Jaama tn 2 detailplaneeringu kooskõlastamine

11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee  TINGMÄRGID 11 DETAILPLANEERINGUGA ALA PIIR 30 0 KINNISOMANDI PIIR La MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR ge PERSPEKTIIVNE KRUNDI PIIR di -A PLANEERITAV HOONESTUSALA ru KAUPLUSE JA LAOHOONE VÕIMALIK ASUKOHT L 100% kü 2 la TANKLA JA AUTOPESULA VÕIMALIK ASUKOHT - - - -P OLEMASOLEV SÕIDUTEE - en PLANEERITAV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE Ä 100% 1623 m² P- P- in gi PERSPEKTIIVNE VÄLJASÕIT 1 12 m 2000 m² 3 te PLANEERITUD JALAKÄIJATE ALA 2K e OLEMASOLEV JALAKÄIJATE ALA 8700 m² P0 P54 PERSPEKTIIVNE JALAKÄIJATE ALA PLANEERITAV HALJASALA ee PERSPEKTIIVNE HALJASALA PLANEERITAV KÕRGHALJASTUS e t MAANTEE KAITSEVÖÖND 50M i i v n PERSPEKTIIVNE TEE KAITSEVÖÖND 30M kt LOK K JUURDEPÄÄS MOODUSTATAVALE KRUNDILE rs pe IM MU TUSP TEHNOVÕRGU SERVITUUT ELEKTRIVÕRGU SERVITUUT Pe ÜHENDUSPUNKT VEETORUSTIKUGA ÜHENDUSPUNKT SIDEVÕRGUGA 30M KAITS EVÖÖND E TEE SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES K T I IV N PERSPE KÕRGUS 1 MEETRITES EHITISE- HOONETE SUURIM ALUNE ARV KORRUSE- PIND KRUNDIL LISUS KRUNDI SUURUS Pn Pn PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES EHITISEALUNE PIND 14,0 MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD 15,0 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD KANALISATSIOONI TORUSTIK VEETORUSTIK SIDEKAABLID MADALPINGE KAABEL 25,5 JAOTUSKILP 36.39 36.39 PLANEERITAVAD TEHNOVÕRGUD 34.60 34.47 VEETRASS 8,0 KANALISATSIOONITRASS S1 4,0 S1 SIDEKANALISATSIOONITRASS S1 150,0 W1 MADALPINGE MAAKAABEL ELEKTRIVÕRGU LIITUMISKILP PLANEERITUD PARKLAST KOGUTUD SADEMETE SADEMEVEE KANALISATSIOONITRASS PLANEERITUD HOONETE KATUSTELT KOGUTUD SADEMETE SADEMEVEE KANALISATSIOONITRASS ÕLI- JA LIIVAPÜÜDUR PARKLA SADEMEVEE SUUND ÕLI- JA LIIVAPÜÜDURISSE W1 IMMUTUSPLOKI VÕIMALIK ASUKOHT TULETÕRJEHÜDRANDI RAADIUS 150m KRUNDI POS 1 LIITUMISPUNKTID 1 1 36.39 34.47 MAAPINNA ABS KAEVU PÕHJA ABS Vee- ja kanalisatsioonitrassiga, sidekanalisatsioonitrassiga W1 NÄHT KRUNDI POS 1 LIITUMISPUNKT Elektrivõrguga 36.08 34.17 A W1 OLEMASOLEV TULETÕRJEHÜDRANT VUSK ÜHENDUSPUNKT KANALISATSIOONITORUSTIKUGA MAANTEE KA OLMN W1 URK W1 ITSEVÖÖND LÕIGE 1-1 10X1 KRUNDI PIIR KRUNDI PIIR W1 20M ÜHENDUSPUNKT ELEKTRIVÕRGUGA olemasolevast jaotuskilbist nr. 43833JK 30M W1 W1 K,V K1 S S K 0,5m 0,7m 0,5m 0,3m 1,0m 1,7m 5,1m 6,0m 1,6m 2,6 1,0m 6,8m 6,0m 6,2m MÄRKUSED: 1. Topo-geodeetilise alusplaani koostas Geodeesia 24 OÜ 03.04.2017, töö nr. 1411-17; 1,0m 19,0m 2. Detailplaneeringu tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse tehnovõrgu valdaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel koostatud ehitusprojektiga. Arhitekt K.Kokk AE ALD LE ÕE K LA Töö nr.328 K Olemasolev kanalisatsioonitoru V Olemasolev veetoru DP K1 Planeeritav kanalisatsioonitrass Projektijuht A.Anton AAMA T 2 KI IST DETAILPLA EE I G M 1:500 S Olemasolev sidekaabli trass W1 Planeeritav madalpingekaabli trass 21.01.2020 Tehnik K.Kuus TE Õ K DE K DPLAA AS-05  Rae Vallavalitsus Teie 01.07.2020 nr 6-1/5907 [email protected] Aruküla tee 9 Meie 16.07.2020 nr 15-2/20/30640-2 Jüri alevik, Rae vald, 75301, Harju maakond Jaama tn 2 detailplaneeringu kooskõlastamine märkusega Olete taotlenud Maanteeametilt kooskõlastust Jaama tn 2 detailplaneeringule (katastritunnus 65301:001:4746, edaspidi planeering). Detailplaneeringu jagatakse olemasolevast maatulundusmaa ärimaa– ja transpordimaa sihtotstarbelised kinnistud, määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendatakse juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kooskõlastame planeeringu järgmise märkusega. - Kinnistule on kavandatud nn perspektiivne juurdepääs perspektiivsele avalikule teele. Palume arvestada sellega, et tulenevalt maanteede projekteerimisnormidest ei pruugi olla võimalik rajada riigitee ja perspektiivse tee liiklussõlmele suhteliselt lähedale teist mahasõitu või teha sealt kõiki pöördeid. Juurdepääs kinnistule on tagatud riigitee nr 11301 Lagedi tee mahasõidu kaudu ning teise mahasõidu rajamise võimalikkus selgub perspektiivse tee ehitusprojekti koostamise käigus. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Maanteeametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Maanteeametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Maanteeametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: - Seletuskiri [DP_Rae_Jaama 2_seletuskiri_03.03.20.docx] - Asendiplaan [DP_Rae_Jaama 2_AS-04_Põhijoonis.pdf] - Tehnovõrkude asendiplaan [DP_Rae_Jaama 2_AS-05_Tehnovõrkude_koondplaan _594x460mm.pdf] Hans Keskrand 59819102 [email protected] 2 (2)  Töö nr 328 Harjumaa, Rae vald ÜLEJÕE KÜLA JAAMA TN 2 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING TELLIJA: Rae Vallavalitsus Aruküla tee 9 75301 Jüri alevik Harjumaa HUVITATUD ISIK: Osaühing Venma VT (äriregistri kood 10110043) Õunapuu pst 47, 74117 Maardu Sergei Sudarev, juhatuse liige tel: +372 513 1187 e-mail: [email protected] PROJEKTEERIJA : Optimal Projekt OÜ (äriregistrikood 11213515) MTR reg. nr EEP000601 Keemia tn 4, 10616 Tallinn ARHITEKT: Ive Punger PROJEKTIJUHT: Arno Anton tel: +372 56 983 389 e-mail: [email protected] Tallinn 2020  Ülejõe küla Jaama tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering KÖITE KOOSSEIS: I MENETLUSDOKUMENDID II SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ......................................................................................... 4 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ...................................... 4 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................................................. 5 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ..................................................................................... 5 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus................................................................................... 5 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus.................................................... 5 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud........................................................................................... 6 3.5. Olemasolev tehnovarustus ......................................................................................................... 6 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond .............................................................................................. 6 3.7. Kehtivad piirangud ...................................................................................................................... 6 4. PLANEERINGU ETTEPANEK .......................................................................................................... 6 4.1. Krundijaotus ja krundi ehitusõigus .............................................................................................. 6 4.2. Ehitiste arhitektuurinõuded ......................................................................................................... 7 4.2.1. Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned ................................................................................. 7 4.3. Piirded ja nähtavuskolmnurgad................................................................................................... 7 4.4. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus......................................................................... 7 4.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtted.............................................................................................. 8 4.6. Keskkonnakaitse ........................................................................................................................ 8 4.6.1. Põhjavee kaitse .................................................................................................................... 9 4.6.2. Radooniriski vähendamise võimalused ................................................................................ 9 4.7. Tuleohutusnõuded ...................................................................................................................... 