Juhendi "Sõidukite registritoimingute taotlemisel esitatavad tõendid ja alusdokumendid" kinnitamine

KORRALDUS 20.07.2020 nr 1-3/20/135 Juhendi "Sõidukite registritoimingute taotlemisel esitatavad tõendid ja alusdokumendid" kinnitamine Majandus- ja taristuministri 16.10.2018 määruse nr 55 „ Maanteeameti põhimäärus“ § 11 lg 1 alusel: 1. Kinnitan sõidukite otseste avalike teenustega seotud juhendi AT/SRO-1/2/3/4: Sõidukite registritoimingute taotlemisel esitatavad tõendid ja alusdokumendid“ (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks Maanteeameti liiklusdirektori 09.05.2019 korralduse nr 1-3/19/085 “Juhendi "Sõidukite registritoimingute taotlemisel esitatavad tõendid ja alusdokumendid" kinnitamine“. (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Telliskivi liiklusdirektor  Versioon Kinnitamise Kinnitas: Koostas: kuupäev: (protsessiomanik) protsessijuht 2.1 Martti Kangur Kaisa Piirsoo JUHEND AT/SRO-1/2/3/4: Sõidukite registritoimingute taotlemisel esitatavad tõendid ja alusdokumendid 1. Eesmärk Kirjeldada sõiduki liiklusregistri toiminguteks esitatavaid dokumente ning nende dokumentide säilitamise protsessi. 2. Juhendi sihtgrupp 2.1. Teenindusbüroode teenistujad 2.2. Infokeskuse (MIK) teenistujad 2.3. Sõidukite registriosakonna (SRO) teenistujad 3. Mõisted ja lühendid sõiduk – mootorsõiduk ja selle haagis, maastikusõiduk, väikelaev, alla 12-meetrise kogupikkusega laev, jett; veesõiduk – väikelaev, alla 12-meetrise kogupikkusega laev, jett; registritoiming – sõiduki ja sellega seotud isikute andmete registrisse sisestamine, muutmine, kustutamine, sõiduki kasutamisele või käsutamisele seatud piirangute registrisse kandmine ja kustutamine ning registriandmetest päringute ja väljavõtete tegemine; büroo – Maanteeameti teenindusbüroo; päritoluriik – riik, milles sõiduk oli eelnevalt registreeritud või asub sõiduki müüja; taotleja – sõiduki omanik või tema esindaja, kes esitab taotluse registritoimingu teostamiseks; EL – Euroopa Liit; teenistuja – Maanteeameti teenindusbüroo teenistuja; EUCARIS – Euroopa sõidukite ja juhilubade infosüsteem (European Car and Drivers License Information System); Äriabi – elektrooniline vorm pöördumiste edastamiseks büroodest sisuosakondadele. 4. Sisendid Sisendi nimi Sisendi vorm Sisendi talletamine/säilitamine Taotlus koos muude Paber või digitaalne Sari 28-7; digi Jiras, säilitustähtaeg 10 andmete registrisse aastat; paber teenindusbüroos, kandmise aluseks säilitustähtaeg 5 aastat, digitaalne E- olevate dokumentidega teenuste infosüsteemis ning (vt. p. 9.2) skaneeritud paberdokument alatiselt Therefore infosüsteemis 1(13)  Versioon Kinnitamise Kinnitas: Koostas: kuupäev: (protsessiomanik) protsessijuht 2.1 Martti Kangur Kaisa Piirsoo 5. Väljundid Väljundi nimi Väljundi vorm Väljundi talletamine/säilitamine (protsessi tulemus: (vajadus, kus säilitatakse, tähtajad) dokument v sündmus) Registreerimisest Paber või digitaalne Sari 28-7; digitaalne DHS ja paber keelduv otsus büroo; 5 aastat Sõiduki Elektrooniline ARIS2 registreerimine või liiklusregistri kanne muu toiming Registreerimiseelse Elektrooniline kanne ARIS2 tehnoülevaatuse akt ARIS2s VTA Elektrooniline kanne ARIS2 registreerimiseelse ARIS2s tehnoülevaatuse akt 6. Osapooled ja vastutus Osapool (ametinimetus v asutus v amet Roll/eesmärk protsessis/vastutus v isik) ( tulenevalt töökohustustest) Büroo juhataja/esinduse vanem Tagab juhendist kinnipidamise üksuses. Büroo, MIK teenistuja Juhendi kohane protsessi läbiviimine. Korrektsete kannete tegemine liiklusregistris ja DHSs SRO teenistuja Vastutab juhendi ajakohastamise eest. Taotleja Õigete andmete ja dokumentide esitamine kande teostamiseks. 7. Juhendiga seotud dokumendid 7.1. Õigusaktide loetelu  Liiklusseadus;  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määrus nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“;  Maastikusõiduki registreerimise tingimused ja kord;  Meresõiduohutuse seadus ja selle alusel kehtestatud veesõidukite registreerimise korrad  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“;  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.06.2011 määrus nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastamise kontrollimise tingimused ja kord“;  Euroopa Nõukogu direktiiv 1999/37/EÜ;  Haldusmenetluse seadus (HMS)  Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) 2(13)  Versioon Kinnitamise Kinnitas: Koostas: kuupäev: (protsessiomanik) protsessijuht 2.1 Martti Kangur Kaisa Piirsoo  Võlaõigusseadus (VÕS)  Asjaõigusseadus (AÕS)  Pärimisseadus (PärS)  Perekonnaseadus (PKS)  Äriseadustik (ÄS)  Raamatupidamise seadus (RPS)  Välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise konventsioon 7.2. Seotud juhised  Kasutusjuhis – Kõrgendatud menetlushuvi all oleva sõiduki registreerimine  