Käskkiri

KÄSKKIRI 20.07.2020 nr 1-2/20/0618 Mootorsõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamisega seotud tegevusjuhendite kinnitamine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.10.2018 määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 14 lg 3 p 2, 18.07.2011 määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kord“ § 3 lg 1 alusel: 1. Kinnitan järgmised mootorsõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamisega seotud tegevusjuhendid: 1.1. Gaasil töötava mootoriga sõiduki toitesüsteemi kontroll (lisa 1); 1.2. Teekatsetusel pidurite kontrollimine aeglustusmõõturiga (Lisa 2). 2. Tunnistan kehtetuks 01.04.2020 käskkirja nr 1-2/20/276 „Mootorsõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamisega seotud tegevusjuhendite kinnitamine“ punktid 1.12 ja 1.13, millega kinnitati varasemad tegevusjuhendid „Gaasil töötava mootoriga sõiduki toitesüsteemi kontroll“ ja „Teekatsetusel pidurite kontrollimine aeglustusmõõturiga“. 3. Tehnoosakonnal teha käskkiri teatavaks tehnonõuetele vastavuse kontrollijatele. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Sauk peadirektor  Tegevusjuhend Kuupäev 16.03.2020 Täitmiseks Alates 17.07.2020 Sisu Gaaskütusel töötava mootoriga sõiduki toitesüsteemi kontroll Õiguslik alus Liiklusseaduse § 73 lg 6; halduslepingu punkt 4.1. Gaaskütusel töötava mootoriga sõiduki toitesüsteemi kontroll Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 2 2. Kontrolli sisu ....................................................................................................................... 2 3. Lekete kontroll .................................................................................................................... 2 3.1. Eeltingimused .............................................................................................................. 2 3.2. Kontrolli läbiviimine ................................................................................................... 3 4. Üldine kontroll .................................................................................................................... 4 4.1. Seisukord ..................................................................................................................... 5 4.2. Torustiku ja muude komponentide seisukord .............................................................. 5 4.3. Paagi kasutusiga .......................................................................................................... 5 4.4. Paagi seisukord ............................................................................................................ 6 5. Kontrolli tulemuste kajastamine ülevaatuse vormistamisel liiklusregistri infosüsteemis ARIS2 ......................................................................................................................................... 6 Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490  1. Sissejuhatus Käesoleva juhendi eesmärk on kirjeldada tehnoülevaatuse käigus gaaskütusel töötava mootoriga sõiduki toitesüsteemi kontrollimise minimaalne töömaht ja töövõtted. Gaasil töötava mootoriga sõiduki all peetakse juhendis silmas kõiki sõidukeid, mis kasutavad mootorikütusena veeldatud naftagaasi (LPG), surumaagaasi (CNG) või veeldatud maagaasi (LNG). Selle kohta annab infot sõiduki registreerimistunnistusel olev väli „P.3 kütuse tüüp“ või varasematel registreerimistunnistustel sama lahter „mootori tüüp“. Mõlemal juhul saab lisainfot registreerimistunnistuse märkuste lahtrist, kus on kirjas sõidukile lisaseadmena paigaldatud toiteseade, näiteks märkus „lisaseade: gaasiseade (CNG)“. 