9 4.8. Servituutide vajaduse määramine ............................................................................................. 10 4.9. Tehnovõrkude lahendus ........................................................................................................... 10 4.9.1. Veevarustus ja kanalisatsioon ............................................................................................ 10 4.9.2. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine.............................................................. 11 4.9.3. Elektrivarustus ................................................................................................................... 11 4.9.4. Sidevarustus ...................................................................................................................... 12 4.9.5. Soojavarustus .................................................................................................................... 12 4.9.6. Tänavavalgustus ................................................................................................................ 12 4.10. Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded ...................................................................................... 12 4.11. Planeeringuala tehnilised näitajad .......................................................................................... 12 5. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ............................................................................ 12 III LISAD Tehnilised tingimused:  Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni poolt 05.11.2019. a väljastatud tehnilised tingimused nr 336685;  Maanteeameti seisukohad 05.11.2019. a nr 15-2/19/45757-2 Ülejõe küla Jaama tn 2 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks;  AS ELVESO 13.11.2019. a tehnilised tingimused nr VK-TT 209;  Telia Eesti AS poolt 28.11.2019 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 33101173. 2  Ülejõe küla Jaama tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering Teostatud uuringud:  geodeetiline alusplaan M=1:500 on mõõdistatud Geodeesia 24 OÜ poolt 03.04.2017, töö nr 1411-17. IV JOONISED AS-01 Situatsiooniskeem M 1:~ AS-02 Tugiplaan M 1:1000 AS-03 Ruumilise keskkonna analüüs M 1:~ AS-04 Põhijoonis M 1:500 AS-05 Tehnovõrkude koondplaan M 1:500 V KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL KOOS KOOSKÕLASTUSTEGA 3  Ülejõe küla Jaama tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering II SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED  Planeerimisseadus;  Rae valla üldplaneering (kehtestatud 21.05.2013);  Rae valla arengukava 2016 ‒ 2025;  Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017 – 2028;  Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”  Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14 „Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend”;  katastriüksuse plaan;  muud kehtivad õigusaktid ja projekteerimisnormid. 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Jaama tn 2 maaüksuse (katastritunnus 65301:001:4746, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 10323 m²) ehitusõiguste määramine kaupluse, laohoone ja autopesula ehitamiseks. Planeeritav maa-ala paikneb Rae vallas Ülejõe külas. Ülejõe küla jääb Rae valla põhjaossa ja planeeritav ala Ülejõe küla lõunapoolse piiri äärde. Planeeritav ala on Pirita jõe (planeeringualast ~130 meetri kaugusel) ja raudtee (planeeringualast ~700 meetri kaugusel) vahetus läheduses. Planeeringualast teisel pool Pirita jõge asub Lagedi alevik. Planeeritav ala piirneb: põhjas ja läänes – maatulundusmaa kinnistu; lõunas – elamumaa kinnistu; idas – 11301 Lagedi tee. Rae valla üldplaneeringu kohaselt on Jaama tn 2 maaüksus perspektiivne keskus. Detailplaneering ei ole Rae valla üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitada avalikke teenuseid pakkuvaid asutusi (planeeringuga nähakse ette kauplust ja tanklat). Vaadeldavas piirkonnas on segahoonestus. Domineerivad üksikelamud ja korterelamud. Piirkonnale on iseloomulik mitmest ajastust pärinevad hooned. Läheduses asuvad kuni kahekorruselised üksikelamud ja kortermajad. Jaama tn 2 maaüksuse vastas asub kahekorruseline tootmishoone. Lähimad äri-, teenindus- ning sotsiaalkeskused paiknevad Lagedi alevikus. Planeeritavale alale on hea juurdepääs. Detailplaneeringu ala läheduses olev 11300 Lagedi-Aruküla- Peningi tee viib riigi põhimaanteeni 11 Tallinna ringtee. 