Kasutusjuhis – Kasutatud sõidukite Eestis registreerimine  Juhend - Registritoimingu taotluse läbivaatamisega seonduvad menetlustoimingud  Juhend - Päringute teostamine  Kasutusjuhis - M:\Keskus\Registreerimisosakond\Lugemiseks\Tollideklaratsiooni näidis 8. Viited  AT/SRO-1 Sõiduki registreerimine liiklusregistris  AT/SRO-2 Sõiduki registriandmete muutmine, sh omanikuvahetuse vormistamine (ost-müük)  AT/SRO-3 Sõiduki ajutine või lõplik registrist kustutamine  AT/SRO-4 Numbrimärgi duplikaadi tellimine  Juhend – Taotleja isiku, tema teovõime ja esindusõiguse tuvastamine  Juhis – Korruptsioonijuhtumitest teavitamise juhis  Tugiprotsess DH1: Dokumendi- ja arhiivihalduse korraldamine  Avalik teenus DH-2/Kliendi infopäringule vastamine  Maanteeameti peadirektori 11.02.2020 käskkiri nr 1-2/20/128  Vorm Taotlus sõiduki registreerimiseks, registriandmete muutmiseks või registrist kustutamiseks (edaspidi Taotlus) 9. Kirjeldus 9.1. Dokumentide vorminõuded 9.1.1. Sõidukite registritoimingute teostamiseks peab taotleja esitama taotluse ja lisama sellele tõendid (edaspidi ka alusdokumendid või dokumendid) vastavalt õigusaktidele (vt p 7.1). 9.1.2. Taotleja peab esitama dokumendi(d) kirjalikus (omakäeliselt allkirjastatud) või sellega võrdsustatud elektroonilises (digitaalselt allkirjastatud) vormis, välja arvatud juhul, kui õigusakti või käesoleva juhendiga sätestatakse teisiti. 9.1.3. Kui mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt ei saa eeldada, et taotleja esitab originaaldokumendi, tuleb tal esitatud koopia õigsust kinnitada oma allkirjaga. Sõiduki omandiõigust tõendavad dokumendid võib esitada ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas (sh PDF) vormis. 9.1.4. Kui taotleja esitab koos originaaldokumendiga koopia (või palub teha koopia), siis selle õigsust kinnitab teenistuja. Soovituslik on koopia originaaldokumendist teha büroos kohapeal, vastasel korral tuleb veenduda, et esitatav koopia on originaaldokumendiga sisult identne. Teenistuja kinnitab dokumendi koopia üldjuhul kõikide lehtede paremas 3(13)  Versioon Kinnitamise Kinnitas: Koostas: kuupäev: (protsessiomanik) protsessijuht 2.1 Martti Kangur Kaisa Piirsoo ülanurgas märkega „KOOPIA ÕIGE“ ning kinnitab selle isikliku nimelise pitseri, allkirja ja kuupäevaga. 9.1.5. Kui taotleja esitab võõrkeelse taotluse või tõendi (v.a direktiivi 1999/37/EÜ kohane päritoluriigi registreerimistunnistus), võib vajadusel nõuda dokumendi esitajalt selle vabas vormis (st ei pea olema vandetõlgi tehtud ega notari kinnitatud) tõlget eesti keelde. Tõlke nõudmisest tuleb taotlejat teavitada koheselt. 9.2. Sõidukitega seotud registritoimingutel esitatavad ja arhiveerimisele kuuluvad dokumendid 9.2.1. Taotlus registritoimingu tegemiseks. 9.2.2. Sõiduki omaniku või tema esindaja isikut tõendav dokument (ei arhiveerita). 9.2.3. Välismaa füüsilise isiku kandmiseks liiklusregistrisse sõiduki kasutajana tuleb esitada välismaa füüsilise isiku isikut tõendav dokument või vähemalt selle koopia (koopiaks võib olla ka foto isikut tõendavast dokumentist). 9.2.4. Sõiduki seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid (vt p 9.6.), kui taotletakse registreerimist, registris omaniku kande muutmist või registrist kustutamist seoses sõiduki võõrandamisega Eestist välja. Sõiduki registreerimisel ei pea seaduslikku omandamist tõendavaid dokumente esitama, kui taotleja on märgitud päritoluriigi registreerimistunnistusele sõiduki omanikuna (lahter C.2). 9.2.5. Kogu sõiduki tüübivastavuse tunnistus uue sõiduki registreerimisel, millel on kogu sõiduki tüübikinnitus. Kogu sõiduki tüübikinnitus tuleb esitada uutele M, N, O, L, T ja R kategooria sõidukitele. 9.2.6. Vastavusdeklaratsioon alates 1. maist 2004. a valmistatud väikelaeva ja 1. jaanuarist 2006. a valmistatud jeti registreerimisel, v.a juhul, kui esitatakse p-s 9.2.8 nimetatud Veeteede Ameti väljastatud kontrollakt otsusega „Vastab nõuetele“. Vastavusdeklaratsioon võib olla koopia ja liidetud omaniku käsiraamatu külge. 9.2.7. Veeteede Ameti väljastatud tehnilise ülevaatuse akt alla 12-meetrise kogupikkusega laevana registreerimisel või registris oleva väikelaeva ümbervormistamisel alla 12- meetrise kogupikkusega laevaks. Veeteede Ameti poolt koostatud akt sisestatakse üldjuhul ARIS2sse. 9.2.8. Veeteede Ameti väljastatud kontrollakt juhul, kui väikelaev on büroo poolt suunatud täiendavale kontrollile enne selle registreerimist ja registriandmete muutmisel seoses veesõiduki ümberehitusega. Veeteede Ameti poolt väljastatud kontrollakt on üldjuhul elektrooniline ning sisestatakse ARIS2-sse. 9.2.9. Maanteeametiga koostöölepingu sõlminud väikelaeva või jeti tootja või tootja volitatud esindaja või nende poolt tunnustatud levitaja või importija poolt koostatud vormikohane (vt. p. 8 peadirektori 11.02.2020 käskkiri nr 1-2/20/128) registreerimiseelse ülevaatuse kontrollakt uue väikelaeva või jeti registreerimisel. 