskkonnaministeerium lähtudes oma valitsemisalast ja tegevusvaldkonnast Kose valla üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu vastuskirjas tehtud märkustega. Palume nendega arvestada ja hoida meid kursis üldplaneeringu edasise menetlusega. Juhime erilist tähelepanu vastuskirja punktile 11, sest praeguses sõnastuses ei ole selge, kas punktis viidatud üldplaneeringus tooduga seatakse täiendavaid kasutustingimusi metsa majandamisele ning milliseid tingimusi täpsemalt. Juhul, kui seatakse, siis tuleb ka välja selgitada, kas tegemist on laiaulatuslike omandiõiguse piirangute seadmisega, kuidas need on põhjendatud ja milline on mõju ning kas üldplaneeringu koostamise protsessi kaasamisel on ka maaomanikele need piirangud selged. Riigivara valitsejana ei ole me planeeringulahendusega nõus, kui ei arvestata punktides 1-6 toodud riigimaade maakasutusega esitatud arvamustega. 11. Keskkonnaamet Põhja regioon Keskkonnaamet on seisukohal, et üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu vastavad õigusaktidele 11.1. Kaalusime esitatud märkust 17.06.2020 toimunud töögrupi koosolekul. 26.05.2020 nr 6-5/20/663-2 ning KSH aruande eelnõus sisalduvad hinnangud on piisavad ja objektiivsed. Keskkonnaamet Jõudsime seisukohale, et märkusega ei arvestata. Ökodukti toimivuse (reg 27.05.2020 nr 7-1.2/649-11) kooskõlastab PlanS § 85 lõike 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tagamiseks on üldplaneeringuga tingimused seatud. Põhjendatud ei ole (edaspidi KeHJS) § 40 ning Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute maastiku muutvate tegevuste keelamine, samuti ei ole vajalik lageraielangi koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lõike 3 ning maksimaalse suuruse määramine vaid oluline eelkõige on looduslike Keskkonnaameti peadirektori 07.11.2019 käskkirja nr 1 1/19/205 „Regioonide põhimääruste koosluste säilimine ning ehitiste paigutamine maastiku viisil, mis tagab kinnitamine“ lisa 3 „Keskkonnaameti Põhja regiooni põhimäärus“ punktide 2.2 ja 3.5.8 alusel Kose loomade vaba liikumise. Metsamaal lageraie tegemisel on metsaomanik valla üldplaneeringu ning KSH aruande eelnõu. kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid ehk lageraie järgselt mets uuendatakse. Lisaks märgime, et lageraielangid pole alati loomaliikidele Siiski esitab Keskkonnaamet esitatud materjalidele järgmised märkused: liikumist takistavaks teguriks. Nt rohevõrgustiku planeerimisjuhend toob 11.1. Keskkonnaamet palub kaaluda, kas rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimustega on välja, et põder elab nii küpses metsas kui ka raiesmikul ning ulatuslikud piisavalt arvestatud. 2013 kehtestatud Kõue valla (mis nüüdseks on liidetud Kose vallaga) lageraielangid talle takistuseks ei ole. üldplaneeringus on välja toodud meetmed rohevõrgustiku normaalset toimimist takistavate Samas palume selgitada, kes ja kuidas teostab järelevalvet raie teostamise mõjude leevendamiseks. Lk 13 on kirjutatud: „Rohevõrgustiku toimimist takistavate osas ökoduktide suudmealadel, kui nt üldplaneeringuga on seatud 2 ha infrastruktuurielementide rajamise korral tuleb näha ette meetmed võrgustiku normaalset lageraielangi suurus ning milliseid on määratud tingimuse rikkumise osas toimimist takistavate mõjude leevendamiseks. Erilist tähelepanu vajab suurulukite rändeteel rakendatavad sanktsioonid? Kose Vallavalitsus metsateatisi ei väljasta, seega paiknevate Rõõsa ja Nõmmeri ökoduktide toimivuse tagamine. E263 Tallinn-Tartu maantee ei saa ka järelevalvet teostada. Kui metsateatisi väljastab Keskkonnaamet, Kose-Võõbu lõigu eelprojekti kohaselt kulgeb Rõõsa ristel sõidutee mööda ökodukti. kas järelevalvet metsa raie osas teeb ka Keskkonnaamet? Ökoduktide ümbruses kehtestatakse piiranguvööndid (vt joonis 1), milles tuleb välistada maastikku muutvad tegevused, sealhulgas võib lageraielankide maksimaalne suurus olla kuni 11.2. Ettepanekut arvestatakse. KSH aruande juurde lisatakse 2 hektarit ning omavaheline kaugus enne raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja asjassepuutuvad dokumendid (kirjavahetus, protokollid, jms) eraldiseisvalt. möödumist, sõltumata lankide suurusest, mitte vähem kui 100 meetrit.“ Keskkonnaamet palub Kose valla seisukohad ettepanekute/märkuste osas sisalduvad käesolevas 6 / 17  kaaluda, kas võiks olla asjakohane sarnase meetme rakendamine koostatavas Kose valla koondtabelis. üldplaneeringus, et tagada rohevõrgustike ning ökoduktide parem toimimine. 11.2. Keskkonnaamet palub veenduda, et KSH aruande eelnõus sisalduks kõik KeHJS § 40 lõikes 4 sätestatu. Käesoleval hetkel on küll osa materjale (nt KSH aruande avaliku arutelu protokollid) leitavad Kose valla kodulehelt, kuid ei ole KSH aruande eelnõu lisadena välja toodud. Mõned KeHJS § 40 lõike 4 materjalid (nt asutuste ja isikute ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning ülevaade nende arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest) ei ole leitavad ei Kose valla kodulehelt ega kooskõlastamiseks edastatud lingilt. 12. Raasiku Vallavalitsus Kooskõlastatud märkusteta. - 26.05.2020 nr 7-6/90 (reg 27.05.2020 nr 7-1.2/649-12) 13. Maanteeamet Kooskõlastatud märkustega. 13.1. Kaalusime esitatud märkust 17.06.2020 toimunud töögrupi koosolekul. 27.05.2020 nr 15-2/20/5012-5 13.1. Planeeringus pole piisavalt arvestatud Maanteeameti 03.01.2020 kirja nr 15-2/18/50501-6 Jõudsime seisukohale, et märkusega ei arvestata. Ökodukti toimivuse (reg 28.05.2020 nr 7-1.2/649-13) punktiga nr 7 ega 04.02.2020 kirja nr 15-2/20/5012-2 lk 3 toodud seisukohtadega. Meie tagamiseks on üldplaneeringuga tingimused seatud. Põhjendatud ei ole hinnangul ei ole üldplaneeringus seatud maakasutustingimuste kaudu tagatud rohevõrgustiku maastiku muutvate tegevuste keelamine, samuti ei ole vajalik lageraielangi toimivus ökoduktide piirkonnas. Palume lisada planeeringusse konkreetsed maksimaalse suuruse määramine vaid oluline eelkõige on looduslike maakasutustingimused lageraiete piiramiseks ökoduktide suudmealade piirkonnas sarnaselt koosluste säilimine ning ehitiste paigutamine maastiku viisil, mis tagab kehtivale Kõue valla üldplaneeringule (lisa 1 ja 2). Leiame, et Teie argumendid loomade vaba liikumise. Metsamaal lageraie tegemisel on metsaomanik metsamajanduse ülemäärase piiramise kohta ei pea paika. Esiteks, piirata on vaja ainult kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid ehk lageraie järgselt mets lageraiet ehk kinnisasja on võimalik ka edaspidi kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele. uuendatakse. Lisaks märgime, et lageraielangid pole alati loomaliikidele Näiteks saaks teha lageraiet suudmeala suhtes proportsionaalse suurusega pindala ulatuses või liikumist takistavaks teguriks. Nt rohevõrgustiku planeerimisjuhend toob valikraiet. Teiseks ei tähendaks seatav piirang Kõue valla üldplaneeringuga võrreldes välja, et põder elab nii küpses metsas kui ka raiesmikul ning ulatuslikud metsamajanduse rangemat piiramist, vaid sobilikku, vajalikku ja proportsionaalset lageraielangid talle takistuseks ei ole.. järjepidevust maakasutuse suunamisel. 