700 meetri kaugusel asub Lagedi rongipeatus. Lähim bussipeatus asub planeeringualast ~50 meetri kaugusel 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee ääres. Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähipiirkondadega ja ka Tallinna linnaga. Lähtuvalt kontaktvööndianalüüsist on planeeringuga kavandatav ärimaa piirkonda sobiv:  Tallinna lähedus ja hea ühendus riigi põhimaanteega (Tallinna ringtee);  head ühendusteed lähimate küladega;  arenev elukeskkond;  Ülejõe küla tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkond. 4  Ülejõe küla Jaama tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering PLANEERINGUALA Väljavõte Rae valla üldplaneeringust - Keskusemaa KESKUSEMAA KAVANDAMIS- JA KASUTUSSTRATEEGIA - Keskusemaaks kavandada maa suuremate elamuehituslike alade läheduses; - Arendustegevuse käigus vältida monofunktsionaalsuse teket keskusemaal; - Suunata keskustesse ka avalikke teenuseid pakkuvaid asutusi. 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringuala asub Rae vallas Ülejõe külas. Planeeritav ala on 11301 Lagedi tee ja 11300 Lagedi- Aruküla-Peningi tee ristumise läheduses. Juurdepääs kinnistule on olemasolevast 11301 Lagedi teelt. Ala on tasane, vähese tõusuga idast läände. Kinnistu keskosas kasvavad lehtpuud ja põõsad. 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Jaama tn 2 (Maa-ameti andmetel 27.01.2020)  Katastriüksuse tunnus: 65301:001:4746  Maakasutuse sihtotsatarve: maatulundusmaa 100%  Kinnistu pindala: 10323 m² Planeeritaval alal puudub hoonestus. 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve Väike-Põldmaa 44875 m² 65301:001:4745 Maatulundusmaa 5  Ülejõe küla Jaama tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve 11301 Lagedi tee 10783 m² 65301:001:3465 Transpordimaa Jaama tn 4 13199 m² 65301:011:0065 Elamumaa 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud. Planeeritav ala piirneb idaküljest 11301 Lagedi teega. Planeeringualast põhjas ~50 meetri kaugusel asub 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee. 3.5. Olemasolev tehnovarustus Planeeritav ala paikneb Ülejõe küla tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. Planeeringuala piirnev 11301 Lagedi tee transpordimaal paiknevad tehnovõrgud:  veetorustik;  kanalisatsioonitorustik;  sidekaabel. Planeeringualast põhjas ~50 m kaugusel 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi teel asuvad tehnovõrgud:  madalpingekaabel;  veetorustik;  kanalisatsioonitorustik;  sidekaabel. 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond Kinnistu keskosas kasvab vähesel määral kõrghaljastust, sh domineerivad lehtpuud ja põõsad. 3.7. Kehtivad piirangud Planeeritavale alale kehtivad piirangud:  avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (riigimaantee nr 11301 Lagedi tee) äärmise sõiduraja välimisest servast 30 meetrit 4. PLANEERINGU ETTEPANEK 4.1. Krundijaotus ja krundi ehitusõigus Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on moodustada äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid. Krundile on planeeritud kauplus- ja laohoone. Planeeringuga määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendatakse liikluskorraldus, juurdepääsud ja varustamine tehnovõrkudega. Planeeritavale krundile on seatud järgmine ehitusõigus: Pos 1 Krundi suurus 8700 m² Krundi kasutamise sihtotstarve ärimaa 100% Hoonete suurim arv krundil 3 Hoonete suurim lubatud ehitusalune pind 2000 m² Hoonete suurim lubatud kõrgus 12 m Hoonete suurim lubatud korruselisus 2k Parkimiskohtade arv 54 Pos 2 Krundi suurus 1623 m² Krundi kasutamise sihtotstarve transpordimaa 100% 6  Ülejõe küla Jaama tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering 4.2. Ehitiste arhitektuurinõuded  Krundil võib paikneda kuni kaks abihoonet;  hooneehitusala on määratud