9.2.10. Kasutatud sõiduki registreerimisel sõiduki päritoluriigi registreerimistunnistus kooskõlas punktiga 9.5, kui registreerimistunnistus on eelnevalt välja antud. EUCARIS’ega liitunud riigi puhul teostatakse päring sõiduki andmete (sh päritoluriigi registreerimistunnistus) kohta läbi EUCARIS’e. 9.2.11. Veesõiduki registreerimistunnistus veesõiduki registriandmete muutmisel. Sõiduki registreerimistunnistus, kaheosalise registreerimistunnistuse korral selle A ja B osa tuleb esitada ainult juhul, kui taotletakse registris omaniku kande muutmist ja esineb kahtlus andmete ja/või dokumentide, eelkõige kirjalikus vormis dokumentide õigsuses/ehtsuses. Vajadusel tuleb veenduda omanikuvahetuse dokumentide õigsuses (telefonikõne, kiri vms). Telefonikõne vms kohta tuleb koostada protokoll või muud moodi see kirjalikult fikseerida, näiteks taotlusele viitega kõne kuupäevale, kellaajale ja 4(13)  Versioon Kinnitamise Kinnitas: Koostas: kuupäev: (protsessiomanik) protsessijuht 2.1 Martti Kangur Kaisa Piirsoo telefoninumbrile Kui sõiduki/veesõiduki registreerimistunnistust ei esitata, tuleb taotlejal seda kirjalikult põhjendada (näiteks kadunud, võõrandaja ei andnud seda üle vms). Maanteeametile tagastatud veesõiduki registreerimistunnistus arhiveeritakse lamineeritult (kiletatult). 9.2.12. Sõiduki registrist kustutamisel seoses selle väljaviimisega Eestist tuleb esitada sõiduki registreerimistunnistus, kaheosalise registreerimistunnistuse korral selle A ja B osa. Registreerimistunnistusele, kaheosalise registreerimistunnistuse korral selle A osale märgib teenistuja sõiduki registrist kustutamise kuupäeva ja vajadusel väljastatava transiitnumbri ning oma allkirja. Registreerimistunnistus tagastatakse pärast märke tegemist taotlejale. Registreerimistunnistust ei ole vajalik esitada, kui sõiduk on juba Eestist välja viidud. Veesõiduki registrist kustutamisel seoses selle väljaviimisega Eestist märgib teenistuja, avades lamineeritud (kiletatud) registreerimistunnistuse, veesõiduki registreerimistunnistusele veesõiduki registrist kustutamise kuupäeva ja oma allkirja. Registreerimistunnistus tagastatakse pärast märke tegemist taotlejale. 9.2.13. Pädeva riigiasutuse (kohalik omavalitsus, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet) tõend (teatis) registreerimistunnistuse varguse või tulekahju tagajärjel hävimise kohta selle asendamisel. 9.2.14. Volikiri. 9.2.15. Kohtumäärus, jõustumismärkega või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus. 9.2.16. Lammutustõend M1(G), N1(G) ja L2e kategooria mootorsõiduki registrist kustutamisel, v.a seoses selle väljaviimisega Eestist. 9.2.17. Välisriiki tehtud päringu (vt. p. 7.2. Päringute teostamine) vastus, kui see omab tähtsust sõiduki registreerimise kohta otsuse tegemisel. 9.2.18. Päästeameti kinnitus selle kohta, et kohaliku omavalitsuse, mittetulundusühingu, sihtasutuse või ettevõtja raskeveokeid kasutatakse peamiselt päästetööl, kui nimetatud isik soovib saada vabastust raskeveokimaksu tasumisest (vt raskeveokimaksu seaduse § 8). 9.2.19. Kui soovitakse registreerida käibemaksuseaduse (KMS) tähenduses uut sõidukit (vt KMS § 2 lg 7 p-d 1 ja 3; https://www.emta.ee/et/eraklient/reisimine-saadetised- umberasumine/reisimine-euroopa-liidus/transpordivahendi-soetamine) ja taotleja ei ole käibemaksukohustuslane (kontrollida https://maasikas.emta.ee/xsql- app2/public/kmkrnr), tuleb esitada Maksu- ja Tolliameti poolt väljastatud tollideklaratsioon (vt https://www.emta.ee/sites/default/files/ariklient/toll- kaubavahetus/tollivormid/tollideklaratsioonid/sad_.pdf), mis tõendab käibemaksu tasumist. Mootorsõiduk ja maastikusõiduk on KMS tähenduses uus, kui see on võõrandatud enne kuue kuu möödumist esmase registreerimise kuupäevast või selle läbisõidumõõdiku näit registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise hetkel on alla 6000 km; väikelaev on uus, kui selle pikkus on üle 7,5 meetri ja see on võõrandatud enne kolme kuu möödumist esmase registreerimise kuupäevast, kui see on teada. (vt. p. 7.2. Tollideklaratsiooni näidis). Kui sõiduki soetaja on isik, kes ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena (sh füüsiline isik), tuleb esitada MTA-le sõiduki soetamist tõendavad dokumendid ning tasuda käibemaks 10 päeva jooksul sõiduki Eestisse toimetamise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui sõiduki registreerimise päeval. Tollideklaratsiooni vormil peavad olema täidetud järgmised lahtrid:  kauba saatja;  kauba nimetus;  kauba saaja;  lähteriik; 5(13)  Versioon Kinnitamise Kinnitas: Koostas: kuupäev: (protsessiomanik) protsessijuht 2.1 Martti Kangur Kaisa Piirsoo  kauba maksumus;  valuuta;  kauba kirjeldus;  maksumäär;  maksusumma. Käibemaksu tasumist kinnitab MTA poolt tollideklaratsiooni vormile tehtud märge „Kaup vabastatud“. 