2. Kontrolli sisu Juhend kirjeldab eelkõige sõiduki mootorikütusena kasutatava gaasi lekete kontrollimist, kuid kirjeldab ka muude gaasi toitesüsteemiga seotud puuduste kontrollimist, sest üldjuhul teostatakse nii lekete kui ka muude puuduste kontroll ülevaatusel samaaegselt. Sellega seoses käsitleb juhend järgmiseid teemasid: - Lekete kontroll - Üldine kontroll 3. Lekete kontroll 3.1. Eeltingimused Sageli on gaasil töötav sõiduk oma olemuselt kahekütuseline sõiduk, mistõttu selline sõiduk on võimeline töötama kahel erineval kütusel. Selle all peetakse silmas sõidukeid, mis kasutavad oma tööks näiteks mootoribensiini ja vedelgaasi (LPG) või surumaagaasi (CNG), kusjuures juht saab üldjuhul vajadusel valida, millist kütust parajasti kasutada. Osa sõidukeid on aga oma olemuselt ühekütuselised, ehk mootoribensiini paagi maht on maksimaalselt 15 liitrit ning mootoribensiini kasutatakse vaid hädaolukorras või mootori külmkäivituste tarbeks, peale mida lülitub sõiduk toitesüsteem automaatselt näiteks gaaskütusele ümber. Sellisel juhul pole sõidukijuhil võimalik kütuserežiimi ise valida. Lk 2 / 6 Lekete kontrolli eeltingimusena on oluline, et sõiduk mootor on kontrolli ajal võimeline töötama gaasi režiimis, mis loob olukorra, kus mootori toitesüsteemi gaasiga varustavas torustikus jms komponentides toimub gaasi liikumine ehk süsteem on survestatud. See omakorda loob olukorra, kus sõiduki mootori toitena kasutatava gaasi paagid ei tohi kontrolli ajal olla tühjad. Vastasel juhul ei ole sõiduki mootor võimeline gaasil töötama ning sellest tulenevalt ei pruugi kontrolli käigus lekkeid tuvastada, kuna kontrollitavates sõlmedes on gaasi rõhk parajasti madal. 3.2. Kontrolli läbiviimine Gaasisüsteemi lekete kontroll viiakse läbi niipalju kui ilma sõiduki osi demonteerimata on visuaalsel vaatlusel või kontrollmõõtmisega võimalik kontrollida. See tähendab, et gaasisüsteemi katvaid kattepaneele ja -detaile kontrolli käigus ei eemaldata. Sellegipoolest tuleb lekete tuvastamiseks süsteemi kontrollida niipalju kui see on konkreetsel sõidukil parasjagu võimalik. Kontrollimisel kasutatakse gaasilekete tuvastamise seadet ning tuleb arvestada, et lekkimiseks loetakse süsteemist väljuvat gaasi mõõdetuna suurusena rohkem kui 200 ppm-i. Gaasilekete tuvastamise seadet tuleb kasutada lähtuvalt selle tootja juhistest, s.t. kui seadmele on näiteks enne mõõtmisi ette nähtud soojenemise/ettevalmistuse aeg, siis tuleb seda arvestada. Kontrollida tuleb torustik ja selle liitmikud, gaasipaagid ning süsteemis olevad muud komponendid (klapid, surveregulaator, pihustid, tankimisliitmik jms). Näide komponentidest Mercedes-Benz Sprinter CNG-süsteemi näitel: Lk 3 / 6 Joonis 1 - Mercedes-Benz Sprinter CNG gaasisüsteem Viidatud CNG süsteem jaguneb olemuselt kaheks - kõrg- ja madalsurve osaks. Kõrgsurve osa (rõhk u 200 bar) algab paakidest ja lõpeb surveregulaatori juures, millest edasi kuni kütusepihustiteni toimetab gaasi madalsurve osa (rõhk <15 bar). Suuremast rõhust tingituna on tõenäoliselt suurema lekkeohuga süsteemi kõrgsurve osa. Gaasilekete kontroll tuleb läbi viia sisselülitatud süütega, kuid seisatud mootoriga. Kontrollimiseks tuleb gaasilekete tuvastamise seadme detektor (nn otsik või andur) viia kontrollitavale osale nii lähedale kui võimalik ning hoida detektorit paigal mõni sekund (nt 3 s), et seade jõuaks võimalikule lekkele reageerida või veenduda lekke puudumises. Kontrollimisel pöörata suuremat tähelepanu liitmike ja teiste torustiku külge ühendatud detailidele, mille puhul on lekke esinemise tõenäosus suurem. Kui võimalik ja vajalik, siis kasutada lekkekoha lokaliseerimiseks ja ülevaatusruumi õhus paiknevatest heitgaasidest tingitud gaasilekke tuvastaja valenäitude välistamiseks ka lekketuvastusainet (nt vastav aerosool). 