13.2. Olete 27.01.2020 kirjas nr 7-1.2/1978-15 selgitanud, et planeeringu kaartidelt likvideeritakse 13.2. Ettepanekut arvestatakse osaliselt. Väljavõtetel jäävad kuni planeeringu lisaks riigitee kaitsevöönditele ka teised kajastatavad kaitsevööndid. Oleme selge ja ühetaolise kehtestamiseni looduskaitseseaduse järgsed vööndid, kuna üldplaneeringu lahendusega nõus. Palume samast põhimõttest lähtuvalt likvideerida kajastatavad kitsendused alusel taotletakse veekogu kalda ehituskeeluvööndi vähendamist valla ka tiheasustusalade kaartidelt või kajastada nendel kaartidel riigitee kaitsevööndit sarnaselt erinevates piirkondades. Seetõttu on Keskkonnaamet olnud seisukohal, et teistele olemasolevatele kitsendustele. käesolevas etapis tuleb näidata nii õigusakti kohane ehituskeeluvöönd kui 13.3. Peale planeeringu kehtestamist palume esitada Maanteeametile riigitee kaitsevööndite ulatuse vähendamise ulatus. Samas on Keskkonnaamet nõus, et tegemist on ajas kiht digitaalsel (.dwg vms) kujul, mille edastame Maa-ametile kitsenduste kaardi muutuva infoga, seetõttu kehtestatavas dokumendis vööndeid kajastada ei uuendamiseks. ole vajalik. Kalmistu vöönd joonistelt eemaldatakse ning seletuskirja lisatakse viide, et vöönd määratakse õigusaktiga. Lennuvälja piirangupinnad jäävad maakasutusplaanile, kuna Maa-ameti kitsenduste rakendusest need nähtavad ei ole ja selleks tuleb eraldiseisvalt teine kaart avada. 13.3. Ettepanekut ei arvestata. Üldplaneeringuga ei määrata riigitee kaitsevööndi laiust. Sellest tulenevalt üldplaneering vastavat kihti ei sisalda ja selle esitamine ei ole võimalik. 14. Paide Linnavalitsus Kooskõlastatud märkusteta. - 27.05.2020 nr 7-1/20/18-9 (reg 28.05.2020 nr 7-1.2/649-14) 15. Muinsuskaitseamet - 16. Maa-amet - Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 17. Anija Vallavalitsus - loetakse kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks tuginedes 18. Järva Vallavalitsus - planeerimisseaduse § 85 lõikele 2. 19. Kiili Vallavalitsus - 20. Kohila Vallavalitsus - 21. Rapla Vallavalitsus - 7 / 17 22. Türi Vallavalitsus - ARVAMUSE AVALDAJAD (kiri saadetud PlanS § 76 lg 2 nimetatud isikutele ja asutustele 27.04.2020 nr 7-1.2/650) 1. AKTSIASELTS TALLINNA Oleme tutvunud Teie poolt saadetud dokumentidega ning AS-il Tallinna Vesi puuduvad parandus- - VESI ja täiendusettepanekud. 28.04.2020 (reg 29.04.2020 nr 7-1.2/650-1) 2. Osaühing JuKoTEC Ettepanek muuta üldplaneeringuga kavandatava väikeelamu maa-ala (EV) aadressil Pikk tn 30a Ettepanekut arvestatakse. 06.05.2020 (katastritunnus 33702:003:2260) korter- ja ridaelamu maa-alaks (EK). (reg 06.05.2020 nr 7-1.2/650-2) 3. Aleksander Leonov Jääme 28.02.2020 esitatud seisukohtade ja vastuväidete juurde. Palume säilitada Poe kinnistu, Ettepanekut arvestatakse. (ühispöördumise esindaja), katastriüksus tunnusega 33702:001:0320, maasihtotstarve maatulundusmaa ning säilitada 18.05.2020 kinnistut hõlmav rohevõrgustiku tugi- ehk tuumala. (reg 19.05.2020 nr 7-1.2/650-3) 4. Majandus- ja Pikendas 20.05.2020 vastamise tähtaega 5. juunini 2020. Maanteeameti ettepanekuid nr 1 ja nr 3 ei arvestata. Osaliselt arvestatakse Kommunikatsiooniministeerium ettepanekut nr 2. Põhjendused on esitatud vastustena Maanteeameti 20.05.2020 nr 1.10-17/2020/2744-1 Olete saatnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) arvamuse andmiseks Kose punktidele käesolevas tabelis. (reg 20.05.2020 nr 7-1.2/650-4) valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. MKM küsis arvamusi ka valitsemisala ametitelt. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ega Lennuametil ettepanekuid 02.06.2020 nr 1.10-17/2020/2744-7 ei olnud. Maanteeametil olid ettepanekud eelnõu täiendamiseks. MKMil praegu ettepanekuid ei ole ja (reg 03.06.2020 nr 7-1.2/650-12) palume arvestada Maanteeameti 27.05.2020. a kirjas nr 15-2/20/5012-5 tooduga. 5. Kose Maakorralduse Osaühing 5.1. Lehekülg 15. Ehitustingimused, sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad 5.1. Ettepanekut ei arvestata. Praegu kehtivas Kose valla üldplaneeringus on 26.05.2020 tingimused elamute püstitamisel. Miskipärast meeldib planeeringu koostajatel rõhuda 2 ha suurune katastriüksuse suurus hästi toiminud. See on iseloomulik (reg 27.05.2020 nr 7-1.2/650-5) katastriüksuse moodustamisel 2-hektari tingimusele. Nn. kahe hektari nõue on jäänuk hajaasutusele ning arvestatud on sellega, et kinnistu omanik saaks omandireformist, kus elamu juurde oli maareformi käigus võimalik taotleda niinimetatud ehitusõiguse soovi korral ära lahendada ja enda kinnistule paigutada eluasemekoha erastamist, mille suuruseks võis maa erastaja õigusvastaselt võõrandatud maa vajalikud tehnovõrgud, ilma et tehnovõrkude kujad hakkas piirama arvelt nõuda vähemalt 2 hektarit. Niisugune kahe hektari nõue ei ole täna enam millegagi naaberkinnistu kasutamist. Samuti on üldplaneeringuga jäetud erandite põhjendatav. Kõige olulisem on, kas elamu ja selle nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud tegemise võimalus. Seega on üldplaneeringuga antud võimalus ka rajatised ja nende kujad (mõjualad) mahuvad sellesama katastriüksuse peale ära või ei. Ning väiksemate kui 2 ha suuruste kinnistute moodustamiseks ehk kaalutlusotsus kui ei mahu, kas siis saab naaberüksuste omanikega koostööd tehes asja lahendada või ei. Kui ja erisused on üldplaneeringus olemas (vt üldplaneeringu seletuskiri ptk 3.2 p jaa, siis saab ehitada, kui ei, siis ei saa. Ja kõik. Katastriüksused on eri kujuga, neil on erinev 5). reljeef, erinevad pinnasetingimused, paiknevad eri tüüpi maastikuvormidel jne. Kaalutlusõigus Vastuolu punktide 4 ja 5 osas puudub. Punkt 5 sätestab erisused, millistel ehitamise lubamise osas (valla ametnikul kaalutluskohustus) peab üldplaneeringusse jääma. juhtudel punkt 4 nõue ei rakendu. Samal leheküljel on punktis 4 lause “Katastriüksuse jagamisel peavad kõik iseseisvad katastriüksused olema vähemalt 2 ha suurused.” Miks? Sõltumata sihtotstarbest 2 hektarit? 5.2. Ettepanekut ei arvestata. Üldplaneeringusse on märgitud olemasolevad Täiesti arusaamatu tingimus. Punktid 4 ja 5 sisaldavad ka omavahelisi vasturääkivusi. Teen ja perspektiivsed kergliiklusteed ühe tingmärgina, kuna info on ajas muutuv, ettepaneku terve selle peatüki sõnastus üle vaadata, ümber sõnastada ning kokkuvõttes viia mistõttu nende eristamine ei ole vajalik. Kergliiklusteed on valdavalt üle natukenegi tegelikule elule ning otstarbekale maakasutusele lähemale. kantud Harju maakonnaplaneering 2030+ ning lisatud täiendavalt nendele 5.2. Kergliiklusteed on üldplaneeringus lahendatud pealiskaudselt. Teada on, et kergliiklusteid on teelõikudele, kus Kose Vallavalitsus peab vajalikuks kergliiklusteede Kose vallas üldse liiga vähe ning nende võrgustik vajab kiiret arendamist. Üldplaneeringu rajamist ohutuse seisukohalt. Kose Vallavalitsus leiab, et praegune käsitlus ülesannete hulka kuulub transpordivõrgustiku, mille hulka kuuluvad kindlasti ka on arusaadav ja olemasoleva ning planeeritud kergliiklustee eristamine ei kergliiklusteed, paiknemise lahendamine. Kui plaanil kujutatud kergliikluse tingmärk tähendab ole vajalik. Oluline üldplaneeringu mõistes on määrata, kust kuhu tuleb tulevasi kergliiklusteid, siis tuleks neid nii ka nimetada. Et nad ei ole mitte kergliiklejate kergliiklusteid rajada, et kergliikleja saab ohutult liigelda. Samuti on võimalikud liikumissuunad, vaid planeeritud kergliiklusteed. Ja muu sinna juurde kuuluv jutt vaadatud sidusust. Palun esitada konkreetsed ettepanekud koos tuleks ka lisada. Kahtlus on, kas kõik nn “suunad” kergliikluse rajamiseks sobivad. põhjendustega, kuhu Teie hinnangul nende planeerimine ei ole vajalik või 5.3. Lehekülg 32 Maaehituspärand. Seletuskirjast on lugeda, et Kolu külas Vana-Luige kuhu on neid täiendavalt juurde planeerida vaja. katastriüksusel paikneb rehielamu. Karta on, et siinkohal on tegemist eksitusega, sest Vana- Luige elamu on eelmise sajandi kolmekümnendatest pärit. Luige (Vana-Luige) ei ole põline 5.3. Seisukoht võetud teadmiseks, kuid selgitame, et tugineme talukoht ning seal ei saa rehielamut olla. Muinsuskaitseameti poolt andmekogusse kantud infole. Palume Teil andmekoguga tutvuda. Lisame üldplaneeringu SK ptk 5.1.2 viite lingina 8 / 17  allmärkustesse, https://register.muinas.ee/public.php?menuID=rehemaja. 