9.2.20. Maksu- ja Tolliameti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi vastava asutuse poolt väljastatud tollideklaratsioon (vt. p. 7.2. Tollideklaratsiooni näidis) või muud tollivormistuse lõpetamist tõendavad dokumendid, kui soovitakse registreerida sõidukit, mis on Eestisse sisse toodud väljastpoolt Euroopa Liitu (vt https://europa.eu/european- union/about-eu/countries_et; https://www.emta.ee/et/eraklient/maa-soiduk-mets- hasartmang/abiks-kasutatud-soiduki-ostmisel/nouanded-kasutatud-soiduki). 9.2.21. Muu dokument, kui see on vajalik konkreetse registritoimingu jaoks. 9.2.22. Dokumentide arhiveerimisel tuleb lähtuda avaliku tugiteenuse DH1: Dokumendi- ja arhiivihalduse korraldamine kirjeldusest (vt. p. 8 DH1: Dokumendi- ja arhiivihalduse korraldamine) Dokument Dokumendi esitamise viis Originaal või koopia (paber/digitaalne) Taotlus Paber/digitaalne Originaal Sõiduki seaduslikku Paber/digitaalne Originaal, kirjalikku omandamist tõendavad taasesitamist võimaldav dokumendid Sõiduki omandi üleandmist Paber/digitaalne Originaal, taotluse esitamisel tõendav dokument e-posti teel ka kirjalikku võõrandamisest teatamisel taasesitamist võimaldav Kogu sõiduki tüübivastavuse Paber Originaal, Maaletooja tunnistus keskkonnas ka kirjalikku taasesitamist võimaldav Väikelaeva ja jeti Paber Originaal/koopia vastavusdeklaratsioon VTA tehnilise ülevaatuse akt Digitaalne Andmed ARIS2s VTA kontrollakt Digitaalne Andmed ARIS2s Väikelaeva või jeti Paber Originaal maaletooja kontrollakt Sõiduki päritoluriigi Paber Originaal registreerimistunnistus Sõiduki kehtiv Paber Originaal registreerimistunnistus Seletuskiri Paber/digitaalne Originaal Pädeva riigiasutuse teatis Paber/digitaalne Originaal Volikiri Paber/digitaalne Originaal Kohtuotsus või -määrus Paber/digitaalne Originaal Lammutustõend Digitaalne Andmed ARIS2s 6(13)  Versioon Kinnitamise Kinnitas: Koostas: kuupäev: (protsessiomanik) protsessijuht 2.1 Martti Kangur Kaisa Piirsoo 9.3. Esindusõigus 9.3.1. Taotleja esindusõigus tuleb tuvastada kooskõlas taotleja isiku, tema teovõime ja esindusõiguse tuvastamise juhendiga (vt. p. 8. Taotleja isiku, tema teovõime ja esindusõiguse tuvastamine). 9.4. Alusdokumentide sisestamine registrisse 9.4.1. Teenistuja sisestab registrisse taotleja esindamise aluseks oleva dokumendi (nt volikiri), seaduslikku omandamist tõendavate dokumentide andmed. Andmete all peetakse üldjuhul silmas dokumendi tüüpi, väljastamise kuupäeva, numbrit ning vajadusel lisainformatsiooni (nt volituse puhul esindaja nimi) dokumendi kohta, kasutuslepingu andmed. 9.4.2. Kui registritoimingu aluseks on dokument, mis on eelnevalt registreeritud dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) (taotlus, seletuskiri, politsei teatis vms), sisestatakse registrisse viide vastava dokumendi DHS/Jira registreerimisnumbrile 9.5. Päritoluriigi registreerimistunnistus 9.5.1. Euroopa Nõukogu direktiiv 1999/37/EÜ näeb ette, et Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud registreerimistunnistus võib olla nii ühe- kui kaheosaline. (vt. p. 7.2. Kasutatud sõidukite Eestis registreerimine) 9.5.2. SRO teostab järelepärimise vastavasse välisriiki, kui ei esitata päritoluriigi registreerimistunnistust (kui see on välja antud) või selle osa, kui tegemist on kaheosalise registreerimistunnistusega.. (vt. p. 7.2. Välisriigi registrist järelpärimise teostamine). 9.5.3. Esitatud registreerimistunnistused kuuluvad säilitamisele vähemalt 6 kuud, aga kooskõlas Maanteeameti asjaajamiskorraga (vt. p. 8 DH1: Dokumendi- ja arhiivihalduse korraldamine). 9.6. Sõiduki seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid 9.6.1. Sõiduki seaduslikku omandamist tõendavateks dokumentideks on muuhulgas, kuid mitte ainult järgmised dokumendid:  müügileping;  müügiarve (punktis 9.8 toodud tingimustel);  võõrandaja ja omandaja poolt büroos täidetud ja kahepoolselt allkirjastatud taotlus, milles on kinnitatud mistahes tüüpi võõrandamislepingu olemasolu ja sõiduki valduse üleandmist;  vahetusleping;  tasuta võõrandamisleping, kinkeleping;  sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt, kui sellest nähtub sõiduki omandiõiguse üleandmine, sh nt kapitali- või kasutusrendi tingimustel sõlmitud liisingulepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu (nt järelmaksuga müük vms) lõppemisel vastava lepingu lisa, kui sellest nähtub sõiduki omandiõiguse üleandmine, samuti riigivara üleandmisel avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahel (riigivara puhul tuleb arvestada, et omanikuks on ja jääb Eesti Vabariik, liiklusregistrisse kantakse asutus või organisatsioon, kes sõidukit valdab);  pärimistunnistus;  kohtuotsus või -määrus (võib teatud juhtudel asendada ka isiku tahteavaldust, vt TsÜS § 68 lg 5); 7(13)  Versioon Kinnitamise Kinnitas: Koostas: kuupäev: (protsessiomanik) protsessijuht 2.1 Martti Kangur Kaisa Piirsoo  välisriigi registreerimistunnistus juhul, kui sellele kantud omanik (EL puhul lahter C.2 ) on taotleja või välisriigi registreerimistunnistusel on täidetud omandaja, kes on taotleja, andmed selleks ettenähtud kohas (nt Soome, Rootsi, Ühendkuningriik);  muu dokument, kui sellest nähtub sõiduki omandiõiguse üleandmine. 