4. Üldine kontroll 4.1. Seisukord Oluline osa gaasisüsteemi seisundi hindamisel on ka süsteemi üldisel seisundil. Seetõttu on mõistlik hinnata ka seisukorda. Seisukorra hindamisel tuleb pöörata tähelepanu torustiku ja muude komponentide seisukorrale ning kinnitusele ning eraldi paagile/paakidele. Lk 4 / 6  4.2. Torustiku ja muude komponentide seisukord Torustik ja muud komponendid (klapid, filtrid, andurid jms ning nende liitmikud) on üldjuhul valmistatud metallist, torustik CNG süsteemi puhul sageli roostevabast terasest. Vajalik on veenduda mehaaniliste ja korrosioonist tingitud vigastuste puudumises. 4.3. Paagi kasutusiga Vastavalt UNECE eeskirjale nr 110 võetakse CNG süsteemis kasutatava paagi kasutusea määramisel aluseks ballooni täitmine 1000 korda aastas ning kokku vähemalt 15000 täitmist. Maksimaalne kasutusiga on 20 aastat. See tähendab, et paagi vanus ei tohi ületada 20 aastat – paagi vanuse saab tuletada selle tootmisajast, mis on märgitud paagi andmesildile: LNG süsteemi puhul määrab paagi kasutusea tootja ning maksimaalset kasutusea piiri pole seatud. LPG süsteemile (UNECE eeskiri nr 67) pole paagi maksimaalset kasutusiga ette nähtud. 4.4. Paagi seisukord LPG paak on sageli valmistatud plastist või metallist. Metallist paagi puhul on oht korrosioonikahjustuste tekkeks, kuid mõlemal juhul tuleb veenduda ka mehaaniliste vigastuste puudumises. LNG paak on üldjuhul valmistatud metallist, mistõttu on oluline veenduda nii mehaaniliste kui ka korrosioonist tingitud kahjustuste puudumises. CNG paagi puhul on vähemalt neli erinevat paagitüüpi: - Metall, - Vaiguga immutatud filamendiga tugevdatud metallvooderdis (rõngasmähis), Lk 5 / 6  - Vaiguga immutatud filamendiga tugevdatud metallvooderdis (täismähis), - Vaiguga immutatud filament mittemetalse vooderdisega (täiskomposiit). Vaiguga immutatud filamendi üheks näiteks on nn klaasfiiber. Kui CNG paagi konstruktsioonis kasutatakse kasvõi osaliselt metalli, siis on nende puhul olulisel kohal korrosioonikahjustuste kontroll – korrosiooni ei tohi esineda. Mittemetalsest komponendist tulenevalt tuleb tähelepanu pöörata ka filamendi kiudude olukorrale – kiud peavad olema terved, ei tohi tervikust irduda, kihid ei tohi üksteisest eralduda ega esineda mõlke. 5. Kontrolli tulemuste kajastamine ülevaatuse vormistamisel liiklusregistri infosüsteemis ARIS2 Kui sõidukil esineb leke, mis on suurem kui 200 ppm-i või paak või torustik on kahjustunud, kinnitamata vms või paagi kasutusiga on täis saanud, siis tuleb see ARIS2-s ülevaatuse vormistamisel märkida vastava rikke lisamisega kontrollkaardile. Võimalusel märkida rikke lisainfo lahtrisse ka lekke tegelik mõõdetud suurus ja asukoht, kus leke avastati, nii täpselt kui võimalik. Lk 6 / 6  Tegevusjuhend Kuupäev 16.03.2020 Täitmiseks Alates 17.07.2020 Sisu Teekatsetusel pidurite kontrollimine aeglustusmõõturiga Õiguslik alus Liiklusseaduse § 73 lg 6; halduslepingu punkt 4.1. Teekatsetusel pidurite kontrollimine aeglustusmõõturiga Sisukord 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 1 2. Pidurdusefektiivsuse mõõtmine teekatsetusel (M, N ja L kategooria) ............................................ 