krundipiiridest minimaalselt nelja meetri kaugusele;  hoonete suurim lubatud kõrgus on 12 m ja suurim lubatud korruste arv 2 korrust;  hoonete ±0.00 on planeeritavast maapinnast 0,5 – 0,8 meetrit kõrgemal;  katusekalle 0 – 15° parapetiga;  katusematerjalideks kasutada rullmaterjale, kivi ja plekki;  11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee ja Jaama tänava poole näha ette esinduslikum fassaad ja suuremad klaasipinnad. Materjalidest võib kasutada plekki, betooni, puitu, vineeri, krohvi, keraamilist plaati. Ärihoonetel tohib plekkfassaadi kasutada ainult aktsendi andmiseks. Fassaadidel ette näha vähemalt kahte erinevat materjali kasutamine. Fassaad peab olema liigendatud nii materjalilt kui toonidelt. Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Värvilahenduses eelistada tumedaid värvitoone. Hoonete majandushoov ei tohi piirneda olemasolevate elamutega;  planeeritavates eluruumides tuleb tagada piisav insolatsioon. Järgida EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides” nõudeid;  lähtuda hoonete projekteerimisel standardist „EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.”. Hoonete arhitektuurne lahendus täpsustata eraldi eskiisprojektina eesmärgiga rajada planeeringu-alale maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga eskiisi staadiumis. 4.2.1. Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Ilma detailplaneeringuta võib krundile rajada kuni kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga väikehoonet (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms). Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse ja väljapoole hoonestusala. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. 4.3. Piirded ja nähtavuskolmnurgad Piirete rajamine ei ole kohustuslik. Piirete vajadusel planeerida võrkaed kõrgusega kuni 1,8 m. Piire peab sobima hoonete arhitektuuriga. Piirded ei tohi avaneda tänava poole. Täpne piirdeaedade lahendus anda hoone ehitusprojekti staadiumis. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Juhul, kui takistuste kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kavandada liikluskorraldus, mis võimaldab vähendada nähtavuskolmnurga mõõtmeid. Selleks, et nähtavuskolmnurgas paiknevad puud ei kujuneks nähtavust piiravaks, peavad oksad maapinnast kuni 2,4 m kõrguseni ja kuni tüveni olema eemaldatud. Nähtavuskolmnurgas ei tohi piirdetara, heki või põõsa kõrgus ületada 0,4 meetrit. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, tuleb kavandada lahendus, mis tagab ohutusest lähtuvad nõuded. 4.4. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud. Juurdepääs planeeritavale alale on ette nähtud Jaama tänavalt (Lagedi tee nr 11301). Planeeringu lahenduses nähakse ette juurdepääs planeeritavale alale 11301 Lagedi teelt. Üks võimalik väljasõit on ka planeeringuala läänepoolsest osast perspektiivselt maanteelt. 7  Ülejõe küla Jaama tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering Planeeritav ala külgneb riigiteedega 11301 Lagedi tee km 0,01 – 0,11 (aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2018. a andmetel 696 autot/ööpäevas) ning 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi km 1,28 (aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2018. a andmetel 5342 autot/ööpäevas). Planeeritava ala sisene liiklus- ja parkimiskorraldus on planeeritud vastavalt Planeeritava ala sisene liiklus- ja parkimiskorraldus on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” järgi. Planeeritaval alal on parkimine lahendatud parkimisplatsina. Parkimiskohti kinnistul kokku 54. Parkimiskohtade kontrollarvutus Asutuse asukoht Normatiivne Planeeritud Ehitise otstarve parkimiskohtade arv parkimiskohtade arv Väikeelamute ala krundil krundil Pos 1, ärihoone 1 / 60 3000 / 60= 50 54 Planeeritaval maa-alal kokku 50 54 Detailplaneeringu kooseisus on koostatud võimalik perspektiivne liikluslahendus. Lõplik liikluslahendus koostatakse ehitusprojektiga. Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. Ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule talihooldeks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu tema elukohale ja varale. 