9.6.2. Tuleb arvestada, et Maanteeamet ei otsusta sõiduki omandiõiguse üle (ei tuvasta omandiõigust), vaid üksnes hindab menetluse käigus esitatud tõendeid. Nende pinnalt saab teha menetlusotsuse, kas tõendid on piisavad omandiõiguse kinnitamiseks. Kui sõiduki omandiõiguse osas esineb mingi(te)l objektiivse(te)l põhjus(t)el kahtlusi (nt kaks või enam isikut leiavad üheaegselt, et nad on sõiduki ainuomanikud), siis ei ole võimalik omaniku kannet registrisse teha. 9.6.3. Sõiduki omandiõigust tõendavad dokumendid peavad kajastama vähemalt isiku (nt nimi ja isikukood) ja sõiduki identifitseerimist võimaldavaid andmeid (nt sõiduki mark, kaubanduslik nimetus, VIN-kood, võimalusel ka läbisõidumõõdiku näit). 9.6.4. Kui sõiduki omand on tehinguga üle läinud kahel või enamal korral ja see ei kajastu registris, tuleb esitada kõiki nimetatud tehinguid kajastavad seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid (järjepidevus). See nõue ei kehti juhul, kui  välisriigist pärit sõiduki registreerimistunnistusel ei kajastu sõiduki omaniku andmed;  sõiduki on võõrandanud Eestis registreeritud äriühing, mille majandustegevuseks on muu hulgas sõidukite müük. Sellisel juhul tuleb sõiduki seaduslikku omandamist tõendavaks dokumendiks lugeda mistahes võõrandamist kinnitav dokument. Asjaolu, et äriühingu majandustegevuseks on sõidukite müük, tuleb tõendada haldusmenetluses lubatavate tõenditega (nt äriregistri kanne tegevusala kohta, andmed sõidukite müügi kohta eelneval perioodil, AMTEL tunnustatud automüüja, vms). Välisriigis sõidukite müügiga tegeleva ettevõtte kohta tuleb andmeid kontrollida läbi interneti otsingu. 9.6.5. Teenistujal tuleb tuginedes esitatud dokumentidele hinnata, kas on vajalik täiendavate andmete/dokumentide esitamine. 9.6.6. Kõrgendatud huviga M1 ja M1G kategooria sõidukid peavad läbima Maksu- ja Tolliameti registreerimiseelse dokumentide kontrolli kooskõlas kõrgendatud menetlushuvi all oleva sõiduki registreerimise korraga (vt. p. 7.2 Kõrgendatud menetlushuvi all oleva sõiduki registreerimine). Kõrgendatud huviga sõidukid on viimase 6 aasta jooksul Euroopa Liidu liikmesriigis või kolmandas riigis kasutusele võetud sõiduautod, mis on Eestisse sisse toodud ja mida soovitakse Eestis registreerida, samuti automüügiplatsidel kontrollitud muud sõidukid ning sõidukid, mille osas MA registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli käigus leiab, et dokumentatsiooni õigsust tuleb põhjalikumalt kontrollida. 9.6.7. Sõiduki omandiõigust tõendavad dokumendid (originaal) võib esitada mujal büroos, kui see, milles tehakse registritoiming. Sellisel juhul registreeritakse dokumendid DHS-s ning edastatakse läbi DHS-i täitmiseks büroole, kes teeb registrikande. 9.6.8. Kui teenistujal tekib kahtlus esitatud dokumentide õigsuses või ehtsuses, tuleb esitatud taotlus ja dokumendid vastu võtta ning käituda vastavalt juhendi „Registritoimingu taotluse läbivaatamisega seonduvad menetlustoimingud“ p-s 9.7 viidatule (vt. p. 7.2. „Registritoimingu taotluse läbivaatamisega seonduvad menetlustoimingud“). 9.7. Kasutusleping 9.7.1. Kasutuslepinguteks on:  üürileping; 8(13)  Versioon Kinnitamise Kinnitas: Koostas: kuupäev: (protsessiomanik) protsessijuht 2.1 Martti Kangur Kaisa Piirsoo  rendileping;  liisinguleping;  tasuta kasutamise leping;  muu leping, millega üks isik annab teisele isikule kasutamiseks sõiduki. 9.7.2. Vastutava kasutaja kandmisel registrisse tuleb esitada kasutuslepingu andmed (lepingu tüüp, pooled ja ese) ning vastutava kasutaja nõusolek (kirjalikult või elektrooniliselt digiallkirjaga). 9.8. Müügiarve 9.8.1. Müügiarvet saab üldjuhul käsitleda seaduslikku omandamist tõendava dokumendina, kui:  see täidab raamatupidamise seaduses algdokumendile sätestatud formaalseid nõudeid (vt RPS § 7);  kinnitab sõiduki müügitehingu toimumist (tuleb veenduda, et tegemist ei ole mingi muu tehinguga, nt üür, rent või muu tehing);  arve on väljastanud juriidilise isiku poolt. 9.8.2. Müügiarve võib olla kirjalikus, elektroonilises või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 9.8.3. Vajadusel, eelkõige omandiõiguse kahtluse korral (nt juhul, kui arve tasumise kuupäev on tulevikus) tuleb koos arvega esitada maksekorraldus või muu tõend, mis tõendab müügiarvel näidatud ostuhinna tasumist. 