1 3. Haagise pidurdusefektiivsuse mõõtmine teekatsetusel.................................................................... 2 4. L-kategooria sõiduki pidurdusteekonna mõõtmine ......................................................................... 3 5. Nelikveoliste sõidukite pidurite kontrollimisest .............................................................................. 3 6. Mõõteseadme väljatrükk ja sellele kantavad andmed ..................................................................... 3 7. Kontrolli tulemuste kajastamine ülevaatuse vormistamisel liiklusregistri infosüsteemis ARIS2 ... 4 1. Sissejuhatus M, N, O3 ja O4 kategooria sõidukite pidurite kontroll toimub piduristendis. Kui sõiduki mõõtmed (rööbe, mass), veoskeem või pidurisüsteemi konstruktsioon ei võimalda katsetamist piduristendis, tuleb sõidu- ja/või seisupiduri1 katsetus teha teekatsetuse ajal kasutades selleks aeglustusmõõturit. Kui sõiduki tehniliste omaduste (nt lülitumise eripära, tsentraalpidur vms) tõttu ei saa seisupiduri tõhusust mõõta pidurite staatilise katsetamise seadmel või teekatsetusel aeglustusmõõturiga, siis kontrollitakse seisupiduri rakendumist. L-kategooria sõidukite pidurite kontroll toimub piduristendis või teekatsetuse ajal, kasutades selleks aeglustusmõõturit või teekatsetusel, mõõtes pidurdusteekonda. 2. Pidurdusefektiivsuse mõõtmine teekatsetusel (M, N ja L kategooria) Teekatsetuse ajal pidurdades tuleb aeglustusmõõtjat kasutades mõõta keskmist aeglustust. M ja N kategooria sõidukiga tuleb teha pidurdamised sõidu- ja lisaks seisupiduriga ning L-kategoorial sõidupiduriga (käega ja jalaga rakendatav pidur). 1 Seisupidurisüsteem peab olema projekteeritud nii, et seda saab käivitada liikuval sõidukil algkiirusel 30 km/h (E-reegel 13 punkti 5.2.1.2.4 ja E-reegel 13-H punkti 5.2.2.4 nõue seisupidurile). Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 Pidurdamist alustada vähemalt algkiiruselt 15 km/h (soovitavalt 20 km/h seoses spidomeetri võimaliku veaprotsendiga) ja pidurdada kuni sõiduki täieliku seismajäämiseni. Teekatsetuses tuleb teha kuivades ilmastikuoludes, siledal ja sirgel kõvakattega teel. L-kategooria sõiduki kontrollimisel kasutada ohutusvarustust kiivri näol, välja arvatud siis, kui sõidukil on istmed ja turvavööd, mida saab kasutada alternatiivina. Tehnoülevaataja teostab ülevaatuse käigus sõidukiga pidurdusefektiivsuse mõõtmise. Kui L-kategooria sõiduki ülevaatusele esitaja soovib teostada pidurdusefektiivsuse mõõtmise katsesõitu ise, siis on tal selleks võimalus, kuid tehnoülevaataja peab instrueerima kuidas piduriefektiivsuse mõõtmist teostada ja selgitama, millised on sellega kaasnevad ohud ning riskid. M ja N kategooria sõiduki ülevaatuse kontrollkaardile tuleb kanda piduritesti mõõtetulemus, mis on teisendatud pidurdusefektiivsuseks (vt tabel 1 valemit [1]). Märkuste lahtrisse lisada juurde selgitus: „pidurite kontrollimine teekatsetusega“. Tabelis 1 on toodud mõnede keskmiste aeglustuste väärtustele vastavad pidurdusefektiivsused. Tabel 1 Pidurdusefektiivsus (%) Aeglustus (m/s2) Aeglustuse teisendus efektiivsuseks 10 % 1,0 16 % 1,6 20 % 2,0 30 % 2,9 40 % 3,9 𝒂 43 % 4,2 pidurdusefektiivsus (%) = × 𝟏𝟎𝟎 [1] 𝒈 45 % 4,4 kus, 48 % 4,7 a = keskmine aeglustus (m/s2) 50 % 4,9 58 % 5,7 g = raskuskiirendus (m/s2) 60 % 5,9 70 % 6,9 80 % 7,8 90 % 