4.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Rae valla üldplaneeringust tulenevalt peab planeeritavast alast min. 20% krundi pinnast olema haljasala. Planeeritud on haljasala moodustab planeeringu alast 23,2%. Krundi iga 600 m² kohta 1 puu, mille täiskasvamise kõrgus on 10 m. Põhijoonisel on näidatud planeeritava kõrghaljastuse ligikaudne asukoht. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti Standard EVS 843:2016 tabel 10.2 nõuetele. Täpne uue haljastuse asukoht lahendatakse ehitusprojekti staadiumis. Jäätmete käitlemisel juhindutakse jäätmeseadusest ja Rae valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Prügi kogumine toimub kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteineri täpne asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist viia läbi sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist. Prügi äravedu peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega kinnistu omanik sõlmid vastava lepingu. Kui konteiner asub lähemal kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus. Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes. Detailplaneeringuga haarataval territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette nähtud. 4.6. Keskkonnakaitse Alale on ettenähtud planeerida äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud. Väiksemahuliste hoone rajamine alale ei suurenda negatiivset mõju ümbritsevale looduskeskkonnale. Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastust, jäätmeteke, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja 8  Ülejõe küla Jaama tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Välistatud on suurõnnetuse ohuga ettevõte, keemia-, tselluloosi-, tsemenditööstuse vms analoogsete tööstusettevõtete rajamine, mis eraldavad tavapärasemalt ebameeldivamat lõhna või saasteaineid ja tekitavad tavapärasemalt suuremat müra ümbritsevale keskkonnale. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. 4.6.1. Põhjavee kaitse Detailplaneeringu ala on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal esineb põhjavee reostumise oht, mille vältimise meetmetena on Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas piiritletud reovee-kogumisalad ning ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitorustike väljaehitamine. Planeeringuala veevarustamine ja kanalisatsioon on lahendatud ÜVK põhiselt, vastavalt AS ELVESO tehnilistele tingimustele. Kuna uute püstitavate hoonete veevarustus ei ole lahendatud lokaalsest (puurkaevust) ning reovett ei käidelda lokaalselt, on tagatud planeeringualal põhjavee kaitse. Põhjavee reostuse vältimise abinõuks on välja ehitatud tehnosüsteemide laitmatu funktsioneerimise tagamine. Ehitustööde käigus jälgida, et ehitusmasinatest ei toimuks lekkeid, mis võiks põhjustada reostust. Detailplaneeringuga haarataval territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette nähtud. 4.6.2. Radooniriski vähendamise võimalused Planeeritav ala jääb Põhja-Eesti kõrge radoonisisaldusega pinnase vööndi piiresse: pinnase radoonisisaldus on 50 – 150 kBq/m3 (Harjumaa pinnase radooniriski kaart, Tallinn 2008). Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid. Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases). Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe. 4.7. Tuleohutusnõuded Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks on siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Tulekustutusvee lahendus vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2016 „Ehitise tuleohutus” osa 6-le „Tuletõrje veevarustus”. Tuleohutusest tulenevalt on naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline minimaalne vahekagus ette nähtud 8 m. Hoonete rajamisel teineteisele lähemale kui 8 m ning kinnise ehitusviisi puhul on tuleohutuse tagamiseks vajadus rajada tulemüür. Ehitades abihoonet naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m tuleb rajada kinnistu piiri poolne hoone sein tulemüürina või sõlmida naabriga kokkulepe, et naaber võib hoonet ilma tulemüürita ehitada 8m kaugusele olevast hoonest. 