9.8.4. Vajadusel, eelkõige omandiõiguse kahtluse korral (nt müügiarvel puudub tehingu hind) võib nõuda täiendavate andmete ja/või tõendite esitamist (nt sõiduki valdus, vt p 9.9.2). 9.9. Muud üldist sõiduki seadusliku omandamise tõendamise kohta 9.9.1. Sõidukite registreerimismenetlus on tavapärane haldusmenetlus, kus menetlusosalisel (üldjuhul sõiduki omanik või tema esindaja) tuleb teatud juhtudel mh tõendada sõiduki seaduslikku omandamist. Kehtivad kõik haldusmenetluse olulised põhimõtted, sh tõendamise põhimõtted. Sõiduki seaduslikku omandamist peab menetluse käigus tõendama menetlusosaline ning selleks sobivad kõik tõendid, mida haldusmenetluses kasutada saab – dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus, eksperdi arvamus, menetlusosalise seletus (vt HMS § 38). Tõendist (olgu see siis müügiarve või -leping vms dokument) peab selguma tehingu sisu – kes müüs, kes ostis, hind, aeg, jms. Paraku ei ole väga täpseid juhiseid võimalik anda, tegemist on n-ö kaasuspõhise hindamisega. Näiteks on käibes täiesti tavaline, kui 2,5 m pikkuse kummipaadi müünud kauplus annab kliendile (ostja) müügitehingu tõendamiseks nn kviitungi (sisuliselt on tegemist müügiarvega). Müügileping suure tõenäosusega tõendab sõiduki seaduslikku omandamist, sest lepingu tingimustest on sõiduki omandamisega seonduvad tingimused kerge vaevaga tuvastatavad. Samuti tõendab suure tõenäosusega sõiduki seaduslikku omandamist müüja poolt väljastatud müügiarve, kui sellel on kõik vajalik märgitud (vt. p. 9.8). Samas on haldusmenetluse põhimõtete kohaselt Maanteeametil alati õigus asjaolusid täpsustada ja vajadusel teha täiendavaid menetlustoiminguid (nt koguda täiendavaid tõendeid, küsida menetlusosaliselt jm isikutelt selgitusi jne). Iga taotlus vaadatakse läbi üksikkorras ning ka taotlusele lisatud tõendeid hinnatakse konkreetsel juhtumil kogumis, omistamata ühelegi tõendiliigile ette kindlaksmääratud jõudu. Sõiduki seadusliku omandamise fakt peab olema menetluses tuvastatav. Mõistetavalt ei ole võimalik teha selliseid üldistusi, et näiteks dokumentaalne tõend pealkirjaga „müügileping“ alati tõendab sõiduki seaduslikku omandamist, kuid dokumentaalne 9(13)  Versioon Kinnitamise Kinnitas: Koostas: kuupäev: (protsessiomanik) protsessijuht 2.1 Martti Kangur Kaisa Piirsoo tõend pealkirjaga „arve“ tõendab seda natuke vähem/kehvemini, samas mingid tõendid sõiduki seaduslikku omandamist kindlasti ei tõenda jne. Veelkord – taotlusele lisatud tõendeid hinnatakse iga menetluse raames ja nö üksikkorras. 9.9.2. Teatud juhtudel, samas siiski eelkõige koosmõjus muude tõenditega, võib sõiduki omandiõigust kinnitada ka sõiduki valdus, sest vallasasjade puhul eeldatakse Eesti õiguskorras valdaja omandit (vt AÕS § 90). 9.9.3. Kui asjas kogutud tõendid ja andmed võimaldavad jõuda järeldusele, et sõiduki seaduslik omandamine ei ole tõendatud, on õigus nõuda menetlusosaliselt täiendavate tõendite esitamist (nt lisaks arvele ka müügileping, e-kirjavahetus vms). 9.9.4. Lisaks eelnevale on oluline meeles pidada, et haldusorganil on õigus (teatud juhtudel ka kohustus) ise tõendeid koguda. Kuigi sõiduki seadusliku omandamise tõendamise kohustus (nn tõendamiskoormis) on menetlusosalisel, võib loomulikult pöörduda sõiduki väidetava müüja poole. Müüja kinnitus sõiduki müügi kohta on samuti lubatavaks tõendiks haldusmenetluses. Ka on oluline, et HMS § 38 lg 1 kohaselt on haldusorganil õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. 9.9.5. Kehtib ka uurimispõhimõte, mille kohaselt peab haldusorgan menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud välja selgitama ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel (vt HMS § 6). HMS § 38 lg 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Seda nimetatakse menetlusosalise kaasaaitamiskohustuseks – sõiduki registreerimine vms registrikanne tehakse menetlusosalise huvides. 9.9.6. Niisiis on võimatu anda kindlat loetelu või dokumentide kombinatsiooni, mis tõendab või ei tõenda sõiduki seaduslikku omandamist. Kahtluse korral võib alati nõuda lisatõendeid. Kuid kahtlus peab olema objektiivselt põhjendatav (nt: dokument ei tõenda sõiduki seaduslikku omandamist). Kui menetlusosalisel on sõiduki valdus ja registreerimistunnistus ning tehingu andmeid sisaldav müügiarve (sh ka ilma allkirjata, st kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis arve), siis on see eelduslikult piisav sõiduki seadusliku omandamise tõendamiseks, kui ei esine muid asjaolusid, mis sõiduki seadusliku omandamise objektiivse kahtluse alla seavad. 9.9.7. Ükski eespool viidatud tõendiliikidest ei ole iseenesest usaldusväärsem kui teised. Näiteks ei pruugi dokumentaalne tõend olla usaldusväärsem kui menetlusosalise (suuline) seletus ega vastupidi. 