6. Virgo Orasi 6.1. Joonis 4.2.3-1. Puhkealade kättesaadavus Kose alevikus ja lähialal. Roheala metsaala 6.1. ja 6.2. Kose vallamajas toimus Teiega 17.06.2020 kohtumine, kus 26.05.2020 kontuurid ja reaalne metsaala, kui tervik vajab kindlasti täpsustamist antud joonisel. See ei täpsustus, et roheala metsaala kontuuride ja reaalse metsaala all peate silmas (reg 27.05.2020 nr 7-1.2/650-6) lange kokku ka seletavas osas antud aladega (Ravila mnt ja Võlle tee vahelina metsaala rohelise võrgustiku ning tiheasustusega ala lähialal asula kaitseks ja osaliselt 33702:002:0588 kuulub rohevõrgustiku tuumalasse täies mahus). puhkeväärtust kandvate riigimetsa maade täiendavat määramist Ravila mnt ja 6.2. Joonis 4.1.1-1. esinevad piiritlused viia vastavusse rohevõrgustiku sidususe ja toimimisega. Võlle tee vahelisel alal (Paunküla metskond 61 katastriüksus, katastritunnus Samuti tuleb arvestada rohevõrgustiku planeerimisjuhendis välja toodud aspektidega 33702:002:0588). Ettepanekut arvestatakse, kuna tegemist on mosaiikse rohevõrgustiku ja ökosüsteemi hüvede säilimiseks ja toimimiseks. maastikuga ning ulukiõnnetuste andmebaas näitab, et mõned https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustikuplaneerimisjuhend_20-04- loomaõnnetuses riigimaanteel on viimase 10 aasta jooksul toimunud (kuigi 18.pdf tegemist ei ole suure liiklussagedusega maanteega). Rohelise võrgustiku 6.3. Rohevõrgustiku struktuuri üle vaatamisel arvestada alljärgnevaid kaitsvaid loodusobjekte, piire korrigeeritakse, määratakse täiendav rohelise võrgustiku koridor, mis millele oleme korduvalt tähelepanu pööranud: Kaitstav loodusobjekt Köstri allikas (koos seob Kose ja Ravila alevike vahelise rohelise võrgustiku koridori täiendavalt lisaallikaga), mis on Keskkonnaregistrisse kantud 21.01.2020 Kose alevikust põhjapool paikneva tugialaga. Samas juhime tähelepanu, et http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPxlMbn1UR3tZuodjqjEPgiRPWDWBt1. KSH aruandes joonis 4.2.3.1. on koostatud eelnõu etapis seisuga nov 2019. Märkida kaardile ja võtta kaitse alla Köstri allikad kui muinaspärand, hiiepaik, mille lähedal Kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks vormistatud KSH aruande paiknevad vanad kiviaiad. Köstri allikad toidavad Köstri oja (Rahksoont), mis on materjalides oli puhkealade kättesaadavuse peatükki korrigeeritud ning Keskkonnaregistrisse kantud 02.12.2013. lisatud oli joonis 4.2.3.-1A. Korrigeerime veelkord joonist 4.2.3.-1A juuli http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=VEE1089214&mount=view#HTTPLA 2020 seisuga, kuhu kantakse eelpool nimetatud rohevõrgustiku koridor. usvZSt8NeHUv7LHH7UT6dN6YhObt Rohevõrgustiku planeerimisjuhendiga on arvestatud, lähtudes valla eripärast. 6.4. Selleks, et kaitsta puhast vett ja seda kaitsvat maastikku koos metsaga, muinaspärandit (Köstri Märgime, et tegemist on soovitusliku juhendiga ja selle üks-ühele allikas kui hiiepaik ja seda ümbritsev kiviaed), samuti militaarpärandi leiukohti on väga vajalik, rakendamine kõigi valdade-linnade osas ei olegi ilmtingimata vajalik. Nt ei et: ÜP-s laiendataks puhke- ja virgestuse maa-ala ning puhkemetsa funktsioone täitva metsaala, peetud Kose valla üldplaneeringu koostamisel rohevõrgustiku täpsustamisel hõlmates rohevõrgustiku ja puhkeala koosseisu riigimetsa alad Kose-Ravila-Nõmbra teest kuni ja struktuurelementide määramisel vajalikuks välja tuua rohevõrgustiku Võlle teeni. See metsaala on kompaktne üks tervik ja ühtlasi ka rohekoridor loomade liikumisel vastavust hierarhilisele tasemele ehk väärtusklassile: riiklik, maakondlik, suurte põllumassiivide ja Pirita jõe vahelisel alal. (hetkel joonis ebatäpne ja ei arvesta sidusust). kohalik tugiala. Kuna rohevõrgustiku toimimiseks on konkreetsed 6.5. Pikendada arvamuste ja ettepanekute aega, sest koosolekuid pole saanud seoses COVID 19 tingimused üldplaneeringuga määratud (võttes aluseks ka juhendis toodud piirangutega läbi viia. soovitusi), ei peetud osadele tugialadest veel rangemate tingimuste seadmist 6.6. Oleme jätkuvalt samadel seisukohtadel, mis on välja toodud 26.02.2020 meie kirjas Kose valla vajalikuks. Seetõttu tugialade väärtusklasse ei määratud, kuid üldjuhul on territooriumi üldplaneerimisel arvestamist vajavad punktid. juhendis toodud soovitustega arvestatud nii piiride korrigeerimisel kui tingimuste seadmisel. 6.3. Allikad (EELISe andmed) seisuga 23.01.2020 on joonisele juba kantud. Uuendame vastavat kihti täiendavalt enne üldplaneeringu kehtestamist. Samas märgime, et allikate säilimiseks või nende seisundi säilitamiseks või parendamiseks ei ole nende rohelise võrgustiku kuulumine ilmtingimata vajalik. Objektide kaitse alla võtmise soovi korral võite selle registrisse või andmebaasi kandmiseks pöörduda sooviga vastava ametkonna poole. Samuti märgime, et Keskkonnaameti andmetel ei ole 30.01.2020 seisuga Köstri allika kaitse alla võtmise ettepanekut esitatud. Rohelise võrgustiku täpsustamise selgitused ja põhjendused on esitatud eelnevas punktis. 6.4. Riigimetsa alad riigiteest 11123 Kose-Ravila-Nõmbra tee põhja suunas on juba määratud kui asula kaitseks vajalik ning puhkeväärtust kandva riigimetsa alana, kus RMK poolt majandatavate metsade osas tuleb RMK-l koostöös Kose Vallavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga koostada detailsed kavad metsade majandamiseks ja uuendamiseks. Ka rohelise võrgustiku piire 11123 Kose-Ravila-Nõmbra teest põhja poole korrigeeritakse, kuid vajalik ja põhjendatud ei ole ala määratlemine puhke- ja virgestuse maa-alaks. 9 / 17  Üldplaneering määrab puhke- ja virgestuse maa-alad, kus vald on üldisest avalikust huvist tulenevalt valmis panustama rekreatsiooni ning puhkealade välja arendamisse ning seda eelkõige tiheasutusaladel. Ka mujal on puhkemajandus lubatud, kui maaomanik ja/või maakasutaja soovib sellega tegeleda. Koostööd puhkeala arendamisel tuleb teha maaomaniku ja Kose Vallavalitsusega. Selguse huvides lisatakse üldplaneeringu seletuskirja hajaasustusega ala peatükki puhkemajandust puudutav peatükk. 6.5. Ettepanekut ei arvestata. Arvamuse esitamise tähtaja pikendamine ei ole vajalik ega põhjendatud, kuna pärast üldplaneeringu vastuvõtmist korraldatakse üldplaneeringu avalik väljapanek. Avaliku väljapaneku jooksul on taas kõigil, sh puudutatud isikutel ja asutustel, võimalus arvamust avaldada. Ühtegi avalikku koosolekut ei olnud Eesti Vabariigis väljakuulutatud eriolukorra ajal kokku kutsutud. 6.6. Võtame Teie arvamuse teadmiseks. 