8,8 100 % 9,8 3. Haagise pidurdusefektiivsuse mõõtmine teekatsetusel Eriotstarbelise haagise pidureid saab kontrollida teekatsetusega kui kontrollimine ei ole piduristendis võimalik. Haagise keskmine aeglustus sõidu- ja seisupiduriga pidurdamisel leitakse arvutuslikult veduki ja autorongi aeglustuse võrdlemisel järgmiselt: 𝑚𝑣 𝑚𝑣 𝑎ℎ = 𝑎𝑎 (1 + ) − 𝑎𝑣 𝑚ℎ 𝑚ℎ ah – haagise keskmine aeglustus pidurdamisel (m/s2); aa – autorongi keskmine aeglustus pidurdamisel (m/s2); av – veduki keskmine aeglustus pidurdamisel (m/s2); mv – veduki tühimass (kg); mh – haagise tühimass (kg). Lk 2 / 4  4. L-kategooria sõiduki pidurdusteekonna mõõtmine L-kategooria sõiduki puhul on aeglustusmõõtja kasutamisele alternatiivsena lubatud ka pidurdusteekonna mõõtmine. Sellisel juhul ei tohi pidurdamisel kuival kõvakattega teel kiiruselt 30 km/h pidurdusteekond olla suurem kui: - L3e kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,0 m; - L4e kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,5 m; - L5e ja L7e kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,5 m ja seisupiduriga pidurdamisel – 18 m. 5. Nelikveoliste sõidukite pidurite kontrollimisest Pidev nelikveolise sõiduki kontrollimise võimalikkus sõltub konkreetse mudeli diferentsiaali tüübist ja lukustusest (mehaaniline lukustus, elektrooniliselt juhitav, viskosidur, Haldex, TorSen või mõni muu lahendus). Pidurijõudude edukaks mõõtmiseks tuleb neutraliseerida keskdiferentsiaali „töö“, et vältida veo- ja pidurdusjõu ülekandumist ühelt teljelt teisele. Jõu ülekandumine lõhub diferentsiaali või annab ekslike tulemusi ratta pidurdusjõududest (abirullidel asuvad rattad pidurdavad ka rullstendil olevaid rattaid). Tulenevalt diferentsiaali tüübist on võimalik jõudude ülekandumist vältida kui lülitada piduristend nelikveo kontrollimise režiimi, kasutada lisarullikuid, lülitada välja mootorisüüde või eemaldada kaitse. Kui need abinõud ei aita, tuleb teha teekatsetus. 6. Mõõteseadme väljatrükk ja sellele kantavad andmed Mõõtmiste kohta on vaja koostada mõõteseadme väljatrükk. Mõõtmise andmed võivad olla ka kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul – näiteks digitaalsena, kui need on seostatavad konkreetse sõidukiga, mille puhul kontroll teostati. Mõõteseadme väljatrükil peavad olema vähemalt järgmised andmed: 1) sõiduki registreerimisnumber; 2) kontrollimise koht ja aeg; 3) kontrollija; 4) algkiirus, millelt alustati pidurdamist; 5) mõõtetulemus (keskmine aeglustus) ja/või 6) mõõtetulemus teisendatuna pidurdusefektiivsuseks. Kui seade ei võimalda kõiki nõutud andmeid väljatrükil kuvada, siis tuleb see info lisada käsitsi. Mõõteseadme väljatrüki säilitamistähtaeg on 2 aastat. Lk 3 / 4  7. Kontrolli tulemuste kajastamine ülevaatuse vormistamisel liiklusregistri infosüsteemis ARIS2 Mõõtetulemused kanda ülevaatuse vormistamisel ARIS2-s sõidu- ja seisupiduri mõõtetulemuste lahtritesse ja nõuetele mittevastavuse korral lisada kontrollkaardile vastav rike. Esialgu ei ole liiklusregistris mõõtetulemuste sisestamiseks eraldi andmevälja L-kategooria sõidukite mõõtetulemuste tarbeks, mistõttu sisestada vastav mõõtetulemus „märkuste“ lahtrisse. Kui sõiduki tehniliste omaduste tõttu ei saa seisupiduri tõhusust mõõta pidurite staatilise katsetamise seadmel või teekatsetusel aeglustusmõõturiga, siis kontrollitakse seisupiduri rakendumist – sellisel juhul märkida süsteemi toimimise tähistamiseks mõõtetulemuse puudumisel ARIS2-s märkeruut „ilma rikke- /seisupidurita“. Lk 4 / 4