9.9.8. Kui tõendid on teineteisele vastukäivad, siis ei tohi üht omavahel vastukäivat tõendit eelistada meelevaldselt teisele. Valiku tegemine vastukäivate tõendite vahel peab olema ratsionaalselt põhjendatud ning selgelt nähtuma haldusakti (nt registritoimingu tegemisest keeldumine) põhjendustest. Põhjendusena on vastuvõetavad muuhulgas näiteks viited senisele praktilisele kogemusele, mõistliku inimese tavapärasele käitumisele jms. Selleks, et mingit asjaolu tõendatuks lugeda, ei pea olema selles asjaolus 100% kindel. Tõendi usaldusväärseks ja seega arvestatavaks lugemiseks piisab, et vastupidine võimalus on juhtumi asjaolusid mõistlikult kaaludes välistatud. Kui tõendite vasturääkivuse või puudulikkuse tõttu peaksid aga tekkima tõsised kahtlused planeeritava otsuse/toimingu (nt sõiduki registreerimine, omanikuvahetus) õiguspärasuses, tuleb kaaluda täiendavate tõendite kogumist – nagu eespool ka 10(13)  Versioon Kinnitamise Kinnitas: Koostas: kuupäev: (protsessiomanik) protsessijuht 2.1 Martti Kangur Kaisa Piirsoo mainitud, on uurimispõhimõtte kohaselt haldusorganil iseseisvalt või siis nõuda täiendavaid tõendeid menetlusosaliselt. Kui täiendavate tõendite esitamist otsustatakse nõuda menetlusosaliselt, peab selline nõue olema selgelt ja menetlusosalisele arusaadavalt väljendatud. Kui täiendavate tõendite kogumine on võimatu, tuleb haldusorganil asjaolu mittetõendatuks lugeda ja langetada otsus sõltuvalt tõendamiskoormisest (st sõltuvalt sellest, kas eeldatakse asjaolu või selle puudumist, kui vastupidine pole tõendatud). Kuivõrd sõiduki seaduslikku omandamist peab tõendama menetlusosaline, tuleb vastukäivate tõendite korral eeldada, et sõiduki omandiõigus ei ole tõendatud. 9.9.9. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et Maanteeametile sõiduki registreerimiseks esitatud tõendid, sh dokumentaalsed tõendid (nt müügileping vms), peavad tõendama sõiduki seaduslikku omandamist. Maanteeamet peab esitatud tõendeid hindama ja tegema otsuse, kas need on piisavad omandiõiguse kinnitamiseks. Mõistetavalt ei saa registrisse sõiduki omanikuna kanda suvalist isikut, vastasel juhul muutuksid sõiduki registreerimisele kehtestatud menetlusreeglid sisutühjaks. Näiteks juhul, kui menetlusosaline annab menetluses lisaks esitatud dokumentaalsetele tõenditele ka suulisi selgitusi talle teada olevate asjaolude kohta, omavad need ilmselt menetluses tähtsust. Kui aga selgitused ja dokumentaalsed tõendid on vastukäivad, tuleks teha täiendavaid menetlustoiminguid (nt pöörduda sõiduki eelmise omaniku poole asjaolude täpsustamiseks). Tema poolt antud selgitused on samuti tõendiks (ilmselt käsitletavad tunnistaja ütlustena, mis on samuti lubatav tõend). Kui täiendavaid tõendeid koguda pole võimalik, tuleb menetlusosalisel endal anda täiendavaid selgitusi või esitada tõendeid. Kui ka see pole mingil põhjusel võimalik, saab asjas kogutud tõendite põhjal teha järelduse, et esitatud ei ole sõiduki registreerimiseks/registriandmete muutmiseks vajalikke dokumente ega andmeid. Seega ei saa selle näite puhul sõiduki seaduslikku omandamist tõendatuks lugeda ja LS § 77 lg 1 p 1 annab aluse taotluse rahuldamata jätmiseks. 9.9.10. Oluline on tähele panna sedagi, et menetlusosalise seletus, peab selleks, et see omandaks tõendi väärtuse, olema kindlasti protokollitud (HMS § 18 lg 1 p 3). Protokoll tuleks vormistada võimalikult kiiresti ja registreerida DHS-s. Päris valeks ei saa pidada ka näiteks sellist olukorda, kui teenistuja teeb „täna“ telefonikõne ajal märkmeid endale kaustikusse ja vormistab (muuhulgas registreerimine dokumendihaldussüsteemis jms formaalsed nõuded) protokolli „homme“. Protokolli sisu võib kajastuda näiteks ka taotlusel või kommentaarina DHS-s. 9.9.11. Niisiis, näiteks müügiarve (sh ilma allkirjastamata, st kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis arve) võib tõendada ja üldjuhul tõendabki sõiduki seaduslikku omandamist. Kui esineb kahtlus, tuleb nõuda täiendavate tõendite esitamist. 9.9.12. Vajadusel tuleb neid ise koguda. Küsimuste korral tuleb sisestada pöördumine äriabisse. 9.10. Nõuded dokumentidele 9.10.1. Registritoimingu teostamiseks peab sõiduki omaniku esindaja (v.a. seadusjärgne esindus) esitama vähemalt lihtkirjalikus vormis volikirja. 9.10.2. Seadusjärgse esindusõiguse puhul tuleb esindusõiguse olemasolu kontrollida Rahvastikuregistrist. 9.10.3. Notariaalselt peavad olema tõestatud:  pärimistunnistus; 11(13)  Versioon Kinnitamise Kinnitas: Koostas: kuupäev: (protsessiomanik) protsessijuht 2.1 Martti Kangur Kaisa Piirsoo  välisriigi juriidilise isiku puhul juriidilise isiku vastava riigi äriregistrisse kandmist tõendavad dokumendid, v.a juhul, kui isik ja vajalikud andmed on olemas EBR-s;  asutamisel ettevõtte puhul asutamisleping või -otsus. 