7. Rahandusministeerium Tutvunud esitatud materjaliga, esitame järgmised märkused ja küsimused Kose valla 7.1. Selgitame, et üldplaneeringu seletuskirja ptk 1.4 juba sisaldab joonealust 27.05.2020 nr 14-11/3080-3 üldplaneeringu seletuskirja eelnõu kohta: märkust, et väärtusi kaardistati töörühmas. Ideekorje kui sellist ei ole (reg 27.05.2020 nr 7-1.2/650-7) 7.1. Ei selgu, kas valla väärtused kaardistati ainult üldplaneeringu menetlemise töörühma eraldiseisvalt läbi viidud, see ei sisaldunud tehnilises kirjelduses ega ole ka 5.09.2018 tööseminaril? Kuidas toimus väärtuste väljaselgitamine ja ideede korje? kohustuslik. Põhimõtteliselt toimub ideede/ettepanekute nö „korje“ kogu 7.2. Ptk 3.1. Lk 13 on kasutatud väljendit „tiheasustusega alade määramisel arvestati ala protsessi vältel planeerimise erinevates etappides. kompaktsust…“. Kas silmas on peetud ala hoonestuse kompaktsust? 7.3. PlanS § 75 lõike 1 punkti 27 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne maareformiseaduse ja 7.2. Jah on. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 3.1 täpsustatakse. looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine. Ei selgu, millises tähenduses üldplaneeringuga tiheasustusalasid määratakse. 7.3. PlanS § 75 lg 1 punkt 27 ütleb juba, mille tähenduses. Selguse huvides 7.4. Ptk. 3.2. Lk 16 „Ehitustingimused, sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad täpsustame üldplaneeringu seletuskirja ptk 3.1, et maareformiseaduse ja tingimused ühiskondlike hoonete ja rajatiste püstitamisel“ punktis 2 on kasutatud teksti „… looduskaitseseaduse tähenduses. leevendamaks teatud määral tahkete osakeste levikut", mille tähendus jääb segaseks. Palun leida selgem sõnastus. 7.4. Ettepanekut arvestatakse. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 3.2 7.5. Ptk. 3.2. Lk 16 „Ehitustingimused, sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad täpsustatakse. Samas selgitame, et see on seotud õhusaastega ja teelt tingimused ettevõtlushoonete püstitamisel“ punkt 3 näeb ette „rajada haljastust, sh vajadusel lähtuvate keskkonnakahjulike ja ohtlike mõjude vähendamisega. haljaspuhvrid ettevõtlusalade ja tundlike alade vahele“. Ei selgu, millise ala arvel ja kelle kulul Liikluskoormuste suurenemisega vastavuses suureneb otseselt tahkete seda teha tuleb. Ptk. 4.5. Lk 23 on see ettevõtluse arendaja kohustus, seega kas haljaspuhvri osakeste saastetase, kuna selle saasteainega on otseselt seotud eelkõige rajamine on ette nähtud ettevõtja maa arvelt? Eelnevast tulenevalt tuleb üldplaneeringus teepinnaga kontaktis olevate autode arv. sõnastada ka vastavad tingimused (nt vajadus saavutada kokkulepped järjepidevaks hoolduseks jne). 7.5. Ettepanekut ei arvestata. Selgitame, et selle üheselt üldplaneeringuga 7.6. Ptk. 3.2. Lk 17 punktid 9 ja 10 näevad ette kriteeriumid ohtliku ja suurõnnetusohuga määramine, milliste alade arvelt, ei ole alati õigustatud ja otstarbekas, kuna ettevõtetele asukoha määramisel hajaasustuses, kuid ei ole kirjeldatud, millisel juhul tingib see oleneb konkreetsest olukorrast ja asukohast. Kui elamupiirkond on antud tegevuse kavandamine detailplaneeringu koostamise kohustuse. olemasolev ja kõrvale tekib uus ettevõtlus, on õigustatud ettevõtte maa-ala 7.7. Ptk 3.3. Detailplaneeringu koostamise kohustuse loetelus lk 18 punktis 1 on tingimused osas selle lahendamine. Kui tegemist on uue arendatava ettevõtluse ja sõnastatud ebaselgelt. Detailplaneeringu kohustusega alad ja juhud on esitatud läbisegi. elamupiirkonnaga, võib see olla kokkuleppeline. Kui tootmine on olemas ja Küsimusi tekitab ka punktis 2 toodud tingimus. Kas detailplaneeringu koostamse kohustus elamuarendus uus, pigem elamumaa arvelt. Nende variantide kirjeldamine peaks laienema ka näiteks katastriüksuse jagamisel neljaks tootmisettevõtte katastriüksuseks? üldplaneeringus ei ole vajalik. Samuti ei selgu, mille alusel määratakse, et kavandatav tootmistegevus on olulise keskkonnamõjuga (punkt 3). 7.6. Ettepanekut arvestatakse. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 3.3. 7.8. Ptk 4. Lk 19 on kirjas, et „vähemalt 70% maa-alast peab vastama kasutusotstarbelt täiendatakse, et ohtliku ja suurõnnetusohuga ettevõtetega rajamine on üldplaneeringus esitatud juhtotstarbele“. Ei selgu, kas silmas on peetud kogu ala, millele on detailplaneeringu koostamise kohustusega. juhtotstarve määratud või konkreetseks tegevuseks kavandatud alast, mis võib olla oluliselt väiksem, sh ka üks krunt. Peatüki viimase lõigu lausest, kus käsitletakse, mille aluseks 7.7. Ettepanekut ei arvestata. Selgitame, et planeeringu kasutajale on käsitlus üldplaneeringuga määratud juhtotstarve on, tuleb eemaldada lauseosa „eriplaneeringute arusaadav ja rakendatav. Detailplaneeringu koostamise kohustuse seadmist 10 / 17  detailsete lahenduste koostamisel". Eriplaneeringu koostamise eesmärk ongi lahendada tootmisettevõtte katastriüksuse neljaks jagamisel ei pea vajalikuks, kuid olukordi, mida üldplaneeringu koostamisel ette ei osatud näha. täpsustame üldplaneeringu seletuskirja ptk 3.3, et kohalikul omavalitsusel on 7.9. Ptk 4.1. Lk 20 on antud uute elamukruntide vähimad suurused erinevate tiheasustusega vajadusel ja põhjendatud juhul õigus algatada detailplaneeringu koostamine haldusüksuste kaupa. Ebaselgeks jääb kas hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kuni 25% ka juhul, mida üldplaneering ega PlanS ei ole ette näinud. Olulise krundi pindalast kehtib kõigi nimetatud tiheasustusalade kohta? Kas osakaal võiks olla erinev keskkonnamõjuga tootmistegevuse määramisel lähtutakse Keskkonnamõju erineva suurusega kruntide puhul? hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. 7.10. Ptk 4.2. Lk 21 loetelu punktis 3 on mõeldud ilmselt uute ridaelamukruntide vähimat suurust 3000 m2. 7.8. Selgitame, et üldplaneeringu seletuskirja ptk 4 juba sisaldab, et 7.11. Ptk. 4.12. Lk 27 sõnastuse puhul on veekogu ehituskeeluvööndisse sademevee settetiigi või üldplaneeringuga määratud maa-alast. Vastav põhimõte kajastub ka PlanS. sademevee juhtme rajamine keelatud ilma detailplaneeringut koostamata. Otstarbekas on punkt Samas saab põhimõtet rakendada ka krundipõhiselt. Kuid kõrvalotstarvet ei üle vaadata ja üldplaneeringule kohaselt vajalikud tegevused ehituskeeluvööndis kirjeldada (vt pea rakendama ilmtingimata. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 4 eemaldatakse nt lk 46 tuletõrje veevõtukohtade rajamine). Kaaluda, mis veel vajab tehnovõrkude osas eriplaneeringut puudutav tekst ning täiendavalt (joonealuse märkusena) reguleerimist (nt paigutamise võimalused teede kaitsevööndis ja tee kehandis, sildadel- selgitatakse kuidas konkreetse arendussoovi korral maa-ala üldplaneeringu estakaadidel jms). üldistusastet arvestades piiritletakse. 7.12. Ptk 4.13. Lk 29 esimeses lõigus vajab täpsustamist, millisest taristust on jutt (teed vm tehnotaristu). 7.9. Selgitame, et kuna erinevusi tiheasustusega alade osas ei ole 7.13. Ptk. 5.3. Lk 34 Roheline võrgustik. Vaadata sisuliselt üle lause "tuleb igal juhul arvestada, eraldiseisvalt määratud, kehtib 25% nõue kõigil tiheasustusega aladel. et roheline võrgustik jääks toimima". Arvestamine igal juhul ei taga rohelise võrgustiku toimimist (võib ju ka selliselt lugeda). Toimimise tagavad selleks seatavad tingimused. 7.10. Jah, on mõeldud krunte. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.2 sõnastust Katastriüksuse miinimumsuuruse 2 ha puhul täpsustada tehnoehitiste osa selliselt, et lause ei täpsustatakse. oleks tõlgendatav tehnoehitiste ehitamise keeluna. 7.14. Ptk 5.5.1. Lk 37. Kaaluda Väärtusliku põllumajandusmaa peatüki täiendamist suunisega, et 7.11. Ettepanekut arvestatakse. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.12 päikeseparkide paigutamisel kaalutakse esmalt nende rajamist väheväärtuslikele (sh rikutud ja täiendatakse. kasutusest väljas) aladele. 7.15. Ptk 5.5.2. Lk 38 punktis 7 on kasutatud sõnastust: „ulatuslike päikeseparkide rajamine ei 7.12. Selgitame, et kuna tegemist on liikluse ja liiklust teenindava taristu ole üldjuhul lubatud“. Sisustamata on mõisted „ulatuslike“ ja „üldjuhul“. Kuidas ja mille alusel peatükiga, on mõeldud liikluse maaga seotud taristut. Samas tuleb ka teiste erandeid kaalutakse? Kas erandi tegemiseks on piisav omaniku taotlus või tuleb ka teisi tehnovõrkude täpsed asukohad täpsustada täpsemal planeerimisel või asukohti võrrelda ja kaaluda? Kaaluda sama tingimuse lisamist ka väärtusliku projekteerimistingimuste väljastamisel. Tehnoehitise rajamist võimaldava põllumajandusmaa peatükki. täpsustuse vajadusega arvestame. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.13 7.16. Ptk 5.5.2. Lk 39 Ilusad vaated. Ei selgu, kuidas tagatakse ilusate vaadete säilimine? täpsustatakse, et mõeldakse nii liikluseks kavandatud kui teisi (nt Millised on (näiteks raie jms) tingimused? tehnovõrgud vm) rajatisi. 7.17. Ptk 5.7. Lk 46 kaaluda sademevee ärajuhtimise käsitlemisel sademeveerajatiste kohta analoogsete tingimuste kirjeldamist nagu tuletõrje veevarustuse puhul. Vastasel korral on 7.13. Ettepanekut ei arvestata. See on üldpõhimõte, millest on lähtutud ja veekogu ehituskeeluvööndisse sademevee settetiigi või sademevee juhtme rajamine keelatud tuleb ka edaspidi erisuste rakendamisel (teatud tingimusi võib täpsustada ilma detailplaneeringut koostamata. täpsemal planeerimisel või projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda. 7.18. Ptk 5.8. Käsitletud ei ole ligipääsetavust ja kõiki kaasava liikumiskeskkonna põhimõtteid. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.3 täpsustatakse tehnoehitiste osa. Vajalik on peatüki täiendamine. 7.19. Ptk 5.10. Päikeseenergeetika käsitlemist peaks alustama sellest, kuhu on mõistlik neid 7.14. Selgitame, et vastav põhimõte kajastub üldplaneeringu seletuskirja ptk paigutada (katused, seinad, krunt) ning seejärel sõnastada kooskõlastamise vajadus. 5.10. Tingimuste dubleerimine ei ole ilmtingimata vajalik, kuid selguse Kooskõlastamise vajaduse tingimuste juures soovitame kaaluda, kas võimalikust peegeldusest huvides täiendame ka üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.5.1. vastava tulenevate häiringute osas on päikesepaneelide paigaldamisel elamualadele vajalik suunisega. kooskõlastus põhjapoolse või lõunapoolse naabriga. Lisaks jääb selgusetuks, millised (kui suured) on suuremad päikesepargid? Kas kõik, mis jääb mikro- ja väiketootmisest ülespoole? 7.15. Milline on ulatuslik päikesepark, jääb kohaliku omavalitsuse Kas suuremate päikeseparkide rajamise tingimuste seas on ka kaalutud detailplaneeringu kaalutlusotsuseks, kuna seda tuleb hinnata kohapõhiselt. koostamise kohustust? 7.20. Ptk 5.10. Maasoojussüsteemide puhul vajab nimetamist ka kaugus kõrghaljastusest, kuna a) 7.16. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.5.2 tingimust täpsustatakse, kuna torustiku rajamine kahjustab juuri ning b) maasoojuse tootmine muudab maapinna nõustume, et vaadete säilimine on seotud enamaga kui ehitiste maastiku soojusrežiimi oluliselt jahedamaks ja lühendab kasvuperioodi. Olenevalt valitud tehnoloogiast paigutamine. Samas selgitame, et asustuse ja maakasutuse suunamise ning võib see tähendada väiksemal krundil haljastuse raadamist. ehitustingimuste määramise põhimõtted toetavad samuti vaadete säilimist – 7.21. PlanS § 75 lõike 3 kohaselt võib üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu nt väljakujunenud asustusstruktuuri säilitamine, hajaasustusega alal 11 / 17  muutmiseks. Üldplaneeringu seletuskirjast ei selgu, kas vastav ettepanek tehakse. maatulundusmaa põllu- ja metsamajanduslik kasutus, sh väärtuslike 7.22. Lisaks juhime tähelepanu, et tekstis esines läbivalt erinevaid kirjavigu. Loodetavasti on põllumajandusmaade määramine ning nende metsastamise keelustamine jne. kavas enne vastuvõtmist teha ka keeletoimetus. Kõik need põhimõtted on olulised maastiku vaadeldavuse tagamiseks. 7.23. Selgitame ettevaatavalt, et üldplaneeringu järelevalve teostamisel on oluline, et Täiendavate tingimuste seadmine, sh raiete reguleerimine ei ole põhjendatud, üldplaneeringu materjalidest selguks üheselt mõistetavalt ja konkreetselt, kas üldplaneeringuga kuna arvestada tuleb ka rohevõrgustiku toimimiseks seatud tingimustega. tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja/või muutmiseks, millises ulatuses ning millised on kummalgi juhul põhjendused ja kaalutluse käik. Maakonnaplaneeringu 7.17. Ettepanekut arvestatakse. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.7 täpsustamise ja/või muutmise ettepaneku tegemise vajaduse selgudes palume võimalikult vara täiendatakse. alustada koostööd REHO talitusega, et ettepaneku sisulist külge saaks hinnata enne kui planeering on esitatud heakskiitmiseks. Ettepaneku kohta seisukoha võtmisel on REHO 7.18. Ettepanekut arvestatakse, kuid eraldi peatüki lisamine ei ole vajalik. talitusele, lisaks tekstilisele materjalile, aluseks ka üldplaneeringu temaatiline vektorkiht (või Üldplaneeringu seletuskirja ptk 2.2 liikuvuse osa täiendatakse, lisatakse kihid), mis ei pea vastama vormistusnõuete määrusele. viited kvaliteetse ruumi loome aluspõhimõtetele ja kõiki kaasava elukeskkonna kavandamise ja loomise põhimõttele. 7.19. Ettepanekut arvestatakse. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.10 päikeseenergia osa täpsustatakse. Samas selgitame, et kuna päikesepaneelide paigaldamisele oma majapidamise ja/või ettevõtluse tarbeks piiranguid ei seatud (nt tingimust, et lubatakse üksnes hoonetele ja maapinnale ei lubata), siis ei peetud vajalikuks loetelu välja tuua. Selguse huvides seletuskirja tekstiosa siiski täpsustatakse. Detailplaneeringu koostamise nõuet ei ole seatud ja selle seadmist ei pea vajalikuks, kuid SK ptk 3.3 täpsustatakse, et kohalikul omavalitsusel on vajadusel ja põhjendatud juhul õigus algatada DP koostamine aladel ja juhul, mida PlanS ja üldplaneering ette ei ole näinud. 7.20. Ettepanekut arvestatakse. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.10 täpsustatakse. 7.21. Ettepanekut arvestatakse. Üldplaneeringu seletuskirja lisatakse peatükk, kus tuuakse välja Harju maakonnaplaneering 2030+ täpsustamine. 7.22. Kirjavead likvideeritakse. 7.23. Võtame info teadmiseks. 