9  Ülejõe küla Jaama tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Joonisel AS-04 Põhijoonis on näidatud lubatud hoonestusala. Tuletõrjevesi saadakse tee maa-alale ette nähtud kahest hüdrandist (vt joonis AS-05 Tehnovõrkude koondplaan). Hüdrandid on planeeritud transpordi maa-alale. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoonete juurdepääsu teed on vähemalt 3,5 meetrit laiad. Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud kõrvalmaanteelt 11301 Lagedi tee. 4.8. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04, AS-05 ja kirjeldatud joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda. Pos 1  servituudivajadusega ala planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi välis- kontuurist, võrguvaldaja kasuks;  vee- ja kanalisatsioonitrassile 2 m mõlemale poole trassi teljest, võrguvaldaja kasuks. Pos 2  servituudivajadusega ala planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi välis- kontuurist, võrguvaldaja kasuks;  maakaablile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks;  vee- ja kanalisatsioonitrassile 2 m mõlemale poole trassi teljest, võrguvaldaja kasuks. Jaama tn 4  planeeritavale madalpingekaabli trassile 2 meetri ulatuses Jaama tn 4 ja 11301 Lagedi tee vahelisest piirist, võrguvaldaja kasuks. 4.9. Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Lähtuvalt Maanteeameti lähteseisukohtadest riigi kõrvalmaanteega 11301 Lagedi tee, ristuvad tehnovõrgud ehitusprojekti koostamisel kavandada need rajada kinnisel meetodil. Sademevee ärajuhtimine planeeritavalt alalt riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse kraavidesse pole lubatud. Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel tehnovõrkude koondplaan AS-05. 4.9.1. Veevarustus ja kanalisatsioon Vee- ja kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt AS ELVESO 13.11.2019. a tehnilistele tingimustele nr VK-TT 209. Ühisveevärgi ühinemispunktid asub planeeringuala läheduses kõrvalmaanteel 11301 Lagedi tee, mis asub detailplaneeringu ala kõrval. Kanalisatsioonivarustuse ühinemispunkt asub samuti kõrvalmaanteel 11301 Lagedi tee 25 meetri kaugusel planeeritavast alast. AS ELVESO on nõus lubama detailplaneeringu alale vett vastavalt Rae valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukavale koguses kuni 78,0 m3/kuus (2,6 m3/d). AS ELVESO on nõus reovett vastu võtma detailplaneeringu alalt vastavalt Rae valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukavale koguses kuni 78,0 m3/kuus (2,6 m3/d). Moodustatava uue kinnistu piirist mitte kaugemale kui 1 m välja poole on planeeritud vee ja kanalisatsiooni liitumispunktid. 10  Ülejõe küla Jaama tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering Täiendavad tingimused:  Enne DP kehtestamist seada DP alast välja jäävatele VK torustikele isiklik kasutusõigus AS ELVESO nimele.  Trasside juurdepääsuks ja hooldamiseks on trasside kaitsevööndi ulatuses määratud servituudi ala. Vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd ulatub torustiku teljest 2 m mõlemale poole, koridor laiusega 4 m;  ühisveevärk ja -kanalisatsioon projekteerida ja ehitada välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele ning kehtivatele normidele RIL 77-2013;  veevarustuse, kanalisatsiooni ja tuletõrje veevarustuse lahenduse väljaehitamiseks tellida tööprojekt, mis kooskõlastada AS ELVESO- ga;  AS ELVESO poolt lubatud veekogused DP alale saab tagada peale Kopli puurkaevupumpla rekonstrueerimist. Vee- ja kanalisatsiooni ühinemispunktid olemasolevate trassidega on esitatud joonisel Tehnovõrkude koondplaan AS-05. 4.9.2. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine Olemasolevat maapinda võib vajadusel tõsta, kuid mitte kõrgemale naaberkinnistute pinnast. Maksimaalselt võib maapinda tõsta kuni 0,5 m olemasolevate maapinna kõrgusmärkide suhtes. Olemasolevat maapinda ei või tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistu maapinnast. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee mittekaldumine naaberkinnistutele. Sademevee maksimaalne vooluhulk planeeringu ala platsidel ja teedel on ca 16 l/s. Sademevesi suunata maapinna kalletega ja torustikega immutusplokkide alale. Detailplaneeringu järgi platsidelt kogunev sademevesi juhtida läbi õli- ja liivapüüduri De110 mm toruga kavandatud immutusplokkide alale. Hoonete katustelt kogunenud sademevesi juhitakse kanalisatsiooni kaudu immutusplokkide alale. Sademevee suunamine naaberkinnistutele ja riigitee maa-alale ei ole lubatud. Sademevee ärajuhtimise täpne lahendus koostada ehitusprojekti staadiumis arvestades planeeringulahenduse põhimõtteid. 4.9.3. Elektrivarustus Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinna-Harju regioon poolt 05.11.2019 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 336685. Planeeringuala võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime amprites on ühe krundi kohta à 3×100 A. Planeeritavate kruntide elektrienergiaga varustamine on ette nähtud Jaama tn 1 kinnistult kõrvalmaantee 11301 Lagedi tee ääres asuvast jaotuskilbist nr. 43833JK. Tarbijani on planeeritud jaotuskilbist kuni hoonestusalani 0,4 kV maakaabelliin. Krundi piirile on planeeritud üks liitumiskilp. Liitumiskilpidest kuni elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastavad liinid. Nii 0,4 kV maakaabelliinidele kui ka liitumiskilpidele on määratud servituudi seadmise vajadusega alad piki kvartalisiseseid teid, väljaspool sõiduteid. Kruntide liitumiskilpide kohale ja 1 m raadiuses ümber kilbi on määratud servituudi seadmise vajadusega ala kilbi teenindamiseks, kuhu peab olema vaba juurdepääs. Täiendavad tingimused:  Kõik planeeringualal projekteeritud tehnovõrkude tööprojektid kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga.  Elektrivarustuse lahenduse väljaehitamiseks tellida tööprojekt, mis kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. 11  Ülejõe küla Jaama tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering 4.9.4. Sidevarustus Sidevarustus on lahendatud lähtuvalt Telia Eesti AS poolt 28.11.2019 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 33101173. Sideühenduse eelduste loomiseks on planeeritud sidekaablitrass väljavõttena Kooli tn 2 juures asuvast vaskkaablist liitumispunktiga planeeritava kinnistu piiril. 4.9.5. Soojavarustus Küttesüsteem lahendatakse lokaalselt. Planeeritavate hoonete soojavarustuse tagamiseks on lubatud igat liiki küttesüsteeme, nt elektrikütet, ahju- või kaminakütet, soojuspumpasid ja päikesekütet. Soovitatav on kasutada keskkonnasõbralikke lahendusi. Vertikaalne maasoojuskütte lahendust ei ole lubatud. Küttesüsteemi lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel. 4.9.6. Tänavavalgustus Välisvalgustus lahendatakse ehitusprojektis ning krundi põhiselt. 4.10. Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded Hoonete projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (majandus- ja taristuministri 03.06.2015 määrus nr 55). 4.11. Planeeringuala tehnilised näitajad Planeeritava ala suurus 1,3 ha Kavandatud kruntide arv 2 Krunditava ala maa bilanss: ärimaa 8700 m² 84% transpordimaa 1623 m² 16% Täisehituse % 19,3% Korruselisus 2 Plan. parkimiskohtade arv: 54 Haljastuse osakaal 21% 5. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringu alal maakorralduslike toimingute tegemisel ja teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Vajalikud tegevused planeeringu elluviimiseks:  Planeeringujärgsete katastriüksuste ja kinnistute moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega;  juurdepääsutee, tehnovõrkude ja tehniliste rajatiste projekteerimise tingimuste taotlemine, projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine;  hoonete tarbeks tehnovõrkude, -rajatiste ehitamine ning vastavate kasutuslubade väljastamine;;  planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Maanteeameti tingimused ehitusprojektide koostamiseks:  Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet;  nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;  Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks;  Maanteeamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 12  Ülejõe küla Jaama tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering Seletuskirja koostas: Keia Kuus, tehnik 27.01.2020 13