9.10.4. Välisriigi asutuse poolt välja antud avalikud ehk ametlikud dokumendid (ametiasutuse või ametiisiku, sh notar, kohtutäitur, vandetõlk jms, välja antud dokument) peavad olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, v.a nendes riikides välja antud dokumendid, kellega Eesti on sõlminud õigusabilepingu (vt. https://vm.ee/et/avaliku- dokumendi-legaliseerimine).  Avaliku dokumendi legaliseerimine – Avaliku dokumendi legaliseerimine on formaalsus, millega pädev ametiasutus kinnitab avaliku dokumendi allkirja ja dokumendil oleva pitseri või templi ehtsust või allakirjutanud isiku pädevust. Legaliseerimisega kinnitatakse dokumendil oleva allkirja ja vajaduse korral pitseri või templi ehtsust.  Apostill – tunnistus, millega kinnitatakse dokumendile alla kirjutanud isiku pädevus. Apostillida on vaja Eestis väljastatud ametlikke dokumente (nt registriväljavõte, notariaalne volikiri), mida soovitakse kasutada välisriigis, mis on liitunud apostillikonventsiooniga.  Riikide, kellega Eesti on sõlminud õigusabilepingu, nimekiri ja lisainformatsioon apostilli ja legaliseerimise kohta on toodud Välisministeeriumi kodulehel: https://vm.ee/et/avaliku-dokumendi-legaliseerimine.. 9.10.5. Punktides 9.6 nimetatud dokumendid peavad üldjuhul sisaldama järgnevaid andmeid:  omandaja ja võõrandaja isikuandmed, mis võimaldavad isikut tuvastada;  sõiduki tuvastamist võimaldavad andmed;  lepingute korral lepingupoolte nimed ja allkirjad;  võõrandamislepingute korral sõiduki üleandmise kohustus ja omandiõiguse üleminek, müügilepingu korral lisaks ostja kohustus tasuda ostuhind. 9.11. Arhiveeritud originaaldokumentide väljastamine 9.11.1. Tootja tüübivastavuse tunnistuse (Certificate of Conformity – CoC) originaal väljastatakse büroost või arhiivist sõiduki omanikule või tema esindajale kirjaliku taotluse esitamisel juhul, kui sõidukiga lahkutakse Eestist ning see registreeritakse välisriigis. Originaaldokumendi asemel arhiveeritakse selle kinnitatud koopia, kuhu märgitakse viide omaniku taotlusele dokumendihaldussüsteemis. 9.11.2. Päritoluriigi registreerimistunnistuse originaal väljastatakse büroost või arhiivist dokumendi väljastanud ametiasutuse või SRO taotluse alusel kooskõlas Euroopa Nõukogu direktiivi 1999/37/EÜ artikliga 5. Originaaldokumendi asemel arhiveeritakse selle kinnitatud koopia, kuhu märgitakse viide vastavale taotlusele dokumendihaldussüsteemis. 10. Toetavad infosüsteemid Infosüsteemi/e-teenuse nimetus Kirjeldus (milleks IS/X-tee teenus vajalik) Rahvastikuregistri infosüsteem X-tee teenuse kasutamine isikuandmete, elukoha ja sideandmete, esindusõiguse kontrollimiseks/töötlemiseks Äriregistri infosüsteem X-tee teenuse kasutamine juriidilise isiku andmete kontrollimiseks/töötlemiseks 12(13)  Versioon Kinnitamise Kinnitas: Koostas: kuupäev: (protsessiomanik) protsessijuht 2.1 Martti Kangur Kaisa Piirsoo ARIS Andmete kontrollimiseks Dokumendihaldussüsteem Volikirjade registreerimine ja digitaalsete dokumentide säilitamine EBR Euroopa äriregister (European Business Register) EUCARIS Sõiduki andmete kontroll Euroopa sõidukite ja juhilubade infosüsteemist 11. Isikuandmete töötlemine 11.1. Seaduslik alus Liiklusseaduse § 174 lõike 2 kohaselt peetakse liiklusregistri sõidukite andmebaasis arvestust muuhulgas Eestis registreeritud mootorsõidukite, haagiste ja liiklusseaduse §-s 158 nimetatud maastikusõidukite omanike ja vastutavate kasutajate üle. Liiklusseaduse § 174 lõike 3 kohaselt peetakse väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide andmebaasis arvestust meresõiduohutuse seaduse nõuetele vastavate Eestis registreeritud väikelaevade, alla 12- meetrise kogupikkusega laevade ja jettide, nende omanike ja vastutavate kasutajate ning kasutamisele ja käsutamisele seatud piirangute üle. 11.2. Isikuandmed Töödeldavad andmed:  nimi;  isikukood/sünniaeg;  elu- või asukoht;  kontaktandmed. 11.3. Töötlemise viis Isikuandmeid töödeldakse käsitsi saabunud dokumendi registreerimisel, taotluse menetlemisel ja registri kannete tegemisel. Samuti töödeldakse isikuandmeid automaatselt. 11.4. Andmetele juurdepääs Isikuandmetele on juurdepääs teenistujatel, kelle vastutusalas on sarja 28-1 (Sõidukite registreerimistoimingute dokumendid) dokumendid. 11.5. Andmete väljastamine Isikuandmetele on kehtestatud juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 p 12 järgi 75 aastaks ning LS § 184 lg 3 p 1-4 järgi 5 aastaks. 11.6. Andmete säilitamine Sõidukite registreerimistoimingute dokumentide säilitustähtaeg on paberkujul 5 aastat ning digitaalselt 10 aastat. Registri andmeid säilitatakse tähtajatult. DHS-is säilitatakse dokumente vastavalt protsessikirjeldusele DH1 „Dokumendi- ja arhiivihalduse korraldamine“ (vt p 10, Viited). 13(13)