8. Eleri Lopp-Valdma 8.1. Esitasime 26.02.2020 üldplaneeringule täiendavad ettepanekud ning saime 24.04.2020 kirja, 8.1. Kuna planeeringu koostajad ei ole metsanduse eksperdid, on vastuses 27.05.2020 kus on mõningate meie ettepanekute osas antud konkreetsed vastused, kuid enamiku puhul, mis välja toodud üldised kaalutlused. Kose Vallavalitsus on kõikidele (reg 28.05.2020 nr 7-1.2/650-8) puudutab raiepiiranguid, ei ole me tagasisidet saanud. Soovime seda siiski saada. Reeglina ettepanekutele vastanud. Lisaks on teema olnud täiendavalt arutlusel kasutavad omavalitsused ettepanekutele tagasiside andmisel tabeli formaati, kus tuuakse välja, Rahandusministeeriumi poolt korraldatud metsanduse teemalisel ümarlaual Arvamus allkirjastatud arvamuse milliseid ettepanekuid arvestati, milliseid mitte, ning ka vastav põhjendus. Selline formaat 07.05.2020, mille materjalid on kättesaadavad esitaja poolt 28.05.2020 ning sobiks ka tagasiside saamiseks meile. https://planeerimine.ee/2020/06/uldplaneeringu-metsa-umarlaud-oluline-on- 28.05.2020 saadetud ka valda ehk 8.2. Me ei nõustu sellega, et Kose vald taandab end riigimetsaga seonduvate küsimuste kommunikatsioon/. Ümarlaual rõhutas Riigimetsa Majandamise Keskus, et arvamust ei esitatud reaalselt 30 lahendamisest ning annab kogu otsustamisõiguse nö KAH alade tüüptingimustel RMK kätte. konkreetsete raieviiside ja numbriliste piirangute seadmine ei pruugi olla päeva jooksul kirja saamisest Üldplaneering on see protsess, kus peavad saama oma huvide järgi avalikku ruumi kujundada õigustatud, üldplaneeringus on oluline üldise eesmärgi ja põhimõtete arvates, kuid lisame tabelisse ning ka omavalitsus ja selle elanikud. RMK metsamajandamise kavade koostamisele peab eelnema määramine. Keskkonnaministeerium tõi välja, et metsaseadus sisaldab juba anname valla poolse seisukoha. selgelt läbimõeldud nägemus metsade kasutusest üldplaneeringu tasandil, sellest ei tohi vald hulgaliselt piiranguid. Iga kohalik omavalitsus korraldab planeeringu konfliktihirmu tõttu loobuda. Vajadusele ja võimalusele teha valla jaoks olulised metsade menetlemist iseseisvalt ning valib selleks sobiva vormi (Haldusmenetluse kasutust puudutavad otsused üldplaneeringus on mitmel puhul viidanud rahandusministeeriumi seadus § 5 lg 1). planeeringute osakonna ekspert Andres Levald. Ühtlasi on peatükis „Metsad“ seatud tingimused valdavalt nii üldsõnalised, et neid ei ole ka kõige parema tahtmise juures võimalik 8.2. Selgitame, et tugineme vastuses Rahandusministeeriumi planeeringute hiljem reaalselt rakendada. Üks konkreetsemaid, RMK poolt pakutud 100 m langi laiuse osakonna nõuniku A. Levaldi ettekandele Rahandusministeeriumi poolt tingimus eeldab suurepindalalise lageraie lubamist, kuid sellega me ei nõustu. Kokkuvõtvalt korraldatud metsa ümarlaual (07.05.2020, materjalid on kättesaadavad 12 / 17  teeme ettepaneku avada metsade kasutuse teema laiemaks aruteluks Kose valla kogukondadega aadressil https://planeerimine.ee/2020/06/uldplaneeringu-metsa-umarlaud- ning leida meie vallale sobivad lahendused, mitte võtta automaatselt üle RMK poolt ette seatud oluline-on-kommunikatsioon/). A. Levald tõi välja, et ruumiline tingimusi. planeerimine (üldplaneering planeerimisseaduse alusel) ja 8.3. Teeme ettepaneku vaadata üle KÕIK üldplaneeringus kehtestatavad piirangud ning määratleda metsamajanduslike tööde planeerimine (metsamajanduskava koostamine need võimalikult konkreetselt. metsaseaduse alusel) on kaks erinevat planeerimist, mis on põimunud nii, et 8.4. KSH aruande järeldused on põhjendamatult optimistlikud. Meie hinnangul on praeguses seisus osapooled ei hooma enam kummagi algupärast eesmärki, õiguseid ja KSH ja planeering algusjärgus töödokumendid, mis vajavad veel kõvasti panustamist nii valla, kohustusi või millised mõisted on kummagi puhul asjakohased. Vaid tosina planeerijate, mõju hindajate kui ka kogukonna poolt. Kokkuvõtvalt jääme 26.02.2020 esitatud aastaga on täielikult muutunud metsaseaduses nii metsa kasutamise täiendavate ettepanekute juurde ning soovime asuda vallaga nende üle läbirääkimistesse. eesmärkide kui ka metsakategooriate ja metsa kasutamise viiside loendid, 8.5. LK 34-35 pole kirjutatud seosest metsade ja veekvaliteedi vahel. Teeme ettepaneku, et kadunud on nende määramise võimalus planeeringuga. Metsamajanduslik metsade majandamisel võtta arvesse raie mõju veekvaliteedile. planeerimine ei saa asendada ruumilist planeerimist ega täita ruumilise 8.6. Tabel 4.1.3-2 Paunküla loodusala. Kirjutatud, et meetmete seadmise vajadus puudub. planeerimise ülesandeid. Nii ka vastupidi. Endiselt tuleb silmas pidada, et Teadaolevalt planeeritakse Kose vallas Natura ala kõrvale kaevandust. Kas see tagab Natura vastavalt metsaseadusele (par 231) saab metsade majandamisele tingimusi 2000 ala soodsa seisundi ? seada vaid maaomaniku nõusolekul. Vastav säte on teravdatud tähelepanu all 8.7. Kaart LISA 1. Mille alusel on see koostatud ? ka hetkel käimasolevas planeerimisseaduse muutmise protsessis, kuid hetkel 8.8. Peatükk 6. Müra. Sinna sisse võiks lisada, et kui lasketiirud häirivad elanike rahu siis tuleb see ei luba õigusruum ilma nõusolekuta kitsendusi seada. keelata. 8.9. 5.5.1 nõue põllumeestele, et põllumaa peaks olema rohkem liigendatud, mosaiikne, et lindudel 8.3. Ettepanekut ei arvestata. Üldplaneeringuga määratud piirangud on Kose ja loomadel oleks kuskil pesitseda ja olla. Näiteks jätta ribad põldude vahele, saarekesed jne. Vallavalitsuse jaoks piisavas täpsusastmes arvestades planeeringu pika- Viimaste aastate trend on, et ka neid on raiuma hakatud. ajalist iseloomu. Üldplaneeringus peab iga piirang olema põhjendatud ja 8.10. Ettepanek täpsustada lõiku “Ilusad vaated”. Mida see konkreetselt tähendab, mis Kose valla piirangud-tingimused peavad rahuldama laiemat gruppi. Kose Vallavalitsus üldplaneering teeb, et ilusad vaated säiliksid ? on seisukohal, et kitsendused on põhjendatud ja mingit eraldi konkreetsust ei 8.11. Ettepanek täiendada lõiku : “Tiheasustusega alade arendamist toetab juba olemasolev ja vaja. toimiv sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur, mille väljaarendamine naaberaladega seotult on nii majanduslikult otstarbekas kui keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud.” Mida tähendab siin 8.4. Ei nõustu Teie arvamusega. KSH ülesanne on hinnata üldplaneeringu põhjendatus ? elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Olulist negatiivset mõju 8.12. ÜP on kirjutatud: “Pärandkultuurobjektide andmete kogumisega tegeleb Riigimetsa üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne. Planeering ei saa ega tohi olla Majandamise Keskus (RMK) eesmärgiga unustuste hõlma vajunud kultuurimärgid uuesti piirangute seadmise soovile üles ehitatud dokument vaid ruumilist arengut tähelepanu alla tuua.” Kes andis RMK-le selle ülesande? Siia lisada täpsustus, et suunav ja võimalusi andev dokument, millest on võimalik ehitusõiguse pärandkultuuri andmete kogumisega tegelevad ka kohalikud MTÜd, näiteks Kose valla määramisel lähtuda. Kindlasti ei ole tegemist algusjärgus dokumentidega, Loodusselts. seda kinnitab ka edukas kooskõlastusring, kus hetkeseisuga on kõik 8.13. “Kaitstavaid loodusobjekte leidub vallas kokku 101 km2 ulatuses ja need moodustavad pea kooskõlastajad andnud oma kooskõlastuse, neis valdavalt märkusteta. KSH 19% valla territooriumist. “Kui palju aga on valla pindalast kogu kaitstav ala? Kui Euroopa aruande on koostanud pädevad isikud. direktiividega peaks igas riigis see nr olema 30 % siis võiks ka valla planeeringutega see olla 30 %. Ettepanek on võtta kohaliku kaitse alla vähemalt 30 % valla maast. 8.5. Selgitame, et KSH ekspertrühm on hinnanud üldplaneeringuga 8.14. Täiendada Skeem 5.3-1. Kose valla ja lähipiirkonna rohelise võrgustiku kavandatu elluviimisel kaasnevat olulist keskkonnamõju. Kuna struktuurelementide paiknemine. Puuduvad Rohevõrgustiku tugialad ja koridorid loomadele üldplaneeringut ei saa võrdsustada metsamajanduskavaga, siis ei ole peetud olulistes kohtades: Silmsi küla, Kõue-Vahetüki-Nutu, Kõue-Sääsküla, Puusepa-Leistu, Habaja- metsade majandamise ja vee kvaliteedi vahelist seost planeeringu eesmärgist Äksi-Lööra, Sõmeru-Raveliku. lähtuvalt oluliseks. 8.15. Rohevõrgustiku piirjooned on väga suvaliselt tõmmatud. Osades kohtades läheb keset maja või hoovi. Kas üldse on süvenetud? 8.6. Selgitame, et kaevanduse planeerimisel tuleb läbi viia keskkonnamõju 8.16. Määratleda peatükis 5.5.2. väärtusliku maastiku täpsemad piirjooned ja lisada täpsemad eelhinnang (suurema kui 25ha pealmaakaevanduse puhul automaatselt tingimused, mida seal tohib ja ei tohi. Lisada raietöödele piirangud ja kaevandustele. Miks pole keskkonnamõju hindamine), selle raames selgitatakse välja ka potentsiaalne väärtuslikud maastikud Laukasoo, Pala küla, Saarnakõrve, Kose piirkonna allika alad ja kaasnev mõju lähedalasuvatele loodusväärtustele. väärtuslike muldadega metsad jne jne. 8.17. Kas Kose vald ei soovi raiete planeerimisel seada kriteeriumit, et metsa väljavedu toimuks 8.7. Arvestades RMK poolt majandatavate riigimetsade paiknemist, ainult kuiva ja külmunud teepinna puhul? tiheasustusega alade paiknemist, metsade rekreatiivset iseloomu, asula kaitse tuule, müra jne eest. 8.8. Selgitame, et lasketiiru rajamist üldplaneeringuga ei planeerita. On 13 / 17  olemasolev laskepaik, kus tuleb järgida õigusakte ja kavandatavast tegevusest teavitama lähialade elanikke ja maa-alade kasutajaid. 8.9. Ettepanekut ei arvestata. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.3 juba sisaldab tingimust, et säilitada põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis. Selle tingimuse karmistamist ei pea vajalikuks. 8.10. Ettepanekut arvestatakse. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.5.2 tingimust täpsustatakse, kuna nõustume, et vaadete säilimine on seotud enamaga kui ehitiste maastiku paigutamine. Samas selgitame, et asustuse ja maakasutuse suunamise ning ehitustingimuste määramise põhimõtted toetavad samuti vaadete säilimist – nt väljakujunenud asustusstruktuuri säilitamine, hajaasustusega alal maatulundusmaa põllu- ja metsamajanduslik kasutus, sh väärtuslike põllumajandusmaade määramine ning nende metsastamise keelustamine jne. Kõik need põhimõtted on olulised maastiku vaadeldavuse tagamiseks. Täiendavate tingimuste seadmine, sh raiete reguleerimine ei ole põhjendatud, kuna arvestada tuleb ka rohevõrgustiku toimimiseks seatud tingimustega. 8.11. Ettepanekut arvestatakse. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 3.1. täiendatakse, et keskkonnakaitseliselt põhjendatum tähendab nt keskkonnakaitse eesmärgil arendusalade liitmist ühisvõrkudega. 8.12. Selgitame, et RMK esindaja selgituste kohaselt on RMK suurima maaomanikuna selle vabatahtlikult võtnud enda ülesandeks. Koostöös Maa- ametiga korraldatakse vastava kaardikihi koostamist. Sellest tulenevalt ongi RMK jätkuvalt tegelenud uute laekuvate andmete registreerimisega. Pärandkultuuriobjektide infot on võimalik edastada RMK kodulehe kaudu https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur/milleks-mulle- parandkultuur/anna-teada-objektist. 8.13. Ettepanekut ei arvestata. 19% valla territooriumist jääb kaitsealuste loodusobjektide alla, so on looduskaitseliselt kaitstav. Sama on ka üle- Eestiliselt kaitstavate alade osatähtsus. Kaitse alla võtmine ei peaks toimuma protsendi täitmiseks vaid sisulistest eesmärkidest lähtuvalt, põhinedes liikide või kohtade ohustatusel. 8.14. Ettepanekut ei arvestata. Eksperdid on rohevõrgustiku üle vaadanud ning sidusus ja toimivus on tagatud. 8.15. Selgitame, et üldplaneeringu mõõtkavas ei vaadelda rohevõrgustikku üksiku majapidamise väljalõikamise täpsusega. Rohevõrgustik toimib ka olemasolevas rohevõrgustikus, nt on ka Kolu ökodukti juures rohekoridoris majapidamised. Üldplaneeringu täpsusastmest tulenevalt on oluline tiheasustusega alade planeerimine, millega kaasneb/võib kaasneda rohevõrgustiku läbilõikamine. 8.16. Ettepanekut ei arvestata. Väärtuslikele maastikele on seatud erinevaid 14 / 17  huvisid (nt maamajapidamiste ja ettevõtluse võimaldamine lisaks loodusväärtuste säilimisele) tasakaalustades piisavad tingimused. Tegemist on väärtuste kogumiga, mille kaitsmine ei eelda ranget kaitserezhiimi ja ei ole ülemuslik õigusaktidest (nt Maapõueseadus). Tuginedes väärtuste kirjeldustele, korrigeerime Paunküla ja Tuhala väärtusliku maastiku piire. 8.17. Palun kirjeldada, millised on väärtused, mida nende alade puhul kaitsta tuleb ning põhjendada, miks seatud maakasutus- ja ehitustingimused seda ei taga? Kose Vallavalitsus on seisukohal, et metsa väljaveoga seonduv on siiski metsa omaniku ja metsa väljavedu teostava isiku/ettevõtte omavaheline kokkulepe. Kõiki asjaolusid ei saa üldplaneeringuga reguleerida. Mõistlik on ikkagi lähtuda heast väljakujunenud tavast. 9. Riigimetsa Majandamise Keskus 9.1. Tutvusime Kose valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande 9.1. Ettepanekut arvestatakse, kuid välja arvatud punkt 2 (kokkuleppel RMK 27.05.2020 nr 3-1.1/252-2 eelnõu materjalidega ning teeme omalt poolt ettepaneku sõnastada ümber üldplaneeringu Ida-Harjumaa metsaülemaga, 17.06.2020). (reg 28.05.2020 nr 7-1.2/650-9) seletuskirja peatükk 5.4. „Metsad“ alljärgnevalt: Metsade majandamisel arvestada Eesti Metsaseltsi eestvedamisel loodud Metsa Majandamise 9.2. Ettepanekut arvestatakse. Hea Tava reegleid. Kõrgema puhkeväärtusega metsad on eelkõige tiheasustusega alal ja tiheasustusega ala lähialal asuvad riigimetsad. Nende metsade majandamisel lageraie 9.3. Ettepanekut arvestatakse. tegemisel langi suuruse määramisel arvestada vajadusega tagada asula või ehitiste kaitse õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamisega või 9.4. Kose Vallavalitsus kohtus Riigimetsa Majandamise Keskuse Ida- metsatulekahju leviku tõkestamisega. Kõrgema puhkeväärtusega riigimetsa raiete Harjumaa metsaülem A. Kevvai`ga 17.06.2020. Kohtumisel täpsustati planeerimisel tuleb järgida alljärgnevaid põhimõtteid: tiheasustusega alade lähialadel asula kaitseks ja osaliselt puhkefunktsiooni 1. RMK-l koostada koostöös kohaliku omavalitusega metsa majandamise kavad, arvestades kandvate metsa-alade ulatust ja paiknemist. Asula kaitseks ja metsade olemit, nende kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele planeeritavat metsade puhkefunktsiooni täitvate metsa-alade piirid vaadati koos üle ning olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis; määratakse konkreetsemalt. Välja jäeti: Habaja tiheasustusega alast idas asuv 2. lubatud on kõik raieliigid; liigniiske ala; Oru tiheasustusega alast põhjas asuv ala, kuna tiheasustusega 3. turberaieid eelistatakse lageraiele juhul, kui see tagab uue metsa väljakasvatamise; ala ja riigimetsa vahele jääb eraisikule kuuluv metsamaa; Kose-Uuemõisa 4. raielangid sobitatakse maastikku vältides suurte avatud vaadete tekkimist; tiheasustusega alast edelas asuv ala, kuna see jääb tiheasustusega alast 5. raieviis valitakse sõltuvalt metsa kasvutingimustest ja samaväärse metsa uuendamise kaugele ja lähialal asuvad riigimetsad on asula kaitseks ja puhkeväärtusena võimalustest raiealal; olulisemad; osa Kose-Uuemõisa tiheasustusega alast kaguosas asuvast alast, 6. raieid alustatakse metsast, mis on vanemad või mille tervislik seisund on halb; kuna neid puhkemetsana ei kasutata. Ühtse tervikuna määrati asula kaitseks 7. lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid; ja kõrge puhkeväärtusega metsaks 33702:002:0588. Vastavad kihid 8. lageraie puhul jälgitakse selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alustata lageraiega esitatakse digitaalselt RMK-le üldplaneeringu kehtestamise järgselt nendega enne, kui kõrval oleval langil kasvab ca 1 meetri kõrgune noor mets; arvestamiseks. 9. teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20-70 tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe; 10. raie tagajärjed (okste äravedu, rikutud teede ja pinnaste taastamine) likvideeritakse raie tegija poolt võimalikult kiiresti; 11. uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet; 12. noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele; 13. eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi. Tiheasustusega alal asuval looduslikul haljasmaal, haljasala ja parkmetsa maa-alal ning puhke- ja virgestuse maa-alal asuval metsamaal tuleb raietegevust planeerida selliselt, et alal oleks tagatud kaugemas tulevikus erivanuseliste puistute kogum. Selleks planeeritakse koostöös kohaliku kogukonnaga maastikku sobituvate raiealade tekitamist puistute uuendamiseks. Raie kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist. Tiheasustusega ala lähialal asuvad puhkeväärtusega ja asula kaitseks vajalikud RMK metsaalad on esitatud skeemidena seletuskirja lisas 1. Riigimetsa alasid võidakse kasutada riigikaitse väljaõppe korraldamiseks. Väljaõppe toimumise ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra 15 / 17  leviku võimaluse ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. Väljaõppe korraldaja kohustub teavitama kavandatavast tegevusest lähialade elanikke ja metsa-alade kasutajaid, et tagada ohutus. 9.2. Lisame siinjuures, et lageraielangile 100 m laiuse piirangu (samuti pindala piirangu) seadmine ei ole RMK hinnangul mõistlik. See piirab oluliselt metsade puistupõhist majandamist ja maastikulist planeerimist. Kindlasti ei saa olla siinjuures argumendiks metsade puhkeväärtuse säilivus ja ka puuseemnete leviku ulatus, sest RMK istutab valdavalt kõigile uuendusraiealadele uue metsa. 9.3. Samuti ei pea RMK mõistlikuks uuendusraie puhul turberaie eelistamise ettenägemist. Eelkõige tuleks tagada tingimused uue metsapõlve kasvamiseks ja väljakasvatamiseks. Palume eelnimetatud piirangud üldplaneeringus mitte ette näha. 9.4. Üldplaneeringu seletuskirja lisa 1 „Puhkeväärtusega ja asula kaitseks vajalikud riigimetsa alad tiheasustusega ala lähedal“ osas on RMK arvamusel, et kõik kajastatud alad ei oma olulist puhkeväärtuslikku ja asula kaitse funktsiooni. Teeme ettepaneku jätta valimist välja Ravila aleviku pool asuv metsaosa, Kose-Risti ümbruse metsad, Habaja aleviku ümbruse mets ja Oru küla metsaala. Samuti võiks kaaluda Kose-Uuemõisa ümbruse väärtusliku metsaala vähendamist. Sellel teemal oleme valmis Teie poolt pakutud ajal ja kohas tulema täiendavaid selgitusi andma. 10. Urve Mäenurm 10.1. Jään kindlaks eelneva avaldusega esitatud parandusettepanekute juurde Sõbra ja Kuldvihma 10.1. Ettepanekut ei arvestata. Sõbra kinnistule (katastritunnus 27.05.2020 kinnistu kohta. 33701:004:0495) juhtotstarbe määramise osas ei ole Kose Vallavalitsuse (reg 28.05.2020 nr 7-1.2/650-10) 10.2. Viimase eelnõu plaani sain alles 26. mai 2020, selle kohta tekkis palju küsimusi. Seoses seisukoht muutunud. Seisukoha esitasime 27.01.2020 kirjaga nr 7-1.2/28-1 ja koroona kriisiga palun pikendada eelnõuga ja materjalidega tutvumise aega. 25.03.2020 kirjaga nr 7-1.2/28-3. Kui seame üldplaneeringuga kinnistule ÄT juhtotstarbe, rakendame kinnistule ehitusõiguse määramisel detailplaneeringu koostamise kohustuse. Rõhutame veelkord, et ehitusõiguse määramine läbi detailplaneeringu koostamise on palju ajakulukam ja kallim, kui ehitusõiguse määramine läbi projekteerimistingimuste, mida koostamisel olev üldplaneering aga antud juhul Sõbra kinnistul võimaldab. Kuldvihma kinnistu (katastritunnus 33701:004:0497) arvasime väärtusliku põllumajandusmaa koosseisust välja, arvestades seda, et kinnistul kasvavad elujõulised kadakad, mis välistavad põllu kasutamise põllumajandusmaana. Kuldvihma kinnistu hõlmamine tiheasutusala koosseisu ei ole jätkuvalt põhjendatud. 10.2. Ettepanekut ei arvestata. Materjalid edastati arvamuse andmiseks isikule 27.04.2020 kirjaga nr 7-1.2/650. Kuu aja jooksul ei helistatud ega esitatud e-kirja, et materjale ei ole võimalik saadetud lingilt avada. Arvamuse esitamise tähtaja pikendamine ei ole vajalik ega põhjendatud, kuna pärast üldplaneeringu vastuvõtmist korraldatakse üldplaneeringu avalik väljapanek ning siis on taas kõigil, sh puudutatud isikutel ja asutustel, võimalus arvamust avaldada. 11. OÜ Oru Tilt 11.1. Oru Tilt OÜ jääb kindlaks oma eelneva avaldusega esitatud soovidega, et Kartulihoidla 11.1. Ettepanekut ei arvestata. Kartulihoidla kinnistu asub Tade külas 27.05.2020 kinnistu sihtotstarve oleks ÄT. hajaasustusega alal. Hajaasustusega alal üldjuhul maakasutuse juhtotstarvet (reg 28.05.2020 nr 7-1.2/650-11) 11.2. Kuna viimase eelnõu plaani saime alles 26. mai 2020 siis on ettepanek ka seoses koroona ei määrata, kuid äri- ja tootmistegevus on lubatud ptk 3.2. määratud kriisiga pikendada eelnõuga tutvumise aega. tingimustel. Vajadus Kartulihoidla kinnistu määramiseks äri- ja tootmismaa juhtotstarbega maa-alaks puudub, kuna üldplaneering maaüksusel ettevõtlust ei takista. Üldplaneeringuga ei määrata katastriüksuse sihtostarvet ega lahendata hajaasutuses kinnistupõhist maakasutust. Üldplaneeringuga määratakse maakasutuse juhtotstarve tiheasustusaladel ning aladel, kus seatakse detailplaneeringu koostamise kohustus. Kartulihoidla kinnistu jääb tiheasutusalast välja, mistõttu juhtostarvet ei määrata. Ehitamine toimub 16 / 17  vastavalt hajaasutuses sätestatud tingimustele. Ehitamine toimub vastavalt hajaasutuses sätestatud tingimustele, muuhulgas on tingimustele vastavalt võimaldatud ka äri- ja tootmismaa arendamine. 11.2. Ettepanekut ei arvestata. Materjalid edastati arvamuse andmiseks ettevõttele 27.04.2020 kirjaga nr 7-1.2/650. Kuu aja jooksul ei helistatud ega esitatud e-kirja, et materjale ei ole võimalik saadetud lingilt avada. Arvamuse esitamise tähtaja pikendamine ei ole vajalik ega põhjendatud, kuna pärast üldplaneeringu vastuvõtmist korraldatakse üldplaneeringu avalik väljapanek ning siis on taas kõigil, sh puudutatud isikutel ja asutustel, võimalus arvamust avaldada. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt esitatakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust. PlanS § 85 lõike 2 kohaselt kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti. PlanS § 85 lõike 3 kohaselt kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga, loetakse üldplaneering kooskõlastatuks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust. Tabel vormistatud 13.07.2020. Täiendused, täpsustused, korrektuurid tehakse materjalides enne KSH aruande vastavaks tunnistamist ja enne üldplaneeringu vastuvõtmist. 17 / 17